Pöördumine seoses Lüganuse vallas asuva Kohtla metskond 199 maaüksusega

Tartu mnt 56 Iisaku alevik Alutaguse vald 41101 Ida-Virumaa

Tel: 3 366 901 E-post: [email protected]

Reg. nr: 77000281 a/a: EE882200221068420618 Swedbank

Kaasatud asutused/isikud Nimekirja alusel 19.04.2022 nr 7-6/68-1 Ettepanekute küsimine Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) algatati Lüganuse Vallavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 298 ja Alutaguse Vallavolikogu 29.01.2021 otsusega nr 303. Planeeritav maa-ala hõlmab Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas asuvat Kivijärve (43801:001:0165) ja Aidu külas asuvat Kohtla metskond 199 (43801:001:0123) kinnistut ning Alutaguse vallas Võrnu külas asuvat Aidu karjääriväli 2 (49801:001:2000) kinnistut. Planeeritava ala kogupindala on ca 407 ha, millest 291 ha asub Lüganuse valla territooriumil ja 116 ha Alutaguse valla territooriumil. Detailplaneeringu eesmärk on kombineeritud taastuvenergiapargi rajamine ning tuule- ja päikeseenergiapargi rajamiseks tingimuste määramine. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur ( endine nimi SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus), soovib rajada osaliselt ammendunud avamaa Aidu põlevkivikarjääri ning selle rekultiveerimiskava alusel taashaljastatud aladele päikesepaneelidest ja/või mikrotuulikutest koosneva taastuvenergia tootmispargi. Detailplaneering on kooskõlas Alutaguse valla üldplaneeringuga (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285) ning detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust tulenevatest taastuvenergia arendamisele seatud tingimustest. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Maidla valla üldplaneeringut (kehtestatud Maidla Vallavolikogu 21.10.2010 määrusega nr 10) maakasutuse juhtotstarbe osas mäetööstusmaast ja maatulundusmaast tootmismaaks. Detailplaneeringu lahendusega on arvestatud koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus, mis jõuab kehtestamiseni eeldatavalt käesoleva aasta sees. KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on koostatud vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) ja Planeerimisseaduses (PlanS) esitatud nõuetele ning sisaldab ka detailplaneeringu koostamiseks vajalikke lähteseisukohti. PlanS § 81 kohaselt esitame Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu KSH VTK planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele ettepanekute esitamiseks. KSH VTK eesmärk on sätestada ülesande püstitus detailplaneeringu koostamiseks (eesmärkide ja põhimõtete sõnastamine, lahendatavate ülesannete määratlemine) ning anda alus planeeringu mõjude hindamise läbiviimiseks (olemasoleva olukorra kirjeldus, KSH läbiviimisel hinnatavate mõjude kirjeldus jms). KSH VTK on lisatud käesolevale kirjale, detailplaneeringu eskiisi materjalid on kättesaadavad: Aidu taastuvenergiapargi DP.

2

KSH VTK kohta ettepanekute esitamise tähtaeg on 30 päeva. Kuna tegemist on kahe omavalitsuse territooriumil paikneva planeeringuga ja mõjuhindamisega, palume ettepanekud saata mõlemale omavalitsusele ([email protected] ja [email protected]) ka sel juhul, kui Teie ettepanekud puudutavad ainult ühte omavalitsust Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Lisa: Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise väljatöötamise kavatsus (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, töö nr 7-21.1/17/2021)

3

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond Ida-Viru talitus [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Maa-amet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Terviseameti Ida Talitus [email protected] Päästeamet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Aidu Veespordikeskus [email protected] Eesti Energia AS [email protected] Viru Keemia Grupp AS [email protected] Lüganuse Vallavalitsus [email protected] MTÜ Võrnu Külaselts Waerkun [email protected]

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID

REG. 11368855 REG: 14.04.2007

TELLIJA: Lüganuse Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus

TÖÖ NR: 7-21.1/17/2021

TÖÖ NIMETUS:

AIDU TAASTUVENERGIAPARGI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14 TEL. +372 527 8 027

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Nimetus Aidu karjääri kavandatud taastuvenergiapargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Versioon Esitamiseks ametkondadele seisukoha andmiseks

Töö nr 7-21.1/17/2021

Aeg 15.03.2022

Tellija Lüganuse Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur

Registrikood 90003841, Keskväljak 4, Jõhvi linn, 41541, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

DP koostamisest huvitatud isiku esindaja

Teet Kuusmik

Tel: 5114685 E-post: [email protected]

KSH programmi koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: 527 8 027 E-post: [email protected]

KSH juhtekspert Olavi Hiiemäe, MSc keskkonnakorraldus

KSH juhteksperdi litsents nr KMH0161

Eksperdid Toodud järgnevalt aruandes

Kasutustingimused © Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. KSH VTK omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. KSH VTK-s toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 2

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

SISUKORD

SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4

1. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK...................................5

2. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA.....................................................7

3. PLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSED..............................................................8

4. KAVANDATAVAL ALAL KEHTIVAD PIIRANGUD...............................................................12

5. HINDAMISMETOODIKA...................................................................................................20

6. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU......................................27

6.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus.......................................................................27

6.2. Kavandatava tegevuse asukoht...............................................................................28

6.3. Võimaliku mõju iseloomustus...................................................................................28

6.3.1. Mõjud looduskeskkonnale..............................................................................29

6.3.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale...................................................32

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED.........................................36

8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TEGEVUSKAVA..............................38

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 3

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

SISSEJUHATUS

Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise vajadus tuleneb Arendaja, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur soovist rajada osaliselt ammendunud avamaa Aidu põlevkivikarjääri ning selle rekultiveerimiskava alusel taashaljastatud aladele päikesepaneelidest ja/või mikrotuulikutest koosnev taastuvenergia tootmispark.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on esitanud Lüganuse Vallavalitsusele ja Alutaguse Vallavalitsusele taotlused detailplaneeringu koostamise algatamiseks endisele Aidu põlevkivikarjääri territooriumile päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosneva taastuvenergia tootmispargi rajamiseks. Planeeringulahenduse realiseerumisel moodustuks Aidu karjääri lõunaosas sisuliselt kaks eraldiseisvat energiaparki, millest kaks lahustükki (k.ü.t. 43801:001:0123 ja 43801:001:0165) asuksid Lüganuse ning üks (k.ü.t. 49801:001:2000) Alutaguse valla territooriumil.

Vastavalt esitatud taotlustele algatati Alutaguse Vallavolikogu 29.01.2021 otsusega nr 303 „Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“ ja Lüganuse Vallavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 298 „Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 4

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

1. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK

Aidu taastuvenergiapargi keskkonnamõju detailplaneeringu (edaspidi: DP) strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi: KSH VTK) on koostatud vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi: KeHJS) ja Planeerimiseaduses (edaspidi: PlanS) esitatud nõuetele, eesmärgiga luua õiguslik alus kavandatava taastuvenergiapargi DP KSH protsessi läbiviimiseks ja KSH aruande koostamiseks.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi: KSH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KSH eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba valdkonna peamiste arengusuundade kavandamisel. KSH läbiviimine on vajalik strateegiliste arengudokumentide ja planeeringute puhul.

Vastavalt KeHJS-le on: Keskkonnamõju - kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata SA Ida- Viru Investeeringute Agentuur poolt kavandatud Aidu karjääri energiapargi rajamisega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju planeeringupiirkonna lähiala keskkonnale, analüüsida kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevate negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ja teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Lähtuvalt kavandatud tööde mahust ja iseloomust, võib eeldada, et kavandatud tegevuste realiseerumisel võivad kaasneda olulised keskkonnamõjud või pöördumatud mõjud nii sotsiaal-majanduslikule kui ka loodus-ökoloogilisele keskkonnale.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid ning lähtudes planeeringu ja KSH algatamiseks esitatud ametkondade ning avalikkuse poolt esitatud nõuetest/ettepanekutest viiakse läbi avalik KSH protsess, mille lõpptulemusena koostatakse KSH aruanne, millega selgitatakse:

Kavandatud planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid? Millised on võimalikud mõjud, tagajärjed ning mõjude ulatus ümbritsevale keskkonnale seoses kavandatud tegevuste alustamisega?

Kavandatavate tegevuste eeldatavad keskkonnamõjud Aidu taastuvenergiapargi lähiümbruskonna ökoloogilisele ja sotsiaalsele seisundile.

Kas ja millisel maa-alal ohustavad kavandatavad tegevused piirkonna looduslikult säilitamist väärivate koosluste säästmist ning jätkusuutlikust?

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 5

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse: - Seadustest, arengukavadest ning eelnevalt koostatud või koostamisel olevatest

planeeringutest tulenevate tegevuspiirangutega; - Kooskõlastatud ametkondade ettepanekutega; - Eelkõige järgitakse loodust säästvat põhimõtteid ning püütakse otsida võimalusi

keskkonnale pöördumatute ja kahjulike tagajärgede minimeerimiseks; - Soovitustes lähtutakse põhimõttest leida loodus- ja sotsiaal-majanduslikust seisukohast

planeeringule parim võimalik lahendus; - Piirkonna hilisemal majandamisel arvestatakse seadustest tulenevate ning

loodussäästvatest põhimõtetest lähtuvate piirangutega.

Aidu taastuvenergiapargi DP puhul olulise negatiivse keskkonnamõju prognoosimisel lähtub keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja järgmistest kriteeriumitest:

1. tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2. tegevuse iseloomust k.a. selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme-

ja energiamahukus ning lähipiirkonna teised tegevused; 3. tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus,

jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, mõjud kliimale ning visuaalne häiring;

4. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele

muule kaitstavale loodusobjektile; 6. eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,

kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

Kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. Eeldatavalt on valdav enamus mõjudest lokaalse iseloomuga.

KSH VTK on koostatud vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele ning on vastavuses KeHJS seadusele (vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 13.07.2017). KSH VTK koostamisel on lähtutud Keskkonnaministeeriumi poolt aktsepteeritud juhendmaterjalist Põder, T. „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (uuendatud 2018)“ ja Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat” juhistest.

KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. PlanS § 80 on DP keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus dokument, mille koostab DP koostamise korraldaja. KSH aruanne on DP lahutamatu lisa. KSH aruande koostamisel võetakse muuhulgas arvesse KeHJS § 40 toodud nõudeid KSH aruandele. Vastavalt PlanS tuleb menetlus läbi viia PlanS kohaselt ning PlanS § 2 lõike 3 ja KeHJS-e § 33 lg 21 kohaselt tuleb planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldada PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 6

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

2. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

1. Sissejuhatus

2. Kavandatava tegevuse algatamise eesmärk

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

4. Kavandatava tegevuse suhe teiste planeeringutega - ülevaade planeeringuala naabruses planeeritavatest arendustest

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Olemasolev olukord

6. KSH põhimõtted. Metoodika, tegevuskava ja KSH protsess

Alternatiivide kirjeldus - Alternatiivide esitamise eesmärk on leida huvitatud isikutega koostöös parim võimalik planeeringulahendus. Alternatiivide eesmärgiks on selgitada planeeringualale rajatavate rajatiste võimalik maht ja tehnoloogiline lahendus ning kohalikele keskkonnatingimustele ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestav kõige sobilikum planeeringulahendus. Alternatiivide hindamisel esitatakse KSH-s analüüs täpsema maakasutuse, ehitiste asukohtade ning parima lahenduse valikuks.

0-ALTERNATIIV – Ptk 2 kirjeldatud kavandatavad tegevused ei realiseeru. 0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusega samade kriteeriumide alusel;

ALTERNATIIV 1 – detailsem algatatud DP eskiislahenduse kirjeldus on esitatud ptk 3. Planeeritavas taastuvenergiapargis kavandatakse asukohad 692-le horisontaalsele mikroelektrituulikule ja/või päikesepaneelidele;

ALTERNATIIV 2 - Planeeritavas taastuvenergiapargis kavandatakse asukohad vaid päikesepaneelidele;

ALTERNATIIV 3 - Planeeritavas taastuvenergiapargis kavandatakse asukohad vaid mikrotuulikutele.

Töö teostamise käigus võivad lisanduda täiendavad alternatiivid (nt. erinevate ametkondade või avalikkuse soovitusel).

7. Kavandatud tegevuste arendamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud planeeringualal ja selle lähipiirkonnas.

8. Hindamistulemuste analüüs

9. Alternatiivide võrdlus ning parima võimaliku alternatiivi valiku põhjendus

10. Leevendavad meetmed – võimalike avalduvate negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise meetmete analüüs

11. Järeldused ja soovitused. Soovitused planeeringu täiendamiseks

12. Seire vajadus

13. Ülevaade KSH protsessist, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 7

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

3. PLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSED

Planeeringu algatamisega on tehtud ettepanek algatada Lüganuse vallas (Aidu-Nõmme ja Aidu külas) ja Alutaguse vallas (Võrnu külas) endises ammendunud varudega avatud põlevkivikarjääris asuvale planeeringualale Aidu taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamiseks. Detailplaneeringuga moodustatakse krundid ja määratakse asukohad horisontaalsetele mikroelektrituulikule ja/või päikesepaneelidele. Aidu taastuvenergiapargist kujuneks terviklik elektritootmise objekt, mis lisaks tuulikutele ja/või päikesepaneelidele koosneb teedest, alajaama(de)st, elektrikaabelliinide koridoridest jne. Planeeritavas taastuvenergiapargis kavandatakse asukohad 692-le horisontaalsele mikroelektrituulikule ja/või päikesepaneelidele, mille tulemusena muudetakse enam kui 100 ha suuruse metsaala sihtotstarvet ja mistõttu on kavandatava tegevuse puhul tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga.

DP koostamise käigus lahendatakse kinnistute optimaalne kasutus taastuvenergiarajatiste püstitamiseks sobivate aladena ja mittesobivate aladena, mille alusel viiakse läbi kinnistute jagamine ja sihtotstarvete määramine. Planeeringuga nähakse ette võimalikud täisehitamismahud ja maksimaalsed taastuvenergiarajatiste kõrgused. Samuti kommunikatsioonide rajamise koridorid (sh tuulikute ja päikesepaneelide teenindusmaa, elektrikaabelliinide, teede ja teenindavate ehitiste asukohad) märgitud kinnistutel ja vajadusel lähialal.

Joonis 1 Kavandatava Aidu taastuvenergiapargi võimalikud asukohad

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 8

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Esialgse planeeringu eskiislahenduse kohaselt on enamusele planeeringualale kavandatud seada sihtotstarve tootmismaa, kus asuvad loode-kagu suunaliste ridadega tuule- ja/või ida- lääne suunaliste ridadega päikeseenergiapargi alad.

Joonis 2 Kavandatava energiapargi eskiislahendused (21.12.2021 Skepast & Puhkim OÜ). Kavandatav energiapark on planeeritud rajada kolmele maaüksusele, kus Lüganuse valla haldusüksuse territooriumile jäävad kinnistud Kohtla metskond 199 (k.ü.t. 43801:001:0123) ja Kivijärve (k.ü.t. 43801:001:0165) ning Alutaguse valla territooriumile kinnistu Aidu karjääriväli 2 (k.ü.t. 49801:001:2000).

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 9

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Planeeritavale alale on kavandatud elektrialajaam(ad), elektrituulikud ja päikesepaneelid ning nende ühendusteede ja liinide võimalikud asukohad. Tuulikute ja/või päikesepaneelide arv, täpne asukoht ja tehnilised näitajad selguvad DP protsessi jooksul. Esmase eskiislahenduse korral, soovitakse:

Eeldusel, et kogu ala kaetakse päikesepaneelidega: - pargi võimsus kokku - 150 MW - paneelide arv - 300 000 - paneelide mõõdud 1 x 2 m - paneelide kõrgus konstruktsioonil 3-4 m - paigaldamine - aluskonstruktsioonid ankurdatakse pinnasesse

- ridade pikkused vastavalt ehitusõiguse laiusele kuni 1 km, Ridade vahele jäetakse iga 30 m tagant ilmastiku paisumisvahe

- ridade vahed - ühe rea algusest teise rea alguseni 10 m - paneelid on statsionaarsed, ehk ei ole pöörduvad päikese suunas.

Mikrotuulikud paigaldatakse ridadesse – täpne tuulikute asend, tuulikute omavaheline kaugus ja asukohtade formatsioon selgitatakse planeeringu koostamise käigus.

 2021 aasta augustis alustati DP aladel tuule tingimuste mõõtmisega ja kavandatud uuringud kestavad ca 1 aasta.

 DP koostamise käigus selgitatakse võimalus paigaldada mikrotuulikud vaheldumisi päikesepaneelidega või paigaldada neid sobivad suhtes (50/50% või 10/90% või 30/70% jne - sõltub tuulemõõtmise tulemustest).

 KSH VTK koostamise ajal on kavandatud paigaldada rajatavasse energiaparki mikrotuulikuid WTW-01.001, millede tehnilised näitajad on:

▪ Masti kõrgus 12-15 m ▪ Labade diameeter 12 m ▪ Väljundvõimsus 55 kWh ▪ Optimaalne vajalik tuule kiirus 5-20 m/s ▪ Minimaalne vajalik tuule kiirus 3,5 m/s ▪ Maksimaalne võimalik turbiin töökiirus on tuule kiirusel 30 m/s ▪ Tuulegeneraatori täismass 700 kg

Joonis 3 Taastuvenergiaparki kavandatud mikrotuulikud WTW-01.001

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 10

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

DP ja KSH protsessi jooksul selgitatakse veel võimalused kavandatava energiapargi ühendaminseks üldisesse energiavõrku. KSH VTK koostamise ajal kaalutakse järgmisi variante:

- liitumine Püssi 330 kV PAJ-ga - juhul kui saavutatakse kokkulepe Aidu tuulepargi rajajaga, siis liitumine Aidu

tuulepargi alajaama - kui saavutatakse kokkulepe, siis on kaalutakse võimalust ühendada energiapark

VKG Ojamaa kaevanduse varustamiseks rajatud alajaamaga.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 11

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

4. KAVANDATAVAL ALAL KEHTIVAD PIIRANGUD

Kitsendused ja piiranguvööndid, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd

Maa-ameti GIS kitsenduste kaardirakenduse kohaselt paikneb Aidu-Nõmme külas 200 m pikkune otsa- ja külgnõlvadega ala, mida kasutatakse välilasketiiruna - Aidu lasketiir (k.ü.t. 44901:002:0409), mis on registreeritud riigikaitsemaana 95% ja millele on määratud 2 km diameetriga ohutustsoon. Riigikaitselise objekti ohututsoon ulatub kinnistuteni Kivijärve (43801:001:0165) ning Aidu karjääriväli 2 (49801:001:2000).

Joonis 4 Piirangud ja kitsendused kavandatava tuule- ja/või päikesepargi piirkonnas, Allikas: Maa-ameti GIS rakendus, Kitsenduste kaart (punane viirutus – riigikaitselise ehitise (Kaitseministeeriumi valdusesse kuuluv Aidu lasketiir), millele on kehtestatud piirangu- ja ohutusvöönd 2000 m.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 12

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Maa-ameti GIS kitsenduste kaardirakenduse kohaselt on Aidu karjääri lõunapoolsele osale seatud veel Maapõueseadus § 5,14,15 kohased Aidu kaevevälja geoloogilised piirangud. Kuna kaevandustegevused on Aidu karjääris lõpetatud, siis võib eeldada, et nimetatud piirang ei sea olulisi piiranguid kavandatud energiapargi rajamisele. Piirangu kehtivuse ning selle ulatuse kohta tuleb täpsustada ja küsida seisukoht Keskkonnaministeeriumilt.

Maa-ameti GIS looduskaitse ja Natura kaardirakenduse ning Eesti looduse infosüsteemi looduskaitseregistri EELIS kohaselt antud kinnistutel loodukaitselised piirangud puuduvad.

Seadustest tingitud piirangud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on KSH kohustuslik, kui kavandatakse:

(1) 311) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamist; Kavandatav energiapark on planeeritud rajada kolmele maaüksusele, kus Lüganuse valla haldusüksuse territooriumile jäävatel kinnistutel (Kohtla metskond 199 (k.ü.t. 43801:001:0123) on metsamaad 67.62 ha ja Kivijärve (k.ü.t. 43801:001:0165), metsamaa 158.6 ha) on planeeringuga mõjutatavat metsamaad kokku 226,22 ha ning Alutaguse valla territooriumile jääval Aidu karjääriväli 2 (k.ü.t. 49801:001:2000) kinnistul on metsamaad 91,48ha. Kogu planeeringuala hõlmaks metsamaa raadamist kokku 317,7 ha suurusel maa-alal.

34) sellist tegevust, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

3) energeetika; Vastavalt KeHJS §6 lg2 p3 (energeetika) ja Keskkonnaministri määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” (https://www.riigiteataja.ee/akt/935561) §2 p2 alusel on rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale olulise keskkonnamõjuga tegevus.

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” (https:// www.riigiteataja.ee/akt/935561) §13 p8 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõjude hindamise koostamise algatamist kui planeeritakse tee ehitamist või remonti.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 13

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Keskkonnaministri määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” (https://www.riigiteataja.ee/akt/935561) §9 järgi tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, kui kavandatakse maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit.

Varasemalt on RMK olnud sarnaste ettepanekute korral seisukohal, et üldjuhul ei lubata juba metsastatud aladel päikeseparkide rajamist. Arvestades aga, et tegemist on endise avamaakaevanduse alaga, mitte taasmetsastatud metsaalaga, kus kasvupinnas on suhteliselt õhuke ja väheviljakas ning sellest tingitud on ka sinna peale istutatud mets võrdlemisi kidura kasvuga, siis on eksperthinnangu koostaja arvamusel, et metsamaa seisukohast on energiapargiks sobilikumad alad Kivijärve (k.ü.t. 43801:001:0165) ning Alutaguse valla territooriumile jääv Aidu karjääriväli 2 (k.ü.t. 49801:001:2000) kinnistud. Kohtla metskond 199 (k.ü.t. 43801:001:0123) kinnistust on kujunemas taime- ja maastikuökoloogilises mõistes väärtuslikum metsaala.

Vastavus Ida-Viru maavanema poolt korraldusega nr 1-1/2016/278 28.12.2016 kehtestatud „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+” strateegilise dokumendile

Joonis 5 Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ Lisa 4 teemaplaneering "Ida- Virumaa tehniline infrastruktuur" planeeritud objektide jooniselt, kus on terve Aidu karjääriala märgitud potentsiaalseks tuulepargialaks (roosa täpitus).

Väljavõte Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, mis on vastu võetud 2003 a. Vastavalt rohevõrgustiku kaardile asuksid kinnistud Kivijärve ja Aidu

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 14

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Karjääriväli 2 terves ulatuses piirkondliku tähtsusega rohekoridoris (K2). Tegemist on aegunud kaartiga, sest just selles piirkonnas lõpetati kaevandamine 2012 a ja taasmetsastati 2015 a. Sellest tulenevalt ei saa Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused esitatud rohevõrgustiku kaarti pidada sisuliselt adekvaatseks infoallikaks. Pigem peaks halli ristviirutusega piirkond – tehnogeensed taimkatteta alad ulatuma kuni Ojamaa jõeni.

hall ristviirutus – tehnogeensed taimkatteta alad T3 - kohaliku tähtsusega rohelise võrgustiku tuumala K2 – piirkondliku tähtsusega rohekoridor

Joonis 6 Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ Lisa 5 teemaplaneering "Ida- Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" rohevõrgustiku jooniselt

Vastavus Maidla valla üldplaneeringutele aastani 2015 Valla üldplaneeringu eesmärgiks on välja tuua konkreetsed suunised valla ruumiliseks arenguks, arvestades muutusi valla arengus. 2017 a haldusreformi järgselt läks Maidla vald Lüganuse valla koosseisu. Kuni uue üldplaplaneeringu vastuvõtmiseni kehtivad endiste väikevaldade territooriumil kehtestatud ÜP-d.

Uued tootmis- ja ärimaad moodustavad koos Aidu karjääri seniste tootmismaadega ettevõtluse arenduspiirkonna. Üldplaneeringuga nähakse ette olemasolevate tootmismaade säilimine ning nendel tegevust ei piirata. Üldplaneeringuga arvestatakse Aidu karjääri tegevuse lõppemisel tootmise jätkumisega olemasolevas rikastusvabrikus Ojamaa kaevandusest väljatava mäemassi baasil. Olemasolevatel tootmisaladele loodavate uute

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 15

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

ettevõtetena nähakse eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid, milliste tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Vastavalt Maidla valla ÜP-le on vallas kolm väärtuslike maastike hulka arvatud ala, neist üks, „Osa Kohtla-Nõmme väärtuslikust maastikust (registri nr 32) hõlmab Maidla valla idaosa, 144,5 ha, Aidu karjääri rekultiveeritud alasid. Tegemist on unikaalse, alles kujunemisjärgus oleva piirkonnaga, kus tehislik tööstusmaastik areneb väärtuslikuks loodusmaastikuks. Koos kaevanduste sulgemisega taastuv põhja- ja pinnavee tase tekitab tulevikus piirkonda uusi veekogusid ning maastiku ilme muutub veelgi (Maidla valla ÜP). Rohevõrgustik – eri otstarbega või eri taseme samafunktsioonidega võrkude kogum (kaitsealade võrgustik). Kasutustingimused:

• kaitsealadel kehtivad kinnitatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad; • tugialadel ja koridoridel paikneva tulundusmetsa arendamist ei piirata, v.a veekogude

kaldalad, vääriselupaigad, kaitsealad ja seadustest tulenevad piirangutega alad; • vältida tuleb tuumaladele ja koridoridesse olulise ruumilise mõjuga objektide

kavandamist; • kavandatava hoonestuse planeerimisel jälgida, et ei lõigataks läbi rohelisi koridore ja ei

seataks ohtu rohelise võrgustiku toimimine; • puuduva rohelise koridori kompenseerimiseks jätta 110/6 Kv elektrialajaamast läänes

asuv metsariba kaitsemetsaks; • tagada vääriselupaikade ja haruldaste taimekoosluste säilimine.

Väärtuslike maastike maastikuhoolduskavad Aidu karjäärialale puuduvad, kuid ÜP-ga üldkehtestatud kaitse-eesmärgid peavad olema suunatud väärtuslike maastike püsiväärtuste säilimisele.

Vastavus koostatavale Lüganuse valla üldplaneeringule Ka Lüganuse valla üldplaneeringu eskiisi, mis KSH VTK koostamise hetkel on väljatöötamise faasis, ja ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses esitatud info kohaselt asuksid energiapargiks valitud Kivijärve (k.ü.t. 43801:001:0165) ning Alutaguse valla territooriumile jääv Aidu karjääriväli 2 (k.ü.t. 49801:001:2000) kinnistud terves ulatuses Ida-Viru maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku aladel.

Teiselt poolt aga seab koostatav üldplaneering eesmärgiks pöörata valla majanduse ning tegevussuundade arendamisel tähelepanu erinevate ettevõtlusvaldkondade arenguvõimaluste soodustamisele. Oluliseks peetakse arvestada nii kaevandamiskompleksi, taastuvenergeetika, turismisektori kui ka äri- ja tööstusparkide vajadustega, et luua tingimused erinevate valdkondade arenguks ja koostoimimiseks. ÜP koostamise käigus toimunud ettevõtjate ümarlaua tulemuste põhjal on vallas täiendav huvi taastuvenergeetika – tuuleparkide ja päikeseenergeetika alade – arendamise osas.

Üldplaneeringu ja KSH käigus on peetud eriti oluliseks käsitleda just taastuvenergeetika arendamise võimalusi vallas. Aidu karjääri puhul on eraldi välja toodud, et selle ala puhul keskendutakse uute kasutusvaldkondade soodustamisele ja tuuakse esile taastuvenergeetika, rekreatsiooni, riigikaitse jt. kasutusvõimalusi.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 16

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Joonis 7 Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringust - Taastuva energeetika maa-ala

- Potentsiaalselt sobivad alad tuulenergeetika arendamiseks

Tänane, reaalselt looduses olev olukord on mõneti erinev olukorrast, mis on esitatud varem koostatud strateegilistes dokumentides, mistõttu tuleb nii taastuvenergiapargi DP kui ka uue valla ÜP koostamisel korrigeerida ning kaasajastada varasemalt koostatud dokumentides esitatud rohevõrgustiku planeeringujooniseid. Koostamisel oleva valla ÜP-ga ongi kavandatud maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku alade muutmist, sh. taastuvenergiapargi alal. Valla ÜP käsitleb ka RMK Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee paiknemist Aidu karjääri alal - puudutab eelkõige kinnistut Kohtla metskond 199, sest läheb sellest ida pool paiknevat veekanali äärt mööda kuni sõudekanalini, ületab nende ühenduskohta ja läheb teiselt poolt tagasi Aidu karjääri põhjapoolsesse ossa.

Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsus nr 285) Kehtivat Ida-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ on tuulepargi ala osas Alutaguse valla üldplaneeringuga täpsustatud. Maakonnaplaneeringus toodud Aidu potentsiaalset tuulepargi ala on laiendatud ka Alutaguse valda. Alutaguse valla territooriumile jääv Aidu karjääriväli 2 (k.ü.t. 49801:001:2000) kinnistu jääb terves ulatuses Ida-Viru maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku aladele.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 17

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering

Joonis 8 Väljavõte Aidu tuulepargi TP jooniselt

Enamus planeeritud tuulepargialast on kavandatud maatulundusmaana, kus asub edela- kirde suunaliste ridadega tuulepargi ala. Kavandatud tuulepark koosneb 33-st 3 MW võimsusega Vestas V90 tüüpi elektrituulikutest. Teemaplaneeringu kohaselt jääb valdavalt kehtima senine maakasutusotstarve - maatulundusmaa, tuulikute ja alajaama alune maa on kavandatud tootmismaa sihtotstarbega. Alale on püstitatud üks tuulik, mitme püstitamine on jäänud pooleli, algatatud kohtuvaidluste ajaks.

Koostamisel olev Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kaevandamine " Arvestatakse ka teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kaevandamine" lahendustega, sest planeeringu alaga piirnevale alale rajatav taristu (tõenäoliselt kaevandustevaheline linttransportöör) võib teataval määral mõjutama hakata ka energiapargi taristulahendust.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 18

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Aidu Veespordikeskuse detailplaneering Lüganuse Vallavolikogu 12. detsembri 2013 otsusega nr 16 on vastu võetud "Aidu veespordikeskuse ala detailplaneering". DP-ga on kavandatud maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine, Aidu Veespordikeskuse hoonete, tehnovõrkude ja - rajatiste asukohad ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtted. Planeeritavate kruntide suurus on kokku ca 750 ha, millest planeeringuala on ca 387 ha. Kavandatav energiapark oleks veekeskuse DP-ga naaberkinnistutel toimetav tegevus. Kuna kinnistule Terviseraja (43801:001:0081) on DP kohaselt planeeritud kuni 1200 kohaline autoparkla ja terviseradadega puhkeala, mis tähendab, et sealne puistu kavatsetakse säilitada, siis otseselt pole välistatud energiapargi rajamine Kohtla metskond 199 kinnistule.

Joonis 9 Väljavõte Aidu veespordikeskuse DP jooniselt

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 19

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

5. HINDAMISMETOODIKA

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke.

KSH aruande koostamise ja mõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_kasiraamat.pdf). Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid.

KSH eesmärk on hinnata keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH eesmärgiks on ka esitada DP koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks planeeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

KSH käsitletakse DP elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja kaudset mõju looduskeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele. Arvestatakse, et mõjude ulatus võib olenevalt mõju liigist või selle asukohast või esinemise tõenäosusest olla vägagi erinev. Mõjude täpne ulatus ja suurus selgub KSH aruande koostamise käigus. Hindamise objektiks on eeskätt otsene DP ala ning selle lähipiirkond e.

kontaktvöönd (kontaktvööndi eeldatav laius võib ulatuda 500 kuni 1000 m).

KSH käigus hinnatakse planeeringu eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KSH teostamisel DP-ga kavandatud tegevuste realiseerimisest tekkivat otsest ja kaudset kuid ka kumulatiivset mõju nii inim-, tehis- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse võimalusi nende eeldatavalt tekkivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu.

KSH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt mitmeid traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-, kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku keskkonnategurite maatrikshindamine), vastava teemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnanguid, küsitlusi, vaatlusi jms. DP ja KSH koostamise käigus tellitakse täiendav geodeetiline alusplaan ning eksperthinnang võimalike mõjude ja jätkuva toimimise võimaluste kohta pädevalt rohevõrgustiku eksperdilt. Arendamisest huvitatud isiku poolt on tellitud piirkonna tuuletingimuste uuring.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saaty hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisi tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed, kus eeldatavaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning olulisusele. Olulisemaid

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 20

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna.

Kuna tegemist on territoriaal-ruumilise planeerimisega, siis kasutatakse KSH protsessi läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtide meetodit, kus erinevate piirangute (seadustest, teistest planeeringutest, looduskaitselistest objektidest või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse kavandatud tegevusteks e. energiapargi ning selle toimiseks vajalike infrastruktuurielementide tarbeks sobivad ja ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konflikt- ja puhveralad. Järelejäänud alasid võrreldakse vastavalt kavandatava planeeringulahendusega, hinnatakse nende realiseeritavust ja otstarbekust ning vajadusel tehakse kavandatud lahendusettepanekutele muudatusettepanekud.

KSH-ga esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas hinnatakse mõjusid inimese tervisele, heaolule ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, pinna- ja põhjavee mõjudele, kultuuripärandile ja maastikele üldisemalt.

Keskkonnamõjude ja loodushoiu tingimuste hindamisel lähtutakse bioloog-dendroloogide poolt teostatud lähiümbruskonna puittaimestiku ekspertanalüüsi tulemustest. Kaevandusjärgse pinnase koormustaluvuse ja geoloogilise vastupidavuse kohta küsitakse ekspertarvamus geoloogilt. Varasemalt on piirkonnale tervikuna koostatud kaevandusala rekultiveerimise kava ning metsamajandamise kava ja koostatud mitmed KMH/KSH-d (Aidu veespordikeskuse KSH, Aidu tuulepargi KMH jt.), millede leide ja tulemusi KSH aruande koostamisel arvestatakse ning analüüsitakse. Vajaduselt tehakse ettepanekud ja soovitused täiendavate uuringute läbiviimiseks.

KSH-ga esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang, kus peamiste mõjuvaldkondadena hinnatakse:

5.1. Mõjud looduskeskkonnale

Mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse tuginedes kas varasemate uuringute tulemustele või konkreetselt selle DP ja KSH läbiviimiseks koostatud eksperthinnangutele, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Planeeringuala ja selle looduskeskkonna kirjeldus Kaevandamistööd Aidu karjääris lõpetati 2012. aastal, seda eelkõige varude ammendumise tõttu. Peale intensiivsemate kaevandustööde lõpetamist teostas Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri sulgemiseks ja ohutuks muutmiseks kaevanduse korrastustööd. Korrastustööde käigus tasandati ja metsastati maapind ning rajati Aidu sõudekanali süvis. Karjääri sulgemisel ja pumpamise lõppemisel täitusid karjääri lõunaosas asuvad väljaveoteed veega ning tekkis omanäoline kunstveekogude ehk kõrvalkanalite süsteem. Kunagise põlevkivikarjääri vanemad osad on tänaseks taastatud põllu- ja metsamaaks.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 21

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Tänase Aidu karjääriala pinnamoe moodustavad kõrged tehiskünkad ja sügavad sälkorud, mis peale kavandamise lõpetamist on taas metsastunud või metsastatud ning endised väljaveoteed, mis on täitunud veega. Taastuv loodus on tekitanud kidura alustaimestikuga tundra sarnase ning “fjordide” laadse liigestatud metsaga kaetud maastiku. Planeeritava ala reljeef on karjääri tegevusest tulenevalt väga erinev. Ala läbivad põhja-lõuna suunaliselt kaheksa sügavat kaeveõõsi, mis liituvad lõunaosas kaevandataval alal lääne-kagu ja ida- edela suunalise kaeveõõsiga. Ida-läänesuunaliselt on maapind laineline, mis tuleneb kaevandatud pinnase teisaldamisest. Põhja-lõunasuunalistest kaeveõõsidest on 7 endised juurdepääsutranšeed s.t neid on kasutatud karjääri sissesõitmiseks ning tänaseks on need suuremas osas vee all. Maapinna kõrgused on väga erinevad: 23 m tranšee põhjas ja 67 m ala keskel oleva kõrge künka peal. Tranšeede vahel on maapinna kõrgus valdavalt 45 kuni 50 m.

Olemasolev maakasutus Kavandatav energiapark hakkab mõjutama järgmisi maaüksusi:

Katastriüksuse nimi

Katastriüksuse number

Katastriüksuse sihtotstarve

Kommentaarid

Lüganuse vald

Kohtla metskond 199

43801:001:0123 Maatulundusmaa 100%

Pindala 68.22 ha Haritav maa 0,06 ha Metsamaa 67.62 ha Muu maa* 0.54 ha (valdavalt endised väljaveoteed, mis tänaseks on veekanalid). Suurem osa maast on kaetud tiheda okaspuu ja lehtpuu segametsaga. Puistus domineerivad istutatud mänd, kask, vaher, pihlakas. Puistu vanus on ca 10-15 a. Alustaimestik on liigivaene. Tegemist on riigiomandiga, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja kelle volitatud asutuseks on RMK.

Kivijärve 43801:001:0165 Mäetööstusmaa 100%

Pindala 223.08 ha Metsamaa 158.60 ha Muu maa* 64.48 ha Suurem osa maast on kaetud okas- ja lehtpuu segametsaga. Puistus domineerivad istutatud mänd ja kask. Puistu vanus on ca 7-10 a. Alustaimestik on liigivaene. Tegemist on riigiomandiga, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium, kelle volitatud asutuseks on Maa-amet .

Alutaguse vald Aidu karjääriväli 2

49801:001:2000 Mäetööstusmaa 100%

Pindala 115.76 ha Metsamaa 91.48 ha Muu maa* 24.28 ha Suurem osa maast on kaetud okas- ja lehtpuu segametsaga. Puistus domineerivad istutatud mänd ja kask. Puistu vanus on ca 5-8 a. Alustaimestik on liigivaene. Tegemist on riigiomandiga, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium, kelle volitatud asutuseks on Maa-amet.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 22

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Taimestik Planeeringuala on endine Aidu pealmaakaevandamise karjääriala, millest enamus on kaevandustegevuse lõpetamise järgselt korrastatud (tasandatud) ning seejärel metsastatud. Metsastamist alustati kirdest ja seal on segamets juba raieküps, edela ning lõuna suunas muutub mets järjest nooremaks. Lääneosas on enamus alast rekultiveeritud ning võetud kasutusse põllumajanduslikul, metsa taastootmise või rekreatiivsetel eesmärkidel.

Kohtla metskond 199. Kaevanduse rekultiveerimise ja metsa taastootmise eesmärgil on alale istutatud valdavalt männi ja kase istikuid, mille vanus kinnistul ulatub 10-15 aastani. Vaatamata kehvale kasvupinnasele (kiviklibu) ja sisuliselt olematule huumusekihile on istutatud puud suures osas kasvama läinud. Aastane juurdekasv on tagasihoidlik 12-15 cm aastas. Kuna istutatud puistu on küllaltki tihe ja alal pole vahepealsel ajal teostatud hooldus- või harvendusraiet, siis on sealne alustaimestik suhteliselt hõre ja liigivaene, milles domineerivad harilik kortsleht, põdrakanep, mesikas ja mitmed kõrreliste liigid. Tuultele avatud pinnase tõttu on mullastiku kiht praktiliselt olematu, mistõttu puudub taimestik peaagu täielikult just avatumates kohtades. Rohttaimestik on oluliselt liigirikkam ning lopsakam üksikutes avaramates metsa sisestes laikudes.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 23

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 24

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Fotod 1-5 Kohtla metskond 199 kinnistu taimestik.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 25

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Kivijärve ja Aidu karjääriväli 2. Kuna karjääri metsastamist alustati kirdest, siis edela ning lõuna suunas muutub mets järjest nooremaks. Suurem osa kõnealusest maast on kaetud okas- ja lehtpuu segametsaga. Puistus domineerivad istutatud kask ja mänd. Puistu vanus varieerub vahemikus 5-10 a. ja kõrgus 1,5 m mändidel ja kuni 2,5 m kaskedel. Alustaimestikust, 7-8 aasta jooksul, mil maapinda pole kaevetegevusega häiritud on pinnas muutunud sobilikuks kasvukohaks peamiselt kuivades kasvutingimustes kasvavatele taimedele, nagu kortseleht, harilik võilill, harilik mesikas, põdrakanep ja mitmed kõrreliste liigid.

Fotod 6 ja 7 Kivijärve ja Aidu karjääriväli 2 kinnistute taimestik. Kinnisute pinnas on väga tundlik välistele mõjutajatele ja on sobilikuks kasvukohaks peamiselt kuivades kasvutingimustes kasvavatele taimedele. Taimestikus domineerivad istutatud kased ja männid ning rohttaimed.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 26

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

6. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

KSH käigus hinnatakse kavandatavate tegevuste eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KSH teostamisel kavandatavate tegevuste e. kavandatava tuule- ja/või päikesepargi realiseerimisest tekkivat otsest, kaudset ja kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse mõju ilmnemisel võimalusi eeldatavalt tekkida võivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu. KSH-s esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang erinevate teemade kaupa:

6.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus

Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 5

Peamiste protsesside kirjeldus, sh suurus, võimsus, sisend ja väljund Kavandatava energiapargi rajamisega kaasnevad mõjud on valdavalt pöördumatud, kuid piirduvad suures osas lokaalsete mõjudega, kus otsest energiapargi rajamisega seonduvat mõjuareaali võib hinnata ca 500 - 1000 m laiuseks. Eesmärk peaks olema nimetatud mõjuareaali võimalikult väikese ulatuse hoidmine.

Valitud energiapargi asukohad (Kohtla metskond 199 (k.ü.t. 43801:001:0123), Kivijärve (k.ü.t. 43801:001:0165), ning Aidu karjääriväli 2 (k.ü.t. 49801:001:2000) kinnistud on energiapargi rajamiseks sobilikud, sest asuvad endistel tugevalt inimese poolt mõjutatud aladel. Praegu on kombeks päikeseparke rajada haritavatele põllumaadele, mis eksperdi hinnangul on oluliselt väärtuslikumad alad kui endine maapealne kaevandusala, millel on peal mõne aasta tagune istutatud metsakultuur. Vastavalt istutatud puude vanusele, kasvutingimustele, pinnase tundlikkusele välismõjutajate suhtes jne. tuleks ökoloogilises mõttes väärtuslikumaks alaks pidada kinnistut Kohtla metskond 199.

Teave kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike teiste tegevuslubade kohta Aidu energiapargi rajamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Energiapargi rajamisega kaasnevate mõjude suuruse, olulisuse ning täpse mõjuala määramiseks on algatatud KSH protsess ulatusliku tootmisala ehitusloa saamiseks.

 Vaatamata asjaolule, et DP-ga kavandatakse mikrotuulikute püstitamist, millede torni kõrgus jääb vahemikku 12-15 m, mis eeldatavalt ei hakka häirima piirkonnas olevate kaitserajatiste tööd, siis sellises mahus tuulikute püstitamiseks tuleb kavandatavad tegevused siiski kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning küsida nende seisukohta kavanatavate tegevuste suhtes. Planeeritud energiapark asub riigikaitse eelhoiatussüsteemide tööalas ning seetõttu on Kaitseministeeriumi poolt tuulikutele lubatud parameetrite järgimine olulise tähtsusega, sest võib hakata mõjutama riigikaitse eelhoiatussüsteemi töövõimet. Kaitseväe eelhoiatussüsteemi toimimise seisukohalt on kriitilise tähtsusega, et riigikaitse eelhoiatussüsteemide töövõime oleks igakülgselt tagatud. KSH aruande koostamisel arvestatakse Kaitseministeeriumi

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 27

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

kavatsusega paigutada lähiaastatel piirkonda täiendav radarisüsteem, mis peaks leevendama tuuleparkide ja riigikaitseliste eelhoiatussüsteemide vahelist konflikti.

 Rohkem kui 100 kW võimsusega PEJ rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna niisuguse võimsusega PEJ võib vähendada riigikaitseliste rajatiste töövõimet.

 KeHJS) § 6 lg1 p311 kohaselt on KSH kohustuslik, kui kavandatakse üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamist. Kavandatav energiapark on planeeritud rajada kolmele maaüksusele, kus Lüganuse valla haldusüksuse territooriumile jäävatel kinnistutel (Kohtla metskond 199 (k.ü.t. 43801:001:0123) on metsamaad 67.62 ha ja Kivijärve (k.ü.t. 43801:001:0165), metsamaa 158.6 ha) on planeeringuga mõjutatavat metsamaad kokku 226,22 ha ning Alutaguse valla territooriumile jääval Aidu karjääriväli 2 (k.ü.t. 49801:001:2000) kinnistul on metsamaad 91,48ha. Kogu planeeringuala hõlmaks metsamaa raadamist kokku 317,7 ha suurusel maa-alal. Seega, KeHJS § 6 kohaselt on KSH algatamine kohustuslik vähemalt Lüganuse valla haldusüksuse territooriumile jäävate kinnistute suhtes, kus kavandatakse metsamaa raadamist suuremal territooriumil, kui KeHJS juhtarvuga (100 ha) määratud on.

Siinkohas on oluline silmas pidada, et 317 ha metsamaad on vastavalt Metsaseadusele määratletud kõlvikulise koosseisu maht, st. metsamaa kõlvikulise koosseisu statistiline näitaja, mitte tegelik looduses reaalselt eksisteeriv metsa (puistu) maht. Reaalselt ei ole võimalik sellises mahus raadamist teostada, kuna reaalselt looduses puid valdaval enamusel maast ei eksiteeri. Raadamistöid on võimalik teostada vaid ca 7-10 a tagasi istutatud männi ja kase noorendikel ning seda hinnanguliselt kinnistul 43801:001:0123 kuni 60 ha ja kinnistul 43801:001:0165 kuni 20 ha suurusel maa-alal. Suures osas on planeeringuala puhul tegemist alaga, kus puud (Fotod 6-7), mida tuleb energiapargi rajamisel maha võtta sisuliselt puuduvad.

6.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 5

6.3. Võimaliku mõju iseloomustus

Tegevusega kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldus, arvestades järgmisi faktoreid:

Mõju inimestele, inimese tervisele, loomastikule ja taimestikule, pinnasele, maakasutusele, varale, veekvaliteedile ja hüdroloogiale, õhukvaliteedile, kliimale, müra ja vibratsiooni tasemele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale, ajaloolisele ja kultuuripärandile ning nende omavahelistele suhetele (st kaudne mõju).

6.3.1. Mõjud looduskeskkonnale

Mõjud pinnasele ja maakasutusele Enefit Kaevandused AS poolt on 2017. aastal koostatud Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt. Võttes aluseks projekti tulemusi

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 28

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

hinnatakse KSH-s kaevandamise järgse pinna püsivust ning vajadusi ja võimalusi ehitusaluse pinna rajamiseks.

Aidu karjääri territooriumi kattev pinnakate on väga õhuke, kohati isegi puudub, mistõttu on see avatud nii tuule- kui ka vee erosioonile. Levinud on liivsavimullad, mis on kõrge huumusesisaldusega ja toitainete rikkad, kuid samas tugevasti põuakartlikud.

Maastikupildis domineerivad inimese poolt maapinnal ümber paigutatud või maapõuest välja toodud kivimid ja setted ning kunstlikult loodud moodustised (puistangud, kuhjatised jm.), mis on peale kaevandustegevusega lõpetamist rekultiveeritud metsamaaks. Peale istutatud mets on küll kidura kasvuga, kuid enamus istutatud puudest on kasvama läinud, mis tähendab, et taimestik on kasvukoha omaks võtnud. Kavandades alale päikeseparki, eeldab see kasvama läinud puude 100% eemaldamist, mis omakorda tähendab, et avatakse niigi õhukese pinnasekihiga maastik nii tuule- kui ka vee erosioonile. Tuuleerosiooni poolt üles kergitatud tolm võib hakata ladestuma paneelidel, mis hakkab mõjutama paneelide tootlikkust või mõjutama ümbruskonna loodust ning elukeskkonda. Seepärast on oluline, et puiste- pinnasega teostatud tasandustööde aladel säiliks vähemalt teatud madaltaimestiku kiht.

Hetkel on maakasutusena enamus territooriumil sätestatud kas metsamaa või mäetööstusmaa juhtfunktsioon. Energiapargi rajamisel tuleb planeeringuala maade sihtotstarve planeeringuga muuta tootmismaaks. Üldjuhul peetakse nii tuulikute kui ka päikesepaneelide kasutuseaks 25-30 aastat, üldjuhul seejärel parki uuendatakse, mis tähendab, et tegemist on pikaajaliste mõjudega.

Hüdrogeoloogia Peale karjääriala sulgemistööde lõpetamist on pinnavee looduslik veetase taastunud. Pinnalähedane põhjavesi ja sademevesi on moodustanud endistesse juurdepääsuteede kanalitesse omapärased veega täitunud kanalid, millede äravool on suunaga Ojamaa jõkke. Tegemist on sügavate sälkorgude laadsete moodustistega. Planeeritud energiapark on kavandatud kaevandusväljakute kõrgematele platoodele, mistõttu ei kujuta energiapark ohtu piirkonna hüdroloogilistele teguritele ega kohalik väljakujunenud hüdroloogia energiapargile.

Mõjud taimestikule Kuna tegemist on valdavalt klibuse või peenpuiste ja settepinnase segust moodustatud maastikuga, siis on tegemist küllaltki välistele mõjutustele tundlike aladega, mis puudutab eeskätt taimestiku likvideerimist. Just päikesepaneelide paigaldamine eeldab kogu istutatud puistu likvideerimist, sest kasvavad puud hakkaksid varjutama paneelidele langevat valgust. Metsa ja selle alustaimestiku likvideerimine aga avab niigi õhukese pinnasekihi nii tuule- kui ka vee erosioonile. Tuuleerosiooni poolt üles kergitatud tolm hakkab ladestuma paneelidel, mis võib hakata mõjutama paneelide tootlikkust. Seepärast on väga oluline, et puistepinnasega teostatud tasandustööde aladel (Kivijärve ja Aidu Karjääriväli 2) säiliks vähemalt teatud madaltaimestiku kiht.

Enne kaevandustööde teostamist karjääri lõunapoolsematel aladel olid mõlemad Ojamaa jõe kaldad määratletud piirkondliku tähtsusega rohekoridoridena. Intensiivse kaevandamise ajal jõe põhjakalda rohekoridori funktsioneerimine katkes täielikult. Peale ammendunud karjäärialale metsa istutamist loodi eeldused, et jõe põhjakalda rohekoridori funktsionaalsus

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 29

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

teatud aja möödudes taastub. Energiapargi rajamine aga tähendab, et rohekoridori funktsionaalsus saab olema mõnevõrra häiritud – kuna paneelide alune ja generaatorite vaheline ala saab olema madalhaljastusega. Kuna pargi käitamine ei tähenda pidevat inimese viibimist piirkonnas, siis võib oletada, et loomad leiavad pargiala olema kasutatav migratsioonikoridorina.

Vaatamata kohaliku taimestiku ja puistumahu vähenemisele võib energiapargi rajamise mõjusid taimestikule pidada valdavalt lokaalseteks ja projekti üldist sotsiaal-majanduslikku ning ka keskkonnakaitselist (taastuvenergia tootmisallikatega toodetud energiamahu suurenemisega väheneb fossiilsete kütuste kasutamise ja kaevandamise vajadus) kasutegurit silmas pidades väheolulisteks mõjudeks, millede head seisukorda on võimalik peale energiapargi rajamise lõpetamist kerge taastada. Pigem võib suure tõenäosusega eeldada, et energiapargi ümbruskonna visuaal-esteetiline seisukord teataval määral isegi paraneb.

KSH aruandes hinnatakse Aidu energiapargi asukoha alternatiive üldisemalt, kontekstis, kas võtta energiapargi alana kasutusele endine rekultiveeritud karjääriala või arendada energiaparki kuskil mujal, pannes paneelide ja tuulikute alla põllumaa, reaalne mets või tootmismaa jne.

Mõjud loodusvarade kasutusele, nende omadused ja taastumisvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Loodusvaraks loetakse elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis üldjuhul nõuavad ka kohalike loodusvarade kasutamist. Tee-ehituseks vajaminevad materjalid, loodusvaradest (kruus, killustik, liiv, muld jms) hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega antud töö piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. Arvestades energiapargi rajamisega kaasnevaid võimalike ehitusmahte ning asjaolu, et suurem osa vajalikest maavaradest asuvad seal samas karjäärialal või selle vahetus läheduses, siis on alust arvata, et kavandatav tegevus ei põhjusta maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist.

Mõju loomadele Kavandatav energiapargi asukoht paikneb endise intensiivse maapealse kaevandamise karjääris, mistõttu ei ole tegemist loomade seisukohast olulise elupaiga mõjutamisega. Samas, peale ala rekultiveerimist on aja möödudes suurenenud taimestikuline liigirikkus ja ala on alles muutumas lindudele ja loomadele sobilikuks elupaigaks.

DP-eskiislahendusega kavandatakse energiaparki püstitada mikrotuulikuid WTW-01.001, millede labad pöörlevad horisontaalselt ja suhteliselt maapinna lähedal, kujutades sellega häiringuid põhjustavad objektid tuulepargi lähedale sattuvatele loomadele. Seepärast võib eeldada, et kui päikesepaneelide ridade vahelist haljasala võivad loomad hakata kasutama ka toitumisalana (näiteks kasutatakse lambaid ja veiseid päikesparkides paneeliridade vahelise taimestiku kasvu kärpimiseks), siis suhteliselt maapinna lähedal pöörlevad tuulikute labad võivad hakata loomi siiski nii palju häirima, et neid alasid hakatakse loomade poolt vältima.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 30

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Kuigi maismaaimetajate puhul pole veetakistuste ületamine üldjuhul probleemiks, siis karjääri endistest juurdepääsuteedest kujunenud ja veega täitunud kanalitesüsteem võivad pärssida maismaaloomde liikumist nendel kinnistutel. Seda eelkõige seetõttu, et tekkinud veetakistused on nii ida-lääne kui ka põhja-lõuna suunalised, omavahel ühendatud veekanalite võrgustik ja on moodustanud loomade jaoks raskendatud juurdepääsuga territooriumi ca 6 x 4 km suurusel alal.

Päikesepark, peale selle valmimist otseselt negatiivseid mõjusid loomadele/lindudele ei oma. Nagu näitavad ornitoloogide tähelepanekud, siis on suured avatud rohumaad igati sobilikud elupaigad pisinärilistele ja seetõttu ka toitumisaladeks röövlindudele ja pisikiskjatele.

Foto 8 Päikesepaneeli varitsuspaigana kasutav hiireviu. Foto: O. Hiiemäe

Endistesse juurdepääsuteede kanalitesse moodustunud veekanalite kaldaäärne põõsa- ja puisturinne pakuvad elu- ja pesapaika tavapärastele põõsalindudele, kes saavad olema häiritud peamiselt ehitustegevuse perioodil. Peale ehitustegevuse lõppu ehitusega seonduvad häiringud kaovad ning endine olukord taastub. Paraku tähendab energiapargi rajamine, et suuremal osal alal teostatakse täielik lageraie ning seega väheneb eelkõige põõsalindudele sobilike elu- ja pesitsuspaikade territoorium. Kuna tuulikute ja paneelide vahelist territooriumit hakatakse regulaarselt hooldama, siis on mõju pikaajaline.

Oletada võib, et veekanalite äärne looduslikum keskkond on elupaigaks ka mõningatele poolveelistele nagu mink, saarmas, konnad või närilised. Ka nende tegevust häiritakse peamiselt ehitustegevuse perioodil. Olulist negatiivset mõju nendele loomadele siiski ette näha ei ole.

Mõjud looduskaitselistele objektidele Enne kaevandustegevuse algust Aidu karjääriväljal kaitsealuseid taimeliike ja väärtuslikke metsamaid ei esinenud. Maapealse kaevandustegevuse käigus muudeti maastik ja seal kasvanud looduslik taimestik tehnogeenseks taimevabaks maastikuks. Peale kaevandustegevuse lõpetamist ala rekultiveeriti - maade majandusliku väärtuse tõstmiseks, metsloomade elukeskkonna taastamiseks ja piirkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks taastati metsakultuurid, vastavalt suletavate kaevandusosade järjestusele. Tegemist on inimese poolt erinevatel ajastutel ja seega erinevas kasvufaasis istutatud metsaga.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 31

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Maa-ameti looduskaitse ja Natura2000 kaardirakenduse ning EELIS keskkonnaregistri järgi kavandataval projektalal ja selle vahetus läheduses kaitsealuste loomade elupaigad või taimeliikide kasvukohad puuduvad.

Jäätme- ja energiamahukus Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitustööde käigus kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu) jms.

Müra, vibratsioon ja visuaalne mõju KSH analüüsitakse müra ja vibratsiooni võimalikkkuse ja võimalike mõjude ulatust ning hinnatakse tuulikute kui ka päikesepaneelide visuaalset mõju nii piirkonna elanike, piirkonna külastajate kui ka üldisemas kontekstis.

Mõjud kliimale Nii tuulikud kui ka päikesepaneelid mõjutavad nii piirkonna mikroklimaatilisi tingimusi kui ka esineb seos globaalsete kliimamuutustega. Käesoleva projekti eesmärk on vähendada negatiivsete mõjude mõju klimaatilistele teguritele.

6.3.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Energia kättesaadavuse teema on eriti aktuaalseks muutunud seisuga september 2021, kus nii Eestit kui ka laiemalt kogu Euroopat on tabanud totaalne energiaallikate, sh. ka elektrienergia defitsiit, mistõttu on uute taastuvenergiavõimsuste installeerimine hädavajalik elektrihindadest tuleneva sotsiaal-majandusliku mõju saavutamiseks. Seda nii üksikisiku e. üksiku majapidamise kui ka laiemalt ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime säilitamise sisukohast. Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Inimese heaolu ja tervise täpsustamise vajadus tuleneb eelkõige energiapargi rajamise perioodil ehitusautode suureneva liikluse poolt tekitatava müra negatiivset mõju avaldavatest teguritest, mille mõjusid uuritakse eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuvalt. Piirkonnas on tegemist suhteliselt hõreda asustustihedusega ning enamus eluhoonetest asuvad juurdepääsuteedest piisavalt kaugel, mistõttu on liiklusest tingitud müra, vibratsiooni, valguse ja heitgaaside negatiivsed mõjutused esialgsel hinnangul valdavalt lokaalse mõjuga. Seetõttu ei saa liiklusvahendite poolt tekitatud müra mõju kohalike inimeste tervisele pidada suure kaaluga mõjuteguriks.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 32

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Mõjud kohalike elanike varale Mõjutused kohalike elanike varale on suhteliselt lokaalse mõjuga. Pigem võib eeldada, et uue tegevusvaldkonna ning täiendavate töökohtade lisandumsega valda paraneb nii mõnegi kohaliku elaniku majanduslik olukord ning selle kaudu ka mõju tema varale.

Piirkonna maa ja kinnisvara väärtuse muutus Eeldatavalt ei mõjuta kavandatud mikrotuulikud ega ka päikesepark ümbruskonna maa ja kinnisvara väärtust, sest DP alad asuvad olemasolevatest elamualadest piisavalt kaugel. Pigem võib prognoosida, et uue tegevusvaldkonna lisandumsega suureneb selle ettevõtluspiirkonna arengupotentsiaal, mis omakorda pigem tõstab maa hinda.

Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) 2020. aasta esimesel poolaastal esitati Elektrilevile 4318 elektritootja liitumistaotlust, mida on sama suur hulk kui 2019 aastal esitatud avalduste hulk tervikuna, mistõttu võib selgelt väita, et elektrivõrguga liitumise trendi vaadates on tegemist tugeva kasvutrendiga. Valdava enamiku liitumistaotlustest moodustasid taastuvate energiaallikate ehk roheenergial põhinevad tootmised, millest ülekaalukalt kõige suurema osa moodustasid päikeseelektrijaamad.

Kui 2019. aasta lõpu seisuga oli Eesti Elektrilevi võrgus 3000 taastuvenergia tootjat, siis 2020 aasta esimesel poolel on Elektrilevi valmis ehitanud juba 1052 elektritootja liitumispunkti, koguvõimsusega 73,4 MW. Elektrilevi prognooside kohaselt, on 2020 aasta lõpuks Eestis ligikaudu 6100 elektritootjat, summaarse võimsusega kuni 530 MW. Tootmisvõimsus suurusjärgus 530 MW katab ära 2/3 Elektrilevi võrgu suvisest tarbimisvõimsusest. Täiendava taastuvenergiapargi rajamine võib piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, aktiviseerida ettevõtlust piirkonnas ja tuua piirkonda uusi investeeringuid.

Tööhõive seisukohast toimuvad arengud nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud ettevõtmistes.

Võimalikud positiivsed arengud tööhõive seisukohast: - Energiapargi ehitus aga ka hilisemaid hooldustöid saab teha kohalike

ettevõtete/töötajate abiga (pinnase ettevalmistustööd, transport, juurdepääsuteede rajamine, muude kommunikatsioonitrasside rajamine ning hiljem nende hooldustööd);

- Kaudsed mõjud ehituse ajal (tarbitakse kohaliku kaubanduse, transpordi teenuseid);

- Investeeringud infrastruktuuri – parendatakse suuremate juurdepääsuteede kvaliteeti, vms.

Liikluse korraldamisest tulenev keskkonnakoormus Piirkonna liikluskorraldus tekitab häiringuid vaid vähesel määral, peamiselt energiapargi ehitamise perioodil. Seega on muutused vaadeldavad ajutiste ja lühiajaliste muutustena. Raskeliiklus on aktiivsem ehitusperioodil (materjalide juurdevedu, ehitusmasinad), hiljem taandub liiklus tavaliikluseks, mis eeldatavalt ei ole liiga intensiivne, et tekitaks olulist

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 33

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

rahuloematust ümberkaudsetele elanikele. Liiklusest tulenev mõningane keskkonnakoormuse kasv ei kujune siiski olulist mõju omada võivaks probleemiks.

Mõju infrastruktuurile Energiapargi rajamise ajal kasutatakse olemasolevaid lokaalse tähtsusega teid, mistõttu võib olemasolevatel teedel esineda ajutiselt suurenevat koormust ja häiringuid liikluskorralduses. Uut teedevõrgustiku rajamist ette ei nähta. Mõju kohalikele teedele on lühiajaline st. energiapargi ehitusaegne ja ei peeta seetõttu oluliseks mõjuks. Pigem muutub teedevõrk paremini juurdepääsetavamaks.

Mõjud kultuuripärandile Planeeringualal muinsuskaitselised või kultuuriväärtuse puuduvad.

Mõju iseloom (st otsene, kaudne, teisene, kumulatiivne, lühiajaline, keskmise pikkusega ja pikaajaline, pidev ja ajutine, positiivne ja negatiivne) Peamised tegevused: Metsa raadamine – sellises mahus metsa raadamine on ilmselgelt otsese negatiivse mõjuga tegevus looduskeskkonna suhtes, kuna väheneb vallas oleva metsamaa pindala, väheneb loodusalade maastikuline mosaiiksus ning osaliselt väheneb rohekoridori funktsionaalsus. Tegemist on pikaajaliste mõjudega, mis kestavad nii kaua, kuni ala kasutusotsarve on energiapark.

Siinkohas on oluline meeles pidada, et 317 ha metsamaad on kõlvikulise koosseisu maht, e. metsamaa statistiline näitaja. Reaalselt ei ole võimalik selles mahus raadamist teostada, kuna reaalselt looduses puid valdaval enamusel maast ei eksiteeri. Raadamistöid on võimalik teostada vaid suhteliselt hõredalt kasvama läinud, ca 10 a tagasi istutatud männi ja kase noorendikele ning seda hinnanguliselt kinnistul 43801:001:0123 kuni 60 ha ja kinnistul 43801:001:0165 kuni 20 ha suurusel maa-alal. Suures osas on planeeringuala puhul tegemist paroodaväljaga, kus puud, mida maha võtta puuduvad.

Peale energiapargi tegevuse lõpetamist on võimalik ala suhteliselt lihtsate vahenditega võtta taaskasutusele metsamaana ning see uuesti metsastada, st. taastada esialgne olukord.

Juurdepääsuteede rajamine ja korrastamine – olemasolevad teed on valdavalt tagasihoidlikus korras ja kohati raskesti läbitavad klibu- või pinnasteed. Koostöös veepargi ning Aidu tuuleenergia arendajatega muudetakse teede seisukord oluliselt paremaks. Tegemist on positiivsete ja pikaajaliste mõjudega sotsiaal-majanduslikust seisukohast.

Energiapargi rajamine juba raadatud maastikule ei oma olulist negatiivset mõju. Küll aga on energiapargi käitamisel sotsiaal-majanduslikust seisukohast tegemist positiivsete ja pikaajaliste mõjudega, mis kumuleeruvad kogu valla sotsiaal-majandusliku ning üldise arenguvõime paranemises. Samuti suureneb energia tootmine taastuvenergiaallikatega ning sellega väheneb vajadus võtta kasutusele fossiilseid energiaressursse ja avada uusi karjääre. Paraneb piirkonna aga ka kogu Eesti taastuvenergiabilanss ning väheneb CO ühendite emissioon keskkonda.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 34

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

Energiaparki kavandatakse püstitada mikortuulikuid WTW-01.001 , millede labad pöörlevad horisontaalselt ja suhteliselt maapinna lähedal, kujutades sellega häiringuid põhjustava objekti tuulepargi lähedale sattuvatele loomadele, mille tulemusena hakkavad loomad just tuulepargiks kujundatud alasid vältima. Mõjud on negatiivse iseloomuga ja pikaajalised, kuid hästi lokaalsed. Ümbruskonnas on piisavalt avatud ja metsastatud alasid, et piirkonna loomadele jätkuks nii toitumis- kui ka migratsioonialasid.

Mõju ulatus (geograafiline ala, mõjutatava rahvastiku/looduslike elupaikade/liikide arv) Loodus- ja inimkeskkonnale tekitatavad negatiivsed mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga. Mõjude ulatus peaks esialgsete hinnangute kohaselt ulatuma ca 500 - 1000 m. Küll aga mõjutatakse tugevalt positiivsete mõjudega piirkonna majanduskeskkonda ja üldist majanduslikku atraktiivsust. Eeldada võib, et valla ettevõtluskeskkonna maine, tööhõivega seotud näitajad ja kinnisvara väärtused tõusevad oluliselt.

Mõju suurus, keerukus ja mõju tõenäosus Enamus kirjeldatud mõjudest ei ole suured ega keerukad, on lühiajalise iseloomuga ning vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Lühiajaliste mõjude esinemise tõenäosus on arvestatav, kuid need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist.

Mõju kestvus, sagedus ja pöörduvus Lühiajaliste mõjude kestvus on suuresti seotud ehitustegevusega ja need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Orienteeruvalt kulub energiapargi rajamiseks 3-5 aastat. Mõjud ei ole üldjuhul sagedased. Metsamaa muutmisest tootmismaaks tekitatavad mõjud on sisuliselt pöördumatud. Looduslikuks jäävate alade mõjud on valdavalt positiivset laadi ja kergesti pöörduvad või leevendatavad.

Pikaajaliste mõjude hindamisel võetakse arvesse, et energiapark on rajatud ning prognoositakse ja hinnatakse mõjusid, mis kaasnevad energiaparki rajatud objektide käitamisest. Pikaajaliste mõjude prognoosimisel arvestatakse energiapargi elueaks ca 30 aastat. Seega hinnatakse mõjusid 5-30 aastat.

Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kõik tekitatavad mõjud on eeldatavalt lokaalse iseloomuga ega põhjusta piiriüleste mõjude tekkimist. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha oluliste negatiivsete mõjude kumuleerumist. Seda muidugi juhul, kui kõiki lähipiirkonda kavandatud ettevõtmisi (nt. tööstusliku tuulepargi, lasketiiru, sõudekanali vms.) ei hakata realiseerima ning ehitama täpselt ühel ja samal ajaperioodil, mis on väga ebatõenäoline. Ühtlasi asuvad erinevad arendusprojektid üksteisest geograafiliselt piisavalt kaugel, et hakata koosmõjus üksteist või kohalike elanike elukeskkonda mõjutama.

Kumulatiivsete mõjude all võib vaadelda ka valla ärikeskkonna mõjutamist antud piirkonnas, mis eeldatavalt paraneb e. toob kaasa positiivseid mõjusid.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 35

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu tulemuste vastu:

Arendamisest huvitatud isik: SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur, mida esindab juhatuse esimees Teet Kuusmik, Tel: 511 4 685, e-post: [email protected]

Otsustaja ja KSH korraldaja:

Lüganuse Vallavalitsus, mida esindab vallavanem Marja-Liisa Veiser Tel: 332 1 320 e-post: [email protected]

Alutaguse Vallavalitsus, mida esindab vallavanem Tauno Võhmar Tel: 336 6 901 e-post: [email protected]

Detailplaneeringu koostaja: Skepast&Puhkim OÜ, mida esindab planeeringute spetsialist Ivan Gavrilov Tel: 503 1 352, e-post: i [email protected]

Keskkonnamõju hindaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, aadress Tartu mnt 14, Tallinn, mida esindab keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe Tel: 527 8 027, e-post: [email protected]

Töögrupp: Olavi Hiiemäe - KSH juhtekspert (litsents KMH0161)

KSH juhtekspert, Olavi Hiiemäe, omab sellekohast õigust vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 3, tunneb keskkonnamõju hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte.

Tööülesanded ja teemavaldkonnad - KSH protsessi juhtimine, maastik, loomastik-linnustik, inim- ja sotsiaal-majanduslikud mõjud, GIS analüüsid ja maatrikshindamine

Andres Piirsalu – Entec Eesti OÜ, projektijuhtimine Ivan Gavrilov – planeeringulahenduste visualiseeringud Eneli Niinepuu - dendroloogiline ja taimestikuline analüüs, looduskaitseline taimestik Heiki Nurmsalu – hüdroloogia ja geoloogia

Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad: Huvitatud isikud ja asutused osalevad KSH protsessis avaliku menetluse teel. Väljatöötamise kavatsusega/aruandega seonduvaid ametkondlike toiminguid, nagu seisukohtade küsimist ja KSH VTK/KSH aruande avalikustamist korraldab oma piirkonna vallavalitsus. Väljatöötamise kavatsuse ja KSH aruande tulemustest teavitatakse ning küsitakse seisukohta järgmistelt ametkondadelt:

- Keskkonnaamet - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet - Kaitseministeerium

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 36

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

- Maa-amet - Lennuamet - Politsei- ja Piirivalveamet - Rahandusministeerium

Kõik KSH protsessi perioodil laekunud teavituskirjad ning seisukohad lisatakse KSH VTK/KSH aruande lisadesse ja vajadusel täiendatakse ettepanekute alusel KSH VTK dokumenti/KSH aruannet.

Teisi planeeringualaga piirnevate kinnistute omanike või planeeringuga otseselt või kaudselt seotud isikud, kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakse kohalikes lehtedes Lüganuse vallaleht ja Alutaguse valla leht, maakonnalehes Põhjarannik, väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku omavalitsuse kodulehe kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud vastuskirjadest lisatakse KSH väljatöötamise kavatsuse/KSH aruande lisadesse.

KSH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 37

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TEGEVUSKAVA

Kavandatav protseduuriline tegevus Aeg Osapool

DP eskiislahenduse loomine ja KSH protssessi algatamine Arendaja DP planeerija

Koostöös DP koostaja ning KSH juhteksperdi/ eksperdirühmaga koostab planeeringu koostamise korraldaja KSH väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) eelnõu

Märts 2022 KKAm DP planeerija KSH ekspert

DP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta seisukohtade küsimine KKAm-lt ja teistelt asjaomastelt asutustelt. Ettepanekuid saab esitada 30 päeva jooksul.

30 päeva KKAm

KSH VTK korrigeerimine vastavalt esitatud ettepanekutele ning esitatud ettepanekute arvesse võtmise ja arvestamata jätmise kohta selgituste esitamine KKAm-le

Ca 30 päeva KSH ekspert DP planeerija KKAm

DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP lähteseisukohtades ja KSH VTK-s vajalikud muudatused.

Mai 2022 KKAm KSH ekspert

DP eskiislahenduse ja KSH VTK avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja, valla veebilehel.

Mai-Juuni 2022 KKAm

KSH aruande eelnõu koostamine. Välitööd ja fooniinfo (taimestik, kohalikud sotsiaal-majanduslikud tingimused, jne) kogumine, vajalike uuringute teostamine

KSH ekspertgrupp

DP ja KSH aruande eelnõu kohta seisukohtade küsimine KKAm-lt ja teistelt asjaomastelt asutustelt. Ettepanekuid saab esitada 30 päeva jooksul.

30 päeva KKAm

KSH aruande korrigeerimine vastavalt esitatud ettepanekutele ning esitamine KKAm-le

Ca 30 päeva KSH ekspert KKAm

DP ja KSH aruande kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt isikutelt ja asutustelt. Ettepanekuid saab esitada 30 päeva jooksul.

30 päeva KKAm

DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP-s ja KSH aruandes vajalikud muudatused. DP ja KSH aruande avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

Ca 30 päeva KKAm DP koostaja KSH ekspert

DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamisest teavitamine, avalik väljapanek ning avalik arutelu. Väljapanek kestab vähemalt 30 päeva, KSH aruande arutelust tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45 päeva peale avaliku väljapaneku lõppu.

Ca 60 päeva KKAm

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega arvestamine, küsimustele vastamine ning vajadusel DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud ettepanekutele

Ca 30 päeva KSH ekspert KKAm

DP ja KSH aruande vastuvõtmine KKAm

DP ja KSH avalik väljapanek ja avalik arutelu Orienteeruvalt jaanuar 2023

DP koostaja KSH ekspert

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine 30 päeva DP koostaja KSH ekspert

DP ja KSH vastavaks tunnistamine Orienteeruvalt Aprill 2023

KKAm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 38

Aidu taastuvenergiapargi DP KSH VTK

LISAD (Lisatakse peale KSH VTK ettepanekute ja seisukohtade esitamist)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ Entec Eesti OÜ 39

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Riigi Metsamajandamise Keskus

juhatus

[email protected] 11.11.2022 nr 6-1/7-32

Pöördumine seoses Lüganuse vallas asuva Kohtla metskond 199 maaüksusega

Lüganuse Vallavalitsus viib läbi Aidu Taastuvenergiapargi detailplaneeringu protsessi.

Detailplaneering hõlmab Lüganuse vallas (Aidu-Nõmme külas ja Aidu külas) ning Alutaguse

vallas (Võrnu külas) paiknevaid maaüksusi.

Lüganuse valla haldusüksuse territooriumile jäävad kinnistud:

- Kohtla metskond 199 (katastritunnus 43801:001:0123, pindala 68.22 ha, valitseja

Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus);

- Kivijärve (katastritunnus 43801:001:0165, pindala 223.08 ha, valitseja

Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet).

Oma kirjades 17.05.2022 nr 1-55/2022/9 ja 11.12.2020 nr 3-1.1/3548 on Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) esitanud arvamuse Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu

KSH eelhinnangu kohta, milles muu hulgas on välja toonud, et maaüksusel kasvavad aastatel

1991, 1996 ja 2001 kaevandusega rikutud alade rekultiveerimistööde käigus rajatud

männimetsad. RMK ei pea õigeks taastuvenergiapargi rajamist Kohtla metskond 199

maaüksusele kuna alal kasvab mets ja nimetatud RMK hallatav maaüksus on vajalik RMK

põhiülesannete täitmiseks.

Lüganuse Vallavalitsus pöördub SA Ida-Virumaa Investeeringute Agentuur palvel RMK

juhatuse poole palvega kaaluda seisukoha muutmist taastuvenergiapargi rajamise osas Kohtla

metskond 199 maaüksusele, järgnevaid asjaolusid arvesse võttes:

- Eesti Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu

31,9%-lt (2019) 55%-ni aastaks 2035;

- Eesti on viimased aastad olnud pidevas elektrienergiadefitsiidis, mille tõttu 2022. aasta

keskmine elektri hind Nordpool andmetel on olnud Eesti piirkonnas keskmiselt 181

EUR/MWh; samal ajal kui võrdlusena Põhja-Rootsi piirkonnas on keskmine hind samal

perioodil olnud 40 EUR/MWh;

- Parim alternatiiv on taastuvenergia tootmiseks kasutusele võtta endised, rekultiveeritud

karjäärialad (eelistatuna põllumaadele, traditsioonilistele metsamaadele, jne).

Antud pöördumisega palume RMK juhatusel kaaluda võimalust Kohtla metskond 199 maa

kasutuselevõtmise kooskõlastamiseks taastuvenergia maana ning kooskõlastada Aidu

taastuvenergiapargi detailplaneeringu KSH eelhinnang ning planeerimisprotsessiga seotud

edasised dokumendid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marja-Liisa Veiser

vallavanem

Kaie Metsaots 5361 8707

[email protected]

[email protected]