Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-716
Haldusasi
MTÜ Niilusoo kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000524087, 50000524085, 50000524081 ja 50000524083, keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise katastriüksusele 32801:002:0147 ning kohustada Keskkonnaametit kaasama MTÜ-d Niilusoo katastriüksusele 32801:002:0147 metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Niilusoo, volitatud esindaja Tiina Georg
Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.12.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnaamet on metsaressursi arvestuse riikliku registri andmetel Viljandi maakonnas Viljandi vallas Aimla metskond 288 kinnistule Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel registreerinud järgmised metsateatised: 07.12.2021 metsateatise nr 50000524083 harvendusraieks 8,15 ha-l, 08.12.2021 metsateatise nr 50000524081 harvendusraieks 3,24 ha‑l, 13.12.2021 metsateatise nr 50000524085 harvendusraieks 12,93 ha-l ja 20.12.2021 metsateatise nr 50000524087 harvendusraieks 5,35 ha-l.
2. MTÜ Niilusoo esitas 25.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000524081, 50000524083, 50000524085 ja 50000524087; keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Aimla metskond 288 kinnistul katastriüksusele 32801:002:0147; kohustada Keskkonnaametit kaasama kaebaja sellele katastriüksusele metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse.
3. Tallinna Ringkonnakohus 21.06.2022 määrusega kohaldas asjas esialgset õiguskaitset ning peatas metsateatiste nr 50000524087, 50000524085, 50000524081 ja 50000524083 registreeringute kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning kohustas Keskkonnaametit läbi viima iga Viljandi maakonnas Viljandi vallas Aimla metskond 288 kinnistul katastriüksuse 32801:002:0147 kohta esitatud metsateatise registreerimise menetlust viisil, kus: 1) MTÜ Niilusoo kaasatakse menetlusse ja antakse talle vähemalt 5 tööpäeva pikkune tähtaeg seisukoha esitamiseks metsateatise kohta; 2) metsateatise registreerimise korral seatakse registreerimisel kõrvaltingimus, et raie on lubatud 30 päeva möödumisel metsateatise registreerimisest arvates ja 3) teavitatakse MTÜ-d Niilusoo viivitamatult selliste metsateatiste registreerimisest elektronposti aadressi
[email protected] kaudu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. MTÜ Niilusoo põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1) Keskkonnaamet on metsateatise nr 50000524087 registreerinud 1,13 hektari ulatuses metsise ja laanerähni elupaika, sealjuures on tegemist metsisekanade sigimisalaga. Metsateatised nr 50000524085, 50000524081 ja 50000524083 on registreeritud metsise ja laanerähni elupaiga lähedale. Kokku hõlmavad nimetatud metsateatised 30,67 hektarit. Kaebuse esemeks olevas piirkonnas on registreeritud metsise püsielupaik suurusega 40 ha, mis on ilmselgelt liialt väike, tagamaks liigi hea käekäik piirkonnas, kui selle ümbruses looduskeskkonna säilimist enamjaolt ei tagata. Metsis on II kaitsekategooriasse kuuluv ohustatud linnuliik ning linnudirektiivi I lisas loetletud liik. Metsise keskmiseks hajumiskauguseks (vahemaa koorumiskoha ja esimese registreeritud pesitsuskoha vahel) peetakse 10 km. Hajumiskaugust arvestades peab Keskkonnaamet hindama mõjusid kumulatiivselt, võttes arvesse üsnagi suurt ala. Harvendusraied metsise elupaigas võivad minna vastuollu looduskaitseseaduse (LKS) isendikaitse sätetega. Harvendusraieid tuleks metsise elupaikades vältida või siis teha kindlaks, et raie teostamisega elupaikades ja nende piirkonnas ei kaasne negatiivset mõju metsise elupaikadele. Asko Lõhmus on oma eksperthinnangus välja toonud, et harvendusraiete positiivset mõju pole Eestis tõendatud, küll aga on tõendatud, et harvendusraie on potentsiaalne ohutegur. Loodusliku harvenemise osas pole teadaolevalt ainsatki uuringut, mis näitaks selle negatiivset mõju metsisepopulatsioonidele. Uuringud on aga näidanud, et isegi konkreetselt metsise elupaigavajadusi arvesse võtvad kujundusraied (sh puistu harvendamine) suurendasid drastiliselt metsise pesarüüsteriski ning metsised väldivad vähemalt tibude perioodil metsi, kus on viimase 10 aasta jooksul teostatud harvendusraieid. Meelis Leivits on märkinud, et reeglina raiutakse riigimetsa harvendusraielankidel kogu ala ühtlaselt täiusele 50% ja alla selle, kuid selline elupaik on kanalistele sobimatu. Kui aastate jooksul tehakse pidevalt raieid kokku väga suurel alal, mida metsised seejärel pikka aega väldivad, on sellel omakorda negatiivsed tagajärjed metsise populatsioonile. Seda kinnitab metsise arvukuse üldine ja järjepidev vähenemine Eestis.
2) Keskkonnaameti poolt tellitud ja 2021. aastal Eesti Ornitoloogiaühingu poolt teostatud uuringus (EOÜ uuring) on jõutud järeldusele, et metsise mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik jääb mängukeskmest reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse. EOÜ uuringus on kokkuvõtlikult jõutud järeldusele, et metsis vajab ulatuslikke vähese inimmõjuga alasid, mis inimtekkeliste kooslustega on võimalikult vähe killustatud, mängualade keskmest 10 km raadiuses on vajalik hoiduda looduslike elupaikade sidusust vähendavatest arendustest ja maakasutusest. Ka harvendusraied killustavad ja kahjustavad metsise levikuala. Vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaeraldised jäävad kõik vähem kui 1 km raadiusesse metsise mängupaigast. Lisaks on suur osa 1 km raadiuses olevast alast hoopis kasutuses olev turbamaardla, mis metsise elupaigaks ei sobi. Raied alles olevates riigimetsa eraldistes hävitavad kaitsealuste liikide võimalused eksisteerimiseks.
3) Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja uurimata konkreetsete raiete mõju metsisele. Kaalutlusi, mis õigustaksid raieid, ei ole metsateatistes toodud. Kõrvaltingimused või soovitused ei kujuta endast kaalutlusi. Puudub arutluskäik, mis loogiliselt viiks järelduseni, et õiguspärane on metsise elupaikade ümbrusse suurel hulgal metsateatisi registreerida. Ka Keskkonnaamet ise tunnistab oma vastuses, et raietel on nii metsisele kui laanerähnile vähemalt esialgu negatiivne mõju. Selles olukorras ei saa pidada piisavaks seda, et Keskkonnaamet on teatistele lisanud õiguslikult mittesiduvaid soovitusi, mis võiksid mõju vähendada. Keskkonnaamet on linnudirektiivist tulenevalt kohustatud võtma haldusmenetluses metsise levikuala kahjustamise vältimiseks õiguslikult siduvad meetmed (loa andmata jätmise või eesmärgipäraste, tõhusate ja õiguslikult siduvate kõrvaltingimustega).
4) Laanerähn on II kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik. Keskkonnaagentuuri poolt 2021. aastal koostatud rähnide seire aruande kohaselt on seireperioodi jooksul laanerähni arvukus seirealadel oluliselt vähenenud peamiselt raiete tõttu liigile olulistes vanametsatükkides. Laanerähn on kohastunud eluks vanades küpsetes metsades, kus leidub olulisel määral üraskite kahjustustest või üleujutustest põhjustatud surnuid ja kahjustatuid puid. Vaidlusalune piirkond on just säärane. Piirkonnas laanerähni kaitseks loodud 10 ha püsielupaik on vähemalt kümme korda väikesem liigile vajalikust alast. Järelikult vajab laanerähn edukaks paljunemiseks suuremate metsaalade säilitamist ja vaidlusaluste metsateatistega on lubatud raieid laanerähni pesitsusterritooriumil. Laanerähnile on talvisel perioodil äärmiselt oluline rohke surnud puidu olemasolu, sest lind toitub surnud puudel. Kui vaidlusaluses piirkonnas teostataks harvendusraie, siis eemaldataks metsast just rähnile toitumiseks sobilikud puud ning liigi kaitse piirkonnas ei ole enam tagatud. Ümberkaudsed alad on intensiivselt majandatud metsad või raba servas paiknevad männikud, mis ei ole laanerähnile pesitsemiseks ega toitumiseks sobivad.
5) Metsateatised nr 50000524081 ja 50000524083 on Keskkonnaametile registreerimiseks esitatud ja heaks kiidetud samal kuupäeval. Ei ole eluliselt usutav, et selle aja jooksul jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust õigusaktidele ja mõjusid metsisele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste raielubade jm tegevustega. Ühtki kaalutlust neist metsateatistest ei nähtu. Vastustaja ei olegi asjas tegelikkuses kaalutlusõigust teostanud, kuna on väljastanud metsateatised automaatselt. Põhiseadus selleks seaduslikku alust ei anna ning tehisintellekt ei suuda teostada kaalutlusõigust, mistõttu on metsateatiste registreerimine õigusvastane.
6) Metsateatis 50000524087 piirneb otsapidi Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluva Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga ning metsateatised nr 50000524085, 50000524081 ja 50000524083 asuvad selle lähedal. Natura hindamise võib jätta tegemata kahel juhul: 1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse-eesmärkide seisukohalt olulised, või 2) kui tegevus võib küll mõjutada ala selliseid tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust. Praegusel juhul ei esine kumbagi eelnimetatud alust. Ei saa riigisisese ega Euroopa Liidu seadusandja tahteks pidada seda, et teostatakse ulatuslikke raietöid üle-euroopalise tähtsusega Natura alaga piirnevalt ja ala ümbruses. Riigikontroll on juba 2008. aasta auditis leidnud, et Eesti rikub Euroopa Liidu õigust, jättes Natura aladel ja nende läheduses kavandatavate raiete puhul hindamata raiete mõju nende alade terviklikkusele.
7) Selleks, et metsateatist registreerida, peab vastustaja välja selgitama ja kaaluma, kas metsateatisega kavandatav raie vastab nõuetele. Vastustaja on jätnud kasutamata diskretsiooni, kuna pole Natura aladel ja kavandatavate raiete puhul viinud läbi asjakohast keskkonnamõjude hindamist. Ilma keskkonnamõju hindamiseta ei ole võimalik jõuda adekvaatsele järeldusele, kas kavandataval tegevusel on Alam-Pedja loodus- ja linnualale negatiivne mõju.
8) Metsaseaduse (MS) § 6 lg 1 p 7 eesmärgiga on vastuolus järjepidevalt ja suures mahus rahvusvahelise tähtsusega looduskaitselistes piirkondades raiete lubamine ja metsateatiste registreerimine. LKS § 30 lg 4 p 2 kohaselt on lubatud kooslust kujundada, sh metsa raiuda vaid vastavalt kaitse-eesmärgile. Käesoleval juhul on raied vastuolus Natura alade kaitse-eesmärkidega ning raietööde teostamine peaks olema rangelt piiratud. Isegi siis, kui raie on kaitse-eeskirja järgi kaitseala valitseja (vastustaja) nõusoleku korral lubatud, ei tähenda see, et raiel puuduks igasugune negatiivne mõju kaitse-eesmärkide täitmisele. Ei piisa vaid sellest, kui Keskkonnaamet hindab mingil määral raiete mõju kaitse-eeskirjade koostamisel. Arvestades, et suur osa kaitse-eeskirjadest on loodud pärast Natura alade valimist, s.o peamiselt aastatel 2005-2006, siis ei saa vastustaja tugineda kaalutlusõigust teostades vaid sellele, mis on ette nähtud kaitse-eeskirjaga, vaid peab arvestama konkreetse raiega seotud keskkonnamõjusid. Kaitse-eeskirjade koostamise ega muutmise menetluses loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohast Natura hindamist läbi ei viida. Erinevatel eraldistel ja tihti eri aegadel tehtavad metsaraied ei ole sama tegevus, mistõttu tuleb iga metsateatise alusel kavandatava raie mõju eraldi hinnata. Riigikohus on leidnud, et Natura hindamise tegemata jätmine oli õigusvastane isegi siis, kui ei olnud tegemist juhtumiga, kus kavandatava tegevuse mõju linnuala kaitse eesmärgiks olevatele linnuliikidele poleks üldse hinnatud ega arvestatud (RKHKo 19.05.2020, 3-18-529, p 25). Vaidlustatud metsateatiste puhul ei ole Keskkonnaamet teinud ka muid analüüse ega hinnanud mõjusid Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja elupaikadele.
9) Metsateatiste esitamise ja registreerimise praktika välistab kaebaja osalemise edaspidi registreeritavate metsateatiste menetluses. RMK esitab metsateatisi metsaregistrile registreerimiseks ebakorrapäraselt, suvalistel aegadel ning metsateatised registreeritakse vastavalt nende laekumisele. Avalikkust ega puudutatud isikuid ei teavitata metsateatiste registreerimismenetlusest ega metsateatiste registreerimisest. Selleks, et kaebajal oleks võimalik oma õigusi kaitsta, tuleb kaebajal järjepidevalt jälgida metsaregistrit ning sinna laekuvaid metsateatiste registreeringuid. Vastasel juhul ei jõua teave metsateatise registreerimise kohta kaebajani. Jätkates selliselt metsateatiste registreerimist, rikuks vastustaja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-st 28 tulenevat kaebaja õigust osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel. Kaebajale pole enne metsateatiste registreerimist tagatud võimalust mõjutada metsateatiste sisu. Metsateatiste registreerimine eelkirjeldatud viisil ei taga kaebaja õigeaegset informeeritust ega ole kooskõlas hea halduse tavaga. Sellise praktika jätkumine toob endaga kaasa olukorra, kus kaebaja peab hakkama vaidlustama aina järgmisi metsateatiste registreerimisi, mis on aga põhjendamatult ja ebamõistlikult koormav ning piirab oluliselt kaebaja õigust seista oma huvide ja õiguste eest. RMK võib nimelt koheselt alustada registreeritud metsateatise alusel raietöödega, mistõttu võib tekkida olukord, kus RMK on kaebuse esitamise ajaks raieloa realiseerinud ning kaebajal pole enam võimalik oma õigusi kohtus maksma panna.
10) Euroopa Kohus leidis hiljuti, et Slovakkia on rikkunud mh linnudirektiivi, kuna on metsise elupaikades ja levikualal metsise eduka paljunemise kaitseks võtnud ebapiisavaid meetmeid, sh osutusid õigusvastaseks kooreüraski tõrjeks metsise levikualal lubatud raied (vt EKo C-661/20, Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik).
11) EOÜ uuringu põhjal on harvendusraiesse määratud piirkonnas üraskikahjustuste säilitamine sealsetele kaitsealustele linnuliikidele (metsis, laanerähn, laanepüü jne) kasulik. Nimetatud piirkonnas pesitseb lisaks metsisele ja laanerähnile, kelle elupaigad seal registreeritud on, veel hulgaliselt kaitstavaid linnuliike, samuti on seal registreeritud I kaitsekategooria seen, limatünnik ja hulgaliselt kaitstavaid taimeliike. Vanametsaliikidest elutsevad piirkonnas laanepüü, kanakull, händkakk, öösorr, metskurvits, väike-kärbsenäpp, musträhn, hoburästas jne. Kuna kõnealusel juhul on tegemist riigile kuuluva maaga, siis on väga tähtis tagada liigi säilimine sellel territooriumil, sest nii väldib riik edaspidiseid hoopis suuremaid ja keerukamaid rahalisi ja korralduslikke kohustusi. Piirkonnas on hiljuti Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt tellitud vääriselupaikade inventuuri käigus tuvastatud mitu vääriselupaiga tunnustega eraldist, sh metsateatisega nr 50000524087 hõlmatud eraldis nr 3 katastriüksusel 32801:002:0147.
12) Isegi kui raie toimub väljaspool kaitstavat loodusobjekti, nt püsielupaika, mõjutab see tahestahtmata ka ühe või teise liigi kaitseks loodud kaitstava loodusobjekti funktsioneerimist liigi või elupaiga säilimise tagajana. Vastustajagi tunnistab, et ka väljaspool kaitsealasid asuvad raied võivad mõjutada Natura alade kaitse-eesmärke ning et ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala piire toimuval tegevusel võib olla teatud juhtudel võrgustiku alale oluline mõju. Seejuures antakse väljaspool kaitsealasid metsateatised automaatselt, st süsteem ei tuvasta ise, et võiks olla vajadust selliseid teatised suunata nn tavamenetlusse
5. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
1) Õiguskantsler ei ole pidanud õigusvastaseks metsateatiste automatiseeritud menetluskorda, mis iseenesest on vastavuskontroll. Metsateatisi ei ole registreerinud tehisintellekt. Poolautomaatne menetlus ei tähenda, et Keskkonnaamet ei teostagi selle läbiviimisel kaalutlusõigust, vaid kaalutlusõigus teostatakse andmete kindlaksmääramisel, mida on vaja metsateatise registreerimisel kontrollida. Selliste andmete sisu ja ulatuse on kindlaks määranud Keskkonnaameti pädevad ametnikud ning neid täpsustatakse ametnike poolt jooksvalt. Keskkonnaameti poolt on arvutiprogrammi sisestatud piisav andmestik, mille pinnalt esmane otsustus metsateatise õigusaktidele vastavuse osas ja vajalikku menetlusse suunamise osas teha. Sealjuures suunatakse metsateatis küsitavuste ja täiendavat kaalumist vajavate olukordade (nt looduskaitselised piirangud) puhul tavamenetlusse, kus sellega tegeleb ametnik. Kuna metsateatise nr 50000524087 kavandatud raieala lääneosa asub Keskkonnaregistri andmetel osaliselt 1,13 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi laanepüü, II kategooria kaitsealuste linnuliikide laanerähni ja metsise elupaiga kanade sigimisalas, on see metsateatis registreeritud tavamenetluses. Kaebaja ei ole kaebuses kuidagi väljatoonud, kuidas olid metsateatise nr 50000524087 menetluses tema õigused paremini kaitstud.
2) Kaebaja ei ole metsateatiste menetluses menetlusosaline, seega ei tule teda ka metsateatiste menetlustesse kaasata ega ka ära kuulata. Metsateatise menetlusaeg on 15 päeva arvates selle esitamisest, tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mida Keskkonnaamet pikendada ei saa. Kaebaja metsateatiste menetlusse kaasamise kohustamisega ei ole Keskkonnaametil võimalik seaduses sätestatud menetlustähtajast kinni pidada. Kaebaja ära kuulamata jätmisel ei looks tema osalemine metsateatise menetluses kellelegi mingit lisandväärtust ega oleks seega eesmärgipärane.
3) Ilmselgelt ebamõistlik on kohustada Keskkonnaametit kaebajat teavitama metsateatise esitamisest selle esitamisega samal päeval eriti veel arvestades, et läbi WFS-teenuse saab kaebaja ise endale vastava teavituse programmeerida. Metsateatistele tingimuse seadmine, et nende realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist, on vastuolus MS § 41 lg-ga 3. Lisaks ei selgu kaebusest, kui pikaks kaebaja oma kaebetähtaega hindab. Halduskohus ületaks oma pädevuse piire, kui asuks haldusorganile haldusmenetluse käiku ette kirjutama, mis sealjuures ei vasta ka õigusaktide nõuetele. Puuduvad igasugused põhjendused väljaspool kaitseala ja igasuguseid muid piiranguid asuva ala puhul nõuda igal juhul tavamenetluse läbiviimist ja sealjuures veel ka ühe konkreetse kaebaja kaasamist. Juhul, kui kaebaja leiab, et Keskkonnaamet võib tulevikus katastriüksusele 32801:002:0147 kinnitada kaebaja õigusi rikkuda võivaid raied, on kaebajal võimalus pöörduda kohtusse keelamiskaebusega.
4) Keskkonnaametil on õigus kavandatud raiete registreerimisest keelduda vaid juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 8). Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei jää registrikannetega nr 50000524085, 50000524083 ja 50000524081 hõlmatud alale kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide elupaiku. Direktiivides sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb tugineda siseriiklikule õigusele. LKS kohaselt võetakse liigi soodsa seisundi säilimiseks vajalikud elupaigad kaitse alla kaitseala, hoiuala või püsielupaigana, arvestades seejuures ala esinduslikkust. Registrikandega nr 50000524087 hõlmatud ala jääb osaliselt metsise elupaika mitte püsielupaika, hoiu- ega kaitsealale. Väljaspoole kaitstavaid alasid jäävate metsise kaitse tagatakse isendikaitsega.
5) Registrikandega nr 50000524087 on lubatud harvendusraiet metsise elupaigas ca 1,13 ha suurusel alal s.o ca 3 % elupaiga pindalast. Metsamajandus on üks olulisemaid metsise arvukust mõjutavaid tegureid, aga samas on teada, et metsis on liik, kes on võimeline teatavat metsamajanduslikku mõju taluma, kui arvestatakse metsise elupaigavajadusega. Metsised kasutavad aastaringse elupaigana oluliselt suuremaid alasid, kui seda on EELIS-esse kantud elupaigad. 2016. aastal Tartu Ülikooli juhtimisel valminud uuring “Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring” soovitab metsise kaitseks kompleksseid lahendusi – ühest küljest suuri suhteliselt range kaitsekorraga kaitsealasid loodusmaastikes ja teisest küljest majandusmetsades kaitsta metsist metsade sihtotstarbelise majandamise kaudu. Katsealadel, kus viidi läbi harvendusraie, on kasvanud metsisele tähtsa mustika ohtrus ning üle pinnaline harvendusraie mõjus positiivselt metsisetibude põhitoidu arvukusele. Metsise elupaigaks sobivaim puistu täius on 60–70%. Metsisele osutusid ebasobivateks 80% suurema täiusega puistud. Registrikande nr 50000524087 alal kasvas männi enamusega kõrge täiusega (96%) puistu. Harvendusraie tegemata jätmise korral võivad need puistud jääda metsisele ebasobivateks pikemaks perioodiks. Ohtu, et harvendusraie käigus raiutakse puistud nii hõredaks, et need ei ole enam metsisele elupaigaks sobivad, ei ole. Mingi aja jooksul peale raiet võivad metsised värskelt raiutud ala küll vältida. Harvendusraie negatiivse mõju vähendamiseks on tulenevalt metsise elupaiganõudlusest registrikandele lisatud soovitus - säilitada suuri haralisi mände nende olemasolu korral, hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana ning säilitada langil gruppidena alusmetsa. Pesitsuse nurjumise metsamajandustööde tõttu välistab registrikandele seatud kõrvaltingimus, mille järgi on raie metsise pesitsusperioodil keelatud.
6) Harvendusraie mõju laanerähni elupaiga soodsale seisundile on pigem nõrk või mõõdukas. Harvendusraie käigus võidakse eemaldada osa õõnsustega puudest, mis on rähnidele sobivad ööbimiseks ja pesapaigaks ning arvestataval hulgal ka toitumiseks sobivatest puudest. Eeltoodu vältimiseks on registrikandele lisatud soovitus säilitada üle 10 cm läbimõõduga surnud ja surevaid jalaseisvaid okaspuid 20 tm/ha kohta. Raie mõju on tugevam raiele järgnevatel aastatel, kuid arvestades metsas toimuvaid looduslikke protsesse, siis 5-10 aasta pärast raie mõju minimaliseerub. Registrikandega nr 50000524087 hõlmatud ala hõlmab väikese osa kogu elupaigast (ca 1,13 ha; ca 11 % laanerähni elupaiga pindalast). Pesitsuse nurjumise metsamajandustööde tõttu välistab registrikannetele seatud kõrvaltingimus, mille järgi on raie laanerähni pesitsusperioodil keelatud.
7) EELIS andmetel on käesoleval hetkel Eestis ligikaudu 88% laanepüü elupaikadest hõlmatud kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade koosseisu, seega täiendav püsielupaikade moodustamine laanepüü kaitseks vajalik ei ole. Pesitsuse nurjumise metsamajandustööde tõttu välistab registrikannetele seatud kõrvaltingimus, mille järgi on raie laanepüü pesitsusperioodil keelatud. Registrikandega nr 50000524087 hõlmatud ala hõlmab väikese osa kogu laanepüü elupaigast (ca 1,13 ha; ca 5% laanepüü elupaiga pindalast). Arvestades harvendusraie olemust, konkreetse elupaiga omadusi ja registrikandele lisatud tingimusi ja soovitusi, on harvendusraie mõju metsise, laanerähni ja laanepüü elupaigale minimaalne.
8) Kaebaja viitab M. Leivitsa väitele, et reeglina raiutakse riigimetsas harvendusraielankidel kogu ala täiusele 50% ja alla selle, kuid ei selgu, millele selline väide tugineb. Metsa majandamise eeskiri sätestab puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära milleni harvendusraiega võib puistu raiuda (m2/ha).
9) Vaidlustatud registrikanne 50000524087 piirneb Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluva Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga ning registrikanded nr 50000524085, 50000524081 ja 50000524085 asuvad nimetatud linnu- ja loodusalast minimaalselt 400 m kaugusel. Metsateatis ei ole tegevusluba keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 mõistes, mistõttu sellele ei kohaldu KeHJS § 3 lg 1. Kaitstava ala tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnatakse alal lubatavate tegevuste mõju kaitseala ja Natura ala eesmärgiks olevatele väärtustele. Kaitsekord kehtestatakse selliselt, et lisaks siseriiklikele eesmärkidele on tagatud ka Natura ala eesmärkide täitmine ning väärtuste seisundi säilimine ja paranemine. Kehtestatud kaitsekord peab tagama selle, et kaitse-eeskirjaga lubatud ja piisavalt täpselt reguleeritud tegevustel (sh metsaraie) ei ole negatiivset mõju neile väärtustele, mille kaitseks konkreetne ala on moodustatud. Keskkonnaamet on teadlik, et ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala piire toimuval tegevusel võib olla teatud juhtudel võrgustiku alale oluline mõju, kuid antud juhtumi puhul ei ole see tuvastatav. Vaidlustatud metsateatiste tööalad Natura 2000 aladele ei ulatu ja ei ole kuidagi nähtav oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Ei ole alust on Natura 2000 alast välja jäävatel aladel rakendada sarnast kaitserežiimi kui Natura 2000 aladel, sh mõju hindamise kontekstis. Vältida tuleb tegevust, mille mõju on oluline Natura 2000 ala terviklikkusele, mitte tegevust, mille kahjuliku mõju intensiivsus ja ulatus on väga väike.
10) EELIS andmetel ei olnud metsateatise nr 50000524087 registreerimise ajal 20.12.2021 alal registreeritud vääriselupaika. Keskkonnaamet saab raie õigusaktidele vastavuse kontrollimisel lähtuda üksnes raie kinnitamise ajal kehtivatest looduskaitselistest piirangutest. Keskkonnaametil ei lasu, arvestades metsateatise menetlemise piiratud tähtaega, võimalust ega kohustust teostada metsateatise menetluse raames vääriselupaikade inventuuri. Vääriselupaik on inventeeritud 28.05.2022. Haldusakti õiguspärasust saab kohus hinnata üksnes haldusakti andmise aja seisuga. PlutoF võimaldab kõigil registreeritud kasutajatel andmeid sisestada ja hallata. PlutoF-i sisestatud andmetel puudub õiguslik tähendus ning platvormi sisestatud andmed ei saa olla metsateatisest kinnitamise keeldumise aluseks. Erinevalt EELIS-est ei ole tegemist riigi infosüsteemi andmekoguga. EELIS-e andmete uuendamine toimub pidevalt vastavalt uute õigusaktide kinnitamisele, inventuuride andmete või andmestikes sisalduvate objektide seisundi kohta lisateabe laekumisel. Piiranguid põhjustavat infot võetakse vastu kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kaebaja heidab vastustajale ette metsateatiste automaatset registreerimist, mistõttu ei ole vastustaja vajalikul määral uurimiskohustust täitnud ja kaalutlusõigust teostanud. Vastustaja selgitas, et on automatiseeritud menetluses registreerinud metsateatised nr 50000524085, 50000524081 ja 50000524083. Metsateatise nr 50000524087 on tavamenetluses registreerinud Keskkonnaameti ametnik. Kohus ei pea automaatsüsteemi kasutamist iseenesest õigusvastaseks, kuivõrd selle seadistamisel ongi Keskkonnaamet juba teostanud kaalutlusõigust (Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 otsus nr 3-22-344, p 14). Tegemist ei ole ka tehisintellektiga. Niisiis ei nõustu kohus, et pelgalt automaatsüsteemi kasutamisest tingitult on vastustaja registreeritud metsateatised õigusvastased või on vastustaja rikkunud kaalutlusreegleid. Seejuures võib vastustaja kaalutlusviga seisneda aga selles, et süsteem on seadistatud selliselt, et ei suuda tuvastada metsateatisi, mille puhul peaks automaatse registreerimise asemel ametnik täiendavaid kaalutlusi läbi viima. Samas märgib kohus, et sellise kaalutlusotsuse õiguspärasuse hindamisel ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).
7. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud metsateatised õigusvastased eelkõige põhjusel, et vastustaja ei ole nende registreerimisel kindlaks teinud, et nende alusel kavandatavad raied ei ohusta metsist ja laanerähni. Metsateatis nr 50000524087 on registreerinud 1,13 hektari ulatuses metsise ja laanerähni elupaika ning metsateatisega hõlmatud eraldis piirneb Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluva Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga. Metsateatised nr 50000524081, 50000524083 ja 50000524085 asuvad nimetatud Natura alast minimaalselt 400 m kaugusel. Vaidlustatud metsateatistega kavandatakse harvendusraiet kokku 30,67 hektaril. Kaebaja väidab, et raied toimuvad looduskaitselisel alal ja on vastuolus ala kaitse-eesmärgiga, aga see väide on ekslik. Vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alal ei ole kaitseala, hoiuala ega kaitsealuste liikide püsielupaiku, mille piires oleks kehtestatud metsamajandamisele tavapärasest rangemad piirangud. Ka ei ole vaidlustatud metsateatised registreeritud Natura alale. Kaebaja viidatud lahend EKo C-661/20, Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul seetõttu asjakohane, kuivõrd lahend käsitleb olukorda, mil raieid lubati kaitsealal, kuid käesoleval juhul see nii pole.
8. Direktiivides sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb tugineda siseriiklikule õigusele. Linnudirektiivi artikli 4 kohaselt klassifitseerivad liikmesriigid erikaitsealadena nende liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad, võttes arvesse nende liikide kaitsenõudeid geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse. LKS § 48 lg 2 järgi II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Väljaspoole kaitstavaid alasid jäävate metsise kaitse tagatakse isendikaitsega (LKS § 55 lg 6 ja 61). Kaitsealade ja püsielupaikade võrgustik koostoimes isendikaitsega peaks tagama liigi soodsa seisundi.
9. Kaebusest nähtub, et kaebaja laiemaks sooviks on metsise ja laanerähni elupaikade ulatuslikum kaitse, et tagada nende liikide soodne seisund. Kuigi kaebaja esitatud uuringute põhjal võib järeldada, et nii metsise kui ka laanerähni kaitseks võivad vajalikud olla täiendavad meetmed, ei tähenda see, et metsateatiste registreerimine oleks olnud õigusvastane. Kaitsealade laiendamine ei ole vastustaja pädevusse kuuluv küsimus. LKS § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet ei saa omaalgatuslikult metsateatiste registreerimise menetluses asuda metsise ja laanerähni kaitseks kaitsealuseid loodusobjekte faktiliselt laiendama. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ § 4 lg 6 kohaselt ei ole ka metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis täielikult keelatud harvendusraie, kui see on vajalik liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks. Niisiis ei ole ka metsise elupaigas ja veelgi enam selle välisel alal alust eeldada, et harvendusraie näol on tingimata tegemist nii intensiivse tegevusega, mis liigi kaitse seisukohast peaks keelatud olema. Ühtlasi kohaldub püsielupaikadest väljaspool LKS isendikaitse regulatsioon, mis on suunatud kaitsealauste liikide soodsa seisundi tagamisele ning mille järgimine on kohustuslik igaühele. Seega peab ka raie teostaja registreeritud metsateatiste alusel raieid teostades isendikaitse nõudeid järgima.
10. Metsateatise nr 50000524087 puhul on selle registreerimist selgelt kaalutud lähtudes metsise, laanerähni ja laanepüü kaitsest. Selle kaalumise tulemusel on sätestatud raiekeeld eelnimetatud liikide pesitsusajaks. Lisaks on metsateatisele lisatud ka nende liikide kaitseks täiendavad soovitused, millest samuti nähtub, et on kaalutud, milline on harvendusraie negatiivne mõju ning kuidas seda vähendada. Arvestades metsateatise registreerimise menetlust, ei ole kohtu hinnangul vastustajale etteheidetav, et metsateatisele nr 50000524087 lisatud põhjendused ei ole põhjalikumad. Lisaks on Keskkonnaamet kohtumenetluse käigus selgitanud, et kuigi harvendusraie toob lühiajaliselt kaasa selle, et metsised võivad piirkonda vältida, siis raie tegemata jätmine tooks pikas perspektiivis samuti kaasa selle, et piirkond jääb metsistele pikamaks ajaks ebasobivaks, kuna puistu täius on liiga suur ning looduslik harvenemine ei ole piisav. Seega on Keskkonnaamet selgelt lähtunud pikas perspektiivis metsisele sobiva elupaiga säilitamise kaalutlusest. Ka on vastustaja kohtumenetluses märkinud, et harvendusraie mõju laanerähni elupaiga soodsale seisundile on pigem nõrk või mõõdukas, olles tugevam raiele järgnevatel aastatel, kuid 5 kuni 10 aasta pärast raie mõju minimaliseerub. Kohtul pole alust kahelda, et vastustaja lähtus eeltoodud kaalutlustest ka metsateatise registreerimisel. Kohtu hinnangul ei ole Keskkonnaamet niisiis metsateatise nr 50000524087 registreerimisel kaalutlusreegleid rikkunud.
11. Kaebaja hinnangul on õigusvastane ka see, et metsateatisele nr 50000524087 lisatud soovitused ei ole sätestatud siduvate tingimustena, et vältida metsise levikuala kahjustamist. Tegemist on vastustaja kaalutlusruumi kuuluva otsustusega. Kuigi kohus nõustub, et soovitused ei ole RMK-le siduvad ning tõhusam meede oleks sätestada siduvad kõrvaltingimused, ei muuda see valik metsateatist õigusvastaseks.
12. Keskkonnaamet ei ole metsateatiste registreerimise menetluses õigusvastaselt keskkonnamõju hindamist läbi viimata jätnud. Vastustajal ei olnud uurimiskohustust iga metsateatise suhtes eraldi Natura hindamist läbi viia. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju, või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS alusel läbiviidava keskkonnamõju hindamise eelduseks on niisiis tegevusloa alusel kavandatav tegevus. Vaidlustatud metsateatised ei ole tegevusload KeHJS § 7 mõttes (Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 otsus nr 3-20-605, p 46).
13. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et Natura hindamise võib tegemata jätta kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised, või kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 18). Kuigi ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala piire toimuval tegevusel võib olla teatud juhtudel võrgustiku alale oluline mõju, ei ole see antud juhtumi puhul tuvastatav. Automaatselt registreeritud metsateatistega nr 50000524081, 50000524083 ja 50000524085 hõlmatud metsaeraldised asuvad Alam-Pedja linnu- ja loodusalast piisavalt kaugel ning nende alusel kavandati harvendusraieid, mille mõju ümbritsevale keskkonnale ei saa pidada niivõrd suureks, et mõjutaks oluliselt Natura ala kaitse-eesmärkide seisukohalt olulisi tunnuseid. Kuigi metsateatisega nr 50000524087 hõlmatud eraldis piirneb väikeses osas Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga, ei ole ka selle alusel lubatud raiete puhul nende ulatust, Natura ala suurust ning harvendusraie olemust ja piiratud mõju arvestades võimalik eeldada, et sellel oleks Natura 2000 võrgustiku alale oluline mõju. Kohtu hinnangul ei pidanud vastustaja seetõttu kaaluma metsateatiste registreerimisel täiendavalt harvendusraiete mõju Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele.
14. Keskkonnaametile ei saa ette heita, et nad ei lähtunud teadmisest, et metsateatisega nr 50000524087 hõlmatud eraldis on vääriselupaiga tunnustega eraldis, kuivõrd see info ilmnes alles pärast metsateatise registreerimist Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt tellitud vääriselupaikade inventuuri käigus 28.05.2022. Haldusakti õiguspärasuse hindamisel saab kohus lähtuda vaid haldusakti andmisel kehtinud olukorrast (HKMS § 158 lg 2). Seega ei tulene sellest, et metsateatisega nr 50000524087 hõlmatud eraldise osas tuvastati, et tegemist on vääriselupaiga tunnustele vastava eraldisega, nimetatud metsateatise registreerimise õigusvastasust. Ka ei olnud Keskkonnaametil enne metsateatise registreerimist kohustust ise inventeerimist läbi viia. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Niisiis ei näe MS enne metsateatise registreerimist ette täiendava inventeerimise kohustust, kui vastustajal ei ole põhjendatud kahtlust inventeerimisandmete tegelikkusele vastavuse osas. Lisaks ei oleks selline üldine inventeerimise kohustus ka metsateatise registreerimise tähtaegu arvestades praktikas võimalik.
15. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnaamet on metsateatised nr 50000524081, 50000524083, 50000524085 ja 50000524087 registreerinud õiguspäraselt ning puudub alus nende tühistamiseks.
16. Kaebaja on taotlenud kaebuses ka keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise katastriüksusele 32801:002:0147 ning kohustada Keskkonnaametit kaasama MTÜ-d Niilusoo katastriüksusele 32801:002:0147 metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. MS regulatsioon ei näe iseenesest ette keskkonnaorganisatsioonide kaasamist metsateatiste registreerimise menetlusse. Seadusandja on metsateatiste menetluse regulatsiooni loomisel rõhku pannud menetluse kiirusele. Kuigi KeÜS § 28 kohustab olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel avalikkust menetlusse kaasama, leiab kohus, et tegemist peaks olema väga intensiivse metsamajandamise kavandamisega suurel ja/või olulise looduskaitselise väärtusega alal, et oleks põhjendatud kaebaja kaasamine metsateatise registreerimise menetlusse. Käesoleval juhul ei ole need kriteeriumid kohtu hinnangul täidetud. Kuivõrd kohus on eelnevalt väljendanud seisukohta, et metsateatiste registreerimisel ei ole automaatsüsteemi kasutamine iseenesest õigusvastane, ei näe kohus põhjust ka vastustajal selle kasutamist keelata.
17. Kohus ei nõustu kaebajaga, et menetlusse kaasamata jätmisel on kaebajal ebamõistlikult raske saada teavet metsateatiste registreerimise kohta. Kaebajal on võimalik vaidlusalusele katastriüksusele metsateatiste andmist jälgida lisaks metsaregistris päringute tegemisele ka Keskkonnaameti poolt viidatud WFS-teenuse kasutamisega. Seeda teenust on võimalik kasutada vabatarkvara abil ning see võimaldab mh katastriüksusele väljastatud metsateatisi otsida kindla kuupäeva järgi või alates teatud kuupäevast ehk kontrollida, kas võrreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud või ei. Metsaregistri kasutamine WFS-teenusena on keskkonnaorganisatsioonile eelduslikult jõukohane. Seega on kaebajal võimalik aegsasti soovi korral katastriüksusele 32801:002:0147 registreeritud metsateatisi ning metsakaitseekspertiise vaidlustada. Kohus ei pea mitme metsateatise registreerimise potentsiaalset vaidlustamist keskkonnaorganisatsioonile niivõrd koormavaks, et see õigustaks keelamis- ja kohustamiskaebuste rahuldamise.
18. Metsateatise registreerimine annab selle esitajale võimaluse seda koheselt realiseerima hakata, mistõttu võib mõnikord kohtusse pöördumise ajaks vaidlustatav raie olla juba teostatud ning kohtumenetluse eesmärgi saavutamine võimatu. Siinkohal on tegemist aga seadusandja valikuga, et metsateatise realiseerimiseks ei ole ooteaega ette nähtud. Kaebajal on WFS-teenuse abil igapäevaselt võimalik registreeritud metsateatistega tutvuda ning nende esmane vaidlustamine ja vajadusel esialgse õiguskaitse korras nende kehtivuse peatamise taotlemine ei ole kaebaja varasemat kohtusse pöördumise kogemust arvestades liigselt ajamahukas tegevus. Seega ei ole katastriüksuse 32801:002:0147 osas kohtu poolt tavapärasest erineva menetluskorra kehtestamine vajalik. Siiski on vastustajal võimalus kaaluda sellise ooteaja metsateatiste lisatingimusena sätestamist.
19. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)