Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

08.11.2022 nr 17-1/2022/6894-1

Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõu kohta

Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing (edaspidi taotleja) esitas 28.11.2019 Keskkonnaametile Uljaste

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse. Uljaste uuringuruum asub

Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste külas riigile kuuluvatel kinnistutel Sonda metskond

2 (kinnistu registriosa nr 14366550, katastritunnusega 75101:001:0120), Sonda metskond 27

(kinnistu registriosa nr 14096350, katastritunnusega 75101:001:0037), Sonda metskond 39

(kinnistu registriosa nr 14195950, katastritunnusega 75101:001:0044) ja reformimata maal. Lisaks

asub Uljaste uuringuruum eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Satsu raudteelõik (kinnistu

registriosa nr 3542208, katastritunnusega 75101:001:0024), Jaanivere (kinnistu registriosa

nr 597108, katastritunnusega 75101:001:0006), Liivaaru (kinnistu registriosa nr 266908,

katastritunnusega 75101:001:0230), Silla (kinnistu registriosa nr 1786408, katastritunnustega

75101:001:0014 ja 75101:001:0015) ning munitsipaalomandisse (Lüganuse vallale) kuuluval

kinnistul Kaubastu tee T5 (kinnistu registriosa nr 7107550, katastritunnusega 75101:001:0257).

Uljaste uuringuruumi teenindusala pindala on 424,11 ha.

Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et sellisel

juhul võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.

Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Lüganuse

Vallavolikogu ei olnud 17.06.2020 nõus uuringuloa andmisega taotlejale Uljaste uuringuruumis.

Taotleja tegi 30.09.2020 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut

Vabariigi Valitsuselt.

Riigikogu võttis 17.06.2020 vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse,

millega muudeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeid. VVS

§ 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine

ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi

määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu

ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse

eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale uuringuloa Uljaste uuringuruumis.

2 (2)

Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja

seletuskirja. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30 päeva jooksul alates kirja

kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

Lisad: 1) korralduse eelnõu;

2) korralduse eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Transpordiamet

Kaur Kõue

625 6338 [email protected]

1

EELNÕU

13.10.2022

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks

Uljaste uuringuruumis

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing (registrikood 10186158, edaspidi loa taotleja) esitas

28. novembril 2019. a kirjaga nr 1.1-10.1/153 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud

nõuetele vastava Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) taotluse.

Uljaste uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste külas riigile kuuluvatel

kinnistutel Sonda metskond 2 (kinnistu registriosa nr 14366550, katastritunnusega

75101:001:0120), Sonda metskond 27 (kinnistu registriosa nr 14096350, katastritunnusega

75101:001:0037), Sonda metskond 39 (kinnistu registriosa nr 14195950, katastritunnusega

75101:001:0044) ja reformimata maal. Lisaks asub Uljaste uuringuruum eraomandisse

kuuluvatel kinnistutel Satsu raudteelõik (kinnistu registriosa nr 3542208, katastritunnusega

75101:001:0024), Jaanivere (kinnistu registriosa nr 597108, katastritunnusega

75101:001:0006), Liivaaru (kinnistu registriosa nr 266908, katastritunnusega 75101:001:0230),

Silla (kinnistu registriosa nr 1786408, katastritunnustega 75101:001:0014 ja 75101:001:0015)

ning munitsipaalomandisse (Lüganuse vallale) kuuluval kinnistul Kaubastu tee T5 (kinnistu

registriosa nr 7107550, katastritunnusega 75101:001:0257). Riigivara valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).

Eraomandisse kuuluvate kinnistute omanikud on andnud loa taotlejale nõusolekud geoloogilise

uuringu läbiviimiseks. Uljaste uuringuruumi teenindusala pindala on 424,11 ha.

Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on põlevkivi tarbevaru uuring, mille

käigus rajatakse kuni 40 puurauku ja kuni 15 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 50 m.

Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringute teostajaks oleks OÜ Inseneribüroo

STEIGER (registrikood 11206437).

1.2. Keskkonnaamet küsis 21. jaanuaril 2020. a kirjaga nr 12-2/19/519-8 RMK-lt

maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile

kuuluvate kinnisasjade kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks.

1.3. Keskkonnaministeerium andis 18. märtsi 2020. a kirjaga nr 13-1/20/249-3 Uljaste

uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana kooskõlastuse riigile kuuluvate kinnisasjade Sonda

metskond 2 (katastritunnus 75101:001:0120), Sonda metskond 27 (katastritunnus

75101:001:0037) ja Sonda metskond 39 (katastritunnus 75101:001:0044) järgmistel

tingimustel:

2

1.3.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada RMK Ida-Virumaa metsaülemat e-posti teel välitööde

läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

1.3.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa

majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks

töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

1.4. Keskkonnaamet küsis 27. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-2 MaaPS § 27 lõike 4

alusel keskkonnaministri kui valdkonna eest vastutava ministri arvamust Uljaste uuringuruumi

uuringuloa taotluse kohta.

1.5. Keskkonnaminister ei esitanud 16. aprilli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/1373-2 täiendavaid

ettepanekuid uuringuloa taotluse kohta.

1.6. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 21. aprilli 2020. a

kirjaga nr 12-2/20/150-4 loa taotlejat, RMK-d, Transpordiametit, kinnistute Satsu raudteelõik,

Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikke ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute

omanikke.

1.7. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 21. aprilli 2020. a

kirjaga nr 12-2/20/150-5 Lüganuse Vallavalitsust ja küsis MaaPS § 27 lõike 7 alusel kohaliku

omavalitsuse üksuse arvamust uuringuloa taotluse kohta.

1.8. Keskkonnaamet avaldas 21. aprillil 2020. a MaaPS § 30 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse

esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete

esitamiseks.

1.9. Transpordiamet ei omanud 22. aprilli 2020. a kirjas nr 15-5/20/19594-2 vastuväiteid

Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotlusele. Transpordiamet informeeris, et Uljaste

uuringuruum piirneb riigiteega 17117 Pada-Sonda, mille teekaitsevööndi laiuseks on 30 meetrit

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lõige 2) ja palus enda

lisamist Uljaste uuringuruumiga toimuvate edasiste menetluste osaliseks.

1.10. Lüganuse Vallavalitsus edastas 19. juunil 2020. a kirjaga nr 5-9/674-6 Keskkonnaametile

Lüganuse Vallavolikogu 17. juuni 2020. a otsuse nr 269 (edaspidi otsus nr 269), mille kohaselt

Lüganuse Vallavolikogu ei nõustu uuringuloa andmisega Uljaste uuringuruumis.

1.11. Keskkonnaamet küsis 22. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-10 loa taotleja seisukohta

Lüganuse Vallavolikogu otsuse nr 269 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta.

1.12. Loa taotleja lepinguline esindaja Advokaadibüroo Küllike Namm saatis 30. septembril

2020. a Keskkonnaametile põhjendused, miks loa taotleja ei nõustu Lüganuse valla

mittenõustuvate argumentidega, ja tegi Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35

lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).

1.13. Keskkonnaamet küsis 2. oktoobri 2020. a kirjaga nr DM-111240-4 riigi huvi

väljaselgitamiseks Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohta

Uljaste uuringuloa taotluse kohta.

1.14. MKM asus 3. novembri 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/6053-2 seisukohale, et

geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis on riigi huvides.

3

1.15. Keskkonnaamet küsis 4. novembri 2020. a kirjaga nr DM-111240-6 MaaPS § 35 lõike 4

alusel riigi huvi väljaselgitamiseks Keskkonnaministeeriumi seisukohta Uljaste uuringuloa

taotluse kohta.

1.16. Keskkonnaminister asus 21. jaanuari 2021. a kirjas nr 13-1/20/249-7 seisukohale, et

geoloogilise uuringu tegemine annab riigile uuritava ala ja piirkonna geoloogiliste,

hüdrogeoloogiliste-, keskkonnatingimuste ning maavara osas olulist informatsiooni, mistõttu

on geoloogilise uuringu loa andmine Uljaste uuringuruumis kooskõlas riigi huviga.

1.17. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaamet 23. aprilli

2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole pöördumiseks Uljaste uuringuruumi

uuringuloa taotluse materjalid. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse

seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid.

VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline

kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile

mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue

uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade

kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides.

2. LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONI-

MINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES

MENETLUSES

2.1. Lüganuse Vallavolikogu 17. juuni 2020. a seisukoht

2.1.1. Lüganuse Vallavolikogu andis 17. juuni 2020. a otsusega nr 269 Keskkonnaametile

seisukoha, mille kohaselt Lüganuse Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Uljaste

uuringuruumis. Lüganuse Vallavolikogu ei nõustu uuringuloa andmisega kokkuvõtlikult

järgmistel põhjustel:

2.1.1.1. olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole Lüganuse vallal võimalik veenduda, et juba

geoloogilise uuringu läbiviimine ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju, rääkimata

geoloogilise uuringu läbiviimise lõppeesmärgist ehk põlevkivi kaevandamisest uuringualal.

Kõige intensiivsemat negatiivset mõju selles vaates omaks loomulikult kaevandamistegevus,

kuid teatav negatiivne mõju on juba geoloogilise uuringu läbiviimisel;

2.1.1.2. oluliseks riskiks peab Lüganuse vald võimalikku negatiivset keskkonnamõju

uuringuala vahetus läheduses asuvale Uljaste järvele, mis jääb taotletavast uuringualast vaid ca

600 m kaugusele ja lähimad planeeritavad puuraugud vaid mõnekümned meetrid uuringuala

piirist. Lüganuse vald viitab võrdluseks Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri keskkonnamõjude

hindamise (edaspidi KMH) aruandele, mille kohaselt Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, mis

asub Uljaste järvest ca 2,4 km kaugusel, võib veekõrvaldusest põhjustatud depressioon Keila-

Kukruse veekihis põhjustada veetaseme langust Uljaste järves põlevkivikarjääri viimastel

tööaastatel. Sellest tulenevalt arvab Lüganuse vald, et see risk võib olla oluliselt suurem

puuraukude või karjääri puhul, mis jääks vaid ca 600 m kaugusele Uljaste järvest. Arvestades

KMH aruandes toodud geoloogilist omapära (põhjaveekihid ja Uljaste järve kõrgus ümbritseva

alaga võrreldes) puudub vallal kindlus, et juba puuraukude rajamine ei avalda järvele

negatiivset mõju;

4

2.1.1.3. juba varasemalt on Uljaste järve läheduses täheldatud puuraukude rajamisel survelise

põhjavee tungimist maapinnast välja. Viimati tuvastas survelise põhjavee väljavoolu Uljaste

järve ümbruses asuvatest puuraukudest Keskkonnaamet 2015. aastal. Seetõttu puudub vallal

kindlus geoloogilise uuringu raames rajatavate puuraukude sarnase mõju puudumise kohta ning

et see ei mõjuta potentsiaalselt Uljaste järve või põhjavett. Vastupidi, senine kogemus näitab

just, et Uljaste järve lähedusse puuraukude rajamine ei sobi survelise põhjavee tõttu seireks

ning puurauke ei ole mõistlik rajada põhjavee ja Uljaste järve kaitse eesmärkidel;

2.1.1.4. uuringualal ja selle vahetus läheduses asuvad mitmed looduskaitse objektid ja

loodusväärtused, sealhulgas vääriselupaigad. Lüganuse vallal puudub arusaam ja kindlus, kas

ja kuidas on esialgu geoloogilise uuringu teostamise ja potentsiaalse tulevase kaevandamise

kontekstis tagatud negatiivse mõju puudumine nendele looduskaitseobjektidele ja

loodusväärtustele. Lisaks tuleb laiemalt arvestada uuringu läbiviimisest tulenevate häiringutega

nii looduse kui kohaliku kogukonna jaoks;

2.1.1.5. täiendavalt tuleb arvestada ka avariiriskiga geoloogilise uuringu käigus, mis võib kaasa

tuua pinnase kahjustumist, saastumist või halvimal juhul ka põhjavee reostumist. Isegi kui

selliste riskide vähendamiseks võetakse kasutusele meetmed, ei kõrvalda see vastavat riski

tervikuna. Seega peaks uuringuloa väljastama vaid juhul, kui selle jaoks on olemas spetsiifiline

ja kaalukas vajadus, kuid olukorras, kus seda tehakse selles asukohas kaevandamise eesmärgil,

millega Lüganuse vald ei pea käesoleval ajal võimalikuks nõustuda, ei ole geoloogilise uuringu

läbiviimisega seonduvate riskide võtmine asjakohane ega mõistlik. Uljaste järve ja põhjavee

rikkumisega riskimine ei ole kohalikes huvides;

2.1.1.6. kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne uuringuloa osas arvamuse andmisel on lähtuda

kohaliku omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidest. Lüganuse valla ja kohaliku kogukonna

huvides on säilitada muutumatuna Uljaste oos ja järv ning selle ümbrus, mis on osaliselt võetud

kaitse alla kui omapärane ja teaduslikku huvi pakkuv maastikuline kompleks. Uuringualal või

selle vahetus läheduses asuvad atraktiivsed puhkealad, metsad, Uljaste järv ja

maastikukaitseala, samuti Kuresoo. Tegemist on Sonda vahetus läheduses asuva atraktiivse ja

aktiivses kasutuses oleva puhkealaga. Uuringualal on kohalikele atraktiivsed metsad, kus

matkatakse, puhatakse ja korjatakse metsasaadusi (nt on uuringualal populaarsed

metsmaasikakohad). Arvestades uuringualast ida poole jäävat Põhja-Kiviõli II mäeeraldist,

varasemat Põhja-Kiviõli mäeeraldist ja Sondast lõuna suunal asuvaid Sonda ja Sonda II

mäeeraldiste taotlusi, on tegemist seda olulisema puutumatu puhkealaga piirkonnas, eriti Sonda

elanike jaoks;

2.1.1.7. kohalik kogukond ja puhkeala säilimisest huvitatud inimesed on vastavat seisukohta ka

menetluse vältel väga aktiivselt väljendanud. Facebookis on loodud grupp „Päästame Uljaste

järve“ enam kui 1900 liikmega ja on algatatud samasisuline petitsioon1. Valla poole on

pöördutud arvukate kirjadega ja tuntud muret Uljaste järve ja ümbruskaudse looduse

muutumatuna säilimise osas;

2.1.1.8. Lüganuse vald ei ole põhimõtteliselt vastu geoloogiliste uuringute teostamisele ega

kaevandamisele, mida ilmestavad vahetus läheduses asuval Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel

kaevandamine, samuti muud valla territooriumil töötavad või alustavad kaevandused (nt Uus-

Kiviõli) ning menetluses olevad kaevandamisloa taotlused (nt Oandu). Arvestades, et vastav

piirkond on juba täna ulatuslikult koormatud kaevandamistegevusega ja avatakse uusi

1 https://petitsioon.ee/paastame-uljaste-jarve

5

mäeeraldisi või taotletakse juba uuritud varudele kaevandamislubasid, ei pea Lüganuse vald

võimalikuks toetada Uljaste järve ja Sonda vahetus lähedusse uue põlevkivikarjääri rajamist

ega ka selle rajamise eesmärgil geoloogilise uuringu läbiviimist. Arvestades looduskaitse ja

kohaliku kogukonna huvi geoloogilise uuringu loa ala suhtes, ei pea vald seega võimalikuks

nõustuda geoloogilise uuringu loa taotlusega selles asukohas;

2.1.1.9. kuna geoloogilise uuringu eesmärk on uurida uuringualal põlevkivi kaevandamise

võimalusi, peab vald vajalikuks samuti välja tuua, et ei nõustu kaevandamisega uuringualal.

Arvestades keskkonnakaitselist vajadust kaitsta Uljaste järve ja maastikukaitseala, ümbritsevat

puhkeala, sellel paiknevaid elu- ja kasvupaiku ning kohaliku kogukonna huvi kasutada ala

puhkealana, ei saa Lüganuse vald uuringualal põlevkivi kaevandamisega nõustuda. Riigikohus

on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 selgitanud, et kui uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine

osutub tulevikus ebatõenäoliseks, on tegemist asjakohase kaalutlusega, mida uuringuloa

kooskõlastamisel arvestada. Kuna vald ei pea võimalikuks nõustuda tulevase kaevandamisega

eeltoodud põhjustel, siis ei ole valla hinnangul otstarbekas, keskkonnakaitse ja kohaliku

kogukonna huvidega kooskõlas läbi viia ka selleks vajalikku geoloogilist uuringut, sealhulgas

võtta sellega seotud riske.

2.2. Vastuväited Lüganuse Vallavolikogu 17. juunil 2020. a esitatud seisukohale

2.2.1. Lüganuse Vallavolikogu viitab oma seisukohas mitmele oletatavale geoloogilise

uuringuga seotud keskkonnaohule, sh võimalikule ohule Uljaste järve veetasemele ja

kohalikule veerežiimile. Uljaste uuringuloa taotluse kohta on arvamuse esitanud Tallinna

Tehnikaülikooli (TalTech) Geoloogia instituut (edaspidi TalTech arvamus) ja OÜ

Inseneribüroo STEIGER (edaspidi Steigeri arvamus)2. TalTechi arvamuse kohaselt on Uljaste

uuringuruumi teenindusmaa piiridesse ja selle ümbrusesse varasemalt rajatud arvukalt

puurkaeve ning üldgeoloogilise ja geoloogilise uuringu puurauke. Mitmed puuraugud

paiknevad Uljaste järvele lähemal kui 600 m ning on üle 50 m sügavad. Survelise põhjavee

esinemist uuringualal ei saa käsitleda geoloogilise uuringu läbiviimise seisukohalt olulise

keskkonnariskina ‒ kõik Eesti sügavamad põhjaveekogumid on survelised. Uuringupuuraukude

rajamisega survelisse põhjaveekihti kaasnevad sama suured riskid kui olmevee puurkaevude

rajamisega samadesse kompleksidesse. Uljaste järve piirkonnas paikneb mitmeid eelmise 10

aasta jooksul puuritud olmevee puurkaeve. TalTechile ei ole teada andmeid või uuringuid, mis

näitaksid varasemate puurimistööde olulist mõju piirkonna põhjaveerežiimile või segatoitelise

Uljaste järve veetasemele. Lüganuse Vallavolikogu poolt toodud paralleel Põhja-Kiviõli II

põlevkivikarjääris kaevandamisel tekkida võiva alanduslehtri mõjuga Uljaste järve veetasemele

ei ole antud uuringu puuraukude rajamise kontekstis asjakohane, kuna puuraukude

proovipumpamistel eraldatava vee maht on võrreldes kaevanduse veeärastuse ja Uljaste järve

veemahtudega tühine. Steigeri arvamuse kohaselt ei ole asjakohane tugineda Põhja-Kiviõli II

KMH aruandele, sest geoloogilise uuringu mõju ja kaevandamise mõju ei ole oma mahult

võrreldavad. Seega TalTechi ja Steigeri arvamuste kohaselt ei ohusta geoloogilise uuringu

tegemine mingilgi moel Uljaste järve veetaset ega kohalikku veerežiimi.

2.2.2. Lüganuse Vallavolikogu on uuringuloa andmisele vastu ka seetõttu, et Lüganuse vallal

puudub arusaam ja kindlus, kas ja kuidas on esialgu geoloogilise uuringu teostamise ja

potentsiaalse tulevase kaevandamise kontekstis tagatud negatiivse mõju puudumine uuringualal

ja selle vahetus läheduses asuvatele looduskaitseobjektidele ja loodusväärtustele. Lüganuse

Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et

2 KOTKAS - AVE 2.6.22 (envir.ee)

6

geoloogilise uuringu tegemine ohustaks looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Uuringuloa

taotluse seletuskirjas on selgitatud, et geoloogilises uuringus arvestatakse taimeliikide

eripäradega ning uuringupunktid paigutatakse nimetatud vääriselupaikadest ja liigi

leiukohtadest eemale. Vajadusel kaasatakse geoloogilise uuringu käigus vastava liigi eksperdid.

Steigeri arvamuses on põhjalikult käsitletud kõiki looduskaitseobjekte ning selgitatud, et

geoloogilise uuringu käigus ei ole vääriselupaikade ega kaitsealuse taime leiukoha piiresse

planeeritud ühtegi uuringupuurauku. Seega ei teki vajadust looduskaitse objektide piires ka

masinatega liikuda. Elupaikade ja lähimate uuringupuuraukude vahele jääv puistu summutab

puurmasina müra. Uuringupuuraukude puurimine ja katsepumpamine on lühiajaline ja toimub

päevasel ajal. Väljapoole uuringuruumi teenindusala jäävatele vääriselupaikadele puudub

samuti mõju, kuivõrd puudub vajadus vääriselupaikadel liikumiseks ning uuringuruumi

teenindusalale pääsemiseks kasutatakse olemasolevat teede võrku.

2.2.3. Uuringualal liikumiseks kasutatakse olemasolevaid teid ja metsasihte, mistõttu on häiring

maastikule ja taimestikule minimaalne. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks,

sest puuraugud rajatakse võimalusel olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui

geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik

puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide

võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel

uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui

Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud.

2.2.4. Mis puudutab Lüganuse Vallavolikogu seisukohas viidatud avariiriske, siis on uuringuloa

taotluse seletuskirjas selgitatud, et vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi,

järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on

läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja

kogemusi. Lisaks tuleb märkida, et seoses uute puurimistehnoloogiate kasutuselevõtuga Eestis

viimastel aastatel on avariide ja kaasnevate keskkonnakahjude riskid (sh riskid seoses pinna- ja

põhjavee kvaliteedi halvenemisega) oluliselt väiksemad kui varasemalt. Sellest tulenevalt on

tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal.

2.2.5. Lüganuse Vallavolikogu tõi oma seisukohas veel välja, et uuringuala ja selle lähiümbrus

on aktiivses kasutuses olev puhkeala, kus matkatakse, puhatakse ja korjatakse metsasaadusi.

Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on

lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad üldjuhul mõned päevad (suuremate alade puhul

võib välitöödeks kuluda rohkem aega) ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.

Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,

kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad lühikest aega. Antud juhul taotletakse uuringuluba

viieks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul (20 kuulise

perioodi jooksul mõned nädalad) ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud

andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele.

2.2.6. Kokkuvõtvalt saab öelda, et geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde

lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki

kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate

protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri

ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise

uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb

uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega

keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive

7

ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja

pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist.

2.2.7. Lüganuse Vallavolikogu seisukohast nähtuvalt on Lüganuse vald vastu tulevikus

võimalikule kaevandamisele antud piirkonnas ning ei anna ka sel põhjusel nõusolekut

geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise

eesmärk on uurida vähima võimaliku keskkonnamõjuga põlevkivi kaevandamise võimalikkust

Uljaste uuringuruumis. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja

kaevandamine on erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja

maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse

üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku

omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus

seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi

kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse

üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse

võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa

andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks.

2.2.8. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis

kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas

üldse on võimalik ja otstarbekas Uljaste uuringuruumis hiljem kaevandada ning milline oleks

sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et

kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused Lüganuse

Vallavolikogu seisukohas esile toodud kaevandamisega seotud keskkonnakaitselistele

küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või

kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.

2.2.9. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.

Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud

infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii

taotlejal kui kohalikul omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus

kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude

kohta. Näiteks on Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu üheks eesmärgiks selgitada

võimaliku põlevkivikaevandamise mõju kohalikule veerežiimile. Ilma vastavate uuringuteta ei

ole võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida kaevandamise mõju piirkonna

veerežiimile. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel

hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.

2.2.10. Kokkuvõtvalt ei kaasne geoloogilise uuringu läbiviimisega keskkonnaohtusid (sh

võimalikud ohud Uljaste järve veetasemele ja kohalikule veerežiimile) ning avariiriske, millele

viidatakse volikogu otsuses. Samuti ei kahjusta geoloogiline uuring kohalike elanike

elukeskkonda ning piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Kui ala kohta esitatakse

edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed

selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

8

2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses

Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi

olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid.

Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise

algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest.

2.3.1. MKM-i 2020. a arvamus

MKM on 3. novembri 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine

Uljaste uuringuruumis on riigi huvides ja nõustus uuringuloa andmisega järgmistel põhjustel:

2.3.1.1. geoloogiline uuring Uljaste uuringuruumis annab riigile olulist geoloogilist,

hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni (mh Uljaste järve kaitse paremaks

korraldamiseks), mida saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade

koostamisel;

2.3.1.2. taotletud uuringu teostamine omab eraldi väärtust ning seda sõltumata sellest, kas

tulevikus hakatakse antud alal põlevkivi kaevandama või mitte;

2.3.1.3. uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt

ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole seniseid kohtupraktikat arvestades

põhjendatud, kuna uuringuluba ja kaevandamisluba on erinevad menetlused.

2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2021. a arvamus

Keskkonnaminister on 21. jaanuari 2021. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu

loa andmine Uljaste uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga järgmistel põhjustel:

2.3.2.1. “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”3 (edaspidi põlevkivi arengukava)

sätestab põlevkivivaldkonna üldeesmärgi, milleks on riigi huvi elluviimine, mis seisneb

põlevkivi, kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori

jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi arengukavas on riigi huvi elluviimiseks esitatud kolm

strateegilist eesmärki, millest esimene strateegiline eesmärk on põlevkivi kaevandamise

efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;

2.3.2.2. kavandatav geoloogiline uuring võimaldab teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva

maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja

kaevandamistingimused. Samuti aitab geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis

riigil saada vajalikku informatsiooni keskkonnakaitseliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste

kohta ning seeläbi kavandada negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks

vajalikke meetmeid, mis on olulised ka põlevkivi arengukava eesmärkidest lähtuvalt;

2.3.2.3. üheks oluliseks aspektiks on kavandatava tegevuse juures keskkonnamõju ulatuse

väljaselgitamine Uljaste maastikukaitsealale ja Uljaste järvele. Uuringu käigus on kavas

teostada hüdrogeoloogilised katsetööd ja sihtotstarbeliste töödena Uljaste järve põhjasetete

uuring ning põlevkivi niiskussisalduse, tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramised.

Hüdrogeoloogiliste tööde tulemuste põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse võimaliku

mõju kohta piirkonna põhjaveerežiimile, tarbekaevude veeandvusele ja veetasemele, põhjavee

ja pinnavee kvaliteedile (sh Uljaste järvele);

2.3.2.4. oluline on märkida, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine ja maavara

varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale maavara

3 https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi

9

kaevandamise õigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni, mis aitavad hinnata Uljaste

uuringuruumis edasiste tegevuste võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku

keskkonnamõju ja nende ulatust.

3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS ULJASTE

UURINGURUUMIS

3.1. Õigusnormid

3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja

majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute

vähendamine võimalikult suures ulatuses.

3.1.2. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.

3.1.3. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa

andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV

annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

3.2. Riigi huvi määratlemise alused

3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik

rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-

09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa

põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma

riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul

omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende

uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega

nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.

Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse

enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub

nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või

majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse

omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).

3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi

huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi

huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk

tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate

keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna

tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas

maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda

strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises

laialdase mõjuga asjaolus.

10

3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või

riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.

Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika

põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada

maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud

keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.

3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava

kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada

kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus

kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi

kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu

seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.

3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue

ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,

maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures

peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete

uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui

ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat

väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr

3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et uuringutulemustel on

iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud

teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka

hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses.

3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Uljaste

uuringuruumis

3.3.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa

aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,

kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes

tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade

kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste

planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja

põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju

hindamine.

3.3.2. Uljaste uuringuvälja põlevkivivaru uurituse tase on aga madal – uuringupuuriaukude

tihedus ei ole piisav ja sealne maavara on arvele võetud reservvaruna. Uljaste uuringuruumi

põlevkivivaru on hinnatud aastaid tagasi: 1995. aastal 1956. a geoloogilise uuringu andmete

põhjal ja täpsustati 2008. aastal. Uuringuala põlevkivi kihindi energiatootlus on arvutatud

1956. aasta uuringutel saadud andmete põhjal. Põlevkivikihindi lasumistingimused Uljaste

uuringuruumis on varieeruvad. Tänaseks on aga muutunud geoloogilise uuringu tehnoloogia,

varu arvestamise metoodika ning ka põlevkivi varu arvele võtmise nõuded. Riigil on aga väga

oluline teada võimalikult täpselt uuritava maavara varu kogust ja selle kvaliteeti, isegi kui

lähiaastatel ei ole mingil põhjusel võimalik seda kasutusele võtta.

11

3.3.3. Kavandatav geoloogiline uuring võimaldab teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva

maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja

kaevandamistingimused. Samuti aitab geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis

riigil saada vajalikku informatsiooni keskkonnakaitseliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste

kohta ning seeläbi kavandada negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks

vajalikke meetmeid, mis on olulised ka põlevkivi arengukava eesmärkidest lähtuvalt.

3.3.4. Põlevkivi arengukava sätestab põlevkivivaldkonna üldeesmärgi, milleks on riigi huvi

elluviimine, mis seisneb põlevkivi, kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises

ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus, mida

tuleb väärtustada kui olulist strateegilist ressurssi. Praegusel juhul seisneb ülekaalukas riigi huvi

strateegiliselt olulise maavara otsingus, mis annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist

ning keskkonnaalast informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis kaevandamise

võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse

esineb riigi huvi kaevandamiseks.

3.3.5. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik

hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning

konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu

tegemine ja maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale

kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist

informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei

saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara

võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa

võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.

3.3.6. KeHJS § 6 lõike 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu"

§ 3 kohaselt ei kuulu põlevkivi geoloogiline uuring nimetatud määruse tegevuste hulka, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Seetõttu Keskkonnaamet

ei koostanud Uljaste uuringuloa menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnangut.

3.3.7. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse

üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine

on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada põlevkivi kui strateegiliselt

olulise maavara kohta olulist informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis

kaevandamise võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka

seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. MKM on menetluse käigus vastanud

Lüganuse Vallavolikogu seisukohtadele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse

seletuskirjas.

4. OTSUS

Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad

riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Uljaste

uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa

andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.

12

5. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,

Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule, Lüganuse vallale, Keskkonnaministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, kinnistute

Satsu raudteelõik, Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikele ning samuti taotletava alaga piirnevate

kinnistute omanikele.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

13.10.2022

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Uljaste uuringuruumis“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks

Uljaste uuringuruumis“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi

uuringuloa) andmiseks Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule Uljaste uuringuruumis. Kiviõli

Keemiatööstuse Osaühing taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel põlevkivi uurimiseks Uljaste

uuringuruumis.

Korraldus võetakse vastu, sest Lüganuse Vallavolikogu 17.06.2020 Keskkonnaametile esitatud

seisukoha kohaselt ei ole Lüganuse vald nõus Uljaste uuringruumis uuringuloa andmisega, kuid

Vabariigi Valitsus leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku

omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse

nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ja õiguslikke

ettepanekuid tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg.

Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti

dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/, keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

aadressil https://kotkas.envir.ee/ ja MKM-i dokumendiregistris aadressil

https://adr.rik.ee/mkm/.

2. Eelnõu koostamise eesmärk

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest,

kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja

taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus

annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi

Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud.

Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse

enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on

tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui

rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse

regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt

kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse

omavalitsuse huvidega.

2

Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas

on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis

võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras

aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta

lõplik otsus.

Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks Kiviõli

Keemiatööstuse Osaühingule Uljaste uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud

Lüganuse valla seisukohti ning riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka

riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning maapõue

säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest.

3. Eelnõu sisu

Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse

tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest

keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. MKM valmistas ette Vabariigi

Valitsuselt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna Kiviõli Keemiatööstuse

Osaühing tegi 30.09.2020 ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi

Valitsuselt.

Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused

otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,

millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Lüganuse vald väidab, et juba

geoloogilise uuringuga kaasnevad keskkonnaohud (sh võimalikud ohud Uljaste järve

veetasemele ja kohalikule veerežiimile) ja avariiriskid ning et geoloogiline uuring kahjustab

kohalike elanike elukeskkonda, piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Lisaks on

Lüganuse vald vastu tulevikus võimalikule kaevandamisele antud piirkonnas ning ei anna ka

sel põhjusel nõusolekut geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Seejärel on välja toodud riigi

vastuväited Lüganuse valla seisukohtadele. Antud juhul ei ole tegemist kaevandamisloa

taotlusega, vaid uuringuloa taotlusega. Geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnaohtusid ja

avariiriske ning geoloogiline uuring ei kahjusta kohalike elanike elukeskkonda ning piirkonna

looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille

välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.

Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,

kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega.

Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka

sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks.

Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja MKM-i vahel.

MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt

riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine muuhulgas energeetika ja

maapõueressursside valdkonnas. KeM-i valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt

muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse,

taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku

ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine.

VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna

koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis

3

MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii

maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade

kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades.

Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i

arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku

taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi

ilmselgelt puudub. KeM ja MKM on asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine

Uljaste uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning

keskkonnaalast informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis edasiste tegevuste

võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ja nende ulatust.

Korralduses on käsitletud põhjalikumalt KeM-i ja MKM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi

huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.

Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi.

Lüganuse vald on põhjendanud oma seisukohti peamiselt asjaoluga, et juba geoloogilise

uuringuga kaasnevad keskkonnaohud ja avariiriskid ning et geoloogiline uuring kahjustab

kohalike elanike elukeskkonda, piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Geoloogilise

uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on

väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Uljaste uuringuruumis

geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest geoloogilise

uuringu tegemine võimaldab riigil teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva maavara

lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja

kaevandamistingimused ning samuti keskkonnakaitselised ja hüdrogeoloogilised tingimused,

mis on olulised edasiste otsuste tegemisel. Antud juhul seisneb ülekaalukas riigi huvi

strateegiliselt olulise maavara otsingus, mis annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist

ning keskkonnaalast informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis kaevandamise

võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse

esineb riigi huvi kaevandamiseks.

Oluline on samuti see, et Uljaste uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle

piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei

asu tiheasustusalal. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega

looduskaitsealal. Uuringuruumi alal ja selle vahetus läheduses asuvad mitmed looduskaitse

objektid ja loodusväärtused, kuid geoloogiline uuring neile mõju ei avalda.

Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega

otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on

ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna

geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis

geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja

ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too.

Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis

geoloogilise uuringuga ei kaasne ka olulist keskkonnamõju.

Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek

Uljaste uuringuruumis uuringuloa andmisele.

4

Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks

tehakse.

4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Uljaste

uuringuruumis.

Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.

5. Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Lüganuse vallale, Kiviõli

Keemiatööstuse Osaühingule, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, kinnistute Satsu raudteelõik,

Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikele ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister