| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.21/338 |
| Registreeritud | 08.11.2022 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 3-1.21 |
| Sari | Teiste isikute õigustega seotud lepingud riigimetsamaal |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Elektrilevi OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Elektrilevi OÜ |
| Vastutaja | Metsaosakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
TARTU NOTAR EDGAR GRÜNBERG
NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER
4356
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPINGUD JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tartu notar Edgar Grünberg notaribüroos Tartus, Turu tn 2 kaheksandal novembril kahe tuhande kahekümne teisel aastal (08.11.2022. a) ning selles notariaalaktis osalejad on videosilla vahendusel Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud ka Omanik, nimel Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, aadress Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-post [email protected], mille esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tõestajale tuntud isik, kelle viibimiskoht kaugtõestamise hetkel on tema enda ütluste kohaselt Tori vald, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-post [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Krista Ahman, isikukood 46803200230, kes on tõestajale tuntud, kelle viibimiskoht kaugtõestamise hetkel on tema enda ütluste kohaselt Tartu linn, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTUD 1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7275450 on
kantud aadressil Kastre metskond 34, Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond asuv kinnisasi, mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 18501:001:1463, pindalaga 100,97 ha, asukohaga Kastre metskond 34, Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond, sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (lepingus nimetatud kinnistu 1).
1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel kehtivad maaüksuse
katastritunnusega 18501:001:1463 suhtes järgmised seadusjärgsed kitsendused:
2
veehaarde sanitaarkaitsealad (Puurkaev); maaparandushoiu-ala (Maaparandussüsteemi maa-ala (Uniküla)); maardla (Maardla (Vooremäe)); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Maantee (Reola - Hammaste)); tee avalik kasutus (Maantee); I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sarcosoma globosum (limatünnik)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Diphasiastrum complanatum (mets-vareskold)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Goodyera repens (roomav öövilge)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Goodyera repens (roomav öövilge)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Goodyera repens (roomav öövilge)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)). Limatünnik on I kategooria kaitsealune liik ning on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 20.05.2004.a määruse nr 195 ,,I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu’’ alusel ning selle valitsejaks on Keskkonnaamet.
1.6. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14012950 on kantud aadressil Kastre metskond 35, Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond asuv kinnistu, mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 18502:004:0059, pindalaga 67,78 ha, asukohaga Kastre metskond 35, Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond, sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (edaspidi nimetatud kinnistu 2).
1.7. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.8. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.9. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10. Maa-ameti infosüsteemi andmetel kehtivad maaüksuse katastritunnusega
18502:004:0059 suhtes järgmised kitsendused: ranna või kalda ehituskeeluvöönd (Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga); ranna või kalda veekaitsevöönd (Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga); ranna või kalda ehituskeeluvöönd (Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu); ranna või kalda piiranguvöönd (Maaparandussüsteemi eesvool 10- 25km2 valgalaga); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Maantee (Reola - Hammaste)); tee avalik kasutus (Maantee); kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd (Kaitseala (Uniküla LKA, Uniküla skv.)); eesvoolu kaitsevöönd (Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga); ranna või kalda piiranguvöönd (Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu); ranna või kalda veekaitsevöönd (Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu); eesvoolu kaitsevöönd (Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Iris sibirica (siberi võhumõõk)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)). Uniküla looduskaitseala on kaitse alla võetud 26.02.2019.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel ning selle valitsejaks on
3
Keskkonnaamet.
1.11. Kinnistu 1 kuni kinnistu 2 edaspidi ühiselt nimetatud kinnistu. 1.12. Kinnistu suhtes ei ole registreeritud kinnistamisavaldusi. 1.13. Eespool nimetatud asjaolud kinnistu kohta on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilise registriosa alusel.
2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingus toodud andmed kinnistu kohta on tõesed ja õiged. Kinnistu on
Omaniku omand ning seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muude kasutuslepingutega.
2.1.2. Kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid ja käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid piiranguid.
2.1.4. Kinnistul ei ole koormatisi ning samuti ei ole kasutusõiguse alal mingeid varjatud puudusi ega vigasid, ka ei paikne kasutusõiguse alal hooneid, rajatisi ega kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.
2.1.5. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.6. Tema volitused on kehtivad ega ole Omaniku poolt tagasi võetud ega tühistatud ning ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks Omaniku nimel.
2.1.7. Käesolev leping sõlmitakse vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse 07.11.2022. a. peametsaülema käskkirjale nr 3-1.56/178 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Kastre metskond 35 ja Kastre metskond 34 kinnisasjadele“. Nimetatud haldusakt on õigusjõus ja seda ei ole vaidlustatud.
2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on kinnistu ja kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud ning on
teadlik kinnistu ning kasutusõiguse ala suurusest, piiridest ja seisukorrast ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Kasutaja on teadlik kinnistu suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.
2.2.3. Tema volitused on kehtivad ja ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.3. Lepinguosalised kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevate kinnistute
plaanidega, millel on tingmärgiga tähistatud elektripaigaldis ning nõustuvad
4
nende sisuga, kinnitavad plaanid oma allkirjadega ning loevad need lepingu lahutamatuteks lisadeks.
2.3.2. Lepinguosalised hindavad käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste tehinguväärtused võrdseteks seaduses sätestatud minimaalväärtusega.
2.3.3. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist.
2.4. Notariaalakti tõestaja on lepingu tõestamisel muuhulgas kontrollinud: 2.4.1. Eesti Vabariigi esindaja Urve Jõgi esindusõigust notariaalakti tõestajale
esitatud volikirja alusel; 2.4.2. Elektrilevi OÜ õigusvõimet äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist
notariaalakti tõestamise päeval tehtud registrikaardi väljatrüki alusel; 2.4.3. Elektrilevi OÜ esindaja Krista Ahman esindusõigust notariaalakti tõestajale
esitatud volikirja alusel. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
Elektripaigaldis - elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; Elektripaigaldise kaitsevöönd – elektripaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektripaigaldise ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, RT I, 28.06.2015, 4. Elektripaigaldise majandamine – elektripaigaldise ehitamine ja käitamine, muuhulgas elektripaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma Elektripaigaldise kaitsevööndit suurendamata, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine elektrivõrgu talituses hoidmiseks.
3.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on Kasutaja kasuks kinnistu koormamine tähtajatu isikliku kasutusõigusega elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses.
3.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu 1 kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks oleval plaanil viirutatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega 150 m².
3.4. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu 2
5
kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks oleval plaanil viirutatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega 194 m².
3.5. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala
elektripaigaldise majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada elektrivõrgu kaitsevööndisse elektripaigaldisi ning neid edaspidi majandada.
3.6. Elektrivõrgu kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 77.
4. LEPINGUPOOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Omanik on kohustatud: 4.1.1. Tagama Kasutaja töötajatele ja/või volitatud isikutele igal ajal tasuta pääsu
kasutusõiguse alale elektripaigaldise majandamiseks, samuti tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks.
4.1.2. Järgima elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivaid piiranguid ning teavitama kinnistul tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust. Omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks kasutusõiguse alal paiknevate elektripaigaldiste majandamist, halvendaks nende korrashoidu ja/või ohustaks nende toimimist. Kõik kinnistuga seotud maksud ja maksed tasub ning kinnistul lasuvad koormised ja muud kulud kannab Omanik, välja arvatud kulud, mille kandmine on Omaniku ja Kasutaja vahel teisiti kokku lepitud.
4.2. Kasutaja on kohustatud: 4.2.1. Teavitama isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu omanikku
elektripaigaldise majandamiseks vajalikest plaanilistest töödest vähemalt kolm (3) päeva enne töödega alustamist. Elektripaigaldise avarii kõrvaldamiseks vajalikke töid võib teha omanikku eelnevalt teavitamata. Elektripaigaldise avarii korral alustada vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikku ühe (1) päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest
4.2.2. Pärast kinnistul teostatud elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist taastama omal kulul mõistliku aja jooksul tööde alustamise hetke olukorra, selle võimatuse korral hüvitama omanikule tekitatud kahju, kusjuures mõistlikuks loetakse seda aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks.
4.2.3. Kasutusõiguse eseme valdamisel ja kasutamisel säilitama selle senise majandusliku sihtotstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.
6
4.2.4. Kasutama isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks.
4.2.5. Täitma kinnistul kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi.
4.2.6. Teavitama Omanikku metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt kaks (2) kuud enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt.
4.2.7. Hüvitama Omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine).
4.2.8. Registreerima elektripaigaldise maakatastris kolme (3) kuu jooksul kitsenduse tekkimisest.
4.2.9. Juhul, kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsa, kuulub kogu raiutud metsamaterjal kinnistu omanikule.
4.3. Omaniku ja Kasutaja muud kokkulepped 4.3.1. Käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtiva seaduse kohaselt riigile kuuluvale
maale ehitatud tehnorajatise talumise eest tasu ei maksta, edaspidi tasu eest õigusaktides sätestatud suuruses ning korras (vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155).
4.3.2. Omanik võib vajadusel koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega, kui see ei takista käesoleva isikliku kasutusõiguse teostamist.
4.4. Kasutusõiguse ala valduse üleandmine 4.4.1. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates
käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omanik ja Kasutaja on kinnistule 1 isikliku kasutusõiguse seadmises kokku
leppinud. Eesti Vabariik lubab ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7275450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt lepingu punktidele kolm üks (3.1), kolm kaks (3.2), kolm kolm (3.3), kolm viis (3.5) ja kolm kuus (3.6) ja neli (4) ning lepingu lisaks 1 olevale plaanile.
5.2. Omanik ja Kasutaja on kinnistule 2 isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Eesti Vabariik, lubab ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14012950 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt lepingu punktidele kolm üks (3.1), kolm kaks (3.2), kolm neli (3.4), kolm viis (3.5) ja kolm kuus (3.6) ja neli (4) ning lepingu
7
lisaks 2 olevale plaanile. 6. NOTARI SELGITUSED OSALEJATELE 6.1. Käesolevasse lepingusse tuleb võtta kõik isikliku kasutusõiguse seadmist
puudutavad kokkulepped. 6.2. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande
kustutamisega. Kinnisasja omandi üleandmise korral jäävad kinnistusraamatusse kantud koormatised kinnisasja edasi koormama. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kas poolte kokkuleppel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel kustutakse kanne kinnistusraamatust.
6.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja lepingus kokkulepitud viisil kasutama.
6.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis, võib isikliku kasutusõiguse teisele isikule üle anda või koormata ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.
6.5. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma kinnisasja maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Servituudi täpsem sisu määratakse kokkuleppel. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
6.6. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks ei ole talumiskohustusest tekkinud kinnisasja väärtuse vähenemine.
6.7. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist tema kinnisasjal kui see on tehniliselt võimalik ja ta hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
6.8. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb muuhulgas elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Nimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
6.9. Vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 1 kuni 4 ja § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud
8
ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast, takistada ehitisele juurdepääsu, takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist, takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel, arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist, tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.
6.10. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
6.11. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus: Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
6.12. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse
9
rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) AÕSRS §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. Talumistasu suurus on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ning selle lisaks olevas tabelis.
6.13. Vastavalt AÕSRS § 156 esitab tehnovõrgu talumistasu saamiseks kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. Taotluse alusel makstakse talumistasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel on kinnisasja omanik kohustatud sellest tehnovõrgu omanikule teatama. Kinnisasja omaniku vahetumise korral tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast taotluse esitamist eelnimetatud tähtaegadest lähtudes. Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril. Käesolevas punktis nimetatud taotlusega samaväärseks loetakse taotlus, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuari asjaõigusseaduse §-s 1582 sätestatud korras.
7. LÕPPSÄTTED 7.1. Osalejad volitavad notarit tegema notariaalaktis nende tahte elluviimiseks
vajalikke täiendusi ja parandusi. 7.2. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
7.3. Notar esitab notariaalakti kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates notariaalakti tõestamisest.
7.4. Lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu tasub Kasutaja. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, koos lisadega ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Käesolevas dokumendis on kaksteist (12) lehte. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, § 10, § 12, § 22, § 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise eest 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2.1). Käibemaks 11,92 eurot. Koos käibemaksuga 71,52 eurot.
10
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Eesti Vabariigi esindaja Urve Jõgi /allkirjastatud digitaalselt/ Elektrilevi OÜ esindaja Krista Ahman /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu notar Edgar Grünberg /allkirjastatud digitaalselt/
W
S
N
E
TINGMÄRGID
M1:500/A4
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN Kastre metskond 34, Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond Katastriüksuse nr: 18501:001:1463, Registriosa: 7275450
Kasutusõiguse seadmise ala ca. 150 m² Katastriüksuse piir Projekteeritud maakaabel
Koostas: Aimur Saar ENERSENSE AS maalepingute sõlmija
TINGMÄRGID
M1:500/A3
Kasutusõiguse seadmise ala Katastriüksuse piir
1) Kaitsevöönd liitumiskilbi ja komplektalajaama korral on 2 m rajatise välisservast.
2) Kaitsevöönd maakaabelliini korral on 1 m kaablist.
3) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 194 m².
Koostas: Aimur Saar ENERSENSE AS maalepingute sõlmija
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMATAVA ALA PLAAN Kastre metskond 35, Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond
Katastriüksuse nr: 18502:004:0059, Registriosa: 14012950
Projekteeritud maakaabel
Digitaalne originaaldokument.