Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

GSPublisherEngine 0.25.100.100

Projekt

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Faks. Tel.

Projektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

detailplaneeringu ala piir osaliselt kaasatav reformimata ri igimaa

1:20000

planeeringuala suurus kokku ca 128ha

Pärnu kaubajaama ja hoolduskeskuse detai lplaneeringu alusdokumen de koostamine

Detailplaneeringu ala skeem

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

OÜ Rail Bal c Estonia 12734109 Endla 16 10142 Tallinn

Eskiis

13.03.2020

1:20000 2020_0012

DP-02

N B : planeeringu käigus võib kaalukal põhjusel vajadusel planeeringuala laiendada, nt logis l ise funktsioneerimise, tunneli/si l la ruumivajaduse vms tõ u

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad

12.05.2020 nr 8-4/10025-5

Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri

Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine

OÜ Rail Baltic Estonia on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Rail Baltica

infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu algatamise

ettepaneku.

Kaubajaama ja hooldekskuse planeeringu ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla

territooriumile ning algatatakse mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. Pärnu linna ulatuv

planeeringu ala paikneb Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise Tammiste raudtee

infrastruktuuri alal ning selle lähiümbruses. Planeeritava kompleksi suurem osa jääb Pärnu

linna territooriumile. Planeeringuala suurus kokku on ca 128 ha, millest Pärnu linna

territooriumile jääb 99,63 ha.

Taotluse kohaselt võib planeeringu koostamise käigus vajaduse korral ja põhjendatud juhul

planeeringuala laiendada näiteks logistilise funktsioneerimise, tunneli/silla ruumivajaduse vms

tõttu.

Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala kruntide maakasutuse

juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud raudtee- ja üldmaa. Arendustegevuse elluviimiseks

tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Pärnu linna üldplaneeringut kuna olemasolev

raudteemaa ala muudetakse ümber transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega alaks,

olemasolev üldmaa ala muudetakse osaliselt liiklus- ja tootmismaaks ning olemasolevatele

elamumaadele tuleb leida piirkonda sobiv otstarve.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi

valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.

Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS seaduse § 33 lõike 1 alusel,

otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.

Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel on nõutav KSH korraldamine, lähtutakse planeerimisseaduse § 142 lg 3 kohaselt

detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad esitatakse arvamuse avaldamiseks

isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada ja isikutele, kes on avaldanud soovi

2

olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirneva kohaliku

omavalitsuse üksusega.

Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus Teile ettepanekute avaldamiseks „Pärnu linnas Rail

Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ otsuse eelnõu.

……………..

EELNÕU

PÄRNU LINNAVOLIKOGU O T S U S

Pärnu juuni 2020 nr

Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri

Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

OÜ Rail Baltic Estonia on esitanud 27.03.2020 Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Rail Baltica

infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu algatamise

ettepaneku.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu

tööstuspiirkonnas, Tammiste raudtee ja Tori valla üldplaneeringus märgitud Surju metskonna

aladele Rail Baltica (edaspidi RB) põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja

kaubaterminal, koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste

tehnovõrkudega, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama

suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või

silla ruumivajadusega.

Alale kavandatakse:1. RB kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminali, kus on

võimalik kaupade ümberlaadimine raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine,

sorteerimine, koosseisude komplekteerimine jne; 2. RB Pärnu piirkonna hoolduskeskust, mis on

RB taristu tehnilise toe baas, kus muuhulgas baseeruvad eriotstarbelised rongid (nt hooldus-,

pääste- jne), jooksva hoolduse materjalide ladu ja kust teostatakse taristu jooksev hooldus.

Kaubajaama ja hooldekskuse ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile ning

algatatakse mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. Pärnu linna ulatuv planeeringu ala

paikneb Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise Tammiste raudtee infrastruktuuri

alal ning selle lähiümbruses. Planeeritava kompleksi suurem osa jääb Pärnu linna

territooriumile.

Planeeringuala suurus kokku on ca 128 ha, millest Pärnu linna territooriumile jääb 99,63 ha.

Taotluse kohaselt võib planeeringu koostamise käigus vajaduse korral ja põhjendatud juhul

planeeringuala laiendada näiteks logistilise funktsioneerimise, tunneli/silla ruumivajaduse vms

tõttu. Võimalik ala laiendamise vajadus on Jaama tänava ühendamiseks Suurele ümbersõidule

3

ja Niidu ning Tammiste piirkonna ühendamiseks kergliiklusele.

Pärnu maakonna planeeringuga on üheks võimalikuks kaubajaama alaks ette nähtud olemasolev

Kaubajaama ala Pärnu linnas. Kavandatav arendus on mahukam kui olemasolev kaubajaama ala

ning seetõttu on ettevõtluspiirkonna arendamiseks vajalik kaasata ümbritsevad, valdavalt

üldmaa funktsiooniga alad.

Koostatavas Pärnu linna üldplaneeringus kuulub käsitletav ala Pärnu Kaubajaama arenguala

A14 alla, kus vastava objekti arendamisega on juba arvestatud ning sätestatakse, et kaubajaama

kavandamise korral on vajalik koostada kogu võimalikku arenduspiirkonda hõlmav planeering

koos asjakohaste mõjude hindamisega.

Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeringuala kruntide maakasutuse

juhtotstarbeks (juhtfunktsioon) määratud raudtee- ja üldmaa. Arendustegevuse elluviimiseks

tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Pärnu linna üldplaneeringut kuna olemasolev

raudteemaa ala muudetakse ümber transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa juhtotstarbega alaks,

olemasolev üldmaa ala muudetakse osaliselt liiklus- ja tootmismaaks ning olemasolevatele

elamumaadele tuleb leida piirkonda sobiv otstarve.

Kaubaterminali ja põhitrassi infrastruktuuri hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside

täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Katastriüksuste piire, mis langevad kokku omavalitsuste piiridega, ei muudeta.

Planeeringualaga hõlmatud kinnistute ulatuses võib osutuda vajalikuks kruntide piiride ulatuslik

muutmine.

Osade planeeringusse kaasatavate kinnistute katastriüksuse piire võidakse osaliselt muuta

maksimaalselt kaasatava osa ulatuses. Krundipiiride muutmise vajadus kuulub täpsustamisele

detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt rööbasteede ja muude rajatiste täpsetele

asukohtadele.

Seoses planeeritava objekti suure mahuga kuuluvad moodustatavate kinnistute kasutusotstarbed

ja nende kombinatsioonid, vastavalt konkreetsete taristuobjektide ning hoonete täpsetele

asukohtadele, väljatöötamisele detailplaneeringu koostamise käigus.

Samuti kuuluvad ehitusõigust ja -tingimusi puudutavad näitajad nagu hoonestusalad,

ehitisealune pind, hoonete arv, jaotus põhi- ja abihooneteks, korruselisus jms väljatöötamisele

detailplaneeringu koostamise käigus.

Kaubajaama arenduse näol on tegemist keeruka ja suuremahulise ettevõtlusala kavandamisega

Pärnu linna, millega kaasneb piirkonna liikluskeemi muutmine ja laiem avalik huvi.

Detailplaneeringu koostamise käigus on tõenäoline, et detailplaneering võib kaasa tuua

planeeringualale jääva kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse.

Kuigi täpne planeeringulahendus kuulub väljatöötamisele planeeringu koostamise käigus, on

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud võimalik lahendust kajastav tsoneerimise

eskiis ja lahendusskeem. Eskiisi kohaselt lahendatakse 1435 mm rööpmelaiusega kaubaterminal

ja Rail Baltica põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus võimalikult kompaktsel

alal Niidu tööstuspiirkonna põhjaosas.

Juurdepääs planeeritavale objektile tagatakse Niidu tänavalt. Arvestatud on Lauka tänava

perspektiivse väljaehitamisega veotänavana, kust on võimalik tagada täiendav juurdepääs

planeeritavale kompleksile ja perspektiivis luua ühendus Pärnu suure ümbersõiduga. Selleks

4

tuleb planeeringus arvestada maanteesilla või tunneli ruumivajadusega RB põhitrassi

ületamiseks.

Rajatava kaubaterminali ja Rail Baltica põhitrassi infrastruktuuri hoolduskeskuse ligipääs

lahendatakse Surju metskond 49 kinnistute rajatavate eraldi rööbasteedega (vahetult põhitrassi

kõrval), mis ühendavad hoolduskeskust RB põhitrassiga. Kaubajaamale rajatakse eraldi

rööbasteedega juurdepääs lõuna suunast, mis ühendab kompleksi Pärnu kaubajaamaga.

Kaubaterminali alale planeeritakse kuni kuus 1435mm rööpmepaari selliselt, mis võimaldaks

ümberlaadimist mõlema rööpmepaari vahel (kahveltõstukid ja laadurid, vajalikud kaldteed ja

rambid sõidukite maha/peale laadimiseks).

Olemasolevad 1520mm rööbastee lõigud, mis praegu on paigaldatud Pärnu jõe ja Pärnu-

Kaubajaama vahele, demonteeritakse.

Kauba tänav Rail Baltica koridoriga ristumispunktis Pärnu- Kaubajaama poolt liiklemiseks

nähakse ette sulgeda.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadus

Keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste

asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat

mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse

arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse

nõuetekohane aruanne.

KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui

strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel

kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.

Vastavalt KeHJS paragrahv 6 punkt 1 lõikele 14 on olulise keskkonnamõjuga tegevus

muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga

raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis

jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas

ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt

viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt

1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja

kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed;

Eskiisiga planeeritakse kokku rohkem kui viis hargnevat jaamateed arvestades kokku

laadimisteid ja neile lisanduvaid hoolduse ja pääste jaoks vajalike jaamateid. Kaubaterminali

jaamateede pikkus on eskiisis ca 1450 meetrit. Arvestades Rail Balticut kui olulise avaliku

tähelepanu all olevat ning keskkonda oluliselt mõjutavat objekti on Pärnu kaubaterminali

püstitamise näol tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning seega tuleb

detailplaneeringuga koos läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele.

Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS seaduse § 33 lõike 1 alusel,

otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

5

Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel on nõutav KSH korraldamine, lähtutakse planeerimisseaduse § 142 lg 3 kohaselt

detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad esitatakse arvamuse avaldamiseks

isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada ja isikutele, kes on avaldanud soovi

olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirneva kohaliku

omavalitsuse üksusega.

Lähtudes eeltoodust ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35

lg 1, § 34 lg 2, § 33 lg 1 ja 3, planeerimisseaduse § 142 lg 3 ja § 77 lõike 1 ning Pärnu

Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine

Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel ning arvestades OÜ Rail Baltic Estonia 27.03.2020 esitatud

avaldust

Pärnu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine

1.1. Planeeringu koostamise lähteseisukohad:

- Kaubaterminali ja hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus

planeeritaval maa-alal selgitada välja detailplaneeringu koostamise käigus;

- Planeeringuga lahendada piirkonna täpne maakasutus, mis valdavalt on tootmismaa,

ärimaa, transpordimaa ja üldmaa ning täpsustada piirkonna krundistruktuur;

- Olemasolevatele planeeringualale jäävatele elamumaadele (Kauba tn 8 ja 12) tuleb leida

kavandatavat arendust arvestades sobiv kasutus nagu näiteks ettevõtlusala

(ärimaa/tootmismaa) või puhverala (üldmaa). Planeeringu koostamisega võib kaasneda

sundvõõrandamise vajadus Kauba tn 6, 6a, 8 kinnistute osas;

- Koos planeeringuga esitada piirkonna laiem liiklusskeem arvestades erinevate

liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi. Ettevõtluspiirkonna juurdepääs veoliiklusele

tuleb tagada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ja vältida Jaama tänavale veoliikluse

suunamist. Näha ette Lauka tänava pikendamine avaliku veotänavana. Arvestada

perspektiivse multimodaalse koridori rajamise vajadustega Pärnu sadama suunas.

Arvestada perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga (Lelle-Pärnu

raudteetrassi suunas) ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega üle Rail

Batlic raudtee (edaspidi RB). Lahendada tuleb optimaalne ja turvaline kergliiklejate

ühendus Niidu ettevõtluspiirkonna ja Tammiste elamupiirkonna vahel. Kaaluda

juurdepääsu võimaldamiseks Surju metskond 12 kinnistut läbiva tee pikendamist Kase

tänavani ja täiendava kergliiklejate ülepääsu kavandamist üle RB trassi. Piirkonna

liiklusküsimuste lahendamisel arvestada RB raudteetrassi projekteerimise ja välja

ehitamise ajakavaga ning teostatud Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-

Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori

uuringu tulemustega (Skepast&Puhkim OÜ 21.11.2019).

- Piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu

6

koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist rabale ja piirkonna

puhkemetsadele.

- Planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh

täpsustada rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada

rohevõrgustiku toimimine.

- Planeeringu alal paiknevad vääriselupaigad, kavandatavast muutusest tulenevalt on

vajalik täpsustada elupaikade seisund, väärtused ja võimalusel tagada vääriselupaikade

säilimine.

- Vajadusel seada meetmed ettevõtlus tegevusest ja kaasnevast liiklusest tulenevate

mõjude leevendamiseks.

1.2 Pärnu linnas, Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali

detailplaneering koostatakse kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu muutmiseks.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Detailplaneeringu koostamine toob endaga kaasa täiendavad vajadused võimalikeks

uuringuteks.

- Koostada tuleb planeeringuala ja selle mõjuala loomastiku uuring. Uuringuga selgitada

piirkonda asustavad või kasutavad loomaliigid, nende liikuvus. Selgitada välja kohad,

kus loomade liikumisrajad ristuvad taristu elementidega ning töötada välja tehnilised

lahendused ja/või leevendavad meetmed loomade liikumise võimaldamiseks.

Loomastiku uuring on ka aluseks piirkonna rohelise võrgustiku täpsustamiseks ja

kasutustingimuste seadmiseks;

- Kui planeeringuga kavandatav mõjutab oluliselt vääriselupaiku (VEP), tuleb teostada

vääriselupaiga inventeerimine (hinnata VEP-i seisukorda ja väärtusi, potentsiaali ja

säilitamise võimalusi).

- Teostada tuleb müratasemete modelleerimine seoses kaubajaama rajamise ja

töötamisega ning piirkonna liiklusskeemi olulise muutusega.

- Täiendavate uuringute vajadus tuleb välja selgitada KSH väljatöötamise kavatsuse

(VTK) koostamisel.

4.Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda nõnda nagu plaanitud, kuna

protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta

detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.

5. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas linnaruumis. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata

tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine,

maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne.

6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu

Linnavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis muuhulgas sisaldab

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

7. Pärnu Linnavalitsusel ei ole kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi

sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee (kaasa arvatud kergliiklusteed) ja sellega

seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.

7

Detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi vahendeid linna

eelarvest, välja arvatud juhul, kui lepitakse eraldi kokku rajatiste finantseerimises või kulude

katmises.

Enne detailplaneeringu vastuvõtmist tuleb Pärnu Linnavalitsusel sõlmida detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isikuga haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks

(väljaehitamise kokkulepe).

Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu

linn detailplaneeringukohased rajatised välja vastavalt võimalustele ajal, mil nende

väljaehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Keskkonnaametiga, Tehnilise

Järelevalve Ametiga, Maa-ametiga, Tori Vallavalitsusega, Edelaraudtee Halduse AS-ga ja

Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala

kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega.

Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

10. Detailplaneeringu koostamisel arvestada planeeringualaga piirneva ja Pärnu Linnavolikogu

20. aprilli 2017 otsusega nr 27 kehtestatud Jaama tn 4 kinnistu detailplaneeringuga.

11. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

12. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul

detailplaneeringu algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning

korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

13. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algataja on Pärnu Linnavolikogu (aadress Suur-

Sepa 16, 80098 Pärnu), keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Pärnu

Linnavalitsus (aadress Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu), koostaja on juhtekspert koostöös Pärnu

Linnavalitsusega. KSH programmi ja aruande koostab juhtekspert koostöös detailplaneeringu

koostjaga. Pärnu Linnavalitsus korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja

aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab aruande asjaomastele asutustele

kooskõlastamiseks. Pärnu Linnavalitsus teeb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Detailplaneeringu kehtestab Pärnu Linnavolikogu.

14. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Pärnu

Postimees ning teavitada otsusest Keskkonnaameti Lääne regiooni.

15. Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali

8

Ülle Tuulik

444 8353, [email protected]

detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega ning nende

aluseks olevate dokumentidega on võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuses, aadressil Suur –

Sepa tn 16, tööpäeviti kell 09.00-16.00 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee

dokumendiregistris.

16. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu

Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

17. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

volikogu esimees

…………………………………

Pärnu linnas, Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali

detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu ning

lisamaterjalidega saab tutvuda tööpäeviti kella 08.00 – 16.00 Pärnu Linnavalitsuses (Suur-Sepa

tn 16). Kohapeal tutvumiseks on vajalik eelregistreerimine telefonil 444 8200.

Kui Teil on ettepanekuid eelnõu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalikult

30 päeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu linn,

Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] .

Kui koostöötegijad ja kaasatavad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse,

et nad ei soovi detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisa: Detailplaneeringuala skeem

From: [email protected] <[email protected]> Sent: 14 May 2020 15:02:42 To: rmk Cc: Subject: Resolutsioon: Pärnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Resolutsioon: Edastame P rnu Linnavalitsuse kirja, et ka RMK oleks kaasatud menetlusse.

Teile on saadetud Keskkonnaministeeriumi dokumendihalduss steemi kaudu dokument pealkirjaga

"P rnu linnas Rail Baltica infrastruktuuri P rnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning

keskkonnam ju strateegilise hindamise algatamine", mis on registreeritud 12.05.2020 15:16 numbriga 7-15/20/2094.