Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks kooskõlastamiseks esitamine

Keskkonnaministri ….2022käskkiri nr …

„Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks“

Lisa 1

Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks.

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine,

võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja

kasutus“ tegevuse „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“

tulemuste saavutamiseks.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

2.2. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatavad tegevused on:

a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine;

b) vooluveekogude taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja

kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja

tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada väljaspool

kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis

registreeritud vastava liigi elupaigana.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega.

3.3. Riigiabi andmise analüüs tehakse enne iga objekti projekti raames tegevuskavasse lisamist.

3.4. Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab

projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu

viidud ja elupaigad taastumas.

4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

2

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta

2024

vahe

sihttase

2029

sihttase

Selgitav teave

Rahastamiskava

näitajad

Väljund-

näitaja

Seisundi

parandamiseks

toetust saanud

elupaikade pindala

(ha)

0 Ei

kohaldu

400 9400 Toetusega taastatud

elupaikade pindala

hektarites. Pindala

määramisel

arvestatakse

taastamismeetmetega

kaetud elupaiga

pindala, teatud

elupaikade korral (nt

sood) arvestatakse ka

mõjuala. Saavutustaset

raporteeritakse pärast

taastamistegevuste

lõpetamist konkreetsel

alal. Andmeallikas on

SFOS,

projektiaruanded.

Andmed tulevad

projekti käigus

taastatud elupaikadest

Tulemus

-näitaja

Alade arv, kus

elupaikade ja

liikide seisund on

toetuse abil

paranenud

(alade arv)

0 2020 0 40 Toetust saanud alade

arv. Ühe alana

arvestatakse nt ühte

sood selle nime alusel,

kus taastamistöid on

tehtud. Saavutustaset

raporteeritakse pärast

taastamis-tegevuste

lõpetamist konkreetsel

alal. Andmeallikas on

SFOS,

projektiaruanded.

Andmed tulevad

projekti käigus

taastatud elupaikade

asukohast alade

arvestuses

3

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära

jätta.

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse,

arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse Keskkonnaministeerium.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,41eurot, millest toetus on 11 750 000,00 eurot ning

omafinantseering vähemalt 2 073 529,41 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva

aasta 15. detsembriks.

9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning

käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, sh:

9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja kraavide

sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;

9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud;

9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud;

9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;

9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10% projekti käskkirja

kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest;

9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;

9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja

nõupidamiste kulud;

9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite

soetamise kulud.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses

projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

4

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud

kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4, Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste

korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja

võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2j

järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast

projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.

11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse

saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.

Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena;

2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias;

3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata riigihankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

5

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste

kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning

tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

Keskkonnaministri ….2022käskkiri nr …

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks“

Lisa 2

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Omafinantseering

(EUR)

Omafinantseeringu

määr %

13 823 529,00 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riigimetsa Majandamise Keskus, st

omafinantseering kokku 2 073 529,35

Ühtekuuluvusfond, sh toetus kokku 11 749 999,65

KOKKU 13 823 529,00

Tegevuse nimetus:

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.202231.12.2029

Programmi tegevus:

liikide ja elupaikade

soodsa seisundi ning

maastike

mitmekesisuse

tagamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud

elupaikade pindala (ha)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Omafinantseering

(EUR)

Märgalade taastamine 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66

Projektis tehtavatest

töödest avalikkuse

teavitamine

1 382 352 1 174 999,20 207 352,80

Otsene personalikulu

(märgalade taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse

koordineerimisega)

333 965,00 283 870,25 50 094,75

Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64

Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantsele

Sotsiaalministeerium

Meie 03.11.2022 nr 4-17/22/4906

Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise

käskkirja eelnõu elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks kooskõlastamiseks esitamine

Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ eelnõu.

Eelnõu koosneb neljast punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve,

määratakse projekti elluviija ning kehtestatakse käskkirja jõustumise tähtaeg.

Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise

ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega

2. Seletuskiri

3. Põhiõiguste harta kontroll-leht

4. Riskihindamise kontroll-leht

Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

EELNÕU

26.09.2022

K Ä S K K I R I

[Registreerimise kuupäev] nr

Tallinn [Registreerimisnumber]

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa1).

2. Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise

valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal Vabariigi Valitsus korraldusega, millega kinnitatakse

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

meetme nimekiri.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming ja

asekantsler Marku Lamp, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond,

looduskaitseosakond, kalavarude osakond

1

Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–

2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

(edaspidi ka rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi

elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik

Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876), kalavarude osakonna peaspetsialist

Tanel Ader (e-post [email protected], tel 626 0736), eelarve- ja strateegiaosakonna

peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), õigusosakonna jurist

Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948); Riigimetsa Majandamise Keskuse

looduskaitseosakond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna jurist Jaanika

Vilde (e-post [email protected], tel 627 4117).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Esimese punktiga

kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse

tegevuskava ja eelarve aastateks 2022–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) projekti elluviijaks. Neljanda punktiga

reguleeritakse käskkirja kehtima hakkamise aeg.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja

kasutus“ tegevuse „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse

tagamine“ tulemuste saavutamiseks.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk

on loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning

tehtud asjakohased analüüsid.

Toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja

valikukriteeriumidega.

2

Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele

Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt

meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul

kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks

vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkuse tagamise eest

vastutab Riigimetsa Majandamise Keskus oma vahenditega. Projekt panustab

otseselt rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse.

Projekti põhjendatus

Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega

kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise

arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks

2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi.

Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja

ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust

ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka

valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika platvormi

(IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid pakuvad toiduga kindlustatust, puhast vett, seovad ja

salvestavad süsinikku ja pakuvad kaitset kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide

eest, mis on vajalikud inimkonna pikaajalise ellujäämise, heaolu ja julgeoleku tagamiseks.

IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku

kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja kliimaolude

sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid ja

inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju

leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks,

eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja põllumajandusökosüsteemid.

ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga

ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud ELi

loodusdirektiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad liikmesriigid

tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030.

aastaks soodsa seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. Euroopa Komisjoni

ettepaneku „Looduse taastamise määrus“ 1 alusel peavad liikmesriigid taastamismeetmed

rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole hea, aastaks 2030, 60%-l aastaks 2040 ja

90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi eesmärk – tagada ELis kaitstavate liikide

ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis

aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud 11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril

soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel, kokku 27 500 hektaril. Selle käskkirja alusel

viiakse taastamismeetmed ellu 9400 hektaril nimetatud elupaikadel.

CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo

taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu

ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab

soovimatute üleujutuste mõju.

Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab

mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

1 https://environment.ec.europa.eu/publications/nature-restoration-law_en

3

Projekti kuluefektiivsus

Projekti koostamisel on arvestatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda

analüüsitakse enne, kui projekti elluviija lisab projekti detailsemad tegevused eelarvesse. Selle

nõude täitmist hinnatakse täiendavalt, tehes vajaduse korral ka uuringud või analüüsid. Projekti

järel tagavad toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbelise kasutamise, säilimise ja

hooldamise vara omanikud, kui elluviija saavutab omanikega vastava kokkuleppe. Kui

kokkulepet ei saavutata, tagab sihtotstarbelise kasutamise ja säilimise ettenähtud perioodil

elluviija.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on

praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku,

pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Riigimetsa Majandamise

Keskus viib juba ellu mitmeid projekte perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel

antavast toetusest. Seega on projekti elluviija igati võimeline talle pandavat kohustust

eesmärgipäraselt täitma. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab ka projektiga

seonduva asjaajamise.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse

pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi

planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid

lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavuse ja

mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine,

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna

kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi.

Tööde elluviimine arvestab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh looduse pakutavate hüvede

väärtustamine; igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine; elukeskkonna ressursitõhususe

suurendamine; looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning

suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi parandamine ja selleks vajalikud

investeeringud.

Meede edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist, taastades või

säilitades piirkondades kaitstavaid elupaiku. Investeeringute elluviimisel arvestatakse

piirkondlike kaitsekorralduskavade ja tegevuskavadega. Samuti aitavad tegevused kaasa

muuhulgas öko- ja kalaturismi arengule ning töökohtade tagamisele ja loomisele

maapiirkondades, edendades piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut.

Kaitstavate elupaikade taastamine panustab otseselt liikide seisundi parandamisse.

Jõeelupaikade taastamine vähendab soovimata üleujutuste mõju ning taastab jõgede

isepuhastusvõime. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel.

Jõgede taastamist toetatakse kaitstavate elupaikade ja kaitstavate liikide tegevuskavade ning

alapõhiste kaitsekorralduskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide

elupaikasid taastada ka väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kuid kaitstava liigi esinemisala

peab olema Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana.

Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis veekogumite

tervendamiseks“ (SFOS sekkumise nr 21.2.2.12) alusel korrastatakse järvesid ning neid jõgesid,

mis ei kuulu käesoleva käskkirja alusel toetatavateks.

Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele

meetmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga

4

tegelevad ettevõtjad, turistid, harrastuskalapüüdjad ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste

tulemusel kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine suurendab loodusturismi

potentsiaali. Jõgede taastamisest saavad otsest kasu eelkõige harrastuskalapüügiga tegelevad

või seotud isikud ja kutseliste kalurite ettevõtted. Meetmete laiemaks kasusaajaks on kogu

elanikkond tänu looduse pakutavate ökosüsteemiteenuste paremale kvaliteedile ja

rohevõrgustiku paremale sidususele.

Jõeelupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sest elukeskkonda

parandavad tegevused on vajalikud kõigile.

Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.

Toetatavad tegevused on:

a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine;

b) vooluveekogude taastamine.

Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku

kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide

elupaikasid taastada ka väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kuid kaitstava liigi esinemisala

peab olema Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis

käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317,

9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on

investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant

harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSHd

analüüsis Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et

rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta

oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles

artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue

keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

Ei kahjusta. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi. Jõgede

elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja

järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse

probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt

kliimamuutuste leevendamisse – märgalad seovad süsinikku. Meede ei tekita eeldatavalt kahju

hinnatavale eesmärgile. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.

2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima

ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,

loodusele või varadele.

Ei kahjusta. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi. Jõgede

elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja

järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse

5

probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt

kliimamuutustega kohanemisse. Heas seisundis märgalad toetavad ökosüsteemi ja on

kliimamuutuste ajal vastupidavamad, mis on vajalik ühiskonna toiminguteks.

3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see

kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit.

Ei kahjusta. Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Heas seisundis märgalad

toetavad ökosüsteemi ja on kliimamuutuste ajal vastupidavamad, mis on vajalik ühiskonna

toiminguteks.

4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete

ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade

otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või

kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt

kahjustada keskkonda.

Ei kahjusta. Tegevusega ei põhjustata ebatõhusat materjalide kasutust, ei suurendata jäätmete

teket, põletamist ega kõrvaldamist. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega.

5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.

Ei kahjusta. Tegevus ei põhjusta saastuse teket.

6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab

elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Ei kahjusta. Tegevuse eesmärk on elurikkuse seisundi parandamine, kaitstes ökosüsteeme.

Meede panustab otseselt bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemide kaitsesse ja

taastamisse – kaitstakse ning taastatakse märgalasid ja seotud ökosüsteeme ning vähendatakse

reostust.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Riigiabi

Kas käskkirja alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega või ei ole riigiabi, hinnatakse

enne objektide töösse võtmist.

Tegevused toimuvad eelkõige paisudel, mis paiknevad riigimaadel või kuuluvad kohalikele

omavalitsustele või füüsilistele isikutele, kes neid majandustegevuseks ei kasuta või

majandustegevusega ei tegele. Kui objekti omanik on juriidiline isik või objekti kasutab

juriidiline isik hoonestusõiguslepinguga, on projekti elluviija kohustatud analüüsima objekti

täielikku või osalist riigile omandamist lähtuvalt objekti prioriteetsusest ja kuluefektiivsusest.

Seetõttu kalapääsude rajamisega paisude omanikele riigiabi ei anta. Tegevuse tulemusena

luuakse võimalus toetust saanud aladel veekogude tervenemiseks, sh elupaikade ja liikide

seisundi parandamiseks. Ülaltoodut arvesse võttes ei ole käskkirja alusel planeeritav toetus

riigiabi, kuid elluviija peab enne kõikide objektide korrastamist korraldama riigiabi analüüsi

ning objektide korrastamisel lähtuma analüüsi tulemustest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatavad

tulemused. Meetme tegevuste tulemusena on tagatud hea seisundi saavutamise eeldused, mis

panustavad rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse.

„Eesti 2035“ sihtide näitajad keskkonnatrendi indeksi alusel (nt soodsas seisundis loodusdirektiivi

elupaigatüüpide osatähtsus ja soodsas seisundis loodusdirektiivi liikide osatähtsus) sisestab projekti

6

juurde rakendusüksus. Andmed tulevad projekti juhtrühmast, andmed esitab ja seisundi hinnangu

annab Keskkonnaministeerium.

Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on

Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tegevuste elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala

põhimääruse järgi on praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas

maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine.

Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid.

Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku taastatavate alade kohta. Juhtrühm kinnitab

taastatavate alade nimekirja, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust

ning projekti eesmärke. Uusi alasid lisatakse taastavate alade nimekirja samadel alustel, millega

kinnitati esialgu taastatavate alade nimekiri. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised

objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude

võimalikkust ning projekti eesmärke. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse

Keskkonnaministeerium. Objektide lisamiseks analüüsitakse eraldi riigiabi. Käskkirjaga

kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi

saavutamiseks muuta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse

periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2022–2029

tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise käigus hoidmise kulud

kaetakse RMK eelarvest. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas

toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna

praegu tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste

keerukat hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel.

Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase

detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Projekti detailne

aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks

planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu täpsusega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus.

Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning

projekti eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud elupaikade

taastamiseks otseselt vajalikud kulud. Need võivad muuhulgas olla kinnisasja ja vallasasja

soetamise kulud, puittaimestiku eemaldamise ja kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega

seotud kulud, veetaseme reguleerimisega seotud kulud, koelmualade taastamise ja rajamise

kulud, paisude eemaldamisega seotud kulud, kärestike rajamisega seotud kulud, seireseadmete

soetamise ja haldamise kulud ja töödeks hädavajaliku infrastruktuuri rekonstrueerimise ja

korrastamise kulud, samuti otsesed tegevustega seonduvad töövahendite soetamise ja -

avalikustamise kulud. Elupaiga taastamisega taristule tekkiva kahju taastamise kulu on

abikõlblik, kui see on vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud tegevuse tulemuse tõttu

(taastatakse algne seisund). Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid

otseseid personalikulusid. Abikõlblikud on ka koolituskulud, teavitamiskulud, riigilõivud ja

omanikujärelevalve kulud ning hoonestamata või hoonestatud maaostmise kulud, kui see on

projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik ning mõistlik. Nõupidamiste kulude all peetakse

silmas toetuse elluviimisega kokku kutsutud aruteludega seotud kulusid. Lisaks on abikõlblikud

tegevuste ettevalmistamisega seotud kulud, nagu inventuurid, uuringud, ekspertiisid ning

keskkonnamõju hindamised. Kui inventuuri, uuringu või ekspertiisi käigus selgub, et

7

konkreetse elupaiga taastamine ei ole mõistlik ega kuluefektiivne, siis on tehtud kulu projektis

abikõlblik, kuna see panustab otseselt projekti eesmärgi saavutamisse. Projekti elluviimisega

seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Otseste tegevustega seonduvad töövahendite

soetamise maksimaalne kulu on kuni 5% kogu projekti töömahust. Abikõlblikud on kinnisasja

ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest, mis on 13

823 529,00 eurot.

Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide

alusel. Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud.

Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest

abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud.

Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh

personalikulud ja projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja

vastavalt asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on

abikõlblikud.

Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea

täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita,

toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente

säilitama.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatavate

tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.

Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus.

Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija

arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on

protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud

kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete ning

maksete kohta. Elluviija peab tagama üldjuhul projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning

sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.

Elluviija peab täitma Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

§ 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra

sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti

elluviimisel peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus

esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes

sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti

edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke

probleeme elluviimisel. Projekti vahe- ja lõpparuanne on sisendiks ka regulaarsete

8

rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning

ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks toetuse kasutamise 2022–2029 tegevuskava ja

eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste

ja näitaja kajastamisega järgmiselt:

Tegevuse

nimetus:

Väljundnäitaja

koos sihttasemega:

01.01.202231.12.2

029

Programmi

tegevus: liikide

ja elupaikade

soodsa seisundi

ning maastike

mitmekesisuse

tagamine

Seisundi

parandamiseks

toetust saanud

elupaikade pindala

(ha)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(EUR)

Omafinantsee-

ring (EUR)

Märgalade

taastamine 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66

Projekti käigus

tehtavatest

töödest

avalikkuse

teavitamine

1 382 352 1 174 999,20 207 352,80

Otsene

personalikulu

(märgalade

taastamine)

667 930,00 567 740,50 100 189,50

Otsene

personalikulu

(projektijuhti-

mine koos

teavitustegevuse

koordineerimise

ga)

333 965,00 283 870,25 50 094,75

Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64

Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35

Käskkirja alusel on toetus vaid osa kogu sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21. Ülejäänud osale on

koostamisel teine TAT käskkiri.

Sekkumise /

tegevuse

kogueelarve

ELi toetus

ELi

toetuse

osakaal

Riigi

panus (s.h

RKF ja

OF)

Kokku

9

Rakenduskava-

ga kooskõlas

olevad

sekkumised

Sihttase

2029 (euro) (%) (euro) (euro)

Elupaikade

taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks

11 400

18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530

60

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus täitma toetatavate

tegevuste elluviija ülesandeid.

Riigimetsa Majandamise Keskus volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste

elluviijaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõike 4 kohaselt.

Käskkirja punktiga 4 reguleeritakse käskkirja jõustumise tähtaeg.

Käskkiri jõustub, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu

on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade

seisundi parandamisele. Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad parandada

veekogumite ökoloogilist seisundit. Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni

põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed.

5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantseleiga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Saatja: Mare Hiiesalu <[email protected]> Saatmisaeg: 08.11.2022 14:47:29 Adressaat: [email protected] Teema: Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu Manused:

Teie 03.11.2022 nr 4-17/22/4906

Meie 08.11.2022 nr 1-23/2022/6074

Keskkonnaministeerium

Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu

Tere

Riigimetsa Majandamise Keskusel ei ole ettepanekuid struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu kohta (elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamine).

Lugupidamisega

Mare Hiiesalu juhataja õigusosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 5010811 [email protected]