Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Madi Nõmm

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 04.10.2022 nr 3-2.1/5407

Meie 03.11.2022 nr 7-9/22/19486-2

Sidani maaparandusehitiste uuendamisest

Palusite Keskkonnaameti seisukohta Sidani maaparandusehitiste uuendustööde kohta Mustvee vallas

Raadna ja Separa külas. Lähteülesanne näeb ette kavandada Tõvise tee uuendamine 1,73 km ulatuses

ning maaparandusehitiste uuendamine kokku umbes 904,7 ha või mahus, mis tagab objektil olevate

ehitiste toimimise.

Märgime kavandatu kohta järgmist.

1) Objekt ei paikne ühegi kaitstava loodusobjekti territooriumil, kuid selle lähedale jääb Avijõe hoiuala,

mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Avijõe loodusalana1. Töödega ei tohi ohustada hoiuala ja

loodusala kaitse-eesmärkide seisundit.

Avijõe hoiuala kaitse-eesmärk2 on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

kaitse ja II lisas nimetatud liikide hariliku võldase (Cottus gobio) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia) elupaikade kaitse. Loodusalal kaitstakse lisaks saarma (Lutra lutra) ja paksukojalise jõekarbi

(Unio crassus) isendite elupaiku.

Eesti Looduse Infosüsteemi järgi on selles piirkonnas jõgi elupaigaks II kategooria kaitsealusele liigile

paksukojalisele jõekarbile ning III kategooria liikidele võldasele, euroopa harjusele (Thumallus

thymallus) ja hingile (Cobitis taenia)3.

Avijõgi kuulub kogu ulatuses nn lõhejõgede hulka4. Hoiuala kaitsekorralduskava5 järgi on Avijões väga

ulatuslikult ritraalset (kiirevoolulist) tüüpi jõelõike, mis teeb ta kaitsealuste liikide kõrval heaks

elupaigaks ka jõeforellile. Kaitsekorralduskavas on seatud pikaajaliseks eesmärgiks, et Avijõe

reostuskoormus on vähenenud ja veekvaliteet paranenud ning elupaigatüübi seisund Natura

standardandmebaasi kriteeriumite kohaselt on paranemas kogu elupaiga ulatuses heast eeskujulikuks.

Samas on 2022 kinnitatud veemajanduskavas6 Avijõe seisund hinnatud kesiseks (ökoloogiline seisund

kesine, keemiline seisund hea). Kaitsekorralduskava rõhutab, et valgalal taotletavate lubade

menetlemisel tuleb lähtuda eesmärgist tagada jõe hea ökoloogiline seisund ja vältida negatiivset

kaugmõju. Kuivendussüsteemide hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb rakendada settekoormuse

suurenemist välistavaid meetmeid (setete kannet takistavad settetiigid jm). Arvestada tuleb, et loodusala

puhul tuleb ka väljaspool ala kavandatavate tegevuste planeerimisel hinnata, kas ja kuidas need võivad

mõjutada kaitstava ala loodusväärtuste seisundit ning negatiivne mõju peab olema välistatud.

1 registrikoodid vastavalt KLO2000087 ja RAH0000010 2 Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas“ 3 registrikoodid vastavalt KLO9200166, KLO9102714, KLO9102044 ja KLO9120968 4 keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ 5 Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022 6 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 2 „Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumite nimekiri ning

seisundihinnangud“

2 (2)

2) Tööde piirkonnast umbes 600-800 m kaugusel lõunas on Sahmeni hoiuala, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku Sahmeni loodusalana7. Alale suubub ka Avijõgi. Ala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi

I lisas nimetatud elupaigatüübi vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) kaitse

ning II lisas nimetatud liigi hariliku tõugja (Aspius aspius) elupaiga kaitse. Kavandatavate töödega ei

tohi kaasneda hoiualale negatiivset mõju.

3) Objekt piirneb Tudulinna raba metsise püsielupaiga8 piiranguvööndiga. Sihtkaitsevöönd (Tudulinna

raba metsisemäng) jääb umbes 1 km kaugusele. Kogu ala on Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS kantud

kui II kategooria liigi metsise (Tetrao urogallus) väga esinduslik elupaik9. Määrusega piiranguvööndis

ajalisi kitsendusi ei ole seatud, kuid raiete puhul peetakse põhjendatuks järgida piiritletud elupaigas

väljaspool mänguala (kanade sigimisalal) looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 täitmiseks ajalist piirangut

15. aprillist 30. juunini. Soovitame püsielupaiga lähedal tööd planeerida väljapoole seda ajavahemikku.

4) Objekti lähedale jääb Lohusuu kalakotka püsielupaik, milleümber on määratud I kategooria liigi

kalakotka (Pandion haliaetus) elupaik10, mis ulatub objekti piirini. Püsielupaigas kehtib

sihtkaitsevööndi kaitsekord11. Liigi kaitse tegevuskava12 järgi võivad pesitsusajal kotkast häirida kõik

pesalähedased tegevused, otsenähtavuse korral (lageraie lank vms) tõuseb emaslind munadelt juba

inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda.

Soovitame tööd selles piirkonnas planeerida väljapoole kalakotka pesitsemisperioodi kõige tundlikumat

faasi aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni (aeg vahetult enne munemist, haudumine ning väikeste

pesapoegade faas).

5) Objekti piiresse jääb mitu vääriselupaika13, kus kaitset korraldab riigimetsa majandaja ning kus raied

on üldjuhul keelatud14.

6) Objekt piirneb Perusooga (Tudulinna soo), mis sooinventuuri (2009) andmetel on tugeva kuivenduse

mõju tõttu kesises seisundis ja madala väärtusega. Soo on EELISe andmetel

III kategooria kaitsealuse liigi arusisaliku (Zootoca vivipaar) elupaik15.

7) Vee-elustiku jaoks leevendusvõtete kavandamisel, palume lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti

kodulehelt leitavast juhendmaterjalist „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide

rajamisel ja rekonstrueerimiselˮ16.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Kai Kimmel 528 9685

[email protected]

7 registrikoodid vastavalt KLO2000092 ja RAH0000172 8 registrikood KLO3000041, kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise

püsielupaikade kaitse alla võtmine“ 9 registrikood KLO9101736 10 registrikoodid vastavalt KLO3000602 ja KLO9127396 11 vastavalt keskkonnaministri 29.03.2007 määrusele nr 26 „Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja

kaitse-eeskiri“ 12 Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019

käskkirjaga nr 1-1/19/208 13 VEP nr 157118, VEP nr 157115, VEP nr 157114, VEP nr 208086, VEP nr 204580, VEP nr 204579, VEP nr

157117 14 vastavalt keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse

korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“

§-le 261 15 registrikood KLO9117420 16 https://pta.agri.ee/media/2923/download

Seisukoha küsimine

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Viru maakonnas Mustvee valla

haldusterritooriumil Sidani maaparandusehitiste uuendamist.

Palun Teie seisukohta kavandatavate uuendustööde kohta.

Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madi Nõmm

kavandamisspetsialist

metsaparandusosakond

Lisad: Lähteülesande fail (asice)

504 5509 [email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

(digiallkirja kuupäev) nr 3-2.1/5407

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Asendiplaan: SIDANI maaparandusehitiste uuendustööde kava Asukoht: Raadna ja Separa küla Mustvee vald Jõgeva maakond

Koostaja: Madi Nõmm

Koostatud: 04.10.2022

Mõõtkava:

Uuendatava ala ringpiir

Riigi hallatav eesvool

MPS eesvool

Põhikaardi kraavid

MPS ehitised

Maa-ameti tervikteed

Uuendatav tee

Katastriüksused

Kvartalid

Legend

Lk 1

LÄHTEÜLESANNE

1. KOOSTADA: maaparandusehitiste ja tee uuendustööde kava.

1.1. Objekti andmed:

1.1.1. Nimi (käbenimi): Sidani

1.1.2. Asukoht: Raadna ja Separa küla Mustvee vald Jõgeva maakond.

1.1.3. RMK halduspiirkond: Alutaguse metskond, Kirde Alutaguse piirkond.

1.1.4. Katastriüksuste ja kvartalite loetelu on Keskkonnamõju analüüsi (edaspidi KMA) Tabelis 1.

2. UURIMISTÖÖD:

2.1. Objekti üldandmed:

2.1.1. Maaparandusehitised:

MPS ehitise nimi (ala): MPS kood EH

kood

Pindala

ha

Küünivälja/PÜ-136"Sidani" 2105690010010 001 189,6

Nõmmiku/PÜ-136"Sidani" 2105690010020 001 191,4

Tõvise/PÜ-136"Sidani" 2105690010030 001 265,9

Raadna/PÜ-136"Sidani" 2105860010010 001 217,8

Lagedi1/TTP-136"Sidani" 2106221410010 001 40,0

Kokku 904,7

Objektiga seotud MPS eesvoolude ja veejuhtmete pikkused on KMA Tabelis 1 p 2.1 ja 2.2.

2.1.2. Teed:

Tee nimi Teereg. nr Tee

järk

Olemasolev

pikkus km

Uuendatav

pikkus km

Kokku

km

Tõvise tee 4200726 4 2,38 1,73 1,73

2.2. Tingimused uurimistöödele:

2.2.1. Uurimistööd teostada vastavalt Maaparanduse uurimistööde nõuetele sellises mahus ja sellise

kvaliteediga, mis tagab lähteülesandes ning selle lisades (asukohaskeem, digitaalsed

andmekihid, KMA) kirjeldatud objektide kvaliteetse kavandamistöö.

2.2.2. Uurida objekti piirest väljuvate eesvoolude seisukorda vastavalt Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) poolt lähteülesande kooskõlastuses esitatule (olemasolul) ja

ulatuses, mis tagab objekti piires olevate ehitiste toimimise.

2.2.3. Kui uurimistööde käigus selgub, et mingil alal tööde mahud ei vasta uuendustööde normidele,

siis tellitakse konkreetsele alale (MPS ehitis(te)ele) projekteerimistingimused ja vormistatakse

eraldi tööprojekt.

2.2.4. Uurimistööde tegemise käigus tuvastatud erinevustest maaparandussüsteemide registris

kirjeldatuga, tuleb koheselt informeerida PTA piirkondlikku esindust.

2.2.5. Teedel määrata maha- ja möödasõidukohtade vajadus (asukohad täpsustatakse Tellijaga).

2.2.6. Uurida olemasolevate keskkonnakaitseliste rajatiste seisundit ja uute rajatiste ehitamise

vajadust.

3. KAVANDADA:

3.1. Lähteülesandes p 2.1.1 kirjeldatud maaparandusehitiste uuendaminekokku ca 904,7 ha või mahus,

mis tagab objektil olevate maaparandusehitiste toimimise.

3.1.1. Lahendus koostada nii, et oleks tagatud metsamaterjalide kokkuveol liigeldavus

kvartalisihtidel ja kraavimulletel koos mahasõidu võimalusega lähimale väljaveoteele. Uute

truupide asukohad ja vajadus tuleb kavandamise käigus täpsustada Tellijaga.

Lk 2

3.1.2. Eramaadele kavandada töid ainult juhul, kui on takistatud maaparandusehitiste toimimine

riigimaal. Kavandatud tööd peavad olema kooskõlastatud maaomanikuga. Kooskõlastamata

töid eramaale kavandada ei tohi.

3.2. Tõvise tee (pikkus ca 1,73 km) uuendamine koos tagasipööramise kohaga.

3.2.1. Tee uuendamine kavandada vastavalt RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja

hooldamise juhendile (Versioon 2.0).

3.2.2. Mahasõidud teelt metsaosadele ja kraavimulletele tüüp M3 (Maaparandusrajatiste

tüüpjoonised 2019), mahasõitude vajadus ja täpsed asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada

Tellijaga. Tee katend kavandada võimalusel laiusega 4,5 m.

3.2.3. Kavandamistööde käigus võib vastavalt Tellija poolt tehtud ettepanekutele lisanduda

täiendavaid mahasõite, möödasõite, laoplatse, muuta mahasõitude tüüpi jne.

4. ERITINGIMUSED:

Kavandataval objektil ja objektiga piirnevatel aladel asuvad RMKle teadaolevalt järgmised keskkonna-

ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavad objektid, millega tuleb metsaparandusobjekti

uuendamise käigus arvestada:

4.1. Kaitstavate objektide loetelu ja meetmed KMA tabelites T2 ja T3. Piirangute täpsed asukohad

projekteerijale üle antavates objekti lähteandmetes (andmekihid: map. dwg. dgn). Piirangute

lisandumist kavandamistööde käigus täpsustab projekteerija iseseisvalt, kasutades selleks Eesti

looduse infosüsteemi (EELIS), või küsib uued piirangute kihid RMK st.

4.2. Projekteerijal hinnata 5 ja 5a boniteedi eraldistel paiknevate või neid mõjutavate

kuivenduskraavide uuendamise vajadust. Juhul, kui need kraavid teenindavad ainult 5 või 5a

boniteedi metsaosi ega ole vajalikud kokkuveo teostamiseks, ei kuulu need uuendamisele.

4.3. Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning

nende läheduses asuvate objektide, rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused, selgitab välja

projekteerija.

5. TINGIMUSED KAVALE:

5.1. Uuendustööde kava peab vastama vajalikus ulatuses RMK Metsakuivenduse ja -teede

ehitusprojekti näidiskoosseisule ning olema kooskõlas Maaparandusseadusega.

5.2. Kavas tuleb arvestada Keskkonnaameti (KeA) poolt esitatud keskkonnaalaste tingimustega ning

KMAst tulenevate meetmetega.

5.3. Kava lähteülesande lisades olevad keskkonnaalased ja muud piirangud (nõuded) tuleb sisse

kirjutada keskkonnakaitset käsitlevasse peatükki.

5.4. Enne välitööde alustamist peab projekteerija ühendust võtma piirkondliku PTA esindusega, et

täpsustada uuritava ala tingimused ja MPS andmed.

5.5. Kava koostamise ajal peab projekteerija korraldama Tellija esindajatega töökoosoleku, mis

projekteerija poolt protokollitakse ja lisatakse kavale.

5.6. Kõik kava kooskõlastamised korraldab projekteerija. RMK kooskõlastus antakse viimasena,

peale valminud kava esitamist metsaparandusosakonna (edaspidi MPO) kavandamisspetsialistile.

Maaomanike ja piirinaabrite kontaktandmed antakse projekteerijale üle koos objekti

lähteandmetega esimesel võimalusel, peale projekteerija vastava soovi esitamist.

5.7. Projekteerijatäiendab (muudab) kavandamise käigus KMA Tabelis 1 olevad üldandmed (p 1.1, p

1.2, ja p 2.2 ) ning esitab need peale muutmist kohe lähteülesande koostanud MPO

kavandamisspetsialistile.

5.8. Koostatud kava peab Tellija jaoks vastama parima hinna ja kvaliteedi suhtele.

5.9. Kavale tellitakse vajadusel ekspertiis.

Lk 3

6. LÄHTEÜLESANDE LISAD: Kooskõlastused, KMA, asendiplaan 1:25 000,digitaalsed

andmekihid.

7. KAVA ANDA ÜLE: RMK MPO kavandamisspetsialist Madi Nõmm’ le 2 eksemplaris

paberkandjal ja digitaalselt vastavalt näidiskoosseisus toodule ning töövõtulepingus sõlmitud

tähtajale.

8. KAVA KOOSKÕLASTADA:

RMK Kirde regioon, Keskkonnaamet, Mustvee Vallavalitsus, võimalikud infrastruktuuride omanikud,

maaomanikud.

9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS: RMK MPO kavandamisspetsialist Madi Nõmm.

Madi Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt)