| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-2.1/5407 |
| Registreeritud | 03.11.2022 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-2.1 |
| Sari | Metsamajanduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Madi Nõmm |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Madi Nõmm
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 04.10.2022 nr 3-2.1/5407
Meie 03.11.2022 nr 7-9/22/19486-2
Sidani maaparandusehitiste uuendamisest
Palusite Keskkonnaameti seisukohta Sidani maaparandusehitiste uuendustööde kohta Mustvee vallas
Raadna ja Separa külas. Lähteülesanne näeb ette kavandada Tõvise tee uuendamine 1,73 km ulatuses
ning maaparandusehitiste uuendamine kokku umbes 904,7 ha või mahus, mis tagab objektil olevate
ehitiste toimimise.
Märgime kavandatu kohta järgmist.
1) Objekt ei paikne ühegi kaitstava loodusobjekti territooriumil, kuid selle lähedale jääb Avijõe hoiuala,
mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Avijõe loodusalana1. Töödega ei tohi ohustada hoiuala ja
loodusala kaitse-eesmärkide seisundit.
Avijõe hoiuala kaitse-eesmärk2 on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
kaitse ja II lisas nimetatud liikide hariliku võldase (Cottus gobio) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus
cecilia) elupaikade kaitse. Loodusalal kaitstakse lisaks saarma (Lutra lutra) ja paksukojalise jõekarbi
(Unio crassus) isendite elupaiku.
Eesti Looduse Infosüsteemi järgi on selles piirkonnas jõgi elupaigaks II kategooria kaitsealusele liigile
paksukojalisele jõekarbile ning III kategooria liikidele võldasele, euroopa harjusele (Thumallus
thymallus) ja hingile (Cobitis taenia)3.
Avijõgi kuulub kogu ulatuses nn lõhejõgede hulka4. Hoiuala kaitsekorralduskava5 järgi on Avijões väga
ulatuslikult ritraalset (kiirevoolulist) tüüpi jõelõike, mis teeb ta kaitsealuste liikide kõrval heaks
elupaigaks ka jõeforellile. Kaitsekorralduskavas on seatud pikaajaliseks eesmärgiks, et Avijõe
reostuskoormus on vähenenud ja veekvaliteet paranenud ning elupaigatüübi seisund Natura
standardandmebaasi kriteeriumite kohaselt on paranemas kogu elupaiga ulatuses heast eeskujulikuks.
Samas on 2022 kinnitatud veemajanduskavas6 Avijõe seisund hinnatud kesiseks (ökoloogiline seisund
kesine, keemiline seisund hea). Kaitsekorralduskava rõhutab, et valgalal taotletavate lubade
menetlemisel tuleb lähtuda eesmärgist tagada jõe hea ökoloogiline seisund ja vältida negatiivset
kaugmõju. Kuivendussüsteemide hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb rakendada settekoormuse
suurenemist välistavaid meetmeid (setete kannet takistavad settetiigid jm). Arvestada tuleb, et loodusala
puhul tuleb ka väljaspool ala kavandatavate tegevuste planeerimisel hinnata, kas ja kuidas need võivad
mõjutada kaitstava ala loodusväärtuste seisundit ning negatiivne mõju peab olema välistatud.
1 registrikoodid vastavalt KLO2000087 ja RAH0000010 2 Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas“ 3 registrikoodid vastavalt KLO9200166, KLO9102714, KLO9102044 ja KLO9120968 4 keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“ 5 Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022 6 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 2 „Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumite nimekiri ning
seisundihinnangud“
2 (2)
2) Tööde piirkonnast umbes 600-800 m kaugusel lõunas on Sahmeni hoiuala, mis kuulub Natura 2000
võrgustikku Sahmeni loodusalana7. Alale suubub ka Avijõgi. Ala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi
I lisas nimetatud elupaigatüübi vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) kaitse
ning II lisas nimetatud liigi hariliku tõugja (Aspius aspius) elupaiga kaitse. Kavandatavate töödega ei
tohi kaasneda hoiualale negatiivset mõju.
3) Objekt piirneb Tudulinna raba metsise püsielupaiga8 piiranguvööndiga. Sihtkaitsevöönd (Tudulinna
raba metsisemäng) jääb umbes 1 km kaugusele. Kogu ala on Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS kantud
kui II kategooria liigi metsise (Tetrao urogallus) väga esinduslik elupaik9. Määrusega piiranguvööndis
ajalisi kitsendusi ei ole seatud, kuid raiete puhul peetakse põhjendatuks järgida piiritletud elupaigas
väljaspool mänguala (kanade sigimisalal) looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 täitmiseks ajalist piirangut
15. aprillist 30. juunini. Soovitame püsielupaiga lähedal tööd planeerida väljapoole seda ajavahemikku.
4) Objekti lähedale jääb Lohusuu kalakotka püsielupaik, mille ümber on määratud I kategooria liigi
kalakotka (Pandion haliaetus) elupaik10, mis ulatub objekti piirini. Püsielupaigas kehtib
sihtkaitsevööndi kaitsekord11. Liigi kaitse tegevuskava12 järgi võivad pesitsusajal kotkast häirida kõik
pesalähedased tegevused, otsenähtavuse korral (lageraie lank vms) tõuseb emaslind munadelt juba
inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda.
Soovitame tööd selles piirkonnas planeerida väljapoole kalakotka pesitsemisperioodi kõige tundlikumat
faasi aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni (aeg vahetult enne munemist, haudumine ning väikeste
pesapoegade faas).
5) Objekti piiresse jääb mitu vääriselupaika13, kus kaitset korraldab riigimetsa majandaja ning kus raied
on üldjuhul keelatud14.
6) Objekt piirneb Perusooga (Tudulinna soo), mis sooinventuuri (2009) andmetel on tugeva kuivenduse
mõju tõttu kesises seisundis ja madala väärtusega. Soo on EELISe andmetel
III kategooria kaitsealuse liigi arusisaliku (Zootoca vivipaar) elupaik15.
7) Vee-elustiku jaoks leevendusvõtete kavandamisel, palume lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti
kodulehelt leitavast juhendmaterjalist „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide
rajamisel ja rekonstrueerimiselˮ16.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Holtsmann
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Kai Kimmel 528 9685
7 registrikoodid vastavalt KLO2000092 ja RAH0000172 8 registrikood KLO3000041, kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise
püsielupaikade kaitse alla võtmine“ 9 registrikood KLO9101736 10 registrikoodid vastavalt KLO3000602 ja KLO9127396 11 vastavalt keskkonnaministri 29.03.2007 määrusele nr 26 „Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskiri“ 12 Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019
käskkirjaga nr 1-1/19/208 13 VEP nr 157118, VEP nr 157115, VEP nr 157114, VEP nr 208086, VEP nr 204580, VEP nr 204579, VEP nr
157117 14 vastavalt keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse
korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“
§-le 261 15 registrikood KLO9117420 16 https://pta.agri.ee/media/2923/download
Seisukoha küsimine
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Viru maakonnas Mustvee valla
haldusterritooriumil Sidani maaparandusehitiste uuendamist.
Palun Teie seisukohta kavandatavate uuendustööde kohta.
Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madi Nõmm
kavandamisspetsialist
metsaparandusosakond
Lisad: Lähteülesande fail (asice)
504 5509 [email protected]
Keskkonnaamet
(digiallkirja kuupäev) nr 3-2.1/5407
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Asendiplaan: SIDANI maaparandusehitiste uuendustööde kava Asukoht: Raadna ja Separa küla Mustvee vald Jõgeva maakond
Koostaja: Madi Nõmm
Koostatud: 04.10.2022
Mõõtkava:
Uuendatava ala ringpiir
Riigi hallatav eesvool
MPS eesvool
Põhikaardi kraavid
MPS ehitised
Maa-ameti tervikteed
Uuendatav tee
Katastriüksused
Kvartalid
Legend
Lk 1
LÄHTEÜLESANNE
1. KOOSTADA: maaparandusehitiste ja tee uuendustööde kava.
1.1. Objekti andmed:
1.1.1. Nimi (käbenimi): Sidani
1.1.2. Asukoht: Raadna ja Separa küla Mustvee vald Jõgeva maakond.
1.1.3. RMK halduspiirkond: Alutaguse metskond, Kirde Alutaguse piirkond.
1.1.4. Katastriüksuste ja kvartalite loetelu on Keskkonnamõju analüüsi (edaspidi KMA) Tabelis 1.
2. UURIMISTÖÖD:
2.1. Objekti üldandmed:
2.1.1. Maaparandusehitised:
MPS ehitise nimi (ala): MPS kood EH
kood
Pindala
ha
Küünivälja/PÜ-136"Sidani" 2105690010010 001 189,6
Nõmmiku/PÜ-136"Sidani" 2105690010020 001 191,4
Tõvise/PÜ-136"Sidani" 2105690010030 001 265,9
Raadna/PÜ-136"Sidani" 2105860010010 001 217,8
Lagedi1/TTP-136"Sidani" 2106221410010 001 40,0
Kokku 904,7
Objektiga seotud MPS eesvoolude ja veejuhtmete pikkused on KMA Tabelis 1 p 2.1 ja 2.2.
2.1.2. Teed:
Tee nimi Teereg. nr Tee
järk
Olemasolev
pikkus km
Uuendatav
pikkus km
Kokku
km
Tõvise tee 4200726 4 2,38 1,73 1,73
2.2. Tingimused uurimistöödele:
2.2.1. Uurimistööd teostada vastavalt Maaparanduse uurimistööde nõuetele sellises mahus ja sellise
kvaliteediga, mis tagab lähteülesandes ning selle lisades (asukohaskeem, digitaalsed
andmekihid, KMA) kirjeldatud objektide kvaliteetse kavandamistöö.
2.2.2. Uurida objekti piirest väljuvate eesvoolude seisukorda vastavalt Põllumajandus- ja
Toiduameti (edaspidi PTA) poolt lähteülesande kooskõlastuses esitatule (olemasolul) ja
ulatuses, mis tagab objekti piires olevate ehitiste toimimise.
2.2.3. Kui uurimistööde käigus selgub, et mingil alal tööde mahud ei vasta uuendustööde normidele,
siis tellitakse konkreetsele alale (MPS ehitis(te)ele) projekteerimistingimused ja vormistatakse
eraldi tööprojekt.
2.2.4. Uurimistööde tegemise käigus tuvastatud erinevustest maaparandussüsteemide registris
kirjeldatuga, tuleb koheselt informeerida PTA piirkondlikku esindust.
2.2.5. Teedel määrata maha- ja möödasõidukohtade vajadus (asukohad täpsustatakse Tellijaga).
2.2.6. Uurida olemasolevate keskkonnakaitseliste rajatiste seisundit ja uute rajatiste ehitamise
vajadust.
3. KAVANDADA:
3.1. Lähteülesandes p 2.1.1 kirjeldatud maaparandusehitiste uuendamine kokku ca 904,7 ha või mahus,
mis tagab objektil olevate maaparandusehitiste toimimise.
3.1.1. Lahendus koostada nii, et oleks tagatud metsamaterjalide kokkuveol liigeldavus
kvartalisihtidel ja kraavimulletel koos mahasõidu võimalusega lähimale väljaveoteele. Uute
truupide asukohad ja vajadus tuleb kavandamise käigus täpsustada Tellijaga.
Lk 2
3.1.2. Eramaadele kavandada töid ainult juhul, kui on takistatud maaparandusehitiste toimimine
riigimaal. Kavandatud tööd peavad olema kooskõlastatud maaomanikuga. Kooskõlastamata
töid eramaale kavandada ei tohi.
3.2. Tõvise tee (pikkus ca 1,73 km) uuendamine koos tagasipööramise kohaga.
3.2.1. Tee uuendamine kavandada vastavalt RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja
hooldamise juhendile (Versioon 2.0).
3.2.2. Mahasõidud teelt metsaosadele ja kraavimulletele tüüp M3 (Maaparandusrajatiste
tüüpjoonised 2019), mahasõitude vajadus ja täpsed asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada
Tellijaga. Tee katend kavandada võimalusel laiusega 4,5 m.
3.2.3. Kavandamistööde käigus võib vastavalt Tellija poolt tehtud ettepanekutele lisanduda
täiendavaid mahasõite, möödasõite, laoplatse, muuta mahasõitude tüüpi jne.
4. ERITINGIMUSED:
Kavandataval objektil ja objektiga piirnevatel aladel asuvad RMKle teadaolevalt järgmised keskkonna-
ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavad objektid, millega tuleb metsaparandusobjekti
uuendamise käigus arvestada:
4.1. Kaitstavate objektide loetelu ja meetmed KMA tabelites T2 ja T3. Piirangute täpsed asukohad
projekteerijale üle antavates objekti lähteandmetes (andmekihid: map. dwg. dgn). Piirangute
lisandumist kavandamistööde käigus täpsustab projekteerija iseseisvalt, kasutades selleks Eesti
looduse infosüsteemi (EELIS), või küsib uued piirangute kihid RMK st.
4.2. Projekteerijal hinnata 5 ja 5a boniteedi eraldistel paiknevate või neid mõjutavate
kuivenduskraavide uuendamise vajadust. Juhul, kui need kraavid teenindavad ainult 5 või 5a
boniteedi metsaosi ega ole vajalikud kokkuveo teostamiseks, ei kuulu need uuendamisele.
4.3. Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning
nende läheduses asuvate objektide, rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused, selgitab välja
projekteerija.
5. TINGIMUSED KAVALE:
5.1. Uuendustööde kava peab vastama vajalikus ulatuses RMK Metsakuivenduse ja -teede
ehitusprojekti näidiskoosseisule ning olema kooskõlas Maaparandusseadusega.
5.2. Kavas tuleb arvestada Keskkonnaameti (KeA) poolt esitatud keskkonnaalaste tingimustega ning
KMAst tulenevate meetmetega.
5.3. Kava lähteülesande lisades olevad keskkonnaalased ja muud piirangud (nõuded) tuleb sisse
kirjutada keskkonnakaitset käsitlevasse peatükki.
5.4. Enne välitööde alustamist peab projekteerija ühendust võtma piirkondliku PTA esindusega, et
täpsustada uuritava ala tingimused ja MPS andmed.
5.5. Kava koostamise ajal peab projekteerija korraldama Tellija esindajatega töökoosoleku, mis
projekteerija poolt protokollitakse ja lisatakse kavale.
5.6. Kõik kava kooskõlastamised korraldab projekteerija. RMK kooskõlastus antakse viimasena,
peale valminud kava esitamist metsaparandusosakonna (edaspidi MPO) kavandamisspetsialistile.
Maaomanike ja piirinaabrite kontaktandmed antakse projekteerijale üle koos objekti
lähteandmetega esimesel võimalusel, peale projekteerija vastava soovi esitamist.
5.7. Projekteerija täiendab (muudab) kavandamise käigus KMA Tabelis 1 olevad üldandmed (p 1.1, p
1.2, ja p 2.2 ) ning esitab need peale muutmist kohe lähteülesande koostanud MPO
kavandamisspetsialistile.
5.8. Koostatud kava peab Tellija jaoks vastama parima hinna ja kvaliteedi suhtele.
5.9. Kavale tellitakse vajadusel ekspertiis.
Lk 3
6. LÄHTEÜLESANDE LISAD: Kooskõlastused, KMA, asendiplaan 1:25 000, digitaalsed
andmekihid.
7. KAVA ANDA ÜLE: RMK MPO kavandamisspetsialist Madi Nõmm’ le 2 eksemplaris
paberkandjal ja digitaalselt vastavalt näidiskoosseisus toodule ning töövõtulepingus sõlmitud
tähtajale.
8. KAVA KOOSKÕLASTADA:
RMK Kirde regioon, Keskkonnaamet, Mustvee Vallavalitsus, võimalikud infrastruktuuride omanikud,
maaomanikud.
9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS: RMK MPO kavandamisspetsialist Madi Nõmm.
Madi Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt)