Kiri

Liisa-Ly Pakosta
Vabariigi Valitsust valdkonnaülese ennetuse, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitika küsimustes nõustava ennetusnõukogu esimees.

Austatud justiits-ja digiminister

Märgukirja esitamisest informeerimine ja selle esitamine tutvumiseks

Edastame Teile märgukirja, mille esitasime õiguskantslerile, juhtimaks tähelepanu äärmiselt tõsistele kistaskohtadele lastele psühhiaatrilise abi osutamise valdkonnas. Palusime õiguskantsleril võtta meetmed laste elu ja tervise kaitseks.
Lastekaitseseaduse § 13 kohaselt on Ennetusnõukogu valitsuskomisjon, mille ülesandeks lastekaitsepoliitika korraldamisel on lapse heaolu tagamist ja lapse õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele ja teistele asjaomastele institutsioonidele. Nõukogu esimees on justiitsminister ning aseesimehed on haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister, siseminister ning tervise- ja tööminister. Nõukogu koosseisu kuuluvad: 1) Tervisekassa esindaja; 2) Eesti Kirikute Nõukogu esindaja; 3) Eesti Lastevanemate Liidu esindaja; 4) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja; 5) Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja; 6) Eesti Olümpiakomitee esindaja; 7) Eesti Tervisedenduse Ühingu esindaja; 8) Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK esindaja; 9) Haridus- ja Noorteameti peadirektor; 10) Lastekaitse Liidu esindaja; 11) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor; 12) Päästeameti peadirektor; 13) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; 14) riigi peaprokurör; 15) Sotsiaalkindlustusameti peadirektor; 16) Tervise Arengu Instituudi direktor.
Kuigi märgukiri on koostatud ja adresseeritud õiguskantslerile, palume ka Teil ennetusnõukogus selle sisuga tutvuda, viivitamatult sekkuda ja võtta meetmed, et tagada laste elu ja tervise kaitse.

Lugupidamisega
Anna Maikallo
Vabatahtlik konsultant
MTÜ Õiglane Õigus

Märgukiri : Hädasolevate ja abivajavate laste märkamisest ja nendest teavitamisest
Austatud õiguskantsler
Pöördume Teie poole probleemiga, mis näitab meie klienditöös murettekitavat kasvutendentsi. Meie praktika kinnitab, et üha enam on alaealisi, kelle igapäevaelu on häiritud ravimite tugevate kõrvalmõjude tõttu. Lapsevanemad küsivad meilt aina sagedamini, mida teha olukorras, kui ilmneb, et lapsele määratud medikamentoosne ravi ei anna soovitud tulemust, tema ravimeid vahetatakse ja annuseid muudetakse vaid e-nõustamisele tuginedes. Sellega seoses on sagenenud juhtumid, kus laps ei ole pikaajaliselt võimeline koolikohustust täitma just ravimite kõrvaltoimete tõttu.
Kuna depressiooni, ärevushäirete ja keskendumisraskuste käes kannatavate noorte hulk on kasvamas, tuleks nende psühhiaatrilise abi kättesaadavusele ja selle kvaliteedi tagamisele pöörata suuremat tähelepanu. On üldteada asjaolu, et psühhiaatrilist abi tuleb tihti oodata lubamatult kaua. Kui laps pääsebki arsti vastuvõtule ja talle määratakse ravimid, võivad sellega seoses tekkida uued probleemid. Lapsevanemate sõnul kaasnevad laste medikamentoosse raviga sageli kõrvalmõjud (tugev peavalu, väsimus, segadus, rahutus, pearinglus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, unisus, unetus, ärevus, värisemine), mis häirivad lapse igapäevast elurütmi, toimetulekut ja koolikohustuse täitmist. Arstide ülekoormatuse tõttu ei pääse noored vajadusel arsti konsultatsioonile ning jäävad oma tervisehäirete ja hirmudega üksi. Sageli ei ole hapra vaimse tervisega noored iseseisvalt võimelised järgima ka õiget ravireziimi. Lapsevanemate sõnul esineb olukordi, kus arstid ei teosta ülekoormatuse tõttu piisavalt järelevalvet ka ravi alguses või ravimiannuste muutmisel.
On üldteada, et mõned ravimid, eriti antidepressandid (ravi alguses või annuse muutmisel), stimulandid ja teised neuroloogilised ravimid võivad suurendada noortel ja lastel suitsiidiriski või kutsuda esile suitsiidimõtteid. Vanemate sõnul on see äärmiselt tõsine kõrvaltoime, mida peaks jooksvalt jälgima eriarst, et lapse enesetapumõtteid/katseid ennetada. Paraku kinnitab praktika, et lapsed jäävad sellises eluohtlikus olukorras üha sagedamini vajaliku ja õigeaegse arstiabita.
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023.aastal suitsiidide osatähtsus kõigist surmapõhjustest kõrgeim vanusegrupis 10–19 (26,3%), järgnesid vanuserühmad 20–39 (14,8%), 40–59 (3,6%), 60–79 (0,8%) ja 80+ (0,6%). Läbi aastate on SUURIM suitsiidide osatähtsus kõikidest surmadest olnud 10–19-aastaste vanuserühmas. Postimees kirjutas 15.10.24: „Kuigi Eestis on viimastel aastakümnetel olnud suitsiidikordaja langustrendis, jääb see siiski Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgemaks ja Eesti on viimase seisuga Euroopas enesetappude poolest kuuendal kohal. Sotsiaalministeeriumis koostatud Eesti suitsiidiennetuse tegevuskavas 2025-2028 tunnistatatkse, et suitsiid on üks peamisi teismeliste ja noorte täiskasvanute (15–29-aastased) surma põhjusi.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 28 tulenevalt on igaühel õigus tervise kaitsele. Selle sätte eelduseks on põhiseaduse §-s 10 sätestatud üldprintsiip, et riik peab tagama igaühele inimväärse äraelamise. Sotsiaalse põhiõiguse tagamisel on riik kohustatud isikute huvides aktiivselt tegutsema. Lastekaitseseaduse § 4 kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Lastekaitseseaduse § 6 näeb ette lapse heaolu ja arengut ohustavate riskide ennetamise. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Seadus kohustab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksusi välja arendama meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks.
Õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi tähendab, et patsient saab vajaliku, tõenduspõhise ja ohutu meditsiinilise abi vajadusel viivitamatult. Lastekaitseseaduse §-st 26 tulenevalt on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes abivajav laps. Seaduse § 30 kohaselt on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda elu või tervist, hädaohus olev laps. Kui riigi tervishoisüsteem ei toimi nõuetekohaselt ning õigeaegne ja kvaliteetne ravi ei ole lastele ja noortele kättesaadav, võivad täna kõik suitsiidiriski kõrvaltoimega ravimeid tarvitavad lapsed olla hädaohus olevad lapsed.
Delfi kirjutas 29.12.25, et ka Psühhiaatrite Seltsi hinnangul on probleemiks see, et mõned arstid kirjutavad rahusteid ebamõistlikult välja just teisele isikule, sh patsiendile. Seltsi arvates tuleks rahustite väljakirjutamisele luua toimiv üldine seiresüsteem. „Kui ilmneb, et arst kirjutab rahusteid välja põhjendamatult ja/või liigsuurtes kogustes, siis tuleb selliseid olukordi käsitleda juhtumipõhiselt, olenemata, kas retseptid on koostatud endale või teisele isikule,“ põhjendasid seltsi esindajad sotsiaalministeeriumile saadetud tagasisides. „Psühhiaatrite arvates pole ohtlikke ega ohutuid psühhotroopseid ravimeid, mida arstid ei võiks iseendale välja kirjutada.“
Sotsiaalministeeriumis koostatud Eesti suitsiidiennetuse tegevuskavas 2025-2028 tunnistatakse, et SUiTSIID ON on üks peamisi TEISMELISTE ja noorte täiskasvanute (15–29-aastased) SURMA PÕHJUSI. Tegevuskavas kinnitatakse, et hiljutine epidemioloogiline uuring, mis hõlmas andmeid aastatest 2000–2020, näitas enesetapukatsete hulga kasvusuundumust Eestis ning viimaste aastate andmete analüüs toetab selle uuringu järeldusi. 2023. aastal registreeriti 3518 ravijuhtu ja 2344 mitmesuguseid enesetapukatseid teinud isikut. Samas märgitakse, et kooskõlas varasemate uuringute tulemustega oli 2023. aastal kõige levinum ENESEVIGASTAMISE MEETOD RAVIMIMÜRGISTUS (28,7%). Kasutatud meetodites esines soolisi erinevusi. Naiste hulgas on levinuim ravimimürgistus (42%), millele järgneb alkoholimürgistus (17,2%) ja vigastamine terava esemega (13,1%). Tegevuskavas kinnitatakse, et esmatasandi tervishoius ON PUUDU vaimse tervise spetsialistidest, mis mõjutab vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja KVALITEETI. Kavas tunnistatakse, et lisaks takistab terviklikku ja lõimitud lähenemist see, et eri sektorite (sotsiaalteenused, tervishoid ja haridus) VAHEL ei jagata andmeid: Praegu kiputakse keskenduma kallitele ja süsteemselt keerukatele lahendustele (sh digitaalsetele sekkumistele), kuid pole kindel, kas need on kulutasuvad ja kõikidele rahvastikurühmadele LIGIPÄÄSETAVAD…. Kuna PUUDUB organiseeritud STRUKTUUR, mis tagaks noorte jätkuva ligipääsu teenustele ja toimetulekumehhanismidele ka siis, kui nad saavad täiskasvanuks, ei pruugi vaimse tervise teenused olla KRIITILISTEL ELUETAPPIDEL piisaval määral KÄTTESAADAVAD. Inimestele, kellel on esinenud suitsiidikäitumist, EI PAKUTA peaaegu üldse JÄRELTEENUSEID, mis on murettekitav, sest praktiline tugi ja rehabilitatsioonistrateegiad pärast selliseid vahejuhtumeid on väga olulised. … EBAPIISAV LIGIPÄÄS ravile ja teraapiale, teenuste killustatus ja järelmeetmetega seotud probleemid vähendavad pakutava vaimse tervise abi üldist tõhusust. Sotsiaalministeeriumi tegevuskavas nähakse ette ligipääsu piiramist suitsiidivahendidtele, sh ravimitele: Suitsiidi(katse) tegemiseks kasutatakse sageli tulirelvi, ravimeid ja alkoholi, seega tuleks võtta meetmed nendele ligipääsu vähendamiseks.
Oma 06.07.2022 kirjas nr 6-2/220243/2203670 Sotsiaalministeeriumile leiate, et ravimiamet on põhjendamatult piiranud soodusravimite kättesaadavust üle 20 aastastele inimestele. Piirangu sisu: „1. Ravimite loetelus on sätestatud, et üle 20-aastasele ravikindlustatud inimesele võib ATH raviks vajaliku ravimi (atomoksetiin või metüülfenidaat) soodustingimustel välja kirjutada üksnes sel juhul, kui haigus on diagnoositud ja selle ravi on alustatud enne patsiendi 20- aastaseks saamist. Seejuures peab haigus olema diagnoositud ja ravi alustatud järgmistel TINGIMUSTEL: 1.1. farmakoteraapia alustamise otsuse on langetanud lastepsühhiaatriline meeskond (kaksEesti Psühhiaatrite Seltsi poolt tunnustatud laste ravi lisapädevusega psühhiaatrit, kliiniline psühholoog ja logopeed-eripedagoog). Diagnoos on kinnitatud vähemasti kahes keskkonnas (perekond, haridusasutus) lapsega kokku puutuva isiku küsitluse alusel ja patsiendil peab esinema mõõdukas või raske toimetulekuraskus (kliinilise pildi kirjelduse alusel, CGAS skoor <=50 punkti); 1.2. ravimi on esimest korda välja kirjutanud laste ravi lisapädevusega psühhiaater; 1.3. ravi toimub samaaegselt psühhosotsiaalsete meetmete rakendamisega; 1.4. esmavaliku ravimina tuleb arstil kaaluda metüülfenidaadi kasutamist. Atomoksetiini (kui kallima ravimi) soodustingimustel võimaldamise tingimuseks on ka see, et metüülfenidaat on patsiendile vastunäidustatud, ebaefektiivne või põhjustab olulisi kõrvaltoimeid. 3 2. Juhul kui haigus on diagnoositud nende nõuete kohaselt, on võimalik ravikindlustatud inimese ravi jätkata soodustingimustel ka pärast tema 20-aastaseks saamist.“
Ravimiameti põhimäärusest tulenevalt on ameti tegevuse eesmärk tagada, et Eestis inimeste haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid ning inimestel kasutatavad meditsiiniseadmed on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud, ning tagada, et Eestis läbiviidavate ravimite kliiniliste uuringute ning meditsiiniseadmete uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse. Meie hinnangul on Teie kirjas viidatud tingimused ATH diagnoosimiseks ja ravi alustamiseks vältimatult vajalikud.
Lastekaitseseaduse § 3 lg 2 kohaselt on laps iga alla 18-aastane isik. Psühhiaatrilise abi seaduse § 6 lg 1 sätestab, et psühhiaatrilise abiga tagatakse raviprotsessis psüühikahäirega isikule järjepidev ja valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud standarditele vastav ravi. Meie hinnangul peaks kõigi laste psühhiaatriline (medikamentoosne) ravi toimuma rangelt arsti järelevalve all ning samaaegselt psühhosotsiaalsete meetmete rakendamisega, et vältida ravimite kõrvaltoimetest tulenevat ohtu lapse elule ja tervisele.
Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 8 kohaselt täidab õiguskantsler lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 tulenevalt lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid. Teavitame Teid meile klienditöös teatavaks saanud tõsistest ja ohtlikest vajakajäämistest lastele psühhiaatrilise abi osutamise valdkonnas, et saaksite viivitamatult võtta omapoolsed meetmed laste elu ja tervise kaitseks.

Lugupidamisega
Anna Maikallo
vabatahtlik konsultant
MTÜ Õiglane Õigus

Liisa-Ly Pakosta
Vabariigi Valitsust valdkonnaülese ennetuse, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitika küsimustes nõustava ennetusnõukogu esimees.

Austatud justiits-ja digiminister

Märgukirja esitamisest informeerimine ja selle esitamine tutvumiseks

Edastame Teile märgukirja, mille esitasime õiguskantslerile, juhtimaks tähelepanu äärmiselt tõsistele kistaskohtadele lastele psühhiaatrilise abi osutamise valdkonnas. Palusime õiguskantsleril võtta meetmed laste elu ja tervise kaitseks.
Lastekaitseseaduse § 13 kohaselt on Ennetusnõukogu valitsuskomisjon, mille ülesandeks lastekaitsepoliitika korraldamisel on lapse heaolu tagamist ja lapse õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele ja teistele asjaomastele institutsioonidele. Nõukogu esimees on justiitsminister ning aseesimehed on haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister, siseminister ning tervise- ja tööminister. Nõukogu koosseisu kuuluvad: 1) Tervisekassa esindaja; 2) Eesti Kirikute Nõukogu esindaja; 3) Eesti Lastevanemate Liidu esindaja; 4) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja; 5) Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja; 6) Eesti Olümpiakomitee esindaja; 7) Eesti Tervisedenduse Ühingu esindaja; 8) Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK esindaja; 9) Haridus- ja Noorteameti peadirektor; 10) Lastekaitse Liidu esindaja; 11) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor; 12) Päästeameti peadirektor; 13) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; 14) riigi peaprokurör; 15) Sotsiaalkindlustusameti peadirektor; 16) Tervise Arengu Instituudi direktor.
Kuigi märgukiri on koostatud ja adresseeritud õiguskantslerile, palume ka Teil ennetusnõukogus selle sisuga tutvuda, viivitamatult sekkuda ja võtta meetmed, et tagada laste elu ja tervise kaitse.

Lugupidamisega
Anna Maikallo
Vabatahtlik konsultant
MTÜ Õiglane Õigus

Märgukiri : Hädasolevate ja abivajavate laste märkamisest ja nendest teavitamisest
Austatud õiguskantsler
Pöördume Teie poole probleemiga, mis näitab meie klienditöös murettekitavat kasvutendentsi. Meie praktika kinnitab, et üha enam on alaealisi, kelle igapäevaelu on häiritud ravimite tugevate kõrvalmõjude tõttu. Lapsevanemad küsivad meilt aina sagedamini, mida teha olukorras, kui ilmneb, et lapsele määratud medikamentoosne ravi ei anna soovitud tulemust, tema ravimeid vahetatakse ja annuseid muudetakse vaid e-nõustamisele tuginedes. Sellega seoses on sagenenud juhtumid, kus laps ei ole pikaajaliselt võimeline koolikohustust täitma just ravimite kõrvaltoimete tõttu.
Kuna depressiooni, ärevushäirete ja keskendumisraskuste käes kannatavate noorte hulk on kasvamas, tuleks nende psühhiaatrilise abi kättesaadavusele ja selle kvaliteedi tagamisele pöörata suuremat tähelepanu. On üldteada asjaolu, et psühhiaatrilist abi tuleb tihti oodata lubamatult kaua. Kui laps pääsebki arsti vastuvõtule ja talle määratakse ravimid, võivad sellega seoses tekkida uued probleemid. Lapsevanemate sõnul kaasnevad laste medikamentoosse raviga sageli kõrvalmõjud (tugev peavalu, väsimus, segadus, rahutus, pearinglus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, unisus, unetus, ärevus, värisemine), mis häirivad lapse igapäevast elurütmi, toimetulekut ja koolikohustuse täitmist. Arstide ülekoormatuse tõttu ei pääse noored vajadusel arsti konsultatsioonile ning jäävad oma tervisehäirete ja hirmudega üksi. Sageli ei ole hapra vaimse tervisega noored iseseisvalt võimelised järgima ka õiget ravireziimi. Lapsevanemate sõnul esineb olukordi, kus arstid ei teosta ülekoormatuse tõttu piisavalt järelevalvet ka ravi alguses või ravimiannuste muutmisel.
On üldteada, et mõned ravimid, eriti antidepressandid (ravi alguses või annuse muutmisel), stimulandid ja teised neuroloogilised ravimid võivad suurendada noortel ja lastel suitsiidiriski või kutsuda esile suitsiidimõtteid. Vanemate sõnul on see äärmiselt tõsine kõrvaltoime, mida peaks jooksvalt jälgima eriarst, et lapse enesetapumõtteid/katseid ennetada. Paraku kinnitab praktika, et lapsed jäävad sellises eluohtlikus olukorras üha sagedamini vajaliku ja õigeaegse arstiabita.
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023.aastal suitsiidide osatähtsus kõigist surmapõhjustest kõrgeim vanusegrupis 10–19 (26,3%), järgnesid vanuserühmad 20–39 (14,8%), 40–59 (3,6%), 60–79 (0,8%) ja 80+ (0,6%). Läbi aastate on SUURIM suitsiidide osatähtsus kõikidest surmadest olnud 10–19-aastaste vanuserühmas. Postimees kirjutas 15.10.24: „Kuigi Eestis on viimastel aastakümnetel olnud suitsiidikordaja langustrendis, jääb see siiski Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgemaks ja Eesti on viimase seisuga Euroopas enesetappude poolest kuuendal kohal. Sotsiaalministeeriumis koostatud Eesti suitsiidiennetuse tegevuskavas 2025-2028 tunnistatatkse, et suitsiid on üks peamisi teismeliste ja noorte täiskasvanute (15–29-aastased) surma põhjusi.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 28 tulenevalt on igaühel õigus tervise kaitsele. Selle sätte eelduseks on põhiseaduse §-s 10 sätestatud üldprintsiip, et riik peab tagama igaühele inimväärse äraelamise. Sotsiaalse põhiõiguse tagamisel on riik kohustatud isikute huvides aktiivselt tegutsema. Lastekaitseseaduse § 4 kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Lastekaitseseaduse § 6 näeb ette lapse heaolu ja arengut ohustavate riskide ennetamise. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Seadus kohustab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksusi välja arendama meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks.
Õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi tähendab, et patsient saab vajaliku, tõenduspõhise ja ohutu meditsiinilise abi vajadusel viivitamatult. Lastekaitseseaduse §-st 26 tulenevalt on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes abivajav laps. Seaduse § 30 kohaselt on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda elu või tervist, hädaohus olev laps. Kui riigi tervishoisüsteem ei toimi nõuetekohaselt ning õigeaegne ja kvaliteetne ravi ei ole lastele ja noortele kättesaadav, võivad täna kõik suitsiidiriski kõrvaltoimega ravimeid tarvitavad lapsed olla hädaohus olevad lapsed.
Delfi kirjutas 29.12.25, et ka Psühhiaatrite Seltsi hinnangul on probleemiks see, et mõned arstid kirjutavad rahusteid ebamõistlikult välja just teisele isikule, sh patsiendile. Seltsi arvates tuleks rahustite väljakirjutamisele luua toimiv üldine seiresüsteem. „Kui ilmneb, et arst kirjutab rahusteid välja põhjendamatult ja/või liigsuurtes kogustes, siis tuleb selliseid olukordi käsitleda juhtumipõhiselt, olenemata, kas retseptid on koostatud endale või teisele isikule,“ põhjendasid seltsi esindajad sotsiaalministeeriumile saadetud tagasisides. „Psühhiaatrite arvates pole ohtlikke ega ohutuid psühhotroopseid ravimeid, mida arstid ei võiks iseendale välja kirjutada.“
Sotsiaalministeeriumis koostatud Eesti suitsiidiennetuse tegevuskavas 2025-2028 tunnistatakse, et SUiTSIID ON on üks peamisi TEISMELISTE ja noorte täiskasvanute (15–29-aastased) SURMA PÕHJUSI. Tegevuskavas kinnitatakse, et hiljutine epidemioloogiline uuring, mis hõlmas andmeid aastatest 2000–2020, näitas enesetapukatsete hulga kasvusuundumust Eestis ning viimaste aastate andmete analüüs toetab selle uuringu järeldusi. 2023. aastal registreeriti 3518 ravijuhtu ja 2344 mitmesuguseid enesetapukatseid teinud isikut. Samas märgitakse, et kooskõlas varasemate uuringute tulemustega oli 2023. aastal kõige levinum ENESEVIGASTAMISE MEETOD RAVIMIMÜRGISTUS (28,7%). Kasutatud meetodites esines soolisi erinevusi. Naiste hulgas on levinuim ravimimürgistus (42%), millele järgneb alkoholimürgistus (17,2%) ja vigastamine terava esemega (13,1%). Tegevuskavas kinnitatakse, et esmatasandi tervishoius ON PUUDU vaimse tervise spetsialistidest, mis mõjutab vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja KVALITEETI. Kavas tunnistatakse, et lisaks takistab terviklikku ja lõimitud lähenemist see, et eri sektorite (sotsiaalteenused, tervishoid ja haridus) VAHEL ei jagata andmeid: Praegu kiputakse keskenduma kallitele ja süsteemselt keerukatele lahendustele (sh digitaalsetele sekkumistele), kuid pole kindel, kas need on kulutasuvad ja kõikidele rahvastikurühmadele LIGIPÄÄSETAVAD…. Kuna PUUDUB organiseeritud STRUKTUUR, mis tagaks noorte jätkuva ligipääsu teenustele ja toimetulekumehhanismidele ka siis, kui nad saavad täiskasvanuks, ei pruugi vaimse tervise teenused olla KRIITILISTEL ELUETAPPIDEL piisaval määral KÄTTESAADAVAD. Inimestele, kellel on esinenud suitsiidikäitumist, EI PAKUTA peaaegu üldse JÄRELTEENUSEID, mis on murettekitav, sest praktiline tugi ja rehabilitatsioonistrateegiad pärast selliseid vahejuhtumeid on väga olulised. … EBAPIISAV LIGIPÄÄS ravile ja teraapiale, teenuste killustatus ja järelmeetmetega seotud probleemid vähendavad pakutava vaimse tervise abi üldist tõhusust. Sotsiaalministeeriumi tegevuskavas nähakse ette ligipääsu piiramist suitsiidivahendidtele, sh ravimitele: Suitsiidi(katse) tegemiseks kasutatakse sageli tulirelvi, ravimeid ja alkoholi, seega tuleks võtta meetmed nendele ligipääsu vähendamiseks.
Oma 06.07.2022 kirjas nr 6-2/220243/2203670 Sotsiaalministeeriumile leiate, et ravimiamet on põhjendamatult piiranud soodusravimite kättesaadavust üle 20 aastastele inimestele. Piirangu sisu: „1. Ravimite loetelus on sätestatud, et üle 20-aastasele ravikindlustatud inimesele võib ATH raviks vajaliku ravimi (atomoksetiin või metüülfenidaat) soodustingimustel välja kirjutada üksnes sel juhul, kui haigus on diagnoositud ja selle ravi on alustatud enne patsiendi 20- aastaseks saamist. Seejuures peab haigus olema diagnoositud ja ravi alustatud järgmistel TINGIMUSTEL: 1.1. farmakoteraapia alustamise otsuse on langetanud lastepsühhiaatriline meeskond (kaksEesti Psühhiaatrite Seltsi poolt tunnustatud laste ravi lisapädevusega psühhiaatrit, kliiniline psühholoog ja logopeed-eripedagoog). Diagnoos on kinnitatud vähemasti kahes keskkonnas (perekond, haridusasutus) lapsega kokku puutuva isiku küsitluse alusel ja patsiendil peab esinema mõõdukas või raske toimetulekuraskus (kliinilise pildi kirjelduse alusel, CGAS skoor <=50 punkti); 1.2. ravimi on esimest korda välja kirjutanud laste ravi lisapädevusega psühhiaater; 1.3. ravi toimub samaaegselt psühhosotsiaalsete meetmete rakendamisega; 1.4. esmavaliku ravimina tuleb arstil kaaluda metüülfenidaadi kasutamist. Atomoksetiini (kui kallima ravimi) soodustingimustel võimaldamise tingimuseks on ka see, et metüülfenidaat on patsiendile vastunäidustatud, ebaefektiivne või põhjustab olulisi kõrvaltoimeid. 3 2. Juhul kui haigus on diagnoositud nende nõuete kohaselt, on võimalik ravikindlustatud inimese ravi jätkata soodustingimustel ka pärast tema 20-aastaseks saamist.“
Ravimiameti põhimäärusest tulenevalt on ameti tegevuse eesmärk tagada, et Eestis inimeste haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid ning inimestel kasutatavad meditsiiniseadmed on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud, ning tagada, et Eestis läbiviidavate ravimite kliiniliste uuringute ning meditsiiniseadmete uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse. Meie hinnangul on Teie kirjas viidatud tingimused ATH diagnoosimiseks ja ravi alustamiseks vältimatult vajalikud.
Lastekaitseseaduse § 3 lg 2 kohaselt on laps iga alla 18-aastane isik. Psühhiaatrilise abi seaduse § 6 lg 1 sätestab, et psühhiaatrilise abiga tagatakse raviprotsessis psüühikahäirega isikule järjepidev ja valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud standarditele vastav ravi. Meie hinnangul peaks kõigi laste psühhiaatriline (medikamentoosne) ravi toimuma rangelt arsti järelevalve all ning samaaegselt psühhosotsiaalsete meetmete rakendamisega, et vältida ravimite kõrvaltoimetest tulenevat ohtu lapse elule ja tervisele.
Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 8 kohaselt täidab õiguskantsler lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 tulenevalt lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid. Teavitame Teid meile klienditöös teatavaks saanud tõsistest ja ohtlikest vajakajäämistest lastele psühhiaatrilise abi osutamise valdkonnas, et saaksite viivitamatult võtta omapoolsed meetmed laste elu ja tervise kaitseks.

Lugupidamisega
Anna Maikallo
vabatahtlik konsultant
MTÜ Õiglane Õigus