| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/10024-3 |
| Registreeritud | 29.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Levikom Eesti OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Levikom Eesti OÜ |
| Vastutaja | Raigo Iling (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Digitaristu- ja küberturvalisuse valdkond, Digitaristu- ja küberturvalisuse osakond, Sideturgude talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
HOIATUS!
See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. |
Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
[email protected] Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
Liisa-Ly Pakosta Teie 22.12.2025 8-4/10024-2 Justiits- ja digiminister Meie : 28.12.2025 - 02
Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Koopia: Tõnu Grünberg asekantsler Koopia: Tõnu Nirk Sideturgude talituse juhataja
TÄIENDAV SELGITUSTAOTLUS
Täiendav selgitustaotlus Menetluses oleva justiits- ja digiministri määruse
eelnõu „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“ kohta.
seoses määruse eelnõu rakendatavuse, tehnoloogilise käsitluse ja § 12
hulgijuurdepääsu nõuetega
Tänan Teie 22.12.2025 edastatud vastuse eest minu varasemale
selgitustaotlusele. Vastus aitas paremini mõista ministeeriumi seniseid
kaalutlusi ning nende aluseks olevaid Euroopa Liidu õigusakte ja suuniseid.
Käesoleva pöördumise eesmärk on menetluses oleva Justiits- ja digiministri
määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamiseks toetuse andmise tingimused“
osas saada täiendavat selgust määruse eelnõu ja seletuskirja kujundamisel
tehtud valikute sisemisest loogikast, nende kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi
raamistikuga ning praktilisest rakendatavusest.
Määruse eesmärk on sõnastatud tulemuspõhiselt – laiendada väga suure
läbilaskevõimega (VHCN) ühenduste kättesaadavust ning suunata avalik
sekkumine sinna, kus turg iseseisvalt lahendust ei paku. Euroopa Liidu lairiba
riigiabi suunistes ning Euroopa Komisjoni senises praktikas rõhutatakse, et
selline sekkumine peab olema mitte üksnes tehnoloogianeutraalne ja
konkurentsi arvestav, vaid ka proportsionaalne ning suunatud avaliku raha
tõhusale kasutamisele, eesmärgiga maksimeerida tegelikku mõju kaetavate
aadressiobjektide arvule ja teenuse kvaliteedile.
2 Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
T
t
o
Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
Seletuskirjas viidatakse mitmetele võimalikele võrguarhitektuuridele ning
rõhutatakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, kuid samas tuuakse välja ka
täpsustavaid seisukohti – eelkõige raadiolahenduste ja § 12 hulgijuurdepääsu
nõuete osas –, mille siduvus, ajakohasus ja rakendatavus vajavad täiendavat
selgitamist.
Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on väga suure läbilaskevõimega võrke
käsitlevates riigiabi- ja taastemeetmetes käsitletud traadita püsivõrke (Fixed
Wireless Access, FWA) võimaliku viimase miili lahendusena olukordades, kus
need suudavad täita nõutud kvaliteedi- ja töökindlusnõudeid. Euroopa
Komisjoni poolt heaks kiidetud meetmetes on selliseid lahendusi käsitletud koos
fiiberoptiliste võrkudega, lähtudes eeskätt tulemuspõhistest kvaliteedinäitajatest
ja võrgu tegelikest toimivusparameetritest, mitte eelnevast tehnoloogilisest või
spektrikorralduslikust välistusest. Selline lähenemine peegeldab Euroopa Liidu
riigiabi raamistikus rõhutatud tehnoloogilise neutraalsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtteid.
Täpsustavad küsimused
1. Tulemuspõhine hindamine ja spektrikorralduse käsitlus
Palun täpsustada, kas ja millisel viisil on määruse ettevalmistamisel hinnatud
võimalust tagada VHCN nõuetele vastav teenuse kvaliteet tulemuspõhise
hindamise kaudu, st objektiivsete kvaliteedinäitajate (sh allalaadimis- ja
üleslaadimiskiirus, latentsus, paketikaod, viivituse variatsioon ja töökindlus
tipptunnil) alusel, ilma eelneva ja absoluutse piiranguta spektrikorralduse liigi
(sagedusloa olemasolu) alusel.
Eelkõige palun selgitada:
- kas ja milliseid alternatiivseid, vähem piiravaid meetmeid on kaalutud VHCN
kvaliteedinõuete tagamiseks;
- miks on leitud, et üksnes tulemuspõhine kvaliteedi hindamine ei oleks piisav
VHCN nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
- millistele õiguslikele või regulatiivsetele kaalutlustele tugineb järeldus, et
spektrikorralduse liik on kvaliteedinõuete tagamisel vältimatult määrav, mitte
üks võimalikest vahenditest.
2. Traadita püsivõrkude tehnoloogiline areng ja häirete leevendamine
Palun selgitada, kas spektripiirangu kujundamisel on arvesse võetud, et olemas
on traadita püsivõrgu tehnoloogiad, mis on spetsiaalselt loodud vabasageduste
keskkonnas tekkivate häirete mõju leevendamiseks, kasutades mh
koordineeritud ajastamist, interferentsiteadlikku ressursside jaotust, adaptiivset
kanalikasutust ning deterministlikke QoS-mehhanisme.
3 Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
T
t
o
Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
Samuti palun täpsustada, kas ja millisel viisil on hinnatud selliste lahenduste
vastavust VHCN kvaliteediparameetritele tulemuspõhise lähenemise kaudu, sh
arvestades teenuse stabiilsust ja mõõdetavaid kvaliteedinäitajaid tavapärase
sideliikluse tipptunnil.
3. Avaliku raha tõhusus ja alternatiivsete lahenduste kaalumine
Palun selgitada, kas ja millisel viisil on määruse ettevalmistamisel hinnatud
erinevate võimalike juurdepääsuvõrgu lahenduste suhtelist efektiivsust, eeskätt
olukorras, kus mitmed tehnilised lähenemised võivad täita samad VHCN
kvaliteedi- ja töökindlusnõuded.
Palun täpsustada:
- kas alternatiivseid lahendusi on võrreldud nende potentsiaalse mõju alusel
meetme põhieesmärgile – väga suure läbilaskevõimega ühenduste
kättesaadavuse laiendamisele;
- kas selline analüüs on olnud osa määruse eelnõu ja seletuskirja
kujundamisest või on lähtutud eeldusest, et seatud tehnilised tingimused
iseenesest tagavad ka avaliku raha optimaalse kasutamise.
4. Seletuskirjas esitatud seisukohtade õiguslik staatus ja Euroopa Komisjoni
kooskõlastus
Palun täpsustada:
- kas Teie vastuses viidatud Euroopa Komisjonile kooskõlastamiseks edastatud
materjal hõlmas lisaks normatiivsele tekstile ka määruse seletuskirja;
- kas ja millisel määral on Euroopa Komisjon hinnanud seletuskirjas esitatud
seisukohta, mille kohaselt peavad raadiolahendusega võrgud kasutama
lõppkasutajaga ühendamiseks operaatori ainukasutuses olevaid
(sagedusloaga) sagedusi.
Juhul kui nimetatud seisukoht ei olnud Euroopa Komisjoni
kooskõlastusmenetluse sisuliseks objektiks, palun täpsustada, kas seda
käsitletakse toetusmeetme siduva abikõlblikkuse tingimusena või üksnes
seletuskirjalise selgitusena.
5. § 12 hulgijuurdepääsu ja füüsilise eraldamise nõuete rakendatavus
Palun täpsustada, kuidas on määruse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
hulgijuurdepääsu ning füüsilise eraldamise nõuded mõeldud rakenduma
juurdepääsuvõrkude puhul, mis ei põhine liinipõhisel, füüsiliselt eraldataval
fiiberoptilisel arhitektuuril.
Eelkõige palun selgitada:
- kuidas on ette nähtud tagada § 12 lõikes 2 kirjeldatud nõue „kogu
sagedusspektri ulatuses“ toimuvale füüsilisele eraldamisele raadiopõhistes
juurdepääsuvõrkudes;
- kuidas on hinnatud nimetatud nõuete tehnilist ja praktilist teostatavust,
4 Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
T
t
o
Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
arvestades määruse üldist eesmärki toetada väga suure läbilaskevõimega
võrke tehnoloogianeutraalselt ja tulemuspõhiselt.
Käesolev selgitustaotlus on esitatud eesmärgiga saada terviklik arusaam
määruse eelnõu sisemisest loogikast, selle rakendatavusest erinevate
juurdepääsuvõrgu arhitektuuride puhul ning sellest, kuidas on määruse
kujundamisel arvesse võetud Euroopa Liidu riigiabi raamistikus rõhutatud
avaliku raha tõhusa kasutamise põhimõtet.
Lugupidamisega
Levikom Eesti OÜ
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Palts
Juhatuse liige
Kontakt: tel 55 0775, [email protected]
Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
[email protected] Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
Liisa-Ly Pakosta Teie 22.12.2025 8-4/10024-2 Justiits- ja digiminister Meie : 28.12.2025 - 02
Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Koopia: Tõnu Grünberg asekantsler Koopia: Tõnu Nirk Sideturgude talituse juhataja
TÄIENDAV SELGITUSTAOTLUS
Täiendav selgitustaotlus Menetluses oleva justiits- ja digiministri määruse
eelnõu „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“ kohta.
seoses määruse eelnõu rakendatavuse, tehnoloogilise käsitluse ja § 12
hulgijuurdepääsu nõuetega
Tänan Teie 22.12.2025 edastatud vastuse eest minu varasemale
selgitustaotlusele. Vastus aitas paremini mõista ministeeriumi seniseid
kaalutlusi ning nende aluseks olevaid Euroopa Liidu õigusakte ja suuniseid.
Käesoleva pöördumise eesmärk on menetluses oleva Justiits- ja digiministri
määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamiseks toetuse andmise tingimused“
osas saada täiendavat selgust määruse eelnõu ja seletuskirja kujundamisel
tehtud valikute sisemisest loogikast, nende kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi
raamistikuga ning praktilisest rakendatavusest.
Määruse eesmärk on sõnastatud tulemuspõhiselt – laiendada väga suure
läbilaskevõimega (VHCN) ühenduste kättesaadavust ning suunata avalik
sekkumine sinna, kus turg iseseisvalt lahendust ei paku. Euroopa Liidu lairiba
riigiabi suunistes ning Euroopa Komisjoni senises praktikas rõhutatakse, et
selline sekkumine peab olema mitte üksnes tehnoloogianeutraalne ja
konkurentsi arvestav, vaid ka proportsionaalne ning suunatud avaliku raha
tõhusale kasutamisele, eesmärgiga maksimeerida tegelikku mõju kaetavate
aadressiobjektide arvule ja teenuse kvaliteedile.
2 Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
T
t
o
Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
Seletuskirjas viidatakse mitmetele võimalikele võrguarhitektuuridele ning
rõhutatakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, kuid samas tuuakse välja ka
täpsustavaid seisukohti – eelkõige raadiolahenduste ja § 12 hulgijuurdepääsu
nõuete osas –, mille siduvus, ajakohasus ja rakendatavus vajavad täiendavat
selgitamist.
Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on väga suure läbilaskevõimega võrke
käsitlevates riigiabi- ja taastemeetmetes käsitletud traadita püsivõrke (Fixed
Wireless Access, FWA) võimaliku viimase miili lahendusena olukordades, kus
need suudavad täita nõutud kvaliteedi- ja töökindlusnõudeid. Euroopa
Komisjoni poolt heaks kiidetud meetmetes on selliseid lahendusi käsitletud koos
fiiberoptiliste võrkudega, lähtudes eeskätt tulemuspõhistest kvaliteedinäitajatest
ja võrgu tegelikest toimivusparameetritest, mitte eelnevast tehnoloogilisest või
spektrikorralduslikust välistusest. Selline lähenemine peegeldab Euroopa Liidu
riigiabi raamistikus rõhutatud tehnoloogilise neutraalsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtteid.
Täpsustavad küsimused
1. Tulemuspõhine hindamine ja spektrikorralduse käsitlus
Palun täpsustada, kas ja millisel viisil on määruse ettevalmistamisel hinnatud
võimalust tagada VHCN nõuetele vastav teenuse kvaliteet tulemuspõhise
hindamise kaudu, st objektiivsete kvaliteedinäitajate (sh allalaadimis- ja
üleslaadimiskiirus, latentsus, paketikaod, viivituse variatsioon ja töökindlus
tipptunnil) alusel, ilma eelneva ja absoluutse piiranguta spektrikorralduse liigi
(sagedusloa olemasolu) alusel.
Eelkõige palun selgitada:
- kas ja milliseid alternatiivseid, vähem piiravaid meetmeid on kaalutud VHCN
kvaliteedinõuete tagamiseks;
- miks on leitud, et üksnes tulemuspõhine kvaliteedi hindamine ei oleks piisav
VHCN nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
- millistele õiguslikele või regulatiivsetele kaalutlustele tugineb järeldus, et
spektrikorralduse liik on kvaliteedinõuete tagamisel vältimatult määrav, mitte
üks võimalikest vahenditest.
2. Traadita püsivõrkude tehnoloogiline areng ja häirete leevendamine
Palun selgitada, kas spektripiirangu kujundamisel on arvesse võetud, et olemas
on traadita püsivõrgu tehnoloogiad, mis on spetsiaalselt loodud vabasageduste
keskkonnas tekkivate häirete mõju leevendamiseks, kasutades mh
koordineeritud ajastamist, interferentsiteadlikku ressursside jaotust, adaptiivset
kanalikasutust ning deterministlikke QoS-mehhanisme.
3 Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
T
t
o
Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
Samuti palun täpsustada, kas ja millisel viisil on hinnatud selliste lahenduste
vastavust VHCN kvaliteediparameetritele tulemuspõhise lähenemise kaudu, sh
arvestades teenuse stabiilsust ja mõõdetavaid kvaliteedinäitajaid tavapärase
sideliikluse tipptunnil.
3. Avaliku raha tõhusus ja alternatiivsete lahenduste kaalumine
Palun selgitada, kas ja millisel viisil on määruse ettevalmistamisel hinnatud
erinevate võimalike juurdepääsuvõrgu lahenduste suhtelist efektiivsust, eeskätt
olukorras, kus mitmed tehnilised lähenemised võivad täita samad VHCN
kvaliteedi- ja töökindlusnõuded.
Palun täpsustada:
- kas alternatiivseid lahendusi on võrreldud nende potentsiaalse mõju alusel
meetme põhieesmärgile – väga suure läbilaskevõimega ühenduste
kättesaadavuse laiendamisele;
- kas selline analüüs on olnud osa määruse eelnõu ja seletuskirja
kujundamisest või on lähtutud eeldusest, et seatud tehnilised tingimused
iseenesest tagavad ka avaliku raha optimaalse kasutamise.
4. Seletuskirjas esitatud seisukohtade õiguslik staatus ja Euroopa Komisjoni
kooskõlastus
Palun täpsustada:
- kas Teie vastuses viidatud Euroopa Komisjonile kooskõlastamiseks edastatud
materjal hõlmas lisaks normatiivsele tekstile ka määruse seletuskirja;
- kas ja millisel määral on Euroopa Komisjon hinnanud seletuskirjas esitatud
seisukohta, mille kohaselt peavad raadiolahendusega võrgud kasutama
lõppkasutajaga ühendamiseks operaatori ainukasutuses olevaid
(sagedusloaga) sagedusi.
Juhul kui nimetatud seisukoht ei olnud Euroopa Komisjoni
kooskõlastusmenetluse sisuliseks objektiks, palun täpsustada, kas seda
käsitletakse toetusmeetme siduva abikõlblikkuse tingimusena või üksnes
seletuskirjalise selgitusena.
5. § 12 hulgijuurdepääsu ja füüsilise eraldamise nõuete rakendatavus
Palun täpsustada, kuidas on määruse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
hulgijuurdepääsu ning füüsilise eraldamise nõuded mõeldud rakenduma
juurdepääsuvõrkude puhul, mis ei põhine liinipõhisel, füüsiliselt eraldataval
fiiberoptilisel arhitektuuril.
Eelkõige palun selgitada:
- kuidas on ette nähtud tagada § 12 lõikes 2 kirjeldatud nõue „kogu
sagedusspektri ulatuses“ toimuvale füüsilisele eraldamisele raadiopõhistes
juurdepääsuvõrkudes;
- kuidas on hinnatud nimetatud nõuete tehnilist ja praktilist teostatavust,
4 Levikom Eesti OÜ
Pärnu mnt 139C/2, 11317 Tallinn
T
t
o
Reg nr: 12678437
KMKR: EE101771665
Swedbank IBAN: EE602200221061049025
arvestades määruse üldist eesmärki toetada väga suure läbilaskevõimega
võrke tehnoloogianeutraalselt ja tulemuspõhiselt.
Käesolev selgitustaotlus on esitatud eesmärgiga saada terviklik arusaam
määruse eelnõu sisemisest loogikast, selle rakendatavusest erinevate
juurdepääsuvõrgu arhitektuuride puhul ning sellest, kuidas on määruse
kujundamisel arvesse võetud Euroopa Liidu riigiabi raamistikus rõhutatud
avaliku raha tõhusa kasutamise põhimõtet.
Lugupidamisega
Levikom Eesti OÜ
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Palts
Juhatuse liige
Kontakt: tel 55 0775, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus selgitustaotlusele | 22.12.2025 | 1 | 8-4/10024-2 | Väljaminev kiri | jm | Levikom Eesti OÜ |