Kiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

16.12.2025 nr 1-6/3327-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

Euroopa Liidu varjupaiga – ja rändehalduse õigustiku reform peamised

muudatused võrreldes kehtiva õigustikuga, reformi õigusaktide kaupa1.

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

Määrusega luuakse uus alaline liikmesriikide vaheline solidaarsusmehhanism, et tasakaalustada

praegust süsteemi, kus enamiku varjupaigataotluste eest vastutavad üksikud riigid.

Kehtestatakse selged eeskirjad vastutuse kohta varjupaigataotluste hindamisel ja teisese rände

ärahoidmisel.

Solidaarsuse mehhanismi ja Dublini menetlust reguleeriva määruse2 liitmisel tekkis varjupaiga

– ja rände haldamise määrus, mis katab teemad nagu rände haldamine, vastutuse määramise

menetlus, solidaarsusmehhanism ja riikide ülese koostöö reeglid ja rakendusplaanid.3

Uued vastutuse määramise reeglid ja uued tagatised:

 Oluline roll on julgeoleku kontrollil ja selle õiguslikel tagajärgedel.

 Säilis üldine välismaalase kohustus esitada sooviavaldus ja see registreerida selles EL

liikmesriigis kuhu esimesena siseneti.

 Täiendati ja täpsustati taotleja kohustusi ning kehtestati varasemast selgemad tagajärjed

nende kohustuste täitmata jätmise korral.

 Taotlejal on paremini kättesaadav talle vajalik teave õiguste ja kohustuste kohta.

 Kehtestatud on menetluse kuritarvitamise tõkestamise tõhusamad meetmed.

 Taotlejatele on tagatud tasuta õigusnõustamine kõikides menetluse etappides.

 Lastele on sätestatud rohkem tagatisi.

 Taotleja isikliku vestluse korraldamine on täpsustatud.

o Saab korraldada ainult vastutuse võtmise palve korral ja halduskoormuse

vähendamiseks tagasivõtu korral mitte.

o Perekonnaliikmete kriteeriumi kohaldamiseks on EL ülene rakendusaktiga

kehtestatud andmete vorm.

o Uudse elemendina on kohtustus anda taotlejale võimalus põhjendada vastutuse

võtmise diskretsiooni sätte kohaldamise vajalikkust.

o Vestlust on võimalik korraldada videokonverentsi teel.

o Täpsustatud on väljaõppe ja oskuste alaseid nõudeid vestlust läbiviivale

ametnikule.

1 Täiendavalt on võimalik uute õigusaktide küsimuste ja vastustega tutvuda Euroopa Komisjoni varjupaiga – ja

rändehalduse reformi puudutavatel lehekülgedel sh https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-

asylum/pact-migration-and-asylum/questions-and-answers-pact-migration-and-asylum_et ja

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/story-von-der-leyen-

commission/managing-migration-responsibly_en 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 , millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R0604 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega

muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013

(ELT L 2024/1351, 22.05.2024)

2

o Vestlusest on kohustus teha helisalvestis ja kirjalik protokoll st kokkuvõte või

stenogramm.

Vastutuste määramise kriteeriumites tehti järgmised muudatused:

 Muudeti praegu kehtivate kriteeriumite hierarhiat ja sätestati kaks uus kriteeriumit:

o Diplomid.

o Kutse kvalifikatsiooni dokumendid.

 Laiendati järgmiste kriteeriumite ulatust:

o Laiendati perekonnaliikmete ja saatjata alaealiste taotlejate kriteeriumi

rakendamise võimalusi.

o Kehtivuse kaotanud viisade ja elamisloa kaartide aluse kehtivust pikendati 18

kuult 3 aastale.

o Sisenemise alus kehtib otsingu ja päästeoperatsioonide (SAR) puhul 12 kuud ja

20 kuud kõikide teiste sisenemise viiside kohta.

o Ülalpeetavaid puudutavad ja diskretsiooni sätte kohaldamist on täpsustatud.

Sätestati täpsemad tagatised lastele:

 Laste parimate huvide hindamine ja arvestamine on kõikdes toimingutes peamine

asjaolu, millega tuleb arvestada.

 Kõik lapsi puudutavad toimingud peavad olema käsitletud prioriteetsetena.

 Esindajate pakkumise kohustus on olulises osas täpsustatud.

 Menetleval asutusel on kohustus teavitada last tema õigustest ja kohustustest ka siis kui

lapse ei ole saatjata alaealine. Menetlust ja teavitamist tuleb korraldada lapsesõbralikul

viisil.

 Laste üleandmise korral tuleb enne seda korraldada täpsustatud teabevahetust

liikmesriikide vahel.

Vastutava liikmesriigi menetluse tähtaegu lühendati järgmiselt:

 Vastutava liikmesriigi määramise menetlus algab taotluse esitamise asemel varem, st

alates taotluse registreerimisest.

 Vastutuse võtmise palve tähtajad on lühemad. Praegu on palve esitamise tähtajaks 3

kuud alates taotluse registreerimisest või 2 kuud alates Eurodac või VIS tabamusest,

tulevikus on tähtajaks vastavalt 2 kuud ja 1 kuu.

 Vastutuse võtmise palvele vastamise tähtajad on lühemad. Praegu on selleks 2 kuud

palve saamisest või 1 kuu Eurodac või VIS palvest. Tulevikus vastavalt 1 kuu või 2

nädalat.

 Tagasivõtmise palved on asendatud tagasivõtu teadetega.

 Tagasivõtu teade tuleb esitada endise 2 kuu asemel 2 nädala jooksul Eurodac tabamusest

arvates. Teatele vastamise tähtaeg on 1 kuu asemel 2 nädalat.

 Üleandmise kohta on uuendusena sätestatud tähtajad. Üleandmise otsus tuleb langetas

2 nädala jooksul vastu võtmisest teate või vastutuse võtmise palve saamisest.

Üleandmise otsusest teavitamine tuleb teha kohe peale otsuse langetamist. Üleandmise

otsuse peale kaebuse esitamiseks on aega vähemalt 1 nädal kuni 3 nädalat otsusest teada

saamisest arvates. Kohtul on aega kaebuse kohta otsuse tegemiseks 1 kuu.

 Üleandmise lõpuleviimise tähtaegu on muudetud. Seda tuleb teha niipea kui võimalik

kuid hiljemalt 6 kuu jooksul tagasivõtmise teatise saamisest või vastutuse võtmise

otsusest arvates. Tähtaega saab kuni 1 aastani pikendada kui üleantav välismaalane

3

kannab vanglakaristust ja kuni 3 aastani kui välismaalane on põgenenud või takistab

üleandmist muul moel.

Vastutuse võtmise menetluses muudeti täpsemaks otseste ja kaudsete tõendite süsteemi,

sätestati kohustus prioriseerida perekonnaga seotud juhtumeid ja täpsustati perekonnaliikmete

otsimise ning perekonnaliikmete tuvastamisel kasutatavate tõenditega seonduvaid sätteid.

Vastutava liikmesriigi teavet salvestatakse edaspidi Eurodacis. Sinna märgitakse täiendavalt

järgmised andmed: vastutav liikmesriik, vastutuse üleminek, ümberasustamise liikmesriik,

üleandmise järgne saabumise kuupäev, piirimenetluse varjupaigamenetluse raames tehtud

lõplik otsuse sisu, välismaalase liikmesriigist lahkumise kuupäev ning kuupäev, millal

välismaalane saadeti tagasi päritoluriiki.

Tagasivõtu osas loodi palvete asemel teavitamise süsteem, hõlmati ka ümberasustatud

välismaalased ning välistati vastutuse üleminek teisele liikmesriigile.

Uuendati vastutuse lõppemise aluseid. Vastutust võib lugeda lõppenuks kui teine liikmesriik on

välismaalasele välja andnud elamisloa kaardi, üleandmine ei ole lapse parimates huvides,

kasutatakse diskretsiooni alust, tagasisaatmine on olnud edukas, piirimenetluse raames tehtud

lõpliku otsuse korral kui on möödunud 15 kuud ja juhul kui välismaalane on Euroopa Liidu

territooriumilt lahkunud ning sellest on möödunud kuni 9 kuud.

Täpsustati põgenemise määratlust ning loodi võimalus pikendada üleandmise tähtaega kuni 3

aastani kui inimene ei järgi vastutavas liikmesriigis viibimise kohustust ja reisib ebaseaduslikult

teise liikmesriiki ning hoiab üleandmisest kõrvale.

Täpsustati nõudeid menetlevate ametite töötajatele. Muuhulgas on vastutava liikmesriigi

menetlusega tegelevatel ametnikel vajalik olla koolitatud ka perekonna taasühinemise

teemades.

Samuti on loodud liikmesriikide vaheline lepitusmehhanism. Sellist vahendusabi saab

Euroopa Komisjonilt paluda üks või mitu liikmesriiki kui tekivad raskused praktilises koostöös

ja reeglite täitmises.

Määrusega kehtestatakse esimest korda solidaarsuse ja vastutuse tasakaal. Solidaarsus on

püsib õiguslikult siduv mehhanism rändesurve olukorras olevate liikmesriikide aitamiseks.

Solidaarne abistamine on kohustuslik aga paindlik. Solidaarsusega seonduv tasakaal

vastutusega seisneb selles, et on täpsustatud vastutava liikmesriigi määramise menetlust (nagu

ülalpool kirjeldatud) ja loodud on kohustuslik varjupaiga ja tagasisaatmise piirimenetlus.

Solidaarsusmehhanismi osaks on liikmesriikide jaotamine rändesurve ja sellest tuleneva abi

vajaduse alusel.

Sisserändajatest tuleneva koormuse taseme alusel on kindlate õigusaktis sätestatud näitajate ja

definitsioonide alusel määratletud järgmised olukorrad: rändesurve, rändesurve oht ja

märkimisväärne rändeolukord. Komisjoni hinnang põhineb määruses loetletud asjaolude

hindamisel sh nii kvantitatiivsetel kui kvalitatiivsetel näitajatel. Oluline on piisav valmisolek st

vajalikud inimressursid, rahalised vahendid ja infrastruktuur ja juhtimine. Surve olukord ei saa

olla ise põhjustatud riigi tegevusetuse tulemusena. Kui Euroopa Komisjoni hinnangul on

tegemist ühega kolmest mainitud olukordadest, siis annab see liikmesriigile õiguse paluda oma

solidaarsuse osa vähendada ja ise abi saada.

Solidaarne abistamine on kohustuslik. Kõik solidaarse abistamise meetmed on võrdse

väärtusega. Iga riik saab ise abistamise viisi valida. Inimeste solidaarsus ehk ümberpaigutamine

ei ole kohustuslik.

4

Abistamise viisid on järgmised:

 Välismaalaste ümberpaigutamine. Ümberpaigutamist saab teha nii taotlejate kui kaitse

saajate suhtes, kes on kaitse saanud vähem kui 3 aastat tagasi.

 Rahaline panus.

 Alternatiivsed panustamise meetmed nt tehnika ja personal, samas vääringus kui

rahaline panus. Pakkuda saab ainult sellist abi, mis on surve all oleva riigi hinnangul

vajalik.

Nimetatud panuseid on võimalik abistava riigi otsuse alusel kombineerida.

Teise astme solidaarsuse meede ehk solidarity offset on vastutuse üle võtmine nende taotluste

menetlemise eest, mis muidu tuleks menetleda teisel liimesriigil. Sellist abi arvestatakse

inimeste solidaarsusena. Seda saab kasutada ainult nende inimeste suhtes kes juba on abi andva

liikmesriigi territooriumil. Solidaarse abistamise toimimiseks on loodud püsiva abistamise

haldamise mehhanism. Selleks käivitatakse kõrgetasemeline solidaarsuse foorum, tehnilise

taseme solidaarsuse foorum ning EL solidaarsuse koordinaatori ametikoht. Kõrgetasemelise

foorumi kutsub kokku Nõukogu. Kogu koosneb liikmesriikidest ja panustavatest kolmandatest

riikidest. Peamiseks ülesandeks on leppida kokku vajalikes solidaarsuse meetmetes ja tagada

abi pakkumised vastavalt kohustuslikule õiglasele määrale. Tehnilise taseme solidaarsuse

foorumi kutsub kokku ja juhatab solidaarsuskoordinaator. See koosneb liikmesriikidest. Selle

peamised ülesanded on solidaarsus mehhanismi praktiline töö ja lubaduste täitmine.

Solidaarsuskoordinaatori nimetab ametisse Komisjon ning tema peamiseks ülesandeks on

koordineerida tehnilisel tasandil solidaarsuspanuste tegemist ja mehhanismi toimimist.

Liikmesriigil on solidaarsuse mehhanismis kohustus teha koostööd ja aasta jooksul antud

lubadused ellu viia. Liikmesriik, kellel on süsteemsed puudujäägid varjupaiga süsteemi

toimimises ei saa abi. Liikmesriik saab väljendada eelistusi, milliseid inimesi eelistatakse vastu

võtte ümberpaigutamise raames. Prioriseerida tuleb erivajadustega või eritagatisi vajavaid

inimesi. Kasutada saab EL ametite abi.

Määrus sätestab esmakordselt rändehalduses kõikehõlmava lähenemise ja integreeritud

rändehalduse põhimõtte. Nimetatud põhimõte hõlmab nii Euroopa Liidu siseseid kui väliseid

komponente. Neid põhimõtteid arvestades tuleb luua liikmesriikide pikaajalised

rändestrateegiad kui Euroopa Liidu ühine pikaajaline rändestrateegia.

5

Joonis 1. Solidaarsusmehhanism tavaolukorras (autor: SIM)

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)

Määrusega kehtestatakse ühine, õiglane ja tõhus menetlus varjupaigataotluse kohta otsuse

tegemiseks, piirates samal ajal varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja kaotades stiimulid

teiseseks rändeks kogu ELis. Koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1349

(tagasisaatmise piirimenetluse kohta), kehtestatakse kohustuslik piirimenetlus nii varjupaiga-

kui ka tagasisaatmismenetluseks välispiiril.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise

ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta)4 muudeti Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse

ühtse menetluse määruseks5.

Praegusega võrreldes sätestatakse täpsemad tähtajad ja tagatised taotluse esitamise ja vastu

võtmise erinevatele astmetele:

 Taotluse registreerimiseke tähtajaks on 5 päeva alates sooviavalduse esitamisest või

taustakontrolli tegemisest. Eriolukorras 15 päeva.

 Taotluse esitamise koos tõendite ja selgitustega tähtajaks on 21 päeva. Eriolukorras 2

kuud. Piirimenetluse korral 5 päeva.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013 , rahvusvahelise kaitse seisundi andmise

ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013) https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013L0032 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, 14. mai 2024, millega luuakse rahvusvahelise kaitse

ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024) https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401348

6

Laiendatakse asutuste ringi, kes on kohustatud sooviavaldusi vastu võtma. Minimaalselt on

nendeks menetlev ametiasutus, politsei, piirivalve, rändehalduse ja kinnipidamise ning

vastuvõtuasutus. Samuti on kohustus määrata asutus, kelle ülesandeks on taotlusi registreerida

ja asutus, kes peab taotlusi vastu võtma.

Sätestatud on järgmised täpsustatud rahvusvahelise kaitse töövood välismaalaste profiilide

kaupa menetlusele juurdepääsu suhtes:

 Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt või maale toodud otsingu ja

päästeoperatsioonide järgselt.

 Välismaalane, kes esitab rahvusvahelise kaitse sooviavalduse piiripunktis.

 Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult riigis viibijana.

 Välismaalane, kes ei kuulu taustakontrolli subjektide hulka nt viisavaba liikumine.

Täpsustatud on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustusi ja tagatisi. Varasemast selgem on

välismaalase kohustus teha ametiasutustega koostööd ja viibida selles liikmesriigis, kus tema

taotlust menetletakse. Täpsustatud on ka kaitse taotleja menetluslikke tagatisi. Kõik taotlejad

päevas saama intervjuu käigus selgitada taotlemise põhjuseid kasutades tõlki ja uuendusena ka

kultuurivahendajat, kui selliseid kasutatakse. Vestlust korraldaval ametnikule on seatud

selgemad kompetentsi nõuded. Kogu menetluse vältel sh haldusmenetluse faasis tuleb pakkuda

tasuta õigusabi ning kohtumenetluse ajal tasuta õigusabi ja esindamist. Hiljemalt 30 päeva

jooksul tuleb anda hinnang, kas välismaalasel on menetluslikud eritagatiste või vastuvõtu

erivajadused. Nimetatud hinnangu hulka kuulub ka vanuse määramine, kui selles on kahtlus.

Taotlejale tuleb anda menetlusse võtmise tõend ja taotleja tunnistus.

Erilist tähelepanu pööratakse laste ja saatjata laste eritagatistele. Kõik lapse ealised taotlejad

tuleb samuti küsitleda ja nende arvamusega arvestada. Selleks et saatjata lastele esindaja

määramist kiirendada, on sätestatud võimalus määrata menetluse alguses 15 päevaks lapsele

ajutine esindaja ning selle aja möödudes püsiv esindaja. Täpsustatakse esindaja ülesanded,

milleks on lapse abistamine taotluse registreerimisel ja sõrmejälgede võtmisel, taotluse vastu

võtmisel ja kõikides muudes menetluse etappides. Lapse vanuse määramisele on kehtestatud

ühine metoodika, mille kohaselt ei ole enam võimlaik esimese valikuna asuda meditsiiniste

toimingutega vanust määrama, vaid seda tuleb teha lapsesõbralikul viisil kaheetapilisena st

esmalt tuleb vanuse hindamiseks kasutada psühhosotsiaalset hindamist ja alles seejärel

vajaduse korral meditsiinist hindamist.

Kehtestatakse uued menetluse liigid: lubamatuse- , sisuline- , kiirendatud- ja piirimenetlus.

Mitte lubatavuse menetluse korral jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, mis tähendab et

kaitse andmisest keeldutakse kuid haldusaktis ei analüüsita, kas inimene vajab rahvusvahelist

kaitset. Sisulise menetluse korral hinnatakse põhjalikult ja individuaalselt, kas inimene

kvalifitseerub pagulase staatuse või täiendava kaitse staatuse saajaks. Nii mittelubamatuse

menetlus kui sisuline menetlus toimuvad siseriigis. Sisulisse menetlusse suunatakse kõik

taotlejad, kelle puhul ei kohaldata piirimenetlust. Sisulise menetluse tähtaeg jääb samaks ja on

kuni 6 kuud ja erakorralistel juhtudel kui on vajalik hinnata eriti keerukaid olukordi, siis võib

menetlus kesta kuni 21 kuud alates taotluse vastu võtmisest. Kiirendatud menetlus

korraldatakse samuti siseriigis. Kiirendatud menetlust kohaldatakse inimeste suhtes, kes suure

tõenäosusega kaitset ei saa sh näiteks taotlejad, kes on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud.

Kiirendatud menetluse tähajaks on kuni 3 kuud taotluse vastu võtmisest arvates.

Piirimenetlust kohaldatakse inimeste suhtes, keda ei ole riiki lubatud st kelle suhtes

rakendatakse riiki mitte lubamise õiguslikku fiktsiooni. Piirimenetluse raames tehakse mitte

lubatavuse otsus või sisuline otsus. Piirimenetluse kohaldamine on kohustuslik kui välispiiril

ilma seisnemise õiguseta inimene on:

 ametiasutust teadlikult eksitanud,

7

 ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale,

 pärit riigist, mille kodanikele Euroopa Liidu põgenikuna tunnustamise määr on vähem

või võrdne 20%.

Lisaks kohustuslikele kategooriatele võib piirimenetlust kohaldada ka kiirmenetluse subjektide

suhtes. Piirimenetluse maksimaalseks tähtajaks on 12 nädalat, mis hõlmab ka kohtulikku

kontrolli. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik piirimenetlust lõpule viia, siis tuleb

inimene lubada riiki ning jätkata tema taotluse menetlemist sisulise menetluse raames.

Piirimenetlus peaks toimuma välispiiri lähedal, kuid võib toimuda ka muudes riigi määratud

kohtades, kus sisserändajate liikumisvabadust saab efektiivselt piirata kas liikumisvabaduse

piiranguid või kinnipidamist kohaldades.

Sätestatud on ka piirimenetluse kohaldamise erandid, mis puudutavad peamiselt saatjata lapsi

ja lastega perekondi.

Esimest korda kehtestatakse igale riigile kohustusliku piirimenetluse suutlikkuse minimaalne

määr igal ajahetkel. Euroopa Liidu tasandil on suutlikkuse määraks kehtestatud 30 000 inimest

ning määruses sätestatud valemi ja Eurostat valemi alusel kehtestatakse Euroopa Komisjoni

rakendusotsusega igale riigile suutlikkuse piirmäärad igal ajahetkel ja aastas, kolmeks aastaks.

Sätestatakse varjupaigasüsteemi kuritarvitamise vältimist tagavad meetmed sh kohtususte

täitmata jätmise tagajärjed, milleks on taotluse tagasivõetuks lugemine kohustuste täitmata

jätmise korral (näiteks taotluse esitamata jätmine tähtajaks, ilma mõjuva põhjuseta vestlusele

tulemata jätmine, vastutava liikmesriigi menetluse reeglite eiramine) ja koostööst keeldumise

korral (näiteks sõrmejälgede mitte andmine või registreerimiseks vajalike andmete mitte

andmine). Nimetatud juhtudel käsiteletakse, et taotlus on tagasi võetud hetkest, mil selle aluseks

olev asjaolu aset leidis. Menetleval asutusel on võimalik menetlus peatada, et anda taotlejale

võimalus selgitada kohustuste täitamata jätmise põhjuseid. Korduvate taotluste menetlemise

koormuse vähendamiseks on sätestatud täiendavad kitsendused. Taotluste korduvust

arvestatakse senise liikmesriigi piires Euroopa Liidu piires. Kui korduva taotluse esitamisel ei

esitata uusi asjaolusid, siis loetakse taotlus kohe mittelubatavaks st jätetakse läbi vaatamata.

Kui esinevad uued asjaolud, siis kohaldatakse kiirendatud menetlust või piirimenetlust.

Korduvate taotluste korral puudub taotlejal riigis viibimise õigus nii haldusmenetluse faasis kui

kohtumenetluse faasis.

Täpsustatud on turvaliste riikide kontseptsiooni. Selle raames on loodud uus efektiivse kaitse

kontseptsioon. Selle kohaselt on riik efektiivse kaitse pakkujaks kui ratifitseeritud on 1951.

aasta Genfi pagulaste konventsioon. Juhul kui konventsioon ei ole ratifitseeritud saab riiki

konkreetse inimese suhtes pidada efektiivse kaitse pakkujaks kui inimesel on:

 võimalik riiki siseneda ja sinna elama jääda ja

 ligipääs selle riigi kontekstis adekvaatsele elatustasemele ja

 tervishoiuteenustele ja

 haridusele ning

 selline kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni.

Turvaliste riikide kontseptsiooni kontekstis täpsustati esimese varjupaigariigi, turvalise

kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramise ja kasutamise sätteid. Esimese

varjupaigariigi korral ei koostata riikidest nimekirju ning kohaldamine on võimalik ainult

juhtumipõhiselt. Sellisel juhul tuleb teha mittelubatavuse otsus ning kaebuse esitamise korral

puudub kaebusel tagasisaatmist peatav mõju. Esimese varjupaigariigi kohaldamisel on

järgmised nõuded:

 taotlejale on selles riigis antud efektiivne kaitse ja see on endiselt kehtiv,

 taotleja elu ja vabadus ei ole selles riigis ohus ning

 teda ei ohusta tagakiusamine ning taotleja on kaitstud tagasisaatmise eest.

8

Turvalise kolmanda riigi korral koostatakse riikidest nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa

Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt. Euroopa Liidu nimekiri kehtestatakse Euroopa

Komisjoni ettepanekul menetlusmääruse muudatusena. Juhul kui Euroopa Liit ja kolmas riik

on sõlminud lepingu ELTL artikkel 218 alusel, siis eeldatakse, et turvalise kolmanda riigi kaitse

pakkumise kriteeriumid on täidetud. Selleks, et riiki saaks käsitelda turvalise kolmanda riigina

peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

 võimalik on kaitset taotleda ja põhjendatud juhul saada,

 välismaalaste elu ja vabaduse ei ole ohus,

 välismaalaste suhtes ei toimu tagakiusamist,

 välismaalased on kaitstud väljasaatmise eest.

Riiki saab pidada turvaliseks osaliselt või teatud inimeste kategooriate suhtes. Lisaks peab

inimese ja riigi vahel olema side, mis võimaldab olla kindel, et selle inimesel on võimalik ja

mõistlik sinna minna ja elama jääda. Turvalise päritoluriigi korral koostatakse riikidest

nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt. Euroopa

Liidu nimekiri kehtestatakse nimekiri Euroopa Komisjoni ettepanekul menetlusmääruse

muudatusena. Turvalise päritoluriigi korral on kohustuslik kasutada kiirendatud menetlust ja on

võimalus kasutada piirimenetlust. Otsuse vaidlustamisel ei ole tagasisaatmist peatavat mõju.

Turvaliseks päritoluriigiks määratlemisel on kaitsmise osas samad reeglid, mis turvalise

kolmanda riigi korral.

Täpsustatud on kaebeõiguse norme. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsus ja

tagasisaatmise otsus tuleb vormistada ühe haldusaktina ning see vaidlustatakse koos ja

kohtumenetluses peavad kehtima samad tähtajad. Kaebuse esitamisele tähtajale on sätestatud

järgmised piirmäärad: kaitse andmisest keelduvat otsust, mis on tehtud mittelubatavuse, kaudse

tagasivõtmise või ilmselgelt põhjendamatuse alusel sh kiirendatud menetluses või

piirimenetluses on tähtajaks viis kuni kümme päeva. kõikidel muudel juhtudes st sisulise

menetluse korral on tähtajaks 2 nädalat kuni 1 kuu. Kaebuse esitamisel ei ole automaatset

tagasisaatmist peatavat mõju ja sellist peatavat mõju tuleb taotlejal 5 päeva jooksul taotleda või

kohtul enda algatusel määrata kui:

 keelduv otsus tehti kiirendatud menetluses või piirimenetluses va juhul kui tegemist on

saatjata alaealisega,

 keelduv otsus põhineb lubamatusel va juhul kui aluseks on kolmas turvaline riik või kui

otsus tehti piirimenetluses saatjata alaealise suhtes,

 keelduv otsus on kaudselt tagasi võetud,

 kaitse ära võtmise otsus põhineb ühel järgmistest asjaoludest: eksklusioon või oht

julgeolekule või eriti raskes kuriteos süüdi mõistmine ja sellest tulenev oht julgeolekule.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste

kohta)

Vastuvõtutingimuste direktiiv on ainuke reformitud õigusaktide kogumi hulka kuuluva akt, mis

jääb ka peale reformi rakendamist kehtima direktiivina. Sellele vaatamata on uuesti sõnastatud

direktiivi eesmärk sama, mis seotud valdkondade osas kehtestatud määrustel – valdkonna

reeglite ühtlustamine. See tähendab, et direktiivis tehtud muudatuste eesmärk on ühtlustada

vastuvõtutingimused üle Euroopa Liidu ja tagada ühtsed väärikad vastuvõtu standardid ning

vähendada seeläbi stiimuleid ebaseaduslikuks teiseseks rändeks. Direktiivi siseriiklikusse

õigusesse üle võtmise tähaaeg on juuni 2026 ehk sama, mis määruste kohaldamise tähtaeg.

Vastuvõtutingimuste direktiiv rakendub kõikidele rahvusvahelise kaitse taotlejatele alates

sooviavaldusest ning olenemata menetluse liigist ja taotleja asukohast riigis. Sätestatakse

9

vastuvõtu selged standardid Euroopa Liidu üleselt, et kaitse taotlejate elamistingimused oleksid

võrreldavad.

Vastuvõtutingimuste direktiivi eesmärk on luua kõigis liikmesriikides standardsed

elutingimused. Sellega ühtlustatakse liikmesriikide olemasolevaid norme ja tavasid, kohustades

neid võtma arvesse Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) näitajaid ja suuniseid vastuvõtu

kohta. Liikmesriikidel on kohustus tagada piisav vastuvõtusuutlikkus ja piisav elatustase, mis

kaitseb füüsilist ja vaimset tervist ning järgib põhiõiguste hartat. Kinnipidamisega seoses

tugevdatakse tagatisi ja kaitsemeetmeid. Näiteks ei tohiks kinnipidamist kasutada, kui see seab

taotleja füüsilise ja vaimse tervise tõsisesse ohtu.

Sellele lisaks seotakse vastuvõtutingimuste pakkumine õiguskuuleka käitumisega.

Sätestatakse, et juhul kui inimesele on tutvustatud tema kohustusti ja nende täitmata jätmise

tagajärgi, kuid kui inimene sellegipoolest otsustab kohustused täitmata jätta sh näiteks liikuda

ebaseaduslikult teise liikmesriiki, siis võib liikmesriik otsustada talle vastuvõtutingimusi

vähendada või üldse mitte pakkuda.

Vastuvõtu pakkumise hulka kuuluvad järgmised teenused:

 majutus,

 toit,

 riietus,

 hügieenitarbed ja

 taskuraha.

Majutuse pakkumisel on oluliselt tagada, et ennetatakse mistahes vägivalda sh seksuaalset,

soo, rassi ja usupõhist vägivalda. Meditsiinilise abi pakkumisel tuleb hõlmata seksuaaltervise

alane abi.

Erilist tähelepanu uuesti sõnastatud direktiivis pööratakse vastuvõtu erivajaduste

hindamisele ja arvestamisele. Kehtestatakse senisest laiem näitlik loetelu inimestest, kellel

võivad erivajadused olla. Erivajaduse hindamine on alati individuaalne ning tuleb lõpule viia

hiljemalt 30 päeva jooksul. Sama tähtaja jooksul tuleb lõpule viia ka saatjata lapse vanuse

määramine, kui see on asjakohane. Vaatamata 30 päevasele maksimaalsele tähtajale tuleb

piinamise ja vägivalla ohvritele vajalikku abi pakkuda niipea kui võimalik. Samuti on

uuendusena sätestatud, et juhul kui kinnipidamine võib inimese füüsilist või vaimset tervist

halvendada, siis ei tohi sellises seisus inimest kinni pidada.

Võrreldes varasemaga on tugevdatud garantiisid lastele. Tugevdatakse alaealiste juurdepääsu

tervishoiuteenustele ning mitmesuguste meetmetega tagatakse, et saatjata alaealised saavad

vajalikku abi. Sealhulgas on sätestatud, et isegi kui laps on koos vanematega, siis tuleb lapsele

endale tutvustada õigusi ja kohustusi ning seda tuleb teha lapsesõbralikul viisil. Lastega perede

puhul tuleb kinnipidamise asemel rakendada kinnipidamise alternatiive ja lapse kinnipidamine

on võimalk ainult siis kui see on hinnatud olema lapse parimates huvides. Uuendusena on

sätestatud tähtajad kiireks esindaja määramiseks saatjata laste puhul. Ajutine esindaja tuleb

määrata kohe sooviavalduse järgselt ning hiljemalt 15 päeva jooksul tuleb lapsele määrata püsiv

esindaja, kes abistab last kõikides menetlustoiminutes. Uuendusena on esindajale sätestatud

koolituse ja oskuste nõuded ning piirmäärad esindatavate suhtes. Üks esindaja ei tohi esindada

korraga rohkem kui 30 last ning eriolukorras võib esindatavate arv olla kuni 50. Lühendatakse

kooli saamise tähtaga. Varasema 3 kuu asemel peab laps saama kooli hiljemalt 2 kuu jooksul.

Uuendusena sätestatakse varase integratsiooni meetmed. Endise maksimaalse 9 kuu asemel

tuleb ligipääs tööturule tagada hiljemalt 6 kuu möödudes alates taotluse registreerimisest ning

vajalik on tagada võrdne kohtlemine diplomite või kvalifikatsiooni tunnustamisel. Lisaks

kehtivale kohustusele õpetada taotlejatele riigikeelt, tuleb nüüd lisaks pakkuda ka

kodanikuõpetuse kursusi või tööhõive kursusi.

10

Oluliselt detailsemalt sätestatakse taotlejatele teabe andmise kord. EUAA koostab ühtse

teabematerjali, mis on kõikides liikmesriikides kasutamiseks kohustuslik ning mida saab

täiendada oluliste siseriiklike kontaktidega. Teabe andmise kohustus tuuakse ajaliselt ettepoole.

Nüüd tuleb taotlejat talle arusaadaval viisil teavitada hiljemalt 3 päeva jooksul alates

sooviavalduse esitamisest või hiljemalt taotluse registreerimisel, mitte sobival ajal peale

taotluse ja põhjenduste vastu võtmist nagu praegu. Teavet tuleb anda arusaadavalt sh suuliselt

ning konkreetse inimese vajadustele kohandatult sh näiteks visuaale kasutades.

Kehtestatakse uued võimalused vastuvõtusüsteemi korraldusele ja taotlejate

liikumisvabaduse piiramiseks. Reformi kohaldamise järgselt on võimalik piirata kohtu

välisele taotlejate liikumise vabadust st kohustada taotlejaid elama kindlas majutuskohas ja

kindlas geograafilises piirkonnas. Vastuvõtutingimuste pakkumise saab siduda ainult kindla

kohaga kuhu inimene on määratud elama. Esimest korda kehtestatakse õigus taotlejate

liikumisvabaduse piiramiseks. Nimetatud liikumisvabaduse piiramine ei ole käsitletav

kinnipidamise ega kinnipidamise alternatiivina ning selle rakendamisel ei kohaldu kohtulik

kontroll. Samuti on võimalik korraldada vastuvõttu kahe erineva standardi alusel. See tähendab,

et madalama vastuvõtustandardiga majutust ja teenuseid saab pakkuda siis kui majutuskohad

on täis või kui taotleja ei ole täitnud oma kohustusi. Juhul kui taotleja on ebaseaduslikult

lahkunud vastutava liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriiki, siis on sellel riigil kohustus

jätta taotlejale vastuvõtutingimused andmata. Selline meede peaks oluliselt tõkestama

ebaseaduslikku teisest rännet.

Täpsustatud on kinnipidamise ja selle alternatiividega seonduvaid norme. Uuendusena on

täiendatud kinnipidamise alusena olukord mil taotleja ei ole liikumisvabaduse piirangust kinni

pidanud. Samuti on täpsustatud riiki saabumise õiguse kontrollimise alust, mis nüüd on

sõnastatud viitega piirimenetlusele. Endiselt tuleb kinnipidamist kohaldada viimase abinõuna,

kuid esmakordselt sätestatakse kohtulikule kontrollile täpsed tähtajad. Kohtutel on kohustus

kontrollida kinnipidamise õiguspärasust 15 päeva jooksul tavaolukorras ning 21 päeva jooksul

suure rändesurve olukorras. Täpsustatud on kinnipidamise tingimusi sh spetsiaalse asutuse

kasutamist ning õigust vabalt suhelda ja teavet saada. Kinnipidamise alternatiivid tuleb

seaduses sätestada kuid nende loetelu on paindlik. Selleks võib olla näiteks regulaarne

teavitamine, rahaline garantii jms.

Sätestatakse uued normid, mis võimaldavad materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramist ja

ära võtmist. Materiaalsed tinglimuste piiramine ja ära võtmine peab olema põhjendatud,

proportsionaalne, objektiivne, arvestama inimese individuaalseid vajadusi, neid peab saama

ennistada ja nende suhtes tehtud otsuseid vaidlustada. Isegi kui tingimusi piiratakse või ära

võetakse, siis tuleb säilitada põhivajaduste katmine ning ligipääs vajalikele

tervishoiuteenustele. Sätestatud on järgmised alused materiaalse vastuvõtu vähendamiseks või

ära võtmiseks:

 Loata lahkumine talle määratud majutuskohast või geograafiliselt alalt.

 Menetluslike kohustuste põhjendamatu täitmata jätmine.

 Korduvate taotluste korral.

 Rahaliste võimaluste varjamine.

 Tõsine või korduv majutuskoha reeglite rikkumine või vägivaldne käitumine (kaitse ära

võtmise menetluse korral).

 Kohustusliku kohanemise meetmes osalemata jätmine.

Uuendatud on riigi kohustust koostada ühtsel vormil valmisoleku plaane, et tagada

liikmesriigi ja Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi toimepidevus mistahes rändesurve

11

olukordades. EUAA on koostanud ühtse vormi, mida kõik liikmesriigid peavad plaane

koostades või täiendades järgima. Liikmesriigil on kohustus Euroopa Komisjoni ja EUAA-t

teavitada kui valmisoleku plaan aktiveeritakse ja deaktiveeritakse.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347

(kvalifikatsioonitingimuste kohta)

Määrusega ühtlustatakse Euroopa Liidus senisest enam rahvusvahelise kaitse standardeid.

Sellega tagatakse, et kaitse saamise nõuded ja nendega seotud garantiid on ühesugused, mis

hoiab ära varjupaiga poodlemist ehk süsteemi kuritarvitamist.

Määruse kohaselt on pagulane selline kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu,

et teda võidakse rassi, usutunnistuse, rahvuse, poliitiliste arvamuste või teatavasse sotsiaalsesse

rühma kuulumise tõttu taga kiusata, viibib väljaspool kodakondsusriiki ja ei saa või ei taha

sellise kartuse tõttu kasutada selle riigi kaitset. Määratlus kehtib ka kodakondsuseta inimeste

kohta, kes viibib samadel põhjustel väljaspool endise alalise elukoha riiki ja ei saa või ei taha

selle kartuse tõttu sinna tagasi pöörduda. Täiendava kaitse saamise tingimustele vastav

inimene on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks,

kuid kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et päritoluriiki või kodakondsuseta isiku puhul

endise alalise elukoha riiki tagasisaatmise korral ähvardab teda reaalne oht kannatada tõsist

kahju, ja ta ei saa või ei taha sellise ohu tõttu kasutada selle riigi kaitset.

Riigi menetleva asutuse ülesanne on otsustada, millist kaitse liiki inimene vajab. Taotleja

ülesanne on anda kõik olemasolevad asjakohased tõendid ja selgitused ning teha

ametiasutustega koostööd ja püsida selles liikmesriigis, kus taotlust läbi vaadatakse. Juhul kui

selgub, et inimene on ise kuntslikult kaitse vajaduse põhjuse tekitanud ainuüksi taotluse

esitamise eesmärgil ning riigis olles, siis on võimalus talle selle andmisest keelduda. Kuigi ka

praegu on sätestatud võimalus hinnata enne kaitse andmist asjaolu, kas kaitsevajadusega

inimene saaks abi oma riigi teisest piirkonnast, siis uuendusena on sätestatud kohustus seda

võimalust alati hinnata, sh kui tagakiusaja või tõsise kahju tekitaja ei ole riik. Juhul kui

tagakiusajaks või kahju tekitajaks on riik, tuleb lähtuda eeldusest, et siseriikliku

ümberpaiknemise võimalust ei ole. Samuti on uuendusena sätestatud, et otsuste tegemisel tuleb

lähtud EUAA riikide olukorra kohta koostatud analüüsidest ja juhistest.

Määrus sätestab, mis on kaitse sisu. Selleks on kaitse tagasisaatmise eest, õigus teabele, õigus

perekonnaelu kaitsele, õigus saada elamisluba ja reisidokument, õigus vabalt liikuda ja elukohta

valida liikmesriigi piires ning õigus vabalt Euroopa Liidu piires liikuda, ligipääs tööturule ja

haridusele, diplomite ja kutse kvalifikatsiooni tunnustamisele, õigus sotsiaalkindlustusele ja

sotisaalabile, ligipääs tervishoiusüsteemile, majutusele ja kohanemise meetmetele ning juhul

kui inimene pöördub tagasi kodumaale, siis sellekohane tugi.

Kohustuste täitmata jätmisel on selged tagajärjed. Seetõttu on ühtse teabe ühetaolisel

tutvustamisel senisest veelgi olulisem kaal. Elamisloa andmise garantiid on varasemaga

võrreldes täpsemad. Elamisloa kaart tuleb anda hiljemalt 90 päeva möödudes kaitse saamisest.

Kui elamisluba ei anta 15 päeva möödudes kaitse saamisest, siis tuleb sellegi poolest tagada

juurdepääs ette nähtud tagatistele. Elamisloa kehtivusele on sätestatud piirmäärad. Pagulase

elamisluba peab kehtima vähemalt 3 aastat ja täiendava kaitse saaja elamisluba vähemalt 1 aasta

ning pikendamisel vähemalt 2 aastat. Elamisloa väljastamine peab olema inimesele tasuta ning

elamisloa kaardi väljastamise eest ei tohi küsida kõrgemat riigilõivu kui teistelt riigi elanikelt.

Seoses Euroopa Liidus vaba liikumisega on tehtud oluline täiendus pikaajaliste residentide

direktiivis 2003/109/EC, mille kohaselt hakatakse 5 aastast tähtajalise elamisloa alusel

12

viibimist, mille järgselt saab välismaalasele anda pikaajalise elamisloa, lugema iga kord uuesti

algusest peale, kui inimene on viibinud loata ebaseaduslikult teises liikmesriigis.

Laste hariduse osas on täpsustatud, et lapsed, kes saavad koolis õppides 18 aastaseks, peavad

saama õppimist jätkata keskhariduse saamiseks ning täiskasvanuid tuleb hariduse süsteemis

kohelda kohalike inimestega võrdselt, kuid liikmesriik võib otsustada neile mitte maksta

õppetoetusi ja õppelaene.

Nagu ka õigustiku muudes osades, tugevdatakse saatjata alaealiste õigusi näiteks seoses

lapsesõbraliku teavitamise ja eestkostjatele esitatavate nõuetega.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide kohta)

Taustakontrolli määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu jaoks ühtsed normid, mille kohaselt

tehakse ebaseaduslikult riigi territooriumile sisenevatele inimestele isikusamasuse, julgeoleku-

, tervise- ja haavatavuse kontroll ning nad suunatakse asjakohasesse menetlusse (piirimenetlus,

tavapärane varjupaigamenetlus või tagasisaatmismenetlus). Sama kontroll tehakse ka siis kui

inimene on juba Schengeni alale sisenenud välispiiril kontrolli vältides.

Taustakontroll on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis

käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad).

Taustakontroll täidab praeguse lünga Schengeni piirieeskirja ning rändemenetluse vahel.

Taustakontroll ei ole eraldiseisev menetluse liik. Taustakontroll on piirikontrolli toimingute

kogum st nö piirikontrolli teise astme pikendus.

Taustakontrolli alla kuuluvad järgmised inimesed välispiiril:

 Tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt st ebaseaduslikult piiri ületanud inimesed ja

varjupaigataotlejad „rohelisel piiril“.

 Peale otsingu ja päästeoperatsiooni veekogult randunud inimesed st „sinisel piiril“.

 Piiripunktides varjupaiga sooviavalduse esitanud inimesed.

Samuti siseriigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased, kes on varem saabunud

ebaseaduslikult piiri ületades. Taustakontrolli ei tehta inimestele, kes on saabunud seaduslikult,

kuid ei õigeaegselt riigist lahkunud.

Taustakontrolli tegemise kohustusega on seotud kokku 30 riiki, sh 26 liikmesriiki ja 4

Schengeniga assotsieerunud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein). Euroopa Liidu

varjupaiga valdkonna õigustik kohaldub 25(26) riigile ehk kõik liikmesriigid välja arvatud

Taani ja Iirimaa, juhul kui viimane ei otsusta kaasuda. Euroopa Liidu varjupaiga õigustiku osa,

mis reguleerib vastutava liikmesriigi määramist ja Eurodac andmebaasi kohaldub aga 30 riigile.

Euroopa Liidu varjupaiga õigustik ja tagasisaatmise õigustik kohalduvad taustakontrolli

toimingutega osaliselt paralleelselt ja osaliselt järjestikuliselt. Vastuvõtutingimused

kohalduvad paralleelselt, kuid menetlustingimuste sätted kohalduvad pärast taustakontrolli.

Tagasisaatmise õigustik kohaldub paralleelselt kui tegemist on taustakontrolliga, mida tehakse

siseriigis, kuid järjestikkuliselt st pärast taustakontrolli lõppemist, kui tegemist on juhtumiga

välispiiril. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ (kolmanda riigi kodanike

tagasisaatmise kohta) sätestatud kinnipidamise alused kohalduvad siiski paralleelselt.

Taustakontrolli tegemise tähtajaks on kuni 7 päeva inimese tabamise või maabumise hetkest

alates. Siseriigis on tähtajaks kuni 3 päeva. Nimetatud tähtaegu ei saa pikendada.

Taustakontrolli asukohaks võib olla mistahes sobiv määratud asukoht riigi territooriumil, kuid

soovituslikult välispiiril või välispiiri lähedal.

13

Taustakontrolli toimingute raames tehtavat tervisekontrolli ei tohi teha piirikontrolli asutuse

töötaja, vaid tervishoiu spetsialist, kes vastab ISCO-08 klassifikaatorole 221, 2221 või 2240.

Taustakontrolli kohustuslikud elemendid on:

 Esialgne tervisekontroll et tuvastada välismaalase arstiabi vajadus ja kaitsta rahva

tervist.

 Esialgne haavatavuse hindamine, et tuvastada inimese erivajadused.

 Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontroll. Selleks kontrollitakse isikuandmeid ja

dokumendi andmeid kõikidest vajalikest andmebaasidest.

 Sõrmejälgede registreerimine Eurodac andmebaasis.

 Julgeolekuohtu kontroll. Selleks kontrollitakse saadud andmeid vastavatest

andmebaasidest.

 Taustakontrolli kokkuvõtte koostamine.

 Taustakontrolli kokkuvõtte edastamine kohasesse menetlusse, st suunamine

varjupaigamenetluse üksusesse või tagasisaatmise üksusesse.

Liikmesriikidel on kohustus vältida inimese põgenemist. Taustakontrolli ajal ei ole inimesel

riiki sisenemise õigust. Riigil tuleb tagada, et inimene on taustakontrolli ajal kättesaadav nagu

ka varjupaiga piirimenetluse ajal. Viimase võimalusena võib taustakontrolli ajaks inimese kinni

pidada, kuid kaitse taotleja korral kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL)

2024/1346 (vastuvõtutingimuste kohta) sätestatud kinnipidamise alused ning tagasisaadetava

korral tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ (kolmanda riigi

kodanike tagasisaatmise kohta) sätestatud aluseid.

Uuendusena peavad liikmesriigid kehtestama sõltumatu järelevalvemehhanismi, mis

suurendab läbipaistvust ja vastutust taustakontrolli ja piirimenetluse ajal ning edendab ühtlasi

põhiõiguste austamist. Liikmesriigid on kohustatud looma ja rahastama sõltumatuid riiklikke

järelevalveasutusi, kelle ülesanne on kontrollida liidu ja rahvusvahelise õiguse järgimist

taustakontrolli ajal ning tagada, et põhjendatud väiteid põhiõiguste eiramise kohta kõigis

taustakontrolliga seotud asjakohastes toimingutes käsitletakse tõhusalt ja vajaduse korral

algatatakse selliste väidete uurimine. Liikmesriigid peavad mehhanismi sõltumatuse

tagamiseks võtma kasutusele asjakohased meetmed.

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise

kohta)

Uue õigusaktiga luuakse ELi ühine ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise

lähenemisviis, mis parandab kaitset vajavate inimeste ohutuid ja seaduslikke võimalusi ELi

jõudmiseks ning aitab tugevdada rahvusvahelist partnerlust kolmandate riikidega.

Määrusega kehtestatakse ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise

toimingute jaoks ühtne menetlus, sh ühised tähtajad ja vajaliku teabe esitamine, mis

vähendab praeguseid erinevusi liikmesriikide tegevuste vahel ning suurendab

ümberasustamise tõhusust. Varasema ad hoc korras toimunud ümberasustamise asemel on

seega loodud püsiv ja reguleeritud, kuid vabatahtlik ümberasustamise kord.

Määrus näeb ette liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava

(edaspidi „liidu kava“) koostamise, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel nõukogu

rakendusaktiga ning hõlmab kaheaastast ajavahemikku. Esimene liidu kava koostatakse

aastateks 2026-2027 ning rakendusakt peab olema vastu võetud enne 2025. aasta lõppu.

14

Liikmesriigid panustavad liidu kavasse vabatahtlikkuse alusel, esitades teavet oma

osalemise kohta kõrgetasemelisel ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise

komiteel.

Liidu kavas esitatakse:

 liikmesriikide territooriumile vastu võetavate isikute koguarv (märkides vastavalt nende

isikute osakaalu, kes tuleb ümber asustada, humanitaarsetel põhjustel vastu võtta ja

erakorraliselt vastu võtta),

 liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ning

 täpsed andmed piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine või

humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine toimub.

Liidu kavas võidakse vajaduse korral esitada ka konkreetse rühma või rühmade kirjeldus, keda

ümber asustatakse ning liikmesriikide vahelise kohapealse koordineerimise ja praktilise

koostöö kord. Teatud juhtudel (nt humanitaarkriis väljaspool liidu kavas sätestatud piirkondi)

võib nõukogu komisjoni ettepanekul muuta liidu kava, lisades sinna uusi piirkondi või

kolmandaid riike.

Liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi toetatakse asjakohase rahastamisega ELi eelarvest.

7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)

Määrus pakub kiireid protokolle kriisiolukordade ja rändajate ärakasutamise kohta, mida

täiendatakse operatiivabi ja rahastamisega hädaolukordades.

Kriisi- ja vääramatu jõu määrusega luuakse liidu tasandil kriisi- või vääramatu jõu olukordade

ohjamiseks stabiilne ja prognoositav raamistik, mis sisaldab tugevdatud

solidaarsuskomponenti, millega tagatakse, et kõigi asjaomaste liikmesriikide vajadused

rahuldatakse, ning menetluslikke erandeid liikmesriikide jaoks. Selliste konkreetsete juhtumite

jaoks, kus on tegemist rändajate vahendina kasutamisega, nähakse ette ka erandid, mis

võimaldavad liikmesriikidel võtta jõulisi ja sihipäraseid meetmeid liidu välispiiride

kaitsmiseks, tagades samal ajal juurdepääsu varjupaigale ja põhiõiguste austamise.

Määruses määratletakse kriisiolukorda kui erakorralist olukorda, kus liikmesriiki saabub maa-

, õhu- või mereteed pidi massiliselt kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid,

sealhulgas neid, kes on maabunud pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni. Peamine kriteerium on

see, et olukord halvab liikmesriigi varjupaiga-, vastuvõtu- (sh lastekaitseteenused) või

tagasisaatmise süsteemi nii tugevalt, et sellel võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi kui terviku toimimisele.

Rändajate vahendina kasutamine on määratletud kui olukord, kus kolmas riik või vaenulik

valitsusväline osaleja soodustab või hõlbustab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta

isikute liikumist välispiiridele või liikmesriiki. Seda tehakse eesmärgiga destabiliseerida liitu

või liikmesriiki ning selline tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas

avaliku korra säilitamist või riigi julgeoleku kaitset.

Vääramatu jõud tähendab ebatavalisi ja ettenägematuid asjaolusid, mis ei ole liikmesriigi

kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida, näiteks loodusõnnetused ja

pandeemiad. See tähendab ettenägematut olukorda, mis takistab liikmesriiki täitmast kohustusi,

mis tulenevad varjupaiga- ja rändehalduse määrusest ja varjupaigamenetluse määrusest.

15

Kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu olukorras olevad

liikmesriigid võivad teha teatavatest ELi varjupaigaõiguses sätestatud vastutusega seotud

normidest järgmisi erandeid:

 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaega pikendatakse seitsmelt päevalt

neljale nädalale.

 Piirimenetluse kestust pikendatakse 12 nädalalt 18 nädalale.

 Pikendatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise tähtaegu (ainult rändajate

massilise saabumise ja vääramatu jõu korral).

 Tehakse erandeid piirimenetluse kohaldamisest ja laiendatakse piirimenetluse

kohaldamisala sõltuvalt olukorrast.

Määrusega nähakse ette võimalus, et kui rändajate massiline saabumine on erakordselt ulatuslik

ja intensiivne, nii et see võib halvata ELi varjupaigasüsteemi, sest see võib põhjustada tõsiseid

puudusi taotlejate kohtlemisel, vabastatakse asjaomane liikmesriik taotlejate tagasivõtmise

kohustusest.

Kriisimääruses on sätestatud tugev mehhanism, et tagada põhiõiguste järgimine. Määrust tuleb

rakendada täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga, tagades kolmandate riikide kodanike ja

kodakondsuseta isikute põhiõigused. See hõlmab varjupaigaõiguse austamist ja vajalike

kaitsemeetmete kehtestamist, mis on ette nähtud ka varjupaigaalastes õigusaktides.

Kriisimehhanismi kasutatakse ainult erandlikel asjaoludel ja ainult seni, kuni see on

kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu korral hädavajalik. Kuna

selle tagamine on oluline, jälgivad komisjon ja nõukogu olukorda ja määruse kohaldamist

pidevalt, järgides vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kui komisjon peab seda

vajalikuks, võib ta ka taotleda, et EUAA algataks asjaomase liikmesriigi varjupaiga- ja

vastuvõtusüsteemi järelevalve.

Liikmesriigid peavad alati austama põhiõigusi. Kui tegemist on erandiga rahvusvahelise kaitse

taotluste registreerimisest (kriisiolukorras, sealhulgas rändajate vahendina kasutamise korral,

või vääramatu jõu olukorras), tuleks pidada prioriteetseks alaealiste ja nende pereliikmete ning

menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlusi. Prioriteetseks võib pidada taotlusi,

mis on tõenäoliselt hästi põhjendatud.

Kriisimääruse kohaselt on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse kohaldamisala

isikutele, kelle taotluste tunnustamise määr kogu ELis on 50% või madalam, või vähendada

kohustusliku piirimenetluse künnist 5%ni (selle asemel, et kohaldada seda kõigi taotlejate

suhtes, kelle tunnustamise määr on alla 20%).

Rändajate vahendina kasutamise korral on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse

kohaldamisala kõigile taotlejatele. Sellises olukorras tuleb siiski tähelepanu pöörata alla 12.

aastastele alaealistele ja nende pereliikmetele. Seetõttu peab asjaomane liikmesriik jätma

piirimenetlusest välja alla 12. aastased lapsed ja nende pereliikmed ning isikud, kellel on

menetluslikud või vastuvõtu erivajadused, või lõpetama piirimenetluse kohaldamise, kui pärast

individuaalset hindamist on kindlaks tehtud, et alla 12. aastaste laste, nende pereliikmete ja

menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlused on tõenäoliselt hästi põhjendatud.

Kinnipidamist tuleks kasutada ainult viimase abinõuna võimalikult lühikese aja jooksul ja

kinnipeetuid ei tohiks kunagi hoida vanglas või mõnes muus õiguskaitseotstarbelises asutuses.

Tuleb teha kõik võimalik, et tagada alaealistele ja nende pereliikmetele sobivad alternatiivid.

Samuti ei tohiks alaealisi eraldada nende vanematest või eestkostjatest.

16

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi

kohta)

Määrusega luuakse koostalitlusvõimeline varjupaiga- ja rände andmebaas, et toetada

varjupaigasüsteemi, aidata hallata ebaseaduslikku rännet ning toetada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ

(ajutise kaitse andmise kohta) rakendamist.

Sõna „Eurodac“ on tuletatud sõnadest Euroopa ja daktüloskoopia ning see tähistab Euroopa

Liidu andmekogu, milles töödeldakse ning võrreldakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ning

teatud ebaseaduslikult riigis viibijate sõrmejälgi. Praegu on andmekogu eesmärk vastutava

liikmesriigi menetluse tagamine. Täiendav eesmärk on ennetada kuritegevust ja terrorismi.

Kuna praegu kogutavate andmete maht ei vasta enam varjupaiga- ja rändehalduse muutunud

vajadustele on reformi järgselt oluliselt laiendatud Eurodac andmemahtu ja andmete

töötlemise eesmärki. Eurodac on sõrmejälgede võrdlemise andmebaasist muudetud

varjupaigataotlejate ja ebaseadusliku rände haldamise andmekoguks. Veel on uuendusena

pikendatud andmete säilitamise tähtaegu, oluliselt paraneb kolmanda riigi kodanike

tuvastamine ja tagasisaatmise toetamine. Andmebaas aitab kiiremini tuvastada

varjupaigasüsteemi kuritarvitajad.

Uue määrusega on tõhustatud ka laste kaitset, sest sõrmejälgi võetakse alates kuue aastastelt

lastelt võrreldes praeguse 14 aastase vanusepiiriga ning saatjata laste korral on hõlpsam

tuvastada, kellega koos ta on liikunud. Samuti sätestatakse, et lapselt sõrmejälgi võtvad

ametnikud peavad olema vastavalt koolitatud, et võtta sõrmejälgi ja suhelda lapsega

lapsesõbralikul viisil ja tagada kõik lapse õigused. Lapsi puudutavates toimingutes peab alati

juures olema lapsevanem või muu perekonnaliige ning saatjata laste puhul esindaja, kes on

vastavalt koolitatud. Laste puhul on keelatud kasutada jälgede võtmisel jõu kasutamine.

Esimest korda hõlmatakse Eurodac andmebaasi ka ajutise kaitse saajad ning ümberasustamise

programmide kaudu saabuvad välismaalased. Äärmiselt oluline on, et Eurodac on Euroopa

Liidu koostoime raamistiku osa, mis võimaldab kasutada vajalikke andmeid Euroopa Liidu

andmebaaside üleselt, näiteks siduda ühe inimese kohta VIS ja Eurodac andmed.

Võrreldes varasemaga on inimesta kategooriaid rohkem ja mõnede kategooriate puhul

säilitatakse andmeid praegusest kauem:

 Rahvusvahelise kaitse taotlejad, 10 aastat.

 Ebaseaduslikult piiriületuselt tabatud inimesed, 5 aastat (endise 18 kuu asemel).

 Pääste- ja otsingu operatsioonide järgselt maabunud inimesed, 5 aastat.

 Ebaseaduslikult viibimiselt tabatud inimesed, 5 aastat.

 Ümberasustatud inimesed, 5 aastat.

 Inimesed kelle ümberasustamisest on keeldutud, 3 aastat.

 Inimesed, kelle ümberasustamine on lõpetatud, 3 aastat.

 Riiklike programmida alusel ümberasustatud inimesed, 5 aastat.

 Täiendava kaitse saajad, kuni ajutist kaitset kohaldatakse.

Võrreldes varasemaga sisestatakse andmebaasi rohkem andmeid, milleks on:

 Biomeetria st nii sõrmejäljed kui näokujutis.

 Isikuandmed.

 Julgeoleku ohtu puudutav teave.

 Teave vabatahtliku tagasipöördumise toetuse andmise kohta.

 Reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi värviline koopia.

17

Sarnaselt märgitakse inimese kohta rohkem andmeid sh:

 Vastutav liikmesriik.

 Keelduv otsus ja asjaolu, et inimesel puudub riigis viibimise õigus.

 Rahvusvahelise kaitse andmine.

 Piirimenetluse raames tehtud otsuse jõustumine.

 Taotlejale viisa andmine.

 Ümberasustamist puudutav teave ja vastutavale riigile üleandmist puudutav teave.

Julgeolekuohu teabe osas märgitaks, kas inimene võib olla ohuks julgeolekule. Julgeoleku

ohtu kontrollimine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356

(taustakontrollide kohta) alusel, vastutava liikmesriigi menetluse raames ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) raames. Inimest võib

pidada ohuks julgeolekule, kui inimene on relvastatud või vägivaldne või tema kohta on

andmebaasides selgeid tõendeid selle kohta, et isik on seotud mõne Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta)6 või nõukogu raamotsuses

2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta)7

osutatud kuriteoga.

Eurodaci sisestatakse kõik välismaalase staatuse muutused. Õiguskaitse organitel on

andmebaasile ligipääs päringute tegemiseks, kuid andmete sisestamise volitus on ainult

rändehalduse asutustel.

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise

piirimenetluse kohta)

Uue määruse eesmärk on sidustada paremini varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused ning hoida

ära ebaseaduslikult EL-i sisenenud ning siin rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute teisene

ränne. Määrust kohaldatakse nende kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes,

kelle taotluse osas on piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus tehtud keelduv otsus ning keda

on kohustatud EL territooriumilt lahkuma vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi

tagasisaatmisdirektiivi) nõuetele. Jätkuvalt võivad liikmesriigid kasutada

tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud erisusi ning lisaks karistusõiguslikele

väljasaatmistele mitte kohaldada tagasisaatmisdirektiivi kolmandate riikide kodanikele, kellele

suhtes rakendatakse sisenemiskeelu otsust vastavalt Schengeni piirieeskirjale või kes on kinni

peetud seoses liikmesriigi välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem saanud

luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks (art 2 lg 2 p a). Küll tuleb nende isikute

kinnipidamisel järgida tagasisaatmisdirektiivi art 4 lg 4 sätestatud tagatisi, sh

kinnipidamistingimuste nõudeid.

Määrusega ei muudeta tagasisaatmisdirektiiviga kehtestatud õigusnorme. Kui tagasisaatmise

piirimenetluses ei õnnestu 12 nädala jooksul sisenemiskeelu otsust või tagasisaatmisotsust

täitmisele pöörata, tuleb tagasisaatmismenetlust jätkata üldises korras.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta,

millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L

88, 31.3.2017, lk 6). 7 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise

üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

18

10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303 (Euroopa Liidu

Varjupaigaameti kohta)

Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta septembris rände- ja varjupaigapaketi osana ettepaneku

parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes varasem Euroopa

Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) täieõiguslikuks ja suuremate volitustega Euroopa Liidu

Varjupaigaametiks (EUAA), eesmärgiga laiendada agentuuri liikmesriikidele antava operatiiv-

ja tehnilise abi andmise võimalusi nii tavaolukorras, kuid ka rändesurve olukordades. Samuti

on suurendatud agentuuri volitused liikmesriikide tegevuste koordineerimisel ja liikmesriikide

võimekuste monitoorimisel.

Uue määruse kohaselt on Euroopa Liidu Varjupaigaametil mandaat:

 anda kiiresti operatiivabi rändesurve alla kannatavatele ELi riikidele,

 kasutada alalist varjupaigaekspertide reservi, mis koosneb 500st liikmesriigi

ametnikust, kes on ameti käsutuses ja keda saab lähetada kiiresti kõikjale ELis,

 koostada liikmesriikide ametnike jaoks ulatuslik varjupaigaalane koolituskava, et

saavutada eesmärk saada ELi akrediteerimisasutuseks rahvusvahelise kaitse

küsimustes,

 kaitsta varjupaigataotlejate põhiõigusi ning

 parandada koordineerimist päritolu- ja transiidiriikidega.

Kuigi määruse teksti põhiosas lepiti kokku juba varasemalt lähtuvalt 2016. aasta ettepanekust,

tehti seoses rände- ja varjupaigareformiga sellesse Komisjoni ettepanekul täiendavaid

muudatusi EUAA pädevuse täpsustamiseks liikmesriikide abistamisel. 9. detsembril 2021

võttis nõukogu vastu määruse, millega muudeti varasem Euroopa Varjupaiga Tugiamet

täieõiguslikuks ELi ametiks. Alates 19. jaanuarist 2022 alustas EASO asemel tööd EUAA.

Alates 31. detsembrist 2023 on ametil mandaat jälgida, kuidas ELi riigid rakendavad

varjupaiga- ja vastuvõtutavasid käsitlevaid ELi õigusakte.

1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Eesti seisukohad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide kohta ja

võrdlev analüüs

1. Eesti seisukohad

27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati

heaks kiita järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu varjupaiga- ja

rändehalduse õigustiku reformi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist käsitlevate

eelnõude ja rände välismõõtme kohta:

Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll

välispiiridel

 Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset vajavate

isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmisele.

Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-, rahvusvahelise kaitse ja

tagasisaatmismenetluste raames.

 Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa Liidu

andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide

kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.

Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus

ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL

 Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse

tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja

menetluskoha valikul.

 Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset

piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused.

Peame oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate

menetlusliikide valikul.

25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil

8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine

menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

 Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse kehtestamist,

et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja kiirendada

tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks, et

liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha valikul.

2

Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

 Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi

määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist, Euroopa

Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise kohustuse kehtimist

ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava liikmesriigi määramise

menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustuse

tugevdamist.

 Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni

laiendamist õdedele ja vendadele.

 Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja kvalifikatsiooni

tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette liikmesriigi vastutuse

lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.

 Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse taotlejate

ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või tagasisaadetavate

vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma liikmesriikidele

vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel toimuvate otsingu- ja

päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks toetada eelkõige Euroopa Liidu

ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi või kahepoolsete kokkulepete alusel

vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.

 Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja päästeoperatsioonide

järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende lisamist rändesurve

hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.

 Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa perioodi

lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse vältimiseks teiste

rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda ühetaolisuse

põhimõttest.

25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil

8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine

menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

 Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all

liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga

liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et

rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid

jääb liikmesriigi otsustada.

 Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise

kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik ajutiselt

peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.

Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja

vääramatu jõuga seotud olukordi

3

 Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist massilise

sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et kriisiolukorra

lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele kohapeal, koondades

selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.

 Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja

tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus

kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.

Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem

 Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi Eurodac

andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema rändehalduse,

isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.

Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola

toetamiseks

 Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja varjupaigapoliitika

valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide reaalsetest vajadustest

ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile ja rändehaldusele.

Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil võimalik seada

piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning rakendada

laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks ja

tagasisaatmiste kiirendamiseks.

Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas

 Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ja

avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet kasutatakse

survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb eesmärgipäraselt kasutada

eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest nagu operatiivkoostöö EL

ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid, strateegiline

kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide koostamine.

 Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele liikmesriikidele

Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid abimeetmetega ei tohi

tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele. Seetõttu peame ka rände

ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate meetmetena sisserändajate

kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate vastuvõtmist.

 Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse tähtaegade

pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete vastuvõtutingimuste

kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada neid erisusi enda

ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise sisserände olukorras

peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ka

muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud piisavateks.

4

 Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse

registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik liikmesriiki

siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei ole vastuolus

tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks riigil jätkuvalt

võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.

25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukoht välismõõtme puhul:

 Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtte

säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.

04.09.2025 Vabariigi Valitsuse ja 12.09.2025 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati

heaks kiita järgmised siseministri esitatud seisukohad määruse eelnõu kohta, millega

muudetakse määrust (EL) 2024/1348 turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamise osas

 Eesti toetab eelnõuga väljapakutud võimalusi turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni

paindlikumaks kohaldamiseks varjupaigamenetluses, mis kiirendaks otsuste tegemist

varjupaigataotluste vastuvõetavuse kohta ja vähendaks ametiasutuste halduskoormust.

Peame oluliseks, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni on edaspidi võimalik rakendada

ka transiidi korral läbi turvalise kolmanda riigi või koostöölepingu korral kolmanda riigiga.

 Eesti toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni

alusel tehtud keelduvate otsuste edasikaebamisel ei ole automaatset peatavat mõju

tagasisaatmisele. See aitab vähendada menetluslikke viivitusi ja varjupaigasüsteemi

väärkasutamist, tagades samas välismaalasele kohtukaebeõiguse säilimise.

04.09.2025 Vabariigi Valitsuse ja 12.09.2025 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati

heaks kiita järgmine siseministri esitatud seisukoht määruse eelnõu kohta, millega

muudetakse määrust EL 2024/1348 liidu tasandil turvaliste päritoluriikide loetelu

kehtestamise osas

 Toetame liikmesriikidele võimaluse loomist rakendada varjupaiga kiirmenetlust või

piirimenetlust isikute suhtes, kes on pärit turvalistest päritoluriikidest ning määratleda

turvalisena ka päritoluriigi teatud osa. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu üleste turvaliste

päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjade kõrval jääb liikmesriikidele

võimalus riiklike nimekirjade kehtestamiseks, et tagada vajalik paindlikkus eri

rändevoogudega toimetulekuks. Oluline on tagada Euroopa Liidu ülese turvaliste riikide

nimekirja regulaarne hindamine ja vajaduse korral muutmine.

Lisaks on arvestatud alljärgnevate varasemate EL ühist varjupaigasüsteemi puudutavate

seisukohtadega:

30.05.2019 Vabariigi Valitsuse ja 03.06.2019 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungiks 06.-

07.06.2019.

Ränne ja varjupaik: eelseisvad väljakutsed

5

 Euroopa Liidu tegevuste fookus ebaseadusliku rände ennetamisel peab olema koostööl

päritolu- ja transiidiriikidega selle päritoluregioonis. Selleks et motiveerida kolmandaid

riike paremale koostööle oma kodanike tagasivõtmisel, on üheks võimaluseks siduda

tagasivõtuküsimused senisest enam teiste välispoliitika valdkondadega (näiteks viisa- ja

kaubanduspoliitikaga) põhimõttel „rohkem rohkema eest“.

 Strateegiline prioriteet peab jätkuvalt olema Schengeni ala probleemideta toimimine, et

tagada isikute vaba liikumine ning samal ajal kõrge turvalisus. Euroopa Liidu välispiiri

tugevdamiseks tuleb välja töötada ühtne välispiiri valvamise miinimumstandard. Tagada

tuleb uute piirihalduse infosüsteemide kiire rakendamine ja saavutada nende koostalitlus

sisejulgeoleku infosüsteemidega. Samuti tuleb rakendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti võimalusi, sh tagasisaatmisel, kooskõlas liikmesriikide tegelike abivajadustega.

 Tagasisaatmispoliitika välismõõtme arendamise kõrval on oluline tõhustada ja kiirendada

liikmesriikides tagasisaatmismenetluste läbiviimist ja takistada seadusliku aluseta riigis

viibivate välismaalaste teisest rännet, muu hulgas kinnipidamisnõuete ühtlustamise kaudu.

 Oluline on Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi lõpuleviimine, et saavutada senisest

parem kontroll rahvusvahelise kaitse taotlejate ja nende teiseste liikumiste üle, mis

võimaldaks ühtlasi tõhusamalt abistada tõelisi abivajajaid. Eesti toetab varjupaigareformiga

edasiliikumiseks vajaduse korral pakettlähenemisest loobumist.

 Saame nõustuda ka rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustusliku piirimenetlusega juhul, kui

liikmesriikidel on võimalik välismaalasi menetluse ajal kinni pidada sisenemise kohast

erineva piirilõigu lähedal või teha erandeid kinnipidamisnõuetes.

 Schengeni ala toimimise tagamiseks peab varjupaigataotleja esimese sisenemise

liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimine, tema

sõrmejälgede võtmine, turvalise päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist

kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmine. Erakordse rändesurve korral peab

liikmesriigile selleks olema tagatud piisav Euroopa Liidu operatiiv- ja finantsabi.

 Eesti hinnangul peaksid erakordselt suure rändesurvega seotud kriisimeetmed olema

eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja

käivitamise üle otsustamise pädevus peab jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Euroopa Liidu

rakendatavad võimalikud solidaarsusmeetmed ei tohiks tekitada tõmbefaktoreid

ebaseaduslikule sisserändele ega suurendada teiseseid liikumisi Schengeni alas.

 Eesliiniriikide abistamine suure rändesurvega toimetulemisel peab tuginema solidaarsuse

paindlikule käsitlusele, mis võtab arvesse liikmesriikide võimekust ja võimalusi.

 Igasugune loodav vahemehhanism eesliiniriikide abistamiseks peaks olema ajutise loomuga

ning selles osalemine toimuma vabatahtlikkuse alusel, kus iga liikmesriik otsustab oma

võimalustele vastavalt abistamise mooduse.

 Ümberasustamise, ümberpaigutamise ja võimalike kontrollitud keskuste loomise puhul

Euroopa Liidus on meile oluline vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.

6

11.10.2018 Vabariigi Valitsuse 8.10.2018 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 11.-

12.10.2018:

 Nõustume, et varjupaiga- ja tagasisaatmispoliitika omavahelist koostoimet tuleb tõhustada.

23.03.2017 Vabariigi Valitsuse 24.03.2017 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 27.-

28.03.2017:

 Eesti jagab komisjoni seisukohta, et tagasisaatmismenetlus ning rahvusvahelise kaitse

menetlus peavad koos toimima, mis tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse

rahuldamata jätmise puhul tuleb kohe käivitada ka tagasisaatmismenetlus.

02.06.2016 Vabariigi Valitsuse ja 17.06.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi I paketi seisukohad:

 Toetame Euroopa Komisjoni püüdlusi läheneda Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile

terviklikumalt, kuid leiame, et vastuvõetavad lahendused peavad jääma eesmärgipäraseks

ning võimaldama paindlikku lähenemist.

 Eesti ei toeta automaatset jaotussüsteemi, kuivõrd meie hinnangul peaksid kriisimeetmed

olema eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja

käivitamise üle otsustamise pädevus peaks jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Lisaks leiame,

et ümberpaigutamise reaalse toimimise tagamiseks on vajalik vastuvõtva liikmesriigi

nõusolek.

 Leiame, et rahaline kompensatsioonimeede automaatses jaotussüsteemis osalemise

alternatiivina ei ole eesmärgipärane vahend ebaproportsionaalse rändesurvega

toimetulekuks. Samuti ei lähtu see liikmesriikide solidaarse vabatahtliku abistamise

põhimõttest ega ole oma suuruselt proportsionaalne võrreldes kuludega, mis kaasneksid ühe

ümberpaigutatava isiku vastuvõtmisega.

 Toetame menetlustähtaegade muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Samuti toetame

tagasisaatmise vaidlustamistähtaegade lühendamist. Põhjendatud juhtudel peaks

liikmesriigil aga olema õigus menetlusaega pikendada, et koguda lisatõendeid ning

saavutada vajalikud kokklepped enne isiku tagasivõttu.

 Eesti hinnangul peaks esimese liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse

vajaduse eelhindamine, sh isiku registreerimine, tema sõrmejälgede võtmine, turvalise

päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist kaitset mittevajavate isikute

tagasisaatmine, mis on Dublini süsteemi aluspõhimõte, tagamaks Schengeni piirkonna ja

Euroopa Liidu välispiiri kontrolli toimimine.

 Toetame taotlejate kaasaaitamiskohustuse kehtestamist, et tõhustada menetluste läbiviimist.

 Toetame liikmesriigi vastutuse aegumise kaotamist, kuid leiame, et kriisiolukorras võiks

olla ette nähtud ka võimalus vastutust peatada või muuta.

7

 Toetame erandite kehtestamist saatjata alaealistele, mille puhul jääks üldiselt esimeseks

vastutavaks liikmesriigiks see riik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, v.a kui see pole

lapse parimates huvides.

 Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni

avamist ega laiendamist.

 Toetame lähenemist, et kõikidelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt (k.a alaealised) tuleb

viivitamata hõivata sõrmejäljed ning need kanda Eurodaci andmebaasi.

 Näeme Eurodac-süsteemis vajadust eelkõige selliste praktiliste arendusvajaduste järele, mis

aitavad kaasa süsteemi efektiivsemale ja laiemale kasutuselevõtule ning suurendavad

ristkasutuse võimalusi eri andmebaasidega: näiteks rullitavate sõrmejälgede võtmise

kohustuse kaotamine või staatiliste piltide asendamine dünaamilistega.

 Toetame EASO võimekuse suurendamist viisil, mis ei avalda negatiivset eelarvelist mõju

liikmesriikide praegusele võimekusele.

 Reservvõimekuse loomisel võiks kaaluda Euroopa Liidu üleste ametite ühise reservi

loomist.

 Toetame komisjoni püüdlusi varjupaigasüsteemi praktilise toimimise harmoneerimise

suunas. Seejuures eelistame mitteametlikke meetmeid, nagu näiteks käsiraamatud,

koolitused, hindamisvisiidid.

 Kuna puudujääke esineb eeskätt kriisimeetmetes, siis ei ole meie hinnangul põhjendatud

suurem harmoneerimine õigusakti liigi kaudu. Me ei toeta üldise varjupaigaõiguse

muutmist ning menetlustingimuste ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi muutmist

määruseks.

 Direktiivide avamisel toetame täiendava kaitse ja pagulasstaatuse puhul antavate

elamislubade pikkuste erinevuse säilimist, mis on sätestatud kehtivas õiguses, kuivõrd

näeme täiendavat kaitset pigem ajutise loomuga meetmena.

 Samuti võiks direktiivide avamisel kaaluda taotleja enda kaasaaitamiskohustuse

kehtestamist – näiteks eelistada isikuid, kes esitavad taotlemisel dokumendid.

 Euroopa Liidu üleste turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjade

kõrval peab liikmesriikidele jääma võimalus eraldiseisvate nimekirjade kehtestamiseks, et

tagada vajalik paindlikkus eri rändevoogudega toimetulekuks. Oluline on tagada Euroopa

Liidu ülese turvaliste riikide nimekirja regulaarne hindamine ja vajaduse korral muutmine.

 Menetlustingimuste direktiivi ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi avamisel toetame

menetlusreeglite ülevaatamist, et senisest paremini tagada naasmisdirektiivist tulenevate

ülesannete täitmine.

8

 Eesti on seisukohal, et ümberasustamine peab jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks.

 Toetame ümberasustamise parimate kogemuste jagamist liikmesriikide vahel ning vastavate

juhendmaterjalide või suunavate käsiraamatute koostamist.

 Toetame Euroopa Liidu integratsioonitegevuste harmoneerimist. Seejuures tuleb igasuguste

lisakohustuste panemisel liikmesriikidele ette näha ka vastavad eelarvelised vahendid.

 Eesti toetab muudatusi, mis võimaldavad lihtsustada kehtivat Euroopa Liidu

õigusraamistikku, et soodustada kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate elama asumist ning

viibimist Euroopa Liidu liikmesriikides ning nende liikuvust liikmesriikide vahel. Siiski

leiame, et liimesriikidele peab jääma õigus väljastada elamisluba kõrgelt kvalifitseeritud

töötajatele ka riigisisese õiguse alusel, et soodustada liikmesriigi majandusarengut ja

konkurentsivõimet teatud valdkondades.

 Kolmanda riigi kodanike riiki lubamisel on meie hinnangul oluline tõendatud seos töökoha

või siduva tööpakkumisega enne, kui isik saabub Euroopa Liitu. Vastavates menetlustes

efektiivsuse parandamiseks ja kiirendamiseks võiks kasutada erinevaid e-lahendusi.

 Seaduslikku rännet tuleb edendada ja lihtsustada kooskõlas liikmeriikidevahelise

infovahetuse tõhustamisega, samuti arvesse võttes iga liikmesriigi õigusakte nii ettevõtete

asutamise tingimuste, tööõiguse kui ka sotsiaalsete garantiide kohta.

 Eesti peab oluliseks koostööd kolmandate riikidega, et soodustada nende riikide arengut ja

vähendada ebaseadusliku rände survet Euroopa Liitu. Toetame põhimõtet, et kolmandate

riikidega tehtav koostöö peab tuginema vastava partnerriigi vajadustele. Siinkohal on

oluline novembris 2015 toimunud Valletta tippkohtumisel kokkulepitud tegevuskava

elluviimine Euroopa Liidu ja Aafrika riikide partnerluses. Eesti peab eriti oluliseks

tagasisaatmise, tagasivõtu ja reintegratsiooni valdkonnas tehtavat koostööd.

 Eesti peab oluliseks seadusliku rände edendamist, mis põhineb konkreetsetel kriteeriumidel

ja sisaldab võimalikke meetmeid juhuks, kui kolmas riik ei täida endale võetud kohustusi.

06.10.2016 Vabariigi Valitsuse ja 07.11.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud EL varjupaigasüsteemi reformi II paketi seisukohad

 Eesti toetab määruste asemel varjupaigavaldkonnas jätkuvalt Euroopa Liidu menetlus- ja

kvalifikatsioonitingimuste reguleerimist direktiividena, kuna vastasel juhul võib olla

tegemist vastuoluga Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud proportsionaalsuse ja

subsidiaarsuse põhimõtetega. Sellega seoses peab Eesti asjakohaseks hinnata täiendavalt

õigusakti liigi muutmise kooskõla proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega.

 Nõustume Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rolli suurenemisega liikmesriikide

praktikat ühtlustavate materjalide koostamisel rahvusvahelise kaitse valdkonnas, kuid meie

hinnangul saab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti sekkumine liikmesriikide

tegevusse olla soovituslik, et vältida dubleerimist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

sekkumisõigusega.

9

 Eesti toetab suurema tähelepanu pööramist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi

väärkasutamise tõkestamisele. Eelkõige pooldame taotleja kohustust teha ametiasutustega

igakülgset koostööd ning vastavate meetmete kehtestamist juhul, kui taotleja koostööst

keeldub.

 Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustuste täitmise tagamiseks ette nähtud

järelevalvemeetmete täiendamist ja vajaduse korral vastuvõtutingimuste piiramist.

 Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist

korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus

liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus

ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille õiguslikuks

aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3.

 Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpptähtaja lühendamist.

 Eesti toetab lõpptähtaja seadmist kiirmenetlusele ning juhtudele, kus taotlus jäetakse läbi

vaatamata.

 Eesti soovib põhimõtte säilitamist, mille kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada

esimesel võimalusel. Samas ei poolda Eesti tähtaja seadmist taotluse esitamisega seotud

erinevatele etappidele.

 Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.

 Eesti toetab võimalikult kiiret otsuse langetamist rahvusvahelise kaitse asjade

kohtumenetluses.

 Eesti soovib, et haldusorgani nõudmisel oleks taotleja vanuseekspertiisis osalemine

kohustuslik.

 Eesti toetab lähenemist, kus üldise põhimõttena rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

viiakse taotlejaga läbi vestlus. Vestluse ära jätmine peab olema erandlik ja põhjendatud.

 Eesti toetab kehtivate sätete säilitamist, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid võivad

ette näha, et taotlejale tagatakse õigusabi rahvusvahelise kaitse menetluses ning õigusabi ja

esindamine halduskohtumenetluses. Toetame seisukohta, et teatud põhjustel võib taotlejale

õigusabi andmist piirata.

 Eesti toetab korduva taotluse esitamisel taotleja tavapäraste garantiide piiramist (nt tasuta

õigusabi, automaatne riigis viibimise õigus).

 Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt juhul, kui liikmesriigil on võimekus isik tuvastada

elektrooniliste infosüsteemide abil, ei pea liikmesriik väljastama isikule varjupaigataotleja

tunnistust.

10

 Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku lisada määruse teksti, et taotleja on kohustatud

järgima asukohariigi põhiseaduslikku korda ja õigusakte, austama inimeste puutumatuid ja

võõrandamatuid õigusi ning universaalsed põhiväärtusi vabadust, demokraatiat,

võrdõiguslikkust ja õigusriigi põhimõtet.

 Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku, et rahvusvahelise kaitse saajana ei tunnustata

isikut, kes on Euroopa Liidu liikmesriigis toime pannud raske kuriteo.

 Eesti ei toeta eestkoste regulatsiooni muutmist, sest muudatused ei arvesta liikmesriikide

eripärasid eestkoste määramisel.

 Eesti toetab üldise põhimõttena erivajadusega taotlejatele senisest selgema regulatsiooni

loomist, muu hulgas toetame erivajadustega isikute suhtes teatud juhtudel kiirmenetluse

kohaldamist.

 Eesti toetab regulatsiooni säilitamist taotleja automaatse riigis viibimise õiguse suhtes.

 Eesti soovib, et juhul, kui isik võtab rahvusvahelise kaitse taotluse otseselt tagasi, ei kuulu

isik enam Euroopa Liidu varjupaigaõiguse regulatsiooni kohaldamisalasse.

 Eesti hinnangul avaldub menetlustingimuste kasulik mõju eesmärgipärasemalt juhul, kui

taotluse läbivaatamisel kiirmenetlusena ei kohaldu automaatne riigis viibimise õigus, vaid

selle üle otsustab kohus. Seda eelkõige juhul, kui taotlus on esitatud väljasaatmise

takistamise eesmärgil, ning juhul, kui taotleja on pärit turvalisest päritoluriigist või

turvalisest kolmandast riigist.

 Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.

 Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt õigusakti reguleerimisalasse jäävad üksnes

pagulasstaatus ja täiendava kaitse staatus.

 Eesti toetab ettepanekut, mille kohaselt välistatakse isikule kaitse andmine juhul, kui isikul

oli või on võimalus elama asuda päritoluriigi mõnesse teise turvalisse osasse.

 Eesti toetab kaitse saajatele väljastatava elamisloa kehtivusaja ühtlustamist.

 Eesti toetab lähenemist, millega nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala

laiendatakse rahvusvahelise kaitse saajatele nii, et 5-aastane periood, kui kaitse saajad

oleksid õigustatud pikaajalise elaniku staatusele, algab iga kord uuesti, kui isik lahkub ilma

loata selle liikmesriigi territooriumilt, kes talle kaitse andis.

 Eesti on seisukohal, et pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemise ja kehtetuks

tunnistamise ning kaitse andmise välistamise aluseks võiks olla ka oht teiste Euroopa Liidu

liikmesriikide avalikule korrale või julgeolekule.

 Eesti toetab liikmesriigile võimaluse loomist kohustada rahvusvahelise kaitse saajaid

osalema lõimumist toetavates tegevustes.

11

 Eesti toetab eelnõus esitatud kolme kuud muu seadusliku viibimisaluse taotlemiseks, juhul

kui isiku kaitse staatus on tühistatud vajaduse äralangemise tõttu.

 Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saajale peab olema tagatud ligipääs

kutseharidusele, sh õpipoisiõppele ja võrdne kohtlemine.

 Eesti toetab lähenemist, et alaealistele rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa

Liidu liikmesriigi kodanikega sarnane ligipääs haridussüsteemile ning täiskasvanutele

tagatakse ligipääs üldhariduse süsteemile ja täienduskoolitusele samadel tingimustel kui

kolmandatest riikidest pärit välismaalastele.

 Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa Liidu

liikmesriigi kodanikega võrdne ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide

tunnustamisele ning võrdne ligipääs varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise

andmebaasile, millega hinnatakse nende oskuseid ja teadmisi.

 Eesti toetab ettepanekut, millega sätestatakse taotleja teisese liikumise ja omavolilise

lahkumise vältimiseks täiendav kinnipidamisalus.

 Eesti pooldab tervishoiuteenuste puhul taotlejale vajaduspõhist lähenemist. Samas tuleks

piisavate rahaliste vahendite olemasolul taotlejal tasuda talle osutatud tervishoiuteenuse

eest, välja arvatud vältimatu abi korral.

 Eesti peab mõistlikuks eelnõus väljapakutud kuni 6-kuulist tähtaega rahvusvahelise kaitse

taotlejale tööturule juurdepääsu tagamiseks.

 Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse taotlejale on tagatud ligipääs haridusele,

v.a laenudele ja toetustele, ning ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide

tunnustamisele ja võrdne kohtlemine. Seejuures toetame alaealiste taotlejate ligipääsu

tagamist haridussüsteemile.

 Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist

korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus

liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus

ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille õiguslikuks

aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3. Praegu ei ole Eesti hinnangul

määruse eelnõus õigusliku alusena kasutatud artiklis sätestatud eeldused täidetud ning

seetõttu peab Eesti vajalikuks küsida Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistuse hinnangut

Euroopa Liidu ümberasustamise kava ettepaneku proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse

põhimõtetele vastavuse kohta ja analüüsi algatuse kooskõla kohta Euroopa Liidu

aluslepingutega.

 Eesti peab vajalikuks hinnata kaitsevajaduse kindlaksmääramisel ümberasustamise puhul

nii isiku täiendava kaitse kui ka pagulasstaatuse vajadust.

12

 Eesti ei pea põhjendatuks kriisiolukorra protseduurireeglite kasutamist alaliselt. ELAKi

täiendatud sõnastus: Eesti ei pea põhjendatuks ja ei toeta kriisiolukorra protseduurireeglite

kasutamist alaliselt.

2. Analüüs Vabariigi Valitsuse 27.01.2022 ja 25.05.2023 seisukohtade vastavuse

kohta Euroopa Liidu õigusaktides

1. Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll

välispiiridel

1.1 Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset

vajavate isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute

tagasisaatmisele. Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-, rahvusvahelise

kaitse ja tagasisaatmismenetluste raames.1

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Taustakontrolli puhul ei

ole tegemist eraldi menetlusega, taustakontroll on Euroopa integreeritud piirihalduse osa.

Määruse artikli 5 kohaselt tuleb kolmanda riigi kodanike suhtes läbi viia taustakontroll ning

artikkel 6 järgi ei ole taustakontrolli tegemise ajal antud isikutel lubatud liikmesriiki siseneda,

et ennetada võimalikku ohtu liikmesriigi sisejulgeolekule. Artikkel 18 lõike 1 kohaselt, kui

taustakontroll on lõpetatud või hiljemalt määruse artiklis 8 sätestatud tähtaegade möödumisel

suunatakse määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes ei ole avaldanud

soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, pädevatesse asutustesse, et kohaldada tagasisaatmise

direktiivi 2008/115/EÜ kohaseid menetlusi, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/399

piirieeskirja kohta artikli 6 lõike 5 kohaldamist. Artiklis 17 osutatud kokkuvõte edastatakse

asjaomasele asutusele, kuhu kolmanda riigi kodanik suunatakse. Artikkel 18 lõige 2 sätestab, et

artiklites 5 ja 7 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes on avaldanud soovi rahvusvahelise

kaitse saamiseks, suunatakse rahvusvahelise kaitse sooviavaldusi registreerivatesse

pädevatesse asutustesse.

Määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et eelkõige peaks kolmanda riigi kodanike taustakontroll

aitama kaasa selle tagamisele, et välismaalased suunatakse võimalikult varakult asjakohasesse

menetlusse ning et see menetlus jätkub katkestuste või viivitusteta. Põhjenduspunkt 15

täpsustab, et pärast taustakontrolli lõpetamist tuleks asjaomane kolmanda riigi kodanik suunata

kas rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks pädevatesse asutustesse või kohaldada

direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiivi) kohaseid menetlusi. Põhjenduspunktis 18 on

selgitatud, et kui taustakontroll liikmesriigi territooriumil on tehtud, tuleks asjaomaste

kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldada tagasisaatmismenetlust või juhul, kui nad taotlevad

rahvusvahelist kaitset, asjakohast varjupaigamenetlust.

Põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleks taustakontroll välispiiril lõpule viia võimalikult kiiresti ning

see ei tohiks kesta kauem kui seitse päeva vastavalt määruse artikli 8 (taustakontrolli nõuded)

lõikele 3. Taustakontroll liikmesriigi territooriumil tuleks lõpule viia võimalikult kiiresti ning

see ei tohiks kesta kauem kui kolm päeva vastavalt määruse artikli 8 (taustakontrolli nõuded)

lõikele 4.

1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

13

1.2. Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa

Liidu andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide

kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.2

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Määruse artikkel 15

(julgeolekukontroll) lõige 2 kohaselt tehakse julgeolekukontrolli läbivate kolmanda riigi

kodanike kohta käivad päringud riiklikes ning Euroopa Liidu andmebaasides. Sellega tagatakse

juurdepääs SIS, EES, ETIAS, VIS, ECRIS-TCN ning Europoli ja Interpoli andmebaasidele.

Täpsem julgeoleku kontrolli tegemise kord on kirjeldatud artiklis 16 (tuvastamise ja

julgeolekukontrolli tegemise kord).

Põhjenduspunkti 46 kohaselt tuleks taustakontrolli käigus kontrollida ka seda, kas asjaomaste

kolmanda riigi kodanike sisenemine liitu võib kujutada endast ohtu sisejulgeolekule.

2. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus

ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL33

2.1. Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse

tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja

menetluskoha valikul.3

Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse

kehtestamist, et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja

kiirendada tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks,

et liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha

valikul.4

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja 2024/1349

tagasisaatmise piirimenetluse kohta. Sätestatud on ühtne kohustuslik varjupaiga piirimenetlus

ja selle jätkuna tagasisaatmise piirimenetlus, mis tagab lihtsama, selgema ja senisest tõhusama

menetluse EL välispiiril nende juhtumite tuvastamise, mis ilmselgelt rahvusvahelist kaitse ei

vaja.

Nimetatud uus piirimenetlus aitab senisest tõhusamalt ja kiiremalt tuvastada

varjupaigasüsteemi kuritarvitamisi ja kaitset mittevajavaid kolmanda riigi kodanikke ning

koosmõjus muude uute meetmetega vähendada ka ebaseaduslikku teisest liikumist.

Määruse põhjenduspunkt 58 selgitab, et piiril toimuva varjupaiga- ja tagasisaatmise menetluse

eesmärk on välispiiril kiiresti hinnata, kas taotlused on põhjendamatud või mittelubatavad, ning

saata kiiresti tagasi inimesed, kellel ei ole õigust riiki jääda, järgides seejuures täielikult tagasi-

ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning tagades, et hästi põhjendatud taotlustega inimesed

suunatakse varjupaiga tavamenetlusse ning neile antakse kiire juurdepääs rahvusvahelisele

kaitsele.

2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 4 Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis

puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,

mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL

asjade komisjoni istungil).

14

Piirimenetluse ajal on lubatud välismaalased kinnipidamiseks ja menetluseks sisenemise

piirialalt mujale viia ja see ei too kaasa riiki lubamist st säilib riiki mittelubamise õiguslik

konstruktsioon.

Artikkel 54 (piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht) lõige 1 sätestab et, vastavalt

direktiivi (EL) 2024/1346 artiklile 9, ja ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 10

kohaldamist, nõuab liikmesriik, et sellel ajal, mil vaadatakse läbi taotlusi, mille suhtes

kohaldatakse piirimenetlust, elaksid taotlejad üldjuhul välispiiril, selle läheduses või

transiiditsoonis või mõnes muus nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas, võttes

täielikult arvesse asjaomase liikmesriikigi geograafilisi eripärasid.

Artikkel 54 lõige 3 kohaselt teatab iga liikmesriik komisjonile hiljemalt 11. aprilliks 2026

kohad, kus piirimenetlust läbi viiakse, kaasa arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 45 (piiril

toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine). Liikmesriigid tagavad, et nende

kohtade suutlikkus on artikliga 45 hõlmatud taotluste läbivaatamiseks piisav. Kõigist

muudatustest nende kohtade määramisel, kus piirimenetlust läbi viiakse, teatatakse komisjonile

kahe kuu jooksul muudatuste toimumisest. Ka põhjenduspunkt 58 selgitab, et liikmesriikidel

on võimalik taotluste lubatavuse hindamiseks nõuda, et rahvusvahelise kaitse taotlejad elaksid

üldjuhul välispiiril, selle läheduses või transiiditsoonis või mõnes muus nende territooriumil

asuvas selleks määratud kohas.

Piirimenetlus hõlmab kohtulikku kontrolli, kuid samas piirimenetluse otsuste vaidlustamine

peab arvesse võtma liikmesriikide kohtusüsteeme ja -menetlusreegleid Liikmesriikidel on

kohustus sätestada kohtumenetluse tähtaeg, mis jääb maksimaalse 12 nädala piiridesse.

Põhjenduspunkt 88 selgitab, et mõnes liikmesriigis nõutakse menetluslike õigusnormide

kohaselt, et edasikaebus jõuaks lisaks käesoleva määruse kohaselt nõutule veel teise

edasikaebeastmesse. Pidades silmas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ning võttes

nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide menetluslikku autonoomiat ja käesoleva määruse

eesmärke, on asjakohane sätestada paindlik lõpliku otsuse määratlus, viidates riigisisesele

õigusele, kusjuures liikmesriigid peaksid minimaalselt võimaldama käesoleva määruse V

peatükis sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamist, enne kui otsus muutub riigisisese õiguse

kohaselt lõplikuks. Kui korduv taotlus on esitatud enne, kui varasema kohta tehtud otsus

muutub lõplikuks, tuleks seda käsitada täiendava selgitusena ja see tuleks läbi vaadata vastavalt

kas käimasoleva haldus- või edasikaebemenetluse raames.

2.2. Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset

piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused. Peame

oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate

menetlusliikide valikul.5

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta. Alla 12

aastaste lastega perekondade menetlemine varjupaiga piirimenetluses ei ole automaatselt

välistatud. LR saab otsustada, millisel juhul lastega perede ja saatjata laste taotlused

menetletakse piiril ja millisel juhul siseriigis.

Artikkel 44 (piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused) lõige 3 sätestab, et

kui piirimenetlust kohaldatakse alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, vaadatakse nende

taotlused läbi eelisjärjekorras.

Põhjenduspunkt 67 selgitab, et kui liikmesriigid kohaldavad sätteid, mis võivad mõjutada

alaealisi, peavad nad eelkõige silmas pidama lapse huvisid. Selles kontekstis ja võttes arvesse

alaealiste vastuvõtu erivajadusi, ei tohi liikmesriik, kui kohaldatakse piirimenetlust ja taotlejate

arv konkreetsel hetkel ületab selle liikmesriigi piisavale suutlikkusele vastavat arvu, eelistada

5 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

15

piirimenetluse kohaldamist alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui

tõsistel põhjustel leitakse, et nad kujutavad endast ohtu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule

korrale. Piirimenetluse kohaldamise korral tuleb alaealiste ja nende pereliikmete taotlused läbi

vaadata eelisjärjekorras. Vastuvõturajatised alaealiste ja nende pereliikmete jaoks peavad olema

nende vajadustele vastavad, järgides täielikult direktiivi (EL) 2024/1346 vastuvõtutingimuste

kohta. Võttes arvesse, et laste kaitsmine on esmatähtis, peaks komisjon juhul, kui määruse (EL)

2021/2303 kohase järelevalve käigus saadud teabest nähtub, et liikmesriik ei täida alaealiste ja

nende pereliikmete vastuvõtu nõudeid, soovitama piirimenetluse kohaldamise alaealistega

perede suhtes peatada ning asjaomane liikmesriik peaks teavitama komisjoni meetmetest, mida

on komisjoni soovituses sisalduvate mis tahes puuduste kõrvaldamiseks võetud. Kõnealune

soovitus tuleks avalikustada.

Artikkel 53 (piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid) lõike 1 kohaselt,

kohaldatakse saatjata alaealiste suhtes piirimenetlust ainult artikli 42 (kiirendatud

läbivaatamismenetlus) lõike 3 punktis b osutatud asjaoludel ehk juhtudel kui on põhjendatud

alus arvata, et taotleja ohustab liikmesriigi riiklikku julgeolekut või avalikku korda või taotleja

on vastavalt riigisisesele õigusele välja saadetud mõjuvatel riikliku julgeoleku või avaliku

korraga seotud põhjustel.

Saatjata alaealiste osas selgitab põhjenduspunkt 62 täiendavalt, et pidades silmas lapse õiguste

tähtsust ja vajadust võtta arvesse lapse huve, ei tohi saatjata alaealiste suhtes reeglina

piirimenetlust kohaldada, välja arvatud juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et alaealine

kujutab endast ohtu liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või kui taotleja on riigisisese

õiguse kohaselt riigi julgeoleku või avaliku korraga seotud tõsistel põhjustel välja saadetud.

3. Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

3.1. Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi

määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist,

Euroopa Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise

kohustuse kehtimist ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava

liikmesriigi määramise menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse

taotleja koostöökohustuse tugevdamist.6

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja määrusega

2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Vastutava liikmesriigi määramise üldpõhimõtted

sh ühe vastutava liikmesriigi määramine ja esimese sisenemise liikmesriigi vastutus, on samad.

Menetlust on muudetud efektiivsemaks ning teisese rände tõkestamise ühe olulisima meetodina

pakutakse vastuvõtutingimusi vaid vastutavas liikmesriigis st liikmesriigis, kus taotleja on

kohustatud viibima.

Määruse 2024/1348 ühtse menetluse kohta artikkel 52 (vastutava liikmesriigi

kindlaksmääramine ja ümberpaigutamine) lõige 1 kohaselt kui piirimenetluse tingimused on

kohaldatavad, otsustavad liikmesriigid viia piirimenetluse sooritamise kohtades läbi taotluse

läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse, mis on sätestatud

määruses (EL) 2024/1351.

Sama määruse põhjenduspunkti 68 kohaselt peab piirimenetlus rahvusvahelise kaitse taotluste

läbivaatamiseks olema võimalikult lühike, kuid tagama samal ajal nende täieliku ja õiglase

läbivaatamise. See ei tohi mingil juhul olla pikem kui 12 nädalat, mis hõlmab vastutava

liikmesriigi kindlaksmääramist. Liikmesriikidel peab olema võimalik pikendada seda tähtaega

6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

16

16 nädalani, kui inimene antakse määruse (EL) 2024/1351 alusel üle. Seda tähtaega tuleb

käsitada piiril toimuva varjupaigamenetluse eraldiseisva tähtajana alates taotluse

registreerimisest kuni hetkeni, mil taotlejal ei ole õigust riiki jääda ja tal ei ole lubatud sinna

jääda.

Määruse 2024/1351 varjupaiga – ja rändehalduse kohta artikkel 36 sätestab vastutava

liikmesriigi kohustused ning artikkel 37 vastutuse lõppemise. Sama määruse artikkel 84

(üleminekumeetmed) sätestab, et enne 1. juulit 2026 registreeritud rahvusvahelise kaitse

taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määratakse kindlaks määruses

(EL) nr 604/2013 sätestatud kriteeriumide kohaselt.

3.2. Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni

laiendamist õdedele ja vendadele.7

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.

Rahvusvahelise kaitse taotleja pereliikme definitsioon ei ole laiendatud tema õdedele ja

vendadele.

Määruse artikkel 2 (mõisted) lõike 8 kohaselt mõistetakse taotleja „pereliikmena“ järgmised

taotleja pereliikmed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas

juba enne taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi territooriumile:

a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase

liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke

käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;

b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole abielus,

sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud abielust või

väljaspool abielu või on lapsendatud;

c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava

kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;

d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase

liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või muu

täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.

3.3. Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja

kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette

liikmesriigi vastutuse lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.8

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Märgitud

aluse kasutamisel halduskoormust suurendavad ja aluse kuritarvitamist võimaldavad elemendid

on tekstist välja jäetud ja sätestatud on ajalised piirangud ja kriteeriumid õppeasutustele ning

on välistatud kaugteel õppimist kinnitavate dokumentide kasutamine.

Määruse 2024/1351 artikkel 2 (mõisted) lõike 15 kohaselt on „diplom või muu kvalifikatsiooni

tõendav dokument“ dokument, mis on saadud ja kinnitatud liikmesriigis pärast vähemalt ühte

õppeaastat selle liikmesriigi territooriumil tunnustatud riiklikus või piirkondlikus haridus- või

kutseõppeprogrammis, mis vastab vähemalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2. tasemele

ja mida korraldab haridusasutus vastavalt asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele,

välja arvatud veebipõhised koolitused ja muud kaugõppe vormid.

7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 8 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

17

Sama määruse artikkel 30 (diplomid või muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid) lõike

1 kohaselt, kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mille on välja

andnud liikmesriigis asuv haridusasutus, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse

sooviavalduse läbivaatamise eest, tingimusel et taotluse sooviavaldus registreeritakse vähem

kui kuus aastat pärast diplomi või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamist.

Lõige 2 kohaselt, kui taotlejal on mitu diplomit või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti,

mille on välja andnud eri liikmesriikides asuvad haridusasutused, vastutab rahvusvahelise

kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, kes andis diplomi või muu

kvalifikatsiooni tõendava dokumendi pikima õppeperioodi järel, või õppeperioodide samasuse

korral liikmesriik, kus saadi viimane diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument.

Määruse põhjenduspunkt 55 selgitab, et kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni

tõendav dokument, peab nende taotluse läbivaatamise eest vastutama liikmesriik, kus diplom

on välja antud, tingimusel, et taotlus registreeritakse vähem kui kuus aastat pärast diplomi või

muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamist, mis tagaks taotluse kiire läbivaatamise

liikmesriigis, millega taotlejal on sellise diplomi alusel olulised sidemed.

3.4. Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse

taotlejate ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või

tagasisaadetavate vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma

liikmesriikidele vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel

toimuvate otsingu- ja päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks toetada

eelkõige Euroopa Liidu ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi või

kahepoolsete kokkulepete alusel vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.9

Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all

liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga

liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et

rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid

jääb liikmesriigi otsustada.10

Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise

kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik

ajutiselt peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.11

Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse

põhimõtte säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.12

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.

Ümberpaigutamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik. Liikmesriik saab rändesurve all olevat

9 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 10 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis

puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,

mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu

EL asjade komisjoni istungil). 11 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis

puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,

mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL

asjade komisjoni istungil). 12 Eesti seisukoht välismõõtme puhul kinnitati 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade

komisjoni istungil.

18

teist liikmesriiki abistades solidaarsusmeetmeid ise valida, pakkudes abistamiseks kaitase

taotlejate või saajate vastu võtmist, raha või samas vääringus muud abi. Abistamise viise saab

valida nii tavaolukorras kui kriisi sh rände ärakasutamise- , massilise sisserände kui vääramatu

jõu olukorras. Võimalikud on ka kahepoolsed kokkulepped

Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikli 2 (mõisted) punktidega 19 ja 20

sätestatakse toetatava ja toetava liikmesriigi mõisted ning punktiga 22 ümberpaigutamise

mõiste. Ümberpaigutamine on taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast

liikmesriigist toetavasse liikmesriiki.

Määruse artikkel 6 (solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte) kohaselt järgivad Liit

ja liikmesriigid oma määruse kohaste kohustuste täitmisel solidaarsuse ja vastutuse õiglase

jagamise põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning võtavad arvesse

nende ühist huvi liidu varjupaiga- ja rändehalduspoliitika tulemusliku toimimise vastu. Määruse

II peatüki kohaselt luuakse iga aastane rändehalduse tsükkel.

Sama määruse artiklis 12 sätestatakse, et iga aastane solidaarsusreserv kehtestatakse Euroopa

Komisjoni ettepanekul nõukogu rakendusaktiga, mis tähendab, et abistamise viiside ja mahtude

üle otsustavad liikmesriigid. Artikkel 57 (nõukogu rakendusakt iga-aastase solidaarsusreservi

loomise kohta) kohaselt sisaldab iga-aastase liidu tasandi iga-aastase solidaarsusreservi jaoks

nõutavate ümberpaigutamiste ja rahaliste toetuste võrdlusarvu ning konkreetseid kohustusi,

mille iga liikmesriik on kõrgetasemelisel foorumi artiklis 13 osutatud kohtumisel võtnud artikli

56 (iga-aastane solidaarsusreserv) lõikes 2 osutatud iga liiki solidaarsuspanuste kohta. Nõukogu

võtab rakendusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogu võib artiklis 12 osutatud

komisjoni ettepanekut kvalifitseeritud häälteenamusega muuta.

Määruse artikkel 57 lg 4 kohaselt on n liikmesriikidel täielik kaalutlusõigus valida artikli 56

lõikes 2 loetletud solidaarsusmeetmete liikide või nende kombinatsiooni vahel. Liikmesriigid,

kes kohustuvad võtma alternatiivseid solidaarsusmeetmeid, märgivad selliste meetmete rahalise

väärtuse objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui artiklis 12 osutatud komisjoni ettepanekus ei

ole alternatiivseid solidaarsusmeetmeid kindlaks määratud, võivad liikmesriigid siiski

kohustuda neid meetmeid võtma. Kui toetatav liikmesriik neid meetmeid asjaomasel aastal ei

taotle, arvestatakse need ümber rahaliseks panuseks.

Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikkel 56 (iga-aastane

solidaarsusreserv) lõike 2 kohaselt koosneb iga-aastane solidaarsusreserv

solidaarsusmeetmetest, mida loetakse võrdväärseks:

a) artiklite 67 (ümberpaigutamisele eelnev menetlus) ja 68 (ümberpaigutamisele järgnev

menetlus) kohane ümberpaigutamine:

i) mida rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes;

ii) mida rakendatakse, kui asjaomane toetav ja toetatav liikmesriik on selles kahepoolselt kokku

leppinud, selliste rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, kellele on antud rahvusvaheline kaitse

vähem kui kolm aastat enne seda, kui võeti vastu artiklis 57 osutatud nõukogu rakendusakt;

b) liikmesriikide antav rahaline toetus, mis on peamiselt suunatud liikmesriikides võetavatele

meetmetele rände, vastuvõtmise, varjupaiga, lahkumiseelse reintegreerimise, piirihalduse ja

tegevustoetuse valdkonnas, millega võidakse toetada ka kolmandates riikides või nendega

seoses võetavaid meetmeid, millel võib olla otsene mõju rändevoogudele liikmesriikide

välispiiridel või mis parandavad asjaomase kolmanda riigi varjupaiga-, vastuvõtu- ja

rändesüsteeme, sealhulgas toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

programmid, kooskõlas artikliga 64;

c) alternatiivsed rände, vastuvõtmise, varjupaiga, tagasipöördumise ja reintegratsiooni ning

piirihalduse valdkonna solidaarsusmeetmed, mis keskenduvad tegevustoetusele, suutlikkuse

suurendamisele, teenustele, personalitoele, rajatistele ja tehnilisele varustusele kooskõlas

artikliga 65.

Toetatavad liikmesriigid rakendavad selliseid meetmeid käesoleva lõike esimese lõigu punktis

b osutatud kolmandates riikides või seoses selliste kolmandate riikidega kooskõlas käesoleva

määruse ja määruse (EL) 2021/1147 kohaldamisala ja eesmärkidega

19

Artikkel 64 sätestab rahalise toetuse ja artikkel 65 sätestab alternatiivsete solidaarsusmeetmete

põhimõtted. Artikliga 66 sätestatakse abistamise ulatuse jaotamine. Täiendavalt on sätestatud

inimeste solidaarsuse arvestusse kuuluv vastutuse erandite kohaldamise võimalus. Artikliga 71

sätestatakse Euroopa Liidu rahaline toetus liikmesriikidele ümberpaigutamise korral.

Sama määruse põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleb selleks, et tagada solidaarsus ja vastutuse

õiglane jagamine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning pingutuste tasakaal

liikmesriikide vahel, luua kohustuslik solidaarsusmehhanism, mis näeb ette rändesurve all

olevate liikmesriikide tulemusliku toetamise ja tagab kiire juurdepääsu õiglastele ja tõhusatele

rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele. Sellise mehhanismiga tuleb ette näha samaväärsed

eri liiki solidaarsusmeetmed ning see peaks olema paindlik ja võimeline kiiresti kohanema

muutuvate rändeprobleemidega. Solidaarsusmeetmed tuleb kavandada juhtumipõhiselt, et need

oleksid kohandatud asjaomase liikmesriigi vajadustele.

Põhjenduspunkt 34 selgitab, et kuigi ümberpaigutamist tuleb kohaldada eelkõige

rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul, kusjuures eelisjärjekorras tuleb kaaluda haavatavaid

inimesi, peab selle kohaldamine jääma paindlikuks. Arvestades ümberpaigutamise

vabatahtlikkust, peab toetavatel ja toetatavatel liikmesriikidel olema võimalus väljendada oma

eelistusi seoses inimestega, kelle puhul seda kaalutakse. Sellised eelistused peavad olema

mõistlikud, arvestades toetatavas liikmesriigis kindlaks tehtud vajadusi ja profiile, et tagada

seoses ümberpaigutamisega võetud kohustuste tulemuslik täitmine.

Selleks et toetada liikmesriike nende kohustuste täitmisel on suurendatud Euroopa Liidu

Varjupaigaameti (EUAA) mandaati nii seire, juhiste kui operatiivabi pakkumise valdkondades,

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu

Varjupaigaametit.

Kolmandate riikide kodanike ümberasustamine on reguleeritud määrusega 2024/1350, millega

luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik. Määruses

on tagatud ümberasustamise vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.

Määruse artikli 1 (reguleerimisese) lõike 4 kohaselt annavad liikmesriigid oma panuse artiklis

8 osutatud liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavasse

vabatahtlikkuse alusel.

3.5. Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja

päästeoperatsioonide järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende

lisamist rändesurve hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.13

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 12

(statistika) lõike 1 punkti c kohaselt koostab eu-LISA igal kuul Eurodac-süsteemi töö kohta

statistilise aruande, kus esitatakse muuhulgas otsingu- ja päästeoperatsioonide (SAR) järel

maabunud inimeste arv.

Määruses on SAR statistilistel eesmärkidel rändesurve ühe näitajana ja rändeteekonna

kaardistamiseks. SAR kaudu saabumine ei ole seotud eraldi rändemenetluse ega solidaarsuse

mehhanismiga. Solidaarsusmehhanism on üks olenemata sisserände teekonnast või viisist.

EURODAC määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et kajastada täpselt rahvusvahelise õiguse

kohaseid liikmesriikide kohustusi korraldada otsingu- ja päästeoperatsioone ja anda täpsem

ülevaade rändevoogude koosseisust liidus, on samuti vaja, sealhulgas statistilistel eesmärkidel,

registreerida Eurodac-süsteemis asjaolu, et kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta

isikud on maabunud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel.

Samas võib määruse 2024/1351 kohaselt otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud

inimeste hulka arvestada rändesurve hindamisel. Määruse artikli 11 (komisjoni rakendusotsus

13 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

20

rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras olevate liikmesriikide

kindlaksmääramise kohta) lõige 3 sätestab, et kui liikmesriiki on tulnud viimase 12 kuu jooksul

suur hulk saabujaid otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete korduvate maabumiste tõttu,

käsitab komisjon seda liikmesriiki rändesurve all olevana, tingimusel et saabujate hulk on nii

suur, et tekitab ebaproportsionaalseid kohustusi asjaomase liikmesriigi hästi ettevalmistatud

varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemidele. Artikkel 12 (komisjoni ettepanek võtta vastu

nõukogu rakendusakt, millega luuakse iga-aastase solidaarsusreserv) lõike 5 kohaselt, kui

komisjon on artiklis 11 osutatud rakendusotsuses kindlaks määranud, et üks või mitu

liikmesriiki on otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud korduvate maabumiste suure arvu

tõttu rändesurve all, kehtestab komisjon soovitusliku protsendimäära, mille ulatuses tehakse

iga-aastane solidaarsusreserv sellistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Artikkel 57 (nõukogu

rakendusakt iga-aastase solidaarsusreservi loomise kohta) lõike 2 kohaselt võib sama artikli

lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusaktis määratakse vajaduse korral kindlaks ka esialgne

protsent iga-aastasest solidaarsusreservist, mis võidakse teha kättesaadavaks liikmesriikidele,

kes on otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete järjestikuste arvukate maabumiste tagajärjel

rändesurve all, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide geograafilist eripära. Selles võidakse

kindlaks määrata ka muud solidaarsusvormid, nagu on sätestatud artikli 56 (iga-aastane

solidaarsusreserv) lõike 2 punktis c, sõltuvalt vajadustest selliste meetmete järele, mis on

tingitud rändevaldkonnas esinevatest eriprobleemidest asjaomases liikmesriigis.

3.6. Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa

perioodi lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse vältimiseks

teiste rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda ühetaolisuse

põhimõttest.14

Seisukoht on saavutatud määruses 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta, millega jäeti

direktiiv 2003/109 pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

muutmata.

4. Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja

vääramatu jõuga seotud olukordi

4.1. Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist

massilise sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et

kriisiolukorra lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele

kohapeal, koondades selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.15

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Määrusega luuakse tõhus valmisoleku ja reageerimise koordineerimise

mehhanism. Määruse põhjenduspunkt 5 kohaselt on määruse eesmärgiks suurendada liidu

valmisolekut ja vastupanuvõimet kriisiolukordade haldamiseks ning hõlbustada tegevuse

koordineerimist, suutlikkuse toetamist ja rahaliste vahendite kättesaadavust kriisiolukordades.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 1 kohaselt käsitletakse määruses liidu rände- ja

varjupaigavaldkonna erakorralisi kriisiolukordi, sealhulgas rändajate vahendina kasutamist, ja

vääramatu jõu olukordi, ajutiste meetmete abil. Selles sätestatakse tõhustatud solidaarsus- ja

14 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 15 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

21

toetusmeetmed, mis tuginevad määrusele (EL) 2024/1351 varjupaiga ja rändehalduse kohta,

tagades samal ajal vastutuse õiglase jagamise, ning ajutised erinormid, millega tehakse erand

määruses (EL) 2024/1351 ja määruses (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta.

Samuti jääb eraldiseisva õigusaktina alles direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise

kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta

liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle

tagajärgede kandmisel.

4.2. Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja

tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema

õigus kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.16

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Erandeid käsitletakse määruse peatükis IV.

Artikkel 10 (rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine kriisiolukordades

või vääramatu jõu olukordades) lõige 1 sätestab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras

võib asjaomase olukorraga silmitsi seisev liikmesriik erandina määruse (EL) 2024/1348 ühtse

varjupaigamenetluse kohta artiklist 27 registreerida käesoleva lõike kohaldamise ajal esitatud

taotluste sooviavaldused hiljemalt nelja nädala jooksul pärast kõnealuste taotluste

sooviavalduste esitamist.

Põhjenduspunkt 21 selgitab täiendavalt, et kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või

vääramatu jõu olukorras, on asjaomasel liikmesriigil võimalik taotleda luba kohaldada erandeid

ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses taotluses tuleb esitada olukorra kirjeldus ja täpsustada

meetmed, mida taotletakse konkreetse olukorraga tegelemiseks. Samuti tuleb esitada selles

põhjendused selle kohta, miks on olukorraga tegelemiseks vaja kasutada kõnealuseid

meetmeid, ning asjakohasel juhul välja tuua olukorra käsitlemiseks juba võetud meetmed.

Sama määruse põhjenduspunkt 42 selgitab, et kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades

on liikmesriigil lubatud teha erand määrusest (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta,

et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui nelja nädala

jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata varjupaigataotlejate õigusi,

mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega (EL) 2024/1348 ja direktiiviga (EL) 2024/1346

varjupaigataotlejate vastuvõtu kohta. Ilma et see piiraks taotluse esitamise ja nõukogu

rakendusotsuse vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks võimaldatud erandi kohaldamist, peaks

kriisiolukorras, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute

massiline saabumine, olema võimalik pikendada registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu

rakendusotsuses sätestatud tähtaja jooksul.

5. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem

5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi

Eurodac andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema

rändehalduse, isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.17

16 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

17 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

22

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 1

(Eurodac-süsteemi eesmärk) lõike 1 järgi luuakse EURODAC süsteem, mis toetab

varjupaigasüsteemi, aitab kaasa määruses sätestatud tingimuste täitmisele, aidata ohjeldada

massilist sisserännet liitu ning muudab liikmesriikide vahelise koostöö hõlpsamaks.

Lisaks on eesmärgiks sätestada tingimused, mille alusel liikmesriikide määratud asutused ja

Europoli määratud asutus võivad taotleda biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemist

Eurodac-süsteemis salvestatud andmetega õiguskaitse eesmärgil terroriaktide või muude

raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks; aidata kaasa Eurodac-süsteemis

registreeritud isikute õigele tuvastamisele kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikliga 20,

salvestades isikuandmeid, reisidokumentide andmeid ja biomeetrilisi andmeid ühisesse

isikuandmete hoidlasse; toetada määrusega (EL) 2018/1240 loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade

süsteemi (ETIAS) eesmärke; toetada määruses (EÜ) nr 767/2008 osutatud viisainfosüsteemi

(VIS) eesmärke; toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist statistika koostamise abil;

aidata rakendada direktiivi 2001/55/EÜ.

Artikkel 12 (statistika) lõige 3 sätestab, et eu-LISA koostab igakuise süsteemiülese statistika,

toetamaks artikli 1 punktides c ja i osutatud eesmärke. Nimetatud statistika ei võimalda isikute

tuvastamist ja selles kasutatakse Eurodac-süsteemi, VISi, ETIASe ning EESi andmeid.

Esimeses lõigus osutatud statistika tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa

Parlamendile, komisjonile, Euroopa Liidu Varjupaigaametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ametile ning Europolile.

Määruse põhjenduspunkti 16 selgituse kohaselt, selleks, et aidata kontrollida ebaseaduslikku

sisserännet ja anda statistikat, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist, on eu-LISA-l

võimalik koostada süsteemiülest statistikat, kasutades Eurodac-süsteemi, viisainfosüsteemi

(VIS), ETIASe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 ( 19) loodud

riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) andmeid.

6. Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola

toetamiseks

6.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja

varjupaigapoliitika valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide

reaalsetest vajadustest ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile

ja rändehaldusele. Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil

võimalik seada piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning

rakendada laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks

ja tagasisaatmiste kiirendamiseks.18

Eelnõu 2021/0401/CNS menetlus hääbus ning see otsustati jätta käiguta. Kavandatud sätted

liideti ning seisukoht saavutati määruses 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu

jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL)

2021/1147 ning mis hõlmab ka rändajate ärakasutamise olukorra haldamise sätted.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh

rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja

soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist

välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline

tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või

riigi julgeoleku kaitset.

18 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

23

Liikmesriigid võivad taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja IV

(erandid) peatükis loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse

taotluste arv suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.

Liikmesriigid võivad vahendina kasutamise olukorras kohaldada artikli 4 lõikes 3 osutatud

nõukogu rakendusotsuses sätestatud erandeid üksnes selliste kolmanda riigi kodanike või

kodakondsuseta isikute suhtes, keda kasutatakse vahendina ja kes on kinni peetud või leitud

välispiiri, st liikmesriigi maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri, merepiiri ja liikmesriigi

lennujaamade, jõe-, mere- ja järvesadamate, kui need ei ole sisepiirid, läheduses seoses

ebaseadusliku maismaa-, mere- või õhupiiri ületamisega või kes on maabunud pärast otsingu-

ja päästeoperatsioone või ilmunud ise piiripunktidesse.

Põhjenduspunkt 18 selgitab täiendavalt, et rändajate vahendina kasutamise olukorras võivad

kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud taotleda rahvusvahelist kaitset liikmesriigi

välispiiril või transiiditsoonis ning sageli on tegemist isikutega, kes on kinni peetud seoses

välispiiri ebaseadusliku ületamisega maa-, mere- või õhuteed pidi või kes on maabunud pärast

otsingu- ja päästeoperatsioone. Eelkõige võib see kaasa tuua rahvusvahelise kaitse taotluste

arvu ootamatu märkimisväärse suurenemisega seotud koormuse välispiiridel. Sellega seoses

tuleb tagada põhiõiguste harta artikli 18 ja Genfi konventsiooni kohane tulemuslik ja tegelik

juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele.

Põhjenduspunkt 29 selgitab, et asjakohaseks reageerimiseks, mis on vajalik ja proportsionaalne

olukorraga tegelemiseks, tuleb komisjoni ettepanekus kindlaks määrata konkreetsed erandid,

mida liikmesriigil on lubatud kohaldada. Rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul tuleks

selgelt kindlaks määrata need inimesed, keda on vahendina kasutatud ja kelle suhtes võidakse

asjaomaseid erandeid kohaldada. Kriisiolukorras peab komisjon asjakohasel juhul ja pärast

kriisiolukorraga silmitsi seisva liikmesriigiga konsulteerimist lisama oma ettepanekusse

solidaarsusmeetmete kava eelnõu, esitades konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased

solidaarsusmeetmed ja nende taseme, sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või

alternatiivsete solidaarsusmeetmete kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki

solidaarsus on samaväärne, ja austades liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust

solidaarsusmeetmete valimisel.

Põhjenduspunkt 49 selgitab, et rändajate vahendina kasutamise olukorras ja selle

ärahoidmiseks, et kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja võtab sihikule kindla

kodakondsusega isikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmanda riigi kodanikud

või kodakondsuseta isikud, on liikmesriigil võimalik teha erandeid varjupaigamenetlusest,

tehes otsuse rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatuse kohta piirimenetluse raames, nagu on

sätestatud määruse (EL) 2024/1348 artiklites 44–55. Järgida tuleb nimetatud määruses

sätestatud põhimõtteid ja tagatisi. Nõukogu rakendusotsuses, millega antakse liikmesriigile

luba osutatud erandeid kohaldada, tuleb täpsustada, millised kolmanda riigi kodanikud või

kodakondsuseta isikud on vahendina kasutamise olukorras. Selle erandi kohaldamisel tuleb

erilist tähelepanu pöörata teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kolmanda riigi kodanikele

või kodakondsuseta isikutele, keda on vahendina kasutatud, eelkõige alla 12-aastastele

alaealistele ja nende pereliikmetele, ning menetluslike või vastuvõtu erivajadustega

haavatavatele isikutele. Kõnealused rühmad tuleks seega piirimenetluse kohaldamisalast kas

välja jätta või juhul kui individuaalse hindamise põhjal leitakse, et nende taotlused on

tõenäoliselt põhjendatud, tuleks selle menetluse kohaldamine nende suhtes lõpetada. Nende

kahe võimaluse vahel valimisel jääb kaalutlusõigus kõnealuse erandi kohaldamist taotlevale

liikmesriigile. Taotluses näidatud valikut tuleb kajastada nõukogu rakendusotsuses, millega

antakse luba kõnealust erandit kohaldada. Selline piirimenetluse kohaldamisala laiendamine

rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul ei tohib mõjutada määruse (EL) 2024/1348

alusel kohustusliku piirimenetluse suhtes kohaldatavaid aluseid ja muid norme. Kui

liikmesriigile antakse luba piirimenetluse kohaldamisala laiendada, ei tohib kõnealuse

menetluse raames läbi vaadatud taotlusi käsitada osana piisavast suutlikkusest vastavalt artiklile

48 ega võtta arvesse aastase ülempiiri kohaldamisel vastavalt nimetatud määruse artiklile 51.

24

7. Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas

7.1. Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut

ja avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet kasutatakse

survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb eesmärgipäraselt

kasutada eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest nagu

operatiivkoostöö EL ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid,

strateegiline kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide

koostamine.19

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Rändajate vahendina ärakasutamine on reguleeritud ja defineeritud

kriisimääruse artiklis 1 ja kõik meile olulised aspektid on definitsioonis arvestatud.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh

rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja

soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist

välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline

tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või

riigi julgeoleku kaitset.

Rändajate vahendina ärakasutamine ehk instrumentaliseerimine on üks võimalikest rändekriisi

põhjustavatest asjaoludest ning ei eelda masside olemasolu.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 viimase lõigu kohaselt võivad liikmesriigid

taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja IV (erandid) peatükis

loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotluste arv

suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.

Kõikehõlmavate meetmete kasutamine on kajastatud määruse põhjenduspunktides 3, 4, 5 ja 6.

Artikkel 16 (kriisiks valmisolek) lõige 1 punkt a ütleb, et liikmesriikide poolt määruse (EL)

2024/1351 (varjupaiga- ja rändehalduse määrus) artikli 7 kohaselt kehtestatud riiklikud

strateegiad sisaldavad ennetavad meetmed, mille abil tagada piisav valmisolek kriisiolukorraks

ja vähendada kriisiolukorra riski, ning valmisoleku plaanid, võttes arvesse määruseid (EL)

2021/2303 ja (EL) 2019/1896 ning direktiivi (EL) 2024/1346 kohast valmisoleku planeerimist

ning rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava raames esitatud komisjoni aruandeid.

Põhjenduspunkt 59 selgitab, et tagada piisav valmisolek kriisiolukorraks, peaksid liikmesriigid

lisama oma valmisoleku plaani meetmed, mis on kriisiolukorrale reageerimiseks ja selle

lahendamiseks vajalikud, sealhulgas meetmed, mida on vaja, et lahendada Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi toimimisega seotud probleemid ning kaitsta rahvusvahelise kaitse taotlejate

ja saajate õigusi ning suurendada asjaomase liikmesriigi edaspidist vastupanuvõimet.

Liikmesriigid peaksid samuti kasutama kõiki riigisisese ja liidu õiguse alusel kättesaadavaid

vahendeid, sealhulgas kasutama ära komisjoni soovituse (EL) 2020/1366 punktis 15 esitatud

rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutavaid ELi mehhanismi kohaseid ennetus- ja

varajase hoiatamise vahendeid, mis oleks kättesaadavad kõigile osalejatele, et nad saaksid teha

õigeaegselt otsuseid ning et nende otsuste täitmist jälgitakse ja koordineeritakse nõuetekohaselt.

7.2. Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele

liikmesriikidele Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid

abimeetmetega ei tohi tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele.

19 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

25

Seetõttu peame ka rände ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate

meetmetena sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate

vastuvõtmist.20

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Kriisimäärus ei sätesta kohustuslikku ümberpaigutamist.

Artikkel 8 (solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras) kohaselt on täiendava

solidaarsusmehhanismi käivitamisel kriisi haldamiseks pakutava abi vormid vabatahtlikud

nagu tavaolukorras. Lisandub nn Dublin ofset ehk vastutuse tasaarveldamine, mis tagab, et

oleks alati olemas minimaalne inimeste solidaarsus ümberpaigutamise ja vastutuse

tasaarveldamise näol.

Määruse põhjenduspunkti 27 kohaselt peaksid kriisiolukorras sellise olukorraga tegelemiseks

ette nähtud solidaarsusmeetmed minema kaugemale määruses 2024/1351 (varjupaiga- ja

rändehalduse kohta) sätestatud meetmetest. Seepärast peaks komisjon olukorra hindamisel

arvesse võtma nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid

näitajaid ning taotluse esitanud liikmesriigi esitatud põhjendatud teavet ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2303 (Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta) ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/1896 (Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta) kohaselt

kogutud teavet ning määruses 2024/1351 osutatud iga-aastast rände- ja varjupaigaaruannet.

Rändajate vahendina kasutamise olukordade puhul peaks komisjon võtma arvesse ka põhjuseid,

miks toetusvahend ei ole olukorraga tegelemiseks piisav. Komisjon peaks koguma piisavalt

teavet selleks, et asjakohaselt hinnata, kas taotluse esitanud liikmesriik seisab silmitsi

kriisiolukorraga, sealhulgas rändajate vahendina kasutamisega, või vääramatu jõu olukorraga,

konsulteerides asjaomaste asutustega, eelkõige Euroopa Liidu Varjupaigaameti (edaspidi

„varjupaigaamet“), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Liidu Põhiõiguste

Ametiga, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM), ning muude asjaomaste

organisatsioonidega.

Põhjenduspunkti 29 kohaselt, selleks et näha ette asjakohane reageerimine, mis on vajalik ja

proportsionaalne olukorraga tegelemiseks, tuleks komisjoni ettepanekus asjakohasel juhul

kindlaks määrata konkreetsed erandid, mida liikmesriigil peaks olema lubatud kohaldada.

Rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul tuleks selgelt kindlaks määrata need isikud,

keda on vahendina kasutatud ja kelle suhtes võidakse asjaomaseid erandeid kohaldada.

Kriisiolukorras peaks komisjon asjakohasel juhul ja pärast kriisiolukorraga silmitsi seisva

liikmesriigiga konsulteerimist lisama oma ettepanekusse solidaarsusmeetmete kava eelnõu,

esitades konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased solidaarsusmeetmed ja nende taseme,

sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või alternatiivsete solidaarsusmeetmete

kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki solidaarsus on samaväärne, ja austades

liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust solidaarsusmeetmete valimisel.

Põhjenduspunkti 30 kohaselt, kui rändesurve olukorras peab ümberpaigutamine või vastutuse

rakendamise erandid katma 60 % määruse (EL) 2024/1351 kohastest

ümberpaigutamisvajadustest, siis kriisiolukorras on oluline, et käsitletaks kõiki asjaomase

liikmesriigi solidaarsusvajadusi. Seetõttu, kui nõukogu rakendusotsusega kehtestatakse

solidaarsusmeetmete kava, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema eesõigus

kasutada eraldamata solidaarsuslubadusi või neid, mida ei ole veel täidetud ja mis on

kättesaadavad määruse (EL) 2024/1351 artikliga 57 loodud iga-aastases solidaarsusreservis.

Kui see ei ole võimalik või kui iga-aastane solidaarsusreserv ei sisalda piisavalt lubadusi

kindlakstehtud vajaduste katmiseks, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisev liikmesriik kasutama

20 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

26

ka nõukogu rakendusotsuses sisalduvaid toetuseid, tunnistades, et eri liiki solidaarsus on

samaväärne. Asjaomase liikmesriigi kõigi vajaduste käsitlemiseks tuleks juhul, kui iga-aastases

solidaarsusreservis ja nõukogu rakendusotsuses ette nähtud ümberpaigutamislubadused kokku

ei ole piisavad, muuta vastutuse rakendamise erandid kohustuslikuks, et katta

solidaarsusmeetmete kavas sätestatud vajadused. Selleks peaksid osaleva liikmesriigi

territooriumil viibima isikud, kelle suhtes vastutuse rakendamise erandeid kohaldatakse.

Lisaks selgitatakse põhjenduspunktis 35, et tagamaks solidaarsusmeetmete nõuetekohane

rakendamine kriisiolukorras, tuleks kohaldada määruses 2024/1351 ümberpaigutamise

läbiviimiseks sätestatud menetlusnorme, võttes arvesse asjaomase olukorra tõsidust ja

kiireloomulisust. Põhjenduspunkt 38 selgitab, et erinevalt määruses (EL) 2024/1351 sätestatud

normidest, mille kohaselt liikmesriigid ei ole kohustatud võtma vastutust nende õiglast osa

ületavate taotluste eest, võib solidaarsusmeetmete kava rakendamine kriisiolukorras viia

selleni, et üks või mitu toetavat liikmesriiki võtab vastutuse rahvusvahelise kaitse taotluste

läbivaatamise eest tema õiglast osa ületavas ulatuses. Sellistel juhtudel peaks asjaomasel

liikmesriigil olema õigus viie aasta jooksul arvata õiglast osa ületav hulk proportsionaalselt

maha solidaarsuslubaduste täitmisest määruse (EL) 2024/1351 eelseisvate iga-aastaste tsüklite

raames. Sellist vähendamist võib kohaldada ka artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud nõukogu

rakendusotsusega nii, et õiglast osa ületavat taotluste hulka vähendatakse viie aasta jooksul

alates kuupäevast, mil nõukogu rakendusotsus, mille alusel liikmesriik oma õiglast osa ületas,

kehtivuse kaotas. Eelseisvate iga-aastaste tsüklite raames ja nõukogu rakendusotsusega

tehtavaid vähendamisi peaks saama kohaldada kas eraldi või samaaegselt, tingimusel et need

vastavad sellele taotluste arvule, mille võrra asjaomane liikmesriik panustas üle oma õiglase

osa, ega ületa seda hulka.

7.3. Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse

tähtaegade pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete

vastuvõtutingimuste kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada

neid erisusi enda ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise

sisserände olukorras peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas

rahvusvahelise õigusega ka muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud

piisavateks.21

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Erandid tähtaegades on sätestatud artiklitega 2 (liikmesriigi

põhjendatud taotlus), 4 (Komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus, millega antakse luba

kohaldada erandeid ja kehtestatakse solidaarsusmeetmed), artikliga 5 (kestus) ja 6 (seire),

kusjuures õiguse osas teha erisusi materiaalsetes vastuvõtu tingimustes täpsustab

põhjenduspunkt 9, et määruses ei sätestata erandeid direktiivi (EL) 2024/1346 (rahvusvahelise

kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta) kohastest normidest ja tagatistest, sealhulgas seoses

materiaalsete vastuvõtutingimustega. Kriisiolukorras olev liikmesriik peaks ette nägema

täiendavad ja piisavad inim- ja materiaalsed ressursid, et ta saaks täita oma kohustusi, mis

tulenevad nimetatud direktiivist.

Õigus kohaldada erisusi kohe on võrreldes esialgse tekstiga olulises osas saavutatud ja

selgitatud artikliga 1 (reguleerimisese), artikliga 3 (Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse

kindlaks kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra olemasolu), artikliga 8 (solidaarsus- ja

toetusmeetmed kriisiolukorras), artikliga 9 (vastutuse rakendamise erandid), kusjuures 10

päeva saab registreerimise aega edasi lükata ilma loata ja teavitamise alusel.

21 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

27

Põhjenduspunkt 31 kohaselt tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused võtta vastu

rakendusotsus, millega antakse liikmesriigile luba kohaldada käesolevas määruses sätestatud

erandeid ja solidaarsusmeetmeid, kui on täidetud kehtestatud tingimused. Algse

rakendusotsusega lubatud meetmete kohaldamise aeg peaks olema kolm kuud. Seda tähtaega

peaks olema võimalik pikendada veel kolme kuu võrra, tingimusel et komisjon kinnitab

kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra püsimist.

7.4. Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse

registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik liikmesriiki

siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei ole vastuolus

tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks riigil jätkuvalt

võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.22

Seisukoht vastab määrusele 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise kohta

rände valdkonnas.

Selle õigusaktide paketi raames ei ole võimlaik taotluste vastuvõtmisest keeldumist ega ajutist

peatamist saavutada. Komisjon välistas edasise teema arutelu ning ühtegi seda meedet toetavat

liikmesriiki eelnõude tehnilise menetluse käigus ei olnud.

Arutelu nimetatud ettepaneku osas algatas taas Soome 2023. aasta lõpul peale Nõukogu ühise

lähenemise vastu võtmist ning vahetult enne poliitilise kokkuleppe saavutamist Euroopa

Parlamendiga tehes ettepaneku käsitleda teemat paralleelselt paketiga. Eesti toetab selles

küsimuses Soomet kõikides formaatides.

Eesmärk on saavutatud muude meetmetega. Kuigi taotluse registreerimisest ei saa keelduda on

võimalik registreerimist 4 nädala võrra edasi lükata ehk tähtaega pikendada ilma Komisjoni

loata artikkel 10 lõige 6 kohaselt kuni 10 päeva jooksul. Artikkel 10 lõige 6 ütleb, et artikli 2

lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluse esitamisel võib liikmesriik teatada komisjonile, et ta

peab vajalikuks kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandit enne, kui talle antakse

artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega sellekohane luba, esitades täpsed

põhjused selle kohta, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata. Sellisel juhul võib asjaomane

liikmesriik kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandit kümne päeva jooksul alates

taotluse esitamisele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui asjaomasele liikmesriigile

antakse artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega luba jätkata kõnealuse erandi

kohaldamist.

Määruse põhjenduspunkti 21 kohaselt kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või vääramatu

jõu olukorras, peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik taotleda luba kohaldada

käesolevas määruses sätestatud erandeid ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses taotluses tuleks

esitada olukorra kirjeldus ja täpsustada meetmed, mida taotletakse konkreetse olukorraga

tegelemiseks. Samuti tuleks esitada selles põhjendused selle kohta, miks on olukorraga

tegelemiseks vaja kasutada kõnealuseid meetmeid, ning asjakohasel juhul välja tuua olukorra

käsitlemiseks juba võetud meetmed

Põhjenduspunkt 24 täiendab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras peaks sellise

olukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema võimalik taotleda luba kohaldada erandeid

asjaomastest varjupaigamenetluse, sealhulgas piiril toimuva varjupaigamenetluse normidest.

Asjakohasel juhul peaks sellistes taotlustes ka märkima, kas asjaomane liikmesriik on

otsustanud piirimenetluse teatava kategooria taotlejate puhul välistada või lõpetada. Koos

sellise taotlusega peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik teatada komisjonile oma

kavatsusest kohaldada erandit registreerimistähtajast enne, kui talle antakse sellekohane luba

nõukogu rakendusotsuses, samuti täpsed põhjused, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata.

22 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

28

Kõnealuse erandi kohaldamine ei tohiks ületada 10 päeva alates taotluse esitamisele järgnevast

päevast, välja arvatud juhul, kui selleks antakse luba nõukogu rakendusotsuses. Komisjon ja

nõukogu peaksid oma loamenetlusest tulenevaid kohustusi täites tegutsema kiiresti, et

kõnealuse ajavahemiku lõpu ja vastava nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise vaheline aeg

oleks võimalikult lühike.

Erandeid käsitlevad ka põhjenduspunktid 42, 43 ja 44. Punkti 42 kohaselt peaks liikmesriigil

olema kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades olema lubatud teha erand määrusest (EL)

2024/1348, et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui nelja

nädala jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata varjupaigataotlejate

õigusi, mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega 2024/1348 (ühtse varjupaigamenetluse

kohta) ja direktiiviga 2024/1346 (rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta). Ilma

et see piiraks taotluse esitamise ja nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks

võimaldatud erandi kohaldamist, peaks kriisiolukorras, mida iseloomustab kolmanda riigi

kodanike ja kodakondsuseta isikute massiline saabumine, olema võimalik pikendada

registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu rakendusotsuses sätestatud tähtaja jooksul.

Põhjenduspunkt 43, kui liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga,

peaks tal olema võimalik pikendada rahvusvahelise kaitse taotluste piiril toimuvat läbivaatamist

kuue nädala võrra. Pikendamist ei tohiks kasutada lisaks määruse (EL) 2024/1348 artikli 51

lõike 2 kolmandas lõigus osutatud tähtajale. Põhjenduspunkt 44, kui liikmesriik seisab silmitsi

kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga, peaks tal olema seoses piirimenetluse

kohaldamisega võimalik taotleda mitme võimaluse hulgast valitud meetmete kohaldamist,

võttes arvesse rändevoogude koosseisu ja nende mitmekesisust, sõltuvalt konkreetsest

kriisiolukorrast.

EE

1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3

Vastavustabel

Explanatory document for the transposition of directives - non-binding template*

Directive: DIRECTIVE (EU) 2024/1346 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 14 May 2024 laying down standards for the

reception of applicants for international protection (recast)

Transposition deadline(s): 12 June 2026

Contact details (Commission + Member States):

HOME NOTIFICATIONS C3 [email protected]

ESTONIA, Ministry of Internal Affairs, Anneli Viks [email protected]

Full title of national transposition measures (+ references as used below and direct link, if existent):

Act on Granting International Protection to Foreigners DRAFT LAW

General context/information related to the transposition of the directive in the national legislation (if useful)

The obligation to introduce reference to this Directive is mandatory. This is especially pertinent considering that some of the text dates from Directive

2013/33, which is repealed with effect by 12 June 2026, so references need to be changed to Directive 2024/1346 or MS need to make sure that

references to Directive 2013/33 are to be seen as references to Directive 2024/1346.

Member States are reminded to provide explanatory documents and consolidated versions of national legal acts, if available, or to inform on how

amending texts have been incorporated into existing acts. MS are asked to ensure that also implementing rules are clearly notified once adopted.

EE

2

List of acronyms and abbreviations used

Acronym/Abbreviation The text for the abbreviation used

VRKS DRAFT LAW Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus / Act on Granting International Protection to Foreigners

VSS Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus / Obligation to Leave and Prohibition on Entry Act/

https://www.riigiteataja.ee/en/eli/508012024007/consolide

OAS Ohvriabi seadus / Victim Support Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/503042023004/consolide

SHS Sotsiaalhoolekande seadus / Social Welfare Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/510092025002/consolide

SMS Sotsiaalmaksuseadus / Social Tax Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/530122024006/consolide

LasteKS Lastekaitseseadus / Child Protection Act/ https://www.riigiteataja.ee/en/eli/506022025003/consolide

TTKS Tervishoiuteenuste korraldamise seadus / Health Services Organisation Act /

https://www.riigiteataja.ee/en/eli/530092025001/consolide

TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus / An Act on the General Part of the Civil Code /

https://www.riigiteataja.ee/en/eli/523012025003/consolide

PKS Perekonnaseadus / Family Law Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/516052025002/consolide

KorS Korrakaitseseadus / Law Enforcement Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/511092025010/consolide

RÕS Riigi õigusabi seadus / State-funded Legal Aid Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/501082025006/consolide

REÕS Rahvusvahelise eraõiguse seadus / Private International Law Act /

https://www.riigiteataja.ee/en/eli/516052025001/consolide

TöMS Tööturumeetmete seadus / Labour Market Measures Act / https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023005

ATS Avaliku teenistuse seadus / Civil Service Act / https://www.riigiteataja.ee/akt/118022014004?leiaKehtiv

EE

3

Correlation table: Updated on: 20.11.2025

Directive National transposition measure** Additional

informatio

n provided

by

Commissio

n services

Comments/

explanations from

Member State / Links

to consolidated

national acts if

available

Article(s)

/Paragraph(

s)

Provision(s)/

Description

of the

obligation

Article(s)

/Paragraph(s)

Provision(s)

MNE

reference

Article 1 Subject matter VRKS § 1

(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist

kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse

saanud välismaalase õiguslikku seisundit,

rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele

taustakontrolli tegemist, välismaalasele ajutise kaitse

andmise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi

ka taotleja) ja saaja ning ajutise kaitse saaja Eestisse

vastuvõtmist, välismaalase vastutavale Euroopa Liidu

liikmesriigile üleandmist, Eesti osalemist Euroopa Liidu

solidaarsusmehhanismis, rahvusvahelise kaitse saanud

välismaalase Eestisse ümberasustamise aluseid ning

Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke

aluseid ulatuses, mis ei ole reguleeritud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad

vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse

saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse

saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele

seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse

nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024) ;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine

menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024) ;

Article 1 is

listed in

Article 35

but there is

no

transpositio

n needed as

such.

EE

4

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1350, millega luuakse liidu ümberasustamise ja

humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning

muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L,

2024/1350, 22.05.2024) ;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja

(EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024) ;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi

kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse

määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)

2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,

22.05.2024) ;

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete

võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada

tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja

nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada

ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide

kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb

liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid

andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega

õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja

(EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT

L, 2024/1358, 22.05.2024) ;

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu jõuga seotud

olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning

millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L,

2024/1359, 22.05.2024) (edaspidi koos Euroopa ühise

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid).

EE

5

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Article 2(1) Definition of

application for

international

protection

VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi

õigusaktide terminite kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega

määratletud termineid.

The

definition is

aligned with

the

definition in

other Pact

instruments.

We are aware of the fact

that, although other

Pact instruments are

directly applicable for

Estonia, transposition

of definitions remains

necessary. With this

provision it is provided

for that all the

definitions in the Pact

are applicable,

including those

provided for in the

RCD which are also

provided for in the

other instrument of the

Pact.

Article 2(2) definition of

applicant

VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi

õigusaktide terminite kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega

määratletud mõisteid.

The

definition

is aligned

with other

Pact

instrument

s.

Article 2(3) Definition of

family

members

VRKS § 6,

PKS § 161,

REÕS § 64

VRKS § 6. Perekonnaliige

(1) Taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja

perekonnaliikmeks on:

1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane;

2) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase

vallaline ja alaealine laps;

3) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase

vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi

või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;

4) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase

ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui

päritoluriigis puudub muudest perekondlikest

sidemetest tulenev toetus.

Art. 2(3) is

different

from the

definition of

the AMMR

considering

the different

scope of the

AMMR.

The scope is

broadened

compared to

Directive

There is no need to

distinguish adopted

children. Under

Estonian law (PKS §

161) an adopted child

acquires the legal status

of a child of an adoptive

parent. Also, according

to REÕS § 64, where

foreign law is applied to

the adoption or where

the child has been

adopted under a

EE

6

5) tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine,

välja arvatud juhul, kui tema teovõimet on abiellumise

eesmärgil laiendatud ja tema perekonnaliikmeks

loetakse tema abikaasa;

6) tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige,

kui taotleja on saatjata alaealine, välja arvatud juhul, kui

see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsitle taotleja ja

rahvusvahelise kaitse saaja abikaasat

perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus

avaliku korraga. (3) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul,

kui perekond oli olemas enne Eestisse saabumist.

PKS § 161. Lapse õiguslik staatus

(1) Kui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt või kui üks

abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab laps

abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse.

(11) Kui üks registreeritud elukaaslane lapsendab teise

registreeritud elukaaslase lapse, omandab laps

registreeritud elukaaslaste ühise lapse õigusliku

staatuse.

(2) Muudel juhtudel omandab laps lapsendaja lapse

õigusliku staatuse.

REÕS § 64. Välisriigis toimunud lapsendamised

Kui lapsendamisele kohaldatakse välisriigi õigust või

lapsendamine on toimunud välisriigi kohtuotsuse alusel,

on sellel Eestis samasugune tähendus nagu õiguse

kohaselt, mille alusel lapsendamine toimus

2013/33/EU

.

See Recital

49.

judgment of a foreign

court, the adoption has

the same effect in

Estonia as it does

according to the law

under which the child

was adopted.

Therefore, the adopted

child is a family

member (as a child) and

the reason to

differentiate or

categorize children

based on the fact that

they have been adopted

is unnecessary.

Article 2(4) Definition of

minor

VRKS § 2,

TsÜS § 8 lõige

2,

LasteKS § 3

lõige 2

VRKS § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse

süsteemi õigusaktide terminate kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega

määratletud termineid.

LasteKS § 3. Seaduse kohaldamisala

(2) Käesolev seadus peab lapseks iga alla 18-aastast

isikut. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata,

The

definition

is aligned

with other

Pact

instrument

s.

EE

7

et ta on alla 18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni

ei ole tõendatud vastupidist.

TsÜS § 8. Füüsilise isiku teovõime

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul

(täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul,

kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru

saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise

isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute

kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma

tegudest aru saada või neid juhtida.

Article 2(5) Definition of

unaccompani

ed minor

VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi

õigusaktide mõistete kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega

määratletud termineid

The

definition

is aligned

with other

Pact

instrument

s.

Article 2(6) Reception

conditions

VRKS § 18

lõige 1-3 punkt

1-3

§ 18. Taotleja õigused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse Eesti

Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest

õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu

õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad

õigused ja vabadused.

(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1348 ning, kui see on asjakohane, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351

sätestatud õigused. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:

1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa Liidu

Varjupaigaameti vormil ja vajadusel suuliselt ja keeles,

mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta,

sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega

seotud abi, teavet andvate organisatsioonide,

The

definition is

identical to

that in

Article 2(6)

Directive

2013/33/EU

, except that

reference to

Directive

2013/33/EU

must be

updated to

Directive

2024/1346/

EU.

EE

8

rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning

kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;

2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse

kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud

käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;

3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige

juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja haridusele

käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;

Article 2(7) Definition of

material

reception

conditions

VRKS § 53

lõige 1 § 53. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus

ja materiaalsed vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

2) majutuskohas elava taotleja varustamine

toiduainetega või toitlustamine, varustamine

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega;

3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku

tervise kaitse kaalutlustel vajalik;

4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu

korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse

toe kättesaadavuse tagamine koos selleks hädavajaliku

tõlketeenusega;

5) käesoleva seaduse alusel tehtavate

menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi

võimaldamine;

6) kohanemisprogramm

7) muud esmavajalikud teenused.

See Recital

8 and 60.

Article 2(8) Definition of

daily expenses

allowance

VRKS § 57,

SHS § 131

VRKS § 57. Rahaline toetus ja selle määrad

(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise

toiduainetega või toitlustamise ning varustamise

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ja

hügieenivahenditega, võib asendada rahalise toetusega.

(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne

riigieela seaduses kehtestatud toimetulekupiiriga.

See Recital

8.

Social Welfare Act

§131

Applicants residing in

reception centre are

entitled to cash

allowance, that is

unified with national

subsistence benefit. Out

EE

9

(3) Iga perekonnaliikme toimetulekupiiri arvutamisel

lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud

protsentuaalse toimetulekupiiri määrast. Toetust

makstakse üksnes taotlejast perekonnaliikmele. (4) Rahalist toetust ei maksta:

1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale;

2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab.

SHS § 131. Toimetulekutoetus

(1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat

toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena

leevendada abi vajavate isikute ja perekondade

materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks.

(2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval

isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek

pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud

tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist

on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

(3) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna

esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks

eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest

tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste

rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem

kehtivast toimetulekupiirist.

(4) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese

liikme toimetulekupiirist.

(5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120

protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

of this allowance the

following is covered:

daily expenses related

to food, clothing,

hygiene items, phone

costs etc.

Article 2(9) Definition of

detention

VRKS § 65

lõige 1,

VRKS § 68

lõige 1,

VSS § 232 lõige

1,

VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud

liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult

kohaldada. Kinnipidamine peab olema eesmärgiga

The

definition

is basically

identical to

that in

Article 2(h)

of Directive

The reference to VSS in

VRKS § 68 (1) and in

this context is to be

understood as

applicants are detained

in the detention centre.

VRKS and VSS are to

EE

10

KorS § 46 lõige

1

proportsionaalne ja igal üksikjuhtumil arvestama

taotlejaga seotud oluliste asjaoludega..

VRKS § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamise korraldamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele

kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduses väljasaadetava kinnipidamise kohta sätestatut,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

VSS § 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamise tingimused

(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane

paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.

KorS § 46. Isiku kinnipidamine

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan võib isiku kinni pidada, sulgedes ta

ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel

määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:..

2013/33/E

U

be considered as lex

specialis to KorS, but

the definition of

detention in KorS is

applicable to the

detention of applicants

as it is a restriction of

their physical liberty in

another manner (in the

detention center) to a

significant extent.

Article 2

(10)

Definition of

accommodati

on centre

VRKS § 53

lõige 1 punkt 1,

SHS § 455

VRKS § 53. Taotlejate majutuskeskus ja

materiaalsed vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

SHS § 455. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse

üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on

pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine,

lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste

elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja

arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse

ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks

täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere,

perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas

Social Welfare Act for

UMCs and alternative

care home solutions.

AGIPA foresees

accommodation centre,

however for

exceptional

circumstances also

enable accommodation

elsewhere, that includes

in cases of mass influx

or if person has specific

special needs, then we

can make referral to

respective institutions

(e.g elderly care home

etc) within the

mainstream system

EE

11

jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust

vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem

ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last

vahetult kasvatav isik).

(3) Asendushooldusteenust osutatakse:

1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva

seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud juhul;

2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või

füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult

kuni 90 päeva;

3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või

füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

(4) Turvakoduteenust, asendushooldusteenust

käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul

ning asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel osutatakse

erinevates ruumides.

(5) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike

3 punktis 1 nimetatud juhul ning punktides 2 ja 3

nimetatud juhtudel võib osutada samades ruumides

ainult juhul, kui:

1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või lapsel on

erakordselt suur hooldus- ja abivajadus;

2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;

3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre

paigutatavate laste seaduslikud esindajad;

4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.

(defined in Social

Welfare Act)

Article 2

(11)

Definition of

risk of

absconding

VRKS § 65

lõige 3,

VSS § 68

VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise

ohuna käsitatakse seda, kui:

1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa

Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud

menetluse erisusi;

2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse § 60 lõike 2 või

§ 67 lõike 2 alusel temale kohaldatud liikumisvabaduse

piirangut või kinnipidamise alternatiivi;

3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna

territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või

See Recitals

23, 24 and

25.

The

definition is

the same as

in other

Pact

instruments,

with one

adaptation

as RCD

EE

12

4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei- ja

Piirivalveametisse.

VSS § 68. Välismaalase põgenemise oht

Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:

1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni

konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist

lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega;

2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud

dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise

seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti

kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava

dokumendi taotlemisel;

3) on põhjendatud kahtlus välismaalase

isikusamasuses või tema kodakondsuses;

4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke

kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle

mõistetud vangistus;

5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes kohaldatud

järelevalvemeetmeid või muid seadusest tulenevaid

kohustusi;

6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan

järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita;

7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes

kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul;

8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba

või õigust Eestis viibida;

9) välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast

või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu

liikmesriigist;

10) välismaalase väljasõidukohustus on

kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele;

11) välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda;

12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete

andmisest või takistab muul viisil käesoleva seaduse

alusel menetluse läbiviimist;

applies to

applicants

only while

AMMR can

apply also

to other

third

country

nationals,

not only

applicants.

EE

13

13) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi

julgeolekule.

Article 2(12) Definition of

absconding

VRKS § 58

lõige 1 § 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste

piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt

või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel

kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul

moel haldusorganile kättesaamatuks;

See Recitals

23, 24 and

25. The

definition is

more

detailed in

AMMR,

consisting

of 2

additional

examples in

addition to

leaving the

territory of

the MS

without

permission.

Article 2(13) Definition of

representative

VRKS § 15

lõige 1,

LasteKS § 20,

PKS § 171–176

VRKS § 15. Saatjata alaealise välismaalase

esindamine

(1) Saatjata alaealise välismaalase (edaspidi käesolevas

paragrahvis saatjata alaealine) esindamisele

kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut,

arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Saatjata

alaealise esindamise vajadusest teavitab Politsei- ja

Piirivalveamet.

LasteKS § 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega

töötava isikuna töötamise piirangud

(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei

tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on

kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93, 95–

112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451, 175–179

või 187 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei

ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt

kustutatud või mille karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri

See recitals

43, 44 and

45

Child protection Act

§20

Family law act

Representative for

UMCs is unified with

guardianship solution.

Meaning the guardian

of the child can act as a

representative in line

with roles defined in

APR Article 23.

EE

14

arhiivi.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut

kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud enne

karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on

kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–102, 115–117,

§ 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või

§ 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikule, keda

on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete

kuritegude eest.

(2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei

tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on

kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191,

121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136

lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-

s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195 lõike 2

punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373,

244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266 lõike 2

punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312, 322, 323,

§ 327 lõikes 3, §-s 403–405 või 435 sätestatud süüteo

eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

PKS § 171. Eestkoste seadmise eeldused

(1) Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi

vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks

teha, määratakse talle eestkostja.

(2) Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või

valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik,

raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik,

prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid

eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest

teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet

vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus

on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.

PKS § 172. Eestkoste sisu

Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka

varahooldusõigus.

EE

15

PKS § 173. Eestkoste seadmine

(1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel

või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse

alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse

poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.

(2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi,

kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps

eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.

PKS § 174. Eestkostjale esitatavad nõuded

(1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku

teovõimega füüsiline isik.

(2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema

hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes

on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei

või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse

töötajat, kus laps viibib.

(3) Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi,

varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita,

vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega,

kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise

järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist

ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel

on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks

määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema

sobivuse hindamiseks.

(4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

PKS § 175. Juriidiline isik eestkostjana

(1) Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või

kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga näinud

eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks

määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab

süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest

isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja

koolitamisega.

(2) Juriidiline isik määratakse eestkostjaks tema

nõusolekul.

EE

16

(3) Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda

tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus laps

viibib.

PKS § 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana

(1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja

ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha

järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise

eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on

valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest

tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

(2) Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita,

määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega

laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige

tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või

linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa

ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed,

kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema

rahvastikuregistrijärgne elukoht.

(3) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha

muutumisel võivad tema esialgse rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ja uue

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või

linnavalitsus kokku leppida, et eestkostja ülesandeid

täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne

valla- või linnavalitsus. Kokkuleppe saavutamiseni

täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või

linnavalitsus.

(4) Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või tema

kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed,

siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 toodud

regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha järgse valla-

või linnavalitsuse suhtes.

Article 2(14) Definition of

applicant with

special

reception

needs

VRKS § 21

lõiked 1 ja 2 § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning

menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja

sellega arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse

Definition

is almost

similar to

Directive

2013/33/EU

with only

EE

17

piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel

ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse

taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku

eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest

tulenevaid vajadusi.

(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku

eritagatistega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata

alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,

alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,

raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik

ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle

suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või

seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse

sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.

the addition

of

conditions.

Article 3 (1-

2)

Scope VRKS § 3,

VRKS § 34

lõiked 1, 2, 5, 6

ja 7

§ 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik

(1) Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või

kodakondsuseta isik.

(2) Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu riigi kui

Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi

Konföderatsiooni kodanik.

§ 34. Taotluse esitamine

(1) Taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes viisil

esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava

kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse

saamiseks.

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada Politsei-

ja Piirivalveametile viivitamatult pärast Eestisse

saabumist.

(5) Kui on põhjendatud alus arvata, et

kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates

piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel

välismaalastel võib olla soov esitada rahvusvahelise

kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute

teavitamise selle esitamise võimalustest.

(6) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab

rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja

Article 3(1)

and (2)

include

linguistic

changes

only

compared

to Article

3(1) and (2)

Directive

2013/33/E

U.

See Recital

7.

See

definitions

in Art. 2(1),

(2) and (3).

The term

“välismaalane” is

defined and used in all

Estonian legal acts

related to migration

instead of using the

words third-country

nationals and stateless

persons.

EE

18

Piirivalveametile teises Euroopa Liidu liikmesriigis,

edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse selle

liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolev seadus ei

sätesta teisiti.

(7) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb Politsei- ja

Piirivalveametile esitada isiklikult.

Article 3 (3) Scope Article 3(3)

includes

linguistic

changes

only

compared to

Article 3(4)

Directive

2013/33/EU

, except for

updated

reference to

Regulation

EU/2024/13

47.

Article 4 More

favourable

provisions

See Recital

68.

Article 5(1),

(2) 1st and 2nd

subparas

Information VRKS § 18

lõige 3,

VRKS § 23

lõige 2

§ 18. Taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise soovi avaldamist kirjalikult Euroopa Liidu

Varjupaigaameti vormil ning vajadusel suuliselt või

visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet

oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet

õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet

andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse

menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise

tagajärgede kohta;

VRKS § 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

See other

information

related

provisions:

Art. 8(2),

Art. 9(5),

Art. 11(4),

Art. 12(5),

Art. 21 and

Art. 27(5).

See Recital

12.

For the

‘shall

ensure’

EE

19

(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta

rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet

vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele

talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine

saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse

nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku

juuresolekul.

clauses

(Art. 5(1)

3rd subpara

and (2) 1st

subpara)

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

Article 5(2)

3rd and 4th

subparas

Information

Article 6(1-

3)

Documentatio

n

VRKS § 36

lõige 3 punktid 7

ja 8

VRKS § 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel

(3) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab vastu

rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348

sätestatule ning teeb järgmised toimingud:

8) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava

dokumendi;

9) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne

päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse.

See also

Art. 29(1)

of

Regulation

2024/1348

(APR).

See Recital

13.

For the

‘shall

ensure’

clause (Art.

We fail to see that the

transposition of article

6 (3) is required (travel

document)

EE

20

6(1))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

Article 7(1-

5)

Organisation

of reception

systems

VRKS § 21

lõige 1, § 54

lõige 1,

VRKS § 56

lõige 1.

VRKS § 58

lõige 1 punktid

1–3,

SHS § 8,

TTKS § 2 lõige

1, § 3, §5 ja § 6

VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning

menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja

sellega arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse

piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel

ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse

taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku

eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest

tulenevaid vajadusi.

VRKS § 45. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate

majutamiseks kohandatud asukohas

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja

kohustatud viibima selle maakonna territooriumil, kus

asub tema majutuskoht. Majutuskoha määrab Politsei-

ja Piirivalveamet.

VRKS § 56. Alaealise ja perekondade majutamine

Although

Art. 7(1-5)

appears as

optional, it

is likely that

it needs to

be

transposed

due to its

links to

APR and

AMMR.

Note that

7(3) is

compulsory

when 7(2) is

applied.

Social Welfare Act §8,

defines the minimum

that should be provided

to a person, who lacks

necessary means to

support oneself.

Organisation of health

care system and

requirements for health

care service providers

are defined in Health

Services Organisation

Act

Internal rules of

accommodation centre

define when and how

the person can be

EE

21

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

VRKS § 58. Taotleja materiaalsete

vastuvõtutingimuste piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt

või talle järelevalvemeetmena kindlaksmääratud

asukohast või on muutunud muul moel haldusorganile

kättesaamatuks;

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu

erivajadust. (3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

SHS § 8. Vältimatu sotsiaalabi

(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse

olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu,

osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt

toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni

ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise

tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

TTKS § 2. Tervishoiuteenus

(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus

haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister.

TTKS § 3. Tervishoiutöötaja

See Recitals

15, 17 and

22.

absent from the

reception centre and

has listed necessary

process for verification

whether the applicant is

actually present. The

process can be changed

to be in line with the

possibilities in the

centre (depending on

the infrastructure etc)

EE

22

(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses

on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on

registreeritud Terviseametis.

(2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid

selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta

on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

TTKS § 5. Vältimatu abi mõiste

Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on

tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab

olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata

jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva

tervisekahjustuse.

TTKS § 6. Vältimatu abi osutamine

(1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel

on õigus saada vältimatut abi.

(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama

vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate

võimaluste piires.

(3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud

isikule ja temaga võrdsustatud isikule

(edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud

vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa

eelarvesse ettenähtud vahenditest.

(4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud

vältimatu abi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud

alustel, tingimustel ja korras.

Article 7(6-

7)

Organisation

of reception

systems

VRKS § 20

lõige 2

§ 20. Taotleja kohustused

(2) Taotleja on kohustatud igakülgselt kaasa aitama

rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude

selgitamisele. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1348 artiklist 9 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351

artiklist 17 tulenevale peab taotleja:

1) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit perekonnaseisu

muutumisest ja lapse sünnist;

Art. 7(6) is

a ‘shall’

provision

and it

creates a

self-

standing

obligation,

independent

of the other

The reference to APR

article 9 and therefore

to APR article 27 (1) (a)

(b) (d) already obligates

the applicants to

provide the relevant

information. Changes

of address, telephone

number or electronic

mail address is also

EE

23

2) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise

kaitsega seotud kaalutlustel;

3) järgima tema suhtes käesoleva seaduse § 60 lõike 2

või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud liikumisvabaduse

piirangut ja kinnipidamise alternatiivi.

paragraphs

under

Article 7. It

needs to be

transposed

irrespective

of the

choice

made on the

transpositio

n of Art.

7(1-5). Art.

7(7)

although

drafted as a

‘shall’

provision

provides for

a right to the

MS, i.e.

they are not

obliged to

issue any

decisions

when

applying

Art. 7. The

transpositio

n of this

paragraph

depends on

the

organisatio

n and

specificities

of the

national

administrati

ve law.

covered by APR article

9 (2) (c).

We try to adhere to the

once-only principle.

EE

24

Article 8 Allocation of

applicants to a

geographic

area

VRKS § 53

lõige 1 punkt 1,

VRKS § 54

lõiked 1–4,

VRKS § 58

lõike 1 punkt 1

ja lõiked 2 ja 3

§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

§ 54. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate

majutamiseks kohandatud asukohas

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja

kohustatud viibima selle maakonna territooriumil

territooriumil, kus asub tema majutuskoht. Majutuskoha

määrab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Taotleja võib materiaalsete vastuvõtutingimuste

osutaja loal viibida väljaspool käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud maakonna territooriumit, kui:

1) materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja peab seda

vajalikuks materiaalsete vastuvõtutingimustega seotud

teenuste osutamiseks;

2) perekondlikel põhjustel;

3) tervislikel põhjustel.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

territooriumilt lahkumine on vajalik ilmumiseks

haldusorganisse või kohtusse, tuleb sellest materiaalsete

vastuvõtutingimuste osutajat teavitada.

(4) Väljaspool majutuskohta võib taotleja elada Politsei-

ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui:

1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis

seaduslikult elav isik või

2) tal on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja

ülalpidamise tagamiseks.

§ 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste

piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

Although

Art. 8

appears as

optional, it

is likely that

it needs to

be

transposed

due to its

links to

APR and

AMMR.

Once an MS

establishes

that it will

rely on Art

8 it must

transpose it

in its

entirety.

See Recitals

15, 16, 18

and 22.

For the

‘shall

ensure’

clause (Art.

8(3))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

Estonia only has the

one accommodation

centre and most of the

reception conditions are

provided by the

accommodation centre.

For services not

provided by the

accommodation centre

(i.e integration

measures) the applicant

may leave the

geographical area either

by permisson or by

notification. Also, if it

is decided by the

accommodation centre

to provide the reception

conditions not available

in that area at that time,

this measure should

also be considered as

transposition of article

8 (6).

Estonia is divided into

15 counties and the

geographical area is the

county in which the

reception centre is

located.

Applicants may reside

outside the

accommodation centre,

if the accommodation

and support of the

applicant is ensured by

a person legally

residing in Estonia or

EE

25

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt

või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel

kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul

moel haldusorganile kättesaamatuks;

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu

erivajadust. (3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

the applicant has

sufficient financial

resources to ensure his

or her accommodation

and support. The

permission is given if it

does not jeopardize to

the purposeful and

efficient, simple and

expedient conduct of

proceedings for

international

protection.

Article 9 Restrictions of

freedom of

movement

VRKS § 21

lõige 1,

VRKS § 35

lõige 4 esimene

lause,

VRKS § 53

lõige 8 punkt 2,

VRKS § 60,

VRKS § 64

lõige 1

HMS § 51 lõige

1,

HMS § 56

lõiked 1–3,

HMS § 57 lõige

1

VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja

menetlusliku eritagatise hindamine ja sellega

arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse

piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel

ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse

taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku

eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest

tulenevaid vajadusi.

VRKS § 35. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel

(4) Käesolevas seaduses nimetatud menetlusdokumendi

sisu või haldusakti resolutiivosa koos

vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest

välismaalane aru saab. Tõlkida võib Politsei- ja

Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga.

VRKS § 53. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed vastuvõtutingimused

(8) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse

sisekorras sätestatakse vähemalt:

2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise

kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku

viibimise kellaajad;

Although

Art. 9

appears as

optional, it

needs to be

transposed

due to its

links to

APR. Art.

54(1)

Regulation

2024/1348

makes Art.

9

mandatory

where the

asylum

border

procedure

applies.

Once a MS

establishes

that it will

rely on Art

9 it must

transpose it

Internal rules of

accommodation centre

define when and how

the person can be

absent from the

reception centre and

has listed necessary

process for verification

whether the applicant is

actually present. The

process can be changed

to be in line with the

possibilities in the

centre (depending on

the infrastructure etc).

EE

26

VRKS § 60. Liikumisvabaduse piiramine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib otsustada, et taotlejal

on lubatud elada üksnes ühes konkreetses taotlejate

majutamiseks kohandatud kohas kas avaliku korra

tagamiseks või taotleja põgenemisohu korral.

(2) Liikumisvabaduse piirangud on:

1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut;

2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja

Piirivalveametisse registreerimisele, arvestades

käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

(3) Liikumisvabadust piiratakse eeskätt juhul, kui:

1) taotleja on määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4

kohaselt kohustatud viibima teises liikmesriigis, või

2) taotleja on pärast teise liikmesriiki põgenemist üle

antud liikmesriiki, kus ta peab viibima määruse (EL)

2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt.

(4) Liikumisvabaduse piiramise otsuse tegemisel tuleb

arvesse võtta vastuvõtu erivajadusi ja menetluslikke

eritagatisi.

(5) Liikumisvabaduse piiramine tehakse taotlejale

teatavaks kirjalikult koos teabega liikumisvabaduse

piirangu täitmatajätmise tagajärgedest.

VRKS § 64. Liikumisvabaduse piirangu järgimise

kontrollimine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva seaduse

§ 60 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangu

jätkuva kohaldamise vajadust, kui selle kohaldamisest

on möödunud kaks kuud.

HMS § 51. Haldusakti mõiste

(1) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete

täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi

reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud

korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

HMS § 56. Haldusakti põhjendamine

in its

entirety.

See Recitals

15, 16, 19,

20, 21 and

22.

See

definitions

in Art. 2(11)

and (12).

For the

‘shall

ensure’

clause (Art.

9(5)

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

EE

27

(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus.

(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

HMS § 57. Vaidlustamisviide

(1) Haldusaktis peab olema viide haldusakti

vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

Article 10

(1), (3), (4)

Detention VRKS § 65

lõiked 1– 5; 7 VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud

liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult

kohaldada. Kinnipidamine peab olema eesmärgiga

proportsionaalne ja igal üksikjuhtumil arvestama

taotlejaga seotud oluliste asjaoludega

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada:

1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või

kontrollimiseks;

2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

põgenemise oht;

3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise

kohustust ja endiselt on põgenemise oht;

4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1348 artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti

territooriumile;

5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses

kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes

Although

para 4 is a

may clause,

it

constitutes

an

exception to

the main

rule in para

1 and must

be

transposed.

Article

10(4) is an

exhaustive

list, no other

grounds can

be added

but a MS

may decide

not to

transpose

all grounds.

See Recitals

22, 26, 28,

EE

28

väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise

takistamiseks;

6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;

7) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja

korras.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise

ohuna käsitatakse seda, kui:

1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa

Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud

menetluse erisusi;

2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse § 60 lõike 2 või

§ 67 lõike 2 alusel temale kohaldatud liikumisvabaduse

piirangut või kinnipidamise alternatiivi;

3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna

territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või

4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei- ja

Piirivalveametisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise alused ei piira isiku kinnipidamist

muudes seadustes sätestatud alustel.

(5) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise

vajadusega taotleja kinnipidamise korral tuleb arvestada

taotleja vaimset või füüsilist tervist. Taotlejat ei peeta

kinni, kui see võib tema vaimset või füüsilist tervist

tõsiselt ohustada.

(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel

teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale

arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning

õigusest kinnipidamine vaidlustada ja taotleda

vaidlustamiseks tasuta õigusabi.

30, 31 and

33.

See

definition in

Art. 2(9)

(11) and

(12).

Article 10

(2), (5)

Detention VRKS § 65

lõige 1, 2

VRKS § 67

lõige 1-3

VRKS § 65. Kinnipidamise alused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud

liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud

Although

para 2 is a

may clause,

it

constitutes

EE

29

kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult

kohaldada. Kinnipidamine peab olema eesmärgiga

proportsionaalne ja igal üksikjuhtumil arvestama

taotlejaga seotud oluliste asjaoludega.

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada:

1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või

kontrollimiseks;

2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

põgenemise oht;

3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise

kohustust ja endiselt on põgenemise oht;

4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1348 artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti

territooriumile;

5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses

kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes

väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise

takistamiseks;

6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;

7) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja

korras.

VRKS § 67. Kinnipidamise alternatiivid ja nende

kohaldamine

(1) Politsei- ja Piirivaslveamet võib otsustada

kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi

kohaldamise, kui esineb käesoleva seaduse § 65 lõikes 2

nimetatud kinnipidamise alus.

(2) Kinnipidamise alternatiiviks on:

1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud

liikumisvabaduse piirang;

2) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava

dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile hoiule

andmine.

(3) Kinnipidamise alternatiivi kohaldamise otsuse

tegemisel järgitakse käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4 ja

an

exception

to the main

rule in

para 1 and

must be

transposed.

Article

10(2)

contains

linguistic

changes

only as

compared

to Article

8(2)

Directive

2013/33/E

U. Article

10(5) is

identical to

Article 8(4)

Directive

2013/33/E

U.

For the

‘shall

ensure’

clause (Art.

10(5))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain

how it is

ensured

that the

EE

30

5 sätestatut. Otsuses märgitakse kohaldatava meetme

põhjendus.

result is

achieved

through

legal

transpositi

on,

considerin

g that these

rules need

to be laid

down in

national

law.

Article 11

(1-3) and (5-

6)

Guarantees for

detained

applicants

VRKS § 16

lõige 1, lõike 2

punktid 1-4,

VRKS § 65

lõige 1 ja 6,,

VRKS § 66,

VRKS §68 lõige

1,

VRKS § 71;

VSS § 15 lõige

4,

KorS § 46 lõige

6 ja Vabariigi

Valitsuse 19.

juuni 2014. aasta

määruse nr 85

“Isiku

kinnipidamise

dokumenteerimi

se kord” § 2.

VRKS § 16. Tasuta õigusabi

(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab välismaalasele

tasuta õigusabi andmise käesolevas seaduses sätestatud

alustel ja korras. Tasuta õigusabi osutamiseks sõlmib

Politsei- ja Piirivalveamet lepingu füüsilise või

juriidilise isikuga.

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada tasuta

õigusabi enda esindamiseks:

1) rahvusvahelise kaitse menetluses;

2) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab

otsust, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1347, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1348 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 alusel

ja haldusakti, millega on välismaalasele pandud

väljasõidukohustus ja sissesõidukeeld;;

3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab

otsust, millega piirati tema materiaalseid

vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema

majutuskoha maakonna territooriumilt või kohaldati

liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise

alternatiive; 4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab

enda kinnipidamist käesolevas seaduses sätestatud

alusel.

Art. 11 is

not listed in

Art. 35 but

this is an

error for

which the

COM

requested a

correction

in the

corrigendu

m.

See Recitals

22, 26, 27,

29 and 34.

Article

11(1) is

identical to

Article 9(1)

Directive

2013/33/EU

but for the

updated

cross-

reference to

Article

10(4).

EE

31

6) Kui välismaalane ei esitanud Politsei- ja

Piirivalveametile taotlust tasuta õigusabi saamiseks

rahvusvahelise kaitse menetluses ja soovib tasuta

õigusabi halduskohtumenetluses, esitab välismaalane

tasuta õigusabi saamise taotluse halduskohtule.

Halduskohus määrab välismaalase esindajaks isiku,

kellega on Politsei- ja Piirivalveamet sõlminud lepingu.

VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada:

1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või

kontrollimiseks;

2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

põgenemise oht;

3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise

kohustust ja endiselt on põgenemise oht;

4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1348 artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti

territooriumile;

5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses

kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes

väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise

takistamiseks;

6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;

7) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja

korras.

(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine

protokollitakse.

VRKS § 66 Taotleja kinnipidamise otsustamine ja

pikendamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet

võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat

käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja

For the

‘shall

ensure’

clause (Art.

11(6))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

EE

32

lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma

halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.

(2) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja käesoleva

seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1

nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem

kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või

Kaitsepolitseiamet halduskohtult luba rahvusvahelise

kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.

(3) Kui välismaalane esitab väljasõidukohustuse

menetluse käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, taotleb

Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet 48

tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest

arvates loa tema kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.

(4) Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes

2 sätestatud tähtaega, arvestades käesoleva seaduse § 65

lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, kuni nelja kuu kaupa

juhul, kui esineb käesoleva seaduse § 65 lõikes 2

sätestatud alus.

(5) Kui halduskohus on andnud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse alusel loa välismaalase

kinnipidamiseks ja välismaalane on esitanud korduva

rahvusvahelise kaitse taotluse, võib Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet jätkata

välismaalase kinnipidamist halduskohtu loas määratud

kinnipidamise tähtaja lõpuni juhul, kui esineb käesoleva

seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse

taotleja kinnipidamise alus.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse esimese

korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud

välismaalase kinnipidamisel tingimusel, et Politsei- ja

Piirivalveamet teeb taotluse suhtes 48 tunni jooksul

arvates taotluse esitamisest keelduva otsuse ning

otsustab täiendavalt, et taotlus esitati üksnes

väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise

takistamiseks.

(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise ja

kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab

halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 27.

peatükis sätestatud korras

EE

33

VRKS § 71. Taotleja kinnipidamiskeskusest

vabastamine

(1) Kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse

taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest.

VSS § 68 Rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamise korraldamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele

kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi.

VSS § 15 Välismaalase kinnipidamine

väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks ja

väljasõidukohustusega välismaalase kinnipidamine

(6) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse.

KorS § 46. Isiku kinnipidamine

(6) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

VV määrus nr 85 § 2. Andmekoosseis isiku

kinnipidamise protokollis

Isiku kinnipidamise protokollis dokumenteeritakse

vähemalt järgmised andmed:

1) asutuse nimetus ja isiku kinni pidanud ametniku

ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;

2) kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,

selle puudumisel sünniaeg ja -koht;

3) kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja

kaalutlused;

4) kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht;

5) kinnipeetud isikule tema õiguste selgitamine;

6) teave selle kohta, kas alaealise või piiratud

teovõimega isiku seaduslik esindaja on teadlik alaealise

või piiratud teovõimega isiku kinnipidamisest, ja

selgitus, millal ja kuidas teda teavitati. Juhul, kui

teavitamine ei olnud võimalik, siis põhjus, miks

seaduslikku esindajat ei teavitatud;

EE

34

7) kinnipeetud isikult turvakontrolli käigus

hoiulevõetud esemete loetelu, hoiulevõtmise põhjus ja

koht, kus hoiulevõetud esemed asuvad;

8) kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused;

9) protokolli koostanud ametniku allkiri;

10) isiku vabastamise kuupäev ja kellaaeg;

11) isiku vabastanud ametniku ametinimetus, ees- ja

perekonnanimi ning allkiri;

12) märge selle kohta, kas isik tuvastati dokumendi

alusel, sealhulgas märgitakse isikut tõendava

dokumendi nimetus, number, selle väljaandnud asutuse

nimetus ja väljaandmise aeg, või isiku enda või

tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;

13) vahetu sunni kohaldamine, vahetu sunni vahend,

selle kasutamise põhjus ja kestus ning selle ametniku

andmed, kes vahetut sundi kohaldas.

Article 11

(4)

Guarantees

for detained

applicants

VRKS § 65

lõige 7,

VRKS § 35 lg 2

VRKS § 65. Rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamise alused

(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel

teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale

arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning

õigusest kinnipidamine vaidlustada ja taotleda

vaidlustamiseks tasuta õigusabi

VRKS § 35 Rahvusvahelise kaitse menetluse keel

(2) Tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise

rahvusvahelise kaitse menetluses korraldab Politsei- ja

Piirivalveamet.

Art. 11 is

not listed in

Art. 35 but

this is an

error for

which the

COM

requested a

correction

in the

corrigendu

m.

Shall

clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

EE

35

transposes

Art. 10.

Article

11(4) is

identical to

Article 9(4)

Directive

2013/33/E

U.

Article 12

(1) and (5)

Conditions of

detention

VRKS § 68

lõiked 1 ja 3,

VSS § 232,

siseministri 16.

oktoobri 2014.

aasta määrus nr

144

“Kinnipidamisk

eskuse

sisekorraeeskiri

” § 2 ja 4 lõige 2

VRKS § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamise korraldamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele

kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi.

(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse

kinnipidamiskeskuses võimaluse korral eraldi Eestis

viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.

VSS § 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamise tingimused

(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane

paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.

SIM määrus § 2. Kinnipidamiskeskuse kodukord

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kinnitab

käskkirjaga kinnipidamiskeskuse kodukorra, milles

sätestatakse:

1) kinnipidamiskeskuse päevakava;

2) pakkide vastuvõtmise ajad ja korraldus;

3) sisseostude tegemise korraldus;

4) välismaalase vaba aja veetmise võimalused;

41) arvuti ja mobiiltelefoni kasutamise ajad ja

korraldus;

5) muud tingimused, millega täpsustatakse käesolevas

määruses sätestatud kinnipidamisega seotud otsuste

täitmise üldist korda ja korraldust.

Shall

clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

See

Recitals, 22

31 and 32.

Article

12(1) is

identical to

Article

10(1)

Directive

2013/33/EU

but requires

an updated

reference to

Directive

2024/1346/

EU. Article

12(5)

contains

linguistic

changes

only when

compared

EE

36

(2) Kodukord avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti

kodulehel ning tehakse teatavaks

kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalasele

SIM määrus § 4. Kinnipidamiskeskusesisene

paigutamine

(2) Välismaalase tuppa paigutamisel arvestatakse

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning

välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses

välismaalase eraldi paigutamise kohta sätestatut, samuti

välismaalase rahvust, usulisi veendumusi, eelnevaid

õigusrikkumisi ning muid olulisi asjaolusid.

with Article

10(5) of

Directive

2013/33/EU

, except for

an updated

reference to

Article 43

Regulation

2024/1348/

EU.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 12(1)

3rd subpara,

and 12(5))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

EE

37

Article

12(2), (3)

and (4)

Conditions of

detention

VRKS § 68

lõige 5,

VSS §2610

lõiked, 5, 7 ja 8,

siseministri 16.

oktoobri 2014.

aasta määrus nr

144

“Kinnipidamisk

eskuse

sisekorraeeskiri

” § 10

VRKS § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamise korraldamine

(5) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on tal

õigus suhelda pereliikmete, esindaja, asjaomaste

pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või

valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO

Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

VSS § 2610. Väljasaadetavale kokkusaamiste

võimaldamine

(5) Kokkusaamisi on Politsei- ja Piirivalveametil

lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

(7) Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada, kui:

1) kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud

suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku

vastu;

2) kokkusaamist sooviv isik on seotud organisatsiooni

või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku

korda;

3) kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult

toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud;

4) kokkusaamist sooviv isik on esitanud kokkusaamise

taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumendi;

5) kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on

põhjust kahelda;

6) kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada

välismaalase väljasaatmise tõhusust või

7) esinevad muud mõjuvad põhjused.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu

esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada, kui

väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu

kaalukas põhjus.

SIM määrus nr 144 § 10. Välismaalase liikumine

kinnipidamiskeskuses ja selle territooriumil

(1) Välismaalane võib päevakavas ettenähtud aegadel

liikuda eluruumis ning eluruumide koridoris, söögi-,

Shall

clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

These

provisions

are

identical to

Article

10(2), (3)

and (4) of

Directive

2013/33/E

U.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 12(2-

4))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain

how it is

ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

We are amending VSS

§ 2610 (5) due to the

obligation to guarantee

privacy. Visits can be

monitored (e.g. via a

security camera) but the

conversations shall not

be overheard.

EE

38

puhke- ja tualettruumis ning kinnipidamiskeskuse

territooriumil jalutushoovis. Kinnipidamiskeskuse

juhataja või tema määratud ametniku kirjalikul otsusel

võib liikumiskorraldusest teha ajutisi erandeid

massiliste rahutuste ja kinnipidamiskeskuse väliste

rünnakute tõrjumiseks, põgenenud välismaalase

tabamiseks või muude erakorraliste olukordade puhul.

Otsuses märgitakse erandi tegemise põhjus ja eeldatav

kehtivusaeg.

transpositi

on,

practical

implement

ation or a

combinatio

n.

Article 13(1-

4) and (6)

Detention of

applicants

with special

reception

needs

VRKS § 23

lõige 3,

VRKS § 65

lõige 5,

VRKS § 68

lõige 4,

VRKS § 69,

VRKS § 70

lõige 1

§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:

1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu

jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest

arvates, kui ta on õppimiskohustuslik;

2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks

ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.

§ 65. Taotleja kinnipidamise alused

(5) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusku eritagatise

vajadusega taotleja kinnipidamise korral tuleb

arvestada taotleja vaimset või füüsilist tervist. Taotlejat

ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset või füüsilist

tervist tõsiselt ohustada.

§ 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

korraldamine

(4) Vastuvõtu erivajadusega ja menetlusliku

eritagatisega taotleja kinnipidamisel tagab Politsei- ja

Piirivalveamet tema regulaarse järelevalve ning

õigeaegse ja piisava toe.

§ 69. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja

kinnipidamine (1) Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel,

äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui on kindlaks

tehtud, et:

1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud

liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lõikes 2 nimetatud

Shall

clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

See Recitals

31+ 32 and

40.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 13(1)

3rd subpara

and 13(3)

2nd subpara

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

Estonia does not detain

minors, but

transpositon is

necessary for unforseen

cases.

EE

39

kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada ning

2) kinnipidamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatu kohaselt alaealise parimates huvides.

(2) Kinnipidamine on alaealise parimates huvides:

1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise vanem või

peamine hooldaja on kinni peetud;

2) saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab

tema turvalisuse.

(3) Alaealist peetakse kinni võimalikult lühiajaliselt.

Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega

arestimajja.

(4) Kui alaealine välismaalane paigutatakse

kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba

aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja

huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus.

(5) Kui saatjata alaealine paigutatakse

kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta täiskasvanutest

eraldi.

.

§ 70. Taotleja perekonna ühtsuse tagamine

(1) Perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse

perekonnale eraldi majutus teistest kinnipeetud

taotlejatest.

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

Article

13(5)

Detention of

applicants

with special

reception

needs

VRKS § 70

lõige 2,

VSS § 265 lõige

2

VRKS § 70. Taotleja perekonna ühtsuse tagamine

(2) Meessoost ja naissoost perekonnaliikmeid

majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete

majutamiseks kohandatud toas.

VSS § 265. Väljasaadetavate majutamine

(2) Meessoost ja naissoost väljasaadetavad majutatakse

eraldi tubadesse.

Shall

clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

Article

13(5)

contains

linguistic

changes

The general rules of

detention in VSS apply

(with derogations) to

applicants also.

Therefore no need to

clarify in VRKS that

men and women are to

be accommodated

separately.

EE

40

only as

compared

to Art 11(5)

Directive

2013/33/E

U.

For the

‘shall

ensure’

clause (Art.

13(5), 1st

subpara)

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain

how it is

ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositi

on,

practical

implement

ation or a

combinatio

n.

Article 14 Families VRKS § 56 § 56. Alaealise ja perekondade majutamine

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja

majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise

Grammati

cal changes

only

compared

to Art. 12

Directive

EE

41

õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise

isikuga tingimusel, et see on alaealise huvides.

2013/33/E

U. If

applied,

should

appear in

the

national

law.

Article 15 Medical

screening

VRKS § 53

lõige 1 punkt 3,

NETS § 7

§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku

tervise kaitse kaalutlustel vajalik;

NETS § 7. Nakkushaiguste leviku tõkestamise

põhimõtted

Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse

inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid

ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise

abinõusid.

Identical to

Art. 12 in

Directive

2013/33/E

U. If

applied,

should

appear in

the

national

law.

Communicable

Diseases Prevention

and Control Act defines

the main principles in

prevention and spread

of coomunicable

diseases.

Provisions related to

carrying out health

checks and provision of

medical support are

defined in the decree by

respective minister

Article 16 Schooling and

education of

minors

VRKS § 23

lõige 3 punkt 1

ja 2, lõige 4

§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine rahvusvahelise

kaitse taotleja

(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:

1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu

jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest

arvates, kui ta on õppimiskohustuslik;

2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks

ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.

(4) Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka

juhul, kui alaealine on menetluse kestel saanud

täisealiseks.

Art. 16 is

not listed in

Art. 35 but

this is an

error for

which the

COM

requested a

correction

in the

corrigendu

m.

Para 2 third

sentence is

a ‘may’

provision,

however

EE

42

must be

transposed

in case MS

wishes to

use it

(serves as

an

exception

from the

main rule in

para 2).

See Recital

48.

Article

17(1), (2)

subpara 1,

(5) and (7-9)

Employment VRKS § 18

lõige 3 punkt 8,

VRKS § 20

lõige 5,

TöMS § 3 lõige

1 punkt 4,

VKTS § 6 punkt

4,

SMS § 1, § 2

lõige 1 punkt 1,

SMS § 4

VRKS § 18. Taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise

kaitse taotluse registreerimisest arvates ei ole temast

sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust,

välja arvatud juhul, kui taotluse sisulist läbivaatamist on

määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–f

alusel kiirendatud. Sel juhul ei anta taotlejale

juurdepääsu tööturule ning varem antud

juurdepääsuvõimalus võetakse ära-

VRKS § 20. Rahvusvahelise kaitse aotleja

kohustused

(5) Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal

lubatud Eestis töötada ega Eestis ettevõtlusega tegeleda,

välja arvatud käesoleva seaduses sätestatud juhul.

Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise

korral kohaldatakse välismaalaste seaduses sätestat.

TöMS § 3. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturumeetmetele

on õigus:

4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse, sealhulgas

ajutise kaitse saajal ja Eestis viibival rahvusvahelise

kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduses sätestatud tingimustel;

See Recitals

50, 51, 52,

53, 54, 55,

56 and 57.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 17(1)

1st subpara,

(2) 1st

subpara, (3)

and (5)

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

If applicants have the

right to work in Estonia

(after 6 months), then

no additional

restrictions apply. As

Estonia has chosen the

maximum period to

restrict access to labor

market, there is no

logical reason to

transpose article 17 (2)

as an accelerated

procedure must be

completed within 3

months according to

APR article 35 (3).

With regards to article

17 (5), there is no

Estonian law which

would exclude working

applicants or applicants

who did work (legally

and paid taxes) from

receiving the same

social benefits on the

same terms as any other

EE

43

VKTS § 6. Taotleja

Taotleja on isik, kes on omandanud välisriigi

kutsekvalifikatsiooni ja soovib töötada, sealhulgas

ajutiselt, Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal

ning kes on:

4) rahvusvahelise kaitse saaja, kes viibib Eestis

tähtajalise elamisloa alusel või rahvusvahelise kaitse

taotleja, kellel on õigus Eestis töötada.

SMS § 1. Sotsiaalmaksu mõiste

Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks

ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks

maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub

täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras,

suuruses ja tähtaegadel.

SMS § 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:

1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt

tasudelt;

SMS § 4. Sotsiaalmaksu maksja

Sotsiaalmaksu maksab:

1) residendist juriidiline isik;

2) füüsiline isik;

3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva

seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev

mitteresident;

4) riigi-, valla- või linnaasutus;

5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud

juhtudel.

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

person working in

Estonia.

Once the person has

entered labour market

and receives salary

(legally) the social tax

obligation is applied.

Article 17(2)

subpara 2,

(4) and (6).

Employment These serve

as

exceptions

and must be

transposed

in case MS

opts to

EE

44

apply these

provisions.

Article 18

first para

Language

courses and

vocational

training

VRKS § 95,

VRKS § 92,

VRKS § 99

7. peatükk

KOHANEMISPROGRAMM

VRKS § 95. Kohanemisprogrammi eesmärk

Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada

uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemist ning

eesti keele omandamist.

VRKS § 92. Välismaalase osalemine

kohanemisprogrammishüvitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab

kohanemisprogrammis osalema rahvusvahelise kaitse

taotleja, välja arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse

läbi rahvusvahelise kaitse piirimenetluses.

(2) Kultuuriministeerium suunab välismaalaste seaduse

§ 1211 lõike 1 alusel kohanemisprogrammis osalema

välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või

ajutine kaitse.

(3) Kultuuriministeeriumil on õigus välismaalast

teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest.

VRKS § 99. Kohanemisprogrammi sisu

(1) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse

taotlejale koosneb sisseelamise teemamoodulist ning

eesti keele A1-taseme õppest.

(2) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse

saajatele koosneb rahvusvahelise kaitse teemamoodulist

ning eesti keele A1-, A2-, ja B1-taseme õppest.

(3) Kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele

koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ning eesti keele

A1-taseme õppest.

(4) Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva seaduse

§ 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane, kes

omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.

(5) Kui käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi

keeleõppe, või kui ta on viimase viie aasta jooksul

läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud

See Recital

58.

For the

‘shall

ensure’

clause

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

EE

45

kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus

täiendavalt osaleda samal tasemel kohanemisprogrammi

keeleõppes.

Article 18

second para

Language

courses and

vocational

training

VRKS § 101 VRKS § 101. Kohanemisprogrammi kulude

hüvitamine

(1) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt või rahvusvahelise

kaitse saajalt võib nõuda temale keeleõppe osutamiseks

kulunud summade hüvitamist, kui ta ei ole elamisloa

kehtivusaja lõpuks omandanud keeleseaduses sätestatud

keeleoskustaset:

1) ajutise kaitse saaja puhul vähemalt A1 ajutise kaitse

kohaldamise kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui

kolme aasta jooksul ajutise kaitse saamisest arvates;

2) rahvusvahelise kaitse saaja puhul vähemalt B1 viie

aasta jooksul rahvusvahelise kaitse saamisest arvates.

(2) Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab

välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille alusel

tuleb välismaalasel õppekulude hüvitada.

Keeleõppekulude teatis on

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1

punkti 21 tähenduses.

Article 19

(1-2)

General rules

of material

reception

conditions and

health care

VRKS § 34,

VRKS § 53,

VRKS § 57

§ 34. Taotluse esitamine

(1) Taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes viisil

esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava

kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse

saamiseks.

§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

2) majutuskohas elava taotleja varustamine

toiduainetega või toitlustamine, varustamine

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega;

See

Regulation

2024/1348

(APR) in

relation to

the making

step of the

asylum

procedure.

See Recitals

7, 11 and

60.

See

definitions

in Art. 2(7)

(8) and (10).

EE

46

3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku

tervise kaitse kaalutlustel vajalik;

4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu

korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse

toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku

tõlketeenusega;

5) käesoleva seaduse alusel tehtavate

menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi

võimaldamine;

6) kohanemisprogramm;

7) muud esmavajalikud teenused.

§ 57. Rahaline toetus ja selle määrad

(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise

toiduainetega või toitlustamise ja varustamise

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega, võib asendada rahalise toetusega.

(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne

riigieelarve seaduses kehtestatud toimetulekupiiriga.

(3) Iga perekonnaliikme toimetulekupiiri

arvutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande

seaduses sätestatud protsentuaalse toimetulekupiiri

määrast. Toetust makstakse üksnes taotlejast

perekonnaliikmele.

(4) Rahalist toetust ei maksta:

1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale;

2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab.

For the

‘shall

ensure’

clauses

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

Article 19

(3-7)

General rules

of material

reception

conditions and

health care

VRKS § 20

lõige 4,

VRKS § 21

lõige 1

VRKS § 53,

VRKS § 57 lg 3

ja 4,

HMS § 56

VRKS § 20. Rahvusvahelise kaitse taotleja

kohustused

(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta

kasutas käesoleva seaduses sätestatud

vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud

vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi vahendeid

nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud

vastavad kulutused hüvitama. Rahvusvahelise kaitse

taotleja vastuvõtutingimustega seotud abi hüvitamise

Para 6 must

be

transposed

if para 4

and/or 5

is/are

transposed.

See Recital

61.

EE

47

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning

menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja

sellega arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse

piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel

ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse

taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku

eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest

tulenevaid vajadusi.

VRKS § 53. Taotlejate majutuskeskus ja

materiaalsed vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

2) majutuskohas elava taotleja varustamine

toiduainetega või toitlustamine, varustamine

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega;

3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku

tervise kaitse kaalutlustel vajalik;

4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu

korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse

toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku

tõlketeenusega;

5) käesoleva seaduse alusel tehtavate

menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi

võimaldamine;

6) kohanemisprogramm;

7) muud esmavajalikud teenused.

VRKS § 57. Rahaline toetus ja selle määrad

EE

48

(3) Iga perekonnaliikme toimetulekupiiri arvutamisel

lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud

protsentuaalse toimetulekupiiri määrast. Toetust

makstakse üksnes taotlejast perekonnaliikmele.

(4) Rahalist toetust ei maksta:

1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale;

2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab.

HMS § 56. Haldusakti põhjendamine

(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus.

(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Article 20 (1,

9, 10)

Arrangements

for material

reception

conditions

VRKS § 53

lõige 1 punkt 1,

VRKS § 55

lõige 1 punkt 1,

VRKS § 59

§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

§ 55. Materiaalsed vastuvõtutingimused

taustakontrolli ning rahvusvahelise kaitse või

tagasisaatmise piirimenetluses

(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab vajaduse korral

korraldada taotlejale ja välismaalasele, kelle suhtes

tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse

piirimenetlust või tagasisaatmise piirimenetlust,

järgmiste teenuste osutamise:

1) majutamine;

§ 59. Taotleja õigused ja materiaalsed

vastuvõtutingimused hädaolukorras

Para 1 must

be

transposed

if the MS

provides

housing in

kind.

See Recitals

35, 36, 37

and 60.

See

definitions

in Art. 2(7)

(8) and (10).

For

20(10)(b),

see Art.

32(1).

The regulation covers

article 20 (1) (a) (b) and

(c). Generally housing

is provided by the

accomodation centre

but there is a possibility

to house applicants in

other places which are

adapted to fit the

requirements needed to

house applicants (või

muus taotlejate

majutamiseks

kohandatud asukohas).

RCD article 20 (10) and

article 22 – In an

emergency caused by

mass immigration,

EE

49

Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis

viibimisel massilisest sisserändest põhjustatud

hädaolukorras vähemalt järgmised õigused ja teenused:

1) majutamine;

2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks vajaliku

tõlketeenusega;

3) toitlustamine;

4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;

5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja

tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;

6) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral suhtlemise

ja kokkusaamiste võimaldamine ulatuses, mis on

hädaolukorras võimalik;

7) tasuta õigusabi;

8) alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada

juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas seaduses

sätestatule.

For the

‘shall

ensure’

clause (Art.

20(1))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

emergency medical

care is provided, it

includes all measures

which are essential in

addressing a serious

physical condition,

i.e permanent damage

to the health of the

person requiring care.

Article 20

(2-8)

Arrangements

for material

reception

conditions

VRKS § 9

lõiked 1 ja 2,

VRKS § 18

lõige 3 punkt 5

VRKS § 21

lõige 1,

VRKS § 53

lõige 8 punkt 3,

lõige 10,

VRKS § 56

lõiked 1 ja 2,

TTKS § 2 lõige

1, § 3 lõige 1

§ 9. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise

kaitse menetluses

(1) Ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei

ole avalik.

(2) Taotleja andmeid sisaldav teave tunnistatakse

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku

teabe tähenduses ja selle töötlemine on lubatud üksnes

seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

§ 18. Taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

5) suhelda pereliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste

pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või

See Recitals

35. 36, 37

and 60.

Article

20(2)

contains

grammatica

l changes

only

compared to

Art. 18

Directive

2013/33/EU

, except for

updated

There are separate

apartments in the

accomodation centre

for all families (it is not

clear to us why RCD

article 20 (5) does not

cover single fathers and

their children). RCD

article 20 (8) –

education is to be

provided in schools.

MS follows reception

standards and

EE

50

valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO

Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga;

§ 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning

menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja

sellega arvestamine (1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse

piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel

ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse

taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku

eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest

tulenevaid vajadusi.

§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(8) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse

sisekorras sätestatakse vähemalt:

1) taotleja majutamise kord;

2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise

kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku

viibimise kellaajad;

3) külastamise kord;

(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest

majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.

Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste

osutaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse

taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale võimaluse

teavitada esindajat.

§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja

majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise

õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise

isikuga tingimusel, et see on alaealise huvides.

TTKS § 2. Tervishoiuteenus

cross-

references

to relevant

articles.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 20(2)

and (7))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

indicators provided by

the EUAA

The requirements are

set in public

procurement Acts while

carrying out tenders for

provision of material

reception conditions.

EE

51

(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus

haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister.

§ 3. Tervishoiutöötaja

(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses

on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on

registreeritud Terviseametis

Article

20(6) and

(7)

Arrangement

s for material

reception

conditions

VRKS § 53

lõige 10,

VRKS § 56

lõige 1,

§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus

ja materiaalsed vastuvõtutingimused

(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest

majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.

Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste

osutaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse

taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale võimaluse

teavitada esindajat.

§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

Linguistic

differences

only

compared

to Article

18 (5) and

(6)

Directive

2013/33/E

U.

No distinction is

needed to transpose

article 20 (6) as

dependent adult

applicants with special

reception needs are

already considered as

family members.

Article 21 Reception

conditions in a

Member State

other than the

one in which

the applicant is

required to be

present

VRKS § 40

lõige 1,

VRKS § 58

lõige 1 punkt 7,

lõiked 2–5

§ 40. Dokumentide välismaalasele kättetoimetamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud

menetlusdokument või haldusakt toimetatakse

välismaalasele kätte.

§ 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste

piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima

teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

See Recitals

9 and 14

and 47.

Mirrors the

provision in

Article 18

(1) AMMR.

EE

52

menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu

erivajadust. (3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise

otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.

Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab

Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui

materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise

ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.

(5) Kui taotleja suhtes tehakse üleandmise otsus, võib

Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastatult

Sotsiaalkindlustusametiga üleandmise otsuses piirata ka

vastuvõtutingimusi.

Article 22 Health care VRKS § 18

lõige 3 punkt 3,

VRKS § 53

lõige 1 punkt 4,

TTKS § 2 lõige

1

VRKS § 18. Taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige

juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja haridusele

käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;

VRKS § 53. Taotlejate majutuskeskus ja

materiaalsed vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu

korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse

toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku

tõlketeenusega;

TTKS § 2. Tervishoiuteenus

(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus

haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister.

See Recitals

46 and 48.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 22(1)

and (2))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

There are no limits for

provided health

services and care and

there are no lower

standards or the level of

care compared to

services which are

provided to Estonian

citizens.

EE

53

implementa

tion or a

combinatio

n.

Article 23 Reduction or

withdrawal of

material

reception

conditions

VRKS § 58

lõige 1 § 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste

piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt

või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel

kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul

moel haldusorganile kättesaamatuks;

2) ei tee pädevate asutustega koostööd;

3) on esitanud korduva taotluse;

4) on varjanud rahaliste vahendite olemasolu;

5) on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuse sisekorda;

6) ei osale kohanemisprogrammis

7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima

teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest.

(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise

otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.

Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab

Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui

materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise

ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.

(5) Vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse

tõttu võib otsustada Politsei- ja Piirivalveamet

üleandmise otsuses kooskõlastatult

Sotsiaalkindlustusametiga.

See Recitals

22, 47, 62

and 63.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 23(4)

and (5))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

The legal basis

provided in VRKS § 48

(1) point 7 is derived

from RCD article 21

EE

54

Article 24 Applicants

with special

reception

needs

VRKS § 21

lõige 1-2,

OAS § 3, § 4

VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning

menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja

sellega arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse

piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel

ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse

taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku

eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest

tulenevaid vajadusi.

(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku

eritagatistega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata

alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,

alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,

raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik

ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle

suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või

seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse

sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.

OAS § 3. Teiste seaduste kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele

kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Ohvriabi osutamisel alaealisele ohvrile

kohaldatakse lastekaitseseaduses sätestatut, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

OAS § 4. Ohvriabi ja ohver

(1) Ohvriabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi

korraldatud ohvriabiteenuste ja kuriteoohvri hüvitiste

süsteem.

(2) Ohver käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo,

vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud või

hukkunud isik.

(3) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse

tähenduses on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku

§-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo

tunnustel alustatud kriminaalmenetluses, või isik, keda

käsitataks kannatanuna muu samalaadse välisriigis

See Recitals

35 and 37.

See

definition in

Art. 2(14).

All categories in RCD

article 24 are

transposed, it is not a

closed list and in our

opinion, there is no

need to transpose the

examples listed in RCD

article 24 (k) to

Estonian law, e.g. a

victim of sexual

violence is a victim and

may be in need for

appropriate care,

regardless of the

perpetrators motives.

EE

55

kehtivas karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel

alustatud kriminaalmenetluses.

(4) Naistevastase vägivalla ohver käesoleva seaduse

tähenduses on naine, kellele tema suhtes toime pandud

perevägivalla või soolise vägivalla, sealhulgas sund või

omavoliline vabadusest ilmajätmine, või sellega

ähvardamise tulemusena on tekitatud füüsilisi,

seksuaalseid, psüühilisi või majanduslikke kahjusid või

kannatusi kas avalikus või eraelus.

(5) Perevägivalla ohver käesoleva seaduse tähenduses

on isik, kes on kogenud füüsilise, seksuaalse, psüühilise

või majandusliku vägivalla akte perekonnas või

kooselus või endise või praeguse abikaasa või partneri

poolt, sõltumata sellest, kas vägivallaakti toimepanija

elab või on elanud ohvriga samas elukohas.

(6) Seksuaalvägivalla ohver käesoleva seaduse

tähenduses on isik, kelle suhtes on sooritatud

seksuaalseid toiminguid ilma tema nõusolekuta või keda

on sunnitud seksuaalsetele toimingutele kolmanda

isikuga või keda on seksuaalselt väärkoheldud.

(7) Terrorikuriteo ohver käesoleva seaduse tähenduses

on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku §-s 237

sätestatud kuriteo tunnustel alustatud

kriminaalmenetluses, kui kriminaalmenetlust

alustatakse Eesti Vabariigis, või sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik, keda

käsitataks kannatanuna karistusseadustiku §-s 237

sätestatud kuriteokoosseisule vastavas teos, mis on

toime pandud välisriigis.

Article 25 Assessment of

special

reception

needs

VRKS § 21

lõiked 3–9,

VRKS § 104

lõige 1 punkt 8,

SHS § 141 ja

1421 ning

sotsiaalkaitsemi

nistri 27.

detsembri 2017.

VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning

menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja

sellega arvestamine

(3) Isik loetakse vastuvõtu erivajadusega või

menetluslikke eritagatisi vajavaks taotlejaks, kui

Politsei- ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tema

suhtes selle vajaduse tuvastanud. Sellisel juhul

kohalduvad talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/1348 menetluslike eritagatiste ja

In relation

to para 1

second sub-

para see

also Art.

20(1) of

Regulation

2024/1348

(APR)

There are no physical

files, the information

about special reception

needs shall be included

in the register for

granting international

protection.

Through public tender

we require at least one

EE

56

aasta määrus nr

72

“Sotsiaalteenust

e ja -toetuste

andmeregistri

põhimäärus” § 8

lõige 1 punkt 17

käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduste kohta

sätestatud erisused ning talle võimaldatakse vastav tugi. (4) Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku

eritagatiste hindamisel tuginetakse eelkõige nähtavatele

füüsilistele tunnustele või taotleja ütlustele või

käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja

vanemate, tema eest vastutava täiskasvanu või

eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele. (5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse

vastuvõtu erivajadust ja menetluslikku eritagatist

tuvastama pädev haldusorgan või ekspert. Vastuvõtu

erivajadus ja menetluslik eritagatis tuvastatakse

võimalikult kiiresti pärast taotluse saamist, kuid

hiljemalt 30 päeva jooksul alates mistahes viisil esitatud

sooviavaldusest rahvusvahelise kaitse saamiseks.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja

vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise

kirjalikult ja määrab taotlejale antavad menetluslikud

eritagatised ja vastuvõtu erivajadused. Politsei- ja

Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud teise haldusorgani või eksperdi hinnangut.

Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja

menetlusliku eritagatise tuvastab teine haldusorgan või

ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et

isikut ei loeta vastuvõtu erivajadustega või

menetluslikku eritagatist vajavaks taotlejaks.. (7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja

isikud jälgivad taotleja vastuvõtu erivajadust ja

menetluslikku eritagatist ning arvestavad seda

süsteemselt ja individuaalselt kogu rahvusvahelise

kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas

rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud

vastuvõtu erivajadust ja menetluslikke eritagatist.. (8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja

vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise kohta

teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja

isikutele ulatuses, mis on vajalik taotleja erivajaduse

arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja

vastuvõtu erivajaduse või menetlusliku eritagatise

See Recitals

35 and 37.

For the

‘shall

ensure’

clauses

(Art. 25(1)

6th subpara

and (2) 1st

subpara),

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transpositio

n, practical

implementa

tion or a

combinatio

n.

staff member at the

accommodation centre

to meet the same

requirements as defined

in Social Welfare Act §

161. Requirements

for social workers of

local authorities

A person who has

been awarded the

profession of a social

worker on the basis of

the Professions Act or

who has acquired state-

recognised higher

education in social

work or qualifications

equal thereto may be

appointed as a social

worker by a local

authority.

Special needs are

recorded in line with

internal house rules for

reception cetrne in the

STAR registry

EE

57

vajaduse või märkab võimalikule vastavale

erivajadusele või eritagatise vajadusele viitavat asjaolu,

teavitab ta sellest viivitamata Politsei- ja

Piirivalveametit.

VRKS § 104 Registri andmed ja nende töötlemine

(1) Registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise

varjupaiga süsteemi õigusaktis, muus Euroopa Liidu

õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses

sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse registris

ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud elamisloa

ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise,

rahvusvahelise kaitse ning välismaalase Euroopa Liidu

liikmesriigile üleandmise menetluse kohta ja menetluses

antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning

taustakontrolli, kinnipidamise ja

kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi

andmeid:

8) välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu

erivajaduse andmed;

SHS § 141. Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregister

(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi

infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on

asutatud järgmistel eesmärkidel:

1) sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise

menetlemine ja dokumenteerimine;

2) juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö

toimingute läbiviimine ja dokumenteerimine;

3) lapsendamise ja eestkoste korraldamine ja

dokumenteerimine;

4) sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika

kogumine.

SHS § 1421. Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri andmed

(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris

töödeldakse järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, ees-

ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning

EE

58