| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/10336-1 |
| Registreeritud | 29.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikohus, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikohus, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus |
| Vastutaja | Karl-Erik Ansmann (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Kohtute talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
16.12.2025 nr 1-6/3327-1
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse
reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1
Euroopa Liidu varjupaiga – ja rändehalduse õigustiku reform peamised
muudatused võrreldes kehtiva õigustikuga, reformi õigusaktide kaupa1.
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Määrusega luuakse uus alaline liikmesriikide vaheline solidaarsusmehhanism, et tasakaalustada
praegust süsteemi, kus enamiku varjupaigataotluste eest vastutavad üksikud riigid.
Kehtestatakse selged eeskirjad vastutuse kohta varjupaigataotluste hindamisel ja teisese rände
ärahoidmisel.
Solidaarsuse mehhanismi ja Dublini menetlust reguleeriva määruse2 liitmisel tekkis varjupaiga
– ja rände haldamise määrus, mis katab teemad nagu rände haldamine, vastutuse määramise
menetlus, solidaarsusmehhanism ja riikide ülese koostöö reeglid ja rakendusplaanid.3
Uued vastutuse määramise reeglid ja uued tagatised:
Oluline roll on julgeoleku kontrollil ja selle õiguslikel tagajärgedel.
Säilis üldine välismaalase kohustus esitada sooviavaldus ja see registreerida selles EL
liikmesriigis kuhu esimesena siseneti.
Täiendati ja täpsustati taotleja kohustusi ning kehtestati varasemast selgemad tagajärjed
nende kohustuste täitmata jätmise korral.
Taotlejal on paremini kättesaadav talle vajalik teave õiguste ja kohustuste kohta.
Kehtestatud on menetluse kuritarvitamise tõkestamise tõhusamad meetmed.
Taotlejatele on tagatud tasuta õigusnõustamine kõikides menetluse etappides.
Lastele on sätestatud rohkem tagatisi.
Taotleja isikliku vestluse korraldamine on täpsustatud.
o Saab korraldada ainult vastutuse võtmise palve korral ja halduskoormuse
vähendamiseks tagasivõtu korral mitte.
o Perekonnaliikmete kriteeriumi kohaldamiseks on EL ülene rakendusaktiga
kehtestatud andmete vorm.
o Uudse elemendina on kohtustus anda taotlejale võimalus põhjendada vastutuse
võtmise diskretsiooni sätte kohaldamise vajalikkust.
o Vestlust on võimalik korraldada videokonverentsi teel.
o Täpsustatud on väljaõppe ja oskuste alaseid nõudeid vestlust läbiviivale
ametnikule.
1 Täiendavalt on võimalik uute õigusaktide küsimuste ja vastustega tutvuda Euroopa Komisjoni varjupaiga – ja
rändehalduse reformi puudutavatel lehekülgedel sh https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-
asylum/pact-migration-and-asylum/questions-and-answers-pact-migration-and-asylum_et ja
https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/story-von-der-leyen-
commission/managing-migration-responsibly_en 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 , millega kehtestatakse kriteeriumid ja
mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R0604 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega
muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013
(ELT L 2024/1351, 22.05.2024)
2
o Vestlusest on kohustus teha helisalvestis ja kirjalik protokoll st kokkuvõte või
stenogramm.
Vastutuste määramise kriteeriumites tehti järgmised muudatused:
Muudeti praegu kehtivate kriteeriumite hierarhiat ja sätestati kaks uus kriteeriumit:
o Diplomid.
o Kutse kvalifikatsiooni dokumendid.
Laiendati järgmiste kriteeriumite ulatust:
o Laiendati perekonnaliikmete ja saatjata alaealiste taotlejate kriteeriumi
rakendamise võimalusi.
o Kehtivuse kaotanud viisade ja elamisloa kaartide aluse kehtivust pikendati 18
kuult 3 aastale.
o Sisenemise alus kehtib otsingu ja päästeoperatsioonide (SAR) puhul 12 kuud ja
20 kuud kõikide teiste sisenemise viiside kohta.
o Ülalpeetavaid puudutavad ja diskretsiooni sätte kohaldamist on täpsustatud.
Sätestati täpsemad tagatised lastele:
Laste parimate huvide hindamine ja arvestamine on kõikdes toimingutes peamine
asjaolu, millega tuleb arvestada.
Kõik lapsi puudutavad toimingud peavad olema käsitletud prioriteetsetena.
Esindajate pakkumise kohustus on olulises osas täpsustatud.
Menetleval asutusel on kohustus teavitada last tema õigustest ja kohustustest ka siis kui
lapse ei ole saatjata alaealine. Menetlust ja teavitamist tuleb korraldada lapsesõbralikul
viisil.
Laste üleandmise korral tuleb enne seda korraldada täpsustatud teabevahetust
liikmesriikide vahel.
Vastutava liikmesriigi menetluse tähtaegu lühendati järgmiselt:
Vastutava liikmesriigi määramise menetlus algab taotluse esitamise asemel varem, st
alates taotluse registreerimisest.
Vastutuse võtmise palve tähtajad on lühemad. Praegu on palve esitamise tähtajaks 3
kuud alates taotluse registreerimisest või 2 kuud alates Eurodac või VIS tabamusest,
tulevikus on tähtajaks vastavalt 2 kuud ja 1 kuu.
Vastutuse võtmise palvele vastamise tähtajad on lühemad. Praegu on selleks 2 kuud
palve saamisest või 1 kuu Eurodac või VIS palvest. Tulevikus vastavalt 1 kuu või 2
nädalat.
Tagasivõtmise palved on asendatud tagasivõtu teadetega.
Tagasivõtu teade tuleb esitada endise 2 kuu asemel 2 nädala jooksul Eurodac tabamusest
arvates. Teatele vastamise tähtaeg on 1 kuu asemel 2 nädalat.
Üleandmise kohta on uuendusena sätestatud tähtajad. Üleandmise otsus tuleb langetas
2 nädala jooksul vastu võtmisest teate või vastutuse võtmise palve saamisest.
Üleandmise otsusest teavitamine tuleb teha kohe peale otsuse langetamist. Üleandmise
otsuse peale kaebuse esitamiseks on aega vähemalt 1 nädal kuni 3 nädalat otsusest teada
saamisest arvates. Kohtul on aega kaebuse kohta otsuse tegemiseks 1 kuu.
Üleandmise lõpuleviimise tähtaegu on muudetud. Seda tuleb teha niipea kui võimalik
kuid hiljemalt 6 kuu jooksul tagasivõtmise teatise saamisest või vastutuse võtmise
otsusest arvates. Tähtaega saab kuni 1 aastani pikendada kui üleantav välismaalane
3
kannab vanglakaristust ja kuni 3 aastani kui välismaalane on põgenenud või takistab
üleandmist muul moel.
Vastutuse võtmise menetluses muudeti täpsemaks otseste ja kaudsete tõendite süsteemi,
sätestati kohustus prioriseerida perekonnaga seotud juhtumeid ja täpsustati perekonnaliikmete
otsimise ning perekonnaliikmete tuvastamisel kasutatavate tõenditega seonduvaid sätteid.
Vastutava liikmesriigi teavet salvestatakse edaspidi Eurodacis. Sinna märgitakse täiendavalt
järgmised andmed: vastutav liikmesriik, vastutuse üleminek, ümberasustamise liikmesriik,
üleandmise järgne saabumise kuupäev, piirimenetluse varjupaigamenetluse raames tehtud
lõplik otsuse sisu, välismaalase liikmesriigist lahkumise kuupäev ning kuupäev, millal
välismaalane saadeti tagasi päritoluriiki.
Tagasivõtu osas loodi palvete asemel teavitamise süsteem, hõlmati ka ümberasustatud
välismaalased ning välistati vastutuse üleminek teisele liikmesriigile.
Uuendati vastutuse lõppemise aluseid. Vastutust võib lugeda lõppenuks kui teine liikmesriik on
välismaalasele välja andnud elamisloa kaardi, üleandmine ei ole lapse parimates huvides,
kasutatakse diskretsiooni alust, tagasisaatmine on olnud edukas, piirimenetluse raames tehtud
lõpliku otsuse korral kui on möödunud 15 kuud ja juhul kui välismaalane on Euroopa Liidu
territooriumilt lahkunud ning sellest on möödunud kuni 9 kuud.
Täpsustati põgenemise määratlust ning loodi võimalus pikendada üleandmise tähtaega kuni 3
aastani kui inimene ei järgi vastutavas liikmesriigis viibimise kohustust ja reisib ebaseaduslikult
teise liikmesriiki ning hoiab üleandmisest kõrvale.
Täpsustati nõudeid menetlevate ametite töötajatele. Muuhulgas on vastutava liikmesriigi
menetlusega tegelevatel ametnikel vajalik olla koolitatud ka perekonna taasühinemise
teemades.
Samuti on loodud liikmesriikide vaheline lepitusmehhanism. Sellist vahendusabi saab
Euroopa Komisjonilt paluda üks või mitu liikmesriiki kui tekivad raskused praktilises koostöös
ja reeglite täitmises.
Määrusega kehtestatakse esimest korda solidaarsuse ja vastutuse tasakaal. Solidaarsus on
püsib õiguslikult siduv mehhanism rändesurve olukorras olevate liikmesriikide aitamiseks.
Solidaarne abistamine on kohustuslik aga paindlik. Solidaarsusega seonduv tasakaal
vastutusega seisneb selles, et on täpsustatud vastutava liikmesriigi määramise menetlust (nagu
ülalpool kirjeldatud) ja loodud on kohustuslik varjupaiga ja tagasisaatmise piirimenetlus.
Solidaarsusmehhanismi osaks on liikmesriikide jaotamine rändesurve ja sellest tuleneva abi
vajaduse alusel.
Sisserändajatest tuleneva koormuse taseme alusel on kindlate õigusaktis sätestatud näitajate ja
definitsioonide alusel määratletud järgmised olukorrad: rändesurve, rändesurve oht ja
märkimisväärne rändeolukord. Komisjoni hinnang põhineb määruses loetletud asjaolude
hindamisel sh nii kvantitatiivsetel kui kvalitatiivsetel näitajatel. Oluline on piisav valmisolek st
vajalikud inimressursid, rahalised vahendid ja infrastruktuur ja juhtimine. Surve olukord ei saa
olla ise põhjustatud riigi tegevusetuse tulemusena. Kui Euroopa Komisjoni hinnangul on
tegemist ühega kolmest mainitud olukordadest, siis annab see liikmesriigile õiguse paluda oma
solidaarsuse osa vähendada ja ise abi saada.
Solidaarne abistamine on kohustuslik. Kõik solidaarse abistamise meetmed on võrdse
väärtusega. Iga riik saab ise abistamise viisi valida. Inimeste solidaarsus ehk ümberpaigutamine
ei ole kohustuslik.
4
Abistamise viisid on järgmised:
Välismaalaste ümberpaigutamine. Ümberpaigutamist saab teha nii taotlejate kui kaitse
saajate suhtes, kes on kaitse saanud vähem kui 3 aastat tagasi.
Rahaline panus.
Alternatiivsed panustamise meetmed nt tehnika ja personal, samas vääringus kui
rahaline panus. Pakkuda saab ainult sellist abi, mis on surve all oleva riigi hinnangul
vajalik.
Nimetatud panuseid on võimalik abistava riigi otsuse alusel kombineerida.
Teise astme solidaarsuse meede ehk solidarity offset on vastutuse üle võtmine nende taotluste
menetlemise eest, mis muidu tuleks menetleda teisel liimesriigil. Sellist abi arvestatakse
inimeste solidaarsusena. Seda saab kasutada ainult nende inimeste suhtes kes juba on abi andva
liikmesriigi territooriumil. Solidaarse abistamise toimimiseks on loodud püsiva abistamise
haldamise mehhanism. Selleks käivitatakse kõrgetasemeline solidaarsuse foorum, tehnilise
taseme solidaarsuse foorum ning EL solidaarsuse koordinaatori ametikoht. Kõrgetasemelise
foorumi kutsub kokku Nõukogu. Kogu koosneb liikmesriikidest ja panustavatest kolmandatest
riikidest. Peamiseks ülesandeks on leppida kokku vajalikes solidaarsuse meetmetes ja tagada
abi pakkumised vastavalt kohustuslikule õiglasele määrale. Tehnilise taseme solidaarsuse
foorumi kutsub kokku ja juhatab solidaarsuskoordinaator. See koosneb liikmesriikidest. Selle
peamised ülesanded on solidaarsus mehhanismi praktiline töö ja lubaduste täitmine.
Solidaarsuskoordinaatori nimetab ametisse Komisjon ning tema peamiseks ülesandeks on
koordineerida tehnilisel tasandil solidaarsuspanuste tegemist ja mehhanismi toimimist.
Liikmesriigil on solidaarsuse mehhanismis kohustus teha koostööd ja aasta jooksul antud
lubadused ellu viia. Liikmesriik, kellel on süsteemsed puudujäägid varjupaiga süsteemi
toimimises ei saa abi. Liikmesriik saab väljendada eelistusi, milliseid inimesi eelistatakse vastu
võtte ümberpaigutamise raames. Prioriseerida tuleb erivajadustega või eritagatisi vajavaid
inimesi. Kasutada saab EL ametite abi.
Määrus sätestab esmakordselt rändehalduses kõikehõlmava lähenemise ja integreeritud
rändehalduse põhimõtte. Nimetatud põhimõte hõlmab nii Euroopa Liidu siseseid kui väliseid
komponente. Neid põhimõtteid arvestades tuleb luua liikmesriikide pikaajalised
rändestrateegiad kui Euroopa Liidu ühine pikaajaline rändestrateegia.
5
Joonis 1. Solidaarsusmehhanism tavaolukorras (autor: SIM)
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Määrusega kehtestatakse ühine, õiglane ja tõhus menetlus varjupaigataotluse kohta otsuse
tegemiseks, piirates samal ajal varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja kaotades stiimulid
teiseseks rändeks kogu ELis. Koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1349
(tagasisaatmise piirimenetluse kohta), kehtestatakse kohustuslik piirimenetlus nii varjupaiga-
kui ka tagasisaatmismenetluseks välispiiril.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise
ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta)4 muudeti Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse
ühtse menetluse määruseks5.
Praegusega võrreldes sätestatakse täpsemad tähtajad ja tagatised taotluse esitamise ja vastu
võtmise erinevatele astmetele:
Taotluse registreerimiseke tähtajaks on 5 päeva alates sooviavalduse esitamisest või
taustakontrolli tegemisest. Eriolukorras 15 päeva.
Taotluse esitamise koos tõendite ja selgitustega tähtajaks on 21 päeva. Eriolukorras 2
kuud. Piirimenetluse korral 5 päeva.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013 , rahvusvahelise kaitse seisundi andmise
ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013L0032 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, 14. mai 2024, millega luuakse rahvusvahelise kaitse
ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401348
6
Laiendatakse asutuste ringi, kes on kohustatud sooviavaldusi vastu võtma. Minimaalselt on
nendeks menetlev ametiasutus, politsei, piirivalve, rändehalduse ja kinnipidamise ning
vastuvõtuasutus. Samuti on kohustus määrata asutus, kelle ülesandeks on taotlusi registreerida
ja asutus, kes peab taotlusi vastu võtma.
Sätestatud on järgmised täpsustatud rahvusvahelise kaitse töövood välismaalaste profiilide
kaupa menetlusele juurdepääsu suhtes:
Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt või maale toodud otsingu ja
päästeoperatsioonide järgselt.
Välismaalane, kes esitab rahvusvahelise kaitse sooviavalduse piiripunktis.
Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult riigis viibijana.
Välismaalane, kes ei kuulu taustakontrolli subjektide hulka nt viisavaba liikumine.
Täpsustatud on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustusi ja tagatisi. Varasemast selgem on
välismaalase kohustus teha ametiasutustega koostööd ja viibida selles liikmesriigis, kus tema
taotlust menetletakse. Täpsustatud on ka kaitse taotleja menetluslikke tagatisi. Kõik taotlejad
päevas saama intervjuu käigus selgitada taotlemise põhjuseid kasutades tõlki ja uuendusena ka
kultuurivahendajat, kui selliseid kasutatakse. Vestlust korraldaval ametnikule on seatud
selgemad kompetentsi nõuded. Kogu menetluse vältel sh haldusmenetluse faasis tuleb pakkuda
tasuta õigusabi ning kohtumenetluse ajal tasuta õigusabi ja esindamist. Hiljemalt 30 päeva
jooksul tuleb anda hinnang, kas välismaalasel on menetluslikud eritagatiste või vastuvõtu
erivajadused. Nimetatud hinnangu hulka kuulub ka vanuse määramine, kui selles on kahtlus.
Taotlejale tuleb anda menetlusse võtmise tõend ja taotleja tunnistus.
Erilist tähelepanu pööratakse laste ja saatjata laste eritagatistele. Kõik lapse ealised taotlejad
tuleb samuti küsitleda ja nende arvamusega arvestada. Selleks et saatjata lastele esindaja
määramist kiirendada, on sätestatud võimalus määrata menetluse alguses 15 päevaks lapsele
ajutine esindaja ning selle aja möödudes püsiv esindaja. Täpsustatakse esindaja ülesanded,
milleks on lapse abistamine taotluse registreerimisel ja sõrmejälgede võtmisel, taotluse vastu
võtmisel ja kõikides muudes menetluse etappides. Lapse vanuse määramisele on kehtestatud
ühine metoodika, mille kohaselt ei ole enam võimlaik esimese valikuna asuda meditsiiniste
toimingutega vanust määrama, vaid seda tuleb teha lapsesõbralikul viisil kaheetapilisena st
esmalt tuleb vanuse hindamiseks kasutada psühhosotsiaalset hindamist ja alles seejärel
vajaduse korral meditsiinist hindamist.
Kehtestatakse uued menetluse liigid: lubamatuse- , sisuline- , kiirendatud- ja piirimenetlus.
Mitte lubatavuse menetluse korral jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, mis tähendab et
kaitse andmisest keeldutakse kuid haldusaktis ei analüüsita, kas inimene vajab rahvusvahelist
kaitset. Sisulise menetluse korral hinnatakse põhjalikult ja individuaalselt, kas inimene
kvalifitseerub pagulase staatuse või täiendava kaitse staatuse saajaks. Nii mittelubamatuse
menetlus kui sisuline menetlus toimuvad siseriigis. Sisulisse menetlusse suunatakse kõik
taotlejad, kelle puhul ei kohaldata piirimenetlust. Sisulise menetluse tähtaeg jääb samaks ja on
kuni 6 kuud ja erakorralistel juhtudel kui on vajalik hinnata eriti keerukaid olukordi, siis võib
menetlus kesta kuni 21 kuud alates taotluse vastu võtmisest. Kiirendatud menetlus
korraldatakse samuti siseriigis. Kiirendatud menetlust kohaldatakse inimeste suhtes, kes suure
tõenäosusega kaitset ei saa sh näiteks taotlejad, kes on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud.
Kiirendatud menetluse tähajaks on kuni 3 kuud taotluse vastu võtmisest arvates.
Piirimenetlust kohaldatakse inimeste suhtes, keda ei ole riiki lubatud st kelle suhtes
rakendatakse riiki mitte lubamise õiguslikku fiktsiooni. Piirimenetluse raames tehakse mitte
lubatavuse otsus või sisuline otsus. Piirimenetluse kohaldamine on kohustuslik kui välispiiril
ilma seisnemise õiguseta inimene on:
ametiasutust teadlikult eksitanud,
7
ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale,
pärit riigist, mille kodanikele Euroopa Liidu põgenikuna tunnustamise määr on vähem
või võrdne 20%.
Lisaks kohustuslikele kategooriatele võib piirimenetlust kohaldada ka kiirmenetluse subjektide
suhtes. Piirimenetluse maksimaalseks tähtajaks on 12 nädalat, mis hõlmab ka kohtulikku
kontrolli. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik piirimenetlust lõpule viia, siis tuleb
inimene lubada riiki ning jätkata tema taotluse menetlemist sisulise menetluse raames.
Piirimenetlus peaks toimuma välispiiri lähedal, kuid võib toimuda ka muudes riigi määratud
kohtades, kus sisserändajate liikumisvabadust saab efektiivselt piirata kas liikumisvabaduse
piiranguid või kinnipidamist kohaldades.
Sätestatud on ka piirimenetluse kohaldamise erandid, mis puudutavad peamiselt saatjata lapsi
ja lastega perekondi.
Esimest korda kehtestatakse igale riigile kohustusliku piirimenetluse suutlikkuse minimaalne
määr igal ajahetkel. Euroopa Liidu tasandil on suutlikkuse määraks kehtestatud 30 000 inimest
ning määruses sätestatud valemi ja Eurostat valemi alusel kehtestatakse Euroopa Komisjoni
rakendusotsusega igale riigile suutlikkuse piirmäärad igal ajahetkel ja aastas, kolmeks aastaks.
Sätestatakse varjupaigasüsteemi kuritarvitamise vältimist tagavad meetmed sh kohtususte
täitmata jätmise tagajärjed, milleks on taotluse tagasivõetuks lugemine kohustuste täitmata
jätmise korral (näiteks taotluse esitamata jätmine tähtajaks, ilma mõjuva põhjuseta vestlusele
tulemata jätmine, vastutava liikmesriigi menetluse reeglite eiramine) ja koostööst keeldumise
korral (näiteks sõrmejälgede mitte andmine või registreerimiseks vajalike andmete mitte
andmine). Nimetatud juhtudel käsiteletakse, et taotlus on tagasi võetud hetkest, mil selle aluseks
olev asjaolu aset leidis. Menetleval asutusel on võimalik menetlus peatada, et anda taotlejale
võimalus selgitada kohustuste täitamata jätmise põhjuseid. Korduvate taotluste menetlemise
koormuse vähendamiseks on sätestatud täiendavad kitsendused. Taotluste korduvust
arvestatakse senise liikmesriigi piires Euroopa Liidu piires. Kui korduva taotluse esitamisel ei
esitata uusi asjaolusid, siis loetakse taotlus kohe mittelubatavaks st jätetakse läbi vaatamata.
Kui esinevad uued asjaolud, siis kohaldatakse kiirendatud menetlust või piirimenetlust.
Korduvate taotluste korral puudub taotlejal riigis viibimise õigus nii haldusmenetluse faasis kui
kohtumenetluse faasis.
Täpsustatud on turvaliste riikide kontseptsiooni. Selle raames on loodud uus efektiivse kaitse
kontseptsioon. Selle kohaselt on riik efektiivse kaitse pakkujaks kui ratifitseeritud on 1951.
aasta Genfi pagulaste konventsioon. Juhul kui konventsioon ei ole ratifitseeritud saab riiki
konkreetse inimese suhtes pidada efektiivse kaitse pakkujaks kui inimesel on:
võimalik riiki siseneda ja sinna elama jääda ja
ligipääs selle riigi kontekstis adekvaatsele elatustasemele ja
tervishoiuteenustele ja
haridusele ning
selline kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni.
Turvaliste riikide kontseptsiooni kontekstis täpsustati esimese varjupaigariigi, turvalise
kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramise ja kasutamise sätteid. Esimese
varjupaigariigi korral ei koostata riikidest nimekirju ning kohaldamine on võimalik ainult
juhtumipõhiselt. Sellisel juhul tuleb teha mittelubatavuse otsus ning kaebuse esitamise korral
puudub kaebusel tagasisaatmist peatav mõju. Esimese varjupaigariigi kohaldamisel on
järgmised nõuded:
taotlejale on selles riigis antud efektiivne kaitse ja see on endiselt kehtiv,
taotleja elu ja vabadus ei ole selles riigis ohus ning
teda ei ohusta tagakiusamine ning taotleja on kaitstud tagasisaatmise eest.
8
Turvalise kolmanda riigi korral koostatakse riikidest nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa
Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt. Euroopa Liidu nimekiri kehtestatakse Euroopa
Komisjoni ettepanekul menetlusmääruse muudatusena. Juhul kui Euroopa Liit ja kolmas riik
on sõlminud lepingu ELTL artikkel 218 alusel, siis eeldatakse, et turvalise kolmanda riigi kaitse
pakkumise kriteeriumid on täidetud. Selleks, et riiki saaks käsitelda turvalise kolmanda riigina
peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:
võimalik on kaitset taotleda ja põhjendatud juhul saada,
välismaalaste elu ja vabaduse ei ole ohus,
välismaalaste suhtes ei toimu tagakiusamist,
välismaalased on kaitstud väljasaatmise eest.
Riiki saab pidada turvaliseks osaliselt või teatud inimeste kategooriate suhtes. Lisaks peab
inimese ja riigi vahel olema side, mis võimaldab olla kindel, et selle inimesel on võimalik ja
mõistlik sinna minna ja elama jääda. Turvalise päritoluriigi korral koostatakse riikidest
nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt. Euroopa
Liidu nimekiri kehtestatakse nimekiri Euroopa Komisjoni ettepanekul menetlusmääruse
muudatusena. Turvalise päritoluriigi korral on kohustuslik kasutada kiirendatud menetlust ja on
võimalus kasutada piirimenetlust. Otsuse vaidlustamisel ei ole tagasisaatmist peatavat mõju.
Turvaliseks päritoluriigiks määratlemisel on kaitsmise osas samad reeglid, mis turvalise
kolmanda riigi korral.
Täpsustatud on kaebeõiguse norme. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsus ja
tagasisaatmise otsus tuleb vormistada ühe haldusaktina ning see vaidlustatakse koos ja
kohtumenetluses peavad kehtima samad tähtajad. Kaebuse esitamisele tähtajale on sätestatud
järgmised piirmäärad: kaitse andmisest keelduvat otsust, mis on tehtud mittelubatavuse, kaudse
tagasivõtmise või ilmselgelt põhjendamatuse alusel sh kiirendatud menetluses või
piirimenetluses on tähtajaks viis kuni kümme päeva. kõikidel muudel juhtudes st sisulise
menetluse korral on tähtajaks 2 nädalat kuni 1 kuu. Kaebuse esitamisel ei ole automaatset
tagasisaatmist peatavat mõju ja sellist peatavat mõju tuleb taotlejal 5 päeva jooksul taotleda või
kohtul enda algatusel määrata kui:
keelduv otsus tehti kiirendatud menetluses või piirimenetluses va juhul kui tegemist on
saatjata alaealisega,
keelduv otsus põhineb lubamatusel va juhul kui aluseks on kolmas turvaline riik või kui
otsus tehti piirimenetluses saatjata alaealise suhtes,
keelduv otsus on kaudselt tagasi võetud,
kaitse ära võtmise otsus põhineb ühel järgmistest asjaoludest: eksklusioon või oht
julgeolekule või eriti raskes kuriteos süüdi mõistmine ja sellest tulenev oht julgeolekule.
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Vastuvõtutingimuste direktiiv on ainuke reformitud õigusaktide kogumi hulka kuuluva akt, mis
jääb ka peale reformi rakendamist kehtima direktiivina. Sellele vaatamata on uuesti sõnastatud
direktiivi eesmärk sama, mis seotud valdkondade osas kehtestatud määrustel – valdkonna
reeglite ühtlustamine. See tähendab, et direktiivis tehtud muudatuste eesmärk on ühtlustada
vastuvõtutingimused üle Euroopa Liidu ja tagada ühtsed väärikad vastuvõtu standardid ning
vähendada seeläbi stiimuleid ebaseaduslikuks teiseseks rändeks. Direktiivi siseriiklikusse
õigusesse üle võtmise tähaaeg on juuni 2026 ehk sama, mis määruste kohaldamise tähtaeg.
Vastuvõtutingimuste direktiiv rakendub kõikidele rahvusvahelise kaitse taotlejatele alates
sooviavaldusest ning olenemata menetluse liigist ja taotleja asukohast riigis. Sätestatakse
9
vastuvõtu selged standardid Euroopa Liidu üleselt, et kaitse taotlejate elamistingimused oleksid
võrreldavad.
Vastuvõtutingimuste direktiivi eesmärk on luua kõigis liikmesriikides standardsed
elutingimused. Sellega ühtlustatakse liikmesriikide olemasolevaid norme ja tavasid, kohustades
neid võtma arvesse Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) näitajaid ja suuniseid vastuvõtu
kohta. Liikmesriikidel on kohustus tagada piisav vastuvõtusuutlikkus ja piisav elatustase, mis
kaitseb füüsilist ja vaimset tervist ning järgib põhiõiguste hartat. Kinnipidamisega seoses
tugevdatakse tagatisi ja kaitsemeetmeid. Näiteks ei tohiks kinnipidamist kasutada, kui see seab
taotleja füüsilise ja vaimse tervise tõsisesse ohtu.
Sellele lisaks seotakse vastuvõtutingimuste pakkumine õiguskuuleka käitumisega.
Sätestatakse, et juhul kui inimesele on tutvustatud tema kohustusti ja nende täitmata jätmise
tagajärgi, kuid kui inimene sellegipoolest otsustab kohustused täitmata jätta sh näiteks liikuda
ebaseaduslikult teise liikmesriiki, siis võib liikmesriik otsustada talle vastuvõtutingimusi
vähendada või üldse mitte pakkuda.
Vastuvõtu pakkumise hulka kuuluvad järgmised teenused:
majutus,
toit,
riietus,
hügieenitarbed ja
taskuraha.
Majutuse pakkumisel on oluliselt tagada, et ennetatakse mistahes vägivalda sh seksuaalset,
soo, rassi ja usupõhist vägivalda. Meditsiinilise abi pakkumisel tuleb hõlmata seksuaaltervise
alane abi.
Erilist tähelepanu uuesti sõnastatud direktiivis pööratakse vastuvõtu erivajaduste
hindamisele ja arvestamisele. Kehtestatakse senisest laiem näitlik loetelu inimestest, kellel
võivad erivajadused olla. Erivajaduse hindamine on alati individuaalne ning tuleb lõpule viia
hiljemalt 30 päeva jooksul. Sama tähtaja jooksul tuleb lõpule viia ka saatjata lapse vanuse
määramine, kui see on asjakohane. Vaatamata 30 päevasele maksimaalsele tähtajale tuleb
piinamise ja vägivalla ohvritele vajalikku abi pakkuda niipea kui võimalik. Samuti on
uuendusena sätestatud, et juhul kui kinnipidamine võib inimese füüsilist või vaimset tervist
halvendada, siis ei tohi sellises seisus inimest kinni pidada.
Võrreldes varasemaga on tugevdatud garantiisid lastele. Tugevdatakse alaealiste juurdepääsu
tervishoiuteenustele ning mitmesuguste meetmetega tagatakse, et saatjata alaealised saavad
vajalikku abi. Sealhulgas on sätestatud, et isegi kui laps on koos vanematega, siis tuleb lapsele
endale tutvustada õigusi ja kohustusi ning seda tuleb teha lapsesõbralikul viisil. Lastega perede
puhul tuleb kinnipidamise asemel rakendada kinnipidamise alternatiive ja lapse kinnipidamine
on võimalk ainult siis kui see on hinnatud olema lapse parimates huvides. Uuendusena on
sätestatud tähtajad kiireks esindaja määramiseks saatjata laste puhul. Ajutine esindaja tuleb
määrata kohe sooviavalduse järgselt ning hiljemalt 15 päeva jooksul tuleb lapsele määrata püsiv
esindaja, kes abistab last kõikides menetlustoiminutes. Uuendusena on esindajale sätestatud
koolituse ja oskuste nõuded ning piirmäärad esindatavate suhtes. Üks esindaja ei tohi esindada
korraga rohkem kui 30 last ning eriolukorras võib esindatavate arv olla kuni 50. Lühendatakse
kooli saamise tähtaga. Varasema 3 kuu asemel peab laps saama kooli hiljemalt 2 kuu jooksul.
Uuendusena sätestatakse varase integratsiooni meetmed. Endise maksimaalse 9 kuu asemel
tuleb ligipääs tööturule tagada hiljemalt 6 kuu möödudes alates taotluse registreerimisest ning
vajalik on tagada võrdne kohtlemine diplomite või kvalifikatsiooni tunnustamisel. Lisaks
kehtivale kohustusele õpetada taotlejatele riigikeelt, tuleb nüüd lisaks pakkuda ka
kodanikuõpetuse kursusi või tööhõive kursusi.
10
Oluliselt detailsemalt sätestatakse taotlejatele teabe andmise kord. EUAA koostab ühtse
teabematerjali, mis on kõikides liikmesriikides kasutamiseks kohustuslik ning mida saab
täiendada oluliste siseriiklike kontaktidega. Teabe andmise kohustus tuuakse ajaliselt ettepoole.
Nüüd tuleb taotlejat talle arusaadaval viisil teavitada hiljemalt 3 päeva jooksul alates
sooviavalduse esitamisest või hiljemalt taotluse registreerimisel, mitte sobival ajal peale
taotluse ja põhjenduste vastu võtmist nagu praegu. Teavet tuleb anda arusaadavalt sh suuliselt
ning konkreetse inimese vajadustele kohandatult sh näiteks visuaale kasutades.
Kehtestatakse uued võimalused vastuvõtusüsteemi korraldusele ja taotlejate
liikumisvabaduse piiramiseks. Reformi kohaldamise järgselt on võimalik piirata kohtu
välisele taotlejate liikumise vabadust st kohustada taotlejaid elama kindlas majutuskohas ja
kindlas geograafilises piirkonnas. Vastuvõtutingimuste pakkumise saab siduda ainult kindla
kohaga kuhu inimene on määratud elama. Esimest korda kehtestatakse õigus taotlejate
liikumisvabaduse piiramiseks. Nimetatud liikumisvabaduse piiramine ei ole käsitletav
kinnipidamise ega kinnipidamise alternatiivina ning selle rakendamisel ei kohaldu kohtulik
kontroll. Samuti on võimalik korraldada vastuvõttu kahe erineva standardi alusel. See tähendab,
et madalama vastuvõtustandardiga majutust ja teenuseid saab pakkuda siis kui majutuskohad
on täis või kui taotleja ei ole täitnud oma kohustusi. Juhul kui taotleja on ebaseaduslikult
lahkunud vastutava liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriiki, siis on sellel riigil kohustus
jätta taotlejale vastuvõtutingimused andmata. Selline meede peaks oluliselt tõkestama
ebaseaduslikku teisest rännet.
Täpsustatud on kinnipidamise ja selle alternatiividega seonduvaid norme. Uuendusena on
täiendatud kinnipidamise alusena olukord mil taotleja ei ole liikumisvabaduse piirangust kinni
pidanud. Samuti on täpsustatud riiki saabumise õiguse kontrollimise alust, mis nüüd on
sõnastatud viitega piirimenetlusele. Endiselt tuleb kinnipidamist kohaldada viimase abinõuna,
kuid esmakordselt sätestatakse kohtulikule kontrollile täpsed tähtajad. Kohtutel on kohustus
kontrollida kinnipidamise õiguspärasust 15 päeva jooksul tavaolukorras ning 21 päeva jooksul
suure rändesurve olukorras. Täpsustatud on kinnipidamise tingimusi sh spetsiaalse asutuse
kasutamist ning õigust vabalt suhelda ja teavet saada. Kinnipidamise alternatiivid tuleb
seaduses sätestada kuid nende loetelu on paindlik. Selleks võib olla näiteks regulaarne
teavitamine, rahaline garantii jms.
Sätestatakse uued normid, mis võimaldavad materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramist ja
ära võtmist. Materiaalsed tinglimuste piiramine ja ära võtmine peab olema põhjendatud,
proportsionaalne, objektiivne, arvestama inimese individuaalseid vajadusi, neid peab saama
ennistada ja nende suhtes tehtud otsuseid vaidlustada. Isegi kui tingimusi piiratakse või ära
võetakse, siis tuleb säilitada põhivajaduste katmine ning ligipääs vajalikele
tervishoiuteenustele. Sätestatud on järgmised alused materiaalse vastuvõtu vähendamiseks või
ära võtmiseks:
Loata lahkumine talle määratud majutuskohast või geograafiliselt alalt.
Menetluslike kohustuste põhjendamatu täitmata jätmine.
Korduvate taotluste korral.
Rahaliste võimaluste varjamine.
Tõsine või korduv majutuskoha reeglite rikkumine või vägivaldne käitumine (kaitse ära
võtmise menetluse korral).
Kohustusliku kohanemise meetmes osalemata jätmine.
Uuendatud on riigi kohustust koostada ühtsel vormil valmisoleku plaane, et tagada
liikmesriigi ja Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi toimepidevus mistahes rändesurve
11
olukordades. EUAA on koostanud ühtse vormi, mida kõik liikmesriigid peavad plaane
koostades või täiendades järgima. Liikmesriigil on kohustus Euroopa Komisjoni ja EUAA-t
teavitada kui valmisoleku plaan aktiveeritakse ja deaktiveeritakse.
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta)
Määrusega ühtlustatakse Euroopa Liidus senisest enam rahvusvahelise kaitse standardeid.
Sellega tagatakse, et kaitse saamise nõuded ja nendega seotud garantiid on ühesugused, mis
hoiab ära varjupaiga poodlemist ehk süsteemi kuritarvitamist.
Määruse kohaselt on pagulane selline kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu,
et teda võidakse rassi, usutunnistuse, rahvuse, poliitiliste arvamuste või teatavasse sotsiaalsesse
rühma kuulumise tõttu taga kiusata, viibib väljaspool kodakondsusriiki ja ei saa või ei taha
sellise kartuse tõttu kasutada selle riigi kaitset. Määratlus kehtib ka kodakondsuseta inimeste
kohta, kes viibib samadel põhjustel väljaspool endise alalise elukoha riiki ja ei saa või ei taha
selle kartuse tõttu sinna tagasi pöörduda. Täiendava kaitse saamise tingimustele vastav
inimene on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks,
kuid kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et päritoluriiki või kodakondsuseta isiku puhul
endise alalise elukoha riiki tagasisaatmise korral ähvardab teda reaalne oht kannatada tõsist
kahju, ja ta ei saa või ei taha sellise ohu tõttu kasutada selle riigi kaitset.
Riigi menetleva asutuse ülesanne on otsustada, millist kaitse liiki inimene vajab. Taotleja
ülesanne on anda kõik olemasolevad asjakohased tõendid ja selgitused ning teha
ametiasutustega koostööd ja püsida selles liikmesriigis, kus taotlust läbi vaadatakse. Juhul kui
selgub, et inimene on ise kuntslikult kaitse vajaduse põhjuse tekitanud ainuüksi taotluse
esitamise eesmärgil ning riigis olles, siis on võimalus talle selle andmisest keelduda. Kuigi ka
praegu on sätestatud võimalus hinnata enne kaitse andmist asjaolu, kas kaitsevajadusega
inimene saaks abi oma riigi teisest piirkonnast, siis uuendusena on sätestatud kohustus seda
võimalust alati hinnata, sh kui tagakiusaja või tõsise kahju tekitaja ei ole riik. Juhul kui
tagakiusajaks või kahju tekitajaks on riik, tuleb lähtuda eeldusest, et siseriikliku
ümberpaiknemise võimalust ei ole. Samuti on uuendusena sätestatud, et otsuste tegemisel tuleb
lähtud EUAA riikide olukorra kohta koostatud analüüsidest ja juhistest.
Määrus sätestab, mis on kaitse sisu. Selleks on kaitse tagasisaatmise eest, õigus teabele, õigus
perekonnaelu kaitsele, õigus saada elamisluba ja reisidokument, õigus vabalt liikuda ja elukohta
valida liikmesriigi piires ning õigus vabalt Euroopa Liidu piires liikuda, ligipääs tööturule ja
haridusele, diplomite ja kutse kvalifikatsiooni tunnustamisele, õigus sotsiaalkindlustusele ja
sotisaalabile, ligipääs tervishoiusüsteemile, majutusele ja kohanemise meetmetele ning juhul
kui inimene pöördub tagasi kodumaale, siis sellekohane tugi.
Kohustuste täitmata jätmisel on selged tagajärjed. Seetõttu on ühtse teabe ühetaolisel
tutvustamisel senisest veelgi olulisem kaal. Elamisloa andmise garantiid on varasemaga
võrreldes täpsemad. Elamisloa kaart tuleb anda hiljemalt 90 päeva möödudes kaitse saamisest.
Kui elamisluba ei anta 15 päeva möödudes kaitse saamisest, siis tuleb sellegi poolest tagada
juurdepääs ette nähtud tagatistele. Elamisloa kehtivusele on sätestatud piirmäärad. Pagulase
elamisluba peab kehtima vähemalt 3 aastat ja täiendava kaitse saaja elamisluba vähemalt 1 aasta
ning pikendamisel vähemalt 2 aastat. Elamisloa väljastamine peab olema inimesele tasuta ning
elamisloa kaardi väljastamise eest ei tohi küsida kõrgemat riigilõivu kui teistelt riigi elanikelt.
Seoses Euroopa Liidus vaba liikumisega on tehtud oluline täiendus pikaajaliste residentide
direktiivis 2003/109/EC, mille kohaselt hakatakse 5 aastast tähtajalise elamisloa alusel
12
viibimist, mille järgselt saab välismaalasele anda pikaajalise elamisloa, lugema iga kord uuesti
algusest peale, kui inimene on viibinud loata ebaseaduslikult teises liikmesriigis.
Laste hariduse osas on täpsustatud, et lapsed, kes saavad koolis õppides 18 aastaseks, peavad
saama õppimist jätkata keskhariduse saamiseks ning täiskasvanuid tuleb hariduse süsteemis
kohelda kohalike inimestega võrdselt, kuid liikmesriik võib otsustada neile mitte maksta
õppetoetusi ja õppelaene.
Nagu ka õigustiku muudes osades, tugevdatakse saatjata alaealiste õigusi näiteks seoses
lapsesõbraliku teavitamise ja eestkostjatele esitatavate nõuetega.
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide kohta)
Taustakontrolli määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu jaoks ühtsed normid, mille kohaselt
tehakse ebaseaduslikult riigi territooriumile sisenevatele inimestele isikusamasuse, julgeoleku-
, tervise- ja haavatavuse kontroll ning nad suunatakse asjakohasesse menetlusse (piirimenetlus,
tavapärane varjupaigamenetlus või tagasisaatmismenetlus). Sama kontroll tehakse ka siis kui
inimene on juba Schengeni alale sisenenud välispiiril kontrolli vältides.
Taustakontroll on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis
käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad).
Taustakontroll täidab praeguse lünga Schengeni piirieeskirja ning rändemenetluse vahel.
Taustakontroll ei ole eraldiseisev menetluse liik. Taustakontroll on piirikontrolli toimingute
kogum st nö piirikontrolli teise astme pikendus.
Taustakontrolli alla kuuluvad järgmised inimesed välispiiril:
Tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt st ebaseaduslikult piiri ületanud inimesed ja
varjupaigataotlejad „rohelisel piiril“.
Peale otsingu ja päästeoperatsiooni veekogult randunud inimesed st „sinisel piiril“.
Piiripunktides varjupaiga sooviavalduse esitanud inimesed.
Samuti siseriigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased, kes on varem saabunud
ebaseaduslikult piiri ületades. Taustakontrolli ei tehta inimestele, kes on saabunud seaduslikult,
kuid ei õigeaegselt riigist lahkunud.
Taustakontrolli tegemise kohustusega on seotud kokku 30 riiki, sh 26 liikmesriiki ja 4
Schengeniga assotsieerunud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein). Euroopa Liidu
varjupaiga valdkonna õigustik kohaldub 25(26) riigile ehk kõik liikmesriigid välja arvatud
Taani ja Iirimaa, juhul kui viimane ei otsusta kaasuda. Euroopa Liidu varjupaiga õigustiku osa,
mis reguleerib vastutava liikmesriigi määramist ja Eurodac andmebaasi kohaldub aga 30 riigile.
Euroopa Liidu varjupaiga õigustik ja tagasisaatmise õigustik kohalduvad taustakontrolli
toimingutega osaliselt paralleelselt ja osaliselt järjestikuliselt. Vastuvõtutingimused
kohalduvad paralleelselt, kuid menetlustingimuste sätted kohalduvad pärast taustakontrolli.
Tagasisaatmise õigustik kohaldub paralleelselt kui tegemist on taustakontrolliga, mida tehakse
siseriigis, kuid järjestikkuliselt st pärast taustakontrolli lõppemist, kui tegemist on juhtumiga
välispiiril. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ (kolmanda riigi kodanike
tagasisaatmise kohta) sätestatud kinnipidamise alused kohalduvad siiski paralleelselt.
Taustakontrolli tegemise tähtajaks on kuni 7 päeva inimese tabamise või maabumise hetkest
alates. Siseriigis on tähtajaks kuni 3 päeva. Nimetatud tähtaegu ei saa pikendada.
Taustakontrolli asukohaks võib olla mistahes sobiv määratud asukoht riigi territooriumil, kuid
soovituslikult välispiiril või välispiiri lähedal.
13
Taustakontrolli toimingute raames tehtavat tervisekontrolli ei tohi teha piirikontrolli asutuse
töötaja, vaid tervishoiu spetsialist, kes vastab ISCO-08 klassifikaatorole 221, 2221 või 2240.
Taustakontrolli kohustuslikud elemendid on:
Esialgne tervisekontroll et tuvastada välismaalase arstiabi vajadus ja kaitsta rahva
tervist.
Esialgne haavatavuse hindamine, et tuvastada inimese erivajadused.
Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontroll. Selleks kontrollitakse isikuandmeid ja
dokumendi andmeid kõikidest vajalikest andmebaasidest.
Sõrmejälgede registreerimine Eurodac andmebaasis.
Julgeolekuohtu kontroll. Selleks kontrollitakse saadud andmeid vastavatest
andmebaasidest.
Taustakontrolli kokkuvõtte koostamine.
Taustakontrolli kokkuvõtte edastamine kohasesse menetlusse, st suunamine
varjupaigamenetluse üksusesse või tagasisaatmise üksusesse.
Liikmesriikidel on kohustus vältida inimese põgenemist. Taustakontrolli ajal ei ole inimesel
riiki sisenemise õigust. Riigil tuleb tagada, et inimene on taustakontrolli ajal kättesaadav nagu
ka varjupaiga piirimenetluse ajal. Viimase võimalusena võib taustakontrolli ajaks inimese kinni
pidada, kuid kaitse taotleja korral kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL)
2024/1346 (vastuvõtutingimuste kohta) sätestatud kinnipidamise alused ning tagasisaadetava
korral tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ (kolmanda riigi
kodanike tagasisaatmise kohta) sätestatud aluseid.
Uuendusena peavad liikmesriigid kehtestama sõltumatu järelevalvemehhanismi, mis
suurendab läbipaistvust ja vastutust taustakontrolli ja piirimenetluse ajal ning edendab ühtlasi
põhiõiguste austamist. Liikmesriigid on kohustatud looma ja rahastama sõltumatuid riiklikke
järelevalveasutusi, kelle ülesanne on kontrollida liidu ja rahvusvahelise õiguse järgimist
taustakontrolli ajal ning tagada, et põhjendatud väiteid põhiõiguste eiramise kohta kõigis
taustakontrolliga seotud asjakohastes toimingutes käsitletakse tõhusalt ja vajaduse korral
algatatakse selliste väidete uurimine. Liikmesriigid peavad mehhanismi sõltumatuse
tagamiseks võtma kasutusele asjakohased meetmed.
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Uue õigusaktiga luuakse ELi ühine ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
lähenemisviis, mis parandab kaitset vajavate inimeste ohutuid ja seaduslikke võimalusi ELi
jõudmiseks ning aitab tugevdada rahvusvahelist partnerlust kolmandate riikidega.
Määrusega kehtestatakse ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
toimingute jaoks ühtne menetlus, sh ühised tähtajad ja vajaliku teabe esitamine, mis
vähendab praeguseid erinevusi liikmesriikide tegevuste vahel ning suurendab
ümberasustamise tõhusust. Varasema ad hoc korras toimunud ümberasustamise asemel on
seega loodud püsiv ja reguleeritud, kuid vabatahtlik ümberasustamise kord.
Määrus näeb ette liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava
(edaspidi „liidu kava“) koostamise, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel nõukogu
rakendusaktiga ning hõlmab kaheaastast ajavahemikku. Esimene liidu kava koostatakse
aastateks 2026-2027 ning rakendusakt peab olema vastu võetud enne 2025. aasta lõppu.
14
Liikmesriigid panustavad liidu kavasse vabatahtlikkuse alusel, esitades teavet oma
osalemise kohta kõrgetasemelisel ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
komiteel.
Liidu kavas esitatakse:
liikmesriikide territooriumile vastu võetavate isikute koguarv (märkides vastavalt nende
isikute osakaalu, kes tuleb ümber asustada, humanitaarsetel põhjustel vastu võtta ja
erakorraliselt vastu võtta),
liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ning
täpsed andmed piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine toimub.
Liidu kavas võidakse vajaduse korral esitada ka konkreetse rühma või rühmade kirjeldus, keda
ümber asustatakse ning liikmesriikide vahelise kohapealse koordineerimise ja praktilise
koostöö kord. Teatud juhtudel (nt humanitaarkriis väljaspool liidu kavas sätestatud piirkondi)
võib nõukogu komisjoni ettepanekul muuta liidu kava, lisades sinna uusi piirkondi või
kolmandaid riike.
Liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi toetatakse asjakohase rahastamisega ELi eelarvest.
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Määrus pakub kiireid protokolle kriisiolukordade ja rändajate ärakasutamise kohta, mida
täiendatakse operatiivabi ja rahastamisega hädaolukordades.
Kriisi- ja vääramatu jõu määrusega luuakse liidu tasandil kriisi- või vääramatu jõu olukordade
ohjamiseks stabiilne ja prognoositav raamistik, mis sisaldab tugevdatud
solidaarsuskomponenti, millega tagatakse, et kõigi asjaomaste liikmesriikide vajadused
rahuldatakse, ning menetluslikke erandeid liikmesriikide jaoks. Selliste konkreetsete juhtumite
jaoks, kus on tegemist rändajate vahendina kasutamisega, nähakse ette ka erandid, mis
võimaldavad liikmesriikidel võtta jõulisi ja sihipäraseid meetmeid liidu välispiiride
kaitsmiseks, tagades samal ajal juurdepääsu varjupaigale ja põhiõiguste austamise.
Määruses määratletakse kriisiolukorda kui erakorralist olukorda, kus liikmesriiki saabub maa-
, õhu- või mereteed pidi massiliselt kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid,
sealhulgas neid, kes on maabunud pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni. Peamine kriteerium on
see, et olukord halvab liikmesriigi varjupaiga-, vastuvõtu- (sh lastekaitseteenused) või
tagasisaatmise süsteemi nii tugevalt, et sellel võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi kui terviku toimimisele.
Rändajate vahendina kasutamine on määratletud kui olukord, kus kolmas riik või vaenulik
valitsusväline osaleja soodustab või hõlbustab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta
isikute liikumist välispiiridele või liikmesriiki. Seda tehakse eesmärgiga destabiliseerida liitu
või liikmesriiki ning selline tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas
avaliku korra säilitamist või riigi julgeoleku kaitset.
Vääramatu jõud tähendab ebatavalisi ja ettenägematuid asjaolusid, mis ei ole liikmesriigi
kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida, näiteks loodusõnnetused ja
pandeemiad. See tähendab ettenägematut olukorda, mis takistab liikmesriiki täitmast kohustusi,
mis tulenevad varjupaiga- ja rändehalduse määrusest ja varjupaigamenetluse määrusest.
15
Kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu olukorras olevad
liikmesriigid võivad teha teatavatest ELi varjupaigaõiguses sätestatud vastutusega seotud
normidest järgmisi erandeid:
Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaega pikendatakse seitsmelt päevalt
neljale nädalale.
Piirimenetluse kestust pikendatakse 12 nädalalt 18 nädalale.
Pikendatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise tähtaegu (ainult rändajate
massilise saabumise ja vääramatu jõu korral).
Tehakse erandeid piirimenetluse kohaldamisest ja laiendatakse piirimenetluse
kohaldamisala sõltuvalt olukorrast.
Määrusega nähakse ette võimalus, et kui rändajate massiline saabumine on erakordselt ulatuslik
ja intensiivne, nii et see võib halvata ELi varjupaigasüsteemi, sest see võib põhjustada tõsiseid
puudusi taotlejate kohtlemisel, vabastatakse asjaomane liikmesriik taotlejate tagasivõtmise
kohustusest.
Kriisimääruses on sätestatud tugev mehhanism, et tagada põhiõiguste järgimine. Määrust tuleb
rakendada täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga, tagades kolmandate riikide kodanike ja
kodakondsuseta isikute põhiõigused. See hõlmab varjupaigaõiguse austamist ja vajalike
kaitsemeetmete kehtestamist, mis on ette nähtud ka varjupaigaalastes õigusaktides.
Kriisimehhanismi kasutatakse ainult erandlikel asjaoludel ja ainult seni, kuni see on
kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu korral hädavajalik. Kuna
selle tagamine on oluline, jälgivad komisjon ja nõukogu olukorda ja määruse kohaldamist
pidevalt, järgides vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kui komisjon peab seda
vajalikuks, võib ta ka taotleda, et EUAA algataks asjaomase liikmesriigi varjupaiga- ja
vastuvõtusüsteemi järelevalve.
Liikmesriigid peavad alati austama põhiõigusi. Kui tegemist on erandiga rahvusvahelise kaitse
taotluste registreerimisest (kriisiolukorras, sealhulgas rändajate vahendina kasutamise korral,
või vääramatu jõu olukorras), tuleks pidada prioriteetseks alaealiste ja nende pereliikmete ning
menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlusi. Prioriteetseks võib pidada taotlusi,
mis on tõenäoliselt hästi põhjendatud.
Kriisimääruse kohaselt on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse kohaldamisala
isikutele, kelle taotluste tunnustamise määr kogu ELis on 50% või madalam, või vähendada
kohustusliku piirimenetluse künnist 5%ni (selle asemel, et kohaldada seda kõigi taotlejate
suhtes, kelle tunnustamise määr on alla 20%).
Rändajate vahendina kasutamise korral on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse
kohaldamisala kõigile taotlejatele. Sellises olukorras tuleb siiski tähelepanu pöörata alla 12.
aastastele alaealistele ja nende pereliikmetele. Seetõttu peab asjaomane liikmesriik jätma
piirimenetlusest välja alla 12. aastased lapsed ja nende pereliikmed ning isikud, kellel on
menetluslikud või vastuvõtu erivajadused, või lõpetama piirimenetluse kohaldamise, kui pärast
individuaalset hindamist on kindlaks tehtud, et alla 12. aastaste laste, nende pereliikmete ja
menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlused on tõenäoliselt hästi põhjendatud.
Kinnipidamist tuleks kasutada ainult viimase abinõuna võimalikult lühikese aja jooksul ja
kinnipeetuid ei tohiks kunagi hoida vanglas või mõnes muus õiguskaitseotstarbelises asutuses.
Tuleb teha kõik võimalik, et tagada alaealistele ja nende pereliikmetele sobivad alternatiivid.
Samuti ei tohiks alaealisi eraldada nende vanematest või eestkostjatest.
16
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Määrusega luuakse koostalitlusvõimeline varjupaiga- ja rände andmebaas, et toetada
varjupaigasüsteemi, aidata hallata ebaseaduslikku rännet ning toetada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ
(ajutise kaitse andmise kohta) rakendamist.
Sõna „Eurodac“ on tuletatud sõnadest Euroopa ja daktüloskoopia ning see tähistab Euroopa
Liidu andmekogu, milles töödeldakse ning võrreldakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ning
teatud ebaseaduslikult riigis viibijate sõrmejälgi. Praegu on andmekogu eesmärk vastutava
liikmesriigi menetluse tagamine. Täiendav eesmärk on ennetada kuritegevust ja terrorismi.
Kuna praegu kogutavate andmete maht ei vasta enam varjupaiga- ja rändehalduse muutunud
vajadustele on reformi järgselt oluliselt laiendatud Eurodac andmemahtu ja andmete
töötlemise eesmärki. Eurodac on sõrmejälgede võrdlemise andmebaasist muudetud
varjupaigataotlejate ja ebaseadusliku rände haldamise andmekoguks. Veel on uuendusena
pikendatud andmete säilitamise tähtaegu, oluliselt paraneb kolmanda riigi kodanike
tuvastamine ja tagasisaatmise toetamine. Andmebaas aitab kiiremini tuvastada
varjupaigasüsteemi kuritarvitajad.
Uue määrusega on tõhustatud ka laste kaitset, sest sõrmejälgi võetakse alates kuue aastastelt
lastelt võrreldes praeguse 14 aastase vanusepiiriga ning saatjata laste korral on hõlpsam
tuvastada, kellega koos ta on liikunud. Samuti sätestatakse, et lapselt sõrmejälgi võtvad
ametnikud peavad olema vastavalt koolitatud, et võtta sõrmejälgi ja suhelda lapsega
lapsesõbralikul viisil ja tagada kõik lapse õigused. Lapsi puudutavates toimingutes peab alati
juures olema lapsevanem või muu perekonnaliige ning saatjata laste puhul esindaja, kes on
vastavalt koolitatud. Laste puhul on keelatud kasutada jälgede võtmisel jõu kasutamine.
Esimest korda hõlmatakse Eurodac andmebaasi ka ajutise kaitse saajad ning ümberasustamise
programmide kaudu saabuvad välismaalased. Äärmiselt oluline on, et Eurodac on Euroopa
Liidu koostoime raamistiku osa, mis võimaldab kasutada vajalikke andmeid Euroopa Liidu
andmebaaside üleselt, näiteks siduda ühe inimese kohta VIS ja Eurodac andmed.
Võrreldes varasemaga on inimesta kategooriaid rohkem ja mõnede kategooriate puhul
säilitatakse andmeid praegusest kauem:
Rahvusvahelise kaitse taotlejad, 10 aastat.
Ebaseaduslikult piiriületuselt tabatud inimesed, 5 aastat (endise 18 kuu asemel).
Pääste- ja otsingu operatsioonide järgselt maabunud inimesed, 5 aastat.
Ebaseaduslikult viibimiselt tabatud inimesed, 5 aastat.
Ümberasustatud inimesed, 5 aastat.
Inimesed kelle ümberasustamisest on keeldutud, 3 aastat.
Inimesed, kelle ümberasustamine on lõpetatud, 3 aastat.
Riiklike programmida alusel ümberasustatud inimesed, 5 aastat.
Täiendava kaitse saajad, kuni ajutist kaitset kohaldatakse.
Võrreldes varasemaga sisestatakse andmebaasi rohkem andmeid, milleks on:
Biomeetria st nii sõrmejäljed kui näokujutis.
Isikuandmed.
Julgeoleku ohtu puudutav teave.
Teave vabatahtliku tagasipöördumise toetuse andmise kohta.
Reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi värviline koopia.
17
Sarnaselt märgitakse inimese kohta rohkem andmeid sh:
Vastutav liikmesriik.
Keelduv otsus ja asjaolu, et inimesel puudub riigis viibimise õigus.
Rahvusvahelise kaitse andmine.
Piirimenetluse raames tehtud otsuse jõustumine.
Taotlejale viisa andmine.
Ümberasustamist puudutav teave ja vastutavale riigile üleandmist puudutav teave.
Julgeolekuohu teabe osas märgitaks, kas inimene võib olla ohuks julgeolekule. Julgeoleku
ohtu kontrollimine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrollide kohta) alusel, vastutava liikmesriigi menetluse raames ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) raames. Inimest võib
pidada ohuks julgeolekule, kui inimene on relvastatud või vägivaldne või tema kohta on
andmebaasides selgeid tõendeid selle kohta, et isik on seotud mõne Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta)6 või nõukogu raamotsuses
2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta)7
osutatud kuriteoga.
Eurodaci sisestatakse kõik välismaalase staatuse muutused. Õiguskaitse organitel on
andmebaasile ligipääs päringute tegemiseks, kuid andmete sisestamise volitus on ainult
rändehalduse asutustel.
9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Uue määruse eesmärk on sidustada paremini varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused ning hoida
ära ebaseaduslikult EL-i sisenenud ning siin rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute teisene
ränne. Määrust kohaldatakse nende kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes,
kelle taotluse osas on piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus tehtud keelduv otsus ning keda
on kohustatud EL territooriumilt lahkuma vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi
tagasisaatmisdirektiivi) nõuetele. Jätkuvalt võivad liikmesriigid kasutada
tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud erisusi ning lisaks karistusõiguslikele
väljasaatmistele mitte kohaldada tagasisaatmisdirektiivi kolmandate riikide kodanikele, kellele
suhtes rakendatakse sisenemiskeelu otsust vastavalt Schengeni piirieeskirjale või kes on kinni
peetud seoses liikmesriigi välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem saanud
luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks (art 2 lg 2 p a). Küll tuleb nende isikute
kinnipidamisel järgida tagasisaatmisdirektiivi art 4 lg 4 sätestatud tagatisi, sh
kinnipidamistingimuste nõudeid.
Määrusega ei muudeta tagasisaatmisdirektiiviga kehtestatud õigusnorme. Kui tagasisaatmise
piirimenetluses ei õnnestu 12 nädala jooksul sisenemiskeelu otsust või tagasisaatmisotsust
täitmisele pöörata, tuleb tagasisaatmismenetlust jätkata üldises korras.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta,
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L
88, 31.3.2017, lk 6). 7 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise
üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).
18
10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303 (Euroopa Liidu
Varjupaigaameti kohta)
Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta septembris rände- ja varjupaigapaketi osana ettepaneku
parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes varasem Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) täieõiguslikuks ja suuremate volitustega Euroopa Liidu
Varjupaigaametiks (EUAA), eesmärgiga laiendada agentuuri liikmesriikidele antava operatiiv-
ja tehnilise abi andmise võimalusi nii tavaolukorras, kuid ka rändesurve olukordades. Samuti
on suurendatud agentuuri volitused liikmesriikide tegevuste koordineerimisel ja liikmesriikide
võimekuste monitoorimisel.
Uue määruse kohaselt on Euroopa Liidu Varjupaigaametil mandaat:
anda kiiresti operatiivabi rändesurve alla kannatavatele ELi riikidele,
kasutada alalist varjupaigaekspertide reservi, mis koosneb 500st liikmesriigi
ametnikust, kes on ameti käsutuses ja keda saab lähetada kiiresti kõikjale ELis,
koostada liikmesriikide ametnike jaoks ulatuslik varjupaigaalane koolituskava, et
saavutada eesmärk saada ELi akrediteerimisasutuseks rahvusvahelise kaitse
küsimustes,
kaitsta varjupaigataotlejate põhiõigusi ning
parandada koordineerimist päritolu- ja transiidiriikidega.
Kuigi määruse teksti põhiosas lepiti kokku juba varasemalt lähtuvalt 2016. aasta ettepanekust,
tehti seoses rände- ja varjupaigareformiga sellesse Komisjoni ettepanekul täiendavaid
muudatusi EUAA pädevuse täpsustamiseks liikmesriikide abistamisel. 9. detsembril 2021
võttis nõukogu vastu määruse, millega muudeti varasem Euroopa Varjupaiga Tugiamet
täieõiguslikuks ELi ametiks. Alates 19. jaanuarist 2022 alustas EASO asemel tööd EUAA.
Alates 31. detsembrist 2023 on ametil mandaat jälgida, kuidas ELi riigid rakendavad
varjupaiga- ja vastuvõtutavasid käsitlevaid ELi õigusakte.
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2
Eesti seisukohad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide kohta ja
võrdlev analüüs
1. Eesti seisukohad
27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati
heaks kiita järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reformi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist käsitlevate
eelnõude ja rände välismõõtme kohta:
Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll
välispiiridel
Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset vajavate
isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmisele.
Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-, rahvusvahelise kaitse ja
tagasisaatmismenetluste raames.
Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa Liidu
andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide
kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.
Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus
ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL
Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse
tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja
menetluskoha valikul.
Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset
piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused.
Peame oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate
menetlusliikide valikul.
25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil
8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine
menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse kehtestamist,
et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja kiirendada
tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks, et
liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha valikul.
2
Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi
määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist, Euroopa
Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise kohustuse kehtimist
ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava liikmesriigi määramise
menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustuse
tugevdamist.
Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni
laiendamist õdedele ja vendadele.
Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja kvalifikatsiooni
tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette liikmesriigi vastutuse
lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.
Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse taotlejate
ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või tagasisaadetavate
vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma liikmesriikidele
vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel toimuvate otsingu- ja
päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks toetada eelkõige Euroopa Liidu
ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi või kahepoolsete kokkulepete alusel
vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.
Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja päästeoperatsioonide
järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende lisamist rändesurve
hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.
Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa perioodi
lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse vältimiseks teiste
rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda ühetaolisuse
põhimõttest.
25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil
8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine
menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all
liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga
liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et
rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid
jääb liikmesriigi otsustada.
Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise
kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik ajutiselt
peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.
Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja
vääramatu jõuga seotud olukordi
3
Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist massilise
sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et kriisiolukorra
lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele kohapeal, koondades
selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.
Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja
tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus
kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.
Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem
Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi Eurodac
andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema rändehalduse,
isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.
Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola
toetamiseks
Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja varjupaigapoliitika
valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide reaalsetest vajadustest
ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile ja rändehaldusele.
Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil võimalik seada
piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning rakendada
laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks ja
tagasisaatmiste kiirendamiseks.
Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas
Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ja
avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet kasutatakse
survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb eesmärgipäraselt kasutada
eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest nagu operatiivkoostöö EL
ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid, strateegiline
kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide koostamine.
Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele liikmesriikidele
Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid abimeetmetega ei tohi
tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele. Seetõttu peame ka rände
ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate meetmetena sisserändajate
kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate vastuvõtmist.
Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse tähtaegade
pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete vastuvõtutingimuste
kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada neid erisusi enda
ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise sisserände olukorras
peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ka
muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud piisavateks.
4
Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse
registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik liikmesriiki
siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei ole vastuolus
tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks riigil jätkuvalt
võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.
25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukoht välismõõtme puhul:
Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtte
säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.
04.09.2025 Vabariigi Valitsuse ja 12.09.2025 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati
heaks kiita järgmised siseministri esitatud seisukohad määruse eelnõu kohta, millega
muudetakse määrust (EL) 2024/1348 turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamise osas
Eesti toetab eelnõuga väljapakutud võimalusi turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni
paindlikumaks kohaldamiseks varjupaigamenetluses, mis kiirendaks otsuste tegemist
varjupaigataotluste vastuvõetavuse kohta ja vähendaks ametiasutuste halduskoormust.
Peame oluliseks, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni on edaspidi võimalik rakendada
ka transiidi korral läbi turvalise kolmanda riigi või koostöölepingu korral kolmanda riigiga.
Eesti toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni
alusel tehtud keelduvate otsuste edasikaebamisel ei ole automaatset peatavat mõju
tagasisaatmisele. See aitab vähendada menetluslikke viivitusi ja varjupaigasüsteemi
väärkasutamist, tagades samas välismaalasele kohtukaebeõiguse säilimise.
04.09.2025 Vabariigi Valitsuse ja 12.09.2025 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati
heaks kiita järgmine siseministri esitatud seisukoht määruse eelnõu kohta, millega
muudetakse määrust EL 2024/1348 liidu tasandil turvaliste päritoluriikide loetelu
kehtestamise osas
Toetame liikmesriikidele võimaluse loomist rakendada varjupaiga kiirmenetlust või
piirimenetlust isikute suhtes, kes on pärit turvalistest päritoluriikidest ning määratleda
turvalisena ka päritoluriigi teatud osa. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu üleste turvaliste
päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjade kõrval jääb liikmesriikidele
võimalus riiklike nimekirjade kehtestamiseks, et tagada vajalik paindlikkus eri
rändevoogudega toimetulekuks. Oluline on tagada Euroopa Liidu ülese turvaliste riikide
nimekirja regulaarne hindamine ja vajaduse korral muutmine.
Lisaks on arvestatud alljärgnevate varasemate EL ühist varjupaigasüsteemi puudutavate
seisukohtadega:
30.05.2019 Vabariigi Valitsuse ja 03.06.2019 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungiks 06.-
07.06.2019.
Ränne ja varjupaik: eelseisvad väljakutsed
5
Euroopa Liidu tegevuste fookus ebaseadusliku rände ennetamisel peab olema koostööl
päritolu- ja transiidiriikidega selle päritoluregioonis. Selleks et motiveerida kolmandaid
riike paremale koostööle oma kodanike tagasivõtmisel, on üheks võimaluseks siduda
tagasivõtuküsimused senisest enam teiste välispoliitika valdkondadega (näiteks viisa- ja
kaubanduspoliitikaga) põhimõttel „rohkem rohkema eest“.
Strateegiline prioriteet peab jätkuvalt olema Schengeni ala probleemideta toimimine, et
tagada isikute vaba liikumine ning samal ajal kõrge turvalisus. Euroopa Liidu välispiiri
tugevdamiseks tuleb välja töötada ühtne välispiiri valvamise miinimumstandard. Tagada
tuleb uute piirihalduse infosüsteemide kiire rakendamine ja saavutada nende koostalitlus
sisejulgeoleku infosüsteemidega. Samuti tuleb rakendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve
Ameti võimalusi, sh tagasisaatmisel, kooskõlas liikmesriikide tegelike abivajadustega.
Tagasisaatmispoliitika välismõõtme arendamise kõrval on oluline tõhustada ja kiirendada
liikmesriikides tagasisaatmismenetluste läbiviimist ja takistada seadusliku aluseta riigis
viibivate välismaalaste teisest rännet, muu hulgas kinnipidamisnõuete ühtlustamise kaudu.
Oluline on Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi lõpuleviimine, et saavutada senisest
parem kontroll rahvusvahelise kaitse taotlejate ja nende teiseste liikumiste üle, mis
võimaldaks ühtlasi tõhusamalt abistada tõelisi abivajajaid. Eesti toetab varjupaigareformiga
edasiliikumiseks vajaduse korral pakettlähenemisest loobumist.
Saame nõustuda ka rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustusliku piirimenetlusega juhul, kui
liikmesriikidel on võimalik välismaalasi menetluse ajal kinni pidada sisenemise kohast
erineva piirilõigu lähedal või teha erandeid kinnipidamisnõuetes.
Schengeni ala toimimise tagamiseks peab varjupaigataotleja esimese sisenemise
liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimine, tema
sõrmejälgede võtmine, turvalise päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist
kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmine. Erakordse rändesurve korral peab
liikmesriigile selleks olema tagatud piisav Euroopa Liidu operatiiv- ja finantsabi.
Eesti hinnangul peaksid erakordselt suure rändesurvega seotud kriisimeetmed olema
eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja
käivitamise üle otsustamise pädevus peab jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Euroopa Liidu
rakendatavad võimalikud solidaarsusmeetmed ei tohiks tekitada tõmbefaktoreid
ebaseaduslikule sisserändele ega suurendada teiseseid liikumisi Schengeni alas.
Eesliiniriikide abistamine suure rändesurvega toimetulemisel peab tuginema solidaarsuse
paindlikule käsitlusele, mis võtab arvesse liikmesriikide võimekust ja võimalusi.
Igasugune loodav vahemehhanism eesliiniriikide abistamiseks peaks olema ajutise loomuga
ning selles osalemine toimuma vabatahtlikkuse alusel, kus iga liikmesriik otsustab oma
võimalustele vastavalt abistamise mooduse.
Ümberasustamise, ümberpaigutamise ja võimalike kontrollitud keskuste loomise puhul
Euroopa Liidus on meile oluline vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.
6
11.10.2018 Vabariigi Valitsuse 8.10.2018 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 11.-
12.10.2018:
Nõustume, et varjupaiga- ja tagasisaatmispoliitika omavahelist koostoimet tuleb tõhustada.
23.03.2017 Vabariigi Valitsuse 24.03.2017 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 27.-
28.03.2017:
Eesti jagab komisjoni seisukohta, et tagasisaatmismenetlus ning rahvusvahelise kaitse
menetlus peavad koos toimima, mis tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse
rahuldamata jätmise puhul tuleb kohe käivitada ka tagasisaatmismenetlus.
02.06.2016 Vabariigi Valitsuse ja 17.06.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi I paketi seisukohad:
Toetame Euroopa Komisjoni püüdlusi läheneda Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile
terviklikumalt, kuid leiame, et vastuvõetavad lahendused peavad jääma eesmärgipäraseks
ning võimaldama paindlikku lähenemist.
Eesti ei toeta automaatset jaotussüsteemi, kuivõrd meie hinnangul peaksid kriisimeetmed
olema eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja
käivitamise üle otsustamise pädevus peaks jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Lisaks leiame,
et ümberpaigutamise reaalse toimimise tagamiseks on vajalik vastuvõtva liikmesriigi
nõusolek.
Leiame, et rahaline kompensatsioonimeede automaatses jaotussüsteemis osalemise
alternatiivina ei ole eesmärgipärane vahend ebaproportsionaalse rändesurvega
toimetulekuks. Samuti ei lähtu see liikmesriikide solidaarse vabatahtliku abistamise
põhimõttest ega ole oma suuruselt proportsionaalne võrreldes kuludega, mis kaasneksid ühe
ümberpaigutatava isiku vastuvõtmisega.
Toetame menetlustähtaegade muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Samuti toetame
tagasisaatmise vaidlustamistähtaegade lühendamist. Põhjendatud juhtudel peaks
liikmesriigil aga olema õigus menetlusaega pikendada, et koguda lisatõendeid ning
saavutada vajalikud kokklepped enne isiku tagasivõttu.
Eesti hinnangul peaks esimese liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse
vajaduse eelhindamine, sh isiku registreerimine, tema sõrmejälgede võtmine, turvalise
päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist kaitset mittevajavate isikute
tagasisaatmine, mis on Dublini süsteemi aluspõhimõte, tagamaks Schengeni piirkonna ja
Euroopa Liidu välispiiri kontrolli toimimine.
Toetame taotlejate kaasaaitamiskohustuse kehtestamist, et tõhustada menetluste läbiviimist.
Toetame liikmesriigi vastutuse aegumise kaotamist, kuid leiame, et kriisiolukorras võiks
olla ette nähtud ka võimalus vastutust peatada või muuta.
7
Toetame erandite kehtestamist saatjata alaealistele, mille puhul jääks üldiselt esimeseks
vastutavaks liikmesriigiks see riik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, v.a kui see pole
lapse parimates huvides.
Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni
avamist ega laiendamist.
Toetame lähenemist, et kõikidelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt (k.a alaealised) tuleb
viivitamata hõivata sõrmejäljed ning need kanda Eurodaci andmebaasi.
Näeme Eurodac-süsteemis vajadust eelkõige selliste praktiliste arendusvajaduste järele, mis
aitavad kaasa süsteemi efektiivsemale ja laiemale kasutuselevõtule ning suurendavad
ristkasutuse võimalusi eri andmebaasidega: näiteks rullitavate sõrmejälgede võtmise
kohustuse kaotamine või staatiliste piltide asendamine dünaamilistega.
Toetame EASO võimekuse suurendamist viisil, mis ei avalda negatiivset eelarvelist mõju
liikmesriikide praegusele võimekusele.
Reservvõimekuse loomisel võiks kaaluda Euroopa Liidu üleste ametite ühise reservi
loomist.
Toetame komisjoni püüdlusi varjupaigasüsteemi praktilise toimimise harmoneerimise
suunas. Seejuures eelistame mitteametlikke meetmeid, nagu näiteks käsiraamatud,
koolitused, hindamisvisiidid.
Kuna puudujääke esineb eeskätt kriisimeetmetes, siis ei ole meie hinnangul põhjendatud
suurem harmoneerimine õigusakti liigi kaudu. Me ei toeta üldise varjupaigaõiguse
muutmist ning menetlustingimuste ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi muutmist
määruseks.
Direktiivide avamisel toetame täiendava kaitse ja pagulasstaatuse puhul antavate
elamislubade pikkuste erinevuse säilimist, mis on sätestatud kehtivas õiguses, kuivõrd
näeme täiendavat kaitset pigem ajutise loomuga meetmena.
Samuti võiks direktiivide avamisel kaaluda taotleja enda kaasaaitamiskohustuse
kehtestamist – näiteks eelistada isikuid, kes esitavad taotlemisel dokumendid.
Euroopa Liidu üleste turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjade
kõrval peab liikmesriikidele jääma võimalus eraldiseisvate nimekirjade kehtestamiseks, et
tagada vajalik paindlikkus eri rändevoogudega toimetulekuks. Oluline on tagada Euroopa
Liidu ülese turvaliste riikide nimekirja regulaarne hindamine ja vajaduse korral muutmine.
Menetlustingimuste direktiivi ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi avamisel toetame
menetlusreeglite ülevaatamist, et senisest paremini tagada naasmisdirektiivist tulenevate
ülesannete täitmine.
8
Eesti on seisukohal, et ümberasustamine peab jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks.
Toetame ümberasustamise parimate kogemuste jagamist liikmesriikide vahel ning vastavate
juhendmaterjalide või suunavate käsiraamatute koostamist.
Toetame Euroopa Liidu integratsioonitegevuste harmoneerimist. Seejuures tuleb igasuguste
lisakohustuste panemisel liikmesriikidele ette näha ka vastavad eelarvelised vahendid.
Eesti toetab muudatusi, mis võimaldavad lihtsustada kehtivat Euroopa Liidu
õigusraamistikku, et soodustada kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate elama asumist ning
viibimist Euroopa Liidu liikmesriikides ning nende liikuvust liikmesriikide vahel. Siiski
leiame, et liimesriikidele peab jääma õigus väljastada elamisluba kõrgelt kvalifitseeritud
töötajatele ka riigisisese õiguse alusel, et soodustada liikmesriigi majandusarengut ja
konkurentsivõimet teatud valdkondades.
Kolmanda riigi kodanike riiki lubamisel on meie hinnangul oluline tõendatud seos töökoha
või siduva tööpakkumisega enne, kui isik saabub Euroopa Liitu. Vastavates menetlustes
efektiivsuse parandamiseks ja kiirendamiseks võiks kasutada erinevaid e-lahendusi.
Seaduslikku rännet tuleb edendada ja lihtsustada kooskõlas liikmeriikidevahelise
infovahetuse tõhustamisega, samuti arvesse võttes iga liikmesriigi õigusakte nii ettevõtete
asutamise tingimuste, tööõiguse kui ka sotsiaalsete garantiide kohta.
Eesti peab oluliseks koostööd kolmandate riikidega, et soodustada nende riikide arengut ja
vähendada ebaseadusliku rände survet Euroopa Liitu. Toetame põhimõtet, et kolmandate
riikidega tehtav koostöö peab tuginema vastava partnerriigi vajadustele. Siinkohal on
oluline novembris 2015 toimunud Valletta tippkohtumisel kokkulepitud tegevuskava
elluviimine Euroopa Liidu ja Aafrika riikide partnerluses. Eesti peab eriti oluliseks
tagasisaatmise, tagasivõtu ja reintegratsiooni valdkonnas tehtavat koostööd.
Eesti peab oluliseks seadusliku rände edendamist, mis põhineb konkreetsetel kriteeriumidel
ja sisaldab võimalikke meetmeid juhuks, kui kolmas riik ei täida endale võetud kohustusi.
06.10.2016 Vabariigi Valitsuse ja 07.11.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud EL varjupaigasüsteemi reformi II paketi seisukohad
Eesti toetab määruste asemel varjupaigavaldkonnas jätkuvalt Euroopa Liidu menetlus- ja
kvalifikatsioonitingimuste reguleerimist direktiividena, kuna vastasel juhul võib olla
tegemist vastuoluga Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud proportsionaalsuse ja
subsidiaarsuse põhimõtetega. Sellega seoses peab Eesti asjakohaseks hinnata täiendavalt
õigusakti liigi muutmise kooskõla proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega.
Nõustume Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rolli suurenemisega liikmesriikide
praktikat ühtlustavate materjalide koostamisel rahvusvahelise kaitse valdkonnas, kuid meie
hinnangul saab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti sekkumine liikmesriikide
tegevusse olla soovituslik, et vältida dubleerimist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti
sekkumisõigusega.
9
Eesti toetab suurema tähelepanu pööramist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
väärkasutamise tõkestamisele. Eelkõige pooldame taotleja kohustust teha ametiasutustega
igakülgset koostööd ning vastavate meetmete kehtestamist juhul, kui taotleja koostööst
keeldub.
Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustuste täitmise tagamiseks ette nähtud
järelevalvemeetmete täiendamist ja vajaduse korral vastuvõtutingimuste piiramist.
Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist
korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus
liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus
ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille õiguslikuks
aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3.
Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpptähtaja lühendamist.
Eesti toetab lõpptähtaja seadmist kiirmenetlusele ning juhtudele, kus taotlus jäetakse läbi
vaatamata.
Eesti soovib põhimõtte säilitamist, mille kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada
esimesel võimalusel. Samas ei poolda Eesti tähtaja seadmist taotluse esitamisega seotud
erinevatele etappidele.
Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.
Eesti toetab võimalikult kiiret otsuse langetamist rahvusvahelise kaitse asjade
kohtumenetluses.
Eesti soovib, et haldusorgani nõudmisel oleks taotleja vanuseekspertiisis osalemine
kohustuslik.
Eesti toetab lähenemist, kus üldise põhimõttena rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel
viiakse taotlejaga läbi vestlus. Vestluse ära jätmine peab olema erandlik ja põhjendatud.
Eesti toetab kehtivate sätete säilitamist, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid võivad
ette näha, et taotlejale tagatakse õigusabi rahvusvahelise kaitse menetluses ning õigusabi ja
esindamine halduskohtumenetluses. Toetame seisukohta, et teatud põhjustel võib taotlejale
õigusabi andmist piirata.
Eesti toetab korduva taotluse esitamisel taotleja tavapäraste garantiide piiramist (nt tasuta
õigusabi, automaatne riigis viibimise õigus).
Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt juhul, kui liikmesriigil on võimekus isik tuvastada
elektrooniliste infosüsteemide abil, ei pea liikmesriik väljastama isikule varjupaigataotleja
tunnistust.
10
Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku lisada määruse teksti, et taotleja on kohustatud
järgima asukohariigi põhiseaduslikku korda ja õigusakte, austama inimeste puutumatuid ja
võõrandamatuid õigusi ning universaalsed põhiväärtusi vabadust, demokraatiat,
võrdõiguslikkust ja õigusriigi põhimõtet.
Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku, et rahvusvahelise kaitse saajana ei tunnustata
isikut, kes on Euroopa Liidu liikmesriigis toime pannud raske kuriteo.
Eesti ei toeta eestkoste regulatsiooni muutmist, sest muudatused ei arvesta liikmesriikide
eripärasid eestkoste määramisel.
Eesti toetab üldise põhimõttena erivajadusega taotlejatele senisest selgema regulatsiooni
loomist, muu hulgas toetame erivajadustega isikute suhtes teatud juhtudel kiirmenetluse
kohaldamist.
Eesti toetab regulatsiooni säilitamist taotleja automaatse riigis viibimise õiguse suhtes.
Eesti soovib, et juhul, kui isik võtab rahvusvahelise kaitse taotluse otseselt tagasi, ei kuulu
isik enam Euroopa Liidu varjupaigaõiguse regulatsiooni kohaldamisalasse.
Eesti hinnangul avaldub menetlustingimuste kasulik mõju eesmärgipärasemalt juhul, kui
taotluse läbivaatamisel kiirmenetlusena ei kohaldu automaatne riigis viibimise õigus, vaid
selle üle otsustab kohus. Seda eelkõige juhul, kui taotlus on esitatud väljasaatmise
takistamise eesmärgil, ning juhul, kui taotleja on pärit turvalisest päritoluriigist või
turvalisest kolmandast riigist.
Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.
Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt õigusakti reguleerimisalasse jäävad üksnes
pagulasstaatus ja täiendava kaitse staatus.
Eesti toetab ettepanekut, mille kohaselt välistatakse isikule kaitse andmine juhul, kui isikul
oli või on võimalus elama asuda päritoluriigi mõnesse teise turvalisse osasse.
Eesti toetab kaitse saajatele väljastatava elamisloa kehtivusaja ühtlustamist.
Eesti toetab lähenemist, millega nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala
laiendatakse rahvusvahelise kaitse saajatele nii, et 5-aastane periood, kui kaitse saajad
oleksid õigustatud pikaajalise elaniku staatusele, algab iga kord uuesti, kui isik lahkub ilma
loata selle liikmesriigi territooriumilt, kes talle kaitse andis.
Eesti on seisukohal, et pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemise ja kehtetuks
tunnistamise ning kaitse andmise välistamise aluseks võiks olla ka oht teiste Euroopa Liidu
liikmesriikide avalikule korrale või julgeolekule.
Eesti toetab liikmesriigile võimaluse loomist kohustada rahvusvahelise kaitse saajaid
osalema lõimumist toetavates tegevustes.
11
Eesti toetab eelnõus esitatud kolme kuud muu seadusliku viibimisaluse taotlemiseks, juhul
kui isiku kaitse staatus on tühistatud vajaduse äralangemise tõttu.
Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saajale peab olema tagatud ligipääs
kutseharidusele, sh õpipoisiõppele ja võrdne kohtlemine.
Eesti toetab lähenemist, et alaealistele rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa
Liidu liikmesriigi kodanikega sarnane ligipääs haridussüsteemile ning täiskasvanutele
tagatakse ligipääs üldhariduse süsteemile ja täienduskoolitusele samadel tingimustel kui
kolmandatest riikidest pärit välismaalastele.
Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa Liidu
liikmesriigi kodanikega võrdne ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide
tunnustamisele ning võrdne ligipääs varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
andmebaasile, millega hinnatakse nende oskuseid ja teadmisi.
Eesti toetab ettepanekut, millega sätestatakse taotleja teisese liikumise ja omavolilise
lahkumise vältimiseks täiendav kinnipidamisalus.
Eesti pooldab tervishoiuteenuste puhul taotlejale vajaduspõhist lähenemist. Samas tuleks
piisavate rahaliste vahendite olemasolul taotlejal tasuda talle osutatud tervishoiuteenuse
eest, välja arvatud vältimatu abi korral.
Eesti peab mõistlikuks eelnõus väljapakutud kuni 6-kuulist tähtaega rahvusvahelise kaitse
taotlejale tööturule juurdepääsu tagamiseks.
Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse taotlejale on tagatud ligipääs haridusele,
v.a laenudele ja toetustele, ning ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide
tunnustamisele ja võrdne kohtlemine. Seejuures toetame alaealiste taotlejate ligipääsu
tagamist haridussüsteemile.
Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist
korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus
liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus
ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille õiguslikuks
aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3. Praegu ei ole Eesti hinnangul
määruse eelnõus õigusliku alusena kasutatud artiklis sätestatud eeldused täidetud ning
seetõttu peab Eesti vajalikuks küsida Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistuse hinnangut
Euroopa Liidu ümberasustamise kava ettepaneku proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse
põhimõtetele vastavuse kohta ja analüüsi algatuse kooskõla kohta Euroopa Liidu
aluslepingutega.
Eesti peab vajalikuks hinnata kaitsevajaduse kindlaksmääramisel ümberasustamise puhul
nii isiku täiendava kaitse kui ka pagulasstaatuse vajadust.
12
Eesti ei pea põhjendatuks kriisiolukorra protseduurireeglite kasutamist alaliselt. ELAKi
täiendatud sõnastus: Eesti ei pea põhjendatuks ja ei toeta kriisiolukorra protseduurireeglite
kasutamist alaliselt.
2. Analüüs Vabariigi Valitsuse 27.01.2022 ja 25.05.2023 seisukohtade vastavuse
kohta Euroopa Liidu õigusaktides
1. Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll
välispiiridel
1.1 Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset
vajavate isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute
tagasisaatmisele. Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-, rahvusvahelise
kaitse ja tagasisaatmismenetluste raames.1
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Taustakontrolli puhul ei
ole tegemist eraldi menetlusega, taustakontroll on Euroopa integreeritud piirihalduse osa.
Määruse artikli 5 kohaselt tuleb kolmanda riigi kodanike suhtes läbi viia taustakontroll ning
artikkel 6 järgi ei ole taustakontrolli tegemise ajal antud isikutel lubatud liikmesriiki siseneda,
et ennetada võimalikku ohtu liikmesriigi sisejulgeolekule. Artikkel 18 lõike 1 kohaselt, kui
taustakontroll on lõpetatud või hiljemalt määruse artiklis 8 sätestatud tähtaegade möödumisel
suunatakse määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes ei ole avaldanud
soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, pädevatesse asutustesse, et kohaldada tagasisaatmise
direktiivi 2008/115/EÜ kohaseid menetlusi, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/399
piirieeskirja kohta artikli 6 lõike 5 kohaldamist. Artiklis 17 osutatud kokkuvõte edastatakse
asjaomasele asutusele, kuhu kolmanda riigi kodanik suunatakse. Artikkel 18 lõige 2 sätestab, et
artiklites 5 ja 7 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes on avaldanud soovi rahvusvahelise
kaitse saamiseks, suunatakse rahvusvahelise kaitse sooviavaldusi registreerivatesse
pädevatesse asutustesse.
Määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et eelkõige peaks kolmanda riigi kodanike taustakontroll
aitama kaasa selle tagamisele, et välismaalased suunatakse võimalikult varakult asjakohasesse
menetlusse ning et see menetlus jätkub katkestuste või viivitusteta. Põhjenduspunkt 15
täpsustab, et pärast taustakontrolli lõpetamist tuleks asjaomane kolmanda riigi kodanik suunata
kas rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks pädevatesse asutustesse või kohaldada
direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiivi) kohaseid menetlusi. Põhjenduspunktis 18 on
selgitatud, et kui taustakontroll liikmesriigi territooriumil on tehtud, tuleks asjaomaste
kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldada tagasisaatmismenetlust või juhul, kui nad taotlevad
rahvusvahelist kaitset, asjakohast varjupaigamenetlust.
Põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleks taustakontroll välispiiril lõpule viia võimalikult kiiresti ning
see ei tohiks kesta kauem kui seitse päeva vastavalt määruse artikli 8 (taustakontrolli nõuded)
lõikele 3. Taustakontroll liikmesriigi territooriumil tuleks lõpule viia võimalikult kiiresti ning
see ei tohiks kesta kauem kui kolm päeva vastavalt määruse artikli 8 (taustakontrolli nõuded)
lõikele 4.
1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
13
1.2. Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa
Liidu andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide
kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.2
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Määruse artikkel 15
(julgeolekukontroll) lõige 2 kohaselt tehakse julgeolekukontrolli läbivate kolmanda riigi
kodanike kohta käivad päringud riiklikes ning Euroopa Liidu andmebaasides. Sellega tagatakse
juurdepääs SIS, EES, ETIAS, VIS, ECRIS-TCN ning Europoli ja Interpoli andmebaasidele.
Täpsem julgeoleku kontrolli tegemise kord on kirjeldatud artiklis 16 (tuvastamise ja
julgeolekukontrolli tegemise kord).
Põhjenduspunkti 46 kohaselt tuleks taustakontrolli käigus kontrollida ka seda, kas asjaomaste
kolmanda riigi kodanike sisenemine liitu võib kujutada endast ohtu sisejulgeolekule.
2. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus
ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL33
2.1. Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse
tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja
menetluskoha valikul.3
Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse
kehtestamist, et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja
kiirendada tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks,
et liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha
valikul.4
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja 2024/1349
tagasisaatmise piirimenetluse kohta. Sätestatud on ühtne kohustuslik varjupaiga piirimenetlus
ja selle jätkuna tagasisaatmise piirimenetlus, mis tagab lihtsama, selgema ja senisest tõhusama
menetluse EL välispiiril nende juhtumite tuvastamise, mis ilmselgelt rahvusvahelist kaitse ei
vaja.
Nimetatud uus piirimenetlus aitab senisest tõhusamalt ja kiiremalt tuvastada
varjupaigasüsteemi kuritarvitamisi ja kaitset mittevajavaid kolmanda riigi kodanikke ning
koosmõjus muude uute meetmetega vähendada ka ebaseaduslikku teisest liikumist.
Määruse põhjenduspunkt 58 selgitab, et piiril toimuva varjupaiga- ja tagasisaatmise menetluse
eesmärk on välispiiril kiiresti hinnata, kas taotlused on põhjendamatud või mittelubatavad, ning
saata kiiresti tagasi inimesed, kellel ei ole õigust riiki jääda, järgides seejuures täielikult tagasi-
ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning tagades, et hästi põhjendatud taotlustega inimesed
suunatakse varjupaiga tavamenetlusse ning neile antakse kiire juurdepääs rahvusvahelisele
kaitsele.
2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 4 Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis
puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,
mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL
asjade komisjoni istungil).
14
Piirimenetluse ajal on lubatud välismaalased kinnipidamiseks ja menetluseks sisenemise
piirialalt mujale viia ja see ei too kaasa riiki lubamist st säilib riiki mittelubamise õiguslik
konstruktsioon.
Artikkel 54 (piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht) lõige 1 sätestab et, vastavalt
direktiivi (EL) 2024/1346 artiklile 9, ja ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 10
kohaldamist, nõuab liikmesriik, et sellel ajal, mil vaadatakse läbi taotlusi, mille suhtes
kohaldatakse piirimenetlust, elaksid taotlejad üldjuhul välispiiril, selle läheduses või
transiiditsoonis või mõnes muus nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas, võttes
täielikult arvesse asjaomase liikmesriikigi geograafilisi eripärasid.
Artikkel 54 lõige 3 kohaselt teatab iga liikmesriik komisjonile hiljemalt 11. aprilliks 2026
kohad, kus piirimenetlust läbi viiakse, kaasa arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 45 (piiril
toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine). Liikmesriigid tagavad, et nende
kohtade suutlikkus on artikliga 45 hõlmatud taotluste läbivaatamiseks piisav. Kõigist
muudatustest nende kohtade määramisel, kus piirimenetlust läbi viiakse, teatatakse komisjonile
kahe kuu jooksul muudatuste toimumisest. Ka põhjenduspunkt 58 selgitab, et liikmesriikidel
on võimalik taotluste lubatavuse hindamiseks nõuda, et rahvusvahelise kaitse taotlejad elaksid
üldjuhul välispiiril, selle läheduses või transiiditsoonis või mõnes muus nende territooriumil
asuvas selleks määratud kohas.
Piirimenetlus hõlmab kohtulikku kontrolli, kuid samas piirimenetluse otsuste vaidlustamine
peab arvesse võtma liikmesriikide kohtusüsteeme ja -menetlusreegleid Liikmesriikidel on
kohustus sätestada kohtumenetluse tähtaeg, mis jääb maksimaalse 12 nädala piiridesse.
Põhjenduspunkt 88 selgitab, et mõnes liikmesriigis nõutakse menetluslike õigusnormide
kohaselt, et edasikaebus jõuaks lisaks käesoleva määruse kohaselt nõutule veel teise
edasikaebeastmesse. Pidades silmas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ning võttes
nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide menetluslikku autonoomiat ja käesoleva määruse
eesmärke, on asjakohane sätestada paindlik lõpliku otsuse määratlus, viidates riigisisesele
õigusele, kusjuures liikmesriigid peaksid minimaalselt võimaldama käesoleva määruse V
peatükis sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamist, enne kui otsus muutub riigisisese õiguse
kohaselt lõplikuks. Kui korduv taotlus on esitatud enne, kui varasema kohta tehtud otsus
muutub lõplikuks, tuleks seda käsitada täiendava selgitusena ja see tuleks läbi vaadata vastavalt
kas käimasoleva haldus- või edasikaebemenetluse raames.
2.2. Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset
piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused. Peame
oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate
menetlusliikide valikul.5
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta. Alla 12
aastaste lastega perekondade menetlemine varjupaiga piirimenetluses ei ole automaatselt
välistatud. LR saab otsustada, millisel juhul lastega perede ja saatjata laste taotlused
menetletakse piiril ja millisel juhul siseriigis.
Artikkel 44 (piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused) lõige 3 sätestab, et
kui piirimenetlust kohaldatakse alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, vaadatakse nende
taotlused läbi eelisjärjekorras.
Põhjenduspunkt 67 selgitab, et kui liikmesriigid kohaldavad sätteid, mis võivad mõjutada
alaealisi, peavad nad eelkõige silmas pidama lapse huvisid. Selles kontekstis ja võttes arvesse
alaealiste vastuvõtu erivajadusi, ei tohi liikmesriik, kui kohaldatakse piirimenetlust ja taotlejate
arv konkreetsel hetkel ületab selle liikmesriigi piisavale suutlikkusele vastavat arvu, eelistada
5 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
15
piirimenetluse kohaldamist alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui
tõsistel põhjustel leitakse, et nad kujutavad endast ohtu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule
korrale. Piirimenetluse kohaldamise korral tuleb alaealiste ja nende pereliikmete taotlused läbi
vaadata eelisjärjekorras. Vastuvõturajatised alaealiste ja nende pereliikmete jaoks peavad olema
nende vajadustele vastavad, järgides täielikult direktiivi (EL) 2024/1346 vastuvõtutingimuste
kohta. Võttes arvesse, et laste kaitsmine on esmatähtis, peaks komisjon juhul, kui määruse (EL)
2021/2303 kohase järelevalve käigus saadud teabest nähtub, et liikmesriik ei täida alaealiste ja
nende pereliikmete vastuvõtu nõudeid, soovitama piirimenetluse kohaldamise alaealistega
perede suhtes peatada ning asjaomane liikmesriik peaks teavitama komisjoni meetmetest, mida
on komisjoni soovituses sisalduvate mis tahes puuduste kõrvaldamiseks võetud. Kõnealune
soovitus tuleks avalikustada.
Artikkel 53 (piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid) lõike 1 kohaselt,
kohaldatakse saatjata alaealiste suhtes piirimenetlust ainult artikli 42 (kiirendatud
läbivaatamismenetlus) lõike 3 punktis b osutatud asjaoludel ehk juhtudel kui on põhjendatud
alus arvata, et taotleja ohustab liikmesriigi riiklikku julgeolekut või avalikku korda või taotleja
on vastavalt riigisisesele õigusele välja saadetud mõjuvatel riikliku julgeoleku või avaliku
korraga seotud põhjustel.
Saatjata alaealiste osas selgitab põhjenduspunkt 62 täiendavalt, et pidades silmas lapse õiguste
tähtsust ja vajadust võtta arvesse lapse huve, ei tohi saatjata alaealiste suhtes reeglina
piirimenetlust kohaldada, välja arvatud juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et alaealine
kujutab endast ohtu liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või kui taotleja on riigisisese
õiguse kohaselt riigi julgeoleku või avaliku korraga seotud tõsistel põhjustel välja saadetud.
3. Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
3.1. Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi
määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist,
Euroopa Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise
kohustuse kehtimist ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava
liikmesriigi määramise menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse
taotleja koostöökohustuse tugevdamist.6
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja määrusega
2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Vastutava liikmesriigi määramise üldpõhimõtted
sh ühe vastutava liikmesriigi määramine ja esimese sisenemise liikmesriigi vastutus, on samad.
Menetlust on muudetud efektiivsemaks ning teisese rände tõkestamise ühe olulisima meetodina
pakutakse vastuvõtutingimusi vaid vastutavas liikmesriigis st liikmesriigis, kus taotleja on
kohustatud viibima.
Määruse 2024/1348 ühtse menetluse kohta artikkel 52 (vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramine ja ümberpaigutamine) lõige 1 kohaselt kui piirimenetluse tingimused on
kohaldatavad, otsustavad liikmesriigid viia piirimenetluse sooritamise kohtades läbi taotluse
läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse, mis on sätestatud
määruses (EL) 2024/1351.
Sama määruse põhjenduspunkti 68 kohaselt peab piirimenetlus rahvusvahelise kaitse taotluste
läbivaatamiseks olema võimalikult lühike, kuid tagama samal ajal nende täieliku ja õiglase
läbivaatamise. See ei tohi mingil juhul olla pikem kui 12 nädalat, mis hõlmab vastutava
liikmesriigi kindlaksmääramist. Liikmesriikidel peab olema võimalik pikendada seda tähtaega
6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
16
16 nädalani, kui inimene antakse määruse (EL) 2024/1351 alusel üle. Seda tähtaega tuleb
käsitada piiril toimuva varjupaigamenetluse eraldiseisva tähtajana alates taotluse
registreerimisest kuni hetkeni, mil taotlejal ei ole õigust riiki jääda ja tal ei ole lubatud sinna
jääda.
Määruse 2024/1351 varjupaiga – ja rändehalduse kohta artikkel 36 sätestab vastutava
liikmesriigi kohustused ning artikkel 37 vastutuse lõppemise. Sama määruse artikkel 84
(üleminekumeetmed) sätestab, et enne 1. juulit 2026 registreeritud rahvusvahelise kaitse
taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määratakse kindlaks määruses
(EL) nr 604/2013 sätestatud kriteeriumide kohaselt.
3.2. Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni
laiendamist õdedele ja vendadele.7
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.
Rahvusvahelise kaitse taotleja pereliikme definitsioon ei ole laiendatud tema õdedele ja
vendadele.
Määruse artikkel 2 (mõisted) lõike 8 kohaselt mõistetakse taotleja „pereliikmena“ järgmised
taotleja pereliikmed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas
juba enne taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi territooriumile:
a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke
käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole abielus,
sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud abielust või
väljaspool abielu või on lapsendatud;
c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava
kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;
d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või muu
täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.
3.3. Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja
kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette
liikmesriigi vastutuse lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.8
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Märgitud
aluse kasutamisel halduskoormust suurendavad ja aluse kuritarvitamist võimaldavad elemendid
on tekstist välja jäetud ja sätestatud on ajalised piirangud ja kriteeriumid õppeasutustele ning
on välistatud kaugteel õppimist kinnitavate dokumentide kasutamine.
Määruse 2024/1351 artikkel 2 (mõisted) lõike 15 kohaselt on „diplom või muu kvalifikatsiooni
tõendav dokument“ dokument, mis on saadud ja kinnitatud liikmesriigis pärast vähemalt ühte
õppeaastat selle liikmesriigi territooriumil tunnustatud riiklikus või piirkondlikus haridus- või
kutseõppeprogrammis, mis vastab vähemalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2. tasemele
ja mida korraldab haridusasutus vastavalt asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele,
välja arvatud veebipõhised koolitused ja muud kaugõppe vormid.
7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 8 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
17
Sama määruse artikkel 30 (diplomid või muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid) lõike
1 kohaselt, kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mille on välja
andnud liikmesriigis asuv haridusasutus, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse
sooviavalduse läbivaatamise eest, tingimusel et taotluse sooviavaldus registreeritakse vähem
kui kuus aastat pärast diplomi või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamist.
Lõige 2 kohaselt, kui taotlejal on mitu diplomit või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti,
mille on välja andnud eri liikmesriikides asuvad haridusasutused, vastutab rahvusvahelise
kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, kes andis diplomi või muu
kvalifikatsiooni tõendava dokumendi pikima õppeperioodi järel, või õppeperioodide samasuse
korral liikmesriik, kus saadi viimane diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument.
Määruse põhjenduspunkt 55 selgitab, et kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni
tõendav dokument, peab nende taotluse läbivaatamise eest vastutama liikmesriik, kus diplom
on välja antud, tingimusel, et taotlus registreeritakse vähem kui kuus aastat pärast diplomi või
muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamist, mis tagaks taotluse kiire läbivaatamise
liikmesriigis, millega taotlejal on sellise diplomi alusel olulised sidemed.
3.4. Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või
tagasisaadetavate vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma
liikmesriikidele vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel
toimuvate otsingu- ja päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks toetada
eelkõige Euroopa Liidu ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi või
kahepoolsete kokkulepete alusel vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.9
Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all
liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga
liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et
rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid
jääb liikmesriigi otsustada.10
Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise
kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik
ajutiselt peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.11
Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse
põhimõtte säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.12
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.
Ümberpaigutamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik. Liikmesriik saab rändesurve all olevat
9 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 10 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis
puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,
mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu
EL asjade komisjoni istungil). 11 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis
puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,
mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL
asjade komisjoni istungil). 12 Eesti seisukoht välismõõtme puhul kinnitati 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade
komisjoni istungil.
18
teist liikmesriiki abistades solidaarsusmeetmeid ise valida, pakkudes abistamiseks kaitase
taotlejate või saajate vastu võtmist, raha või samas vääringus muud abi. Abistamise viise saab
valida nii tavaolukorras kui kriisi sh rände ärakasutamise- , massilise sisserände kui vääramatu
jõu olukorras. Võimalikud on ka kahepoolsed kokkulepped
Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikli 2 (mõisted) punktidega 19 ja 20
sätestatakse toetatava ja toetava liikmesriigi mõisted ning punktiga 22 ümberpaigutamise
mõiste. Ümberpaigutamine on taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast
liikmesriigist toetavasse liikmesriiki.
Määruse artikkel 6 (solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte) kohaselt järgivad Liit
ja liikmesriigid oma määruse kohaste kohustuste täitmisel solidaarsuse ja vastutuse õiglase
jagamise põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning võtavad arvesse
nende ühist huvi liidu varjupaiga- ja rändehalduspoliitika tulemusliku toimimise vastu. Määruse
II peatüki kohaselt luuakse iga aastane rändehalduse tsükkel.
Sama määruse artiklis 12 sätestatakse, et iga aastane solidaarsusreserv kehtestatakse Euroopa
Komisjoni ettepanekul nõukogu rakendusaktiga, mis tähendab, et abistamise viiside ja mahtude
üle otsustavad liikmesriigid. Artikkel 57 (nõukogu rakendusakt iga-aastase solidaarsusreservi
loomise kohta) kohaselt sisaldab iga-aastase liidu tasandi iga-aastase solidaarsusreservi jaoks
nõutavate ümberpaigutamiste ja rahaliste toetuste võrdlusarvu ning konkreetseid kohustusi,
mille iga liikmesriik on kõrgetasemelisel foorumi artiklis 13 osutatud kohtumisel võtnud artikli
56 (iga-aastane solidaarsusreserv) lõikes 2 osutatud iga liiki solidaarsuspanuste kohta. Nõukogu
võtab rakendusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogu võib artiklis 12 osutatud
komisjoni ettepanekut kvalifitseeritud häälteenamusega muuta.
Määruse artikkel 57 lg 4 kohaselt on n liikmesriikidel täielik kaalutlusõigus valida artikli 56
lõikes 2 loetletud solidaarsusmeetmete liikide või nende kombinatsiooni vahel. Liikmesriigid,
kes kohustuvad võtma alternatiivseid solidaarsusmeetmeid, märgivad selliste meetmete rahalise
väärtuse objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui artiklis 12 osutatud komisjoni ettepanekus ei
ole alternatiivseid solidaarsusmeetmeid kindlaks määratud, võivad liikmesriigid siiski
kohustuda neid meetmeid võtma. Kui toetatav liikmesriik neid meetmeid asjaomasel aastal ei
taotle, arvestatakse need ümber rahaliseks panuseks.
Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikkel 56 (iga-aastane
solidaarsusreserv) lõike 2 kohaselt koosneb iga-aastane solidaarsusreserv
solidaarsusmeetmetest, mida loetakse võrdväärseks:
a) artiklite 67 (ümberpaigutamisele eelnev menetlus) ja 68 (ümberpaigutamisele järgnev
menetlus) kohane ümberpaigutamine:
i) mida rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes;
ii) mida rakendatakse, kui asjaomane toetav ja toetatav liikmesriik on selles kahepoolselt kokku
leppinud, selliste rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, kellele on antud rahvusvaheline kaitse
vähem kui kolm aastat enne seda, kui võeti vastu artiklis 57 osutatud nõukogu rakendusakt;
b) liikmesriikide antav rahaline toetus, mis on peamiselt suunatud liikmesriikides võetavatele
meetmetele rände, vastuvõtmise, varjupaiga, lahkumiseelse reintegreerimise, piirihalduse ja
tegevustoetuse valdkonnas, millega võidakse toetada ka kolmandates riikides või nendega
seoses võetavaid meetmeid, millel võib olla otsene mõju rändevoogudele liikmesriikide
välispiiridel või mis parandavad asjaomase kolmanda riigi varjupaiga-, vastuvõtu- ja
rändesüsteeme, sealhulgas toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise
programmid, kooskõlas artikliga 64;
c) alternatiivsed rände, vastuvõtmise, varjupaiga, tagasipöördumise ja reintegratsiooni ning
piirihalduse valdkonna solidaarsusmeetmed, mis keskenduvad tegevustoetusele, suutlikkuse
suurendamisele, teenustele, personalitoele, rajatistele ja tehnilisele varustusele kooskõlas
artikliga 65.
Toetatavad liikmesriigid rakendavad selliseid meetmeid käesoleva lõike esimese lõigu punktis
b osutatud kolmandates riikides või seoses selliste kolmandate riikidega kooskõlas käesoleva
määruse ja määruse (EL) 2021/1147 kohaldamisala ja eesmärkidega
19
Artikkel 64 sätestab rahalise toetuse ja artikkel 65 sätestab alternatiivsete solidaarsusmeetmete
põhimõtted. Artikliga 66 sätestatakse abistamise ulatuse jaotamine. Täiendavalt on sätestatud
inimeste solidaarsuse arvestusse kuuluv vastutuse erandite kohaldamise võimalus. Artikliga 71
sätestatakse Euroopa Liidu rahaline toetus liikmesriikidele ümberpaigutamise korral.
Sama määruse põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleb selleks, et tagada solidaarsus ja vastutuse
õiglane jagamine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning pingutuste tasakaal
liikmesriikide vahel, luua kohustuslik solidaarsusmehhanism, mis näeb ette rändesurve all
olevate liikmesriikide tulemusliku toetamise ja tagab kiire juurdepääsu õiglastele ja tõhusatele
rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele. Sellise mehhanismiga tuleb ette näha samaväärsed
eri liiki solidaarsusmeetmed ning see peaks olema paindlik ja võimeline kiiresti kohanema
muutuvate rändeprobleemidega. Solidaarsusmeetmed tuleb kavandada juhtumipõhiselt, et need
oleksid kohandatud asjaomase liikmesriigi vajadustele.
Põhjenduspunkt 34 selgitab, et kuigi ümberpaigutamist tuleb kohaldada eelkõige
rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul, kusjuures eelisjärjekorras tuleb kaaluda haavatavaid
inimesi, peab selle kohaldamine jääma paindlikuks. Arvestades ümberpaigutamise
vabatahtlikkust, peab toetavatel ja toetatavatel liikmesriikidel olema võimalus väljendada oma
eelistusi seoses inimestega, kelle puhul seda kaalutakse. Sellised eelistused peavad olema
mõistlikud, arvestades toetatavas liikmesriigis kindlaks tehtud vajadusi ja profiile, et tagada
seoses ümberpaigutamisega võetud kohustuste tulemuslik täitmine.
Selleks et toetada liikmesriike nende kohustuste täitmisel on suurendatud Euroopa Liidu
Varjupaigaameti (EUAA) mandaati nii seire, juhiste kui operatiivabi pakkumise valdkondades,
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu
Varjupaigaametit.
Kolmandate riikide kodanike ümberasustamine on reguleeritud määrusega 2024/1350, millega
luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik. Määruses
on tagatud ümberasustamise vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.
Määruse artikli 1 (reguleerimisese) lõike 4 kohaselt annavad liikmesriigid oma panuse artiklis
8 osutatud liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavasse
vabatahtlikkuse alusel.
3.5. Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja
päästeoperatsioonide järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende
lisamist rändesurve hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.13
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 12
(statistika) lõike 1 punkti c kohaselt koostab eu-LISA igal kuul Eurodac-süsteemi töö kohta
statistilise aruande, kus esitatakse muuhulgas otsingu- ja päästeoperatsioonide (SAR) järel
maabunud inimeste arv.
Määruses on SAR statistilistel eesmärkidel rändesurve ühe näitajana ja rändeteekonna
kaardistamiseks. SAR kaudu saabumine ei ole seotud eraldi rändemenetluse ega solidaarsuse
mehhanismiga. Solidaarsusmehhanism on üks olenemata sisserände teekonnast või viisist.
EURODAC määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et kajastada täpselt rahvusvahelise õiguse
kohaseid liikmesriikide kohustusi korraldada otsingu- ja päästeoperatsioone ja anda täpsem
ülevaade rändevoogude koosseisust liidus, on samuti vaja, sealhulgas statistilistel eesmärkidel,
registreerida Eurodac-süsteemis asjaolu, et kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta
isikud on maabunud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel.
Samas võib määruse 2024/1351 kohaselt otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud
inimeste hulka arvestada rändesurve hindamisel. Määruse artikli 11 (komisjoni rakendusotsus
13 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
20
rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras olevate liikmesriikide
kindlaksmääramise kohta) lõige 3 sätestab, et kui liikmesriiki on tulnud viimase 12 kuu jooksul
suur hulk saabujaid otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete korduvate maabumiste tõttu,
käsitab komisjon seda liikmesriiki rändesurve all olevana, tingimusel et saabujate hulk on nii
suur, et tekitab ebaproportsionaalseid kohustusi asjaomase liikmesriigi hästi ettevalmistatud
varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemidele. Artikkel 12 (komisjoni ettepanek võtta vastu
nõukogu rakendusakt, millega luuakse iga-aastase solidaarsusreserv) lõike 5 kohaselt, kui
komisjon on artiklis 11 osutatud rakendusotsuses kindlaks määranud, et üks või mitu
liikmesriiki on otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud korduvate maabumiste suure arvu
tõttu rändesurve all, kehtestab komisjon soovitusliku protsendimäära, mille ulatuses tehakse
iga-aastane solidaarsusreserv sellistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Artikkel 57 (nõukogu
rakendusakt iga-aastase solidaarsusreservi loomise kohta) lõike 2 kohaselt võib sama artikli
lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusaktis määratakse vajaduse korral kindlaks ka esialgne
protsent iga-aastasest solidaarsusreservist, mis võidakse teha kättesaadavaks liikmesriikidele,
kes on otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete järjestikuste arvukate maabumiste tagajärjel
rändesurve all, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide geograafilist eripära. Selles võidakse
kindlaks määrata ka muud solidaarsusvormid, nagu on sätestatud artikli 56 (iga-aastane
solidaarsusreserv) lõike 2 punktis c, sõltuvalt vajadustest selliste meetmete järele, mis on
tingitud rändevaldkonnas esinevatest eriprobleemidest asjaomases liikmesriigis.
3.6. Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa
perioodi lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse vältimiseks
teiste rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda ühetaolisuse
põhimõttest.14
Seisukoht on saavutatud määruses 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta, millega jäeti
direktiiv 2003/109 pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta
muutmata.
4. Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja
vääramatu jõuga seotud olukordi
4.1. Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist
massilise sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et
kriisiolukorra lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele
kohapeal, koondades selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.15
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Määrusega luuakse tõhus valmisoleku ja reageerimise koordineerimise
mehhanism. Määruse põhjenduspunkt 5 kohaselt on määruse eesmärgiks suurendada liidu
valmisolekut ja vastupanuvõimet kriisiolukordade haldamiseks ning hõlbustada tegevuse
koordineerimist, suutlikkuse toetamist ja rahaliste vahendite kättesaadavust kriisiolukordades.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 1 kohaselt käsitletakse määruses liidu rände- ja
varjupaigavaldkonna erakorralisi kriisiolukordi, sealhulgas rändajate vahendina kasutamist, ja
vääramatu jõu olukordi, ajutiste meetmete abil. Selles sätestatakse tõhustatud solidaarsus- ja
14 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 15 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
21
toetusmeetmed, mis tuginevad määrusele (EL) 2024/1351 varjupaiga ja rändehalduse kohta,
tagades samal ajal vastutuse õiglase jagamise, ning ajutised erinormid, millega tehakse erand
määruses (EL) 2024/1351 ja määruses (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta.
Samuti jääb eraldiseisva õigusaktina alles direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise
kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta
liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle
tagajärgede kandmisel.
4.2. Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja
tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema
õigus kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.16
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Erandeid käsitletakse määruse peatükis IV.
Artikkel 10 (rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine kriisiolukordades
või vääramatu jõu olukordades) lõige 1 sätestab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras
võib asjaomase olukorraga silmitsi seisev liikmesriik erandina määruse (EL) 2024/1348 ühtse
varjupaigamenetluse kohta artiklist 27 registreerida käesoleva lõike kohaldamise ajal esitatud
taotluste sooviavaldused hiljemalt nelja nädala jooksul pärast kõnealuste taotluste
sooviavalduste esitamist.
Põhjenduspunkt 21 selgitab täiendavalt, et kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras, on asjaomasel liikmesriigil võimalik taotleda luba kohaldada erandeid
ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses taotluses tuleb esitada olukorra kirjeldus ja täpsustada
meetmed, mida taotletakse konkreetse olukorraga tegelemiseks. Samuti tuleb esitada selles
põhjendused selle kohta, miks on olukorraga tegelemiseks vaja kasutada kõnealuseid
meetmeid, ning asjakohasel juhul välja tuua olukorra käsitlemiseks juba võetud meetmed.
Sama määruse põhjenduspunkt 42 selgitab, et kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades
on liikmesriigil lubatud teha erand määrusest (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta,
et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui nelja nädala
jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata varjupaigataotlejate õigusi,
mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega (EL) 2024/1348 ja direktiiviga (EL) 2024/1346
varjupaigataotlejate vastuvõtu kohta. Ilma et see piiraks taotluse esitamise ja nõukogu
rakendusotsuse vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks võimaldatud erandi kohaldamist, peaks
kriisiolukorras, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute
massiline saabumine, olema võimalik pikendada registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu
rakendusotsuses sätestatud tähtaja jooksul.
5. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem
5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi
Eurodac andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema
rändehalduse, isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.17
16 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
17 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
22
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 1
(Eurodac-süsteemi eesmärk) lõike 1 järgi luuakse EURODAC süsteem, mis toetab
varjupaigasüsteemi, aitab kaasa määruses sätestatud tingimuste täitmisele, aidata ohjeldada
massilist sisserännet liitu ning muudab liikmesriikide vahelise koostöö hõlpsamaks.
Lisaks on eesmärgiks sätestada tingimused, mille alusel liikmesriikide määratud asutused ja
Europoli määratud asutus võivad taotleda biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemist
Eurodac-süsteemis salvestatud andmetega õiguskaitse eesmärgil terroriaktide või muude
raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks; aidata kaasa Eurodac-süsteemis
registreeritud isikute õigele tuvastamisele kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikliga 20,
salvestades isikuandmeid, reisidokumentide andmeid ja biomeetrilisi andmeid ühisesse
isikuandmete hoidlasse; toetada määrusega (EL) 2018/1240 loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade
süsteemi (ETIAS) eesmärke; toetada määruses (EÜ) nr 767/2008 osutatud viisainfosüsteemi
(VIS) eesmärke; toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist statistika koostamise abil;
aidata rakendada direktiivi 2001/55/EÜ.
Artikkel 12 (statistika) lõige 3 sätestab, et eu-LISA koostab igakuise süsteemiülese statistika,
toetamaks artikli 1 punktides c ja i osutatud eesmärke. Nimetatud statistika ei võimalda isikute
tuvastamist ja selles kasutatakse Eurodac-süsteemi, VISi, ETIASe ning EESi andmeid.
Esimeses lõigus osutatud statistika tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa
Parlamendile, komisjonile, Euroopa Liidu Varjupaigaametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve
Ametile ning Europolile.
Määruse põhjenduspunkti 16 selgituse kohaselt, selleks, et aidata kontrollida ebaseaduslikku
sisserännet ja anda statistikat, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist, on eu-LISA-l
võimalik koostada süsteemiülest statistikat, kasutades Eurodac-süsteemi, viisainfosüsteemi
(VIS), ETIASe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 ( 19) loodud
riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) andmeid.
6. Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola
toetamiseks
6.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja
varjupaigapoliitika valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide
reaalsetest vajadustest ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile
ja rändehaldusele. Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil
võimalik seada piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning
rakendada laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks
ja tagasisaatmiste kiirendamiseks.18
Eelnõu 2021/0401/CNS menetlus hääbus ning see otsustati jätta käiguta. Kavandatud sätted
liideti ning seisukoht saavutati määruses 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu
jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL)
2021/1147 ning mis hõlmab ka rändajate ärakasutamise olukorra haldamise sätted.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh
rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja
soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist
välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline
tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või
riigi julgeoleku kaitset.
18 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
23
Liikmesriigid võivad taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja IV
(erandid) peatükis loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse
taotluste arv suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.
Liikmesriigid võivad vahendina kasutamise olukorras kohaldada artikli 4 lõikes 3 osutatud
nõukogu rakendusotsuses sätestatud erandeid üksnes selliste kolmanda riigi kodanike või
kodakondsuseta isikute suhtes, keda kasutatakse vahendina ja kes on kinni peetud või leitud
välispiiri, st liikmesriigi maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri, merepiiri ja liikmesriigi
lennujaamade, jõe-, mere- ja järvesadamate, kui need ei ole sisepiirid, läheduses seoses
ebaseadusliku maismaa-, mere- või õhupiiri ületamisega või kes on maabunud pärast otsingu-
ja päästeoperatsioone või ilmunud ise piiripunktidesse.
Põhjenduspunkt 18 selgitab täiendavalt, et rändajate vahendina kasutamise olukorras võivad
kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud taotleda rahvusvahelist kaitset liikmesriigi
välispiiril või transiiditsoonis ning sageli on tegemist isikutega, kes on kinni peetud seoses
välispiiri ebaseadusliku ületamisega maa-, mere- või õhuteed pidi või kes on maabunud pärast
otsingu- ja päästeoperatsioone. Eelkõige võib see kaasa tuua rahvusvahelise kaitse taotluste
arvu ootamatu märkimisväärse suurenemisega seotud koormuse välispiiridel. Sellega seoses
tuleb tagada põhiõiguste harta artikli 18 ja Genfi konventsiooni kohane tulemuslik ja tegelik
juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele.
Põhjenduspunkt 29 selgitab, et asjakohaseks reageerimiseks, mis on vajalik ja proportsionaalne
olukorraga tegelemiseks, tuleb komisjoni ettepanekus kindlaks määrata konkreetsed erandid,
mida liikmesriigil on lubatud kohaldada. Rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul tuleks
selgelt kindlaks määrata need inimesed, keda on vahendina kasutatud ja kelle suhtes võidakse
asjaomaseid erandeid kohaldada. Kriisiolukorras peab komisjon asjakohasel juhul ja pärast
kriisiolukorraga silmitsi seisva liikmesriigiga konsulteerimist lisama oma ettepanekusse
solidaarsusmeetmete kava eelnõu, esitades konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased
solidaarsusmeetmed ja nende taseme, sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või
alternatiivsete solidaarsusmeetmete kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki
solidaarsus on samaväärne, ja austades liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust
solidaarsusmeetmete valimisel.
Põhjenduspunkt 49 selgitab, et rändajate vahendina kasutamise olukorras ja selle
ärahoidmiseks, et kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja võtab sihikule kindla
kodakondsusega isikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmanda riigi kodanikud
või kodakondsuseta isikud, on liikmesriigil võimalik teha erandeid varjupaigamenetlusest,
tehes otsuse rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatuse kohta piirimenetluse raames, nagu on
sätestatud määruse (EL) 2024/1348 artiklites 44–55. Järgida tuleb nimetatud määruses
sätestatud põhimõtteid ja tagatisi. Nõukogu rakendusotsuses, millega antakse liikmesriigile
luba osutatud erandeid kohaldada, tuleb täpsustada, millised kolmanda riigi kodanikud või
kodakondsuseta isikud on vahendina kasutamise olukorras. Selle erandi kohaldamisel tuleb
erilist tähelepanu pöörata teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kolmanda riigi kodanikele
või kodakondsuseta isikutele, keda on vahendina kasutatud, eelkõige alla 12-aastastele
alaealistele ja nende pereliikmetele, ning menetluslike või vastuvõtu erivajadustega
haavatavatele isikutele. Kõnealused rühmad tuleks seega piirimenetluse kohaldamisalast kas
välja jätta või juhul kui individuaalse hindamise põhjal leitakse, et nende taotlused on
tõenäoliselt põhjendatud, tuleks selle menetluse kohaldamine nende suhtes lõpetada. Nende
kahe võimaluse vahel valimisel jääb kaalutlusõigus kõnealuse erandi kohaldamist taotlevale
liikmesriigile. Taotluses näidatud valikut tuleb kajastada nõukogu rakendusotsuses, millega
antakse luba kõnealust erandit kohaldada. Selline piirimenetluse kohaldamisala laiendamine
rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul ei tohib mõjutada määruse (EL) 2024/1348
alusel kohustusliku piirimenetluse suhtes kohaldatavaid aluseid ja muid norme. Kui
liikmesriigile antakse luba piirimenetluse kohaldamisala laiendada, ei tohib kõnealuse
menetluse raames läbi vaadatud taotlusi käsitada osana piisavast suutlikkusest vastavalt artiklile
48 ega võtta arvesse aastase ülempiiri kohaldamisel vastavalt nimetatud määruse artiklile 51.
24
7. Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas
7.1. Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut
ja avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet kasutatakse
survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb eesmärgipäraselt
kasutada eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest nagu
operatiivkoostöö EL ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid,
strateegiline kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide
koostamine.19
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Rändajate vahendina ärakasutamine on reguleeritud ja defineeritud
kriisimääruse artiklis 1 ja kõik meile olulised aspektid on definitsioonis arvestatud.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh
rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja
soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist
välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline
tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või
riigi julgeoleku kaitset.
Rändajate vahendina ärakasutamine ehk instrumentaliseerimine on üks võimalikest rändekriisi
põhjustavatest asjaoludest ning ei eelda masside olemasolu.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 viimase lõigu kohaselt võivad liikmesriigid
taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja IV (erandid) peatükis
loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotluste arv
suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.
Kõikehõlmavate meetmete kasutamine on kajastatud määruse põhjenduspunktides 3, 4, 5 ja 6.
Artikkel 16 (kriisiks valmisolek) lõige 1 punkt a ütleb, et liikmesriikide poolt määruse (EL)
2024/1351 (varjupaiga- ja rändehalduse määrus) artikli 7 kohaselt kehtestatud riiklikud
strateegiad sisaldavad ennetavad meetmed, mille abil tagada piisav valmisolek kriisiolukorraks
ja vähendada kriisiolukorra riski, ning valmisoleku plaanid, võttes arvesse määruseid (EL)
2021/2303 ja (EL) 2019/1896 ning direktiivi (EL) 2024/1346 kohast valmisoleku planeerimist
ning rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava raames esitatud komisjoni aruandeid.
Põhjenduspunkt 59 selgitab, et tagada piisav valmisolek kriisiolukorraks, peaksid liikmesriigid
lisama oma valmisoleku plaani meetmed, mis on kriisiolukorrale reageerimiseks ja selle
lahendamiseks vajalikud, sealhulgas meetmed, mida on vaja, et lahendada Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi toimimisega seotud probleemid ning kaitsta rahvusvahelise kaitse taotlejate
ja saajate õigusi ning suurendada asjaomase liikmesriigi edaspidist vastupanuvõimet.
Liikmesriigid peaksid samuti kasutama kõiki riigisisese ja liidu õiguse alusel kättesaadavaid
vahendeid, sealhulgas kasutama ära komisjoni soovituse (EL) 2020/1366 punktis 15 esitatud
rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutavaid ELi mehhanismi kohaseid ennetus- ja
varajase hoiatamise vahendeid, mis oleks kättesaadavad kõigile osalejatele, et nad saaksid teha
õigeaegselt otsuseid ning et nende otsuste täitmist jälgitakse ja koordineeritakse nõuetekohaselt.
7.2. Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele
liikmesriikidele Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid
abimeetmetega ei tohi tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele.
19 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
25
Seetõttu peame ka rände ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate
meetmetena sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate
vastuvõtmist.20
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Kriisimäärus ei sätesta kohustuslikku ümberpaigutamist.
Artikkel 8 (solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras) kohaselt on täiendava
solidaarsusmehhanismi käivitamisel kriisi haldamiseks pakutava abi vormid vabatahtlikud
nagu tavaolukorras. Lisandub nn Dublin ofset ehk vastutuse tasaarveldamine, mis tagab, et
oleks alati olemas minimaalne inimeste solidaarsus ümberpaigutamise ja vastutuse
tasaarveldamise näol.
Määruse põhjenduspunkti 27 kohaselt peaksid kriisiolukorras sellise olukorraga tegelemiseks
ette nähtud solidaarsusmeetmed minema kaugemale määruses 2024/1351 (varjupaiga- ja
rändehalduse kohta) sätestatud meetmetest. Seepärast peaks komisjon olukorra hindamisel
arvesse võtma nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid
näitajaid ning taotluse esitanud liikmesriigi esitatud põhjendatud teavet ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2303 (Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta) ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/1896 (Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta) kohaselt
kogutud teavet ning määruses 2024/1351 osutatud iga-aastast rände- ja varjupaigaaruannet.
Rändajate vahendina kasutamise olukordade puhul peaks komisjon võtma arvesse ka põhjuseid,
miks toetusvahend ei ole olukorraga tegelemiseks piisav. Komisjon peaks koguma piisavalt
teavet selleks, et asjakohaselt hinnata, kas taotluse esitanud liikmesriik seisab silmitsi
kriisiolukorraga, sealhulgas rändajate vahendina kasutamisega, või vääramatu jõu olukorraga,
konsulteerides asjaomaste asutustega, eelkõige Euroopa Liidu Varjupaigaameti (edaspidi
„varjupaigaamet“), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Liidu Põhiõiguste
Ametiga, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja
Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM), ning muude asjaomaste
organisatsioonidega.
Põhjenduspunkti 29 kohaselt, selleks et näha ette asjakohane reageerimine, mis on vajalik ja
proportsionaalne olukorraga tegelemiseks, tuleks komisjoni ettepanekus asjakohasel juhul
kindlaks määrata konkreetsed erandid, mida liikmesriigil peaks olema lubatud kohaldada.
Rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul tuleks selgelt kindlaks määrata need isikud,
keda on vahendina kasutatud ja kelle suhtes võidakse asjaomaseid erandeid kohaldada.
Kriisiolukorras peaks komisjon asjakohasel juhul ja pärast kriisiolukorraga silmitsi seisva
liikmesriigiga konsulteerimist lisama oma ettepanekusse solidaarsusmeetmete kava eelnõu,
esitades konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased solidaarsusmeetmed ja nende taseme,
sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või alternatiivsete solidaarsusmeetmete
kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki solidaarsus on samaväärne, ja austades
liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust solidaarsusmeetmete valimisel.
Põhjenduspunkti 30 kohaselt, kui rändesurve olukorras peab ümberpaigutamine või vastutuse
rakendamise erandid katma 60 % määruse (EL) 2024/1351 kohastest
ümberpaigutamisvajadustest, siis kriisiolukorras on oluline, et käsitletaks kõiki asjaomase
liikmesriigi solidaarsusvajadusi. Seetõttu, kui nõukogu rakendusotsusega kehtestatakse
solidaarsusmeetmete kava, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema eesõigus
kasutada eraldamata solidaarsuslubadusi või neid, mida ei ole veel täidetud ja mis on
kättesaadavad määruse (EL) 2024/1351 artikliga 57 loodud iga-aastases solidaarsusreservis.
Kui see ei ole võimalik või kui iga-aastane solidaarsusreserv ei sisalda piisavalt lubadusi
kindlakstehtud vajaduste katmiseks, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisev liikmesriik kasutama
20 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
26
ka nõukogu rakendusotsuses sisalduvaid toetuseid, tunnistades, et eri liiki solidaarsus on
samaväärne. Asjaomase liikmesriigi kõigi vajaduste käsitlemiseks tuleks juhul, kui iga-aastases
solidaarsusreservis ja nõukogu rakendusotsuses ette nähtud ümberpaigutamislubadused kokku
ei ole piisavad, muuta vastutuse rakendamise erandid kohustuslikuks, et katta
solidaarsusmeetmete kavas sätestatud vajadused. Selleks peaksid osaleva liikmesriigi
territooriumil viibima isikud, kelle suhtes vastutuse rakendamise erandeid kohaldatakse.
Lisaks selgitatakse põhjenduspunktis 35, et tagamaks solidaarsusmeetmete nõuetekohane
rakendamine kriisiolukorras, tuleks kohaldada määruses 2024/1351 ümberpaigutamise
läbiviimiseks sätestatud menetlusnorme, võttes arvesse asjaomase olukorra tõsidust ja
kiireloomulisust. Põhjenduspunkt 38 selgitab, et erinevalt määruses (EL) 2024/1351 sätestatud
normidest, mille kohaselt liikmesriigid ei ole kohustatud võtma vastutust nende õiglast osa
ületavate taotluste eest, võib solidaarsusmeetmete kava rakendamine kriisiolukorras viia
selleni, et üks või mitu toetavat liikmesriiki võtab vastutuse rahvusvahelise kaitse taotluste
läbivaatamise eest tema õiglast osa ületavas ulatuses. Sellistel juhtudel peaks asjaomasel
liikmesriigil olema õigus viie aasta jooksul arvata õiglast osa ületav hulk proportsionaalselt
maha solidaarsuslubaduste täitmisest määruse (EL) 2024/1351 eelseisvate iga-aastaste tsüklite
raames. Sellist vähendamist võib kohaldada ka artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud nõukogu
rakendusotsusega nii, et õiglast osa ületavat taotluste hulka vähendatakse viie aasta jooksul
alates kuupäevast, mil nõukogu rakendusotsus, mille alusel liikmesriik oma õiglast osa ületas,
kehtivuse kaotas. Eelseisvate iga-aastaste tsüklite raames ja nõukogu rakendusotsusega
tehtavaid vähendamisi peaks saama kohaldada kas eraldi või samaaegselt, tingimusel et need
vastavad sellele taotluste arvule, mille võrra asjaomane liikmesriik panustas üle oma õiglase
osa, ega ületa seda hulka.
7.3. Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse
tähtaegade pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete
vastuvõtutingimuste kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada
neid erisusi enda ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise
sisserände olukorras peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas
rahvusvahelise õigusega ka muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud
piisavateks.21
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Erandid tähtaegades on sätestatud artiklitega 2 (liikmesriigi
põhjendatud taotlus), 4 (Komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus, millega antakse luba
kohaldada erandeid ja kehtestatakse solidaarsusmeetmed), artikliga 5 (kestus) ja 6 (seire),
kusjuures õiguse osas teha erisusi materiaalsetes vastuvõtu tingimustes täpsustab
põhjenduspunkt 9, et määruses ei sätestata erandeid direktiivi (EL) 2024/1346 (rahvusvahelise
kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta) kohastest normidest ja tagatistest, sealhulgas seoses
materiaalsete vastuvõtutingimustega. Kriisiolukorras olev liikmesriik peaks ette nägema
täiendavad ja piisavad inim- ja materiaalsed ressursid, et ta saaks täita oma kohustusi, mis
tulenevad nimetatud direktiivist.
Õigus kohaldada erisusi kohe on võrreldes esialgse tekstiga olulises osas saavutatud ja
selgitatud artikliga 1 (reguleerimisese), artikliga 3 (Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse
kindlaks kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra olemasolu), artikliga 8 (solidaarsus- ja
toetusmeetmed kriisiolukorras), artikliga 9 (vastutuse rakendamise erandid), kusjuures 10
päeva saab registreerimise aega edasi lükata ilma loata ja teavitamise alusel.
21 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
27
Põhjenduspunkt 31 kohaselt tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused võtta vastu
rakendusotsus, millega antakse liikmesriigile luba kohaldada käesolevas määruses sätestatud
erandeid ja solidaarsusmeetmeid, kui on täidetud kehtestatud tingimused. Algse
rakendusotsusega lubatud meetmete kohaldamise aeg peaks olema kolm kuud. Seda tähtaega
peaks olema võimalik pikendada veel kolme kuu võrra, tingimusel et komisjon kinnitab
kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra püsimist.
7.4. Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse
registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik liikmesriiki
siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei ole vastuolus
tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks riigil jätkuvalt
võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.22
Seisukoht vastab määrusele 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise kohta
rände valdkonnas.
Selle õigusaktide paketi raames ei ole võimlaik taotluste vastuvõtmisest keeldumist ega ajutist
peatamist saavutada. Komisjon välistas edasise teema arutelu ning ühtegi seda meedet toetavat
liikmesriiki eelnõude tehnilise menetluse käigus ei olnud.
Arutelu nimetatud ettepaneku osas algatas taas Soome 2023. aasta lõpul peale Nõukogu ühise
lähenemise vastu võtmist ning vahetult enne poliitilise kokkuleppe saavutamist Euroopa
Parlamendiga tehes ettepaneku käsitleda teemat paralleelselt paketiga. Eesti toetab selles
küsimuses Soomet kõikides formaatides.
Eesmärk on saavutatud muude meetmetega. Kuigi taotluse registreerimisest ei saa keelduda on
võimalik registreerimist 4 nädala võrra edasi lükata ehk tähtaega pikendada ilma Komisjoni
loata artikkel 10 lõige 6 kohaselt kuni 10 päeva jooksul. Artikkel 10 lõige 6 ütleb, et artikli 2
lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluse esitamisel võib liikmesriik teatada komisjonile, et ta
peab vajalikuks kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandit enne, kui talle antakse
artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega sellekohane luba, esitades täpsed
põhjused selle kohta, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata. Sellisel juhul võib asjaomane
liikmesriik kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandit kümne päeva jooksul alates
taotluse esitamisele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui asjaomasele liikmesriigile
antakse artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega luba jätkata kõnealuse erandi
kohaldamist.
Määruse põhjenduspunkti 21 kohaselt kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või vääramatu
jõu olukorras, peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik taotleda luba kohaldada
käesolevas määruses sätestatud erandeid ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses taotluses tuleks
esitada olukorra kirjeldus ja täpsustada meetmed, mida taotletakse konkreetse olukorraga
tegelemiseks. Samuti tuleks esitada selles põhjendused selle kohta, miks on olukorraga
tegelemiseks vaja kasutada kõnealuseid meetmeid, ning asjakohasel juhul välja tuua olukorra
käsitlemiseks juba võetud meetmed
Põhjenduspunkt 24 täiendab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras peaks sellise
olukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema võimalik taotleda luba kohaldada erandeid
asjaomastest varjupaigamenetluse, sealhulgas piiril toimuva varjupaigamenetluse normidest.
Asjakohasel juhul peaks sellistes taotlustes ka märkima, kas asjaomane liikmesriik on
otsustanud piirimenetluse teatava kategooria taotlejate puhul välistada või lõpetada. Koos
sellise taotlusega peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik teatada komisjonile oma
kavatsusest kohaldada erandit registreerimistähtajast enne, kui talle antakse sellekohane luba
nõukogu rakendusotsuses, samuti täpsed põhjused, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata.
22 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
28
Kõnealuse erandi kohaldamine ei tohiks ületada 10 päeva alates taotluse esitamisele järgnevast
päevast, välja arvatud juhul, kui selleks antakse luba nõukogu rakendusotsuses. Komisjon ja
nõukogu peaksid oma loamenetlusest tulenevaid kohustusi täites tegutsema kiiresti, et
kõnealuse ajavahemiku lõpu ja vastava nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise vaheline aeg
oleks võimalikult lühike.
Erandeid käsitlevad ka põhjenduspunktid 42, 43 ja 44. Punkti 42 kohaselt peaks liikmesriigil
olema kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades olema lubatud teha erand määrusest (EL)
2024/1348, et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui nelja
nädala jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata varjupaigataotlejate
õigusi, mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega 2024/1348 (ühtse varjupaigamenetluse
kohta) ja direktiiviga 2024/1346 (rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta). Ilma
et see piiraks taotluse esitamise ja nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks
võimaldatud erandi kohaldamist, peaks kriisiolukorras, mida iseloomustab kolmanda riigi
kodanike ja kodakondsuseta isikute massiline saabumine, olema võimalik pikendada
registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu rakendusotsuses sätestatud tähtaja jooksul.
Põhjenduspunkt 43, kui liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga,
peaks tal olema võimalik pikendada rahvusvahelise kaitse taotluste piiril toimuvat läbivaatamist
kuue nädala võrra. Pikendamist ei tohiks kasutada lisaks määruse (EL) 2024/1348 artikli 51
lõike 2 kolmandas lõigus osutatud tähtajale. Põhjenduspunkt 44, kui liikmesriik seisab silmitsi
kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga, peaks tal olema seoses piirimenetluse
kohaldamisega võimalik taotleda mitme võimaluse hulgast valitud meetmete kohaldamist,
võttes arvesse rändevoogude koosseisu ja nende mitmekesisust, sõltuvalt konkreetsest
kriisiolukorrast.
EE
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3
Vastavustabel
Explanatory document for the transposition of directives - non-binding template*
Directive: DIRECTIVE (EU) 2024/1346 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 14 May 2024 laying down standards for the
reception of applicants for international protection (recast)
Transposition deadline(s): 12 June 2026
Contact details (Commission + Member States):
HOME NOTIFICATIONS C3 [email protected]
ESTONIA, Ministry of Internal Affairs, Anneli Viks [email protected]
Full title of national transposition measures (+ references as used below and direct link, if existent):
Act on Granting International Protection to Foreigners DRAFT LAW
General context/information related to the transposition of the directive in the national legislation (if useful)
The obligation to introduce reference to this Directive is mandatory. This is especially pertinent considering that some of the text dates from Directive
2013/33, which is repealed with effect by 12 June 2026, so references need to be changed to Directive 2024/1346 or MS need to make sure that
references to Directive 2013/33 are to be seen as references to Directive 2024/1346.
Member States are reminded to provide explanatory documents and consolidated versions of national legal acts, if available, or to inform on how
amending texts have been incorporated into existing acts. MS are asked to ensure that also implementing rules are clearly notified once adopted.
EE
2
List of acronyms and abbreviations used
Acronym/Abbreviation The text for the abbreviation used
VRKS DRAFT LAW Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus / Act on Granting International Protection to Foreigners
VSS Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus / Obligation to Leave and Prohibition on Entry Act/
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/508012024007/consolide
OAS Ohvriabi seadus / Victim Support Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/503042023004/consolide
SHS Sotsiaalhoolekande seadus / Social Welfare Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/510092025002/consolide
SMS Sotsiaalmaksuseadus / Social Tax Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/530122024006/consolide
LasteKS Lastekaitseseadus / Child Protection Act/ https://www.riigiteataja.ee/en/eli/506022025003/consolide
TTKS Tervishoiuteenuste korraldamise seadus / Health Services Organisation Act /
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/530092025001/consolide
TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus / An Act on the General Part of the Civil Code /
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/523012025003/consolide
PKS Perekonnaseadus / Family Law Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/516052025002/consolide
KorS Korrakaitseseadus / Law Enforcement Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/511092025010/consolide
RÕS Riigi õigusabi seadus / State-funded Legal Aid Act / https://www.riigiteataja.ee/en/eli/501082025006/consolide
REÕS Rahvusvahelise eraõiguse seadus / Private International Law Act /
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/516052025001/consolide
TöMS Tööturumeetmete seadus / Labour Market Measures Act / https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023005
ATS Avaliku teenistuse seadus / Civil Service Act / https://www.riigiteataja.ee/akt/118022014004?leiaKehtiv
EE
3
Correlation table: Updated on: 20.11.2025
Directive National transposition measure** Additional
informatio
n provided
by
Commissio
n services
Comments/
explanations from
Member State / Links
to consolidated
national acts if
available
Article(s)
/Paragraph(
s)
Provision(s)/
Description
of the
obligation
Article(s)
/Paragraph(s)
Provision(s)
MNE
reference
Article 1 Subject matter VRKS § 1
(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist
kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse
saanud välismaalase õiguslikku seisundit,
rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele
taustakontrolli tegemist, välismaalasele ajutise kaitse
andmise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi
ka taotleja) ja saaja ning ajutise kaitse saaja Eestisse
vastuvõtmist, välismaalase vastutavale Euroopa Liidu
liikmesriigile üleandmist, Eesti osalemist Euroopa Liidu
solidaarsusmehhanismis, rahvusvahelise kaitse saanud
välismaalase Eestisse ümberasustamise aluseid ning
Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke
aluseid ulatuses, mis ei ole reguleeritud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate
riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad
vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse
saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse
saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele
seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse
nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024) ;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine
menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024) ;
Article 1 is
listed in
Article 35
but there is
no
transpositio
n needed as
such.
EE
4
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1350, millega luuakse liidu ümberasustamise ja
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning
muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L,
2024/1350, 22.05.2024) ;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja
(EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024) ;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi
kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse
määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)
2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,
22.05.2024) ;
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete
võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada
tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja
nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada
ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide
kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb
liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid
andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega
õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja
(EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT
L, 2024/1358, 22.05.2024) ;
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu jõuga seotud
olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning
millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L,
2024/1359, 22.05.2024) (edaspidi koos Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid).
EE
5
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Article 2(1) Definition of
application for
international
protection
VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktide terminite kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega
määratletud termineid.
The
definition is
aligned with
the
definition in
other Pact
instruments.
We are aware of the fact
that, although other
Pact instruments are
directly applicable for
Estonia, transposition
of definitions remains
necessary. With this
provision it is provided
for that all the
definitions in the Pact
are applicable,
including those
provided for in the
RCD which are also
provided for in the
other instrument of the
Pact.
Article 2(2) definition of
applicant
VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktide terminite kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega
määratletud mõisteid.
The
definition
is aligned
with other
Pact
instrument
s.
Article 2(3) Definition of
family
members
VRKS § 6,
PKS § 161,
REÕS § 64
VRKS § 6. Perekonnaliige
(1) Taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja
perekonnaliikmeks on:
1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase
vallaline ja alaealine laps;
3) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase
vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi
või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
4) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase
ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui
päritoluriigis puudub muudest perekondlikest
sidemetest tulenev toetus.
Art. 2(3) is
different
from the
definition of
the AMMR
considering
the different
scope of the
AMMR.
The scope is
broadened
compared to
Directive
There is no need to
distinguish adopted
children. Under
Estonian law (PKS §
161) an adopted child
acquires the legal status
of a child of an adoptive
parent. Also, according
to REÕS § 64, where
foreign law is applied to
the adoption or where
the child has been
adopted under a
EE
6
5) tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine,
välja arvatud juhul, kui tema teovõimet on abiellumise
eesmärgil laiendatud ja tema perekonnaliikmeks
loetakse tema abikaasa;
6) tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige,
kui taotleja on saatjata alaealine, välja arvatud juhul, kui
see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsitle taotleja ja
rahvusvahelise kaitse saaja abikaasat
perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus
avaliku korraga. (3) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul,
kui perekond oli olemas enne Eestisse saabumist.
PKS § 161. Lapse õiguslik staatus
(1) Kui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt või kui üks
abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab laps
abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse.
(11) Kui üks registreeritud elukaaslane lapsendab teise
registreeritud elukaaslase lapse, omandab laps
registreeritud elukaaslaste ühise lapse õigusliku
staatuse.
(2) Muudel juhtudel omandab laps lapsendaja lapse
õigusliku staatuse.
REÕS § 64. Välisriigis toimunud lapsendamised
Kui lapsendamisele kohaldatakse välisriigi õigust või
lapsendamine on toimunud välisriigi kohtuotsuse alusel,
on sellel Eestis samasugune tähendus nagu õiguse
kohaselt, mille alusel lapsendamine toimus
2013/33/EU
.
See Recital
49.
judgment of a foreign
court, the adoption has
the same effect in
Estonia as it does
according to the law
under which the child
was adopted.
Therefore, the adopted
child is a family
member (as a child) and
the reason to
differentiate or
categorize children
based on the fact that
they have been adopted
is unnecessary.
Article 2(4) Definition of
minor
VRKS § 2,
TsÜS § 8 lõige
2,
LasteKS § 3
lõige 2
VRKS § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse
süsteemi õigusaktide terminate kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega
määratletud termineid.
LasteKS § 3. Seaduse kohaldamisala
(2) Käesolev seadus peab lapseks iga alla 18-aastast
isikut. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata,
The
definition
is aligned
with other
Pact
instrument
s.
EE
7
et ta on alla 18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni
ei ole tõendatud vastupidist.
TsÜS § 8. Füüsilise isiku teovõime
(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul
(täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul,
kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu
psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru
saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise
isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute
kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma
tegudest aru saada või neid juhtida.
Article 2(5) Definition of
unaccompani
ed minor
VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktide mõistete kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega
määratletud termineid
The
definition
is aligned
with other
Pact
instrument
s.
Article 2(6) Reception
conditions
VRKS § 18
lõige 1-3 punkt
1-3
§ 18. Taotleja õigused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse Eesti
Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest
õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu
õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad
õigused ja vabadused.
(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 ning, kui see on asjakohane, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351
sätestatud õigused. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa Liidu
Varjupaigaameti vormil ja vajadusel suuliselt ja keeles,
mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta,
sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega
seotud abi, teavet andvate organisatsioonide,
The
definition is
identical to
that in
Article 2(6)
Directive
2013/33/EU
, except that
reference to
Directive
2013/33/EU
must be
updated to
Directive
2024/1346/
EU.
EE
8
rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning
kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse
kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud
käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;
3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige
juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja haridusele
käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
Article 2(7) Definition of
material
reception
conditions
VRKS § 53
lõige 1 § 53. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus
ja materiaalsed vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
2) majutuskohas elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega;
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse
toe kättesaadavuse tagamine koos selleks hädavajaliku
tõlketeenusega;
5) käesoleva seaduse alusel tehtavate
menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi
võimaldamine;
6) kohanemisprogramm
7) muud esmavajalikud teenused.
See Recital
8 and 60.
Article 2(8) Definition of
daily expenses
allowance
VRKS § 57,
SHS § 131
VRKS § 57. Rahaline toetus ja selle määrad
(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise
toiduainetega või toitlustamise ning varustamise
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ja
hügieenivahenditega, võib asendada rahalise toetusega.
(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne
riigieela seaduses kehtestatud toimetulekupiiriga.
See Recital
8.
Social Welfare Act
§131
Applicants residing in
reception centre are
entitled to cash
allowance, that is
unified with national
subsistence benefit. Out
EE
9
(3) Iga perekonnaliikme toimetulekupiiri arvutamisel
lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud
protsentuaalse toimetulekupiiri määrast. Toetust
makstakse üksnes taotlejast perekonnaliikmele. (4) Rahalist toetust ei maksta:
1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale;
2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab.
SHS § 131. Toimetulekutoetus
(1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat
toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena
leevendada abi vajavate isikute ja perekondade
materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid
esmavajaduste rahuldamiseks.
(2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval
isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek
pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud
tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist
on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
(3) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna
esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks
eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri
kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest
tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning
muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste
rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem
kehtivast toimetulekupiirist.
(4) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme
toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese
liikme toimetulekupiirist.
(5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120
protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
of this allowance the
following is covered:
daily expenses related
to food, clothing,
hygiene items, phone
costs etc.
Article 2(9) Definition of
detention
VRKS § 65
lõige 1,
VRKS § 68
lõige 1,
VSS § 232 lõige
1,
VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud
liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud
kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult
kohaldada. Kinnipidamine peab olema eesmärgiga
The
definition
is basically
identical to
that in
Article 2(h)
of Directive
The reference to VSS in
VRKS § 68 (1) and in
this context is to be
understood as
applicants are detained
in the detention centre.
VRKS and VSS are to
EE
10
KorS § 46 lõige
1
proportsionaalne ja igal üksikjuhtumil arvestama
taotlejaga seotud oluliste asjaoludega..
VRKS § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele
kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses väljasaadetava kinnipidamise kohta sätestatut,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
VSS § 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise tingimused
(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane
paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.
KorS § 46. Isiku kinnipidamine
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan võib isiku kinni pidada, sulgedes ta
ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel
määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:..
2013/33/E
U
be considered as lex
specialis to KorS, but
the definition of
detention in KorS is
applicable to the
detention of applicants
as it is a restriction of
their physical liberty in
another manner (in the
detention center) to a
significant extent.
Article 2
(10)
Definition of
accommodati
on centre
VRKS § 53
lõige 1 punkt 1,
SHS § 455
VRKS § 53. Taotlejate majutuskeskus ja
materiaalsed vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
SHS § 455. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine,
lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste
elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja
arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse
ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks
täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere,
perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas
Social Welfare Act for
UMCs and alternative
care home solutions.
AGIPA foresees
accommodation centre,
however for
exceptional
circumstances also
enable accommodation
elsewhere, that includes
in cases of mass influx
or if person has specific
special needs, then we
can make referral to
respective institutions
(e.g elderly care home
etc) within the
mainstream system
EE
11
jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust
vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem
ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last
vahetult kasvatav isik).
(3) Asendushooldusteenust osutatakse:
1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva
seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud juhul;
2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või
füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult
kuni 90 päeva;
3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või
füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.
(4) Turvakoduteenust, asendushooldusteenust
käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul
ning asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi
lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel osutatakse
erinevates ruumides.
(5) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike
3 punktis 1 nimetatud juhul ning punktides 2 ja 3
nimetatud juhtudel võib osutada samades ruumides
ainult juhul, kui:
1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või lapsel on
erakordselt suur hooldus- ja abivajadus;
2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;
3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre
paigutatavate laste seaduslikud esindajad;
4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.
(defined in Social
Welfare Act)
Article 2
(11)
Definition of
risk of
absconding
VRKS § 65
lõige 3,
VSS § 68
VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise
ohuna käsitatakse seda, kui:
1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa
Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud
menetluse erisusi;
2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse § 60 lõike 2 või
§ 67 lõike 2 alusel temale kohaldatud liikumisvabaduse
piirangut või kinnipidamise alternatiivi;
3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna
territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või
See Recitals
23, 24 and
25.
The
definition is
the same as
in other
Pact
instruments,
with one
adaptation
as RCD
EE
12
4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei- ja
Piirivalveametisse.
VSS § 68. Välismaalase põgenemise oht
Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:
1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni
konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist
lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud
lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega;
2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud
dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise
seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti
kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava
dokumendi taotlemisel;
3) on põhjendatud kahtlus välismaalase
isikusamasuses või tema kodakondsuses;
4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke
kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle
mõistetud vangistus;
5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes kohaldatud
järelevalvemeetmeid või muid seadusest tulenevaid
kohustusi;
6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või
Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan
järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi
lahkumiskohustust täita;
7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes
kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul;
8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri
ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba
või õigust Eestis viibida;
9) välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast
või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu
liikmesriigist;
10) välismaalase väljasõidukohustus on
kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele;
11) välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda;
12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete
andmisest või takistab muul viisil käesoleva seaduse
alusel menetluse läbiviimist;
applies to
applicants
only while
AMMR can
apply also
to other
third
country
nationals,
not only
applicants.
EE
13
13) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi
julgeolekule.
Article 2(12) Definition of
absconding
VRKS § 58
lõige 1 § 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste
piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt
või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel
kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul
moel haldusorganile kättesaamatuks;
See Recitals
23, 24 and
25. The
definition is
more
detailed in
AMMR,
consisting
of 2
additional
examples in
addition to
leaving the
territory of
the MS
without
permission.
Article 2(13) Definition of
representative
VRKS § 15
lõige 1,
LasteKS § 20,
PKS § 171–176
VRKS § 15. Saatjata alaealise välismaalase
esindamine
(1) Saatjata alaealise välismaalase (edaspidi käesolevas
paragrahvis saatjata alaealine) esindamisele
kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut,
arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Saatjata
alaealise esindamise vajadusest teavitab Politsei- ja
Piirivalveamet.
LasteKS § 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega
töötava isikuna töötamise piirangud
(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93, 95–
112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451, 175–179
või 187 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei
ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt
kustutatud või mille karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri
See recitals
43, 44 and
45
Child protection Act
§20
Family law act
Representative for
UMCs is unified with
guardianship solution.
Meaning the guardian
of the child can act as a
representative in line
with roles defined in
APR Article 23.
EE
14
arhiivi.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut
kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud enne
karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on
kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–102, 115–117,
§ 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või
§ 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikule, keda
on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete
kuritegude eest.
(2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191,
121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136
lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-
s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195 lõike 2
punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373,
244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266 lõike 2
punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312, 322, 323,
§ 327 lõikes 3, §-s 403–405 või 435 sätestatud süüteo
eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist
karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
PKS § 171. Eestkoste seadmise eeldused
(1) Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi
vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks
teha, määratakse talle eestkostja.
(2) Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või
valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik,
raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik,
prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid
eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest
teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet
vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus
on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.
PKS § 172. Eestkoste sisu
Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka
varahooldusõigus.
EE
15
PKS § 173. Eestkoste seadmine
(1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel
või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse
alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse
poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.
(2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi,
kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps
eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.
PKS § 174. Eestkostjale esitatavad nõuded
(1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku
teovõimega füüsiline isik.
(2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema
hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes
on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei
või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse
töötajat, kus laps viibib.
(3) Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi,
varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita,
vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega,
kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise
järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist
ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel
on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks
määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema
sobivuse hindamiseks.
(4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
PKS § 175. Juriidiline isik eestkostjana
(1) Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või
kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga näinud
eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks
määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab
süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest
isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja
koolitamisega.
(2) Juriidiline isik määratakse eestkostjaks tema
nõusolekul.
EE
16
(3) Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda
tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus laps
viibib.
PKS § 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana
(1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja
ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha
järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise
eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on
valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest
tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.
(2) Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita,
määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega
laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige
tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või
linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa
ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed,
kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema
rahvastikuregistrijärgne elukoht.
(3) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha
muutumisel võivad tema esialgse rahvastikuregistrisse
kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ja uue
rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või
linnavalitsus kokku leppida, et eestkostja ülesandeid
täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne
valla- või linnavalitsus. Kokkuleppe saavutamiseni
täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse
rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või
linnavalitsus.
(4) Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või tema
kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed,
siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 toodud
regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha järgse valla-
või linnavalitsuse suhtes.
Article 2(14) Definition of
applicant with
special
reception
needs
VRKS § 21
lõiked 1 ja 2 § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse
Definition
is almost
similar to
Directive
2013/33/EU
with only
EE
17
piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel
ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse
taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku
eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest
tulenevaid vajadusi.
(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku
eritagatistega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata
alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,
alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,
raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik
ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle
suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või
seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse
sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
the addition
of
conditions.
Article 3 (1-
2)
Scope VRKS § 3,
VRKS § 34
lõiked 1, 2, 5, 6
ja 7
§ 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik
(1) Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või
kodakondsuseta isik.
(2) Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu riigi kui
Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanik.
§ 34. Taotluse esitamine
(1) Taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes viisil
esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava
kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse
saamiseks.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada Politsei-
ja Piirivalveametile viivitamatult pärast Eestisse
saabumist.
(5) Kui on põhjendatud alus arvata, et
kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates
piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel
välismaalastel võib olla soov esitada rahvusvahelise
kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute
teavitamise selle esitamise võimalustest.
(6) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab
rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja
Article 3(1)
and (2)
include
linguistic
changes
only
compared
to Article
3(1) and (2)
Directive
2013/33/E
U.
See Recital
7.
See
definitions
in Art. 2(1),
(2) and (3).
The term
“välismaalane” is
defined and used in all
Estonian legal acts
related to migration
instead of using the
words third-country
nationals and stateless
persons.
EE
18
Piirivalveametile teises Euroopa Liidu liikmesriigis,
edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse selle
liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolev seadus ei
sätesta teisiti.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb Politsei- ja
Piirivalveametile esitada isiklikult.
Article 3 (3) Scope Article 3(3)
includes
linguistic
changes
only
compared to
Article 3(4)
Directive
2013/33/EU
, except for
updated
reference to
Regulation
EU/2024/13
47.
Article 4 More
favourable
provisions
See Recital
68.
Article 5(1),
(2) 1st and 2nd
subparas
Information VRKS § 18
lõige 3,
VRKS § 23
lõige 2
§ 18. Taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soovi avaldamist kirjalikult Euroopa Liidu
Varjupaigaameti vormil ning vajadusel suuliselt või
visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet
oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet
õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet
andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse
menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise
tagajärgede kohta;
VRKS § 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
See other
information
related
provisions:
Art. 8(2),
Art. 9(5),
Art. 11(4),
Art. 12(5),
Art. 21 and
Art. 27(5).
See Recital
12.
For the
‘shall
ensure’
EE
19
(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta
rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet
vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele
talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine
saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse
nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku
juuresolekul.
clauses
(Art. 5(1)
3rd subpara
and (2) 1st
subpara)
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
Article 5(2)
3rd and 4th
subparas
Information
Article 6(1-
3)
Documentatio
n
VRKS § 36
lõige 3 punktid 7
ja 8
VRKS § 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel
(3) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab vastu
rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348
sätestatule ning teeb järgmised toimingud:
8) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava
dokumendi;
9) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne
päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse.
See also
Art. 29(1)
of
Regulation
2024/1348
(APR).
See Recital
13.
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
We fail to see that the
transposition of article
6 (3) is required (travel
document)
EE
20
6(1))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
Article 7(1-
5)
Organisation
of reception
systems
VRKS § 21
lõige 1, § 54
lõige 1,
VRKS § 56
lõige 1.
VRKS § 58
lõige 1 punktid
1–3,
SHS § 8,
TTKS § 2 lõige
1, § 3, §5 ja § 6
VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse
piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel
ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse
taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku
eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest
tulenevaid vajadusi.
VRKS § 45. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja
kohustatud viibima selle maakonna territooriumil, kus
asub tema majutuskoht. Majutuskoha määrab Politsei-
ja Piirivalveamet.
VRKS § 56. Alaealise ja perekondade majutamine
Although
Art. 7(1-5)
appears as
optional, it
is likely that
it needs to
be
transposed
due to its
links to
APR and
AMMR.
Note that
7(3) is
compulsory
when 7(2) is
applied.
Social Welfare Act §8,
defines the minimum
that should be provided
to a person, who lacks
necessary means to
support oneself.
Organisation of health
care system and
requirements for health
care service providers
are defined in Health
Services Organisation
Act
Internal rules of
accommodation centre
define when and how
the person can be
EE
21
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
VRKS § 58. Taotleja materiaalsete
vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt
või talle järelevalvemeetmena kindlaksmääratud
asukohast või on muutunud muul moel haldusorganile
kättesaamatuks;
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu
erivajadust. (3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
SHS § 8. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse
olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu,
osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt
toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni
ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise
tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
TTKS § 2. Tervishoiuteenus
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus
haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister.
TTKS § 3. Tervishoiutöötaja
See Recitals
15, 17 and
22.
absent from the
reception centre and
has listed necessary
process for verification
whether the applicant is
actually present. The
process can be changed
to be in line with the
possibilities in the
centre (depending on
the infrastructure etc)
EE
22
(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses
on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on
registreeritud Terviseametis.
(2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid
selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta
on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
TTKS § 5. Vältimatu abi mõiste
Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on
tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab
olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata
jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva
tervisekahjustuse.
TTKS § 6. Vältimatu abi osutamine
(1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel
on õigus saada vältimatut abi.
(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama
vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate
võimaluste piires.
(3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud
isikule ja temaga võrdsustatud isikule
(edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud
vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa
eelarvesse ettenähtud vahenditest.
(4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud
vältimatu abi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud
alustel, tingimustel ja korras.
Article 7(6-
7)
Organisation
of reception
systems
VRKS § 20
lõige 2
§ 20. Taotleja kohustused
(2) Taotleja on kohustatud igakülgselt kaasa aitama
rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude
selgitamisele. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 artiklist 9 ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351
artiklist 17 tulenevale peab taotleja:
1) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit perekonnaseisu
muutumisest ja lapse sünnist;
Art. 7(6) is
a ‘shall’
provision
and it
creates a
self-
standing
obligation,
independent
of the other
The reference to APR
article 9 and therefore
to APR article 27 (1) (a)
(b) (d) already obligates
the applicants to
provide the relevant
information. Changes
of address, telephone
number or electronic
mail address is also
EE
23
2) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise
kaitsega seotud kaalutlustel;
3) järgima tema suhtes käesoleva seaduse § 60 lõike 2
või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud liikumisvabaduse
piirangut ja kinnipidamise alternatiivi.
paragraphs
under
Article 7. It
needs to be
transposed
irrespective
of the
choice
made on the
transpositio
n of Art.
7(1-5). Art.
7(7)
although
drafted as a
‘shall’
provision
provides for
a right to the
MS, i.e.
they are not
obliged to
issue any
decisions
when
applying
Art. 7. The
transpositio
n of this
paragraph
depends on
the
organisatio
n and
specificities
of the
national
administrati
ve law.
covered by APR article
9 (2) (c).
We try to adhere to the
once-only principle.
EE
24
Article 8 Allocation of
applicants to a
geographic
area
VRKS § 53
lõige 1 punkt 1,
VRKS § 54
lõiked 1–4,
VRKS § 58
lõike 1 punkt 1
ja lõiked 2 ja 3
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
§ 54. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja
kohustatud viibima selle maakonna territooriumil
territooriumil, kus asub tema majutuskoht. Majutuskoha
määrab Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Taotleja võib materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutaja loal viibida väljaspool käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud maakonna territooriumit, kui:
1) materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja peab seda
vajalikuks materiaalsete vastuvõtutingimustega seotud
teenuste osutamiseks;
2) perekondlikel põhjustel;
3) tervislikel põhjustel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
territooriumilt lahkumine on vajalik ilmumiseks
haldusorganisse või kohtusse, tuleb sellest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat teavitada.
(4) Väljaspool majutuskohta võib taotleja elada Politsei-
ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui:
1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis
seaduslikult elav isik või
2) tal on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja
ülalpidamise tagamiseks.
§ 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste
piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
Although
Art. 8
appears as
optional, it
is likely that
it needs to
be
transposed
due to its
links to
APR and
AMMR.
Once an MS
establishes
that it will
rely on Art
8 it must
transpose it
in its
entirety.
See Recitals
15, 16, 18
and 22.
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
8(3))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
Estonia only has the
one accommodation
centre and most of the
reception conditions are
provided by the
accommodation centre.
For services not
provided by the
accommodation centre
(i.e integration
measures) the applicant
may leave the
geographical area either
by permisson or by
notification. Also, if it
is decided by the
accommodation centre
to provide the reception
conditions not available
in that area at that time,
this measure should
also be considered as
transposition of article
8 (6).
Estonia is divided into
15 counties and the
geographical area is the
county in which the
reception centre is
located.
Applicants may reside
outside the
accommodation centre,
if the accommodation
and support of the
applicant is ensured by
a person legally
residing in Estonia or
EE
25
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt
või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel
kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul
moel haldusorganile kättesaamatuks;
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu
erivajadust. (3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
the applicant has
sufficient financial
resources to ensure his
or her accommodation
and support. The
permission is given if it
does not jeopardize to
the purposeful and
efficient, simple and
expedient conduct of
proceedings for
international
protection.
Article 9 Restrictions of
freedom of
movement
VRKS § 21
lõige 1,
VRKS § 35
lõige 4 esimene
lause,
VRKS § 53
lõige 8 punkt 2,
VRKS § 60,
VRKS § 64
lõige 1
HMS § 51 lõige
1,
HMS § 56
lõiked 1–3,
HMS § 57 lõige
1
VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja
menetlusliku eritagatise hindamine ja sellega
arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse
piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel
ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse
taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku
eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest
tulenevaid vajadusi.
VRKS § 35. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
(4) Käesolevas seaduses nimetatud menetlusdokumendi
sisu või haldusakti resolutiivosa koos
vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest
välismaalane aru saab. Tõlkida võib Politsei- ja
Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga.
VRKS § 53. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed vastuvõtutingimused
(8) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
sisekorras sätestatakse vähemalt:
2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise
kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku
viibimise kellaajad;
Although
Art. 9
appears as
optional, it
needs to be
transposed
due to its
links to
APR. Art.
54(1)
Regulation
2024/1348
makes Art.
9
mandatory
where the
asylum
border
procedure
applies.
Once a MS
establishes
that it will
rely on Art
9 it must
transpose it
Internal rules of
accommodation centre
define when and how
the person can be
absent from the
reception centre and
has listed necessary
process for verification
whether the applicant is
actually present. The
process can be changed
to be in line with the
possibilities in the
centre (depending on
the infrastructure etc).
EE
26
VRKS § 60. Liikumisvabaduse piiramine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib otsustada, et taotlejal
on lubatud elada üksnes ühes konkreetses taotlejate
majutamiseks kohandatud kohas kas avaliku korra
tagamiseks või taotleja põgenemisohu korral.
(2) Liikumisvabaduse piirangud on:
1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut;
2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja
Piirivalveametisse registreerimisele, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
(3) Liikumisvabadust piiratakse eeskätt juhul, kui:
1) taotleja on määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4
kohaselt kohustatud viibima teises liikmesriigis, või
2) taotleja on pärast teise liikmesriiki põgenemist üle
antud liikmesriiki, kus ta peab viibima määruse (EL)
2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
(4) Liikumisvabaduse piiramise otsuse tegemisel tuleb
arvesse võtta vastuvõtu erivajadusi ja menetluslikke
eritagatisi.
(5) Liikumisvabaduse piiramine tehakse taotlejale
teatavaks kirjalikult koos teabega liikumisvabaduse
piirangu täitmatajätmise tagajärgedest.
VRKS § 64. Liikumisvabaduse piirangu järgimise
kontrollimine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva seaduse
§ 60 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangu
jätkuva kohaldamise vajadust, kui selle kohaldamisest
on möödunud kaks kuud.
HMS § 51. Haldusakti mõiste
(1) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete
täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi
reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud
korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
HMS § 56. Haldusakti põhjendamine
in its
entirety.
See Recitals
15, 16, 19,
20, 21 and
22.
See
definitions
in Art. 2(11)
and (12).
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
9(5)
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
EE
27
(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti
andmisest keeldumine peab olema kirjalikult
põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse
haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas
dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti
andmise faktiline ja õiguslik alus.
(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti
põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest
haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
HMS § 57. Vaidlustamisviide
(1) Haldusaktis peab olema viide haldusakti
vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.
Article 10
(1), (3), (4)
Detention VRKS § 65
lõiked 1– 5; 7 VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud
liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud
kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult
kohaldada. Kinnipidamine peab olema eesmärgiga
proportsionaalne ja igal üksikjuhtumil arvestama
taotlejaga seotud oluliste asjaoludega
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või
kontrollimiseks;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate
asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on
põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise
kohustust ja endiselt on põgenemise oht;
4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti
territooriumile;
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses
kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes
Although
para 4 is a
may clause,
it
constitutes
an
exception to
the main
rule in para
1 and must
be
transposed.
Article
10(4) is an
exhaustive
list, no other
grounds can
be added
but a MS
may decide
not to
transpose
all grounds.
See Recitals
22, 26, 28,
EE
28
väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise
takistamiseks;
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
7) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja
korras.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise
ohuna käsitatakse seda, kui:
1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa
Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud
menetluse erisusi;
2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse § 60 lõike 2 või
§ 67 lõike 2 alusel temale kohaldatud liikumisvabaduse
piirangut või kinnipidamise alternatiivi;
3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna
territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või
4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei- ja
Piirivalveametisse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
kinnipidamise alused ei piira isiku kinnipidamist
muudes seadustes sätestatud alustel.
(5) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise
vajadusega taotleja kinnipidamise korral tuleb arvestada
taotleja vaimset või füüsilist tervist. Taotlejat ei peeta
kinni, kui see võib tema vaimset või füüsilist tervist
tõsiselt ohustada.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel
teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale
arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning
õigusest kinnipidamine vaidlustada ja taotleda
vaidlustamiseks tasuta õigusabi.
30, 31 and
33.
See
definition in
Art. 2(9)
(11) and
(12).
Article 10
(2), (5)
Detention VRKS § 65
lõige 1, 2
VRKS § 67
lõige 1-3
VRKS § 65. Kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud
liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud
Although
para 2 is a
may clause,
it
constitutes
EE
29
kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult
kohaldada. Kinnipidamine peab olema eesmärgiga
proportsionaalne ja igal üksikjuhtumil arvestama
taotlejaga seotud oluliste asjaoludega.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või
kontrollimiseks;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate
asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on
põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise
kohustust ja endiselt on põgenemise oht;
4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti
territooriumile;
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses
kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes
väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise
takistamiseks;
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
7) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja
korras.
VRKS § 67. Kinnipidamise alternatiivid ja nende
kohaldamine
(1) Politsei- ja Piirivaslveamet võib otsustada
kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi
kohaldamise, kui esineb käesoleva seaduse § 65 lõikes 2
nimetatud kinnipidamise alus.
(2) Kinnipidamise alternatiiviks on:
1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud
liikumisvabaduse piirang;
2) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava
dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile hoiule
andmine.
(3) Kinnipidamise alternatiivi kohaldamise otsuse
tegemisel järgitakse käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4 ja
an
exception
to the main
rule in
para 1 and
must be
transposed.
Article
10(2)
contains
linguistic
changes
only as
compared
to Article
8(2)
Directive
2013/33/E
U. Article
10(5) is
identical to
Article 8(4)
Directive
2013/33/E
U.
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
10(5))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain
how it is
ensured
that the
EE
30
5 sätestatut. Otsuses märgitakse kohaldatava meetme
põhjendus.
result is
achieved
through
legal
transpositi
on,
considerin
g that these
rules need
to be laid
down in
national
law.
Article 11
(1-3) and (5-
6)
Guarantees for
detained
applicants
VRKS § 16
lõige 1, lõike 2
punktid 1-4,
VRKS § 65
lõige 1 ja 6,,
VRKS § 66,
VRKS §68 lõige
1,
VRKS § 71;
VSS § 15 lõige
4,
KorS § 46 lõige
6 ja Vabariigi
Valitsuse 19.
juuni 2014. aasta
määruse nr 85
“Isiku
kinnipidamise
dokumenteerimi
se kord” § 2.
VRKS § 16. Tasuta õigusabi
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab välismaalasele
tasuta õigusabi andmise käesolevas seaduses sätestatud
alustel ja korras. Tasuta õigusabi osutamiseks sõlmib
Politsei- ja Piirivalveamet lepingu füüsilise või
juriidilise isikuga.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada tasuta
õigusabi enda esindamiseks:
1) rahvusvahelise kaitse menetluses;
2) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab
otsust, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1347, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348 või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 alusel
ja haldusakti, millega on välismaalasele pandud
väljasõidukohustus ja sissesõidukeeld;;
3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab
otsust, millega piirati tema materiaalseid
vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema
majutuskoha maakonna territooriumilt või kohaldati
liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise
alternatiive; 4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab
enda kinnipidamist käesolevas seaduses sätestatud
alusel.
Art. 11 is
not listed in
Art. 35 but
this is an
error for
which the
COM
requested a
correction
in the
corrigendu
m.
See Recitals
22, 26, 27,
29 and 34.
Article
11(1) is
identical to
Article 9(1)
Directive
2013/33/EU
but for the
updated
cross-
reference to
Article
10(4).
EE
31
6) Kui välismaalane ei esitanud Politsei- ja
Piirivalveametile taotlust tasuta õigusabi saamiseks
rahvusvahelise kaitse menetluses ja soovib tasuta
õigusabi halduskohtumenetluses, esitab välismaalane
tasuta õigusabi saamise taotluse halduskohtule.
Halduskohus määrab välismaalase esindajaks isiku,
kellega on Politsei- ja Piirivalveamet sõlminud lepingu.
VRKS § 65. Taotleja kinnipidamise alused
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või
kontrollimiseks;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate
asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on
põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise
kohustust ja endiselt on põgenemise oht;
4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti
territooriumile;
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses
kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes
väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise
takistamiseks;
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
7) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja
korras.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine
protokollitakse.
VRKS § 66 Taotleja kinnipidamise otsustamine ja
pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet
võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat
käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
11(6))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
EE
32
lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma
halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.
(2) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja käesoleva
seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1
nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem
kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet halduskohtult luba rahvusvahelise
kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
(3) Kui välismaalane esitab väljasõidukohustuse
menetluse käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, taotleb
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet 48
tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest
arvates loa tema kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
(4) Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes
2 sätestatud tähtaega, arvestades käesoleva seaduse § 65
lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, kuni nelja kuu kaupa
juhul, kui esineb käesoleva seaduse § 65 lõikes 2
sätestatud alus.
(5) Kui halduskohus on andnud väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse alusel loa välismaalase
kinnipidamiseks ja välismaalane on esitanud korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse, võib Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet jätkata
välismaalase kinnipidamist halduskohtu loas määratud
kinnipidamise tähtaja lõpuni juhul, kui esineb käesoleva
seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse
taotleja kinnipidamise alus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse esimese
korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud
välismaalase kinnipidamisel tingimusel, et Politsei- ja
Piirivalveamet teeb taotluse suhtes 48 tunni jooksul
arvates taotluse esitamisest keelduva otsuse ning
otsustab täiendavalt, et taotlus esitati üksnes
väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise
takistamiseks.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise ja
kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab
halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 27.
peatükis sätestatud korras
EE
33
VRKS § 71. Taotleja kinnipidamiskeskusest
vabastamine
(1) Kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse
taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest.
VSS § 68 Rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele
kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi.
VSS § 15 Välismaalase kinnipidamine
väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks ja
väljasõidukohustusega välismaalase kinnipidamine
(6) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse.
KorS § 46. Isiku kinnipidamine
(6) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega
VV määrus nr 85 § 2. Andmekoosseis isiku
kinnipidamise protokollis
Isiku kinnipidamise protokollis dokumenteeritakse
vähemalt järgmised andmed:
1) asutuse nimetus ja isiku kinni pidanud ametniku
ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
2) kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,
selle puudumisel sünniaeg ja -koht;
3) kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja
kaalutlused;
4) kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht;
5) kinnipeetud isikule tema õiguste selgitamine;
6) teave selle kohta, kas alaealise või piiratud
teovõimega isiku seaduslik esindaja on teadlik alaealise
või piiratud teovõimega isiku kinnipidamisest, ja
selgitus, millal ja kuidas teda teavitati. Juhul, kui
teavitamine ei olnud võimalik, siis põhjus, miks
seaduslikku esindajat ei teavitatud;
EE
34
7) kinnipeetud isikult turvakontrolli käigus
hoiulevõetud esemete loetelu, hoiulevõtmise põhjus ja
koht, kus hoiulevõetud esemed asuvad;
8) kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused;
9) protokolli koostanud ametniku allkiri;
10) isiku vabastamise kuupäev ja kellaaeg;
11) isiku vabastanud ametniku ametinimetus, ees- ja
perekonnanimi ning allkiri;
12) märge selle kohta, kas isik tuvastati dokumendi
alusel, sealhulgas märgitakse isikut tõendava
dokumendi nimetus, number, selle väljaandnud asutuse
nimetus ja väljaandmise aeg, või isiku enda või
tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;
13) vahetu sunni kohaldamine, vahetu sunni vahend,
selle kasutamise põhjus ja kestus ning selle ametniku
andmed, kes vahetut sundi kohaldas.
Article 11
(4)
Guarantees
for detained
applicants
VRKS § 65
lõige 7,
VRKS § 35 lg 2
VRKS § 65. Rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise alused
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel
teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale
arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning
õigusest kinnipidamine vaidlustada ja taotleda
vaidlustamiseks tasuta õigusabi
VRKS § 35 Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
(2) Tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise
rahvusvahelise kaitse menetluses korraldab Politsei- ja
Piirivalveamet.
Art. 11 is
not listed in
Art. 35 but
this is an
error for
which the
COM
requested a
correction
in the
corrigendu
m.
Shall
clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
EE
35
transposes
Art. 10.
Article
11(4) is
identical to
Article 9(4)
Directive
2013/33/E
U.
Article 12
(1) and (5)
Conditions of
detention
VRKS § 68
lõiked 1 ja 3,
VSS § 232,
siseministri 16.
oktoobri 2014.
aasta määrus nr
144
“Kinnipidamisk
eskuse
sisekorraeeskiri
” § 2 ja 4 lõige 2
VRKS § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele
kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi.
(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse
kinnipidamiskeskuses võimaluse korral eraldi Eestis
viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.
VSS § 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise tingimused
(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane
paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.
SIM määrus § 2. Kinnipidamiskeskuse kodukord
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kinnitab
käskkirjaga kinnipidamiskeskuse kodukorra, milles
sätestatakse:
1) kinnipidamiskeskuse päevakava;
2) pakkide vastuvõtmise ajad ja korraldus;
3) sisseostude tegemise korraldus;
4) välismaalase vaba aja veetmise võimalused;
41) arvuti ja mobiiltelefoni kasutamise ajad ja
korraldus;
5) muud tingimused, millega täpsustatakse käesolevas
määruses sätestatud kinnipidamisega seotud otsuste
täitmise üldist korda ja korraldust.
Shall
clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
See
Recitals, 22
31 and 32.
Article
12(1) is
identical to
Article
10(1)
Directive
2013/33/EU
but requires
an updated
reference to
Directive
2024/1346/
EU. Article
12(5)
contains
linguistic
changes
only when
compared
EE
36
(2) Kodukord avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti
kodulehel ning tehakse teatavaks
kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalasele
SIM määrus § 4. Kinnipidamiskeskusesisene
paigutamine
(2) Välismaalase tuppa paigutamisel arvestatakse
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning
välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses
välismaalase eraldi paigutamise kohta sätestatut, samuti
välismaalase rahvust, usulisi veendumusi, eelnevaid
õigusrikkumisi ning muid olulisi asjaolusid.
with Article
10(5) of
Directive
2013/33/EU
, except for
an updated
reference to
Article 43
Regulation
2024/1348/
EU.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 12(1)
3rd subpara,
and 12(5))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
EE
37
Article
12(2), (3)
and (4)
Conditions of
detention
VRKS § 68
lõige 5,
VSS §2610
lõiked, 5, 7 ja 8,
siseministri 16.
oktoobri 2014.
aasta määrus nr
144
“Kinnipidamisk
eskuse
sisekorraeeskiri
” § 10
VRKS § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise korraldamine
(5) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on tal
õigus suhelda pereliikmete, esindaja, asjaomaste
pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või
valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO
Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga väljasõidukohustuse
ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
VSS § 2610. Väljasaadetavale kokkusaamiste
võimaldamine
(5) Kokkusaamisi on Politsei- ja Piirivalveametil
lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
(7) Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada, kui:
1) kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud
suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku
vastu;
2) kokkusaamist sooviv isik on seotud organisatsiooni
või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku
korda;
3) kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult
toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole
karistusregistrist kustutatud;
4) kokkusaamist sooviv isik on esitanud kokkusaamise
taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumendi;
5) kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on
põhjust kahelda;
6) kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada
välismaalase väljasaatmise tõhusust või
7) esinevad muud mõjuvad põhjused.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu
esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada, kui
väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu
kaalukas põhjus.
SIM määrus nr 144 § 10. Välismaalase liikumine
kinnipidamiskeskuses ja selle territooriumil
(1) Välismaalane võib päevakavas ettenähtud aegadel
liikuda eluruumis ning eluruumide koridoris, söögi-,
Shall
clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
These
provisions
are
identical to
Article
10(2), (3)
and (4) of
Directive
2013/33/E
U.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 12(2-
4))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain
how it is
ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
We are amending VSS
§ 2610 (5) due to the
obligation to guarantee
privacy. Visits can be
monitored (e.g. via a
security camera) but the
conversations shall not
be overheard.
EE
38
puhke- ja tualettruumis ning kinnipidamiskeskuse
territooriumil jalutushoovis. Kinnipidamiskeskuse
juhataja või tema määratud ametniku kirjalikul otsusel
võib liikumiskorraldusest teha ajutisi erandeid
massiliste rahutuste ja kinnipidamiskeskuse väliste
rünnakute tõrjumiseks, põgenenud välismaalase
tabamiseks või muude erakorraliste olukordade puhul.
Otsuses märgitakse erandi tegemise põhjus ja eeldatav
kehtivusaeg.
transpositi
on,
practical
implement
ation or a
combinatio
n.
Article 13(1-
4) and (6)
Detention of
applicants
with special
reception
needs
VRKS § 23
lõige 3,
VRKS § 65
lõige 5,
VRKS § 68
lõige 4,
VRKS § 69,
VRKS § 70
lõige 1
§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest
arvates, kui ta on õppimiskohustuslik;
2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.
§ 65. Taotleja kinnipidamise alused
(5) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusku eritagatise
vajadusega taotleja kinnipidamise korral tuleb
arvestada taotleja vaimset või füüsilist tervist. Taotlejat
ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset või füüsilist
tervist tõsiselt ohustada.
§ 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
korraldamine
(4) Vastuvõtu erivajadusega ja menetlusliku
eritagatisega taotleja kinnipidamisel tagab Politsei- ja
Piirivalveamet tema regulaarse järelevalve ning
õigeaegse ja piisava toe.
§ 69. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja
kinnipidamine (1) Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel,
äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui on kindlaks
tehtud, et:
1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud
liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lõikes 2 nimetatud
Shall
clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
See Recitals
31+ 32 and
40.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 13(1)
3rd subpara
and 13(3)
2nd subpara
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
Estonia does not detain
minors, but
transpositon is
necessary for unforseen
cases.
EE
39
kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt
kohaldada ning
2) kinnipidamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatu kohaselt alaealise parimates huvides.
(2) Kinnipidamine on alaealise parimates huvides:
1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise vanem või
peamine hooldaja on kinni peetud;
2) saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab
tema turvalisuse.
(3) Alaealist peetakse kinni võimalikult lühiajaliselt.
Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega
arestimajja.
(4) Kui alaealine välismaalane paigutatakse
kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba
aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja
huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus.
(5) Kui saatjata alaealine paigutatakse
kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta täiskasvanutest
eraldi.
.
§ 70. Taotleja perekonna ühtsuse tagamine
(1) Perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse
perekonnale eraldi majutus teistest kinnipeetud
taotlejatest.
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
Article
13(5)
Detention of
applicants
with special
reception
needs
VRKS § 70
lõige 2,
VSS § 265 lõige
2
VRKS § 70. Taotleja perekonna ühtsuse tagamine
(2) Meessoost ja naissoost perekonnaliikmeid
majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete
majutamiseks kohandatud toas.
VSS § 265. Väljasaadetavate majutamine
(2) Meessoost ja naissoost väljasaadetavad majutatakse
eraldi tubadesse.
Shall
clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
Article
13(5)
contains
linguistic
changes
The general rules of
detention in VSS apply
(with derogations) to
applicants also.
Therefore no need to
clarify in VRKS that
men and women are to
be accommodated
separately.
EE
40
only as
compared
to Art 11(5)
Directive
2013/33/E
U.
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
13(5), 1st
subpara)
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain
how it is
ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositi
on,
practical
implement
ation or a
combinatio
n.
Article 14 Families VRKS § 56 § 56. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja
majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise
Grammati
cal changes
only
compared
to Art. 12
Directive
EE
41
õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise
isikuga tingimusel, et see on alaealise huvides.
2013/33/E
U. If
applied,
should
appear in
the
national
law.
Article 15 Medical
screening
VRKS § 53
lõige 1 punkt 3,
NETS § 7
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
NETS § 7. Nakkushaiguste leviku tõkestamise
põhimõtted
Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse
inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid
ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise
abinõusid.
Identical to
Art. 12 in
Directive
2013/33/E
U. If
applied,
should
appear in
the
national
law.
Communicable
Diseases Prevention
and Control Act defines
the main principles in
prevention and spread
of coomunicable
diseases.
Provisions related to
carrying out health
checks and provision of
medical support are
defined in the decree by
respective minister
Article 16 Schooling and
education of
minors
VRKS § 23
lõige 3 punkt 1
ja 2, lõige 4
§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine rahvusvahelise
kaitse taotleja
(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest
arvates, kui ta on õppimiskohustuslik;
2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.
(4) Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka
juhul, kui alaealine on menetluse kestel saanud
täisealiseks.
Art. 16 is
not listed in
Art. 35 but
this is an
error for
which the
COM
requested a
correction
in the
corrigendu
m.
Para 2 third
sentence is
a ‘may’
provision,
however
EE
42
must be
transposed
in case MS
wishes to
use it
(serves as
an
exception
from the
main rule in
para 2).
See Recital
48.
Article
17(1), (2)
subpara 1,
(5) and (7-9)
Employment VRKS § 18
lõige 3 punkt 8,
VRKS § 20
lõige 5,
TöMS § 3 lõige
1 punkt 4,
VKTS § 6 punkt
4,
SMS § 1, § 2
lõige 1 punkt 1,
SMS § 4
VRKS § 18. Taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise
kaitse taotluse registreerimisest arvates ei ole temast
sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust,
välja arvatud juhul, kui taotluse sisulist läbivaatamist on
määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–f
alusel kiirendatud. Sel juhul ei anta taotlejale
juurdepääsu tööturule ning varem antud
juurdepääsuvõimalus võetakse ära-
VRKS § 20. Rahvusvahelise kaitse aotleja
kohustused
(5) Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal
lubatud Eestis töötada ega Eestis ettevõtlusega tegeleda,
välja arvatud käesoleva seaduses sätestatud juhul.
Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise
korral kohaldatakse välismaalaste seaduses sätestat.
TöMS § 3. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturumeetmetele
on õigus:
4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse, sealhulgas
ajutise kaitse saajal ja Eestis viibival rahvusvahelise
kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduses sätestatud tingimustel;
See Recitals
50, 51, 52,
53, 54, 55,
56 and 57.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 17(1)
1st subpara,
(2) 1st
subpara, (3)
and (5)
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
If applicants have the
right to work in Estonia
(after 6 months), then
no additional
restrictions apply. As
Estonia has chosen the
maximum period to
restrict access to labor
market, there is no
logical reason to
transpose article 17 (2)
as an accelerated
procedure must be
completed within 3
months according to
APR article 35 (3).
With regards to article
17 (5), there is no
Estonian law which
would exclude working
applicants or applicants
who did work (legally
and paid taxes) from
receiving the same
social benefits on the
same terms as any other
EE
43
VKTS § 6. Taotleja
Taotleja on isik, kes on omandanud välisriigi
kutsekvalifikatsiooni ja soovib töötada, sealhulgas
ajutiselt, Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal
ning kes on:
4) rahvusvahelise kaitse saaja, kes viibib Eestis
tähtajalise elamisloa alusel või rahvusvahelise kaitse
taotleja, kellel on õigus Eestis töötada.
SMS § 1. Sotsiaalmaksu mõiste
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks
ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks
maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub
täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras,
suuruses ja tähtaegadel.
SMS § 2. Maksuobjekt
(1) Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt
tasudelt;
SMS § 4. Sotsiaalmaksu maksja
Sotsiaalmaksu maksab:
1) residendist juriidiline isik;
2) füüsiline isik;
3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva
seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev
mitteresident;
4) riigi-, valla- või linnaasutus;
5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud
juhtudel.
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
person working in
Estonia.
Once the person has
entered labour market
and receives salary
(legally) the social tax
obligation is applied.
Article 17(2)
subpara 2,
(4) and (6).
Employment These serve
as
exceptions
and must be
transposed
in case MS
opts to
EE
44
apply these
provisions.
Article 18
first para
Language
courses and
vocational
training
VRKS § 95,
VRKS § 92,
VRKS § 99
7. peatükk
KOHANEMISPROGRAMM
VRKS § 95. Kohanemisprogrammi eesmärk
Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada
uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemist ning
eesti keele omandamist.
VRKS § 92. Välismaalase osalemine
kohanemisprogrammishüvitamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab
kohanemisprogrammis osalema rahvusvahelise kaitse
taotleja, välja arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse
läbi rahvusvahelise kaitse piirimenetluses.
(2) Kultuuriministeerium suunab välismaalaste seaduse
§ 1211 lõike 1 alusel kohanemisprogrammis osalema
välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või
ajutine kaitse.
(3) Kultuuriministeeriumil on õigus välismaalast
teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest.
VRKS § 99. Kohanemisprogrammi sisu
(1) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse
taotlejale koosneb sisseelamise teemamoodulist ning
eesti keele A1-taseme õppest.
(2) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse
saajatele koosneb rahvusvahelise kaitse teemamoodulist
ning eesti keele A1-, A2-, ja B1-taseme õppest.
(3) Kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele
koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ning eesti keele
A1-taseme õppest.
(4) Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva seaduse
§ 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane, kes
omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.
(5) Kui käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi
keeleõppe, või kui ta on viimase viie aasta jooksul
läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud
See Recital
58.
For the
‘shall
ensure’
clause
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
EE
45
kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus
täiendavalt osaleda samal tasemel kohanemisprogrammi
keeleõppes.
Article 18
second para
Language
courses and
vocational
training
VRKS § 101 VRKS § 101. Kohanemisprogrammi kulude
hüvitamine
(1) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt või rahvusvahelise
kaitse saajalt võib nõuda temale keeleõppe osutamiseks
kulunud summade hüvitamist, kui ta ei ole elamisloa
kehtivusaja lõpuks omandanud keeleseaduses sätestatud
keeleoskustaset:
1) ajutise kaitse saaja puhul vähemalt A1 ajutise kaitse
kohaldamise kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui
kolme aasta jooksul ajutise kaitse saamisest arvates;
2) rahvusvahelise kaitse saaja puhul vähemalt B1 viie
aasta jooksul rahvusvahelise kaitse saamisest arvates.
(2) Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab
välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille alusel
tuleb välismaalasel õppekulude hüvitada.
Keeleõppekulude teatis on
täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1
punkti 21 tähenduses.
Article 19
(1-2)
General rules
of material
reception
conditions and
health care
VRKS § 34,
VRKS § 53,
VRKS § 57
§ 34. Taotluse esitamine
(1) Taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes viisil
esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava
kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse
saamiseks.
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
2) majutuskohas elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega;
See
Regulation
2024/1348
(APR) in
relation to
the making
step of the
asylum
procedure.
See Recitals
7, 11 and
60.
See
definitions
in Art. 2(7)
(8) and (10).
EE
46
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse
toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku
tõlketeenusega;
5) käesoleva seaduse alusel tehtavate
menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi
võimaldamine;
6) kohanemisprogramm;
7) muud esmavajalikud teenused.
§ 57. Rahaline toetus ja selle määrad
(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise
toiduainetega või toitlustamise ja varustamise
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega, võib asendada rahalise toetusega.
(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne
riigieelarve seaduses kehtestatud toimetulekupiiriga.
(3) Iga perekonnaliikme toimetulekupiiri
arvutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatud protsentuaalse toimetulekupiiri
määrast. Toetust makstakse üksnes taotlejast
perekonnaliikmele.
(4) Rahalist toetust ei maksta:
1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale;
2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab.
For the
‘shall
ensure’
clauses
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
Article 19
(3-7)
General rules
of material
reception
conditions and
health care
VRKS § 20
lõige 4,
VRKS § 21
lõige 1
VRKS § 53,
VRKS § 57 lg 3
ja 4,
HMS § 56
VRKS § 20. Rahvusvahelise kaitse taotleja
kohustused
(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta
kasutas käesoleva seaduses sätestatud
vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud
vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi vahendeid
nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud
vastavad kulutused hüvitama. Rahvusvahelise kaitse
taotleja vastuvõtutingimustega seotud abi hüvitamise
Para 6 must
be
transposed
if para 4
and/or 5
is/are
transposed.
See Recital
61.
EE
47
korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse
piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel
ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse
taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku
eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest
tulenevaid vajadusi.
VRKS § 53. Taotlejate majutuskeskus ja
materiaalsed vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
2) majutuskohas elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega;
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse
toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku
tõlketeenusega;
5) käesoleva seaduse alusel tehtavate
menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi
võimaldamine;
6) kohanemisprogramm;
7) muud esmavajalikud teenused.
VRKS § 57. Rahaline toetus ja selle määrad
EE
48
(3) Iga perekonnaliikme toimetulekupiiri arvutamisel
lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud
protsentuaalse toimetulekupiiri määrast. Toetust
makstakse üksnes taotlejast perekonnaliikmele.
(4) Rahalist toetust ei maksta:
1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale;
2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab.
HMS § 56. Haldusakti põhjendamine
(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti
andmisest keeldumine peab olema kirjalikult
põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse
haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas
dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti
andmise faktiline ja õiguslik alus.
(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti
põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest
haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
Article 20 (1,
9, 10)
Arrangements
for material
reception
conditions
VRKS § 53
lõige 1 punkt 1,
VRKS § 55
lõige 1 punkt 1,
VRKS § 59
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
§ 55. Materiaalsed vastuvõtutingimused
taustakontrolli ning rahvusvahelise kaitse või
tagasisaatmise piirimenetluses
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab vajaduse korral
korraldada taotlejale ja välismaalasele, kelle suhtes
tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse
piirimenetlust või tagasisaatmise piirimenetlust,
järgmiste teenuste osutamise:
1) majutamine;
§ 59. Taotleja õigused ja materiaalsed
vastuvõtutingimused hädaolukorras
Para 1 must
be
transposed
if the MS
provides
housing in
kind.
See Recitals
35, 36, 37
and 60.
See
definitions
in Art. 2(7)
(8) and (10).
For
20(10)(b),
see Art.
32(1).
The regulation covers
article 20 (1) (a) (b) and
(c). Generally housing
is provided by the
accomodation centre
but there is a possibility
to house applicants in
other places which are
adapted to fit the
requirements needed to
house applicants (või
muus taotlejate
majutamiseks
kohandatud asukohas).
RCD article 20 (10) and
article 22 – In an
emergency caused by
mass immigration,
EE
49
Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis
viibimisel massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras vähemalt järgmised õigused ja teenused:
1) majutamine;
2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks vajaliku
tõlketeenusega;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja
tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;
6) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral suhtlemise
ja kokkusaamiste võimaldamine ulatuses, mis on
hädaolukorras võimalik;
7) tasuta õigusabi;
8) alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada
juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas seaduses
sätestatule.
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
20(1))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
emergency medical
care is provided, it
includes all measures
which are essential in
addressing a serious
physical condition,
i.e permanent damage
to the health of the
person requiring care.
Article 20
(2-8)
Arrangements
for material
reception
conditions
VRKS § 9
lõiked 1 ja 2,
VRKS § 18
lõige 3 punkt 5
VRKS § 21
lõige 1,
VRKS § 53
lõige 8 punkt 3,
lõige 10,
VRKS § 56
lõiked 1 ja 2,
TTKS § 2 lõige
1, § 3 lõige 1
§ 9. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise
kaitse menetluses
(1) Ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei
ole avalik.
(2) Taotleja andmeid sisaldav teave tunnistatakse
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku
teabe tähenduses ja selle töötlemine on lubatud üksnes
seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.
§ 18. Taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
5) suhelda pereliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste
pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või
See Recitals
35. 36, 37
and 60.
Article
20(2)
contains
grammatica
l changes
only
compared to
Art. 18
Directive
2013/33/EU
, except for
updated
There are separate
apartments in the
accomodation centre
for all families (it is not
clear to us why RCD
article 20 (5) does not
cover single fathers and
their children). RCD
article 20 (8) –
education is to be
provided in schools.
MS follows reception
standards and
EE
50
valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO
Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga;
§ 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine (1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse
piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel
ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse
taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku
eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest
tulenevaid vajadusi.
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(8) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
sisekorras sätestatakse vähemalt:
1) taotleja majutamise kord;
2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise
kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku
viibimise kellaajad;
3) külastamise kord;
(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest
majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.
Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse
taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale võimaluse
teavitada esindajat.
§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja
majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise
õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise
isikuga tingimusel, et see on alaealise huvides.
TTKS § 2. Tervishoiuteenus
cross-
references
to relevant
articles.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 20(2)
and (7))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
indicators provided by
the EUAA
The requirements are
set in public
procurement Acts while
carrying out tenders for
provision of material
reception conditions.
EE
51
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus
haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister.
§ 3. Tervishoiutöötaja
(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses
on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on
registreeritud Terviseametis
Article
20(6) and
(7)
Arrangement
s for material
reception
conditions
VRKS § 53
lõige 10,
VRKS § 56
lõige 1,
§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus
ja materiaalsed vastuvõtutingimused
(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest
majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.
Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse
taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale võimaluse
teavitada esindajat.
§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
Linguistic
differences
only
compared
to Article
18 (5) and
(6)
Directive
2013/33/E
U.
No distinction is
needed to transpose
article 20 (6) as
dependent adult
applicants with special
reception needs are
already considered as
family members.
Article 21 Reception
conditions in a
Member State
other than the
one in which
the applicant is
required to be
present
VRKS § 40
lõige 1,
VRKS § 58
lõige 1 punkt 7,
lõiked 2–5
§ 40. Dokumentide välismaalasele kättetoimetamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud
menetlusdokument või haldusakt toimetatakse
välismaalasele kätte.
§ 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste
piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima
teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
See Recitals
9 and 14
and 47.
Mirrors the
provision in
Article 18
(1) AMMR.
EE
52
menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu
erivajadust. (3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise
otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.
Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab
Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui
materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise
ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.
(5) Kui taotleja suhtes tehakse üleandmise otsus, võib
Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastatult
Sotsiaalkindlustusametiga üleandmise otsuses piirata ka
vastuvõtutingimusi.
Article 22 Health care VRKS § 18
lõige 3 punkt 3,
VRKS § 53
lõige 1 punkt 4,
TTKS § 2 lõige
1
VRKS § 18. Taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige
juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja haridusele
käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
VRKS § 53. Taotlejate majutuskeskus ja
materiaalsed vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse
toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku
tõlketeenusega;
TTKS § 2. Tervishoiuteenus
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus
haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister.
See Recitals
46 and 48.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 22(1)
and (2))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
There are no limits for
provided health
services and care and
there are no lower
standards or the level of
care compared to
services which are
provided to Estonian
citizens.
EE
53
implementa
tion or a
combinatio
n.
Article 23 Reduction or
withdrawal of
material
reception
conditions
VRKS § 58
lõige 1 § 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste
piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt
või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel
kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul
moel haldusorganile kättesaamatuks;
2) ei tee pädevate asutustega koostööd;
3) on esitanud korduva taotluse;
4) on varjanud rahaliste vahendite olemasolu;
5) on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse sisekorda;
6) ei osale kohanemisprogrammis
7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima
teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes
proportsionaalsuse põhimõttest.
(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise
otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.
Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab
Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui
materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise
ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.
(5) Vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse
tõttu võib otsustada Politsei- ja Piirivalveamet
üleandmise otsuses kooskõlastatult
Sotsiaalkindlustusametiga.
See Recitals
22, 47, 62
and 63.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 23(4)
and (5))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
The legal basis
provided in VRKS § 48
(1) point 7 is derived
from RCD article 21
EE
54
Article 24 Applicants
with special
reception
needs
VRKS § 21
lõige 1-2,
OAS § 3, § 4
VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse
piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel
ja taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse
taotleja vastuvõtu erivajadusega ning menetluslikku
eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest
tulenevaid vajadusi.
(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku
eritagatistega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata
alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,
alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,
raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik
ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle
suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või
seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse
sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
OAS § 3. Teiste seaduste kohaldamine
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele
kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Ohvriabi osutamisel alaealisele ohvrile
kohaldatakse lastekaitseseaduses sätestatut, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
OAS § 4. Ohvriabi ja ohver
(1) Ohvriabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi
korraldatud ohvriabiteenuste ja kuriteoohvri hüvitiste
süsteem.
(2) Ohver käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo,
vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud või
hukkunud isik.
(3) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku
§-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo
tunnustel alustatud kriminaalmenetluses, või isik, keda
käsitataks kannatanuna muu samalaadse välisriigis
See Recitals
35 and 37.
See
definition in
Art. 2(14).
All categories in RCD
article 24 are
transposed, it is not a
closed list and in our
opinion, there is no
need to transpose the
examples listed in RCD
article 24 (k) to
Estonian law, e.g. a
victim of sexual
violence is a victim and
may be in need for
appropriate care,
regardless of the
perpetrators motives.
EE
55
kehtivas karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel
alustatud kriminaalmenetluses.
(4) Naistevastase vägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on naine, kellele tema suhtes toime pandud
perevägivalla või soolise vägivalla, sealhulgas sund või
omavoliline vabadusest ilmajätmine, või sellega
ähvardamise tulemusena on tekitatud füüsilisi,
seksuaalseid, psüühilisi või majanduslikke kahjusid või
kannatusi kas avalikus või eraelus.
(5) Perevägivalla ohver käesoleva seaduse tähenduses
on isik, kes on kogenud füüsilise, seksuaalse, psüühilise
või majandusliku vägivalla akte perekonnas või
kooselus või endise või praeguse abikaasa või partneri
poolt, sõltumata sellest, kas vägivallaakti toimepanija
elab või on elanud ohvriga samas elukohas.
(6) Seksuaalvägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kelle suhtes on sooritatud
seksuaalseid toiminguid ilma tema nõusolekuta või keda
on sunnitud seksuaalsetele toimingutele kolmanda
isikuga või keda on seksuaalselt väärkoheldud.
(7) Terrorikuriteo ohver käesoleva seaduse tähenduses
on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku §-s 237
sätestatud kuriteo tunnustel alustatud
kriminaalmenetluses, kui kriminaalmenetlust
alustatakse Eesti Vabariigis, või sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik, keda
käsitataks kannatanuna karistusseadustiku §-s 237
sätestatud kuriteokoosseisule vastavas teos, mis on
toime pandud välisriigis.
Article 25 Assessment of
special
reception
needs
VRKS § 21
lõiked 3–9,
VRKS § 104
lõige 1 punkt 8,
SHS § 141 ja
1421 ning
sotsiaalkaitsemi
nistri 27.
detsembri 2017.
VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(3) Isik loetakse vastuvõtu erivajadusega või
menetluslikke eritagatisi vajavaks taotlejaks, kui
Politsei- ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tema
suhtes selle vajaduse tuvastanud. Sellisel juhul
kohalduvad talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2024/1348 menetluslike eritagatiste ja
In relation
to para 1
second sub-
para see
also Art.
20(1) of
Regulation
2024/1348
(APR)
There are no physical
files, the information
about special reception
needs shall be included
in the register for
granting international
protection.
Through public tender
we require at least one
EE
56
aasta määrus nr
72
“Sotsiaalteenust
e ja -toetuste
andmeregistri
põhimäärus” § 8
lõige 1 punkt 17
käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduste kohta
sätestatud erisused ning talle võimaldatakse vastav tugi. (4) Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatiste hindamisel tuginetakse eelkõige nähtavatele
füüsilistele tunnustele või taotleja ütlustele või
käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja
vanemate, tema eest vastutava täiskasvanu või
eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele. (5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse
vastuvõtu erivajadust ja menetluslikku eritagatist
tuvastama pädev haldusorgan või ekspert. Vastuvõtu
erivajadus ja menetluslik eritagatis tuvastatakse
võimalikult kiiresti pärast taotluse saamist, kuid
hiljemalt 30 päeva jooksul alates mistahes viisil esitatud
sooviavaldusest rahvusvahelise kaitse saamiseks.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise
kirjalikult ja määrab taotlejale antavad menetluslikud
eritagatised ja vastuvõtu erivajadused. Politsei- ja
Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud teise haldusorgani või eksperdi hinnangut.
Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja
menetlusliku eritagatise tuvastab teine haldusorgan või
ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et
isikut ei loeta vastuvõtu erivajadustega või
menetluslikku eritagatist vajavaks taotlejaks.. (7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja
isikud jälgivad taotleja vastuvõtu erivajadust ja
menetluslikku eritagatist ning arvestavad seda
süsteemselt ja individuaalselt kogu rahvusvahelise
kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas
rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud
vastuvõtu erivajadust ja menetluslikke eritagatist.. (8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja
vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise kohta
teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja
isikutele ulatuses, mis on vajalik taotleja erivajaduse
arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja
vastuvõtu erivajaduse või menetlusliku eritagatise
See Recitals
35 and 37.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 25(1)
6th subpara
and (2) 1st
subpara),
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
staff member at the
accommodation centre
to meet the same
requirements as defined
in Social Welfare Act §
161. Requirements
for social workers of
local authorities
A person who has
been awarded the
profession of a social
worker on the basis of
the Professions Act or
who has acquired state-
recognised higher
education in social
work or qualifications
equal thereto may be
appointed as a social
worker by a local
authority.
Special needs are
recorded in line with
internal house rules for
reception cetrne in the
STAR registry
EE
57
vajaduse või märkab võimalikule vastavale
erivajadusele või eritagatise vajadusele viitavat asjaolu,
teavitab ta sellest viivitamata Politsei- ja
Piirivalveametit.
VRKS § 104 Registri andmed ja nende töötlemine
(1) Registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise
varjupaiga süsteemi õigusaktis, muus Euroopa Liidu
õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses
sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse registris
ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud elamisloa
ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise,
rahvusvahelise kaitse ning välismaalase Euroopa Liidu
liikmesriigile üleandmise menetluse kohta ja menetluses
antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning
taustakontrolli, kinnipidamise ja
kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi
andmeid:
8) välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu
erivajaduse andmed;
SHS § 141. Sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregister
(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi
infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on
asutatud järgmistel eesmärkidel:
1) sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise
menetlemine ja dokumenteerimine;
2) juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö
toimingute läbiviimine ja dokumenteerimine;
3) lapsendamise ja eestkoste korraldamine ja
dokumenteerimine;
4) sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika
kogumine.
SHS § 1421. Sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistri andmed
(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris
töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, ees-
ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning
EE
58
kontaktandmed;
2) isiku kohta käivad muud andmed – erivajaduse,
puude, töövõime, sotsiaalse seisundi, ravikindlustuse,
hariduse, eestkoste, hooldaja, käesolevas seaduses ja
lastekaitseseaduses nimetatud muude isikute, läbi viidud
hindamise, juhtumiplaani, makstud toetuse ja osutatud
teenuse, sissetuleku, eluaseme ja eluasemekulude
andmed ning alla 18-aastase isiku vanema
hooldusõiguse, alla 18-aastase isiku perest eraldamise ja
paigutamise andmed;
SOM määrus nr 72 § 8. Registrisse kantavad
andmed
(1) 17) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset
taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta
sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõikes 2 nimetatud
andmed;
Article 26(1-
3) and (5-6)
Minors VRKS § 21
lõiked 2, 6,
VRKS § 23,
VRKS § 56
lõiked 2 ja 3,
LasteKS § 20
lõiked 1–2, § 291
VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetluslike
eritagatistega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata
alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,
alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,
raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik
ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle
suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või
seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse
sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise
kirjalikult ja määrab taotlejale antavad menetluslikud
eritagatised ja vastuvõtu erivajadused. Politsei- ja
Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud teise haldusorgani või eksperdi hinnangut.
Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja
menetlusliku eritagatise tuvastab teine haldusorgan või
ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et
See also Art
22 (2) of
Regulation
2024/1348
(APR)
See Recitals
35, 39, 40
and 41.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 26 (1),
(3) and (5)
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
Provision of child
friendly environment
and leisure time
activities included in
public tender
documents, similarly
the idea is to include as
much as possible to
maistream services.
EE
59
isikut ei loeta vastuvõtu erivajadustega või
menetluslikku eritagatist vajavaks taotlejaks.
§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(1) Alaealise rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema
vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja
huve.
§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja
majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise
õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise
isikuga tingimusel, et see on alaealise huvides.
(3) Alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus vaba
aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja
huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus.
LasteKS § 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega
töötava isikuna töötamise piirangud
(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93, 95–
112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451, 175–179
või 187 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei
ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt
kustutatud või mille karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri
arhiivi.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut
kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud enne
karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on
kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–102, 115–117,
§ 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või
§ 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikule, keda
on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete
kuritegude eest.
(2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
EE
60
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191,
121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136
lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-
s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195 lõike 2
punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373,
244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266 lõike 2
punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312, 322, 323,
§ 327 lõikes 3, §-s 403–405 või 435 sätestatud süüteo
eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist
karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
LasteKS § 291. Sotsiaalkindlustusameti meetmed
seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt
väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab abivajavast
lapsest teada saades kohe Sotsiaalkindlustusametit,
juhul kui laps:
1) on seksuaalselt väärkoheldud või on selline kahtlus;
2) on kahtlustatav või menetlusalune isik
seksuaalsüüteos või lapse seksuaalkäitumine ohustab
teiste isikute või tema enda heaolu.
(2) Sotsiaalkindlustusamet asub käesolevas
paragrahvis sätestatud ülesandeid täitma ka muu asutuse
või isiku pöördumise või lasteabitelefonile tulnud info
alusel. Sellisel juhul teavitab Sotsiaalkindlustusamet
sellest lapse juhtumikorralduse eest vastutavat kohaliku
omavalitsuse üksust, kriminaalmenetluse korral
arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 214
kohtueelse menetluse andmete avaldamise kohta
sätestatuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse
heaolu toetamiseks Sotsiaalkindlustusamet:
1) pakub lapsesõbralikku keskkonda lapse suhtes
lastekaitse- ja süüteomenetluse toimingute tegemiseks
ning lapse taastumist toetavate teenuste osutamiseks;
2) kuulab vajaduse korral lapse ära väärkohtlemise
väljaselgitamiseks ja videosalvestab ärakuulamise
kasutamiseks tõendina süüteomenetluses;
3) hindab lapse väärkohtlemisest tulenevat või
väärkohtleva käitumisega seotud abivajadust, samuti
EE
61
lapse väärkohtleva käitumisega seotud riske, kaasates
selleks vajaduse korral asjakohase spetsialisti;
4) toetab ja nõustab last ning tema lähedasi;
5) jälgib lapse abistamiseks rakendatud meetmete
tulemuslikkust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud
lapse ärakuulamise videosalvestist säilitab
Sotsiaalkindlustusamet kuni kuus kuud
videosalvestamise kuupäevast arvates. Salvestise
säilitamise ja väljastamise tingimused ja kord
sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud määruses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Article
26(4)
Minors VRKS § 21
lõiked 2, 6,
VRKS § 53
lõige 1 punkt 5
§ 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetluslike
eritagatistega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata
alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,
alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,
raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik
ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle
suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või
seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse
sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise
kirjalikult ja määrab taotlejale antavad menetluslikud
eritagatised ja vastuvõtu erivajadused. Politsei- ja
Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud teise haldusorgani või eksperdi hinnangut.
Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja
menetlusliku eritagatise tuvastab teine haldusorgan või
ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et
Article
26(4) is
identical to
Article
23(4)
Directive
2013/33/E
U.
For the
‘shall
ensure’
clause
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain
how it is
ensured
that the
result is
Special reception needs
listed in RCD article 26
(4) could be considered
as physiotherapy or
psychological
treatment or other
services which are to be
provided as necessary
health services.
EE
62
isikut ei loeta vastuvõtu erivajadustega või
menetluslikku eritagatist vajavaks taotlejaks.
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse
toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku
tõlketeenusega;
achieved,
whether
through
legal
transpositi
on,
practical
implement
ation or a
combinatio
n.
Article 27 (1
– 9)
Unaccompanie
d minors
VRKS § 15,
VRKS § 23
lõiked 2 ja 5,
VRKS § 36
lõiked 1 ja 2,
VRKS § 56
lõige 3-4,
PKS § 171 lõige
1,
PKS § 176
lõiked 1 ja 4,
PKS § 193 lõige
1,
LasteKS § 20
lõige 3,
LasteKS § 21,
LasteKS § 38
lõige 2
VRKS § 15. Saatjata alaealise välismaalase
esindamine
(1) Saatjata alaealise välismaalase (edaspidi käesolevas
paragrahvis saatjata alaealine) esindamisele
kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut,
arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Saatjata
alaealise esindamise vajadusest teavitab Politsei- ja
Piirivalveamet. (2) Saatjata alaealiseks välismaalaseks ei peeta
välismaalast, kellele on Eestis kohus määranud
füüsilisest isikust eestkostja.
(3) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita
isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata
alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata isikule, kelle
huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata
alaealise huvidega.
(4) Kui saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täidab
perekonnaseaduse alusel valla- või linnavalitsus või
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel
Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks füüsiline isik
üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib
üheaegselt esindada kuni 50 saatjata alaealist taotlejat.
(5) Saatjata alaealise eestkostja ülesannete täitmisel
peab eestkostja ülesandeid täitev isik (edaspidi
käesolevas paragrahvis esindaja) enne saatjata alaealise
osalemist nõudvate menetlustoimingute läbiviimist
See also
Art. 23 of
Regulation
2024/1348
(APR).
See Recitals
35, 39, 40,
41, 42, 43,
44 and 45.
See
definitions
in Art. 2(5)
and (13).
For 27(1),
see Art. 32.
Article
27(9)
contains
linguistic
changes
only
compared to
Article
24(2)
Directive
2013/33/EU
but with
updated
RCD article 20 (2) – as
accomodation is
managed by Social
Insurance Board and
accomodation is the
first basic service
needed, then they notify
the local municipality
in question of the need
to arrange
representation.
EE
63
temaga kohtuma. Selliste menetlustoimingute tegemisel
viibib esindaja menetlustoimingute tegemise juures ja
võtab arvesse saatjata alaealise seisukohti oma vajaduste
kohta.
(6) Teavet esindaja määramise kohta ja võimalusest
esindaja peale turvaliselt ja konfidentsiaalselt
halduskohtule kaebus esitada antakse saatjata alaealisele
viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest
aru.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet ja muu asutus, kellel on
teavet, et esindaja ei ole täitnud oma ülesandeid
nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab sellest
eestkostja ülesandeid täitvat valla- või linnavalitsust ja
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel
Sotsiaalkindlustusametit.
(8) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
või muul juhul, kui valla- või linnavalitsus ei saa
ettenägematult suure saatjata alaealiste arvu tõttu
ajutiselt saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täita,
võib Sotsiaalkindlustusamet kuni perekonnaseaduse
alusel eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise
eestkostja ülesandeid või sõlmida selleks lepingu
füüsilise või juriidilise isikuga.
VRKS § 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta
rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet
vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele
talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine
saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse
nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku.
(5) Saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või
saaja paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või
täisealise sugulase juurde. Saatjata alaealisele tagatakse
käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud teenuste
osutamine ka juhul, kui saatjata alaealine suunatakse
asendushooldusele või täisealise sugulase juurde.
cross-
reference to
relevant
provision
within the
Directive.
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 27(2)
and (8))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
EE
64
VRKS § 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb järgmised toimingud
pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse
saamist ja enne sooviavalduse registreerimist:
1) annab taotlejale teavet tema õigustest ja kohustustest
rahvusvahelise kaitse menetluses ning kohustuste
täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) teavitab Sotsiaalkindlustusametit vajadusest taotleja
majutamiseks ning vajaduse korral saatjata alaealise
esindamiseks;
3) teavitab saatjata alaealise esindajat alaealisega seotud
asjaoludest.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab lapse hariliku
viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust saatjata
alaealise esindamise vajadusest ning teavitab Politsei- ja
Piirivalveametit isikust, kes täidab saatjata alaealise
eestkostja ülesandeid.
VRKS § 56. Alaealise ja perekondade majutamine
(3) Alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus vaba
aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja
huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus.
(4) Saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest eraldi.
PKS § 171. Eestkoste seadmise eeldused
(1) Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi
vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks
teha, määratakse talle eestkostja.
§ 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana
(1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja
ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha
järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise
eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on
valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest
tulenevad eestkostja õigused ja kohustused
EE
65
(4) Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või tema
kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed,
siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 toodud
regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha järgse valla-
või linnavalitsuse suhtes.
PKS § 193. Kohtu järelevalve
(1) Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle.
Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest.
LasteKS § 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega
töötava isikuna töötamise piirangud
(3) Lapsega töötamist võimaldav isik või vastava
tegevusloa väljastaja on kohustatud kontrollima
käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud
piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või
tegevusloa väljastamisel. Lapsega töötamist võimaldav
isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku
vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele 1–2 vähemalt
kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku karistusandmete
muutumise kohta ei edastata automaatselt. Juriidilise
isiku puhul on käesolevas lõikes sätestatud nõuete
täitmise kohustatud korraldama juriidilise isiku
seaduslik esindaja, kes võib selle kohustuse edasi
delegeerida. Kui nõuete täitmise korraldamine on
juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt edasi
delegeeritud, vastutab nõuete täitmise korraldamise eest
isik, kellele see kohustus on delegeeritud.
§ 21.Lapse huvidest lähtumine
(1) Kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu
võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri
võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste
tegemine) tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda
otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.
§ 38. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
(2) Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku
järelevalvet käesoleva seaduse §-des 19–21, § 22
lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, §-des 27 ja 28, § 29
EE
66
lõigetes 2–5, §-s 31, § 32 lõigetes 1–4 ja lõike 5
punktides 1 ja 2 ning §-des 33, 34, 36 ja 37 sätestatud
nõuete täitmise üle.
Article 27(1)
subparas 5-
6, (4) and
(9) subpara
2
Unaccompanie
d minors
VRKS § 15,
VRKS § 56
lõige 3,
VRKS § 8 lõige
3
§ 15. Saatjata alaealise välismaalase esindamine
(1) Saatjata alaealise välismaalase (edaspidi käesolevas
paragrahvis saatjata alaealine) esindamisele
kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut,
arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Saatjata
alaealise esindamise vajadusest teavitab Politsei- ja
Piirivalveamet.
(2) Saatjata alaealiseks välismaalaseks ei peeta
välismaalast, kellele on Eestis kohus määranud
füüsilisest isikust eestkostja.
(3) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita
isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata
alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata isikule, kelle
huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata
alaealise huvidega.
(4) Kui saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täidab
perekonnaseaduse alusel valla- või linnavalitsus või
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel
Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks füüsiline isik
üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib
üheaegselt esindada kuni 50 saatjata alaealist taotlejat.
(5) Saatjata alaealise eestkostja ülesannete täitmisel
peab eestkostja ülesandeid täitev isik (edaspidi
käesolevas paragrahvis esindaja) enne saatjata alaealise
osalemist nõudvate menetlustoimingute läbiviimist
temaga kohtuma. Selliste menetlustoimingute tegemisel
viibib esindaja menetlustoimingute tegemise juures ja
võtab arvesse saatjata alaealise seisukohti oma vajaduste
kohta.
(6) Teavet esindaja määramise kohta ja võimalusest
esindaja peale turvaliselt ja konfidentsiaalselt
halduskohtule kaebus esitada antakse saatjata alaealisele
27(1)
subpara 5 is
an
exception to
27(1)
subpara 1
and to
27(7). 27(1)
subpara 6 is
a shall
clause
which must
be
transposed
if subpara 5
is
transposed.
27(1)
subpara 5
and 6 are
linked to
Art. 32(1).
27(9)
subpara 2 is
an
exception to
the main
rule in
subpara 1.
The representative shall
be appointed without
delay and no
provisional
representatives shall
not be used. The child
protetion official of the
local municipality
where the child is
accomodated shall be
the representative of the
UAM throughout the
proceedings.
In case of emergency
caused by mass
immigration the
Commission and
EUAA shall be
notified.
RCD article 27 (4) – we
only have the one
system in place for
representation,
therefore the
representative shall be
the same as under APR
article 23 (2).
RCD article 27 (9)
subpara 2 – no need to
distinguish UAM-s
who are older than 16.
RCD article 27 (9) (c)
allows to use
EE
67
viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest
aru.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet ja muu asutus, kellel on
teavet, et esindaja ei ole täitnud oma ülesandeid
nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab sellest
eestkostja ülesandeid täitvat valla- või linnavalitsust ja
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel
Sotsiaalkindlustusametit.
(8) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
või muul juhul, kui valla- või linnavalitsus ei saa
ettenägematult suure saatjata alaealiste arvu tõttu
ajutiselt saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täita,
võib Sotsiaalkindlustusamet kuni perekonnaseaduse
alusel eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise
eestkostja ülesandeid või sõlmida selleks lepingu
füüsilise või juriidilise isikuga.
§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine
(4) Saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest eraldi.
§ 8. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning
Euroopa Liidu ametite, institutsioonide ja
liikmesriikidega
(4) Kultuuriministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning
Politsei- ja Piirivalveamet korraldavad teabevahetust
ning teevad Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse
süsteemi õigusaktide ja käesoleva seaduse
rakendamiseks koostööd teiste riikidega ning Euroopa
Liidu ametite ja institutsioonidega vastavalt oma
pädevusele.
accommodation centres
with special provisions
for minors. Estonia has
these provisions in the
accomodation centre.
But as a general rule,
UAM-s are referred to
substitute home service
and not accomodated in
the accomodation
centre.
Article
27(10)
Unaccompani
ed minors
VRKS § 9 lõige
3,
VRKS § 23
lõige 6
§ 9. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise
kaitse menetluses
(3) Taotleja kohta kogutud andmete edastamine
välisriigile ja välisriigilt taotleja kohta andmete
kogumine on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu
õigusest või käesolevast seadusest tuleneva kohustuse
Article
27(10)
contains
linguistic
changes
only
compared
EE
68
täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile tagatakse,
et teavet ei edastata taotleja päritoluriigile
§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(6) Saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist alustab
Politsei- ja Piirivalveamet võimalikult kiiresti pärast
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.
to Article
24(3)
Directive
2013/33/E
U.
Article 28 Victims of
torture and
violence
VRKS § 21
lõiked 2, 6,
VRKS § 53
lõige 1 punkt 4,
OAS § 3, § 4
VRKS § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ning
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ja
sellega arvestamine
(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetluslike
eritagatistega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata
alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,
alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,
raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik
ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle
suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või
seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse
sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise
kirjalikult ja määrab taotlejale antavad menetluslikud
eritagatised ja vastuvõtu erivajadused. Politsei- ja
Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud teise haldusorgani või eksperdi hinnangut.
Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja
menetlusliku eritagatise tuvastab teine haldusorgan või
ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et
isikut ei loeta vastuvõtu erivajadustega või
menetuslikku eritagatist vajavaks taotlejaks.
VRKS § 53. Taotlejate majutuskeskus ja
materiaalsed vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse
toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku
tõlketeenusega;
Read in
conjunction
with Article
25 on the
assessment
of special
reception
needs.
See also
Art. 20(4)
and Art.
21(2) of
Regulation
2024/1348
(APR).
For the
‘shall
ensure’
clause (Art.
28(1))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
Special reception needs
listed in RCD article 28
could be considered
as physiotherapy or
psychological
treatment or other
services which are to be
provided as necessary
health services.
Counselling is also
provided outside of the
appropriate health
services.
EE
69
OAS § 3. Teiste seaduste kohaldamine
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele
kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Ohvriabi osutamisel alaealisele ohvrile
kohaldatakse lastekaitseseaduses sätestatut, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
OAS § 4. Ohvriabi ja ohver
(1) Ohvriabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi
korraldatud ohvriabiteenuste ja kuriteoohvri hüvitiste
süsteem.
(2) Ohver käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo,
vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud või
hukkunud isik.
(3) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku
§-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo
tunnustel alustatud kriminaalmenetluses, või isik, keda
käsitataks kannatanuna muu samalaadse välisriigis
kehtivas karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel
alustatud kriminaalmenetluses.
(4) Naistevastase vägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on naine, kellele tema suhtes toime pandud
perevägivalla või soolise vägivalla, sealhulgas sund või
omavoliline vabadusest ilmajätmine, või sellega
ähvardamise tulemusena on tekitatud füüsilisi,
seksuaalseid, psüühilisi või majanduslikke kahjusid või
kannatusi kas avalikus või eraelus.
(5) Perevägivalla ohver käesoleva seaduse tähenduses
on isik, kes on kogenud füüsilise, seksuaalse, psüühilise
või majandusliku vägivalla akte perekonnas või
kooselus või endise või praeguse abikaasa või partneri
poolt, sõltumata sellest, kas vägivallaakti toimepanija
elab või on elanud ohvriga samas elukohas.
(6) Seksuaalvägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kelle suhtes on sooritatud
seksuaalseid toiminguid ilma tema nõusolekuta või keda
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
EE
70
on sunnitud seksuaalsetele toimingutele kolmanda
isikuga või keda on seksuaalselt väärkoheldud.
(7) Terrorikuriteo ohver käesoleva seaduse tähenduses
on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku §-s 237
sätestatud kuriteo tunnustel alustatud
kriminaalmenetluses, kui kriminaalmenetlust
alustatakse Eesti Vabariigis, või sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik, keda
käsitataks kannatanuna karistusseadustiku §-s 237
sätestatud kuriteokoosseisule vastavas teos, mis on
toime pandud välisriigis.
Article 29
(1-2, 6)
Appeals VRKS § 16
lõige 1 ja lõige 2
punkt 3-4,
lõiked 8-13,
VRKS § 64
lõige 3
§ 16. Tasuta õigusabi
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab välismaalasele
tasuta õigusabi andmise käesolevas seaduses sätestatud
alustel ja korras. Tasuta õigusabi osutamiseks sõlmib
Politsei- ja Piirivalveamet lepingu füüsilise või
juriidilise isikuga. (2) Välismaalasel on õigus saada tasuta õigusabi enda
esindamiseks: 3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab
otsust, millega piirati tema materiaalseid
vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema
majutuskoha maakonna territooriumilt või kohaldati
liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise
alternatiive; 4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab
enda kinnipidamist käesolevas seaduses sätestatud
alusel.
(8) Halduskohtumenetluses antakse käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste
vaidlustamisel tasuta õigusabi kuni halduskohus on
teinud otsuse, millega välismaalase esitatud kaebus on
jäetud rahuldamata. Tasuta õigusabi välismaalase
kinnipidamise vaidlustamiseks antakse, kuni käesolevas
seaduses sätestatud alusel välismaalase
kinnipidamiseni.
(9) Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale, millega
keelduti tasuta õigusabi andmisest Euroopa Parlamendi
For the
‘shall
ensure’
clauses
(Art. 29(1)
and (2)
subapara 1)
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transpositio
n, practical
implementa
tion or a
combinatio
n.
Applicants get free
legal aid under the
State-funded Legal Aid
Act as all other persons
living in Estonia.
The differences set in
VRKS govern the
nature of the
proceedings of
international protection
and therefore some
clarification is needed:
1) free legal aid is
limited to the courts of
first instance;
2) the application for
legal aid must be made
with the complaint
against the decision (in
order for the courts to
determine the merits of
the complaint and
therefore the tangible
prospects of success).
3) the same legal
representative should
represent the applicant
in all proceedings.
EE
71
ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2
punktis b sätestatud alusel, võib halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule
kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise
päevast arvates.
(10) Halduskohtu määruse peale, millega jäeti esitatud
kaebus rahuldamata, keelduti tasuta õigusabi andmisest
või lõpetati tasuta õigusabi andmine, ei saa esitada
määruskaebust.
(11) Tasuta õigusabi saanud välismaalasele ei osutata
samaaegselt samas asjas riigi õigusabi, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhul.
(12) Kui välismaalane soovib otsust vaidlustada
Riigikohtus ja teda tasuta õigusabi korras esindav isik ei
vasta halduskohtumenetluse seadustiku § 35 lõigetes 1
ja 2 sätestatud nõuetele, on tal õigus esitada riigi
õigusabi seaduses sätestatud korras taotlus riigi õigusabi
saamiseks.
(13) Tasuta õigusabi korraldamisele ja tasuta õigusabi
osutajale esitatavad nõuded, tasuta õigusabi taotlemisel
esitatavate andmete loetelu ja tasuta õigusabi tasu
maksmise, kulude hüvitamise ning tasuta õigusabi
taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
§ 64. Liikumisvabaduse piirangu järgimise
kontrollimine ja vaidlustamine
(3) Liikumisvabaduse piirangu kohaldamise otsuse
peale võib taotleja halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 14
päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates.
Article 29
(3-5)
Appeals VRKS § 16
lõige 6-9,
RÕS § 29 lõige
1
§ 16. Tasuta õigusabi
(6) Politsei- ja Piirivalveamet ei määra esindajat, kui:
1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud asjaolu;
2) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktides a, c ja d nimetatud
asjaolu.
Applicants get free
legal aid under the
State-funded Legal Aid
Act as all other persons
living in Estonia.
EE
72
(7) Halduskohus lõpetab kaebuse menetlusse võtmise
otsustamisel õigusabi osutamise, kui esineb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli
17 lõikes 2 sätestatud tingimus.
(8) Halduskohtumenetluses antakse käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste
vaidlustamisel tasuta õigusabi kuni halduskohus on
teinud otsuse, millega välismaalase esitatud kaebus on
jäetud rahuldamata. Tasuta õigusabi välismaalase
kinnipidamise vaidlustamiseks antakse, kuni käesolevas
seaduses sätestatud alusel välismaalase
kinnipidamiseni.
(9) Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale, millega
keelduti tasuta õigusabi andmisest Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2
punktis b sätestatud alusel, võib halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule
kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise
päevast arvates.
RÕS § 29. Hüvitamiskohustus valeandmete
esitamise korral
(1) Isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt
esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete
esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi
õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise
kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud
kohus Rahandusministeeriumi või valdkonna eest
vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi
valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu
ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses
Article 30 Competent
authorities
See Recital
65. Article
30 is
identical to
Article 27
Directive
2013/33/EU
EE
73
, but for the
requirement
to update
reference to
Directive
2013/33/EU
to Directive
2024/1346/
EU.
Article 31 Guidance,
monitoring
and control
systems
VRKS § 7 lõige
2,
VRKS § 55
lõige 1,
VVS § 95 lõige
1
VRKS § 7. Pädevate asutuste ülesanded
(2) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja) korraldab ajutise kaitse
saaja ja rahvusvahelise kaitse taotlejavastuvõtmise, kui
käesolev seadus ei sätesta teisiti.
VRKS § 55. Materiaalsed vastuvõtutingimused
taustakontrollis ning rahvusvahelise kaitse või
tagasisaatmise piirimenetluses
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab vajaduse korral
taotlejale ja välismaalasele, kelle suhtes tehakse
taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse piirimenetlust või
tagasisaatmise piirimenetlust, järgmiste teenuste
osutamise:
1) majutamine;
2) varustamine toiduainetega või toitlustamine ning
vajadusel varustamine esmavajalike riietus- ja muude
tarbeesemete ning hügieenivahenditega;
3) tervisekontroll taustakontrolli ajal või kui see on
rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine.
VVS § 95. Ministri teenistusliku järelevalve
pädevus
(1) Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste,
ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende
ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
See Recital
64.
The obligation to
maintain the reception
system according to
laws, standards and best
practice is put upon the
Social Insurance Board
and the Police and
Border Guard Board.
Ultimately it is in the
competence of the
appropriate minister to
exercise supervisory
control.
EE
74
Article 32 Contingency
planning
HOS § 15 § 15. Hädaolukorra lahendamise plaan
(1) Hädaolukorra lahendamiseks koostatakse
hädaolukorra lahendamise plaan.
See Recitals
66 and 67.
See Art.
20(10)(b)
and 27(1)
and Art.
(27) (1)
para 5 and
6.
The
deadline for
MS to
notify their
contingency
plan is 12
April 2025.
Notification of the
emergency response
plan has been made.
Article 33 Staff and
resources
VRKS § 7;
ATS § 31
VRKS § 7. Pädevate asutuste ülesanded
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides sätestatud
pädeva asutuse ülesandeid, kui seadus ei sätesta teisti,
sealhulgas:
1) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1347 nimetatud menetlev ametiasutus;
2) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikli 4 lõigetes 1–3 sätestatud ülesandeid;
3) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1351 sätestatud vastutavat liikmesriiki
kindlaksmäärav asutus;
4) teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2024/1356 sätestatud taustakontrolli;
5) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu
Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468, 30.12.2021, lk 1–
54) artiklites 3 ja 24 sätestatud riiklikku kontaktpunkti
ülesandeid;
6) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1351 nimetatud solidaarsusmehhanismi
rakendamist korraldav asutus.
See other
staff related
provisions:
Art. 13(3),
Art
25(2)(a),
Art. 26(6),
Art. 28(2).
Not transposable to
Estonian law per se. In
order to perform the
duties prescribed by
law, a state budget is
passed by the
legislature. Training is
provided by the
competent authorities
in order to perform their
duties according to law.
EE
75
(2) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja) korraldab ajutise kaitse
saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtmise, kui
käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(3) Kultuuriministeerium korraldab
kohanemisprogrammi.
(4) Õiguskantsler täidab Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 43 lõikes 4
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1356 artiklis 10 nimetatud põhiõiguste seire
ülesannet.
ATS § 31. Koolitus ja koolituskulude hüvitamine
(1) Ametiasutus peab rakendama abinõusid ametniku
ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks,
sealhulgas kavandama ametiasutuse eelarvesse selleks
vajalikud vahendid.
(2) Ametnik peab teenistusülesannete asjatundlikuks
täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi
täiendama.
(3) Ametniku koolitusel osalemise vajaduse otsustab
vahetu juht või kõrgemalseisev juht.
(4) Ametnikku ei või kohustada osalema
ressursimahukal koolitusel, kui ressursimahuka
koolituse kohta soovib ametiasutus sõlmida
halduslepingu, ja rahalist omaosalust nõudval
koolitusel. Samuti ei või ametnikku kohustada osalema
koolitusel, mis toimub väljaspool tööaega.
(5) Koolitusele saatmisel peab käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud isik arvestama olulisi asjaolusid, mis
võivad takistada ametnikul koolitusel viibida.
(6) Kui ametniku on koolitusele saatnud ametiasutus,
hüvitab ametiasutus koolituskulud.
(7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi
Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja
Riigikohtu koolituse korra kehtestab vastava
ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute
kohtuteenistujate koolituse korra võib kehtestada
valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute
haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse
EE
76
üksuse ametiasutuse ametnike koolituse korra kehtestab
valla- või linnavalitsus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata
ametiasutuse koolituse täpsema korra kehtestab
ametiasutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes
käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 nimetatud
Vabariigi Valitsuse määrusest.
(9) Koolituse puhul võib käesoleva paragrahvi lõigetes
7 ja 8 nimetatud koolituse korras ette näha ametniku
rahalise omaosaluse võimaluse.
(10) Koolituse ajal säilitatakse ametnikule palk.
Article 34 Monitoring
and evaluation
See Recital
70.
Provisions
obliging the
Commissio
n to report
regularly or
after a
certain
period of
time to
Parliament
and the
Council on
the
implementa
tion or other
aspects of
the directive
(e.g. review
clauses) do
not have to
be
transposed
since they
are not
addressed to
the Member
EE
77
States.
Provisions
obliging
Member
States to
cooperate
with the
Commissio
n in the
preparation
of such
reports
directly
bind the
Member
States and
so do not
have to be
transposed.
Article 35 Transposition VRKS § 126
lõige 1 VKRS § 126. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 12. juunil.
This is to be
transposed
in a sense
that the
obligation
to introduce
references
to this
Directive is
mandatory.
This is
especially
pertinent
considering
that some of
the text
dates from
Directive
2013/33/EU
, which is
repealed
EE
78
with effect
from 12
June 2026,
so
references
need to be
changed to
this
directive.
The date of
entry into
force of the
Member
State
transpositio
n measures
is a
necessary
element of
the
Commissio
n's review
of the
timely
transpositio
n of a
directive.
Therefore,
it is
important to
clearly
specify in
the
explanatory
document
the date(s)
of the entry
into force
(and entry
into
EE
79
application,
if
applicable)
of the
transpositio
n measures.
Article 36 Repeal
Article 37 Entry into
force
This
provision
has direct
effect and
does not
need to be
transposed
by the
Member
States.
Article 38 Addressees This
provision
identifies
the
addressee of
the
legislation
in question
and does
not need to
be
transposed.
Yellow: Articles/paragraphs where transposition is required
Green: Articles/paragraphs where transposition is optional; if a MS opts for transposing such provisions (often exemptions or voluntary measures),
the Member States have to ensure a correct transposition.
White: Articles/paragraphs where transposition is not required
Bold (regardless of the colour): Articles/paragraphs where the text of Directive 2024/1346 is identical as the text of Directive 2013/33 (or
changes are only grammatical/linguistic but not in substance).
EE
80
* This is a meant to be a general template adaptable to the directive concerned and its specific needs. Categories may remain empty if not applicable (e.g. the
"provision" columns if the articles/paragraphs have already been sufficiently referenced). This table can also be completed/replaced by other explanatory
documents. Several tables or explanatory documents can be provided. Views expressed in this guidance, including the colour code, reflect only the understanding
of the Commission services and are without prejudice to any Commission action or position on the matter. The information provided does not prejudge the
Commission's assessment of the completeness or conformity of national transposition measures, nor of their capacity to satisfy the requirements of legal certainty
imposed the Court of Justice of the European Union, which is the only source of definitive interpretation of EU law.
**This column should include pre-dating or general measures serving to incorporate the directive into national legislation that could impact its transposition. In
this case, the relationship of those measures with the provisions of the Directive should be clearly explained.
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4
Peamiste Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformis
kajastatud sätete temaatiline kaardistus.
1. Varjupaiga- rände ja integratsioonifondi (AMIF) rahastus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 71 – 73
Artikkel 6 lg 3 Solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte
Artikkel 7 lg 4 Strateegiline lähenemisviis varjupaiga- ja rändehaldusele riiklikul
tasandil
Artikkel 71 Rahaline toetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 11
Artikkel 16 lg 4 Tasuta õigusnõustamine haldusmenetluses
Artikkel 75 Üleminekumeetmed
Artikkel 76 Rahaline toetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta)
Põhjenduspunkt 13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Artikkel 18 Rahaline toetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Põhjenduspunktid 27, 43
Artikkel 13 Rahaline toetus
2. Läbiotsimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 21
Artikkel 9 lg 5 Taotleja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 51
Artikkel 15 Julgeolekukontroll
3. Juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) Põhjenduspunktid 13, 27, 28, 29, 33, 35
Artikkel 26 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 27 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 28 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 29 Taotlejale antavad dokumendid
Artikkel 30 Juurdepääs menetlusele kinnipidamisasutustes ja piiripunktides
Artikkel 31 Taotlused, mis esitatakse täiskasvanute nimel, kes vajavad abi õigus- ja
teovõime teostamiseks
2
Artikkel 32 Taotlused, mis esitatakse saatjaga alaealise nimel
Artikkel 33 Saatjata alaealiste taotlused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 16 Juurdepääs rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetlusele
4. Riigis viibimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 91 – 94
Artikkel 3 p 18 liikmesriiki jäämine
Artikkel 10 Õigus jääda riiki haldusmenetluse ajaks
Artikkel 29 lg 9 Taotlejale antavad dokumendid
Artikkel 54 lg 4 Piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht
Artikkel 56 Erandid õigusest jääda liikmesriigi territooriumile korduvate taotluste
korral
Artikkel 68 Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 17 lg 4 Taotleja kohustused ja koostöö pädevate asutustega
Artikkel 45 lg 3 Kinnipeetud taotlejate suhtes kehtivad tähtajad
5. Taotleja õigused ja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 14, 31, 38, 39
Artikkel 8 Üldised tagatised taotlejatele
Artikkel 9 Taotleja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 17 Taotleja kohustused ja koostöö pädevate asutustega
Artikkel 18 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Artikkel 19 Õigus saada teavet
Artikkel 20 Teabe ligipääsetavus
Artikkel 21 Õigus õigusnõustamisele
Artikkel 22 Isiklik vestlus taotlejaga
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Artikkel 9 taustakontrolli läbivate kolmanda riigi kodanike kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artiklid 20 – 36 (rahvusvahelise kaitse saaja kohta)
6. Vestlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 15, 100
Artikkel 9 Taotleja kohustused
Artikkel 11 Taotluse lubatavust käsitlev vestlus
Artikkel 12 Taotluse sisu käsitlev vestlus
Artikkel 13 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 14 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 61
Artikkel 22 Isiklik vestlus taotlejaga
7. Teave välismaalasele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
3
Põhjenduspunktid 16, 30, 28, 29, 31, 33, 45, 86
Artikkel 4 lõige 4 Pädevad asutused
Artikkel 8 lõige 2 Üldised tagatised taotlejatele
Artikkel 12 lõige 1 Taotluse sisu käsitlev vestlus
Artikkel 14 lõige 2 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 15 lõige 2 Õigus õigusnõustamisele ning õigusabile ja esindamisele
Artikkel 23 lõige 6 ja lõige 8 punkt f Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 25 lõige 4 Alaealiste vanuse hindamine
Artikkel 28 lõige 3 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 30 lõige 1 Juurdepääs menetlusele kinnipidamisasutustes ja piiripunktides
Artikkel 33 lõige 1 Saatjata alaealiste taotlused
Artikkel 38 lõige 1 punkt e Otsus taotluse lubatavuse kohta
Artikkel 40 lõige 1 Taotluste sõnaselge tagasivõtmine
Artikkel 42 lõige 2 Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 66 lõige 1 Rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetlusnormid
Artikkel 68 lõige 5 punkt e Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 40
Artikkel 10 lg 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Artikkel 15 Erisätted ja tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artikkel 22 Teavitamine
Lisa 1 Rahvusvahelise kaitse saajale antav teave
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Artikkel 9 lõige 5 Vastuvõtmismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunkt 87
Artikkel 13 lõige 1 Biomeetriliste andmete võtmise kohustus
Artikkel 42 Teabesaamisõigused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 33
Artikkel 11 Teavitamina
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Artikkel 8 Erisätted ja tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 38, 39, 58, 60, 68
Artikkel 18 lõige 1 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Artikkel 19 Õigus saada teavet
Artikkel 20 Teabe ligipääsetavus
Artikkel 25 lõige 7 Saatjata alaealised
Artikkel 46 lõige 1 Üksikasjalikud normid ja tähtajad
Artikkel 51 lõige 3 Teabe jagamine
Artikkel 67 lõige 10 Ümberpaigutamisele eelnev menetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 12, 21, 34, 43
4
Artikkel 5 Teave
Artikkel 8 lõige 2 Taotlejate paigutamine geograafilisse piirkonda
Artikkel 9 lõige 5 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 11 lõige 4 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 lõige 5 Kinnipidamistingimused
Artikkel 23 lõige 3 Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine või tühistamine
8. Menetluslikud eritagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 17, 18, 20, 36, 37
Artikkel 3 punkt 14 Menetluslikke eritagatisi vajav taotleja
Artikkel 13 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 14 lõige 2 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 20 Menetluslike eritagatiste vajaduse hindamine
Artikkel 21 Menetluslikke eritagatisi vajavad taotlejad
Artikkel 23 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 53 lõige 2 punkt c Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 34, 46
Artikkel 48 lõige 2 Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 37, 38
Artikkel 12 Esialgne tervisekontroll ja haavatavus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 36, 37, 40 41, 49
Artikkel 8 lõige 2 Solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras
Artikkel 11 lõige 5 ja 7 Piiril toimuva varjupaiga menetluse suhtes kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras kohaldatavad meetmed
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artikkel 20 lõige 4 Üldnormid
9. Vastuvõtu erivajadused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 37, 39, 47, 48, 62
Artikkel 2 punkt 14 Vastuvõtu erivajadustega taotleja
Artikkel 7 lõige 3 Vastuvõtusüsteemide korraldamine
Artikkel 9 lõige 4 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 10 lõige 3 Kinnipidamine
Artikkel 13 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Artikkel 19 lõige 3 Materiaalsete vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised
reeglid
Artikkel 20 lõige 1 Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 22 lõige 3 Tervishoid
Artikkel 23 lõige 4 Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine või tühistamine
Artikkel 24 Vastuvõtu erivajadustega taotlejad
Artikkel 25 Vastuvõtu erivajaduste hindamine
Artikkel 26 Alaealised
Artikkel 27 Saatjata alaealised
5
Artikkel 28 Piinamise või vägivalla ohvrid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 7, 37, 38
Artikkel 8 lõige 5 punkt b Taustakontrolli nõuded
Artikkel 12 Esialgne tervisekontroll ja haavatavus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 34
Artikkel 48 lõige 2 Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
Artikkel 50 lõige 1 Terviseandmete vahetamine enne taotleja üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 36, 37, 40, 41, 49
Artikkel 8 lõige 2 Solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras
Artikkel 10 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Artikkel 11 lõige 5 ja 7 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras kohaldatavad meetmed
10. Lapse parimad huvid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 23, 36, 37, 52, 62, 67, 69
Artikkel 22 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Artikkel 33 lõige 2 Saatjata alaealiste taotlused
Artikkel 25 Alaealiste vanuse hindamine
Artikkel 44 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused
Artikkel 45 lõige 3 ja 4 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine
Artikkel 54 lõige 2 Piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 35, 38, 39, 40, 41, 44, 45, 48, 62
Artikkel 13 lõige 2 ja 3 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Artikkel 16 Alaealiste kooliminek ja haridus
Artikkel 22 lõige 2 ja 3 Tervishoid
Artikkel 26 Alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 25, 33
Artikkel 11 lõige 3 Teavitamine
Artikkel 12 lõige 4jj Esialgne tervisekontroll ja haavatavus
Artikkel 13 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 44, 65, 68
Artikkel 48 lõige 2 Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 44 – 47
Artikkel 1 punkt d Eurodac-süsteemi eesmärk
Artikkel 14 Alaealisi käsitlevad erisätted
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 16, 64
Artikkel 20 lõige 5 Üldnormid
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 36, 48
Artikkel 11 lõige 5 ja 7 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras kohaldatavad meetmed
11. Saatjata alaealine, sh esindaja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 35, 37, 55
Artikkel 3 punkt 6 Mõisted
Artikkel 23 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 25 Alaealiste vanuse hindamine
Artikkel 26 lõige 1 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 32 Taotlused, mis esitatakse saatjaga alaealise nimel
Artikkel 33 Saatjata alaealiste taotlused
Artikkel 42 lõige 3 Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 53 lõige 1 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid
Artikkel 58 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid
Artikkel 59 lõige 6 Erandid õigusest jääda liikmesriigi territooriumile korduvate
taotluste korral
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 42 – 44
Artikkel 2 punkt 5 ja 13 Mõisted
Artikkel 5 lõige 2 Teave
Artikkel 11 lõige 5 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 13 lõige 2, 3 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Artikkel 27 Saatjata alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 33
Artikkel 2 punkt 7 ja 11 Mõisted
Artikkel 13 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 36
Artikkel 10 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 53, 54, 84
Artikkel 2 lõige 11 ja 12 Mõisted
Artikkel 23 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 45 – 47
Artikkel 14 Alaealisi käsitlevad erisätted
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunkt 14
Artikkel 8 lõige 6 Riigisisese kaitse alternatiiv
Artikkel 33 Saatjata alaealised
12. Vastuvõtt ja RCD kohaldumine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
7
Põhjenduspunktid 27, 58, 61, 62, 63, 65, 67, 69, 76
Artikkel 9 lõige 4 Taotleja kohustused
Artikkel 18 lõige 3 Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 20 lõige 1 Menetluslike eritagatiste vajaduse hindamine
Artikkel 22 lõige 2 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Artikkel 23 lõige 1 ja 2 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 26 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 34 lõige 5 Taotluste läbivaatamine
Artikkel 43 lõige 2 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Artikkel 53 lõige 2 punkt b Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 9
Artikkel 2 lõige 2i Liikmesriigi põhjendatud taotlus
Artikkel 3 lõige 6a Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse kindlaks kriisiolukorra
või vääramatu jõu olukorra olemasolu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 11, 38
Artikkel 4 lõige 1 punkt b ja lõige 2 Seos muude õigusaktidega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 44
Artikkel 6 lõige 2 Solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte
Artikkel 18 lõige 1 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Artikkel 44 lõige 4 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Tervik
Artikkel 3 Kohaldamisala
Artikkel 19 lõige 1 Materiaalsete vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised
reeglid
13. Vastuvõtmise kitsendamine ja ära võtmine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 44
Artikkel 18 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 8, 12, 47, 62
Artikkel 21Vastuvõtutingimused muus liikmesriigis kui selles, kus taotleja on
kohustatud viibima
Artikkel 23 Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine või tühistamine
Artikkel 29 Edasikaebused
14. Päritoluriigi teave
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 38, 83
Artikkel 34 lõige 2 punkt c Taotluste läbivaatamine
Artikkel 35 lõige 7 Läbivaatamismenetluse kestus
Artikkel 42 lõige 1 punktid b ja j Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 59 lõige 3 Turvalise kolmanda riigi mõiste
Artikkel 60 lõige 2 ja 3 Turvalise kolmanda riigina käsitamine liidu tasandil
8
Artikkel 61 lõige 3 Turvalise päritoluriigi mõiste
Artikkel 62 lõige 3 Turvalise päritoluriigina käsitamine liidu tasandil
Artikkel 64 lõige 3 Kolmandate riikide käsitamine turvalise kolmanda riigi või
turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 24, 61
15. Turvalised riigid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 45 – 59, 50 – 53, 79, 80 - 85
Artiklid 57 – 64: tulemuslik kaitse, esimene varjupaigariik, turvaline kolmas riik,
turvaline päritoluriik, rakendamine EL ja LR tasemel
Artikkel 74 Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 77 Seire ja hindamine
KOM delegeeritud aktid, millega kehtestatakse nimekiri turvalistest kolmandatest
riikidest.
16. Kiirendatud menetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 55, 65
Artikkel 21 lõige 2 Menetluslikke eritagatisi vajavad taotlejad
Artikkel 35 lõige 3 Läbivaatamismenetluse kestus
Artikkel 42 Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 52
Artikkel 17 lõige 1 Tööhõive
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 6, 55, 56, 57, 58
Artikkel 3 lõige 2 Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse kindlaks kriisiolukorra
või vääramatu jõu olukorra olemasolu
Artikkel 14 Kiirendatud menetlus
17. Taustakontroll
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 57
Artikkel 26 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 27 lõige 1, lõige 7 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 43 lõige 1 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunkt 6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Tervik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 16 lõige 4 Juurdepääs rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise
menetlusele
Artikkel 48 lõige 2 punkt c Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
18. Rahvusvahelise kaitse piirimenetlus
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 58 – 60, 61 – 75
Artikkel 21 lõige 2 Menetluslike eritagatisi vajavad taotlejad
Artikkel 43 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Artikkel 44 Piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused
Artikkel 45 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine
Artikkel 46 Piisav suutlikkus liidu tasandil
Artikkel 47 Liikmesriigi piisav suutlikkus
Artikkel 48 Liikmesriigi piisava suutlikkuse saavutamise korral kohaldatav meede
Artikkel 49 Liikmesriigi teavitus piisava suutlikkuse saavutamise korral
Artikkel 50 Liikmesriigi teavitus taotluste iga-aastase maksimaalse arvu saavutamise
korral
Artikkel 51 Tähtajad
Artikkel 52 Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramine ja ümberpaigutamine
Artikkel 53 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid
Artikkel 54 Piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 39, 43 – 47, 49
Artikkel 11 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kriisiolukorras või vääramatu
jõu olukorras kohaldatavad meetmed
Komisjoni rakendusakt
19. Tagasisaatmise piirimenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 68, 70, 71
Artikkel 37 Taotluse suhtes keelduva otsuse ja tagasisaatmisotsuse tegemine
Artikkel 38 lõige 1 punkt e Otsus taotluse lubatavuse kohta
Artikkel 42 lõige 1 punkt d Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 43 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Artikkel 48 lõige 1 Liikmesriigi piisava suutlikkuse saavutamise korral kohaldatav
meede
Artikkel 49 lõige 1 punkt a Liikmesriigi teavitus piisava suutlikkuse saavutamise
korral
Artikkel 51 lõige 2 Tähtajad
Artikkel 67 lõige 1 punkt e Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 39
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Tervik
20. Korduv taotlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 77, 78, 88, 93
Artikkel 3 punkt 19 Mõisted
Artikkel 27 lõige 6 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 28 lõige 1 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 34 lõige 4, lõige 5 punkt d Taotluste läbivaatamine
Artikkel 38 lõige 2 Otsus taotluse lubatavuse kohta
Artikkel 42 lõige 1 punkt g, lõige 2 punkt c Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
10
Artikkel 23 lõige 1, lõige 2 punkt c, lõige 4, lõige 5 Materiaalsete vastuvõtutingimuste
kitsendamine või tühistamine
21. Kaitse ära võtmine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 5, 7, 8, 86, 87, 95, 105
Artikkel 1 Reguleerimisese
Artikkel 2 Kohaldamisala
Artikkel 3 punkt 17 Mõisted
Artikkel 4 lõige 1 punkt c Pädevad asutused
Artikkel 18 lõige 2 punkt a Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 65 Rahvusvahelise kaitse äravõtmine
Artikkel 66 Rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetlusnormid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunkt 54
Artikkel 3 punkt 14 Mõisted
Artikkel 14 Pagulasseisundi äravõtmine
Artikkel 19 Täiendava kaitse seisundi äravõtmine
Artikkel 24 lõige 5 Elamisload
22. Otsuse vaidlustamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 87, 91 – 95
Artikkel 67 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Artikkel 68 Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 62
Artikkel 43 Õiguskaitsevahendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Artikkel 9 lõige 5 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 11 lõige 3 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 29 Edasikaebused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunkt 54
23. Õigusnõustamine ja esindamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 87, 93
Artikkel 8 lõige 2 punkt d Üldised tagatised taotlejatele
Artikkel 13 lõige 4, lõige 13 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 14 lõige 6 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 15 Õigus õigusnõustamisele ning õigusabile ja esindamisele
Artikkel 16 Tasuta õigusnõustamine haldusmenetluses
Artikkel 17 Tasuta õigusabi ja esindamine edasikaebemenetluses
Artikkel 18 lõige 2 ja 3 Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 19 Tasuta õigusnõustamise, õigusabi ja esindamise pakkumise tingimused
Artikkel 22 lõige 4 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Artikkel 23 lõige 6, lõige 8 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 33 lõige 1 Saatjata alaealiste taotlused
11
Artikkel 36 lõige 1 Taotlusi käsitlevad otsused
Artikkel 40 lõige 1 Taotluste sõnaselge tagasivõtmine
Artikkel 67 lõige 8 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Artikkel 68 lõige 5 punkt c Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 39
Artikkel 19 lõige 1 punktid l-m Õigus saada teavet
Artikkel 21 Õigus õigusnõustamisele
Artikkel 43 Õiguskaitsevahendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 34, 47
Artikkel 5 lõige 1 Teave
Artikkel 11 lõige 4 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 lõige 4 Kinnipidamistingimused
Artikkel 20 lõige 2, lõige 7 Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 29 Edasikaebused
24. Tõlge
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 93
Artikkel 14 lõige 3 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 20 lõige 1 Menetluslike eritagatiste vajaduse hindamine
Artikkel 34 lõige 4 Taotluste läbivaatamine
Artikkel 35 lõige 7 punkt c Läbivaatamismenetluse kestus
Artikkel 40 lõige 2 Taotluste sõnaselge tagasivõtmine
Artikkel 41 lõige 3 Taotluse kaudne tagasivõtmine
Artikkel 67 lõige 4 ja 5 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Artikkel 68 lõige 5 punkt b Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Artikkel 5 lõige 2 Teave
Artikkel 9 lõige 5 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 11 lõige 4 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 lõige 5 Kinnipidamistingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Artikkel 10 lõige 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Artikkel 15 Erisätted ja tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 38
Artikkel 20 lõige 1 Teabe ligipääsetavus
Artikkel 22 lõige 4 Isiklik vestlus taotlejaga
Artikkel 42 lõige Üleandmisotsusest teatamine
Artikkel 43 lõige 4 Õiguskaitsevahendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Artikkel 11 lõige 3 Teavitamine
Artikkel 13 lõige 3 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Artikkel 42 lõige 1 ja 3 Teabesaamisõigused
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artikkel 22 Teavitamine
25. Andmete säilitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 99, 100
Artikkel 72 Andmete säilitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Põhjenduspunkt 24
Artikkel 9 lõige 12 Vastuvõtmismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Artikkel 18 lõige 7 Taustakontrolli lõpetamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 55, 58, 59, 63 – 65
Artikkel 29 Andmete säilitamine
26. Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 15, 33, 63, 69
Artikkel 4 lõige 2 Pädevad asutused
Artikkel 6 ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti roll
Artikkel 18 lõige 3 Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 30 Juurdepääs menetlusele kinnipidamisasutustes ja piiripunktides
Artikkel 53 lõige 2 punkt e Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunktid 11
Artikkel 5 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 26, 27, 32, 33, 40
Artikkel 2 punkt 9 Kohaldamisala
Artikkel 10 Kinnipidamine
Artikkel 11 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 Kinnipidamistingimused
Artikkel 13 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 4, 9, 11, 15, 27, 35
Artikkel 2 punkt 12 Mõisted
Artikkel 8 lõige 7 Taustakontrolli nõuded
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 65
Artikkel 44 Kinnipidamine
Artikkel 45 Kinnipeetud taotlejate suhtes kehtivad tähtajad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 48
13
27. Liikumisvabaduse piirang
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Artikkel 9 lõige 4 Taotleja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 15, 16, 19, 20, 21 – 25
Artikkel 9 Liikumisvabaduse piirangud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 17 lõige 4 Taotleja kohustused ja koostöö pädevate asutustega
28. Erandid kriisiolukorras (ei hõlma ebaproportsionaalset survet)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta) Tervik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunktid 12, 19
Artikkel 1 lõige 1 reguleerimisese ja kohaldamisala
Artikkel 6 Piiril toimuva tagasisaatmismenetluse suhtes kriisiolukorras kohaldatavad
meetmed
Artikkel 7 Menetlusnormid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 6, 36, 66, 67
Artikkel 27 lõige 1 saatjata alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 28, 29
Komisjoni soovitus 2020/1366 rändevaldkonna kriisiohje kohta
29. Erandid ebaproportsionaalse surve korral (v.a. solidaarsusmehhanism)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 26, 32
Artikkel 13 lõige 6 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 23 lõige 3 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 27 lõige 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 28 lõige 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 35 lõige 2, lõige 5 Läbivaatamismenetluse kestus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 9,
Artikkel 2 punkt 24, 25 Mõisted
Artikkel 23 lõige 3 Alaealise suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 20, 36, 66
Artikkel 20 lõige 10 punkt b Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 27 Saatjata alaealised
Artikkel 32 Valmisoleku planeerimine
30. Arstiabi ja tervisekontroll
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 46
14
Artikkel 15 Tervisekontroll
Artikkel 19 Materiaalsete vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised reeglid
Artikkel 22 Tervishoid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 11, 73
Artikkel 8 lõige 5 Riigisisese kaitse alternatiiv
Artikkel 32 Tervishoid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 50 Terviseandmete vahetamine enne taotleja üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 14, 15, 57, 62
Artikkel 20 lõige 4 Menetluslike erivajaduste hindamine
Artikkel 20 Meditsiiniline läbivaatus
Artikkel 52 lõige 2 punkt d Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 36
Artikkel 2 punkt 1 Mõisted
Artikkel 8 lõige 5 punkt a Taustakontrolli nõuded
31. Perekonna ühtsuse tagamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 15, 44, 48, 50
Artikkel 27 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 44 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused
Artikkel 45 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine
Artikkel 54 lõige 2 Piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse koht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 49
Artikkel 2 punkt 3 Mõisted
Artikkel 7 lõige 3 Vastuvõtusüsteemide korraldamine
Artikkel 13 Vastuvõtusüsteemide korraldamine
Artikkel 14 Perekonnad
Artikkel 20 lõige 2 Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 27 lõige 9 ja 10 Saatjata alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 18 – 20, 58, 59
Artikkel 3 punkt 9 Mõisted
Artikkel 23 Perekonna ühtsuse säilitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 48, 52 – 54, 70
Artikkel 2 lõige 8 Mõisted
Artikkel 67 lõige 6 Ümberpaigutamisele eelnev menetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 8
Artikkel 10 lõige 2
Artikkel 11 lõige 5, lõige 7
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Põhjenduspunktid 16, 17
Artikkel 5 lõige 4 Vastuvõtmise tingimuste täitmine
Artikkel 9 lõige 2 Vastuvõtmismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 44, 46
Artikkel 14 Alaealisi käsitlevad erisätted
32. Põgenemine ja põgenemise oht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 40
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 12, 15, 19, 20, 23, 24, 28
Artikkel 2 punktid 11, 12 Mõisted
Artikkel 9 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 10 lõige 4 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 58
Artikkel 2 punktid 17 – 18 Mõisted
Artikkel 19 lõige 1 punkt n Õigus saada teavet
Artikkel 38 lõige 2 Menetluse algatamine
Artikkel 46 lõige 2 Üksikasjalikud normid ja tähtajad
Artikkel 44 lõige 2 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 6, 11
Artikkel 6 Liikmesriigi territooriumile sisenemise luba
Artikkel 7 lõige 1 Taustakontroll liikmesriigi territooriumil
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunktid 9, 11
Artikkel 4 lõige 5 Piiril toimuv tagasisaatmis menetlus
Artikkel 5 lõige 3 Kinnipidamine
33. Tähtajad kohtule
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 87
Artikkel 51 Tähtajad
Artikkel 69 Esimeses astmes tehtud otsuste peale esitatud edasikaebuse menetlemise
kestus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 43 lõige 3 Õiguskaitsevahendid
Artikkel 44 lõige 5 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Artikkel 11 lõige 3, lõige 5, lõige 6 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 5
Rakendusaktide kavandid
EELNÕU
5.12.2025
KULTUURIMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Kohanemisprogrammi andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2232 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Andmekogu nimetus
(1) Andmekogu nimetus on kohanemisprogrammi andmekogu (edaspidi andmekogu).
(2) Andmekogu ametlik lühend on KOPA.
(3) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Adaptation Programme Database.
§ 2. Andmekogu pidamise eesmärk ning andmete töötlemine ja kasutamine
(1) Andmekogu pidamise eesmärk on korraldada ja hallata Eestis elavate välismaalaste
kohanemisprogrammi sihtrühmade andmeid, tagades programmiga seotud toimingute
läbiviimise ning kohanemisprogrammi sihipärase pakkumise.
(2) Andmekogus töödeldakse andmeid kohanemisprogrammi sihtrühma kuuluvate isikute,
nende programmis osalemise, teenusele suunamise ja teenuse kasutamise kohta. (3)
Andmekogu andmeid kasutatakse:
1) kohanemisprogrammi läbiviimise korraldamiseks;
2) kohanemisprogrammi tulemuste jälgimiseks ja analüüsimiseks;
3) statistiliste ja aruandluslike eesmärkide täitmiseks;
4) avalike teenuste osutamiseks põhimõttel, et isikuandmeid küsitakse üks kord.
§ 3. Vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
(2) Andmekogu volitatud töötlejad on ...
§ 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
2
1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest;
2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;
4) tagab koos volitatud töötlejaga andmete tervikluse, kaitse ja säilimise;
5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
6) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist;
7) peab arvestust andmete esitamise ja väljastamise üle;
8) säilitab iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija
tuvastamist võimaldavad andmed, kuupäeva ja kellaaja ning andmed toimingu liigi kohta.
(2) Volitatud töötleja:
1) tagab andmekogu igapäevase haldamise ja arendamise vastavalt vastutava töötleja juhistele;
2) tagab andmekogu küberturvalisuse ja tehnilise toimimise;
3) korraldab teenuseintsidentide käsitlemise;
4) tagab andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse.
§ 5. Andmekogu pidamine ja andmete kaitse
(1) Andmete kaitsel tagatakse:
1) käideldavus – andmete kasutatavus volitatud isikutele;
2) terviklus – andmete tahtmatu või tahtliku muutmise vältimine;
3) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus üksnes volitatud isikutele
(2) Andmekogu andmete turvaklass on...
2. peatükk
Andmekogu andmed
§ 6. Andmekoosseis Andmekogus on järgmised andmed:
1) koolituste ja muude kohanemisteenuste andmed ;
2) teenusepakkujate andmed;
3) kohanemisprogrammis osalejate andmed;
4) teenuse pakkumiste ehk suunamiste, teenustes osalemise ja tulemuste andmed;
5) …
§ 7. Isikuandmed
(1) Andmekogusse kantakse kohanemisprogrammi sihtrühma kuuluva isiku kohta järgmised
andmed:
1) ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus, rahvus ja sünniriik;
2) kontaktandmed, sealhulgas aadress, e-posti aadress ja telefoninumber;
3) hariduse ja töötamise andmed;
4) keeleoskus;
5) Eestis viibimise seadusliku aluse andmed ja elamisloa kehtivusaeg;
6) teave erivajaduse või terviseseisundi kohta, mis mõjutab programmis osalemist.
3. peatükk
Andmete kandmine andmekogusse
§ 8. Andmeandjad
3
(1) Andmekogu andmeandjad on:
1) teenusepakkujad – teenuste andmed ja teenustes osalemise tulemuste andmed;
2) kohanemisprogrammi teenustes osalejad – kontaktandmed;
3) rahvastikuregister – käesoleva määruse §-s 7 nimetatud andmed;
4) rahvusvahelise kaitse andmise register – käesoleva määruse §-s 7 nimetatud andmed;
5) elamislubade ja töölubade register – käesoleva määruse § 7 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud
andmed;
6) Eesti hariduse infosüsteem – käesoleva määruse § 7 punktis 3 nimetatud hariduse andmed;
7) töötukassa andmekogu –
8) töötamise register –
(2) Andmevahetus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu.
§ 9. Andmete õigsus ja uuendamine
(1) Vastutav ja volitatud töötleja tagavad andmete ajakohasuse.
(2) Vigade ilmnemisel parandatakse andmed viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva
jooksul pärast ebaõige andme tuvastamist.
4. peatükk
Juurdepääs ja andmete väljastamine
§ 10. Juurdepääs andmekogule
(1) Andmekogu andmed on asutusesiseseks kasutamiseks.
(2) Juurdepääs andmetele on vastutava ja volitatud töötleja määratud ametnikel või töötajatel
teenistusülesannete täitmiseks.
(3) Kolmandatele isikutele antakse juurdepääs üksnes seadusest tuleneva aluse olemasolul.
§ 11. Andmete väljastamine ja logimine
(1) Andmeid väljastatakse seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Kõik andmekogusse tehtud päringud ja kanded logitakse ning logiandmeid säilitatakse 15
aastat.
5. peatükk
Andmete säilitamine, järelevalve ja likvideerimine
§ 12. Andmete säilitamine
Andmeid säilitatakse kõige kauem 15 aastat pärast kohanemisprogrammi lõpetamist.
§ 13. Järelevalve
Andmekogu pidamise üle teostavad järelevalvet vastutav töötleja ning andmekaitse
järelevalveasutused.
§ 14. Rahastamine
4
Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu.
§ 15. Likvideerimine
Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel.
6. peatükk
Rakendussäte
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 31. oktoobril 2029. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Kultuuriminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
kantsler
5
EELNÕU
5.12.2025
KULTUURIMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõike 3 alusel.
§ 1. Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§471 lõike 2“ tekstiosaga „§ 96 lõike 3“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) rahvusvahelise kaitse taotleja.“;
3) paragrahvi 7 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahvusvahelise kaitse saaja on kohustatud läbima rahvusvahelise kaitse teemamooduli
ning käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe A1-, A2-, ja B1-tasemel.“;
4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Rahvusvahelise kaitse taotleja on kohustatud läbima sisseelamise teemamooduli ning
käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe A1-tasemel.“
2) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Keeleõppe kulude tagasinõudmine
(1) Ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppekulude üle peab arvestust
kohanemisprogrammi korraldaja.
(2) Keeleõppekulude arvestamise aluseks võetakse õppemooduli maksumus ja õppemoodulis
osalemise kordade arv.
(3) Kui ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse saaja ei ole omandanud välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud ajal talle kohustuslikku keeleoskustaset,
nõuab kohanemisprogrammi korraldaja keeleõppekulud välismaalaselt sisse.
(4) Kohanemisprogrammi korraldaja koostab kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta sai
keeleoskustaseme omandamise kohustuse rikkumisest teada, õppekulude teatise
(edaspidi teatis), mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) välismaalase nimi ja isikukood;
2) välismaalase kontaktandmed;
3) teatise koostamise õiguslik alus;
6
4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kulude nimetused, suurused ja keeleõppekulude
kogusumma ning keeleõppekulude kujunemise põhjendused ja arvestused;
5) selgitus keeleõppekulude hüvitamise kohustuse kohta ;
6) arvelduskonto andmed keeleõppekulude hüvitamiseks;
7) teatise koostaja nimi, kontaktandmed ja allkiri või e-tempel;
8) teatise koostamise kuupäev;
9) vaidlustamisviide.
(5) Kohanemisprogrammi korraldaja toimetab teatise välismaalasele viivitamata kätte.
(6) Õppekulusid hüvitama kohustatud välismaalane hüvitab keeleõppekulud
kohanemisprogrammi korraldajale kuue kuu jooksul teatise saamisest arvates, arvestades
käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud erisusi.
(7) Keeleõppekulusid hüvitama kohustatud välismaalasel on võimalik esitada
kohanemisprogrammi korraldajale kirjalik põhjendatud taotlus keeleõppekulude hüvitamise
ajatamiseks. Taotluse keeleõppekulude hüvitamise ajatamiseks peab esitama kümne tööpäeva
jooksul teatise saamisest arvates või viivitamata keeleõppekulude hüvitamise ajatamise
vajaduse ilmnemisel. Taotluse kohta tehtud otsus peab vastama haldusmenetluse seaduses
haldusaktile sätestatud nõuetele.
(8) Kohanemisprogrammi korraldaja võib erandina vabastada välismaalase keeleõppekulude
hüvitamise kohustusest juhul kui välismaalasel ei ole võimalik keeleoskustaset omandada
mõjuval põhjusel. Taotluse keeleõppekulude hüvitamisest vabastamiseks peab esitama kümne
tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates või viivitamata keeleõppekulude hüvitamisest
vabastamise vajaduse ilmnemisel. Taotluse kohta tehtud otsus peab vastama haldusmenetluse
seaduses haldusaktile sätestatud nõuetele.
(9) Kui keeleõppekulusid hüvitama kohustatud välismaalane ei tasu keeleõppekulusid teatises
märgitud tähtajaks ega esita keeleõppekulude hüvitamise ajatamise taotlust või
keeleõppekulude hüvitamisest vabastamise taotlust, teeb kohanemisprogrammi korraldaja
keeleõppekulude sissenõudmiseks kirjaliku avalduse kohtutäiturile ja lisab sellele
täitedokumendina käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teatise.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Kultuuriminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
kantsler
7
EELNÕU
5.12.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja
pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate
tõendite ja andmete loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 48 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Toimingute sooritamine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud sooritab rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase
staatuse või täiendava kaitse pikendamise taotleja ning nende perekonnaliige (edaspidi taotleja)
isiklikult või seadusliku esindaja kaudu. Need käesolevas määruses sätestatud toiminguid, mille
nende olemuse tõttu peab sooritama isiklikult, sooritab taotleja isiklikult.
(2) Alaealise või piiratud teovõimega täisealise taotleja eest sooritab käesolevas määruses
sätestatud toimingud tema seaduslik esindaja, alaealine või piiratud teovõimega täisealine
taotleja viibib rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise juures. Toimingu sooritamisel esitab
seaduslik esindaja isikut ja esindusõigust tõendava dokumendi.
§ 2. Isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine toimingute sooritamisel
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingute sooritamisel kontrollitakse taotleja
isikusamasust isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel
või tuvastatakse isik välisriigi reisidokumendi alusel.
(2) Kui alla 15-aastasele taotlejale ja saatjata alaealisele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud dokumenti, tuvastatakse tema isik sünnitunnistuse ja seadusliku esindaja
ütluste alusel.
(3) Kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitab isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1
ja 2 nimetatud dokumente, tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust automaatse
biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu andmete või muu dokumentaalse tõendi
alusel. Tõendi puudumise korral tuvastatakse isik tema või tema seadusliku esindaja ütluste
alusel ning rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõttev ametnik teeb taotlusele vastava märke.
§ 3. Taotluse esitamine ja menetlusse võtmine
(1) Rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlus (edaspidi koos rahvusvahelise kaitse taotlus)
ning elamisloa pikendamise taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Elamisloa taotlus vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse menetluse raames.
8
(3) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne tähtajalise elamisloa
kehtivusaja lõppemist.
(4) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse teeninduses või elektrooniliselt iseteeninduses.
(5) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib elamisloa
pikendamise taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu selle kaaskirjaga, kui tema
isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus võetakse menetlusse nende
Politsei- ja Piirivalveametis vastuvõtmise päeval.
(7) Kui taotleja jätab elamisloa pikendamise taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki
nõutud dokumente, taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid puudusi,
määrab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja,
selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(8) Puuduste kõrvaldamise ajaks taotluse menetlustähtaeg peatub.
§ 4. Taotlusele ja taotlusele lisatavatele dokumentidele ning fotole esitatavad nõuded
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlus ning elamisloa pikendamise taotlus peavad olema täidetud
suurtähtedega loetavas kirjas eesti või mõnes muus keeles, milles taotleja suudab end
arusaadavaks teha. Iseteeninduses täidetakse elamisloa pikendamise taotlus eesti, inglise või
vene keeles.
(2) Taotlusel ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik käesolevas määruses
ettenähtud andmed. Taotluse väljad peab täitma tumedas kirjas.
(3) Taotluses peab isiku nimi olema kirjutatud vastavalt taotleja isikut tõendavas dokumendis
esitatud ladinatähelisele nimekujule. Kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isikul puudub
käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokument, esitatakse taotluses isikunimi ladina
tähtedes.
(4) Taotlusele lisatud foto peab vastama isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel
valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut tõendava dokumendi
väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
(5) Kui elamisloa pikendamise taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma
allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile, see ei
sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Allkirjale lisatakse taotleja nimi ja allkirjastamise
kuupäev.
§ 5. Allkirjanäidis
(1) Taotlusele kirjutab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjanäidise oma käega. Kui taotleja ei
ole võimeline allkirjanäidist kirjutama, jäetakse allkirjanäidis kirjutamata. Taotlust vastuvõttev
ametnik teeb taotlusele selle põhjuse kohta märke.
(2) Alla 15-aastase, piiratud teovõimega täisealise või allkirjavõimetu taotleja taotlusel jäetakse
allkirjanäidis kirjutamata. 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja võib
taotlusele allkirjanäidise kirjutada.
9
(3) Taotleja kirjutab allkirjanäidise tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on
soovitatavalt 0,8–1,5 millimeetrit.
(4) Taotleja ei pea allkirjanäidist kirjutama, kui ta esitab elamisloa pikendamise taotluse
iseteeninduses.
§ 6. Esitatud andmete õigsuse kinnitamine
(1) Taotleja allkirjastab taotluse iga lehekülje. Allkirjastamisega kinnitab ta, et ta ei ole esitanud
taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente.
(2) Kui taotleja esitab elamisloa pikendamise taotluse iseteeninduses, kinnitab ta, et ta ei ole
esitanud taotluses valeandmeid.
(3) Kui taotleja ei ole võimeline taotlust allkirjastama, jäetakse vastavad väljad tühjaks. Taotlust
vastuvõttev ametnik teeb taotlusele märke väljade tühjaks jätmise põhjuse kohta.
§ 7. Andmete ja dokumentide esitamine
(1) Taotleja on kohustatud andma Politsei- ja Piirivalveametile suulisi ja kirjalikke seletusi,
esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid ning kõik tema valduses olevad dokumendid või
tõendid, mis omavad rahvusvahelise kaitse taotluse või elamisloa pikendamise taotluse
menetlemisel tähtsust.
(2) Kui taotleja jätab Politsei- ja Piirivalveametile esitamata dokumendi või tõendi, mis on tema
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel või elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel
olulise tähtsusega ning mida taotlejal on võimalik selle puudumisel hankida, või kui taotleja
esitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid, annab ebaõigeid
seletusi või jätab andmeid teadvalt esitamata või seletusi andmata, siis võib Politsei- ja
Piirivalveamet lõpetada rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse keelduva otsusega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine
menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348,
22.05.2024) sätestatud alusel ja korras. Tehtud otsusest teavitatakse taotlejat viivitamata.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti kutsel on taotleja kohustatud isiklikult ilmuma Politsei- ja
Piirivalveametisse kirjalike või suuliste seletuste andmiseks elamisloa andmise või elamisloa
pikendamise aluseks olevate asjaolude kohta.
§ 8. Ärakuulamine ning otsuste ja toimingute teatavaks tegemine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud ja haldusaktid tehakse teatavaks taotleja esitatud
kontaktandmetel. Kui taotlejal on esindaja, tehakse määruses sätestatud toimingud ja
haldusaktid teatavaks esindaja esitatud kontaktandmetel.
(2) Rahvusvahelise kaitse andmise elamisloa andmise, pikendamise ning elamisloa andmisest
või pikendamisest keeldumise otsus tehakse taotlejale või tema esindajale teatavaks kirjalikult
posti teel või muul sobival viisil. Kui taotlejal on esindaja, siis tõlgitakse taotlejale
arusaadavasse keelde nimetatud otsuse resolutiivosa. Kui taotlejal ei ole esindajat, tõlgitakse
nimetatud otsus taotlejale tervikuna kirjalikult või suuliselt.
10
(3) Politsei- ja Piirivalveamet saadab rahvusvahelise kaitse või perekonnaliikme elamisloa
saanud välismaalasele tema rahvusvahelise kaitse ära võtmise ja elamisloa kehtetuks
tunnistamise menetluse algatamise kohta kirjaliku teate. Enne rahvusvahelise kaitse ära võtmise
ja elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist annab Politsei- ja Piirivalveamet
välismaalasele võimaluse esitada vastuväiteid ja arvamusi.
(4) Rahvusvahelise kaitse või perekonnaliikme elamisloa saanud välismaalase elamisloa
kehtetuks tunnistamise otsus tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks rahvastikuregistris
registreeritud elukoha aadressil. Kui välismaalasel on esindaja, tehakse otsus teatavaks
kirjalikult tema esindajale esindaja esitatud kontaktandmetel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste teatavaks tegemine loetakse toimunuks,
kui taotlejale või tema esindajale on toimetatud kätte kirjalik teade taotleja või tema esindaja
esitatud postiaadressil. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse teatavaks tegemine
loetakse toimunuks, kui välismaalasele on toimetatud kätte kirjalik teade rahvastikuregistris
registreeritud elukoha andmetel või kui välismaalase esindajale on toimetatud kätte kirjalik
teade esindaja esitatud postiaadressil.
2. peatükk
Rahvusvahelise kaitse taotluses, perekonnaliikme elamisloa taotluses ja
elamisloa pikendamise taotluses esitatavad andmed ja dokumendid
§ 9. Rahvusvahelise kaitse taotluses esitatavad andmed
(1) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja järgmised andmed:
1) …
(2) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja enda isikut tõendavate dokumentide,
päritoluriigist lahkumise, päritoluriigis kasutatud sidevahendite, reisiteekonna ja Eestisse
saabumise kohta järgmised andmed:
1) …
(3) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja enda rahvusvahelise kaitse taotlemise
põhjuste ja sellega seotud asjaolude kohta järgmised andmed:
1) …
(4) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja täiendavalt järgmised andmed:
1) …
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud andmetele kannab ametnik taotlusele
järgmised andmed:
1) …
§ 10. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotluses esitatavad andmed
(1) Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliige esitab elamisloa taotluses järgmised andmed:
1) ...
§ 11 Elamisloa pikendamise taotluses esitatavad andmed
11
(1) Elamisloa pikendamise taotluses esitab rahvusvahelise kaitse saajajärgmised andmed:
1) …
(2) Elamisloa pikendamise taotluses esitab rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase
perekonnaliige järgmised andmed:
1) …
§ 12. Esindajast teatamine
Kui taotleja volitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses või elamisloa pikendamise
taotluse menetluses pärast taotluse esitamist ennast esindama teise isiku, peab ta Politsei- ja
Piirivalveametile viivitamata teatama esindaja nime ja kontaktandmed ning edastama volikirja
koopia.
§ 13. Elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid
Elamisloa pikendamise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid:
1) …
§ 14. Õigeid andmeid tõendav dokument
Kui taotleja taotleb elamisluba põhjusel, et reisidokumenti või elamisloakaardile kantud
andmed on muutunud või ebaõiged, lisab ta elamisloa taotlusele õigeid andmeid tõendava
dokumendi.
3. peatükk
Taotluse läbivaatamine
§ 15. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi, kui selle läbivaatamise eest vastutab Eesti
Vabariik, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1351, mis käsitleb
varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL)
2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351,
22.05.2024). Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määrab
Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi ja otsustab
rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise määruses (EL)
2024/1348 sätestatud tähtaegade jooksul.
(3) Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud korras. Rahvusvahelise kaitse
taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise, selle põhjuse ja otsuse tegemise uue eeldatava
tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale või tema esindajale kirjalikult teatavaks
taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
§ 16. Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Elamisloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse teeb Politsei- ja
Piirivalveamet kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid kõige hiljem kümme
12
päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist, kui elamisloa pikendamise taotlus on
esitatud vähemalt kolm kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada,
kui elamisloa pikendamise taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse
ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse
läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(3) Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi uus
tähtaeg ületada käesolevas määruses sätestatud esialgset tähtaega. Taotluse läbivaatamise
tähtaja pikendamise, selle põhjuse ja uue tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale või
tema esindajale kirjalikult teatavaks taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
4. peatükk
Rakendussäte § 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
13
EELNÕU
5.12.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja
pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate
tõendite ja andmete loetelu ning teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 76 lõike 9 alusel.
1. peatükk
Üldsätted § 1. Toimingute sooritamine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud sooritab ajutise kaitse saaja või ajutise kaitse
alusel elamisloa pikendamise taotleja ning nende perekonnaliige (edaspidi taotleja) isiklikult
või seadusliku esindaja kaudu. Need käesolevas määruses sätestatud toimingud, mille nende
olemuse tõttu peab sooritama isiklikult, sooritab taotleja isiklikult.
(2) Alaealise või piiratud teovõimega täisealise taotleja eest sooritab käesolevas määruses
sätestatud toimingud tema seaduslik esindaja, kui nad viibivad Eestis ja see ei ole vastuolus
taotleja õiguste ega huvidega.
(3) Saatjata alaealise eest sooritab käesolevas määruses sätestatud toimingud tema esindaja
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud korras.
(4) Toimingu sooritamisel esitab seaduslik esindaja isikut ja esindusõigust tõendava
dokumendi.
§ 2. Isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine toimingute sooritamisel
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingute sooritamisel kontrollitakse taotleja
isikusamasust isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel
või tuvastatakse isik välisriigi reisidokumendi alusel.
(2) Kui alla 15-aastasele taotlejale ja saatjata alaealisele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud dokumenti, tuvastatakse tema isik sünnitunnistuse ja seadusliku esindaja
ütluste alusel.
(3) Kui elamisloa taotluse esitab isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
dokumente, tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muu dokumentaalse tõendi
alusel. Tõendi puudumise korral tuvastatakse isik tema või tema seadusliku esindaja ütluste
alusel ning taotlust vastuvõttev ametnik teeb taotlusele vastava märke.
§ 3. Taotluse esitamine ja menetlusse võtmine
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa või selle pikendamise taotlus esitatakse Politsei- ja
Piirivalveametile.
14
(2) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse kõige varem kolm kuud enne tähtajalise elamisloa
kehtivusaja lõppemist.
(3) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse isiklikult või elektrooniliselt iseteeninduses.
(4) Elamisloa taotlus võetakse menetlusse taotluse Politsei- ja Piirivalveametis vastuvõtmise
päeval.
(5) Kui taotleja jätab elamisloa pikendamise taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki
nõutud dokumente, kui taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid
puudusi, määrab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku
tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(6) Puuduste kõrvaldamise ajaks taotluse menetlustähtaeg peatub.
§ 4. Taotlusele ja taotlusele lisatavatele dokumentidele ning fotole esitatavad nõuded
(1) Elamisloa taotlus ning elamisloa pikendamise taotlus täidetakse suurtähtedega loetavas
kirjas eesti või mõnes muus keeles, milles taotleja suudab end arusaadavaks teha. Elamisloa
taotluses ja elamisloa pikendamise taotluses peavad olema esitatud kõik käesolevas määruses
ettenähtud andmed. Taotluse väljad peab täitma tumedas kirjas.
(2) Taotluses peab isiku nimi olema kirjutatud vastavalt taotleja isikut tõendavas dokumendis
või reisidokumendis esitatud ladinatähelisele nimekujule.
(3) Kui elamisloa taotluse esitanud isikul puudub käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2
nimetatud dokument, siis esitatakse taotluses isikunimi ladina tähtedes.
(4) Kui elamisloa pikendamise taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma
allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile. Allkirjale
lisatakse taotleja nimi ja allkirjastamise kuupäev.
(5) Elamisloa pikendamise taotlusele lisatud foto peab vastama isikut tõendavate dokumentide
seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut tõendava
dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
§ 5. Allkirjanäidis
(1) Taotlusele kirjutab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjanäidise oma käega. Kui taotleja ei
ole võimeline allkirjanäidist kirjutama, jäetakse allkirjanäidis kirjutamata. Taotlust vastuvõttev
ametnik teeb taotlusele selle põhjuse kohta märke.
(2) Alla 15-aastase, piiratud teovõimega täisealise või allkirjavõimetu taotleja taotlusel jäetakse
allkirjanäidis kirjutamata. 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja võib
taotlusele allkirjanäidise kirjutada.
(3) Taotleja kirjutab allkirjanäidise tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on
soovitatavalt 0,8–1,5 millimeetrit.
(4) Allkirjanäidise kirjutamise nõuet ei kohaldata, kui elamisloa pikendamise taotlus esitatakse
elektrooniliselt iseteeninduses.
15
§ 6. Esitatud andmete õigsuse kinnitamine
(1) Taotleja allkirjastab taotluse iga lehekülje. Allkirjastamisega kinnitab ta, et ta ei ole esitanud
taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente.
(2) Kui taotleja ei ole võimeline taotlust allkirjastama, jäetakse vastavad väljad tühjaks. Taotlust
vastuvõttev ametnik teeb taotlusele märke väljade tühjaks jätmise põhjuse kohta.
§ 7. Andmete ja dokumentide esitamine
(1) Taotleja on kohustatud andma Politsei- ja Piirivalveametile suulisi ja kirjalikke seletusi,
esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid ning kõik tema valduses olevad dokumendid või
tõendid, mis omavad elamisloa või elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel tähtsust.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti kutsel on taotleja kohustatud isiklikult ilmuma Politsei- ja
Piirivalveametisse kirjalike või suuliste seletuste andmiseks elamisloa andmise või elamisloa
pikendamise aluseks olevate asjaolude kohta.
§ 8. Ärakuulamine ning otsuste ja toimingute teatavaks tegemine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud ja haldusaktid tehakse teatavaks taotleja esitatud
kontaktandmetel. Kui taotlejal on esindaja, tehakse käesolevas määruses sätestatud toimingud
ja haldusaktid teatavaks esindaja esitatud kontaktandmetel.
(2) Elamisloa andmise, pikendamise, elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise otsus
tehakse taotlejale või tema esindajale teatavaks kirjalikult posti teel või muul sobival viisil. Kui
taotlejal on esindaja tõlgitakse nimetatud otsuse resolutiivosa taotlejale arusaadavasse keelde
kirjalikult või suuliselt. Kui taotlejal ei ole esindajat, tõlgitakse nimetatud otsus tervikuna
taotlejale kirjalikult või suuliselt talle arusaadavasse keelde.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet saadab ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalasele tema
elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise kohta kirjaliku teate. Enne elamisloa
kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist annab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalasele
võimaluse esitada vastuväiteid ja arvamusi.
(4) Ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalase elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus
tehakse välismaalasele teatavaks kirjalikult rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmetel.
Kui välismaalasel on esindaja, tehakse otsus teatavaks kirjalikult tema esindajale esindaja
esitatud kontaktandmetel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste teatavaks tegemine loetakse toimunuks,
kui taotlejale või tema esindajale on toimetatud kätte kirjalik teade taotleja või tema esindaja
esitatud postiaadressil. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse teatavaks tegemine
loetakse toimunuks, kui välismaalasele on toimetatud kätte kirjalik teade rahvastikuregistris
registreeritud elukoha andmetel või kui välismaalase esindajale on toimetatud kätte kirjalik
teade esindaja esitatud postiaadressil.
2. peatükk
Elamisloa taotluses ja elamisloa pikendamise taotluses esitatavad andmed ja
dokumendid
16
§ 9. Elamisloa taotluses esitatavad andmed
(1) Elamisloa taotluses esitab taotleja enda kohta järgmised andmed:
1) taotleja isikuandmed, sealhulgas eesnimi ja -nimed, perekonnanimi ja -nimed ja muud
nimed, mida taotleja kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne
sünniaeg, Eesti isikukood, kui see on olemas, sünniriik ning perekonnaseis;
2) andmed taotleja kodakondsuse või kodakondsuste või nende puudumise kohta, samuti
varasemate kodakondsuste kohta;
3) andmed taotleja rahvuse või rahvusrühma kuulumise ja usu kohta;
4) andmed taotleja keelteoskuse kohta, sealhulgas taotleja emakeel ja võõrkeeled;
5) taotleja kontaktandmed Eestis, sealhulgas postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress.
(2) Elamisloa taotluses esitab taotleja enda isikut tõendavate dokumentide, päritoluriigist
lahkumise ja Eestisse saabumise kohta järgmised andmed:
1) andmed taotleja viimase alalise elukoha kohta päritoluriigis, sealhulgas elukoha aadress;
2) andmed taotleja päritoluriigist lahkumise aja kohta;
3) andmed Eestisse saabumise ja Eestis viibimise kohta, sealhulgas Eestisse saabumise aeg ja
riik, kust taotleja Eestisse saabus.
(3) Elamisloa taotluses esitab taotleja enda elamisloa taotlemisega seotud asjaolude kohta
järgmised andmed:
1) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise ja vabadusekaotusega karistamise kohta;
2) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi kohustuslikus
ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses, osaleb
või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või töötab või on töötanud
riiklikes või mitteriiklikes relvastatud organisatsioonides või üksustes;
3) andmed selle kohta, kas taotleja on olnud sõjakuriteo ohver või tunnistaja;
4) muu teave või märkused, mida taotleja peab vajalikuks oma taotlusele lisada.
(4) Elamisloa taotluses esitab taotleja täiendavalt järgmised andmed:
1) andmed taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase kohta, sealhulgas
eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, kodakondsus, sünniaeg või vanus, kui
täpne sünniaeg ei ole teada, ja Eesti isikukood, kui see on olemas;
2) taotleja teiste perekonnaliikmete isikuandmed, sealhulgas seos taotlejaga, eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, kodakondsus ja sünniaeg või vanus, kui täpne
sünniaeg ei ole teada;
4) andmed taotlusele lisatud dokumentide ja tõendite või nende puudumise kohta, sealhulgas
dokumendi või tõendi nimetus, võimaluse korral selle väljaandja, number ja väljaandmise aeg.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud andmetele kannab ametnik taotlusele
järgmised andmed:
1) taotluse andmed, sealhulgas registreerimise kuupäev ja kellaaeg, taotluse
registreerimisnumber, taotluse vastu võtnud ametiasutus;
2) taotluse allkirjastanud isiku või taotleja seadusjärgse esindaja eesnimi või -nimed,
perekonnanimi või -nimed, seos taotlejaga ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress,
telefoninumber ja e-posti aadress;
3) taotluse vastu võtnud ja täitnud ametniku andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi või -
nimed ning ametikoht.
§ 10. Elamisloa pikendamise taotluses esitatavad andmed
Elamisloa pikendamise taotluses esitab taotleja järgmised andmed:
17
1) taotleja isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu,
sünniaeg, Eesti isikukood, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused või kodakondsus
puudumine;
2) taotleja elukoha ja kontaktandmed, sealhulgas elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti
aadress;
3) andmed selle kohta, kas taotleja on olnud sõjakuriteo ohver või tunnistaja;
4) muu teave või märkused, mida taotleja peab vajalikuks oma elamisloa pikendamise
taotlusele lisada.
§ 11. Elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid
Elamisloa pikendamise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid:
1) taotlus;
2) taotleja isikut tõendav dokument;
3) foto.
3. peatükk
Taotluse läbivaatamine
§ 12. Elamisloa taotluse läbivaatamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotleja esitatud elamisloa taotluse läbi ja otsustab
elamisloa andmise või andmisest keeldumise kahe kuu jooksul elamisloa taotluse esitamise
päevast arvates.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib põhjendatud vajaduse korral pikendada käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega, kui elamisloa taotluses esitatud andmete, taotlusele
lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse
kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(3) Elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisel ei tohi uus tähtaeg ületada käesolevas
määruses sätestatud esialgset tähtaega. Elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise,
selle põhjuse ja otsuse tegemise uue eeldatava tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale
või tema esindajale kirjalikult teatavaks taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
§ 13. Piiril esitatud elamisloa taotluse läbivaatamine
(1) Piiril esitatud elamisloa taotluse vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Pärast elamisloa taotlemisega seotud toimingute läbiviimist piiril toimetatakse taotleja
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse või Sotsiaalministeeriumi määratud kohta
ning elamisloa taotlus koos kõikide taotlejalt hoiule võetud asjade ja dokumentidega
edastatakse viivitamata menetlemiseks.
§ 14. Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Elamisloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse teeb Politsei- ja
Piirivalveamet kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid kõige hiljem kümme
päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.
18
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada,
kui elamisloa pikendamise taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse
ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse
läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(3) Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi uus
tähtaeg ületada käesolevas määruses sätestatud esialgset tähtaega. Taotluse läbivaatamise
tähtaja pikendamise, selle põhjuse ja uue tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale või
tema esindajale kirjalikult teatavaks taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
4. peatükk
Teise liikmesriiki üleviimine
§ 15. Teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu
Taotleja üleviimisel teise Euroopa Liidu liikmesriiki esitab Politsei- ja Piirivalveamet teisele
Euroopa Liidu liikmesriigile järgmised andmed ja tõendid:
1) taotleja nimi;
2) taotleja sünniaeg- ja koht;
3) taotleja sugu;
4) taotleja kodakondsus;
5) taotleja foto;
6) andmed taotleja perekonnaliikmete kohta teises liikmesriigis;
7) dokument, mis tõendab taotleja nõusolekut tema üleviimiseks.
5. peatükk
Rakendussäte § 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
19
EELNÕU
5.12.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu
Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõike 7 alusel.
§ 1. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate
andmete ja tõendite loetelu
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab halduskohtule rahvusvahelise kaitse
taotleja kinnipidamiseks vähemalt järgmised andmed ja tõendid:
1) …
§ 2. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiseks loa saamise taotluses
esitatavate andmete ja tõendite loetelu
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab halduskohtule Eestis viibimisaluseta
viibiva välismaalase kinnipidamiseks vähemalt järgmised andmed ja tõendid:
1) …
§ 3. Välismaalase kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab halduskohtule massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras välismaalase kinnipidamiseks vähemalt järgmised andmed ja
tõendid:
1) …
§ 4. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
20
EELNÕU
5.12.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 lõike 5 alusel.
§ 1. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele kantavate andmete loetelu
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) rahvusvahelise kaitse taotleja ees- ja perekonnanimi või -nimed;
2) rahvusvahelise kaitse taotleja isikukood;
3) rahvusvahelise kaitse taotleja sünniaeg;
4) rahvusvahelise kaitse taotleja kodakondsus või kodakondsused;
5) rahvusvahelise kaitse taotleja elukoht;
6) rahvusvahelise kaitse taotleja foto ja allkiri;
7) rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada ja töötamise algusaeg;
8) tunnistuse väljaandja ja kehtivusaeg;
9) tunnistuse seerianumber.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud foto peab vastama isikut tõendavate
dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut
tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
§ 2. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm
Rahvusvahelise kaitse taotlejale väljastatakse tunnistus, mille vorm on esitatud käesoleva
määruse lisas.
§ 3. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
Kantsler
Lisa Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm
21
EELNÕU
5.12.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 105 lõike 1
alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Andmekogu nimetus
Andmekogu ametlik nimetus on rahvusvahelise kaitse andmise register (edaspidi andmekogu).
Andmekogu ametlik lühend on RAKS.
§ 2. Andmekogu pidamise eesmärk
Andmekogu pidamise eesmärk on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel
rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa taotluse esitanud ja nimetatud staatuse ja elamisloa
saanud isikute isikuandmete ning nimetatud seaduse alusel läbiviidud rahvusvahelise kaitse
menetluse või ajutise kaitse menetlusega seotud andmete ning kohanemisprogrammiga seotud
toimingute andmete töötlemine.
§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja).
(2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
(edaspidi volitatud töötleja).
§ 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest;
2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;
4) vastutab andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise eest;
5) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu
andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;
6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
7) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist;
8) peab arvestust andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise aja,
andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle;
9) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmetega seotud rikkumisest
teavitamise.
22
(2) Volitatud töötleja:
1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ning andmekogu andmete
kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse;
2) tagab vastutavale töötlejale andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise;
3) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse,
terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
4) vastutab koos vastutava töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
5) arendab andmekogu vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekute järgi ning teeb ise
ettepanekuid andmekogu arendamiseks;
6) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise
valmisoleku;
7) tagab teenuseintsidentide käsitlemise.
§ 5. Andmekogu andmete õiguslik tähendus
Digitaalsetel andmekogu kaartidel (edaspidi andmekogu kaart) olevatel andmetel on
informatiivne tähendus ja paberil toimikutes (edaspidi menetlustoimik) olevatel
alusdokumentidel on õiguslik tähendus.
2. peatükk
Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded
§ 6. Andmekogu pidamise viis ja koosseis
(1) Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil
toimikutena (edaspidi menetlustoimik).
(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) digitaalsed andmekogu kaardid;
2) menetlustoimikud;
3) andmekoguarhiiv.
§ 7. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse
(1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid.
(2) Andmekogu andmete turbeaste on kõrge (H) ja andmekogu turvaklass on K3T3S3.
§ 8. Taustakontrolli infosüsteem
Andmekogu alamsüsteem on taustakontrolli infosüsteem, mille andmete turvaklass on … .
3. peatükk
Andmekogusse kantavad andmed
§ 9. Taustakontrolli andmed
23
Rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi taotleja) kohta kantakse taustakontrolli infosüsteemi:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja muud nimed,
mida taotleja kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg ja -koht ning vanus, kui ei ole teada
täpne sünniaeg;
2) kodakondsus või kodakondsused ja varasemad kodakondsused;
3) isikut tõendavate dokumentide andmed;
4) foto ja daktüloskopeerimisel kogutud andmed;
5) andmed taotleja päritoluriigist lahkumise, reisiteekonna, teistes riikides elamise, viibimise
ja peatumise kohta ning kavandatud sihtriik;
6) andmed rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse kohta;
7) andmed varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste või muude kaitsetaotluste kohta;
8) terviseseisundi ja haavatavuse andmed;
9) menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
10) andmed selle kohta, kas taotleja perekonnaliikmed viibivad mõne teise Euroopa Liidu
liikmesriigi territooriumil;
11) ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjus;
11) teave pärigutabamuste kohta;
12) teave koostöökohustuse täitmise kohta;
13) muu asjakohane teave, seal hulgas teave selle kohta, kas taotleja võib olla inimkaubanduse
ohver või on talle osutatud abi välispiiri ebaseaduslikuks ületamiseks.
§ 10. Rahvusvahelise kaitse taotleja andmed
Taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja muud nimed,
mida taotleja kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne sünniaeg,
Eesti ja päritoluriigi isikukood, kui need on olemas, sünniriik, perekonnaseis;
2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber,
küla või alev või linn, vald, maakond, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber;
3) foto ja allkirjanäidis;
4) daktüloskopeerimisel kogutud andmed;
5) DNA-proovide analüüsil saadud andmed;
6) kodakondsus või kodakondsused ja varasemad kodakondsused ning kodakondsuse
puudumine;
7) ;
8) usk, rahvus või rahvusrühm;
9) andmed selle kohta, kas taotleja on täisealine ning kas ta saabus Eestisse ja viibib Eestis üksi,
ilma vanema, eestkostja või muu seadusliku esindajata;
10) keelteoskus;
11) andmed taotleja hariduse ja viimase töökoha kohta;
12) taotleja elulugu kirjeldavad andmed;
13) isikut tõendavate dokumentide andmed;
14) viimase alalise elukoha andmed päritoluriigis, sealhulgas riik, piirkond, aadress;
15) andmed taotleja Eestisse saabumise ja Eestis viibimise ning Eestis elavate sugulaste ja
tuttavate kohta;
16) andmed taotleja päritoluriigist lahkumise, reisiteekonna, teistes riikides elamise, viibimise
ja peatumise kohta ning kavandatud sihtriik;
17) andmed varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste või muude kaitsetaotluste kohta;
18) andmed päritoluriigist lahkumise ning elamisloa taotlemise põhjuste kohta, sealhulgas
põhjuste kohta, mis takistavad või võivad takistada taotleja tagasipöördumist päritoluriiki;
19) andmed taotleja organisatsioonilise kuuluvuse kohta;
20) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise ja vabadusekaotusega karistamise kohta;
24
21) andmed taotleja sõjaväeteenistuse kohta, sealhulgas teenistuse kohta kaadrisõjaväelasena
välisriigi relvajõududes;
22) andmed selle kohta, kas taotleja töötab või on varem töötanud mõne riigi luure- või
julgeolekuteenistuses või teinud nendega kaastööd;
23) andmed taotleja dessantoperatsioonideks, diversiooni või sabotaaži alal eriväljaõppe või -
ettevalmistuse saamise kohta;
24) andmed taotleja osalemise kohta karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu;
25) andmed taotleja osalemise kohta sõjaväelistes operatsioonides teiste riikide territooriumil;
26) andmed taotleja terviseseisundi ja varem põetud või taotlemise ajal põetavate haiguste
kohta;
27) andmed taotlusele lisatavate dokumentide ja tõendite või nende puudumise kohta;
28) muu teave või märkused, mida taotleja peab vajalikuks esitada.
§ 11. Taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase ning teiste
perekonnaliikmete andmed
Rahvusvahelise kaitse taotlemisel kantakse taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslase või
elukaaslase ning teiste perekonnaliikmete kohta andmekogusse järgmised andmed või
märkused nende puudumise kohta:
1) abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, muud nimed, mida taotleja abikaasa, registreeritud
elukaaslane või elukaaslane kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada
täpne sünniaeg, Eesti isikukood, kui see on olemas, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused,
rahvus või rahvusrühm, keelteoskus, abielu sõlmimise, kooselu registreerimise või kooselu
alguse aeg, asukohariik, esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse ja elukoha andmed;
2) teiste perekonnaliikmete isikuandmed, sealhulgas seos taotlejaga, eesnimi või -nimed,
perekonnanimi või -nimed, sugu, sünni- ja surmaaeg, vanus, kui ei ole teada täpne sünniaeg,
sünniriik, kodakondsus või kodakondsused, perekonnaseis, laste arv, asukohariik, esitatud
rahvusvahelise kaitse taotluse ja elukoha andmed.
§ 12. Rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme elamisloa taotluse ja
selle menetlemise andmed
(1) Rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme kohta kantakse andmekogusse
käesoleva määruse § 11 punktides 1–6, 8–15 ja 17–28 loetletud andmed.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse andmekogusse
perekonnaliikme abikaasa või registreeritud elukaaslase isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne sünniaeg, Eesti
isikukood, kui see on olemas, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused, abielu sõlmimise või
kooselu registreerimise aeg, või teise perekonnaliikme isikuandmed, sealhulgas seos taotlejaga,
eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne
sünniaeg, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused.
§ 13. Rahvusvahelise kaitse taotluse ja selle menetluse andmed
Rahvusvahelise kaitse taotluse ja selle menetluse kohta kantakse andmekogusse täiendavalt
järgmised andmed:
1) taotluse andmed, sealhulgas registreerimise kuupäev ja kellaaeg, taotluse number, taotluse
registreerinud ametiasutus, ametniku ees-ja perekonnanimi või - nimed ning ametikoht;
2) andmed pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist läbiviidud toimingute kohta;
25
3) andmed Politsei- ja Piirivalveametile edastatavate dokumentide kohta, kui taotlus võeti vastu
piiril;
4) taotluse vastuvõtmise juures viibinud taotleja volitatud esindaja, seadusjärgse esindaja või
muu isiku ees- ja perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress,
kontakttelefon ja e-posti aadress;
5) taotluse vastuvõtmisel osalenud tõlgi ees- ja perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed,
sealhulgas postiaadress, kontakttelefon ja e-posti aadress, ning andmed vahendatud keele kohta;
6) taotluse täitnud ja vastu võtnud ametniku ees- ja perekonnanimi või -nimed ning ametikoht;
7) andmed taotleja tunnistuse, selle väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kohta;
8) andmed taotleja küsitluste kohta;
9) küsitlusel viibinud taotleja esindaja, seadusjärgse esindaja või muu isiku ees- ja
perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, kontakttelefon ja e-
posti aadress;
10) küsitlusel osalenud tõlgi ees- ja perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed, sealhulgas
postiaadress, kontakttelefon ja e-posti aadress, ning andmed tõlgi vahendatud keele kohta;
11) andmed taotleja suhtes kohaldatavate liikumisvabaduse piirangu või kinnipidamise
alternatiivi kohta;
12) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse ja lahkumisettekirjutuse kohta;
13) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse edasikaebamise kohta;
14) andmed kohtuotsuse edasikaebamise kohta;
15) andmed isiku Eestist lahkumise kohta;
16) andmed isiku välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktide alusel toimunud üleviimise ja
vastuvõtmise kohta;
17) andmed taotleja kinnipidamise kohta;
18) andmed taotleja kohanemisprogrammis osalemise kohta.
§ 14. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja andmed
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja (edaspidi ajutise kaitse saaja) kohta kantakse
andmekogusse käesoleva määruse § 11 punktides 1–3, 6–15 ja 20–28 ning § 14 punktides 1, 3–
6, 8–10 ja 14–16 loetletud andmed.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse ajutise kaitse saaja
kohta andmekogusse järgmised andmed:
1) andmed ajutise kaitse saaja päritoluriigist lahkumise aja kohta;
2) abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, muud nimed, mida taotleja abikaasa, registreeritud
elukaaslane või elukaaslane kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada
täpne sünniaeg, Eesti isikukood, kui see on olemas, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused
ja kodakondsuse puudumine, rahvus või rahvusrühm, keelteoskus, abielu sõlmimise, kooselu
registreerimise või kooselu alguse aeg, asukohariik ja elukoha aadress;
3) teiste perekonnaliikmete isikuandmed, sealhulgas seos ajutise kaitse saajaga, eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünni- ja surmaaeg, vanus, kui ei ole teada täpne
sünniaeg, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused ja kodakondsuse puudumine,
perekonnaseis, laste arv, asukohariik ja elukoha aadress.
§ 15. Ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluse ja selle menetluse andmed
Ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluse ja selle menetluse kohta kantakse
andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:
1) andmed pärast ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluse esitamist läbiviidud toimingute
kohta;
26
2) andmed ajutise kaitse saajale tema elamisloa taotluse menetlusse võtmist kinnitava tõendi
väljastamise kohta;
3) andmed Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki üleviimise ja selleks nõusoleku andmise
kohta;
4) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse ja lahkumise ettekirjutuse kohta;
5) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse edasikaebamise kohta.
§ 16. Rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa pikendamise taotleja ja perekonnaliikme
elamisloa pikendamise taotleja ning taotluse menetluse andmed
(1) Rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa pikendamise taotleja ja perekonnaliikme elamisloa
pikendamise taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünniaeg,
Eesti isikukood, sünniriik;
2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
3) foto ja allkirjanäidis;
4) kodakondsus või kodakondsused või kodakondsuse puudumine;
5) isikut tõendavate dokumentide andmed;
6) andmed rahvusvahelise kaitse või perekonnaliikme elamisloa pikendamisega seotud
asjaolude kohta;
7) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise kohta.
(2) Elamisloa pikendamise taotluse menetluse kohta kantakse andmekogusse täiendavalt
järgmised andmed:
1) taotluse andmed, sealhulgas registreerimise kuupäev ja taotluse number;
2) taotluse vastuvõtnud ametniku ees- ja perekonnanimi või -nimed ning ametikoht;
3) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse ja lahkumise ettekirjutuse kohta;
4) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse edasikaebamise kohta;
5) andmed kohtuotsuse edasikaebamise kohta;
6) andmed taotleja kohanemisprogrammis osalemise kohta.
§ 17. Taotleja ning ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saanud
välismaalase kohanemisprogrammis osalemise andmed
Kohanemisprogrammis osalema suunatud taotleja ning ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse
alusel elamisloa saanud välismaalase kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) kohanemisprogrammis osalema suunamise aeg;
2) uuesti kohanemisprogrammis osalema suunamise aeg;
3) isiku kohanemisprogrammis osalemise avalduse registreerimise aeg;
4) isiku kohanemisprogrammis mitteosalemise avalduse registreerimise aeg;
5) andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse kohta;
6) andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise, mitteosalemise ja nende
läbimise kohta ning nendes osalemise ja nende läbimise aeg.
4. peatükk
Andmete kandmine andmekogusse
§ 18. Andmeandja
Andmekogusse andmeandjateks on:
1) vastutav töötleja;
2) Sotsiaalministeerium, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus ja kinnipidamiskeskus;
27
3) kinnipidamisasutused;
4) rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja;
5) rahvusvahelise kaitse saanud välismaalane, kes taotleb enda või oma seaduslikult esindatava
kohanemisprogrammis osalema suunamist või mittesuunamist:
6) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem – välismaalase biomeetrilised andmed;
7) karistusregister –karistusandmed;
8) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis
ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;
9) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega
seotud andmed;
10) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse
andmestiku andmed;
11) piirikontrolli infosüsteem – piiriületusega seotud andmed;
12) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ja
välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise
andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed;
13) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil
tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,
lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku
või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest
ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu
andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,
küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud
dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud
Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või
kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
14) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem – välismaalase reisiloa andmed;
15) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu
andmed;
16) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem – lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed;
17) viisaregister – välismaalase Eestis ajutise viibimise menetlusega seotud andmed;
18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;
19) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi
andmed;
20) Euroopa karistusregistrite infosüsteem – karistusandmed;
21) Eurodac-süsteem – Eurodac-süsteemi taotleja kohta salvestatud andmed:
22) kohanemisprogrammi andmekogu – käesoleva määruse § 18 punktides 3–6 nimetatud
andmed.
§ 19. Andmekogudevaheline andmevahetus
Andmekogu vastutaval töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel kehtestatud
õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku
omavalitsuse andmekogudesse ja saada sealt andmeid.
§ 20. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid
Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:
1) rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlus, elamisloa taotlus ajutise kaitse alusel,
rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotlus, elamisloa pikendamise taotlus
28
ja rahvusvahelise kaitse alusel antud või perekonnaliikme elamisloa kehtetuks tunnistamise
taotlus ning neile lisatud dokumendid;
2) viisa ja elamisloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise taotlus, elamisloa andmete
välisriigi reisidokumenti kandmise taotlus ning neile lisatud dokumendid;
3) Politsei- ja Piirivalveameti tõend taotlejalt hoiule võetud isikut tõendavate dokumentide,
asjade või muude dokumentide ja tõendite kohta;
4) taotleja esitatud tõendid ja dokumendid;
5) muu füüsilise või juriidilise isiku esitatud dokumendid või muud tõendid;
6) taotleja küsitluste helisalvestised ja protokollid ning muude toimingute protokollid;
7) välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate toimingute kohta esitatud või
koostatud dokumendid;
8) Euroopa Liidu Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse otsus ajutise kaitse kohaldamise kohta ning
Euroopa Liidu Nõukogu otsus ajutise kaitse lõppemise kohta;
9) Politsei- ja Piirivalveameti otsus liikumisvabaduse piiramise või kinnipidamise alternatiivide
kohaldamise kohta ning dokumendid nende meetmete järgimise kohta;
10) Politsei- ja Piirivalveameti taotlejale antud luba elada väljaspool majutuskeskust või
Sotsiaalkindlustusameti määratud kohta;
11) dokumendid taotleja viibimise kohta Politsei- ja Piirivalveameti majutuskohas,
kinnipidamisasutuses või kinnipidamiskeskuses;
12) Politsei- ja Piirivalveameti haldusakt elamisloa taotluse menetlemise peatamise või
lõpetamise, elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise ja rahvusvahelise kaitse ära
võtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise ning elamisloa pikendamise ja pikendamisest
keeldumise kohta;
13) dokumendid Politsei- ja Piirivalveameti otsuste edasikaebamise ja jõustunud kohtuotsuste
kohta;
14) jõustunud kohtuotsus isiku kriminaalkorras karistatuse kohta;
15) dokumendid välismaalase Eestist lahkumise või ettekirjutuse sundtäitmise kohta;
16) dokumendid välismaalase kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise kohta;
17) perekonnaseisuosakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse teatis isiku surma kohta;
18) Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse vaheline leping rahvusvahelise
kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise kohta;
19) Eesti Vabariigi ja välisriigi väljastatav isikut tõendav dokument;
20) isiku avaldus osaleda kohanemisprogrammis ja isiku avaldus mitte osaleda
kohanemisprogrammis.
§ 21. Andmete kandmine andmekogusse
(1) Politsei- ja Piirivalveamet kannab andmed andmekogu kaardile hiljemalt andmete
vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval.
(2) Kui Politsei- ja Piirivalveamet võttis vastu taotluse mõnes muus keeles kui eesti keel,
kannab Politsei- ja Piirivalveamet andmed andmekogu kaardile hiljemalt nende eesti keelde
tõlkimise päevale järgneval tööpäeval.
(3) Kui taotlus registreeriti ja võeti vastu piiril, edastatakse andmed hiljemalt andmete
vastuvõtmisele järgneval tööpäeval Politsei- ja Piirivalveameti volitatud ametnikule, kes
kannab andmed andmekogu kaardile hiljemalt andmete vastuvõtmise päevale järgneval
tööpäeval.
§ 22. Andmete õigsuse tagamine
29
Andmeandja vastutab tema esitatud andmete ning alusdokumentidel olevate andmete õigsuse
eest alusdokumendi esitamise ajal. Andmekogu vastutav töötleja vastutab, et andmekogusse
kantud andmed vastavad andmeandja esitatud andmetele.
§ 23. Ebaõigete andmete parandamine
(1) Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teada
antud, korraldab ta andmete parandamise viivitamata pärast ebaõigetest andmetest
teadasaamisest ning lisab menetlustoimikule õigeid andmeid tõendava dokumendi või selle
koopia ja teeb andmekogusse märke paranduse aluseks oleva dokumendi, paranduse aja ning
paranduse teinud ametniku kohta.
(2) Andmeandja edastab vastutavale töötlejale andmekogus olevate andmete ebaõigsust
tõendavate dokumentide koopiad.
5. peatükk
Juurdepääs andmekogu andmetele ning nende väljastamine andmekogust
§ 24. Juurdepääs andmekogu andmetele
(1) Andmekogus sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
(2) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel
neile teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutusel neile
seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Juurdepääs andmekogule on volitatud töötleja töötajatel neile tööülesannete täitmiseks
määratud ulatuses.
(4) Andmekogule juurdepääsu õigus on andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või
hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.
(5) Andmekogu vastutav töötleja otsustab kolmandatele isikutele infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääsu andmise selleks seaduses sätestatud aluse
olemasolu korral ning kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega.
Vajaduse korral sõlmitakse andmete saajaga leping, milles sätestatakse nende andmete
koosseis, millele juurdepääs võimaldatakse, ning andmetele juurdepääsu andmise õiguslik alus,
eesmärk, tingimused, kord ja viis.
(6) Kolmandatele isikutele võimaldatakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele
juurdepääs tehniliste võimaluste piires mahus, mis ei takista vastutavale ja volitatud töötlejale
pandud ülesannete täitmist.
§ 25. Andmekogust andmete väljastamine
(1) Andmekogust väljastatakse andmeid teabenõude täitmisega vastavalt avaliku teabe
seadusele või päringule vastamisega.
(2) Andmekogust väljastatakse andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-
õiguslikele juriidilistele isikutele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on riigi või
30
kohaliku omavalitsuse andmekogude volitatud töötlejad, kui see on vajalik neile seaduse või
seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Teistele andmesaajatele väljastatakse andmekogust andmeid nende taotluse alusel juhul, kui
see ei ole vastuolus seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva määruse sätetega.
(4) Andmekogu vastutav töötleja otsustab kolmandatele isikutele andmetele juurdepääsu
andmise andmesideühenduse kaudu neile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
(5) Vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga väljastatavate andmete kaitse leping, kus
sätestatakse väljastatavate andmete koosseis, andmete väljastamise eesmärk, tingimused, kord
ja viis.
(6) Andmekogust väljastatud andmeid on lubatud kasutada vaid seaduses või seaduse alusel
kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras, asutustel vaid seadusega või seaduse alusel
kehtestatud õigusaktiga neile pandud ülesande täitmiseks. Väljastatud andmete kasutamisel
peab tagama andmekaitsenõuete täitmise.
(7) Andmesubjektil on õigus saada kõiki tema kohta andmekogusse kantud andmeid.
(8) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust andmete andmekogusse esitamise aja, andmete
väljastamise aja, andmete koosseisu, andmeandjate ning andmete saajate üle.
§ 26. Andmete edastamine välisriigile
Taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile on lubatud välislepingust või Euroopa
Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, tagades, et teavet ei anta üle nimetatud
välismaalase väidetavatele tagakiusajatele ega tõsise kahju põhjustajatele.
6. peatükk
Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle,
andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu likvideerimine
§ 27. Andmekogu andmete säilitamine
(1) Andmekogu andmeid säilitatakse andmekogu infotehnoloogilises andmekogus 50 aastat.
(2) Käesoleva määruse §-s 10 nimetatud andmeid taustakontrolli kohta ja § 11 punktides ..
nimetatud andmeid säilitatakse andmekogu infotehnoloogilises andmekogus kümme aastat
alates rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes lõpliku otsuse tegemisest.
(3) Käesoleva määruse § 11 punktis 3 nimetatud foto ja punktis 4 nimetatud andmed ning § 17
lõike 1 punktis 3 nimetatud foto, mis on kantud andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse,
kustutatakse viivitamata pärast isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise
võrdlusuuringu tegemist.
§ 28. Andmete logimine
(1) Andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraga ja organisatsiooniliste
meetmetega. Andmekogusse päringu või kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised
logiandmed:
31
1) päringu või kande tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut;
2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;
3) päringu eesmärk;
4) toimingu ja andmete liik.
(2) Andmekogu logiandmeid säilitatakse kümme aastat pärast päringu või kande tegemist.
§ 29. Järelevalve andmekogu pidamise üle
Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku
teabe seaduse kohaselt.
§ 30. Andmekogu rahastamine
Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ning
volitatud töötlejale selleks eraldatud rahalistest vahenditest.
§ 31. Andmekogu likvideerimine
(1) Andmekogu likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul.
(2) Andmekogu likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud
nõuetega.
7. peatükk
Rakendussäte
§ 32. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
32
EELNÕU
5.12.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Siseministri määruste muutmine seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse rakendamisega
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 3 ja 8, lõike 3 punkti 2,
lõike 4 ja § 228 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3314 lõike 1
alusel.
§ 1. Siseministri 1. juuli 2020 aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja
viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine
Siseministri 1. juuli 2020 aasta määruses nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud
välismaalaste andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Andmekogu alamsüsteem on taustakontrolli infosüsteem, mille andmete turvaklass on
K3T3S3.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Taustakontrolli andmed
Välismaalase kohta kantakse taustakontrolli infosüsteemi:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja muud nimed,
mida välismaalane kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg ja -koht ning vanus, kui ei ole
teada täpne sünniaeg;
2) kodakondsus või kodakondsused ja varasemad kodakondsused;
3) isikut tõendavate dokumentide andmed;
4) foto ja daktüloskopeerimisel kogutud andmed;
5) andmed välismaalase päritoluriigist lahkumise, reisiteekonna, teistes riikides elamise,
viibimise ja peatumise kohta ning kavandatud sihtriik;
6) andmed rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse kohta;
7) andmed varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste või muude kaitsetaotluste kohta;
8) terviseseisundi ja haavatavuse andmed;
9) menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
10) andmed selle kohta, kas taotleja perekonnaliikmed viibivad mõne teise Euroopa Liidu
liikmesriigi territooriumil;
11) ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjus;
11) teave pärigutabamuste kohta;
12) teave koostöökohustuse täitmise kohta;
13) muu asjakohane teave, seal hulgas teave selle kohta, kas välismaalane võib olla
inimkaubanduse ohver või on talle osutatud abi välispiiri ebaseaduslikuks ületamiseks.“.
§ 2. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade
registri põhimäärus” muutmine
33
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 32 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) kohanemisprogrammi andmekogu – käesoleva määruse § 25 punktides 3–6 ja § 30
punktides 3–6 nimetatud andmed;“;
5) paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 38 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamisel
kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa
Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused” muutmine
Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 69 „Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse
andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses
viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Konsulaarametnik kooskõlastab viisa andmise käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud
asutusega (edaspidi kooskõlastav asutus).“;
2) määruses asendatakse sõnad „Siseministeeriumi valitsemisala asutus“ sõnadega
„kooskõlastav asutus“;
3) paragrahvi 2 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „Kaitsepolitseiametiga“ sõnadega „ja
Välisluureametiga“;
4) paragrahvi 3 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Tegevuste kirjendamisel arvestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses
sätestatut.“;
5) paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet“ sõnadega „Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Välisluureamet“.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
34
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
35
EELNÕU
5.12.2025
SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Sotsiaalministri määruste muutmine seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse rakendamisega
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 53 lõike 7 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruses nr 37 „Rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused
1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „sisekorraeeskiri“ sõnaga „sisekord“ vastavas
käändes;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 8
alusel.“;
§ 2. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse
taotleja ja väljasaadetava tervishoiuteenused“ muutmine
Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervishoiuteenused“ preambulis asendatakse tekstiosa „§ 11 lõike 8“ tekstiosaga
„§ 53 lõike 4“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
36
EELNÕU
5.12.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
rakendamisega
Määruse kehtestatakse liiklusseaduse § 64 lõike 6 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse § 31 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse
biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ preambulis asendatakse tekstiosa
„§ 137 lõike 5“ tekstiosaga „§ 27 lõike 5“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite
loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,
nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 1 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna
„eritalituse“ sõnadega „ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex)“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
Kristen Michal
peaminister
Igor Taro
siseminister
Keit Kasemets
riigisekretär
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
1
Märkus Vastus
Haridus- ja Teadusministeerium
1. Eelnõu §-i 21 kohaselt on alaealisel
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus
saada haridusele juurdepääsu tagamiseks
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas
keeleõpet. Tegemist on
kohanemisprogrammist erineva
mõistega hariduses osalemise
ettevalmistamiseks.
Kohanemisprogrammis on see sihtrühm
välja arvatud ja seletuskirjast nähtub, et
§-s 21 toodu korraldub kuidagi
iseenesest hariduslike ja tugiteenuste
kaudu. Samas pole meie
haridusregulatsioonis ettevalmistavat
koolitust Eesti haridusse sisenemiseks.
Jääb ebaselgeks, mida on siin silmas
peetud, miks on see seadusesse toodud
uue terminina ning kuidas on eelnõu
väljatöötajad arvanud seda teostuvat.
Seletuskirjas tuleks ka täpsemalt
selgitada, et mida see praktikas
tähendab – kas ettevalmistava koolituse
korraldamine jääb Haridus- ja
Teadusministeeriumi või pigem
pagulaskeskuste vastutusalasse ning kes
hakkab seda koolitust reaalselt läbi
viima.
Arvestatud
Selgitame, et eelnõu § 21 (uues sõnastuses
§ 23), alaealine ja saatjata alaealine taotleja,
on loodud koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumiga eesmärgiga võtta
üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu
kohta) artikkel 16. Eelnõu § 21 lõikega 3
võetakse üle direktiivi artikli 16 lõiked 2 ja
3, mille kohaselt on Eestil kohustus anda
lapsele juurdepääs haridussüsteemile
võimalikult kiiresti ja seda ei tohi edasi
lükata rohkem kui kaks kuud (võttes arvesse
koolivaheaegu) alates kuupäevast, kui
rahvusvahelise kaitse taotlus esitati.
Haridust peab andma oma
üldharidussüsteemi raames. Sellegipoolest
võib ajutiselt, kõige rohkem ühe kuu
jooksul, anda haridust väljaspool
üldharidussüsteemi. Alaealistele pakutakse
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas
keelekoolitust, kui see on vajalik, et
hõlbustada nende juurdepääsu
üldharidussüsteemile ja selles osalemist.
Olukorras, kus juurdepääs
üldharidussüsteemile ei ole alaealise
konkreetse olukorra tõttu võimalik, peab
talle pakkuma muid olemasolevaid
haridusvõimalusi. Kuidas vajaduse korral
lapsele ettevalmistavat koolitust pakutakse
olukorras, kus õppima asumine võtab aega
rohkem kui 2 kuud, on HTM-i pädevuses
korraldada ning HTM-ile on edastatud
teave eelnimetatud direktiivist tulenevatest
kohustustest 2024. aastal. Märgime, et
praktikas on HTM tulnud parimal viisil
toime kohustusega kaasata rahvusvahelist
kaitset taotlevad ja suure arvu ajutist kaitset
saavad lapsed õigeaegselt haridussüsteemi
ja eelnõus nimetatud alternatiivset ajutist
mehhanismi ei pruugi olla vaja rakendada.
Kultuuriministeeriumi arvamus:
Kultuuriministeeriumi sihtrühma ei kuulu
alaealised rahvusvahelise kaitse taotlejad.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
2
Märkus Vastus
Tegemist on haridussüsteemi osalistega
ning nende haridusteekonna korraldamine
kuulub HTM-i pädevusse. Haridusseaduse
§ 1 kohaselt on HTM-i ülesanne tagada
haridussüsteemi kujunemine, toimimine ja
areng. Sellest tulenevalt kuuluvad
alaealistele mõeldud haridusteenused ja
nende haridusse sisenemise
ettevalmistamine HTM-i vastutusalasse.
Nii nagu Kultuuriministeerium on võtnud
vastutuse uue sihtrühma – rahvusvahelise
kaitse taotlejate – eest, eeldatakse ka HTM-
ilt valmisolekut võtta vastutus alaealiste
haridussüsteemi sisenemise ettevalmistava
koolituse ja keelelise toe korraldamise eest.
HTM on olnud eelnõu väljatöötamise
töörühma liige ning omanud ligipääsu
dokumentidele ja rändereformist
tulenevatele nõuetele. Seetõttu ootame
HTM-ilt selgitust, millisel viisil nad näevad
ette rahvusvahelise kaitse taotlejatest
alaealiste laste kaasamist haridussüsteemi
ning nendele keelelise toe pakkumist juba
taotlemise protsessis.
Kultuuriministeeriumil puudub õiguslik
alus ja organisatoorne pädevus neid
teenuseid korraldada. Seega ei ole tegemist
küsimusega Kultuuriministeeriumi ega
Siseministeeriumi, vaid Haridus- ja
Teadusministeeriumi pädevuses.
Koostöös HTM-iga on seletuskirja
täiendatud.
2. Eelnõu § 21 lõike 3 punktis 1 ja § 99
punktis 30 on kasutatud termineid
„koolikohustuslik“ ja
„koolikohustuslikele“. Õigusaktides on
alates 1. septembrist 2025. a korrektne
kasutada „koolikohustuse“ asemel
terminit „õppimiskohustus“.
Arvestatud
3. Eelnõu § 77 lõikes 2 kasutatakse
terminit „kooliaasta“. Kuigi seda
terminit kasutatakse kehtivas seaduses ja
ka põhikooli riiklikus õppekavas, on
korrektsem termin „õppeaasta“ (mida
kasutatakse ka põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses).
Arvestatud
Justiits- ja Digiministeerium
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
3
Märkus Vastus
1. I. Põhimõttelised märkused
Eelnõu § 8 lg 2 – sätestatakse, et taotleja
andmeid sisaldav teave tunnistatakse
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks avaliku teabe seaduse
tähenduses ja nimetatud välismaalase
andmeid sisaldava teabe töötlemine on
lubatud üksnes seadusega ettenähtud
ülesannete täitmiseks.
Selgitame, et avaliku teabe seaduse
(AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave mis
tahes viisil ja mis tahes teabekandjale
jäädvustatud ja dokumenteeritud teave,
mis on saadud või loodud seaduses või
selle alusel antud õigusaktides sätestatud
avalikke ülesandeid täites. Nimetatud
teabele juurdepääsu võib piirata
seaduses sätestatud korras. Seega lähtub
AvTS eeldusest, et kogu teave, mida riik
töötleb oma ülesannete täitmisel, on
avalik, välja arvatud juhul, kui teabe
suhtes on kehtestatud
juurdepääsupiirang.
AvTS-s on sätestatud loetelu
juurdepääsupiirangutest §-s 35.
Juurdepääsupiiranguga teave võib olla
nii sisejulgeoleku tagamisega seonduv
teave (p 31) kui ka §-s 35 loetlemata,
eriseaduses toodud, teave (p 19). Kuigi
AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab
eriseadustes juurdepääsupiiranguid
kehtestada, saab seda teha üksnes
põhjendatud juhtudel.
Meie seisukoht on, et AvTS-s sätestatud
juurdepääsupiirangud peaksid katma
üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal
võib olla õigustatud andmetele
juurdepääsu piirata. Selleks, et tegemist
saaks olla põhjendatud juhuga, tuleb
hinnata, kas ja miks AvTS § 35 alused ei
ole konkreetsel juhul piisavad.
Eriseaduses andmekogu andmetele
absoluutse juurdepääsupiirangu
kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et
selline juurdepääsupiirang on lubatud
üksnes olukorras, kui on teada, et kõik
andmekogus olevad andmed on
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.
Peame arvestama, et andmeid
rahvusvahelise kaitse menetluse kohta
töödeldakse asjaomastes andmekogudes,
milleks on RAKS ja EL Eurodac- süsteem.
Samuti peame arvestama, et andmete
töötlemise kohustus ning selle ulatus ja
andmete konfidentsiaalsena hoidmise
kohustus on sätestatud EL otsekohalduvates
õigusaktides.
Neid regulatsioone tuleb vaadata tervikuna.
Oleme nõus, et Tromsø konventsiooni
artikli 3 lõike 1 punkt f (juurdepääsupiirang
eraelu puutumatuse kaitseks) ja AvTS-i
asjaomane alus on enamustel juhtudel
asjakohane.
Küll aga peame arvestama, et SIM-i
haldusala andmekogude pidamise peamine
eesmärk on tagada avalik kord ja riigi
julgeolek. See tähendab, et asjaomastele
andmetele juurdepääsupiirangute seadmise
ainus eesmärk ei ole isikute eraelu kaitse
vaid ka Tromsø konventsiooni artikli 3
lõike 1 teistes punktides (näiteks a, b, c ja e)
viidatud alused, millistele asjaomane
AvTS-is sätestatud vastav
juurdepääsupiirangu kehtestamise alus näeb
ette vaid viieaastase juurdepääsupiirangu.
Samuti võib eelnõu kohaselt piirata
andmesubjekti õigust saada teavet ja
juurdepääsu tema kohta kogutud
isikuandmetele. Kehtiva regulatsiooni
kohaselt on andmekogude andmed
juurdepääsupiiranguga andmete
säilitustähtaja lõpuni. Juhul, kui tekib
vajadus piirata andmesubjekti juurdepääsu
õigust tema kohta andmekogusse kantud
andmetele (nt riigi julgeoleku kaitse
eesmärgil), kuid lähtuda vaid AvtS-is
sätestatud juurdepääsupiirangu alusest,
langeb see alus ära maksimaalselt kümne
aasta möödumisel.
AvTS § 438 lõike 1 kohaselt on andmekogus
töödeldavatele andmetele võimalik seada
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
4
Märkus Vastus
juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et
seadusandja peab eriseaduses absoluutse
juurdepääsupiirangu kehtestamisel
tegema andmekogus sisalduva kogu
teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates
ühelt poolt avalikku huvi nende andmete
avalikustamise suhtes ning teiselt poolt
selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistamisega kaitstavat huvi.
Antud juhul ei ole selge, miks soovitakse
eelnõu § 8 lg-ga 2 uue
juurdepääsupiirangu seadmist. Selles
nimetatud teave peaks juba olema kaetud
rohkem kui ühe AvTS § 35 lg 1
piiranguga – nii isikuandmete
juurdepääsupiiranguga (p 12) kui
riikliku menetluse käigus kasutatava
teabe juurdepääsupiirang, mis kehtib
kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni (p
2).
Lisame, et kui seadusandja eesmärk on
siiski olnud lisada erisättesse uus,
absoluutne juurdepääsupiirang, kehtivad
sellele eelnõu menetlemisel järgmised
nõuded: 2020. aasta 1. detsembril
jõustus Tromsø konventsioon, mille
Eesti ratifitseeris 2016. aastal. 2024.
aastal antud hinnangus Eesti
seadusandluse kooskõlale nimetatud
konventsiooniga on välja toodud, et
absoluutsed seadusega ette nähtud
erandid teabe avalikkusest peavad olema
minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt
nimetatud hindamise raames antud
selgitustes viidanud, et isegi kui sellised
absoluutsed erandid teabe
avalikustamisest on kehtestatud, siis on
seadusandja selle kehtestamise raames
hinnanud juba, kas erandiga kaitstud
huvi kaalub igal juhul üles avaliku huvi
nimetatud teabe vastu.
Seoses Tromsø konventsiooniga on
oluline ka märkida, et eriseaduses
sätestatav täiendav juurdepääsupiirang
peab jääma konventsiooni artikliga 3
antud raamidesse. Konventsiooni
artikkel 3 annab ammendava loetelu
põhjustest, millest tulenevalt võib piirata
juurdepääsupiirang seadusega. Leiame, et
õigusselgem on lahendus, kus see
juurdepääsupiirang on eriseaduses selgelt
kirjas, vastasel juhul näeb eriseadus ette
küll juurdepääsu eritingimused, kuid mitte
juurdepääsupiirangut ennast.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
5
Märkus Vastus
ametlikele dokumentidele juurdepääsu
ning liikmesriigil ei ole õigust seda
loetelu laiendada.
Eriseaduses sätestatud
juurdepääsupiirangu normist peab seega
nähtuma selgelt piirangu kehtestamise
eesmärk, st millist huvi avaliku huvi
vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb
välja tuua, millise Tromsø konventsiooni
artiklis 3 sätestatud aluse alla sätestatav
juurdepääsupiirang mahub ja millise
mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni
jõutud on.
Kuivõrd seletuskiri neid selgitusi ei
sisalda ja me ei saa hinnata, kas vastavad
muudatused oleksid lubatavad, siis
jätame eelnõu § 8 lg 2 kooskõlastamata.
2. Eelnõu § 15 – jääme mitteametlikus
suhtluses korduvalt esitatud seisukoha
juurde, et õigusteenuse korraldamine
haldusmenetluses välismaalastele ja
rahvusvahelise kaitse taotlejatele kuulub
ja peab jätkuvalt kuuluma
Siseministeeriumi pädevusse.
Siseministeeriumi põhimääruse § 7 lg 1
sätestab üheselt, et ministeeriumi
valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku,
avaliku korra, piirivalve, pääste,
hädaabiteadete, abi- ja infoteadete ning
kodakondsuse ja rändega seotud
tegevuste korraldamine,
Siseministeerium vastutab seega
sisejulgeoleku ja rändehalduse eest ning
omab juba vastavat praktilist kogemust,
mis on vältimatult vajalikud, et tagada
õigusteenuse sidusus ja tõhusus
rändevaldkonna menetluste
korraldamisel.
Justiits- ja Digiministeeriumi roll on
õiguspoliitika kujundamine,
koordineerimine ja õigusloome
kvaliteedi tagamine, mitte aga korraliste
või erakorraliste rändeolukordade
lahendamine. Selliste olukordade
lahendamine eeldab eelkõige
operatiivset haldussuutlikkust ning
siseturvalisuse valdkonna juhtimist, mis
kuuluvad just Siseministeeriumi
Arvestatud
Kuigi pädevusnormid seda ei toeta, on
eelnõus regulatsioon muudetud. PPA
korraldab hanke ja katab rahvusvahelise
kaitse taotluse menetluses tasuta õigusabi ja
esindamise kulud taotluse registreerimisest
kuni halduskohtumenetluse lõpuni.
Selgitame täiendavalt, et VVS-i § 66
kohaselt, ei kuulu õigusteenuse
korraldamine SIM-i valitsemisalasse. SIM-
i põhimääruse kohaselt kuuluvad
ministeeriumi haldusalasse rändevaldkond
ja piirivalvevaldkond, kuid õigusteenuse
valdkond sinna ei kuulu, mistõttu ei ole SIM
ega tema valitsemisalas olev PPA kunagi
rahvusvahelise kaitse taotlejatele
õigusteenust või selle korraldamist
pakkunud. Selleks puudub ka vajalik
pädevus.
VVS-i § 59 lõike 1 kohaselt kuulub
õigusteenuse korraldamine JDM-i
valitsemisalasse. JDM-i põhimääruse
kohaselt on JDM pädevuses õigusabi ning
õigusteenuse ja riigile õigusabi osutamise
korraldamine ja järelevalve. Täiendavalt
abistab JDM teisi ministeeriume ning teeb
nendega koostööd oma valitsemisalasse
puutuvate küsimuste lahendamisel.
Seega on ekslik kooskõlastuskirjas toodud
väide, et SIM-l on olemas õigusteenuse
pakkumise praktiline kogemus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
6
Märkus Vastus
vastutusalasse. Siseministeerium on juba
väljakujunenud süsteem: Politsei- ja
Piirivalveamet, varjupaigakeskused,
tugiteenused, kontaktpunktid ja
halduslik võrgustik, mille kaudu
õigusteenust oleks võimalik
integreerida. Rändevaldkond on
dünaamiline ja kriisidele tundlik – nt
massilise sisserände korral. Õigusabi
süsteemi operatiivne kohandamine
sellises olukorras on seega realistlik
ainult ministeeriumil, kes haldab ka
ülejäänud protsessi.
Juhime tähelepanu, et riigi õigusabi
süsteem on loodud välismaalastele ja
rahvusvahelise kaitse taotlejatele
halduskohtumenetluses (kehtiv VRKS §
252 lg 1). Haldusmenetluses, st enne
kohtumenetlust, ei ole riigi õigusabi
seaduse kohane süsteem ette nähtud ega
ka välja arendatud, puuduvad nii
haldussuutlikkus, vajalik personal,
menetlusprotsessid kui ka rahastus
vastavate teenuste loomiseks.
Õigusteenuse korraldamine
haldusmenetluses välismaalastele ja
rahvusvahelise kaitse taotlejatele ei ole
kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumi
põhirolliga õiguspoliitika kujundajana
ning oleks ebaotstarbekas nii
halduskoormuse kui ka riigivalitsemise
funktsioonide jaotuse seisukohalt.
Riigi õigusabi laiendamine
haldusmenetlusse tekitaks pretsedendi,
mis ületaks Euroopa Liidu õigusest
tulenevad nõuded. Nagu EL direktiivide
ülevõtmisel, tuleb ka EL määruste
rakendamisel vältida ülemäärast
regulatsiooni ning piirduda sellega, mida
liidu õigus ette näeb. Eesti õiguses tuleb
seega järgida EL õiguse minimaalsuse
põhimõtet – st mitte minna kaugemale
kehtivatest nõuetest, kui selleks ei ole
mõjuvat riigisisest vajadust.
Eelpooltoodut arvestades jätame
eelnõu § 15 selles osas
kooskõlastamata.
rändevaldkonna menetluste korraldamisel.
SIM-i valitsemisala asutused ei ole kunagi
õigusteenust korraldanud (selleks on antud
AMIF raha, sh advokatuurile, mis on JDM
valitsemisalas).
Lisaks jääb arusaamatuks väide riigi
õigusabi laiendamise kohta
haldusmenetlusse. RÕS § 4 lõike 3 punkti 6
kohaselt on riigi õigusabi liigiks isiku
esindamine haldusmenetluses. Määruse
(EL) 2024/1348 art 16 lõike 1 kohaselt
pakuvad liikmesriigid taotleja avalduse
korral III peatükis ette nähtud tasuta
õigusnõustamist haldusmenetluses. Sama
artikli lõike 2 kohaselt hõlmab
õigusnõustamine:
a) haldusmenetlust käsitlevad juhised ja
selgitus, sealhulgas teave õiguste ja
kohustuste kohta menetluse ajal;
b) abi taotluse esitamisel ja juhised:
- erinevad menetlused, mille raames võib
taotluse läbi vaadata, ja nende menetluste
kohaldamise põhjused;
- taotluse lubatavust käsitlevad normid;
- menetluse käigus tekkivad õiguslikud
küsimused, sealhulgas teave selle kohta,
kuidas vaidlustada taotluse suhtes tehtud
keelduvat otsust kooskõlas artiklitega 67,
68 ja 69.
Artikkel 13 lõike 4 kohaselt tagatakse
isiklikul vestlusel taotleja õigusnõustaja
kohalolek, kui taotleja on otsustanud
kasutada õigusabi kooskõlas käesoleva
peatüki III jaoga.
Artikkel 17 lõike 1 kohaselt tagavad
liikmesriigid edasikaebemenetluses taotleja
avalduse korral, et talle pakutakse tasuta
õigusabi ja esindamist. Selline tasuta
õigusabi ja esindamine hõlmab riigisisese
õiguse kohaselt nõutavate
menetlusdokumentide ettevalmistamist,
edasikaebuse ettevalmistamist ja
ärakuulamise korral osalemist kohtus asja
arutamisel.
Seega on otstarbekas ja
menetlusökonoomia põhimõtet järgides
vajalik, et inimesele osutab õigusabi ja
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
7
Märkus Vastus
esindamine algusest lõpuni sama
õigusteenuse osutaja.
Seega on eelnõu §-i 15 (uues sõnastuses §
16. Tasuta õigusabi) sõnastatud ümber
viisil, et tasuta õigusabi osutamiseks
sõlmib Politsei- ja Piirivalveamet lepingu
füüsilise või juriidilise isikuga. Tasuta
õigusabi on taotlejale kättesaadav alates
sooviavalduse registreerimisest kuni
lõpliku otsuseni. Juhul kui rakendub
edasikaebemenetlus Riigikohtus ja õigusabi
osutaja kvalifikatsioon nimetatud
menetluses osalemist ei võimalda, siis
kohaldatakse riigi õigusabi.
3. Eelnõu § 33 ja § 99 p 40 (VSS § 233) –
oleme varasemate konsultatsioonide
käigus palunud kaaluda
kaebevõimaluste piiramist esimeses
kohtuastmes ehk halduskohtumenetluses
n-ö hüppelise kassatsiooni vormis
väärteomenetluse seadustiku (VTMS)
eeskujul. Olete kooskõlastustabelisse
märkinud, et n-ö hüppelist kassatsiooni
te kaalunud ei ole.
Palume teil siiski EL õiguse kitsamaks
ülevõtmiseks analüüsida hüppelise
kassatsiooni kasutamise võimalikkust
kasvõi üksnes massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra
võimalik tegelik mastaap ja
realiseerumise aste ei ole ette teada.
Sellises olukorras võib Eestisse
ebaseaduslikult saabuda korraga ka
tunduvalt suurem hulk välismaalasi kui
277. Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras on vaja mitte ainult kiiret,
aga ühtlasi jätkusuutilkku menetlust,
mida tavapärane kolmeastmeline
kohtusüsteem ei pruugi võimaldada.
Arvestades ka asjaolusid, et massiline
sisseränne võib olla ajendatud suuremast
pikemajalisest välispoliitilisest
olukorrast mittesõbralike riikide poolt
või tahtlikult esile kutsutud hübriidselt
koos muu vaenuliku tegevusega (nt
masskorratuste korraldamine, taktikaline
Arvestatud
Tuginedes märkusele ja 13.10.2025
täiendavale sisendile on eelnõu § 4 lõikega
3 sätestatud, et taotluse kohta tehtud
keelduva otsuse peale võib pärast asja
lahendamist halduskohtus esitada kaebuse
Riigikohtule. Nimetatud n-ö hüppeline
kassatsioon kohaldub nii tavapärases
olukorras kui massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
8
Märkus Vastus
või diversioontegevus õhuruumis,
merealadel, piiriveekogudel jms),
koormataks Eesti kohtusüsteemi
menetlustega märkimisväärselt kuni
võib tekkida olukord, milles ei ole
õigusemõistmise korrakohast toimimist
võimalik tavapäraselt enam tagada.
Selles vaates võib olla otstarbeks
kaaluda n-ö hüppelist kassatsiooni ehk
näha ette kaks erinevat regulatsiooni –
nö tavapärane ja massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras ehk
eritisuurel hulgal esitatud kaebuste
menetlemiseks.
Mõtestamist vajaks ka, kas rakendusliku
sättega oleks võimalik luua olukord, et
varasemalt tavaolukorras esitatud
apellatsioonkaebused loetakse massilise
sisserändest põhjustatud hädaolukorras
automaatselt kassatsioonkaebustena
esitatuteks n-ö hüppelisse kassatsiooni.
Sellest märkusest lähtuvalt teeme
ettepaneku eelnõu tervikuna analüüsida
kahest aspektist – nö tavapärane
rahvusvahelise kaitse taotlemine ja
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorrast tulenev rahvusvahelise
kaitse taotlemine. Leiame, et nende kahe
olukorra erisusi arvestades võib olla
põhjendatud eelnõus läbivalt ette näha
kaks erinevat regulatsiooni.
4. Eelnõu § 35 reguleerib rahvusvahelise
kaitse menetluses menetlusdokumentide
kättetoimetamist. HMS § 27 kohaselt on
elektrooniline kättetoimetamine lubatud
juhul, kui asjakohane infosüsteem on
registreerinud dokumendi avamise või
kättesaamise või adressaat on kinnitanud
elektrooniliselt edastatud dokumendi
kättesaamist.
Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et
kättetoimetamine on haldusakti
teatavakstegemise formaalne ja
seadusega põhjalikult reguleeritud viis,
mille eesmärk on tagada adressaadi
tegelik ja tulemuslik teavitamine (vt
RKHKo 17.02.2016 nr 3-3-1-80-15, p-d
11 ja 12).
Arvestatud osaliselt
Muudatuse tegemisel on lähtutud määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 9
lõikest 3. Nõustume, et e-kirja saatmisega
taotlejale ei pruugi igas olukorras
dokumendi tegelik kätte saamine olla alati
tagatud. Seetõttu on märkusega arvestades
muudetud eelnõu § 35 (uues sõnastuses §
40. Dokumentide välismaalasele
kättetoimetamine) selliselt, et
menetlusdokument või haldusakt
toimetatakse inimesele kätte.
Kättetoimetamisele kohaldatakse HMS-i
arvestades eelnõus sätestatud erisusi.
Peame siiski oluliseks teha erisus HMS-i §
27 lõike 2 punktist 4, mis puudutab
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
9
Märkus Vastus
Eelnõu § 35 lõige 3 näeb ette, et
menetlusdokument loetakse
kättetoimetatuks selle edastamisel
taotleja või tema esindaja e-posti
aadressil. Seletuskirjas on märgitud, et
tegemist on olulise erisusega HMS-st,
kuid ei ole põhjendatud, miks selline
erisus on vältimatult vajalik. Tegemist
on haldusmenetluse ja hea halduse ühe
olulise põhimõtte kitsendamisega.
Arvestades, et rahvusvahelise kaitse
menetluses võib menetlusdokumentidel
isikute jaoks olla väga oluline tähtsus (nt
viibimisõigus, elatusvahendid,
tagasisaatmine), on eriti oluline tagada,
et menetlusdokument jõuaks
adressaadini ka tegelikult. Pelgalt e-kirja
saatmisega ei pruugi olla tagatud isiku
reaalne võimalus otsusest teada saada ja
oma õigusi kaitsta. See võib praktikas
viia olukorrani, kus isik jääb oma
menetlusgarantiidest ilma ainuüksi
tehnilistel või praktilistel põhjustel (nt e-
posti kättesaadavus, tehnilised tõrked,
keeleline või digitaalne kirjaoskus).
Palume antud muudatuse puhul kaaluda
HMS-i põhimõtete juurde jäämist või
seletuskirjas põhjendada, millistel
kaalutlustel otsustatakse teha
elektroonilise kättetoimetamise puhul
erand ning kuidas on tagatud see, et
isikud saaksid neile olulise dokumendi
kätte.
Ühtlasi palume seletuskirja täiendada
§ 35 lõike 5 puhul, kus massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras
on lubatud rahvusvahelise kaitse
taotlejatele menetlusdokumente kätte
toimetada veebilehel avaldamise kaudu.
On arusaadav, et teatud äärmuslikel
juhtudel on see dokumentide
kättetoimetamisel ainukeseks
võimaluseks, aga palume analüüsida,
kuidas on sellise kättetoimetamise puhul
isikute õigused tagatud.
dokumentide kättetoimetatuks lugemist
advokaatidele. Arvestades teie
tähelepanekut riigi õigusabi osutamise
kohta, peame vajalikuks säilitada analoogne
regulatsioon HMS-i sättega, kuid seejuures
peame arvestama, et taotlejale õigusabi
osutaja ei pruugi olla advokatuuri liige.
Seetõttu sätestatakse eelnõus, et
menetlusdokument või haldusakt loetakse
kättetoimetatuks, kui see on edastatud
välismaalase või tema esindaja
elektronposti aadressil või haldusorgani
infotehnoloogilise vahendi abil.
Menetlusdokument või haldusakt antakse
taotleja soovi korral talle paberil. Siinjuurel
on oluline märkida, et kõikidel taotlejatel on
nende soovil korral tasuta õigusabi andja
ning esindaja alates taotluse
registreerimisest vähemalt kuni lõpliku
otsuseni, kelle pädevuses on taotleja nimel
dokumente vastu võtta.
Seletuskirja on täiendatud osas, mis
puudutab dokumentide kättetoimetamist
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras. Täpsustatud on asjaolu, et
tegemist on erandliku kättetoimetamise
viisiga olukorras kui inimese asukoht ei ole
massilise sisserände tingimustes PPA-le
teada ja seetõttu ei ole ka muud lahendused
kohaldatavad.
5. Eelnõu § 58 lõike 2 kohaselt võib
hädaolukorras rahvusvahelise kaitse Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
10
Märkus Vastus
taotlejat ilma kohtu loata kinni pidada
kuni 7 päeva.
Oleme on juba varasemate
konsultatsioonide käigus juhtinud
tähelepanu, et selline säte võib olla
vastuolus põhiseaduse (PS) § 21 lõikega
2, mille kohaselt peab iga kinnipidamise
seaduslikkust kohtulikult kontrollima
viivitamata, kuid mitte hiljem kui 48
tunni jooksul. Erandi tegemine sellest
tähtajast on põhiseaduse kohaselt
lubatud vaid erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal (PS § 130).
Seletuskirjas (lk 175–178) esitatud
põhiseaduspärasuse analüüsi kohaselt on
kohtuliku kontrolli edasilükkamine
hädaolukorras 7 päevale põhiseadusega
kooskõlas, kuna § 21 lõike 2
kohaldamine haldusõiguslike
kinnipidamiste puhul on olnud pigem
seadusandja valik, mitte PS-i otsene
nõue. Seletuskirjas leitakse, et tegemist
ei ole absoluutse põhiõigusega ning et
avaliku korra ja julgeoleku huvides võib
48 tunni reeglist erandi teha.
On mõistetav, et massilise sisserände
korral võib praktikas olla keeruline
tagada 48 tunni nõude järgimist. Samas
tuleb rõhutada, et § 21 lõikest 2 erandi
tegemine väljaspool PS § 130 sätestatud
juhtumeid tähendaks senise
põhiseadusliku tõlgenduse olulist
muutmist. Kui võtta omaks lähenemine,
et kohtuliku kontrolli nõudest võib
kõrvale kalduda ka tavapärastes
hädaolukordades, laieneks selline
arusaam paratamatult ka teistele
valdkondadele, sh kriminaalmenetlusele.
Selline tõlgendus annaks seadusandjale
edaspidi väga laia otsustusvabaduse
kohtuliku kontrolli tähtaegade
määramisel.
Meie hinnangul ei saa lähtuda
tõlgendusest, et kohtuliku kontrolli nõue
kehtib üksnes kriminaalmenetluses. See
võib tekitada küsimusi, kas seadusandja
võiks tulevikus haldusõiguslike
kinnipidamiste puhul üldse kohtulikku
Eelnõu § 66 kohaselt võib rahvusvahelise
kaitse taotleja ilma halduskohtu loata kinni
pidada kuni 48 tundi. Nimetatud säte
kohaldub ka massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra tingimustes.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
11
Märkus Vastus
kontrolli ette näha või määrata selle
tähtaegu oma äranägemisel. Lisaks tuleb
arvestada, et kriminaalmenetluses
kinnipeetu võib olla potentsiaalne
kurjategija, samas kui rahvusvahelise
kaitse menetluses on tegemist sageli
haavatavate isikutega, kelle põhiõigused
peaksid olema kaitstud vähemalt
samaväärselt.
PS § 20 sätestab igaühe õiguse
vabadusele ja isikupuutumatusele ning
loetleb juhtumid, mil vabaduse võtmine
on lubatud, sh ebaseadusliku Eestisse
asumise tõkestamiseks ning
väljasaatmiseks või väljaandmiseks (PS
§ 20 lg 2 p 6). Riigikohus on lahendi nr
3-4-1-16-10 p 88 rõhutanud, et PS § 20
tuleb lugeda koos PS § 21 tagatistega,
sealhulgas 48-tunnise kohtuliku
kontrolli tähtajaga.
Kokkuvõttes ei saa me nõustuda
seletuskirjas esitatud põhiseaduse avara
tõlgendusega. Selline käsitlus looks
pretsedendi, mille kohaselt oleks
seadusandjal tulevikus väga laiad
võimalused isikuid ilma kohtu loata
kinni pidada kauem, kui põhiseadus
selgesõnaliselt ette näeb.
6. Eelnõu ja seletuskirja
keeletoimetamata jätmine –
seletuskirjas märgitakse, et „Eelnõu ja
seletuskiri ei ole keeletoimetatud.
Keeletoimetus tehakse enne eelnõu
kooskõlastamiseks esitamist JDM-le“.
Juhime tähelepanu, et eelnõu ja
seletuskiri tuleb toimetada juba enne
eelnõu esmakordset kooskõlastamisele
saatmist; teiste hulgas esitatakse eelnõu
juba siis ka JDM-le.
Selgitus
Oleme teadlikud ja nõustume üldiste
reeglitega. Kõnesoleva eelnõu puhul on
tegemist pretsedenditult suures mahus
õigustiku reformiga, mida tuleb ette
valmistada EL määratud ajaraamis, mida ei
ole võimalik Eesti asutustel endil pikemaks
ajaperioodiks planeerida. Samuti,
tulenevalt riigieelarve puudujäägi
olukorrast ei ole ulatusliku reformi
elluviimiseks lubatud palgata täiendavat
personali isegi EL-i rahastuse toel. Seega
tuli eesmärgi saavutamiseks teha valikuid,
mis oleksid Eesti seisukohast parimad.
Üheks selliseks valikuks oli eelnõu ja
seletuskirja keeletoimetuse teenuse sisse
ostmine ja selle ajaline edasi lükkamine
perioodi, mis jääb enne eelnõu ja selle
juurde kuuluvate materjalide teiseks
kooskõlastamiseks esitamist. Seega
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
12
Märkus Vastus
korraldatakse nimetatud erandlike
asjaolude tõttu eelnõu ja seletuskirja
keeletoimetus enne teist kooskõlastamist.
7. II. Sisulised märkused
Eelnõu § 9 reguleerib isikuandmete
töötlemist. Juhime tähelepanu, et
üldreegli kohaselt isikuandmete kaitse
üldmäärus (IKÜM) art 9 lg 1 keelab
eriliigiliste isikuandmete töötlemise.
Selleks, et seda oleks võimalik teha,
peab esinema üks IKÜM art 9 lg-s 2
loetletud eranditest. Antud juhul
nimetatakse eelnõu § 9 lg-s 1, et
haldusorganitel on õigus töödelda
eriliigilisi isikuandmeid ilma
andmesubjekti nõusolekuta, kuid
seejuures ei ole seletuskirjas
põhjendatud, millise IKÜM art 9 lg 2
erandi pinnalt see siseriiklik norm
luuakse ning ühtlasi ei ole loetletud
eriliigiliste isikuandmete kategooriaid,
mida töödelda kavatsetakse.
Selgitame, et PS § 11 kohaselt tohib
õigusi ja vabadusi piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. See tähendab,
et niisugune piirang peab olema
kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega,
mille kohaselt teostatakse riigivõimu
üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel. Sättes
väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised
otsused langetama seadusandja. Seetõttu
on vältimatult vajalik, et töödeldavad
isikuandmete kategooriad oleksid
loetletud seaduses, eriti veel eriliigiliste
andmete korral.
Eelnõu § 9 lg 1 sätestab, et töödeldakse
eriliiki isikuandmeid ning veelgi enam,
§ 9 lg 2 kohustab välismaalast lg-s 1
nimetatud andmeid (st eriliiki) esitama.
IKÜM imperatiivsete üldpõhimõtetega
(vt IKÜM art 5) ei ole aga kooskõlas see,
et normist ei nähtu andmetöötluse
vajalikkus (IKÜM art 5 lg 1 p c) ega
eesmärgipärasus (IKÜM art 5 lg 1 p b).
Arvestatud
Eelnõu § 8 ja 9 (uuesti sõnastatud § 9 ja 10)
ja seletuskirja on vastavale märkustele
muudetud viisil, mis loob selgema aluse
andmete asutusesiseseks käsitlemiseks ja
konfidentsiaalsuse kohustuse järgmiseks.
Rahvusvahelise kaitse menetlus on
reguleeritud EL tasemel. EL valdkondliku
õigustuku reformi järgselt on tegemist EL
ühise rahvusvahelise kaitse otsekohalduva
õigustikuga, kus on reguleeritud ka andmete
töötlemise põhimõtted nii liikmesriigi
tasandil kui EL ühiste andmebaaside
tasandil. Seega on EL tasemel reguleeritud,
ka see, milliseid isikuandmeid ja millistel
juhtudel rahvusvahelise kaitse menetluses
töödeldakse. Seega ei ole võimalik
siseriiklikus õiguses täiendavalt või üle
hinnata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrustes andmete töötlemise kohta
sätestatut ja otsida sellele põhjendusi
siseriiklikust õigusest. Muuhulgas
biomeetriliste andmete töötlemist
reguleerib määrus (EL) 2024/1358
(Eurodac-süsteemi kohta). Taustakontrolli
käigus töödeldavaid andmeid reguleerib
määrus (EL) 2024/1356, menetlusega
seotud andmete töötlemist reguleerib
määrus (EL) 2024/1348 ja määrus (EL)
2024/1347.
Seletuskirja on täiendatud vastava
selgitustega. Töödeldavad andmed on
eeskätt kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1348
(menetluse kohta), määruses (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta), määruses
(EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta),
määruses (EL) 2024/1356
(taustakontrollide kohta), määruses (EL)
2024/1356 (taustakontrollide kohta),
määruses (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) ja
määruses (EL) 2024/1350
(ümberasustamise kohta).
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
13
Märkus Vastus
Seetõttu palume eelnõu täiendada
andmekategooriatega ning seletuskirja
selgitustega, et oleks võimalik hinnata
normi vajalikkust ja eesmärgipärasust.
Biomeetrilised andmed
Näide: Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-
süsteemi kohta) kohaselt on iga liikmesriik
kohustatud võtma viivitamata
biomeetrilised andmed kõikidelt vähemalt
kuueaastastelt kolmandate riikide
kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt.
Selle määruse tähenduses on biomeetrilised
andmed sõrmejälgede andmed või
näokujutise andmed. Sõrmejälgede andmed
on andmed kõigi kümne sõrme (kui need on
olemas) vajutamise ja pööramise teel
saadud sõrmejälgede (patentsed jäljed)
kohta või latentsed sõrmejäljed.
Näokujutise andmed on digitaalne kujutis
näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga,
et seda saab kasutada automaatseks
biomeetriliseks võrdlemiseks.
Muud eriliiki isikuandmed
Näide 1: määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikkel
4 kohaselt esitab taotleja rahvusvahelise
kaitse taotluse põhjendamiseks kõik talle
kättesaadavad andmed. Need andmed
hõlmavad vähemalt järgmist:
taotleja väited ning
kõik taotleja käsutuses olevad
dokumendid seoses järgmisega:
o taotleja rahvusvahelise kaitse taotlemise
põhjused;
o taotleja vanus;
o taotleja taust, sealhulgas asjaomaste
pereliikmete ja muude sugulaste taust;
o taotleja identiteet;
o taotleja kodakondsus(ed);
o taotleja riik või riigid ja varasem(ad)
elukoht või -kohad;
o taotleja varasemad rahvusvahelise
kaitse taotlused;
o taotlejaga seotud ümberasustamise või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
menetluse tulemused, nagu on
määratletud määruses (EL) 2024/1350;
o taotleja reisiteekond ja
o taotleja reisidokumendid.
Näide 2: määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikkel 27 kohaselt tuleb
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
14
Märkus Vastus
registreerida rahvusvahelise kaitse taotluse
järgmine teave:
taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu,
kodakondsus või kodakondsuse
puudumine, määruse (EL) 2024/1351
artikli 2 punktis 8 määratletud
pereliikmed ning alaealiste puhul
nimetatud määruse artikli 2 punktis h
määratletud õed-vennad või sugulased,
kes viibivad liikmesriigis, kui see on
asjakohane, ning muud taotleja
isikuandmed, mis on asjakohased seoses
rahvusvahelise kaitse menetluse ja
vastutava liikmesriigi määramisega;
kui see dokument on olemas, siis taotleja
isikut tõendava või reisidokumendi liik,
number ja kehtivusaeg ning selle välja
andnud riik, samuti taotleja esitatud
muud dokumendid, mida pädev asutus
peab asjakohaseks seoses tema
isikusamasuse tuvastamise,
rahvusvahelise kaitse menetluse
läbiviimise ja vastutava liikmesriigi
määramisega;
taotluse kuupäev, rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soovi avaldamise koht
ja asutus, kellele rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soovi avaldati;
taotleja asukoht või elukoht või aadress
ning olemasolu korral telefoninumber ja
e-posti aadress, mille abil taotlejaga
saab ühendust võtta.
Sama määruse artikli 28 lõike 6 kohaselt
peavad taotlejad taotlust esitades
võimalikult kiiresti esitama kõik nende
valduses olevad andmed ja dokumendid,
millele on osutatud määruse (EL)
2024/1347 artikli 4 lõikes 2, mis on
vajalikud taotluse põhjendamiseks. Pärast
taotluse esitamist, eelkõige isiklikul
vestlusel, lubatakse taotlejal esitada taotluse
läbivaatamise seisukohast asjakohaseid
täiendavaid andmeid kuni nende taotlust
käsitleva haldusmenetluses tehtud otsuse
vastuvõtmiseni.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
15
Märkus Vastus
PPA kohustus on tagakiusamise põhjuste
hindamisel määruse (EL) 2024/1347 artikli
10 kohaselt hinnata järgmist:
rassi mõiste hõlmab eelkõige nahavärvi,
päritolu või teatavasse rahvusrühma
kuulumist;
usu mõiste hõlmab eelkõige teistlikke,
mitteteistlikke ja ateistlikke
veendumusi, osalemist üksinda või koos
teistega eraviisilistel või avalikel
formaalsetel usutalitustel, muudes
religioossetes tegevustes või
seisukohtade väljendustes või isikliku
või ühiskondliku käitumise vormides,
mis põhinevad mõnel usulisel
tõekspidamisel või nendest hoidumisel
või tulenevad neist;
rahvuse mõiste ei piirdu ainult
kodakondsuse või selle puudumisega,
vaid hõlmab eelkõige kuuluvust teatava
kultuurilise, rahvusliku või keelelise
identiteediga, ühise geograafilise või
poliitilise päritoluga rühma või suhet
teise riigi elanikkonnaga;
teatavasse sotsiaalsesse rühma
kuulumise mõiste hõlmab eelkõige
kuulumist rühma,
o mille liikmetel on või arvatakse
olevat ühine sünnipärane tunnus või
ühine taust, mida ei saa muuta, või
tunnus või uskumus, mis on nende
identiteedis või teadvuses nii
fundamentaalne, et inimest ei tohiks
sundida sellest lahti ütlema, ning
o millel on asjaomases riigis selgesti
eristuv identiteet, kuna ümbritsev
ühiskond tajub seda erinevana;
poliitiliste vaadete mõiste hõlmab
eelkõige vaadet, ideed või uskumust
artiklis 6 nimetatud potentsiaalsete
tagakiusajatega ja nende poliitika või
meetoditega seotud.
Eespool on selgitatud, et taotlejal on vajalik
kõik andmed ja dokumendid esitada, mis on
vajalikud taotluse põhjendamiseks ning
taotluse esitamist võib põhjendada soolise,
sugulise, poliitilise jm tagakiusuga ehk
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
16
Märkus Vastus
PPA-l on otse EL õigusest tulenev kohustus
selliseid eriliiki isikuandmeid töödelda.
On üldteada, et EL määrus on tervikuna
siduv ja vahetult kohaldatav kõigis
liikmesriikides (ELTL art 288 lg 2).
Selgitasime juba mitteametlikus
tagasisides, et oleme püüdnud leida
mõistliku tasakaalu kehtestatava seaduse
sisu ja otsekohalduva EL õiguse vahel.
Tunnistasime, et teatud kohtades on
õigusselguse eesmärgil mõningane
dubleerimine. Leiame jätkuvalt, et EL
otsekohalduvas õiguses on kehtestatud
isiku nõusolekuta töödeldavate
isikuandmete kategooriad ja sõltuvalt
taotleja esitatud teabest tagakiusamise
kohta töödeldakse kõiki eriliiki
isikuandmeid.
Põhimõtteliselt tuleb esitada kõik andmed
ja dokumendid, mis on vajalikud taotluse
põhjendamiseks.
Vastuseks märkusele täiendada eelnõu
andmekategooriatega ning seletuskirja
selgitustega, et oleks võimalik hinnata
normi vajalikkust ja eesmärgipärasust,
peame vastama, et antud juhul Eesti
seadusandja ei otsusta töödeldavate
isikuandmete kategooriaid ning säte on
eeskätt lisatud õigusselguse eesmärgil.
Küsimust ei ole, et IKÜM-i tähenduses on
isikuandmete töötlemine vajalik IKÜM
artikkel 9 lõike 2 punktis g sätestatud
eesmärkidel (avalik huvi liidu või
liikmesriigi õiguse alusel). IKÜM-i
kohaselt on liikmesriigilt nõutud sobivad ja
konkreetsed meetmed andmesubjekti
põhiõiguste ja huvide kaitseks. Eeskätt on
need meetmed sätestatud EL
varjupaigasüsteemi õigusaktides ja Eesti
ametiasutused on kohustatud neid järgima,
kuid ka käesoleva eelnõuga nähakse ette nt
asutuste konfidentsiaalsuskohustus,
säilitustähtajad, andmetele
juurdepääsupiirangud jm.
8. Eelnõu § 15 lg-d 6 ja 10 – kavandatud
regulatsioon tekitab riski, et PPA otsus
riigi õigusabi taotlust kohtule mitte
edastada jääb kohtuliku kontrollita, mis
Arvestatud
Selgitus on esitatud punktis 2 lk 5
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
17
Märkus Vastus
suurendab haldusorgani omavoli ohtu
ning võib tuua kaasa rahvusvahelise
kaitse menetluses tehtud haldusakti
tühistamise. Seetõttu tuleb need normid
eelnõust välja jätta.
9. Eelnõu § 20 lg 6 sätestab, et „Vanuse
kindlaksmääramise otsuse saab
vaidlustada üksnes koos haldusakti või
toiminguga, millega seoses vanuse
kindlaksmääramise otsus tehti.“
Palume kõnealune norm eelnõust välja
jätta, sest näeme võimalikku vastuolu
PS-ga – isikul peab olema siiski
võimalus pöörduda kohtu poole, et
vaidlustada vanuse tuvastamise otsus
iseseisvalt.
Arvestatud osaliselt
Eelnõu §- 20 lõikes 6 (uuesti sõnastatud §
22 lõiked 5 ja 6) on sõna „otsus“ asendatud
sõnaga „hinnang“. Sarnaselt menetlusliku
eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse
määramisega on ka vanus määramise korral
tegemist hinnanguga, mida ei vormistata
eraldi haldusotsusega. Tegemist on
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
hinnanguga, millega arvestatakse
menetluse vältel ja mida kajastatakse
rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehtud
otsuses. Kõik haldustoimingud sh vanuse
hindamise toiming on kohtus
vaidlustatavad. Samuti on võimalik
vaidlustada kaitsevajaduse suhtes tehtud
otsus ning koos sellega ka hinnang vanuse
kohta. Muuhulgas on oluline, et PPA võib
arvestada ka teises liikmesriigis tehtud
toimingute ning hinnanguga vanuse kohta.
Vanuse hindamise alus ja kord on sätestatud
määruse (EL) 2024/1348 artiklis 25
(alaealise vanuse hindamine). Selle
kohaselt taotleja alaealisuses kahtlemise
korral võib menetlev asutus korraldada
mitut valdkonda hõlmava hindamise,
sealhulgas psühhosotsiaalse hindamise,
mille viivad läbi kvalifitseeritud
spetsialistid, et teha taotluse läbivaatamise
raames kindlaks taotleja vanus. Vanust ei
või hinnata üksnes taotleja füüsilise
välimuse või käitumise põhjal. Vanuse
hindamisel loetakse olemasolevad
dokumendid õigeks, kui ei ole vastupidiseid
tõendeid, ning alaealise ütlusi võetakse
arvesse.
10. Eelnõu §-d 24 ja 25 on kavandatud
reguleerima isiku biomeetriliste
andmete, sh DNA töötlemist, kusjuures
lubatud on rakendada ka riiklikku sundi.
Eelnõu §-des 24 ja 25 viidatakse
üldsõnaliselt biomeetrilistele andetele ja
DNA andmetele, kuid need peaksid
Arvestatud osaliselt
Andmete sh biomeetriliste andmete
töötlemise kohustus on sätestatud EL
õiguses. Määruse (EL) 2024/1358
(Eurodac-süsteemi kohta) kohaselt on iga
liikmesriik kohustatud võtma viivitamata
biomeetrilised andmed kõikidelt vähemalt
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
18
Märkus Vastus
olema kategooriate lõikes avatud ja
palume eelnõu vastavalt täiendada.
Lisaks peaks seletuskiri sisaldama
põhjendusi, miks iga biomeetriliste
andmete kategooria töötlemine eesmärgi
saavutamiseks vältimatult vajalik on, st
teostada proportsionaalsuse test. Palume
seletuskirja täiendada.
Seletuskirjas on märgitud, et esmane
vahend isiku tuvastamiseks on isiku
füüsiliste omaduste võrdlemine
visuaalsel teel tema isikut tõendavasse
dokumenti kantud andmetega ja meie
hinnangul peaks see viis olema
eelistatud biomeetria ja DNA
töötlemisele.
kuueaastastelt kolmandate riikide
kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt ja
edastama need hiljemalt 72 tunni jooksul
hõivamisest alates koos muude vajalike
andmetega Eurodac süsteemi.
Selle määruse tähenduses on biomeetrilised
andmed sõrmejälgede andmed või
näokujutise andmed.
Eurodac määruse üheks eesmärgiks on
määruse kohaldamisealasse kuuluvate
isikute identiteedi kindlakstegemine (nii
isiku tuvastamine kui ka isikusamasuse
kontroll).
Eelnõu § 25 ja § 26 (uuesti sõnastatud § 26
ja § 28) on täpsustatud selliselt, et igal juhul
töödeldakse vähemalt 6 aastase taotleja
sõrmejälgede ja näokujutise andmeid, kuid
DNA andmeid töödeldakse ainult taotleja
põlvnemise tuvastamiseks kui teisiti ei ole
võimalik põlvnemist tuvastada. Täiendavalt
nõustume, et eelistada tuleb dokumendi
alusel isiku tuvastamist ja isikusamasuse
kontrollimist, kuid isegi juhul kui taotleja
isikus ei ole kahtlust ja tema isik on
tuvastatud autentse isikut tõendava
dokumendi alusel, siis paratamatult tuleb
igalt taotlejalt biomeetrilised andmed
hõivata ja saata Eurodac-süsteemi. Pärast
esmast hõivamist, on taotleja isikusamasuse
kontrollimise eelistatud viisiks tema
füüsiliste omaduste võrdlemine dokumenti
kantud näokujutisega.
Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
11. Eelnõu § 26 reguleerib isiku tuvastamist
muude tõendite põhjal. Oleme
varasemalt selgitanud, et isikuandmete
töötlemine peab toimuma vajalikkuse ja
minimaalsuse põhimõtetest lähtuvalt
(IKÜM art 5 lg 1 p b, p c). See tähendab,
et kui andmetöötluse eesmärki on
võimalik saavutada isiku põhiõigusi
vähem riivava meetmega, siis on
andmetöötleja kohustatud kasutama
vähem riivavat meedet. Eelnõu § 26
kohaselt võib haldusorgan lisaks isiku
tuvastamisele biomeetria, sh DNA abil,
kasutada ka muid haldusorganile
Arvestatud osaliselt
Nõustume, et teatud menetlustes on eriliiki
isikuandmete töötlemine isiku tuvastamise
eesmärgil viimane abinõu. Rahvusvahelise
kaitse menetlustes tuleb sõrmejäljed igal
juhul hõivata (määruse (EL) 2024/1358 art
13 lg 1) ning üheks sõrmejälgede võtmise
eesmärgiks EL õiguse kohaselt on isiku
tuvastamine.
Eelnõus on DNA andmete töötlemise
eesmärki korrigeeritud (põlvnemise
tuvastamine kui muud meetmed on
ammendatud) ning eelnõus on sellise
meetme järjekorda muudetud ning
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
19
Märkus Vastus
teadaolevaid andmeid, mille põhjal on
võimalik isikut tuvastada.
Ülal selgitatud isikuandmete töötlemise
üldpõhimõtetega on selline lahendus
vastuolus, st kui isikut on võimalik
tuvastada muude tõendite kaudu, siis
tuleks kasutada seda võimalust ning alles
siis, kui muid tõendeid pole, oleks
õigustatud isiku biomeetria ja DNA sel
eesmärgil töötlemine.
Seetõttu teeme ettepaneku esitada § 26
enne §-e 24 ja 25, et üldreegliks oleks
isiku tuvastamine muude tõendite kaudu.
paigutatud viimaseks, peale isiku
tuvastamist muude tõendite põhjal.
12. Eelnõu § 27 lg 9 sätestatud
juurdepääsupiirangu osas kordame
märkust, mille esitasime seoses § 8 lg-ga
2. Kuna ABIS sisaldab isikuandmeid,
siis need on andmed on juba AvTS § 35
lg 1 p 12 kohaselt
juurdepääsupiiranguga. AvTS-s
sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid
katma üldjuhul kõikvõimalikud juhud,
millal võib olla õigustatud andmetele
juurdepääsu piirata ning kui eelnõus pole
esitatud mõjuvaid põhjendusi täiendava
juurdepääsupiirangu aluse
kehtestamiseks, tuleks sellest hoiduda.
Seetõttu palume kõnealune norm
eelnõust välja jätta.
Arvestatud osaliselt
Täiendasime seletuskirja johtuvalt § 8
(uuesti sõnastatud § 9) lõike 2 osas esitatud
märkusest.
13. Eelnõu §-s 50 sätestatakse
rahvusvahelise kaitse eesmärgipäraseks,
efektiivseks, lihtsaks ja kiireks
läbiviimiseks taotleja suhtes
kohaldatavad meetmed. Seletuskirja
kohaselt on need sunnimeetmed Eesti
õiguses käsitletavad
järelevalvemeetmetena. Palume
seletuskirjas täiendavalt selgitada, miks
tuleb meetmeid järelevalvemeetmetena
käsitleda ja miks need sätted sel juhul
riiklikku järelevalvet reguleerivas
peatükis ei paikne.
Arvestatud
Eelnõus on järelevalvemeetmete normid
asendatud liikumisvabaduse piirangut ja
kinnipidamise alternatiivi sätestavate
normidega vastavalt direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtu kohta) artiklitele 9 ja
10.
Eelmises eelnõu §-i 50 oli koondatud
samad meetmed samas sõnastuses, nagu
neid on kohaldatud viimased 27 aastat (vt
VSS RT I 1998, 98, 1575) sest seni ei ole
termin PPA menetlustes ega küllaldastes
kohtumenetlustes küsitavusi tekitanud.
JDM märkuse kohaselt oleme muutnud 27
aastat kohaldatud terminit ning kasutame
parema termini puudumisel direktiivile
tuginedes muudetud eelnõus kahte eraldi
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
20
Märkus Vastus
terminit samade meetmete rakendamiseks.
Nendeks on liikumisvabaduse piiramine ja
kinnipidamise alternatiivid.
Märgime täiendavalt, et eelnõu 9. peatükk
käsitleb korrakaitseseaduses toodud riikliku
järelevalve erimeetmete kohaldamise
lubatavust kõikide välismaalaste osas,
kellele lasuvad EL-i õiguse ja VRKS-is
sätestatud kohustused. Eespool nimetatud
järelevalvemeetmeid (nüüd
liikumisvabaduse piiramine ja
kinnipidamise alternatiivid) kohaldatakse
vaid rahvusvahelise kaitse taotlejatele.
Muuhulgas nendele rahvusvahelise kaitse
taotlejatele, kelle suhtes kohaldatakse
taustakontrolli
14. Eelnõu § 63 – kasutatakse mõisteid
„raske mittepoliitiline kuritegu“, „raske
kuritegu“ ning „eriti jõhker tegu“.
Seletuskirjas puuduvad täpsemad
selgitused ja näited, millised kuriteod
nende alla kuuluvad. Eriti tekitab
küsimusi, mille poolest erineb eriti
jõhker tegu raskest kuriteost või on need
omavahel võrreldavad. Palume
seletuskirja täiendada.
Eelnõu § 63 lõige 1 punkt 1 sätestab
põhjendatud aluse arvata, et isik on
toime pannud seaduses või
rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud
rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo.
Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas
jõutakse põhjendatud aluseni, et arvata,
et isik on sellise teo toime pannud.
Samuti soovime näha, millist seadust ja
rahvusvahelisi õigusakte silmas
peetakse. Kuivõrd regulatsioon ei ole
hetkel õigusselge, siis tuleb seda
kindlasti täpsustada.
Eelnõu § 63 lõike 1 punktis 5 on „kes
on lõplikult süüdi mõistetud raske
kuriteo toimepanemises ja kes ohustab
ühiskondlikku turvalisust“. Sellest
tõusetub küsimus, miks § 63 lg-tes 1 ja 2
on „teo toime panemine“, aga mitte
„lõplik süüdi mõistmine“. Samuti tuleb
seletuskirjas põhjendada, mida lõplik
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et
nimetatud mõisteid tuleb tõlgendada
kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste
instrumentidega ning tegemist on 2001.
aastal loodud ja üle võetud direktiiviga,
mille jätkuvaks ülevõtmiseks tuleb
nimetatud sätted säilitada võimalikult
sarnasel kujul nagu praegu, seni kuni
direktiivi ei ole uuesti sõnastatud. Lõikega
1 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli
28 lõige 1.
Eelnõu § 63 lõige 1 (uuesti sõnastatud §
78 lg 1)
Tegemist on rohkem kui 20 aastat vana
ajutise kaitse direktiivi (direktiiv
2001/55/EÜ) sätetega. Saame arvestada
sõnastuslikku ettepanekut, kuid SIM-l ei ole
võimalik teha erisusi selles, et direktiivi
sätted eristavad teo toimepanemist ja teo
eest süüdimõistmist. Seega on lõike 1
punktides 1 – 4 asendatud „põhjendatud
alus arvata“ määratlusega „põhjendatud
kahtlus“. Kahtluse aluseks saavad olla
objektiivsed asjaolud nt tunnistajate
ütlused, menetlus algatamine
rahvusvahelises sõjatribunalis vms sellised
tõendid.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
21
Märkus Vastus
süüdi mõistmine tähendab, ilmselt
peetakse silmas jõustunud kohtuotsust.
Kui see nii on, siis tuleb kasutada „kelle
suhtes on jõustunud süüdimõistev
kohtuotsus“.
Eelnõu § 63 lõike 1 punkt 3 kasutab
sõnastust: „kelle puhul on põhjendatud
alus arvata, et ta on süüdi Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja
põhimõtetega vastuolus oleva teo
toimepanemises.“
Palume seletuskirjas selgitada, mis
erinevus on „alus arvata, et isik on toime
pannud“, „lõplikult süüdi mõistetud“ ja
„süüdi teo toimepanemises“. Ebaselge
on, kas silmas peetakse jõustunud
kohtuotsust või kui ei, siis kes otsustab
isiku süüdi olemise ja mille alusel.
Samuti tekitab küsimusi, miks ei
kasutata „tegu“ asemel „kuritegu“ ja
selge ei ole, milline on ÜRO eesmärkide
ja põhimõtetega vastuolus olev tegu.
Palume seletuskirja täiendada.
Eelnõu § 63 lõike 1 punkt 3 (uuesti
sõnastatud § 78 lg 1 punkt 3)
Vastavalt ettepanekule on sõnastust
täpsustatud punktis 3 on silmas peetud
jõustunud kohtuotsust. Selles osas on
seletuskirja täiendatud ning lisatud on 1951.
aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni
artiklile 1F(c) põhinev selgitus ÜRO
eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus
olevate tegude osas. ÜRO eesmärgid ja
põhimõtted on sätestatud ÜRO põhikirja
preambulis ning artiklites 1 ja 2 ning
sisalduvad ÜRO
resolutsioonides terrorismivastaste
meetmete kohta. Nendes resolutsioonides
deklareeritakse muu hulgas, et
„terroristlikud aktid, meetodid ja tavad on
vastuolus ÜRO eesmärkide ja
põhimõtetega“ ning et „terroristlike aktide
teadlik rahastamine, kavandamine ja
õhutamine on samuti vastuolus ÜRO
eesmärkide ja põhimõtetega“.
Täiendavalt on oluline märkida, et määruse
(EL) 2024/1347 põhjenduspunkti 44 - 46
selgitab täiendavalt, et selleks et kohaldada
käesoleva määruse rahvusvahelise kaitse
andmisest keeldumist käsitlevaid sätteid,
kui on põhjendatud alus arvata, et taotleja
on toime pannud teo või teod, mis on
vastuolus ÜRO põhikirja artiklites 1 ja 2
sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega, ei
ole vaja eelnevalt kindlaks teha seda, et
taotleja on mõnes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3
lõikes 1 osutatud terroriakti
toimepanemises süüdi mõistetud. Selleks et
kohaldada taotleja suhtes käesoleva
määruse rahvusvahelise kaitse andmisest
keeldumist käsitlevaid sätteid selliste
tegude toimepanemise tõttu, mis kujutavad
endast terrorirühmituse tegevuses
osalemist, ei välista asjaolu, et ei ole
tõendatud, et taotleja on toime pannud,
üritanud toime panna või ähvardanud toime
panna terroriakti, nagu see on määratletud
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides,
võimalust, et liikmesriigi asutused loevad
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
22
Märkus Vastus
taotleja käitumise ÜRO eesmärkide ja
põhimõtetega vastuolus olevaks. Selliste
asjaolude individuaalsel hindamisel, mis
võivad anda tõsist põhjust arvata, et taotleja
on toime pannud ÜRO eesmärkide ja
põhimõtetega vastuolus olevaid tegusid, on
sellistele tegudele kihutanud või neis muul
viisil osalenud, on eriline tähtsus asjaolul, et
taotleja on liikmesriigi kohtu poolt
terrorirühmituse tegevuses osalemise eest
süüdi mõistetud, samuti sellel, kui kohus on
leidnud, et taotleja kuulub sellise rühmituse
juhtide hulka, ja seejuures ei peaks
olema vaja tõendada, et taotleja kihutas
terroriakti toime panema või osales selles
muul viisil.
Oluline on muuhulgas arvestada ajutise
kaitse direktiivi sõnastusega, mille
kohaselt:
1. Liikmesriigid võivad isikule ajutist kaitset
mitte võimaldada, kui:
a) on piisavalt põhjust arvata, et:
i) ta on pannud toime rahuvastase kuriteo,
sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo,
nagu need on määratletud rahvusvahelistes
õigusaktides, millega nähakse ette selliseid
kuritegusid käsitlevad sätted;
ii) ta on enne ajutist kaitset saava isikuna
vastuvõtmist pannud väljaspool vastuvõtvat
liikmesriiki toime raske mittepoliitilise
kuriteo. Eeldatava karistuse raskusaste
peab olema võrreldav selle kuriteo
olemusega, milles kõnealust isikut
kahtlustatakse. Eriti jõhkrad teod, isegi kui
need on väidetavalt toime pandud
poliitilisel eesmärgil, võib liigitada
rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks.
See kehtib nii kuriteo toimepanijate kui ka
kuriteole kihutajate suhtes;
iii) ta on olnud süüdi ÜRO eesmärkide ja
põhimõtete vastastes tegudes.
Kõnesolevaid sätteid tuleb ajutise kaitse
kohaldamisealas sisustada lähtudes
asjaomasest kaasusest. Näitena võib tuua
Eestis karistust kandvad sõjakurjategijad.
Nendele isikutele oleks ajutise kaitse
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
23
Märkus Vastus
andmine olnud välistatud nii enne kui pärast
süüdimõistmist juhul kui ajutise kaitse
instrument oleks sellel ajal käivitatud.
Praegu tuleb arvestada ajutise kaitse
sihtgruppi ja ei saa välistada, et ajutist
kaitset ei tohiks anda isikule, kelle puhul on
põhjendatud alus arvata, et ta on
sõjakuritegusid toime pannud Ukrainas.
Seletuskirja on vastavate selgitustega
täiendatud.
15. Eelnõu § 84 lg 2 p 7 – palume kasutada
terminit „terviseandmed“, mis on
legaaldefinitsioon IKÜM art 4 p 15
kohaselt. Seletuskirjast nähtub, et
terviseseisundi andmetega hõlmata ka
kirjeldust sellest, kas oma tervisliku
seisundi tõttu võib välismaalane vajada
menetluslikke eritagatisi. Sellisel juhul
tuleb seletuskirjas avada andmetöötluse
eesmärk. Ka see, kui välismaalane võib
vajada menetluslikke eritagatisi,
võimaldab lõppkokkuvõttes teha
järeldusi tema terviseseisundi kohta, st
tegemist on terviseandmetega IKÜM
mõistes.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et
IKÜM art 9 kohaselt on eriliiki
isikuandmete (sh terviseandmete)
töötlemine keelatud, v.a kui tuginetakse
vähemalt ühele IKÜM art 9 lg 2
eranditest, mis muudaks töötlemise
seaduspäraseks. Antud juhul puuduvad
seletuskirjas selgitused, millise IKÜM
art 9 lg 2 erandi alusel riik kavatseb
seadusandlikku meedet luua – palume
seletuskirjas need selgitused esitada.
Arvestatud
Kasutame eelnõu § 84 lg 2 punktis 7 (uuesti
sõnastatud § 104 lõige 1) ja läbivalt
terminit „terviseandmed“ ning seletuskirjas
on läbivalt selgitatud, et andmeid
töödeldakse vahetult EL õiguses sätestatud
alustel (nt määruse (EL) 2024/1356 artikkel
12 kohane tervisekontroll).
Välismaalane võib vajada menetluslikke
eritagatisi või vastuvõtu erivajadusi
tulenevalt tema terviseseisundist. Näiteks
PPA teeb isikliku vestluse välismaalasega,
kelle liikumisvõime on piiratud, ruumides,
mis on ligipääsetavad. Näiteks post
traumaatilise stressihäire all kannatava või
tuberkuloosi põdeva inimese korral võib
olla vajalik isiklikku osalemist nõudvad
menetlustoimingud edasi lükata või
nakkusohu olukorras korraldada need
kaugteel videotehnika abil või kirjalikult.
Osutame näiteks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artiklile 20, mille
kohaselt on PPA kohustatud hindama
menetluslike eritagatiste vajadust.. Sellest
tulenevalt töödeldakse välismaalase
terviseandmeid.
See, milliseid isikuandmeid ja millistel
juhtudel rahvusvahelise kaitse menetluses
töödeldakse, tuleneb otsekohalduvatest
määrustest. Seega ei saa siseriiklikus
õiguses uuesti või täiendavalt üle hinnata
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses
sätestatut ja otsida sellele põhjendusi
siseriiklikust õigusest.
Kõik Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise
kaitse õiguse määrused on kooskõlas
IKÜM-ga ning seda on ka nende määruste
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
24
Märkus Vastus
põhjenduspunktides märgitud. Näiteks on
muuhulgas määruse (EL) 2024/1351
põhjenduspunktides 81 ja 82 selgitatud, et
Liikmesriikides käesoleva määruse alusel
toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2016/679,
Liikmesriigid peaksid rakendama
asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
meetmeid, et tagada ja olla võimeline
tõendama, et andmete töötlemine toimub
kooskõlas kõnealuse määruse ja
käesoleva määruse sätetega, milles selle
nõudeid täpsustatakse. Eelkõige peaksid
kõnealused meetmed tagama käesoleva
määruse alusel toimuva isikuandmete
töötlemise turvalisuse ning eriti hoidma ära
ebaseadusliku või lubamatu juurdepääsu
töödeldud isikuandmetele või nende
andmete avalikustamise, muutmise või
kaotsimineku. Iga liikmesriigi pädev
järelevalveasutus või pädevad
järelevalveasutused peaksid jälgima
isikuandmete töötlemise seaduslikkust
asjaomastes asutustes, sealhulgas nende
andmete edastamist julgeolekukontrolli
tegevatele pädevatele asutustele. Eelkõige
tuleks andmesubjekte vastavalt määrusele
(EL) 2016/679 põhjendamatu viivituseta
teavitada, kui on tõenäoline, et
isikuandmetega seotud rikkumine kujutab
endast suurt ohtu nende õigustele ja
vabadustele. Nii liikmesriigid kui ka liidu
organid ja asutused peaksid võtma
käesoleva määruse rakendamisel kõik
proportsionaalsed ja vajalikud meetmed, et
tagada kõigi isikuandmete turvaline
säilitamine. Sama määrusega on sätestatud
kohustus töödelda näiteks biomeetrilisi
andmeid Eurodac süsteemis, välispiiri
ületamise andmed, solidaarsuspanuseid
puudutavad sh inimeste ümberpaigutamise
menetluse andmed, vastutavale
liikmesriigile üleandmise menetluse
andmed ja välismaalaste perekonnaliikmete
andmed.
16. Eelnõu § 84 lg 2 p 12 – kuivõrd ka
usulise kuuluvuse andmed on eriliiki Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
25
Märkus Vastus
isikuandmed, siis peaks üldreeglina
olema keelatud ka nende töötlemine.
Palume seletuskirjas selgitada, millise
IKÜM art 9 lg 2 erandi alusel nende
töötlemiseks seadusandlik alus luuakse.
Seletuskirjas on eelnõu § 84 lg 2 punkt 12
(uuesti sõnastatud § 104 lõige 1 punkt 12)
osas selgitatud, et rahvusvahelise kaitse
taotluse menetlus toimub otsekohalduva EL
õiguse alusel ja korras. Rahvusvahelise
kaitse taotluse menetluse üheks peamiseks
eesmärgiks on selgitada välja, kas taotleja
elu ja vabadus on ohus rassi, usu, rahvuse,
teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise
või poliitiliste tõekspidamiste tõttu.
Isegi juhul, kui välismaalane ise ei osuta
tagakiusule usu või mõne muu põhjuse
tõttu, on PPA kohustatud selle põhjuse
välistama ehk taotlejalt seda teavet küsima.
Taotleja ei ole kohustatud ise
kvalifitseerima, millist liiki kaitset ta vajab
(pagulasstaatus või täiendav kaitse) ja
kuidas sh millise õigusliku tagakiusu
põhjuse alusel tuleb tema taotlus läbi
vaadata, selle peab välja selgitama PPA.
Taotleja kohustuseks on kirjeldada kõiki
tagakiusamise või tõsise ohuga seotud
asjaolusid, ning PPA ülesanne on anda
taotlejale tegelik võimalus rääkida
kõikidest asjaoludest sh usulistest
veendumistest, mis võiavad olla
inimväärikust alandava vms kohtlemise
põhjuseks. PPA märgib igas rahvusvahelise
kaitse taotluse kohta tehtud otsuses enne
kaalutluste esitamist, millise õigusliku
määratluse alusel tagakiusukartuse või
tõsise kahju kannatamise asjaolusid
hinnatakse. Reeglina on põhjused
kombineeritud. Näiteks võib taotleja ütluste
ja tema päritoluriigi inimõiguste olukorra
kohta kogutud materjalide alusel olla
vajalik hinnata konkreetse inimese
tagakiuskartuse põhjendatust seoses tema
poliitiliste veendumiste ja usuga. Või seoses
tema rahvuse ja usuga. Või seoses
sotsiaalsesse gruppi kuulumise ja usuga.
Sealhulgas tuleb usu määratluse alla lugeda
ka olukord kui usuline veendumis on
inimesele omistatud kuid ta ise ei pea usku
oluliseks asjaoluks. Samuti tuleb usu alla
lugeda olukorrad kui tagakiusamine toimib
sellel põhjusel, et inimene ei ole usklik.
Äärmiselt oluline on märkida, et inimeselt
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
26
Märkus Vastus
ei saa nõuda vastavat õiguslikku hinnangut
ja seetõttu peab PPA küsima inimeselt
andmeid kõigi viie tagakiusu aluseks oleva
asjaolu kohta.
Järelikult tuleb 1951. aasta Genfi
konventsioonist ning EL õigusest tulenevalt
töödelda andmeid ka välismaalase usulise
kuuluvuse kohta.
17. Eelnõu § 84 lg 2 p 14 – kriminaalkorras
karistamise andmete osas juhime
tähelepanu IKÜM art-le 10, mis näeb
ette, et süüdimõistvate kohtuotsustega
seotud isikuandmeid töödeldakse siis,
kui see on lubatud liidu või liikmesriigi
õigusega, milles on sätestatud
asjakohased kaitsemeetmed
andmesubjekti õiguste ja vabaduste
kaitseks. Antud juhul ei nähtu eelnõust ja
seletuskirjast, milliseid kaitsemeetmeid
rakendatud oleks. Palume eelnõu ja
seletuskirja täiendada.
Sama märkus kehtib ka eelnõu § 82 lg 1
p-de 22 ja 27 kohta.
Arvestatud
Selgitame, et karistusandmeid töödeldakse
vastavalt määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta)
artiklitele 14 ja 17. Nimetatud määrus
välistab kaitse andmise ja sätestab kaitse
äravõtmise alused muu hulgas juhul kui
kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta
isik on eriti raskes kuriteos lõpliku otsusega
süüdi mõistetud ning kujutab endast ohtu
asjaomase kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku asukohaliikmesriigi
ühiskonnale.
Tegu on otsekohalduva määrusega.
Arvestades, et eelnõu kohaselt on lubatud
eriliiki isikuandmete töötlemine, oleme
seisukohal, et süüdimõistvate
kohtuotsustega isikuandmete töötlemist ei
pea eelnõus eraldiseisvalt lubama.
Kaitsemeetmed on kõikide RAKS-is
töödeldavate isikuandmete kohta samad.
18. Eelnõu § 84 lg 2 p 16 – säte annab aluse
selles kirjeldatud andmete registris
töötlemiseks, kuid jääb selgusetuks,
millistele õiguslikel alustel need andmed
andmesubjektilt kogutakse. Kui
välismaalane peab esitama ulatuslikud
andmed teise andmesubjekti kohta
(sünnikoht, perekonnaseisuandmed,
legaalse sissetuleku andmed jms), siis
kas on mõeldud, et ta kogub need
andmed ise ning andmesubjekt
vabatahtliku nõusoleku korras (vt IKÜM
art 6 lg 1 p a, art 7) esitab need. Kui see
on nii, siis sellega rikutakse üleliigse
andmetöötluse keeldu ja see ei ole
lubatav.
Kui need andmed on vajalikud riikliku
järelevalve teostamiseks, siis peaks see
toimima viisil, et andmed liiguvad
Arvestatud
Määruse (EL) 2024/1348 artikli 27 lõike 1
punkti a kohaselt tuleb taotlejalt
rahvusvahelise kaitse taotluse
registreerimisel koguda mh järgnev:
a) taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu,
kodakondsus või kodakondsuse
puudumine, määruse (EL) 2024/1351 artikli
2 punktis 8 määratletud pereliikmed ning
alaealiste puhul nimetatud määruse artikli 2
punktis h määratletud õed-vennad või
sugulased, kes viibivad liikmesriigis, kui
see on asjakohane, ning muud taotleja
isikuandmed, mis on asjakohased seoses
rahvusvahelise kaitse menetluse ja
vastutava liikmesriigi määramisega.
Nimetatud määrus ei määratle
ammendavalt, milliseid andmeid tuleb
pereliikmete kohta taotlejalt koguda.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
27
Märkus Vastus
andmesubjektilt otse riigile, mitte
vahepeal välismaalase käsutusse, kui
viimasel ei ole vaja nende pinnalt
tuletatavat teavet. Üleliigne
andmetöötlus tõstab (tundlike)
isikuandmete väärkasutamise ohtu
märgatavalt.
Palume eelnõu täpsustada ja seletuskirja
täiendada.
Määruse (EL) 2024/1351 artikli 51 lõige 2,
mis käsitleb liikmesriikidevahelist
teabevahetust, punkt a täpsustab:
a) asjaomase isiku ja vajaduse korral tema
pereliikmete, sugulaste või teiste omaste
isikuandmeid, nimelt täielik nimi ja
vajaduse korral endised nimed; hüüd- või
varjunimed; praegune ja endine
kodakondsus; sünniaeg ja -koht;
Perekondlike sidemete hindamiseks ja
vastutava liikmesriigi määramiseks on
perekonnaliikme üldandmed, sünnikoht ja
perekonnaseisuandmed olulised. Näiteks,
juba perekonnaliikmena käsitlemine sõltub
sellest, milline on taotleja ja tema
perekonnaliikme perekonnaseis (abielu,
vabaabielu, kooselu).
Lisaks EL õigusest tulenevale, võib eelnõu
kohaselt taotleja elada väljaspool
majutuskohta, kui taotleja majutamise ja
ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav
isik, seetõttu peab arvestama vajadusega
töödelda RAKS-is selle isiku legaalse
sissetuleku andmeid, sest need andmed
tuleb PPA-le esitada ja neid andmeid tuleb
töödelda turvaliselt.
Luba väljaspool majutuskohta elada taotleb
taotleja, kehtiva VRKS § 34 lõike 3
kohaselt on väljaspool majutuskohta
elamise nõuete täitmist kohustatud
tõendama taotleja, mitte isik, kes taotlejale
ülalpidamist ja elamispinda pakub. Uude
tervikteksti ei peetud vastava sätte lisamist
vajalikuks, kuna HMS-i kohaselt on
haldusorganil õigus nõuda
menetlusosaliselt ja muudelt isikutelt
tõendite ja andmete esitamist. Arvestades
märkust on eelnõusse lisatud, et taotlejale
ülalpidamist pakkuv isik või juhul, kui
taotlejal on endal piisavaid vahendeid, siis
taotleja, on kohustatud nimetatud asjaolusid
tõendama.
Lisaks on eelnõu kohaselt esitatavate
andmete ja tõendite loetelu kavas
kehtestada ministri määrusega.
19. Eelnõu § 84 lg 2 p 24 – säte ei vasta
nõudele, et töödeldavad isikuandmete
kategooriad peavad olema loetletud
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
28
Märkus Vastus
seaduse tasandil. Palume eelnõu
täpsustada.
Eelnõu § 84 lg 2 punkt 24 (uuesti
sõnastatud § 104 lõige 1 punkt 24) on
sõnastatud järgmiselt
„24) välismaalase majutamise aeg ja koht“
20. Eelnõu § 84 lg 3 – oleme varasemalt
juhtinud tähelepanu, et mõiste
„identiteediandmed“ ei vasta
määratletuse nõudele ega sellele, et
seaduses peavad olema loetletud
andmekategooriad.
Kooskõlastustabelis esitatud selgitused,
et muudatustega ei kehtestata uut õigust
ning et vastav termin on juba kasutuses
muudes ABIS-e andmetöötlust
puudutavates regulatsioonides, ei
tähenda, et tänastele seadusandlusele
kehtivatest ootustest ja nõuetest saaks
kõrvale kalduda ning kõik tulevased
vajalikud muudatused tegemata jätta.
Palume avada „identiteediandmed“ läbi
andmetöötluse eesmärgi ning
andmekategooriate.
Arvestatud
Eelnõu § 84 lg 3 (uuesti sõnastatud § 104
lõige 2) „identiteediandmed“ on asendatud
„üldandmed ja biomeetrilised andmed“
Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse
kontrollimiseks kasutatakse üldandmeid ja
biomeetrilisi andmeid.
21. Eelnõu §-s 86 nähakse ette riikliku
järelevalve erimeetmete rakendamine
välismaalase Eestis viibimise, elamise ja
töötamise asjaolude üle järelevalve
teostamiseks, seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks ning
rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes
taustakontrolli tegemiseks. Eelnõu ei
erista eesmärke ja rakendatavaid
erimeetmeid lubades kõiki loetletud
erimeetmeid rakendada kõikide
eesmärkide saavutamiseks. Samas
vajatakse seletuskirja kohaselt näiteks
taustakontrolliks vaid mõnd erimeedet
(korrakaitseseadus (KorS) § 47,48, 49).
Kui kõikide eesmärkide saavutamiseks
ei ole vaja kõiki erimeetmeid, tuleb
eelnõus täpsustada, milliseid
erimeetmeid milliste eesmärkide
saavutamiseks rakendada võib. Palume
eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta.
Arvestatud
Eelnõu §-s 86 (uuesti sõnastatud §-s 106 ja
107) on eristatud riikliku järelevalve
eesmärgid ja erimeetmed ning nende
kohaldamise alused ja eesmärgid.
Seletuskirjas on täiendatud selgitust
erimeetmete kasutamise eesmärkide ja
korra osas.
Eelkõige on täpsustatud piirikontrolli osana
tehtava taustakontrolli eesmärkide
saavutamiseks kohaldatavad erimeetmed.
22. Palume eelnõu § 86 lõikes 2 tuua riikliku
järelevalve erimeetmed numbrilise
loeteluna, mitte kasutades vahemiku
tähistamiseks mõttekriipsu. Erimeetmete
Arvestatud
Eelnõu §-s 86 lõikes 2 (uuesti sõnastatud §-
s 107 lõikes 1) esitatud numbriline loetelu
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
29
Märkus Vastus
rakendamisega sekkutakse isikute
põhiõigustesse, kohati on riive
intensiivne. Selguse huvides ja
erimeetmete kaalukust arvestades
püütakse õigusloomes hoida tava
kirjutada erimeetmed selge numbrilise
loeteluna (nt eelnõu § 99 p-ga 21
ettenähtud muudatuses on erimeetmed
korrektselt sätestatud). Palume eelnõu
täpsustada.
KorS sätestatud erimeetmetest, mida võib
kohaldada taustakontrolli toiminguteks ja
Eestis seadusliku viibimise ja töötamise
kontrollimiseks.
23. Eelnõu §-s 50 sätestatakse
rahvusvahelise kaitse eesmärgipäraseks,
efektiivseks, lihtsaks ja kiireks
läbiviimiseks taotleja suhtes
kohaldatavad meetmed. Seletuskirja
kohaselt on need sunnimeetmed Eesti
õiguses käsitletavad
järelevalvemeetmetena. Palume
seletuskirjas täiendavalt selgitada, miks
tuleb meetmeid järelevalvemeetmetena
käsitleda ja miks need sätted sel juhul
riiklikku järelevalvet reguleerivas
peatükis ei paikne.
Arvestatud
Eelnõu § 50 on muudetud ning 27. aastat
rändehalduse valdkonnas kasutusel olnud
terminit „järelevalvemeetmed“ enam
rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse
kontekstis ei kasutata. Muudatuste kohaselt
on loodud eelnõu § 60. Liikumisvabaduse
piiramine ja § 67. Kinnipidamise
alternatiivid ja nende kohaldamine. Seega
märkusest tulenevalt on võetud praegu
kasutusel oleva termini
„järelevalvemeetmed“ asemel kasutusele
terminid „liikumisvabaduse piiramine“ ja
„kinnipidamise alternatiivid“.
Retrospektiivselt selgitame, et
rahvusvahelise kaitse menetlusele ei
kohaldatud enne EL õigustiku reformi ega
kohaldata ka peale seda KorS-s sätestatud
riikliku järelevalve meetmeid, sest tegemist
on haldusõigusliku loamenetlusega. Seega
juhul kui inimene EL õiguses sätestatud
kohustusi ei täida, siis on tagajärjeks
keelduv otsus EL õiguse alusel. Ainukeseks
erandlikuks EL määruse alusel kehtestatud
sunnimeetmeks, kus võib teatud asjaolude
korral olla põhjendatud kasutada
proportsionaalset sundi ehk jõudu on
sõrmejälgede hõive. Reformi tulemusel on
aga loodud uus toimingute kogum
„taustakontroll“, mida tehakse piirikontrolli
raames. Seetõttu on ka eelnõu uuendatud
sõnastuses tehtud valik vajalikes riikliku
järelevalve meetmete osas just piirikontrolli
meetmete alusel, mida kohaldatakse ka
rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
30
Märkus Vastus
24. Eelnõu § 99 punktiga 21 täiendatakse
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seadust (VSS) taustakontrolli
reguleerivate sätetega. Lisatava § 622
lõike 2 kohaselt võib politsei
taustakontrolli tegemisel rakendada
riikliku järelevalve meetmeid, kuid ei
täpsusta millised meetmed lubatud on,
säte teeb vaid viite seaduses sätestatud
korra järgimise nõudele. Riikliku
järelevalve erimeetmed, mida politsei
VSS-s sätestatud järelevalvemenetluses
rakendada võib, on loetletud §-s 612.
Palume analüüsida nimetatud sätete (s.o.
VSS § 622 lg 2 ja § 612) omavahelist
kooskõla ning kaaluda, kas õigusselguse
huvides tuleks taustakontrolli tegemisel
rakendatavad erimeetmed loetleda § 622
lõikes 2, iseäranis juhul, kui
taustakontrollis rakendatakse reaalselt
kitsamat hulka erimeetmeid.
Arvestatud osaliselt
Taustakontroll ei ole eraldiseisev menetlus,
vaid piirikontrolli toimingute kogum,
millele võib järgneda rahvusvahelise kaitse
piirimenetlus ning keelduva otsuse korral
tagasisaatmise piirimenetlus, ehk eeletapp
ebaseaduslikult EL välispiiri ületanud
välismaalasele väljasõidukohustuse
kehtestamiseks. Juhul kui ebaseaduslikult
riigis viibiva välismaalase suhtes ei jõuta
nõutavaid menetlustoiminguid määruses
2024/1356/EL (taustakontrolli kohta)
sätestatud tähtaegade jooksul teha ja ta pole
rahvusvahelist kaitset taotlenud, tuleb need
toimingud lõpetada sisenemiskeelu otsuse
või lahkumisettekirjutuse tegemise ja/või
täitmisele pööramise käigus (artikkel 18 lg
1). Sellest tulenevalt peavad PPA ja KAPO
saama kohaldada riikliku järelevalve
meetmeid kõigis väljasõidukohustuse
menetluse etappides. Õigusselguse huvides
on riikliku järelevalve erimeetmed
kehtestatud VSS 51. peatükis.
25. III. Muud märkused eelnõu ja
seletuskirja kohta
Eelnõu edastamine arvamuse
avaldamiseks Andmekaitse
Inspektsioonile (AKI) – IKÜM kohaselt
peab liikmesriik konsulteerima
järelevalveasutusega (AKI), kui
koostamisel on riigi parlamendis vastu
võetava õigusakti eelnõu või sellisel
õigusaktil põhinev rakendusakt, mis
seondub isikuandmete töötlemisega (vt
IKÜM art 36 lg 4). Tavaliselt on selle
kohustuse täitmiseks AKI kaasatud
eelnõu esimese kooskõlastusringil.
Vastavalt IKÜM art-le 52 tegutseb AKI
üldmäärusega kooskõlas antud
ülesannete täitmisel ja volituste
kasutamisel täiesti sõltumatult. Seetõttu
ei ole meil võimalik kohustada AKI-t
andma oma sisendit valitsemisala ühtse
seisukoha kujundamiseks ja eelnõu
Arvestatud
Eelnõu edastati AKI-le arvamuse
avaldamiseks.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
31
Märkus Vastus
koostajal tuleb eelnõu AKI-le arvamuse
andmiseks ise esitada.
26. Kooskõlastustabel –
kooskõlastustabelis esitatakse ametlike
kooskõlastusringide käigus esitatud
märkused ja eelnõu koostaja tagasiside
neile (HÕNTE § 50 lg 2). Seetõttu
palume mitteametliku suhtluse käigus
esitatud mõtted, arvamused ja
tähelepanekud kooskõlastustabelist
eemaldada ja tabelis kajastada vaid
ametliku kooskõlastusringi käigus
esitatut.
Arvestatud
Selgitame, et EL rahvusvahelise kaitse
õiguse reformi ellu viimiseks Eestis on
Siseministeeriumis siseministri käskkirjaga
moodustatud ametkondade ülene töörühm.
Töörühma osalusel on muuhulgas
koostatud näiteks reformi riiklik
rakenduskava ja sellega seotud EL fondide
rakenduskava muudatused, et tegevusi
oleks võimalik EL rahastu abil rakendada.
Samuti on töörühma osalusel valminud
seaduse eelnõu, mis hõlmab mitte ainult
Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvad
valdkonnad vaid kõik reformi
rakendamisega seotud valdkonnad, nagu
näiteks kohanemine, haridus ja tervishoid.
Esitasime eelnõude infosüsteemi eelnõu
kooskõlastamiseks koos arvamuste ja
vastustega, mis esitati töörühmas
kooskõlastamise raames. Sellise ülevaate
lisamine oli eelnõu autorite hinnangul
vajalik, et
- tagada kaasamise läbipaistvus;
- hoida ära need küsimused ja
ettepanekud, mis on osapoolte vahel
töörühmas ja alatöörühmades juba
põhjalikult läbi arutatud ja mille osas on
ametkondade vahel juba ühisele
lahendusele jõutud.
27. Palume arvestada ka käesoleva kirja
lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja
failis jäljega tehtud märkustega.
Arvestatud
Eelnõu ja seletuskirja Wordi failides
esitatud märkusi on käsitletud vastavates
Wordi failides.
28. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu
esitada Justiitsministeeriumile
täiendavaks kooskõlastamiseks pärast
praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse
korral eelnõu parandamist, et enne
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist
kontrollida selle vastavust hea
õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Arvestatud
Kultuuriministeerium
1. Ettepanek lisada eelnõu § 29 lõikesse 1
täiendav punkt 4 järgmises
Mitte arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
32
Märkus Vastus
sõnastuses: „4) teavitab
Kultuuriministeeriumi vajadusest
pakkuda taotlejale
kohanemisprogrammis osalemist.“
Antud täienduse eesmärk on tagada, et
Kultuuriministeeriumil oleks menetluse
algusest alates kohene teave
kohanemisprogrammi teenuse
pakkumise vajadusest ning teenuse
saajate taustast. Kuna menetluse periood
ei ole pikk, aitab varajane teavitus kaasa
teenuse õigeaegsele osutamisele.
Andmete edastamine planeeritakse
korraldada automaatselt läbi
koolitusmooduli ja rahvusvahelise kaitse
andmise registri (edaspidi ka RAKS)
andmevahetuslahenduse, mis vähendab
töökoormust ning võimaldab tagada
teenuse kiire ja tõrgeteta osutamise.
Selles menetluse etapis ei ole PPA kogunud
veel vajalikke andmeid, et KUM saaks
asuda planeerima konkreetse isiku osas
tegevusi kohanemisprogrammis. Leiame, et
teavitamine on vajalik, kuid see on
lahendatav andmekogude andmevahetuse
kaudu pärast seda, kui välismaalase
rahvusvahelise kaitse taotlus koos kõigi
nõutud andmetega on vastu võetud.
Selgituseks märgime, et eelnõu §-s 29
(uuesti sõnastatud § 36) ette nähtud
kohustuslikud toimingud on kavandatud
sätestada seaduses eesmärgil, et ükski
taotleja ei jääks peavarjuta ja ükski laps
eestkostjata. Tegu on esmavajadustega, mis
tuleb lahendada sõltumata nädalapäevast
või kellaajast ja tuleb lahendada
operatiivselt.
2. Ettepanek sõnastada eelnõu § 82 lõige
4 järgmiselt:
„(4) Valdkonna eest vastutav minister
võib kohanemisprogrammis sätestatud
ülesande täitmiseks sõlmida
halduslepingu halduskoostöö seaduses
sätestatud korras. Halduslepingu alusel
üleantud ülesannetega kaasnevad
käesolevas seaduses sätestatud õigused
ja kohustused ning vastutus.“
Muudatus ühtlustab
kohanemisprogrammi korraldamist
puudutava regulatsiooni teiste seaduses
sätestatud teenuste (nt
Sotsiaalkindlustusameti ning Politsei- ja
Piirivalveameti ülesandeid puudutav
regulatsioon, vt § 43 lg 4 ja 45 lg 4)
korraldamisega. See tagab õigusselguse
ning võimaldab halduslepingu alusel
paindlikumalt kaasata teenuse
osutamisse partnereid. Samas
rõhutatakse täiendusega, et
halduslepingu alusel üleantud
ülesannetega kaasnevad käesolevas
seaduses sätestatud õigused ja
kohustused ning vastutus.
Arvestatud
Vastavalt täiendavale kokkuleppele on
eelnõu 82 lõikega 4 (uuesti sõnastatud § 96
lõige 1 ) sätestatud, et riik korraldab
kohanemisprogrammi erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti
kultuuriruumis lõimumist, sh kohanemist
toetavate tegevuste elluviimiseks ja
keeleõppe toetamiseks loodud sihtasutuste
kaudu, mille asutajaõigusi teostab
Kultuuriministeerium.
3. Palume selgitust eelnõu § 84 lõike 1
kohta. Seni on Kultuuriministeerium
saanud kõikide sihtrühmade andmed
Selgitus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
33
Märkus Vastus
elamislubade ja töölubade registri
(edaspidi ka ETR) kaudu. Uue
regulatsiooni järgi lisanduvad
Kultuuriministeeriumi sihtrühma
rahvusvahelise kaitse taotlejad, mistõttu
on vältimatu andmete liikumine
rahvusvahelise kaitse andmise registrist.
Ebaselgeks jääb aga, kas andmeedastus
hõlmab üksnes taotlejate andmeid või ka
rahvusvahelise kaitse saajate ning ajutise
kaitse saajate andmeid. Samuti vajab
selgitamist, kas ETR-sse jäävad edaspidi
ainult tavarände raames saabunud isikute
andmed. Soovitame eelnõus täpsustada
registrite pädevuste ja andmevoogude
jaotust, et vältida õiguslikke ja
tehnilisi ebakõlasid. Ka seletuskirja
lisas 6 rakendusakti kavandina toodud
rahvusvahelise kaitse andmise registri
põhimääruse kavandi § 18 pealkiri
(Taotleja ning ajutise kaitse või
rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa
saanud välismaalase
kohanemisprogrammis osalemise
andmed) viitab sellele, et RAKS-is
sisalduvad andmed nii rahvusvahelise
kaitse taotlejate kui ka saajate ja ajutise
kaitse saajate kohta.
VMS ja seega ETR ei reguleeri
rahvusvahelist kaitset puuduvataid
küsimusi.
VMS ja VRKS eristab sihtrühmade kaupa,
kelle andmeid ETR-isse või RAKS-i
kantakse. Selgitame, et seda jaotust ei ole
kavas muuta ning ETR-isse kantakse
jätkuvalt nende välismaalaste andmeid, mis
on nimetatud VMS-i ETR-i regulatsioonis.
4. Eelnõu § 87 lõigete 1 ja 2 vahel esineb
ebakõla. Lõikes 1 on
koostööpartneritena nimetatud
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ja Politsei- ja
Piirivalveamet, kuid
Kultuuriministeeriumi ei mainita. Lõikes
2 lisandub aga Kultuuriministeerium
nende asutuste hulka, kellel on kohustus
täita lõikes 1 nimetatud õigusaktidest
tulenevaid kohustusi ning edastada
andmeid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku
Ametile. Palume selgitust, kas
Kultuuriministeeriumile soovitakse
panna rahvusvahelise kaitse alaseid
koostöö- ja andmeedastuskohustusi või
on tegemist tehnilise ebatäpsusega.
Palume täpsustada lõigete 1 ja 2 vahelist
seost ning ühtlustada asutuste loetelu.
Arvestatud
Eelnõu §-i 87 (uuesti sõnastatud § 8 lõiked
1, 2 ja 3) on viidatud asutused ühtlustatud
ning Kultuuriministeerium on läbivalt
lisatud rahvusvahelist koostööd tegeva ja
teabevahetust korraldava asutusena.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
34
Märkus Vastus
5. Palume täiendada seletuskirja
arengukavasid puudutavat peatükki
(lk 3) Sidusa Eesti arengukavaga: “Sidusa Eesti arengukava 2021–2030
eesmärgiga “Eesti on sidus ja kaasav
ühiskond”, mis seab sihiks ühiskonnas
ühtekuuluvuse ja demokraatlike
väärtuste kandmise sõltumata keele- ja
kultuuritaustast. Eelnõu elluviimine
toetab otseselt seda eesmärki, edendades
kaasavat kohanemisja
lõimumisteekonda ning tugevdades
ühiskonna sidusust ja elanike
ühtekuuluvustunnet.”.
Arvestatud
6. Kultuuriministeerium teeb
ettepaneku täiendada ka seletuskirja
lisas 6 toodud rakendusaktide (ETR-i
ja RAKS-i põhimäärused) kavandeid. Mõistame, et tegemist on esialgsete
kavanditega ning täpne sõnastus
koostatakse hilisemas etapis, kaasates
kõiki asjassepuutuvaid asutusi. Toome
oma ettepanekud välja seaduseelnõu
kooskõlastamise etapis seetõttu, et
vältida olukorda, kus rakendusaktide
kavandite menetlemisel selgub, et meie
väljapakutud muudatused eeldavad
siiski eelnõu täiendamist või
välismaalaste seaduse muutmist. Kui
selline vajadus peaks ilmnema, saab
vastavad muudatused juba praegu
seaduseelnõusse lisada.
Arvestatud
Tegemist on veel esialgsete kavanditega.
KUM ettepanekul on lisatud uue,
kohanemisprogrammi andmekogu KOPA
põhimääruse kavand.
7. 6.1. Teeme ettepaneku asendada
seletuskirja lisas 6 toodud
rakendusaktide kavandis mõiste
„kohanemisprogrammi koolitus-
mooduli veebiliides“ mõistega
„kohanemisprogrammi koolitus-
mooduli alamandmekogu“.
Mõiste „veebiliides“ viitab tehnilisele
kasutajaliidesele, millel puudub
iseseisev õiguslik tähendus avaliku teabe
seaduse kontekstis.
Kultuuriministeeriumi roll ei piirdu
pelgalt liidese haldamisega, vaid hõlmab
iseseisvat andmetöötlust.
Koolitusmooduli alamandmekoguna
käsitlemine annab sellele andmekogu
Arvestatud
KUM täiendava ettepaneku alusel on
eelnõud täiendatud kohanemisprogrammi
andmekogu KOPA loomisega ning vastava
andmekogu põhimääruse kavandiga.
Vastavalt on täiendatud ka seletuskirja.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
35
Märkus Vastus
tähenduse avaliku teabe seaduse
kontekstis. Alamandmekogu termin
kasutamine peegeldab täpselt
Kultuuriministeeriumi volitusi volitatud
töötlejana, määratledes tema õigused,
kohustused ja vastutuse andmete
töötlemisel.
8. 6.2. Teeme ettepaneku lisada
seletuskirja lisas 6 toodud
rahvusvahelise kaitse andmise registri
põhimääruse kavandi § 18 lõikesse 1
täiendav punkt 7 järgmises
sõnastuses:
„7) kohustuslikus korras
kohanemisprogrammi suunatud
rahvusvahelise kaitse taotlejate,
rahvusvahelise kaitse saajate ja ajutise
kaitse saajate kohta käesoleva
paragrahvi lõikes 2 loetletud andmed,
mis kantakse koheselt
kohanemisprogrammi koolitusmooduli
alamandmekogusse, mille volitatud
töötlejaks on Kultuuriministeerium.“.
Tähelepanu vajab kohanemisprogrammi
andmete liikumise korraldus. Vastavalt
uuele regulatsioonile lisanduvad
Kultuuriministeeriumi sihtrühma
rahvusvahelise kaitse taotlejad, mistõttu
peab nende andmete edastamine
RAKSist koolitusmoodulisse toimuma
viivitamata. Kohustuslikus korras
kohanemisprogrammi suunatud isikute
(§ 18 lõikes 2 loetletud) andmed tuleb
kanda koheselt kohanemisprogrammi
koolitusmooduli alamandmekogusse,
mille volitatud töötlejaks on
Kultuuriministeerium. Siinkohal viitame
ka meie ettepanekule täiendada eelnõu §
29 lõiget 1 punktiga 4 („teavitab
Kultuuriministeeriumi vajadusest
pakkuda taotlejale
kohanemisprogrammis osalemist“).
Mõlema muudatuse eesmärk on tagada,
et Kultuuriministeeriumil oleks
rahvusvahelise kaitse menetluse algusest
alates kohene teave teenuse pakkumise
vajadusest ja teenuse saajate taustast, et
Arvestatud
Vt punkt 8
KUM täiendava ettepaneku alusel on
lisatud uue, kohanemisprogrammi
andmekogu KOPA põhimääruse kavand.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
36
Märkus Vastus
vältida viivitusi ning tagada teenuse
õigeaegne osutamine.
9. 6.3. Teeme ettepaneku täiendada
seletuskirja lisas 6 toodud
rahvusvahelise kaitse andmise registri
põhimääruse kavandi § 18 lõiget 2 kontaktandmete ja rahvuse andmetega
ning sõnastada see järgmiselt:
„(2) Kohanemisprogrammi korralda-
miseks töödeldakse koolitusmooduli
alamandmekogus taotleja ning ajutise
kaitse või rahvusvahelise kaitse alusel
elamisloa saanud välismaalase kohta
andmekogusse kantud või kohanemis-
programmi korraldajale esitatud järgmisi
andmeid:
1) ees- ja perekonnanimi, sünniaeg,
isikukood, kodakondsus, rahvus ja
sünniriik;
2) kontaktandmed, sealhulgas
kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja
korterinumber, küla või alev või linn,
vald, maakond, sihtnumber), e-posti
aadress ja telefoninumber;
3) hariduse ja töötamise andmed;
4) keelteoskus;
5) Eestis viibimise seadusliku aluse
andmed ja elamisloa kehtivusaeg;
6) teave erivajaduse või terviseseisundi
kohta, mis mõjutab kohanemis-
programmis osalemise ulatust ja viisi.“.
Kontaktandmete (aadress, e-posti
aadress ja telefoninumber) ning rahvuse
lisamine andmekoosseisu on vajalik
kohanemisprogrammi praktiliseks
korraldamiseks. Kontaktandmete
töötlemine võimaldab programmi
korraldajal edastada osalejatele teavitusi
ja kutseid koolitustele, tagada sujuv
suhtlus ning vähendada riski, et isik jääb
programmist kõrvale tehnilistel
põhjustel. Rahvuse andmete kogumine
on põhjendatud programmi sisu ja
metoodika kohandamiseks. Rahvus võib
mõjutada osalejate kultuuritausta,
õpiharjumusi ja vajadust teatud
tugimeetmete järele. Sellise info
vt punkt 8
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
37
Märkus Vastus
olemasolu võimaldab koolitusmooduli
kaudu pakkuda paremini sihtrühmale
kohandatud lahendusi ning tõsta
programmi tulemuslikkust. Mõlemad
andmeelemendid on seega otseselt
seotud kohanemisprogrammi
eesmärgiga toetada välismaalaste
tõhusat lõimumist Eesti ühiskonda.
10. 6.4. Teeme ettepaneku täiendada
seletuskirja lisas 6 toodud
elamislubade ja töölubade registri
põhimääruse muudatuse kavandit
kohanemisprogrammi
koolitusmooduli alamandmekogu
osas. ETRi põhimääruse muutmise
kavandit tuleb täiendada sarnaselt
RAKSi põhimääruse kavandiga,
sätestades, et:
- kõikide kohanemisprogrammi läbima
kohustatud isikute andmed kantakse
sama andmekoosseisuga
koolitusmooduli alamandmekogusse;
- Politsei- ja Piirivalveamet suunab isiku
kohanemisprogrammi ainult ühel korral
- elamisloa väljastamisel;
- edasised teavitused ja suunamised
korraldab Kultuuriministeerium
rakendusasutuse kaudu;
- koolitusmoodul liigitatakse
alamandmekoguks, mille volitatud
töötlejaks on Kultuuriministeerium.
Ettepanek tagab, et ETR ja RAKS
toimivad samadel põhimõtetel ning
kohanemisprogrammi andmete haldus
on ühtne ja selge. Alamandmekogu
loomine Kultuuriministeeriumi
vastutusalas toetab ühe korra andmete
esitamise põhimõtet, määratleb üheselt
vastutuse ja loob juriidilise aluse KUMi
rollile kohanemisprogrammi
korraldajana.
vt punkt 8
11. 6.5. Teeme ettepaneku täiendada
ETRi ja RAKSi põhimäärusi, lisades
mõlemasse põhimäärusesse (ETR ja
RAKS) uus lõige järgmises sõnastuses:
„Kohanemisprogrammi koolitusmooduli
alamandmekogus võib töödelda
kohanemisprogrammi korraldamiseks
vt punkt 8
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
38
Märkus Vastus
vajalike andmetega, mis pärinevad
teistest riigi või kohaliku omavalitsuse
andmekogudest. Vastutaval ja volitatud
töötlejal on õigus korraldada vastav
andmevahetus seadusega või selle alusel
antud õigusakti alusel talle pandud
ülesannete täitmiseks.“.
Kohanemisprogrammi oluline osa on
keeleõppe tegevused, mille kohta
andmeid hallatakse peamiselt EHIS-is ja
Töötukassa andmekogudes. Selleks, et
Kultuuriministeeriumil oleks
kohanemisprogrammi korraldamiseks ja
seireks terviklik ning ajakohane
andmestik, peab olema võimalik
koolitusmooduli alamandmekogu
täiendada ka nende andmetega. Mõlema
põhimääruse täiendamine loob selge
õigusliku aluse andmevahetuseks ning
toetab ühe korra andmete esitamise
põhimõtet, vähendades haldus- ja
töökoormust ja dubleerimise riski.
12. Ettepanek muuta eelnõu § 82 lõiked 1 ja
2 järgmiselt:
“(1) Kultuuriministeerium suunab
rahvusvahelise kaitse taotleja osalema
kohanemisprogrammis, välja arvatud
juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi
piirimenetluses.
(2) Kultuuriministeerium suunab
välismaalase, kellele on antud
rahvusvaheline kaitse või ajutine kaitse,
osalema kohanemisprogrammis.”.
Põhjendus: Praegu on seaduses
sätestatud, et kohanemisprogrammi
suunamise ülesanne on PPA-l. Praktikas
on see roll pigem sisuline ja seotud
kohanemisprogrammi korraldamisega,
mis kuulub KUM-i haldusala vastutusse.
Seetõttu tehakse muudatus, mille
kohaselt suunab kohanemisprogrammi
KUM. See tagab kooskõla tegeliku
rollijaotusega ning vähendab
dubleerimist erinevate asutuste vahel.
Arvestatud
Kooskõlastatult KUM-ga on uuesti
sõnastatud §-is 98 sätestatud, et Politsei- ja
Piirivalveamet suunab
kohanemisprogrammis osalema
rahvusvahelise kaitse taotleja, välja arvatud
juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi
rahvusvahelise kaitse piirimenetluses.
Kultuuriministeerium suunab välismaalaste
seaduse § 1211 lõike 1 alusel
kohanemisprogrammis osalema
välismaalase, kellele on antud
rahvusvaheline kaitse või ajutine kaitse.
13. Ettepanek muuta eelnõu § 82 lõige 9:
“(9) Töövõimeline 18-aastane kuni
vanaduspensioniealine käesoleva
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
39
Märkus Vastus
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
välismaalane on kohustatud
kohanemisprogrammi läbima valdkonna
eest vastutava ministri määrusega
kehtestatud ulatuses ja korras.”.
Põhjendus: Kehtivas redaktsioonis on
sätestatud, et välismaalane on
kohustatud kohanemisprogrammis
osalema. Selline sõnastus ei taga
õiguslikku selgust, kuna „osalemine“
võib tähendada vaid minimaalset
kohalviibimist. Muudatuse kohaselt on
kohustus kohanemisprogramm läbida,
mis tähendab programmi ettenähtud
ulatuses lõpetamist. See muudatus
suurendab õigusselgust ja annab nii
riigile kui ka välismaalasele üheselt
mõistetava arusaama kohustusest.
14. Ettepanek muuta eelnõu § 82 lõiget 13.
Uus sõnastusettepanek:
“(13) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt
või rahvusvahelise kaitse saajalt võib
nõuda temale keeleõppe osutamiseks
kulunud summad tagasi, kui ta ei ole
elamisloa kehtivusaja lõpuks
omandanud keeleseaduses sätestatud
keeleoskustaset:
1) ajutise kaitse saaja puhul vähemalt A1
ajutise kaitse kohaldamise kehtivusaja
jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme
aasta jooksul ajutise kaitse saamisest
arvates;
2) rahvusvahelise kaitse saaja puhul
vähemalt B1 viie aasta jooksul
rahvusvahelise kaitse saamisest arvates.”
Põhjendus: Muudatus viib keeleoskuse
nõuete täitmise tähtajad kooskõlla
elamisloa kehtivusajaga ning kõrvaldab
olukorra, kus isikule seatakse kohustus,
mille täitmist ei ole võimalik
õiguspäraselt kontrollida.
Ajutise kaitse saaja puhul on tähtaja
sidumine oluline nii elamisloa
kehtivusaja kui ka ajutise kaitse tegeliku
kestusega, sest ajutise kaitse tähtaeg
sõltub Euroopa Liidu Nõukogu otsustest
(§ 60). Selleks seatakse ülemine piir –
kolm aastat –, mis tagab võrreldavuse
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
40
Märkus Vastus
varasema regulatsiooniga ja väldib
olukorda, kus keeleõppe kohustus
muutub määramatuks. Nii tagatakse, et
ajutise kaitse saajad saavutavad
vähemalt esmase suhtluskeeleoskuse
(A1) mõistliku aja jooksul.
Rahvusvahelise kaitse saaja puhul on
elamisloa kehtivusaeg selgelt sätestatud
– kuni viis aastat (§ 38). Seetõttu
seotakse B1 taseme saavutamise
kohustus viie aasta möödumisel
elamisloa kehtivusajaga. See lahendus
tagab õigusliku selguse, väldib
ebaproportsionaalseid kohustusi ning
seob keeleoskuse kontrolli reaalse
haldustoiminguga (elamisloa
kehtivusaja lõppemine).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1. Eelnõu § 82 sätestab välismaalase
kohanemisprogrammis osalemise
tingimused. Vastavalt nimetatud
paragrahvi lõikele 12 puudub
välismaalasel õigus täiendavalt osaleda
samal tasemel kohanemisprogrammi
keeleõppes, kui ta on juba varasemalt
läbinud kohanemisprogrammi keeleõppe
või viimase viie aasta jooksul läbinud
riigieelarvest või välisvahenditest
rahastatud kohustusliku taseme
keeleõppe. Juhime tähelepanu, et eelnõu
§ 82 lõike 12 rakendamine, nagu on ka
seletuskirjas välja toodud, eeldab, et
vastavad andmed on osapooltele
kättesaadavad ning asjaomaste registrite
vahel toimib turvaline andmevahetus.
Vastavalt eelnõu § 84 lõikele 5
kehtestatakse andmevahetuse ja
andmetele ligipääsuga seonduv
rahvusvahelise kaitse andmise registri
põhimääruses, kuid selle rakendusakti
eelnõule lisatud kavandist ei nähtu, et
andmevahetus hõlmaks ka teiste asutuste
keeleõppe andmeid. Seletuskirjast ei
selgu ka see, mis on vastava
andmevahetuse lahenduste loomise kulu
erinevate registrite/asutustega, millistest
vahenditest see on planeeritud ning kas
see on teostatav maiks 2026.
Kultuuriministeeriumi selgitus:
Eelnõu § 82 lõike 12 (uuesti sõnastatud §
99) rakendamine eeldab, et keeleõppe
andmed on kättesaadavad ning registrite
vahel toimib turvaline andmevahetus.
Sellest tulenevalt teeb
Kultuuriministeerium Siseministeeriumile
ettepaneku luua eraldi
Kohanemisprogrammi andmekogu
(KOPA). Selle lahenduseni jõuti aruteludes
SIM-i, PPA, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT)
ning KUM-i vahel. Eesmärk on tagada
selge õiguslik alus ja vastutus
kohanemisprogrammi sihtrühmade
andmete töötlemiseks, sh keeleõppe
andmete kogumiseks ja vahetamiseks.
KOPA loob raamistiku, kus on võimalik
korraldada andmevahetus vähemalt Eesti
Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja
Töötukassa andmebaasiga, mis sisaldavad
andmeid riiklikult rahastatud eesti keele
õppe kohta. Vajadusel võib andmevahetust
laiendada ka teistele registritele. Selliselt on
tagatud põhimõte, et isikuandmeid
küsitakse üks kord ning edaspidi liiguvad
andmed asutuste vahel automaatselt.
Andmevahetuse kulude ja ajakava osas
tuleb arvestada, et töö ei toimu järjestikku,
vaid paralleelselt: õigusliku aluse
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
41
Märkus Vastus
Muudatusel, mille kohaselt ei ole
inimesel, kes on juba samal tasemel
läbinud kohanemisprogrammi
keeleõppe, või on viimase viie aasta
jooksul läbinud muu keeleõppe
riigieelarvest või välisvahenditest
rahastatuna, võib olla ka ebasoovitavaid
mõjusid, vähendades inimese võimalusi
keeleõpet saada. Seetõttu palume eelnõu
ja seletuskirja eeltoodud küsimuste osas
täiendada.
loomisega alustatakse kohe, kuid
samaaegselt kavandatakse ja valmistatakse
ette ka tehnilisi lahendusi. Kõik arendused
ei pruugi olla lõpuni valmis 12. juuniks
2026, kuid selleks kuupäevaks peavad
olema protsessid kokku lepitud, paika
pandud ja vastutus selgelt määratletud.
Tehniliste lahenduste maksumus sõltub
töömahust ja valitud sisulisest lahendusest.
RIA ja SMITi kogemuse põhjal võib ühe
andmevahetuse arendus maksta
suurusjärgus kuni 100 000 eurot. Iga asutus
katab oma arenduskulud oma eelarvest.
Eelnõus kavandatud piirang, mille kohaselt
ei saa inimene osaleda samal tasemel
riiklikult rahastatud eesti keele õppes, kui ta
on selle juba läbinud kohanemisprogrammi
raames või viimase viie aasta jooksul mõne
muu riigieelarvest või välisvahenditest
rahastatud programmi kaudu, on oma
olemuselt piirav. Samas on see meede
vajalik ja proportsionaalne, arvestades Eesti
riigi piiratud ressursse ja keeleõppe
valdkonna vajadusi. Keeleõpe on kallis ja
strateegiline teenus, mille eesmärk on
toetada uussisserändajate toimetulekut ja
lõimumist tööturule ning ühiskonda
laiemalt. Ressursid on piiratud ning samade
teenuste korduval pakkumisel väheneb
võimalus jõuda kõigi sihtrühmadeni.
Näiteks on seni vaid ligikaudu 50% Ukraina
sõjapõgenikest kasutanud võimalust
osaleda eesti keele kursusel.
KUM-i tehtud võrdlusanalüüs Töötukassa
ja Settle in Estonia Ukraina sihtrühma kohta
näitas, et perioodil 24.02.2022–30.09.2024
kulus topelt keeleõppele ligikaudu 300 000
eurot. Selline olukord ei ole kestlik ega
õiglane tingimustes, kus eesti keele
õpetajate nappus on suur ja riigi rahalised
võimalused piiratud. Mitmete riikide
praktika kinnitab samuti piirangute
vajalikkust – osades riikides katavad
õppijad juba esimese kursuse osaliselt ise.
Piirangu võimalikud negatiivsed mõjud on
leevendatavad, kuna Eestis on loodud tasuta
alternatiivid ja täiendavad võimalused:
HTM-i e-õpperessursid (Keeleklikk,
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
42
Märkus Vastus
Keeletee), Integratsiooni Sihtasutuse
keelepraktika programmid ning tasulised
kursused, mis on kõigile kättesaadavad.
Seega tagatakse, et keeleõppe soovijatel ei
jää arenguvõimalused puudulikuks.
Kokkuvõttes on piirang põhjendatud,
proportsionaalne ja kooskõlas riigi
eesmärgiga kasutada ühiseid ressursse
säästlikult, vältida dubleerimist ning tagada
võimalikult paljude sihtrühma kuuluvate
inimeste ligipääs eesti keele õppele.
Seletuskirja täiendatud.
2. Eelnõu § 82 lõike 13 kohaselt võib
ajutise kaitse saajalt või rahvusvahelise
kaitse saajalt kohanemisprogrammi
raames osutatavale keeleõppele tehtud
kulud tagasi nõuda, kui ta ei ole
kõnealuses lõikes välja toodud
keeleoskustaset omandanud. Palume
selgitada, kas tagasinõude võimalus on
plaanis kehtestada ka teistele
kohanemisprogrammis osalevatele
sihtrühmadele, n-ö tavarände alusel
saabunud uussisserändajatele? Kui
mitte, siis palume seletuskirjas
täiendavalt selgitada, mis põhjusel
kohaldatakse kohanemisprogrammis
osalevate sihtrühmade keeleõppe kulude
tagasinõudmise osas erinevaid
tingimusi. Kuigi eelnõus nimetatud
sihtrühmadele on erinevalt tavarände
alusel saabunud uussisserändajatest
keeleõpe kohustuslik, on keeleõpe
mõlema sihtrühma puhul osutatav
avalikest vahenditest ning sama
programmi raames. Eelnõus välja
toodud sihtrühm, kellele tagasinõue
kohalduks, on pigem haavatavamas
olukorras ja väiksema
maksevõimekusega. Tagasinõude
kohaldamise võimaldamisel
kohanemisprogrammile võib olla
ebasoovitav mõju ka sellele, millisest
allikast uussisserändajad esmalt eesti
keele õpet otsivad. Kui
kohanemisprogrammile kohaldub
kulude tagasinõue, teistele tasuta
keeleõppe võimalustele aga mitte, võib
Kultuuriministeeriumi selgitus:
Eelnõus sätestatud tagasinõude võimalus
(§ 82 lõige 13, (uuesti sõnastatud § 99)
tuleneb VRKS-i kehtivast normist (§ 75
lõiked 43 ja 44). Tegemist ei ole uue
põhimõttega, vaid varasema regulatsiooni
üleviimisega kohanemisprogrammi uude
peatükki, arvestades sihtrühma laienemist.
Praktikas ei ole kehtivat sätet seni
rakendatud, kuna määrust ning toimivat ja
õiguspärast mehhanismi ei ole veel välja
töötatud. Kui tulevikus hakatakse vastavat
rakendusakti VRKS § 83 punkti 3 alusel
koostama, tehakse ka vajalikud analüüsid
ning tegevused koordineeritakse
asjassepuutuvate asutustega.
Tagasinõude regulatsioon ei kohaldu
praegu ega ole plaanis seda laiendada
tavarände alusel saabunud isikutele. Põhjus
seisneb selles, et nende jaoks on
kohanemisprogramm vabatahtlik, samas
kui rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajatele
on see kohustuslik. Kui tagasinõude
tingimus kehtestataks tavarände
sihtrühmale, võiks see viia programmi
vältimisele, mis ei ole riigi huvides. See ei
tähenda aga, et tulevikus kavandatav
regulatsioon peaks olema jäigalt rakendatav
kõigile RVK või AJK sihtrühma
kuuluvatele inimestele – tagasinõude
mehhanism saab toimida ainult nende
puhul, kellel on reaalne maksevõime ning
kus tagasinõue ei seaks isikut
ebaproportsionaalselt raskesse olukorda.
Lisaks täpsustame, et Eestis ei korraldata
riigikeele A1-taseme eksamit. Vastavuse
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
43
Märkus Vastus
see suunata uussisserändajaid otsima
esmalt muid tasuta võimalusi ja mitte
osalema kohanemisprogrammis. Samas
peaks kohanemisprogramm olema
uussisserändajatele esmane keeleõppe
kanal. Kuna eelnõu sisuliselt võrdsustab
muust riiklikust allikast rahastatud
kohustusliku taseme keeleõppe
kohanemisprogrammi keeleõppega,
tekib küsimus, kas ka muudele riiklikult
rahastatud koolitustele peaks kohalduma
sarnastel tingimustel kulude tagasinõude
võimalus. Palume neid küsimusi
seletuskirjas analüüsida. Lisaks, eelnõu
§ 82 lõike 13 punktis 1 on sätestatud, et
tehtud kulud võib tagasi nõuda, kui ühe
aasta jooksul ei ole omandatud
keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset
A1. Palume selgitada ka seda, kuidas on
kavas hinnata vastamist
keeleoskustasemele A1, arvestades, et
sel tasemel riiklike tasemeeksameid ei
korraldata?
hindamine toimub läbitud keeleõppe mahu
ja aktiivse osaluse alusel. Minimaalseks
kriteeriumiks on vähemalt 100 akadeemilist
juhendatud tundi ning vähemalt 80%
õppetöös osalemine.
3. Palume lisada eelnõule järgmine
töövõimetoetuse seaduse (TVTS)
muudatus:
„§ 97. Töövõimetoetuse seaduse
muutmine
Töövõimetoetuse seaduse § 2 lõike 1
punktist 3 jäetakse välja tekstiosa
„rahvusvahelise kaitse, sealhulgas
ajutise kaitse saaja või“.“
Selgitus: Muudatusega jäetakse TVTS
§ 2 lõike 1 punktist 3 välja viide
rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise
kaitse saajale. Kõnealune säte kehtestab
isikute ringi, kellel on õigus töövõime
hindamisele ja töövõimetoetusele. TVTS
§ 2 lõike 1 punkt 3 sätestab, et töövõime
hindamisele ja töövõimetoetusele on
õigus Eestis viibival rahvusvahelise
kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saajal või
rahvusvahelise kaitse taotlejal, kellel on
õigus Eestis töötada välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses
sätestatud tingimustel. Sama lõike punkt
2 sätestab, et töövõime hindamisele ja
töövõimetoetusele on õigus tähtajalise
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
44
Märkus Vastus
elamisloa või tähtajalise elamisõiguse
alusel Eestis elaval välismaalasel. Kuna
ka rahvusvahelise kaitse, sh ajutise
kaitse saamisega kaasneb elamisluba, on
see sihtgrupp juba TVTS § 2 lõike 1
punktiga 3 kaetud ning tuleb seetõttu
sama lõike punktist 3 välja jätta. Viide
rahvusvahelise kaitse taotlejale jääb
sättesse alles.
Rahandusministeerium
1. Eelnõu kohaselt antakse rahvusvahelise
kaitse ja ajutise kaitse alusel elamisloa
taotlejale õigusabi riigi õigusabi
seaduses sätestatud korras, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Riigi õigusabi seaduse § 25 lõike 3 järgi
võib kohus riigi õigusabi saaja
majandusliku seisundi või maksevõime
olulise muutumise korral riigi õigusabi
saaja või Rahandusministeeriumi või
tema valitsemisalas oleva
valitsusasutuse taotlusel RÕS § 14
lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud
asjaolusid arvestades muuta enne
õigusteenuse osutamist kindlaks-
määratud riigi õigusabi saaja
hüvitamiskohustuse ulatust või
hüvitamise korda. Märgime, et
Rahandusministeeriumi poolt ei ole
viidatud säte täidetav, kuna
Rahandusministeeriumil ei ole
puutumust ega juurdepääsu teabele
riigi õigusabi saaja majandusliku
seisundi või maksevõime muutumise
kohta.
Mittearvestatud
SIM-i pädevuses ei ole teha muudatusi riigi
õigusabi süsteemis tervikuna. Käesoleva
eelnõu eesmärk on luua teatud erisused
kindlaksmääratud välismaalaste õigusabi
korraldamiseks. Eelnõu §-i 15 (uuesti
sõnastatud § 16) on muudetud. Muudatuse
kohaselt korraldab rahvusvahelise kaitse
taotlejatele õigusabi ja esindamise PPA
alates taotluse registreerimisest kuni lõpliku
otsuseni, mis on halduskohtu otsus. PPA
sõlmib õigusabi ja esindamise
korraldamiseks lepingu füüsilise või
juriidilise isikuga.
2. Eelnõu §-ga 92 täiendatakse
kriminaalmenetluse seadustikku §-
iga 126¹⁹ (Euroopa Liidu infosüsteemide
andmete töötlemine). Viidatud
paragrahvi lõike 2 kohaselt on Euroopa
Liidu infosüsteemide andmeid lubatud
töödelda üksnes kriminaalmenetluse
seadustiku § 489⁶ lõike 1 punktides 1–21
ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul.
Seletuskirjas tuleks märkida ära kõik
karistusseadustiku paragrahvid, mis
nimetatud loetelu alla kuuluvad, et ei
tekiks vaidlust kas maksupettus või
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
45
Märkus Vastus
aktsiiskaupade ebaseaduslik käitlemine
on pettused kriminaalmenetluse
seadustiku § 489⁶ punkti 8 mõttes.
Palume seega seletuskirjas avada
kindlasti pettuste määratlus Euroopa
ühenduste 26. juuli 1995. aasta
Euroopa ühenduste finantshuvide
kaitse konventsiooni tähenduses.
Analoogse ettepaneku tegime ka politsei
ja piirivalve seaduse muutmise ning
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule
(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount
/docList/b526fe9d-7efa-41aa-ace9-
9e762ee2b15a), mille seletuskirja
täiendati järgmise selgitusega:
"Eelnõuga määratud ametiasutustest on
uurimisasutused oma pädevuse piires
PPA, KAPO, MTA, Rahapesu
Andmebüroo ja KeA. KAPO ja VLA on
julgeolekuasutused. Mõlema
julgeoleku-asutuse teabe kogumise ja
töötlemise ülesanded ja tegevussuunad
kannavad muu hulgas terrorismi
ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning
neil peaks olema õigus taotleda luba teha
terroriakti või muu raske kuriteo
ennetamiseks, avastamiseks või
uurimiseks päringuid ETIAS-e
kesksüsteemis salvestatud andmetes.
Muud rasked kuriteod hõlmavad ka
riigivastaseid süütegusid, mis kuuluvad
nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK
artikli 2 lõikes 2 osutatud kategooriasse
„sabotaaž“. Keskkonnaministri 30.
septembri 2020. aasta määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus“ § 7 lõike
2 punkti 12 kohaselt teostab KeA
riiklikku järelevalvet, ennetab ja
menetleb süütegusid ning kohaldab
riiklikku sundi. Keskkonnavastased
süüteod on karistusseadustiku 20.
peatükis ja nende hulgas on ka ETIAS-e
määruse artikli 3 lõike 1 punktile 16
vastavad süüteod. Selle punkti järgi on
raske kuritegu õigusrikkumine, mis
vastab ühele nõukogu raamotsuse
2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
46
Märkus Vastus
õigusrikkumistest või on sellega
samaväärne, kui selle eest karistatakse
liikmesriigi õiguses vabadusekaotuse
või vabadust piirava
julgeolekumeetmega, mille
maksimaalne pikkus on vähemalt kolm
aastat.
MTA pädevusse kuulub
karistusseadustiku §-des 375, 376, 376¹,
376², 389¹ ja 391 nimetatud kuritegude
ennetamine, avastamine ja uurimine.
Nende süütegude eest karistatakse
riiklikus õiguses vabadusekaotuse või
vabadust piirava julgeolekumeetmega,
mille maksimaalne pikkus on vähemalt
kolm aastat. Seetõttu peaks MTA-l
olema õigus taotleda luba teha nende
süütegude ennetamiseks, avastamiseks
ja uurimiseks päringuid ETIAS-sse.
Nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK
loetletud õigusrikkumised on võetud
Eesti õigusesse üle KrMS-i § 489⁶ lõikes
1 ja selles toodud teod on
kriminaliseeritud ka Eesti õiguskorras.
KrMS-i § 489⁶ lõikes 1 loetletud
kuritegude ennetamine, avastamine või
uurimine on eespool nimetatud asutuste
ülesanne ja seetõttu on eelnõuga antud
neile õigus taotleda luba teha päringuid
ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud
andmetes.
Paragrahvi 7⁶⁶ lõike 1 kohaselt kuulub
ETIAS-e keskne juurdepääsupunkt PPA
koosseisu ja sama paragrahvi lõike 2
järgi on PPA ka määratud ametiasutus,
kellel on õigus taotleda ETIAS-e
keskselt juurdepääsupunktilt luba teha
päringuid ETIAS-e kesksüsteemis
salvestatud andmetes.
ETIAS-e määruse artikli 29 lõike 2
kohaselt võivad juhul, kui liikmesriigi
õigus seda lubab, määratud ametiasutus
ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda
samasse organisatsiooni, kuid keskne
juurdepääsupunkt peab oma ETIAS-e
määrusest tulenevate ülesannete
täitmisel tegutsema määratud
ametiasutusest täiesti sõltumatult.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
47
Märkus Vastus
Keskne juurdepääsupunkt on määratud
ametiasutusest eraldiseisev ja ei saa
sellelt juhiseid kontrollimise tulemuste
kohta, vaid kontrollib sõltumatult."
Palume sarnaselt täiendada ka eelnõu
seletuskirja.
3. Eelnõu rakendamisega kaasnevad
märkimisväärsed kulud, mis on välja
toodud seletuskirja erinevates mõju
kirjeldavates peatükkides. Näiteks on
punktis 6.1.2.1 toodud tabelis nr 5 välja
vajaliku kohtupersonali kulud juuni
2026-2029 ning katteallika kohta
märgitud, et kohtu personali
värbamiseks on vajalik eraldada
eelarvevahendid riigieelarvest.
Kohtunike värbamine kehtestatakse
justiits- ja digiministri määrusega ja
palgad määratakse kõrgemate
riigiteenistujate ametipalkade seadusega
(KRAPS). Seega ei ole kohane
seaduseelnõu seletuskirja tuua
katteallikana riigieelarve, vaid tuleb
lahti kirjutada, kuidas Justiits- ja
Digiministeerium planeerib katta
vajalikud kulud kohtupersonali
värbamiseks.Eelnõu rakendamisega
kaasnevad kohustused kohaliku
omavalitsuse üksustele (KOV), mis toob
kaasa lisavajadusi eelarvele. Eelnõu
seletuskirjast ei tule välja, kelle
eelarvest planeeritakse KOVile
kaasnevad lisakulud eraldada. Kui
vajaminev raha on juba varasemalt
taoliste ülesannete lahendamiseks
riigieelarves eraldatud siis tuleb see ka
välja tuua. Näiteks, millised teenused
on kaetud toetusfondis või
tasandusfondis olevatest vahenditest ja
millised ülesandeid planeeritakse lisaks
ning vajavad täiendavat ressurssi.
Kaasnevate ülesannetega tekkivad
lisavajadused on vaja täpsemalt lahti
kirjutada, kuidas ja kelle eelarvest
eraldatakse vajaminevad vahendid.
Juhime tähelepanu, et seaduse vastu
võtmisega ei saa tekkida n-ö
automaatseid lisakulusid riigieelarvele.
Arvestatud
Justiits ja Digiministeeriumi vastus:
„Punkti 6.1.2.1 on täiendatud selgitustega,
et algses mahus prognoositud
kohtupersonali juurde ei värvata,
kavandamisel on IT-lahendused koostöös
kohtute ning Politsei- ja Piirivalveametiga
(analüüsi alustamine 2027). Vajalik
tehniline lahendus, töömaht, kulud ja
võimalikud rahastusallikad
(välised/sisemised/riigieelarve) ei selgu
rändepakti jõustumiseks 12.06.2026. Ühe
halduskohtuniku koha konkurss on käimas
ja rahastus on varjupaiga- ja rändereformi
väliste vahenditega kaetud. Olemasoleva
kohtupersonali koolitamise ja seadmete
hankimisega seotud kulud kaetakse reformi
rakendamiseks Eestile määratud AMIFi
perioodiks 2021–2027 selleks planeeritud
vahenditest (14 847 510 eurot),
rakendusotsustega reformi rakendamiseks
eraldatud erimeetme toetus AMIF-isse
(25 188 636,27 eurot, sh riiklik
kaasfinantseering 10%) ja piirihalduse ning
viisapoliitika rahastusse (20 798 122,64
eurot, sh riiklik kaasfinantseering 10%)
lisandunud toetust, mis on välja toodud
seletuskirja punktis 7.“
Täiendavalt selgitame, et eelnõus
planeeritud muudatuste mõju KOV-idele,
sh senise töökorralduse muutmise vajadus,
on minimaalne. Täiendatud on seletuskirja
punkti 7, kus on selgitatud majutuskeskuse
ja KOV-i kohustused ja nende katteallikas.
Samuti on eelnõus planeeritud muudatuste
rakendamisega kaasnevad kulud teistele kui
Siseministeeriumi valitsemisalale ja
õiguskantslerile kirjeldatud AMIF-i ja
BMVI toetuse saanud meetmete ülevaates
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
48
Märkus Vastus
Siduvate rahaliste otsuste tegemine on
koondatud riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse
riigi kõik rahalised võimalused ja
vajadused. Arvestades riigi rahalist
seisu ja võimalust, et lisavahendeid ei
eraldata, tuleb kulud katta asutuse
enda vahenditest.
Eelnõu seletuskirja punktis 7 on välja
toodud muudatuste rakendamisega
kaasnevad kulud Siseministeeriumi
valitsemisalale ja õiguskantslerile.
Teistele riigiasutustele kaasnevaid
kulutusi pole välja toodud. Eelnõust
nähtuvalt tekib seaduse rakendamisel
lisaks kulusid ka teistele asutustele,
mida aga täpsemalt (koos
katteallikatega) pole välja toodud (nt
kohanemisprogrammi sihtgrupi
laiendamine, andmekogude
arendamine, lisapersonali värbamine
kohtutes).
Palume eelnõu seletuskirja viia sisse
täiendused neis punktides, kus on ette
nähtud, et eelarvelised vahendid
eraldatakse riigieelarvest, tuua välja
arvestuse alused ja katteallikad.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
(BMVI) periood 2021-2027 |
Siseministeerium. Muude rakendamisega seotud vajaduste
katmiseks taotleb asjaomane valitsemisala
asutus lisavahendeid riigieelarve strateegia
protsessis või leitakse katteallikad
olemasolevast eelarvest.
Riigikantselei
1. Eelnõu § 28 lõikes 4 sätestatakse, et
Politsei- ja Piirivalveamet võib kindlaks
määrata asukohad, kus rahvusvahelise
kaitse taotlus tuleb esitada. Sama
paragrahvi lõige 1 ütleb, et
rahvusvahelise kaitse taotlusena
käsitatakse välismaalase mistahes viisil
esitatud sooviavaldust enda pagulasena
või täiendava kaitse saajana
tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse
saamiseks. Märgime, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
2024/1348/EL, millega luuakse
rahvusvahelise kaitse ühine menetlus
liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2013/32/EL, artikli 28 lõike 3 kohaselt
esitatakse taotlus rahvusvahelise kaitse
saamiseks isiklikult, tehes seda
Arvestatud
Eelnõu § 28 lõike 1 (uuesti sõnastatud § 34
lg 4) selgitust on seletuskirjas täiendatud
järgmiselt:
„Seega käsitletakse määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) ja eelnõu § 34
lõike 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse
taotlejana välismaalast, kes on PPA-le
mistahes kohas ja viisil esitanud
sooviavalduse rahvusvahelise kaitse
saamiseks, kuid kelle taotlus ei ole veel
registreeritud ega vastu võetud.“
Lõike 4 seletuses on täiendavalt rõhutatud,
et taotluse esitamise koha määramisel on
silmas peetud ainult määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 28
kohast taotluse esitamise (lodging) kohta,
mitte sooviavalduse esitamist ja sama
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
49
Märkus Vastus
kindlaksmääratud kuupäeval ja kohas
ning, kui sellest on teavitatud, kellaajal.
Samas eristab määrus 2024/1348/EL
taotluse esitamise erinevaid etappe
(making, lodging and registering) ning
taotluse esitamise koha määramine on
mõeldud eelkõige vaheetapi „lodging“
kohta. Palume kontrollida, et seaduses
oleks üheselt mõistetav, et kindlaks
määratud asukohtades
rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise regulatsioon ei piiraks
määruse 2024/1348 /EL mõistes
sooviavalduse esitamist ehk määruse
artiklis 26 sätestatud protsessi
(making).
määruse artikli 27 kohast taotluse
registreerimise kohta.
2. Eelnõu § 29 lõike 3 punkt 4 sätestab
võimaluse daktüloskopeerida alla
kuueaastast välismaalast, kui teisiti ei ole
võimalik isikut või tema põlvnemist
tuvastada. Arvestades, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1358 (ehk nn Eurodaci määrus),
mis on otsekohalduv ning ei jäta ruumi
regulatsiooni laiendamiseks, seab
kohustuse võtta biomeetrilised andmed
alates kuueaastastelt lastelt, siis palume
selgitada, millise otsekohalduva
määruse sätte järgi on loodud
võimalus alla kuueaastast
välismaalast daktüloskopeerida.
Arvestatud
Eelnõu § 29 lõike 3 punkti 4 (uuesti
sõnastatud § 36 lg 6 punkt 4) ja seletuskiri
on muudetud selliselt, et alla kuueaastast
last ei daktüloskopeerita, kuid jääb
võimalus teha DNA test põlvnemise
tuvastamiseks määruse (EL) 2024/1351
artikli 19 lõike 1 punkti s rakendamiseks.
Sätte eesmärk on lapse õiguste kaitse ja
parimate huvide tagamine. Sisserände
olukorras on laps haavatav. Ei saa välistada
juhtumeid, kui temaga koos on Eestisse
jõudnud täiskasvanud isik, kes väidab
olevat tema vanem või sugulane, kuid
tegelikult on tegu lapse väärkasutamisega.
Samuti võib DNA võtmine olla ainukeseks
viisiks põlvnemise tuvastamiseks
perekonna taasühendamise menetluses.
3. Eelnõu § 36 sätestab rahvusvahelise
kaitse menetluse keele ning näeb ette, et
menetlus toimub eesti keeles. Määruse
2024/1348/EL kohaselt tuleb menetlus
osaliselt läbi viia keeles, mida taotleja
mõistab või eelduslikult mõistab (nt
taotleja teavitamine tema õigustest ja
kohustustest või taotleja informeerimine
juhul, kui taotleja on otsustanud oma
taotluse tagasi võtta). Seetõttu palume
kontrollida, kas eelnõu § 36 vajab
täiendamist selliselt, et menetluse keel
on eesti keel, v.a need menetluse osad,
kus määruse 2024/1348/EL kohaselt
Arvestatud osaliselt
Kontrollimise järgselt asume seisukohale,
et eelnõu § 36 (uuesti sõnastatud § 35) ei
vaja täiendamist. Täiendatud on
seletuskirja.
PS § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja
kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks
eesti keel. Ilmselgelt on rahvusvahelise
kaitse valdkonnas erisusi (taotluse
esitamine, suulise ja kirjaliku tõlke
kasutamine menetluse jooksul, teavitamine
taotlejale arusaadavas keeles, tõlge
kohtumenetluses jms), millega on tagatud,
et välismaalasega suheldakse talle
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
50
Märkus Vastus
tuleb tagada taotleja arusaamine (nt
oma õigustest ja kohustustest).
arusaadavas keeles, kuid eeskätt on need
reeglid sätestatud otsekohalduvas EL
õiguses. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud
ja viidatud kõikide asjakohaste EL aktide
sätted, mis kajastavad rahvusvahelise kaitse
taotleja teavitamise kohustust talle
arusaadavas keeles ning vajalike
materjalide või toimingute tõlkimise
kohustust samuti taotlejale arusaadavas
keeles ning tasuta. Sellele vaatamata toimub
rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis eesti
keeles. See tähendab, et menetlustoimingud
tehakse eesti keeles tõlgi vahendusel ja kõik
menetlusdokumendid ja haldusaktid
koostatakse eesti keeles, ning tõlgitakse
taotlejale arusaadavasse keelde. Tõlkimise
korraldamise eest vastutab asutus, kelle
pädevuses on vajalikke toimingudi teha ja
akte koostada.
Täiendavalt on oluline märkida, et kuna
loomisel on EL ühine menetlus, siis
võetakse kohustuslikult kasutusele ka EL
ülesed standardsed teavitusmaterjalid, mille
koostab ja tõlgib kõikidesse vajalikesse
võõrkeeltesse EUAA. Eesti
rakendusasutused, st PPA ja SoKA saavad
standardseid materjale täiendada Eesti
spetsiifiliste kontaktidega ning vastutavad
täienduse tõlkimise eest vastavasse
võõrkeelde.
Lisaks on eelnõu seletuskirjas täpsustatud
sama paragrahvi lõike 3 kohta käivat.
4. Eelnõu § 44 reguleerib rahvusvahelise
kaitse taotleja viibimist rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuses või
muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas. Nimetatud
paragrahvi lõige 4 sätestab juhud, millal
taotleja võib Politsei- ja Piirivalveameti
kirjalikul loal elada väljaspool
majutuskohta. Samas ei ole reguleeritud,
kuidas taotlejale majutuskoht
määratakse (kelle otsusega ning millises
menetluse etapis). Palume eelnõu § 44
regulatsioon üle vaadata ning seda
vajaduse korral täiendada.
Arvestatud
Eelnõu § 44 (uuesti sõnastatud § 54) lõiget
1 on täiendatud lausega „Majutuskoha
määrab Politsei- ja Piirivalveamet“
5. Palume vaadata üle eelnõu § 50,
millega võetakse üle Euroopa Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
51
Märkus Vastus
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2024/1346, millega sätestatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate
vastuvõtu nõuded (vastuvõtutingimuste
direktiiv), artikli 10 lõige 5, mille
kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et
riigisisese õigusega on ette nähtud
reeglid, mis käsitlevad kinnipidamise
alternatiive, nagu korrapärane ilmumine
ametiasutustesse, rahalise tagatise
andmine või kohustus elada
kindlaksmääratud kohas. Nimetatud
sätete ülevõtmiseks on vaja
reguleerida, mis on alternatiivsed
kinnipidamise meetmed direktiivi
artikli 10 mõistes.
Juhime tähelepanu, et sama artikli lõike
2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse
taotleja suhtes kinnipidamisele
alternatiivseid meetmeid kohaldada
ainult taotlejale, kelle suhtes esineb
kinnipidamise alus, ning kõikide
järelevalvemeetmete rakendamiseks
kõikidele taotlejatele direktiivist
tulenevalt alust pole.
Palume kontrollida, et eelnõu § 50 ei
oleks võimalik tõlgendada selliselt, et
see kehtib kõigi taotlejate suhtes, ning
järelevalvemeetmeid, nt
reisidokumendi äravõtmist või
rahalist tagatist võib kasutada kõigi
taotlejate suhtes selleks, et menetlust
efektiivselt, lihtsalt ja kiirelt läbi viia.
Palume kaaluda selguse huvides ka
võimalust jagada eelnõu §-s 50 toodud
regulatsioon kaheks, et eristada
kinnipidamise alternatiividena
kasutatavaid järelevalvemeetmeid,
mida kohaldatakse juhul, kui esineb
kinnipidamise alus, ning
vastuvõtutingimuste direktiivi artiklis
9 toodud võimalusi kasutada
spetsiifilisi järelevalvemeetmeid, mida
rakendatakse olukorras, kus esinevad
avaliku korra kaalutlused või taotleja
põgenemisoht. Näiteks lubab artikli 9
lõige 2 vajaduse korral nõuda, et
Eelnõu 4. peatükk reguleerib
liikumisvabaduse piiramist, kinnipidamist
ja kinnipidamise alternatiive ning
majutamise ja kinnipidamise erisusi
massilise sisserände hädaolukorras. I jaos
reguleeritakse liikumisvabaduse piiramist,
kinnipidamist ja kinnipidamise alternatiive.
Täpsemalt on §-dega 60, 62, 63 ja 64 üle
võetud direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikkel 9 ja eelnõu §-ga
67 on üle võetud sama direktiivi artikli 10
lõige 5.
Samuti on vastavalt täiendatud eelnõu
seletuskirja ning muuhulgas on
põhjalikumalt selgitatud liikumisvabaduse
kohaldamise ja kinnipidamise alternatiivi
kohaldamise erisusi.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
52
Märkus Vastus
taotlejad annaksid pädevale
ametiasutusele endast teada
ettemääratud ajal või mõistlike
ajavahemike järel, ilma et see mõjutaks
ebaproportsionaalselt palju taotlejate
direktiivist tulenevaid õigusi. Sellise
teatamisnõude võib kehtestada sama
artikli lõikes 1 osutatud otsuste täitmise
tagamiseks või selleks, et tulemuslikult
takistada taotlejaid põgenemast.
Seega palume üle kontrollida eelnõu
§ 50 vastavus vastuvõtutingimuste
direktiivi artiklitele 9 ja 10, nii et oleks
üheselt mõistetav, millises olukorras
kasutatakse kinnipidamise
alternatiividena järelevalvemeetmeid.
6. Eelnõu § 53 lõige 1 sätestab, et
rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamisele kohaldatakse
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva
välismaalase kinnipidamise kohta
sätestatut, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi. Sama
paragrahvi lõige 2 sätestab, et
rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamisel võib kohaldada
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva
välismaalase kinnipidamise kohta
sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid ning vahetut sundi,
erivahendit ja relva korrakaitseseaduses
sätestatud alustel ja korras.
Eelnõu seletuskirjas on jäänud lõike 2
selgitused poolikuks. Palume
seletuskirja täiendada ning ühtlasi
kontrollida, et eelnõu § 53 lõike 1
puhul ei väljutaks vastuvõtu-
tingimuste direktiivi raamidest,
arvestades, et rahvusvahelise kaitse
taotlejale saavad kehtida
kinnipidamisel ainult need piirangud
ja tingimused, mis on direktiivis
sätestatud. Seega peaks VSS
kohalduma ainult nõuete osas, mis on
direktiiviga kooskõlas, ning mitte
võimaldama laiemaid tõlgendusi. Seda
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud. Selgitatud on, et
VRKS näeb ette teatavad erisused
arvestades direktiivis (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) sätestatut.
Lisaks on täiendatud eelnõu §-i 65 (uuesti
sõnastatud) põgenemise ohu hindamise
osas, mis on oluline asjaolu
liikumisvabaduse piirangute,
kinnipidamise ja kinnipidamise
alternatiivide kohaldamise otsustamisel.
Varem oli sätestatud, et põgenemise ohuks
tuleb lugeda olukordi kui esineb VSS
sätestatud põgenemis ohuna käsitletav
asjaolu, kui välismaalane ei ole järginud
tema suhtes kohaldatud liikumisvabaduse
piirangut või kinnipidamise alternatiivi, kui
välismaalane on loata ja teavitamata
lahkunud majutuskeskuse maakonna
territooriumil või kui ta ei ole ilmunud
PPA-sse menetlustoiminuteks.
Tehtud märkust arvestades on eelnõusse
tehtud muudatus, mille kohaselt on § 55
lõike 3 (uuesti sõnastatud § 65 lg 3 punkt 1)
loetelu esimest punkti muudetud järgnevalt:
„1) esineb väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse §-s 68 nimetatud
asjaolu, arvestades käesolevas seaduses
sätestatud menetluse erisusi“.
Muudatuse vajalikkust on seletuskirjas
üksikasjalikult põhjendatud.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
53
Märkus Vastus
saab tõenäoliselt tagada ka juhiste ja
koolitustega, mida seaduse rakendajatele
võib pakkuda.
7. Eelnõu § 82 järgi suunatakse
rahvusvahelise kaitse taotleja osalema
kohanemisprogrammis (sisseelamise
teemamoodul ja A1-taseme keeleõpe),
mille läbimine on kohustuslik.
Vastuvõtutingimuste direktiiv
2024/1346 ei sätesta liikmesriigile
kohustust teha taotlejatele keeleõpet või
sisseelamise mooduli läbimist
kohustuslikuks, tuleb vaid pelgalt tagada
võimalus soovi korral nendes osaleda.
Juhul, kui keeleõpe ja kohanemismoodul
tehakse kõigile taotlejatele
kohustuslikuks, kaasneb paratamatult
risk, et keelt õpetatakse kohustuslikus
korras taotlejatele, kelle taotlusi küll
menetletakse tavapärases menetluses,
kuid kes ei osutu siiski hiljem kaitse
saajaks ning menetluse lõppedes
pöörduvad tagasi oma päritoluriiki.
Samuti kaasnevad selle teenuse
pakkumisega ka paratamatult kulud ning
halduskoormus, nagu ka eelnõu
seletuskirjas märgitakse. Praegu on
võimalik taotlejate keeleõppe
kohustuslikuna pakkumist rahastada EL
vahenditest, kuid tulevikus võib selline
võimalus kaduda ning seetõttu tuleb juba
nüüd arvestada, et sellisel juhul kaasneks
pikaajalised ja püsivad kulud ka
riigieelarvele. Palume seda ka
seletuskirja mõjude osas esile tuua.
Arvestatud
Kultuuriministeeriumi selgitus:
Muudatus on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2024/1346, mis jätab liikmesriikidele
otsustusõiguse kohanemismeetmete vormi
ja ulatuse määramisel. Eesti on otsustanud
muuta rahvusvahelise kaitse taotlejatele
kohanemisprogrammis osalemise
kohustuslikuks, et tagada parem toimetulek
ja õiguskuulekus ning vähendada riski, et
kaitse saajad jäävad ilma esmase keele- ja
kultuuripõhise ettevalmistuseta.
Vabatahtlik osalemine ei ole senises
praktikas olnud tulemuslik – taotlejate
osalusmäär on olnud madal ning mõju
lõimumisele piiratud.
Risk, et kohanemisteenust osutatakse
isikutele, kelle taotlused hiljem tagasi
lükatakse, on väike – 2024. aasta andmetel
moodustasid need juhtumid alla 10%
kõigist taotlustest. Kohanemisprogramm ei
laiene piirimenetluses olevatele taotlejatele.
Kui tulevikus väheneb Euroopa Liidu
rahastus, võib teenuste pakkumise kulu
osaliselt üle minna riigieelarvele; see on
kajastatud seletuskirjas ebasoovitava
mõjuna. Samas on tegemist
proportsionaalse ja põhjendatud meetmega,
mis toetab sidusat ja turvalist ühiskonda
ning on kooskõlas EL õigusest tulenevate
eesmärkidega.
Seletuskirja punkti 6.4.1 on täiendatud
selgitusega, miks on taotleja
kohanemisprogrammi läbimine kohustuslik
ja millised pikaajalised ja püsivad kulud
võivad kaasneda riigieelarvele, sh mida
tehakse, et ebasoovitavat mõju (s.t
lisakoormust riigieelarvele) vältida.
Sotsiaalministeerium
1. § 14. Saatjata alaealise taotleja
esindamine
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
54
Märkus Vastus
(1) Saatjata alaealise eestkostja
ülesandeid võib täita isik, kes on
usaldusväärne ning kellel on saatjata
alaealise esindamiseks vajalikud
teadmised ja oskused. Eestkostja
ülesannete täitmist ei määrata isikule,
kelle huvid on vastuolus või võivad
minna vastuollu saatjata alaealise
huvidega.
(2) Kui saatjata alaealise välismaalase
eestkostja ülesandeid täidab
perekonnaseaduse alusel valla- või
linnavalitsus või käesoleva paragrahvi
lõikes 6 sätestatud juhtudel
Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks
füüsiline isik üheaegselt esindada kuni
30 saatjata alaealist taotlejat. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras
võib üheaegselt esindada kuni 50
saatjata alaealist taotlejat.
(3) Saatjata alaealise eestkostja
ülesannete täitmisel peab eestkostja
ülesandeid täitev isik (edaspidi
käesolevas paragrahvis esindaja) enne
saatjata alaealise osalemist nõudvate
menetlustoimingute läbiviimist temaga
kohtuma. Selliste menetlustoimingute
tegemisel viibib esindaja
menetlustoimingute tegemise juures ja
võtab arvesse saatjata alaealise enda
seisukohti oma vajaduste kohta.
(4) Teavet esindaja määramise kohta ja
võimalusest esindaja peale turvaliselt ja
konfidentsiaalselt halduskohtule kaebus
esitada antakse saatjata alaealisele viisil,
mis tagab, et saatjata alaealine saab
sellest teabest aru.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet ja muu
asutus, kellel on teavet, et esindaja ei ole
täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt
või esindaja ei vasta käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele,
teavitab sellest eestkostja ülesandeid
täitvat valla- või linnavalitsust ja
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud
juhtudel Sotsiaalkindlustusametit.
(6) Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras või muul juhul, kui valla-
Eelnõu ja seletuskirja tekst struktuuri on
muudetud.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
55
Märkus Vastus
või linnavalitsus ei saa ettenägematult
suure saatjata alaealiste arvu tõttu
ajutiselt saatjata alaealise eestkostja
ülesandeid täita, võib
Sotsiaalkindlustusamet kuni
perekonnaseaduse alusel eestkostja
määramiseni täita saatjata alaealise
eestkostja ülesandeid või sõlmida selleks
lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.
Põhjendus: Teeme ettepaneku teha
eelnõu §-s 14 muudatused, kuna need
aitavad muuta teksti paremini
arusaadavaks järgmiselt:
1) muudatused ühtlustavad sõnade
„eestkostja“ ja „esindaja“ ning sõnade
„saatjata alaealine“ ja „saatjata alaealine
välismaalane“ kasutamist;
2) muudatuste tulemusena räägitakse
paragrahvis läbivalt „eestkostja
ülesannete täitmisest“, mitte
vaheldumisi „eestkostja ülesannete
täitmisest“ ja „eestkostja õiguste ja
kohustuste täitmisest“ nagu praegu;
3) muudatustega täpsustatakse lg 2
sõnastust, kuna praegusest sõnastusest ei
ole üheselt arusaadav, kas kohtuma peab
enne menetlustoiminguid, milles peab
osalema SAV, või enne toiminguid,
millel peab osalema eestkostja.
4) vahetatakse lg-te 2 ja 3 asukohad,
kuna muudetud järjestuses on kogu
paragrahvi tekst loogilisem;
5) parandatakse ekslik viide lg-s 3, kus
praegu oli lg 6 asemel viidatud lg-le 7,
mida paragrahvis ei ole;
6) lg-sse 6 lisatakse täpsustus, mis aitab
paremini eristada eestkostja ülesannete
täitmist PKS § 176 lg 1 mõttes ja
eestkostja määramist PKS § 176 lg 2
alusel. Praegune sõnastus oli
vastuoluline, kuna tekitas küsimuse, et
kui KOV ei ole võimeline eestkostja
ülesandeid täitma, siis kuidas saaks
kohus ta eestkostjaks määrata.
2. Eelnõu § 14 lõige 4. Palume
seletuskirjas täpsustada, kes peab sellist
teavet esindatavale andma. Jääb ka
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud selgitustega, et
eelnõu § 14 lõike 4 (uuesti sõnastatud § 15
lõige 6) kohaselt antakse saatjata alaealisele
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
56
Märkus Vastus
ebaselgeks, kes sellisel juhul esitab
esindatava nimel kaebuse halduskohtule.
rahvusvahelise kaitse taotlejale teavet talle
esindaja määramise kohta ja võimalusest
esindaja peale turvaliselt ja
konfidentsiaalselt halduskohtule kaebus
esitada sellisel viisil, mis tagab, et saatjata
alaealine saab sellest teabest aru.
Sama § lõike 7 kohaselt lasub nimetatud
kohustus kõikidel lapsega kokku puutuvatel
asutustel. Eelkõige PPA-l, kelle ülesanne on
korraldada menetlust ja langetada otsus
rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta.
Samuti Sotsiaalkindlustusametil, kelle
ülesanne on korraldada rahvusvahelise
kaitse taotlejate vastuvõttu. Lapsega kokku
puutuvatel asutustel, sh lapsele õigusabi
andval õigusteenuse pakkujal (PPA
lepingupartner) on õigus ja kohustus
pöörduda vastava kaebusega kohtusse.
3. Eelnõu § 29 lõige 2. Jääb ebaselgeks
kuidas see info SKA-ni jõuab. Lõike 1
kohaselt teavitab PPA SKA-d isiku
majutusvajadusest pärast taotluse
saamist. Samas saatjata alaealine
iseseisvalt taotlust esitada ei saa. Lisaks
teavitab eelnõu § 29 lõike 1 punkti 3
kohaselt PPA saatjata alaealise
eestkostja ülesandeid täitvat isikut, kuid
SKA peab teavitama PPA-d isikust, kes
täidab saatjata alaealise eestkostja
ülesandeid. Jääb arusaamatuks, kuidas
SKA-ni jõuab info selle kohta, kes täidab
saatjata alaealise eestkostja ülesandeid.
Tõenäoliselt eeldaks selline
teabevahetus täpsustusi seoses teabe
esitamise kohustusega SKA-le. Lisaks
tekib küsimus, mida tuleks lugeda
saatjata alaealise puhul harilikuks
viibimiskohaks.
Arvestatud
Eelnõu § 29 lõike 1 punkti 2 (uuesti
sõnastatud § 36 lõige 1 punkt 2) on
täiendatud järgmiselt:
„teavitab Sotsiaalkindlustusametit
vajadusest taotleja majutamiseks ning
vajaduse korral saatjata alaealise
esindamiseks“.
4. Palume sõnastada eelnõu § 47 lõige 2
järgmiselt:
„(2) Taotlejale makstav rahaline toetus
on võrdne Riigikogu poolt igaks
eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud
toimetulekupiiriga.“.
Põhjendus: Pakutud sõnastus on
kooskõlas ka sotsiaalhoolekande
seaduses toimetulekutoetuse
Arvestatud
Eelnõu § 47 lõige 2 (uuesti sõnastatud § 57
lõige 2) on sõnastatud järgmiselt:
„Taotlejale makstav rahaline toetus on
võrdne riigieelarvega kehtestatud
toimetulekupiiriga“.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
57
Märkus Vastus
regulatsioonis kasutatava
toimetulekupiiri viitega.
5. Palume lisada eelnõusse puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
(PISTS) muutmine, millega
tunnistatakse kehtetuks PISTS § 3 lõige
2. Muudatus oleks järgmises sõnastuses:
„§ x. Puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse § 3 lõige 2 tunnistatakse
kehtetuks.“.
Põhjendus: Kuna rahvusvahelise kaitse,
sealhulgas ajutise kaitse saanud isikud
saavad elamisloa ja elamisloa alusel
Eestis elavad inimesed on
sotsiaalkindlustushüvitiste subjektid, siis
puudub vajadus erisätete järele
eriseadustes. Eestis ei ole kunagi õigust
sotsiaalkindlustusele eristanud elamisloa
saamise aluste järgi. Arvestades, et need
sätted on seadustes tingimuste osas ka
mõnevõrra erineva sõnastusega ja
sisalduvad ainult osades eriseadustes,
siis on ettepanek need kehtetuks
tunnistada.
Töövõimetoetuse seaduses sarnane
muudatus vajalik, kuid seda peab
kinnitama MKM.
Arvestatud
Eesti Inimõiguste Keskuse
1. Uue VRKS-i §-ga 2 kohaselt
kasutatakse seaduses Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktides
sätestatud mõisteid ning uusi mõisteid
selles ei sätestata. Meie hinnangul ei
koorma selline lähenemine mitte ainult
spetsialiste, vaid muudab
rahvusvahelise kaitsega seotud õiguste
mõistmise tavakodaniku ja kolmanda
riigi kodaniku jaoks väga keeruliseks.
Kuna VRKS-i tekst ei ava peamisi
mõisteid ega sätesta iseseisvalt kõiki
õigusi või kohustusi, peab iga isik, kes
soovib oma olukorda või õigusi mõista,
kontrollima kuut erinevat EL-i määrust,
mis on oma olemuselt tehnilised ja
mahukad. Seaduseelnõust nähtuv
normitehniline lähenemine tähendab
Arvestatud osaliselt
Terminid on seletuskirja lisast toodud
seletuskirja punkti 4 tähestikulises
järjekorras koos viitega õiguslikule alusele.
Mõistame märkust ja nõustume
hinnanguga, kuid EL otsekohalduv õigus
on Eesti õiguse osa edaspidi ka
rahvusvahelise kaitse menetluse ning Eestil
ei ole võimalust neid otsekohalduvaid
norme seadusesse ümber kirjutada. Ka ühe
direktiivi (EL) 2024/1346 definitsioonide,
mis on sätestatud ka määruses, seadusesse
ümber kirjutamine ei teeks seadust
selgemaks.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
58
Märkus Vastus
praktikas seda, et rahvusvahelise kaitse
süsteemis osalev isik, keda seadus
puudutab, ei saa selle tekstist ilma süvitsi
mineva juriidilise väljaõppeta aru. Ka
rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja
saajatel puudub tegelik võimalus oma
õigusi iseseisvalt kaitsta või mõista seda,
millised kohustused neid Eestis ootavad.
Pöörame tähelepanu asjaolule, et Eestis
valitseva õiguspoliitilise ja kultuurilise
arusaama kohaselt peavad seadused
olema kättesaadavad ja arusaadavad
kõigile, mitte ainult juristidele või
ametnikele. Demokraatlikus õigusriigis
on elementaarne, et seadused peavad
olema tavakodanikule arusaadavad.
Seetõttu soovitab Eesti Inimõiguste
Keskus VRKS-i normitehnilist
ülesehitust parandada, lisades
seadusesse vähemalt peamiste mõistete
definitsioonid, et tagada õigusselgus ja
juurdepääs siseriiklikule rahvusvahelise
kaitse õiguse regulatsioonile ka ilma
professionaalse juriidilise abita.
Nagu seletuskirjas selgitatud, on
regulatsioonist tervikuna arusaamiseks ja
selle rakendamiseks EL-i määrustele
eelnõus läbivalt viidatud, kuid peame
paraku arvestama reeglit, mille kohaselt EL
määruse ülevõtmine selle sätete
siseriiklikusse õigusesse ümberkirjutamise
abil ei ole lubatav.
2. Kahetsusväärselt ei ole arusaadav
eelnõuga kavandatav õigusabi
süsteem. RÕS sätestab, et riigi õigusabi
antakse ühel järgnevatest viisidest:
õigusabi andmine kohustuseta hüvitada
riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;
õigusabi andmine kohustusega
ühekordse maksena täielikult või
osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja
riigi õigusabi kulud; õigusabi andmine
kohustusega osamaksetena täielikult või
osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja
riigi õigusabi kulud. Ning vastavalt RÕS
§ 7 lõike 1 punktile 1 keeldutakse
õigusabist juhul, kui taotleja on ise
võimeline kaitsma oma õigusi või
punktide 3 ja 4 kohaselt juhul, kui isikul
on võimalik kulud iseseisvalt katta.
Seletuskirja kohaselt täpsustatakse
lõikega 2, et taotleja saab soovi korral
tasuta õigusabi kogu menetluse vältel.
Seega on RÕS ja kavandatav VRKS
omavahel konfliktis ning puudub selgus,
Arvestatud
Uuesti sõnastatud eelnõu § 16 alusel
luuakse uus tasuta õigusabi pakkumise kord
Justiits – ja Digiministeeriumi märkuste
kohaselt.
Retrospektiivselt selgitame, et eelnõu
eelmises sõnastuses oli sätestatud lahendus,
mille kohaselt saavad kõik rahvusvahelise
kaitse taotlejad alates taotluse
registreerimisest kogu menetluse vältel
kuni lõpliku otsuseni riigi õigusabi.
Eelnõu §-i 15 (uuesti sõnastatud § 16) on
Justiits – ja Digiministeeriumi märkusele
tuginedes muudetud selliselt, et riigi
õigusabi rahvusvahelise kaitse taotlejatele
ei kohaldu ning õigusabi ja esindamist
hakkab riigi õigusabi süsteemi asemel
korraldama PPA. , kes korraldab selleks
hanke ning sõlmib lepingu füüsilise või
juriidilise isikuga.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
59
Märkus Vastus
kas, mis vormis ja mis ulatuses õigusabi
on tasuta ja kes seda peab tagama.
Lõikega 8 sätestatakse vastavalt
seletuskirjale, et riigi õigusabi taotluse
võib esitada inglise keeles. Selgusetuks
jääb, kuidas lahendatakse olukordi, kus
taotleja ei valda ei inglise ega eesti keelt
- eriti olukorras, kus lõikega 7
sätestatakse, et taotluse õigusabi
saamiseks ning esindamiseks
halduskohtumenetluses esitab
välismaalane halduskohtusse koos
kaebusega. Meie hinnangul - ja nagu ka
UNHCR on rõhutanud - peaks riik
tagama tasuta õigusabi ja esindamise
kõigis rahvusvahelise kaitse menetluse
etappides, sealhulgas juba esimeses
haldusmenetluse astmes. Samuti on
oluline, et pakutav õigusnõustamine
vastaks kõrgetele professionaalsetele
standarditele ega piirduks üksnes teabe
edastamisega. Õigusabi andmine peaks
olema selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud
VRKS-is ning võimalikud vastuolud
RÕS-iga tuleb lahendada.
3. Muret tekitab ka § 35, mille kohaselt
loetakse menetlusdokument või
haldusakt kättetoimetatuks, kui see on
edastatud taotleja või tema esindaja
elektronposti aadressile ilma
kättesaamise kinnituseta. Sellise
regulatsiooniga ei ole võimalik
nõustuda. Kiri võib sattuda automaatselt
nn rämpsposti kausta, taotlejal võib
puududa ajutiselt internetiühendus,
sidevahend võib olla rikkis või isik võib
olla haiguse tõttu võimetu oma postkasti
avama. Samuti võib esindaja viibida
puhkusel või haiguslehel. Sellest
hoolimata hakkab haldusakti
edasikaebamise tähtaeg uue
regulatsiooni järgi jooksma hetkest, kui
PPA saadab selle elektrooniliselt välja.
Eesti Inimõiguste Keskus leiab, et
haldusmenetluses peavad
kättetoimetamise regulatsioonid olema
kooskõlas haldusmenetluse
üldpõhimõtetega, sealhulgas menetluse
Arvestatud
Eelnõu § 35 lõige 3 (uuesti sõnastatud § 40
lõige 2 ja 3) on sõnastatud järgnevalt:
(2) Menetlusdokumendi või haldusakti
kättetoimetamisele kohaldatakse
haldusmenetluse seadust, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Menetlusdokument või haldusakt
loetakse kättetoimetatuks, kui see on
edastatud välismaalase või tema esindaja
elektronposti aadressil või haldusorgani
infotehnoloogilise vahendi abil.
Menetlusdokument või haldusakt antakse
taotleja soovi korral talle paberil.
Lõike 3 osas on tegemist erisusega HMS §
27 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt
dokument või teade dokumendi
kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud
muuhulgas avalik-õigusliku juriidilise isiku
või advokaadi elektronposti aadressile.
Eriusus on vajalik põhjusel, et
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
60
Märkus Vastus
õiglase läbiviimise, isiku tegeliku
teavitamise ning võimalusega oma
õigusi realiseerida. Seetõttu palume
täiendada VRKS § 35 selgesõnalise
sättega, mille kohaselt menetlustähtaeg
hakkab jooksma alles hetkest, mil on
tuvastatav adressaadi tegelik
kättesaamine või vähemalt
usaldusväärne teavitatus, või määrata
kindel tähtaeg, millal haldusakt loetakse
kättetoimetatuks juhul, kui
elektrooniliste kanalite kaudu edastatud
haldusakti ei ole adressaat vastu võtnud.
Rahvusvahelise kaitse menetluse otsuse
kättetoimetamist puudutav regulatsioon
peab Eesti Inimõiguste Keskuse
hinnangul vastama kõigile haldusakti
kättetoimetamise üldnõuetele.
rahvusvahelise kaitse taotlejale õigusabi
andja ja tema esindaja ei pruugi olla
advokaat.
4. Eesti Inimõiguste Keskuse hinnangul ei
ole rahvusvahelise kaitse taotlejate
inimõiguste ja põhivabaduste riivamine
pikema kui 48 tunni pikkuse
kinnipidamise näol ilma kohtu loata
(VRKS § 58 lg 2) seaduseelnõu
seletuskirjas esitatud asjaolude ja viidete
alusel kooskõlas Eesti põhiseaduse ja
välislepingutest tulenevate
kohustustega. Antud võimaluse (kuni 7
päeva isiku ilma kohtu loata kinni
pidamise) ilma täpsustusteta seadusesse
viimine annab Politsei- ja
Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile liigselt suure
kaalutlusruumi väga intensiivse
inimõiguste ja põhivabaduste riive
hindamisel. Kinnipidamise vaidlustamise
võimaluse tagamine ei võimalda
õigusvastast kinnipidamist kontrollida 48
tunni jooksul. Piisavalt konkreetse seaduse
sõnastuse puudumine toob ühtlasi kaasa
probleemi võimude lahususe põhimõtte
järgimisega, kuivõrd isikute kauem kui 48
tundi kinnipidamise eeldusi hakkavad
käesoleva seaduse sõnastuse järgi
sisuliselt kujundama täidesaatva võimu
asutused. Asjaolu, et kriminaalmenetluse
nõuded ei pruugi Eesti siseriikliku õiguse
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja on muudetud.
Kinnipidamise tähtaeg ilma kohtu loata on
nii tavaolukorras kui massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras 48
tundi.
Selle tasakaalustamiseks on kohtu loal
kinnipidamise tähtajaks 4 kuud ning
keelduva otsuse edasikaebemenetluse
korral kohaldatakse nn hüplevat
kassatsiooni, mille kohaselt jäetakse
üldisest kohtukaebe õiguse ulatusest välja
Ringkonnakohtu menetlus.
Täiendavalt selgitame, et mõistame esitatud
murekohti, kuid eelnõuga ei ole antud PPA-
le ega KAPO-le õigust isikuid
meelevaldselt kinni pidada. Samuti on
oluline märkida, et Siseministeeriumile ei
ole teada välislepingud, milles Eesti oleks
võtnud kohustusi tagada rahvusvahelise
kaitse taotlejate kinnipidamisel kohtulikku
kontrolli 48 tunni jooksul.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
61
Märkus Vastus
kontekstis kohalduda teistele
menetlusliikidele, ei anna alust eeldada, et
teistes menetlusliikides kohalduks
madalam põhiõiguste kaitse standard.
Kõnealune muudatus puudutab praktikas
ka nende isikute põhiõiguste riivet, kelle
puhul ei esine kahtlust ühegi avalikku
korda ohustava teo toimepanemise osas
ning kes ei ületanud piiri ebaseaduslikult,
vaid kelle puhul on tegemist õigustatult
rahvusvahelist kaitset taotlevate isikutega.
Teiste liikmesriikide samalaadne praktika
ei peegelda tingimata meetme
proportsionaalsust ega kooskõla Eesti
Vabariigi välislepingutest tulenevate
kohustustega. Seaduseelnõu seletuskirjas
tuginetakse valdavalt just teiste
liikmesriikide praktikale. Seetõttu on
põhjendatud säilitada senist olukorda, kus
võib üksnes erakorralise seisukorra
väljakuulutamise alusel pidada isikuid
ilma kohtu loata kinni kauem kui 48 tundi.
Seega soovitab Eesti Inimõiguste Keskus
sellest muudatusest loobuda või töötada
välja õiguslik regulatsioon, mis seaks
Politsei- ja Piirivalveametile ja
Kaitsepolitseiametile kaalutlusõiguse
teostamisel konkreetsed ja põgenike õigusi
arvesse võtvad piirid või välistaks
praktiliste lahenduste toel rahvusvahelise
kaitse saamiseks õigustatud isikute õiguste
ebaproportsionaalse riive ka massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras.
5. VRKS-i muudatuste vaates on
planeeritavatest seadusemuudatustest
välja jäänud kinnipidamise
alternatiivide kasutamise
võimaldamine. Kuigi Eesti praktikas
välditakse alaealiste rahvusvahelise
kaitse taotlejate kinnipidamist, ei ole
teiste haavatavate isikute asukoha üle
järelevalve teostamiseks seni
võimaldatud alternatiivseid lahendusi.
Probleemne on eelkõige vanglatüüpi
tingimustes kinnipidamine, mille
nõudeid on planeeritavas seaduses
hoopis leevendatud. Probleem seisneb
selliste haavatavate isikute
Arvestatud
Eelnõu 4. peatükk reguleerib
liikumisvabaduse piiramist, kinnipidamist
ja kinnipidamise alternatiive ning
majutamise ja kinnipidamise erisusi
massilise sisserände hädaolukorras. I jaos
reguleeritakse liikumisvabaduse piiramist,
kinnipidamist ja kinnipidamise alternatiive.
Täpsemalt on §-dega 60, 62, 63 ja 64 üle
võetud direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikkel 9 ja eelnõu §-ga
67 on üle võetud sama direktiivi artikli 10
lõige 5.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
62
Märkus Vastus
kinnipidamises, kelle kinnipidamine
toob kaasa tavapärasest intensiivsema
õiguste riive kas tervise ohustamise (nt
vaimse tervise probleemidega taotlejad)
või eraelu puutumatuse riive näol
(hiljutistest juhtumitest nt transsoolised
taotlejad, kellel puudub ligipääs
hormoonravile). Keskuse hinnangul
tuleks kinnipidamiskeskusesse
paigutamise kõrval pakkuda ka
alternatiivseid järelevalvemeetmeid.
Elektrooniline valve, mida
kriminaalmenetluses on edukalt
kasutatud, võiks olla üks toimiv
lahendus.
Samuti on vastavalt täiendatud eelnõu
seletuskirja ning muuhulgas on
põhjalikumalt selgitatud liikumisvabaduse
kohaldamise ja kinnipidamise alternatiivi
kohaldamise erisusi.
6. Kavandatava VRKS § 44 lg 1 alusel
peab rahvusvahelise kaitse taotleja
menetluse ajal viibima selle maakonna
territooriumil, kus asub tema
majutuskoht. Selle maakonna
territooriumilt võib ta lahkuda üksnes
perekondlikel või tervislikel põhjustel
vastuvõtutingimuste osutaja loal.
Inimõiguste keskus leiab, et selline
täiendav piirang riivab oluliselt taotlejate
liikumisvabadust ning ei ole piisavalt
põhjendatud. Maakondlik
viibimiskohustus, mis rakendub
automaatselt kõigile taotlejatele,
sõltumata nende isiklikest asjaoludest, ei
ole proportsionaalne ega vasta
inimõiguste kohtupraktikas seatud
kriteeriumitele, mille kohaselt peab iga
liikumispiirang olema seaduslik,
konkreetsele juhtumile kohaldatav ning
vältimatult vajalik.
Mitte arvestatud
Eelnõu § 44 (uuesti sõnastatud § 54 lg 1) on
vajalik direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artiklite 7, 8 ja 23
ülevõtmiseks.
Tegemist ei ole liikumisvabaduse
piiramisega vaid majutuse korraldamisega
ning sellega seotud muude teenuste
pakkumise koha määramisega.
Liikumisvabaduse piiramise kohaldamine
on reguleeritud eelnõu §-des 60, 62, 63 ja
64.
7.
Uueks järelevalvemeetmeks, mida PPA
saab kohaldada VRKS § 50 lg 1 punktist
4 tulenevalt, on rahalise tagatise
andmine. Samas ei ole seaduses
sätestatud, millises summas rahaline
tagatis määratakse, milliste kriteeriumite
alusel seda otsustatakse, kes otsuse teeb,
kuidas ja millal on võimalik tagatis
tagasi saada, kus seda hoiustatakse, kas
tagatiseks võetud summale lisatakse
Arvestatud
Rahalise tagatise andmine kinnipidamise
alternatiivina on eelnõust ja seletuskirjast
välja jäetud.
Tagasivaatavalt selgitame, et rahalise
tagatise andmine on ühe võimaliku
kinnipidamise alternatiivina sätestatud
praegu rakendatava direktiivi 2013/33/EL
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
63
Märkus Vastus
intress ning milline on hoiustamise
tähtaeg. Seega puudub selge seaduslik
raamistik selle järelevalvemeetme
rakendamiseks, mistõttu võib rahalise
tagatise kohaldamine muutuda
meelevaldseks. Praeguses sõnastuses ei
taga säte menetluslikku läbipaistvust ega
õiguslikku kaitset taotlejatele PPA
võimaliku omavoli eest. Seetõttu tuleks
rahalise tagatise säte seadusest välja jätta
või täpsustada selle kohaldamise korda
ja määrasid.
(vastuvõtu kohta) artikli 8 lõikega 4 ning
uuesti sõnastatud direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtu kohta) artikli 10 lõikega 5. Seni
ei ole Eesti sellist alternatiivi üle võtnud ega
rakendanud. Lisandusega soovisime lubatu
piirides laiendada kinnipidamise
alternatiivide valikut, et kinnipidamist
vähendada. Nõustume, et vajalik oleks
rakendamise kord, mistõttu arvestame
ettepanekuga ja jätame selle kinnipidamise
alternatiivide loetelust välja. Seega on
Eestis kinnipidamise alternatiividena
kasutada üksnes liikumisvabaduse piiramist
st majutuskoha määarmist ja raporteerimist
ning dokumendi hoiule võtmist.
Andmekaitse Inspektsioon
1. 1. Juurdepääsupiirangud
Eelnõu § 9 lg 1 sätestab, et ajutise kaitse
ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole
avalik ning lg 2 sätestab, et taotleja
andmeid sisaldav teave tunnistatakse
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks avaliku teabe seaduse
tähenduses ja nimetatud välismaalase
andmeid sisaldava teabe töötlemine on
lubatud üksnes seadusega ettenähtud
ülesannete täitmiseks. Seletuskirjas
toodud põhjendustest tulenevalt võib
eeldada, et antud juhul on
juurdepääsupiirangu kehtestamise
vajadus laiem, kui avaliku teabe seadus
(AvTS ) ette näeb, kuna väljastada ei tohi
mitte ainult neid andmeid, mis
kahjustaks oluliselt andmesubjekti
eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p
12), vaid hoiduda tuleb mistahes teabe
jagamisest. Järelikult tegemist peaks
olema käesoleva seadusega uue aluse
loomisega vastavalt AvTS § 35 lg 1 p le
19.
AKI soovitab täpsustada seletuskirja,
tuues selgelt välja, et tegemist on
eriregulatsiooniga AvTS § 35 lg 1 p 1 9
mõttes. Hetkel mainitakse seletuskirjas,
et tundliku sisuga isikuandmeid ei tohi
kolmandatele pooltele avaldada ilma
seadusliku aluseta, põhjuseta ja taotleja
nõusolekuta. See alus on aga AvTS § 35
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
64
Märkus Vastus
lg 1 p-ga 12 ja § 39 lg-ga 1 kaetud. Seega
peaks seletuskirja s täpsustama ning
selgitama, miks leitakse, et AvTS-s
sätestatud alusest ei piisa. Lisaks on
seletuskirjas öeldud, et reeglina tuleb
hoiduda mistahes teabe jagamisest
taotluse esitamise fakti, taotleja isiku ja
menetluse käigu kohta. Sõna „reeglina“
viitab sellele, et teatud juhtudel on ikkagi
nimetatud teave jagamine lubatud, mis
tekitab segaduse.
Seletuskirjas (lk 42) on samuti öeldud, et
rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse
menetluses kogutud andmed loetakse ka
edaspidi piiratud juurdepääsuga teabeks
eelkõige AvTS § i 35 lõike 1 punkt 11 ja
12 alusel sh kohaldades § 40 lõikes 3
sätestatut. See omakorda tekitab kahtlusi
selles, kas tegemist on uue
juurdepääsupiirangu loomisega või
AvTS-s juba olemasolevate aluste
kordamisega. Kui siiski eesmärk ei
olnud luua eraldiseisev
juurdepääsupiirangu alus, vaid tegemist
on AvTS-is olemasolevate piirangute
rõhutamisega, siis palume arvestada
sellega, et Justiits ja Digiministeerium i (
juhises isikuandmete ja avaliku teabe
töötlemise ning andmekogude
reguleerimise kohta on öeldud, et s
eaduses AvTS is sätestatut ei korrata
Eelnõu § 9 lg 3 sätestab, et taotleja kohta
kogutud andmete edastamine välisriigile
ja välisriigilt taotleja kohta andmete
kogumine on lubatud välislepingust,
Euroopa Liidu õigusest või käesolevast
seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
Andmete edastamisel välisriigile
tagatakse, et teavet ei edastata taotleja
päritoluriigile. Eurodaci määrus ütleb
aga, et käesoleva määruse kohaselt
liikmesriigi või Europoli poolt Eurodac-
süsteemist saadud isikuandmete
edastamine mis tahes kolmandale riigile,
rahvusvahelisele organisatsioonile või
liidus või väljaspool asuvale
eraõiguslikule üksusele peaks olema
keelatud (pp 84 ja art 49 lg 1). Ühtlasi
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
65
Märkus Vastus
juhime tähelepanu, et lisaks kohustuse
täitmisele on oluline, et andmete
edastamine oleks IKÜM-i alusel
seaduslik, mistõttu tuleb järgida IKÜM
V peatüki sätteid. Sellele viitab otseselt
ka Eurodaci määrus artikli 49 lõikes 3.
2. 2. Isikuandmete töötlemine
Eelnõu § 10 lg 1 sätestab, et käesolevas
seaduses sätestatud menetlustes võivad
pädevad asutused töödelda
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki
isikuandmeid, ilma isiku nõusolekuta.
Seletuskirjas on selgitatud, et
otsekohalduvatest määrustest tuleneb,
milliseid isikuandmeid ja millistel
juhtudel rahvusvahelise kaitse
menetluses töödeldakse. Juhime
tähelepanu, et nimetatud säte võimaldab
liiga laia tõlgendamist ning töödeldavate
isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete)
koosseis ei ole kuidagi piiritletud.
Igasugune isikuandmete töötlemine
riivab põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud
õigust eraelupuutumatusele. PS § 11
kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata
ainult kooskõlas põhiseadusega. See
tähendab, et niisugune piirang peab
olema kooskõlas ka PS § 3 esimese
lausega, mille kohaselt teostatakse
riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes
väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised
otsused tegema seadusandja. Seega ei
piisa sellest, et isikuandmed ja nende
töötlemise eesmärgid on sätestatud
ainult määruste tasandil.
Eelnõu § 10 lg 2 kohustab välismaalast
lg s 1 nimetatud andmeid (st eriliiki)
pädevatele haldusorganitele esitama.
AKI hinnangul ei ole andmesubjektile
andmete esitamise kohustus piisavalt
selge, kuna piiratud ei ole küsitavate
andmete koosseis, normist ei nähu
andmetöötluse vajalikkus (IKÜM art 5
lg 1 p c) ega eesmärgipärasus (IKÜM art
5 lg 1 p b).
Arvestatud
Selgitame, et isikuandmed ja nende
töötlemise eesmärgid on sätestatud
järgmistes EL määrustes.
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artiklites 14, 27 ja 28;
määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) artiklites 17, 19
ja 22;
määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) artiklites 8, 14
ja 17;
määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artiklis 4;
määruse (EL) 2024/1350
(ümberasustamise kohta) artiklis 9 ja
määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-
süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt
x alusel on identiteediandmed sama
määruse artikli 17 lõike 1 punktides c–
f ja h, artikli 19 lõike 1 punktides c–f
ja h, artikli 21 lõike 1 punktides c–f ja
h, artikli 22 lõike 2 punktides c–f ja h,
artikli 23 lõike 2 punktides c–f ja h,
artikli 24 lõike 2 punktides c–f ja h
ning artikli 26 lõike 2 punktides c–f ja
h osutatud teave.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
66
Märkus Vastus
Eelnõu § 10 lg 8 kohaselt lg-s 4
nimetatud andmete avaldamise piirangu
aluse äralangemisel lõpetatakse andmete
avaldamise piirangu kohaldamine ning
andmesubjektile antakse teavet ja
tagatakse juurdepääs tema kohta
kogutud isikuandmetele, tema kohta
andmekogusse kantud andmetele ja
menetlustoimikule. Sätte sõnastusest ega
seletuskirjast ei ole võimalik üheselt aru
saada, kas piirangu aluseks oleva asjaolu
äralangemisel tehakse teave
andmesubjektile teatavaks nö
automaatselt kohe või teave
väljastatakse siiski ainult juhul, kui isiku
uuesti pöördub.
3. 3. ABIS ja RAKS
Eelnõu § 30 kohta on seletuskirjas
öeldud, et muudatuse tulemusena ei
hakata koguma täiendavaid andmeid.
Eurodac 2013. a määruse kohaselt tohib
koguda vaid sõrmejälgi; uue, 2024. a
määruse art 2 lg 1 p-i s kohaselt tohib
koguda sõrmejälgi ja näokujutisi. Meie
hinnangul peaks selguse huvides
seletuskirjas täpsustama, et nüüd
lisatakse näokujutised ka Eurodaci
määruse kohustuste täitmise eesmärgil.
Eelnõu § 30 lg 2 sätestab andmekogu
eesmärgi, milleks on avaliku korra ja
riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku
tuvastamine ja isikusamasuse
kontrollimine. Meie hinnangul on
tegemist liiga laia ja ebamäärase
eesmärgiga, kuna avaliku korra ja riigi
julgeoleku alla võiks mahutada väga
palju tegevusi. Seletuskirjas on seejuures
kitsamalt märgitud, et andmetöötlus on
seotud rahvusvahelise kaitse
menetlusega. Oleme oma juhises
märkinud, et andmekogu eesmärk peab
olema seaduses selgelt sätestatud, kuna
see on volitusnormi tuum. Vajalik on, et
volitusnorm annaks vastuse küsimusele,
millisel konkreetsel eesmärgil ja milliste
ülesannete täitmiseks andmekogu
asutatakse. Ka JDM-i juhises on
selgitatud, et andmekogu puhul tuleb
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
67
Märkus Vastus
seaduses sätestada, millisel eesmärgil ja
millise ülesande täitmiseks andmeid
töödeldakse – andmekogu peetakse
seadusest tuleneva ülesande täitmise
lihtsustamiseks. Seega tuleb andmekogu
eesmärk selgemalt sõnastada.
Mainimine, et eesmärk on seotud
mingite seadusest tulenevate
ülesannetega, ilma neid volitusnormis
välja toomata, ei ole korrektne.
Volitusnormis tuleb välja tuua,
millisedneed ülesanded on, mille
täitmise lihtsustamiseks andmekogu on
vajalik. Sama tähelepanek kehtib ka
eelnõu § 103 kohta, millega sätestatakse
RAKS eesmärk.
4. Eelnõu § 31 lg 2 p 2 sõnastus vajab
täpsustamist. Soovitame asendada sõna
„täpsem“ sõnaga „täpne“. Andmekogu
põhimääruses tuleb esitada ammendav ja
täpne loetelu andmetest, mida
andmekogusse kogutakse. Sama
tähelepanek kehtib ka eelnõu § 105 lg 2
p 2 kohta.
Arvestatud
5. Eelnõu § 33 lg 2 sätestab ABIS-es
sisalduvatele andmetele
juurdepääsupiirangu. Seletuskirjas on
selgitatud, et biomeetrilised andmed on
juurdepääsupiiranguga teave AvTS § 35
lõige 1 punkti 11 tähenduses, kuid kui
lähtuda vaid AvTS-is sätestatud
juurdepääsupiirangu alusest, langeb see
alus ära maksimaalselt kümne aasta
möödumisel. Juhime tähelepanu, et
AvTS § 35 lg 1 p 11 puudutab eriliiki
isikuandmeid, seega AvTS § 40 lg 3
kohaselt kehtib nendele andmetele
juurdepääsupiirang andmete saamisest
või dokumenteerimisest alates 75 aastat
või isiku surmast alates 30 aastat, või kui
surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110
aastat, alates isiku sünnist. Seega jääb
selgusetuks nii seletuskirja viide
kümneaastasele tähtajale kui ka
vajadusele kehtestada erialus
juurdepääsu piiramiseks.
Mittearvestatud
Jääme seletuskirjas toodud põhjenduste
juurde. Viidatud andmed on juba EL
määruste alusel juurdepääsupiiranguga,
samuti on neile määrustest tulenevalt
kehtestatud säilitustähtajad, mistõttu peame
vajalikuks erialuse kehtestamise VRKS-i.
6. Eelnõu § 104 lg 1 annab aluse selles
loetletud andmete registris töötlemiseks, Kommentaar
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
68
Märkus Vastus
kuid jääb selgusetuks, kuidas ja mis
allikatest need andmed kogutakse, sh kas
kolmandate isikute kohta (sugulased,
tuttavad, vt eelnõu p 16) peab andmed
esitama välismaalane ise (kui jah, siis
mis alusel ta neid puudutatud isikutelt
kogub).
RAKS-i kantakse taotleja, tema
perekonnaliikmete andmed ning Eestis
elavate sugulaste või tuttavat andmed.
Nimetatud andmed esitab taotleja.
Perekonnaliikmete ja muude seotud
inimeste andmed on vajalikud perekonna
taasühinemise ning vastutava liikmesriigi
määramise menetluses. Näiteks on üheks
vastutava liikmesriigi määramise aluseks
perekonnaliikmete asukoht liikmesriigis.
Taotleja kogub nimetatud andmed
puudutatud isikutelt vabatahtlikul alusel.
7. Eelnõu § 104 lg 2 p 1 lubab töödelda
välismaalase üldandmeid. Seletuskirjas
(lk 188) on selgitatud, et üldandmeteks
on ees ja perekonnanimi ning eelmised
nimed, sünniaeg ja Eesti isikukood, kui
see on olemas, sugu, kodakondsus ja
eelmised kodakondsused,
kontaktandmed (aadress Eestis ja
päritoluriigis, e-posti aadress,
telefoninumber ja
sotsiaalmeediakontod), kontaktaadress
välisriigis, e-posti aadress,
telefoninumber. JDM-i juhise kohaselt
on isiku üldandmed kinnine loetelu,
kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu,
kodakondsus, kontakt, sh aadress,
emakeel. Seletuskirjas toodud andmete
loetelu on laiem, kui kokkulepitud
üldandmete loetelu. Kui esineb vajadus
töödelda isikuandmed eelmiste nimede
ja kodakondsuste kohta, siis tuleb neid
eraldi koosseisuna seaduses nimetada ja
seletuskirjas selgitada andmete
töötlemise vajaduse.
Arvestatud
Eelnõu on täiendatud. Rahvusvahelise
kaitse taotluse menetluses on taotleja
ütluste usutavuse ja tagakiusamise olukorra
hindamisel ka kõikidel kaudsetel tõenditel
ja asjaoludel märkimisväärne kaal ning
kõiki teadaolevaid asjaolusid tuleb
kontrollida ja kogumis hinnata. Seletuskirja
on vastavalt täiendatud.
8. Palume eelnõus § 104 toodud andmete
koosseisud ja andmete pärituoluallikaid
täpsustada ning seletuskirja täiendada
vastavate põhjendustega.
Kommentaar
Täpsed andmete koosseisud ja
andmeandjad sätestatakse RAKS
põhimääruses.
RAKS-i kantakse rahvusvahelise kaitse ja
elamisloa taotleja, sealhulgas perekonna
taasühinemise raames kaitse saaja
perekonnaliikme elamisloa taotleja,
määruse 2024/1351/EL (rändehalduse
kohta) alusel üleantava ja
solidaarsusmehhanismi raames vastu
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
69
Märkus Vastus
võetava välismaalase, määruse
2024/1350/EL (ümberasustamise kohta)
alusel vastu võetava välismaalase ja
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi
2021/55/EÜ (ajutise kaitse kohta)
kohaldamisalasse kuuluvate välismaalaste
isikuandmed ning muud allpool loetletud
andmekategooriatesse kuuluvad andmed.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
1. Kommentaar: Eesti Linnade ja Valdade
Liit tutvus esitatud eelnõuga ja,
kooskõlas meie liikmete tagasisidega, ei
saa me eelnõu esitatud kujul
kooskõlastada. Eelnõu mõjude hinnang
on tükeldatud ja segadust tekitav -
seetõttu on keeruline mõista eelnõu
terviklikku mõju. Seaduse
rakendamisega seotud riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevuste ja eeldatavad
kulude-tulude peatükis märgitakse
näiteks, et riigi ja KOV-i tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud sõltuvad
Vabariigi Valitsuse otsusest, PPA ja
KAPO töö efektiivsusest ning
kohanemisprogrammi ja õigusabi
tõhususest. Selliselt ei ole võimalik nt
KOVidel hinnata, millises mahus tuleb
kohalikes eelarves VRKSi täitmiseks
ressurssi ette näha.
Sotsiaalministeeriumi vastus:
Muudatus puudutab ainult alaealistele
laienevat toetust. Direktiivi tekst rõhutab
taotlejatest laste võrdset kohtlemist
kodanikest lastega. Seega on antud
ühtlustamine oluline. Laste vajadused ei
erine tulenevalt nende päritolust.
Eelnõu tekst toob välja, et varustamine
toiduainetega või toitlustamine,
varustamine esmavajalike riide ja muude
tarbeesemete ning hügieenivahenditega on
võimalik asendada rahalise toetusega.
Tänane eelnõu ei sätesta, et toetust ei ole
võimalik vähendada, kui nt keskus varustab
inimest eelpool mainitud vahenditega.
Seega ei ole vajalik eelnõusse ettepanekus
esitatud kitsendust lisada, kuna rahalise
toetusega ei kata inimene ainult toidukulu,
vaid ka muid igapäevaseid kulutusi.
Täiendavalt kui isikule peaks kaitse saamise
järgselt majutuskeskuses viibides laienema
asukohajärgse KOVi tugi, siis KOVil on
võimalik rakendada toetuse tasumisele
proportsionaalsust. Oluline on silmas
pidada, et eelnõus on sätestatud, et kui
selgub, et kaitse taotlejal või kaitse saanul
on olnud erinevate teenuste/toetuste
saamise ajal piisavalt rahalisi vahendeid,
siis on temalt õigus nõuda tagasi tekkinud
kulude hüvitamist.
Üks olulisi aspekte eelnõu koostamise
juures oli võrdne kohtlemine teiste Eesti
elanikega. Toetus on mõeldud minimaalsete
tarbimiskulude katmiseks, mis on ühtlasi ka
toimetulekutoetuse aluseks.
Toimetulekutoetuse osas on kasutuses sama
arvestuse alus: esimese perekonna liikme
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
70
Märkus Vastus
kohta arvestatakse 100% toimetulekupiirist,
iga järgneva täisealise arvestuse aluseks on
80% ning alaealiste puhul 120%
toimetulekupiirist. Mõistame, et erinevus
tekib sellest, et majutuskeskuses on
pakutavate teenustena ka toitlustus, kuid
püsielanikud, kes taotlevad
toimetulekutoetust, peavad toidu ise suutma
endale hankida. Teisalt tekib see erinevus,
et äsja riiki saabunud inimestel on puudus
muudest esmatarbekaupadest ja asjadest,
mida peavad esmakordselt endale soetama,
mis püsielanikel võivad olla juba
varasemast ajast olemas. Hakates kaaluma
iga rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja
toetuse vajadust ja suurust eraldi, tekitame
liigset halduskoormust nii taotlejale kui
menetlejale. Kuna Eestis on
toimetulekutoetuse näol välja töötatud juba
toimiv toetusskeem, mis on mõeldud
minimaalsete tarbimiskulude katmiseks,
siis arvestades võrdse kohtlemise printsiipi,
siis on mõistlik kasutada samu aluseid ka
rahvusvahelise kaitse saajate osas.
Majutuskeskuses on majutus tagatud, seega
eluasemekulusid siia juurde ei arvestata. Ka
toimetulekutoetuse arvestamise juures on
eluasemekulud eraldi ning need kulud ei
kuulu toimetulekupiiri sisse.
2. Kehtiva seaduse § 36 lg 5 järgi on
taotlejale makstav rahaline toetus võrdne
kehtiva minimaalsetest
tarbimiskulutustest lähtuva
toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja
iga järgmise täisealise liikme toetuse
suurus on 80 protsenti perekonna
esimese liikme toetuse suurusest.
Perekonna iga alaealise liikme toetuse
suurus on võrdne perekonna esimese
liikme toetuse suurusega.
Eelnõu § 47 lg 3 näeb ette muudatuse,
mille kohaselt on perekonna iga lapse
toimetulekupiir 120 protsenti perekonna
esimese liikme toimetulekupiirist.
Arvestades, et tegemist on
rahvusvahelise kaitse taotlejatega,
kellele makstakse toetust ajal, mil nad
viibivad varjupaigataotlejate
Vt Sotsiaalministeeriumi eelnev vastus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
71
Märkus Vastus
majutuskeskuses, siis ei ole põhjendatud
toetuse määra tõstmine ja kehtima võiks
jääda olemasolev regulatsioon.
Rahvusvahelise kaitse saaja
vastuvõtmisel on ettepanek täiendada
eelnõu ka sättega, mille kohaselt juhul,
kui peale kaitse saamist elab isik
majutuskeskuses või sellega
võrdsustatud pinnal, kus on tagatud
toitlustus, makstakse talle
toimetulekutoetust kuni 50 protsenti
kehtivast toimetulekupiirist.
3. Eelnõu § 78 lg 3 ja lg 6 p 1 järgi
korraldab Sotsiaalkindlustusamet kaitse
saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse
asumise nelja kuu jooksul alates
välismaalasele rahvusvahelise kaitse või
ajutise kaitse alusel elamisloa andmise
päevast. Vastavad kulud kandnud
kohaliku omavalitsuse üksusele või
eraõiguslikule juriidilisele isikule
kaetakse riigieelarvest kaitse saaja
kasutusse antava eluruumi ühekordselt
sõlmitava üürilepingu sõlmimisega
seotud kulud esimese nelja kuu jooksul
pärast kaitse saamist.
Seletuskirjas on öeldud, et lõige 3
sätestab ajalise tähtaja (neli kuud), mille
jooksul peab Sotsiaalkindlustusamet
iseseisva elukoha leidmise tuge
pakkuma ja majutuskeskuse elanik on
kohustatud välja kolima. Sellega
kehtestatakse maksimaalne ajaline
piirang peale elamisloa saamist
majutuskeskuses elamise jätkamiseks.
Täiendavalt on siiski oluline arvestada,
et majutuskeskusest lahkumine peab
toimuma esimesel võimalusel, et tagada
kaitse saajale võimalikult kiire iseseisva
elu alustamine ning vajalikud
majutuskohad uutele kaitse taotlejatele.
Lõikega 6 täpsustatakse, et kohaliku
omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule
juriidilisele isikule tekkinud kulud
kaetakse riigieelarvest. Sellisteks
kuludeks saavad olla kaitse saaja
kasutusse antava eluruumi ühekordselt
Sotsiaalministeeriumi vastus:
§ 78 lg 3 ja 6 toovad välja maksimaalse aja,
kui inimesele elukoht tuleb leida.
Praktiliselt alustatakse eluruumi
otsingutega koheselt kui inimene saab
rahvusvahelise kaitse, et tagada kiire
iseseisvumine ning majutuskeskuses koha
vabastamine. § 78 lg 7 sätestab, et KOV-i
või eraõigusliku juriidilise isiku
põhjendatud ettepanekul on võimalik
pikendada lõikes sätestatud ajalist raami.
Sellega on meie hinnangul tagatud ajaline
paindlikkus, kui mõjuvatel põhjustel ei ole
võimalik eluruumi nelja kuu jooksul leida.
Me ei pea mõistlikuks nelja kuu asendamist
kuue kuuga kuna tänane praktika näitab, et
neli kuud on üldjuhul piisav (üldiselt
leitakse eluruum ka kiiremini), pikem
ajaperiood võib olla ebasoosiv kaitsesaanu
poolsele koostööle ning ei soosi tema kiiret
iseseisvumist. Pikem ajaperiood võib
tehislikult kasvata majutuskeskuse
täituvust, mille tõttu ei jagu majutuskohti
uutele saabujatele, kes seda kõige enam
vajavad.
Rahvusvahelise kaitse taotlejatel, sh
Ukraina sõjapõgenikel, on võimalus
elamisloa menetluse ajal viibiva
majutuskeskuses või siis iseseisvalt leitud
peatumiskohas. Vastavalt eelnõule (ja täna
kehtivale õigusruumile) esitatakse eraldi
seisva peatumiskoha soovi korral
rahvusvahelise kaitse taotleja poolt,
vastavasisuline avaldus Politsei - ja
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
72
Märkus Vastus
sõlmitava üürilepingu sõlmimisega
seotud kulud esimese nelja kuu jooksul
pärast kaitse saamist. Kulude
hüvitamisel arvestatakse §-is 79
kehtestatud piirmääradega. Kulude
hüvitamisele on sätestatud ajaline
piirang, mistõttu kaetakse kulud ainult
sellisel juhul, kui kaitse saanu on
üürilepingu sõlminud esimese nelja kuu
jooksul pärast elamisloa saamist.
Teeme ettepaneku asendada lõigetes 3 ja
6 nimetatud ajavahemik neli kuud
ajavahemikuga kuus kuud, kuna neli
kuud võib olla liiga lühike aeg eluaseme
leidmiseks.
Siinkohal on oluline tuua välja, et osadel
Ukrainast saabunud kaitse taotlejatel on
võimalik elada Eestis olevate tuttavate ja
sugulaste juures ning seetõttu ei vaja nad
majutuskeskuse tuge. Samas ei muuda
see asjaolu, et inimene vajab iseseisvale
elule edasi liikumisel rahalist toetust.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku
kohelda rahvusvahelise kaitse taotlejaid
võrdselt, sõltumata nende esialgsest
elukohast. Alternatiivina võiksid kõik
kaitse taotlejad elada esialgu
varjupaigataotlejate majutuskeskuses,
mis suurendaks aga teenuse kulusid.
Piirivalveametile. PPA saab seda lubada,
kui inimesel endal on olemas piisavad
rahalised vahendid ja/või on Eestis
seaduslikult viibiv isik, kes teda ülal peab.
Seega inimesel on olemas oma vahendid
(finantsiline iseseisev toimetulek) või
ülalpidaja ning inimene viibib juba kaitse
taotlemise ajal KOV territooriumil.
Ühekordse toetuse eesmärk on ennekõike
toetada inimese lahkumist
majutuskeskusest ning elu sisseseadmist
KOV territooriumil. Väljaspool keskust
elavatele Ukraina sõjapõgenikele loodi
erandmeede, kus võimaldati ka väljaspool
keskust viibivatele ajutise kaitse saanutel
antud toetust kasutada. Võrdse kohtlemise
eesmärgil laiendati seda tuge ka teistele
kaitse saanutele.
4. Nii seaduses kui ka eelnõus on välja
toodud saatjata alaealistega seotud
tegevused. Arvestades et praktikas on
tekkinud saatjata alaealistega seotud
juhtumite puhul segadust korraldusliku
poolega, siis on äärmiselt oluline
algatada kohtumised, kus osaleksid
Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna linna
(kus saatjata alaealised peamiselt elavad)
esindajad, vajadusel ka teiste kohalike
omavalitsuste esindajad. Kohtumiste
eesmärk on luua selge ning kõigile
osapooltele arusaadav protsessikirjeldus,
mis tagab selguse juhtumite käsitlemisel,
väiksema halduskoormuse ning saatjata
alaealise huvide parima esindatuse.
Sotsiaalministeeriumi vastus:
Arvestame ELVL-i ettepanekut saatjata
alaealiste osas ja kooskõlastame SKA-ga
saatjata alaealiste esindamist ja toetamist
puudutava protsessi kaasates vajadusel
kohalike omavalitsuste esindajaid.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
73
Märkus Vastus
Eesti Töötukassa
1. Andmevahetuse ja registrite
kasutamise tingimused
Juhime tähelepanu sellele, et § 82 lõike
12 rakendamine eeldab, et vajalikud
andmed on kättesaadavad ning nende
vahetus toimub turvalisel viisil.
Vastavalt § 84 lõikele 5 kehtestatakse
andmevahetuse ning ligipääsu korra
rahvusvahelise kaitse andmise registri
põhimääruses. Siiski ei ole ülevaadet,
kas see võimaldab hõlmata ka kõikide
asutuste keeleõppe andmeid. Lisaks ei
ole seletuskirjast selgitatud, millised on
andmevahetuse loomise ja haldamisega
seotud kulud erinevate registrite vahel
ning millistest rahastusallikatest need
kulud katmisele suunatakse. Kas
andmete vahetuse arenduskulu on
mõistlik arvestades sihtrühma suurust
ning milliseid andmeid asutustest
päritakse. Samuti ei ole selge, kas ja
kuidas on tagatud nende tegevuste
teostatavus ning kas meetmed on valmis
rakendamiseks mais 2026.
Kultuuriministeeriumi vastus:
§ 82 lõike 12 rakendamine tugineb uuele
kohanemisprogrammi andmekogule
(KOPA), mis on kavandatud VRKSi
muudatuste koosseisus. KOPA loob
õigusliku ja tehnilise raamistiku, mis
võimaldab korraldada andmevahetuse
vähemalt Eesti Hariduse Infosüsteemi
(EHIS) ja Töötukassa andmebaasiga, kuna
need sisaldavad andmeid riiklikult
rahastatud eesti keele õppe kohta. Vajaduse
korral võib andmevahetust laiendada ka
teistele registritele, mis sisaldavad
kohanemisprogrammi läbimise seisukohalt
asjakohaseid andmeid. Selline lahendus
tagab põhimõtte, et isikuandmeid küsitakse
üks kord ning edaspidi liiguvad andmed
asutuste vahel automaatselt.
Andmevahetuse kulude ja ajakava osas
tuleb arvestada, et töö toimub paralleelselt:
õigusliku aluse loomisega alustatakse kohe,
samal ajal kavandatakse ja valmistatakse
ette ka tehnilisi lahendusi. Kõik arendused
ei pruugi olla lõpuni valmis 12. juuniks
2026, kuid selleks kuupäevaks peavad
olema kokku lepitud protsessid, paika
pandud vastutused ja määratud osapoolte
rollid. Tehniliste lahenduste maksumus
sõltub töömahust ja sisulisest lahendusest.
RIA ja SMITi kogemuse põhjal võib ühe
andmevahetuse arendus maksta
suurusjärgus kuni 100 000 eurot. Iga asutus
katab oma arenduskulud oma eelarvest.
2. Muude sihtrühmade keeleõppe
võimalused ja nende rahastamine
Muudatus, mille järgi ei või isik, kes on
juba sama keeleoskustaseme keeleõppe
programmi läbinud või on seda viimasel
viiel aastal teinud ning kelle koolitust on
rahastatud muust riigieelarvest või
välisvahenditest, saada keeleõpet uuesti,
võib kaasa tuua soovimatuid mõjusid.
Eelkõige võib see piirata inimeste
võimalusi keeleoskuse parandamiseks
ning takistada nende lõimumist. Palume
see asjaolu ja sellega seotud
Kultuuriministeeriumi vastus:
Eelnõus kavandatud piirang, mille kohaselt
ei saa isik osaleda samal tasemel riiklikult
rahastatud eesti keele õppes, kui ta on selle
juba läbinud kohanemisprogrammi raames
või viimase viie aasta jooksul mõne muu
riigieelarvest või välisvahenditest
rahastatud programmi kaudu, on oma
olemuselt piirav. Samas on see meede
vajalik ja proportsionaalne, arvestades Eesti
riigi piiratud ressursse ja keeleõppe
valdkonna vajadusi.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
74
Märkus Vastus
regulatsiooniline raamistik põhjalikult
läbi vaadata ning seletuskirja vastavad
osad täiendada, et vältida põhjendamatut
keelustamist või keeleõppe võimaluste
piiramist. Töötukassa eeldab, et
muudatus jõustub edasiulatuvalt, ehk
enne jõustumist avalikest vahenditest
eesti keele koolitusi saanutele muudatust
koheselt ei rakendadata.
Keeleõpe on kallis ja strateegiline teenus,
mille eesmärk on toetada uussisserändajate
toimetulekut tööturul ja ühiskonnas
laiemalt. Ressursid on piiratud ning samade
teenuste korduval pakkumisel väheneb
võimalus jõuda kõigi sihtrühmadeni.
Näiteks on seni vaid ligikaudu 50%
Ukraina sõjapõgenikest kasutanud
võimalust osaleda eesti keele kursusel, mis
näitab, et tegelik vajadus on suurem kui
olemasolev pakkumine.
Kultuuriministeeriumi tehtud
võrdlusanalüüs Töötukassa ja Settle in
Estonia Ukraina sihtrühma kohta näitas, et
perioodil 24.02.2022–30.09.2024 kulus
topelt keeleõppele ligikaudu 300 000 eurot.
Selline olukord ei ole kestlik ega õiglane
tingimustes, kus eesti keele õpetajate
nappus on suur ja riigi rahalised
võimalused piiratud. Mitmete riikide
praktika kinnitab samuti piirangute
vajalikkust – osades riikides katavad
õppijad juba esimese kursuse osaliselt ise.
Piirangu võimalikud negatiivsed mõjud on
leevendatavad, kuna Eestis on loodud
tasuta alternatiivid ja täiendavad
võimalused: Haridus- ja
Teadusministeeriumi e-õpperessursid
(Keeleklikk, Keeletee), Integratsiooni
Sihtasutuse keelepraktika programmid ning
tasulised kursused, mis on kõigile
kättesaadavad. Seega tagatakse, et
keeleõppe soovijatel ei jää
arenguvõimalused puudulikuks.
3. Tagasinõude kehtestamine
kohanemisprogrammi keeleõppele
Eelnõu näeb ette kehtestada tagasinõude
võimaluse nii ajutise kaitse kui
rahvusvahelise kaitse saajate osas,
kellele osutatakse keeleõppe teenust
kohanemisprogrammi raames.
a) Kas on kavas kehtestada sarnased
tagasinõuded ka teistele sihtrühmadele,
näiteks muul viisil, sh nö tavarände
alusel saadud uussisserändajate puhul,
kes on keeleõpet saanud?
b) Kui mitte, siis millised on
põhimõttelised põhjused ning millise
Kultuuriministeeriumi vastus:
Tagasinõude regulatsiooni eesmärk ei ole
uute piirangute loomine, vaid olemasoleva
VRKS-i sätte süsteemne sidumine
kohanemisprogrammi peatükiga, et tagada
õiguslik selgus ja läbipaistvus.
a) Kas on kavas kehtestada sarnased
tagasinõuded ka teistele sihtrühmadele?
Ei ole. Tagasinõude regulatsioon ei kohaldu
tavarände alusel saabunud isikutele.
b) Kui mitte, siis millised on
põhimõttelised põhjused ja eesmärk?
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
75
Märkus Vastus
õiguspärase eesmärgi toetamiseks sellise
erandi tegemine oleks põhjendatud?
c) Kuigi sihtrühmad iseenesest on
erinevad ning koolituste rahastus võib
toimuda erinevatest programmidest,
kasutatakse keeleõppeks avalikku raha
ning sihtrühmad võivad olla olukorras,
kus neil puuduvad võimalused
keeleõppe eest tasumiseks. Tagasimakse
nõude kehtestamine võib aga põhjustada
olukorra, kus uussisserändajad
eelistavad esmalt otsida tasuta keeleõpet
teistest asutustest või muul viisil rahalist
toetust taotleda, mis omakorda avaldab
mõju kohanemisprogrammi
järjepidevusele ja selle tõhususele ning
teiste asutuste eelarvele.
Tagasinõude kehtestamise aluseks on
asjaolu, et rahvusvahelise ja ajutise kaitse
saajatele on kohanemisprogrammis
osalemine kohustuslik. Tavarände alusel
saabunud välismaalastele on
kohanemisprogramm vabatahtlik. Kui
nende sihtrühmade puhul seada keeleõppele
tagasinõue, võib see viia programmi
vältimisele, mis ei ole Eesti riigi huvides.
c) Millised on võimalikud mõjud ja
kuidas see erisus on põhjendatud?
Eelnõus sätestatud tagasinõude võimalus (§
82 lõige 13) ei ole uus põhimõte, vaid
VRKS-i kehtiva regulatsiooni (§ 75 lõiked
43-44) üleviimine kohanemisprogrammi
uude peatükki, arvestades sihtrühma
laienemist. Praktikas ei ole varasemat sätet
seni rakendatud, kuna määrust ja toimivat
mehhanismi ei ole veel välja töötatud. Kui
tulevikus hakatakse vastavat rakendusakti
VRKS § 83 punkti 3 alusel koostama,
tehakse vajalikud analüüsid ja
koordineeritakse tegevused kõigi
asjassepuutuvate asutustega.
Tagasinõude mehhanismi ei rakendata
jäigalt kõigile rahvusvahelise või ajutise
kaitse sihtrühma kuuluvatele inimestele.
Seda saab kohaldada vaid nende puhul,
kellel on tegelik maksevõime, ning nii, et
tagasinõue ei seaks isikut
ebaproportsionaalselt raskesse olukorda.
4. Samaväärne kohtlemine ja
rahastamistingimused
Eelnõu võrdsustab muust riiklikust
rahastusest toetatud keeleõppe ning
kohanemisprogrammi raames osutatud
keeleõppe, mis tõstatab küsimuse, kas
ning mil määral peaksid kehtima samad
tagasinõude tingimused ka muudele
riiklikult rahastatud koolitustele. Palume
välja tuua ning analüüsida, kas ja kuidas
tuleks see regulatsioon laiendada ning
millised on võimalikud õiguslikud ja
praktilised mõjud.
Kultuuriministeeriumi vastus:
Kultuuriministeerium ei saa teiste
valdkondade korraldust reguleerida, kuna
see ei kuulu meie haldusalasse. Samas on
oluline, et riiklikult rahastatud keeleõppe
puhul järgitaks võimalikult ühtseid ja
läbipaistvaid põhimõtteid, et vältida
põhjendamatut ebavõrdsust ning tagada
avalike vahendite sihipärane kasutamine.
Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel ei ole
tehtud teiste asutuste töökorralduse
detailset analüüsi. Kui aga hakatakse
koostama rakendusakti, st määrust, viiakse
läbi põhjalik mõjude analüüs ning
tegevused koordineeritakse kõigi
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
76
Märkus Vastus
asjaomaste partneritega. Sel viisil saab
tagada, et kohanemisprogrammi
lahendused on kooskõlas üldiste riiklike
keeleõppekorraldustega ning välditakse
kattuvusi või ebaproportsionaalseid
piiranguid.
5. Keeleoskustaseme hindamine ja
tagasimakse nõude tingimused
§ 82 lõike 13 punktis 1 on sätestatud, et
tagasinõue võib kehtestada, kui ühe aasta
jooksul ei omanda isik keeleoskustaset
A1.
a) Kuidas on plaanis hinnata
keeleoskustaseme A1 omandamist,
arvestades, et selle taseme
keeleeksameid riiklikult ei korraldata
ning keeleeksami standardid ning
hindamismeetodid ei ole riiklikult
kehtestatud?
b) Millised meetodid või
hindamismeetodid on kavandatud selle
keeleoskustaseme hindamiseks ning
millised on nende kehtivus ja
usaldusväärsus?
Kultuuriministeeriumi vastus:
Tõepoolest, Eestis ei korraldata riigikeele
A1-taseme eksamit. Vastavuse hindamine
toimub läbitud keeleõppe mahu ja aktiivse
osaluse alusel. Minimaalseks kriteeriumiks
on vähemalt 100 akadeemilist juhendatud
tundi ning vähemalt 80% õppetöös
osalemine.
Kultuuriministeerium on juba aastaid
järginud seda põhimõtet, kuna riigikeele
eksamite korraldamine ei kuulu meie
haldusalasse ning A1-taseme riikliku
eksami loomist me otseselt mõjutada ei saa.
Seetõttu tagatakse hindamise selgus ja
võrreldavus just õppekava mahu ja
osalusprotsendi kaudu.
Eesti Pagulasabi
1.
Eelnõu: § 17, § 33, HKMS muudatus;
Eestis viibimine lõpliku otsuse
tegemiseni: Vaidlustus ei anna
automaatselt viibimisõigust; riigis
viibimise õigus tuleb kohtult taotleda
koos vaide esitamisega (CEAS viide:
APR art 68(2)–(4))
Muudatusettepanek: VRKS § 17 lg 2–
5 asendamine sellise normiga, et esimese
astme kaebus rahvusvahelise kaitse asjas
(eriti piirimenetluses) peatab
automaatselt haldusotsuse täitmise ning
annab kaebuse menetlemise ajaks õiguse
viibida Eestis kuni halduskohtu lõpliku
otsuseni.
Põhjendus: tõhus kaebeõigus eeldab
peatavat toimet; vähendab refoulement’i
riski ja eraldi esialgse õiguskaitse
taotluste koormust.
Pikem kommentaar: eelnõu kohaselt ei
oma rahvusvahelise kaitse taotleja poolt
keelduva otsuse osas kohtule esitatud
vaidlustus automaatset peatavat toimet.
Mitte arvestatud
Nõustume, et rahvusvahelise kaitse taotluse
suhtes keelduva otsuse korral on vajalik
taotlejatele tagada tõhus õiguskaitse.
Selgitame, et EL rahvusvahelise kaitse
õigustik eristab riigis viibimise õiguse
sõltuvalt EL-i saabumise viisist ja taotluse
läbi vaatamise menetluse liigist ning
keelduva otsuse tegemise alusest. Kuna
tegemist on EL määrustega, siis puudub
võimalus ja vajadus siseriiklikus õiguses
viibimise õigust teisiti sätestada.
Eriti oluline on märkida, et rahvusvahelise
kaitse taotluse läbivaatamise korral
piirimenetluses puudub välismaalasel õigus
Eestis viibida algusest peale, mistõttu
puudub ka keelduva otsuse kohta kaebuse
esitamisel automaatne tagasisaatmist peatav
mõju.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
77
Märkus Vastus
Kaebaja peab koos vaidlustusega
esitama eraldi taotluse viibimisõiguse
saamiseks.
Kusjuures:
- APR võimaldab liikmesriikidel
kehtestada kõrgemad tagatised, sh
vaidlustuse esitamise automaatse
peatava toime. Seega on Eestil
pädevus see garantii seadusesse
lisada.
- Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
näitab, et kui kaebus puudutab
tagasisaatmisega kaasnevat
väärkohtlemise riski või ohtu elule,
peab õiguskaitsevahend olema
efektiivne. Efektiivsus eeldab
automaatset peatavat toimet, sest
pelgalt võimalus eraldi taotleda seda
ei välista praktikas refoulement’i.
- Euroopa Liidu põhiõiguste harta art
47 kohaselt peab õiguskaitse olema
reaalne, mitte illusoorne. Kui
inimene saadetakse välja enne, kui
kohus on sisuliselt kaebuse läbi
vaadanud, muutub kaebeõigus
sisutuks.
Seaduses tuleks ette näha, et
rahvusvahelise kaitse taotleja
vaidlustusel haldusorgani keelduvale
otsusele on automaatne peatav toime.
See tagab, et enne kohtu sisulist otsust ei
saa inimest Eestist välja saata. Lahendus
jääb kooskõlla APR 12-nädalase
menetluspiiranguga (PPA otsus +
vaidlustus + kohus). Automaatne peatav
toime vähendab esialgse õiguskaitse
taotluste mahtu.
Samuti on oluline märkida, et lõpliku otsuse
institutsiooni tõttu, mis hõlmab
kohtumenetlust, ei kohaldata
rahvusvahelise kaitse asjades
vaidemenetlust.
2.
Eelnõu: § 33; otsuse vaidlustamise
tähtaeg piirimenetluses: 5 päeva (APR
art 67(7))
Muudatusettepanek: asendada
piirimenetluses otsuse vaidlustamise 5-
päevane tähtaeg 10 päevaga.
Põhjendus: 5-päevane tähtaeg ei taga
sisulist õigust otsust vaidlustada.
Pikem kommentaar: eelnõu näeb ette,
et rahvusvahelise kaitse taotlejal on
Mitte arvestatud
Reformi üheks peamiseks eesmärgiks on
rahvusvahelise kaitse menetluse ja
kohtumenetluse tõhustamine ja
kiirendamine. Üheks meetmeks selle
eesmärgi saavutamisel on EL liikmesriikide
üleselt ka lühemad tähtajad keelduvate
otsuste vaidlustamiseks. Oluline on
märkida, et lühemad tähtajad ja taotlejate
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
78
Märkus Vastus
piirimenetluses keelduva otsuse
vaidlustamiseks 5 päeva. Samal ajal
tuleb sama tähtaja jooksul esitada ka
viibimisõiguse taotlus, sest kaebusel ei
ole automaatset peatavat toimet.
Kusjuures:
- APR (2024/1348) sätestab, et
liikmesriik võib määrata
tähtaegadeks 5–10 päeva. Eesti on
valinud alumise piiri, kuigi 10
päeva jääks täielikult CEAS-i
raamidesse.
- Euroopa Inimõiguste Kohus on
leidnud, et 5 päeva koos tõlgi,
juristi ja tõendite vajadusega ei
taga tõhusat kaebeõigust.
- Taotlejal on topeltkoormus, ta peab
5 päeva sees esitama kaks avaldust
(kaebus + viibimisõiguse taotlus).
See ei ole realistlik ilma õigusabi ja
tõlketa Samal ajal riigi õigusabi
määramine ja sisuline kontakt
juristiga 5 päeva sees ei ole
tagatud. 10 päeva annaks reaalse
aja esindaja ja tõendite
kaasamiseks. Eriti arvestades, et
taotleja võib viibida piiritsoonis või
kinnipidamisasutustes, kus info
liikumine ei ole nii kiire.
- 5-päevane tähtaeg võib tekitada
puudulikke kaebusi, mis suurendab
kohtute töökoormust. Pikem
tähtaeg parandab sisulist kvaliteeti,
jäädes siiski 12-nädalasesse EL
raamistikku.
Lühikesed tähtajad koos mitte-
automaatse peatava toimega
suurendavad refoulement’i riski ja
koormavad kohtuid. Seega soovitame
seaduses ette näha piirimenetluses
kaebuse esitamise tähtajaks 10 tööpäeva
tagamaks sisulise kaebeõiguse.
täpsustatud kohustused on reformi paketi
lõikes läbivalt tasakaalustatud täiendavate
garantiidega taotlejate õiguste kaitsmisel.
Üheks selliseks garantiiks on tasuta
õigusabi taotluse esitamisest alates st kogu
haldusmenetluse kestel ning kuni
kohtumenetluse lõpuni. Arvestades
asjaoluga, et taotlejal on tema soovi korral
kogu menetluse kestel vastava
kvalifikatsiooniga õigusabi andja, kes on
menetluse asjaoludega kursis ning on
osalenud ka taotleja küsitlemisel, tagatud on
tõlge, siis ei ole 5 päevane tähtaeg
varjupaiga piirimenetluses liigselt koormav
ega sea ohtu kaebeõiguse realiseerimist.
Samuti selgitame, et viibimisõiguse
taotlemine piirimenetluse subjektide suhtes
ei ole asjakohane, sest nendel välismaalastel
puudub algusest peale õigus riiki siseneda
ja riigis viibida ning nende liikumisvabadus
on piiratud või nad on kinni peetud. Samuti
ei ole asjakohane riigi õigusabi määramine,
sest taotlejatel juba on õigusabi andja alates
taotluse registreerimisest. Sama õigusabi
andja abistab taotlejat kaebuse esitamisel ja
esindab teda kohtumenetluse käigus kuni
lõpliku otsuseni.
3.
Eelnõu: § 33; otsuse vaidlustamise
tähtaja arvestamise alguse seos
õigusabiga: Tähtaeg hakkab jooksma
Mitte arvestatud
Vt eelmine selgitus. Õigusabi andmise
kohustus kogu menetluse vältel on
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
79
Märkus Vastus
alates otsuse teatavaks tegemisest (APR
2024/1348 art 67), CFR art 47)
Muudatusettepanek: lisada lg 2¹: kui
taotletakse riigi õigusabi, algab
vaidlustuse esitamise tähtaeg jooksma
esindaja määramisest või reaalsest
ligipääsust õigusabile.
Põhjendus: on vaja vältida olukorda,
kus tähtajad on nii lühikesed (ja algavad
enne, kui inimesel on reaalselt võimalik
tegutseda — nt pole veel tõlget ega
juristi), et kaebeõigus jääb pelgalt
vormiliseks ja seda ei saa reaalses elus
kasutada. Eelnõu seletuskiri rõhutab, et
õigusabi peaks olema korraldatud juba
registreerimisel kui PPA teeb
registreerimise ühe sammuna, kuid seda
ei ole seaduseelnõus siduvaks tehtud.
sätestatud otsekohalduva määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) kolmanda jao
„Õigusnõustamise ning õigusabi ja
esindamise pakkumine“ artiklitega 15 – 19.
Eelnõu muudatuse kohaselt (uuesti
sõnastatud § 16) ei kohaldu rahvusvahelise
kaitse menetluses riigi õigusabi. Õigusabi
ja esinduse korraldab Politsei- ja
Piirivalveamet, kes sõlmib selleks lepingu
füüsise või juriidilise isikuga.
Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigusabi
andja alates taotluse registreerimisest kuni
lõpliku otsuseni.
4.
Eelnõu: § 34; Piirimenetluse kaebuste
tähtaeg, läbivaatamine eelisjärjekord:
kaebus vaadatakse läbi mitte hiljem kui
12 nädala jooksul taotluse
registreerimisest PPAs (APR art 51(2),
69)
Muudatusettepanek: § 34 lg 2 (uus):
Piirimenetluses esitatud kaebused
lahendatakse eelisjärjekorras ning kohus
korraldab menetluse viisil, mis
võimaldab teha lõpliku kohtuotsuse 12
nädala jooksul alates taotluse
registreerimisest Politsei- ja
Piirivalveametis.
Põhjendus: täpsustada seaduses
sõnastus, et igal juhul, ka
kaebetähtaegade ning otsuse tegemise
tähtaegade muutmisel jääks lõplik otsus
ettenähtud 12 nädala sisse.
Mitte arvestatud
Piirimenetluse tähtaeg on sätestatud
otsekohalduva määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 51 lõikega 2, mille
kohaselt on piirimenetlus võimalikult
lühike ning võimaldab samal ajal taotluse
täielikult ja õiglaselt läbi vaadata ning
kestab kõige rohkem 12 nädalat alates
taotluse registreerimisest, kuni taotlejal ei
ole enam õigust riiki jääda ja tal ei lubata
riiki jääda. EL määrus on Eesti õiguse
lahutamatu osa. Liikmesriigil ei ole lubatud
otsekohalduva määruse sätteid siseriiklikus
õiguses reguleerida ega mugandada.
5. Eelnõu: § 31; PPA otsuse tähtaeg
piirimenetluses: 15 päeva (APR art
51(2))
Muudatusettepanek: muuta PPA
otsuse tähtaeg piirimenetluses 20-25
päevani.
Põhjendus: muudatus ei pikenda
süsteemi, vaid tasakaalustab seda. PPA-
le jääb realistlik aeg teha täielik ja
Mitte arvestatud
Vt ka eelnevaid selgitusi. Muuhulgas on
vajalik märkida, et
- taustakontrolli aega (maksimaalselt 7
päeva) ei arvestata rahvusvahelise kaitse
menetluse aja hulka.
- Laste ja teiste menetluslike - ja
vastuvõtu erivajadusega inimestele
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
80
Märkus Vastus
õiglane esmane läbivaatamine
(taustakontrollid, haavatavuse
hindamine, tõlgi ja esindajaga
ärakuulamine, põhjendatud otsus), mis
vähendab tühistamisi ja koormust
kohtusüsteemile, haldusmenetlus
muutub kvaliteetsemaks ja
prognoositavamaks.
Pikem kommentaar: eelnõu näeb ette,
et PPA peab piirimenetluses otsuse
tegema 15 päeva jooksul.
APR art 51(2) nõuab, et menetlus oleks
lühike, kuid võimaldaks taotluse
täielikku ja õiglast läbivaatamist, 12-
nädalane kogupiir annab liikmesriigile
paindlikkuse tähtaegade jaotamisel. PPA
peab koguma ja analüüsima andmeid,
kontrollima julgeolekuohtu, hindama
haavatavust ja tervist ning korraldama
intervjuud tõlgi ja esindajaga. Lisaks
võib olla kuni 7-päevane taustakontrolli
periood, mis vähendab veelgi aega
sisulise otsuse tegemiseks. 15-päevase
tähtaja puhul võib tekkida olukord, kus
PPA on survestatud tegema
pealiskaudseid otsuseid, mille tulemused
vaidlustatakse kohtus. See pikendab
menetlust tervikuna ja koormab kohtuid,
kes peavad sisuliselt parandama esmast
haldusotsust.
Soovitame kaaluda PPA otsuse tähtaja
pikendamist 20–25 päevani. See
lahendus aitaks kaasa sisuliste otsuste
tegemisele, vähendaks eksimuste hulka,
ent jätaks samal ajal kohtule piisava aja
kaebuste läbivaatamiseks
eelisjärjekorras.
reeglina piirimenetlust ei kohaldata ning
seda tehakse vaid juhul kui tegemist on
inimesest tuleneva ohuga riigi
julgeolekule
- Tõlgi kasutamine on tagatud
- Õigusabi on menetluse algusest kuni
lõpliku otsuseni tagatud
- Kohustusliku piirimenetluse subjektide
ringi on äärmiselt piiratud. Vastavalt
määruse (EL) 2024/1348 artikli 45
lõikele 1 vaatavad liikmesriigid ainult
artikli 43 lõikes 1 osutatud juhtudel
taotluse läbi piirimenetluses, kui see
vastab mõnele artikli 42 lõike 1
punktides c, f või j osutatud asjaolule.
Kõikidel muudel juhtudel
piirimenetlust ei kohaldata.
6. Eelnõu: §15 lg 6; õigusabi taotluse
edastamise tähtaeg: tähtaega ei ole (APR
art 16)
Muudatusettepanek: määratleda
asüülitaotleja huvidest tulenevalt
piisavalt kiire tähtaeg, mille jooksul PPA
peab taotluse edastama (piirimenetluses
nt 24h max). Minimaalselt saaks
kasutada määratlust „viivitamata“ nagu
RÕSis kasutatakse.
Mitte arvestatud
Selgitame, et rahvusvahelise kaitse
taotlejatele on õigusabi alates taotluse
registreerimisest kuni lõpliku otsuseni
tagatud. Õigusabi taotlus esitatakse koos
rahvusvahelise kaitse taotlusega (valiku
linnutamine). Riigi õigusabi ei kohaldu.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
81
Märkus Vastus
Põhjendus: peame oluliseks tagada, et
kaebetähtaeg ei jääks võimatult
lühikeseks ega jääks seega formaalseks.
7.
Eelnõu: § 15 lg 7; riigi õigusabi
andmisest keeldumise vaidlustamine:
halduskohtu määruse peale ei saa esitada
määruskaebust (APR art 17; CFR art 47)
Muudatusettepanek: lubada kohtu
keelduva määruse peale määruskaebuse
esitamist HKMS korras
Põhjendus: tegemist on
riskimaandamise meetmega ekslike
keeldude vastu. Tänases seadusandluses
on määruskaebuse esitamine lubatud.
Õigusabi ulatuse ja edasikaebe
võimaluste piiramine
menetlusökonoomika huvides tõstab
oluliselt riski, et asüülitaotlejate õigused
saavad rikutud eriti ajatundlikus
olukorras.
Mitte arvestatud
Riigi õigusabi ei kohaldu (va vajaduse
korral Riigikohtu menetlus). Õigusabi
andmisest keeldumise alused on nii
haldusmenetluse kui kohtumenetluse faasis
vastavalt sätestatud määruse (EL)
2024/1348 artiklitega 16 ja 17.
8. Eelnõu: § 15 lg 5; Vähese eduväljavaate
filter: välismaalasele ei anta riigi
õigusabi kui „asjaoludest tulenevalt on
välismaalase võimalus oma õiguse
kaitseks ilmselt vähene (APR art 17(2))
Muudatusettepanek: lisada lg 5
täiendus, et viimast kitsendust ei
kohaldata piirimenetluses,
kinnipidamiste puhul ja kaasustes, kus
on non-refoulment printsiibi rikkumise
risk.
Põhjendus: soovitame lisada täienduse,
sest nimetatud olukorradon sellised, kus
tõhus õiguskaitse eeldab esindust; APR
art 17(2) lubab küll abi piirata, kuid ei
keela kõrgema kaitsetaseme. Soovitame
jätta filter rakendamata, et vältida
formaalseid keelde, mis suurendaksid
eksimis- ja refoulement’i ohtu ning
takistaksid sisulist kaebeõigust.
Mitte arvestatud
Vt eelmised vastused. Täiendavalt
selgitame, et määruse (EL) 2024/1348
artikli 17 lõige 3 sätestab lisagarantii, mille
kohaselt kui otsuse mitte võimaldada tasuta
õigusabi ja esindamist teeb asutus, mis ei
ole kohus, tuues põhjuseks, et
edasikaebusel ei leita olevat ilmseid
eduvõimalusi või seda peetakse
kuritarvitavaks, siis on taotlejal õigus
taotleda tasuta õigusabi ja esindamist sellise
otsuse vaidlustamiseks. Selle sätte
rakendamiseks on eelnõusse lisatud säte,
mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti
otsuse peale, millega keelduti tasuta
õigusabi andmisest Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli
17 lõike 2 punktis b sätestatud alusel, võib
halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras esitada halduskohtule
kaebuse kümne päeva jooksul otsuse
teatavakstegemise päevast arvates.
Välismaalasel on Politsei- ja
Piirivalveameti otsuse vaidlustamiseks
õigus taotleda halduskohtult tasuta
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
82
Märkus Vastus
õigusabi. Halduskohus määrab
välismaalase esindajaks isiku, kellega on
Politsei- ja Piirivalveamet sõlminud
lepingu.
9. Eelnõu: § 16 lg 3 p 1; teavituse kvaliteet:
taotleja saab hiljemalt viis päeva pärast
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa
Liidu Varjupaigaameti vormil ning
vajadusel suuliselt või visuaalselt ja
keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet
oma õiguste ja kohustuste kohta (APR
art 9, 16–17 )
Muudatusettepanek: soovitame siia
punkti lisada lõppu täienduse, mis
sätestab rahvusvahelise kaitse taotlejale
õiguse saada ka selged juhised õigusabi
taotlemiseks ja selleks vajalikud
kontaktid.
Põhjendus: Varajane ja kvaliteetne
õigusabi on väga oluline, selle
taotlemine peaks olema inimesele
võimalikult lihtne, st informatsioon selle
kohta, kuidas õigusabi saada, peab
olema hästi selge, sisalduma
infomaterjalide n-ö baaspaketis.
Mitte arvestatud
Vt eelmised vastused õigusabi kohta.
Nõustume, et varajane ja kvaliteetne
õigusabi on oluline. Selleks on eelnõu §-ga
15 (uuesti sõnastatud § 16) sätestatud uus
tasuta õigusabi kord, mille kohaselt on
taotlejale, tema soovi korral tagatud
automaatne tasuta õigusabi alates taotluse
registreerimisest kuni lõpliku otsuseni.
Taotluse esitatakse koos rahvusvahelise
katise taotlusega. Seega puudub vajadus
täpsemate juhiste sätestamiseks.
Täiendavalt on oluline märkida, et taotlejate
teavitamiseks võetakse kasutusele EL
üleselt identsed teavitusmaterjalid. Seal on
kajastatud ka õigust õigusabile. Nende
materjalide sisu praktiliste kontaktidega
täiendades arvestame ka õigusabi
kontaktidega.
10. Eelnõu: § 49; Hädaolukorra
miinimumteenused: hädaolukorras
tagatud õiguste ja teenuste nimekiri
(Direktiiv (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) )
Muudatusettepanek: lisada nimekirjas
juba olemasolevale õigusabile
hädavajaliku tõlketeenuse saamise
võimalus.
Põhjendus: teenuse minimaalne
standard vähendab riski, et õiguskaitse
on vaid formaalsus.
Mitte arvestatud
Selgitame, et Politsei – ja Piirivalveameti
toiminguteks vajaliku tõlke korraldab sama
amet. Õiguste ja kohustuste tutvustamiseks
nii menetluse kui vastuvõtu kontekstis on
tõlge taotlejale arusaadavasse keelde
tagatud. Direktiivi (EL) 2024/1346 artikli
25 lõike 2 punkti c kohaselt tuleb ka
tavaolukorras tagada tõlge arusaadavasse
keelde juhul kui taotlejad on suunatud
psühholoogilise ja füüsilise seisundi
täiendavaks hindamiseks sobiva arsti või
psühholoogi juurde, juhul kui tundub, et
taotleja vaimne või füüsiline tervis võib
mõjutada tema vajadusi vastuvõtmisel.
Seetõttu ei ole võimalik hädaolukorras
nimetatud teenust laiendada.
11.
Eelnõu: § 52 lg 2; kinnipidamise kestus:
halduskohtu loaga saab taotlejat kinni
pidada kuni neljaks kuuks (Direktiiv
Mitte arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
83
Märkus Vastus
(EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta))
Muudatusettepanek: teeme ettepaneku
loobuda 4 kuu pikkuse kinnipidamise
rakendamisest ning säilitada
halduskohtu luba kuni kaheks kuuks.
Lisada pikendamisvõimalus 1 kuu kaupa
kui see on proportsionaalne ja rangelt
vajalik. Kui kinnipidamise pikkuseks
jääb 4 kuud, palume kaaluda kohtulike
vaheülevaatuste lisamise nt iga 30 ja 60
päeva tagant.
Põhjendus: seaduseelnõu pikendab
kinnipidamise aega kahelt kuult neljale.
Leiame, et kinnipidamine peab olema
äärmuslik abinõu, lühimaks võimalikuks
ajaks, regulaarse kohtuliku kontrolli all
ning et enne kinnipidamist tuleb reaalselt
hinnata ja kohaldada alternatiive.
Rahvusvahelises praktikas tähendab
piirimenetlus sageli kinnipidamist,
soovitame piirata piirimenetluse
kasutusjuhtumeid ja tugevdada õiguste
riive riskide maandamise meetmeid.
Püsimaks kooskõlas EL
vastuvõtutingimuste põhimõtetega ei
tohiks kinnipidamise aega pikendada,
garantiiks tuleks lisada kohtulik
ülevaatus ja suunata rakendama
alternatiive.
Eelnõud on kinnipidamise osas muudetud.
Nii tavaolukorras kui massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras on
kinnipidamise tähtajaks ilma halduskohtu
loata 48 tundi. Seetõttu on eriti oluline jääda
eelnõus sätestatud kohtu loal kuni nelja
kuulise kinnipidamise tähtaja juurde.
Endiselt jääb kehtima põhimõte, et enne
kinnipidamise kohaldamist tuleb kaaluda
ning kohtult loa taotlemisel põhjendada et
kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ei
ole konkreetse inimese puhul tõhus meede
ning kinnipidamine peab olema nii lühikest
aega kestev kui võimalik.
Kuna kohtu loata kinnipidamise tähtaeg on
sama kõikides olukordades, siis peab
samaks jääma ka kohtu loal kinnipidamise
aeg. Seega peab tähtaja arvestamisel silmas
pidama ka olukordi kui tegemist on
massilise sisserände olukorraga ning
olukordi kui Eesti vastu on suunatud
rändajate ärakasutamisega hübriidrünnak st
kui Eestisse on ebaseaduslikult välispiiri
kaudu saabunud erakordselt palju
tuvastamata kolmanda riigi kodanikke,
kelle edasi liikumine tuleb tõkestada.
Arvestades, et Venemaa Föderatsiooni on
agressorriik, siis on suure arvu
ebaseaduslikult sisserändele suunatud
inimeste Eestisse saabumine eelduslikult
rändajate ärakasutamise olukord, millega
soovitakse destabiliseerida Eesti avalikku
korda ja julgeolekut. Sellisele ründele
vastamine vajab kohaseid meetmeid ja aega
saabunud välismaalaste isikute ja nende
kavatsuste välja selgitamiseks viisil millega
on nende ebaseaduslik edasi liikumine
Euroopa Liidus tõkestatud.
12.
Eelnõu: § 54 lg 1; alaealiste
kinnipidamine: „alaealist võib kinni
pidada erandjuhtudel, äärmusliku
abinõuna /---/“ (Direktiiv (EL)
2024/1346 (laste kinnipidamise
garantiid))
Muudatusettepanek: teeme ettepaneku
sõnastuse tugevamaks muutmiseks:
„Alaealist ei peeta kinni, välja arvatud
Arvestatud osaliselt
Eelnõu § 54 lõike 1 (uuesti sõnastatud § 69
) kohaselt võib alaealist kinni pidada
erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles
pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et samas
seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei
ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kui
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
84
Märkus Vastus
erandjuhul, üksnes äärmusliku abinõuna
ja kõige lühemaks võimalikuks ajaks,
pärast kirjalikku hindamist, milles on
põhjendatud, miks järelevalvemeetmeid
või muid leebemaid alternatiive ei saa
tulemuslikult kohaldada, ning miks
kinnipidamine vastab lapse parimatele
huvidele.“ Lisada § 54 lõppu (uus lg, nt
lg 5): „Enne alaealise kinnipidamist
koostab pädev asutus kirjaliku lapse
parimate huvide hindamise ja lisab selle
kohtu loataotlusele; kohtu järelevalve
toimub eelisjärjekorras.“
Põhjendus: leiame, et seaduse sõnastus
peaks tugevalt edasi andma laste
kinnipidamise mittesoovitatavuse.
Lisaks tuleks haldusorganilt alati nõuda
põhjendust, miks alternatiivsed meetmed
ei sobi, mis tingib saatjata alaealise või
alaealise vanema / peamise hooldaja
kaasuses selle, et alaealine peetakse
kinni.
on leitud, et kinnipidamine on alaealise
parimates huvides:
1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise
vanem või peamine hooldaja on kinni
peetud;
2) saatjata alaealise puhul siis, kui
kinnipidamine tagab tema turvalisuse.
Seega on piisava selguse ja detailsusega
sätestatud, et alaealise kinnipidamine on
erandlik ning eelnevalt peab olema
hinnatud, et see on lapse parimates huvides.
13. Eelnõu: § 84; RAKS andmekoosseis,
eriliigid: registris töödeldavate andmete
nimekiri (Määrus (EL) 2024/1358
(Eurodac); Määrus (EL) 2024/1356
(taustakontroll/screening); Määrus (EL)
2019/817 (interoperability))
Muudatusettepanek: soovitame
lähtuda andmekorjes põhimõttest „nii
vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik“.
Jätta usulise kuuluvuse ja sotsiaalmeedia
väljad juhtumipõhiseks kui need on
otseselt vajalikud kaitseväite (nt
usuvaenu tõttu tagakiusamine)
tõendamiseks. Soovitame kirjutada
seadusesse sisse andmekategooriad ja
andmete säilitamise maksimumtähtajad.
Põhjendus: § 84 järgi küsitavad
andmete eriliigid nagu nt usk,
sotsiaalmeediakontod ja DNA
ekspertiisi tulemus, ei ole Euroopa Liidu
seadusandlusest tulenev kohustus, vaid
Eesti tõlgendus. Selline laia andmehulga
korjamise kohustuse võtmine toob kaasa
riskid taotlejate põhiõigustele ega pruugi
olla kooskõlas andmekorjes olulise
Arvestatud
Andmekategooriad ja andmete säilitamise
maksimaalne tähtaeg oli sätestatud eelnõu
§-s 84 mis on sisu muutmata üle viidud
eelnõu §-desse 103 - 105 ning EL
otsekohalduva õiguse alusel sätestatud
andmetöötluse vajalikkus on kategooriate
lõikes selgitatud ka eelnõu seletuskirjas.
Võrreldes varasemaga on seletuskirjas
täpsemini avatud Eurodac-süsteemi
andmeid. Eelnõus on sätestatud
- millisel eesmärgil andmeid töödeldakse
- milliseid isikuandmete kategooriaid
töödeldakse
- kes on isikuandmete töötlemisel vastutav
või kaasvastutav töötleja
- kui kaua andmeid säilitatakse.
Andmekogu st RAKS põhimääruses
sätestatakse (kokkuvõtlikult):
- (kaas)vastutavate töötlejate ja volitatud
töötleja ülesannete / kohustuste / rollide
jaotus
- andmekogusse kantavate andmete
täpne/ammendav loetelu
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
85
Märkus Vastus
vajalikkuse ja proportsionaalsuse piiri
hoidmisega. Lisaks aitaks
mittekriitilistest andmetest loobumine
vähendada profileerimise riski.
- andmete allikad ehk andmeandjad koos
nende antavate andmetega.
- andmete säilitamise täpne tähtaeg koos
põhjendusega seletuskirjas, sh
arhiveerimise ja hävitamise kord.
- turvaklass
- andmekogu ülesehitus
- andmete andmekogusse kandmise ja
andmete parandamise kord
- kellel on õigus andmeid saada ja andmete
saamise tingimused
- logimine, sh logide säilitamise tähtaeg
- vastutava töötleja kohustus teha
järelevalvet andmekogu kasutamise ja
volitatud töötleja üle
- andmekogu lõpetamise kord
Täiendavalt selgitame, et EL
rahvusvahelise kaitse õigus on kooskõlas
EL andmekaitse üldmäärusega. PPA on
kohustatud hindama rahvusvahelise kaitse
vajadust kõikide võimalike aluste lõikes
ning vastu võtma kogu teabe, mida taotleja
soovib oma tagakiusu kartuse või tõsise
kahju tekkimise põhjendamiseks esitada.
Seega on vajalik töödelda ka usku
puudutavat teavet.
DNA kasutamine põlvnemise
tuvastamiseks on EL õiguses sätestatud
määruse 2024/1351 artikli 19 lõike 1
punktiga s.
Määruse 2024/1348 põhjenduspunktis 22
on selgitatud, et kui see on rahvusvahelise
kaitse taotluse läbivaatamiseks vajalik ja
nõuetekohaselt põhjendatud, peaks
pädevatel asutustel olema võimalik nõuda
taotleja läbi otsimist või tema esemete
läbiotsimist. Nende esemete hulka võivad
kuuluda elektroonilised seadmed, näiteks
sülearvutid, tahvelarvutid või
mobiiltelefonid. Kõik sellised
läbiotsimised peaksid toimuma põhiõigusi
ja proportsionaalsuse põhimõtet austaval
viisil. Sama määruse põhjenduspunktiga 22
ja 29 selgitatakse, et taotlejale tuleb anda
tegelik võimalus esitada pädevatele
asutustele kõik talle kättesaadavad andmed,
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
86
Märkus Vastus
mis taotlust põhjendavad või on menetluste
jaoks olulised.
Sama määruse artikli 9 lõike 5 kohaselt
tuleb läbiotsimise põhjus ja loogilise
jätkuna ka läbiotsimise tulemused, lisada
toimikusse. Artikkel 9 kohaselt tuleb
esitada kõik taotleja valduses olevad
andmed ja dokumendid, mis on vajalikud
taotluse põhistamiseks. Juhul kui seaduse
tasandil kitsendada teatud liiki andmeid,
näiteks sotsiaalmeedia konto , siis kahandab
see taotleja võimalusi asjakohaseid
andmeid esitada.
14. Eelnõu: § 84; sotsiaalmeedia kontod
osana isiku üldandmetest:
Sotsiaalmeediakontod kavandatud
kontaktandmetena (GDPR art 5–6 )
Muudatusettepanek: teeme ettepaneku
jätta sotsiaalmeediakontode küsimine
välja või muuta nende andmine
vabatahtlikuks.
Põhjendus: see vähendaks väärkasutuse
ja ebaproportsionaalse andmekorje
hulka.
piiri hoidmisega. Lisaks aitaks
mittekriitilistest andmetest loobumine
vähendada profileerimise riski.
Vt eelmine selgitus
15. Eelnõu: § 94; muudatus RiPS § 111
lõikes 31: rahvusvahelise kaitse taotlejat
ei lubata riiki kui tema taotlus
vaadatakse läbi piirimenetluses (APR art
43)
Muudatusettepanek: lisada RiPS-i
ristviited VRKS-is kirjas olevatele
sätetele, mis kajastavad taotleja õigusi ka
piirimenetluses. Nt VRKS § 16 õigused
ja juurdepääs õustajatele/UNHCR/VVO;
§ 45 materiaalsed vastuvõtutingimused
piiril; §-d 50–52 liikumispiirangud
/kinnipidamise tagatised.
Põhjendus: RiPS § 111 lg 31 sõnastus
seob piirimenetluse rakendamise APR
art 43 lg 1-ga, kuid ei ütle normatiivses
keeles, millised vastuvõtu- ja
õigusabigarantiid (VRKS-ist ja RÕS-ist)
kehtivad „mitte-sisenemise“ faasis. See
tekitab ohu, et piiril kujuneb „hall
Mitte arvestatud
Ristviitamise osas § 111 lõikes 31 märgime,
et RIPS-s ja VRKS-s on reguleeritud
erinevaid elulisi olukordi. Praktikas kätkeb
piiriületus endas erinevaid tegevusi, kus
inimesel tekivad õigused, sageli ka
kohustused. Õigused-kohustused on
erinevad sõltuvalt menetluse liigist (haldus-
või süüteomenetlus), kuid on sätestatud
teistes õigusaktides. Näiteks sätestab
riigipiiri seadus vastutuse riigipiiri
ebaseadusliku ületamise eest, kuid ei sätesta
kinnipeetud isiku õigusi või kohustusi.
Need on sätestatud vastavalt kas VtMS-s
või KrMS-s ning RiPS-i nendele VRKS-i
ristviidete lisamine ei muudaks õigusruumi
selgemaks, pigem vastupidi.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
87
Märkus Vastus
tsoon“, kus õiguste ulatus jääb praktikule
tõlgendada. RiPS norm ei ristviita VRKS
konkreetsetele sätetele ega RÕS-ile,
mistõttu võib praktikas tekkida ekslik
arusaam, et „mittesisenemine“ kitsendab
neid õigusi.
Pikem kommentaar: Kuna RiPS-i
plaanitakse muuta, siis toome taas lauale
seisukoha, et ka massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras peaks
Politsei- ja Piirivalveamet
mitteregulaarselt välispiiri ületanud
välismaalase rahvusvahelise kaitse
taotluse vastu võtma, mitte saatma teda
tagasi. Õigus küsida varjupaika on
sätestatud inimõiguste
ülddeklaratsioonis, 1951. a.
pagulasseisundi konventsioonis ning
tagatud ka Euroopa Liidu õigusega
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta,
artikkel 18). Jättes rahvusvahelise kaitse
taotlusi vastu võtmata läheb riik
vastuollu nende seadustega ning nende
poolt sätestatud kohustustega. See
tähendab et täna kehtivast Riigipiiri
seadusest tulenev olukord, kus riik
isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi
vastu ei võta ning neid
lahkumisettekirjutuse otsust tegemata
tagasi saadab, on vastuolus nii
rahvusvahelise õigusega kui Euroopa
Liidu õiguse üldtunnustatud normidega.
Eesti Pagulasabi seisukoht on, et kui
RiPS-i rändepakti rakendamise tõttu
niikuinii muudetakse, on praegu hea
võimalus vaadata ümber 2022. aastal
tehtud muudatus §910 ja viia siseriiklik
seadusandlus kooskõlla eelmainitud
siduvate normidega.
Märgime, et muudatusettepaneku sisuks
olevate VRKS sätete RiPS-i lisamine ei
oleks kooskõlas ka seadusandja tahtega
ning väljub RiPS-i reguleerimisala piiridest.
RiPS § 910 osas selgitame, et
1. Tegemist ei ole mitte ainult massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorraga
vaid samal ajal ka olukorraga, mil Eesti
avalik kord ja julgeolek on ohus sellise
massilise sisserände tõttu. Seega on
tegemist hübriidründe olukorraga, kus
üheks Eesti ründamise viisiks on
korraldatud sisseränne eesmärgiga Eesti
avalikku korda või julgeolekut
destabiliseerida.
2. sõnastus „võib keelduda rahvusvahelise
kaitse taotluse vastuvõtmisest“ ei ole
sõnastatud imperatiivselt ega
tähenda automaatselt, et välismaalastel
puudub ligipääs rahvusvahelise kaitse
menetlusele ja rahvusvahelisele kaitsele.
Mainitud normiga täpsustatakse
hädaolukorras rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise st taotluse
registreerimise ja vastu võtmise
tingimusi ning luuakse paindlikkus
kohtade määramisel, kus välismaalasel
on võimalus esitada rahvusvahelise
kaitse vormikohane taotlus koos kõikide
seda põhjendavata materjalidega. Üldise
põhimõtte kohaselt toimub taotluse
esitamine piiril rahvusvaheliseks
liikluseks avatud piiripunktis.
Tavaolukorras kehtestab piiripunktide
loetelu Vabariigi Valitsus. RiPS § 910
võimaldab taotluse vastuvõtmiseks
PPA-l määrata ametnike ja
välismaalaste vajadustele vastava koha.
Samuti on oluline märkida, et säilitatakse
tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte
järgimise kohustus ning Politsei- ja
Piirivalveameti õigus lubada välismaalasel
humaansetel kaalutlustel Eestisse siseneda
ka sellistes olukordades kui tegemist on
massilise sisserände olukorraga, mille
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
88
Märkus Vastus
raames on sisserändajaid vahendina ära
kasutatud.
Riigikohus
1. Eelnõu õiguskaitset puudutavate
piirangute (esialgne õiguskaitse ja riigi
õigusabi) ühine lähtekoht on, et kohtulik
kaitse on oluline üksnes esimeses
kohtuastmes. See arusaam tõukub
määruse 2024/1348 art 67 lg-s 3
sätestatud nõudest, et tõhus
õiguskaitsevahend keelduva otsuse
vaidlustamiseks peab hõlmama nii
faktiliste kui ka õiguslike asjaolude
läbivaatamist vähemalt esimese astme
kohtus. Samuti piirab sama määruse art
68 lg 2 isikute õiguse riigis viibida
esimese astme kohtumenetlusega.
Hilisem edasikaebus õigust liikmesriigi
territooriumile jääda ei anna (art 68 lg 7).
Siiski tuleb tähele panna, et määruse
2024/1348 art 68 lg 7 eeldab (või
vähemalt ütleb selgelt, et ta ei piira)
kohtu õigust ka kõrgemas kohtuastmes
esialgse õiguskaitse korras lubada isiku
taotlusel tal riiki jääda. Seepärast võib
kavandatav VRKS § 17 lg 3 koostoimes
kavandatava HKMS § 249 lg-ga 6 olla
määruse 2024/1348 art 68 lg-ga 7
vastuolus. Lisaks tuleb arvestada, et
esialgne õiguskaitse võimaldab ära hoida
isiku õiguste pöördumatu rikkumise
ebatüüpilistes olukordades, mida pole
võimalik seadusandjal alati ette näha.
Sellises olukorras võib esialgse
õiguskaitse piirang osutuda põhiseaduse
või EL-i põhiõiguste hartaga vastuolus
olevaks ning kohus peab piirava sätte
kohaldamata jätma. Seepärast on
mõistlik kunstlikult esialgset
õiguskaitset piiravaid sätteid mitte ette
näha. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, et
senises praktikas oleks probleeme
ebamõistlikult ulatusliku esialgse
õiguskaitse rakendamisega, mistõttu on
ebaselge, millist probleemi niivõrd range
piiranguga lahendada soovitakse.
Arvestatud
Vastavalt Justiits – ja Digiministeeriumi
märkusele on õigusabi ja kaebeõiguse osas
tehtud olulised muudatused. Nimelt on
sätestatud, et riigi õigusabi ei kohaldu ning
õigusteenust hakkab korraldama PPA, kes
sõlmib selleks lepingu füüsilise või
juriidilise isikuga. Õigusabi ja esindamise
ulatus hõlmab haldusmenetluse ja
halduskohtu menetluse ning ei ole piiratud
välismaalase asukohaga. Järgnevat üldist
kaebeõigust on piiratud nn hüpleva
kassatsiooni abil, mille kohaselt on tuleb
halduskohtus tehtud otsuse peale esitada
kaebus Riigikohtule. Juhul kui PPA
lepingupartner ei vasta Riigikohtus esindaja
kvalifikatsioonile, siis rakendub riigi
õigusabi, mis samuti ei ole sõltuv
välismaalase asukohast.
VRKS § 17 (uuesti sõnastatud § 19) lõike 2
kohaselt ei ole rahvusvahelise kaitse
taotlejal õigust lõpliku otsuse tegemiseni
viibida Eestis, kui tema taotluse kohta on
tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 artikli 68 lõikes 3
nimetatud otsus.
VRKS § 17 (uuesti sõnastatud § 19) lõike 4
kohaselt on lõikes 2 nimetatud juhul
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus
keelduva otsuse vaidlustamise tähtaja
jooksul taotleda kohtult õigust viibida
Eestis kuni tema taotluse kohta lõpliku
otsuse tegemiseni.
Lõikes 5 on sätestatud, et juhul, kui
rahvusvahelise kaitse taotleja on kohtus
vaidlustanud tema taotluse kohta tehtud
otsuse ning esitanud halduskohtule lõikes 4
nimetatud taotluse Eestis viibimiseks, ei
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
89
Märkus Vastus
tohi teda välja saata, kuni kohus pole
taotleja Eestis viibimise õigust lõpetanud
Lõikes 6 on sätestatud, et kohus lahendab
määrusega lõikes 4 nimetatud taotluse
Eestis viibimiseks koos rahvusvahelise
kaitse andmisest keelduva otsuse peale
esitatud kaebuse menetlusse võtmisega.
Lõikes 7 on sätestatud, et juhul, kui
rahvusvahelise kaitse taotleja ei ole
esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud taotlust, on kohtul Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikli 68 lõike 4 alusel ja korras
õigus ka omal algatusel lubada
rahvusvahelise kaitse taotlejal Eestis
viibida.
Eelnõu §-ga 110 muudetakse HKMS §-i
249 lõiget 6
„(6) Esialgse õiguskaitse taotlemisel ja
lahendamisel välismaalase õiguse kohta
Eestis viibida, kohaldatakse käesolevas
peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd
välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduses või väljasõidukohustuse
ja sissesõidukeelu seaduses ei ole sätestatud
teisiti.“.
2. Riigi õigusabi piiramist esimese
kohtuastmega määruse 2024/1348 art 17
lg 2 p c lubab, jättes selle liikmesriigi
otsustada. Siiski tasub kaaluda
keerukamates asjades riigi õigusabi
lubamist ka kõrgemas kohtuastmes.
Professionaalse esindaja välistamine ei
ole kooskõlas nt kassatsioonimenetluse
olemusega, kus tavapäraselt vaieldakse
kaalukate õigusküsimuste üle.
Samuti väärib tähelepanu kavandatud
haldusmenetluses riigi õigusabi
taotlemise normid. Eelnõus kavandatud
VRKS § 15 lg 6 kohaselt võib PPA
otsustada mitte edastada riigi õigusabi
taotlust kohtule lahendamiseks,
kusjuures selline otsus pole sama
Arvestatud
Vastavalt Justiits – ja Digiministeeriumi
märkusele on õigusabi ja esindamise
korraldust muudetud.
Muudatuse kohaselt riigi õigusabi
rahvusvahelise kaitse taotlejatele
haldusmenetluse faasis ja halduskohtu
menetluse faasis ei kohaldu.
Haldusmenetluse ajal ning halduskohtu
menetluse ajal korraldab õigusabi ja
esindamist Politsei-ja Piirivalveamet, kes
sõlmib selleks lepingu füüsisise või
juriidilise isikuga. Selline uus õigusabi
korraldus on taotlejale tasuta kättesaadav
alates taotluse registreerimisest kuni lõpliku
otsuseni. Õigusabi taotlus loetakse esitatuks
kui taotleja vastava soovi on taotlusele
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
90
Märkus Vastus
paragrahvi lg 10 kohaselt kohtus
vaidlustatav. Kuigi riigi õigusabi
andmisest keeldumise kohtus
vaidlustamist nõuab selgelt üksnes
määruse 2024/1348 art 17 lg 3, mis
reguleerib riigi õigusabi andmist
kohtumenetluses, on haldusorgani
omavoli risk sellises olukorras ilmselge.
Riigi õigusabi taotluse kohtule
edastamata jätmist saab sellisel juhul
vaadata haldusmenetluse toiminguna,
mis õigusvastasuse korral võib kaasa
tuua rahvusvahelise kaitse menetluses
antud haldusakti tühistamise.
Samuti tuleb tähele panna, et kuna EL-i
õigus ei reguleeri kohtus riigi õigusabi
andmisest keeldumise vaidlustamist
kõrgemas kohtuastmes, siis on
asjakohane hinnata eelnõus ette nähtud
määruskaebuse esitamise keelu kooskõla
PS § 24 lg-ga 5. Eelnõu seletuskirjast
sellist analüüsi ei leia. Riigi õigusabi
andmisest keeldumise vaidlustamise
piiramine võib küll iseenesest olla
põhjendatud, kuid sel juhul tuleb
arvestada, et see muutub samuti
küsimuseks, mis võib kaasa tuua
kohtuotsuse tühistamise apellatsiooni-
või kassatsioonimenetluses.
märkinud. Õigusabi on tagatud ka sellise
otsuse vaidlustamiseks, millega PPA jättis
taotlejale õigusabi andmata perspektiivi
puudumise tõttu. Juhul kui kohus peab
otstarbekaks anda taotlejale luba jääda
Eestisse edasikaebe menetluses
Riigikohtus, on kohtul võimalik määrata
selleks riigi õigusabi.
3. Seni on Eesti õiguses lähtutud PS § 21 lg
2 nõudest, et isikult ei tohi vabadust
võtta üle neljakümne kaheksa tunni ilma
kohtu loata. Eelnõu autorid on asunud
seisukohale, et PS § 21 lg 2 kehtib
üksnes kriminaalmenetluses ning sarnast
nõuet haldusõigusliku kinnipidamise
korral ei kehti. Kuigi PS § 21 lg 1
grammatiline tõlgendamine võimaldab
niisugust lähenemist, ei saa kõnealust
põhiseaduse sätet tõlgendada isoleeritult.
PS § 20 lg 2 näeb ette kataloogi
juhtudest, mil isikult võib vabaduse
võtta, kusjuures selles kataloogis on
tänapäevase jaotuse kohaselt nii
karistus-, haldus- kui ka tsiviilõiguslikke
kinnipidamise aluseid. Niisamuti
kõneleb PS § 21 lg 1 esimene lause
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja on muudetud viisil,
et rahvusvahelise kaitse taotlejat saab kohtu
loata kinni pidada kuni 48 tunniks mistahes
olukorras sh massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
91
Märkus Vastus
igasuguse vabaduse võtmise korral
kinnipeetu õigustest. Selle valguses on
tõenäoline, et PS § 21 lg 2 hõlmab ka
halduskinnipidamist ning sellest saab
kõrvale kalduda üksnes PS § 130 alusel
erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal. Kui seadusandjal
tekib kahtlus, et PS § 21 lg 2 on liiga
range EL-i õigusest tulenevate
kohustuste täitmiseks, saab ta esitada
Riigikohtule PSJKS § 71 alusel taotluse
seisukoha saamiseks, kuidas tõlgendada
põhiseadust koostoimes EL-i õigusega.
Õiguskantsler
1. VRKS § 58 lg 2. Sätte järgi võivad
hädaolukorras PPA/KAPO pidada
rahvusvahelise kaitse taotlejat kohtu
loata kinni kuni seitse päeva. Seesuguse
pika kohtulahendita tähtaja kehtestamise
põhiseaduspärasust ja põhjendatust
tuleks hoolikalt kaaluda (Põhiseaduse §
21 lg 2: „Kedagi ei tohi vahi all pidada
üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu
sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse
vahistatule viivitamatult talle
arusaadavas keeles ja viisil.“) Tuleb
möönda, et viidatud VRKS säte on
sõnastatud kriminaalmenetlusliku
tõkendi võtmes. Praktikas on ka väga
paljude muude kinnipidamiste puhul
(näiteks Psühhiaatrilise abi seaduses
käsitletav tahtest olenematu ravi) sellest
48 tunni piirist kinni peetud. Siin ja seal
on õiguskirjanduses ka põhjendatud,
miks peaks seda tõkendi kaudu
sõnastatud 48 tunni piirangut laiendama
ka teistele vabaduse kaotanutele. Näiteks
nii, et teovõimelise kahtlustatava
võimalused tõkendi vaidlustamiseks on
palju tõhusamad võrreldes piiratud
teovõimega isiku või kohalikku keelt ja
kohtumenetlust mitte tundva
välismaalasega. Tuleks kaaluda, kas
seesugustele nõrgemas positsioonis
olevatele isikutele seaduses kehvemate
tingimuste loomine on kooskõlas
inimõiguste kaitse alustega.
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja on muudetud viisil,
et rahvusvahelise kaitse taotlejat saab
kohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
92
Märkus Vastus
2. VRKS rakendussätte § 99 lg 44
(eelnõu lk 61, VSS § 269 lg 11): kinni
peetud välismaalase tervisekontroll.
Selle järgi võib kinni peetud
välismaalase tervist kontrollida
kvalifitseeritud meditsiinitöötaja
küberturbe olemasolul videosilla
vahendusel. Seletuskirja (lk 158) järgi
ühendatakse üldjuhul taustakontrolli
raames ja hiljem
kinnipidamiskeskusesse (KPK)
paigutamisel tehtavad tervisekontrollid
üheks KPK-s tehtavaks kontrolliks. See
ja ka videosilla kasutamine teenib
ressursisäästu huve. On siiski küsitav,
kas videoseanss on piisavalt tõhus ja
konfidentsiaalne viis varasema digiloota
isiku tervisliku seisundi tuvastamiseks.
Näiteks hõlmab tervisekontroll isiku
vererõhu mõõtmist. Kes ja kuidas
seesugust toimingut pädeval viisil
distantsilt läbi viima hakkaks?
Arvestatud
Määrus (EL) 2024/1356 näeb
liikmesriikidele ette kohustuse viia
taustakontrollile allutatud välismaalase
suhtes läbi esialgne tervisekontroll, et teha
kindlaks, kas ta vajab viivitamata ravi või
kaitsta rahva tervist. Seega on esialgse
tervisekontrolli eesmärgiks võimaldada
meditsiinitöötajal hinnata, kas ja kuivõrd
vajalik on välismaalane suunata edasi
põhjalikkumasse tervisekontrolli või ravile,
arvestades välismaalase reisiteekonda,
sümptomeid, tema kaebusi jne. Euroopa
Komisjon on selgitanud, et selline esialgne
konsultatsioon võib toimuda videosilla
vahendusel. Ka täna pakuvad mitmed
tervishoiuteenuse osutajad Eestis arsti või
pereõe kaugkonsultatsiooni
veebivestlusena. Olukorras, kus
välismaalase suhtes on vajalik teostada
põhjalikum tervisekontroll, toimub see
välismaalase majutus- või
kinnipidamiskohas. Jätkuvalt saab PPA
otsustada, et nõutavad taustakontrolli
toimingud, sh esialgne tervisekontroll,
tehakse pärast välismaalase majutus- või
kinnipidamiskeskussesse paigutamist
kohapeal. Seletuskirja on vastavalt
täiendatud.
3. Õiguskantsleri seaduse tunnustatud
lühend on ÕKS, mitte ÕS (seletuskirja
lk 3 ja lk 167).
Arvestatud
4. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS)
muudatuste seletused. Hetkel vaikib
VRKS seletuskiri täielikult ÕKS
muudatuse tagamaadest, markeerides
vaid sõltumatu seiremehhanismi
ülesandeid ja rolli (seletuskirja lk 23,
167-168). Tuleks kaaluda seletuskirja
täiendamist viisil, mis põhjendaks
õiguskantslerile uue ülesande andmist
ning selle täitmiseks vajalikke tingimusi.
Eelnõu ettevalmistamise käigus on
õiguskantsleri ametkond edastanud
Siseministeeriumi töörühmale põhjaliku
Arvestatud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
93
Märkus Vastus
selgituse, mida võiks ka eelnõu
seletuskirja integreerida. Näiteks viisil:
- „Õiguskantsler täidab põhiseadusest
ja õiguskantsleri seadusest tulenevalt
lisaks põhiseaduslikkuse
järelevalvele nii ombudsmani,
riikliku inimõiguste asutuse (NHRI),
lasteombudsmani, piinamise ning
muu julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja
karistamise ennetusasutuse kui ka
ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsiooni rakendamise
edendamise, kaitse ja seire
ülesandeid. Õiguskantsleri
organisatsioonilise, funktsionaalse ja
finantsilise sõltumatuse tagavad
põhiseadus ja õiguskantsleri seadus.
- Õiguskantsler saaks juba talle pandud
ülesannete täitmisel kontrollida nii
taustakontrolli kui ka piiril toimuva
varjupaigamenetluse käigus
põhiõiguste tagamist. Selge volituse
tegutsemiseks Euroopa Liidu
õigusega ette nähtud sõltumatu
järelevalveasutusena annab ÕKS-i
täiendamine § 1 lõikega 12.
- Eestil on otstarbekas ja mõistlik
järgida taustakontrolli määruse art 10
lõikes 2 antud soovitust kasutada
sõltumatu järelevalveasutuse sisse
seadmisel juba olemasolevaid
riiklikke põhiõiguste
järelevalveasutusi. Õiguskantsler
saab täita sõltumatu
järelevalveasutuse ülesandeid ning
vastab liidu õigusest tulenevale
sõltumatuse nõudele.
Sellise lisaülesande täitmine on
institutsiooni põhiülesannet –
põhiseaduslikkuse järelevalvet –
kahjustamata võimalik tingimusel, et
lisaülesande täitmiseks eraldatakse
vajalik eelarveressurss. Taustakontrolli
määruse art 10 lõige 4 järgi varustavad
liikmesriigid sõltumatu
järelevalveasutuse vajalike rahaliste
vahenditega. Euroopa Liidu Põhiõiguste
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
94
Märkus Vastus
Ameti suuniste järgi ei tohi rahastus
kahjustada järelevalveasutuse
sõltumatust ning peab põhinema riiklike
ombudsmanide, võrdõiguslikkuse
asutuste ja NHRI-de rahastamise
mudelitel. Piisav ning jätkusuutlik
rahastus peab suuniste järgi katma
seireülesannete täitmise, kvalifitseeritud
tööjõu (sh haldus- ja rahaline tugi ning
töövahendid), regulaarse
koolitusvajaduse jm tarviliku.
Täiendavate ülesannete määramine ei
tohi kahjustada õiguskantsleri teiste – sh
põhiseadusest ja rahvusvahelistest
kohustustest tulenevate – põhiülesannete
täitmist.“
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet
1. Definition of “family member” (§6
and §71 of the Bill)
(7) §6(1) of the Bill foresees the same
definition for family members of
applicants (asylum-seekers) and
beneficiaries of international
protection.9 In contrast, §71(1) of the
Bill provides for a different definition of
family members for beneficiaries of
temporary protection, and in cases
involving other close family members,
the provision requires that such
individuals have lived with and
depended on the temporary protection
beneficiary in the country of origin.
(8) The definition of family members is
central to upholding the right to family
life and the principle of family unity,
which are vital for effective reunification
of refugees and beneficiaries of
subsidiary and temporary protection.
Although temporary protection is
designed as a short-term measure, in
many cases, there is no meaningful
difference in terms of flight experience
and protection needs, and in practice it is
often applied for extended periods (e.g.
the current war in Ukraine). Whilst
recognizing that the text of §71(1) of the
Bill aligns with Article 15(1) of Council
Arvestatud
Eelnõu § 71 (uuesti sõnastatud § 85)
pereliikmete määratlust puudutav tekst on
asendatud lõikes 1 viitega eelnõu §-le 6
(perekonnaliige) järgmises sõnastuses:
„(1) Ajutise kaitse saaja perekonnaliikmeks
on:
1) käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud
isik;
2) punktis 1 nimetamata lähisugulane, kes
elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast
sõltuv“.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
95
Märkus Vastus
Directive 2001/55/EC (‘the Temporary
Protection Directive’), UNHCR
encourages states to adopt a consistently
broad definition of family members for
all international and temporary
protection beneficiaries to guarantee
equal and effective access to family
reunification
(9) The definition of family members
refers to married and unmarried children
of applicants and beneficiaries of
international protection and their spouse
or civil partner. However, the Bill nor the
Explanatory Memorandum specify
whether adoptive, foster, as well as
children who are under legal or
customary custody are also covered by
the definition.12 UNHCR encourages
the Estonian authorities to clarify this
matter in the Bill and urges that these
groups are included within the definition
of family members.
(10) Further, §6(1)(3) of the Bill
provides that an unmarried and adult
child is considered a family member if
the child is unable to cope independently
due to a state of health or disability.
Whilst recognizing that this aligns with
Article 4(2)(b) of Council Directive
2003/86/EC (‘the Family Reunification
Directive’), UNHCR encourages the
Estonian authorities to take a wider view
of ‘dependency’ when defining family
members. UNHCR’s position is that the
concept of dependency is central to the
factual identification of family members.
However, in UNHCR’s opinion, a
dependent is someone who depends for
their existence substantially and directly
on a relative, in particular for economic
reasons, but also taking into account
material, health-related, social and
emotional considerations, as well as
cultural norms. Thus, the notion of
dependency goes beyond reasons related
to health or disability only.
Recommendations:
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
96
Märkus Vastus
- Provide for the same definition of
family members of applicants for
temporary protection, as is the case for
applicants for international protection,
refugees, beneficiaries of subsidiary.
- Ensure that the definition of children
covers all children, included adopted and
foster children as well as children under
legal or customary custody.
- Widen the description of dependency
beyond a state of health and disability
to also include material, social and
emotional dependency.
2. Personal data collection, protection
and processing (§ 8 and § 9 of the Bill)
(11) § 8 of the Bill provides for
guarantees related to data protection,
confidentiality, and information sharing
in the framework of international and
temporary protection procedures. The
current version of AGIPA explicitly
obliges interpreters and other individuals
to maintain confidentiality and comply
with personal data protection standards
with regard to applicants' information.
However, this important safeguard does
not appear to be reflected in the Bill.
(12) § 9(1-2) of the Bill authorizes the
competent authorities to process the
applicant’s personal data without their
consent and impose the requirement on
them to provide such data.16 The
Explanatory Memorandum, referring to
Article 1 of Regulation 2024/1358,
clarifies that direct coercive measures
may be used only as a last resort, in line
with procedures under the Law
Enforcement Act.
(13) UNHCR acknowledges that
asylum-seekers have an obligation and
duty to cooperate during asylum
procedures. Authorities should collect
biometric and other personal data
following effective counselling and
information provision. Trauma, fear, or
Arvestatud osaliselt
(11) Oleme täiendanud seletuskirja eelnõu §
8 lõike 4 (uuesti sõnastatud § 9 lõige 3)
näidetega asutustest, mis ei ole eelnõus
märgitud ja kellel samuti lasub kohustus
teada saadud andmeid konfidentsiaalsena
hoida.
Eelnõu § 8 (uuesti sõnastatud § 9) sätestab
teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise
kaitse menetluses. Seal märgitud
kohustused laienevad kõikidele töötajatele
sh tõlgid. Seega on kaetud kõik töötajad sh
tõlgid, kes on kohustatud hoidma taotleja
kohta kogutud andmed konfidentsiaalsena.
Eelkõige on aga määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikliga 7 sätestatud, t
kõik määrust kohaldavad asutused on
kohustatud järgima konfidentsiaalsuse
põhimõtet kõigi isikuandmete puhul, mida
nad saavad oma ülesannete täitmisel,
sealhulgas käesoleva määruse kohaldamise
seisukohast olulises liidu või riigisisese
õiguse kohases liikmesriikide ametiasutuste
teabevahetuses. 2. Rahvusvahelise kaitse
menetluse kestel ja pärast taotluse kohta
lõpliku otsuse tegemist ametiasutused:
a) ei avalda teavet konkreetse
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta ega
asjaolu, et on avaldatud taotluse esitamise
soovi, väidetavatele tagakiusajatele ega
tõsise kahju põhjustajatele;
b) ei kogu teavet väidetavatelt
tagakiusajatelt ega tõsise kahju
põhjustajatelt viisil, mis annaks neile teada
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
97
Märkus Vastus
cultural misunderstandings may lead to
concerns, reluctance or non-cooperation.
These factors must be addressed through
expert counselling to help applicants
understand why biometric and personal
data are collected and why compliance
matters. When it comes to children, their
identification and registration must be
done in a childsensitive and protective
manner. UNHCR encourages states to
use their discretion to not use coercion to
obtain a child’s fingerprints and facial
images.
(14) § 9(4-6) of the Bill sets out the
grounds for restricting an applicant’s
right to receive information and access
their personal data, including data stored
in the database. These restrictions limit
the data subject’s ability to obtain
information about how their data is
processed, who receives it, whether it
has been transferred or breached,
contrary to the principle of transparency.
Such restrictions limit also their ability
to object to or request limitations on such
processing. More important, if applied
broadly the current limitation to the right
to receive information may hinder the
ability of asylum-seekers to defend their
case on appeal, thereby undermining
their right to due process.
(15) It is important to note that Article
23(2) of the General Data Protection
Regulation (GDPR)20 requires that any
legislative measure restricting data
subject rights must specify, inter alia, the
link between the restriction and the
specific purpose of processing (Article
23(2)a)), the scope of the restriction
(Article 23(2)c)), and the potential risks
to the rights and freedoms of data
subjects. The Bill’s current formulation
may fall short of these requirements.
(16) Further, as § 9(5)(5) provides that
restrictions on disclosure of data may
asjaolust, et kõnealune taotleja on
avaldanud taotluse esitamise soovi.
(13) Siseministeeriumile ei ole teada
juhtumid, millal oleks rahvusvahelise kaitse
taotleja sõrmejälgede võtmisel või
dokumendifotot tegemisel olnud vajalik
kasutada jõudu. EL õigustiku alusel on
kohustus sõrmejäljed hõivata taotluse
registreerimiseks, isiku tuvastamiseks ja
andmete võrdlemiseks Eurodac süsteemis.
Kui inimene sõrmejälgi ei anna siis taotlust
ei registreerita ja sooviavaldus loetakse
tagasi võetuks. Samas on määruse (EL)
2024/1358 põhjenduspunktis 52 selgitatud
ja artiklis 14 lõikes et ainult igakülgselt
põhjendatud juhtudel ja viimase abinõuna,
kui muud võimalused on ammendatud, võib
kasutada proportsionaalset
sundi tagamaks, et kolmandate riikide
kodanikud või kodakondsuseta isikud, keda
peetakse haavatavateks isikuteks,
ja alaealised täidavad biomeetriliste
andmete andmise kohustust. Sellise
proportsionaalse sunni kohaldamisel
austavad liikmesriigid alaealise väärikust ja
kehalist puutumatust.
(14 - 16) Eelnõu § 9 (uuesti sõnastatud § 10)
ei võimalda nii laialdast tõlgendamist. § 10
lõikega 4 on sätestatud 4 konkreetset
juhtumit, millal teavet inimesele ei saa anda
ja millises ulatuses seda teavet ei saa anda.
Nendeks olukordadeks on juhtumid kui
konkreetse teabe avaldamine võib 1)
takistada või kahjustada süüteo tõkestamist,
avastamist, menetlemist või karistuse
täideviimist;
2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa
Liidu liikmesriigi, Schengeni
konventsiooni liikmesriigi või Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni
liikmesriigi julgeolekut;
4) ohustada avaliku korra kaitset.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
98
Märkus Vastus
apply to an applicant’s right to become
aware of a breach of their personal data.
This provision could significantly impair
an applicant’s ability to mitigate serious
risks arising from such a personal data
breach.
Recommendations:
- Include in §8 of the Bill explicit
confidentiality obligations for
interpreters and other individuals
involved in asylum procedures.
- Ensure that biometric and other
personal data are collected and processed
only after effective counselling, in a
manner that is age, gender, and
culturesensitive, respecting the
necessary fundamental rights
safeguards.
- Do not employ coercive biometric data
collection methods with children and
require child-sensitive procedures,
ensuring that information is provided by
appropriately trained officials in child-
friendly environments and in line with
international child protection standards.
- Revise §9(4–6) to ensure Article 23(2)
GDPR requirements to link each
restriction to a specific processing
purpose; define the scope and duration of
restrictions; and assess and disclose risks
to data subjects’ rights and
freedoms.
- Ensure transparency in data breaches,
uphold individuals’ rights to correct or
erase inaccurate or unlawfully recorded
data, and maintain access to
complaint and legal remedies regarding
personal data.
Sellise sõnastuse aluseks on IKÜM artikkel
23 (piirangud) nagu on selgitatud ka
seletuskirjas.
3. Effective legal remedies and legal aid
(§15 of the Bill)
(17) § 15 of the Bill establishes the
framework for state-provided legal aid to
asylum seekers. It is commendable that
the provision enhances access of
asylum-seekers to legal assistance
during the administrative asylum
procedure. According to the Explanatory
Memorandum, the provision is based on
Kommentaar
Selgitame, et eelnõu vastab UNHCR
soovitustele.
Siseministeerium toetab UNHCR rõhutatud
järjepidevuse põhimõtet rahvusvahelise
kaitse taotlejatele õigusteenuse
korraldamisel, sest see aitab tagada
efektiivse menetluse ja taotleja kvaliteetse
õigusnõustamise sooviavalduse
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
99
Märkus Vastus
a thorough analysis of the current system
and proposes improvements aimed at
mainstreaming asylum-seekers into the
general legal aid framework, while
ensuring quality, independence,
effectiveness, and cost-efficiency of
legal services.
(18) UNHCR appreciates that its
comments, suggestions, and relevant
materials have been considered and
reflected in the Explanatory
Memorandum, and wishes to reiterate
the importance of accessible,
professional, independent, and
continuous legal aid throughout all
stages of asylum procedures. Given
language barriers, limited knowledge of
procedures, and the short timeframe for
appeal, it is important to ensure
continuous and efficient legal assistance
mechanism for asylum-seekers.
Currently, lawyers report difficulties
preparing for court hearings due to the
limited timeframe and lack of
engagement with clients in the first
instance, which negatively impacts the
ability to adequately prepare for the
appeal stage. Additionally, it is
important to consider the allocation of
sufficient resources to administrative,
human, and
infrastructure capacity is essential for the
effective delivery of qualified legal
services.
(19) § 15(3-5) of the Bill specify
exceptions to the applicant’s ability to
access free legal assistance and
representation, such as cases where the
applicant has sufficient financial means,
the appeal lacks a tangible prospect of
success, or the application isdeemed
abusive. UNHCR encourages the
Estonian authorities to exercise the
discretion provided in the corresponding
provisions of Regulation (EU)
2024/1348 (‘the Asylum Procedures
Regulation’) to exclude the category of
cases deemed to have no tangible
registreerimisest kuni kohtumenetluse
lõpuni. Seetõttu ongi sätestatud põhimõte,
et rahvusvahelise kaitse taotlejale pakub
õigusabi ja esindamist üks ja seesama
õigusteenuse pakkuja.
Nõustume, et õigusabi taotlemine peab
olema kiire, võimalikult vähe
halduskoormav ja ilma takistusteta sõltuvalt
taotleja keeleoskusest. Seetõttu ongi
planeeritud praktilise lahendusena, et
õigusabi taotlus loetaks esitatuks kui selline
soov on märgitud rahvusvahelise kaitse
taotlusele. Sellest veel lihtsamat õigusabi
taotlemise korda on raske ette kujutada
sealhulgas menetluslike ja vastuvõtu
erivajadusega välismaalaste korral.
Rahvusvahelise kaitse sooviavalduse
esitamise korral antakse taotlejale tema
õigusi ja kohustusi tutvustav kirjalik
materjal talle arusaadavas keeles, mille on
koostanud EUAA ja mis muuhulgas
sisaldab teavet õigusabi ja esinduse saamise
kohta.
Juhul kui taotleja ei soovinud tasuta
õigusabi ja esindamist või korraldas selle
saamise ise ja ta soovib esimest korda tasuta
õigusabi alles PPA keelduva otsuse peale
kaebuse esitamiseks, siis tuleb taotlejal
esitada taotlus õigusabi saamiseks koos
kaebusega keelduva otsuse
vaidlustamiseks. Nii saab kohus kaebust
menetlusse võttes samas määruses
otsustada ka tasuta õigusabi andmise üle.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
100
Märkus Vastus
prospect of success from those which
may not access free legal assistance and
representation. In UNHCR’s view,
exceptions to the provision of free legal
assistance and representation should
only be made where the applicant has
adequate financial means. To exclude
cases where there is ’no tangible
prospect of success’ suggests a ‘merits
test’ which risks making an essential
procedural safeguard dependent on a
pre-screening of the case. UNHCR’s
2010 APD study highlighted that in
some Member States, merit tests were
applied in ways which could lead to
arbitrary restriction of access to legal
assistance on appeal.
(20) § 15(6-8) of the Bill outlines the
application process for legal aid.
Application for legal aid in asylum
procedures should be submitted to the
PBGB together with the asylum
application and if eligible, are forwarded
to the administrative court. During
judicial appeal, the application is
submitted directly to the court together
with the appeal. Legal aid requests may
be submitted in Estonian or English. In
this regard, UNHCR encourages to
consider a user-friendly, accessible
mechanism (leveraging modern
technologies) to ensure that asylum-
seekers who do not speak Estonian or
English can apply for legal assistance
independently, at any stage, and
without technical or linguistic
barriers.
(21) UNHCR further notes that other
applicants with specific needs, such as
survivors of torture or serious violence,
persons with disabilities, older people,
single parents with young children,
victims of trafficking, and persons with
severe physical or mental health
conditions, may also face significant
barriers to accessing and navigating
asylum procedures without individual
assistance. UNHCR recommends that in
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
101
Märkus Vastus
the case of applicants in need of specific
procedural guarantees and
unaccompanied children, access to free
legal assistance and representation is
provided systematically, irrespective of
the applicant’s request. Assistance
should commence as early as possible,
ideally before the first substantive
interview, and include preparation of the
claim, support in evidence gathering,
and ensuring necessary procedural
accommodations.
(22.) Article 6 of the APR provides that
UNHCR and its partners have access to
applicants, including those in reception
centres, in detention, at the border and in
transit zones. In view of possible
exceptions to accessing legal aid,
UNHCR recommends that the Bill
also explicitly guarantees unhindered
access for other relevant NGOs to
persons at the border, in transit zones,
and in detention facilities to deliver
legal counselling and other forms of
assistance. Such access is essential to
ensure procedural safeguards and
uphold the right to an effective remedy.
Recommendations:
- Guarantee accessible, professional,
independent, and continuous legal aid
throughout all stages of asylum
procedures and consider allocation of
sufficient resources for provision quality
legal services.
- Guarantee the automatic provision of
legal aid to asylum-seekers with specific
needs, including individuals with
disabilities, victims of trauma, and
unaccompanied children.
- Provide unhindered access also for
relevant NGOs to persons at the border
and detention facilities to deliver
assistance and legal counselling.
4. Rights of applicants for international
protection (§16-17 of the Bill)
(23) § 16 and § 17 of the Bill set out the
rights of applicants for international
Mitte arvestatud
Majandus – ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastus:
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
102
Märkus Vastus
protection, including the right to stay in
Estonia. It is commendable that
applicants for international protection
are entitled, inter alia, to receive
information in the language and form
that addresses their specific needs (e.g.
in person, visual, child-friendly, etc.),
receive support based on their special
needs, and communicate with
international organizations, NGOs and
UNHCR.
(24) § 16(3)8) of the Bill stipulates that
asylum-seekers are entitled to work if,
within six months of the registration of
their application for international
protection, no decision has been made
for reasons beyond their control. It is
important to note that despite “no later
than six months after registration”
standards offered in the Reception
Conditions Directive, Member States
can allow access earlier. UNHCR
advocates for earlier access of asylum-
seekers to the labour market. Early
access to employment enhances dignity,
reduces vulnerability, facilitates
integration and contributes positively to
host communities. Furthermore, in
conjunction with § 18(5) of the Bill,
this is particularly relevant for “sur
place” asylum-seekers, who have a valid
permit for work should not lose this right
simply because they need to apply for
international protection.
(25) According to § 17(6) of the Bill,
asylum-seekers submitting a first
repeated application for international
protection solely to delay deportation
may stay in Estonia only until the PBGB
issues a refusal decision. Judicial appeal
does not suspend expulsion and all
further repeat applications do not grant
the applicant the right to stay in Estonia.
While the Asylum Procedures
Regulation allows Member States to
derogate from the right to remain, this is
without prejudice to the principle of non-
refoulement. UNHCR advocates for a
Me ei pea praegu vajalikuks lühendada
perioodi, mille jooksul tekib rahvusvahelise
kaitse taotlejal õigus Eestis töötada.
Arvestades, et rahvusvahelise kaitse
taotluse menetluse keskmine pikkus on
kaks kuni kolm kuud, ei oleks töötamise
lubamise kehtivalt kuuelt kuult varasemaks
toomisel praktikas suurt mõju sihtrühma
töötamise võimalustele. Praeguse
menetluspraktika juures on enamusel
rahvusvahelise kaitse eesmärgil saabunud
inimestel võimalik tööle asuda oluliselt
kiiremini kui kuue kuu möödudes. Asjaolu,
et nad on saanud eelnevalt kaitse, parandab
nende tööle saamise võimalusi, sest
tööandjal on suurem kindlus nende
õigusliku staatuse ja töösuhte püsivuse osas.
Kuuekuulise tähtaja säilitamine aitab
vältida süsteemi ärakasutamist inimeste
poolt, kes kasutavad taotluse esitamist ära
tööle asumise eesmärgil. Samuti aitab see
vähendada võimalikku mõju Eesti
tööturule, kui rahvusvahelise kaitse
taotlemisega seotud rändemahud peaksid
järsult suurenema, arvestades, et Eesti ei
kohalda rahvusvahelise kaitse taotlejatele
tööturuteste ega sektoraalseid piiranguid.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
103
Märkus Vastus
narrow application of the lack of
suspensive effect, only to cases of a
second subsequent application.
(26) § 17(7-8) of the Bill introduces the
so-called “fiction of non-authorization to
enter the territory,” in line with the
Screening Regulation and the Asylum
Procedures Regulation. It is worth noting
that according to these instruments, key
guarantees under the Common European
Asylum System remain applicable,
including provisionsin the Reception
Conditions Directive and certain
provisions of the Return Directive.
However, it is important to clarify in
addition that international and EU legal
obligations, including the 1951
Convention, the ECHR and the EU
Charter, also remain applicable to
persons who are undergoing screening or
to whom the border procedure applies.
Recommendations:
- Consider early access to the labour
market and ensure that applying for
asylum does not lead to revocation or
suspension of a valid work permit.
- Clarify that, despite the fiction of non-
authorization to enter the territory,
international and EU legal obligations,
including the 1951 Convention, the
ECHR and the EU Charter, remain
applicable to persons under the border
procedure.
5. Identity verification, including DNA
test (§§22-27, 29 and 615 of the Bill)
(27) The proposed §§22-27 of the Bill
set out procedures for identification and
verification of the identity of applicants
for international protection.
Identification is primarily based on valid
identity documents and other supporting
evidence, including testimony from a
legal representative for children under 15
when no document is available. Where
documents are lacking, the PBGB and
the Internal Security Service may collect
and process biometric data, such as
fingerprints and facial images.
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja on täpsustatud
selliselt, et DNA võetakse põlvnemise
tuvastamiseks kui selleks on vajadus ja
taotleja on sellega nõus ning DNA andmeid
säilitatakse kuni tuvastamise lõppemiseni.
Uuesti sõnastatult on DNA proovide
võtmine sätestatud eelnõu VRKS osas §-s
28 ja 36 lg 3 punktis 4.
DNA osas kohaldatakse määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) 19 lg 1 p s
mille kohaselt võib DNA-d või
vereanalüüsi kasutada perekondlike
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
104
Märkus Vastus
(28) Further, § 25 of the Bill provides
that in order to identify a person and
verify their identity, a DNA sample may
be taken from a foreigner, and the
relevant data may be processed, if it is
not possible to identify the foreigner or
verify their identity in any other way. In
such cases, applicants are obliged to
provide a DNA sample, and law
enforcement may use direct coercion
only when strictly necessary. While the
Explanatory Memorandum describes
cases of the use of DNA tests as a last
resort primarily for establishing family
relationships, including in cases
involving unaccompanied or separated
children, the Bill also allows DNA
collection for identity verification.
(29) In the EU Pact instruments, it is only
the Asylum and Migration Management
Regulation (AMMR) which makes
reference to DNA testing. Article
19(1)(s) of the AMMR allows for DNA
or blood testing to prove the existence of
family links or to carry out an assessment
of the age of the applicant. Such
measures may only be requested when
circumstantial evidence is not coherent,
verifiable, or sufficiently detailed.
(30) It is important to highlight that
refugees fleeing persecution often arrive
without valid documents or
authorization, or with documents that are
insufficient, false, or obtained through
irregular means. This lack of
documentation should not be held
against them in asylum procedures. In
many cases, the applicant’s statements
may be the only available evidence.44
For the purpose of asylum procedures,
evidence may be oral (e.g. the
applicant’s own statements or testimony
provided by witnesses and experts), or it
may be documentary, including written,
graphic, digital, or visual materials. It
can also include COI, physical exhibits
such as objects or bodily scarring, and
audio or visual recordings. Evidence
sidemete tõendamiseks, kui kaudsed
tõendid ei ole vastutuse kindlakstegemiseks
omavahel kooskõlas, kontrollitavad ja
piisavalt üksikasjalikud.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
105
Märkus Vastus
may be submitted by the applicants to
support their claim or gathered
independently by the asylum authority. It
encompasses any material that affirms,
corroborates, challenges, or otherwise
relates to the facts.
(31) UNHCR recalls that while the
burden of proof generally lies with the
applicant, the responsibility to establish
and assess all relevant facts is shared
with the asylum authority. Given the
challenges in providing evidence,
especially without valid identification
documents, authorities may need to
actively assist in gathering information.
Therefore, the requirement for evidence
should be applied flexibly, recognizing
the challenges asylum-seekers face in
proving their claims.
(32) DNA testing is not considered as
evidence in asylum procedures, and it is
not specified as a requirement under the
EU Pact. DNA testing may assist in
verifying biological relationships
through genetic comparison of their
respective DNA material, but it is
irrelevant for non-biological ties. Given
its intrusive nature, implications to the
right to privacy and family unity, DNA
testing is conducted as a last resort to
verify family relationships.47 For DNA
testing to be necessary and
proportionate, other means of
verification of family links must first
have proven to be insufficient, or there
must be strong indications of fraud or
serious doubts as to the genetic
relationship.48A rightsbased, age and
gender sensitive, and non-discriminatory
approach should be applied instead, with
strict regulations and confidentiality in
place to ensure that the individuals’
dignity and right to privacy are
safeguarded. Informed and explicit
consent is necessary from the persons
concerned before any test is conducted.
(33) Additionally, the cost of a DNA test
should be borne by the State requiring
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
106
Märkus Vastus
the test, so that the possibility for family
reunification is not obstructed.50 In any
case, the requirement for administrative
assistance to refugees precludes States
from imposing charges for DNA testing
on refugees and other beneficiaries of
international protection that are higher
than levied on their nationals for such
testing in analogous circumstances.
Under the GDPR, processing of sensitive
personal data must be necessary and
proportionate, and subject to legal
safeguards and human rights
assessments. In the context of verifying
family relationships, only data strictly
necessary for that purpose should be
extracted from DNA samples. The
information must not be used for other
purposes, such as medical testing or
criminal investigations. All materials
should be destroyed once a decision is
made, unless informed consent is
obtained for further storage, with clear
information on the reasons and location.
Recommendations:
- Ensure that DNA testing in asylum
procedures is used only as a last resort,
when family relationships cannot be
verified through other means or there is
a strong indication of fraud or serious
doubts as to the genetic relationship.
- Guarantee legal safeguards, including
informed and explicit consent, before
conducting any DNA test.
- Limit DNA data collection strictly to
what is necessary for verifying family
relationships and prohibit the use of
DNA thus collected for other purposes,
such as medical or criminal
investigations.
- Destroy DNA-related materials once a
decision is made, unless informed
consent is obtained for retention.
- Ensure the cost of DNA testing is
covered by the requesting State and not
imposed on applicants for international
protection.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
107
Märkus Vastus
6. Detention, including during border
procedures
(34) §§50-51 of the Bill provides for
supervisory measures (alternatives to
detention) and grounds for detention of
applicants for international protection.
Notably, compared to the current
provisions of AGIPA, the Bill expands
the range of non-custodial alternatives
and introduces a non-exhaustive list of
such measures. However, for legal
clarity, it is essential to explicitly affirm
that detention must be based on an
individual assessment, used only as a last
resort, and considered only after all
alternative measures have been
exhausted.
(35) It is positive that §54 of the Bill
explicitly specifies that children may be
detained only in exceptional
circumstances and based on individual
assessment, as a last resort, and when
less coercive alternatives are proven
ineffective. Nevertheless, the provision
also notes that detention must be
“determined to be in the child’s best
interests.” As such, it may apply in cases
where the child’s parent or guardian is
detained, or where detention is necessary
to ensure the safety of an unaccompanied
child. UNHCR wishes to underline that
detention of children is never in the best
interests of the child. Children should not
be detained for immigration related
purposes, and that alternatives to
detention and care arrangements are
recommended instead.
(36) According to §58 of the Bill, the
PBGB and the Internal Security Service
may detain applicants for international
protection for up to seven days without
court permission to verify the legal basis
for their arrival and stay. Any extension
of detention must be authorized by a
court and may last up to four months.58
The current wording of the provision
appears to allow detention to be used
broadly for all applicants for
Arvestatud osaliselt
Eelnõu uuesti sõnastatud 4. peatükk
reguleerib liikumisvabaduse piiramist,
kinnipidamist ja kinnipidamise alternatiive
ning majutamise ja kinnipidamise erisusi
massilise sisserände hädaolukorras. I jaos
reguleeritakse liikumisvabaduse piiramist,
kinnipidamist ja kinnipidamise alternatiive.
Täpsemalt on §-dega 60, 62, 63 ja 64 üle
võetud direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikkel 9 ja eelnõu §-ga
67 on üle võetud sama direktiivi artikli 10
lõige 5.
Küll aga ei ole võimalik nõustuda väitega,
et laste kinnipidamine ei ole mitte kunagi
laste huvides. SIM hinnangul võib siiski
ette tulla äärmiselt erandlikke olukordi, mil
laste kinnipidamine võib olla vajalik.
Näiteks sellisel erandlikul juhul kui Eestis
on rahvusvahelist kaitset taotlenud Eesti
julgeolekut ohustav välismaalane koos oma
imikuealise lapsega ning puuduvad
mistahes kahtlused asjas, kas ema oma
lapse eest eakohasel viisil hoolitseb. Kuna
Eesti julgeolekut ohustava taotleja
kinnipidamine on reeglina vajalik, siis
sellisel juhul on ka imikuealise lapse koos
emaga kinnipidamine tema tervist ja heaolu
silmas pidades tõenäoliselt selle lapse
parimates huvides. Kuid ka sellises
olukorras tuleb lapse kinnipidamist
otsustades kaaluda kõiki riske sh seda,
millised on tagajärjed ema ja lapse vaimsele
ja füüsilisele tervisele kui emast täielikult
sõltuv imik eraldatakse emast. Samuti
võivad ette tulla erandlikud olukorrad, kui
julgeolekule on ohtlik 17. aastane
välismaalane.
Seetõttu on uuesti sõnastatud eelnõu §-s 69
sätestatud muuhulgas järgmist:
(1) Alaealist võib kinni pidada
erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles
pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et:
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
108
Märkus Vastus
international protection and to permit
detention for a reason which is not
elaborated at Article 10(4) of Directive
(EU) 2024/1346 (‘the Reception
Conditions Directive’).
(37) It is important to emphasize that
detention during border procedures
should not be automatic. It must remain
an exceptional measure of last resort,
applied only in narrowly defined
circumstances and with strong
procedural safeguards. Moreover,
UNHCR’s opinion, border procedures
should not apply to unaccompanied or
separated children, victims of trauma or
trafficking, or persons with psychosocial
or intellectual disabilities.
Recommendations:
- Ensure that detention of asylum-
seekers is only used as a measure of last
resort and that children are never
detained for immigration related
purposes.
- Encourage the use of alternatives to
detention, including during border
procedures.
- Guarantee that border procedures
should not apply to unaccompanied and
separated children, victims of trauma or
trafficking and persons with
psychosocial or intellectual disabilities.
1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2
nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega §
67 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise
alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt
kohaldada ning
2) kinnipidamine on käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatu kohaselt alaealise
parimates huvides.
(2) Kinnipidamine on alaealise parimates
huvides:
1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise
vanem või peamine hooldaja on kinni
peetud;
2) saatjata alaealise puhul siis, kui
kinnipidamine tagab tema turvalisuse.
Eelnõud on läbivalt muudetud selliselt, et
ilma kohtu loata kinnipidamine võib kesta
kuni 48 tundi igas olukorras, sh rändesurve
olukorras, rändesurve ohu olukorras,
märkimisväärse massilise sisserände
olukorras, kriisiolukorras ja massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras.
Muudatuse tasakaalustamiseks on kohtule
antud võimalus paigutada välismaalane
kinnipidamisele kuni neljaks kuuks
varasema kuni kahe kuu asemel.
Nõustume märkusega, mille kohaselt ei saa
ka rahvusvahelise kaitse piirimenetluses
kohaldada automaatset kinnipidamist.
Sellist suunist ei ole eelnõu ega selle
seletuskirjaga loodud. Lähtuvalt määruses
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ja
direktiivis (EL) 2024/1346 sätestatu
koosmõjust on kohustuslik rakendada
vähemalt piirimenetluses liikumisvabaduse
piiramist, milleks on elamine kindlaks
määratud kohas ja registreerimisele
ilmumine.
7. Refusal to apply temporary protection
and residence permit (§63 of the Bill)
(38) §63 of the Bill, inter alia, sets out
the grounds for refusal of temporary
protection. The formulation of some
exclusion grounds diverges from the
Arvestatud
Läbivalt on kasutatud sõnastust
„põhjendatud kahtlus“. Eelnõu § 63 lõike 1
punkt 4 (uuesti sõnastatud § 78 lõike 1
punkt 4) on sõnastatud järgmiselt:
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
109
Märkus Vastus
corresponding provision of the
Temporary Protection Directive (TPD).
(39) Specifically, §63(1)(4) of the Bill
refers to cases where there is “a
suspicion” that the individual’s arrival in
Estonia may endanger national security,
whereas Article 28(b) of the TPD
requires a “reasonable ground for
regarding him or her as a danger to the
security”. The threshold of “suspicion”
appears to be lower and less clearly
defined than the “reasonable ground”
standard set by the Directive.
(40). §63(1)(5) refers to “serious
crimes,” while Article 28(b) of the TPD
specifies “particularly serious crimes.”
The omission of the qualifier
“particularly” in the Bill may broaden
the scope of exclusion beyond what is
envisaged under the TPD.
Recommendation:
- Amend §63(1)(4) and §63(1)(5) to
align them with Article 28(b) of the
Temporary Protection Directive.
PPA keeldub ajutise kaitse kohaldamiseset,
ei anna elamisluba ega pikenda seda
välismaalasel /.../ kes võib põhjendatud
kahtluse alusel olla ohuks Eesti
julgeolekule või kes on lõplikult süüdi
mõistetud eriti raske kuriteo
toimepanemises ja on seetõttu
ühiskonnaohtlik.
8. Integration and adaptation
programme
(41) UNHCR welcomes the Bill’s
provisions supporting the integration of
beneficiaries of international protection,
including the role of the Ministry of
Culture in organizing adaptation
programmes. In UNHCR’s view,
integration is an essential component of
the international protection system and
should be embedded in national law and
policy from the earliest stages of the
asylum process.
(42) According to §82(13) of the Bill,
beneficiaries of temporary or
international protection may be required
to reimburse the cost of language
training if they fail to reach specific
proficiency levels within set timeframes.
(43) In UNHCR’s view, while language
learning is essential for refugee
integration, it is a gradual process
influenced by many factors. UNHCR is
concerned that penalizing refugees for
Arvestatud
Kultuuriministeeriumi vastus:
Kultuuriministeerium jagab UNHCR
seisukohta, et lõimumine on rahvusvahelise
kaitse süsteemi lahutamatu osa.
Kohanemisprogrammi regulatsioon on
nüüd esmakordselt koondatud seaduse
eelnõu eraldi peatükki, et rõhutada selle
strateegilist tähtsust ja tagada ühtne õiguslik
alus kõigi sihtrühmade jaoks, sealhulgas
rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Selge
regulatsioon võimaldab programmiga
süsteemselt alustada juba
varjupaigamenetluse varases staadiumis
ning tagada, et lõimumistegevused on
järjepidevad ja tõhusad.
Kultuuriministeerium rõhutab, et tegemist
ei ole uue põhimõtte kehtestamisega, vaid
VRKS-is juba varem sätestatud normi
tehnilise ümberpaigutamisega
kohanemisprogrammi peatükki. Praktikas
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
110
Märkus Vastus
not completing Estonian language
courses may contradict the spirit of the
1951 Convention and risk discouraging
participation in language learning. Given
their often-precarious financial situation
upon arrival, the prospect of reimbursing
course costs could delay or deter
refugees from enrolling.
(44) Additionally, UNHCR would like to
refer to Case C-158/23 of the Court of
Justice of the European Union. The
Court ruled that while Member States
may require beneficiaries of
international protection to pass civic
integration exams, such requirements
must be proportionate and tailored to
individual circumstances. Automatic
fines or full cost burdens that create
unreasonable financial hardship are
incompatible with Article 34 of
Directive 2011/95/EU.65
Recommendation:
- Ensure that integration programmes are
inclusive, accessible, and responsive to
individual needs, with safeguards
against punitive measures that may
undermine participation.
- Revise the reimbursement clause in
§82(13).
- Develop flexible, accessible language
programmes that accommodate work
and care responsibilities.
ei ole vastavat määrust kehtestatud ja
tagasinõudmise mehhanismi siiani
rakendatud, kuna ei ole leitud toimivat ega
proportsionaalset lahendust. Kui tulevikus
hakatakse vastavat mehhanismi välja
töötama, tehakse see kooskõlas Euroopa
Liidu õiguse ja rahvusvaheliste
kohustustega, tagades alati õiguskindluse,
proportsionaalsuse ning arvestades isikute
individuaalseid asjaolusid. Samuti saab
määrus sisaldada piiranguid, mille alusel
tagasinõue rakenduks üksnes nendele,
kellel on reaalne maksevõimekus.
Oluline on rõhutada, et
kohanemisprogramm ja keeleõpe jäävad
kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele
tasuta kättesaadavaks ning tagasinõude
regulatsiooni rakendamine ilma selge ja
õiglase mehhanismita ei ole plaanis.
Kultuuriministeerium kinnitab, et Eestis
kehtestatud kohanemisprogrammi
regulatsioon on kooskõlas Euroopa Kohtu
praktikaga. Eesti ei kohalda automaatseid
sanktsioone ega täiskulude tagasinõudeid.
Nagu märgitud, puudub hetkel toimiv
mehhanism keeleõppe kulude
sissenõudmiseks ning sellise mehhanismi
loomist kaalutakse vaid juhul, kui see
vastab proportsionaalsuse põhimõttele ning
sisaldab individuaalset lähenemist.
Kultuuriministeerium arvestab nii Euroopa
Liidu õigusest kui ka 1951. aasta
pagulasseisundi konventsioonist tulenevate
kohustustega, et tagada, et
lõimumismeetmed ei seaks rahvusvahelise
kaitse saajaid ebaproportsionaalsesse
olukorda.
Vastavalt UNHCR soovitustele on
Kultuuriministeerium arvestanud
vajadusega tagada, et kohanemisprogramm
oleks kaasav, kättesaadav ja paindlik,
vältides karistusmeetmeid, mis võiksid
osalemist pärssida. Tagasinõude sätete osas
(§ 82 lõige 13 ja § 83 punkt 3) rõhutame, et
tegemist ei ole uue meetme kehtestamisega
ning rakendamine toimub üksnes juhul, kui
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
111
Märkus Vastus
leitakse toimiv ja proportsionaalne
lahendus kooskõlas rahvusvaheliste
kohustustega. Keeleõppe korraldus on üles
ehitatud mitmekesiselt – lisaks
kontaktõppele pakutakse tasuta e-
õpperessursse ja keelepraktikaid, mis
võimaldavad osaleda töö- ja
peresõbralikult.
9. Statelessness determination
procedures
(45.) The EU Pact includes important
provisions for identification of
statelessness in migration contexts,
helping to protect stateless individuals
and prevent the emergence of new cases.
UNHCR notes that statelessness can
significantly affect asylum claims,
especially when linked to persecution or
serious rights violations, such as denial
of nationality based on ethnicity,
religion, or social status. Identifying
statelessness is essential not only for
accurate asylum assessments but also to
ensure access to rights under the 1954
Convention, particularly for those who
do not qualify for refugee or subsidiary
protection.
(46.) International and temporary
protection procedures may be considered
as effective mechanisms for
identification of stateless persons. If it is
established that an individual is stateless,
it is important to ensure relevant
protection in Estonia. The EU Pact
provides an important opportunity to
strengthen the identification and
protection of stateless persons, including
through the establishment and
enhancement of statelessness
determination procedures. Combating
childhood statelessness will also remain
a priority, with initiatives to be
undertaken to address this issue, such as
a joint compilation of good practices.
Recommendation:
- Consider the development of
harmonized standards for referral
Mitte arvestatud
Kodakondsuse või selle puudumise
tuvastamine on hõlmatud isiku tuvastamise
toimingutega olenemata, millise PPA
läbiviidava menetlusega on tegemist.
EL rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse
õigustikus on läbivalt võrdsustatud
kolmanda riigi kodanikud ja
kodakondsuseta inimesed. Samuti on
läbivalt andmete töötlemise kontekstis
hõlmatud nii kodakondsuse andmed kui
andmed selle kohta, et isikul ei ole
kodakondsust.
UNHCR ettepanekus ei sisaldu loetelu
täiendavatest uutest toimingutest, mida
peetakse vajalikuks lisaks olemasolevatele
normidele reguleerida seaduse tasandil.
Seega asume seisukohale, et praegu
sätestatu on piisav, et tuvastada ja märkida
isiku kodakondsusetus ning arvestada
sellega otsuste tegemisel.
Oluline on märkida, et ülal mainitud
seisukoht ei välista PPA menetlusjuhiste
täiendamist kodakondsusetuse tuvastamise
täpsemate toimingutega olenevalt
rändemenetluse liigist.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Kooskõlastustabel
112
Märkus Vastus
mechanisms and statelessness
determination procedures in Estonia.
1
EELNÕU
5.12.2025
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus1
1. peatükk
Üldsätted
1. jagu
Seaduse reguleerimisala ja üldpõhimõtted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid,
rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase
õiguslikku seisundit, rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele taustakontrolli tegemist,
välismaalasele ajutise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi ka
taotleja) ja saaja ning ajutise kaitse saaja Eestisse vastuvõtmist, välismaalase vastutavale
Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmist, Eesti osalemist Euroopa Liidu
solidaarsusmehhanismis, rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse ümberasustamise
aluseid ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid ulatuses, mis ei
ole reguleeritud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele
kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda
rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise
kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega
muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise
kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L,
2024/1348, 22.05.2024);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu
ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024);
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda
riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008,
(EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024);
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste
andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning
tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta
isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete
võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358,
22.05.2024);
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu
jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse
2
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024) (Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse
süsteemi õigusaktid).
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide terminite kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega
määratletud termineid.
§ 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik
(1) Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik.
(2) Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.
§ 4. Lõplik otsus
(1) Lõplik otsus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) rahvusvahelise kaitse taotluse (edaspidi ka taotlus) kohta tehtud keelduv otsus (edaspidi ka
keelduv otsus) või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsus, mida ei ole kaebetähtajal
halduskohtus vaidlustatud;
2) taotluse kohta tehtud keelduv otsus või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsus, mille peale
esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata;
3) otsus tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline
kaitse.
(2) Lõpliku otsuse tegemisega lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus.
(3) Taotluse kohta tehtud keelduva otsuse peale võib pärast asja lahendamist halduskohtus
esitada kaebuse Riigikohtule.
§ 5. Ajutine kaitse ja ajutise kaitse saaja
(1) Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või
eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa
päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et rahvusvahelise kaitse süsteem ei
suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata enda tõhusat toimimist ajutist kaitset
taotlevate välismaalaste huvides.
(2) Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste
organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on
sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja
püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete
reguleerimisalasse ning
1) kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;
2) keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise
rikkumise ohvriks.
3
(3) Massiline sisseränne on suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt pärit
välismaalaste omaalgatuslik või evakueerimiskavas ettenähtud saabumine.
§ 6. Perekonnaliige
(1) Taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliige on:
1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja alaealine laps;
3) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja täisealine laps, kui laps ei
ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
4) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ülalpidamisel olev vanem või
vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus;
5) tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine, välja arvatud juhul, kui tema teovõimet
on abiellumise eesmärgil laiendatud ja tema perekonnaliikmeks loetakse tema abikaasa;
6) tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige, kui taotleja on saatjata alaealine, välja
arvatud juhul, kui see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsitle taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja abikaasat
perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga.
(3) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui perekond oli olemas enne Eestisse
saabumist.
2. jagu
Pädevad asutused ja rahvusvaheline koostöö
§ 7. Pädevate asutuste ülesanded
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides
sätestatud pädeva asutuse ülesandeid, kui seaduses ei sätestata teisiti, sealhulgas:
1) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1347 nimetatud menetlev
ametiasutus;
2) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 4 lõigetes 1–3
sätestatud ülesandeid;
3) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 sätestatud vastutavat
liikmesriiki kindlaksmäärav asutus;
4) teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 sätestatud taustakontrolli;
5) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2303 (mis käsitleb Euroopa Liidu
Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010) (ELT L 468,
30.12.2021, lk 1–54) artiklites 3 ja 24 sätestatud riikliku kontaktpunkti ülesandeid;
6) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 nimetatud
solidaarsusmehhanismi rakendamist korraldav asutus.
(2) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja) korraldab
ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtmise, kui käesolevas seaduses ei
sätestata teisiti.
(3) Kultuuriministeerium korraldab kohanemisprogrammi.
(4) Õiguskantsler täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 43
lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artiklis 10 nimetatud
põhiõiguste seire ülesannet.
4
§ 8. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu ametite,
institutsioonide ja liikmesriikidega
(1) Taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja probleemide lahendamisel teevad
Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning
Politsei- ja Piirivalveamet koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, aidates teda
seaduste, välislepingute ja Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamise järelevalves.
(2) Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
ning Politsei- ja Piirivalveamet tagavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktide
järgsete kohustuste täitmise ning edastavad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile teavet ja
statistilisi andmeid järgmiste asjaolude kohta:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate olukord;
2) õigusaktide kohaldamine;
3) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid.
(3) Vabariigi Valitsus teavitab valdkondade eest vastutavate ministrite ettepanekul Euroopa
Liidu Nõukogu Eesti suutlikkusest vastu võtta ajutist kaitset vajavaid välismaalasi.
(4) Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
ning Politsei- ja Piirivalveamet korraldavad teabevahetust ning teevad Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide ja käesoleva seaduse rakendamiseks koostööd teiste
riikidega ning Euroopa Liidu ametite ja institutsioonidega vastavalt oma pädevusele.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
taotleda abi Euroopa Liidu Varjupaigaametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2021/2303 sätestatud korras.
(6) Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha rahvusvahelise kaitse
ja elamisloa andmise, selle andmisest keeldumise, rahvusvahelise kaitse ära võtmise ja
elamisloa kehtetuks tunnistamise otsust ega kohustada taotlejat järgima liikumisvabaduse
piiranguid või kinnipidamise alternatiive.
(7) Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud ametnikul on käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.
(8) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil
on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti
kohaselt.
3. jagu
Teabe kaitse ja isikuandmete töötlemine
§ 9. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses
(1) Ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud teave on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda
säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni 10 aastat.
5
(2) Taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile ja välisriigilt taotleja kohta andmete
kogumine on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu õigusest või käesolevast seadusest tuleneva
kohustuse täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile tagatakse, et teavet ei edastata taotleja
päritoluriigile.
(4) Kui ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses kogutud andmeid edastatakse muule
kui käesolevas seaduses nimetatud asutusele, kehtivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
sätestatud kohustused ka selle asutuse ametnikele ning töötajatele.
§ 10. Isikuandmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võivad käesoleva seaduse paragrahvis 7
nimetatud pädevad asutused töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ilma isiku
nõusolekuta.
(2) Välismaalane on kohustatud andma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed
pädevatele asutustele käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
(3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste
täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.
(4) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele,
samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas
menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse
täideviimist;
2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni
liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;
4) ohustada avaliku korra kaitset.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse
andmesubjekti järgmiste õiguste kohta:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid
töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning
teavet, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka
andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut ei kohaldata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artikli 17 punktides a–g ja i
nimetatud andmete kohta.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangu aluse äralangemisel
lõpetatakse andmete avaldamise piirangu kohaldamine ning andmesubjektile antakse teavet ja
tagatakse juurdepääs tema kohta kogutud isikuandmetele, tema kohta andmekogusse kantud
andmetele ja menetlustoimikule.
6
4. jagu
Rändehalduse meetmed
§ 11. Ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism ning nende rakendamise otsustamine
(1) Rändehalduse meetmed on ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism.
(2) Ümberasustamine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1350 sätestatud
rahvusvahelise kaitse ja elamisloa saanud isiku Eestisse vastuvõtmine kolmandast riigist.
(3) Solidaarsusmehhanism on kogum Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2024/1351 toodud meetmetest, et toetada rändesurve all olevaid liikmesriike.
(4) Vabariigi Valitsus otsustab osalemise ümberasustamises ja teiste liikmesriikide toetamise
solidaarsusmehhanismi raames, kooskõlastades selle Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjoniga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses ümberasustamise kohta määratakse
kindlaks vähemalt ümberasustatavate isikute piirarv ja päritoluriik ning ümberasustamise aasta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses solidaarsusmehhanismi kohta määratakse
kindlaks:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate või selle saanud isikute Eestisse vastuvõtmise piirarv ja aasta;
2) rahaline toetus või
3) alternatiivsed toetusmeetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) 2024/1351.
(7) Välismaalase võib Eestisse ümber asustada pärast Politsei- ja Piirivalveameti otsust
tunnustada isikut rahvusvahelise kaitse saajana.
(8) Solidaarsusmehhanismi raames Euroopa Liidu liikmesriikidelt toetuse taotlemise ja toetuse
viisid otsustab valdkonna eest vastutav minister.
§ 12. Välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmine ja üleandmise
otsuse vaidlustamine
(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 sätestatud korras, kohaldatakse
välismaalase kinnipidamisele nimetatud määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatut.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vormistab välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile
üleandmise otsuse (edaspidi ka üleandmise otsus) kirjalikult.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuse teha rahvusvahelise kaitse andmisest
keelduvas otsuses.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuses määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku
täitmise tähtaja pikkusega 7 kuni 30 päeva.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuses määratud lahkumiskohustuse
vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.
7
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta üleandmise otsuses lahkumiskohustuse vabatahtliku
täitmise tähtaja määramata, kui välismaalane on kinni peetud muul alusel.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase üleandmise menetluse ajal kohaldada
välismaalase suhtes liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise alternatiive.
(8) Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses sätestatud korras.
(9) Üleandmise otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Üleandmise otsuse peale võib
välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule
kaebuse 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates.
(10) Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus Eestis viibida 14 päeva alates
üleandmisotsuse kättetoimetamisest või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud
halduskohtu määruse tegemiseni tema Eestis viibimise õiguse kohta.
(11) Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus saada õigusabi ja esindamist
halduskohtumenetluses vastavalt käesolevas seaduses rahvusvahelise kaitse taotleja kohta
sätestatule.
(12) Kui välismaalane soovib üleandmise otsuse vaidlustamisel õigusabi enda esindamiseks
halduskohtumenetluses ja õigust viibida Eestis kuni üleandmise otsuse kohta halduskohtu
otsuse tegemiseni, tuleb vastavad taotlused esitada koos kaebusega halduskohtule.
(13) Halduskohus lahendab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud taotluse Eestis
viibimiseks koos üleandmise otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisega.
5. jagu
Turvalised riigid
§ 13. Turvalise kolmanda riigi või turvalise päritoluriigi määratlemine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib kehtestada turvaliste kolmandate riikide või turvaliste
päritoluriikide nimekirja.
(2) Nimekirja kehtestamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikli 59 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 61 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi ning vajaduse korral uuendab turvaliste kolmandate
riikide või turvaliste päritoluriikide nimekirja vähemalt kord aastas.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit
turvaliste kolmandate riikide või turvaliste päritoluriikide nimekirjast ning selle muudatustest
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 64 lõikes 4 sätestatud korras.
6. jagu
Välismaalase esindamine
§ 14. Alaealise välismaalase esindamine
8
(1) Alaealise välismaalase esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut,
arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(2) Eeldatakse, et alaealise välismaalasega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul
vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või
Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud
tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu.
(3) Alaealise välismaalasega menetlustoimingute tegemisel viibib vastutav täisealine isik
menetlustoimingute tegemise juures, välja arvatud juhul, kui Politsei- ja Piirivalveameti
hinnangul ei ole see alaealise huvides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 22 lõikele 4.
(4) Käesolevas seaduses alaealise välismaalase esindamise kohta sätestatut kohaldatakse ka
piiratud teovõimega täisealise taotleja suhtes.
§ 15. Saatjata alaealise välismaalase esindamine
(1) Saatjata alaealise välismaalase (edaspidi käesolevas paragrahvis saatjata alaealine)
esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas
jaos sätestatud erisusi. Saatjata alaealise esindamise vajadusest teavitab Politsei- ja
Piirivalveamet.
(2) Saatjata alaealiseks välismaalaseks ei peeta välismaalast, kellele on Eestis kohus määranud
füüsilisest isikust eestkostja.
(3) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita isik, kes on usaldusväärne ning kellel on
saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Eestkostja ülesannete täitmist
ei määrata isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata alaealise
huvidega.
(4) Kui saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täidab perekonnaseaduse alusel valla- või
linnavalitsus või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusamet,
tohib üks füüsiline isik üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib üheaegselt esindada kuni 50 saatjata alaealist
taotlejat.
(5) Saatjata alaealise eestkostja ülesannete täitmisel peab eestkostja ülesandeid täitev isik
(edaspidi käesolevas paragrahvis esindaja) enne saatjata alaealise osalemist nõudvate
menetlustoimingute läbiviimist temaga kohtuma. Selliste menetlustoimingute tegemisel viibib
esindaja menetlustoimingute tegemise juures ja võtab arvesse saatjata alaealise seisukohti oma
vajaduste kohta.
(6) Teavet esindaja määramise kohta ning võimaluse kohta esitada esindaja peale turvaliselt ja
konfidentsiaalselt halduskohtule kaebus antakse saatjata alaealisele viisil, mis tagab, et saatjata
alaealine saab sellest teabest aru.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet ning muu asutus, kellel on teavet, et esindaja ei ole täitnud oma
ülesandeid nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
nõuetele, teavitab sellest eestkostja ülesandeid täitvat valla- või linnavalitsust ja käesoleva
paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusametit.
9
(8) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul juhul, kui valla- või
linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste arvu tõttu ajutiselt saatjata alaealise
eestkostja ülesandeid täita, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni perekonnaseaduse alusel
eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise eestkostja ülesandeid või sõlmida selleks lepingu
füüsilise või juriidilise isikuga.
§ 16. Tasuta õigusabi
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab välismaalasele tasuta õigusabi andmise käesolevas
seaduses sätestatud alustel ja korras. Tasuta õigusabi osutamiseks sõlmib Politsei- ja
Piirivalveamet lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.
(2) Välismaalasel on õigus saada tasuta õigusabi enda esindamiseks:
1) rahvusvahelise kaitse menetluses;
2) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, mis on tehtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 alusel, ning
haldusakti, millega on välismaalasele pandud väljasõidukohustus ja sissesõidukeeld;
3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, millega piirati tema
materiaalseid vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema majutuskoha maakonna
territooriumilt või kohaldati liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise alternatiive;
4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab enda kinnipidamist käesolevas seaduses
sätestatud alusel.
(3) Taotluse tasuta õigusabi saamiseks enda esindamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses
esitab välismaalane Politsei- ja Piirivalveametile koos rahvusvahelise kaitse taotlusega.
Politsei- ja Piirivalveameti ei anna tasuta õigusabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud välismaalasele.
(4) Välismaalase esindaja rahvusvahelise kaitse menetluses jätkab õigusabi osutamist
halduskohtumenetluses.
(5) Kui välismaalane ei esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotlust tasuta õigusabi saamiseks
rahvusvahelise kaitse menetluses ning soovib tasuta õigusabi halduskohtumenetluses, määrab
Politsei- ja Piirivalveamet talle esindaja.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet ei määra esindajat, kui:
1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud
asjaolu;
2) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktides
a, c ja d nimetatud asjaolu.
(7) Halduskohus lõpetab kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel õigusabi osutamise, kui
esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõikes 2 sätestatud
tingimus.
(8) Halduskohtumenetluses antakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud
otsuste vaidlustamisel tasuta õigusabi, kuni halduskohus on teinud otsuse jätta välismaalase
esitatud kaebus rahuldamata. Tasuta õigusabi välismaalase kinnipidamise vaidlustamiseks
antakse kuni käesolevas seaduses sätestatud alusel välismaalase kinnipidamiseni.
10
(9) Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale, millega keelduti tasuta õigusabi andmisest Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktis b sätestatud alusel,
võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne
päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates.
(10) Halduskohtu määruse peale, millega jäeti esitatud kaebus rahuldamata, keelduti tasuta
õigusabi andmisest või lõpetati tasuta õigusabi andmine, ei saa esitada määruskaebust.
(11) Tasuta õigusabi saanud välismaalasele ei osutata samaaegselt samas asjas riigi õigusabi,
välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhul.
(12) Kui välismaalane soovib otsust vaidlustada Riigikohtus ning teda tasuta õigusabi korras
esindav isik ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele,
on tal õigus esitada riigi õigusabi seaduses sätestatud korras taotlus riigi õigusabi saamiseks.
(13) Tasuta õigusabi korraldamisele ja tasuta õigusabi osutajale esitatavad nõuded, tasuta
õigusabi taotlemisel esitatavate andmete loetelu ja tasuta õigusabi tasu maksmise, kulude
hüvitamise ning tasuta õigusabi taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 17. Taotleja esindaja menetluses
(1) Taotleja esindaja kohta kehtivad kõik Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse õigustikus
sätestatud õigused ja kohustused.
(2) Isiklikul vestlusel on taotleja esindajal õigus esitada küsimusi ja teha märkusi vestluse lõpus.
7. jagu
Taotleja õigused ja kohustused
§ 18. Taotleja õigused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse õigused ja vabadused, mis tulenevad Eesti
Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa
Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest
tavadest.
(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2024/1348 ning, kui see on asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1351 sätestatud õigused.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
1) saada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soovi avaldamist kirjalikult Euroopa Liidu Varjupaigaameti vormil ning vajaduse
korral suuliselt või visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja
kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate
organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise
tagajärgede kohta;
2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja
arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;
3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule
ja haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
11
4) saada tuge, lähtudes tema erivajadusest;
5) suhelda perekonnaliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste,
rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste
Ülemvoliniku Ametiga;
6) saada vajaduse korral ohvriabiteenust ohvriabi seaduses sätestatud alusel ja korras;
7) saada tasuta õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisest arvates
ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust, välja arvatud juhul, kui
taotluse sisulist läbivaatamist on määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–f alusel
kiirendatud. Sel juhul ei anta taotlejale juurdepääsu tööturule ja varem antud
juurdepääsuvõimalus võetakse ära.
(4) Kui seaduses ei sätestata teisiti, tagab taotleja õigused rahvusvahelise kaitse menetluses või
korraldab nende tagamise Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 19. Taotleja õigus viibida Eestis
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus viibida Eestis kuni tema taotluse kohta lõpliku
otsuse tegemiseni.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust lõpliku otsuse tegemiseni viibida Eestis, kui
tema taotluse kohta on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348
artikli 68 lõikes 3 nimetatud otsus.
(3) Kui rahvusvahelise kaitse saaja on taotlenud elamisluba Eestis seaduslikult viibimise ajal ja
enne rahvusvahelise kaitse lõppemise tõttu rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse tegemist,
on tal õigus Eestis viibida välismaalaste seaduses sätestatud alusel elamisloa taotluse suhtes
tehtud otsuseni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus
keelduva otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul taotleda kohtult õigust viibida Eestis kuni tema
taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni.
(5) Juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotleja on kohtus vaidlustanud tema taotluse kohta tehtud
otsuse ning esitanud kohtule lõikes 4 nimetatud taotluse Eestis viibimiseks, ei tohi teda välja
saata, kuni kohus pole taotleja Eestis viibimise õigust lõpetanud.
(6) Kohus lahendab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse Eestis
viibimiseks koos rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse peale esitatud kaebuse
menetlusse võtmisega.
(7) Juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotleja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud taotlust, võib kohus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli
68 punkti 4 alusel ja korras omal algatusel lubada rahvusvahelise kaitse taotlejal Eestis viibida.
(8) Esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse korral, mis esitati üksnes
väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks, on välismaalasel õigus
viibida Eestis seni, kuni PPA on teinud tema taotluse kohta keelduva otsuse. Välismaalase
kohtule esitatud taotlus Eestis viibimiseks ei peata tema väljasaatmist. Teise ja järgneva korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei anna taotlejale õigust Eestis viibida.
12
(9) Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole seaduslikku alust Eestisse sisenemiseks ega Eestis
viibimiseks, kui:
1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb tema suhtes taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2024/1356 sätestatud alusel ja korras;
2) tema taotlust vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse piirimenetluses Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras.
(10) Taustakontrolli ja piirimenetluse ajal viibib rahvusvahelise kaitse taotleja Politsei- ja
Piirivalveameti määratud asukohas.
§ 20. Taotleja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama
põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti
ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
(2) Taotleja on kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude
selgitamisele. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklist 9 ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklist 17 tulenevale peab taotleja:
1) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit perekonnaseisu muutumisest ning lapse sünnist;
2) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel;
3) järgima tema suhtes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud
liikumisvabaduse piirangut ja kinnipidamise alternatiivi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb
rahvusvahelise kaitse menetluses ka rahvusvahelise kaitse taotleja esindajale, kui esindajal on
teavet või dokumente, mis aitavad kaasa rahvusvahelise kaitse taotleja isiku ja tema
kodakondsuse tuvastamisele, isikusamasuse kontrollimisele või taotlemise asjaolude
selgitamisele.
(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud
vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi
vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud vastavad kulutused hüvitama.
Rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtutingimustega seotud abi hüvitamise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lubatud Eestis töötada ega Eestis
ettevõtlusega tegeleda, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul. Töötamise või
ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise korral kohaldatakse välismaalaste seaduses sätestatut.
8. jagu
Vastuvõtu erivajaduse, menetlusliku eritagatise vajaduse ja alaealise taotleja vajaduse
hindamine ning arvestamine
§ 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine
ning arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamisel,
liikumisvabaduse piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel ja taotleja
kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse taotleja vastuvõtu erivajadust ning menetluslikku
eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
13
(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatisega taotleja on eelkõige alaealine,
saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem,
inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik ning piinamise
või vägistamise ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või
seksuaalset vägivalda, või isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu
vähemusgruppi.
(3) Isik loetakse vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotlejaks, kui
Politsei- ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tema suhtes selle vajaduse tuvastanud.
Sellisel juhul kohaldatakse talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348
menetlusliku eritagatise ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduse kohta sätestatud erisusi
ning talle võimaldatakse vastav tugi.
(4) Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise hindamisel tuginetakse eelkõige
nähtavatele füüsilistele tunnustele, taotleja ütlustele või käitumisele või, kui see on asjakohane,
taotleja vanemate, tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva isiku
ütlustele.
(5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse vastuvõtu erivajadust ja menetluslikku
eritagatist tuvastama pädev asutus või ekspert. Vastuvõtu erivajadus ja menetluslik eritagatis
tuvastatakse võimalikult kiiresti pärast taotluse saamist, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates
mistahes viisil esitatud sooviavaldusest rahvusvahelise kaitse saamiseks.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatise kirjalikult ning määrab taotlejale antava menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu
erivajaduse. Politsei- ja Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teise
haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja
menetlusliku eritagatise tuvastab teine haldusorgan või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet
otsustada, et isikut ei loeta vastuvõtu erivajadusega või menetluslikku eritagatist vajavaks
taotlejaks.
(7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud jälgivad taotleja vastuvõtu
erivajadust ja menetluslikku eritagatist ning arvestavad seda süsteemselt ja individuaalselt kogu
rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse
menetluse etapis ilmnenud vastuvõtu erivajadust ja menetluslikku eritagatist.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatise kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis
on vajalik taotleja erivajaduse arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja vastuvõtu
erivajaduse või menetlusliku eritagatise vajaduse või märkab võimalikule vastavale
erivajadusele või eritagatise vajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta sellest viivitamata Politsei-
ja Piirivalveametit kas krüpteeritult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või tehnilise
võimaluse korral X-tee kaudu.
(9) Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud ja töötajad peavad
vastama kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku
eritagatise vajadust jälgida ning arvestada.
§ 22. Taotleja teovõime ja tema vanuse määramine
14
(1) Alaealisel välismaalasel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus enda nimel, kui tema
teovõimet on laiendatud, või oma vanema, tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja
ülesandeid täitva isiku kaudu.
(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses ei arvestata alaealise päritoluriigis kehtivat välismaalase
päritoluriigi õiguse kohast teovõimelisust, kui see erineb Eesti õiguses sätestatust.
(3) Kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane, käsitatakse
taotlejat alaealisena. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja
Piirivalveamet.
(4) Kui Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus taotleja vanuse kohta esitatud
andmete õigsuses, hinnatakse taotleja vanust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 artiklis 25 sätestatud korras.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib juhinduda teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnangust
taotleja vanuse kohta.
(6) Vanuse kindlaksmääramise hinnangut saab vaidlustada üksnes koos haldusakti või
toiminguga, millega seoses vanus kindlaks määrati.
§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(1) Alaealise rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige
alaealise õigusi ja huve.
(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet
vastuvõtutingimuste kohta, antakse saatjata alaealisele talle eakohasel viisil, mis tagab, et
saatjata alaealine saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse nimetatud teave eestkostja
ülesandeid täitva isiku juuresolekul.
(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale
kahe kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui ta on
õppimiskohustuslik;
2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.
(4) Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka juhul, kui alaealine on menetluse kestel
saanud täisealiseks.
(5) Saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja paigutatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde.
Saatjata alaealisele tagatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamine ka
juhul, kui saatjata alaealine suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde.
(6) Saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist alustab Politsei- ja Piirivalveamet võimalikult
kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.
2. peatükk
Rahvusvahelise kaitse menetlus
1. jagu
15
Välismaalase isiku tuvastamine, isikusamasuse kontrollimine ning isikutuvastuse
süsteem
§ 24. Välismaalase isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
(1) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevate
menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud tuvastama isiku või kontrollima
tema isikusamasust.
(2) Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist.
§ 25. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel
(1) Isik on kohustatud esitama isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks
haldusorgani nõudmisel isikut tõendava dokumendi.
(2) Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide
seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel.
(3) Alla 15-aastase välismaalase isik tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite
alusel, kui talle ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti.
(4) Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse
korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.
§ 26. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal
(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning andmete edastamiseks Eurodac-
süsteemi töödeldakse välismaalase sõrmejälgede ja näokujutise andmeid.
(2) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama sõrmejälgede ja näokujutise
andmete võtmist.
§ 27. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal
Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses
nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varem isiku suhtes
läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldud andmete põhjal.
§ 28. Isiku põlvnemise tuvastamine DNA-andmete põhjal
(1) Isiku põlvnemise tuvastamiseks võib temalt võtta DNA-proovi ja vastavaid andmeid
töödelda, kui teisiti ei ole võimalik põlvnemist tuvastada.
(2) Alaealiselt DNA-proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja
huve.
(3) Isik on haldusorgani nõudmisel kohustatud DNA-proovi andma.
(4) Isikult DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud
korrast.
16
§ 29. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on
elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda
rahvusvahelise kaitse menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja
isikusamasuse kontrollimiseks ning biomeetriliste andmete edastamiseks Eurodac-süsteemi ja
Eurodac-süsteemist saadud biomeetriliste andmete võrdlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358.
§ 30. Andmekogu ABIS andmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse
kontrollimiseks töödelda isikut tõendavate dokumentide seaduse, kodakondsuse seaduse,
konsulaarseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalaste seaduse,
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku alusel
andmekogusse ABIS kantud andmeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste alusel andmekogusse ABIS kantud
andmeid võib töödelda avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku tuvastamiseks
ja isikusamasuse kontrollimiseks üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema
isikusamasust kontrollida käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmete
alusel.
(3) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate
dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut.
§ 31. Andmekogu ABIS põhimäärus
(1) Andmekogu ABIS põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete täpsemad säilitustähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
§ 32. Andmekogu ABIS vastutav töötleja
Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 33. Andmekogu ABIS andmete säilitamine ja juurdepääsupiirang
(1) Andmekogusse ABIS kantavaid andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat. Andmete
täpsem säilitustähtaeg kehtestatakse andmekogu põhimääruses.
(2) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
17
2. jagu
Rahvusvahelise kaitse menetlus
§ 34. Taotluse esitamine
(1) Taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldust enda pagulasena
või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile viivitamata pärast
Eestisse saabumist.
(3) Ümberasustamise raames vastuvõetava välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse võib
Politsei- ja Piirivalveamet vastu võtta välisriigi territooriumil.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse
taotlus tuleb esitada.
(5) Kui on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates
piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel välismaalastel võib olla soov esitada
rahvusvahelise kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute teavitamise selle
esitamise võimalustest.
(6) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja
Piirivalveametile teises Euroopa Liidu liikmesriigis, edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse
selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada isiklikult.
§ 35. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
(1) Rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming võib menetlust
läbiviiva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab ennast suuliselt
arusaadavaks teha.
(2) Tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise rahvusvahelise kaitse menetluses korraldab
Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Taotleja esitatud ütlusi ja dokumente võib tõlkida Politsei- ja Piirivalveameti
infotehnoloogilise vahendiga.
(4) Käesolevas seaduses nimetatud menetlusdokumendi sisu või haldusakti resolutiivosa koos
vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest välismaalane aru saab. Tõlkida võib Politsei- ja
Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga.
§ 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb järgmised toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
sooviavalduse saamist ning enne sooviavalduse registreerimist:
1) annab taotlejale teavet tema õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses
ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) teavitab Sotsiaalkindlustusametit vajadusest taotleja majutamiseks ja vajaduse korral saatjata
alaealise esindamiseks;
18
3) teavitab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täitvat isikut alaealisega seotud asjaoludest.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab lapse hariliku viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust
saatjata alaealise esindamise vajadusest ning teavitab Politsei- ja Piirivalveametit isikust, kes
täidab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab vastu rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 sätestatule ning teeb järgmised
toimingud:
1) isiku ja asjade läbivaatus;
2) asjade ja dokumentide hoiule võtmine;
3) biomeetriliste andmete hõivamine ning nende andmete edastamine Eurodac-süsteemi
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358;
4) DNA-proovide võtmine, kui teisiti ei ole võimalik isiku põlvnemist tuvastada;
5) korraldab tervisekontrolli läbiviimise, kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel
vajalik;
6) korraldab taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamise;
7) korraldab taotleja nõusolekul meditsiinilise läbivaatuse, kui see on vajalik taotluse
läbivaatamiseks;
8) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava dokumendi;
9) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne päeva jooksul rahvusvahelise kaitse
taotleja tunnistuse.
(4) Kui taotleja suhtes viiakse läbi taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2024/1356 sätestatud korras, tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud
toimingud pärast taustakontrolli lõppu. Kui taustakontrolli läbiviimisel või muul seaduses
sätestatud juhul tehti käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toiminguid, ei tehta neid uuesti,
kui see ei ole põhjendatud.
(5) Rahvusvahelise kaitse taotleja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi hoiule
võtmisel annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale hoiule võetud dokumendi koopia koos
märkega dokumendi hoiule võtmise kohta.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ümberasustamise või ümberpaigutamise raames
vastuvõetav välismaalane kinnitab taotluse esitamisel, et talle on antud teave tema õiguste ja
kohustuste kohta.
(7) Eestisse ümberasustamise või rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega seonduvad
menetlustoimingud võib teha selles riigis, kus välismaalane menetlemise ajal viibib.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse menetluses ja ümberpaigutamise
korral juhinduda teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud menetlustoimingutest.
(9) Süüteomenetluses kogutud andmeid võib kasutada rahvusvahelise kaitse menetluses.
(10) Kui menetlustoimingu protokollimine on nõutav või kui Politsei- ja Piirivalveamet peab
seda vajalikuks, võib menetlustoimingu protokollida elektrooniliselt. Välismaalasele võib
protokolli tutvustada Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga ning ta kinnitab
protokolliga tutvumist elektroonilise märkega. Menetlustoimingu protokoll antakse soovi
korral välismaalasele paberil.
§ 37. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine
19
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab taotlejale kümne päeva jooksul rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamisest rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab, et välismaalane
taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus kehtib kuni üks aasta.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks
järgmistel juhtudel:
1) rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemise korral;
2) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged;
3) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;
4) dokumendi kasutaja surma korral;
5) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral.
(4) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks tunnistamise puhul võtab Politsei- ja
Piirivalveamet selle võimaluse korral välismaalaselt ära.
(5) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 38. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine ja otsus rahvusvahelise kaitse taotluse
kohta
(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi taotluse, mille läbivaatamise eest on vastutavaks
riigiks määratud Eesti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1351,
ning teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1347, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2024/1350 sätestatud alusel ja korras.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse
tegemisel täiendavalt otsustada, et korduv taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda mittelubatavaks ning
teha keelduva otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 38
lõikes 1 sätestatud alustel.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda
ilmselgelt põhjendamatuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 42
lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse otsuses või koos sellega välismaalasele ettekirjutuse
Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui väljasõidukohustus täidetakse muul alusel.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 35 sätestatud tähtajal.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse sisulist läbivaatamist kiirendada määruse (EL)
2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–j alusel ja sätestatud korras.
20
(8) Taotlus, mille suhtes kohaldatakse piirimenetlust, vaadatakse läbi 15 päeva jooksul arvates
taotluse registreerimisest Politsei- ja Piirivalveametis.
(9) Kui halduskohus on tühistanud Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse menetluses
tehtud otsuse ning kohustanud taotlust uuesti läbi vaatama, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet
taotluse uuesti läbi eelisjärjekorras ning teeb uue otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 artiklis 35 sätestatust lühema tähtaja jooksul. Käesolevat lõiget ei
kohaldata piirimenetluses tehtud otsuse suhtes.
§ 39. Toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ja otsuse tegemist
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ning
otsuse tegemist järgmised toimingud:
1) toimetab taotlejale kätte rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse, arvestades
käesolevas seaduses kättetoimetamise kohta sätestatut;
2) teavitab taotluse suhtes tehtud otsuse resolutsioonist kinnipidamiskeskust või kohta, kus
taotleja on majutatud;
3) suunab rahvusvahelise kaitse saaja osalema kohanemisprogrammis.
(2) Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, osutab Sotsiaalkindlustusamet talle
vajaduse korral kaasabi kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel vastavalt käesolevas
seaduses sätestatule.
§ 40. Dokumentide välismaalasele kättetoimetamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud menetlusdokument või haldusakt
toimetatakse välismaalasele kätte.
(2) Menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse
seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Menetlusdokument või haldusakt loetakse kättetoimetatuks, kui see on edastatud
välismaalase või tema esindaja elektronposti aadressil või haldusorgani infotehnoloogilise
vahendi abil. Menetlusdokument või haldusakt antakse taotleja soovi korral talle paberil.
(4) Kui haldusorgan toimetab menetlusdokumendi või haldusakti kätte infotehnoloogilise
vahendi abil, võib taotleja sellega tutvumist kinnitada elektroonilise märke tegemisega.
(5) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ning juhul, kui välismaalase asukoht
Eestis ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud
menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamise viisid kohaldamata ning
konfidentsiaalsuskohustust arvestades avaldada oma veebilehel üksnes rahvusvahelise kaitse
taotluse numbri ja menetlusdokumendi või taotluse kohta tehtud otsuse pealkirja. Veebilehel
avaldamisega loetakse menetlusdokument või haldusakt välismaalasele kättetoimetatuks.
§ 41. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 alusel ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 sätestatud korras tehtud otsuse ja koos sellega tehtud
lahkumisettekirjutuse, sissesõidukeelu või sisenemiskeelu otsuse võib vaidlustada
halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
21
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 alusel kiirendatud
läbivaatamismenetluses või piirimenetluses tehtud otsuse ning koos sellega tehtud
lahkumisettekirjutuse, sissesõidukeelu või sisenemiskeelu otsuse võib vaidlustada
halduskohtus viie päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(3) Vaidlustada ei saa rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvat otsust, kui taotleja on
taotlusest loobunud.
(4) Vaidlustada ei saa rahvusvahelise kaitse lõppemist, kui rahvusvahelise kaitse saaja on:
1) rahvusvahelisest kaitsest loobunud;
2) saanud Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse;
3) saanud Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse.
(5) Koos kaebusega tuleb kohtule esitada taotlus viibida lõpliku otsuse tegemiseni Eestis, kui
taotluse kohta on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 68
lõikes 3 nimetatud otsus.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
§ 42. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg halduskohtus
(1) Kaebus vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kuue kuu jooksul arvates
kaebuse esitamise päevast halduskohtule.
(2) Piirimenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi eelisjärjekorras, kuid
hiljemalt 12 nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest Politsei- ja Piirivalveametis.
3. jagu
Elamisluba
§ 43. Elamisloa andmine
(1) Välismaalasele, kelle suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet tuvastatud pagulasseisundi või
täiendava kaitse seisundi ning keda tunnustatakse pagulasena või täiendava kaitse saajana,
annab Politsei- ja Piirivalveamet rahvusvahelise kaitse ja tähtajalise elamisloa, kui ei esine
pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavat asjaolu või rahvusvahelise
kaitse andmisest keeldumise alust.
(2) Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt
täidetud.
§ 44. Elamisloa kehtivusaeg ja elamisloa pikendamine
(1) Rahvusvahelise kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat.
(2) Tähtajalist elamisluba võib pikendada kuni viieks aastaks korraga.
(3) Taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile kas
isiklikult või elektrooniliselt.
22
(4) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse rahvusvahelise kaitse andmise
aluseks olevate või muude asjas tähtsust omavate asjaolude põhjendatust ja nende muutumise
tõenäosust antava elamisloa kehtivusajal.
§ 45. Pikaajalise elaniku elamisloa andmine
Välismaalasele, kellele on antud tähtajaline elamisluba, antakse pikaajalise elaniku elamisluba
välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 46. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme taasühendamine ja perekonnaliikme
tähtajaline elamisluba
(1) Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, annab Politsei- ja Piirivalveamet
käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud perekonnaliikmele Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1347 artikli 23 lõike 1 alusel tähtajalise elamisloa, välja arvatud juhul, kui
esineb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus.
(2) Kui perekonna taasühinemine on võimalik kolmandas riigis või kui perekonnaliikme
tähtajalise elamisloa taotlus esitatakse hiljem kui neli kuud pärast rahvusvahelise kaitse saamist,
võib Politsei- ja Piirivalveamet anda käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud
perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlemisel peab rahvusvahelise kaitse saajal olema
legaalne sissetulek välismaalaste seaduse §-s 9 sätestatud mõistes, mis tagab perekonna
ülalpidamise Eestis;
2) rahvusvahelise kaitse saajal peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning
3) perekond peab omama kehtivat ravikindlustuslepingut, mis tagaks kõikide
perekonnaliikmete haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa
kehtivusajal. Perekonna kindlustuskaitsele kohaldatakse välismaalaste seaduse §-s 120
sätestatut.
(3) Rahvusvahelise kaitse saajal, kelle juurde elama asumiseks perekonnaliikmele elamisluba
antakse, on välismaalaste seaduse §-s 291 sätestatud kutsuja kohustused. Kui välismaalane on
saatjata alaealine, ei ole tal kutsuja kohustusi enne täisealiseks saamist.
§ 47. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa andmisest keeldumine ja
elamisloa kehtetuks tunnistamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest või
selle pikendamisest või tunnistab elamisloa kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1347 artikli 23 lõigetes 3–5 sätestatud alusel ning kui rahvusvahelise kaitse saajalt
võetakse ära rahvusvaheline kaitse.
(2) Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, võib Politsei- ja Piirivalveamet keelduda
perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest, kui käesoleva seaduse § 46 lõikes 2
nimetatud tingimused ei ole täidetud.
(3) Kui perekonnaliige viibib Eestis või teises Schengeni konventsiooni osalisriigis või Euroopa
Liidu liikmesriigis, tehakse temale elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumise või
elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
23
§ 48. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa ja selle pikendamise
taotlemine
(1) Perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlemisele ja selle pikendamise taotlemisele
kohaldatakse välismaalase seaduse 3. peatüki 1. jao 5. jaotise 2. alljaotises sätestatut, arvestades
käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise,
pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja
andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 49. Perekonnaliikme elamisloa kehtivusaeg
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa kehtivusajaga, mis
ei ületa rahvusvahelise kaitse saajale antud tähtajalise elamisloa kehtivusaega. Perekonnaliikme
elamisluba pikendatakse samaks kehtivusajaks kui rahvusvahelise kaitse saaja elamisluba.
(2) Perekonnaliikme tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõpeb välismaalaste seaduse §-s 134
nimetatud alustel.
(3) Kui perekonnaliikmele antud elamisloa kehtivusaeg lõpeb ja perekonnaliige on esitanud uue
elamisloa taotluse välismaalaste seaduses või käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras,
on tal lubatud riigis viibida kuni tema elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemiseni.
§ 50. Perekonnaliikme elamisloaga seotud otsuste vaidlustamine
(1) Perekonnaliikmele elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest
keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse ja koos sellega
tehtud lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemise päevast arvates.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste vaidlustamine ei lükka välismaalase
lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust
Eestis viibimiseks.
4. jagu
Rahvusvahelise kaitse seisundi lõppemine, äravõtmine ja elamisloa kehtetuks
tunnistamine
§ 51. Rahvusvahelise kaitse äravõtmine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse, kui:
1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 artiklites 14 ja 19 sätestatud
äravõtmise alus;
2) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 artiklites 11 ja 16 sätestatud
lõppemise alus.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võtab rahvusvahelise kaitse ära ning lõpetab menetluse otsust
vormistamata, tehes vastava märke rahvusvahelise kaitse andmise registrisse, kui:
1) rahvusvahelise kaitse saaja on rahvusvahelisest kaitsest loobunud;
24
2) rahvusvahelise kaitse saaja on saanud Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse;
3) rahvusvahelise kaitse saaja on saanud teises Euroopa Liidu liikmesriigis rahvusvahelise
kaitse.
(3) Rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuses või koos sellega tunnistatakse kehtetuks
välismaalasele antud elamisluba ja talle tehakse lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
§ 52. Välja- või tagasisaatmise lubamatus
Politsei- ja Piirivalveamet järgib tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet kooskõlas
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.
3. peatükk
Taotleja vastuvõtmine
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse taotlejale vajaduse korral järgmisi
teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas;
2) majutuskohas elava taotleja varustamine toiduainetega või toitlustamine, varustamine
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega;
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku tõlketeenusega;
5) käesoleva seaduse alusel tehtavate menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi
võimaldamine;
6) kohanemisprogramm;
7) muud esmavajalikud teenused.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti loal käesoleva seaduse § 54 lõike 4 alusel väljaspool
majutuskeskust elavale taotlejale on vajaduse korral tagatud käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 4–5 nimetatud teenused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud teenuste osutamise korraldab
Sotsiaalkindlustusamet. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud
kohanemisprogrammi korraldab Kultuuriministeerium.
(4) Rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike
tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(5) Kui taotluse kohta on tehtud keelduv lõplik otsus, võib välismaalase majutamist vajaduse
korral jätkata kuni 30 päeva arvates lõpliku otsuse tegemisest.
(6) Sotsiaalkindlustusamet võib materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise ülesande
täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda
füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud
ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.
25
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(8) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorras sätestatakse vähemalt:
1) taotleja majutamise kord;
2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise kord, sealhulgas territooriumil ja hoones
kohustusliku viibimise kellaajad;
3) külastamise kord;
4) vara ja ruumide kasutamise kord;
5) majutuskeskuses keelatud esemete loetelu;
6) kaebuste esitamise kord;
7) rahalise toetuse maksmise kord.
(9) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda kohaldatakse ka muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas.
(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse
korral. Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja kohustatud teatama
rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale võimaluse teavitada esindajat.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse
rahvusvahelise kaitse piirimenetlust.
§ 54. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus
taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja kohustatud viibima selle maakonna
territooriumil, kus asub tema majutuskoht. Majutuskoha määrab Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Taotleja võib materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja loal viibida väljaspool käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakonna territooriumit, kui:
1) materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja peab seda vajalikuks materiaalsete
vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks;
2) perekondlikel põhjustel;
3) tervislikel põhjustel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud territooriumilt lahkumine on vajalik
ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse, tuleb sellest materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutajat teavitada.
(4) Väljaspool majutuskohta võib taotleja elada Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui:
1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või
2) tal on piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada enda majutamine ja ülalpidamine.
(5) Eestis seaduslikult elav isik või taotleja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud asjaolusid tõendama. Politsei- ja Piirivalveamet hindab loa andmisel käesolevas
seaduses sätestatud liikumisvabaduse piirangute kohaldamise vajalikkust ja teavitab loa
andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse
26
rahvusvahelise kaitse piirimenetlust, välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 sätestatud
juhul.
§ 55. Materiaalsed vastuvõtutingimused taustakontrollis ning rahvusvahelise kaitse või
tagasisaatmise piirimenetluses
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab vajaduse korral taotlejale ja välismaalasele, kelle suhtes
tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse piirimenetlust või tagasisaatmise piirimenetlust,
järgmiste teenuste osutamise:
1) majutamine;
2) varustamine toiduainetega või toitlustamine ning vajaduse korral varustamine esmavajalike
riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega;
3) tervisekontroll taustakontrolli ajal või kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kinnitab käskkirjaga Politsei- ja Piirivalveameti
määratud majutuskohas majutamise korra, milles sätestatakse vähemalt:
1) majutuskohas viibimise ja sealt eemalviibimise kord, sealhulgas majutuskohas kohustusliku
viibimise kellaajad;
2) külastamise kord;
3) vara ja ruumide kasutamise kord;
4) esemete loetelu, mis on majutuskohas keelatud.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesande täitmise
halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest
isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega
kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismaalase majutamine Politsei- ja
Piirivalveameti määratud majutuskohas turvalisuse või muul mõjuval põhjusel ei ole võimalik
või on oluliselt raskendatud, võib teda kooskõlastatult materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutajaga majutada Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve all rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas.
§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul kokku. Perekonna privaatsus tagatakse
võimalikult suurel määral.
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja majutatakse koos oma vanema, tema vallalise
alaealise õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise isikuga tingimusel, et see on
alaealise huvides.
(3) Alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks
mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus.
(4) Saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest eraldi.
§ 57. Rahaline toetus ja selle määrad
27
(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise toiduainetega või toitlustamise ning varustamise
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ja hügieenivahenditega võib asendada rahalise
toetusega.
(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne riigieelarve seaduses kehtestatud
toimetulekupiiriga.
(3) Iga perekonnaliikme toimetulekupiiri arvutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses
sätestatud protsentuaalse toimetulekupiiri määrast. Toetust makstakse üksnes taotlejast
perekonnaliikmele.
(4) Rahalist toetust ei maksta:
1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale;
2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab.
§ 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või teavituseta enda majutuskoha maakonna
territooriumilt või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel kindlaksmääratud asukohast või
on muutunud muul moel haldusorganile kättesaamatuks;
2) ei tee pädevate asutustega koostööd;
3) on esitanud korduva taotluse;
4) on varjanud rahaliste vahendite olemasolu;
5) on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda;
6) ei osale kohanemisprogrammis;
7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku
eriolukorda, menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu erivajadust.
(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi
põhimõtetega. Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
(4) Vastuvõtutingimuste piiramise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastatult
Sotsiaalkindlustusametiga.
(5) Kui taotleja suhtes tehakse üleandmise otsus, võib Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastatult
Sotsiaalkindlustusametiga üleandmise otsuses piirata ka vastuvõtutingimusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse
teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.
§ 59. Taotleja õigused ja materiaalsed vastuvõtutingimused hädaolukorras
Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis viibimisel massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras vähemalt järgmised õigused ja teenused:
1) majutamine;
2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks vajaliku tõlketeenusega;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni
28
vahenditega;
6) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine
ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
7) tasuta õigusabi;
8) alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas
seaduses sätestatule.
4. peatükk
Liikumisvabaduse piiramine, kinnipidamine ja kinnipidamise alternatiivid ning
majutamise ja kinnipidamise erisused massilise sisserände hädaolukorras
1. jagu
Liikumisvabaduse piiramine, kinnipidamine ja kinnipidamise alternatiivid
§ 60. Liikumisvabaduse piiramine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib otsustada, et taotlejal on lubatud elada üksnes ühes
konkreetses taotlejate majutamiseks kohandatud kohas kas avaliku korra tagamiseks või
taotleja põgenemisohu korral.
(2) Liikumisvabaduse piirangud on:
1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut;
2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele,
arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
(3) Liikumisvabadust piiratakse eeskätt juhul, kui:
1) taotleja on määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt kohustatud viibima teises
liikmesriigis või
2) taotleja on pärast teise liikmesriiki põgenemist üle antud liikmesriiki, kus ta peab viibima
määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
(4) Liikumisvabaduse piiramise otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta vastuvõtu erivajadust ja
menetluslikku eritagatist.
(5) Liikumisvabaduse piiramine tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult koos teabega
liikumisvabaduse piirangu täitmatajätmise tagajärgede kohta.
§ 61. Materiaalsed vastuvõtutingimused
(1) Kui taotleja liikumisvabadust on käesoleva seaduse § 60 kohaselt piiratud, tagatakse talle
materiaalsed vastuvõtutingimused üksnes siis, kui ta elab käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel
kindlaksmääratud kohas.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materiaalsed vastuvõtutingimused on:
1) majutus;
2) toit;
3) riietus;
4) isikliku hügieeni tarbed;
5) regulaarne rahaline toetus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud materiaalseid vastuvõtutingimusi
võib asendada rahalise või mitterahalise toetuse või kupongidega.
29
§ 62. Elamiseks kindlaksmääratud kohast lahkumine
(1) Kui taotlejat on kohustatud käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel elama kindlaksmääratud
kohas, võib sealt perekondlikel või tervislikel või muul mõjuval põhjusel lahkuda Politsei- ja
Piirivalveameti loal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba tuleb anda objektiivsetel alustel. Loa
mitteandmist tuleb põhjendada.
(3) Kui elamiseks kindlaksmääratud kohast lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse
või kohtusse, tuleb sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitada.
(4) Kui elamiseks kindlaksmääratud koht on rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus või
muu taotlejate majutamiseks kohandatud asukoht, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja
lahkumisest materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat.
§ 63. Registreerimisele ilmumine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat ilmuma registreerimisele, et tagada
käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangu täitmine.
(2) Käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktis 2 nimetatud piirangu kohaldamise otsuses
märgitakse muu hulgas taotleja registreerimisele ilmumise aeg ja koht.
§ 64. Liikumisvabaduse piirangu järgimise kontrollimine ja vaidlustamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud
liikumisvabaduse piirangu jätkuva kohaldamise vajadust, kui selle kohaldamisest on möödunud
kaks kuud.
(2) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus igal ajal kontrollida
käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud piirangu järgimist.
(3) Liikumisvabaduse piirangu kohaldamise otsuse peale võib taotleja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva jooksul otsuse
teatavakstegemise päevast arvates.
§ 65. Taotleja kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
alusel, kui käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67
lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
Kinnipidamine peab olema eesmärgiga proportsionaalne ja igal üksikjuhtumil arvestama
taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul,
kui on põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise kohustust ja endiselt on põgenemise
oht;
30
4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti territooriumile;
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus
arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks;
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
7) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44
sätestatud alusel ja korras.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui:
1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades
Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi;
2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse § 60 lõike 2 või § 67 lõike 2 alusel temale kohaldatud
liikumisvabaduse piirangut või kinnipidamise alternatiivi;
3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub tema majutuskoht
või
4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei- ja Piirivalveametisse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused ei piira isiku kinnipidamist
muudes seadustes sätestatud alustel.
(5) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotleja kinnipidamise
korral tuleb arvestada taotleja vaimset või füüsilist tervist. Taotlejat ei peeta kinni, kui see võib
tema vaimset või füüsilist tervist tõsiselt ohustada.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine protokollitakse.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale
arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning õigusest kinnipidamine vaidlustada ja
taotleda vaidlustamiseks tasuta õigusabi.
§ 66. Taotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse
taotlejat käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi
arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.
(2) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel
ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei-
ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult luba rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
(3) Kui välismaalane esitab väljasõidukohustuse menetluse käigus rahvusvahelise kaitse
taotluse, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet 48 tunni jooksul
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
(4) Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, arvestades
käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esineb
käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alus.
(5) Kui halduskohus on andnud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel loa
välismaalase kinnipidamiseks ning välismaalane on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse
31
taotluse, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet jätkata välismaalase
kinnipidamist halduskohtu loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni juhul, kui esineb
käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse
esitanud välismaalase kinnipidamisel tingimusel, et Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse
suhtes 48 tunni jooksul arvates taotluse esitamisest keelduva otsuse ning otsustab täiendavalt,
et taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab
halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud korras.
§ 67. Kinnipidamise alternatiivid ja nende kohaldamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi
kohaldamise, kui esineb käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus.
(2) Kinnipidamise alternatiiv on:
1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud liikumisvabaduse piirang;
2) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile
hoiule andmine.
(3) Kinnipidamise alternatiivi kohaldamise otsuse tegemisel järgitakse käesoleva seaduse § 60
lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Otsuses märgitakse kohaldatava meetme põhjendus.
§ 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise kohta
sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel võib kohaldada väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise kohta
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi, erivahendit ja relva
korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse kinnipidamiskeskuses võimaluse korral eraldi
Eestis viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.
(4) Vastuvõtu erivajadusega ja menetlusliku eritagatisega taotleja kinnipidamisel tagab Politsei-
ja Piirivalveamet tema regulaarse järelevalve ning õigeaegse ja piisava toe.
(5) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on tal õigus suhelda perekonnaliikmete,
esindaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste
organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
§ 69. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja kinnipidamine
(1) Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui on
kindlaks tehtud, et:
32
1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lõikes 2
nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning
2) kinnipidamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt alaealise parimates
huvides.
(2) Kinnipidamine on alaealise parimates huvides:
1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise vanem või peamine hooldaja on kinni peetud;
2) saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse.
(3) Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega. Alaealist välismaalast ei paigutata
vanglasse ega arestimajja.
(4) Kui alaealine välismaalane paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus
vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks
vabas õhus.
(5) Kui saatjata alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta täiskasvanutest
eraldi.
§ 70. Taotleja perekonna ühtsuse tagamine
(1) Perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse perekonnale eraldi majutus teistest kinnipeetud
taotlejatest.
(2) Mees- ja naissoost perekonnaliikmeid majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete
majutamiseks kohandatud toas.
§ 71. Taotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine
(1) Kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse taotleja kinnipidamiskeskusest viivitamata.
(2) Kui taotleja võetakse süüteoasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse
ta kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel.
§ 72. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
(1) Taotleja kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis
sätestatud korras.
(2) Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata
halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või
läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.
(3) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas
käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, esitab kohus
rahvusvahelise kaitse taotlejale kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel.
2. jagu
Taotleja majutamise ja kinnipidamise erisused massilise sisserände hädaolukorras
33
§ 73. Taotleja majutamine ja kinnipidamine hädaolukorras
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib taotleja majutamisel või
kinnipidamisel kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotleja hädaolukorras kinnipidamisel dokumenteeritakse
kinnipidamise protokollis vähemalt rahvusvahelise kaitse iga taotleja nimi või nimed,
kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja põhjendus, kuupäev, kellaaeg ja koht ning protokolli
teinud haldusorgani nimetus ja ametniku nimi.
(3) Hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada väljaspool
kinnipidamiskeskust. Välismaalane paigutatakse väljapoole kinnipidamiskeskust halduskohtu
lahendi või kinnipidamise protokolli alusel.
(4) Hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku,
välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute,
rahvastiku tervise, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse
võimalikult suurel määral.
(5) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse
ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.
(6) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras alustatud kohtumenetluse võib kohus
pärast hädaolukorra lõppemist lõpule viia käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 sätestatu
kohaselt.
5. peatükk
Ajutine kaitse
1. jagu
Ajutise kaitse kohaldamine ja ajutise kaitse tähtaeg
§ 74. Ajutise kaitse ja selle kohaldamise otsustamine
(1) Ajutine kaitse on menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava
massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset kolmandatest riikidest pärit
ümberasustatud isikutele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et
rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata oma
tõhusat toimimist kõnealuste isikute ning teiste kaitset taotlevate isikute huvides.
(2) Välismaalaste ohupiirkonnast või Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse vastuvõtmise
otsustab Vabariigi Valitsus Euroopa Liidu Nõukogu ajutise kaitse kohaldamise otsuse alusel ja
pädevate valitsusasutuste ettepanekul.
(3) Vabariigi Valitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu
Nõukogu otsusega hõlmatud isikute kategooriate laiendamise teistele isikutele, kui nad on
ümber asustatud samadel põhjustel ja pärit samast riigist või piirkonnast, ning teavitab sellest
viivitamata Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni.
(4) Vabariigi Valitsuse otsuse alusel kohaldatakse ajutist kaitset otsuses nimetatud
välismaalastele, kui ei esine käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 sätestatud ajutise kaitse
kohaldamisest keeldumise alust.
34
§ 75. Ajutise kaitse tähtaeg
(1) Ajutise kaitse tähtaeg on üks aasta.
(2) Kui Euroopa Liidu Nõukogu ei lõpeta ajutise kaitse tähtaega, võidakse seda pikendada kuue
kuu kaupa kuni ühe aasta võrra.
(3) Kui ajutise kaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud, võib Euroopa Liidu Nõukogu
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada kuni ühe aasta võrra.
2. jagu
Ajutise kaitse saaja elamisloa menetlus ja elamisluba
§ 76. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemine
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisele
kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatüki 1. jagu.
(2) Ajutise kaitse saaja esitab elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile viivitamata pärast
Eestisse saabumist.
(3) Kui piiripunktis viibival ajutise kaitse saajal puudub välismaalaste seaduses sätestatud
seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis ajutise kaitse alusel
elamisluba, esitab ta nimetatud taotluse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile.
(4) Ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud ajutise kaitse saaja, kes soovib taotleda
Eestis ajutise kaitse alusel elamisluba, esitab nimetatud taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.
(5) Elamisloa taotlus tuleb esitada isiklikult.
(6) Ajutise kaitse saaja on kohustatud elamisloa taotlemisel esitama järgmised andmed ja
dokumendid, kui tal need olemas on:
1) perekonna taasühinemise õiguse tuvastamiseks andmed perekondlike sidemete kohta;
2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata
kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele;
3) viisad ja elamisload või viisast ja elamisloast keeldumise otsused ja nende alusdokumendid
ning muud piiriületusi tõendavad dokumendid;
4) perekondlikke suhteid tõendavad dokumendid.
(7) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja biomeetrilised andmed edastatakse Eurodac-süsteemi
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet annab ajutise kaitse saajale elamisloa menetlemise ajaks tõendi,
mis kinnitab, et tema elamisloa taotlus on menetluses.
(9) Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise
ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu
ning teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 77. Ajutise kaitse saajale elamisloa andmine ja selle pikendamine
35
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab tähtajalise elamisloa välismaalasele, kelle suhtes
kohaldatakse ajutist kaitset.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet pikendab ajutise kaitse saaja elamisluba tema taotluse alusel, kui
ei esine käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 sätestatud elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks
olevat asjaolu.
(3) Kui isiku ajutine kaitse ei ole lõppenud ja ta on saanud ajutise kaitse alusel elamisloa ning
kasutanud vabatahtliku tagasipöördumise õigust, siis menetletakse ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlust eelisjärjekorras, võttes arvesse olukorda selle isiku päritoluriigis.
(4) Ajutise kaitse saaja elamisluba antakse kehtivusajaga kuni kolm aastat.
§ 78. Ajutise kaitse saaja elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub ajutise kaitse kohaldamisest, ei anna elamisluba
välismaalasele ega pikenda seda välismaalasel:
1) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on toime pannud seaduses või rahvusvahelistes
õigusaktides sätestatud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo;
2) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on enne ajutist kaitset saava välismaalasena Eestisse
vastuvõtmist väljaspool Eestit toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo;
3) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises;
4) kes võib põhjendatud kahtluse alusel olla ohuks Eesti julgeolekule või kes on lõplikult süüdi
mõistetud eriti raske kuriteo toimepanemises ja on seetõttu ühiskonnaohtlik;
5) kes ei ole ajutise kaitse saaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut hindab Politsei- ja Piirivalveamet
proportsionaalselt ning arvestab konkreetse välismaalase tegusid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud raske mittepoliitilise kuriteona käsitatakse
muu hulgas väidetavalt poliitilisel eesmärgil toimepandud eriti jõhkrat tegu. Seda sätet
kohaldatakse kuriteo täideviija ja osavõtja suhtes.
(4) Ajutise kaitse saajale, kellele keeldutakse elamisluba andmast või kelle elamisluba
keeldutakse pikendamast, tehakse samas otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole
muul alusel pandud kohustust Eestist lahkuda.
(5) Ajutise kaitse elamisloa andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise
otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse
halduskohtule. Nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
§ 79. Ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks ühel järgmisest
alustest:
1) ajutise kaitse tähtaeg lõpeb;
2) ajutise kaitse saaja viiakse teise Euroopa Liidu liikmesriiki perekondade taasühinemise
eesmärgil;
3) ajutise kaitse saaja asub elama mõnda muusse riiki;
36
4) ajutise kaitse saaja suhtes ilmneb käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 sätestatud elamisloa
andmisest ja selle pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
(2) Ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena kohaldatakse käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alust, eelkõige juhul, kui ajutise kaitse saaja
eemalviibimine Eestist on kestnud kauem kui 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku
jooksul või kui teine Euroopa Liidu liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse alusel elamisloa.
(3) Ajutise kaitse saajale, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse samas otsuses või
koos sellega lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud
korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajutise kaitse saaja suhtes, kes viiakse teise
Euroopa Liidu liikmesriiki perekondade taasühinemise eesmärgil, kellel on Eestis viibimiseks
välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus või kui teine Euroopa Liidu liikmesriik on talle
andnud ajutise kaitse alusel elamisloa.
§ 80. Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme elamisluba
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab ja pikendab ajutise kaitse saaja perekonnaliikme
elamisluba ajutise kaitse saajaga samal alusel ning sama kehtivusajaga.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei anna ega pikenda elamisluba perekonnaliikmele samadel
alustel, mille esinemisel keeldutakse välismaalasele ajutise kaitse kohaldamisest ning elamisloa
andmisest või selle pikendamisest.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab perekonnaliikme elamisloa kehtetuks samadel alustel,
mille esinemisel tunnistatakse kehtetuks ajutise kaitse saaja elamisluba.
(4) Perekonnaliikmele, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse samas otsuses või
koos sellega lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud
korras.
3. jagu
Ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused, tema esindamine ja vastuvõtmine
§ 81. Ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused
(1) Ajutise kaitse saajale tagatakse elamisloa taotlemise menetluses õigused ja vabadused, mis
tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning
välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest
ja rahvusvahelistest tavadest.
(2) Ajutise kaitse saajal on õigus:
1) saada esimesel võimalusel peale elamisloa taotluse esitamist teabelehel või elektrooniliselt
ja soovi korral suuliselt keeles, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta,
sealhulgas teavet tasuta õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate
organisatsioonide, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluse ajakava ning kohustuste
täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) saada tuge vastavalt oma erivajadusele, mille määramisel kohaldatakse taotleja vastuvõtu
erivajaduse ja menetlusliku eritagatise kohta käesoleva seaduse paragrahvis 21 sätestatut;
37
3) saada ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluses ja taotluse suhtes tehtud otsuse
vaidlustamiseks õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras.
(3) Ajutise kaitse saaja on kohustatud:
1) järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja
printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti
keelt ja kultuuri;
2) esitama Politsei- ja Piirivalveameti määratud tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad
dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse
menetlemisel;
3) aitama kaasa isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele;
4) võimaldama asjade ja isiku läbivaatust ning asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut
tõendava dokumendi, hoiule võtmist;
5) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel.
§ 82. Ajutise kaitse saaja esindamine elamisloa taotlemise menetluses
(1) Ajutise kaitse saajal on elamisloa taotlemise menetluses õigus kasutada esindajat, välja
arvatud seletuste andmisel ja muus menetlustoimingus, mida selle olemusest tulenevalt tuleb
teha isiklikult.
(2) Alaealise ja saatjata alaealise ajutise kaitse saaja esindamisele kohaldatakse alaealise ja
saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja esindamise kohta sätestatut.
§ 83. Ajutise kaitse saaja materiaalsed vastuvõtutingimused ja rahaline toetus
Ajutise kaitse saajale tagatakse tema Eestis viibimisel vähemalt käesoleva seaduse §-s 59
sätestatud õigused ja teenused.
§ 84. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja viibimine kindlaks määratud kohas
(1) Ajutise kaitse saaja on elamisloa taotluse menetlemise ajal kohustatud elama majutuskohas,
mille Politsei- ja Piirivalveamet on talle määranud.
(2) Väljaspool majutuskohta võib ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja elada Politsei- ja
Piirivalveameti kirjalikul loal, kui:
1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või
2) taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada enda majutamine ja ülalpidamine.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisel
vajadust kohaldada käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 või § 67 lõikes 2 sätestatud
liikumisvabaduse piirangut ja kinnipidamise alternatiivi ning teavitab loa andmisest
materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võtab ajutise kaitse saajalt väljaspool majutuskohta elamise loa
ära, kui loa andmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud.
(5) Majutuskohas elamisel on ajutise kaitse saaja kohustatud järgima rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse sisekorda.
4. jagu
38
Ajutise kaitse saaja perekonna taasühendamine, ajutise kaitse saaja üleviimine teise riiki
ning tagasivõtmine
§ 85. Ajutise kaitse saaja perekonnaliige ja perekonna taasühendamine
(1) Ajutise kaitse saaja perekonnaliige on:
1) käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud isik;
2) punktis 1 nimetamata lähisugulane, kes elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast sõltuv.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet otsustab massilise sisserände asjaoludel lahutatud perekondade
taasühendamise ning arvestab järgmisi asjaolusid:
1) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides,
arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perekonnaliikme
taasühendamisel selle perekonnaliikme tahet;
2) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, võib
iga üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid arvesse võttes otsustada käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 2 nimetatud perekonnaliikmete taasühendamise;
3) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1
nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võimaldatakse nendel taasühineda Eestis;
4) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2
nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võidakse nad iga üksikjuhtumi puhul konkreetseid
asjaolusid arvesse võttes taasühendada Eestis.
(3) Perekondade taasühendamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve.
(4) Perekondade taasühendamisest keeldumise otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse
teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsust ei saa
vaidlustada vaidemenetluse korras.
§ 86. Ajutise kaitse saaja üleviimine teise riiki
(1) Kui ajutist kaitset saav isik nõustub tema üleviimisega teise Euroopa Liidu liikmesriiki
perekondade taasühinemise eesmärgil, teeb Politsei- ja Piirivalveamet tema üleviimiseks selle
liikmesriigiga koostööd ning väljastab vajaduse korral dokumendid selleks, et isik teise riiki üle
viia.
(2) Taotlus viia ajutist kaitset saav isik üle teise Euroopa Liidu liikmesriiki edastatakse teisele
liikmesriigile ning sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku
Ametit. Kui teine liikmesriik edastab Eestile vastava taotluse, teavitab Eesti taotluse esitanud
liikmesriiki oma võimalustest üleviidav vastu võtta.
(3) Ajutist kaitset saava isiku üleviimisel teise riiki tunnistatakse tema Eesti elamisluba
kehtetuks juhul, kui teine liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse.
§ 87. Ajutise kaitse saaja tagasivõtmine
Kui Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti, on Eesti
kohustatud tagasi võtma ajutise kaitse saaja, kellel on kehtiv Eesti väljaantud elamisluba ja kes
viibib ebaseaduslikult teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on ebaseaduslikult sisenenud
teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
5. jagu
39
Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
§ 88. Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
(1) Ajutise kaitse saajal on igal ajal õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlus võetakse menetlusse,
kuid selle menetlemine peatatakse. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust jätkatakse kolm
kuud enne ajutise kaitse kehtivusaja lõppemist välismaalase soovi alusel. Kui välismaalane ei
soovi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise jätkamist või kui välismaalane on Eestist
lahkunud, siis rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlust võidakse menetleda
ajutise kaitse kehtivusajal, kui selleks on mõjuv põhjus.
(4) Ajutise kaitse kehtivusajal kohaldatakse üksnes käesolevas peatükis sätestatut, olenemata
asjaolust, et ajutise kaitse saaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast ajutise kaitse
lõppemist kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatut, kui välismaalane esitab
või on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võtab menetlusse ja menetleb rahvusvahelise kaitse taotlust, mille
on esitanud Eestis viibiv ajutise kaitse saaja.
6. jagu
Ajutise kaitse lõppemine ja tagasisaatmise peatamine
§ 89. Ajutise kaitse lõppemine
(1) Ajutine kaitse lõpeb:
1) maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või
2) mis tahes ajal vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu otsusele.
(2) Kui ajutise kaitse saaja viiakse üle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, lõpevad ajutise kaitsega
seotud Eesti kohustused nimetatud välismaalase suhtes.
(3) Ajutise kaitse lõppemise korral tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet elamisloa kehtetuks.
§ 90. Välismaalase Eestis viibimine pärast ajutise kaitse lõppemist
(1) Ajutise kaitse lõppemise korral on ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme Eestis
viibimine seaduslik rahvusvahelise kaitse taotluse või välismaalaste seaduses sätestatud korras
esitatud elamisloa taotluse läbivaatamise ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud
enne ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist.
(3) Pärast ajutise kaitse lõppemist ja elamisloa kehtetuks tunnistamist on välismaalane
kohustatud Eestist lahkuma, kui välismaalane ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud elamisloa taotlust või rahvusvahelise kaitse taotlust või ei esine väljasõidukohustuse
ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lõikes 5 sätestatud lahkumisettekirjutuses määratud tähtaja
pikendamise alus või § 14 lõikes 5 sätestatud väljasaatmise peatamise alus.
40
6. peatükk
Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalase sotsiaalsed
õigused ja kohustused
§ 91. Vastuvõtmise korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse saaja ja ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalane (edaspidi
käesolevas peatükis kaitse saaja) võib majutuskohas viibida kuni kohaliku omavalitsuse
üksusesse elama asumiseni.
(2) Sotsiaalkindlustusamet toetab kaitse saaja lahkumist rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusest ning asumist kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades kaitse saaja
terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid asjaolusid,
sealhulgas töötamis- ja elamisvõimalusi. Kaitse saaja osaleb talle sobiva elukoha otsimisel.
(3) Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse asumise
nelja kuu jooksul alates välismaalasele rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse alusel elamisloa
andmise päevast.
(4) Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja lahkumise rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusest ning osutab vajaduse korral temale kaasabi:
1) eluaseme leidmisel;
2) tõlketeenuse saamisel;
3) tema õiguste ja kohustuste kohta teabe saamisel;
4) muude küsimuste lahendamisel ja teenustele suunamises.
(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib kohaliku omavalitsuse üksusega või eraõigusliku juriidilise
isikuga halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle käesoleva paragrahvi lõikes 4
loetletud teenuste osutamiseks.
(6) Vastavad kulud kandnud kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele
isikule kaetakse riigieelarvest järgmised kulud:
1) kaitse saaja kasutusse antava eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega
seotud kulud esimese nelja kuu jooksul pärast kaitse saamist;
2) kaitse saajale võimaldatava tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kulude katmise perioodi võib pikendada kohaliku
omavalitsuse üksuse või eraõigusliku juriidilise isiku põhjendatud taotluse alusel.
(8) Kaitse saaja, kes keeldub temale kohaliku omavalitsuse üksuses leitud elukohta elama
asumast, peab ise otsima elukoha ja kandma sellega seotud kulud. Kaitse saajale võimaldatakse
majutus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses kuni kahe kuu vältel nimetatud
keeldumisest arvates, välja arvatud juhul, kui kaitse saaja ei tegele endale elukoha otsimisega.
(9) Kui kaitse saajal oli ajal, kui ta kasutas käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud abi, piisavalt
rahalisi vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud vastavad kulutused
hüvitama.
§ 92. Kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel tekkinud kulude
katmise määrad
41
Kaitse saajale osutatud teenuste kulude katmisel kohaliku omavalitsuse üksusele või
eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse järgmistest määradest:
1) eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu – kuni 6
toimetulekupiiri määra leibkonna kohta;
2) tõlketeenuse kulu – kuni 8 toimetulekupiiri määra inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri
määra leibkonna kohta.
§ 93. Kaitse saaja kohustused
Kaitse saaja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama
põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti
ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
§ 94. Kaitse saaja sotsiaalsed õigused
Kaitse saajal on Eestis elamise ajal õigus haridusele, töötamisele, sotsiaalkindlustushüvitistele,
toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele samadel õigusaktides sätestatud
alustel nagu Eesti kodanikul.
7. peatükk
Kohanemisprogramm
§ 95. Kohanemisprogrammi eesmärk
Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemist ning
eesti keele omandamist.
§ 96. Kohanemisprogrammi korraldamine
(1) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sh kohanemise ja keeleõppe
toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
(2) Käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalasele ei korraldata
kohanemisprogrammi tegevusi, kui see ei ole massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras objektiivse takistuse tõttu võimalik.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega välismaalase kohanemisprogrammi,
kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra.
§ 97. Järelevalve
Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud
sihtasutuse üle.
§ 98. Välismaalase osalemine kohanemisprogrammis
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema rahvusvahelise kaitse
taotleja, välja arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse
piirimenetluses.
42
(2) Kultuuriministeerium suunab välismaalaste seaduse § 1211 lõike 1 alusel
kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või ajutine
kaitse.
(3) Kultuuriministeeriumil on õigus välismaalast teavitada kohanemisprogrammis osalemise
kohustusest.
§ 99. Kohanemisprogrammi sisu
(1) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse taotlejale koosneb sisseelamise
teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest.
(2) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saajatele koosneb rahvusvahelise kaitse
teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme õppest.
(3) Kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ja eesti
keele A1-taseme õppest.
(4) Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
välismaalane, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.
(5) Kui käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane on läbinud
kohanemisprogrammi keeleõppe või kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest
või välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus täiendavalt
osaleda samal tasemel kohanemisprogrammi keeleõppes.
§ 100. Kohanemisprogrammi läbimine
(1) Töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja
2 nimetatud välismaalane on kohustatud läbima kohanemisprogrammi käesoleva seaduse § 96
punkti 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud ulatuses ja korras.
(2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline kohanemisprogrammi täielikult
läbima, osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema
terviseseisund võimaldab.
§ 101. Kohanemisprogrammi kulude hüvitamine
(1) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt või rahvusvahelise kaitse saajalt võib nõuda temale
keeleõppe osutamiseks kulunud summade hüvitamist, kui ta ei ole elamisloa kehtivusaja lõpuks
omandanud keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset:
1) ajutise kaitse saaja puhul vähemalt A1 ajutise kaitse kohaldamise kehtivusaja jooksul, kuid
hiljemalt kolme aasta jooksul ajutise kaitse saamisest arvates;
2) rahvusvahelise kaitse saaja puhul vähemalt B1 viie aasta jooksul rahvusvahelise kaitse
saamisest arvates.
(2) Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille
alusel tuleb välismaalasel õppekulud hüvitada. Keeleõppekulude teatis on
täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
§ 102. Kohanemisprogrammi korraldamise andmete töötlemine
43
Kohanemisprogrammi korraldamise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel
asutatud kohanemisprogrammi andmekogus. Kohanemisprogrammi suunamise ja selles
osalemise andmeid töödeldakse rahvusvahelise kaitse andmise registris.
8. peatükk
Rahvusvahelise kaitse andmise register
§ 103. Rahvusvahelise kaitse andmise registri eesmärk
Rahvusvahelise kaitse andmise registri (edaspidi käesolevas peatükis register) eesmärk on
tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende ja
nende perekonnaliikmete esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu.
§ 104. Registri andmed ja nende töötlemine
(1) Registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise varjupaiga süsteemi õigusaktis, muus Euroopa
Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesande täitmiseks
töödeldakse registris ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud elamisloa ja selle
pikendamise või kehtetuks tunnistamise, rahvusvahelise kaitse ning välismaalase Euroopa
Liidu liikmesriigile üleandmise menetluse kohta ja menetluses antud haldusakti ja sooritatud
toimingu kohta ning taustakontrolli, kinnipidamise ja kohanemisprogrammiga seotud toimingu
kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) andmed välismaalase pseudonüümide ja eelmiste nimede kohta;
3) andmed välismaalase eelmiste kodakondsuste kohta;
4) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus või rahvusrühm ja keeleoskus;
5) välismaalase sõrmejälgede ja näokujutise andmed või teave andmete võtmise võimatuse
kohta;
6) isikut tõendava dokumendi andmed;
7) välismaalase perekonnaseisuandmed;
8) välismaalase eluloolised andmed;
9) välismaalase terviseandmed;
10) välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
11) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;
12) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
13) välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed;
14) välismaalase usuline kuuluvus;
15) välismaalase organisatsiooni kuulumise andmed;
16) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;
17) andmed välismaalase päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis
viibimise kohta;
18) välismaalase Eestis elavate perekonnaliikmete, muude sugulaste ja tuttavate üldandmed,
sünnikoht ja perekonnaseisuandmed, seos välismaalasega ning legaalse sissetuleku andmed,
kui välismaalane on taotlenud luba tema juures menetluse ajal elada;
19) välismaalase teises Euroopa Liidu liikmesriigis elavate perekonnaliikmete üldandmed,
sünnikoht ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega;
20) andmed rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas varasemate või muude kaitsetaotluste
kohta;
21) andmed rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuse kohta, sealhulgas isikliku vestluse
protokoll, stenogramm ja helisalvestis;
44
22) elamisloa taotlemise põhjus ning välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed teises
riigis;
23) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või
julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises
operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis
või üksuses teenimise ja töötamise andmed;
24) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise
andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,
tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või
sõjakuriteo toimepanemise andmed;
25) välismaalase esindaja üldandmed;
26) välismaalase majutamise aeg ja koht;
27) andmed käesoleva seaduse § 60 lõike 2 või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud liikumisvabaduse
piirangu ja kinnipidamise alternatiivi ning selle vaidlustamise kohta;
28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artiklites 12 ja 14–18 nimetatud
andmed taustakontrolli läbiviimise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise kohta;
29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 artikli 3 lõikes 2, artikli 13
lõikes 1 ning artiklis 25 nimetatud isikuandmed ning teave, mis võimaldab isiku andmete
võrdlemist ja isiku tuvastamist;
30) välismaalase kinnipidamisega seotud andmed, sealhulgas kinnipidamise koht, õiguslik ja
faktiline alus, aeg, kinnipidamiseks loa andnud kohtu nimetus ja kohtulahendi kuupäev ning
andmed kinnipidamise vaidlustamise kohta;
31) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed;
32) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed;
33) muu välismaalasega või tema taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab
vajalikuks esitada.
(2) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse
§ 155 tähenduses võib töödelda isiku üldandmeid ja biomeetrilisi andmeid, mis on kantud
registrisse.
(3) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 105. Registri põhimäärus
(1) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(3) Registri andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad
sätestatakse registri põhimääruses.
(4) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised
andmed kustutatakse registrist viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
45
(5) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib registri andmed käesoleva seaduse § 104
lõikes 1 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks
andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse
olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.
9. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 106. Riiklik järelevalve
(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida, kas
rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulane, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja
perekonnaliige viibib, elab ja töötab Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele
ning täidab käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi.
(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku
järelevalvet rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja
ja perekonnaliikme Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle julgeolekuasutuste
seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
§ 107. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja, rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja,
perekonnaliikme, ümberpaigutatava, ümberasustatava ja teisele liikmesriigile üleantava
välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle järelevalve teostamisel, VSS-i
korras kinnipidamise korraldamisel ning rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes taustakontrolli
tegemisel võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õigustikus ja
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
(3) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on
põhjendatud kahtlus, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase eeldatava
ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ning muud meetmed on
ammendunud.
(4) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
10. peatükk
Rakendussätted
§ 108. Varem esitatud taotluste ja avalduste läbivaatamine
Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud taotlused ja avaldused vaadatakse läbi taotluse või
avalduse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
§ 109. Paragrahv 98 lõike 2 kohaldamise erisus
46
Kuni kohanemisprogrammi andmekogu kasutuselevõtmiseni suunab käesoleva seaduse § 98
lõikes 2 nimetatud isiku kohanemisprogrammis osalema Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 110. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-s 491 tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema Euroopa Liidu kodaniku
ja tema perekonnaliikme, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud või kellele on antud
elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud.
(2) Kultuuriministeeriumil on õigus käesolevaga paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitada
kohanemisprogrammis osalemisest.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kohanemisprogrammi,
kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra
Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele, kes on omandanud elamisõiguse või
kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud.
(4) Kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmeid töödeldakse välismaalaste
seaduses sätestatud alusel asutatud elamislubade ja töölubade registris. Kohanemisprogrammi
korraldamise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud kohanemisprogrammi
andmekogus.
(5) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sh kohanemise ja keeleõppe
toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.“;
2) paragrahvi 491 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema Euroopa Liidu kodaniku ja
tema perekonnaliikme, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud või kellele on antud
elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud.“;
3) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
sihtasutuse üle.“.
§ 111. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 126 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tähtajal.“;
2) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
47
„(6) Esialgse õiguskaitse taotlemisel ja lahendamisel välismaalase õiguse kohta Eestis viibida
kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ei
ole sätestatud teisiti.“.
§ 112. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pagulase reisidokument antakse Eestis pagulasstaatust omavale välismaalasele.
(2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse kaitsele, kui
seaduses või välislepingus ei sätestata teisiti.“.
§ 113. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduse § 452 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4“
tekstiosaga „Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 233 lõike 4 või välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 72 lõike 2 või § 73 lõike 6“.
§ 114. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadustiku 33. peatükki muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„33. peatükk
EUROOPA LIIDU INFOSÜSTEEMIDE ANDMED
§ 12619. Euroopa Liidu infosüsteemide andmete töötlemine
(1) Menetleja võib teha päringu Eurodac-süsteemi kontrolliasutusele ning Euroopa reisiinfo ja
-lubade süsteemi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi või viisainfosüsteemi kesksele
juurdepääsupunktile, kui infosüsteemist andmete saamine on vajalik kriminaalmenetluse
eesmärgi saavutamiseks.
(2) Euroopa Liidu infosüsteemide andmeid on lubatud töödelda üksnes käesoleva seadustiku
§ 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul.“;
2) seadustiku 34. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 115. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 762 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Välisluureamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 9
lõikes 2 nimetatud asutus, kelle ülesanne on teha päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise
süsteemi.“;
48
2) paragrahvi 765 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2018/1240 artikli 13 lõikes 4 nimetatud asutused, kellel on juurdepääs Euroopa reisiinfo
ja -lubade süsteemile.“;
3) seadust täiendatakse 27. ja 28 peatükiga järgmises sõnastuses:
„27. peatükk
JUURDEPÄÄS EURODAC-SÜSTEEMILE
§ 769. Eurodac-süsteemi kontrolliasutuse ülesanded ning õigus saada õiguskaitse eesmärgil
Eurodac-süsteemist andmeid
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358,
millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada
tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja
nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate
riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide
õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega
õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid
(EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024), artikli 6 lõike 1 alusel sama artikli
lõikes 2 nimetatud kontrolliasutuse ülesandeid.
(2) Eurodac-süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619
lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise
kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise
kõrvaldamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning
Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada
Eurodac-süsteemi kontrolliasutuselt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid.
28. peatükk
JUURDEPÄÄS VIISAINFOSÜSTEEMILE
§ 770. Viisainfosüsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning õigus saada õiguskaitse
eesmärgil viisainfosüsteemist andmeid
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikide vahelist teabevahetust
lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.08.2008, lk 60–81), artikli 3 lõigetes 1–
2 nimetatud keskse juurdepääsupunkti ülesandeid.
(2) Viisainfosüsteemi andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619
lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise
kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise
kõrvaldamiseks.
49
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet,
Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada
viisainfosüsteemi andmeid.“.
§ 116. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 117. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 910 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§14 lõike 12“ tekstiosaga „§ 28 lõike 4“;
2) paragrahvi 111 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kolmanda riigi kodanikul, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse
sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset või ajutise kaitse alusel
elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast rahvusvahelise kaitse taotluse või ajutise kaitse
alusel elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitamist. Rahvusvahelise kaitse taotlejal
ei lubata Eestisse siseneda, kui tema taotlust vaadatakse läbi piirimenetluses Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine
menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL) (ELT L, 2024/1348,
22.05.2024) artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel.“;
3) paragrahvi 112 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 118. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1421 lõike 1 punktis 81 ja § 144 lõike 1 punktis 16, lõike 6 punktis 42 ja lõikes 7
asendatakse tekstiosa „§ 73 lõike 5 punktides 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 91 lõikes 6“;
2) paragrahvi 144 lõike 1 punktis 16, lõike 6 punktis 42 ja lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 73
lõike 31“ tekstiosaga „§ 91 lõike 5“.
§ 119. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõikes 33 asendatakse tekstiosa „§ 11 lõike 8“
tekstiosaga „§ 53 lõike 4“.
§ 120. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
Töövõimetoetuse seaduse § 2 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „rahvusvahelise kaitse,
sealhulgas ajutise kaitse saaja või“.
§ 121. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
50
1) paragrahvi 82 lõikest 1 ja § 1004 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „Siseministeeriumi
valitsemisala“;
2) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni
välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse mõistes.“;
3) paragrahv 1211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on
antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud.
(2) Kultuuriministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitada
kohanemisprogrammis osalemisest.“;
4) paragrahvi 1211 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on
antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud.“;
5) seaduse 3. peatüki 1. jao 5. jaotise 1. alljaotist täiendatakse §-ga 2121 järgmises sõnastuses:
„§ 2121. Julgeolekuasutuse pädevus
Julgeolekuasutus võib tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise,
pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise menetluses või menetluse algatamiseks
anda Politsei- ja Piirivalveametile hinnangu välismaalase kujutatava ohu kohta riigi
julgeolekule.“;
6) paragrahvi 219 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tähtajalise elamisloa taotluse võib jätta läbi vaatamata:
1) kui Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 402 lõike 1 alusel andnud hinnangu
välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta;
2) kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse mõistes.“;
7) paragrahvi 2231 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega välismaalase kohanemisprogrammi,
kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra.
(2) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sh kohanemise ja keeleõppe
toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.“;
8) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
sihtasutuse üle.“;
51
9) seadust täiendatakse paragrahviga 2232 järgmises sõnastuses:
„§ 2232. Kohanemisprogrammi andmekogu
(1) Kohanemisprogrammi andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) eesmärk
on töödelda Euroopa Liidu kodaniku seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse ja käesoleva seaduse alusel kohanemisprogrammi subjektide andmeid
kohanemisprogrammi korraldamiseks ja läbiviimiseks ning teenuse õigeaegseks pakkumiseks.
(2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks töödeldakse
andmekogus järgmisi andmeid:
1) koolituste ja muude kohanemisteenuste andmed;
2) teenusepakkujate andmed;
3) kohanemisprogrammi subjekti üldandmed, hariduse andmed, keeleoskus, elamisloa või
elamisõiguse andmed ning teave individuaalsete asjaolude kohta, mis mõjutavad
kohanemisprogrammis osalemise ulatust ja viisi;
4) kohanemisprogrammi suunamise, teenustes osalemise ja tulemuste andmed.
(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete täpsemad säilitustähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(4) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Kohanemisprogrammi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
(6) Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik
juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab
halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist,
korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
(8) Kohanemisprogrammi andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 15 aastat alates
andmete andmekogusse kandmisest. Andmete täpsemad säilitustähtajad kehtestatakse
andmekogu põhimääruses.“;
10) paragrahvi 232 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:
„(23) Kui rahvusvahelise kaitse saaja on viibinud teises liikmesriigis ebaseaduslikult, ei
arvestata eelneva Eestis elamise aja hulka seda Eestis elamise perioodi, mis eelnes teises
liikmesriigis ebaseaduslikule viibimisele. Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas lõikes
sätestatust teha erandeid humaansetel põhjustel.“;
52
11) seaduse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotist täiendatakse §-ga 2441 järgmises sõnastuses:
„§ 2441. Julgeolekuasutuse pädevus
Julgeolekuasutus võib pikaajalise elaniku elamisloa andmise, andmisest keeldumise,
taastamise, taastamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise menetluses või menetluse
algatamiseks anda Politsei- ja Piirivalveametile hinnangu välismaalase kujutatava ohu kohta
riigi julgeolekule.“;
12) paragrahvi 247 senine sõnastus loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
„(2) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni välismaalane on
rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.“;
13) paragrahvi 270 lõikes 5 asendatakse sõna „Kaitsepolitseiamet“ sõnaga „Julgeolekuasutus“.
§ 122. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõna
„alusel“ sõnadega „või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada“.
§ 123. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse välismaalase väljasõidukohustuse kindlakstegemist
ning sätestatakse välismaalase suhtes väljasõidukohustuse ning sissesõidukeelu kohaldamise
alused ja kord.“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva seadusega reguleeritakse välismaalasele taustakontrolli tegemist ja piiril
toimuvat väljasõidukohustuse menetlust ulatuses, mis ei ole reguleeritud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse
kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ)
nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,
22.05.2024);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril
toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349,
22.5.2024).“;
3) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „alaealine“ sõnaga „välismaalane“;
4) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga
„välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 15 saatjata alaealise välismaalase
esindaja määramisele ning käesolevas seaduses reguleeritud menetlusele“;
5) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
53
6) seadust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses:
„§ 14. Alaealise vanuse määramine
(1) Kui Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil tekib põhjendatud kahtlus
välismaalase vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, võidakse välismaalase, tema eestkostja
või eestkostja ülesandeid täitva isiku nõusolekul teha meditsiinilised uuringud välismaalase
vanuse kindlaksmääramiseks.
(2) Kui välismaalane keeldub mõjuval põhjusel meditsiinilistest uuringutest vanuse
kindlaksmääramiseks, loeb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet isiku täisealiseks,
välja arvatud juhul, kui isik on ilmselgelt alaealine.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teavitab välismaalast ja eestkostjat või
eestkostja ülesandeid täitvat isikut Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
meditsiinilistest uuringutest, nende teostamise viisist ning kaasneda võivatest tagajärgedest, kui
välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest.
(4) Välismaalase käsitlemise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet.
(5) Vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos haldusaktiga või sooritatud
toiminguga, mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.“;
7) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna „Eestist“ sõnadega „Eestist või, kui see on
asjakohane, teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt“;
8) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arvud „18, 19, 21–25, 28“ arvudega „19, 21–23“;
9) paragrahvi 62 lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „Käesoleva seaduse § 154 lõikes 1
nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“;
10) paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 66. Riigi õigusabi taotlemine ja andmine
(1) Välismaalasel on õigus taotleda riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras
sisenemiskeelu otsuse, lahkumisettekirjutuse, lahkumisettekirjutuses kohaldatud
sissesõidukeelu, kinnipidamise või väljasaatmisega seotud otsuse vaidlustamiseks.
(2) Riigi õigusabi taotluse võib esitada inglise keeles.
(3) Riigi õigusabi taotlusele tuleb lisada vaidlustatav otsus.
(4) Välismaalasele ei anta riigi õigusabi, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024) artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimus. Riigi
õigusabi andmisest keeldumise määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
54
(5) Ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasele võib anda riigi õigusabi väljasaatmise või
lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks, kuni halduskohus on teinud otsuse, millega
välismaalase esitatud kaebus on jäetud rahuldamata.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust vaidlustab välismaalane, kellele on
tehtud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 16 lõike 2 punktis 2 nimetatud
otsus, kohaldatakse talle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tasuta õigusabi
kohta sätestatut.“;
12) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 68. Välismaalase põgenemise oht
Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:
1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu
liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse
vabatahtliku täitmise tähtaega;
2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis
viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse
või isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses;
4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo,
mille eest on talle mõistetud vangistus;
5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid või muid
seadusest tulenevaid kohustusi;
6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või
haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita;
7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja
jooksul;
8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole
saanud luba või õigust Eestis viibida;
9) välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast või teisest Schengeni konventsiooni
või Euroopa Liidu liikmesriigist;
10) välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele;
11) välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda;
12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete andmisest või takistab muul viisil käesoleva
seaduse alusel menetluse läbiviimist;
13) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.“;
13) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks;
14) seadust täiendatakse §-ga 610 järgmises sõnastuses:
„§ 610. Esialgse õiguskaitse kohaldamine
(1) Välismaalane võib väljasaatmise peatamiseks või keelamiseks esitada halduskohtule
esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(2) Kui kohus ei anna rahvusvahelise kaitse taotlejale õigust Eestis viibida välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, tühistab kohus omal algatusel esialgse
õiguskaitse määruse, millega välismaalase väljasaatmine peatati.
55
(3) Kohus võib ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase väljasaatmise peatada, kuni
halduskohus on otsusega jätnud välismaalase esitatud kaebuse rahuldamata.
(4) Kohus võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel teha samas määruses otsuse välismaalasele
riigi õigusabi andmise kohta, arvestades käesoleva seaduse § 66 lõiget 5.“;
15) seadust täiendatakse §-dega 611 ja 612 järgmises sõnastuses:
„§ 611. Välismaalase kaasaaitamiskohustus
(1) Välismaalane on kohustatud kaasa aitama käesolevas seaduses sätestatud menetluste
läbiviimisele, sealhulgas:
1) andma suulisi ja kirjalikke andmeid ning seletusi isiku tuvastamiseks, isikusamasuse
kontrollimiseks ja kodakondsuse kindlaks tegemiseks;
2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad
menetluse läbiviimisel tähtsust, sealhulgas reisidokumendi või selle koopia;
3) võimaldama biomeetriliste andmete võtmist;
4) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele, sealhulgas esitama
vajaduse korral kolmanda riigi pädevale asutusele reisidokumendi taotluse ja tegema
dokumendi saamiseks vajalikud toimingud;
5) viibima menetluse ajal Eestis ja täitma talle järelevalvemeetmega või kutses pandud
kohustust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kaasaaitamiskohustust
kohaldatakse ka välismaalase esindajale.
§ 612. Rahvusvaheline koostöö
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
taotleda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 13.11.2019, lk 1–
131), sätestatud alustel ja korras.
(2) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha
lahkumisettekirjutust, muuta lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse tähtaega,
kohustada välismaalast järgima järelevalvemeetmeid, peatada väljasaatmist või jätta
väljasaatmine kohaldamata.
(3) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnik võib rakendada riikliku järelevalve
meetmeid ja vahetut sundi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras, kui välislepingust
või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.
(4) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata
viibimisaluseta riigis viibiva välismaalase väljasõidukohustuse menetlusse teise riigi
territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused
välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.“;
16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:
„11. peatükk
56
VÄLJASÕIDUKOHUSTUSE KINDLAKSTEGEMINE, TAUSTAKONTROLL JA
SISENEMISKEELD
1. jagu
Väljasõidukohustuse kindlakstegemine
§ 613. Välismaalase kinnipidamine väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata
kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise
seaduslikke aluseid.
(2) Kinnipidamine peab olema proportsionaalne kinnipidamise eesmärgiga ning kinnipidamisel
peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vabastab välismaalase viivitamata, kui
kinnipidamise alus on ära langenud.
(4) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase väljasõidukohustuse
kindlakstegemisel kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid käesolevas seaduses sätestatud
alusel ja korras.
§ 614. Välismaalase kinnipidamise tingimused
(1) Käesoleva seaduse § 613 lõike 1 alusel võib välismaalast väljasõidukohustuse
kindlakstegemiseks kinni pidada politsei ametiruumis, arestimajas, vangla nõusolekul vanglas
või kinnipidamiskeskuses. Välismaalase kinnipidamisel:
1) hoitakse eraldi meessoost ja naissoost kinnipeetavaid;
2) eraldatakse välismaalane vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast
vahistatust ja aresti kandvast isikust;
3) majutatakse kokku perekonnaliikmed.
(2) Vanglasse ei paigutata perekonnaliikmeid ja haavatavaid isikuid.
(3) Arestimajja või vanglasse paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse
vangistusseaduses arestimajas või vanglas kinnipidamise kohta sätestatut.
Kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse käesolevas
seaduses kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kohta sätestatut.
(4) Välismaalase kinnipidamisel tagatakse talle vähemalt:
1) vältimatu arstiabi;
2) toitlustamine;
3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
4) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega.
2. jagu
Taustakontroll ja sisenemiskeelu otsus
57
§ 615. Välismaalase taustakontroll
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb välismaalase suhtes taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1356 sätestatud korras.
(2) Taustakontrolli läbiviimisel on Politsei- ja Piirivalveametil õigus välismaalase suhtes
kohaldada käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid käesoleva seaduse
51 peatükis sätestatud alusel ja korras.
(3) Kui riiki mittelubatud välismaalane ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse sooviavaldust,
kohaldatakse tema kinnipidamisele ja talle teenuste osutamisele käesolevas seaduses
viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase kinnipidamise ja teenuste osutamise kohta
sätestatut.
(4) Välismaalase suhtes, keda kinni ei peeta ja kes ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse
sooviavaldust, kohustab Politsei- ja Piirivalveamet otsusega järgima käesoleva seaduse § 10
lõikes 2 nimetatud järelevalvemeetmeid, et hoida ära põgenemise ohtu.
§ 616. Sisenemiskeelu otsus
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele,
Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77,
23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel Eestisse siseneda ning teeb tema kohta
sisenemiskeelu otsuse, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni kehtestav õigusakt.
(3) Sisenemiskeelu otsuse tegemisel peab haldusorgan arvestama käesoleva seaduse §-s
171 sätestatut.
(4) Sisenemiskeelu otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise
päevast arvates. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
(5) Kui välismaalasele on sisenemiskeelu otsus tehtud koos otsusega rahvusvahelise kaitse
taotluse kohta, kohaldatakse sisenemiskeelu otsuse vaidlustamisele ja õigusabi andmisele
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-des 16 ja 41 sätestatut.
(6) Sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei peata tema väljasaatmist ega anna alust
välismaalast Eestisse lubada.
(7) Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase käesoleva
seaduse §-s 23 sätestatud korras kinni.
(8) Välismaalase kinnipidamise korral arvestab Politsei- ja Piirivalveamet haavatava isiku
erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist
võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse tervise seisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu.
(9) Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel võib välismaalase kinnipidamise tähtaega pikendada
nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks välismaalase kinnipidamise päevast arvates.
58
(10) Välismaalase kinnipidamisele ja kinnipidamistaotluse läbivaatamisele kohaldatakse
käesoleva seaduse paragrahvides 231–233 sätestatut.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada ka
välismaalase suhtes, kes on vahetult tabatud välispiiri ebaseaduslikul ületamisel.
(12) Välismaalasele, keda ei saa tagasi saata riiki, kust ta Eestisse sisenes, tehakse
lahkumisettekirjutus, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(13) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teeb välismaalasele
lahkumisettekirjutuse, kaotab talle varem väljastatud sisenemiskeelu otsus kehtivuse.“;
17) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestist lahkuda“ sõnadega „Eestist või, kui see
on asjakohane, ka teiste Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriikide
territooriumilt lahkuda“;
18) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui välismaalasel, kelle suhtes kohaldatakse piiril toimuvat väljasõidukohustuse
menetlust, on kehtiv reisidokument, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet
välismaalase taotlusel teha otsuse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja andmise
kohta, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1349 sätestatut.“;
19) paragrahvi 72 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „§ 282 lõikes 1 või 11 sätestatud riiki
mittelubamise otsus“ tekstiosaga „§ 616 lõikes 1 või 2 sätestatud sisenemiskeelu otsus“;
20) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Välismaalasele, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus avaliku korra või riigi julgeoleku
huvides, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu kümneks aastaks
lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.“;
21) paragrahvi 10 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ettekirjutuse ettevalmistamise ja täitmise tagamine“;
22) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vältimiseks“ sõnadega „või juhul, kui
välismaalase kinnipidamine tema väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks
käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud alusel ei ole proportsionaalne,“;
23) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet kohustab välismaalast, kelle suhtes
kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1349, elama kindlaks
määratud asukohas, välja arvatud juhul, kui see kohustus on välismaalasele pandud juba
rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel ning tema majutuskoht ei ole muutunud.“;
24) paragrahvi 12 lõiget 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
59
„(9) Saatjata alaealisele välismaalasele osutab tema Eestis viibimise ajal Sotsiaalkindlustusamet
asendushooldusteenust, mis hõlmab vähemalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud teenuseid.“;
25) paragrahv 121 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Välismaalane, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus koos välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse alusel tehtud otsusega, võib lahkumisettekirjutuse või selles kohaldatud
sissesõidukeelu peale esitada kaebuse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses
sätestatud tähtajal ja korras.“;
27) paragrahvi 132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 132. Välismaalasele osutatavad teenused
(1) Kui Eestis viibimisaluseta viibival välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid,
võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldada välismaalase majutamise, kui
see on vajalik humaansetel kaalutlustel või haavatava isiku kaitseks ning kui välismaalane ei
saa kasutada majutusvõimalust mujal.
(2) Välismaalasel on õigus vältimatule sotsiaalabile sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud
korras.
(3) Välismaalasele, kes on eelnevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset, võib jätkata
majutusteenuse osutamist rahvusvahelise kaitse menetluses määratud majutuskohas
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.
(4) Välismaalase, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1349 sätestatud tagasisaatmise piirimenetlust, majutamisele kohaldatakse välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatut.
(5) Välismaalase majutamisel arvestatakse välismaalase perekonnaelu kaitset ja lapse parimaid
huve.
(6) Välismaalasel on õigus vältimatule arstiabile. Vajaduse korral osutatakse talle vajalikud
tervishoiuteenused käesoleva seaduse § 269 lõikes 7 kehtestatud ulatuses kinnipidamiskeskuse
ravipunkti kaudu.
(7) Õppimiskohustuslikule välismaalasele tagatakse juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale.“;
28) paragrahv 133 tunnistatakse kehtetuks;
29) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
VÄLJASAATMISE TÄIDEVIIMINE“;
30) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:
60
„(23) Välismaalane, kelle suhtes on Eesti kohaldanud sissesõidukeeldu, saadetakse välja ilma
lahkumisettekirjutust tegemata, kui välismaalane on Eestisse uuesti sisenenud sissesõidukeelu
kehtivusaja jooksul ja sissesõidukeelu kehtivusaega pole kehtetuks tunnistatud, tühistatud või
peatatud.
(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatut ei kohaldata, kui välismaalasele on kohaldatud
sissesõidukeeldu karistusseadustiku alusel ja välismaalasele mõistetud karistus tuleb täitmisele
pöörata.
(25) Lahkumisettekirjutuse võib jätta tegemata välismaalasele, kes on Eestisse ebaseaduslikult
sisenenud teise Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt ja see
liikmesriik võtab ta vastu kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt.“;
31) paragrahvi 14 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „ettekirjutus“ sõnadega
„väljasõidukohustuse pannud haldusakt“;
32) paragrahvi 14 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõnad „lahkumisettekirjutuse sundtäitmise“
sõnaga „väljasaatmise“;
33) paragrahvi 14 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) kui välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud teise ja järgneva
korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel.“;
34) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Välismaalase väljasaatmisel koostab väljasaatmist korraldav haldusorgan sundtäitmise
toimingu protokolli, välja arvatud lahkumisettekirjutuse tegemisel käesoleva seaduse § 73
lõikes 5 sätestatud juhul.“;
35) paragrahvid 141, 15, 153, 154 ja 19–192 tunnistatakse kehtetuks;
36) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
KINNIPIDAMISTAOTLUSE LÄBIVAATAMINE JA KINNIPIDAMISKESKUSESSE
PAIGUTAMINE“;
37) paragrahvi 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamine ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib viibimisaluseta Eestis viibivat
välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ja käesoleva seaduse § 231 lõikes 1
või 2 nimetatud asutuses kinni pidada kuni 48 tundi, kui käesolevas seaduses sätestatud
järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada tema väljasõidukohustuse
ettevalmistamiseks või selle täitmiseks. Kinnipidamine peab olema proportsionaalne
kinnipidamise eesmärgiga ja igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud oluliste asjaoludega.
(2) Välismaalast võib kinni pidada järgmistel alustel:
1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;
61
2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;
3) põgenemise ohu esinemine;
4) välismaalane takistab või väldib väljasõidukohustuse menetluse läbiviimist;
5) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust;
6) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine
vastuvõtvast või transiidiriigist viibib;
7) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine;
8) välismaalane saadetakse välja teise Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriiki
või kiirmenetluse raames kolmandasse riiki tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt;
9) sisenemiskeelu otsuse täitmine;
10) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 65 lõike 2 punkti 4 alusel kinni
peetud välismaalase väljasõidukohustuse täitmine.
(3) Kui välismaalast on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1
nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks
Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohta kuni neljaks
kuuks.
(4) Kui lahkumisettekirjutus on tehtud välismaalasele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 alusel läbiviidavas piirimenetluses kinni ei peetud, võidakse tema
väljasõidukohustus täita kinnipidamise teel, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tingimused ja lõike 2 punktis 3, 4 või 7 sätestatud alus.
(5) Halduskohus annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel loa välismaalase
kinnipidamiseks Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti määratud
kinnipidamiskohas kuni neljaks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid
ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema proportsionaalne kinnipidamise
eesmärgiga ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
(6) Kui halduskohus on andnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel
loa sellise välismaalase kinnipidamiseks, kelle rahvusvahelise kaitse menetlus on lõpliku
otsusega lõppenud või kellel ei ole õigust Eestis lõpliku otsuse tegemiseni viibida, ning Politsei-
ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tingimused ja lõikes 2 sätestatud alus välismaalase kinnipidamiseks tema
väljasaatmise eesmärgil, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalast
väljasaatmise eesmärgil kinni pidada loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni.
(7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kinnipidamiseks loa saamise
taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu.“;
38) seadust täiendatakse §-dega 231–233 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise koht ja tingimused
(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase paigutada politsei arestimajja või teise
kinnipidamiskohta, kui tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik
kinnipeetavate arvu ettenägematu kasvu tõttu või see on vajalik turvalisuse või tervisekaitse
kaalutlustel.
62
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peab tagama välismaalasele vähemalt
järgmiste teenuste osutamise:
1) tervisekontroll ja vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavus käesoleva seaduse § 269 lõike 7
alusel kehtestatud ulatuses;
2) toitlustamine;
3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
4) vajaduse korral käesoleva seaduse alusel tehtavas menetlustoimingus keeleabi andmine;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega;
6) välismaalase soovi korral suhtlemise ja kokkusaamise võimaldamine käesoleva seaduse
§ 2610 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuga, kui ei esine käesolevas seaduses sätestatud alust
kokkusaamine keelata.
(4) Kui välismaalane paigutatakse vangla nõusolekul vanglasse või arestimajja, eraldatakse ta
vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast vahistatust ja aresti kandvast
isikust. Vanglasse või arestimajja paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse
vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades
käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul majutatakse perekonnaliikmed kokku.
Alaealise välismaalase suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 265 lõigetes 4, 7 ja 8 sätestatut.
§ 232. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
(1) Välismaalase kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku
27. peatükis sätestatud korras.
(2) Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa
objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku
27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib
kohus teha välismaalase kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.
(3) Kui välismaalane soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas kirjeldava ja
põhjendava osata määrusega, esitab kohus välismaalasele kirjeldava ja põhjendava osa esimesel
võimalusel.
§ 233. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamine hädaolukorras
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib välismaalase kinnipidamisele
kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Välismaalase kinnipidamisel massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
dokumenteeritakse kinnipidamise protokollis vähemalt iga välismaalase nimi või nimed,
kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ning põhjendus, kuupäev, kellaaeg ja koht ning
protokolli teinud haldusorgani nimetus ja ametniku nimi.
(3) Välismaalasele tagatakse vähemalt järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmine;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral keeleabi andmine käesoleva seaduse alusel tehtavates menetlustoimingutes;
63
6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega;
7) välismaalase soovi korral suhtlemine ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades
käesoleva seaduse §-s 2610 sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
8) riigi õigusabi andmine käesoleva seaduse §-s 66 sätestatu kohaselt.
(4) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed
paigutatakse esimesel võimalusel kokku, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi
kinnipidamine on vajalik teiste isikute, rahvastiku tervise, avaliku korra või riigi julgeoleku
kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral.
(5) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab
erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata
Euroopa Komisjoni.“;
39) paragrahvi 24 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „Ettekirjutuse“ sõnadega
„Väljasõidukohustuse pannud haldusakti“;
40) paragrahvi 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise tähtaja pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti taotlusel võib halduskohus pikendada
välismaalase kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks
tema kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud
alus ja lõikes 1 nimetatud tingimused.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist võib halduskohus
pikendada Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti taotlusel välismaalase
kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamise
päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 5 või 6 sätestatud alus ja
lõikes 1 nimetatud tingimused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema
kinnipidamise aega muul seadusega ettenähtud alusel.“;
41) paragrahv 264 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tervisekontrolli võib teha videosilla vahendusel, kui selleks kasutatava võrgu- ja
infosüsteemi turvalisuse tagamiseks on täidetud küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning
nende alusel kehtestatud nõuded.“;
43) paragrahvi 2610 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Politsei- ja Piirivalveametil on lubatud kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt kuulata.“;
44) paragrahv 282 tunnistatakse kehtetuks;
45) paragrahv 3311 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
64
„§ 3311. Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase biomeetriliste andmete töötlemine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võtab Eesti välispiiri ebaseaduslikult
ületanud või viibimisaluseta Eestis viibivalt vähemalt kuueaastaselt välismaalaselt
biomeetrilised andmed ja edastab need lisaks muudele nõutud andmetele Eurodac-süsteemi
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 (millega luuakse
biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi
2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja
kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli
päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja
(EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 603/2013) (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024) artiklitele 22 ja 23.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võtab biomeetrilised andmed Eestis
viibimisaluseta viibivalt välismaalaselt käesoleva seaduse § 331 lõikes 2 ja § 3316 lõikes 1
sätestatud kohustuse täitmiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida välismaalast, kelle
suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.
(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub biomeetriliste andmete esitamisest, võidakse kohaldada
vahetut sundi.
(5) Biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi
andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS).
(6) Sõrmejälgede kaardi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
46) paragrahv 3312 tunnistatakse kehtetuks;
47) paragrahvi 3314 lõiget 3 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses:
„29) välismaalase nõustamise andmed.“;
48) paragrahvi 3314 lõiget 3 täiendatakse punktidega 30–31 järgmises sõnastuses:
„30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artiklites 12 ja 14–18 nimetatud
andmed taustakontrolli läbiviimise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise kohta;
31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 artiklites 22 ja 23 nimetatud
andmed.“;
49) seadust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 3317. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida, kas välismaalane
vastab Eestisse sisenemise ja siin viibimise tingimustele ning täidab käesolevas seaduses
sätestatud kohustusi.
65
(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku
järelevalvet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud
riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 31, 44, 45, 50 ja 51
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib
kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid
kohaldamata ei ole välismaalase väljasõidukohustuse täitmine tulemuslik.
§ 3318. Välismaalase küsitlemine
Väljasõidukohustuse väljaselgitamise, ettevalmistamise ja täitmisega seotud riikliku
järelevalve teostamisel on Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil õigus
välismaalast küsitleda korrakaitseseaduses sätestatud korras, sealhulgas nõuda temalt andmeid
ja tõendeid Eestisse sisenemise ja Eestis viibimisega seotud asjaolude kohta. Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase selgitused tõlkida infotehnoloogilise
vahendiga.
§ 3319. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
(1) Väljasõidukohustuse väljaselgitamise, ettevalmistamise ja täitmisega seotud riikliku
järelevalve teostamisel on Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil õigus nõuda
välismaalaselt isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi esitamist, saada isiku
tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku
elukoha kohta, ning saada biomeetrilisi andmeid.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib isiku tuvastada või isikusamasust
kontrollida muude andmete põhjal, sealhulgas varem isiku suhtes läbiviidud menetlustes
kogutud või Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogudes töödeldavate
andmete põhjal.
(3) Välismaalane on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse
kontrollimist, sealhulgas võimaldama biomeetriliste andmete võtmist.
(4) Välismaalase isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel on Politsei- ja
Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on
eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase toimetada ametiruumi,
kui see on vajalik välismaalase isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kohustada välismaalast kinnitama
kirjalikult või elektrooniliselt isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel saadud
andmete õigsust.
§ 3320. Isiku põlvnemise tuvastamine DNA-andmete põhjal
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib võtta välismaalaselt DNA-proovi,
kui teisiti ei ole võimalik isiku põlvnemist tuvastada.
66
(2) Välismaalase DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel
kehtestatud korrast.
(3) Alaealiselt DNA-proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja
huve.
(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada vahetut
sundi.
(5) DNA-proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse
biomeetriaregistrisse.
§ 3321. Välismaalase isiku tuvastamine ja tema väljasõidukohustuse kindlakstegemine
muude tõendite alusel
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase isiku tuvastada või tema
isikusamasust kontrollida ja tema väljasõidukohustuse kindlaks teha muude talle teadaolevate
andmete põhjal, sealhulgas varem välismaalase suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või
Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogudes töödeldavate andmete
põhjal.
§ 3322. Dokumendi hoiule võtmine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase reisidokumendi ja isikut
tõendava dokumendi väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks või
täitmiseks hoiule võtta.
(2) Reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi hoiule võtmisel annab Politsei- ja
Piirivalveamet välismaalasele hoiule võetud dokumendi koopia koos märkega dokumendi
hoiule võtmise kohta.
§ 3323. Turvakontroll ja läbivaatus välismaalase kinnipidamisel
(1) Välismaalase kinnipidamisel tehakse välismaalase turvakontroll, vaadatakse läbi tema
vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka välismaalane ise korrakaitseseaduses sätestatud
korras. Seejuures on Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil õigus kohaldada
vahetut sundi.
(2) Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud
asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule.
(3) Keelatud asjad on esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada
välismaalast ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi,
politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga.
(4) Hoiule võetud vallasasi müüakse või hävitatakse korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja
korras.
§ 3324. Vahetu sunni kohaldamine
67
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmisel kasutada vahetut sundi, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud
alustel ja korras.
§ 3325. Varem tehtud toimingute arvestamine
Kui muul seaduses sätestatud juhul kohaldati välismaalase suhtes käesolevas peatükis
sätestatud erimeetmeid, võib need jätta uuesti tegemata.“.
§ 124. Riigi õigusabi seaduse muutmine
Riigi õigusabi seaduse § 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 252“ tekstiosaga „§-s 15“;
§ 125. Õiguskantsleri seaduse täiendamine
Õiguskantsleri seaduse § 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Õiguskantsler täidab sõltumatu järelevalveasutuse ülesandeid, mis on ette nähtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 (millega kehtestatakse kolmanda riigi
kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008,
(EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817) (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024) artiklis 10
ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (millega luuakse rahvusvahelise
kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL) (ELT L,
2024/1348, 22.05.2024) artikli 43 lõikes 4.“.
§ 126. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kehtetuks tunnistamine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 02.01.2025, 81) tunnistatakse
kehtetuks.
§ 127. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 12. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 123 punkt 47 jõustub üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse § 115 punkt 2 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud
otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks.
(4) Käesoleva seaduse § 110 punkt 2 ning § 121 punktid 4 ja 9 jõustuvad 2029. aasta 31.
oktoobril.
1 Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks
ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide
jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede
kandmisel (EÜT L 212, 07.08.2001, lk 12–23);
Nõukogu direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251,
03.10.2003, lk 12–18);
68
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024).
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga rakendada 14. mail 2024. aastal vastu võetud Euroopa
Liidu (edaspidi EL) rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustiku reformi.
Praegu kohaldatava EL-i rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustiku moodustab kuus EL-i
õigusakti, neist kaks on määrused ja neli on direktiivid. 2016. aastal algatatud ja 2024. aasta
juunis jõustunud ning alates 2026. aasta juunist rakendatava EL-i õigustiku reformi paketti
kuulub kümme õigusakti. Neist üheksa on määrused ja üks on direktiiv. Sealhulgas viie
õigusakti suhtes on tegemist praegu kehtivate õigusaktide muutmisega ning viie õigusakti
suhtes kehtestatakse regulatsioon esimest korda.
Kõik Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohad reformi eelnõude suhtes on läbirääkimiste
käigus saavutatud.
Reformi peamised eesmärgid on:
1) kindlamad EL-i välispiirid;
2) kiire, efektiivne ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse menetlus ja tagasisaatmise menetlus ning
3) liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal.
Kuna mitmete EL-i direktiivide asemel kehtestatakse otsekohaldatavad määrused ning Eesti
õigusesse tuleb üle võtta üks uuendatud direktiiv, siis on vältimatult vajalik korrastada kehtivaid
Eesti rahvusvahelise kaitse ja rände haldamist reguleerivaid õigusnorme. Nimetatud
õigusnormid on koondatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse (edaspidi
VRKS). Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus VRKS-i terviktekst.
Eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide
tulemuslik rakendamine Eestis, et muuta rahvusvahelise kaitse menetlused kiiremaks,
õiglasemaks ja läbipaistvamaks, tõkestada efektiivsemalt Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse
süsteemi kuritarvitamist, kaitstes samal ajal taotlejate põhiõigusi ning liikmesriikide
julgeolekut ja avalikku korda.
Eelnõuga tagatakse vastavus uue EL-i rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustikuga viisil,
mis tõhustab rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvate ametiasutuste tööprotsesse
ning optimeerib töökoormust.
Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju Eesti julgeolekule, siseturvalisusele,
riigiasutuste töökorraldusele ja isikuandmete töötlemisele. Muudatustega kaasneb
riigiasutustele ajutine töökoormus, sest töötamise viisid muutuvad. Muudatustel ei ole mõju
majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Eelnõu rakendamine aitab
paremini kontrollida sisserännet Eestisse, takistades nii ebaseaduslikku sisenemist kui ka
edasiliikumist Schengeni alal. See muudab rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused
kiiremaks ja õiglasemaks ning võimaldab kaitsevajaduseta või julgeolekuohtu kujutavad
inimesed Eestist kiiremini tagasi saata. Lisaks tugevdab eelnõu rakendamine Eesti koostööd
teiste liikmesriikidega – nii kriisiolukordades, andmete vahetamisel kui ka ühtsete
2
menetlusreeglite järgimisel. Eelnõu rakendamine ei suurenda töökoormust pikas perspektiivis,
kuid toob ajutiselt kaasa avaliku sektori töökoormuse kasvu, sest vajalik on muuta tööprotsesse
ja kohaneda muudatustega. Seaduse rakendamiseks kasutatakse peamiselt EL-i fondide
vahendeid.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
nõunik Anneli Viks ([email protected]);
nõunik Ele Russak ([email protected]);
nõunik Heidi Maiberg ([email protected]);
nõunik Silvester Silver Stõun ([email protected]);
õigusnõunik Kaspar Lepper (teenistussuhe lõppenud);
õigusnõunik Margit Veskimäe ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunikud
Kaspar Lepper (teenistussuhe lõppenud) ja Margit Veskimäe
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele
vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
EL-i rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustiku rakendamisse on kaasatud:
Sotsiaalministeerium (edaspidi SOM);
Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi JDM);
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM);
Kultuuriministeerium (edaspidi KUM);
Välisministeerium;
Rahandusministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Riigikantselei (edaspidi RK);
Õiguskantsler (edaspidi ÕK);
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA);
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA);
Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT);
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK);
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK);
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM);
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (edaspidi UNHCR);
MTÜ Eesti Inimõiguste Keskus (edaspidi EIK);
MTÜ Eesti Pagulasabi (edaspidi PA).
Täiendavalt on Siseministri 3. septembri 2024. aasta käskkirjaga nr 1-3/113 moodustatud
Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi rakenduskava koostamise ja elluviimise
töörühm, mille üks ülesandeid on töötada välja reformi rakendamiseks vajalike õigusaktide
eelnõud. Selle töörühma liikmed on mitmed eespool nimetatud asutused.
3
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud EL-i õiguse rakendamiseks ja ülevõtmiseks. Eelnõu ei ole seotud muu
menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VRKS (RT I, 02.01.2025, 81) ja
kehtestatakse seaduse uus terviktekst.
Eelnõuga muudetakse või täiendatakse järgmisi seaduseid:
1) Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) avaldamismärkega RT I, 17.04.2025, 20;
2) halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 3;
3) isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS) avaldamismärkega RT I, 08.07.2025,
14;
4) kohtute seadus (edaspidi KS) avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 24;
5) kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 14;
6) politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS) avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 12;
7) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (edaspidi PISTS) avaldamismärkega RT I,
12.06.2025, 3;
8) riigipiiri seadus (edaspidi RiPS) avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 14;
9) sotsiaalhoolekande seadus (edaspidi SHS) avaldamismärkega RT I, 12.06.2025, 24;
10) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS) avaldamismärkega RT I,
02.01.2025, 78;
11) töövõimetoetuse seadus (edaspidi TVTS) avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 33;
12) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus (edaspidi VKTS) avaldamismärkega
RT I, 02.01.2025, 82;
13) välismaalaste seadus (edaspidi VMS) avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 34;
14) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS) avaldamismärkega RT I,
26.06.2025, 25;
15) riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS) avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 18;
16) õiguskantsleri seadus (edaspidi ÕKS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 11.
Eelnõu toetab järgmisi arengukavasid ja poliitikaid:
„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav
kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud
rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas tagada kõrge kvaliteediga rahvusvahelise
kaitse menetlemise võimekus ning põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine.1
Raamdokumendiga „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023“, mille
kohaselt peame EL-i varjupaiga- ja rändesüsteemi reformi puhul oluliseks tõeliste
abivajajate aitamist. Selles dokumendis sätestatakse ka, et oluline on tagada liikmesriikidele
tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ohustavate hübriidrünnaku
olukordadega, kus kolmas riik kasutab rännet survevahendina EL-i või selle liikmesriikide
vastu. Peame oluliseks, et suure rändesurve alla sattunud eesliiniriikidele oleks tagatud
piisav EL-i operatiiv- ja finantsabi ning kõik liikmesriigid toetaks eesliiniriike vastavalt
oma võimetele ja võimalustele, näiteks ekspertide, tehnika või rahalise abiga.
Ümberasustamise ja -paigutamise korral on Eestile oluline vabatahtlikkuse põhimõtte
säilimine.
Raamdokumendiga „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023–2025“, mis lisab
eelmainitule, et EL-i rände- ja varjupaigasüsteemi paremaks toimimiseks tuleb kehtestada
tulemuslikud piirimenetlused, et teha juba välispiiril vajalik taustakontroll ning kiirendada
1 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36.
4
rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatuse hindamist. Välja tuleb töötada EL-i ühised
turvaliste riikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjad, mis võimaldaks kiirendada
nende rahvusvahelise kaitse taotlejate menetlust ja tagasisaatmist, kes on saabunud
turvalistest riikidest. Tagasisaatmisotsuseid tuleb vastastikku tunnustada ja kiirelt täitmisele
pöörata.
Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 12.06.2024. aasta teatisega rände- ja
varjupaigaleppe ühise rakenduskava kohta2, mille kohaselt on loodud EL-i ühine
raamistik ühisele tööprogrammile, mis hõlmab õigus- ja operatiivvaldkonna tulemusi,
arutelustruktuure ning asjakohast operatiivtuge ja rahalist toetust. Rakenduskava on ühine
kõigile liikmesriikidele ning kõigile rände- ja varjupaigaleppe õigusaktidele, mida on vaja
rakendada, ning sellega püütakse saavutada ühine eesmärk kehtestada üleminekuperioodi
lõpuks hästi ettevalmistatud uus süsteem.
„Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse reformi Eesti riikliku
rakenduskavaga“3, milles kirjeldatakse vastavalt EK 12.06.2024. aasta rakenduskava
teatisele kõiki reformi tähtaegseks kohaldamiseks vajalikke, sealhulgas õigusloome
tegevusi. Rakenduskava järgi on vaja õigusaktide muudatused jõustada 2026. aasta juuniks.
„Riikliku varjupaiga- ja rändehaldusstrateegiaga“4, millega on kehtestatud varjupaiga-
ja rändehalduse valdkonnas integreeritud poliitikakujundamise kaudu terviklik
lähenemisviis rände haldamisele, mis ühendab nii sisserände sise- kui ka väliskomponente.
„EK 23.11.2023. aastal vastu võetud tegevuskavaga Dublini määruse rakendamise
efektiivsuse tõstmiseks ja liikmesriikide parimate praktikate välja selgitamiseks“5,
mille alusel on liikmesriigid kokku leppinud töötada selle nimel, et vastutava liikmesriigi
määramise üksuste töö protsesside ja efektiivsuse parandamine on määrava tähtsusega
rahvusvahelise kaitse menetluse tõhustamiseks ja teisese rände tõkestamiseks. Nn Dublini
rakenduskava peamine eesmärk on tõhustada välismaalaste üleandmisi.
„2021.–2027. aasta Euroopa Liidu integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga“6, milles
julgustatakse liikmesriike pakkuma pagulastele ja varjupaigataotlejatele, kellele
tõenäoliselt antakse rahvusvaheline kaitse, võimalikult varajases etapis sobivaid
individuaalseid eluasemelahendusi ning võimaldama varjupaigataotlejatel pärast
rahvusvahelise kaitse saamist alustada sujuvalt iseseisvat elu.
„Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“, mille eesmärk on „Eesti on sidus ja kaasav
ühiskond“, mis seab sihiks ühiskonnas ühtekuuluvuse ja demokraatlike väärtuste kandmise
sõltumata keele- ja kultuuritaustast. Eelnõu elluviimine toetab otseselt seda eesmärki,
edendades kaasavat kohanemis- ja lõimumisteekonda ning tugevdades ühiskonna sidusust
ja elanike ühtekuuluvustunnet.
2 EK teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final. 3 Siseministeerium (06.12.2024, nr 11-1/82-1). Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi Eesti
rakenduskava 2025–2026. 4 Strateegia koostamise ja EK-le esitamise tähtpäev oli 12.06.2025. 5 EK talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade
tavade väljaselgitamine liikmesriikides“. – SWD(2023) 390 final. 6 EK. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027.
5
Siseministeerium (edaspidi SIM) tutvustas aastatel 2024–2025 reformi ametiasutustele ja
huvirühmadele 16 korda. Et suurendada üldsuse teadlikkust reformist ja selle mõjust Eestile,
korraldas SIM koos Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktiga 01.10.2024 avaliku
teavituse ja kaasamise ürituse7 ning koostas veebilehe8. Reformi ja riikliku rakenduskava
tegevusi on regulaarselt tutvustatud SIM-i pagulaspoliitika koordinatsioonikogule9 ja
sotsiaalpartnerite võrgustikule kogu kaheksa aastat kestnud Euroopa Liidu legislatiivprotsessi
ja Eestis toimunud tegevuste vältel10.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 punkti 14 kohaselt on eelnõu seadusena
vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu vajalikkus
Reformitud EL-i ühtsesse rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikku kuuluvad järgmised
kümme õigusakti, neist üheksa määrust ja üks direktiiv:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele
kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda
rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise
kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega
muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2011/95/EL
(ELT L, 2024/1347, 22.05.2024) (edaspidi määrus (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta));
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise
kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L,
2024/1348, 22.05.2024) (edaspidi määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta));
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril
toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349,
22.05.2024) (edaspidi määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise piirimenetluse kohta));
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu
ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024) (edaspidi määrus (EL) 2024/1350
(ümberasustamise kohta));
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024) (edaspidi
määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta));
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse
kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024)
(edaspidi määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta));
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste
andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult määruseid (EL) 2024/1351
7 Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt. 2024. Rände- ja varjupaigapaketi tutvustusüritus [konverents].
Konverentsist võttis osa kohapeal 120 inimest, YouTube’i või Postimehe videoülekande vahendusel 600 inimest. 8 Siseministeerium. Varjupaiga- ja rändehalduse reform | Siseministeerium. 9 Loodud siseministri 16. septembri 2015. aasta käskkirjaga nr 1-3/168. 10 Sotsiaalpartnerite hulka kuuluvad UNHCR, IOM, Punane Rist, Inimõiguste Keskus, Inimõiguste Instituut,
Pagulasabi, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Rahvusvaheline Maja, Mondo, Johannes Mihkelsoni Keskus, Eesti
Abipolitseinike Kogu, Eesti Kirikute Nõukogu, Estonian World, Tartu Rahvaülikool, Integratsiooni Sihtasutus,
Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, Riigikantselei, Riigikontroll, Eesti Linnade ja Valdade Liit, AS
Hoolekandeteenused, Tallinna Rändekeskus, Töötukassa, Kultuuriministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
(vaadatud 11.03.2025).
6
ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis
viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb
liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-
süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määruseid (EL) 2018/1240
ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358,
22.05.2024) (edaspidi määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta));
8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu
jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024) (edaspidi määrus (EL) 2024/1359
(kriisihalduse kohta));
9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu
Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468,
30.12.2021, lk 1–54) (edaspidi määrus (EL) 2021/2303 (Euroopa Liidu Varjupaigaameti
kohta));
10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024) (edaspidi
direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste kohta)) (edaspidi koos Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktid).
Eestil lasub kohustus rakendada Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide
hulka kuuluvaid määruseid ja võtta Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtu
kohta), et Eestis oleks tagatud välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmine.
Täiendavalt tuleb säilitada kahe direktiivi ülevõtmise sätted, mis ei kuulu Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide hulka, kuid on sellega tihedalt seotud: 2001. aasta
ajutist kaitset reguleeriv direktiiv 2001/55/EÜ11 ja 2003. aasta perekonna taasühinemist
reguleeriv direktiiv 2003/86/EÜ12.
Seega on eelnõu vajalik.
2.2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu peamine eesmärk on võimalikult tulemuslikult rakendada Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusakte, ilma et sellega kaasneks isikutele ja asutustele ülemäärane ning
ebavajalik koormus.
EL-i toimimise lepingu artikli 288 lõike 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult
kohaldatav kõikides liikmesriikides ning eelnõu koostamisel on arvestatud, et EL-i määruste
sätteid ei kirjutata riigisisesesse õigusesse ümber13. Arvestades varjupaigasüsteemi reformi
õigusaktide mahukust, on eelnõu koostamisel peetud kaalukaks õigusselguse põhimõtte
järgimist. Sellest tulenevalt on eelnõus suurel hulgal sätteid, mida ei ole küll EL-i määrustest
ümber kirjutatud, kuid milles on läbivalt viidatud EL-i määrustele, et regulatsioonist tervikuna
aru saada ja seda rakendada. Eelnõu koostajad on seisukohal, et EL-i ühise varjupaigasüsteemi
kohase rahvusvahelise kaitse menetluse rakendamiseks on vaja selgeid rakendusmeetmeid
11 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks
ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste
tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel. – EÜT L 212, 07.08.2001,
lk 12–23. 12 Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta. – ELT L 251,
03.10.2003, lk 12–18. 13 Liikmesriigi poolt Euroopa Liidu määruse ülevõtmine selle sätete riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamise abil
ei ole lubatav (vt Euroopa Kohtu 07.02.1973. aasta otsus asjas 39/72: EK vs. Itaalia. EKL 1973, lk 101; 02.02.1977.
aasta otsus asjas 50/76: Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap voor Siergewassen. EKL 1977, lk 137).
7
käesolevas eelnõus esitatud kujul. Vastasel juhul võib muudatuste kohaldamine igas üksikus
menetluses osutuda ebamõistlikult koormavaks.
2.2.1. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide kujunemine
EL-i ühtse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi reformi eelnõude pakett põhineb 2013. aasta
EK algatustel ning koosneb 2016., 2020. ning 2021. aastal esitatud EK algatustest.
1999. aastal võttis Euroopa Ülemkogu vastu otsuse luua Genfi konventsioonil põhinev Euroopa
ühine varjupaigasüsteem. Aastatel 1999–2005 võeti vastu kuus õigusakti, sealhulgas kaks
määrust ja neli direktiivi, millega kehtestati varjupaigasüsteemi miinimumnõuded: Eurodac-
süsteemi reguleeriv määrus 603/2013/EL14, direktiiv 2001/55/EÜ, varjupaigataotlejate
vastuvõtmise direktiiv 2013/33/EL15, 1990. aasta Dublini konventsiooni asendav määrus
604/2013/EL16, kvalifikatsiooni direktiiv 2011/95/EL17 ja varjupaigamenetluste direktiiv
2013/32/EL18.
Kuna varjupaigasüsteemi rakendamise ja rahvusvahelise kaitse tase liikmesriikides oli endiselt
märkimisväärselt erinev, esitles EK 2008. aasta juunis varjupaigapoliitika kava19, mis pani
aluse ühiste ja ühtsete kaitsestandardite süsteemi loomisele. Koos kavaga esitles EK uuendatud
EL-i varjupaiga õigusakte eesmärgiga kehtestada EL-i liikmesriikides senisest ühetaolisemad
varjupaigamenetluse alused, mis valmisid 2013. aastal. Ühe olulise uuendusena loodi Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), mis asutati spetsiaalselt selleks, et abistada
liikmesriike EL-i varjupaigaõiguse rakendamisel ja tõhustada praktilist koostööd.
2016. aastal algatas EK EL-i varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi, mis oli
ajendatud aasta varem alanud põgenike massilisest sisserändest Vahemere piirkonnas ning
eelmise reformi puudustest olukorra efektiivsel haldamisel. Kriisi haripunktis 2015. aastal
registreeriti EL-i välispiiril 1,82 miljonit ebaseaduslikku piiriületust ning varjupaigataotluste
arv tipnes 2015. aastal 1,28 miljoniga.20 Kuna liikmesriikide vahel esinesid olulised erinevused
rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemises, taotlejatele pakutavates vastuvõtutingimustes,
rahvusvahelise kaitse tunnustamise määrades ning antavates kaitse liikides, mis kogumina
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, 26, millega luuakse
sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja
mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tulemuslikuks kohaldamiseks
ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks
Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega
asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide
operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud). – ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise
kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud). – ELT L 180, 29.06.2013, lk 96–130. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse
kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi
kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
– ELT L 180, 26.06.2013, lk 31–59. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele
kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse
saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele
seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud). – ELT L 337, 20.12.2011, lk 9–26. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL, rahvusvahelise kaitse seisundi
andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 180, 29.06.2013, lk 60–95. 19 EK teatis „Varjupaigapoliitika kava“. – COM(2008) 360 final. 20 EK teatis „Uus rände- ja varjupaigalepe“. – COM(2020) 609 final.
8
soodustasid liikmesriikide vahelist teisest rännet21, oli vaja tõhustada varjupaigasüsteemi, mis
muu hulgas tagaks liikmesriikide vahelise vastutuse õiglase jagamise, pakuks piisavaid
vastuvõtutingimusi ning tagaks kvaliteetsed rahvusvahelise kaitse otsused.
2016. aastal algatatud reform koosnes kahest etapist22, mille eesmärk oli kahe direktiivi
muutmine määrusteks, ühise rahvusvahelise kaitse menetluse loomine, kaitsevajaduse
tunnustamise reeglite ühtlustamine, taotlejate ja kaitse saajate õiguste ühetaoline tagamine,
menetluste lihtsustamine ja kiirendamine, vastuvõtu- ja valmisolekuplaanide ühtlustamine,
süsteemi kuritarvitamise tõkestamine ja ebaseadusliku teisese rände vältimine, välismaalastele
selgemate kohustuste ja nende täitmata jätmise tagajärgede sätestamine ning kolmandate riikide
turvalisteks hindamise reeglite ühtlustamine. Samuti tehti esimest korda ettepanek reguleerida
ühine ümberasustamise ja ümberpaigutamise süsteem ning kujundada EASO ümber Euroopa
Liidu Varjupaigaametiks (edaspidi EUAA). 2016. aasta reform hõlmas kokku 7 õigusakti23,
mille suhtes saavutati vaid osaline kokkulepe. Läbirääkimised seiskusid 2018. aastal.
Joonis 1. Varjupaiga- ja rändehalduse reformi muutuste ajaskaala (allikas: SIM)
2020. aasta Euroopa Komisjoni uus varjupaiga- ja
rändehalduse ettepanek
2016. aasta varjupaiga-
ja rändehalduse
reformi I etapp
2016. aasta varjupaiga-
ja rändehalduse
reformi II etapp
04.05.2016
Euroopa Komisjon esitas esimese komplekti
ettepanekuid Euroopa ühise varjupaiga-
süsteemi reformimiseks
14.05.2024
Nõukogu võttis vastu ELi varjupaiga- ja rändehalduse õigusaktid
23.09.2020
Euroopa Komisjon esitas uue varjupaigareformi ettepaneku
13.07.2016
Euroopa Komisjon esitas teise komplekti ettepanekuid
Euroopa ühise varjupaiga- süsteemi
reformimiseks 09.12.2021
Nõukogu võttis vastu ELi varjupaigaameti määruse
19.01.2022
ELi varjupaigaamet alustab tööd
20.12.2023
Nõukogu ja parlament leppisid kokku ELi varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformis
08.02.2024
ELi liikmesriikide esindajad ja Euroopa Parlament andsid
varjupaiga- ja rändepaktile rohelise tule
Paketti kuulusid: Menetlustingimuse määrus Kvalifikatsioonitingimuste määrus Eurodac määrus Euroopa Varjupaiga Ameti määrus Dublini määrus Vastuvõtutingimuste direktiiv
Paketti kuulusid: Välispiiri taustakontrolli määrus Varjupaigamenetluse tingimuste määrus Varjupaiga- ja rändehalduse määrus Kriisi- ja vääramatu jõu määrus Eurodac määrus
Lisaks teatis ja neli mitteseadusandlikku eelnõud
Paketti lisandus: Ümberasustamise raamistiku määrus
Ettepanek: Muuta menetlustingimuste direktiiv menetlustingimuste määruseks Kvalifikatsioonitingimuste direktiivi asendamine määrusega Reformida vastuvõtutingimuste direktiivi
Lisandus: Rändajate ärakasutamise olukordade haldamise määrus Nõukogu otsus rändesurve alla sattunud Läti, Leedu ja Poola toetamiseks.
Läbirääkimiste tulem: Nõukogu rakendusakt jäi vastu võtmata Rändajate ärakasutamise olukordade haldamise määrus ja kriiside haldamise määrus liideti üheks määruseks. Varjupaigamenetluse määrusest lahutati tagasisaatmise piirimenetluse normid ning loodi eraldi tagasisaatmise piirimenetluse määrus. Uue Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku moodustavad 10 õigusakti (9 määrust ja 1 direktiiv), millele lisandub ajutise kaitse direktiiv.
Juuni 2026
Rakendamise algus
2017. aastal jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu seitsmest ettepanekust viie suhtes
ulatuslikule poliitilisele kokkuleppele. Lepiti kokku peamised suunad EUAA loomise, Eurodaci
sõrmejälgede võrdlemise andmebaasi reformimise, vastuvõtutingimuste direktiivi muutmise,
kvalifikatsioonitingimuste määruse muutmise ja EL-i ümberasustamisraamistiku loomise osas.
Paketti kuuluvatest eelnõudest ei saavutatud nõukogus kokkulepet nn Dublini määruse ja
menetlustingimuste määruse muutmises.
2019. aastal elas EL-i liikmesriikides seaduslikult 20,9 miljonit kolmandate riikide kodanikku,
mis oli umbes 4,7% kogu EL-i rahvaarvust. Võrreldes 2015. aastaga oli ebaseaduslik
piiriületuste arv vähenenud 142 000-ni ning varjupaigataotluste arv 698 000-ni. 2019. aasta
21 Teiseseks rändeks nimetatakse nähtust, mille korral rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja reisib ebaseaduslikult
riigist, kuhu ta on esimesena saabunud, edasi teise liikmesriiki, et taotleda kaitset teises riigis, mis ei ole tema
taotluse läbivaatamise eest vastutav.
22 EK 4. mai 2016. aasta ettepanekute pakett ja 13. juuli 2016. aasta avaldatud teine ettepanekute pakett. 23 2016. aastal avaldatud Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse süsteemi (CEAS) reformi paketti kuulub seitse
õigusakti: menetlustingimuse määrus, ümberasustamise raamistiku määrus, kvalifikatsioonitingimuste määrus,
Eurodaci määrus, Euroopa Varjupaiga Ameti määrus, Dublini määrus ja vastuvõtutingimuste direktiiv.
9
lõpu seisuga oli EL vastu võtnud ligikaudu 2,6 miljonit pagulast, mis moodustas 0,6% EL-i
rahvaarvust. EK andmetel keelduti igal aastal ligikaudu 370 000 rahvusvahelise kaitse taotluse
rahuldamisest, ent koju tagasi oli neist pöördunud kõigest umbes kolmandik.24
2020. aasta septembris avaldas EK uue varjupaiga- ja rändehalduse ettepaneku, mis hõlmas
lisaks 2016. aasta reformi paketti kuulunud seitsmele eelnõule veel nelja uut eelnõu25 ning mille
peamine eesmärk oli leevendada kõige enam põgenikke vastu võtnud liikmesriikide koormust,
anda õiglasem ja tulemuslikum raamistik varjupaigataotluste registreerimiseks ja
menetlemiseks ning vähendada ebaseaduslikku teisest rännet. Lisaks sooviti kehtestada
solidaarsusmehhanism sisserändajaid enim vastu võtnud liikmesriikide toetamiseks.
2021. aasta detsembris avaldas EK reformi edasiarendusena kaks uut ettepanekut, mis hõlmasid
rändajate ärakasutamise olukordade haldamise teemat ning ettepanekut nõukogu otsuseks
rändesurve alla sattunud Läti, Leedu ja Poola toetamiseks. Eelnõude läbirääkimiste käigus
otsustati jätta nõukogu rakendusakt andmata ning rändajate ärakasutamise olukordade määruse
ettepanek ja kriiside haldamise määruse ettepanek liideti üheks määruseks. Samuti lahutati nn
ühtse menetluse määrusest tagasisaatmise piirimenetluse normid ning loodi vastav ettepanek
eraldi määruse kehtestamiseks.
Viimasel kolmel aastal on EL-is esitatud umbkaudu miljon rahvusvahelise kaitse taotlust aastas.
Kui 2022. aastal esitati EL-i liikmesriikides koos Norra ja Šveitsiga 966 107 taotlust, siis
2023. ja 2024. aastal vastavalt 1 054 645 ja 917 215 taotlust.26 2024. aasta lõpu seisuga oli EL-is
lisaks rahvusvahelise kaitse saajatele umbkaudu 4,4 miljonit ajutise kaitse saajast Ukraina
sõjapõgenikku.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel püsis Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv
kuni 2022. aasta alguseni suhteliselt väike. Taotlejate arv kasvas järsult pärast Venemaa
Föderatsiooni täiemahulise Ukraina-vastase agressioonisõja algust. Kui enne 2022. aastat esitati
Eestis u 100 rahvusvahelise kaitse taotlust aastas, siis 2022. aastal esitati neid 2940, 2023. aastal
3980 ja 2024. aastal 1328. Proportsionaalselt on suurenenud ka kaitse saajate arv. Kui varem
anti kaitse u 50 inimesele aastas, siis 2023. aastal anti kaitse u 4000 inimesele ja 2024. aastal
1369 inimesele. Enamik, u 90% sellel ajavahemikul kaitse saanutest, olid Ukraina kodanikud.
Lisaks on alates Ukraina sõja algusest Eestis ajutist kaitset saanud kokku üle 55 000 Ukraina
sõjapõgeniku.
Seega on EL-i-suunaline rändesurve püsinud aastate lõikes läbivalt suur ning uute
rahvusvahelise kaitse taotluste arv on pigem kasvanud ja suuresti mõjutatud erinevatest
sõjalistest ja poliitilistest kriisidest EL-i lähiümbruses. Selleks et suurenevatele
rändeprobleemidele tulemuslikult reageerida, on jätkuvalt oluline viia Euroopa ühine
varjupaiga- ja rändehalduse reform edukalt lõpule.
Kõik 2016., 2020. ja 2021. aastal esitatud EK algatused on 2024. aastal vastu võetud Euroopa
ühise varjupaiga- ja rändehaldussüsteemi reformi lahutamatud osad, mis on omavahel
tihedalt seotud ning terviklikuks süsteemiks integreeritud.
Joonis 2. Varjupaiga- ja rändehalduse reformi põhielementide ülevaade (allikas: EK)27
24 EK teatis „Uus rände- ja varjupaigalepe“. – COM(2020) 609 final. 25 Välispiiri taustakontrolli määrus, varjupaigamenetluse tingimuste määrus, uus varjupaiga- ja rändehalduse
määrus, kriisi- ja vääramatu jõu määrus. 26 EMN „Asylum and migration overview 2024“. – Asylum and migration overview 2024. 27 EK teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final.
10
Õigusaktid võeti ühe n-ö paketina vastu 14. mail 2024. aastal. Paketti kuulub kokku 10 EL-i
õigusakti. Lisaks jääb muutmatul kujul kehtima direktiiv 2001/55/EÜ ajutise kaitse kohta, mille
ajakohastamine lükati edasi, kuni Venemaa Föderatsiooni täiemahuline agressioonisõda
Ukraina vastu on lõppenud. Lisaks nimetatud õigusaktide paketile tehti rahvusvahelise kaitse
taotlejaid ja saajaid puudutavad muudatused direktiivis 2003/109/EÜ.28
Vastu võetud, 2024. aasta juunis jõustunud ning lõplikult 2026. juunis rakenduvate EL-i
õigusaktide paketiga tehakse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi29 peamised muudatused, mis
on esitatud EK 12.06.2024. aasta teatises varjupaiga- ja rändehalduse rakenduskava kohta
põhielementide kaupa (joonis 2)30.
2.2.2. Senine regulatsioon, rakendamise praktika ja vajalikud muudatused
Seletuskirja käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
õigusaktidega tehtud põhimõttelistest muudatustest võrreldes kehtiva õigusega. Täpsem
ülevaade sisulistest muudatustest EL-i õigusaktide kaupa on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 1.
Piirikontrolli, varjupaiga- ja sisserändepoliitika valdkonna meetmete vastuvõtmise õiguslikud
alused tuginevad EL-i toimimise lepingu artiklitele 77–79.
2.2.2.1. Ühine rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse uuendatud infosüsteem – Eurodac
Ülevaade
Eurodac on EL-i IT-süsteem ehk andmebaas, mis toetab praktikas varjupaiga- ja rändehalduse
süsteemi toimimist. Eurodaci praegune eesmärk on võimaldada rahvusvahelise kaitse taotluse
28 Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike
staatuse kohta. – ELT L 16, 23.01.2004, lk 44–53. 29 EK 2024. Õigusaktide lühiülevaade. Rände- ja varjupaigalepe. 30 EK teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final.
11
läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramine. Täiendavalt on võimalik süsteemi
andmete abil seirata ka teisest rännet31 ja ennetada riikideülest kuritegevust. Eurodacis
säilitatakse praegu ebaseaduslikult saabunud ja viibivate välismaalaste ning rahvusvahelise
kaitse taotlejate sõrmejälgi ainult vastutava liikmesriigi määramise eesmärgil.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Uus Eurodac-süsteem on EL-i uut õigusraamistikku toetav tehniline abivahend ehk EL-i
andmebaas. Reformitud Eurodaci õigeaegne väljatöötamine ja kasutuselevõtmine on
varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi kõikide muude elementide rakendamise oluline
eeltingimus. See võimaldab liikmesriikidel rakendada uusi solidaarsusnorme, olgu siis tegemist
ümberpaigutamise või solidaarsuse rakendamise eranditega. Samuti on see vajalik uute
vastutuse määramise normide kohaldamiseks, eelkõige seoses vastutuse ülemineku ja
lõppemise uute tähtaegadega või piirimenetluses tehtavate varjupaigaotsuste puhul vastutuse
lõppemise uue põhjusega.
Uus Eurodac ei ole pelgalt vastutava liikmesriigi määramise tehniline vahend, vaid
rändehalduse süsteem. Selles säilitatakse ja töödeldakse rahvusvahelise kaitse taotlejate,
otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud isikute ning välispiiri ebaseadusliku
ületamisega seoses kinni peetud või liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute
biomeetrilisi andmeid, identiteediandmeid ja muud teavet, sealhulgas nii näokujutist kui ka
tähtnumbrilisi andmeid ja isikut tõendavate dokumentide koopiaid. Sel viisil aitab uus süsteem
võrrelda uusi rahvusvahelise kaitse taotlusi süsteemis juba registreeritud taotlustega, et
kohaldada määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) vastutusnorme, jälgida teisest rännet
ja teha märge nende inimeste kohta, kes võivad kujutada endast ohtu EL-i liikmesriigi
sisejulgeolekule.
Lisaks täiendatud andmete töötlemisele säilitatakse ka ebaseaduslikult saabunud ja viibivate
inimeste sõrmejälgi senisest kauem.32 Koos täiendatud andmete hulgaga peaks süsteem
tõhustama ebaseaduslikult viibivate inimeste tuvastamist ja tagasisaatmist. Eurodac aitab
tuvastada varjupaigasüsteemi kuritarvitajaid, kuna töödeldakse ka välismaalase suhtes tehtud
otsuste andmeid.
Samuti toetab uus süsteem laste õiguste paremat tagamist, sest lihtsam on tuvastada juhtumeid,
kus lapsed ja nende vanemad on rände olukordades lahutatud. See tõhustab inimkaubitsemise
ja smugeldamise tõkestamist, kuna ette on nähtud, et lastelt hõivatakse sõrmejäljed senise 14
aasta asemel kuue aasta vanuselt, laste suhtes tuleb rakendada lapsesõbralikke menetlusvõtteid
ning lastega töötavad inimesed peavad olema saanud spetsiaalse väljaõppe.
Erinevalt praegusest võimaldab uus Eurodac kasutada laiapõhjalisi EL-i-üleseid statistilisi
andmeid, mis muu hulgas sisaldavad esmakordsete taotluste andmeid, ja teha süsteemideüleseid
seostatud andmete võrdlevaid analüüse.
Süsteem panustab EL-i julgeoleku tagamisse seeläbi, et sellele on nüüd ligipääs mitte ainult
rahvusvahelise kaitse taotlustega tegelevatel üksustel, vaid päringuid on võimalik teha ka
Europolil ja riiklikel korrakaitseasutustel. Kuna Eurodaci hakatakse sisestama ka
31 Teiseseks rändeks nimetatakse siin kontekstis olukorda, kui kolmanda riigi kodanikust välismaalane on ühes
EL-i liikmesriigis saanud rahvusvahelise kaitse ja elamisloa ning seejärel liigub teise EL-i liikmesriiki ja asub
sinna püsivalt elama. Teisene ränne võib sõltuvalt asjaoludest olla nii seaduslik kui ka ebaseaduslik. 32 Näiteks ebaseaduslikult saabujate, sealhulgas otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud inimeste andmeid
säilitatakse 18 kuu asemel 5 aastat, ümberasustatud inimeste andmeid 5 aastat, sellest keeldumise korral 3 aastat.
12
rahvusvahelise kaitse taotlejate ning ümberasustatud ja -paigutatud välismaalaste andmeid, ei
ole enam nende seoste vahel lünka. Kolme aasta möödumisel 2026. aasta juunist arvates
hakatakse Eurodac-süsteemis haldama ka ajutise kaitse saajate sõrmejälgi ja muid andmeid.
Varjupaiga- ja rändehalduse paketti kuuluvate õigusaktide kohaldamisel muutub Eurodac
koostalitlusvõimelise ja integreeritud rände- ja piirihaldussüsteemi osaks. Uuele süsteemile
esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa ainult praeguse Eurodaci ümberkujundamisest. Võttes
arvesse süsteemi laiemat ulatust ja uute funktsioonide märkimisväärset lisandumist, tuleb
ehitada üles uus andmehalduse süsteem ning oluliselt edasi arendada riikliku ligipääsupunkti
DubliNet tehnilist lahendust.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
Määruses 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) on sätestatud, et kui EK-l on vaja määruse
kohaselt võtta vastu rakendusakt, abistab EK-d rakendamisvolituste teostamisel komitee
määruse (EL) nr 182/201133 tähenduses. EK ajakohastab koostalitlusvõimet käsitlevate
määruste, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) reguleeriva määruse 2018/1240/EL34,
riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) reguleeriva määruse 2017/2226/EL35 ning
EL-i ühtset viisainfosüsteemi (VIS) reguleeriva määruse 767/2008/EÜ36 kohased üheksa
delegeeritud õigusakti ja rakendusakti, et võimaldada Eurodaci andmete kasutamist. Samuti
võtab EK vastu süsteemiülest statistikat käsitleva rakendusakti.
Eestil on ülaltoodust tulenev kohustus kohandada riiklik õigusraamistik, et tagada vajalike
andmete hõive ja töötlemine ning kooskõlas EL-i andmekaitsealaste õigusaktidega kõigi
pädevate asutuste operatiivne juurdepääs süsteemile.
2.2.2.2. Uus süsteem rändevoogude haldamiseks EL-i välispiiridel – taustakontroll ja
piirimenetlus
Ülevaade
Praegu on rahvusvahelise kaitse menetluse korraldamine piiril liikmesriikidele vabatahtlik.
Eesti on üle võtnud ja kohaldab rahvusvahelise kaitse kiirmenetlust, kuid mitte rahvusvahelise
kaitse piirimenetlust. Kehtivas õiguses on sätestatud, et kiirmenetlust võib teha ka piiril, kuid
puudub vastav menetluskord. Praktikas rahvusvahelise kaitse kiirmenetlust piiril ei kohaldata.
Praegu ei ole EL-i välispiiridel sisenemise loata välismaalaste suhtes ühetaolist välismaalase
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse
eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse
EK rakendamisvolituste teostamise suhtes. – ELT L 55, 28.02.2011, lk 13–18. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa
reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL)
2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226. – ELT L 236, 19.09.2018, lk 1–71. 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki
sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki
sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki
sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega
muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr
1077/2011. – ELT L 327, 09.12.2017, lk 20–82. 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi
(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS-i määrus). – ELT L 218, 13.08.2008,
lk 60–81.
13
tausta ja võimaliku julgeolekuohu kontrollimise toimingute loetelu ning puudub ühetaoline
suunamine kohasesse menetlusse.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Uue süsteemi kohaselt on ühetaoline taustakontroll ja piirimenetlused kohustuslikud. Selleks et
edendada EL-i välispiiridel sisserände tulemuslikku haldamist, on loodud tulemuslik, kiire,
sujuv ning sidus lähenemisviis piirikontrolli, rahvusvahelise kaitse piirimenetluse ja
tagasisaatmise piirimenetluste vahel.37 Sidusad taustakontrollid ja piirimenetlused on vajalikud
õiguslikud ja praktilised vahendid, mis aitavad senisest paremini hallata kolmandate riikide
kodanike saabumist EL-i, sealhulgas Eestisse.
Kõik ebaseaduslikult sisserändajad registreeritakse ning neile tehakse ühetaoline
isikutuvastuse-, julgeolekuriski-, haavatavuse- ja tervisealane taustakontroll. See puudutab ka
riigi territooriumil kinni peetud inimesi, kellele ei ole tausta- ega piirikontrolli veel tehtud.
Sama kehtib kõigi inimeste kohta, kes esitavad piiripunktis rahvusvahelise kaitse taotluse.
Teises etapis kohaldatakse kohustuslikku piirimenetlust nende inimeste suhtes, kes tõenäoliselt
rahvusvahelist kaitset ei vaja, kujutavad endast julgeolekuriski või eksitavad tahtlikult
ametiasutusi. Määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) ja määrus (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) sisaldavad ka uusi sätteid, mille eesmärk on parandada kodakondsuseta
isikute tuvastamist.
Joonis 3. Rahvusvahelise kaitse piirimenetlus ja tagasisaatmise piirimenetlus (autor: SIM)
Uute kohustuste edukas rakendamine eeldab, et taustakontroll ning rahvusvahelise kaitse ja
(asjakohasel juhul) tagasisaatmise piirimenetlus toimiksid koos sujuvalt ning tagaksid
tulemusliku ja range otsustusprotsessi, austades samal ajal täielikult kõiki tagatisi ja õigusi.
Eestil peab olema suutlikkus teha kõigile ebaseaduslikult saabujatele taustakontroll ning luua
sobivad tingimused teatava arvu rahvusvahelise kaitse taotlejate (ja tagasisaadetavate)
vastuvõtuks piirimenetluse ajaks. Piisav suutlikkus38 menetleda piiril rahvusvahelise kaitse
37 Kuni seitse päeva taustakontrolli tegemiseks, kuni 12 nädalat piiril toimuva varjupaigamenetluse ja kuni 12
nädalat piiril toimuva tagasisaatmismenetluse puhul, mis hõlmab ka kaebuse esitamise aega ja halduskohtu
menetlust. Tähtaja ületamisel tuleb inimene lubada Eestisse. 38 Termin „piisav suutlikkus“ eeldab, et liikmesriigid loovad vastuvõtusuutlikkuse ja tagavad inimressursid,
sealhulgas kvalifitseeritud ja põhjalikult koolitatud töötajad, kes on vajalikud selleks, et vaadata igal ajahetkel läbi
kindlaksmääratud arvu taotlusi ja täita tagasisaatmisotsuseid. Kui asjaomase liikmesriigi piisav suutlikkus on
saavutatud, ei ole see liikmesriik enam kohustatud suunama täiendavaid inimesi piirimenetlusse; selle asemel võib
liikmesriik suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse. Samuti siis, kui liikmesriik on saavutanud
õigusaktides sätestatud aastase taotluste ülempiiri (piisav suutlikkus, mis korrutatakse 2026. aastal kahega,
2027. aastal kolmega ja 2028. aastal neljaga), ei ole liikmesriik enam kohustatud kohaldama piirimenetlust ja võib
suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse, isegi kui piirimenetluse jaoks on olemas suutlikkus.
14
taotlusi ja tagasisaatmisi tähendab EL-i tasandil tehtud kokkuleppe kohaselt vähemalt 30 000
inimest aastas, kusjuures EK arvutab liikmesriikide individuaalse osa sellest piisavast
suutlikkusest iga kolme aasta järel39 vastavalt määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
sätestatud valemile. Piisav suutlikkus40 menetleda piiril rahvusvahelise kaitse taotlusi ja
tagasisaatmisi tähendab EL-i tasandil tehtud kokkuleppe kohaselt vähemalt 30 000 inimest
aastas, kusjuures EK arvutab liikmesriikide individuaalse osa sellest piisavast suutlikkusest iga
kolme aasta järel41 vastavalt määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud valemile.
Eesti piirimenetluse suutlikkuse osakaal on 0,9% EL-i kogusuutlikkusest. Vastav suutlikkuse
tase saavutatakse astmeliselt. EK 05.08.2024. aasta rakendusotsuse 2024/2150 alusel on Eesti
õiglane suutlikkus menetleda piirimenetluses 277 inimest igal ajahetkel (päevas) perioodil
12.06.2026–12.06.2027. Eesti aastane võimekus perioodil 12.06.2026–12.06.2027 on 554
inimest (päevane suutlikkus korrutatud kahega) ja perioodil 13.06.2027–13.06.2028 (päevane
suutlikkus korrutatud kolmega) 881 inimest. Maksimaalne aastane suutlikkus on neljakordne
päevane suutlikkus, mis sätestatakse uue EK rakendusaktiga 2027. aastal. Kui aastane
suutlikkus on ületatud, teavitab liikmesriik sellest EK-d, kes võib lubada piirimenetlust mitte
kohaldada ning saada abi, sealhulgas solidaarsuse mehhanismi raames.
Piirimenetlust tuleb kohaldada ilma, et otsustusprotsessi kvaliteeti ja taotlejate õigusi
kahjustataks. Kuigi välismaalastel ei ole taustakontrolli ja piirimenetluse ajal luba EL-i
territooriumile, sealhulgas Eestisse, siseneda, on nad riigi territooriumil ning nende taotlusi
tuleb Eestis menetleda kooskõlas varjupaiga- ja rändehalduse õigusaktides sätestatud
kaitsemeetmete ja tagatistega ning austades täielikult EL-i põhiõiguste hartas sätestatud
põhiõigusi, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning õigust tõhusale
õiguskaitsele seoses piirimenetluses tehtud otsustega.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
Ülaltoodust lähtudes peab Eesti kohandama õigusraamistikku uute sätetega ning tagama
piirikontrolli, taustakontrolli ning piiril toimuvate rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise
menetluste sujuva korraldamise, et muu hulgas järgida uusi tähtaegu.
2.2.2.3. Vastuvõtu ümbermõtestamine – suurem sotsiaalkaitse, kuritarvituste vältimiseks
majutuse ja muu toe piiramine ning äravõtmine, liikumisvabaduse piiramine ja
kinnipidamine
Ülevaade
Piirimenetlust tuleb siiski alati kohaldada nende taotlejate suhtes, kes võivad kujutada endast ohtu riigi
julgeolekule ja avalikule korrale. 39 EK 5. augusti 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/2150, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) rakenduseeskirjad liikmesriikide piisava suutlikkuse ja liikmesriigi
poolt piirimenetluse raames aastas läbi vaadatavate taotluste maksimaalse arvu kohta. – ELT L, 2024/2150. 40 Mõiste „piisav suutlikkus“ eeldab, et liikmesriigid loovad vastuvõtusuutlikkuse ja tagavad inimressursid,
sealhulgas kvalifitseeritud ja põhjalikult koolitatud töötajad, kes on vajalikud selleks, et vaadata igal ajahetkel läbi
kindlaksmääratud arvu taotlusi ja täita tagasisaatmisotsuseid. Kui asjaomase liikmesriigi piisav suutlikkus on
saavutatud, ei ole see liikmesriik enam kohustatud suunama täiendavaid inimesi piirimenetlusse; selle asemel võib
liikmesriik suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse. Samuti siis, kui liikmesriik on saavutanud
õigusaktides sätestatud aastase taotluste ülempiiri (piisav suutlikkus, mis korrutatakse 2026. aastal kahega,
2027. aastal kolmega ja 2028. aastal neljaga), ei ole liikmesriik enam kohustatud kohaldama piirimenetlust ja võib
suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse, isegi kui piirimenetluse jaoks on olemas suutlikkus.
Piirimenetlust tuleb siiski alati kohaldada nende taotlejate suhtes, kes võivad kujutada endast ohtu riigi
julgeolekule ja avalikule korrale. 41 EK 5. augusti 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/2150, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) rakenduseeskirjad liikmesriikide piisava suutlikkuse ja liikmesriigi
poolt piirimenetluse raames aastas läbi vaadatavate taotluste maksimaalse arvu kohta. – ELT L, 2024/2150.
15
Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtt tähendab suutlikkust pakkuda vajaduse korral
tagakiusamise ja tõsise ohu eest põgenenud rahvusvahelise kaitse taotlejatele minimaalseid
vajalikke materiaalseid vastuvõtutingimusi, mille kohta on liikmesriik sätestanud
miinimumnõuded. See hõlmab eluaset, toitu, rõivaid, isiklikke hügieenitarbeid ja regulaarset
rahalist toetust. Vastuvõtutingimuste tagamisel tuleb arvestada rahvusvahelise kaitse taotleja
sugu, vanust ja vastuvõtu erivajadusi. Samuti tähendab see suutlikkust pakkuda
tervishoiuteenuseid, haridust alaealistele, varajasi integratsioonimeetmeid ja teavet ning õiguste
kaitset. Eestis on abi pakkumine vajaduspõhine ning selle andmisel lähtutakse riigis kehtestatud
toimetulekupiirist, minimaalsetest tarbimiskulutustest ja võrdsest kohtlemisest teiste Eesti
elanikega. Samuti on oluline tagada, et vastuvõtusüsteemi ei kasutataks ära.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi toimimiseks, sealhulgas määratud vastutuse alusel
üleandmiste tõhustamiseks, on väga oluline ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotlejate
vastuvõtule esitatavad nõuded, et seeläbi luua kõigis liikmesriikides võrreldavad
rahvusvahelise kaitse taotlejate elamistingimused. Ühetaolisus ja võrreldavus aitab vähendada
ebaseaduslikku teisest rännet. Samuti on uutel suurema ühtlustamise tasemega
vastuvõtureeglitel oluline roll teenuse toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamisel. Uuesti
sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiiviga mitte ainult ei tõhustata praegust süsteemi, vaid
antakse ka võimalus ümber mõtestada viis, kuidas vastuvõtusüsteemid on riiklikul tasandil
korraldatud. Muudatused sisaldavad olulisi uusi vastuvõtu haldamise vahendeid, mis tagavad
suurema paindlikkuse ja tõhususe ning ebaseadusliku teisese rände ennetamise ja tõkestamise.
Näiteks antakse võimalus paigutada taotlejad konkreetsetesse majutuskohtadesse ja
geograafilistesse piirkondadesse, seades materiaalsete vastuvõtutingimuste pakkumise
eeltingimuseks tegeliku elukoha selles majutuskohas või konkreetses geograafilises piirkonnas,
kuhu rahvusvahelise kaitse taotleja on paigutatud. Samuti täpsustatakse taotleja kinnipidamise
aluseid, mille kohaselt on kinnipidamise aluseks ka olukord, kui taotleja on lahkunud loata talle
määratud majutuskohast või geograafilisest piirkonnast. Näiteks sätestatakse, et kinnipidamise
kohtulik kontroll peab toimuma tavakorras 15 päeva jooksul ja erandkorras 21 päeva jooksul.
Materiaalseid vastuvõtutingimusi saab piirata või ära võtta juhul, kui inimene lahkub talle
määratud elukohast või piirkonnast ega täida muid menetluslikke kohustusi, on toime pannud
tõsise või korduva majutuskoha reeglite rikkumise või vägivallaga ähvardamise või kui
tegemist on korduva taotlusega, rahaliste vahendite varjamisega või kohustuslikus
integratsiooniprogrammis osalemata jätmisega. Eesti peaks neid võimalusi täiel määral ära
kasutama, tagades seejuures nende meetmete kasutamisel proportsionaalsuse. Kui taotlejad ei
viibi liikmesriigis, kus nad peavad olema, vaid on ebaseaduslikult lahkunud teise liikmesriiki,
on teine riik kohustatud katma üksnes põhivajadused, mitte pakkuma kõiki vastuvõtutingimusi
nagu praegu. Uute normide kohaselt ühtlustatakse vastuvõtu standardeid ja tugevdatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate kaitsemeetmeid, sealhulgas sätestatakse varasem juurdepääs
tööturule42 ja tervishoiule ning luuakse perekondade, laste ja vastuvõtu erivajadusega taotlejate
suurem kaitse. Näiteks täpsustatakse, et erivajaduse hindamise, sealhulgas vanuse määramise,
tähtajaks on 30 päeva, ning kehtestatakse, et kinni ei tohi pidada inimesi, kelle vaimne või
füüsiline tervis võib seetõttu halveneda. Samuti täpsustatakse oluliselt laste heaolu kaitsmise
meetmeid. Näiteks seatakse tähtajad saatjata lapse esindaja määramisele, kehtestatakse
kompetentsinõuded, millele lapse esindaja peab vastama, lühendatakse laste kooli saamise
tähtaega kolmelt kuult kahele ning võrdsustatakse taotlejate tervisekaitse kohalikele elanikele
seatud tingimustega. Samuti seatakse töötajate kohustuseks tutvustada lapsele menetluse ja
42 Praeguse üheksa kuu asemel on maksimaalne piirmäär kuus kuud, mille jooksul on varjupaigataotlejal keelatud
töötada.
16
vastuvõtuga seotud õigusi ja kohustusi, ka siis, kui laps on koos oma vanematega. Uue
kohustusena sätestatakse valmisolekuplaanide loomine.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
Eesti peab korrastama õigusakte, et kõik vajalikud õiguslikud meetmed, sealhulgas
liikumisvabaduse piirangud, kinnipidamise alused ja alternatiivid ning vastuvõtutingimuste
piiramine, oleksid tähtajaks, st hiljemalt 12. juuniks 2026, üle võetud ja vastavustabel EK-le
edastatud.
2.2.2.4. Õiglased, tulemuslikud ja ühtsed rahvusvahelise kaitse menetlused
Ülevaade
Rahvusvahelise kaitse menetlus on kaitsevajaduse määramise ja selle alusel antava elamisloa
saamise otsustamise menetlus. Selles individuaalses ja konfidentsiaalses menetluses
kontrollitakse, kas välismaalast ohustab tagakiusamine või muu tõsine oht, otsustatakse, kas
välismaalane vastab pagulase või täiendava kaitse saaja määratlusele ning kas esinevad kaitse
ja elamisloa andmist välistavad asjaolud. Selle alusel otsustatakse, kas inimesele antakse
rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba või keeldutakse selle andmisest.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Selleks et säilitada üldise rahvusvahelise kaitse süsteemi terviklikkus, vähendada teisest rännet
ning vältida kuritarvitusi, on senisest kiiremad ja ühtlustatumad menetlused äärmiselt olulised.
Määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ja määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni
kohta) lihtsustatakse ja soodustatakse üksikute rahvusvahelise kaitse taotluste hindamis- ja
otsustusprotsessi ühtlustamist kogu Euroopas ning tugevdatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate õigusi ja tagatisi. Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sisaldab ka
sätteid, mis peaksid hõlbustama kodakondsusetuse tuvastamist.
Määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) lihtsustatakse juurdepääsu rahvusvahelise kaitse
menetlusele ning ühtlustatakse tähtaegu, et menetlusi lühendada ja tõhustada. Näiteks on
määruses sätestatud tähtajad43 rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kolme etapi jaoks:
taotleja väljendab soovi saada rahvusvahelist kaitset („soovi avaldamine“), liikmesriigi
ametiasutus võtab soovi vastu ja registreerib taotluse („registreerimine“) ning taotleja esitab
taotluse koos põhjendustega („esitamine“). Määruses täpsustatakse, millised on taotleja ja
ametiasutuste kohustused iga etapi korral, ning kehtestatakse täpsemad taotluste läbivaatamise
tähtajad.44 Samuti kehtestatakse täiendavad rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist
tõkestavad meetmed. Näiteks on kohustus käsitada taotlust, mis esitatakse pärast teises
liikmesriigis taotluse suhtes keelduva otsuse tegemist, korduva taotlusena ning kui uusi
asjaolusid ei esine, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Korduva taotluse puhul ei ole enam
välismaalasel automaatset õigust riigis viibida. Taotlus on võimalik lugeda kaudselt
tagasivõetuks, kui taotleja ei täida teatavaid kohustusi, näiteks biomeetriliste andmete esitamise
nõuet. Lisaks turvalistele päritoluriikidele ja turvalistele kolmandatele riikidele tuleb kohaldada
uut mõistet „tulemuslik kaitse“45, et määrata kindlaks turvalised kolmandad riigid. Kohendatud
43 Kuni 5 päeva sooviavalduse registreerimiseks, kuni 21 päeva taotluse esitamiseks koos selgituste ja tõenditega. 44 Otsuse tegemiseks on aega tavamenetluse korral kuni kuus kuud, kiirmenetluse korral kuni kolm kuud ja
mittelubatavuse kontrolli puhul kümme päeva kuni kaks kuud, piirimenetluse korral kuni 12 nädalat. 45 Riiki võib pidada efektiivse kaitse pakkujaks (turvaliseks) ka siis, kui see ei ole 1951. aasta pagulasseisundi
konventsiooni ratifitseerinud, kuid kaitse tagakiusamise ja kahju eest on siiski reaalselt olemas. Oluline eeldus on,
17
on ka esimese varjupaigariigi mõistet46. Lisaks ei ole kaebusel enamiku kuritahtlike taotluste ja
korduvate taotluste puhul automaatset peatavat mõju, mis tähendab, et kui taotluse suhtes
tehakse keelduv otsus ja kohus ei luba isikul riiki jääda, võivad ametiasutused tagasisaatmise
otsuse kohe täitmisele pöörata.
Kohaldama peab määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) ette nähtud uusi nõudeid.
Näiteks on sätestatud kohustus hinnata riigisisese kaitse alternatiivi ja kohustus võtta
rahvusvaheline kaitse ära, kui on toime pandud teatavad kuriteod või isik kujutab endast muul
viisil ohtu riigi julgeolekule. Nimetatud muudatused annavad võimaluse tegeleda
probleemidega, mis tulenevad liiga pikkadest rahvusvahelise kaitse menetlustest ja juhtumite
kuhjumisest. Neid elemente rakendades tuleb aga samal ajal austada rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate põhiõigusi kooskõlas EL-i põhiõiguste hartaga.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
Eesti peab korrastama õigusakte, et tagada kõnealuse kahe määruse tulemuslik kohaldamine.
Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas korraldada juurdepääs menetlusele (st
etapid, tähtajad, osalevad ametiasutused). Teatavat liiki otsuste puhul tuleb tagada
mitteautomaatne peatav mõju ja lõpliku otsuse määratlemise viis. Samuti tuleb tagada
korduvaid taotlusi käsitlevate normide sujuv kohaldamine.
2.2.2.5. Tulemuslikud ja õiglased tagasisaatmismenetlused
Ülevaade
EL-i tagasisaatmispoliitikat reguleeritakse direktiiviga 2008/115/EÜ47, milles on kehtestatud
ühised nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike
tagasisaatmisel. Euroopa varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi reformimise raames esitas EK
juba 2018. aastal selle direktiivi muutmise ettepanekud, et kiirendada tagasisaatmismenetluste
läbiviimist ning luua senisest paremad õiguslikud seosed rahvusvahelise kaitse ja
tagasisaatmise valdkondade vahel. Muudatuste vastuvõtmiseks ei õnnestunud siiski EP-ga
2024. aastaks kokkulepet saavutada. Selle tulemusena jõustusid 11.06.2024. aastal EL-i
varjupaiga- ja rändehalduse reformi paketti kuuluvad õigusaktid ilma, et nimetatud direktiivi
oleks uuendatud.
Direktiiv kohustab igale kolmanda riigi kodanikule, kes viibib EL-i liikmesriigi territooriumil
ebaseaduslikult, väljastama tagasisaatmise otsuse. Kui isik ei lahku talle määratud vabatahtliku
tähtaja jooksul EL-ist, tuleb tagasisaatmise otsus sundtäita ja kohaldada talle sissesõidukeeldu.
Liikmesriik ei pea nõudeid kohaldama kolmanda riigi kodanikule, kelle suhtes tehakse
sisenemiskeelu otsus või kes on kinni peetud seoses EL-i välispiiri ebaseadusliku ületamisega.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
et välismaalasel on võimalik sinna siseneda ja sinna jääda ning talle on muu hulgas tagatud piisav ligipääs
tervishoiule ja haridusele. 46 Esimese varjupaigariigi korral ei koostata riikidest vastavaid nimekirju (nagu turvalise päritoluriigi ja turvalise
kolmanda riigi korral nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigi tasandil), vaid kohaldatakse ainult juhtumipõhiselt ning
sellisel juhul puudub automaatne kaebuse väljasaatmist peatav mõju. Olulised tingimused on kaitse reaalne
kättesaadavus, tagakiusamise ohu ja tõsise kahju kannatamise ohu puudumine ning kaitse tagasisaatmise eest. 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta
liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008,
lk 98–107.
18
EL-i rändepoliitika saab olla kestlik üksnes juhul, kui need kolmanda riigi kodanikud, kes ei
vasta EL-is kehtestatud sisenemise, siin viibimise või elamise tingimustele, saadetakse
tulemuslikult EL-ist tagasi. Selleks et kõrvaldada lüngad rahvusvahelise kaitse menetluse ja
tagasisaatmise menetluse vahel, seatakse määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
liikmesriikidele kohustus tagada, et kolmanda riigi kodanikule tehakse tagasisaatmise otsus
samas haldusaktis, millega talle jäeti rahvusvaheline kaitse andmata, või tehakse need otsused
samal ajal. Selleks et isiku kaebusi rahvusvahelise kaitse andmata jätmise otsuse ja
tagasisaatmise otsuse peale saaks kohtumenetluses liita ning neid kohtus ühiselt menetleda,
kohaldatakse tagasisaatmise otsuse vaidlustamisele rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva
otsuse vaidlustamise tähtaegu.
Reformiga pööratakse suuremat tähelepanu nendele välismaalastele, kes kaitset ei vaja, kuid
püüavad kaebuste või korduvate rahvusvahelise kaitsetaotluste abil tagasisaatmisi takistada.
Üldpõhimõttena ei saa taotleja liikmesriigi territooriumile jääda, kui esimeses kohtuastmes on
kaebus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse peale jäänud rahuldamata. Edaspidi ei
ole välismaalasel liikmesriiki jäämise õigust, kui ta esitab peale lõplikku keelduvat otsust
korduva taotluse oma väljasaatmise takistamiseks või edasilükkamiseks.
Liikmesriigid on juba praegu loonud eri mehhanisme, et toetada kolmandate riikide kodanike
vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerumist oma koduriigis. Lisaks on Euroopa Piiri-
ja Rannikuvalve Amet (Frontex) loonud EL-i taasintegreerimise programmi (EURP). Samuti
tuleb määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) kohaselt nüüd Eurodaci kanda ka
andmed asjaolu kohta, et isikule on antud toetust vabatahtlikuks lahkumiseks ja
taasintegreerumiseks. Seeläbi tekib terviklik EL-i-ülene vaade tagasisaadetavatele antavatest
toetustest ning luuakse meede, mis võimaldab toetuste väärkasutamisi ära hoida.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
Eesti peab õigusakte vastavalt kohandama, sätestades, et tagasisaatmise otsus tehakse keelduva
rahvusvahelise kaitse otsuse osana ning rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse ja
tagasisaatmise otsuse peale esitatud kaebusi menetletakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) alusel kehtestatud tähtaja jooksul.
2.2.2.6. Vastutava liikmesriigi määramise tõhustamine
Ülevaade
Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lahutamatu osa on taotluse eest vastutava liikmesriigi
määramise menetlus. Seda nimetati varasema EL-i õiguse kohaselt „Dublini menetluseks“, sest
vastav menetluse osa oli alguses reguleeritud Dublinis 15. juunil 1990. aastal sõlmitud ja
esimesel septembril 1997. aastal jõustunud rahvusvahelise lepinguga, mis oli avatud
ratifitseerimiseks ainult liikmesriikidele.48 2013. aastal muudeti konventsioon EL-i
määruseks49, mida on mitmel korral täiendatud ja mille 2013. aastal vastu võetud redaktsiooni
nimetatakse sageli ka „Dublin III regulatsiooniks“.
48 RT II 2004, 33, 119. 49 15. juuni 1990. aasta konventsioon on tuntud kui Dublin I. Esimese määrusena avaldati nõukogu
18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle
liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse
läbivaatamise eest – ELT L 50, 25.02.2003, lk 1–10, mis on tuntud kui Dublin II; ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle
liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) – ELT L 180, 29.6.2013, lk 31–59,
mis on tuntud kui Dublin III.
19
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
EL-i varjupaiga- ja rändehalduse reformi järel on endise „Dublini menetluse“ sätted liidetud
määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) III peatükki, millega reguleeritakse vastutava
liikmesriigi kindlaks määramise kriteeriume ja mehhanisme.
Tulemusliku ja stabiilse rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutuse jagamise
kehtestamine kogu EL-is ning teisese rände stiimulite vähendamine, on reformi üks peamisi
prioriteete ning oluline element usalduse suurendamiseks liikmesriikide vahel. Seni kehtinud
kriteeriumid ja mehhanismid, mis võimaldavad määrata kindlaks, milline liikmesriik vastutab
taotluse läbivaatamise eest, jäävad üldiselt samaks, kuid kriteeriume on täiendatud ning
menetluse etappide tähtaegu oluliselt lühendatud.
Kui taotleja ei viibi liikmesriigis, kes vastutab tema taotluse läbivaatamise eest, on ta teises
riigis ebaseaduslikult ning tuleb vastutavale liikmesriigile üle anda. Just üleandmise
täideviimine on seni olnud suurim praktiline probleem. Seetõttu kehtestatakse õiglasemad ja
tõhusamad vastutusnormid. Rahvusvahelise kaitse taotlemiseks kõige soodsama riigi otsimise
probleemi aitab lahendada isiku kiire ja süsteemne üleandmine vastutavale liikmesriigile. See
omakorda heidutab ebaseaduslikke saabujaid ning vähendab välismaalaste motivatsiooni
liikmesriikide vahel ebaseaduslikult liikuda.
Uute normidega kehtestatakse näiteks uus vastutuse kriteerium, mis põhineb diplomitel ja
muudel kvalifikatsiooni tõendavatel dokumentidel. Vastutus muudetakse stabiilsemaks,
pikendades tähtaegu, mille möödumisel läheb vastutus üle või lõpeb. Samal ajal tugevdatakse
välismaalase perekonnaga seotud kriteeriume ja kehtestatakse muu hulgas uus kohustus seada
perekonnaga seotud juhtumid prioriteediks. Suurendatakse menetluste tulemuslikkust: tähtaegu
lühendatakse ja tagasivõtmismenetluse asemel võetakse kasutusele tagasivõtmisteade.
Taotlejatele kehtestatakse selgemad kohustused, et vähendada süsteemi kuritarvitamist50.
Liikmesriigile kehtestatakse kohustus reageerida teisese rände korral51 või kui taotleja kujutab
endast julgeolekuohtu. Taotleja kohustustele vastukaaluks kehtestatakse neile uued tagatised.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EK kutsus 2024. aastal kokku määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) kohase
regulatiivkomitee, et võtta vastu määruses nõutud rakendusaktid. EK võtab vastu varjupaiga-
ja rändehalduse määruse toimimiseks vajalikud rakenduseeskirjad, millega asendatakse EK
määrus (EÜ) nr 1560/2003.52
Eesti peab korrastama õigusakte, et tagada määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
tulemuslik kohaldamine. Tähelepanu tuleb pöörata tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja sellele,
et põgenemise korral puudub välismaalasel õigus vastuvõtutingimustele. Samuti on oluline
järgida eri menetluste uusi tähtaegu.
50 Näiteks kohustus esitada taotlus liikmesriigis, kuhu saabutakse esimesena, ja liikmesriigi õigus kohaldada
liikumisvabaduse piiramist ning nende eiramisel kohaldada kinnipidamist. 51 Näiteks liikmesriigi kohustus katta vastutavast liikmesriigist teise liikmesriiki põgenemise korral üksnes taotleja
põhivajadused ning mitte pakkuda kõiki vastuvõtutingimusi. 52 EK 2. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad
määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks,
kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. – ELT L
222, lk 200–220.
20
2.2.2.7. Liikmesriikide vaheline toimiv solidaarsusmehhanism
Ülevaade
Solidaarsus on EL-i toimimise lepingu artiklis 80 sätestatud EL-i aluspõhimõte. EL-is on
esimest korda alaline, õiguslikult siduv, kuid nii abi andja kui ka saaja jaoks paindlik
solidaarsusmehhanism, millega tagatakse, et ükski liikmesriik ei jää rändesurve korral üksi.
Solidaarsusmehhanism tasakaalustab tõhustatud vastutust.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Määrusega (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) kehtestatakse solidaarsusmehhanism, mille
miinimumkünnis aastas on 30 000 ümberpaigutamist ja 600 miljonit eurot rahalist toetust EL-i
tasandil, mida EK peab aasta vajaduste arvutamisel järgima. Õigusaktis on sätestatud valem,
mille alusel arvutatakse iga liikmesriigi õiglane määr53 rändesurve olukorras, rändesurve ohu
olukorras või märkimisväärses rändeolukorras oleva liikmesriigi abistamiseks. Arvutamine
põhineb Eurostati andmetel ning 50% osakaal on SKP ja 50% rahvaarv.
Joonis 4. Õiglase määra arvutamise valem54
Kõik liikmesriigid peavad solidaarsusmehhanismis osalema, kuid neil on võimalik valida, kas
abistada ümberpaigutamise, raha või alternatiivsete meetmete (töötajad, tehnika vms)
pakkumise viisil. Sätestatud on EL-i kõrgetasemelise solidaarsusfoorumi loomine, mida juhib
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina tegutsev liikmesriik ja mille raames toimub kohustuste
võtmine, ning EL-i tehnilise tasandi solidaarsusfoorumi loomine, mida juhib
solidaarsuskoordinaator ja mis vastutab iga-aastases Euroopa Liidu Nõukogu rakendusaktis
sätestatud solidaarsusreservi rakendamise eest.
Paljud iga-aastase solidaarsustsükli rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb kehtestada EL-i
tasandil. EK astub esimese iga-aastase rändehalduse tsükli jaoks vajalikud sammud ning võtab
kõik tarvilikud õigus-, haldus- ja operatiivmeetmed, et tagada iga-aastase tsükli iga etapi sujuv
toimimine, sealhulgas rakendades esimest iga-aastast solidaarsusreservi, mille Euroopa Liidu
Nõukogu peab 2025. aasta lõpus vastu võtma.
Joonis 5. Iga-aastase solidaarsusreservi rakendamise tsükkel (autor: SIM)
53 Eesti solidaarsuspanus EL-is on 0,26% EL-i koguvajadusest. Valemi ja praegu kehtivate piirmäärade ning
algandmete alusel oli see 2023. aastal 2022. aasta statistika alusel 79 inimest või 1,7 miljoni väärtuses abi aastas.
Euroopa Komisjoni 18.11.2025. aasta justiits-ja siseküsimuste nõukogu nõunike kohtumisel avaldatud 2026. aasta
õiglase piirmäära arvutuse kohaselt on Eesti õiglane panis 80 inimest või 1,6 miljonit euro väärtuses abi. 54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus 2024/1351/EL, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 604/2013. – ELT L, 2024/1351, 22.05.2024, lisa I, lk 69.
21
EK ja liikmesriigid saavad nii rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamise kui ka
finantssolidaarsuse puhul tugineda eelkõige vabatahtliku solidaarsusmehhanismi
rakendamisele alates 2022. aastast, sealhulgas tuginetakse solidaarsuse põhimõtte rakendamise
tavadele, praktilistele kogemustele ja saadud õppetundidele.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EK võtab 15. oktoobriks 2025 vastu esimese Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande,
mis põhineb liikmesriikide ja liidu asutuste esitatud kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel andmetel
ning teabel. Aruandes antakse varjupaiga- ja rändevaldkonna olukorrast ülevaade ning see
toimib liidu varajase hoiatamise ja teadlikkuse suurendamise vahendina.
EK võtab 15. oktoobriks 2025 vastu ka esimese rakendusakti, millega määratakse kindlaks,
millised liikmesriigid on rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras,
ning teeb esimese ettepaneku Euroopa Liidu Nõukogu rakendusakti kohta, millega luuakse iga-
aastane solidaarsusreserv. EK nimetab ametisse esimese solidaarsuskoordinaatori, kes loob ja
kutsub kokku EL-i tehnilise tasandi solidaarsusfoorumi. Olemasolev solidaarsusplatvorm
muutub tehnilise tasandi solidaarsusfoorumiks. EK kutsus 15. oktoobril 2024 kokku määruse
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) kohase regulatiivkomitee, mis võtab vastu kaks
solidaarsuse toimimisega seotud rakendusakti. Esimene rakendusakt käsitleb ühtseid tingimusi
teabe ja dokumentide koostamiseks ja esitamiseks ümberpaigutamise eesmärgil, sealhulgas
seoses julgeolekukontrolliga. Teises rakendusaktis esitatakse rahaliste toetuste toimimise
eeskirjad.
EK loob koostöös EUAA-ga ka töövahendid ümberpaigutatavate inimeste kindlakstegemiseks
ja nende sobitamiseks toetava liikmesriigiga, et tagada toetatava liikmesriigi vastavus
kohustusele võtta arvesse olulisi sidemeid asjaomase inimese ja ümberpaigutamise
sihtliikmesriigi vahel, pidades silmas ka selle liikmesriigi väljendatud mõistlikke eelistusi.
EUAA, Frontex, Europol ja FRA peavad koguma liikmesriikidelt asjakohaseid andmeid ja
22
teavet ning esitama EK-le Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande koostamiseks
vajaliku teabe määruses ette nähtud tähtajaks.
Eesti peab korrastama õigusakte, et tagada määrusega (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
ettenähtud mehhanismi läbipaistev ja tulemuslik kohaldamine.
2.2.2.8. Valmisolek, valmisoleku planeerimine ja massilisest sisserändest põhjustatud
kriisidele reageerimine
Ülevaade
Valmisoleku planeerimise eesmärk on luua ja säilitada EL-is vastupidavamad
vastuvõtusüsteemid, mis suudavad tulemuslikult toimida, sealhulgas kriisiolukordades.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Selleks et tulevikus tekkivatele rändeolukordadele paremini reageerida, sisaldab uus
õigusraamistik mitut uut ja täiendavat meedet, millega tagatakse kogu EL-is valmisolek,
valmisoleku planeerimine ning kohane kriisidele reageerimine. Muudatused aitavad
suurendada vastupanuvõimet tekkivatele rändeolukordadele ja vähendada kriisiolukordade
ohtu. Selleks et liikmesriiki saaks pidada hästi ettevalmistatuks, peab valmisoleku planeerimise
oluliste elementide alusel tagama teatava valmisoleku taseme. Valmisoleku planeerimise
elemendid on tihedalt seotud piisavate vastuvõtusüsteemide tagamisega kogu EL-is. Kui
valmisoleku planeerimist ei toimu, ei saa liikmesriiki pidada hästi ettevalmistatuks ning see
mõjutab liikmesriigi võimalust saada abi solidaarsusmeetmetest või vabastuse
solidaarsuspanustes osalemisest. Sellega seoses peab Euroopa iga-aastane varjupaiga- ja
rändearuanne, mis on iga-aastase rändehalduse tsükli esimene etapp, sisaldama teavet
valmisoleku taseme kohta EL-is ja liikmesriikides.
Valmisolek ja selle planeerimine toetavad ka rändekriisi korral kiiret, tulemuslikku ja
koordineeritud reageerimist, milles võetakse arvesse geograafilisi eripärasid, sealhulgas
piirialasid. Valmisolek hõlmab vajalike inimressursside, materiaalsete ja rahaliste vahendite
ning taristu olemasolu, et tagada varjupaiga- ja rändehalduse süsteemide toimimine. Samuti
hõlmab valmisolek efektiivset koordineerimist seotud ametiasutuste vahel nii riigi kui ka EL-i
tasandil.
Valmisolekuplaanide tegemine on rahvusvahelise kaitse süsteemi toimepidevuse oluline osa.
Seetõttu on äärmiselt tähtis, et valmisolekuplaanid hõlmaksid ka rahvusvahelise kaitse
menetlusi. Kui valmisolekumeetmed rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemiseks puuduvad,
siis rändesurve korral või kriisiolukordades vastuvõtusüsteemidele avaldatav surve ainult
suureneks. Rahvusvahelise kaitse menetluste lisamine nõutavatesse vastuvõtualastesse
valmisolekuplaanidesse hõlbustab ka osalejatevahelist sünergiat ning tagab protsesside
ühtlustamise ja vajalike meetmete rakendamise. Neid valmisolekuplaane tuleb korrapäraselt,
vähemalt iga kolme aasta järel, hinnata ja läbi vaadata. Samal ajal peavad määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) kohaselt koostatavad riiklikud strateegiad, mis on laiema
kõikehõlmava ulatusega, katma valmisoleku planeerimist järjepideval viisil ning sealhulgas
täiendama piirihalduse ja tagasisaatmisega seotud olemasolevaid kohustusi.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
23
EUAA töötas 2024. aastal välja vastuvõtu- ja rahvusvahelise kaitse alaste riiklike
valmisolekuplaanide koostamise juhise55 ning vormi. PPA pidi hiljemalt 12. aprilliks 2025
ajakohastama massilise sisserände valmisolekuplaani vastavalt EL-i õigustikule ning EUAA ja
Frontexi juhistele ning edastama plaani ühisel vormil EUAA-le. PPA on massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani uuendatud versiooni tähtajaks EUAA-le
edastanud.
Eesti peab korrastama õigusakte, et võtta üle direktiivi asjakohased sätted, eelkõige ulatuses,
mis on seotud valmisoleku planeerimisega.
2.2.2.9. Põhiõiguste kaitse ja järelevalve
Ülevaade
Varjupaiga- ja rändehalduse õigustikus on sätestatud kaitsemeetmed ja tagatised rahvusvahelise
kaitse taotlejate ning erivajadustega inimeste, eelkõige alaealiste ja lastega perede ning
vallaliste naiste ja emade suhtes. Nende õiguste, kaitsemeetmete ja tagatiste rakendamise
eesmärk on kaitsta inimväärikust ning tagada tegelik ja tulemuslik rahvusvaheline kaitse,
sealhulgas kõige haavatavamate inimeste jaoks, ning juurdepääs tõhusatele
õiguskaitsevahenditele. Nimetatud kaitsemeetmete ja tagatiste eesmärk on kaitsta põhiõigusi
kooskõlas EL-i põhiõiguste hartaga. Ühtlasi aitavad need kaitsta menetluste terviklikkust kõigi
põhielementide raames.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Uute õigusaktidega sätestatakse laiemad õigused, kaitsemeetmed ja tagatised, mis on
kokkuvõtlikult järgmised:
– rahvusvahelise kaitse taotleja tugevdatud õigused teabele, et taotlejad mõistaksid oma õigusi
ja kohustusi ning kohustuste õigel ajal täitmata jätmise tagajärgi. Teabe esitamine on vajalik
normide kohaldamiseks, et võidelda süsteemi kuritarvitamise vastu. Teabe esitamisel tuleb
arvesse võtta taotleja profiili eripära;
– rahvusvahelise kaitse taotleja uus õigus tasuta õigusnõustamisele menetluse haldusetapis.
See kehtib kõigi haldusmenetluste, sealhulgas piirimenetluste ja taotluse läbivaatamise eest
vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse ja kaitse äravõtmise menetluse, kohta.
Kaebuse esitamise etapis on kõigil taotlejatel jätkuvalt õigus advokaadi abile ja esindamisele;
– menetlusliku ja vastuvõtu erivajaduse varasem kindlakstegemine ning selgemad tähtajad
esmase individuaalse hindamise tegemiseks ja kiirelt järelmeetmete võtmiseks piinamise ning
vägivalla ohvrite puhul;
– tugevamad tagatised, et kinnipidamist kasutatakse viimase abinõuna pärast individuaalset
hindamist, ning kaitsemeetmed juhuks, kui rahvusvahelise kaitse taotleja füüsiline või vaimne
tervis on tõsises ohus, mis tähendab, et vastuvõtu erivajadusega taotlejaid ei saa kinni pidada,
kui nende kinnipidamine ohustaks tõsiselt nende füüsilist ja vaimset tervist;
– alaealise suhtes kehtivad uued tagatised: lastekaitse keskne roll, eelkõige lapse parimate
huvide esikohale seadmine. Kehtestatakse, et saatjata alaealistele tuleks viivitamata määrata
esindaja, sealhulgas ajutine esindaja, kellele kehtivad rangemad koolitusnõuded, et tagada
lapse huvide ja heaolu täielik austamine, sealhulgas sõrmejälgede võtmisel56. Alaline esindaja
määratakse 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest, kusjuures 30 saatjata alaealise kohta
55 EUAA 2024. Guidance on Contingency Planning and Preparedness in the Asylum Procedure. 56 Saatjata alaealisega peaks kogu tema biomeetriliste andmete võtmise ajal olema kaasas esindaja või kui esindajat
ei ole määratud, siis isik, kes on saanud väljaõppe lapse huvide ja üldise heaolu tagamiseks.
24
võib olla üks esindaja. Kui saatjata alaealisest saab rahvusvahelise kaitse saaja, kohaldatakse
eestkostjatega seoses täiendavaid kaitsemeetmeid57.
Saatjata alaealistele sätestatakse suuremad tagatised ka piirimenetluses. Nende suhtes ei
kohaldata automaatselt piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui nad kujutavad endast mõjuvatel
põhjustel ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Samas tuleb sellisel juhul kohaldada
kõiki saatjata alaealiste menetlus- ja vastuvõtuõigusi, sealhulgas kaebuse automaatset peatavat
toimet rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes keelduva otsuse tegemise korral.
Kõigi alaealiste puhul on kehtestatud uued sätted laste kadumise vältimiseks. Näiteks toimub
sõrmejälgede võtmine alates kuuendast eluaastast varasema 14. eluaasta asemel. Samuti tuleb
tagada kinnipidamise alternatiivid, sest lapsi ei tohi reeglina kinni pidada; arvesse tuleb võtta
laste seisukohti ja lapsele tuleb anda teavet lapsesõbralikul viisil. Kehtestatud on kohustus
rakendada vanuse hindamisel valdkonnaülest lähenemisviisi, et sekkuvat meditsiinilist
läbivaatust vähem kasutataks. Seda tuleb kasutada ainult siis, kui esimene valdkonnaülene
hindamine ei ole tulemuslik. Kõigile lastele tuleb tagada juurdepääs haridusele võimalikult
kiiresti ja kahe kuu jooksul alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest. Juurdepääs
tervishoiuteenustele peab olema võrdne nende alaealistega, kes on riigi kodanikud.
Kui lastega perede suhtes kohaldatakse piirimenetlust, tuleb alaealiste ja nende pereliikmete
taotluste läbivaatamist pidada prioriteetseks ning alaealistele ja nende pereliikmetele mõeldud
vastuvõturajatised peavad vastama nende vajadustele;
– riigis viibimise õigus ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile: inimesel on õigus viibida
selles liikmesriigis, kus taotlust menetluse haldusetapis läbi vaadatakse. Erandid sellest õigusest
on nüüd selgelt piiritletud. Rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse korral on inimesel
õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ehk keelduva otsuse vaidlustamisele, mis tähendab nii
faktiliste kui ka õiguslike asjaolude täielikku ja ex nunc läbivaatamist vähemalt esimese astme
kohtus. Kaebusel võib olla automaatne peatav toime, mis tähendab, et inimesel on kaebuse
menetlemise ajal riigis viibimise õigus, välja arvatud selgelt sätestatud erandite korral. Üks
nimetatud erandeid on piirimenetlus, mille puhul ei ole kaebusel üldjuhul automaatset peatavat
toimet, ent isikul on õigus taotleda kohtult kaebuse menetlemise ajaks riigis viibimise õigust;
– sõltumatu mehhanism põhiõiguste järelevalveks taustakontrolli etapis ja piiril toimuva
rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Liikmesriigid peavad looma tulemusliku mehhanismi
põhiõiguste väidetavate rikkumiste uurimiseks, et võimaldada ohvritele juurdepääs
õigusemõistmisele tsiviil- ja kriminaalasjades. Riiklik sõltumatu seiremehhanism peab jälgima
taustakontrolli ja piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse vastavust EL-i ja
rahvusvahelisele õigusele seoses juurdepääsuga rahvusvahelise kaitse menetlusele, tagasi- ja
väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, lapse parimate huvidega ning asjakohaste
kinnipidamise normidega. See peab tagama, et põhjendatud väiteid põhiõiguste rikkumise
kohta käsitletakse tulemuslikult ning et neid väiteid vajaduse korral uuritakse. Sõltumatu
seiremehhanism peab täitma oma ülesandeid, tehes kohapealseid kontrolle ning pistelisi ja
etteteatamata kontrolle, ning tal peab olema juurdepääs kõigile asjakohastele kohtadele,
sealhulgas vastuvõtu- ja kinnipidamisrajatistele.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EUAA on koostanud juhendi kinnipidamise alternatiivide kohta58 ja on koostamas eraldi teabe
esitamise vormi. Osalemine Euroopa eestkostevõrgustiku tegevuses võib aidata jagada
eksperditeadmisi ja teha kindlaks head tavad. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on
koostanud suunised põhiõiguste järelevalve kohta59.
57 Sätestatud on eestkostjatele esitatavad nõuded, iga eestkostja esindab proportsionaalset ja piiratud arvu saatjata
alaealisi, võimalus esitada eestkostja vastu kaebusi, eestkostjate järelevalve ja jälgimine. 58 EUAA 2024. Guidelines on Alternatives to Detention. 59 EUAA 2024. Monitoring fundamental rights during screening and the asylum border procedure – A guide on
national independent mechanisms.
25
Eesti peab kohandama õigusakte, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate uute õiguste ja
tagatiste tulemuslik kohaldamine. Muu hulgas on Eestil oluline tagada, et taotlejatele antud uut
õigust – saada alates taotluse registreerimisest tasuta õigusabi – kohaldatakse tulemuslikult.
Uute normide kohaselt tuleb tasuta õigusnõustamist ja esindamist pakkuda kõigis menetlustes,
sealhulgas piirimenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava
liikmesriigi kindlaksmääramise menetluses, ning seda tuleb teha määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) ja määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) kohaldamisalas ja
tingimustel.
Eesti peab samuti tagama, et õigusaktides on sätestatud kinnipidamise alternatiivid
(sealhulgas kohustus kohaldada liikumisvabaduse piiramist nii taustakontrolli kui ka
piirimenetluse ajal, kui kinnipidamist ei kohaldata), asjakohased lastekaitsemeetmed
(sealhulgas sätted, millega tagatakse uue valdkonnaülese vanuse hindamise tulemuslik
kohaldamine60) ning suuremad tagatised saatjata alaealiste esindamise ja eestkoste kohta.
Eesti peab kehtestama taustakontrolli ja piirimenetluse jaoks põhiõiguste sõltumatut
järelevalvemehhanismi volitust ning korda käsitlevad sätted, mis vastavad määruses (EL)
2024/1356 (taustakontrolli kohta) ja määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud
nõuetele.
2.2.2.10. Ümberasustamine, integratsioon ja kaasamine
Ülevaade
Varjupaiga- ja rändehalduse uue õigustikuga kinnitatakse taas EL-i kohustust parandada kaitset
vajavate inimeste jaoks turvalisi ja seaduslikke rändevõimalusi. Selleks et pakkuda elujõulist
alternatiivi ebaseaduslikele ja ohtlikele rändemarsruutidele ning tugevdada partnerlust
kolmandate riikidega, kes võtavad vastu suure arvu pagulasi, aitab EL jätkuvalt täita kasvavaid
ülemaailmseid ümberasustamisvajadusi ning parandada ümberasustamise ja humanitaarsetel
põhjustel vastuvõtmise protsesside kvaliteeti. Eduka EL-i ühise varjupaiga- ja rändepoliitika
jaoks on endiselt hädavajalikud ka liikmesriikide jõupingutused sisserändajate
integreerimiseks ja kaasamiseks. Tegemist on investeeringuga ühiskonna pikaajalisse
ühtekuuluvusse ja majanduslikku heaolusse. Integratsiooni toetamine on kõige tulemuslikum,
kui see algab varakult. Rahvusvahelise kaitse saajate tööturule integreerimise edendamisel on
sageli osutunud väga oluliseks koostöö sotsiaal- ja majanduspartneritega. Kolmandate riikide
kodanike integreerimist hõlbustaks nende kvalifikatsioonide tunnustamise ja oskuste
valideerimise lihtsustamine ja kiirendamine, nagu EK soovitas 2023. aasta novembris.61
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Määrusega (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) luuakse EL-i tööks ohutute ja seaduslike
rändevõimaluste vallas püsiv õiguslik alus, austades samal ajal täielikult liikmesriikide
jõupingutuste vabatahtlikkust. Nimetatud määruses on sätestatud ühtlustatud lähenemisviis
kaitset vajavate inimeste vastuvõtmiseks, sealhulgas ühised vastuvõtmise kriteeriumid ja
keeldumise põhjused, ning selle eesmärk on edendada kaitse seisundi ühtlustamist. Samuti
luuakse kaheaastane kava, milles täpsustatakse riiki lubatavate inimeste arv ja sellise
vastuvõtmise geograafilised prioriteedid, millega suurendatakse protsessi prognoositavust ning
usaldusväärsust.
60 EUAA 2018. Practical Guide on Age Assessment. Practical Guide on Age Assessment.Practical Guide on Age
Assessment. Practical Guide on Age Assessment. 61 EK 15. novembri 2023. aasta soovitus kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta. –
C(2023) 7700 final.
26
Määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) ühtlustatakse ja täpsustatakse
rahvusvahelise kaitse saajate õigusi. See annab liikmesriikidele uued võimalused integratsiooni
optimeerimiseks ja edendamiseks. Et vältida taotlejate vastuvõtusüsteemide ülekoormamist
ning tõhustada vastutava liikmesriigi määramise menetlust, sealhulgas üleandmist, on
tulemuslik ja kiire juurdepääs nendele õigustele äärmiselt oluline.
Kaitse saajate varajane iseseisev toimetulek on tähtis tegur, mis aitab parandada kaitse saajate
üldist integreeritust kogukondadesse, kus nad elavad, ning vähendab liikmesriikide
finantskoormust, kuna toetuste ja muude kulude maksmise vajadus väheneb.
Rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õigusakte saab kasutada võimalusena teha kindlaks ja
kõrvaldada lüngad integratsioonistrateegiates ning tagada õiguste tulemuslik andmine
rahvusvahelise kaitse saajatele, pidades silmas ka 2021.–2027. aasta integratsiooni ja kaasamise
tegevuskavas62 sätestatud eesmärkide ja soovituste rakendamist. Lisaks tööturule
integreerimise toetamisele on selle oluline osa juurdepääsu tagamine haridusele ja koolitusele,
keeleõppele, tervishoiule ja eluasemele.63
Määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) pakutakse uusi võimalusi tõkestada
rahvusvahelise kaitse saajate ebaseaduslikku liikumist liikmesriikide vahel. Uute
normidega on ette nähtud, et kui kaitse saaja tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse
andnud liikmesriigis ja tal ei ole õigust seal viibida ega elada, alustatakse pikaajalise elaniku
staatuse saamiseks nõutava viieaastase elamisperioodi arvutamist algusest peale.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EK kutsus 7. novembril 2024 kokku kõrgetasemelise ümberasustamise ja humanitaarsetel
põhjustel vastuvõtmise komitee, mis arutab regulaarselt määruse (EL) 2024/1350
(ümberasustamise kohta) rakendamist ning nõustab selles küsimuses EK-d. Kõrgetasemeline
komitee annab ka strateegilisi juhtnööre selliste prioriteetsete geograafiliste piirkondade
kindlaksmääramiseks, kust pärit isikud tuleks vastu võtta.
EK teeb ettepaneku kaheaastase EL-i ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise kava kohta, tuginedes kõrgetasemelise komitee arutelu tulemustele ja UNHCR-i
üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosile. Kavas esitatakse teave määrusekohase
liikmesriikide vabatahtliku panuse kohta ja täpsustatakse piirkonnad, kust pärit isikud tuleks
vastu võtta. EN võtab kava vastu rakendusaktina.
Eesti peab kohandama õigusakte, et tagada määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta)
tulemuslik kohaldamine. Samuti tuleb korrastada õigusakte, et tagada riigi tasandil määruse
(EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) uute elementide tulemuslik kohaldamine, eriti
järgmistes valdkondades: elamisload ja reisidokumendid, rahvusvahelise kaitse saajate
liikumisvabadus, täiskasvanute juurdepääs haridusele, võrdne kohtlemine töötamise tingimuste
puhul, ühinemisvabadus ja organisatsioonidega liitumise õigus ning töötamisega seotud
koolitusvõimalused täiskasvanutele, oskuste valideerimine, põhitoetused ja teatavate
sotsiaalabivormide võimalik sõltuvus tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.
62 EK 24. novembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027. – COM/2020/758
final. 63 EK 15. novembri 2023. aasta soovitus kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta. –
C(2023) 7700 final.
27
Peamiste EL-i varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformis kajastatud sätete temaatiline
kaardistus on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4.
Täiendavalt on oluline märkida, et lisaks EL-i õiguse alusel loodud ühtsetele vormidele, nagu
teabe andmise vorm, vastutava liikmesriigi menetluse teabevahetuse vormid ja valmisoleku
plaanide vorm, tuleb EL-i õiguse rakendamisel juhinduda EUAA soovituslikest temaatilistest
juhistest, mis on vastu võetud EUAA haldusnõukogus, ning EK selgitavatest juhistest normide
rakendamise kohta.
2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust
koostama, kui eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti
eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõike 1 nõuetest. Kuna eelnõus
rakendatakse EL-i õigust ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusaktide eelnõu menetlemisel on
sisuliselt lähtutud väljatöötamiskavatsusele sätestatud nõuetest, ei koostatud enne eelnõu
väljatöötamiskavatsust. Kõik Vabariigi Valitsuse seisukohad eelnõu aluseks olevate EL-i
õigusaktide kohta on saavutatud. Meetmete puhul, milles on Eestile jäetud kaalutlusruum,
esitatakse kaalutlused käesolevas seletuskirjas ning seetõttu ei oleks väljatöötamiskavatsuse
tegemine tehtud valikuid mõjutanud.
2.4. Vabariigi Valitsuse seisukohad
Kõik Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohad reformi eelnõude suhtes on EL-i
legislatiivprotsessi läbirääkimiste käigus saavutatud. Eesti seisukohad ja nende võrdlev analüüs
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 126 paragrahvist, sisu on jaotatud kümneks peatükiks ja peatükid on jaotatud
jagudeks. Viimasesse peatükki on koondatud rakendussätted 17 seaduse muutmiseks ja kehtiva
VRKS-i kehtetuks tunnistamiseks ning jõustumissätted.
1. peatükk „Üldsätted“
1. jagu „Seaduse reguleerimisala“
§ 1. Seaduse reguleerimisala ja üldpõhimõtted
Paragrahviga 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Seadusega reguleeritakse lõike 1
kohaselt ulatuses, mis ei ole reguleeritud EL-i ühise varjupaigaõiguse õigusaktidega, järgmisi
rahvusvahelise kaitse süsteemi valdkondi:
1) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid;
2) rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase
õiguslikku seisundit;
3) rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele taustakontrolli tegemist;
4) välismaalasele ajutise kaitse andmise aluseid;
5) rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ajutise kaitse saaja Eestisse vastuvõtmist;
6) välismaalase vastutavale EL-i liikmesriigile üleandmist;
7) Eesti osalemist EL-i solidaarsusmehhanismis;
8) rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse ümberasustamise aluseid ning
28
9) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid.
Euroopa rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusakte tuleb vahetult rakendada, kuid need ei ole
igas valdkonnas piisavalt selgelt sõnastatud ja liikmesriikidele on teatud küsimustes antud ka
kaalutlusõigus. Vajalik on kehtestada rakendusmeetmeid, määrata pädevaid asutusi ja anda
neile volitusi, kehtestada tähtaegu ning kasutada Eestile jäetud kaalutlusõigust. Lisaks EL-i
määrustele tuleb võtta üle direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) ja säilitada 2001. aastal
vastu võetud direktiivi 2001/55/EÜ ülevõtmise sätted ajutise kaitse kohta.
Täiendavalt on reguleerimisalas arvestatud, et Euroopa rahvusvahelise kaitse süsteemi
otsekohaldatavad õigusaktid sisaldavad arvukalt viiteid direktiivile (EL) 2024/1346 (vastuvõtu
kohta). Seega on õigusselguse tagamiseks, õigusaktide omavahelise seose säilitamiseks ja
võimaliku normikonflikti vältimiseks ette nähtud, et Eesti õigusesse ülevõetavaid
vastuvõtutingimuste sätteid reguleeritakse seaduses sellises ulatuses, mis ei ole
otsekohaldatavate määrustega juba reguleeritud.
Paragrahvi 1 lõikega 1 võetakse samuti üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
artikkel 1. Lõike 2 järgi kohaldatakse seaduses ette nähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse
seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Näiteks
sätestatakse erisused haldusakti kättetoimetamisele massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras. Samuti sätestatakse erisusena haldusakti kättetoimetamine esindaja
elektronposti aadressil ja kättesaamise kinnitamine elektroonilise märkega.
§ 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide terminite kasutamine
EL-i õigustik on Eesti õigusruumi osa. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et eelnõus kasutatakse
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides sätestatud termineid. Uusi termineid
eelnõuga ei looda. Paragrahviga 2 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
artikli 2 lõiked 1, 2, 4 ja 5. Lõike 4 ülevõtmisel on asjakohased ka tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 8 lõige 2 ja lastekaitse seaduse § 3 lõige 2.
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides kasutatakse ka termineid, mida ei
ole Eesti õiguses varem kasutatud, aga mida nüüd kasutatakse eelnõus. Neid termineid eelnõus
ei defineerita, sest seda on juba tehtud otsekohaldatavates EL-i määrustes, mida on seletuskirjas
tutvustatud. Seejuures on määrustes defineeritud ka kõik direktiivis (EL) 2024/1346 (vastuvõtu
kohta) kasutatud terminid, mistõttu ei ole direktiivi mõistete defineerimine selle ülevõtmiseks
vajalik.
Seletuskirja punktis 4 on kogumina esitatud loetelu Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse
süsteemi õigusaktides sätestatud terminitest tähestikulises järjekorras ja õigusliku aluse viitega.
§ 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik
Paragrahvi 3 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane on kolmanda riigi kodanik või
kodakondsuseta isik. Lõikega 2 sätestatakse, et kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu
riigi kui EL-i liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanik.
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides ei kasutata mõistet „välismaalane“,
kuid seda mõistet kasutatakse läbivalt Eesti rändevaldkonda reguleerivates õigusaktides.
Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik. Kolmanda riigi kodanik on
isik, kes on muu riigi kui EL-i liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanik.
29
Välismaalase mõistet kasutatakse eelnõus selleks, et säilitada eelnõu seos teiste Eesti
rändevaldkonda reguleerivate õigusaktidega, tagada seaduse eelnõu loetavus ning eelkõige
eristada isikuid, kellele kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja staatusest
tulenevaid õigusi. Nimetatud eristus on vajalik näiteks vastutava liikmesriigi määramise
menetluses ja selle raames inimese üleandmisel ühest liikmesriigist teise olukorras, kus
menetlust korraldatakse inimese suhtes, kes ei ole Eestile rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud
või kes on selle esitamisest loobunud. Samuti näiteks olukorras, mil lõplik otsus rahvusvahelise
kaitse taotluse suhtes on tehtud ja koos sellega on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus
lõppenud, või ühise nimetajana olukorras, kui regulatsioon puudutab kõiki seaduse
kohaldamisalasse kuuluvaid inimesi olenemata menetluse astmest, liigist või sellest tulenevast
õiguslikust staatusest.
Paragrahviga 3 ning § 34 lõigetega 1 ja 5–7 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu
kohta) artikli 3 lõiked 1 ja 2.
§ 4. Lõplik otsus
Lõpliku otsuse määratlus on oluline Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides
sätestatud kontseptsioon, mis on seotud eesmärgiga tõhustada menetlusi, optimeerida taotlejate
riigis viibimise õigust ning koos sellega välismaalaste vastuvõtmisega seotud riigi ressursse.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) põhjenduspunkti 88 kohaselt on praeguste
liikmesriikide kohtusüsteemide erisuste tõttu eesmärk sätestada paindlik lõpliku otsuse
määratlus, kuid samas rõhutatakse, et vaatamata riigisisesele õigusele viitamisele tuleb
õiguskaitsevahendite kasutamist minimeerida. Sama määruse artikli 3 punktis 8 sätestatakse, et
lõplik otsus on otsus selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule
antakse määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) alusel pagulasseisund või täiendava
kaitse seisund, sealhulgas taotluse suhtes selle mittelubatavuse tõttu tehtud keelduv otsus või
taotluse suhtes selle kaudselt või sõnaselgelt tagasivõtmise tõttu tehtud keelduv otsus, mille
suhtes ei kohaldata enam õiguskaitsevahendit sama määruse V peatüki raames või mis on
riigisisese õiguse kohaselt muutunud lõplikuks, olenemata sellest, kas taotlejal on õigus jääda
liikmesriigi territooriumile.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 2 punktis 4 ja määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 3 punktis 13 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi
ka taotleja) on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise
kaitse taotluse sooviavalduse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud. Määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punktis 19 sätestatakse, et korduv taotlus on selline uus
rahvusvahelise kaitse taotlus, mille esitamiseks avaldatakse soovi mis tahes liikmesriigis pärast
eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sealhulgas juhul, kui selle taotluse suhtes on
tehtud selle sõnaselgelt või kaudselt tagasivõtmise tõttu keelduv otsus.
Seega, Eesti õiguses tuleb ette näha, milline otsus on lõplik. Alates 1. maist 2016 kehtiva
VRKS-i järgi on lõplik otsus tehtud, kui välismaalane ei ole kasutanud tähtaegselt
kohtukaebeõigust või halduskohus on jätnud tema kaebuse rahuldamata. Seejuures on oluline
rõhutada, et lõplik on halduskohtu tehtud otsus, mitte halduskohtu jõustunud otsus. Võttes
arvesse Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide eesmärki, puudub mõjuv
põhjus lõpliku otsuse tingimuste leevendamiseks, et võimaldada rahvusvahelise kaitse
andmisest keelduva otsuse saanud välismaalastel EL-i territooriumil pärast otsuse tegemist
jätkuvalt viibida. Eestis vaatab rahvusvahelise kaitse saamise taotluste suhtes tehtud keelduvate
otsuste peale esitatud kaebusi läbi halduskohus. Kui taotluse suhtes tehtud keelduv otsus on
30
muutunud lõplikuks, siis lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus ja välismaalase taotleja staatus
ning koos sellega ka õigus taotlejana Eestis viibida. Seega kestavad rahvusvahelise kaitse
taotleja staatus ja sellest staatusest tulenevad välismaalase õigused alates suulisest ning
vormivabast sooviavaldusest kuni halduskohtu otsuse tegemiseni. Välismaalasel säilib peale
otsuse lõplikuks muutumist üldine kohtukaebeõigus, mida välismaalane saab realiseerida ka
välisriigis viibides, kuid peale lõpliku otsuse tegemist ei säili välismaalasele rahvusvahelise
kaitse taotleja staatus ega sellega seotud õigused.
Seetõttu kehtestatakse § 4 lõikega 1, et lõplik otsus on 1) rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
tehtud keelduv otsus või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsus, mida ei ole kaebetähtajal
halduskohtus vaidlustatud; 2) taotluse kohta tehtud keelduv otsus või otsus rahvusvahelise
kaitse äravõtmise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata, või
3) otsus tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline
kaitse.
Lõike 2 kohaselt lõpeb lõpliku otsuse tegemisega rahvusvahelise kaitse menetlus. Samuti lõpeb
välismaalase õigus riigis viibida, kui tal selline automaatne õigus oli. Rahvusvahelise kaitse
menetlus ning taotleja staatus ja õigus riigis viibida ei pruugi EL-i rahvusvahelise kaitse
süsteemis sätestatu alusel olla omavahel korrelatsioonis, mistõttu on lõikes 2 sätestatud ainult
seda, millal rahvusvahelise kaitse menetlus lõpeb, ning §-s 19 on sätestatud olukorrad, millal
on taotlejal õigus riigis viibida ja millal sellist õigust ei ole.
Lõikega 3 sätestatakse keelduva lõpliku otsuse edasikaebamise kord. Taotluse suhtes tehtud
keelduva lõpliku otsuse peale ei saa esitada kaebust tavapärases korras Ringkonnakohtule, vaid
kaebuse saab esitada pärast asja lahendamist halduskohtus otse Riigikohtule. Seega on tegemist
teatud välismaalaste rühma, st rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes keelduva lõpliku otsuse
saanud inimeste kaebevõimaluste piiramisega ehk halduskohtumenetluses n-ö hüppelise
kassatsiooni rakendamisega sarnaselt väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatuga.
Nende rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, kellele antud rahvusvahelise kaitse staatus ja
elamisluba on PPA algatatud rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetluse järel ära võetud ning
kehtetuks tunnistatud, kohaldatakse endiselt tavapärast kolmeastmelist kohtukaebeõigust.
Hüppelise kassatsiooni kasutamise eesmärk on eelkõige vähendada kohtute töökoormuse ja
keelduva otsuse saanud taotlejate ülalpidamise ning sellega seotud teenuste kulusid. Nimetatud
töökoormuse ja ressursside kokkuhoid on aktuaalne tavaolukorras, kuid on eriti oluline suure
rändesurve olukorras, rändesurve ohu olukorras ja märkimisväärse sisserände olukorras ning
Eesti kontekstis massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras. Nimetatud olukorrad
tekivad reeglina ootamatult ning nende võimalik tegelik mastaap ja realiseerumise aste ei ole
ette teada ning on raskesti prognoositav. Nii tavaolukorras kui ka suure sisserände olukorras
tuleb taotlejatele tagada EL-i õiguses sätestatud garantiid, sealhulgas tõhus õiguskaitse. Tõhusa
õiguskaitse elemendid on muu hulgas kvaliteetne, kiire ja jätkusuutlik kohtumenetlus, mis
kiiresti muutuvas sisserände ning riigieelarve piiratud ressursside olukorras ei pruugi olla
võimalik tavapärase kolmeastmelise kohtusüsteemi kohaldamise korral.
Eriti oluline on arvestada asjaolu, et rändajate ärakasutamise olukord ei pruugi olla samal ajal
massilise sisserände olukord, mistõttu tuleb efektiivselt hübriidohtudele reageerida ka
olukorras, kus PPA massilise sisserände hädaolukorda ei rakenda. Ka määruse (EL) 2024/1359
(kriisihalduse kohta) artikli 1 punkti b kohaselt on ilmne, et rändajate vahendina kasutamise
olukorra määratlemisel ei ole komponendina sätestatud tavapärasega võrreldes suuremat
sisserändajate arvu. Nimetatud sätte kohaselt on rändajate vahendina kasutamise olukorraga
tegemist siis, kui kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja soodustab või hõlbustab
kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute liikumist välispiiridele või liikmesriiki
31
eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline tegevus võib ohustada
liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või riigi julgeoleku kaitset.
Samuti tuleb arvestada olukorraga, kus Eesti satub märkimisväärse sisserände olukorda pikema
perioodi jooksul, mis on välja kujunenud ajendatud vaenuliku riigi pikemaajalisest
välispoliitilisest olukorrast koos muu vaenuliku tegevusega (masskorratused, taktikaline või
diversioontegevus õhuruumis, merealadel, piiriveekogudel jms), millega koormataks
märkimisväärselt Eesti kohtusüsteemi ning mille tagajärjel võib tekkida olukord, milles ei ole
enam võimalik õigusemõistmise korra kohast toimimist tagada. Seetõttu on eelnõuga sätestatud
kaitse ja elamisloa taotluse suhtes keelduva otsuse saanud rahvusvahelise kaitse taotlejatele
edasikaebe võimalusena n-ö hüppeline kassatsioon.
§ 5. Ajutine kaitse ja ajutise kaitse saaja
Ajutise kaitse kohaldamist reguleeritakse direktiiviga 2001/55/EÜ, mis on üle võetud
VRKS-iga. Nimetatud direktiivi kohaldati esmakordselt alles 2022. aastal seoses Venemaa
Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooniga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022.
Agressioonisõda põhjustas Ukraina elanike massilise väljarände, mille tulemusena võttis EN
4. märtsil 2022 EK ettepanekul vastu rakendusotsuse (EL) 2022/38264, millega määrati kindlaks
Ukrainast lähtuva põgenike massilise sisserände olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5
tähenduses, algatati ajutise kaitse direktiivi rakendamine ning määrati inimeste ring, kes ajutise
kaitse saajatena tuleb kvalifitseerida. UNHCR-i andmetel on alates sõja algusest Ukrainast
olnud sunnitud põgenema kokku 6,3 miljonit inimest, kellest 4,5 miljonit on registreeritud EL-i
liikmesriikides ajutise kaitse saajatena. Eesti on pakkunud kaitset enam kui 55 000 Ukraina
sõjapõgenikule. 5. oktoobri 2025. aasta seisuga oli tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel
kokku 34 975 Ukraina sõjapõgenikul.
Direktiiv 2001/55/EÜ kuulus esialgu Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide
reformi paketi hulka, kuid tulenevalt 2022. aastal alanud Venemaa Föderatsiooni
agressioonisõjast Ukraina vastu ja direktiivi esmakordsest kohaldamisest 2022. aasta märtsist
kuni praeguseni (arutatakse EK ettepanekut pikendada kohaldamist kuni 2027. aasta märtsini),
otsustati direktiivi muutmine edasi lükata. Seetõttu kehtestatakse eelnõus ajutise kaitse kohta
praegu kehtivad sätted peamiselt muutmata kujul. Eelnõuga muudetakse ainult sätete asukohta
ja sellest tulenevalt korrastatakse neid tehniliselt.
Ajutise kaitse kohaldamisega seonduvad sätted on kajastatud eelnõu peatükis 5 (ajutine kaitse).
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on ajutine kaitse erandlik menetlus, mille eesmärk on anda
massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset
välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et
rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sisserännet hallata, kahjustamata enda
tulemuslikku toimimist ajutist kaitset taotlevate välismaalaste huvides. Lõikega võetakse üle
direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punkt a. Direktiivi seletuse kohaselt on ajutine kaitse erandlik
menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral
viivitamatut ja ajutist kaitset kolmandatest riikidest pärit ümberasustatud isikutele, kes ei saa
päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et rahvusvahelise kaitse süsteem ei
suuda nimetatud sisserännet nõuetekohaselt hallata, sealhulgas taotlusi menetleda,
kahjustamata oma tulemuslikku toimimist kõnealuste isikute ning teiste kaitset taotlevate
isikute huvides. Ümberasustatud inimeste massilise sisserände olemasolu ja konkreetsete
64 Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva
põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena
ette ajutine kaitse. – ELT L 71, 04.03.2022, lk 1–6.
32
isikurühmade kirjeldus, kelle suhtes ajutist kaitset kohaldatakse, määratakse kindlaks EN-i
otsusega. Seega on ajutine kaitse välismaalasele antud kaitse, mida ei ole täiendavalt, sarnaselt
rahvusvahelise kaitse taotlemisega, vaja isiklikult taotleda. Riigisiseselt tuleb kindlaks teha, kas
välismaalane kuulub EN-i otsuses nimetatud isikute ringi. Vastav tuvastamismenetlus viiakse
läbi elamisloa taotluse menetluse raames, mille käigus tehakse kindlaks, kas välismaalane
kuulub ajutist kaitset saama õigustatud isikute hulka.
Lõike 2 kohaselt on ajutise kaitse saaja välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste
organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on
sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja
püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete
reguleerimisalasse ning kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast
või keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise
rikkumise ohvriks. Lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punkt c, milles
defineeritakse ümberasustatud isikute mõiste. Ümberasustatud isikud on kolmandate riikide
kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on olnud sunnitud eelkõige rahvusvaheliste
organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on
sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja
püsivalt tagasi pöörduda ning kes võivad kuuluda 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni65
artikli 1 punkti A või teiste rahvusvahelist kaitset võimaldavate rahvusvaheliste või riigisiseste
õigusaktide reguleerimisalasse, eelkõige 1) isikud, kes on põgenenud relvastatud konfliktide
või püsiva vägivalla piirkondadest; 2) isikud, keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on
langenud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks.
Lõike 3 kohaselt on massiline sisseränne suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt
pärit välismaalaste omaalgatuslik või evakueerimiskavas ettenähtud saabumine. Lõikega 3
võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt d, mille kohaselt on
massiline sisseränne suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt pärit
ümberasustatud isikute saabumine liikmesriiki, olenemata sellest, kas nende saabumine
ühendusse oli omaalgatuslik või aidati sellele kaasa näiteks evakueerimiskava abil. Selline
määratlus kehtib ainult ajutise kaitse kohaldamisel ning ei mõjuta määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) ega määruse (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta) rakendamist.
§ 6. Perekonnaliige
Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning põhiõiguste
hartaga peab Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide kohaldamisel pidama
esmatähtsaks era- ja perekonnaelu austamist ning perekonna ühtsuse tagamist. Samuti tuleb
arvestada direktiivi 2003/86/EÜ rahvusvahelise kaitse saajate kohta.
Ka määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) põhjenduspunkti 52 kohaselt peab perekonna
mõiste määratlemisel kajastama praeguste rändesuundumuste reaalsust, kus taotlejad saabuvad
sageli liikmesriikide territooriumile pärast pikemat teelolekut. Seepärast peavad mõiste alla
kuuluma ka perekonnad, mis on moodustunud väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi
territooriumile saabumist. Sama põhimõte on sätestatud ka direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) põhjenduspunktis 49 ja määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
põhjenduspunktis 11. Küll aga ei piira Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktide perekonna ühtsust käsitlevad sätted Eesti ühiskonna väärtusi ega Eesti
kultuuriruumi põhimõtteid. Polügaamse abielu korral saab iga liikmesriik ise otsustada, kas ta
soovib kohaldada perekonna ühtsuse sätteid polügaamsete leibkondade suhtes, sealhulgas veel
65 RT II 1997, 6, 26.
33
ühe abikaasa ja rahvusvahelise kaitse saaja alaealiste laste suhtes. Määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) põhjenduspunktis 19 selgitatakse täiendavalt, et perekonna ühtsust
käsitlevate sätete kohaldamine peab alati põhinema tõelistel peresuhetel ega tohi hõlmata
sundabielusid ning abielusid ja partnerlusi, mille ainus eesmärk on võimaldada asjaomasel
isikul liikmesriiki siseneda või seal elada. Et mitte diskrimineerida pereliikmeid selle alusel,
kus perekond loodi, peaksid perekonna mõiste alla kuuluma ka need perekonnad, mis loodi
väljaspool päritoluriiki, kuid enne pereliikmete saabumist liidu territooriumile.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 2 lõikes 8 sätestatakse rahvusvahelise
kaitse taotleja pereliikmetena inimesed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, eeldusel et
perekond oli olemas juba enne taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi territooriumile:
a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke
käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole abielus,
sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud abielust või
väljaspool abielu või on lapsendatud;
c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava
kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;
d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või muu
täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 lõikes 3 sätestatakse rahvusvahelise kaitse
taotleja perekonnaliikmetena inimesed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse menetluse ajal sama
liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas juba enne, kui taotleja liikmesriigi
territooriumile saabus:
a) taotleja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi
õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare samaväärselt abielupaaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealised või täisealised ülalpeetavad lapsed, tingimusel
et nad ei ole abielus, ja sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on nad sündinud
abielust või väljaspool abielu või on nad lapsendatud; alaealist käsitatakse individuaalse
hinnangu alusel mitte abielus olevana, kui tema abielu ei oleks kooskõlas asjaomase liikmesriigi
õigusega, juhul kui see oleks sõlmitud asjaomases liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse
seaduslikku abiellumisiga;
c) kui taotleja on alaealine ega ole abielus, siis asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt
tema eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, sealhulgas täisealine õde või vend;
alaealist käsitatakse individuaalse hinnangu alusel mitte abielus olevana, kui tema abielu ei
oleks kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks sõlmitud asjaomases
liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 lõikes 9 sätestatakse rahvusvahelise
kaitse saaja perekonnaliikmena inimesed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse taotlemisel sama
liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli juba olemas enne liikmesriigi territooriumile
saabumist:
a) rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui
asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare abielupaaridega
samaväärselt;
b) punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised või täisealised
ülalpeetavad lapsed, tingimusel et nad ei ole abielus, ja sõltumata sellest, kas nad on riigisisese
õiguse kohaselt sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud; alaealist käsitatakse
individuaalse hinnangu alusel mitte abielus olevana, kui tema abielu ei oleks kooskõlas
34
asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks sõlmitud kõnealuses liikmesriigis, võttes
eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga;
c) kui rahvusvahelise kaitse saaja on mitte abielus olev alaealine, siis asjaomase liikmesriigi
õiguse või tava kohaselt tema eest vastutav isa, ema või mõni muu täisealine isik, sealhulgas
täisealine õde või vend; alaealist käsitatakse individuaalse hinnangu alusel, mitte abielus
olevana, kui tema abielu ei oleks kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks
sõlmitud kõnealuses liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga.
Määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) põhjenduspunktidega 17 ja 46 kinnitatakse
samuti, et lähtuma peab perekonna ühtsuse põhimõttest ja diskrimineerimise keelust ning
asjaolust, et liikmesriigil on õigus nõuda peresuhete olemasolu tõendamist. Selle määruse artikli
5 lõike 4 alusel võivad perekonna ühtsuse tagamiseks olla vastu võetavad järgmised vastu
võetavate inimeste perekonnaliikmed:
a) abikaasa või asjaomase isikuga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke või
kodakondsuseta isikuid käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) alaealised lapsed, tingimusel et need lapsed ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on
sündinud abielust või väljaspool abielu või liikmesriigi õiguse tähenduses lapsendatud või
tunnustatud;
c) isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab vallalise alaealise eest vastavalt asjaomase
liikmesriigi õigusele või tavadele;
d) õed või vennad;
e) kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on sõltuvad oma lastest,
vanematest või muudest pereliikmetest raseduse, vastsündinud lapse, raske vaimse või kehalise
haiguse, raske puude või kõrge vanuse tõttu, tingimusel et peresidemed olid olemas
päritoluriigis, et laps või vanem või muu pereliige on võimeline sõltuva isiku eest hoolt kandma
ja et asjaomased isikud kinnitavad oma soovi kirjalikult.
Täiendavalt peavad liikmesriigid võtma igakülgselt arvesse lapse parimaid huve. Kui kolmanda
riigi kodanik või kodakondsuseta isik on abielus alaealine, kes ei ole koos oma abikaasaga, võib
alaealise parimad huvid lugeda seotuks alaealise vanemate perekonnaga. Võttes arvesse
põhiõiguste hartat, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja asjakohast
kohtupraktikat ning selleks, et mitte diskrimineerida pereliikmeid perekonna loomise koha
alusel, peaks perekonna mõiste hõlmama ka neid perekondi, mis on moodustunud väljaspool
taotlejate päritoluriiki, kuid enne liikmesriikide territooriumile saabumist.
Viimaks, direktiivi 2003/86/EÜ kohaselt tuleb võimaldada pagulaste ühinemist sama direktiivi
artiklis 4 nimetatud pereliikmetega:
a) isiku abikaasa;
b) isiku ning tema abikaasa alaealised lapsed, sealhulgas lapsed, kes on adopteeritud asjaomase
liikmesriigi pädeva asutuse otsuse alusel või selle liikmesriigi rahvusvahelistest kohustustest
tulenevalt automaatsele täitmisele pööratava otsuse alusel või otsuse alusel, mida tuleb
vastavalt rahvusvahelistele kohustustele tunnustada;
c) isiku alaealised lapsed, kaasa arvatud lapsendatud lapsed, kui perekonna taasühinemist
taotlev isik on nende eestkostja ning lapsed on tema ülalpidamisel. Liikmesriigid võivad lubada
oma perekonnaga taasühineda lastel, kes on ühisel eestkostel, tingimusel et teine eestkostja on
andnud oma nõusoleku;
d) abikaasa alaealised lapsed, kaasa arvatud lapsendatud lapsed, kui abikaasa on nende
eestkostja ning lapsed on tema ülalpidamisel. Liikmesriigid võivad lubada oma perekonnaga
taasühineda lastel, kes on ühisel eestkostel, tingimusel et teine eestkostja on andnud oma
nõusoleku.
35
Direktiivi (EL) 2001/55 (ajutise kaitse kohta) artikli 15 kohaselt tuleb ajutise kaitse saaja
perekonnaliikmeks lugeda abikaasa või temaga püsisuhtes elav vabaabielupartner, kui
liikmesriigi õigusaktide või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare välismaalastega
seonduva õiguse alusel võrdväärselt abielus paaridega; ajutise kaitse saaja või tema abikaasa
vallalised alaealised lapsed, olenemata sellest, kas nad on sündinud abielust või väljaspool
abielu või nad on adopteeritud; b) teised lähisugulased, kes elasid perekonna koosseisus kuni
massilise sisserände põhjustanud sündmusteni ning olid sel ajal täielikult või osaliselt ajutise
kaitse saajast sõltuvad.
Selleks et võtta üle direktiivid, rakendada määruseid ning täita reformi eesmärki menetluste
lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ning eelkõige eesmärgiga seada esikohale laste õigused ja
huvid, sätestatakse § 6 lõikega 1 perekonnaseadusega kooskõlas olev ühtne kõikehõlmav
perekonnaliikme määratlus nii rahvusvahelise kaitse taotleja kui ka saaja kohta, olenemata
asjaolust, kas tegemist on pagulase või täiendava kaitse saajaga või solidaarsusmehhanismi
kaudu või ümberpaigutamise või humanitaarsetel põhjustel vastu võtmise kaudu saabunud
välismaalasega. Sama määratlust kasutatakse sarnases olukorras olevate välismaalaste võrdse
kohtlemise tagamiseks ka ajutise kaitse saaja perekonnaliikmete korral, mis on reguleeritud
eelnõu §-ga 81 (ajutise kaitse saaja perekonnaliige ja perekonna taasühendamine). Loodud
ühtse määratluse kohaselt kuuluvad perekonnaliikmete hulka tema abikaasa või registreeritud
elukaaslane; tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja alaealine laps;
tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; tema või tema abikaasa või
registreeritud elukaaslase ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui päritoluriigis puudub
muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus; tema vanem või eestkostja, kui taotleja on
alaealine, välja arvatud juhul, kui tema teovõimet on abiellumise eesmärgil laiendatud ja tema
perekonnaliikmeks loetakse tema abikaasa; tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige,
kui taotleja on saatjata alaealine, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus alaealise õiguste
ja parimate huvidega.
Lõikega 2 sätestatakse, et PPA-l on õigus jätta perekonnaliikmena käsitlemata rahvusvahelise
kaitse taotleja või saaja abikaasa, kui on teatavaks saanud asjaolud, mis annavad alust hinnata,
et abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga. Eelkõige tuleks vastuoluks avaliku korraga
pidada tahtevastaseid abielusid. Arvestades, et abielu võib olla sõlmitud mistahes geograafilises
piirkonnas või riigis, ei saa sätestada ammendavat loetelu asjaoludest, mis võivad tingida abielu
vastuolu Eesti avaliku korraga. Sättes juhindutakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi
REÕS) §-st 7, mille kohaselt ei tunnustata välisriigis sõlmitud abielu, kui see on ilmselges
vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, see tähendab avaliku korraga. Eelkõige on sätte
eesmärk kaitsta laste õigusi ja huve.
Lõikega 3 sätestatakse, et kõik asjassepuutuvad pädevad asutused käsitavad rahvusvahelise
kaitse taotleja ja kaitse saaja perekonnaliikmeid perekonnana ainult sellisel juhul, kui perekond
oli olemas enne Eestisse saabumist. Seega ei loeta rahvusvahelise kaitse taotleja ega saaja
perekonnaliikmeteks käesoleva eelnõu reguleerimisala mõttes neid perekonnaliikmeid, kellega
on peresidemed loodud Eestis olles. Neile perekonnaliikmetele ei laiene seega ka VRKS-is
sätestatust tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saaja õigus
perekonnaliikme elamisloale määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 23 alusel.
Nendel perekonnaliikmetel on võimalus perekonna ühtsuse tagamiseks jätkata elamist varem
omandatud viibimisõiguse alusel või taotleda elamisluba VMS-is sätestatud alusel.
Muu hulgas võetakse §-ga 6, perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-ga 161 ja REÕS §-ga 64 üle
direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 lõige 3.
36
2. jagu „Pädevad asutused ja rahvusvaheline koostöö“
§ 7. Pädevate asutuste ülesanded
Selleks et kohaldada Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikku ning täita kõiki
määrustes ja direktiivis sätestatud ülesandeid, tuleb liikmesriigil määrata menetlev ametiasutus
ja teised pädevad asutused. Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) põhjenduspunkti 8
ja artikli 6 lõike 2 punkti b kohaselt peavad liikmesriigid tagama rakendamiseks vajalikud inim-
ja materiaalsed ressursid, rahalised vahendid ja taristu ning oma pädevatele asutustele vajalikud
töötajad. Liikmesriigid peavad samuti tagama asjakohase koordineerimise asjaomaste
riigisiseste ametiasutuste ja teiste liikmesriikide ametiasutuste vahel.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 lõike 16 kohaselt on menetlevaks
asutuseks liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise
kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema haldusmenetluse etapis otsuseid.
Artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriigil määrata menetlev ametiasutus, kes täidab talle
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
ja teiste määruste alusel antud ülesandeid.
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA täidab Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktides sätestatud pädeva asutuse ülesandeid, kui seaduses ei sätestata teisiti. Sealhulgas
1) on määruses (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) nimetatud menetlev ametiasutus;
2) täidab määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 4 lõigetes 1–3 sätestatud
ülesandeid; 3) on määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) sätestatud vastutavat
liikmesriiki kindlaksmäärav asutus; 4) teostab määruses (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) sätestatud taustakontrolli; 5) täidab määruse (EL) 2021/2303 (Euroopa Liidu
Varjupaigaameti kohta) artiklites 3 ja 24 sätestatud riikliku kontaktpunkti ülesandeid ning 6) on
määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) nimetatud solidaarsusmehhanismi rakendamist
korraldav asutus.
Lõikega 2 kehtestatakse, et SKA korraldab ajutise kaitse saaja, rahvusvahelise kaitse taotleja
ja rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmise, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 67 kohaselt on SOM-i valitsemisalas sotsiaalse
turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine,
sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu
edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse
koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus,
ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. SOM-i
valitsemisala asutus on SKA, kelle põhimääruse § 6 alusel on ameti ülesanne muu hulgas
korraldada riiklike sotsiaalteenuste ja rändega seotud teenuseid.
Lõikega 3 sätestatakse, et KUM korraldab kohanemisprogrammi. Vastavalt VVS § 62 lõikele 1
on KUM-i valitsemisalas riigi kultuuri- ja muinsuskaitsetöö ning kultuurilise mitmekesisuse ja
lõimumise korraldamine ning kunstide, spordi ja liikumisharrastuse edendamine, osalemine
riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Paragrahvi 7 lõikega 3, § 55 lõikega 1 ja VSS § 95 lõikega 1 võetakse üle direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikkel 31. Sellega määratakse asutus, kellel on vastutus ja
pädevus korraldada sama direktiivi artikliga 18 sätestatud kohustuse täitmine, st tagada
rahvusvahelise kaitse taotlejatele juurdepääs keelekursustele, kodanikuõpetuse kursustele või
kutsekoolitusele, mida Eesti peab asjakohaseks, et suurendada taotlejate võimet iseseisvalt
toime tulla, pädevate asutustega suhelda või tööd leida, või hõlbustada juurdepääsu sellistele
37
kursustele sõltumata asjaolust, kas taotlejatel on artikli 17 kohane pääs tööturule. Samuti
korrastatakse sättega määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklis 35 sätestatud
rahvusvahelise kaitse saaja juurdepääsu õigust integratsioonimeetmetele, mille korraldamine
on samuti KUM-i pädevuses.
Lõikega 4 sätestatakse, et ÕK täidab määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 43
lõikes 4 ning määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artiklis 10 nimetatud põhiõiguste
seire ülesannet.
Õiguskantsler täidab põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse järgi lisaks põhiseaduslikkuse
järelevalvele nii ombudsmani, riikliku inimõiguste asutuse (edaspidi NHRI), lasteombudsmani,
piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise
ennetusasutuse kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise,
kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsleri organisatsioonilise, funktsionaalse ja finantsilise
sõltumatuse tagavad põhiseadus ja õiguskantsleri seadus (edaspidi ÕKS). Õiguskantsler saaks juba
talle pandud ülesannete täitmisel kontrollida nii taustakontrolli kui ka piiril toimuva rahvusvahelise
kaitse menetluse käigus põhiõiguste tagamist. Selge volituse tegutsemiseks Euroopa Liidu õigusega
ette nähtud sõltumatu järelevalveasutusena annab ÕKS-i täiendamine § 1 lõikega 12. Eestil on
otstarbekas ja mõistlik järgida määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artikli 10 lõikes 2
sätestatut ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti juhist66, mille kohaselt võib kasutada sõltumatu
järelevalveasutuse sisse seadmisel juba olemasolevaid riiklikke põhiõiguste järelevalveasutusi.
Õiguskantsler saab täita sõltumatu järelevalveasutuse ülesandeid ning vastab liidu õigusest
tulenevale sõltumatuse nõudele.
§ 8. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu ametite,
institutsioonide ja liikmesriikidega
Paragrahviga 8 sätestatakse koostöö põhimõtted UNHCR-i, Euroopa Liidu Nõukogu, EUAA
ja teiste EL-i ametite ja institutsioonidega ning EL-i liikmesriikidega.
Lõike 1 kohaselt teevad SIM, SOM, SKA, KUM ning PPA rahvusvahelise kaitse taotlejate ja
saajate probleemide lahendamisel koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR),
aidates teda seaduste, välislepingute ja EL-i õigusaktide kohaldamise järelevalves. EL-i
toimimise leppe artikli 78 lõike 1 kohaselt arendab liit välja varjupaiga, täiendava kaitse ja
ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele
rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise
lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 1951. aasta pagulasseisundi
konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning
teistele asjakohastele lepingutele.
UNHCR on rahvusvaheline organisatsioon, mis teostab järelevalvet 1951. aasta
pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli üle. Konventsioonile
allakirjutanud riikidelt oodatakse koostööd UNHCR-iga, et tagada konventsioonis määratletud
pagulaste õiguste austamine ja kaitse lähtuvalt konventsiooni VI peatüki (rakendus- ja
üleminekusätted) artiklist 35 (osalisriigi ametiasutuste ja ÜRO koostöö), mille kohaselt teeb
osalisriik koostööd UNHCR-iga või selle mis tahes õigusjärglasega tema ülesannete täitmiseks,
66 FRA 2024. Monitoring fundamental rights during screening and the asylum border procedure – A guide on
national independent mechanisms | European Union Agency for Fundamental Rights; UNHCR 2025. UNHCR
Advocacy Brief: Independent National Monitoring Mechanisms under the European Union Pact on Migration and
Asylum.
38
eriti aitab teda konventsiooni kohaldamise järelevalves. Eesti ratifitseeris konventsiooni
9. juulil 1997.
UNHCR-i roll on sätestatud määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 6, mille
lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama UNHCR-il:
a) kohtuda taotlejatega, sealhulgas nendega, kes on vastuvõtukeskustes, kinnipidamisasutuses,
piiril või transiiditsoonides;
b) saada taotleja sellekohasel nõusolekul juurdepääs teabele, mis käsitleb konkreetset
rahvusvahelise kaitse taotlust, menetluse kulgu ja vastuvõetud otsuseid;
c) esitada menetluse kõikides etappides 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni
(mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) artikliga 35 talle pandud
järelevalvekohustuste elluviimisel pädevatele ametiasutustele konkreetseid rahvusvahelise
kaitse taotlusi käsitlevaid seisukohti.
Määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõiget 1 ka organisatsiooni suhtes, kes vastavalt
liikmesriigiga sõlmitud kokkuleppele tegutseb asjaomase liikmesriigi territooriumil UNHCR-i
nimel.
Lõikega 2 sätestatakse, et samad Eesti ametiasutused tagavad nimetatud õigusaktide järgsete
kohustuste täitmise ning edastavad UNHCR-ile teavet ja statistilisi andmeid järgmiste asjaolude
kohta:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate olukord;
2) õigusaktide kohaldamine;
3) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid.
Nimetatud koostöö raames andmete ja statistika edastamisel lähtutakse ametiasutustel
olemasolevatest andmetest ja päringu esitaja teadmisvajadusest, tagatakse rahvusvahelise kaitse
menetluse konfidentsiaalsus ning järgitakse üldiseid andmekaitse nõudeid, sealhulgas avaliku
teabe seadust.
Lõike 3 kohaselt teavitab Vabariigi Valitsus valdkondade eest vastutavate ministrite ettepanekul
EL-i Nõukogu Eesti suutlikkusest vastu võtta ajutist kaitset vajavaid välismaalasi. Nimetatud
regulatsiooniga võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 25, mille kohaselt võtavad
liikmesriigid ühenduse solidaarsuse vaimus vastu inimesi, kellele võib anda ajutist kaitset. Nad
teevad arvudes või üldtingimustena teatavaks oma võimalused nimetatud isikute
vastuvõtmiseks. See teave sätestatakse sama direktiivi artiklis 5 osutatud nõukogu otsuses.
Pärast selle otsuse vastuvõtmist võivad liikmesriigid teatada täiendavatest
vastuvõtuvõimalustest, teavitades nõukogu ja EK-d. Nimetatud teave edastatakse viivitamata
UNHCR-ile.
Lõike 4 kohaselt korraldavad KUM, SIM, SOM, SKA ja PPA teabevahetust ning teevad
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide ja käesoleva seaduse rakendamiseks
koostööd teiste riikidega ning EL-i ametite ja institutsioonidega vastavalt oma pädevusele.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 5 (tervikliku lähenemisviisi
väliskomponendid) kohaselt ja artiklis 3 (terviklik lähenemisviis varjupaiga- ja rändehaldusele)
sätestatud eesmärkide saavutamiseks edendavad ja loovad liit ja liikmesriigid oma pädevuse
piires kohandatud ja vastastikku kasulikke partnerlusi, järgides täiel määral rahvusvahelist ja
liidu õigust ning austades täielikult inimõigusi, ning hõlbustavad tihedat koostööd asjaomaste
kolmandate riikidega kahepoolsel, piirkondlikul, mitmepoolsel ja rahvusvahelisel tasandil.
Sama määruse artikli 6 (solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte) lõike 2 kohaselt
teevad liikmesriigid oma käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel tihedat koostööd.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) põhjenduspunkti 77 kohaselt peaks EUAA looma
39
liikmesriikide pädevate asutuste võrgustiku või võrgustikud ja neid edendama, et parandada
praktilist koostööd ja teabe jagamist kõigis küsimustes, mis on seotud määruse (EL) 2024/1351
kohaldamisega. Seetõttu on vaja seaduse tasandil reguleerida, millised asutused ja mis ulatuses
teabevahetuse ja koostöö rolli täidavad.
Lõike 5 kohaselt võib PPA käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi
Euroopa Liidu Varjupaigaametilt määruses (EL) 2021/2303 (EUAA kohta) sätestatud korras.
Euroopa Liidu Varjupaigaameti ülesanded ja abi liikmesriikidele on määratletud määruse (EL)
2021/2303 (EUAA kohta) artiklis 2 (ülesanded) ning artiklis 16 (varjupaigaameti antav
operatiiv- ja tehniline abi). Määruse põhjenduspunktiga 33 selgitatakse täiendavalt, et kui
liikmesriik seisab silmitsi konkreetsete ja ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega teatavatel
välispiirialadel, mida nimetatakse esmase vastuvõtu piirkondadeks, peaks tal olema võimalik
taotleda EUAA-lt operatiiv- ja tehnilist abi. Kuna rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutav
asutus Eestis on PPA ning sama asutus vastutab ka massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra lahendamise eest ja osaleb EUAA haldusnõukogus, siis on otstarbekas, et
vajaduse korral taotleb EUAA-lt menetluslikku abi samuti PPA. Muu hulgas juhul, kui EUAA
abi on vajalik vastuvõtu korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks, mille eest vastutab
Sotsiaalkindlustusamet, taotleb vajalikku EUAA abi samuti PPA. Sellisel viisil tagatakse, et
EUAA-l on Eestis üks keskne partner, PPA, kes vajaduse korral ise kohaseid partnereid kaasab.
Lõikega 6 sätestatakse, et EUAA lähetatud ametnikul Eestis ei ole õigust teha rahvusvahelise
kaitse ja elamisloa andmise, andmisest keeldumine, kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks
tunnistamise otsust ega kohustada taotlejat järgima liikumisvabaduse piirangut ega
kinnipidamise alternatiive. EUAA lähetatud ametnikud täidavad Eestis oma tööülesandeid,
lähtudes mandaadist, mis on sätestatud määrusega (EL) 2021/2303 ( EUAA kohta), ning EUAA
ja Eesti vahel sõlmitavatest kokkulepetest. Sama määruse artikli 19 kohaselt koosnevad
rahvusvahelise kaitse tugirühmad EUAA enda töötajate seast pärit ekspertidest, liikmesriikide
ekspertidest, liikmesriikidest EUAA-sse lähetatud ekspertidest või muudest ekspertidest, kes ei
ole EUAA töötajad. Artikli 20 kohaselt annavad rahvusvahelise kaitse tugirühmad artikli 16
lõike 1 kohast operatiiv- ja tehnilist abi. Selle hulka kuuluvad järgmised artikli 16 lõikes 2
sätestatud tegevused, mille hulgas ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse
langetamist:
aitab asjakohasel juhul ja tihedas koostöös liidu teiste organite ja asutustega
liikmesriikidel kolmandate riikide kodanikke tuvastada ja registreerida;
abistab liikmesriike rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisel ja registreerimisel;
hõlbustab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamist liikmesriikide pädevates
asutustes või osutab nendele asutustele rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemiseks
vajalikku abi;
hõlbustab rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel liikmesriikide ühisalgatuste
elluviimist;
aitab anda teavet rahvusvahelise kaitse taotluste menetluse kohta;
nõustab ja abistab liikmesriike vastuvõturajatiste loomisel, eelkõige erakorralise
majutuse, transpordi ja arstiabi korraldamisel või pakkumisel, või koordineerib seda
tegevust;
pakub liikmesriikidele asjakohast tuge määrusest (EL) nr 604/2013 tulenevate
ülesannete ja kohustuste täitmisel;
aitab rahvusvahelise kaitse taotlejaid või saajaid liidus ümber paigutada või üle anda;
osutab tõlketeenuseid;
aitab liikmesriikidel tagada, et kohaldatakse kõiki vajalikke tagatisi lapse õiguste
järgimiseks ja lastekaitsemeetmeid, eelkõige saatjata alaealiste puhul;
40
aitab liikmesriikidel kindlaks teha taotlejaid, kes vajavad menetluslikku eritagatist, või
vastuvõtu erivajadusega taotlejaid või muid kaitsetus olukorras olevaid isikuid,
sealhulgas alaealisi, suunates need isikud liikmesriikide pädevatesse asutustesse
asjakohase abi saamiseks riiklike meetmete alusel, ja aitab tagada, et oleks kehtestatud
kõik kõnealustele isikutele ette nähtud kaitsemeetmed;
osaleb määruses (EL) 2019/1896 osutatud esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse
tugirühmades tihedas koostöös muude asjaomaste liidu organite ja asutustega;
suunab rahvusvahelise kaitse tugirühmi;
saadab vajaduse korral rahvusvahelise kaitse tugirühmadele tehnilist varustust.
Sama määruse artikli 21 kohaselt võib EUAA komplekteerida ja abistamiseks lähetada
rändehalduse tugirühmad. Rändehalduse tugirühma ülesandeks võib sama artikli lõike 3
kohaselt olla
abi kolmandate riikide kodanike tausta kontrollimisel, sealhulgas nende tuvastamine,
registreerimine ja vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral sõrmejälgede võtmine ning
teavitamine nimetatud toimingute eesmärgist;
esialgse teabe andmine kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad esitada
rahvusvahelise kaitse taotluse, ja nende kolmandate riikide kodanike suunamine
liikmesriikide pädevate asutuste juurde;
rahvusvahelise kaitse taotlejatele teabe andmine rahvusvahelise kaitse taotlemise
menetluse kohta, asjakohasel juhul vastuvõtutingimuste ja ümberpaigutamise ning ka
vajaliku abi osutamine taotlejatele või võimalikele taotlejatele, keda võidakse ümber
paigutada;
rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine ja vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral
selliste taotluste läbivaatamise hõlbustamine.
Sellest lähtuvalt on lõikega 6 vaja reguleerida, et EUAA lähetatud ametnikul ei ole Eestis õigust
teha rahvusvahelise kaitse valdkonnas sisulisi otsuseid, sealhulgas liikumispiiranguid
kehtestavaid otsuseid, ja lõikega 7 täpsustada, et EUAA lähetatud ametnikul on käesolevas
seaduses sätestatud ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või EL-i õigusakti
kohaselt.
Täiendavalt on lõikega 8 vaja täpsustada, et välislepingu või EL-i õigusakti alusel võib PPA-d
kaasata rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. Selliseks olukorraks
võib olla näiteks rändesurve all oleva liikmesriigi abistamine solidaarsusmehhanismi raames
või kahepoolse lepingu alusel. Sarnaselt lõikele 7 on ka PPA-l teise riigi territooriumil töötades
pädevus ja volitused välislepingu või EL-i õigusakti kohaselt. Siinjuures on oluline märkida, et
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 5 kohaselt võivad määratud pädevaid asutusi
rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisel ja registreerimisel ning nende läbivaatamise
hõlbustamisel, sealhulgas isikliku vestluse osas, abistada nii Euroopa Liidu Varjupaigaameti
lähetatud eksperdid kooskõlas määrusega (EL) 2021/2303 kui ka teise liikmesriigi pädevad
asutused, kellele asjaomane liikmesriik on teinud ülesandeks rahvusvahelise kaitse saamiseks
esitatud taotluste vastuvõtmise, registreerimise või läbivaatamise. Siinjuures on aga ka oluline
täpsustus, mille kohaselt võib abistamist korraldada ainult nii, et kaetud on sellised
tööülesanded, mille täitmise on abistav liikmesriik neile ülesandeks teinud. Lihtsustatult
tähendab see, et näiteks piirivalvur võib abistada piirivalve ülesannete täitmisel, päritoluriigi
teabe analüüsi ekspert võib abistada päritoluriigi teabe ülesannetega ja rahvusvahelise kaitse
vestluste ekspert võib abistada vestluste tegemisega. Ja nagu eespool selgitatud, siis kuigi
kõikides tegevustes, sealhulgas otsuse ettevalmistamise tegevustes, on abi kasutamine
võimalik, jääb konkreetsete rahvusvahelise kaitse taotluste üle otsustamise pädevus üksnes
vastutava liikmesriigi menetlevale ametiasutusele.
41
3. jagu „Teabe kaitse ja isikuandmete töötlemine“
§ 9. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses
Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 20 lõige 8.
Lõikega 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 27 lõige 10.
Lõikega 1 sätestatakse, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud teave on
asutusesiseseks kasutamiseks määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel. Nimetatud sättega on
hõlmatud kogu teave, sealhulgas ka vastutava liikmesriigi määramise menetluse teave ja
ümberasustamise menetluse teave ning rahvusvahelise kaitse ära võtmise menetluse teave.
Samuti täpsustatakse, et sama määruse artikli 72 kohaselt on asutusesisese kasutamise tähtaeg
10 aastat. Nimetatud sätte kohaselt säilitavad liikmesriigid määruse artiklites 14, 27 ja 28
osutatud andmeid kümme aastat alates rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse
tegemise kuupäevast. Andmed kustutatakse nimetatud tähtaja möödudes või juhul kui andmed
on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja
möödumist, kohe kui liikmesriik saab teada, et asjaomane isik on kodakondsuse saanud. Seega
käsitletakse kõiki menetlusega seotud andmeid ametialasena nende tekkimisest alates ning 10
aastat pärast lõpliku otsuse langetamisest ning seejärel need andmed kustutatakse. Kõikide
RAKS andmekogus töödeldavate andmete maksimaalne säilitamise tähtaeg on 50 aastat ning
täpsed säilitustähtajad andmekategooriate kaupa sätestatakse RAKS andmekogu põhimääruses.
Konfidentsiaalsuse hoidmise põhimõtet rahvusvahelise kaitse menetluses on kajastatud ka
paljudes UNHCR-i67 ja EUAA68 juhistes ning materjalides, eelkõige UNHCR-i 31. märtsi
2025. aasta soovituses konfidentsiaalsuse tagamise kohta varjupaigamenetluses69.
Konfidentsiaalsus rahvusvahelise kaitse menetluses on kriitilise tähtsusega, sest isegi
taotlemise fakti teatavaks saamine kolmandatele osapooltele päritoluriigis või mujal võib
taotleja või tema perekonnaliikmed või muud isikud, keda taotlejaga seostatakse, ohtu seada nii
juhul, kui taotleja viibib menetlevas liikmesriigis, kui ka tagasipöördumise korral.
67 UNHCR 2002. Guidelines on International Protection No. 1: Gender-Related Persecution within the context of
Article 1A(2) of the 1951 Convention and/or its 1967 Protocol relating to the Status of Refugees (HCR/GIP/02/01),
HCR/GIP/02/01; UNHCR 2003. Guidelines on International Protection No. 5: Application of the Exclusion
Clauses: Article 1F of the 1951 Convention relating to the Status of Refugees (HCR/GIP/03/05); UNHCR 2006.
Guidelines on International Protection No. 7: The Application of Article 1A(2) of the 1951 Convention and/or
1967 Protocol Relating to the Status of Refugees to Victims of Trafficking and Persons at Risk of Being Trafficked
HCR/GIP/06/07; UNHCR 2009. Guidelines on International Protection No. 8: Child Asylum Claims under Articles
1(A)2 and 1(F) of the 1951 Convention and/or 1967 Protocol relating to the Status of Refugees, 22 December
2009; UNHCR 2010. Improving Asylum Procedures: Comparative Analysis and Recommendations for Law and
Practice. Key Findings and Recommendations; UNHCR 2017. Guidelines on International Protection No. 13:
Applicability of Article 1D of the 1951 Convention relating to the Status of Refugees to Palestinian Refugees.
HCR/GIP/16/12; UNHCR 2014. A THEMATIC COMPILATION OF EXECUTIVE COMMITTEE
CONCLUSIONS; UNHCR 2015. Policy on the Protection of Personal Data of Persons of Concern to UNHCR;
UNHCR 2018. Guidance on the Protection of Personal Data of Persons of Concern to UNHCR; UNHCR 2019.
Handbook on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status and Guidelines on International Protection
Under the 1951 Convention and the 1967 Protocol Relating to the Status of Refugee; UNHCR 2020. UNHCR
RSD Procedural Standards Unit 2.1: Confidentiality and Data Protection in UNHCR RSD Procedures; UNHCR
2025. UNHCR Advocacy Brief: Legal counselling, legal assistance, and representation under the European Union
Pact on Migration and Asylum; UNHCR 2025. UNHCR Advocacy Brief: Independent National Monitoring
Mechanisms under the European Union Pact on Migration and Asylum; UNHCR 2025. Unlocking rights: towards
ending immigration detention for asylum-seekers and refugees. 68 EUAA 2024. Practical Guide on Information Provision in the Asylum Procedure; EASO 2014. EASO Practical
Guide: Personal interview. 69 UNHCR 2005. UNHCR Advisory Opinion on the Rules of Confidentiality Regarding Asylum Information
42
Konfidentsiaalsuse nõude eiramine võib kaasa tuua sur plus pagulase olukorra.70
Konfidentsiaalsuse põhimõtet tuleb järgida rahvusvahelise kaitse menetluse kõikides etappides
ja kõikide aspektide osas. Konfidentsiaalsuse tagamine on peamine ka turvalise ja
usaldusväärse õhkkonna loomisel, et taotlejal oleks võimalik jagada kõiki asjakohaseid aspekte,
mis on omakorda vajalik selleks, et neid aspekte saaks põhjalikult ja kohaselt hinnata. Tundliku
sisuga isikuandmeid ei tohi kolmandatele osapooltele avaldada ilma seadusliku aluseta,
põhjuseta ja taotleja nõusolekuta. Seetõttu tuleb hoiduda mistahes teabe jagamisest taotluse
esitamise fakti, taotleja isiku ja menetluse käigu kohta.71
Konfidentsiaalsuse tagamine rahvusvahelise kaitse menetluse korraldamisel on seega
mitmemõõtmeline ka EL-i õiguses. Taotleja kohta menetluse käigus teada saadud teavet tuleb
hoida konfidentsiaalsena eelkõige taotleja päritoluriigi suhtes, aga samaväärselt ka EL-i ja Eesti
siseses suhtluses ning sama ametiasutuse lõikes ning näiteks ka taotlejate perekonnaliikmete
ringis. Teavet tuleb koguda ja töödelda viisil, et taotleja või tema läbisugulaste – eriti siis, kui
nad on jäänud päritoluriiki – turvalisus ei satuks ohtu. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 73 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kõik rahvusvahelise kaitse taotleja ja
tema kohta kogutud andmete töötlemisega seotud asutused on mis tahes teabe puhul, mida nad
oma töö käigus saavad, kohustatud järgima riigisiseses õiguses ette nähtud konfidentsiaalsuse
norme. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 7 kohaselt tuleb menetlust
korraldades järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet kõigi isikuandmete puhul, mida asutused
saavad oma ülesannete täitmisel, sealhulgas sama määruse kohaldamise seisukohast olulises
liidu või riigisisese õiguse kohases liikmesriikide ametiasutuste teabevahetuses.
Rahvusvahelise kaitse menetluse kestel ja pärast taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist ei avalda
ametiasutused teavet konkreetse rahvusvahelise kaitse taotluse kohta ega asjaolu, et on
avaldatud taotluse esitamise soovi, väidetavatele tagakiusajatele ega tõsise kahju põhjustajatele.
Samuti ei kogu asutused teavet väidetavatelt tagakiusajatelt ega tõsise kahju põhjustajatelt
viisil, mis annaks neile teada asjaolust, et kõnealune taotleja on avaldanud taotluse esitamise
soovi.
EL-i rahvusvahelise kaitse õigustiku72 kohaselt tuleb konfidentsiaalsus muu hulgas tagada
- ametkonna sisesel suhtluse korraldamisel;
- eestkostja peale kaebuse esitamisel;
- saatjata alaealise esindamisel;
- saatjata alaealise välismaalase perekonnaliikmete otsimisel;
- Eurodaci andmete töötlemisel;
- isikliku vestluse korraldamisel;
- materiaalsete vastuvõtutingimuste pakkumisel;
- tervishoiu ja rehabilitatsiooni teenuste pakkumisel;
- õigusabi pakkumisel;
- kõikide menetluse käigus saadud andmete töötlemisel, sealhulgas taotlemise fakti kohta.
Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kogu avalikke ülesandeid
täites saadud või loodud teave avalik, juhul kui seda ei ole seaduses sätestatud korras piiratud.
Seega on määruse rakendamiseks vaja kehtestada piirang seaduse tasandil. Kehtiv VRKS
70 UNHCR 2009. UNHCR comments on the European Commission's proposal for a Directive of the European
Parliament and of the Council on minimum standards on procedures in Member States for granting and
withdrawing international protection. 71 UNHCR 2017. A guide to international refugee protection and building state asylum systems. 72 Direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 13 lõiked 2b ja 4, artikli 33 lõige 7, artikkel 38. Määruse (EL) 2024/1358
artikli 3 lõige 3 ja artikkel 48. Määruse (EL) 2024/1351 artikli 19 lõike 1 punkt r, artikli 23 lõige 6, artikli 23
lõige 3, artikkel 73. Direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 20 lõige 8, artikli 26 lõige 6, artikli 27 lõiked 5 ja 10 ning
artikli 28 lõige 2. Määruse (EL) 2024/1348 artikkel 7, artikli 13 lõige 3, artikli 23 lõige 5.
43
laiendab konfidentsiaalsuskohustust ka ajutise kaitse menetlusele ja pole ühtegi põhjust selle
muutmiseks. Ühtegi põhimõttelist muudatust võrreldes kehtiva VRKS-iga ei tehta.
Ka Tromsø konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt võib konventsiooniosaline piirata ametlikele
dokumentidele juurdepääsu õigust. Piirangud peavad olema seaduses täpselt sõnastatud,
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed piirangu eesmärgiga.
Rahvusvahelise kaitse menetluses on piirangu eesmärgiks
o tagada riigi julgeolek ja riigikaitse;
o kaitsta rahvusvahelisi suhteid;
o tagada avalik julgeolek ja
o kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid.
AvTS § 438 lõike 1 kohaselt on andmekogus töödeldavatele andmetele võimalik seada
juurdepääsupiirang seadusega. Seega on õigusselge lahendus, et juurdepääsupiirang
sätestatakse eriseaduses. Vastasel juhul näeb eriseadus ette juurdepääsu eritingimused, kuid
mitte juurdepääsupiirangut ennast. Peame arvestama, et andmeid rahvusvahelise kaitse
menetluse kohta töödeldakse asjaomastes andmekogudes, milleks on RAKS ja EL Eurodac
süsteem. Samuti peame arvestama, et andmete töötlemise kohustus ning selle ulatus ja andmete
konfidentsiaalsena hoidmise kohustus on sätestatud EL otsekohalduvates õigusaktides. Neid
regulatsioone tuleb vaadata tervikuna.
Tromsø konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkt f (juurdepääsupiirang eraelu puutumatuse
kaitseks) ja AvTS-i asjaomane alus on enamustel juhtudel asjakohane, kuid täiendavalt peame
arvestama, et SIM-i haldusala andmekogude pidamise peamine eesmärk on tagada avalik kord
ja riigi julgeolek. See tähendab, et asjaomastele andmetele juurdepääsupiirangute seadmise
ainus eesmärk ei ole isikute eraelu kaitse, vaid ka Tromsø konventsiooni artikli 3 lõike 1 teistes
punktides (näiteks a, b, c ja e) viidatud alused, millistele asjaomane AvTS-is sätestatud vastav
juurdepääsupiirangu kehtestamise alus näeb ette vaid viieaastase juurdepääsupiirangu. Kehtiva
regulatsiooni kohaselt on andmekogude andmed juurdepääsupiiranguga andmete säilitustähtaja
lõpuni. Juhul, kui tekib vajadus piirata andmesubjekti juurdepääsu õigust tema kohta
andmekogusse kantud andmetele (nt riigi julgeoleku kaitse eesmärgil), kuid lähtuda vaid AvtS-
is sätestatud juurdepääsupiirangu alusest, langeb see alus ära maksimaalselt kümne aasta
möödumisel. EL otsekohalduvatest määrustest tulenevad aga teistsugused nõuded.
Rahvusvahelise kaitse menetluse andmed kustutatakse määrusest (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) tuleneva andmete säilitustähtaja möödumisel. Selle kohaselt säilitatakse kõik menetluse
kohta alates taotluse registreerimisest kogutud andmed 10 aastat taotluse suhtes lõpliku otsuse
tegemise kuupäevast arvates ning seejärel, või kohe peale kodakondsuse saamist, andmed
kustutatakse.
Lõikega 2 sätestatakse, et taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile ja välisriigilt
taotleja kohta andmete kogumine on lubatud ainult välislepingust, EL-i õigusest või VRKS-ist
tuleneva kohustuse täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile tagatakse, et teavet ei edastata
otseselt ega kaudselt taotleja päritoluriigile. Nagu ka eespool selgitatud, on nimetatud teabe
edastamise keeld, mida tuleb järgida muu hulgas päritoluriigis valitseva olukorra või taotlejaga
seotud asjaolude osas päringute tegemisel, vajalik, sest rahvusvahelise kaitse taotlejad on
reeglina haavatavas olukorras ning jagavad menetluse käigus ametiasutusele tundlikku teavet.
Konfidentsiaalsuse põhimõte tähendab, et teabe jagamisel tuleb olla kindel, et taotleja turvalisus
ei satu ohtu ega too kaasa tema inimõiguste rikkumise tagajärge. Menetluse käigus kogutud
teabe ja ka pelgalt rahvusvahelise kaitse taotlemise fakti teatavaks saamisel võivad olla
laastavad ning pöördumatud tagajärjed kaitse saajale ja tema perekonnaliikmetele. Muu hulgas
viisil, et juhul kui kaitse saamise vajadus puudus, võib ainuüksi kaitse taotlemise fakti teatavaks
saamine olla uus iseseisev alus inimese tagakiusamiseks ja seetõttu ka kaitsevajaduse
tekkimiseks. Seetõttu on äärmiselt oluline, et rahvusvahelise kaitse menetluse käigus teatavaks
44
saanud teavet töötlevad ainult konkreetse menetlusega seotud ametnikud ning taotlemise fakti
ega muud taotlemisega seotud teavet ei edastata ühelgi viisil taotleja koduriigile.
Konfidentsiaalsuse tagamise kohustus kehtib ka siis, kui taotleja päritoluriik on turvaline
kolmas riik või turvaline päritoluriik. Konfidentsiaalsuse tagamisel tuleb muu hulgas lähtuda
EUAA juhistest ja UNHCR-i soovitustest.
Eespool selgitatud põhjustel sätestatakse lõikega 3, et kui ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse
menetluses kogutud andmeid edastatakse muule kui käesolevas eelnõus nimetatud asutusele,
kehtivad sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 tulenevad kohustused ka nimetatud asutuse ametnike
ja töötajate kohta. Eelnõu §-ga 7 on sätestatud PPA, KUM, SKA ja Õiguskantsleri ülesanded.
Samuti on eelnõuga sätestatud kohtu loal kinnipidamine, keelduvate otsuste vaidlustamine
halduskohtus ning edasikaebe võimalus Riigikohtus. Lõikes on 3 sätestatud olukord, mil teavet
taotleja ja tema taotluse menetlemise kohta edastatakse muudele kui eelnõu §-s 7 nimetatud
asutustele ja kohtule. Nendeks muudeks asutusteks võivad olla näiteks tervishoiuasutus, KOV
ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Näiteks võib olla PPA-l vajalik tellida ekspertiis taotleja
kehalise ja vaimse väärkohtlemise jälgede tuvastamiseks või saatjata alaealise vanuse
määramiseks. Samuti on vajalik suhelda KOV-ga, kes täidab saatjata alaealise eestkostja rolli
ja esindab last rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ajal. Samuti võib olla vajalik kasutada
menetlustoimingute tegemiseks tõlki või kultuurivahendajt, kes ei ole eelnõus nimetatud
asutuste töötajad ja kellele samuti laienevad samad konfidentsiaalsuse tagamise nõuded.
§ 10. Isikuandmete töötlemine
Selles paragrahvis ei ole tehtud põhimõttelist muudatust võrreldes kehtiva VRKS-iga.
Lõigete 1–3 kohaselt võib pädev asutus jätkuvalt töödelda isikuandmeid ja eriliiki
isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta. Samuti võib pädev asutus jätkuvalt töödelda välisriigilt
või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. Nimetatud andmete töötlemine on
eelkõige vajalik seetõttu, et EL rahvusvahelise kaitse õigustiku reformiga luuakse EL ühine
rahvusvahelise kaitse menetlus, mille raame on kohustus varasemast rohkem menetlusega
seotud andmete vahetamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel EL loodud turvaliste
kanalite kaudu. Näiteks vastutava liikmesriigi määramise menetluses ja solidaarsuse panusena
inimeste ümberpaigutamise olukorras, kus üks riik võtab teises alustatud menetluse üle ja jätkab
seda just sellest etapist, kus see üleandmise tõttu oli peatunud. Euroopa ühise rahvusvahelise
kaitse süsteemi õigusaktide kohaselt peab välismaalane esitama liikmesriigi pädevatele
asutustele isikuandmeid. Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 13 kohaselt
peab välismaalane taluma ka biomeetriliste andmete (näokujutis ja sõrmejäljed) võtmist, peab
liikmesriik seejuures ette nägema haldusmeetmed selle kohustuse täitmiseks. Sellega
seonduvalt säilitatakse põhimõte, et VRKS-i alusel läbiviidavates menetluses ei töödelda isiku
andmeid viimase nõusoleku alusel ja andmete töötlemist ei lõpetata, kui isik ei ole enda
andmete töötlemisega nõus. Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 13
kohaselt võib liikmesriik viimase abinõuna ette näha ka sunnimeetmed biomeetria hõivamiseks.
Vahetut sundi kohaldatakse riikliku järelevalve erimeetmena korrakaitseseaduses (edaspidi
KorS) sätestatud korras vastavalt eelnõu riikliku järelevalve peatükis sätestatule.
Toimingud, mida tehakse rahvusvahelist kaitset taotleva isiku nõusolekul on erandlikud ja EL
õiguses selgelt piiritletud. Need on järgmised:
o konkreetse taotluse menetlemisega seotud teabe edastamine UNHCR-le – määruse (EL)
2024/1348 artikkel 6 lõige 1 punkt b;
o perekonnaliikmete taasühendamine – määruse (EL) 2024/1351 art 35 lg 2;
o vanuse määramise meditsiiniline uuring - määruse (EL) 2024/1348 artikkel 24 lg 2 ja
artikkel 25 lõige 5;
45
o meditsiiniline ekspertiis tagakiusamist või tõsise ohu märkide tuvastamiseks - määruse
(EL) 2024/1348 artikkel 24 lg 1;
o menetluslike eritagatiste alase teabe edastamine menetlevale asutusele - määruse (EL)
2024/1348 artikkel 20 lõige 1 ja menetlusliku eritagatise hindamise eesmärgil taotleja
asjakohase arsti või psühholoogi või muu spetsialisti juurde suunamine, et saada
eksperthinnang erivajaduse kohta - määruse (EL) 2024/1348 artikkel 20 lõige 4.
Kõiki muid menetlustoiminguid on välismaalasel, kes soovib rahvusvahelist kaitset ja
elamisluba taotleda, kohustus taluda ilma nõusolekuta.
Lõigetes 4–6 on säilitatud regulatsioon, mis piirab välismaalase õigust saada teavet ja
juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab
isikuandmete kaitse üldmääruse73 artikkel 23. Eesti pädevad asutused kontrollivad põhjalikult
rahvusvahelise kaitse taotlejate tausta ning ei saa välistada juhtumeid, kus rahvusvahelise kaitse
andmisest tuleb keelduda avaliku korra ja julgeoleku kaalutlustel. Samadel kaalutlustel võib
olla vajalik ka piirata rahvusvahelise kaitse taotleja juurdepääsu tema kohta teatavaks saanud
asjaoludele.
Lõigetes 7–8 on lõike 4 regulatsiooni täpsustatud selliselt, et selles nimetatud andmete
avaldamise piirangut ei kohaldata määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artikli 17
punktides a–g ja i sätestatud andmete kohta. Samuti on täpsustatud, et kui lõike 4 punktides 1–
4 nimetatud andmete avaldamise piirangu alus ära langeb, lõpetatakse andmete avaldamise
piirangu kohaldamine ning andmesubjektile antakse teavet ja tagatakse juurdepääs tema kohta
kogutud isikuandmetele, tema kohta andmekogusse kantud andmetele ja menetlustoimikule.
Piirangu aluseks oleva asjaolu äralangemise korral tehakse teave andmesubjektile teatavaks,
siis kui välismaalane teabe saamiseks pädeva ametiasutuse poole pöördub. Nimetatud
täpsustused on vajalikud määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artikli 17 lõike 3
viimase lõigu rakendamiseks, millega on sätestatud, et taustakontrolli kokkuvõttes sisalduv
teave tehakse isikule, keda see puudutab, kättesaadavaks kas paberil või elektroonselt. Sama
artikli lõike 1 punktis h osutatud teave jäetakse välja. Enne kokkuvõtte edastamist artikli 18
lõigetes 1–4 osutatud asutustele on isikul, kes peab läbima taustakontrolli, võimalus teatada, et
kokkuvõttes esitatud teave on vale. Taustakontrolliasutused registreerivad kõik sellised teated
samas artiklis osutatud asjakohases teabes. Eestis on taustakontrolliasutus Politsei- ja
Piirivalveamet.
See, milliseid isikuandmeid ja millistel juhtudel rahvusvahelise kaitse menetluses töödeldakse,
tuleneb otsekohaldatavatest määrustest. Töödeldavad andmed on eeskätt kirjeldatud järgmistes
õigusaktides:
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklites 14, 27 ja 28;
määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklites 17, 19 ja 22;
määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artiklites 8, 14 ja 17;
määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklis 4;
määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) artiklis 9 ja
määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt x alusel on
identiteediandmed sama määruse artikli 17 lõike 1 punktides c–f ja h, artikli 19 lõike 1
punktides c–f ja h, artikli 21 lõike 1 punktides c–f ja h, artikli 22 lõike 2 punktides c–f
ja h, artikli 23 lõike 2 punktides c–f ja h, artikli 24 lõike 2 punktides c–f ja h ning artikli
26 lõike 2 punktides c–f ja h osutatud teave.
73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.
46
Näited:
1) Biomeetriliste andmed
Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) kohaselt on iga liikmesriik
kohustatud viivitamata võtma biomeetrilised andmed kõikidelt vähemalt kuueaastastelt
kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt. Selle määruse tähenduses
on biomeetrilised andmed sõrmejälgede andmed ja näokujutise andmed. Sõrmejälgede
andmed on andmed kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise ja pööramise
teel saadud ja latentsete sõrmejälgede kohta. Näokujutise andmed on digitaalne kujutis
näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saab kasutada automaatseks
biomeetriliseks võrdlemiseks.
2) Eriliiki isikuandmed
2.1. Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 kohaselt esitab taotleja
kõik talle kättesaadavad andmed rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks. Need
andmed hõlmavad vähemalt järgmist:
taotleja väited ning kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid seoses järgmisega:
taotleja rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused;
taotleja vanus;
taotleja taust, sealhulgas asjaomaste pereliikmete ja muude sugulaste taust;
taotleja identiteet;
taotleja kodakondsus(ed);
taotleja riik või riigid ja varasem(ad) elukoht või -kohad;
taotleja varasemad rahvusvahelise kaitse taotlused;
taotlejaga seotud ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
menetluse tulemused, nagu on määratletud määruses (EL) 2024/1350;
taotleja reisiteekond ja
taotleja reisidokumendid.
2.2. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 kohaselt tuleb
registreerida järgmine teave:
taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu, kodakondsus või kodakondsuse puudumine,
määruse (EL) 2024/1351 artikli 2 punktis 8 määratletud pereliikmed ning alaealiste
puhul nimetatud määruse artikli 2 punktis h määratletud õed-vennad või sugulased,
kes viibivad liikmesriigis, kui see on asjakohane, ning muud taotleja isikuandmed,
mis on asjakohased seoses rahvusvahelise kaitse menetluse ja vastutava liikmesriigi
määramisega;
kui see dokument on olemas, siis taotleja isikut tõendava või reisidokumendi liik,
number ja kehtivusaeg ning selle välja andnud riik, samuti taotleja esitatud muud
dokumendid, mida pädev asutus peab asjakohaseks seoses tema isikusamasuse
tuvastamise, rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise ja vastutava liikmesriigi
määramisega;
taotluse kuupäev, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamise koht ja
asutus, kellele rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldati;
taotleja asu- või elukoht või aadress ning olemasolu korral telefoninumber ja e-posti
aadress, mille abil saab taotlejaga ühendust võtta.
47
2.3. Sama määruse artikli 28 lõike 6 kohaselt peavad taotlejad taotlust esitades
võimalikult kiiresti esitama kõik nende valduses olevad andmed ja dokumendid, millele
on osutatud määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõikes 2 ning mis
on vajalikud taotluse põhjendamiseks. Pärast taotluse esitamist, eelkõige isiklikul
vestlusel, lubatakse taotlejal esitada taotluse läbivaatamise seisukohast asjakohaseid
täiendavaid andmeid kuni nende taotlust käsitleva haldusmenetluses tehtud otsuse
vastuvõtmiseni. PPA kohustus on tagakiusamise põhjuste hindamisel määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 10 kohaselt arvestada järgmist:
rassi mõiste hõlmab eelkõige nahavärvi, päritolu või teatavasse rahvusrühma
kuulumist;
usu mõiste hõlmab eelkõige teistlikke, mitteteistlikke ja ateistlikke veendumusi,
osalemist üksinda või koos teistega eraviisilistel või avalikel formaalsetel
usutalitustel, muudes religioossetes tegevustes või seisukohtade väljendustes või
isikliku või ühiskondliku käitumise vormides, mis põhinevad mõnel usulisel
tõekspidamisel või nendest hoidumisel või tulenevad neist;
rahvuse mõiste ei piirdu ainult kodakondsuse või selle puudumisega, vaid hõlmab
eelkõige kuuluvust teatava kultuurilise, rahvusliku või keelelise identiteediga, ühise
geograafilise või poliitilise päritoluga rühma või suhet teise riigi elanikkonnaga;
teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise mõiste hõlmab eelkõige kuulumist
rühma, mille liikmetel on või arvatakse olevat ühine sünnipärane tunnus või ühine
taust, mida ei saa muuta, või tunnus või uskumus, mis on nende identiteedis või
teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema; ning
millel on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub
seda erinevana;
poliitiliste vaadete mõiste hõlmab eelkõige vaadet, ideed või uskumust artiklis 6
nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud
küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või
veendumusest lähtudes või mitte.
Eespool on selgitatud, et taotlejal tuleb esitada kõik andmed ja dokumendid, mis on vajalikud
taotluse põhjendamiseks, ning taotluse esitamist võib põhjendada soolise, sugulise, poliitilise
ja muu alusel tagakiusamisega. On üldteada, et EL-i määrus on tervikuna siduv ja vahetult
kohaldatav kõigis liikmesriikides (ELTL artikli 288 lõige 2). Seega on PPA-l otse EL-i õigusest
tulenev kohustus töödelda selliseid eriliiki isikuandmeid, mis võimaldavad rahvusvahelise
kaitse vajaduse hindamist.
IKÜM-i tähenduses on isikuandmete töötlemine vajalik IKÜM artikli 9 lõike 2 punktis g
sätestatud eesmärkidel (avalik huvi liidu või liikmesriigi õiguse alusel). IKÜM-i kohaselt on
liikmesriigilt nõutud sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide
kaitseks. Eeskätt on need meetmed sätestatud EL-i rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides
ja Eesti ametiasutused on kohustatud neid järgima, kuid ka käesoleva eelnõuga nähakse ette
näiteks asutuste konfidentsiaalsuskohustus, säilitustähtajad ja andmetele juurdepääsu
piirangud.
Isikuandmete töötlemisega soovitakse kaitsta riigi avalikku korda ja julgeolekut seeläbi, et
rahvusvahelise kaitse vajadust ja taotleja tegudest tekkivat võimalikku ohtu avalikule korrale
ja julgeolekule on võimalik paremini hinnata.
Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent-
sioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-s. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve
48
ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida
enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse
põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.
PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja
kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või
teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei
ole kaitstud eriõigustega74, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline vald-
kond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele
õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.
Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu
hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“75 Andmete,
sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete
sfääri üha laieneb
Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See
tähendab, et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku
ja kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).
Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,
kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkesta-
miseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab
perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja PS-i § 26 teises lauses
kindlaks määratud eesmärgil.
Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-s
loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu
sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega.76 Õigust perekonna- ja eraelu
puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi
legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt
peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses
nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang
peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Sobivus
Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eriliigiliste
isikuandmete töötlemise eesmärk on võimaldada rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamist,
ennetades ja tõkestades elamislubade väärkasutust, ning hoida ära ebasoovitav mõju avalikule
korrale ja riigi julgeolekule.
Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga EL määrustest tulenevalt meetmeid, millega
piiratakse õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Välismaalane peab enda kohta esitama
74 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. 75 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 76 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo, 16.11.2016, 3-4-1-2-
16, p 97. RKÜK=Riigikohtu üldkogu.
49
kõik nõutavad isikuandmed, sh eriliiki isikuandmed, ning pädevatel asutustel on nende
töötlemise õigus ka ilma nõusolekuta. Sellisteks andmeteks on muu hulgas:
biomeetrilised andmed;
taotleja ja asjaomaste pereliikmete taust,
taotleja üldandmed;
taotleja vanus, rahvus, rass, kodakondsus, sugu, rass;
taotleja usulised veendumused ja andmed sotsiaalsesse rühma kuulumise kohta;
perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed ja seos välismaalasega.
Arvestades eelnõu eesmärki rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamise parendamiseks ning
rände ebasoovitavate mõjude ärahoidmiseks, on eelnõu ja EL õigusega ette nähtud meetmed
sobilikud ja aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa.
Vajalikkus
Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi
saavutada.
Välismaalase kohustus esitada edaspidi lisaandmeid on vajalik tõhusamaks rändekontrolliks.
Riigil on vaja veenduda, et välismaalane, kellel lubatakse Eestisse siseneda, ei ohusta avalikku
korda ega riigi julgeolekut ning et tal on reaalne vajadus rahvusvaheliseks kaitseks ning sellest
tulenevalt tähtajaliseks elamisloaks. Tänu eelnõule on riigil võimalik tõhusamalt kontrollida
välismaalase tausta ning ennetada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Ebamõistlik on
olukord, kus riigil puudub võimalus tuvastada välismaalase tegudest tuleneda võivat ohtu riigi
julgeolekule või avalikule korrale rahvusvahelise kaitse menetluses.
Riigil ei ole välismaalase kohta andmeid enne rahvusvahelise kaitse menetlust ja seetõttu on
keeruline hinnata tema tegudest tuleneda võivat ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule enne
nimetatud andmete esitamist taotluses. Otstarbekas on koguda vajalikud andmed kaitse
vajaduse, avaliku korra ja riigi julgeolekule tekkida võiva ohu hindamiseks võimalikult varases
staadiumis.
Rahvusvahelise kaitse taotleja põgeneb tema kodumaal aset leidva tagakiusamise või tõsise ohu
eest. Seetõttu on menetleval liikmesriigil asjaolude tuvastamiseks või kontrollimiseks keelatud
võtta ühendust nimetatud riigiga ja koguda andmeid viisil, mille tulemusel võib rahvusvahelise
kaitse taotlemise fakt või sellega seotud asjaolud saada päritoluriigile teatavaks. Seetõttu on
ainukeseks võimaluseks tugineda rahvusvahelise kaitse taotleja ütlustele, võimaluse korral
tema esitatud tõenditele ning hinnata neid seostatuna EL-s kehtestatud metoodika alusel
koostatud päritoluriigi teabega.
Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis oleksid eesmärgi tagamiseks sama tulemuslikud,
kuid vähem koormavad. Olukorras, kus ei ole võrreldavaid ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks
sama tulemuslikke alternatiive, tuleb meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.
Mõõdukus
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas eelnõu eesmärk
tugevdada rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamist ning tagada avalik kord ja riigi julgeolek
kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.
50
Riik kontrollib rahvusvahelise kaitse menetluses välismaalase tausta ka praegu. Haldusorganil
on kohustus veenduda, et isik ei kujuta endast ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule, ja
kui selline oht tuvastatakse, keeldutakse kaitse ja elamisloa andmisest. Samas on riigil
välismaalase tegudest tuleneva ohu tuvastamiseks piiratud teave ning puudub võimalus
välismaalase koduriigi poole pöördumiseks. Mõistlik on, et vajalikud andmed kogutakse
võimalikult vara ning tagatakse nende töötlemise võimalus igal juhul, sest seeläbi on riigil
tõhusamalt võimalik ennetada võimalikke ohte.
Järeldus
Kuna eelnõukohane andmetöötlus on vajalik, et paremini hinnata rahvusvahelise kaitse vajadust
ning tagada avalik kord ja riigi julgeolek, mõõdukas ning sobiv, on isikuandmete töötlemine
proportsionaalne.
4. jagu „Rändehalduse meetmed“
§ 11. Ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism ning nende rakendamise otsustamine
EL-i rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reformiga luuakse püsiv solidaarsusmehhanism
ning ümberasustamise ja humanitaarse vastuvõtu raamistik. Kuigi tegemist on erinevate
mehhanismidega, sätestatakse töökoormuse vähendamiseks ning protsesside lihtsustamiseks
välismaalaste ümberasustamise raames vastu võtmise ja solidaarsusmehhanismi raames abi
pakkumise otsustamiseks üks protsess. Seda toetab ka asjaolu, et mõlemat regulaarset EL-i
protsessi koordineerib EK ning mõlema puhul on oluline roll liikmesriikide esindajatest
koosneval kõrgetasemelisel komiteel. Kahe EL-i välismaalaste vastu võtmise mehhanismi
põhielementide võrdlus on esitatud järgnevalt.
Tabel 1. Ümberasustamise ja -paigutamise peamiste elementide võrdlus (autor: SIM)
Ümberasustamine Ümberpaigutamine
Õiguslik alus: määrus (EL) 2024/1350
(ümberasustamise kohta)
Õiguslik alus: määrus (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta)
Püsiv vabatahtlik mehhanism:
mehhanismis osalemine on liikmesriikidele
vabatahtlik
Püsiv valikuline mehhanism:
mehhanismis osalemine on liikmesriikidele
kohustuslik, kuid ümberpaigutamine abistamise
viisina on vabatahtlik ja valikuline
Tegevused kaheaastase liidu vastuvõtu kava
raames
Tegevused iga-aastase solidaarsustsükli raames
Tegevusi koordineerib ja toetab EUAA Tegevusi koordineerib ja toetab EK-i
solidaarsuskoordinaator
Inimesi võetakse vastu kolmandatest riikidest Inimesi võetakse vastu teisest liikmesriigist
Vastu saab võtta UNHCR-i suunatud inimesi.
Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine
põhineb liikmesriikide taotlusel
Vastu saab võtta rahvusvahelise kaitse taotlejaid
ja vähem kui kolm aastat varem kaitse saanud
inimesi
LR saab ise inimeste osas kriteeriume seada ja
neist vastuvõtmisel lähtuda
LR saab esitada inimeste osas eelistusi ja
nendest lähtutakse võimaluse korral
Valiku ja otsustamise menetlust saab teha
kolmandas riigis
Valiku ja otsustamise menetlust saab teha ainult
Eestis. Julgeolekuohu kontrolli on võimalik teha
ühe nädala jooksul alates andmete saamisest ja
erandkorras suure taotlejate arvu korral kokku
kahe nädala jooksul abistatavas liikmesriigis
kohapeal
51
EL-i ühekordne rahaline toetus 10 000 eurot
ümberasustatud inimese kohta, 6000 eurot
humanitaarsetel põhjustel vastu võetud inimese
kohta. Kui inimene kuulub ühte või mitmesse
ebasoodsas olukorras olevasse inimeste rühma77,
võidakse toetust suurendada 8000 euroni
EL-i ühekordne rahaline toetus 10 000 eurot
inimese kohta78
Iga ümberpaigutamise raames üle antud
rahvusvahelise kaitse taotleja või kaitse saaja
üleandmise eest 500 euro suurune rahaline
toetus
Paragrahviga sätestatakse rändehalduse meetmetes osalemise otsustamise kord. Lõikega 1
sätestatakse selguse tagamiseks, et EL-i rändehalduse meetmed käesoleva seaduse mõistes on
ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism. Määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta)
artikli 2 lõigete 1 ja 3 alusel on sätestatud ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastu
võtmise mõisted. Ümberasustamine on määruse kohaselt UNHCR-i suunamisel kolmandast
riigist, kuhu isik on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise
kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku vastuvõtmine, kes täidab vastuvõtmise
tingimusi, kelle suhtes ei kehti vastuvõtmisest keeldumise põhjused ning kellele antakse
rahvusvaheline kaitse. Humanitaarsetel põhjustel vastu võtmine on kolmanda riigi kodaniku
või kodakondsuseta isiku vastuvõtmine, mis liikmesriigi taotluse korral toimub EUAA,
UNHCR-i või muu asjakohase rahvusvahelise organi suunamisel. Vastu võtmine toimub
kolmandast riigist, kuhu isik on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile
ning kui vähemalt esialgse hinnangu alusel täidab see isik vastuvõtu tingimusi, isikule ei kehti
keeldumise põhjused ja talle antakse rahvusvaheline kaitse või riigisisese õiguse alusel
humanitaarsetel põhjustel staatus, millega tagatakse õigused ja kohustused, mis on samaväärsed
määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklites 20–26 ja 28–35 sätestatud täiendava
kaitse saajate õiguste ja kohustustega.
Seetõttu täpsustatakse lõikega 2, et Eestis loetakse ümberasustamiseks ainult selliste
välismaalaste vastu võtmist, kellele on rahvusvahelise kaitse staatus ja elamisluba juba enne
Eestisse sisenemist antud. Selline täpsustus tagab, et ümberasustamise korral vastu võetavatele
inimestele on julgeoleku kontroll ning rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjalik hindamine
tehtud enne Eestisse jõudmist, kas kolmandas riigis või teises EL-i liikmesriigis. Niisugune
kord aitab tõhusamalt maandada julgeolekuohtu, mis võib vastu võetavate välismaalaste
käitumisega kaasneda. Samuti sätestatakse sama määratlusega, et Eestis ei kohaldata määruse
(EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) mõistes humanitaarsetel põhjustel välismaalaste
vastu võtmist ja riigisisese korra alusel antavat kaitset. Seetõttu on määratlusest välja jäetud
määrusega (EL) 2024/1350 sätestatud humanitaarsetel põhjustel vastu võtmine. Selline valik
on võimalik, sest sama määruse artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt ei kohustata liikmesriike
välismaalasi vastu võtma ning liikmesriigid annavad oma panuse sama määruse artiklis 8
osutatud liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastu võtmise kavasse
vabatahtlikkuse alusel.
Lõikega 3 täpsustatakse, et solidaarsusmehhanism on kogum määruses (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) toodud meetmetest, et toetada rändesurve all olevaid liikmesriike.
Nimetatud mõistet EL-i õigustikus praegu ei ole ning selle sätestamine on vajalik, et eristada
77 Riskirühma kuuluvad naised ja lapsed; saatjata alaealised; selliste meditsiiniliste vajadustega isikud, mida saab
rahuldada üksnes humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise teel; isikud, kes vajavad humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmist seoses õigusliku või füüsilise kaitse vajadustega, sealhulgas vägivalla- või piinamisohvrid. 78 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1–47.
52
ümberasustamise raamistiku protsessi ja solidaarsusmehhanismi protsessi. Määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) kohaselt tuleb luua kohustuslik solidaarsusmehhanism, mis
näeb ette rändesurve all olevate liikmesriikide tulemusliku toetamise ning tagab kiire
juurdepääsu õiglastele ja tõhusatele rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele. Sellise
mehhanismiga tuleb ette näha samaväärsed eri liiki solidaarsusmeetmed ning see peab olema
paindlik ja võimeline kiiresti kohanema muutuvate rändeprobleemidega. Sellise mehhanismi
osaks on EL-i solidaarsuskoordinaator, liikmesriikide kõrgema poliitilise tasandi esindajatest
koondatud kõrgetasemeline foorum, nõukogu rakendusaktiga vastu võetav iga-aastane
solidaarsusreserv ja EL-i tehnilise tasandi solidaarsusfoorum, mis koosneb liikmesriikide
piisavalt kõrge ametiastmega esindajatest, näiteks liikmesriikide asjakohaste ametiasutuste
kõrgetest ametnikest. Nimetatud solidaarsusmehhanism annab parema valmisoleku, et tegeleda
rändesurve olukordadega. Sellise solidaarsusmehhanismi rakendamine koos vastutava
liikmesriigi kindlaksmääramise tõhusa süsteemiga on kogu Euroopa uue ühise rahvusvahelise
kaitse süsteemi toimimise peamine eeltingimus.
Iga-aastane solidaarsusreserv hõlmab määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklis 57
nimetatud nõukogu rakendusaktis sätestatud võrdväärseid solidaarsusmeetmeid ehk panuseid
tuge vajavate liikmesriikide toetuseks. Sama määruse artikli 56 lõike 2 kohaselt võivad nendeks
panusteks olla ümberpaigutamine (artiklid 67 ja 68), rahaline toetus (artikkel 64) ja
alternatiivsed tegevust toetavad meetmed (artikkel 65). Sama määruse artiklite 63 ja 69 kohaselt
võib teatud juhtudel kohaldada meedet, mille kohaselt võtavad abistavad liikmesriigid
ümberpaigutamise asemele vastutuse selliste rahvusvahelise kaitse taotluste läbi vaatamise eest,
mille puhul toetatav liikmesriik on määratud vastutavaks. Määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) artiklis 66 on sätestatud panuste arvestamise jaotus.
Sama määruse artikli 2 punkti 22 alusel on ümberpaigutamine rahvusvahelise kaitse taotleja või
saaja üleandmine toetatavast liikmesriigist toetavasse liikmesriiki. Eesti võib
solidaarsusmehhanismi raames olenevalt rändeolukorrast Eestis ja EL-is sattuda nii toetava kui
ka toetatava riigi rolli. Seetõttu on oluline arvestada, et ümberpaigutamise määratlusega on
kaetud olukord, kus Eesti on välismaalaste vastu võtja, kui ka olukord, kus Eesti on
välismaalaste teisele liikmesriigile üle andja. Nagu selgitatud, on määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) artikli 63 alusel teise tasandi solidaarsusmeetmena sätestatud vastutuse
rakendamise erandite kohaldamine. See tähendab, et teised liikmesriigid võtaksid
ümberpaigutamise asemel vastutuse selliste rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest,
mille puhul toetatav liikmesriik on määratud vastutavaks. Lisaks välismaalaste Eestisse vastu
võtmisele ja Eestist teise liikmesriiki üleandmisele tuleb arvestada ka olukorraga, kus Eesti on
rahalise panuse andja ja saaja ning alternatiivsete panuste andja ja saaja. Juhul kui Eesti satub
rändesurve olukorda, rändesurve ohu olukorda või märkimisväärse rändesurve olukorda, siis
peab olema valmis samaväärselt Eesti osutatud abile ka teistelt liikmesriikidelt samaväärset abi
vastu võtma. Näiteks juhul, kui Eesti abistab teisi liikmesriike raha maksmisega, siis on
tõenäoline, et ka olukorras, kui Eesti vajab abi, osutatakse solidaarsusmehhanismi raames
Eestile abi raha maksmise vormis.
Lõikega 4 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus otsustab osalemise ümberasustamises ja teiste
liikmesriikide toetamise solidaarsusmehhanismi raames, kooskõlastades selle Riigikogu EL-i
asjade komisjoniga.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 11 kohaselt võtab EK vastu
rakendusotsuse, millega määratakse kindlaks, kas konkreetne liikmesriik on eeloleval aastal
rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras, ning konsulteerib
eelnevalt asjaomaste riikidega. EK võtab vastava rakendusotsuse vastu iga aasta 15. oktoobriks
ning edastab selle EP-le ja EN-ile.
53
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 12 kohaselt teeb EK nõukogu
rakendusakti ettepaneku, millega luuakse iga-aastane solidaarsusreserv, mis on vajalik eeloleva
aasta rändeolukorra tasakaalustatuks ja tulemuslikuks käsitlemiseks. Nimetatud aruandes
kajastatakse rändesurve, rändesurve ohu ja märkimisväärse rändesurve all olevate
liikmesriikide prognoositavad vajadused. Ettepanekus määratakse kindlaks liidu tasandil iga-
aastase solidaarsusreservi jaoks nõutavate ümberpaigutamiste aastane koguarv ja rahaliste
toetuste aastane summa, mis on vähemalt 30 000 ümberpaigutamist või 600 miljonit eurot
rahaliste toetuste puhul. Ettepanekus sätestatakse ka iga liikmesriigi iga-aastased esialgsed
panused, mis saadakse sama määruse artiklis 66 sätestatud jaotumise kohaldamisest.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 13 kohaselt luuakse EL-i kõrgetasemeline
solidaarsusfoorum, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhatab nõukogu
eesistujariigina tegutsev liikmesriik. Liikmesriigid peavad kõrgetasemelisel
solidaarsusfoorumil osalemiseks määrama esindaja, kellel on nendes küsimustes piisav
otsustusõigus. EN kutsub kõrgetasemelise foorumi kokku 15 päeva jooksul EK-i aruande,
otsuse ja ettepaneku esitamisest arvates. Liikmesriigid võtavad solidaarsuskohustusi määruse
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklis 57 sätestatud korras.
Sama määruse kohaselt on liikmesriikidele seatud kohustus rakendada solidaarsusmehhanismi
tulemuslikult ja kohustus ministril või muu kõrgema poliitilise tasandi esindajal tulla kokku
kõrgetasemelisel foorumil, kus arutatakse EK-i aruannet, otsust ja ettepanekut võtta vastu EN-i
rakendusakt, millega luuakse iga-aastane solidaarsusreserv, ning teha kokkuvõte üldisest
olukorrast ja järeldused iga-aastase solidaarsusreservi loomiseks vajalike solidaarsusmeetmete
ja nende määrade kohta ning vajaduse korral muude rändele reageerimise meetmete kohta.
Seetõttu on vajalik seaduse tasandil jätkuvalt sätestada praegu kehtiv kord, mille kohaselt on
välismaalaste vastu võtmise otsustamine ümberpaigutamise ja -asustamise korral Vabariigi
Valitsuse pädevuses. Kuna tegemist on EL-i liikmesriikide vahelise solidaarsuse ja vastastikuse
abistamise meetmega ning EL-i ümberasustamise kava kohase kolmandate riikide abistamise
meetmega, siis on nii ümberasustamise kui ka ümberpaigutamise ja teist liiki solidaarsuse
meetmete otsused vaja eelnevalt kooskõlastada Riigikogu EL-i asjade komisjoniga.
Lõikega 5 sätestatakse, et ülaltoodud Vabariigi Valitsuse otsuses EL-i vabatahtliku
ümberasustamise kavas osalemise kohta määratakse kindlaks vähemalt ümberasustatavate
isikute piirarv ja päritoluriik ning ümberasustamise aasta.
Määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) artikli 1 kohaselt esitavad liikmesriigid
kõrgetasemelisele ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise komiteele
vabatahtlikkuse alusel teavet oma osalemise kohta, sealhulgas vastuvõtmise liigi ja piirkondade
või kolmandate riikide kohta, kust vastuvõtmine toimub, samuti oma panuse kohta liidu kava
kohaselt vastu võetavate isikute koguarvust. Sama määruse artikli 2 punkti 1 kohaselt on
ümberasustamine UNHCR-i suunamisel kolmandast riigist, kuhu isik on olnud sunnitud ümber
asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta
isiku vastuvõtmine, kes täidab vastuvõtmise tingimusi, kelle suhtes ei kehti vastuvõtmisest
keeldumise põhjused, kellele antakse rahvusvaheline kaitse liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt
ning kellel on võimalik saada püsiv lahendus. Sama määruse artikli 4 kohaselt määratakse
kindlaks piirkonnad ja kolmandad riigid, kust toimub EL-i ümberasustamine või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine, UNHCR-i ülemaailmsete ümberasustamisvajaduste
prognoosi, kolmandate riikide turvalise keskkonna parandamise ja turvaliste alade
suurendamise võimaluste ning UNHCR-i ülemaailmsete ümberasustamisvajaduste alusel.
54
Määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) artikliga 5 sätestatakse, milliste inimeste
kategooriad vastuvõtmise kriteeriumitele vastavad, ja artikliga 6 sätestatakse vastuvõtmisest
keeldumise alused. Sama määruse artikli 11 kohaselt võtab nõukogu rakendusaktiga EK
ettepaneku alusel vastu liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
kaheaastase kava sellel aastal, mis eelneb kaheaastasele ajavahemikule, mille jooksul nimetatud
kava rakendatakse. Nimetatud kavas sätestatakse vastu võetavate isikute koguarv,
liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja nende panused vastuvõetavate isikute koguarvust
ning täpsed andmed piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine toimub. Samuti võidakse liidu kavas sätestada kava
kohaldamisalasse kuuluvate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse
rühma või konkreetsete rühmade kirjeldus.
Seetõttu on vajalik, et ümberasustamise otsuse tegemise korral kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
vastava otsusega ka vähemalt ümberasustatavate isikute piirarv ja nende inimeste päritoluriik
ning ümberasustamise täideviimise aasta. Vabariigi Valitsuse otsusega on võimalik sätestada ka
vastu võetavate välismaalaste täpsemad profiilid ja kriteeriumid.
Lõikega 6 sätestatakse asjaolude loetelu, mis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse otsusega
kohustuslikus solidaarsusmehhanismis osalemise kohta. Need asjaolud on:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate või selle saanud isikute Eestisse vastuvõtmise piirarv ja aasta;
2) rahaline toetus või
3) alternatiivsed toetusmeetmed kooskõlas määrusega (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta).
Selleks et tagada rändesurve all olevatele liikmesriikidele ja toetavatele liikmesriikidele
prognoositavus, määratakse kindlaks konkreetsed iga-aastased solidaarsusmeetmed, sealhulgas
ümberpaigutamine, rahaline toetus ja kohaldataval juhul alternatiivsed solidaarsusmeetmed
ning nende määrad, mida eelseisval aastal liidu tasandil tõenäoliselt vajatakse. Määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) artikliga 56 on sätestatud võrdväärsete solidaarsusmeetmetena
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kahepoolse kokkuleppe alusel kaitse saajate
ümberpaigutamine, liikmesriikidele antav rahaline toetus ja alternatiivsed rände, vastuvõtmise,
rahvusvahelise kaitse, tagasipöördumise ja reintegratsiooni ning piirihalduse valdkonna
solidaarsusmeetmed, mis keskenduvad tegevustoetusele, suutlikkuse suurendamisele,
teenustele, personalitoele, rajatistele ja tehnilisele varustusele.
EK ettepanekus kindlaks määratud meetmete liigid ja määrad peavad vastama vähemalt iga-
aastastele ümberpaigutamise ja rahaliste meetmete miinimumkünnistele. Nimetatud künnised
on sätestatud määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikliga 12 ning jaotus
artikliga 66, lisaga I on kehtestatud selle arvutamise valem, et tagada prognoositav
planeerimine toetavates liikmesriikides ja anda toetatavatele liikmesriikidele miinimumtagatisi.
EK võib oma ettepanekus määrata suuremad ümberpaigutamise või rahaliste meetmete
aastamäärad. Selleks et säilitada solidaarsusmeetmete võrdväärsus, tuleb säilitada samas
määruses kindlaks määratud iga-aastaste arvude suhe. Samamoodi tuleb EK ettepanekus iga-
aastaste arvude kindlaksmääramisel arvesse võtta erandolukordi, kus eeloleval aastal ei ole
prognoositavat vajadust solidaarsuse järele.
Seetõttu on vajalik sätestada, et Vabariigi Valitsuse otsusega kohustuslike solidaarsuspanuste
kohta määratakse kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate või selle saanud isikute Eestisse
vastuvõtmise piirarv, vastuvõtmise aasta või rahaline toetus või alternatiivsed toetusmeetmed.
Lõikega 7 sätestatakse, et välismaalase võib Eestisse ümber asustada pärast PPA otsust
tunnustada isikut rahvusvahelise kaitse saajana. Selleks et vältida niisuguste isikute vastu
võtmist, kes kujutavad endast julgeolekuohtu või ei vaja rahvusvahelist kaitset, on vaja tagada,
55
et PPA hindab ja langetab otsuse rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta enne inimese Eestisse
vastu võtmist, kas kolmandas riigis või EL-i liikmesriigi territooriumil või UNHCR-i, EUAA
või teise liikmesriigiga koostöös ning nende esitatud andmete alusel.
Lõikega 8 sätestatakse, et solidaarsusmehhanismi raames EL-i liikmesriikide
solidaarsusreservist toetuse taotlemise ja vajaliku toetuse viisid otsustab valdkonna eest
vastutav minister. Kui eelnõu § 11 lõikega 6 sätestati, et iga-aastaste solidaarsuspanuste
andmise teistele liikmesriikidele otsustab Vabariigi Valitsus, kooskõlastades selle Riigikogu
EL-i asjade komisjoniga, siis solidaarsusmehhanismi raames solidaarsusreservist abi taotlemise
õigus on selle valdkonna eest vastutava ministri pädevus, millise ministeeriumi haldusalas
olevate ülesannete täitmiseks on vaja EL-i solidaarsusreservis olevat abi kasutada. See on
otstarbekas, sest vastava valdkonna ministril on täpne ja operatiivne teave valdkondlike
vajaduste kohta ning kuna abi saamine on reeglina ajakriitiline küsimus, on ametkondade
halduskoormuse ja bürokraatia vähendamise eesmärgil ning juhtimise proportsionaalsust
arvestades mõistlik lahendada abi küsimine vastava valdkonna ministril. Nimetatud lahendus
ei piira kaasamist ja koostööd.
§ 12. Välismaalase vastutavale EL-i liikmesriigile üleandmine ja üleandmise otsuse
vaidlustamine
Paragrahv 12 on vajalik määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) III osa rakendamiseks,
millega reguleeritakse vastutava liikmesriigi määramise, sealhulgas üleandmise alused ja kord.
Eelnimetatud määruses on ette nähtud kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi
määramiseks, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Määruse (EL)
2024/1351 artikli 16 lõike 1 kohaselt vaatavad liikmesriigid läbi kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku rahvusvahelise kaitse taotluse, kes taotleb rahvusvahelist kaitset mõne
liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiril või transiiditsoonis. Taotluse vaatab läbi üks
liikmesriik, kes vastutab samas määruses sätestatud kriteeriumide ja tingimuste kohaselt. Seda
liikmesriiki nimetatakse vastutavaks liikmesriigiks.
Lõigetes 1–7 ei ole tehtud sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva seadusega. Jätkuvalt
kohaldatakse üleandmismenetluse subjektiks oleva välismaalase kinnipidamisele samu
reegleid, mis rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele. Samuti võib võimaldada
välismaalasel, kelle kinnipidamine ei ole vajalik, täita üleandmise otsus vabatahtlikult kõige
rohkem 60 päeva jooksul. Jätkuvalt võib üleandmise otsuse täitmise tagamiseks rakendada
VRKS-is sätestatud meetmeid, milleks enne olid „järelevalvemeetmed“ ja nüüd on
liikumisvabaduse piirangud ning kinnipidamise alternatiivid. Jätkuvalt on üleandmise
eesmärgil võimalik välismaalast ka kinni pidada, kui esineb objektiivsetel asjaoludel
põgenemise oht.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) põhjenduspunktis 65 ja artiklis 44 kasutatakse
üleandmise eesmärgil kinnipidamise kohta sätestatu osas määratlust „isik“, mitte „taotleja“.
Nimetatud normidega on seega soovitud hõlmata ka inimesed, kes antakse vastutavale
liikmesriigile üle, kuid kes ei ole Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud. Ka sel juhul on
välismaalasel õigus üleandmise otsus vaidlustada ja viibida Eestis, kuni kohus on teinud otsuse
tema riigis viibimise õiguse kohta. PPA võib võimaldada välismaalasel, kelle kinnipidamine ei
ole vajalik, täita üleandmise otsuse vabatahtlikult. Üleandmismenetluse läbiviimiseks võib
välismaalase suhtes kohaldada §-des 60, 65, 66, 68, 69 ja 72 nimetatud meetmeid, nagu elamine
kindlas elukohas, ilmumine PPA-sse registreerimisele ja reisidokumendi või isikut tõendava
dokumendi hoiule andmine. Seetõttu kasutatakse eelnõu §-s 12 määratlust „välismaalane“, et
nimetatud normi kohaldataks nii nende üleantavate välismaalaste kohta, kes on Eestis esitanud
rahvusvahelise kaitse taotluse (taotlejad), kui ka nende välismaalaste kohta, kes Eestis taotlust
56
esitanud ei ole ja kuuluvad üleandmisele sellele liikmesriigile, kus nad on taotluse esitanud või
kus nad oleksid pidanud seda tegema.
Direktiiviga (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) kehtestatakse rahvusvahelise kaitse taotleja
vastuvõtunõuded ning selle artikli 3 alusel kohaldatakse direktiivi kõikide kolmandate riikide
kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kes avaldavad liikmesriikide territooriumil,
sealhulgas välispiiril, territoriaalmerel või transiiditsoonis, soovi esitada rahvusvahelise kaitse
taotlus (sooviavaldus), tingimusel et sellistel kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta
isikutel on lubatud viibida sellel territooriumil taotlejana. Sama direktiivi kohaldatakse samuti
taotleja pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed on vastavalt riigisisesele õigusele
selle rahvusvahelise kaitse saamise palvega hõlmatud. Direktiivi ei kohaldata liikmesriikide
välisesindustele diplomaatilise või territoriaalse rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise
juhtude suhtes.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) põhjenduspunkti 9, artikli 9 lõike 1 ning artiklite
10, 21 ja 23 kohaselt on ilmne, et kui taotleja viibib mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus ta
on määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) kohaselt kohustatud viibima, ei ole taotlejal
õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele, õigust pääseda tööturule, käia keelekursustel ega
saada kutseõpet alates hetkest, kui taotlejale on teada antud otsusest anda ta vastutavale
liikmesriigile üle. Kui selle kohta ei ole tehtud eraldi otsust, tuleks üleandmisotsuses sätestada,
et asjaomased vastuvõtutingimused on tunnistatud kehtetuks. Liikmesriigid peavad igal juhul
tagama taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja inimväärse elatustaseme, mis on
kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja muude
rahvusvaheliste kohustustega. Nendele isikutele võib kohaldada liikumisvabaduse piiranguid ja
kinnipidamist.
Kui taotleja on kohustatud määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt nende
territooriumil viibima, võivad liikmesriigid tema regulaarset toetust vähendada või selle
tühistada. Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne, võivad liikmesriigid
samuti kitsendada või tühistada muud materiaalsed vastuvõtutingimused.
See tähendab, et Eesti ei ole kohustatud vastuvõtutingimuste direktiiviga sätestatud
vastuvõtunõudeid täielikult kohaldama taotlejatele, kes viibivad vales liikmesriigis, ja
üleantavatele isikutele, kes ei ole Eestile esitanud sooviavaldust rahvusvahelise kaitse
saamiseks. Nimetatud isikute ringile tuleb vastuvõtu osas seega tagada üksnes
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja inimväärne elatustase. Üleandmisotsuse vaidlustamiseks
peab ka nendele isikutele võimaldama tasuta õigusabi ja tõlget välismaalasele arusaadavas
keeles (määruse (EL) 2024/1351 artikli 19 lõike 1 punkt m, artikli 22 lõige 5, artikli 42 lõige 4,
artikli 43 lõiked 4–5).
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 44 alusel ei tohi isikut kinni pidada ainult
sel põhjusel, et tema suhtes kohaldatakse vastutava liikmesriigi määramise ja vastutavale
liikmesriigile üleandmise menetlust. Kui on olemas põgenemise oht või kui see on vajalik riigi
julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks, võivad liikmesriigid vastutavale liikmesriigile
üleantavat isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui kinnipidamine
toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid
leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
Kinnipidamine on võimalikult lühike ning see ei tohi ületada ajavahemikku, mida on
põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks läbiviimiseks, kuni üleandmine on
toimunud. Üleandmise eesmärgil kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste
suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikleid 11–13. Sisuliselt
tuleb ette näha, et kinnipidamise otsustavad haldus- või õigusasutused kirjalikult.
57
Kinnipidamiskorralduses esitatakse selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud põhjendused.
Liikmesriigid peavad tagama, et kui kinnipidamiseks on korralduse andnud haldusasutus, siis
toimub ex officio, taotleja taotlusel või mõlemal juhul alustatud kohtumenetlus kinnipidamise
õiguspärasuse hindamiseks kiirelt.
Seega kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud välismaalase vastutavale
liikmesriigile üleandmise eesmärgil kinnipidamise korral eelnõu § 65 lõike 2 punktis 7
sätestatud kinnipidamise alust. Juhul kui tegemist on üleantava välismaalase kinnipidamisega,
kes ei ole Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud, siis kasutatakse määruse (EL)
2024/1351 artikli 44 lõikes 2 sätestatud alust ja eelnõu § 12 ning mujal taotleja kohta otsuse
tegemise ja kinnipidamise kohta sätestatud korda.
Muu hulgas on oluline, et kui võetakse vastu Eestisse üle antud välismaalane, kes on üle andnud
liikmesriigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, siis küsitakse välismaalase Eestisse
saabumisel taasesitamist võimaldaval viisil, kas ta soovib endiselt rahvusvahelise kaitse
taotluse läbivaatamist. Kui välismaalane seda soovib, siis registreeritakse Eestis tema
sooviavaldus ning võetakse taotlus vastu ja menetletakse EL-i rahvusvahelise kaitse õigustikus
sätestatud alustel ja korras. Kui ta seda ei soovi, siis selgitatakse talle taotlemisest loobumise
tagajärgi ning alustatakse väljasaatmise menetlust VSS-is sätestatud alustel ja korras.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikliga 45 on kehtestatud sama määruse
artikli 44 alusel kinnipeetud taotlejate suhtes kehtivad vastutava liikmesriigi määramise
menetluse tähtajad. Näiteks juhul, kui isik peetakse kinni hiljem kui taotluse sooviavalduse
registreerimisel, ei tohi vastuvõtmispalve ega tagasivõtmisteate esitamise tähtaeg ületada üht
nädalat alates isiku kinnipidamise kuupäevast. Kui isik on kinni peetud, toimub tema
üleandmine üleandvalt liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile niipea kui tegelikkuses võimalik
ja viie nädala jooksul.
Ülaltoodust juhindudes sätestatakse lõikega 1, et kui PPA otsustab algatada välismaalase
üleandmise menetluse, siis kohaldab PPA üleantava välismaalase kinnipidamisele määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 44 lõikes 2 sätestatut. Lõikega 2 pannakse PPA-le
kohustus vormistada välismaalase vastutavale liikmesriigile üleandmise otsus kirjalikult,
lõikega 3 antakse PPA-le õigus teha üleandmise otsus rahvusvahelise kaitse andmisest
keelduvas otsuses, st samas haldusaktis, ja lõikega 7 antakse PPA-le õigus kohaldada
üleandmise menetluse ajal välismaalase suhtes sama seadusega sätestatud liikumisvabadust
piiravaid meetmeid, st elamist kindlaks määratud kohas ja raporteerimist ning kinnipidamise
alternatiive, sealhulgas dokumendi hoiule võtmist.
Lõikega 4 sätestatakse, et PPA võib üleandmise otsuses määrata lahkumiskohustuse
vabatahtliku täitmise tähtaja pikkusega 7 kuni 30 päeva. Üleandmise otsuses määratud tähtaja
puhul on lähtutud VSS § 72 lõikes 4 sätestatud tähtajast, mida kohaldatakse ka juhul, kui Eestis
seadusliku aluseta viibiv välismaalane saadetakse lahkumisettekirjutuse alusel teise EL-i või
Schengeni konventsiooniga ühinenud liikmesriiki tagasi või välja.
Lõikega 5 sätestatakse, et PPA võib üleandmise otsuses määratud lahkumiskohustuse
vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kuna regulatsiooni eesmärk on
välismaalane vastutavale liikmesriigile võimalikult kiiresti üle anda, peaks lahkumiskohustuse
tähtaja pikendamine olema pigem erandlik ja mitte ületama 30 päeva. Sellega ei piirata kohtu
õigust välismaalase üleandmine vastutavale liikmesriigile esialgse õiguskaitse korras peatada.
Sel juhul välismaalasele määratud lahkumiskohustuse tähtaeg peatub.
Lõikega 6 sätestatakse, et PPA on kohustatud üleandmise otsuses lahkumiskohustuse
vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätma, kui välismaalane on juba eelnevalt kinni peetud
58
mõnel VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alusel. Välismaalase kinnipidamise korral esineb
põhjendatud alus arvata, et ta võib menetlusest kõrvale hoida või ohustada liikmesriigi avalikku
korda või riigi julgeolekut. Seetõttu ei ole põhjendatud, et välismaalane saab iseseisvalt oma
lahkumiskohustust täita, vaid see tuleb PPA-l koostöös vastuvõtva liikmesriigiga korraldada.
Lõigetes 8–14 on võrreldes kehtiva seadusega tehtud vajalikud muudatused, et tagada ühest
liikmesriigist teise üleantavate välismaalaste samaväärne kohtlemine rahvusvahelise kaitse
taotlejaga vastavalt eespool selgitatud EL-i õiguse normidele. Muudatustega tagatakse, et
üleandmismenetluses ja rahvusvahelise kaitse menetluses on samad PPA otsuse vaidlustamise
tähtajad, Eestis viibimise õiguse kuni halduskohtu otsuse tegemiseni otsustab samuti
halduskohus ning üleandmise otsuse vaidlustamiseks on õigus saada õigusabi ja esindamist ka
siis, kui tegemist ei ole Eestis rahvusvahelise kaitse sooviavalduse esitanud välismaalasega.
Täpsemalt sätestatakse lõikega 8, et välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. Lõikega 9 ühtlustatakse
kaebetähtajad ning sätestatakse, et üleandmise otsuse peale võib välismaalane
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva
jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Sarnaselt rahvusvahelise kaitse andmisest
keelduva otsuse vaidlustamise korraga sätestatakse, et ka välismaalase üleandmise otsust ei saa
vaidlustada vaidemenetluse korras. Lõikega 10 ühtlustatakse Eestis viibimise õigus ning
sätestatakse, et ka üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus Eestis viibida 14
päeva alates üleandmisotsuse kättetoimetamisest või kuni halduskohtu määruse tegemiseni
tema Eestis viibimise õiguse kohta.
Eespool selgitatu alusel sätestatakse lõikega 11, et üleandmise otsuse vaidlustamisel on
välismaalasel õigus saada õigusabi ja esindamist halduskohtumenetluses võrdselt
rahvusvahelise kaitse taotlejatega. Samuti sätestatakse ühtlustamise eesmärgil lõikes 12, et
juhul kui välismaalane soovib üleandmise otsuse vaidlustamisel õigusabi enda esindamiseks
halduskohtumenetluses ja õigust viibida Eestis kuni üleandmisotsuse kohta halduskohtu otsuse
tegemiseni, tuleb vastavad taotlused esitada koos kaebusega halduskohtule.
Lõikega 13 on ette nähtud, et halduskohus lahendab lõikes 12 nimetatud Eestis viibimise
taotluse koos üleandmise otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisega. See tagab, et
Eestis viibimise õiguse jätkumise küsimus lahendatakse võimalikult kiiresti. Rahvusvahelise
kaitse taotluse läbivaatamise eest ühe vastutava liikmesriigi määramise eesmärk on hoida kokku
ressursse ja vältida nn rahvusvahelise kaitsega mitmetes liikmesriikides poodlemist. Seetõttu
on EL-i õigusega sätestatud ka uued normid, mille kohaselt loata teise liikmesriiki liikunud
taotlejale enam n-ö vales liikmesriigis vastuvõttu ei pakuta (välja arvatud vältimatu abi). Samuti
on lühendatud vastutava liikmesriigi menetluse tähtaegu, loodud on ühtsed elektroonse
teabevahetuse vormid ja näiteks tagasivõtupalve on asendatud tagasivõtuteatega, et menetlus
oleks võimalikult kiire, eriti selleks, et tegelik taotleja üleandmine toimuks võimalikult kiiresti
ja välismaalase taotluse sisulist läbivaatamist saaks alustada võimalikult kiiresti. Seetõttu on ka
oluline, et üleandmise otsuse vaidlustamise korral lahendataks selle välismaalase riigis
viibimise küsimus võimalikult kiiresti. Sellele eesmärgile aitab kaasa lõigetes 12 ja 13 sätestatu.
5. jagu „Turvalised riigid“
§ 13. Turvalise kolmanda riigi või turvalise päritoluriigi määratlemine
Lõikes 1 on kasutatud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 64 lõikes 1 sätestatud
kaalutlust kehtestada liikmesriigi tasandi nimekiri turvalistest kolmandatest riikidest või
turvalistest päritoluriikidest. Pädevus nimekirja koostamiseks või koostamata jätmiseks antakse
59
PPA-le. Praeguse praktika kohaselt kehtestatakse turvaliste päritoluriikide nimekiri PPA
peadirektori käskkirjaga PPA analüüsi alusel, mida käsitletakse ametisiseseks kasutamiseks
mõeldud dokumendina. Nimekirja eesmärk on menetlust kiirendada. Rahvusvahelise kaitse
taotluse suhtes tehtud keelduvasse otsusesse märgitakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja
päritoluriik on Eesti turvaliste päritoluriikide nimekirjas. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei saa
jätta läbi vaatamata ega teha kaitse andmisest keelduvat otsust, tuginedes ainuüksi asjaolule, et
taotleja päritoluriik on turvaliste päritoluriikide nimekirjas. Sama praktika jätkub ka
otsekohaldatava määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) rakendamisel. Võrreldes praeguse
olukorraga lisanduvad EL-i taseme turvaliste riikide nimekirjad, millega liikmesriikide
koostatud nimekirjad peavad olema kooskõlas. Eesti nimekirja kehtestamisel ja sellest
teavitamisel tuleb seega järgida lõigetes 2–4 sätestatut. Selle kohaselt tuleb juhinduda eelkõige
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 59 lõigetest 1 ja 2, artikli 61 lõigetest 1, 3 ja
4 ning määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 64 lõikest 4.
Muu hulgas ülalnimetatud õigusaktide sätete alusel on rahvusvahelise kaitse vajaduse
määramise tarbeks kehtestatud turvaliste riikide kontseptsioon. Nimetatud kontseptsioon
hõlmab tulemusliku kaitse ja esimese varjupaigariigi mõistet ning turvalise kolmanda riigi ja
turvalise päritoluriigi määramist ja käsitlemist nii EL-i kui ka liikmesriigi tasandil.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 57 sätestatakse tulemusliku kaitse
mõiste. Tulemusliku kaitse tagajana võib käsitleda sellist kolmandat riiki, kes on ratifitseerinud
1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja järgib seda. Samuti võib tulemusliku kaitse
tagajana käsitleda sellist kolmandat riiki, kes ei ole nimetatud konventsiooni ratifitseerinud,
kuid vastab vähemalt kõikidele järgmistele tingimustele: taotlejatel on lubatud jääda riigi
territooriumile; neil on juurdepääs piisavatele elatusvahenditele, et säilitada rahuldav elatustase
võrreldes vastuvõtva kolmanda riigi üldise olukorraga; juurdepääs arstiabile ja haiguste
põhiravile selles riigis üldiselt ette nähtud tingimustel; juurdepääs haridusele riigis üldiselt ette
nähtud tingimustel; tulemuslik kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 58 kohaselt on esimene varjupaigariik
selline kolmas riik, kes pakub tulemuslikku kaitset, kus rahvusvahelise kaitse taotleja elu ja
vabadus ei ole ohus ning teda ei ähvarda tõsise kahju kannatamise oht ning tagatud on tagasi-
või väljasaatmise põhimõtte järgimine. Esimese varjupaigariigi mõistet saab rahvusvahelise
kaitse ja elamisloa andmisest keelduva otsuse tegemise alusena kasutada ainult siis, kui taotleja
ei suuda individuaalse hindamise raames esitada andmeid, mis põhjendaksid, miks esimese
varjupaigariigi mõiste ei ole tema suhtes kohaldatav. Täiendava tingimusena on sätestatud, et
kui esimene varjupaigariik ei luba taotlejat oma territooriumile, siis tuleb taotleja lubada riiki
ja tagada sisuline taotluse menetlus.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 59 kohaselt on turvaline kolmas riik selline
riik, kus välismaalaste elu ja vabadus ei ole ohus ning neid ei ähvarda tõsise kahju kannatamise
oht, kus välismaalaste suhtes tagatakse välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte
järgimine ning kus on võimalus taotleda ja tingimuste täitmise korral saada rahvusvahelist
kaitset. Riiki võib kolmanda turvalise riigina käsitleda nii EL-i kui ka liikmesriigi tasandil.
Erisusi võib teha kolmanda turvalise riigi territooriumi konkreetsete osade või selgelt
tuvastatavate isikute kategooriate puhul. Turvalise kolmanda riigi mõistet võib kohaldada
rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise keeldumise alusena ainult siis, kui see riik on kantud
EL-i või Eesti turvaliste kolmandate riikide nimekirja vastavalt artiklitele 60 ja 64, või
konkreetse rahvusvahelise kaitse taotleja puhul juhul, kui seda riiki ei käsitata kummaski
nimekirjas turvalise kolmanda riigina, kuid siiski on eeldus, et kõik samad eeldused on täidetud.
Lisaks vaid siis, kui taotleja ei suuda individuaalse hindamise raames esitada andmeid, mis
põhjendaksid, miks turvalise kolmanda riigi mõiste ei ole tema suhtes kohaldatav, ning taotleja
60
ja kolmanda riigi vahel on seos, mille alusel oleks taotlejal mõistlik sinna riiki minna. Samuti
on sarnaselt esimese varjupaigariigi määratlusele täiendava tingimusena sätestatud, et kui
kolmas riik ei luba taotlejat uuesti oma territooriumile siseneda või ei võta teda vastu, siis tuleb
taotleja lubada riiki ja tagada sisuline taotluse menetlus.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 61 kohaselt on turvaline päritoluriik
selline kolmas riik, kus õigusliku olukorra, õiguse demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja
üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõendada, et riigis ei toimu tagakiusamist määruse
(EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 9 tähenduses ning puudub kõnealuse määruse
artiklis 15 määratletud tõsise kahju kannatamise reaalne oht. Kolmandat riiki võib käsitada
turvalise päritoluriigina nii EL-i kui ka liikmesriigi tasandil, tehes erandi selle territooriumi
konkreetsete osade või selgelt tuvastatavate isikute kategooriate puhul. Turvalise päritoluriigi
mõistet võib kohaldada üksnes siis, kui taotlejal on selle riigi kodakondsus või ta on
kodakondsuseta isik ja tema varasem alaline elukoht oli selles riigis; kui rahvusvahelise kaitse
taotleja ei kuulu sellisesse isikute kategooriasse, kelle suhtes tehti erand kolmanda riigi
käsitamisel turvalise päritoluriigina või kui taotleja ei suuda individuaalse hindamise raames
esitada andmeid, mis põhjendaksid, miks turvalise kolmanda riigi mõiste ei ole tema suhtes
kohaldatav.
Hinnang selle kohta, kas kolmandat riiki võib käsitada turvalise kolmanda riigina või turvalise
päritoluriigina, põhineb mitmel asjakohasel ja kättesaadaval teabeallikal, sealhulgas
liikmesriikidelt, EUAA-lt, EL-i välisteenistuselt, UNHCR-lt, EL-i Nõukogult ja asjaomastelt
rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadaval teabel. Nii nagu iga rahvusvahelise kaitse
menetluses päritoluriigi teabe hindamisel on ka turvaliste kolmandate riikide ja turvaliste
päritoluriikide hindamisel aluseks EUAA metoodika79.
Olenemata turvaliste kolmandate riikide ja turvaliste päritoluriikide nimekirjade kehtestamisest
EL-i tasandil võivad liikmesriigid jätta kehtima või kehtestada õigusaktid, mis võimaldavad
rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eesmärgil käsitada liikmesriigi tasandil turvalise
kolmanda riigi või turvalise päritoluriigina muid riike lisaks neile, mida käsitatakse turvalisena
liidu tasandil. Liikmesriigid peavad EK-d ja EUAA-d teavitama nendest kolmandatest riikidest,
mida nad käsitavad liikmesriigi tasandil turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina,
12. juunil 2026 ja vahetult pärast iga sellist käsitamist või käsitamisega seoses tehtud
muudatust. Liikmesriigid peavad teavitama EK-d kord aastas sellest, milliste muude turvaliste
kolmandate riikide osas rakendatakse mõistet konkreetsete taotlejate puhul, nagu on sätestatud
sama määruse artikli 59 lõike 4 punktis b.
6. jagu „Välismaalase esindamine“
§ 14. Alaealise välismaalase esindamine
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid ei ole muutnud põhimõtet, et
liikmesriigid ja pädevad asutused peavad pakkuma erilist tähelepanu ja hoolt alaealistele
taotlejatele.
79 EUAA, 2023. Country of Origin Information (COI) Report Methodology; EUAA, 2023. Country of Origin
Information (COI) Reports Writing and Referencing Guide; EASO, 2018. Judicial practical guide on country of
origin information; EASO, 2020. Practical guide on the use of country of origin information by use officers for
the examination of asylum applications; EUAA. Country guidance; EUAA. MedCOI (Medical Country of Origin
Information).
61
Lõike 1 järgi kohaldatakse alaealise esindamisele perekonnaseaduses sätestatut, arvestades
käesoleva jao erisusi. Tegemist ei ole uue normiga. Sama regulatsioon kehtib ka praegu.
Perekonnaseaduses sätestatut kohaldatakse kõikide alaealiste suhtes, saatjaga alaealise
seaduslikud esindajad on perekonnaseaduse järgi tema vanemad. Saatjata alaealise esindaja on
vastavalt perekonnaseaduse § 176 lõigetele 1 ja 4 reeglina tema viibimiskoha järgne valla- või
linnavalitsus, kus seda rolli täidab tavaliselt alaealise eestkostja ülesandeid täitev
lastekaitsetöötaja. Saatjata alaealise esindamise kohta on sätestatud erisused järgmises
paragrahvis.
Lõike 2 järgi eeldatakse, et alaealise välismaalasega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal
või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Saatjata alaealine välismaalane on
ka Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides defineeritud kui alla 18-aastane
isik, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava
täiskasvanuta, seni kuni selline isik on ta tegelikult oma hoole alla võtnud, või alaealine, kes on
üksi jäetud pärast liikmesriigi territooriumile saabumist. Seega ei käsitle EL-i õigus saatjata
alaealisena isikut, kelle eest hoolitseb riigis viibimise ajal muu vastutav isik, kes ei ole alaealise
vanem või eestkostja. Muu vastutav täisealine isik võib olla näiteks taotleja 20-aastane õde või
65-aastane vanaema, samuti tädid ja onud või muud sugulased või isikud, kelle ülalpidamisel
laps on ning kellega koos olles on ta hoitud ja kaitstud. Samas on PPA-l ning KAPO-l kahtluse
korral õigus nõuda isikuhooldusõiguse tõendamist. Isikuhooldusõiguse eeldamisel ja selle
kontrollimisel lähtutakse eelkõige lapse parimatest huvidest.
Lõikega 3 sätestatakse, et alaealisega tehakse menetlustoiminguid tema eest vastutava isiku
juuresolekul (üldjuhul lapsevanem), välja arvatud juhul, kui PPA hinnangul ei ole see lapse
parimates huvides vastavalt määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 22 lõikele 4.
Nimetatud sätte kohaselt võib menetlev ametiasutus põhjendatud juhtudel ja üksnes siis, kui
see on lapse parimates huvides, alaealisega vestelda ilma vastutava täiskasvanu juuresolekuta,
tingimusel et ametiasutus tagab, et alaealist abistab vestluse ajal isik, kellel on lapse parimate
huvide kaitsmiseks vajalikud oskused ja teadmised.
Lõike 4 kohaselt kohaldatakse alaealise esindamise kohta sätestatut ka piiratud teovõimega
täisealise taotleja suhtes. Määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ei ole sätestatud piiratud
teovõimega täisealise taotleja esindamise kohta reegleid. Nimetatud määruse artikli 31 kohaselt
võib vastutav täiskasvanu esitada rahvusvahelise kaitse taotluse ülalpeetava täiskasvanu eest.
Vastutava täiskasvanu puudumisel tuleb ja on mõistlik kohaldada saatjata alaealise esindamise
kohta sätestatut.
§ 15. Saatjata alaealise välismaalase esindamine
Paragrahviga 15 reguleeritakse saatjata alaealise esindamist rahvusvahelise kaitse menetluses.
Kehtima jääb praegune kord. Erisus saatjata alaealise esinduse korraldamisel sätestatakse
lõikega 7. Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) kohaselt on kõigi saatjata alaealiste
õiguste ja parimate huvide tagamisel tähtis osa esindajatel. Esindaja tuleb määrata kiiresti, et
lapseealised rändajaid ei jääks liidus kadunuks. Liikmesriigid peavad tagama, et esindaja
määrataks kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga võimalikult kiiresti, et
saatjata lapsed saaksid täielikult kasutada õigusi, mis neile nimetatud direktiivi kohaselt on
rahvusvahelise kaitse taotlejana ette nähtud.
Määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrollide kohta) artikli 2 punkti 7 kohaselt on esindaja
füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädevate asutuste või organite määratud
ametiasutus, kes esindab ja abistab saatjata alaealist ning kohaldataval juhul tegutseb saatjata
alaealise nimel. Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 2 punkti 12 kohaselt on
62
esindaja isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud aitama ja esindama
saatjata alaealist käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et tagada lapse huvide kaitse ja
teha vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid. Määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 33 lõike 1 kohaselt – nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 23 lõike 2 punktis b või direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
artikli 27 lõike 1 punktis b – on esindaja saatjata alaealise eest vastutav seni, kuni määratakse
eestkostja.
Paragrahv 15 on erisus eelnõu §-s 14 sisalduva alaealise esindamist puudutava üldregulatsiooni
suhtes. Osas, milles § 15 võrreldes §-ga 14 eriregulatsiooni ei sisalda, kehtib ka saatjata
alaealise esindamisele §-s 14 sätestatu. Nii tuleneb vastava eriregulatsiooni puudumisest §-s 15
muu hulgas, et ka saatjata alaealise esindamisele kohaldatakse üldreeglina perekonnaseaduses
sätestatut. Kooskõlas PKS § 176 lõigetega 1 ja 4 tähendab see, et kuni eestkostja määramiseni
täidab eestkostja ülesandeid lapse viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste
seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel
käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Sama regulatsioon kehtib ka
praegu ning seni on saatjata alaealiste esindaja rolli täitnud peamiselt KOV-id. Selguse huvides
tuleb märkida, et alates 2016. aastast kuni praeguseni kehtib VRKS § 17 lõike 11 alusel kord,
mis võimaldab ka PPA-l sõlmida saatjata alaealise esindamiseks lepingu füüsilise või juriidilise
isikuga. Samas sättes täpsustatakse, et kui saatjata alaealise esindajaks on määratud
organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab saatjata alaealise esindaja ülesannete täitmise
eest. Nimetatud sätet ei ole kunagi rakendatud, sest paraku on praktikas sellise lahenduse
kasutamine osutunud teostamatuks vaatamata PPA korduvatele püüdlustele pakkujaid leida.
Eestis ei ole leidunud asutusi või ühendusi, kes oleksid saatjata alaealiste rahvusvahelise kaitse
taotlejate esindamisest rahvusvahelise kaitse menetluses huvitatud. See on ka mõistatav, sest
Eestisse saabunud saatjata alaealiste taotlejate arv on äärmiselt väike ning selliste laste
saabumise aeg ja perioodilisus on prognoosimatu. Ka seetõttu on otsustatud järgida üldist
taotlejate vastuvõtu põhimõtet, mille kohaselt vältimatu vajaduse erikordi ei looda ning loetakse
mõistlikuks kasutada saatjata alaealiste taotlejate esindamiseks juba olemasolevaid
mehhanisme.
Lõikega 1 sätestatakse saatjata alaealisele rahvusvahelise kaitse menetluses esindaja
määramise kord ja täpsustatakse, et sellise lapse esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduse
peatükis 12 sätestatut ning alaealise esindamise vajaduse tuvastab ja sellest teavitab PPA, sest
PPA võtab vastu rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavaldusi ja puutub saatjata alaealise
välismaalasega tõenäoliselt kokku esimesena. PPA korraldab ka menetlustoiminguid, kus
saatjata laps peab olema kohal ning kus nende toimingute tegemise eelduseks on lapse esindaja
kohalolu.
Lõikega 2 sätestatakse, et juhul, kui kohus on alaealisele määranud füüsilisest isikust
eestkostja, ei käsitleta last enam saatjata alaealise välismaalasena. Saatjata alaealine
välismaalane on ka Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides defineeritud kui
alla 18-aastane isik, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma õiguse või tava kohaselt tema
eest vastutava täiskasvanuta, seni, kuni selline isik on ta tegelikult oma hoole alla võtnud, või
alaealine, kes on üksi jäetud pärast liikmesriigi territooriumile saabumist. Seega ei käsitle EL-i
õigus saatjata alaealisena isikut, kelle eest hoolitseb riigis viibimise ajal muu vastutav isik, kes
ei ole alaealise vanem või eestkostja. Seda arvestav regulatsioon kehtib ka praegu ning eelnõuga
seda ei muudeta.
Lõike 3 alusel kehtestatakse saatjata alaealise eestkostja rolli täitva inimese suhtes kehtivad
nõuded. Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita isik, kes on usaldusväärne ning kellel
on saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Eestkostja ülesannete
63
täitmist ei määrata isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata
alaealise parimate huvidega. Lõikega 4 täpsustatakse, et juhul kui saatjata alaealise
välismaalase eestkostja ülesandeid täidab perekonnaseaduse alusel valla- või linnavalitsus või
sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusamet, siis tohib üks füüsiline isik
üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat. Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras võib üks isik üheaegselt esindada kuni 50 saatjata alaealist taotlejat.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 2 punkti 13 kohaselt on esindaja
füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädevate asutuste määratud ametiasutus, kellel on
vajalikud oskused ja eriteadmised, sealhulgas alaealiste kohtlemise ja nende erivajaduste osas,
mis võimaldavad tal vastavalt vajadusele saatjata alaealist esindada, abistada või tema nimel
tegutseda, et kaitsta saatjata alaealise parimaid huve ja üldist heaolu sellisel viisil, et saatjata
alaealine saaks kasutada direktiivist tulenevaid õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi.
Nimetatud määruse järgi on esindaja peamine ülesanne tagada lapse parimad huvid ning saatjata
alaealist esindada, abistada või tema nimel tegutseda. Esindaja peab olema võimeline
alaealisele esitatud teavet selgitama, suhtlema pädevate asutustega, et tagada saatjata alaealisele
kohe materiaalsed vastuvõtutingimused ja tervishoiuteenused ning esindada ja abistada saatjata
alaealist ja tegutseda riigisisese õiguse kohaselt tema nimel, et ta saaks kasutada oma õigusi ja
täita oma kohustusi. Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 26 lõike 6 kohaselt ei
tohi saatjata alaealise esindajaks sobivad isikud olla karistusregistris arvele võetud lastega
seotud kuritegude ega väärtegude eest ega ka kuritegude või väärtegude eest, mis seavad tõsise
kahtluse alla nende suutlikkuse laste eest vastutust võtta, ning nad peavad saama algset ja
pidevat asjakohast koolitust saatjata alaealiste õiguste ja vajaduste, sealhulgas kohaldatavate
lastekaitse nõuete kohta ning nad on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad,
kohustatud järgima riigisiseses õiguses ettenähtud konfidentsiaalsuse nõudeid.
Nagu eelnevalt viidatud, on saatjata alaealise eestkostja rolli kaudu esindaja reeglina tema
viibimiskoha järgse valla- või linnavalitsuse töötaja, enamasti lastekaitsetöötaja, kes täidab
eestkostja kohustusi ja kellel on saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
Lastekaitsetöötajale ja lastega töötavale isikule kehtivad lastekaitseseaduse §-s 18 sätestatud
nõuded ning sama seaduse §-s 20 sätestatud töötamise piirangud. Need lastekaitseseadusest
tulenevad nõuded välistavad, et saatjata alaealise esindajaks saaks olla isik, keda on karistatud
lastega seotud süütegude eest või süütegude eest, mis seavad tõsise kahtluse alla tema
suutlikkuse laste eest vastutust võtta.
Paragrahvi 14 lõike 1 ja § 15 lõike 1 sätestatud alusel kohaldatakse esindamisele PKS-i. PKS §
176 lõike 1 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse
rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise
eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel PKS-st
tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Lõike 4 kohaselt täidab saatjata lapse eestkostja
ülesandeid selle lapse hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus, kui lapse andmeid
ei ole rahvastikuregistrisse kantud, nii nagu see alles Eestisse jõudnud ja ilma elamisloata Eestis
viibiva rahvusvahelise kaitse taotleja, sealhulgas lapse puhul on. Paragrahvi 179 kohaselt on
eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja.
Seega on lõikega 4 määratud piirmäärad vajalikud selleks, et tagada esindaja suutlikkus oma
ülesandeid nõuetekohaselt ja tulemuslikult täita ning võtta üle direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 24 lõige 5 ja artikli 27 lõige 1, mis sätestavad ühele
füüsilisele isikule õiguse üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist ja massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras kuni 50 saatjata alaealist.
64
Lõikega 5 reguleeritakse saatjata alaealise eestkostja ülesandeid rahvusvahelise kaitse
menetlustoimingute tegemise raames. Saatjata alaealise eestkostja ülesannete täitmisel peab
eestkostja ülesandeid täitev isik (edaspidi käesolevas paragrahvis esindaja) enne saatjata
alaealise osalemist nõudvate menetlustoimingute läbiviimist temaga kohtuma. Selliste
menetlustoimingute tegemisel viibib esindaja menetlustoimingute tegemise juures ja võtab
arvesse saatjata alaealise enda seisukohti oma vajaduste kohta.
Lõikega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 27 lõike 1 esimene
alalõik, mille kohaselt esindaja ja ajutiselt esindajana tegutsema sobiv isik kohtuvad saatjata
alaealisega ja võtavad arvesse alaealise enda seisukohti oma vajaduste kohta. Üldjuhul
eeldatakse, et kohtumine on isiklik ning see korraldatakse peale seda, kui laps on toimetatud
turvalistesse tingimustesse ning talle on tagatud toit ja puhkamise koht. Erandolukordades ning
muu hulgas arvestades lapse vanust ja küpsusastet, on võimalik esmane kohtumine korraldada
ka veebi vahendusel.
Saatjata alaealise esindaja ülesanne on seega toetada last menetlustoimingute läbiviimisel ning
jälgida, et alaealise õigused menetluses oleksid tagatud. Saatjata alaealisele § 14 alusel
määratavalt esindajalt ei eeldata õigusabi osutamist. Seda kohustust täidab jätkuvalt määratud
õigusabi osutaja.
Esindaja annab lapsele teavet rahvusvahelise kaitse menetluse kohta ja võtab arvesse alaealise
enda seisukohti, toetades alaealist järgmistes menetlustoimingutes:
- taotluse registreerimine ja esitamine. Vajaduse korral esitab ise taotluse alaealise nimel;
- taustakontrolli tegemine. Esindaja roll on olla saatjata alaealise juures, kui PPA ametnik
selgitab lapsele, kuidas taustakontrolli tehakse. Samuti on esindaja ülesanne saata ja
abistada last taustakontrolli ajal, et menetlustoiminguid tehtaks lapsesõbralikul ning
eakohasel viisil. Esindaja saab taustakontrollist ka kokkuvõtte;
- vastutava liikmesriigi määramise ja kaitsevajaduse hindamise vestlus. Estindaja abistab
alaealist vestluseks ette valmistamisel, on vestluse juures ning teavitab vestluse
eesmärgist ja tagajärgedest;
- vastutava liikmesriigi määramise ja rahvusvahelise kaitse menetlus. Esindaja tutvub
taotleja toimiku dokumentidega ja annab lapsele vajalikku teavet menetluse käigu
kohta;
- menetluslike eritagatiste ja vastuvõtu erivajaduse hindamine. Esindaja annab hinnangu;
- üleandmise ja kaitse taotluse suhtes tehtud otsusest teada andmine;
- terviseandmete edastamise nõusoleku andmine;
- vajaduse korral nõusoleku andmine vanuse määramiseks või meditsiiniliseks uuringuks.
Kuna tegemist on PPA tehtavate toimingutega, koostab viimane vajaduse korral koostöös SIM-i
ja SOM-iga asjakohased juhised, millest saatjata alaealiste eestkostja rollis olevad esindajad
saavad rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutes lähtuda, kui nad kaitsevad lapse parimaid
huve.
Lõike 6 kohaselt antakse saatjata alaealisele teavet talle esindaja määramise kohta ning
võimaluse kohta esitada esindaja peale turvaliselt ja konfidentsiaalselt halduskohtule
kaebusviisil, mis tagab et saatjata alaealine saab sellest teabest aru. Lõikega 4 võetakse üle
direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 27 lõike 5 punkt a ning muu hulgas artikli
26 lõiked 1 ja 4. Nimetatud kohustus lasub kõikidel lapsega kokku puutuvatel asutustel, kes
märkavad, et lapse esindaja ei lähtu oma tegevuses lapse parimatest huvidest. Eelkõige (kuid
mitte ainult) on selline ülesanne Politsei- ja Piirivalveametil, kes korraldab rahvusvahelise
65
kaitse menetlust, ning Sotsiaalkindlustusametil, kes korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutust. Sellisel juhul on lapsega kokku puutuvatel asutustel, sealhulgas lapsele õigusabi
andval õigusteenuse pakkujal, võimalus ja kohustus pöörduda vastava kaebusega kohtusse.
Alaealisele tuleb selgitusi anda eakohasel viisil, lähtudes tema vanusest ja arengutasemest. PPA
loob koostöös pädevate asutustega lapsesõbraliku menetluse materjalid ja kajastab nendes
hiljemalt 2026. aasta jooksul ka saatjata laste esindamise valdkonda.
Lõikega 7 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet ning muu asutus, kellel on teavet, et
esindaja ei ole täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab sellest eestkostja ülesandeid täitvat valla- või
linnavalitsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusametit.
Sätte eesmärk on võtta üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 27 lõiked 6 ja 7
ning tagada kvaliteetne laste esindamine ning puuduste ilmnemisel sätestada kohustus teavitada
neist asjakohast asutust, kelle roll on täita esindamise ülesannet, sealhulgas hinnata
isikusobivust. Teavitamise kohustus on nii PPA-l kui ka kõigil muudel asutustel, kes saatjata
alaealisega kokku puutuvad ja puudusi märkavad. Nimelt on direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikli 27 lõikes 6 sätestatud, et esindajat vahetatakse üksnes vajaduse korral,
eelkõige juhul, kui pädevad asutused leiavad, et see esindaja või isik ei ole oma ülesandeid
nõuetekohaselt täitnud. Organisatsioone või füüsilisi isikuid, kelle huvid on vastuolus või
võivad minna vastuollu saatjata alaealise parimate huvidega, esindajaks ei määrata. Sama
direktiivi artikli 27 lõike 7 kohaselt tagavad liikmesriigid, et on olemas haldus- või
kohtuasutused või muud üksused, kelle ülesanne on jälgida, et esindajad täidavad oma
ülesandeid nõuetekohaselt, muu hulgas vaadates kindlate ajavahemike järel läbi nende
karistusregistriandmed, et teha kindlaks võimalikud vastuolud nende rolliga. Need haldus- või
kohtuasutused või muud üksused vaatavad läbi kaebusi, mille saatjata alaealised on oma
määratud esindaja vastu esitanud.
Lõikega 8 sätestatakse, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul juhul,
kui valla- või linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste arvu tõttu ajutiselt
saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täita, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni
perekonnaseaduse alusel eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise eestkostja ülesandeid
või sõlmida selleks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga. Eelnõuga antakse seega valla- või
linnavalitsusele võimalus volitada esindamise rolli ka edasi. Sel juhul tuleb lapse hariliku
viibimiskoha järgsel valla- või linnavalitsusel veenduda, et isik on usaldusväärne ning tal on
vajalikud teadmised ja oskused. Esindajaks ei määrata isikut, kelle huvid on vastuolus või
võivad minna vastuollu saatjata alaealise huvidega. Sätte eesmärk on tagada rahvusvahelist
kaitset taotlevatele saatjata alaealistele esindaja olemasolu rahvusvahelise kaitse menetluses
kõikides rände olukordades. Tegemist on ajutise kohustusega. See tähendab, et SKA ei võta
valla- või linnavalitsuse seadusest tulenevaid eestkostja kohustusi üle püsivalt, vaid tegutseb
ajutiselt valla- või linnavalitsuse asemel, kuni saatjata alaealisele määratakse perekonnaseaduse
alusel eestkostja. SKA-l on valla- või linnavalitsuse asendajana eestkostja ülesannete täitmisel
samad õigused ja kohustused nagu perekonnaseaduse § 176 lõike 1 järgi valla- või
linnavalitsusel.
Saatjata alaealise esindamise kohustus ei tule SKA-le üle automaatselt, vaid üksnes siis, kui
valla- või linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste välismaalaste arvu tõttu
eestkostja ülesandeid täita. Valla- või linnavalitsuse võimetus seda teha võib tekkida eeskätt
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, ent näiteks ka juhul, kui sisseränne ei ole
nii massiline, et tingida hädaolukorra väljakuulutamist, ent korraga tuleb ühte piirkonda palju
saatjata alaealisi välismaalasi. Sättes nimetatud juhul hindab SKA koostöös valla- või
linnavalitsusega saatjata alaealise eestkoste ülesannete ülevõtmise vajadust. Ülevõtmise otsus
on kaalutlusotsus, mille teeb SKA vastavalt konkreetsele olukorrale. Selliseks vajaduseks
66
võivad kvalifitseeruda olukorrad, kus ei saa mõistlikult eeldada, et kohaliku omavalitsuse
(edaspidi KOV) esindaja seda rolli täidab. Näiteks võib niisugune olukord olla saatjata alaealiste
ebaproportsionaalselt suur hulk võrreldes KOV-i üksuses elavate laste arvuga. Samas tuleks
KOV-idel ka sellistes olukordades esmalt leida võimalusi esindaja rolli edasivolitamiseks
vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalusele. Ülevõtmise kriteeriumina ei
kvalifitseeru olukorrad, kus KOV oma seadusest tulenevaid ülesandeid ei täida, näiteks ei ole
KOV-is täidetud lastekaitsetöötaja ametikoht.
Nagu öeldud, täidab SKA valla- või linnavalitsuse asemel saatjata alaealise ajutise esindaja rolli
üksnes seni, kuni alaealisele määratakse PKS-i alusel eestkostja. Reeglina peaks sellistes
olukordades saatjata alaealisele eestkoste seadmise avalduse esitama kohtule valla- või
linnavalitsus, ent PKS § 173 lõike 1 alusel saab seda teha ka alaealist ajutiselt esindav SKA
huvitatud isikuna. Lõikega 7 sätestatu on võrreldes kehtiva regulatsiooniga oma sisult uus, sest
kehtiv õigus sellist SKA ülesannet ei sisalda. Kehtiv regulatsioon annab küll PPA-le õiguse
kaasata niisugustesse menetlustoimingutesse lepinguline esindaja, ent praktikas ei ole seda
võimalust lepingupartnerite puudumise tõttu kasutatud. Saatjata alaealiste esindamise rolli on
täitnud ka senises praktikas üksnes KOV-id.
§ 16. Tasuta õigusabi
UNHCR-i hinnangul on õigusabi ja esindamise tasuta pakkumine rahvusvahelise kaitse
taotlejatele hädavajalik, sest oma haavatava seisu tõttu ei suuda nad seda reeglina ise
korraldada. Selline abi peab olema kättesaadav kõikides rahvusvahelise kaitse menetluse
etappides, et tagada õigusriigi põhimõtte ja rahvusvaheliste kohustuste järgimine. Sellega
kindlustatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja õigused on kaitstud, sealhulgas need, mis on
seotud inimese õigusliku staatusega, menetluslike garantiidega ja ligipääsuga põhiteenustele.
Ligipääsetav, erapooletu, usaldusväärne ja kvaliteetne õigusabi ning esindamine on oluline
tugisammas, et korraldada õiglast ja läbipaistvat rahvusvahelise kaitse menetlust. Vastava
kvalifikatsiooniga õigusabi parandab otsuse tegemise kvaliteeti, edendab taotlejate arusaamist
menetlusprotsessist, vähendab kohtute koormust ning kaebuste ja korduvate taotluste arvu ning
kahandab ka protsessi kestust tervikuna. Selle tulemusena vähendab varane ja kvaliteetne
õigusabi ning esindamine riigi rahalist menetluse ja vastuvõtu maksumust. UNHCR-i hinnangul
sisaldab õigusabi ja esindamine järgmist: õiguslik ja menetluslik nõustamine; rahvusvahelise
kaitse taotluse vormi ja muude vormide täitmisel abistamine; ettevalmistus suuliseks vestluseks
ja kirjalike sisendite koostamise abistamine; tõendite kogumine ja edastamine menetlejale;
vestlusel osalemine; kaebuste esitamine; kaitse tühistamise, äravõtmise või lõppemise
menetluses abistamine ja esindamine ning muu õiguslik tugi. UNHCR julgustab liikmesriike
tegema järgmist:
- pakkuma tasuta õigusabi ja esindamist kõikides rahvusvahelise kaitse menetluse
etappides, sealhulgas esimese astme haldusmenetluse ajal;
- tagama, et õigusnõustamine vastab kõrgele õigusabi kutsestandardile, mis läheb
kaugemale pelgalt teabejagamisest;
- looma vajaliku haldus- ja inimressursi ning taristu võimekuse, et pakkuda õigusabi
efektiivselt;
- tagama piiranguteta ligipääsu MTÜ-dele ja UNHCR-i rahastatud partneritele
õigusnõustamiseks ning abistamiseks piiri- ja transiittsoonides.80
80 Loetelu vastavatest materjalidest: UNHCR. Conclusions Adopted by the Executive Committee on the
International Protection of Refugees: 1975-2009 (Conclusion No. 1-109). Executive Committee Conclusion No
8 (XXVIII) Determination of Refugee Status (1977).
UNHCR. Professor Atle Grahl-Madsen, Commentary on the Refugee Convention, Written by Professor Atle
Grahl-Madsen in 1963; re-published by the Department of International Protection in October 1997. Article 16
67
Praegu kehtiva EL-i rahvusvahelise kaitse õigustiku kohaselt ei ole haldusmenetluse ajal
õigusteenuse pakkumine kohustuslik. Praegu on kohustuslik pakkuda menetlusalast nõustamist.
SIM korraldas EL-i Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) toel Balti
Uuringute Instituudi 2022. ja 2023. aastal tehtud uuringu rahvusvahelise kaitse taotlejate ja
tagasisaadetavate nõustamisteenuse kohta.81 Uuringus antakse ülevaade PPA nõustamisteenuse
korraldamisest, analüüsitakse tööprotsesse ja praktikat ning tehti üheksa ettepanekut
nõustamise muutmiseks. Muu hulgas märgitakse uuringus sarnaselt EK hinnangule süsteemi
kriitiliste kitsaskohtadena õigusabi puudumine ning konfidentsiaalsuse, objektiivsuse ja
neutraalsuse puudumine.
EL-i õigustiku reformi üks eesmärke on olnud solidaarsuse ja vastutuse tasakaal ning sel
põhjusel on täiendatud taotlejate menetluslikke garantiisid, et tasakaalustada menetluse
tõhustamise, piirimenetluse ning sellega seotud sisenemiskeelu õigusliku fiktsiooni ja taotlejate
liikumisvabaduse piiramise meetmeid. Üks selline oluline garantii on tasuta õigusabi alates
taotluse registreerimisest kuni lõpliku otsuseni. Seetõttu on ka eelnõus erinevalt praegu
kehtivast korrast sätestatud, et taotlejatele tuleb pakkuda õigusabi ja esindamist mitte ainult
halduskohtumenetluse ajal nagu praegu, vaid ka haldusmenetluse ajal alates taotluse
registreerimisest ja igal juhul enne taotluse esitamist. Praegu pakuvad PPA ametnikud
taotlejatele eelkõige telefoni ja kirja teel ning vajaduse korral ka isikliku kohtumise teel
haldusmenetluse ajal tasuta nõustamist. Tegemist ei ole õigusteenusega. Tasuta õigusabi ja
esindust ei pakuta, sealhulgas selliselt, et see vastaks määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 8 lõike 1 punktile d ja lõikele 6, artikli 13 lõigetele 4 ja 10 ning kolmandale jaole
ning artikli 68 lõike 5 punktile c. Samuti tuleb luua tasuta õigusabi vastutava liikmesriigi
määramise menetluse süsteemi ja rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetluse lahutamatu
osana. Seega tuleb taotlejatele muu hulgas soovi korral teha kättesaadavaks õigusabi ka selleks,
et saada õigusabi vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise kriteeriumide ja mehhanismide
kohaldamisel vastavalt määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 19 lõike 1
punktile g.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 16 lõike 4 kohaselt saab õigusteenuse
pakkumist rahastada liidu fondide kaudu kooskõlas selliseid fonde reguleerivate õigusaktidega.
Sama määruse artikli 76 kohaselt on liikmesriikide võetavad meetmed, mille eesmärk on luua
piirimenetluse läbiviimiseks tasuta õigusnõustamine ja piisav suutlikkus, vastavalt samale
(ACCESS TO COURTS) is generally understood as applying after refugee status recognition and in relation to
civil proceedings, see commentary on Article 16.
UNHCR 2019. Handbook on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status under the 1951 Convention
and the 1967 Protocol relating to the Status of Refugees, 1 February 2019, the Handbook was first published in
1979 and re-issued in 1992 and in 2019, see para. 192.
UNHCR. Global Consultations on International Protection/Third Track: Asylum Processes (Fair and Efficient
Asylum Procedures), EC/GC/01/12, 31 May 2001, para. 50 (g).
Improving Asylum Procedures: Comparative Analysis and Recommendations for Law and Practice, March 2010,
see pages 87-88. UNHCR 2019. Access to Legal Aid for Asylum-Seekers in Estonia.
UNHCR 2020. UNHCR RSD Procedural Standards Unit 2.7: Legal Representation in UNHCR RSD Procedures.
UNHCR 2024. European Council on Refugees and Exiles (ECRE), The Guarantees of the EU Charter of
Fundamental Rights in Respect of Legal Counselling, Assistance and Representation in Asylum Procedures, Legal
Note #16, June 2024. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet 2020, Handbook on European law relating to asylum,
borders and immigration, see 5.5. Legal assistance in asylum and return procedures, pages 162-164.
ECRE/ELENA 2017, Legal Note on Access to Legal Aid In Europe. EUAA 2024. Asylum Report 2024, Section
3.9 Legal Assistance and Representation. 81 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Jurkov, K., Pesti, M. 2023. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate
nõustamisteenuse analüüs. Balti Uuringute Instituut.
68
määrusele rahastamiskõlblikud fondidest, mis tehakse kättesaadavaks mitmeaastase
finantsraamistiku (2021–2027) raames.
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtmisel on Eestis ajalooliselt juhindutud
põhimõttest, et kaitse taotlejad ja saajad peavad järgima Eesti elanikele kehtivaid norme ja
reegleid ning neile korraldatakse ainult vajalikke teenuseid samuti üldistel alustel. Näiteks ei
korraldata rahvusvahelise kaitse taotlejatele eraldi arstiabisüsteemi, neile korraldatakse
kohanemisprogrammi sarnaselt teiste sisserändajatega, taotlejate lapsed lähevad
üldharidussüsteemi kooli võrdselt Eesti alaliste elanike lastega ning rahalise toetuse maksmisel
lähtutakse samuti Eesti elanikele kehtivast toimetulekupiirist jne. Seetõttu oli esimene valik
kasutada ka õigusteenuse pakkumisel juba olemasolevaid mehhanisme ja hoiduda ühele
välismaalaste rühmale uue mehhanismi loomisest.
Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 66 kohaselt ei kuulu õigusteenuse korraldamine
SIM-i valitsemisalasse. SIM-i põhimääruse järgi kuuluvad ministeeriumi haldusalasse
rändevaldkond ja piirivalvevaldkond. Õigusteenuse valdkond sinna ei kuulu, mistõttu ei ole
SIM ega tema haldusalas olev PPA kunagi rahvusvahelise kaitse taotlejatele õigusteenust
pakkunud või selle pakkumist korraldanud. Selleks puudub ka vajalik pädevus. Küll aga on
SIM-i vahendusel EL-i AMIF-i fondi abil rahaliselt õigusteenuse pakkujaid, sealhulgas
advokatuuri, toetatud.
Kuigi pädevusnormid ja ressursside kokkuhoiu eesmärk seda ei toeta, on eelnõus vastavalt
Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekule loodud uus, riigi õigusabi süsteemi osaliselt
dubleeriv õigusteenuse regulatsioon, mille kohaselt antakse esimest korda Siseministeeriumi
haldusalas olevale PPA-le ülesanne korraldada õigusteenust. Nimelt pannakse PPA-le kohustus
korraldada hange, et pakkuda rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) alusel teise riiki üleantavatele välismaalastele õigusabi ja
esindamist.
EL-i rahvusvahelise kaitse ja rändereformi rakendamiseks on EK eraldanud liikmesriikidele,
sealhulgas Eestile, täiendavalt AMIF-i vahendeid ning õigusteenust on esialgu kavandatud
AMIF-i toel rahastada kuni 31. detsembrini 2029 või kuni rahaliste vahendite ammendumiseni.
Kuna SIM korraldab AMIF-i riigisisest rakendamist ning kontrollib toetuse kasutamist, ei saa
SIM ise olla korraga toetuse saaja (kasutaja, elluviija), kes õigusteenuse nõuetekohase
osutamise ning selle kvaliteedi eest vastutab. Seega peab õigusteenust korraldama PPA.
Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele uue õigusteenuse korraldamise regulatsiooni
loomisel on juhindutud järgmisest neljast eesmärgist:
1. õigusabi ligipääsetavus ja võrdne kohtlemine;
2. ressursside kokkuhoid;
3. menetluse kiirendamine ja
4. õigusteenuse piisav kvaliteet.
Õigusabi ligipääsetavus tagatakse võimalikult lihtsa taotluse esitamise mehhanismiga. Selleks
on märke tegemine rahvusvahelise kaitse taotlusele.
Arvestades asjaolu, et juba olemasolevat riigi õigusabi süsteemi ei ole võimalik kasutada, saab
ressursside kokkuhoidu saavutada kahe meetmega.
Neist esimene on EL-i rahastuse kasutamine. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
artikli 16 (tasuta õigusnõustamine haldusmenetluses) lõikega 4 on sätestatud, et liikmesriigid
võivad taotleda abi EUAA-lt ja neile võib anda rahalist toetust liidu fondide kaudu kooskõlas
selliseid fonde reguleerivate õigusaktidega.
69
Teise olulise meetmena menetluse kiirendamiseks ja ühtlasi ressursside kokkuhoiu
saavutamiseks on eelnõus loodud uudne mehhanism, mille kohaselt annab õigusabi ja esindab
taotlejat terve menetluse vältel, st haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse ajal kuni lõpliku
otsuseni, sama esindaja. Selline korraldus:
- toetab usalduslikku suhet taotleja ja tema esindaja vahel enne kohtumenetluse algust,
sest esindaja ja taotleja on korduvalt kohtunud;
- lühendab rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse edasikaebamise korral
kaebuse koostamise protsessi, sest esindajale on juhtumi asjaolud põhjalikult teada ning
seetõttu jääb ära aeganõudev nüansirohke juhtumiga kurssi viimise vajadus enne
kaebuse esitamist kohtule. Seega on võimalik sätestada ka optimaalselt lühikesed
kohtukaebe tähtajad.
Õigusteenuse piisav kvaliteet on oluline, et rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad saaksid
kohast õigusnõu ning esindamist oma õiguste realiseerimisel ja kohustuste täitmisel. Juhul kui
rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamise või menetlustoimingute käigus on tehtud vigu, siis
võivad sellel olla kaitse taotlejale, saajale või tema perekonnaliikmetele pöördumatud
negatiivsed tagajärjed. Uus õigusteenuse pakkumise süsteem toetab õigusabi kvaliteedi
paranemist, sest juriidiline või füüsiline isik, kellega PPA lepingu sõlmib, saab rahvusvahelise
kaitse valdkonnas õigusnõu pakkumisele spetsialiseeruda ning on motiveeritud õigusteenust
pakkuma kõikidele taotlejatele ja kõikides rahvusvahelist kaitset puudutavates küsimustes.
Seetõttu sätestatakse § 16 lõikega 1, et PPA korraldab välismaalasele tasuta õigusabi andmise
käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tasuta õigusabi osutamiseks sõlmib PPA
lepingu füüsilise või juriidilise isikuga. Terminit „välismaalane“ kasutatakse seetõttu, et
õigusteenust korraldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ning kaitse saajatele juhul, kui
nende suhtes on PPA algatanud kaitse äravõtmise menetluse ja määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) üleandmise menetluse raames.
Lõikega 2 sätestatakse tasuta õigusabi ulatus menetluste lõikes. Tasuta õigusabi pakkumise
korraldamisel tuleb eelkõige rakendada määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikleid
15–19, kuid õigusabi andja kohustused on sätestatud näiteks ka sama määruse artiklites 13, 22,
23, 36, 40 ja muude toimingute juures. Lõike 2 alusel on õigusselguse tagamiseks loetletud, et
välismaalasel on õigus saada tasuta õigusabi enda esindamiseks rahvusvahelise kaitse
menetluses; halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, mis on tehtud määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) või määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) alusel;
halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, millega piirati tema materiaalseid
vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema majutuskoha maakonna territooriumilt või
kohaldati liikumisvabaduse piirangut, ja halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab
enda kinnipidamist või kinnipidamise alternatiivi kohaldamist käesolevas seaduses sätestatud
alusel.
Taotleja saab tasuta õigusabi kogu menetluse vältel, kui ta seda soovib. Määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 16 lõike 1 kohaselt pakuvad liikmesriigid taotleja avalduse
korral sama määruse III peatükis ette nähtud tasuta õigusnõustamist haldusmenetluses. Selleks
et vähendada töökoormust ja tagada õigusteenuse võimalikult hea kättesaadavus, ei ole
sätestatud haldusmenetluse faasis õigusnõustamise taotlemise eraldi korda. Õigusnõustaja
soovi on võimalik ühildada rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimise ja esitamisega, kus
taotlejal on võimalik rahvusvahelise kaitse taotlusel märkida ka soov saada tasuta õigusabi.
Tehniliselt saab sellise taotluse lahendada näiteks ka vastava valiku linnutamisega
rahvusvahelise kaitse taotluse ankeedil. Sarnased praktilised lahendused vähendavad ametnike
ja kohtute töökoormust õigusabi taotluste läbi vaatamisel ja kiirendavad menetlusi. Seetõttu
sätestatakse lõikega 3, et taotluse tasuta õigusabi saamiseks, et esindada end rahvusvahelise
70
kaitse menetluses, esitab välismaalane PPA-le koos rahvusvahelise kaitse taotlusega. Samuti
täpsustatakse, et PPA ei anna tasuta õigusabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud välismaalasele. Viidatud sätete kohaselt ei pea
haldusmenetluses õigusabi pakkuma, kui
1. tegu on esimese korduva taotlusega, mis loetakse esitatuks üksnes selleks, et lükata
edasi või nurjata tagasisaatmisotsuse täitmine, mis tooks kaasa taotleja kohese
väljasaatmise liikmesriigist;
2. tegu on teise või hilisema korduva taotlusega;
3. taotlejat juba abistab ja esindab õigusnõustaja.
Lõigetega 4–11 sätestatakse tasuta õigusabi osutamise kord rahvusvahelise kaitse menetlusele
järgneva halduskohtumenetluse korral ja lõikega 12 sätestatakse sellele järgnev
kohtukaebeõigus. Selleks et eelnevalt selgitatud eesmärke saavutada, on loodud mehhanism,
kus haldusmenetluses välismaalasele õigusabi andja jätkab välismaalase esindamist ka
halduskohtumenetluses kuni lõpliku otsuseni ja vajaduse korral ka Riigikohtu menetluses.
Seetõttu on lõikega 4 sätestatud, et PPA määratud välismaalase esindaja rahvusvahelise kaitse
menetluses jätkab õigusabi osutamist halduskohtumenetluses. Lõigetega 5 ja 6 on lahendatud
olukord, kui rahvusvahelise kaitse taotleja ei vajanud haldusmenetluse faasis õigusabi ja
esindamist või PPA keeldus talle õigusabi andmisest määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 16 lõike 3 punktide a, b või c alusel, kuid taotluse suhtes on tehtud keelduv otsus
ning taotleja vajab selle suhtes kaebuse esitamiseks ja halduskohtu menetluses osalemiseks
õigusabi. Seega sätestatakse lõikega 5, et sellisel juhul määrab PPA välismaalasele esindaja nii
nagu menetluse alguses ning lõikega 6 täpsustatakse, et PPA ei tee seda juhul, kui esineb
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 16 lõikes 3 nimetatud asjaolu või sama
määruse artikli 17 lõike 2 punktides a, c ja d nimetatud asjaolu.
Viidatud sätte kohaselt ei pea liikmesriigid edasikaebemenetluses tasuta õigusabi ja esindamist
pakkuma kolmel juhul. Täpsemalt siis, kui leitakse, et oma rahalise olukorra avalikustanud
taotlejal on piisavalt vahendeid, et võimaldada õigusabi ja esindamist tema enda kulul; kui
leitakse, et edasikaebusel ei ole ilmseid eduvõimalusi või see on kuritarvitav või kui
edasikaebus või läbivaatamistaotlus on jõudnud riigisisese õigusega ette nähtud teise või
edasisse edasikaebeastmesse, kaasa arvatud uuesti ärakuulamise ja edasikaebuse uuesti
läbivaatamise korral ja ka siis, kui taotlejat juba abistab või esindab õigusnõustaja.
Täiendavalt reguleeritakse lõikega 7 olukord, kui juba antud õigusabi on vaja samadel lõikega 6
nimetatud alustel lõpetada. Seetõttu sätestatakse, et halduskohtul on võimalus PPA määratud
õigusabi andmine lõpetada kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, kui esineb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimus. Samuti
täpsustatakse, et kohus määrab õigusabi osutamisega kaasnenud kulud hüvitamisele määruse
(EL) 2024/1348 artikli 19 lõike 5 alusel ja korras. Nimetatud sätte kohaselt võivad liikmesriigid
taotlejalt nõuda seoses õigusabi ja esindamise pakkumisega kantud kulude osalist või täielikku
hüvitamist juhul, kui taotleja rahaline olukord menetluse ajal oluliselt paraneb või kui otsus
pakkuda tasuta õigusabi ja esindamist tehti taotleja esitatud valeandmete põhjal. Selleks
teavitab taotleja pädevaid asutusi viivitamata kõigist olulistest muutustest oma finantsseisundis.
Lõikega 8 sätestatakse tasuta õigusabi lõppemine. Selle kohaselt antakse tasuta õigusabi kuni
lõpliku otsuse tegemiseni, st halduskohtu otsuse tegemiseni. Tasuta õigusabi välismaalase
kinnipidamise vaidlustamiseks antakse senikaua, kui välismaalast peetakse kinni käesolevas
seaduses sätestatud alusel.
71
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 17 lõikega 3 on sätestatud, et kui otsuse
mitte võimaldada tasuta õigusabi ja esindamist teeb asutus, mis ei ole kohus, tuues põhjuseks,
et edasikaebusel ei leita olevat ilmseid eduvõimalusi või seda peetakse kuritarvitavaks, on
taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, et kohtus selline otsus vaidlustada. Selleks on
taotlejal õigus taotleda tasuta õigusabi ja esindamist. Nimetatud sätte rakendamiseks
sätestatakse lõikega 9, et PPA otsuse peale, millega keelduti tasuta õigusabi andmisest määruse
(EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktis b sätestatud alusel, võib halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse
teatavakstegemise päevast arvates. Nimetatud kaebuse esitamise tähtaega määrates on aluseks
võetud, et kaebuse esitamise tähtajaks rahvusvahelise kaitse piirimenetluses on 5 päeva ja
tavalises menetluses on 14 päeva. Kuna õigusabi andmisest keeldumise asjaolud ei ole
võrreldes rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise asjaoludega nii nüansirohked ja
kaalukad, siis on otstarbekas sätestada edasikaebuse esitamise tähtajaks mõnevõrra lühem
tähtaeg kui 14 päeva. Seetõttu on valitud tähtajaks 10 päeva. Eespool selgitatud põhjustel
sätestatakse lõikega 10, et halduskohtu määruse peale, millega jäeti esitatud kaebus
rahuldamata, keelduti tasuta õigusabi andmisest või lõpetati tasuta õigusabi andmine, ei saa
omakorda esitada määruskaebust.
Kuna riigi õigusabi kõrvale luuakse uus tasuta õigusteenuse pakkumise süsteem, siis
sätestatakse lõikega 11, et samaaegselt ei pakuta riigi õigusabi § 15 lõikes 2 nimetatud
menetlustes ja otsuste vaidlustamiseks, vältimaks olukorda, kus välismaalasel tekib õigus
taotleda ja saada õigusabi ning esindamist korraga kahe mehhanismi alusel.
Lõikega 12 sätestatakse erandina lõikest 11, et kui välismaalane soovib otsust vaidlustada
Riigikohtus ja teda tasuta õigusabi korras esindav isik ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku
§ 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, on tal õigus esitada riigi õigusabi seaduses sätestatud
korras taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kuna rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud kaitse
andmisest keelduva otsuse edasikaebamise korral kohaldatakse nn hüplevat kassatsiooni, siis
tuleb tagada välismaalase tegelik ligipääs Riigikohtu menetlusele, mistõttu võib olla vajalik
rakendada ka riigi õigusabi olukorras, kus tema esindaja ei vasta Riigikohtus esindamise
nõuetele.
§ 17. Taotleja esindaja menetluses
Nagu eespool selgitatud, siis on õigusabi ja esinduse ulatust kajastatud mitte ainult määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 8 ja artiklites 15–19, vaid ka artiklites 12 (taotluse
sisu käsitlev vestlus), artiklis 13 (isiklikele vestlustele esitatavad nõuded), artiklis 14 (isikliku
vestluse aruanne ja salvestis), artiklis 22 (alaealiste suhtes kehtivad tagatised), artiklis 23
(eritagatised saatjata alaealisele), artiklis 33 (saatjata alaealiste taotlused), artiklis 36 (taotlusi
käsitlevad otsused), artiklis 40 (taotluste sõnaselge tagasivõtmine), artiklis 67 (õigus tõhusale
õiguskaitsevahendile), määruse (EL) 2024/1351 artiklis 21 (õigus õigusnõustamisele) jm.
Esindaja ülesandeid on selgitatud ka saatjata laste eestkostet ja esindamist kajastavates
seletuskirja osades. Seetõttu sätestatakse õigusselguse tagamiseks lõikega 1, et PPA määratud
õigusabi andjal ja esindajal on kõik EL-i rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud õigused ja
kohustused.
Lõikega 2 täpsustatakse, et isiklikul vestlusel on taotleja esindajal õigus esitada küsimusi ja
teha märkusi vestluse lõpus. Esindaja rolli kohta vestluse käigus on määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 13 lõike 4 kohaselt sätestatud, et õigusnõustaja on vestluse juures
kohal ja lõike 13 kohaselt võib ta taotlejat abistada, kuid sama lõike viimase lause kohaselt
võivad liikmesriigid oma õiguses sätestada, et kui õigusnõustaja osaleb isiklikus vestluses, võib
ta sekkuda üksnes isikliku vestluse lõpus. Ka sama määruse artikli 23 lõike 8 kohaselt võivad
72
esindaja ja õigusnõustaja saatjata alaealise taotleja isiklikul vestlusel esitada küsimusi või teha
märkusi vestluse läbiviija kehtestatud raamistikus. Seetõttu luuakse kord, mille kohaselt
esindaja aitab küll taotlejal vestluseks valmistuda ning teavitada taotlejat vestluse eesmärgist ja
võimalikest tagajärgedest ning olla seega taotlejale igati toeks, kuid isikliku vestluse ajal ei ole
esindajal õigust rääkida taotleja eest ega esitada küsimusi või teha märkusi. Küsimuste
esitamine ja märkuste tegemine on lubatud üksnes menetluse lõpus, kui vestlust korraldav PPA
töötaja selleks märku annab. Selline kord on vajalik, et anda taotlejale tegelik võimalus
isiklikult ja oma sõnadega kõikidest menetlusega seotud olulistest asjaoludest teada anda ning
neid põhjendada.
Isiklik vestlus on tulemusliku ja õiglase varjupaigamenetluse oluline osa. Vestlus on
rahvusvahelise kaitse taotluste menetluse üks kaalukamaid menetlustoiminguid. Eriti
arvestades asjaolu, et põgenikult ei saa eeldada temaga seotud asjaolude tõendamist ning
otsused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta tehakse põhistatud tõenäosuse pinnalt ja muu
hulgas arvestades hinnangut taotleja üldisele usutavusele. Seega on eriti oluline, et taotlejale
tuleb anda tegelik võimalus isiklikult esitada PPA-le kõik talle kättesaadavad andmed, mis
taotlust põhjendavad või on menetluste jaoks olulised. Sellise vestluse korraldamisel tuleb
juhinduda määrustes (EL) 2024/1348, 2024/1351 ja 2024/1347 sätestatust ning EUAA
kehtestatud juhistest. Muu hulgas peab taotlejat abistama tõlk ning taotlejale tuleb anda
piisavalt aega vestluseks valmistumiseks ja nõupidamiseks oma õigusnõustajaga. Vestluse ajal
peab taotlejal olema võimalus saada õigusnõustaja abi, vestluse ajal tuleb tagada asjakohane
privaatsus ja konfidentsiaalsus ning vestlust peavad korraldama ainult vastava koolituse saanud
ja pädevad töötajad. Vestluse käigus tuleb eelkõige arvestada lapse parimate huvidega, taotleja
erivajaduste ja -tagatistega ning sealhulgas arvestada soo, soo identiteedi või seksuaalse
sättumuse alusel toimunud tagakiusamise juhtumitega. Vestlus tuleb salvestada ning selle kohta
tuleb koostada aruanne või protokoll ning nii salvestis kui ka üleskirjutus tuleb teha taotlejatele
ja esindajale võimalikult kiiresti kättesaadavaks. Kirjeldatud nõuded kehtivad nii taotluse
lubatavuse kui ka taotluse sisu puudutava isikliku vestluse kohta.
7. jagu „Taotleja õigused ja kohustused“
§ 18. Taotleja õigused
Paragrahvidega 18 ja 19 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate õiguste kataloog, mis
hõlmab viiteid EL-i varjupaiga õigustikus kehtestatud õigustele ning sätestab täiendavad
vajalikud täpsustused, eelkõige PS-i ja teiste seaduste alusel sätestatud õiguste kohaldamise
kohta.
Paragrahvi 18 lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse õigused ja
vabadused, mis tulenevad PS-ist, seadustest ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest,
EL-i õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest
tavadest.
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal määruses (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) ja, kui see on asjakohane, määruses (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) sätestatud õigused.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 8 järgi tuleb taotlejale anda tegelik võimalus
esitada taotlus ja kõik talle kättesaadavad andmed, mis taotlust põhjendavad või on menetluste
jaoks olulised. Selleks peab taotlejal, välja arvatud harvadel erandjuhtudel, olema õigus olla ära
kuulatud isikliku vestluse kaudu, milles käsitletakse vastavalt kas tema taotluse lubatavust või
sisu. Taotlejale tuleb anda teavet menetluse tähtaegade ja etappide kohta, samuti tema õiguste
73
ja kohustuste ning nende täitmata jätmise tagajärgede kohta. Taotlejal on õigus tasuta
individuaalsele õigusnõustamisele taotluse esitamiseks ning õigusabile ja esindamisele
menetluse kõigis etappides. Taotlejal on õigus saada menetleva asutuse otsus kooskõlas sama
määruse artikliga 36. Isikliku vestluse õiguse tagamiseks peab taotlejat abistama tõlk, kui see
on asjakohase suhtlemise jaoks vajalik, ja taotlejale tuleb anda võimalus esitada oma taotluse
kohta igakülgsed selgitused. Taotlejale tuleb anda piisavalt aega valmistumiseks ja
nõupidamiseks oma õigus- või muu nõustajaga, kellel on vastavalt liikmesriigi seadustele õigus
või luba anda õigusnõu, või isikuga, kellele on õigusnõustamine ülesandeks tehtud. Vestluse
ajal peab taotlejale võimaldama õigusnõustaja abi. Isiklik vestlus peab toimuma tingimustes,
mis tagavad asjakohase privaatsuse ja konfidentsiaalsuse, ning seda peavad läbi viima vastava
koolituse saanud ja pädevad töötajad. Kui taotluse sisu käsitlev vestlus jäetakse ära, et tagada
rahvusvahelisele kaitsele kiire juurdepääs, ei tohi see piirata kohustust kontrollida, kas taotleja
vastab määruses (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) sätestatud tingimustele
pagulasseisundi saamiseks, enne kui kontrollitakse, kas taotleja vastab täiendava kaitse seisundi
saamise tingimustele. Kuna isiklik vestlus on oluline osa taotluse läbivaatamisest, tuleb vestlus
salvestada ning anda taotlejatele, nende esindajatele ja nende õigusnõustajatele juurdepääs
aruandele või selle vestluse protokollile võimalikult kiiresti pärast vestlust ning igal juhul
aegsasti enne seda, kui menetlev ametiasutus teeb otsuse. Samuti on taotlejal muu hulgas õigus
võimalikult kiiresti ja enne taotluse esitamise tähtaega võtta ühendust UNHCR-iga.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklite 20–23 kohaselt on selleks, et tagada
vastutava liikmesriigi määramise menetluste järgimine ja vältida tulemusliku kohaldamise
takistusi, eelkõige selleks, et ära hoida kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta inimeste
põgenemist või nende ebaseaduslikku liikmesriikide vahelist liikumist, on kehtestatud
menetluse raames taotlejale selged kohustused, millest tuleb teda ka aegsasti nõuetekohaselt
teavitada. Kui taotleja jätab nimetatud õiguslikud kohustused täitmata, peavad olema taotlejale
kehtestatud asjakohased ja proportsionaalsed menetluslikud tagajärjed ning asjakohased ja
proportsionaalsed tagajärjed seoses tema vastuvõtutingimustega. Liikmesriigid peavad võtma
arvesse taotleja individuaalset olukorda, hinnates tema kohustuste täitmist ja tema koostööd
pädevate asutustega. Kooskõlas põhiõiguste hartaga peab liikmesriik, kus selline taotleja viibib,
igal juhul tagama, et selle taotleja otsesed materiaalsed vajadused on kaetud. Selleks et
hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramist, tuleb korraldada taotlejaga isiklik vestlus, välja arvatud juhul, kui taotleja
on põgenenud, ei ole vestlusele ilmunud ilma mõjuva põhjuseta või kui taotleja esitatud teave
on vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks piisav. Selleks et tagada taotlejalt kogu
asjakohase teabe kogumine, et määrata õigesti kindlaks vastutav liikmesriik, peab vestluse
ärajätmise korral andma taotlejale võimaluse esitada kogu täiendav teave, sealhulgas
igakülgselt põhjendatud põhjused, miks ametiasutus peaks kaaluma isikliku vestluse
läbiviimist.
Niipea kui rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavaldus on registreeritud, tuleb taotlejat
teavitada eelkõige määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) kohaldamisest, asjaolust, et
tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriigi kindlaksmääramine
põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, õigustest ja kohustustest, mis tal käesoleva määruse
alusel on, ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Selleks et tagada taotlejate
põhiõiguste ning era- ja perekonnaelu austamine, lapse õigused ning kaitse üleandmisest
tuleneva ebainimliku ja alandava kohtlemise eest, peab taotlejatel olema õigus tõhusale
õiguskaitsevahendile, mis piirdub nende õigustega, kooskõlas eelkõige põhiõiguste harta
artikliga 47 ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga. Kokkuvõtlikult on sama
määruse alusel taotlejal õigus teabele, õigusnõustamisele, isiklikule vestlusele ja menetluslikule
eritagatisele ning vastuvõtu erivajaduse arvestamisele.
74
Lõikega 3 sätestatakse lisaks lõikele 2 direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
ülevõtmiseks, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus 1) saada esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamist kirjalikult
EUAA vormil ja vajaduse korral suuliselt või visuaalselt ning keeles või viisil, mida ta mõistab,
teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega
seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning
kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta; 2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse
taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;
3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule
ja haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 4) saada tuge, lähtudes tema
erivajadusest; 5) suhelda pereliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste,
rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning UNHCR-iga; 6) saada
vajaduse korral ohvriabiteenust ohvriabi seaduses sätestatud korras; 7) saada riigi õigusabi enda
esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 8) Eestis töötada, kui kuue kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisest arvates ei ole temast sõltumatul
põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust, välja arvatud juhul, kui taotluse sisulist läbivaatamist
on määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–f alusel kiirendatud. Sel juhul ei anta
taotlejale juurdepääsu tööturule ning varem antud juurdepääsuvõimalus võetakse ära
Lõike 3 punktiga 1 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikkel 5. Selleks
et taotlejad oleksid oma õigustest ja kohustustest teadlikud, peab direktiivi kohaselt taotlejat
vastuvõtutingimustest teavitama kirjalikult või vajaduse korral suuliselt või visuaalsel kujul.
Selline teave tuleb esitada võimalikult kiiresti ja varakult, ning see peab hõlmama
vastuvõtutingimusi, millele taotlejatel, sealhulgas erivajadustega taotlejatel, on õigus. See
hõlmab teavet, mis puudutab tööõigusi ja kohustusi, olukordi, mille puhul võidakse
materiaalseid vastuvõtutingimusi piirata mõne geograafilise piirkonnaga või kohaldada neid
ainult teatavas kohas, ning tagajärgi, mis kaasnevad nende piirangute või kitsenduste
eiramisega ja põgenemisega, ning olukordi, mille puhul on võimalik kohaldada kinnipidamist,
edasikaebamis- ja läbivaatamisvõimalusi ning õigusabi ja esindamise võimalusi. Eelkõige peab
teavitama taotlejaid vastuvõtutingimustest, millele neil ei ole õigust üheski muus liikmesriigis
kui see, kus nad on kohustatud viibima. Eesti ei ole enam kohustatud andma kõnealust teavet
siis, kui seda pole enam tarvis selleks, et taotleja saaks kasutada direktiivis sätestatud õigusi või
täita selles sätestatud kohustusi või kui taotleja ei ole enam pädevatele asutustele kättesaadav
või on selle liikmesriigi territooriumilt põgenenud. Varjupaigaamet annab välja
vastuvõtutingimusi käsitleva standardteabe vormi, mis tuleb taotlejale esitada võimalikult
kiiresti ja hiljemalt kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise soovi avaldamisest või
taotluse registreerimise tähtaja jooksul. Selleks et tagada kooskõla menetlustagatisega, mis
võimaldab võtta ühendust õigusabi andvate organisatsioonide või isikurühmadega, tuleb jagada
teavet ka selliste organisatsioonide ja isikurühmade kohta.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 5 lõike 1 teise lõigu kohaselt tuleb taotlejale
anda teave vastuvõtu kohta võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast taotluse
esitamise soovi avaldamist või määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ette nähtud palve
registreerimise tähtaja jooksul. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 26 lõike 1
kohaselt loetakse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soov avaldatuks, kui kolmanda riigi
kodanik või kodakondsuseta isik, sealhulgas saatjata alaealine, väljendab isiklikult sama
määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevale asutusele soovi saada liikmesriigilt
rahvusvahelist kaitset. Sama määruse artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et kui rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamise soovi avaldatakse asutusele, kellele on usaldatud rahvusvahelise kaitse
taotluste vastuvõtmise ülesanne ja kes ei vastuta taotluste registreerimise eest, teatab see asutus
sellest taotluste registreerimise eest vastutavale asutusele viivitamata ja hiljemalt kolme
tööpäeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamisest. Taotluste
75
registreerimise eest vastutav asutus registreerib taotluse võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie
päeva jooksul alates sellest, kui ta on teabe kätte saanud. Kuna sooviavalduse saab esitada ainult
PPA-le, kes on ühtlasi menetlev asutus, siis tuleb EUAA vormil teave vastuvõtutingimuste
kohta taotlejale anda võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
Lõike 3 punkti 2 alusel tuleb teavitada taotlejat tema õigusest viibida Eestis kuni
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud käesolevas
seaduses sätestatud juhtudel. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkti 8
alusel on sätestatud lõpliku otsuse termin, milleks on otsus selle kohta, kas kolmanda riigi
kodanikule või kodakondsuseta isikule antakse määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni
kohta) alusel pagulasseisund või täiendava kaitse seisund, sealhulgas taotluse suhtes selle
mittelubatavuse tõttu tehtud keelduv otsus või taotluse suhtes selle kaudselt või sõnaselgelt
tagasivõtmise tõttu tehtud keelduv otsus, mille suhtes ei kohaldata enam õiguskaitsevahendit
sama määruse V peatüki raames või mis on riigisisese õiguse kohaselt muutunud lõplikuks,
olenemata sellest, kas taotlejal on õigus jääda käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi
territooriumile. Näitena olukordade kohta, millal taotlejal ei ole automaatset õigust riigis viibida
saab tuua rahvusvahelise kaitse piirimenetluse ja korduva taotluse menetluse erisused, mis on
sätestatud eelnõu paragrahvis 17.
Lõike 3 punktidega 3 ja 4 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
artikkel 16, artikkel 17, artikkel 18 ja artikli 19 lõige 2 ning sätestatakse, et taotlejal on õigus
saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule
ja haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) põhjenduspunkti 37, artikli 2 punkti 14, artikli 19 lõike 2 ja artikli 22 kohaselt
peab erivajadustega isikute vastuvõtmine olema riiklike ametiasutuste esmane eesmärk, et
tagada selliste isikute vastuvõtmisel spetsiaalselt nende vastuvõtu erivajaduse arvesse võtmine.
Liikmesriigid peavad võimaluse korral samuti tagama, et majutuse pakkumisel ennetatakse
ründeid ja vägivalda, sealhulgas seksuaalset, soo-, rassi- või usupõhist vägivalda. Usupõhine
vägivald hõlmab ka vägivalda selliste inimeste vastu, kellel ei ole usulisi veendumusi või kes
on oma usust lahti öelnud. Vastuvõtu erivajadustega taotlejaks tuleb lugeda rahvusvahelise
kaitse taotleja, kes vajab samas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks spetsiaalseid tingimusi või tagatisi. Liikmesriigid peavad tagama, et
materiaalsed vastuvõtutingimused on taotlejatele kättesaadavad alates hetkest, mil nad
kooskõlas määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 26 avaldavad soovi esitada
rahvusvahelise kaitse taotlus. Samuti peab tagama, et materiaalsed vastuvõtutingimused ja
sama direktiivi artikli 22 kohaselt saadud tervishoiuteenused võimaldavad taotlejatele piisava
elatustaseme, mis tagab neile toimetuleku, kaitseb nende füüsilist ja vaimset tervist ning tagab
nende põhiõiguste hartas sätestatud õigused. Samuti tuleb tagada, et piisav elatustase vastab
vastuvõtu erivajadusega taotlejate eriolukorrale ning kinnipeetud isikute olukorrale.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikliga 17 on sätestatud, et taotlejatel on pärast
tööturule juurdepääsu saamist samad õigused, mis Eesti kodanikel. Töötingimused peavad
hõlmama vähemalt palka ja töölt vabastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööaega,
puhkust ja puhkepäevi, võttes arvesse kehtivaid kollektiivlepinguid. Juhul kui taotlejal tekib
VRKS-is sätestatud tingimustel õigus Eestis töötada, ei kohaldata talle eelnimetatud
töötingimustes võrreldes Eesti kodanikega kitsendavaid tingimusi.
Lõike 3 punktiga 5 võetakse üle sama direktiivi artikli 5 lõike 1 kolmas lõik, mille kohaselt
tuleb taotlejale tagada teabe andmine organisatsioonide või isikurühmade kohta, kes annavad
konkreetset õigusabi ja kes taotlejaid esindavad, sealhulgas teavet organisatsioonide või
isikurühmade kohta, kes annavad seda abi ja esindavad taotlejaid tasuta, ning organisatsioonide
76
kohta, kes võivad anda neile abi või teavet seoses olemasolevate vastuvõtutingimustega, kaasa
arvatud tervishoiuga.
Lõike 3 punktiga 6 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikkel 24
(vastuvõtu erivajadusega taotlejad) ja artikkel 28 (piinamise või vägivalla ohvrid), mistõttu
sätestatakse, et taotlejal on õigus saada vajaduse korral ohvriabiteenust ohvriabi seaduses
sätestatud alusel ja korras. Sama direktiivi artikli 24 punktidega h, j ja k on sätestatud, et suure
tõenäosusega on vastuvõtu erivajadusega ka inimkaubanduse ohvrid, traumajärgse stressiga
inimesed ja need isikud, keda on piinatud või vägistatud või kelle suhtes on tarvitatud muud
jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, näiteks soolise vägivalla või naiste
suguelundite moonutamise ohvrid, alaealisena või muul moel sunniviisiliselt abiellunud isikud
või seksuaalsel, soolisel, rassistlikul või usulisel ajendil toime pandud vägivalla ohvrid.
Direktiivi artikli 28 kohaselt tuleb tagada, et isikud, kes on langenud inimkaubanduse,
piinamise või vägistamise ohvriks või kelle suhtes on kasutatud muud jõhkrat psühholoogilist,
füüsilist või seksuaalset vägivalda, sealhulgas soolistel, rassistlikel või usulistel ajenditel,
saavad sellise vägivalla põhjustatud kahjude ravimiseks vajalikku meditsiinilist ja
psühholoogilist ravi ning hooldust, sealhulgas vajaduse korral rehabilitatsiooniteenuseid ja
nõustamist. Nendele isikutele pakutakse vajaduse korral sama direktiivi artikli 25 lõike 2
punkti c kohaselt suulist tõlget. Juurdepääs sellisele ravile ja hooldusele tagatakse niipea kui
võimalik pärast kõnealuste isikute vajaduste kindlakstegemist. Ohvriabi seaduses on sätestatud
riikliku ohvriabi organisatsioonilised ja õiguslikud alused ning rahastamise ja järelevalve
tingimused ja korraldus. Ohvriabi seaduse eesmärk on säilitada või taastada kuriteo, vägivalla
või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste isikute toimetulekuvõime ja turvatunne ning
ennetada vägivalla kordumist ohvriabi korras pakutavate teenuste ja hüvitiste kaudu. Ohvriabi
seaduse § 14 alusel korraldab ohvriabi Sotsiaalkindlustusamet, kes teeb koostööd teiste riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutustega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Seega on otstarbekas,
et rahvusvahelise kaitse taotlejatest ohvrite abistamisel lähtutakse samuti ohvriabi seadusest.
Lõike 3 punktiga 7 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 29
lõige 2, mille kohaselt tuleb kaebuse kohtulikuks läbivaatamiseks tagada võimalus saada tasuta
õigusabi ja esindamist, et tagada tõhus juurdepääsõigus kaitsele. Selline õigusabi ja esindamine
hõlmab edasikaebuse või läbivaatamise taotluse ettevalmistamist, sealhulgas vähemalt vajalike
menetlusdokumentide ettevalmistamist ja õigusasutustes taotleja nimel asja arutamisel
osalemist. Oluline on märkida, et täiendavalt kohaldatakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) õigusabi ja esindamist puudutavaid sätteid, sealhulgas artikli 8 lõike 2 punkti c, millega
on sätestatud, et taotlejal on õigus saada tasuta õigusnõustamist individuaalse taotluse
esitamiseks ning õigusabi ja esindamist menetluse kõigis etappides sama määruse peatüki III
jao alusel ning kooskõlas artiklitega 15, 16, 17, 18 ja 19.
Lõike 3 punktiga 8 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 17 lõige 1.
Samuti on oluline märkida, et töötamise keeldu kohaldatakse ainult nende rahvusvahelise kaitse
taotlejate suhtes, kelle Eestis viibimise õiguslik alus on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus,
ning ei kohaldata taotlejate suhtes, kes viibivad Eestis elamisloa alusel ja kellel on
sooviavalduse esitamise ajal õigus töötada. Kui taotluse esitab välismaalane, kes viibib Eestis
elamisloa alusel (näiteks sur plus olukorras) ning kellel on õigus töötada, siis võib ta
katkematult töötamist jätkata ning Sotsiaalkindlustusametil puudub kohustus korraldada sellele
välismaalasele rahvusvahelise kaitse menetluse ajal tasuta majutust ja muid sellega kaasnevaid
teenuseid. Sama punktiga võetakse üle ka direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 17
lõike 1 teine lause, mille alusel kehtestatakse erand eespool selgitatud töötamise õiguse
automaatsest kehtima hakkamisest, kui taotlejast sõltumatul põhjusel ei ole PPA kuue kuu
jooksul otsust teinud. Erandi korras ei anta taotlejale töötamise luba juhul, kui taotluse sisulist
läbivaatamist on määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 42 lõike 1 punktide a–f
77
alusel kiirendatud. Sellisel juhul ei anta taotlejale juurdepääsu tööturule ning varem antud
juurdepääsuvõimalus tööturule võetakse ära.
Lõikega 4 reguleeritakse, et kui seaduses ei sätestata teisiti, tagatakse taotleja õigused
rahvusvahelise kaitse menetluses või korraldab nende tagamise PPA. Nimetatud sättega
selgitatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate menetlustoimingutega seotud õiguste tagamise
eest vastutab PPA, kuid sellega ei piirata PPA õigust kaasata taotleja õiguste tagamisel teiste
pädevate valdkondade eksperte. Samuti ei piirata hariduse, õigusteenuse, vastuvõtu ja teiste
valdkondade eest vastutavate asutuste kohustust, õigust ja pädevust oma valdkondade piires
taotlejate õiguste tagamisel.
§ 19. Taotleja õigus viibida Eestis
Paragrahviga 19 piiritletakse õigusselguse tagamiseks rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis
viibimise õigus haldusmenetluse ja kohtumenetluse ajal.
Lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni tema taotluse kohta
lõpliku otsuse tegemiseni. Tegemist ei ole muudatusega. Muudetud on sätte asukohta.
Nimetatud õigus tugineb määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punktidele 8 ja
13 ning artikli 68 lõikele 2, määruse (EL) 2024/1351 artikli 2 punktidele 3–5, mille alusel
kogumis on välismaalasel, kellel puudub muu Eestisse sisenemise ja Eestis viibimise alus, kuid
kes on esitanud vormivaba sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks ja kes ei kuulu
taustakontrolli ega rahvusvahelise kaitse piirimenetluse subjektide hulka, õigus Eestis viibida
seni, kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole lõplikku otsust langetatud. Lõpliku
otsuse definitsioon on sätestatud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 lõikega
8.
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust lõpliku otsuse tegemiseni
viibida Eestis, kui tema taotluse kohta on tehtud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
artikli 68 lõikes 3 nimetatud otsus.
Viidatud artikli 68 lõike 3 kohaselt ei ole taotlejal ja isikutel, kellelt tahetakse rahvusvaheline
kaitse ära võtta, sama artikli lõike 2 kohast riigis viibimise õigust, kui pädev asutus, st PPA, on
teinud ühe järgmistest otsustest:
- keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, kui otsuse tegemise ajal toimub taotleja puhul kiirendatud
läbivaatamine vastavalt sama määruse artikli 42 lõikele 1 või 3 või kohaldatakse taotleja
suhtes piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui taotleja on saatjata alaealine;
- keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes sellesama määruse artikli 38 lõike 1 punktide a,
d või e või artikli 38 lõike 2 kohase mittelubatavuse tõttu, välja arvatud juhul, kui taotleja
on saatjata alaealine, kelle suhtes kohaldatakse piirimenetlust;
- keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu;
- keelduv otsus, mis tehakse korduva taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, või
- otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta vastavalt määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 14 lõike 1 punktidele b, d või e ning artikli 19 lõike 1
punktile b.
Lõikega 3 luuakse õigusselgus viibimise õiguse osas olukorras, kui rahvusvahelise kaitse saaja
suhtes on algatatud rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamine kaitse
lõppemise tõttu ning kaitse saaja on taotlenud elamisluba VMS-i alusel enne rahvusvahelise
78
kaitse lõppemise tõttu rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse tegemist, siis on tal õigus Eestis
viibida välismaalaste seaduses sätestatud alusel tehtud elamisloa taotluse kohta tehtud otsuseni.
Selline korraldus on vajalik määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) kehtestatud
kaitse äravõtmise rakendamiseks. Sama määruse põhjenduspunkti 63 kohaselt ei takista
liikmesriigid pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral menetleva
ametiasutuse tehtud seisundi äravõtmise otsus isikut taotlemast elamisluba muudel kui
rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel ega jäämast seaduspäraselt selle
liikmesriigi territooriumile muudel alustel, eriti kui tal on kehtiv pikaajaline liidu elamisluba.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt on välismaalasel, kelle kohta on tehtud eespool nimetatud otsus, õigus
riigis viibida, kuni on möödunud otsuse vaidlustamise tähtaeg või kuni kohus on lahendanud
tema taotluse jääda lõpliku otsuse tegemiseni Eestisse. Nimetatud täpsustus on vajalik, et
välismaalast, kelle suhtes on küll juba tehtud rahvusvahelise kaitse andmisest keelduv otsus ja
koos sellega Eestist lahkumise ettekirjutus, ning selle otsuse kohaselt puudub sellel taotlejal
automaatne õigus jätkata riigis viibimist kuni lõpliku otsuse tegemiseni, kuid kes on viibimise
jätkamise loa taotluse halduskohtule esitanud, ei saadeta Eestist välja või tagasi enne, kui kohus
on teinud otsuse selle välismaalase riigis viibimise õiguse kohta. Kui sellises olukorras olev
välismaalane ei ole kohtult lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibimise luba taotlenud, siis võib
selle välismaalase Eestist välja või tagasi saata ka enne, kui otsus muutub lõplikuks. Seda
mõistagi vaid olukorras kui kohus ei ole sellist riigis viibimise õigust välismaalasele andnud ex
officio korras.
Lõikega 6 sätestatakse, et kuni lõpliku otsuse tegemiseni lahendab Eestis viibimise õiguse
taotlemise asja, olukorras, kus sellist automaatset õigust välismaalasel ei ole, lahendab kohus
sama määrusega, millega võetakse kaebus menetlusse. Reeglina on taotlejal automaatne õigus
kuni lõpliku otsuseni Eestis viibida ja tagasisaatmisotsuse toime peatatakse automaatselt seniks,
kuni taotlejal või isikul, kellelt tahetakse rahvusvaheline kaitse ära võtta, on õigus riiki jääda
või tal lubatakse sinna jääda. Kuid nimetatud automaatsest viibimise õiguse reeglist on
sätestatud ka erandid. Need erandlikud juhtumid on nimetatud määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 68 lõikes 3 ja selgitatud lõike 2 juures. Seega, kokkuvõtlikult ei ole
taotlejal riigis viibimise õigust, kui PPA on teinud otsuse ühel järgmistest alustest:
1. keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, kui kohaldati kiirendatud menetlust vastavalt sama määruse
artikli 42 lõikele 1 või 3 ning kui kohaldati piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui
taotleja on saatjata alaealine;
2. keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle artikli 38 lõike 1 punkti a, d või e või
artikli 38 lõike 2 kohase mittelubatavuse tõttu, välja arvatud juhul, kui taotleja on
saatjata alaealine, kelle suhtes kohaldatakse piirimenetlust;
3. keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu;
4. keelduv otsus, mis tehakse korduva taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu;
5. otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta vastavalt määruse (EL) 2024/1347
artikli 14 lõike 1 punktidele b, d või e ning artikli 19 lõike 1 punktile b.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 68 lõike 4 kohaselt on eespool nimetatud
juhtudel, kui taotlejal ei ole õigust Eestis olla, kohtul siiski õigus pärast nii faktiliste kui ka
õiguslike asjaolude läbivaatamist otsustada, kas taotlejal või isikul, kellelt tahetakse
rahvusvaheline kaitse ära võtta, tuleks lubada tema taotluse korral jääda liikmesriigi
territooriumile, kuni kaebus, mille on esitanud taotleja või isik, kellelt tahetakse rahvusvaheline
kaitse ära võtta, on lahendatud. Pädeval kohtul võib riigisisese õiguse kohaselt olla õigus teha
selles küsimuses otsus ex officio. Seega sätestatakse ülaltoodud määruse normide rakendamise
eesmärgil, et nimetatud juhtudel teeb kohus määruse selle kohta, kas taotlejal on õigus viibida
79
Eestis kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Nimetatud määrus tuleb teha enne, kui kohus langetab
otsuse esitatud kaebuse suhtes.
Seetõttu täpsustatakse õigusselguse eesmärgil lõikega 7, et juhul kui rahvusvahelise kaitse
taotleja ei ole kohtule esitanud lõikes 4 nimetatud taotlust viibida Eestis lõpliku otsuseni, siis
määruse (EL) 2024/1348 artikli 68 lõike 4 kohaselt on kohtul õigus seda teha ka omal algatusel.
Samasugune õigus on kohtul ka olukorras, kui taotleja esitab kaebuse Riigikohtule. Samuti on
kohtul võimalik nii välismaalase taotluse alusel kui omaalgatuslikult, anda taotlejale õigus
kohtumenetluse lõpuni Eestis viibida koos kaebuse halduskohtu menetlusse võtmise
määrusega.
Lõikega 8 täpsustatakse riigis viibimise õigust korduva taotluse puhul. Määrusega (EL)
2024/1348 sätestatakse erinev kord riigis viibimise õiguse suhtes sõltuvalt sellest, mitmenda
sama välismaalase esitatud korduva taotlusega on tegemist ja kas tegemist on sellise korduva
taotlusega, mis võetakse menetlusse või mitte. Seega, esimese korduva rahvusvahelise kaitse
taotluse korral, mis esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise
takistamiseks, on välismaalasel õigus viibida Eestis seni, kuni PPA on teinud tema taotluse
kohta keelduva otsuse. Välismaalase halduskohtule esitatud taotlus Eestis viibimiseks ei peata
tema väljasaatmist.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 56 kohaselt võib Eesti teha erandeid õigusest
jääda riigi territooriumile korduvate taotluste korral.
Esimese korduva taotluse puhul ei ole isikul (tema suhtes teistkordse) lõpliku otsuse tegemiseni
õigust riigis viibida, kui PPA on oma otsuses tuvastanud, et esimene korduv taotlus esitati vaid
selleks, et lükata edasi või nurjata väljasaatmiskohustuse täitmine. Kuivõrd rahvusvahelise
kaitse taotluse hindamisel tehakse eeskätt järeldus taotluse põhjendatuse, mitte taotluse
esitamise motiivide kohta, antakse PPA-le eelnõuga selliseks täiendavaks otsustuseks selge
pädevus.
Riigil peab olema võimalus lõpetada rahvusvahelise kaitse menetlus ja täita sellega koos tehtud
väljasaatmisotsust. Edaspidi on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus riigis viibida seni, kuni
halduskohus on teinud tema esimese taotluse kohta lõpliku otsuse või kuni halduskohus on
teinud otsuse tema õiguse kohta Eestis viibida. Kui taotleja esitab uue taotluse ning ta on PPA
hinnangul teinud seda ainult väljasaatmise vältimiseks, võib ta Eestis viibida kuni PPA
sellekohase otsuse tegemiseni. Seejärel kuulub ta väljasaatmisele ja edasised taotlused
väljasaatmist ei peata. Teised ja järgnevad korduvad taotlused ei anna ega pikenda taotleja
õigust Eestis viibida.
Lõikega 9 täpsustatakse õigusselguse tagamiseks erandlikud olukorrad, millal rahvusvahelise
kaitse taotlejal ei ole EL-i ühtse rahvusvahelise kaitse õigustiku kohaselt õigust Eestisse
siseneda ega Eestis viibida. Need olukorrad on taustakontroll määruses (EL) 2024/1356
sätestatud alusel ja korras ning rahvusvahelise kaitse piirimenetlus määruse (EL) 2024/1348
artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras.
Määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) ei piira selliste riigisiseste õigusnormide
kohaldamist, mis käsitlevad liikmesriigis ebaseaduslikult viibimises kahtlustatavate kolmanda
riigi kodanike tuvastamist, et uurida lühikese, kuid mõistliku aja jooksul teavet, mis võimaldab
kindlaks teha liikmesriigis viibimise ebaseaduslikkuse või seaduslikkuse. Taustakontrolli
tehakse kolmanda riigi kodanikele, kes viibivad välispiiril ja kes ei vasta sisenemise
tingimustele, kolmanda riigi kodanikele, kes on maabunud pärast otsingu- ja
päästeoperatsiooni ja kes ei vasta sisenemise tingimustele, ning liikmesriikide territooriumil
80
ebaseaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele. Määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) artikli 6 kohaselt ei ole taustakontrolli subjektidel lubatud
liikmesriigi territooriumile siseneda.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 43 lõike 1 kohaselt võib liikmesriik
kooskõlas II peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja tagatistega vaadata taotluse läbi
rahvusvahelise kaitse piirimenetluses pärast määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta)
kohaselt läbi viidud taustakontrolli. Kui see on asjakohane ja tingimusel, et taotlejal ei ole veel
luba liikmesriikide territooriumile siseneda, kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
soovi on avaldanud kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes ei vasta määruse (EL)
2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artiklis 6 sätestatud tingimustele liikmesriigi
territooriumile sisenemise kohta. Piirimenetluse võib läbi viia a) pärast rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soovi avaldamist välispiiril asuvas piiriületuspunktis või transiiditsoonis;
b) pärast kinnipidamist seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega; c) pärast otsingu- ja
päästeoperatsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise järel ning d) pärast ümberpaigutamist
vastavalt määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 67 lõikele 11.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 43 lõike 2 kohaselt ning ilma et see piiraks
artikli 51 lõike 2 ja artikli 53 lõike 2 kohaldamist, ei lubata taotlejatel, kelle suhtes
kohaldatakse piirimenetlust, liikmesriigi territooriumile siseneda. Kõik liikmesriikide
võetavad meetmed oma territooriumile loata sisenemise ärahoidmiseks peavad olema
kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta).
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 45 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse
taotlus vaadata läbi piirimenetlust kohaldades sama määruse artikli 43 lõikes 1 osutatud
juhtudel, kui see taotlus vastab mõnele artikli 42 lõike 1 punktides c, f või j osutatud asjaolule.
Need asjaolud on järgmised:
- On põhjust arvata, et pärast seda, kui taotlejale on antud täielik võimalus esitada mõjuvaid
põhjendusi, on taotleja ametiasutusi tahtlikult eksitanud, esitades valeandmeid
või -dokumente või varjates asjakohaseid andmeid või dokumente, eelkõige oma isiku või
kodakondsuse kohta, millel oleks võinud olla negatiivne mõju otsusele, või kui on selge
alus arvata, et taotleja on isikut tõendava või reisidokumendi pahauskselt hävitanud või
sellest vabanenud, et takistada oma isiku või kodakondsuse kindlakstegemist.
- On põhjendatud alus arvata, et taotleja ohustab liikmesriikide riiklikku julgeolekut või
avalikku korda või taotleja on vastavalt riigisisesele õigusele välja saadetud mõjuvatel
riikliku julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel.
- Taotleja on sellise kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isikute puhul sellise
kolmanda riigi endine alaline elanik, mille puhul on menetleva ametiasutuse tehtud
rahvusvahelise kaitse andmise otsuste osakaal kõige uuemate kättesaadavate üleliiduliste
keskmiste Eurostati aastaandmete kohaselt 20% või väiksem, välja arvatud juhul, kui
menetlev ametiasutus hindab, et asjaomases kolmandas riigis on pärast vastavate Eurostati
andmete avaldamist toimunud oluline muutus või et taotleja kuulub isikute kategooriasse,
kelle puhul ei saa 20% või väiksemat osakaalu pidada nende kaitsevajadusi esindavaks,
võttes muu hulgas arvesse märkimisväärseid erinevusi esimese astme otsuste ja lõplike
otsuste vahel.
Lõike 10 kohaselt võib välismaalane eespool kirjeldatud taustakontrolli ja rahvusvahelise
kaitse piirimenetluse kohaldamise ajal viibida ainult PPA määratud asukohas. Eelnevalt on
selgitatud, et taustakontrolli ja rahvusvahelise kaitse piirimenetluse koha määrab PPA. Samuti
on selgitatud, et rahvusvahelise kaitse piirimenetluse ajal tuleb tagada, et välismaalastele ei anta
luba Eesisse siseneda ja seal viibida ega ebaseaduslikult teistesse liikmesriikidesse edasi
liikuda. Seetõttu võib selline välismaalane viibida ainult PPA määratud kohas. Piirimenetluse
81
koha määramine on sätestatud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 54 alusel ning
selgitatud põhjenduspunktides 58, 65 ja 68.
§ 20. Taotleja kohustused
Paragrahviga 20 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustuste kataloog, mis hõlmab
viiteid Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega kehtestatud kohustustele
ning sätestab täiendavad vajalikud täpsustused, eelkõige PS-i ja teiste seaduste järgimisele
suunatud kohustused, et kaitsta Eesti julgeolekut ja avalikku korda. Juhul, kui Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidega sätestatu ja seaduses sätestatu vahel on osalised
kattuvused, siis sellega ei võeta üle määruse teksti ega täpsustata määruse teksti, vaid
õigusselguse tagamise eesmärgil sätestatakse, millise asutuse asukohas või millises korras tuleb
taotlejal nimetatud kohustust täita. Näiteks dokumentide ja muude andmete kohustuse juures
on sätestatud, et need tuleb esitada PPA-le.
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja on kohustatud järgima Eesti
põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe,
vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja
kultuuri. Tegemist on väärtusnormiga.
Lõikega 2 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 7 lõiked 6–7 ning
artikkel 15 ning rakendatakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklit 9 ja määruse
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklit 17.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 9 ja määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse
kohta) kohaselt on taotlejal kokkuvõtlikult ning üldistatult järgmised kohustused:
- esitada sooviavaldus rahvusvahelise kaitse saamiseks liikmesriigis, mis on sätestatud
määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 17 lõigetes 1 ja 2, ehk
liikmesriigis, kuhu siseneti esimesena, või liikmesriigis, kus taotlejale on väljastatud
riigis seaduslikku viibimist tõendav dokument või viisa;
- teha pädeva asutusega täielikku koostööd, sealhulgas esitada võimalikult kiiresti
vajalikud andmed ja dokumendid; esitada isikut tõendav dokument või selgitused selle
puudumise kohta; teavitada kõikidest elukoha, aadressi, telefoninumbri ja e-posti
aadressi muudatustest; anda biomeetrilised andmed; jääda kättesaadavaks kogu
menetluse vältel ning jääda vastutava liikmesriigi territooriumile kooskõlas määruse
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 17 lõikega 4;
- nõustuda võtma oma viimases elukohas või viimasel aadressil, telefoni või e-posti teel,
mille ta on pädevatele asutustele teatanud, vastu kõik pädevate asutuste saadetud
teatised, eelkõige juhul, kui taotleja esitab taotluse kooskõlas artikliga 28;
- täita kohustust anda endast pädevatele asutustele teada kindlaksmääratud ajal või
mõistlike ajavahemike tagant või jääda liikmesriigi territooriumil selleks määratud
piirkonda vastavalt direktiivile (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta), nagu on ette näinud
liikmesriik, kus tal on kohalolekukohustus vastavalt määrusele (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta);
- kui see on asjakohane ja põhjendatud, siis lubada asjade läbivaatust.
Lisaks sätestatakse kolm täiendavat kohustust direktiivi kohaseks ülevõtmiseks.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 7 lõigete 6 ja 7 kohaselt nõuavad
liikmesriigid taotlejatelt, et nad teataksid pädevatele ametiasutustele oma kehtiva aadressi,
telefoninumbri, mille kaudu nad on kättesaadavad, ning võimaluse korral e-posti aadressi.
82
Samuti nõuavad liikmesriigid, et taotlejad teataksid pädevatele ametiasutustele võimalikult
kiiresti oma aadressi, telefoninumbri või e-posti aadressi muutumisest. Majutuskeskusesse
paigutamise otsustust ei pea tegema haldusotsusega. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 9 lõike 2 punktiga c on sätestatud samuti kohustus anda teavet kõikide muutuste
kohta, mis puudutavad tema elukohta, aadressi, telefoninumbrit või e-posti aadressi. Kuna
direktiivis sätestatud kohustus on kaetud määrusega, mis on otsekohaldatav, siis ei ole vaja
nimetatud kohustust eelnõus sätestada. Kaetud ei ole aga teavitamine perekonnaseisu
muutmisest või lapse sünnist. Kuna perekonna ühtsuse tagamine ja laste parimate huvide
kaitsmine on oluline asjaolu rahvusvahelise kaitse menetluses ning vastuvõtu korraldamisel,
siis on vaja taotlejatele sätestada ka täiendav kohustus sellistest elu muutustest PPA-d teavitada.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikliga 15 on sätestatud, et liikmesriigid võivad
rahvatervisega seotud põhjustel nõuda taotlejatelt tervisekontrolli läbimist. Põhjenduspunkti 46
kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et taotlejad saavad vajalikke tervishoiuteenuseid, mida
osutavad kas üldarstid või vajaduse korral eriarstid. Vajalikud tervishoiuteenused peaksid olema
piisava kvaliteediga ja hõlmama vähemalt vältimatut abi ning haiguste, sealhulgas raskete
vaimsete häirete põhiravi ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid, mis on vältimatult
vajalikud raske füüsilise seisundi parandamiseks. Selleks et arvestada rahvatervise probleeme
haiguste ennetamisel ja kaitsta taotlejate tervist, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste
kättesaadavus hõlmama ka ennetavaid tegevusi, näiteks vaktsineerimine. Liikmesriikidel peaks
olema samuti võimalik rahvatervisega seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid
tervisekontrolli. Tervisekontrolli tulemused ei tohiks mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste
hindamist, mis tuleks kooskõlas määrusega (EL) 2024/1348 alati teha objektiivselt, erapooletult
ning iga isiku kohta eraldi. Kokkuvõtlikult on EL-i rahvusvahelise kaitse menetluse ja
vastuvõtu raames vajalik korraldada taotleja tervisekontroll rahvatervise eesmärkidel ning võib
korraldada tervise hindamise vastuvõtu erivajaduse või menetlusliku eritagatise vajaduse
hindamiseks või tagakiusu asjaolude kindlakstegemiseks. Viimased kaks on sätestatud
määruses ning eeldavad taotleja nõusolekut, mistõttu tuleb üle võtta tervisekontrolli läbimise
kohustus rahvatervise eesmärkidel. Rahvatervishoiu seaduse § 3 alusel on rahvastiku tervis
kindla territooriumi elanike või eri rahvastikurühmade tervise seisund ning tervis on inimese
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.
Kolmas täiendav kohustus on nende liikumisvabaduse piirangute või kinnipidamise
alternatiivide järgimine, mis on konkreetselt selle taotleja suhtes PPA haldusaktiga kehtestatud.
Nimetatud meetmed on sätestatud eelnõu § 60 lõikega 2 ja § 67 lõikega 2. Ka direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtu kohta) põhjenduspunktis 20 on selgitatud, et kui on oht, et taotleja võib
põgeneda, või kui on vaja tagada, et taotleja liikumisvabadusele seatud piirangutest peetaks
kinni, võivad liikmesriigid kohustada taotlejat endast kindlaksmääratud ajal või mõistlike
ajavahemike järel pädevatele asutustele teada andma, ilma et see mõjutaks
ebaproportsionaalselt taotleja vastuvõtu alaseid õigusi. Täiendavalt on oluline märkida, et
määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 18 kohaselt ei ole liikmesriigil kohustust
pakkuda direktiivi 2024/1346 artiklite 17–20 kohast vastuvõttu, kui taotleja, keda on
tagajärgedest teavitatud, siiski lahkub ebaseaduslikult temale määratud majutuskohast ning
liigub loata teise liikmesriiki.
Lõikega 3 sätestatakse, et lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb
rahvusvahelise kaitse menetluses ka rahvusvahelise kaitse taotleja esindajale, kui esindajal on
teavet või dokumente, mis aitavad kaasa rahvusvahelise kaitse taotleja isiku ja tema
kodakondsuse tuvastamisele, isikusamasuse kontrollimisele või taotlemise asjaolude
selgitamisele.
83
Lõikega 4 sätestatakse, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta kasutas käesolevas
seaduses sätestatud vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud vältimatu abi osutamine,
piisavalt rahalisi vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud vastavad
kulutused hüvitama. Antud lähenemine on kooskõlas kehtiva sotsiaalseadustiku üldosa
seadusega. Selle kohaselt seisneb sotsiaalkaitse tagamise põhimõte asjaolus, et isikul on endal
esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulemisel. Samas tuleb arvestada,
et igal Eestis viibival isikul on seaduses sätestatud alustel õigus saada vältimatut abi.
Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 19 lõiked 5
ja 6. Selleks et piirata vastuvõtusüsteemi võimalikku kuritarvitamist, peaks liikmesriikidel
olema võimalus võimaldada materiaalseid vastuvõtutingimusi üksnes sel määral, mil taotlejatel
ei ole piisavaid vahendeid piisava elatustaseme saavutamiseks. Liikmesriikidel peaks olema
õigus nõuda piisavaid vahendeid omavatelt taotlejatelt, et nad kataksid materiaalsete
vastuvõtutingimuste või saadud tervishoiuteenuste kulud täielikult või osaliselt või hüvitaksid
need, sealhulgas rahaliste tagatiste kaudu. Seda, et taotlejal on toimetulekuks piisavalt
vahendeid, võib eeldada näiteks juhul, kui ta on mõistliku ajavahemiku jooksul töötanud.
Taotleja vahendite hindamisel ja taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste või saadud
tervishoiuteenuse kulude täieliku või osalise kandmise nõudmisel peaksid liikmesriigid järgima
proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama taotleja konkreetset olukorda ja vajadust austada
tema väärikust või isikupuutumatust, sealhulgas taotleja vastuvõtu erivajadusi. Taotlejatelt ei
tohiks nõuda vajalike tervishoiuteenuste kulude osalist ega täielikku kandmist, kui
liikmesriikide kodanikele osutatakse tervishoiuteenuseid tasuta. Taotlejatelt ei tohiks nõuda, et
nad võtaksid vastuvõtutingimuste eest tasumiseks laenu.
Samuti luuakse lõikega 4 volitusnorm Sotsiaalministeeriumile, mille kohaselt kehtestatakse
ministri määrusega rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtutingimustega seotud abi hüvitamise
kord.
Lõikega 5 sätestatakse, et taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lubatud Eestis
töötada ega Eestis ettevõtlusega tegeleda, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul.
Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise korral kohaldatakse VMS-is sätestatud
vastutust. Lõikega 5 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 17 lõige 1. Paragrahvi 18 lõikes 5 sätestatud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal, mis
kestab kiirendatud menetluse korral kuni kolm kuud ja tavapärase menetluse korral kuni kuus
kuud, kohaldatakse töötamise ja ettevõtlusega tegelemise keeldu ainult nendele kaitse
taotlejatele, kelle Eestis seadusliku viibimise aluseks on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus
ning kellel ei olnud sooviavalduse esitamise ajal õigust Eestis viibida ja töötada. Nendele
välismaalastele, kes viibivad Eestis VMS-is sätestatud alustel ja kellel on õigus Eestis töötada,
lõikes 5 sätestatud keeldu ei kohaldata ning nad võivad töötamist katkematult jätkata.
8. jagu „Vastuvõtu erivajaduse, menetlusliku eritagatise vajaduse ja alaealise taotleja
vajaduse hindamine ning arvestamine“
Kaheksanda jaoga sätestatakse menetlusliku eritagatise vajaduse, vastuvõtu erivajaduse ning
alaealiste taotlejate menetlusega seonduvalt taotlejate erivajaduse hindamine ja arvestamine,
taotleja teovõime ja tema vanuse määramine ning alaealise taotleja menetluse olulised
põhimõtted ja kord vastavalt määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatule ja
direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) ülevõtmise eesmärgil.
§ 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine
ning arvestamine
84
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete vastuvõtutingimuste
korraldamisel, liikumisvabaduse alternatiivide ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel ja
taotleja kinnipidamisel arvestatakse vastuvõtu erivajadusega taotleja ja menetluslikku
eritagatisti vajava taotleja eriolukorda ning sellest tulenevaid vajadusi. Nimetatud säte on
vajalik direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkti 14, artikli 7 lõike 3, artikli
9 lõike 4, artikli 10 lõike 3, artikli 13, artikli 16 lõike 1 teise lõigu, artikli 19 lõike 2 teise lõigu
ja lõike 6, artikli 20 lõigete 1, 3 ja 10, artikli 22 lõike 3, artikli 23 lõike 4 ning sama direktiivi
IV peatükis „Sätted vastuvõtu erivajadusega taotlejate kohta“ sätestatu ülevõtmiseks ja määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) IV jao rakendamiseks.
Vastuvõtu korraldamisel on oluline märgata taotleja vastuvõtu erivajadust varakult, et tagada
selle asjakohane arvestamine majutuse pakkumisel ja muude toimingute teostamisel.
Menetlusliku eritagatise vajaduse puhul on samuti oluline, et PPA märkab erivajadust
võimalikult vara ja tagab, et kõik taotleja kohalolu või taotlejaga suhtlemist eeldavad
menetlustoimingud vastavad taotleja võimetele ning arvestavad taotleja võimalikke eripärasid
menetluses osalemisel. Tagada tuleb näiteks vajalikud puhkepausid ja võtta erisusi arvesse
ütluste hindamisel ning vajaduse korral kaasata menetlustoimingusse täiendavad taotlejat
toetavad osapooled.
Taotleja paigutamisel majutuskeskusesse on oluline arvestada võimalikke erivajadusest
tulenevaid liikumispiiranguid, sealhulgas taotleja edasisel toetamisel ja suunamisel
igapäevaelus. Majutuskeskuses on vaja ennetada võimalikku vägivalda, sealhulgas seksuaalset,
soo-, rassi- või usupõhist diskrimineerimist. Usupõhine vägivald hõlmab ka vägivalda selliste
inimeste vastu, kellel ei ole usulisi veendumusi või kes on oma usust lahti öelnud. Arvestada
tuleb laste erivajadust, eriti pidades silmas lapse õigust haridusele ja tervishoiuteenuste
kättesaadavust. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste eriolukorra ja nende vastuvõtu
erivajaduse järgi, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, võttes
nõuetekohaselt arvesse nende turvalisust, sealhulgas kaitset seksuaalse ja soopõhise vägivalla
eest, füüsilist ja emotsionaalset heaolu, ning võimaldades vastuvõtutingimusi viisil, mis
soodustaks alaealiste üldist arengut. Muu hulgas tuleb arvestada seksuaalset või soolist
vägivalda kogenud taotlejate, eelkõige naiste erivajadust, sealhulgas nii, et rahvusvahelise
kaitse menetluse eri etappides tagatakse tervishoiuteenuse, õigusabi ja sobiva
traumanõustamise ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus.
Lõikega 2 sätestatakse, et vastuvõtu erivajadusega ja menetluslikku eritagatist vajav taotleja on
eelkõige alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega
üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik
ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist,
füüsilist või seksuaalset vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise
kuuluvuse tõttu vähemusrühma. Nimetatud sättega luuakse kõikehõlmav näidisloetelu ning
võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkti 14, artikkel 24 ja
rakendatakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkti 14 ning artikli 20
lõiget 1. Seetõttu on avatud näitliku loetelu loomisel arvestatud nii menetlusliku eritagatise kui
ka vastuvõtu erivajadusega taotlejate kategooriaid.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 24 kohaselt kuuluvad suurema
tõenäosusega vastuvõtu erivajadusega taotlejate hulka alaealised; saatjata alaealised; puuetega
inimesed; eakad; rasedad; lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed; alaealiste
lastega üksikvanemad; inimkaubanduse ohvrid; raske haigusega inimesed; vaimse tervise
probleemidega, sealhulgas traumajärgse stressiga inimesed; inimesed, keda on piinatud või
vägistatud või kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset
vägivalda, näiteks soolise vägivalla või naiste suguelundite moonutamise ohvrid, alaealisena
85
või muul moel sunniviisiliselt abiellunud isikud või seksuaalsel, soolisel, rassistlikul või
usulisel ajendil toime pandud vägivalla ohvrid.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkti 14 alusel on menetluslikku
eritagatist vajav taotleja isik, kelle võime kasutada määruses sätestatud õigusi ja täita selles
sätestatud kohustusi on piiratud tema individuaalse olukorra, näiteks mõne haavatavuse tõttu.
Sama määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt võivad taotlejad menetluslikku eritagatist vajada muu
hulgas oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, puude, raske füüsilise või vaimse
haiguse või häire tõttu, sealhulgas juhul, kui need on tingitud kogetud piinamisest,
vägistamisest või muust jõhkrast psühholoogilisest, füüsilisest, seksuaalsest või soopõhisest
vägivallast.
Lõike 3 kohaselt loetakse taotleja vastuvõtu erivajadusega või menetluslikku eritagatist
vajavaks taotlejaks, kui PPA või muu haldusorgan on tema erivajadused või eritagatiste
vajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohaldatakse taotlejale määruses (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) menetlusliku eritagatise ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduse kohta
sätestatud erisusi ning talle võimaldatakse tema erivajadustele vastav tugi.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) kohaselt võivad teatud taotlejad vajada
menetluslikku eritagatist, muu hulgas oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi,
puude, raske füüsilise või vaimse haiguse või häire tõttu, sealhulgas juhul, kui need on tingitud
kogetud piinamisest, vägistamisest või muust jõhkrast psühholoogilisest, füüsilisest,
seksuaalsest või soopõhisest vägivallast.
Sama määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt hindavad pädevad asutused individuaalselt, kas
taotleja vajab menetluslikku eritagatist, kasutades vajaduse korral tõlgi abi. Selle hindamise
võib ühendada olemasolevate riigisiseste menetlustega või direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artiklis 25 osutatud hindamisega ning seda ei pea läbi viima
haldusmenetlusena. Taotleja nõusolekul võidakse hinnang kättesaadavaks teha ja
hindamistulemused võidakse esitada menetlevale ametiasutusele, kui see on riigisisese õiguse
kohaselt nõutav. Sama direktiivi artikliga 25 on sätestatud, et artikli 24 tulemuslikuks
rakendamiseks hindavad liikmesriigid pärast rahvusvahelise kaitse taotluse saamist võimalikult
kiiresti individuaalselt ja vajaduse korral suulist tõlget kasutades, kas taotlejal on vastuvõtu
erivajadus. Nimetatud hindamine võidakse integreerida olemasolevatesse riigisisestesse
menetlustesse või määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 20 osutatud hindamisse.
Hindamist alustatakse vastuvõtu erivajaduse kindlaksmääramisest, tuginedes nähtavatele
füüsilistele tunnustele või taotleja ütlustele või käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja
vanemate või esindaja ütlustele. Hindamine viiakse lõpule 30 päeva jooksul alates
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamisest või juhul, kui see on määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 20 osutatud hindamisse integreeritud, selles määruses
kindlaksmääratud tähtaja jooksul ning sellise hindamise alusel kindlaks tehtud vastuvõtu
erivajadust võetakse arvesse. Kui vastuvõtu erivajadus ilmneb rahvusvahelise kaitse menetluse
hilisemas etapis, hindavad liikmesriigid seda ja võtavad seda arvesse.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 25 ülevõtmiseks ja määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 20 rakendamiseks on vajalik sätestada, et PPA-l on pädevus
integreeritult otsustada rahvusvahelise kaitse taotleja menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu
erivajaduse üle. Nimetatud hindamine, mis muu hulgas vajaduse korral hõlmab lapse vanuse
määramist, tuleb igal juhul lõpule viia hiljemalt 30 päeva jooksul ning uute asjaolude
ilmnemisel tuleb menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse hindamine uuesti üle
vaadata. Ka uute asjaolude ilmnemisel ei saa eritagatise või erivajaduse kohta otsuse tegemine
kesta kauem kui 30 päeva uute asjaolude ilmnemisest arvates.
86
Lõikega 4 sätestatakse, et taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise hindamisel
tuginetakse eelkõige nähtavatele füüsilistele tunnustele või taotleja ütlustele või käitumisele
või, kui see on asjakohane, taotleja vanemate või esindaja ütlustele. Lõikega 4 võetakse üle
direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 25 lõike 1 kolmas lõige. Nimetatud
sõnastus ei välista, et taotlejal on erivajaduse või eritagatise vajaduse hindamiseks võimalik
esitada näiteks puudetõend, epikriis või tervisetõend, kuid selliste tõendite olemasolu ei saa
taotlejalt eeldada ega nende esitamist nõuda.
Lõikega 5 sätestatakse, et vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse erivajadust
tuvastama pädev haldusorgan või ekspert. Erivajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti pärast
taotluse saamist, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates mistahes viisil esitatud sooviavaldusest
rahvusvahelise kaitse saamiseks. Nimetatud sättega võetakse üle eespool esitatud määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) ja direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) sätted.
Eelkõige võetakse üle sama direktiivi artikli 25 lõike 2 punkt c, mille kohaselt eelneva
nõusoleku alusel suunavad vastuvõtu erivajadust hindavad töötajad taotlejad nende
psühholoogilise ja füüsilise seisundi täiendavaks hindamiseks sobiva arsti või psühholoogi
juurde, kui tundub, et taotleja vaimne või füüsiline tervis võib mõjutada tema vajadusi
vastuvõtmisel. Seda tehakse eeldusel, et taotleja on sellega nõus. Läbivaatuse tulemusi võetakse
arvesse taotleja vastuvõtmisel ja talle eritoe pakkumisel.
Seetõttu sätestatakse lõike 5 kohaselt, et SKA ja PPA ning nende kaasatud asutused, kes peavad
muu hulgas tagama vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise hindamise, võivad selleks
kaasata ka muid pädevaid asutusi ja spetsialiste. Näiteks võivad juhtumist tulenevalt kaasatud
asutusteks olla Eesti Kohutuekspertiisi Instituut, meditsiiniasutused, lastekaitse asutused,
sotsiaalhoolekande asutused, haridusasutused jms. Nimetatud spetsialistid peab efektiivselt
kaasama viisil, mis ei sea ohtu 30-päevalist tähtaega. Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu
kohta) artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus sätestatu tähtajast kinnipidamine ei võta ära ega
vähenda kohustust arvestada taotleja vastuvõtu erivajadust ja menetluslikku eritagatist, kui
selline vajadus tekib hiljem, menetluse hilisemas etapis. Vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatise vajadustele vastavat tuge tuleb pakkuda kogu rahvusvahelise kaitse menetluse ning
vastuvõtu korraldamise kestel.
Lõikega 6 sätestatakse, et PPA fikseerib taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatise kirjalikult ning määrab taotlejale antavad vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatise. PPA arvestab lõikes 4 nimetatud teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui
taotleja ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan või ekspert, kuid see on hinnangu
andmiseks vältimatult vajalik, võib PPA otsustada, et isikut ei loeta vastuvõtu erivajadusega või
menetluslikku eritagatist vajavaks taotlejaks. Lõikega 6 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikli 25 lõike 2 punkt b. Sama direktiivi sama artikli lõike 3 kohaselt ei pea
lõike 1 esimeses lõigus osutatud hindamist läbi viima haldusmenetlusena. Seetõttu ei ole sellist
kohtustust seaduses sätestatud. Seega, vastuvõtu erivajaduse või eritagatise vajaduse kohta ei
ole vaja vormistada haldusotsust. Kirjalik fikseerimine võib toimuda näiteks kontroll-lehele
järelduse ja hinnangu märkimisena ning peab olema piisavalt täpne, et taotlejaga kokku
puutuvad ametnikud saaksid sellest juhinduda. Näiteks kui PPA ametnik on hindamisel
tuvastanud, et taotleja kasutab liikumiseks karke ja on vaegkuulja, siis tuleb see hindamise lehel
fikseerida ning näiteks märkida, et inimene vajab liikumisel abi ja kasutab kuuldeaparaati,
mistõttu tuleb suhtlemisel sellega arvestada. Sama direktiivi artikli 25 lõikest 3 tulenevalt saab
sarnaselt saatjata alaealise vanuse hindamise otsusega erivajaduse või eritagatise vajaduse
hinnangut vaidlustada koos rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsusega.
87
Lõigetega 7 ja 8 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 25 lõike 1
viimase lõik. Nimetatud sätte kohaselt peab tagama, et vastuvõtu erivajadusega inimestele toe
andmisel võetakse kogu rahvusvahelise kaitse menetluse jooksul arvesse nende erivajadust ja
korraldatakse nende inimeste olukorra asjakohane jälgimine.
Seetõttu sätestatakse lõikega 7, et kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud
jälgivad taotleja vastuvõtu erivajadust ja menetluslikku erivajadust ning arvestavad seda
süsteemselt ja individuaalselt kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka
hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud erilist vajadust.
Lõikega 8 sätestatakse, et PPA edastab teabe taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatise kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele pädevatele haldusorganitele ja isikutele
ulatuses, mis on vajalik taotleja erivajaduse arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab
taotleja erivajaduse või märkab võimalikule erivajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta sellest
viivitamata PPA-d. PPA, tuvastades ja teades taotleja vastuvõtu erivajadusest ja menetluslikust
eritagatisest, informeerib vastuvõtvat osapoolt koheselt, välistades seeläbi haavatavas olukorras
olevale inimesele võimaliku täiendava kahju teket. Nimetatud teabevahetus on seega eluliselt
vajalik rahvusvahelise kaitse taotlejale kohase vastuvõtu korraldamiseks ja menetluses
osalemiseks vajaliku toe pakkumisel. Teabevahetus toimub eelkõige kirjalikku taasesitamist
võimaldaval viisil kas andmekogude põhiselt või krüpteeritud e-kirja teel, arvestades
isikuandmete kaitse põhimõtteid.
Lõikega 9 sätestatakse, et kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud
ja töötajad vastavad sellistele kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil erivajadust jälgida ja
seda arvestada.
Nende inimeste pädevuste arendamisel toetutakse jätkuvalt EUAA pakutavatele
juhendmaterjalidele ning temaatilistele koolitustele. Lõikega 9 võetakse üle direktiivi (EL)
2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 25 lõike 2 punkt a. Selle kohaselt peavad erivajadust
hindavad töötajad olema saanud ja saama jätkuvalt koolitust selle kohta, kuidas tuvastada
märke, et taotleja on vastuvõtu erivajadusega, ning kuidas kindlaks tehtud juhtudel edasi
tegutseda. Samuti peavad artikli 28 lõike 2 kohaselt need töötajad, kes tegelevad inimestega,
kes on langenud inimkaubanduse, piinamise või vägistamise ohvriks või kelle suhtes on
kasutatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, sealhulgas
soolistel, rassistlikel või usulistel ajenditel, olema koolitatud ning saama jätkuvalt asjakohast
koolitust selliste inimeste vajaduste ja asjakohase ravi, sealhulgas vajalike
rehabilitatsiooniteenuste kohta. Ka määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), muu hulgas
artikli 14 lõikega 2 ja artikli 20 lõikega 5 rõhutatakse, et teatud taotlejad võivad vajada
menetluslikku eritagatist, muu hulgas oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi,
puude, raske füüsilise või vaimse haiguse või häire tõttu, sealhulgas juhul, kui need on tingitud
kogetud piinamisest, vägistamisest või muust jõhkrast psühholoogilisest, füüsilisest,
seksuaalsest või soopõhisest vägivallast. On vaja hinnata, kas iga konkreetne taotleja vajab
menetluslikku eritagatist. Pädevate asutuste töötajad, samuti arstid või psühholoogid, kes
hindavad menetlusliku eritagatise vajadust, peavad olema asjakohaselt koolitatud, et tuvastada
märgid nende taotlejate haavatavusest, kes võivad vajada menetluslikku eritagatist, ning neid
vajadusi pärast kindlakstegemist käsitleda.
§ 22. Taotleja teovõime ja tema vanuse määramine
Lõigetes 1–3 sätestatakse muutmatul kujul praegu kehtivad põhimõtted alaealise välismaalase
õiguse osas esitada rahvusvahelise kaitse taotlus enda nimel, lapse parimatest huvidest lähtuv
88
Eesti õiguses sätestatud teovõimest lähtumine ning välismaalase lapsena käsitlemine seni, kuni
on põhjust arvata, et ta võib olla noorem kui 18-aastane.
Seega sätestatakse lõikega 1, et alaealisel välismaalasel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse
taotlus enda nimel, kui tema teovõimet on laiendatud, või oma vanema, teise täiskasvanud
pereliikme, tema eest vastutava täiskasvanu või esindaja kaudu. Lõikega 2 täpsustatakse, et
rahvusvahelise kaitse menetluses ei arvestata alaealise päritoluriigis kehtivat välismaalase
päritoluriigi õiguse kohast teovõimelisust, kui see erineb Eesti õiguses sätestatust. Lõike 3
kohaselt sätestatakse, et kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla
18-aastane, käsitatakse teda alaealisena seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Vastava
hinnangu alaealise vanuse kohta teeb PPA.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 32 kohaselt on saatjaga lapsel õigus esitada
taotlus enda nimel, kui tal on Eesti õiguse kohaselt õigus- ja teovõime. Kui saatjaga lapsel ei
ole Eesti õiguse kohaselt õigus- ja teovõimet, esitab tema nimel taotluse vanem või mõni teine
täiskasvanu, näiteks seaduslik hooldaja või lastekaitseteenistus, kes asjaomase liikmesriigi
õiguse või tava kohaselt alaealise eest vastutab. Samuti tuleb lapse eest taotluse esitamisena
käsitleda olukorda, kui teovõimeta lapse vanem või muu vastutav inimene esitab enda eest
taotluse ja nad on lapsega samas riigis. Samuti on oluliseks põhimõtteks, et saatjaga lapse korral
peab nii vastutav täiskasvanu kui ka laps olema isiklikult taotluse esitamisel kohal, välja arvatud
erandlikel põhjendatud asjaoludel. Sama määruse artikkel 33 sätestab saatjata laste taotluste
esitamise põhimõtted. Sama määruse artikli 33 lõike 1 kohaselt on saatjata alaealisel õigus
esitada taotlus enda nimel, kui tal on selleks õigus- ja teovõime. Saatjata alaealist tuleb teavitada
Eestis kehtivast õigus- ja teovõime saavutamise vanusest. Kui saatjata alaealisel Eesti
õigusaktide alusel teovõimet ei ole, siis esitab tema nimel taotluse esindaja või sama määruse
artikli 23 lõike 2 punktis a osutatud isik. Oluline on, et ka sellisel juhul ei ole piiratud saatjata
alaealiste õigus saada tasuta õigusabi, nagu on sätestatud sama määruse artiklites 15 ja 16.
Seega peavad alla 18-aastased välismaalased rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks ja
esitamiseks tegema seda oma vanema või muu pereliikme või vastutava täiskasvanu või
esindaja kaudu. Ainult erandlikel juhtudel, kui lapse teovõimet on laiendatud, on võimalik, et
laps esitab rahvusvahelise kaitse ilma vastutava täiskasvanuta, kes viibib taotluse esitamise
juures ning esitab taotluse lapse nimel. Igal juhul, nagu ka teiste menetlustoimingute korral,
tuleb lähtuda eelkõige lapse vanusest ja küpsusest, arvestada lapse arvamusega ning juhinduda
eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada lapse kultuurilist tausta, sugu, sooidentiteeti,
seksuaalset sättumust, tervist, menetluslikku eritagatist ja vastuvõtu erivajadust.
Lõigetega 4–6 sätestatakse saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja vanuse määramise
põhimõtete rakendamine.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, et taotleja esitatud andmed oma
vanuse kohta ei ole õiged, siis hinnatakse taotleja vanust määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artiklis 25 sätestatud korras.
Tagamaks, et rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse
lapse õigusi, tuleb alaealistele tagada konkreetsed lapse vajadusi arvestavad menetlustagatised
ja vastuvõtu erivajadus. Kui taotleja ütluste alusel on põhjust kahelda, kas taotleja on alaealine
või mitte, peaks menetleval ametiasutusel olema võimalik asjaomase isiku vanust hinnata.
Kahtlused taotleja vanuse suhtes võivad tekkida siis, kui taotleja väidab end olevat alaealine,
aga ka siis, kui ta väidab end olevat täisealine. Võttes arvesse saatjata alaealiste erilist
haavatavust, kellel tõenäoliselt ei ole võimalik esitada isikut tõendavaid või muid dokumente,
89
on eriti oluline tagada tugevad kaitsetagatised selleks, et niisuguste taotlejate suhtes ei
kohaldataks ebakorrektseid või põhjendamatuid vanuse hindamise protseduure.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 25 kohaselt tuleb vanuse hindamine igal
juhul korraldada nii, et kogu protseduuri vältel võetakse eelkõige arvesse lapse parimaid huve.
PPA võib huvide hindamiseks kaasata eri valdkondade spetsialiste.
Vanuse hindamine tuleb korraldada kahes etapis, kui esimene etapp ei anna vanuse osas selgust.
Kõigepealt peab toimuma mitut valdkonda hõlmav hindamine, mis võib sisaldada
psühhosotsiaalset hindamist ja muid mittemeditsiinilisi meetodeid, nagu vestlus, füüsilisel
välimusel põhinev visuaalne hindamine või dokumentide hindamine. Selleks et hinnata
mitmesuguseid tegureid, nagu füüsilised, psühholoogilised, arengu-, keskkonna- ja
kultuuritegurid, peavad sellise hindamise läbi viima vanuse hindamist ja lapse arengut
puudutavate eksperditeadmistega spetsialistid, näiteks sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid
ja psühholoogid või lastearstid. Kui mitut valdkonda hõlmava hindamise tulemus ei ole kindel,
peab menetleval ametiasutusel olema teises etapis võimalik paluda viimase abinõuna
meditsiinilist läbivaatust, austades täielikult välismaalase väärikust. Kui võib järgida erinevaid
protseduure, tuleb meditsiinilisel läbivaatusel enne invasiivsemate protseduuride alustamist
eelistada neid, mis on kõige vähem invasiivsed, võttes vajaduse korral arvesse EUAA juhiseid.
Kui pärast vanuse hindamist jäävad tulemused ikka ebaselgeks, peab menetlev ametiasutus, st
PPA, eeldama, et taotleja on alaealine.
Täiendavalt on vanuse hindamine ette nähtud ka määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse
kohta) ja määruses (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta).
Lõike 5 kohaselt võib PPA juhinduda teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnangust taotleja
vanuse kohta. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 33 lõike 7 kohaselt võib
liikmesriik tunnustada vanuse hindamist, mille on teinud teised liikmesriigid, kui vanuse
hindamine on toimunud kooskõlas liidu õigusega. Sellise tunnustamise vajadus võib näiteks
tekkida vastutava liikmesriigi määramise menetluses või ümberpaigutamise või
ümberasustamise menetluses. Seetõttu on vajalik selguse huvides sätestada, et PPA võib
määrusest sätestatud juhtudel juhinduda juba tehtud hinnangust ega pea analüüsi kordama.
Selline viis vähendab halduskoormust ja kulusid, ühtlustab EL-i liikmesriikide praktikaid,
kiirendab menetlusi ning hoiab ära laste liigse traumeerimise.
Lõike 6 kohaselt saab vanuse kindlaksmääramise hinnangut vaidlustada üksnes koos haldusakti
või toiminguga, millega seoses taotleja vanus kindlaks määrati.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 25 lõike 6 kohaselt võib lapse esindaja
keeldumist meditsiinilisest uuringust vanuse kindlaksmääramiseks käsitada üksnes
ümberlükatava eeldusena, et taotleja ei ole alaealine. Lõike 2 kohaselt tuleb pärast vanuse
hindamist püsiva kahtluse korral eeldada, et tegemist on lapsega. Artikli 22 kohaselt arvestab
PPA lapse huve kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikliga 26. Määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) III jagu loetleb ja reguleerib kõik taotlusi käsitlevad otsused
ning artikkel 67 sätestab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja loetleb kõik vaidlustatavad
otsused. Vanuse määramise otsust sätestatud ei ole. Seega, taotleja vanuse kohta langetatud
hinnangut ei vormistata haldusaktina ning seetõttu ei ole see hinnang ka eraldi otsusena
vaidlustatav. Vanuse määramist kui toimingut ja PPA otsustust vanuse kohta olukorras, mil
vanuse määramise hinnangu järel on jäänud kahtlus, saab vaidlustada ainult koos
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega.
§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
90
Lõikega 1 jäetakse muutmata kujul kehtima põhimõte, et alaealise rahvusvahelise kaitse
menetluses ja tema vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja parimaid huve.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artiklites 13 ja 26 on sätestatud, et lapse parimad
huvid on liikmesriikide esmatähtis mure. Lõike 1 eesmärk on lapse õiguste ja parimate huvide
tagamise kaalutlus. Tagamaks, et rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel võetakse
nõuetekohaselt arvesse lapse õigusi, tuleb alaealistele tagada menetluse eritagatise ja vastuvõtu
erivajaduse arvestamine. Seega on vastuvõtutingimusi vaja kohandada alaealiste eriolukorda ja
nende vastuvõtu erivajadust silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos
perekonnaga või muu vastutava täiskasvanuga. Arvestada tuleb, et menetlus ja alaealise
vastuvõtt peavad olema lapsele turvalised, arvestades muu hulgas vajadust kaitsta alaealist
seksuaalse ja soopõhise vägivalla eest, tagada tema füüsiline ja emotsionaalne heaolu ning
pakkudes vastuvõtutingimusi, mis tagaks lapse heaolu ja soodustaks alaealise üldist arengut.
Saatjata alaealise õiguste ja parimate huvide kaitseks määratakse saatjata alaealisele esindaja.
Lõikega 2 sätestatakse, et teavet oma õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse
menetluses, sealhulgas teavet vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele eakohasel
viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse
nimetatud teave esindaja juuresolekul.
Seega sätestatakse saatjata alaealise taotleja õigus menetlust puudutavale informatsioonile, mis
tuleb PPA-l lapsele anda talle turvalises keskkonnas ning sellisel viisil, et see oleks lapsele
mõistetav. See tähendab, et PPA annab lapsele vahetult selgitusi igale lapsele eakohasel viisil,
arvestades selle lapse vanust ja arengutaset ning muid olulisi asjaolusid. Saatjata alaealise
huvide tagamiseks määratakse lapsele esindaja, kes toetab last menetlustoimingute juures ja
võtab arvesse alaealise enda seisukohti (vt ka § 14 selgitusi). PPA annab lapsele teavet esindaja
juuresolekul. Lõikega 2 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 5
lõigete 1 ja 2 esimene ja teine alajaotis. Nimetatud sätete kohaselt annavad liikmesriigid
taotlejatele teavet direktiivis sätestatud vastuvõtutingimuste kohta niipea kui võimalik ja nii
aegsasti, et taotlejatel oleks tegelikult võimalik neile ette nähtud õigusi kasutada ning kohustusi
täita. Eelkõige annavad liikmesriigid taotlejatele standardteavet vormil, mille töötab välja
EUAA. See teave antakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast taotluse
esitamise soovi avaldamist või määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ette nähtud palve
registreerimise tähtaja jooksul. Samuti tagavad liikmesriigid, et teavet antakse kirjalikult
lühidalt, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, lihtsas ja selges sõnastuses ja
keeles, millest taotleja aru saab või peaks kõigi eelduste kohaselt aru saama. Vajaduse korral
tuleb seda teavet anda ka suuliselt ja, kui see on asjakohane, visuaalselt, näiteks videote või
piktogrammide abil ning see tuleb kohandada taotleja vajadustele. Saatjata alaealise puhul
annavad liikmesriigid teavet eakohasel viisil ja viisil, mis tagab et saatjata alaealine sellest aru
saab, kasutades asjakohasel juhul spetsiaalselt alaealistele kohandatud teabematerjale. Teave
tuleb anda saatjata alaealise esindaja või sellise isiku juuresolekul, kes on sobiv esindama
saatjata alaealist ajutiselt kuni esindaja määramiseni.
Lõigetega 3 ja 4 kinnitatakse alaealisele rahvusvahelise kaitse taotlejale õigus haridusele
vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule ning õigus saada ettevalmistavat
koolitust ja keeleõpet. Liikmesriigid annavad taotlejate alaealistele lastele ja alaealistele
taotlejatele oma kodanikega samasuguse ja sarnastel tingimustel juurdepääsu haridusele seniks,
kuni väljasaatmismeedet nende alaealiste või nende vanemate suhtes tegelikult täitmisele ei
pöörata. Nende haridus tuleb üldjuhul ühtlustada liikmesriigi kodanike omaga ja see peab olema
samal tasemel. Liikmesriigid annavad alaealistele juurdepääsu haridussüsteemile kahe kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui alaealisel on õppimiskohustus.
Haridust antakse liikmesriigi üldharidussüsteemi raames arvestusega, et kuni ühe kuu jooksul
91
võib anda haridust väljaspool üldharidussüsteemi. Liikmesriigid ei tohi keelata juurdepääsu
keskharidusele üksnes põhjendusega, et alaealine on jõudnud täisikka. Alaealistele pakutakse
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keelekoolitust, kui see on vajalik, et hõlbustada nende
juurdepääsu üldharidussüsteemile ja selles osalemist. Kui juurdepääs üldharidussüsteemile ei
ole alaealise konkreetse olukorra tõttu võimalik, tuleb alaealisele pakkuda muid
haridusvõimalusi kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga.
Täpsemalt, lõikega 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikkel 16, mis
sätestab laste koolimineku ja hariduse. Sätestatakse, et alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal
on õigus saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud
korrale kahe kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui ta on
õppimiskohustuslik. Samuti on õigus saada haridusele juurdepääsu tagamiseks ettevalmistavat
koolitust, sealhulgas keeleõpet.
See on vastavuses direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 16 lõigetega 2 ja 3, mille
kohaselt on Eestil kohustus anda lapsele juurdepääs haridussüsteemile võimalikult kiiresti ja
seda ei tohi edasi lükata rohkem kui kaks kuud (võttes arvesse koolivaheaegu) alates
kuupäevast, mil rahvusvahelise kaitse taotlus esitati. Haridust peab andma oma
üldharidussüsteemi raames. Sellegipoolest võib ajutiselt, kõige rohkem ühe kuu jooksul, anda
haridust väljaspool üldharidussüsteemi. Alaealistele pakutakse ettevalmistavat koolitust,
sealhulgas keelekoolitust, kui see on vajalik, et hõlbustada nende juurdepääsu
üldharidussüsteemile ja selles osalemist. Olukorras, kui juurdepääs üldharidussüsteemile ei ole
alaealise konkreetse olukorra tõttu võimalik, peab talle pakkuma muid olemasolevaid
haridusvõimalusi.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 sätestab õpilase kooli vastuvõtu tingimused, mille
kohaselt on põhikool kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad
õppimiskohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Õpilase kooli
vastuvõtmise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teaduministri määrusega nr 43
„Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“.
Nimetatud määruse § 5 lõike 2 kohaselt määratakse õpilane klassi, mis arvestab õpilase vanust
ja eelnevalt omandatud haridust. Seda kohaldatakse ka välisriigi õppeasutusest tulnud isiku
suhtes, kui ta ei ole varem Eestis õppinud. Kui õpilane vajab individuaalsemat lähenemist, on
koolil õigus (PGS § 18) ja kohustus koostada õpilasele individuaalne õppekava, kus võib teha
muudatusi või kohandusi õppeajas, -sisus, -protsessis ja -keskkonnas. Toimetuleku- ja
hooldusõppel olevat õpilast võib õpetada kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles.
Rändetaustaga lastele pakub kool lisatuge eesti keele õppes, mis on täiendavalt pearahapõhise
toetusena riigieelarvest finantseeritud. Täiendav toetus koolipidajale õpilase kohta on 600 eurot
õppeaasta kohta.
Lõike 4 kohaselt tagatakse taotlejatele juurdepääs gümnaasiumiharidusele ka sellisel juhul, kui
alaealine on menetluse kestel saanud täisealiseks.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 16 lõike 1 alusel on Eestil kohustus anda
taotlejate alaealistele lastele ja alaealistele taotlejatele oma kodanikega samasugustel ja
sarnastel tingimustel juurdepääsu haridusele seniks, kuni väljasaatmismeedet nende alaealiste
või nende vanemate suhtes tegelikult täitmisele ei pöörata. Arvestada tuleb laste erivajadusi,
eriti pidades silmas lapse õigust haridusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. Alaealistele
hariduse andmine tuleb üldjuhul integreerida liikmesriigi enda kodanike omaga ja see peab
olema sama kvaliteetne. Liikmesriigid teevad kõik võimaliku tagamaks, et alaealistel on
võimalik haridust omandada seni, kuni väljasaatmismeedet nende või nende vanemate suhtes
tegelikult täitmisele ei pöörata. Liikmesriigid ei tohi keelata juurdepääsu keskharidusele üksnes
92
põhjendusega, et alaealine on jõudnud täisikka. Seetõttu on vajalik vastav regulatsioon
direktiivi ülevõtmiseks luua.
Lõikega 5 sätestatakse, et saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja paigutatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või
täisealise sugulase juurde. SKA tagab seaduseelnõu § 44 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud
teenuste osutamise ka juhul, kui saatjata alaealine suunatakse asendushooldusele või täisealise
sugulase juurde.
Sellega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 27 lõige 9, mille
kohaselt paigutatakse sellised saatjata lapsed, kes on avaldanud soovi esitada rahvusvahelise
kaitse taotlus, alates hetkest, mil nad lubatakse selle liikmesriigi territooriumile, kus nad
rahvusvahelise kaitse taotluse esitasid või kus seda taotlust läbi vaadatakse, kuni hetkeni, mil
nad on kohustatud vastuvõtva liikmesriigi territooriumilt lahkuma, täisealise sugulase juurde,
kasuperekonda, majutuskeskusesse, kus on erivõimalused alaealiste jaoks, või muudesse
alaealistele sobivatesse majutuskohtadesse. Samuti on võimalik paigutada 16-aastaseid või
sellest vanemaid alaealisi täiskasvanud taotlejate majutuskeskustesse, kui see on artikli 26
lõikes 2 sätestatu kohaselt nende parimates huvides. Võimaluse korral hoitakse õdesid-vendi
koos, võttes arvesse lapse huvisid ning eriti tema vanust ja küpsust. Saatjata lapse elukohta
muudetakse võimalikult harva.
Lõikega 6 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 27 lõige 10, millega
on sätestatud, et liikmesriigid alustavad saatjata alaealise pereliikmete otsimist võimalikult
kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, kasutades selleks vajaduse korral
rahvusvaheliste või muude asjaomaste organisatsioonide abi, kaitstes samas tema parimaid
huvisid. Kui alaealise või tema lähisugulaste elu või isikupuutumatus võib olla ohus, eriti kui
need lähisugulased on jäänud oma päritoluriiki, tuleb tagada, et teavet nende isikute kohta
kogutakse, töödeldakse ja levitatakse konfidentsiaalselt, et vältida nende turvalisuse
ohustamist. Seetõttu kehtestatakse lõikega 6, et saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist
alustab PPA võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.
2. peatükk „Rahvusvahelise kaitse menetlus“
1. jagu „Välismaalase isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine“
Paragrahvides 24–33 sätestatakse taotleja ja üleantava välismaalase isiku tuvastamise ja
isikusamasuse kontrollimise alused ja kord. Võrreldes kehtiva VRKS-i tekstiga ei ole käesoleva
eelnõuga tehtud olulisi muudatusi ning kavandatud regulatsioon on analoogne teiste
välismaalaste staatust reguleerivate seadustega. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb teha
kindlaks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. Eristada tuleb kahte toimingut:
1) isiku esmane tuvastamine, mis tähendab isiku identiteedi loomist riigi jaoks;
2) isikusamasuse kontrollimine, mida tehakse esmase isikutuvastamise andmete põhjal.
Esmane vahend isiku tuvastamiseks on isiku füüsiliste omaduste võrdlemine visuaalsel teel
tema isikut tõendavasse dokumenti kantud andmetega. Arvestades määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) artiklis 14 sätestatut, tuvastatakse isikut ka biomeetriliste andmete
alusel, seejuures tehakse päringud andmekogudesse ja tema isikut tõendavasse dokumenti
kantud biomeetriliste andmete võrdlemise teel.
Isiku põlvnemise tuvastamiseks ja kontrollimiseks võib kasutada ka DNA-andmeid. Eeskätt ja
ka liikmesriikide praktikas on tegu erandliku olukorraga, kus menetleval ametiasutusel võib
tekkida kahtlus perekonnaliikmete isikutes ja tuleb võtta meetmeid laste parimate huvide
93
kaitseks. Võib esineda olukordi, kus Eestisse siseneb alaealiste lastega perekond ning isikute
käitumisest, ütlustest või muudest objektiivsetest asjaoludest võib nähtuda, et tegu ei ole
faktiliselt perekonnaga. Rahvusvahelise kaitse menetluses puuduvad isikutel sageli isikut
tõendavad dokumendid, eriti lastel, kes tuvastatakse nendega koos oleva täiskasvanu ütluste
alusel. Samuti võib DNA-andmete vajadus ilmneda määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse
kohta) artikli 19 lõike 1 punkti s rakendamiseks. Seega võib olla vajalik viimase abinõuna
kasutada taotleja või tema perekonnaliikme põlvnemise tuvastamiseks DNA-andmeid.
Seega sätestatakse §-ga 24 välismaalase isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine, §-ga 25
välismaalase isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel, §-ga 26 välismaalase isiku
tuvastamine biomeetriliste andmete alusel, §-ga 27 välismaalase isiku tuvastamine muude
andmete põhjal ning §-ga 28 välismaalase isiku põlvnemise tuvastamine DNA-andmete põhjal.
Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses
nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varem isiku suhtes
läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.
Kuna rahvusvahelise kaitse taotleja on olnud sunnitud koduriigist põgenema tagakiusamise või
muu tõsise kahju eest, sageli ootamatult, siis on ta teiste välismaalastega võrreldes haavatavas
olukorras ning sellist eluliselt haavatavat olukorda silmas pidades ei pruugi taotlejal olla või
enam olla isikut tõendavat dokumenti. Praktika kohaselt satuvad põgenikud sageli ka
kuritegelike inimkaubitsejate võrgustike mõju alla, kelle enim kasutatav mõjutusviis põgenike
ärakasutamise eesmärgil allutamiseks on muu hulgas reisidokumendi äravõtmine. Kui tavaliselt
saab välismaalane pöörduda oma koduriigi ametiasutuste poole, et saada tuge uute isikut
tõendavate dokumentide saamisel, siis rahvusvahelise kaitse taotlejal sellist võimalust ei ole.
Seetõttu ei saa ka isikut tõendava dokumendi puudumine olla põhjuseks rahvusvahelise kaitse
taotluse menetlemata jätmiseks või rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse
tegemiseks ega ka kiirendatud või piirimenetlusse suunamiseks. Isikut tõendava või
reisidokumendi puudumise korral märgib PPA taotluse registreerimisel ja taotluse
vastuvõtmisel rahvusvahelise kaitse taotlusele, et rahvusvahelise kaitse taotleja isik on
tuvastatud ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisel ja taotluse
vastuvõtmisel lähtutakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklitest 27 ja 28 ning
määrusest (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta).
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 9 lõike 2 punkti b alusel on taotleja
kohustatud andma PPA-le selgitusi isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi puudumise
kohta. Sama määruse artikli 10 lõike 1 alusel on taotlejal õigus menetluse ajal riigis viibida.
Artikli 27 lõike 1 punktis b on sätestatud, et juhul, kui taotlejal selline dokument olemas on,
registreerib PPA taotleja isikut tõendava või reisidokumendi liigi, numbri ja kehtivusaja ning
selle välja andnud riigi andmed, samuti muud dokumendid, mida PPA peab asjakohaseks seoses
taotleja isikusamasuse tuvastamise, rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise ja vastutava
liikmesriigi määramisega. Artikli 28 kohaselt ning seoses määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõikega 2 on taotlejal kohustus esitada võimalikult kiiresti kõik
tema valduses olevad andmed ja dokumendid. PPA võib määrata tähtaja dokumentide ja
andmete esitamiseks ning taotleja püüab seda tähtaega järgida. Juhul kui PPA otsustab, et
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine, taotluse registreerimine ja taotluse
esitamine toimuvad samal ajal, on taotlejal lubatud kõik tema valduses olevad ja tema taotluse
põhjendamiseks vajalikud andmed ja dokumendid esitada alles isikliku vestluse ajal.
Täiendavalt selgitab põhjenduspunkt 75, et kui taotleja esitab arvestatava põhjenduse, ei peaks
riiki sisenemisel dokumentide puudumine või võltsitud dokumentide kasutamine iseenesest
tähendama, et automaatselt rakendatakse kiirendatud läbivaatamismenetlust või piirimenetlust.
94
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkti x kohaselt
peab taotleja esitama reisidokumendid. Artikli 4 lõike 5 kohaselt on sätestatud, et kui taotleja
väidete ühe või mitme teatava asjaolu toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid või muid
tõendeid, tuleks teha otsus taotleja kasuks, tingimusel et taotleja on teinud tõsiseid jõupingutusi
rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjendamiseks, kõik taotleja käsutuses olevad asjaomased
andmed on esitatud ning muude asjakohaste andmete puudumise kohta on esitatud rahuldav
selgitus, leitakse, et taotleja väited on arusaadavad ja usutavad, ning üldine usaldusväärsus on
kindlaks tehtud, võttes arvesse hetke, mil taotleja rahvusvahelist kaitset taotles, ja asjakohasel
juhul põhjuseid, miks ta seda varem ei taotlenud.
Ka määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) põhjenduspunktis 5 tõdetakse, et nii pärast
kinnipidamist patrull- ja vaatlustegevuse ajal kui ka kontrollide käigus piiripunktides puutuvad
piirivalveametnikud sageli kokku kolmanda riigi kodanikega, kes taotlevad rahvusvahelist
kaitset ilma reisidokumentideta. Ka põhjenduspunktides 39 ja 43 selgitatakse, et kuna kolmanda
riigi kodanikel, kes peavad läbima taustakontrolli, ei pruugi olla välispiiri seaduslikuks
ületamiseks vajalikke isikut tõendavaid ja reisidokumente, tuleks taustakontrolli osana läbi viia
isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrolli menetlus. Sama määruse artikli 9 ja artikli 14
lõike 1 kohaselt tuleb välismaalasel esitada isikuandmeid tõendavad dokumendid. Artikli 17
kohaselt esitatakse taustakontrolli kokkuvõttes muu hulgas teave välismaalasega kaasas olnud
reisi- või isikut tõendavate dokumentide kohta juhul, kui see on võimalik. Ka määruse (EL)
2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 kohaselt salvestatakse Eurodac-süsteemi isikut
tõendava dokumendi liik ja number, välja andnud riigi kolmetäheline kood ja dokumendi
kehtivusaeg juhul, kui need inimesel olemas on.
Seega on rahvusvahelise kaitse menetluse korral arvestatud asjaolu, et kaitset taotleval
välismaalasel ei pruugi objektiivsetel asjaoludel olla isikut tõendavat või reisidokumenti.
Seetõttu on taotlejal kohustus põhjendada dokumentide puudumist ning PPA ei tohi teha
taotluse menetlusliigi valimisel ega põhjendatuse osas järeldusi ainuüksi dokumentide
puudumise tõttu. Juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejal puudub isikut tõendav dokument, siis
tuleb lugeda isik tuvastatuks ütluste alusel ning käsitelda seda vaid ühe ümberlükatava
eeldusena teiste seas.
Paragrahvidega 29–33 tehakse tehnilised täpsustused, et VRKS-is säiliks andmekogu ABIS
regulatsioon, mis on kehtestatud 14 seaduse82 alusel. Täpsustatakse, et andmekogu ABIS
eesmärgiga on hõlmatud ka biomeetriliste andmete edastamine Eurodac-süsteemi ja
Eurodac-süsteemist saadud biomeetriliste andmete võrdlemine vastavalt määrusele (EL)
2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta). Eurodac-süsteemi eesmärk on toetada
varjupaigasüsteemi, sealhulgas aidata kaasa määruse (EL) 2024/1351 ja määruse (EL)
2024/1350 kohaldamisele; aidata ohjeldada ebaseaduslikku sisserännet liitu ja teisest rännet;
aidata kaitsta lapsi, sealhulgas õiguskaitse kontekstis; sätestada tingimused, mille alusel
liikmesriikide määratud asutused ja Europoli määratud asutus võivad taotleda biomeetriliste või
tähtnumbriliste andmete võrdlemist Eurodac-süsteemis salvestatud andmetega õiguskaitse
eesmärgil terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või
uurimiseks; aidata kaasa Eurodac-süsteemis registreeritud isikute õigele tuvastamisele
kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikliga 20; toetada määrusega (EL) 2018/1240 loodud
Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) eesmärke; toetada määruses (EÜ) nr 767/2008
82 Isikut tõendavate dokumentide seadus, isikut tõendavate dokumentide seadus, kaitseväeteenistuse seadus,
kodakondsuse seadus, kohtuekspertiisiseadus, konsulaarseadus, kriminaalmenetluse seadustik, politsei ja
piirivalve seadus, päästeteenistuse seadus, riigipiiri seadus, vangistusseadus, välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadus, välismaalaste seadus, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ja väärteomenetluse
seadustik.
95
osutatud viisainfosüsteemi (VIS) eesmärke; toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist
statistika koostamise abil ja aidata rakendada direktiivi 2001/55/EÜ. Paragrahvides 29–33
sätestatu põhjendused on esitatud isikut tõendavate dokumentide seaduse 2021. aastal algatatud
eelnõu seletuskirjas.83
§ 29. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
Eelnõu §-s 29 sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu
asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, õiguslik alus teiste seaduste
alusel kogutud andmete ristkasutamiseks isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel
ning andmevahetuseks Eurodac-süsteemiga.
Eelnõuga kavandatud § 29 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille
eesmärk on rahvusvahelise kaitse menetluses võetud biomeetriliste andmete töötlemine isiku
tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning biomeetriliste andmete edastamiseks
Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemist saadud biomeetriliste andmete võrdlemiseks vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358.
Õiguslik alus biomeetriliste andmete töötlemiseks rahvusvahelise kaitse menetluses tuleneb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta). Biomeetriliste
andmete töötlemine ja Eurodac-süsteemi edastamine on riigile kohustuslik. Andmete
päritoluriigil on Eurodac-süsteemi jaoks mõeldud andmeid lubatud kasutada oma riigisiseste
õigusnormide alusel loodud andmekogudes. Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac süsteemi
kohta) artikli 2 lõike 1 punkti s alusel on biomeetrilised andmed sõrmejälgede andmed või
näokujutise andmed. Punkti q kohaselt on sõrmejälgede andmed kõigi kümne sõrme (kui need
on olemas) vajutamise ja pööramise teel saadud sõrmejälgede kohta või latentsed sõrmejäljed.
Punkti r kohaselt on näokujutise andmed digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja
kvaliteediga, et seda saab kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.
Eelnõu § 26 lõike 2 kohaselt on isik kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama
sõrmejälgede ja näokujutise andmete võtmist. Andmed kantakse andmekogusse ABIS.
Lõppkasutajale ei ole andmekogu ABIS otsene töövahend, vaid ta saab seda kasutada
liidestatud teise andmekogu kaudu. Lõppkasutaja jääb kasutama temale harjumuspärast
menetlusinfosüsteemi samal viisil nagu praegu. Andmekogusse ABIS kantakse üksnes
biomeetrilised andmed. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse
biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse
isikuga menetlusinfosüsteemis.
§ 30. Andmekogu ABIS andmete töötlemine
Eelnõu § 30 loob õigusliku aluse andmete ristkasutamiseks andmekogus ABIS ning lõige 2
sätestab tingimused, millisel juhul võib teiste seaduste alusel kogutud isikuandmeid töödelda
isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks rahvusvahelise kaitse menetluses.
Isikuandmete kaitse üldmääruses sisalduv seaduslikkuse nõue tähendab, et isikuandmete
töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus. Biomeetriliste andmete, mis on isikuandmete
eriliigiks isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes, töötlemise võimalikud õiguslikud alused on
nimetatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 2. Õiguslik alus biomeetriliste
andmete kogumiseks andmekogusse ABIS on artikli 9 lõike 2 punkt g – töötlemine on vajalik
83 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fcbecad5-9197-44a0-8f01-5ab4ff43a27c (vt alates lk 29).
96
olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on
proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning
tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.
Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute
kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise
eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
raamotsus 2008/977/JSK2 (õiguskaitseasutuste direktiiv) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 89–131),
kui ka isikuandmete kaitse üldmäärus reguleerivad olukordi, kui isikuandmeid soovitakse
töödelda muul eesmärgil kui see, milleks andmeid algselt koguti. Isikuandmete kaitse
üldmääruse kohaldamisalasse jäävatele olukordadele tuleb kohaldada üldmääruse artikli 6
lõiget 4. Õiguskaitseasutuste poolt andmete töötlemine algsest erineval eesmärgil on sätestatud
direktiivi artikli 4 lõikes 2 ning artiklis 9. Juhul kui õiguskaitseasutuste direktiivi
kohaldamisalasse jäävate isikuandmete edasine töötlemine toimub eesmärgil, mis ei ole seotud
õiguskaitseasutuste tegevusega, peab töötlemine olema selgelt lubatud Eesti või EL-i õigusega
ning sellise töötlemise suhtes tuleb kohaldada isikuandmete kaitse üldmäärust.
Eelnõu näeb ette andmete töötlemise eesmärkidel, mis erinevad andmete kogumise algsest
eesmärgist. Kui isikuandmeid töödeldakse eesmärgil, mis pole kooskõlas andmete kogumise
algse eesmärgiga, peab selliseks edasiseks töötlemiseks olema iseseisev õiguslik alus.
Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on oluline, et kui liikmesriik annab ristkasutuseks
õigusliku aluse, peab see õiguslik alus kindlaks määrama isikuandmete töötlemise eesmärgi,
vastama avaliku huvi eesmärgile (üldmääruse artikli 23 lõige 1) ja olema proportsionaalne
taotletava õiguspärase eesmärgiga.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e sätestab, et isikuandmete töötlemine
on seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks
või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse
põhjenduspunktis 50 on välja toodud, et kui töötlemine põhineb liidu või liikmesriigi õigusel,
mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, millega kaitsta eelkõige
üldist avalikku huvi pakkuvaid olulisi eesmärke, peaks vastutaval töötlejal olema lubatud
isikuandmeid edasi töödelda, olenemata eesmärkidele vastavusest.
Eelnõu § 30 lõike 1 kohaselt võib ITDS-is sätestatud menetlustes isiku tuvastamiseks ja
isikusamasuse kontrollimiseks töödelda isikut tõendavate dokumentide seaduse, kodakondsuse
seaduse, konsulaarseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalaste
seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku
alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab andmete
ristkasutamise lubatavusele lisatingimused – lõikes 2 nimetatud seaduste alusel andmekogusse
ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks
avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik
tuvastada või tema isikusamasust kontrollida VRKS-i alusel andmekogusse ABIS kantud
andmete alusel. Sellisel juhul on teiste seaduste alusel kogutud andmete töötlemine isiku
tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks põhjendatud, veendumaks, et isik on see, kes
ta väidab end olevat. Näiteks võib isik olla varem kasutanud teist nime ja taotlenud viisat või
kasutanud võltsitud dokumente. Andmete ristkasutuse õigusliku ja tehnilise võimekuse
loomisega tagatakse avalikku korda ja riigi julgeolekut isiku tõsikindla tuvastamise ja
isikusamasuse kontrollimise kaudu, mis hõlmab loodava andmekogu üldise eesmärgi.
Andmekogus ABIS lähtutakse biomeetriliste andmete töötlemisel minimaalsuse põhimõttest –
andmeid töödeldakse nii vähe, kui võimalik, ja nii palju, kui on vajalik menetluse elluviimise
97
eesmärgi saavutamiseks. Selleks et senisest tõhusamini tagada julgeolek, sealhulgas vältida
topeltidentiteetide tekkimist, ennetada kuritegevust, koguda tõendeid süüteomenetluses ja
muude võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu, on vaja pidevalt ajakohastada ka isiku
tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lahendusi, sealhulgas elektroonilisi. Tõhus isiku
tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine aitab õiguskaitseorganitel kuritegusid lahendada ja
aitab seeläbi kaasa karistuspoliitika elluviimisele, avaldades positiivset mõju riigi
sisejulgeolekule. Andmete ristkasutamisega tagatakse erinevate menetluste raames tõsikindel
isikutuvastus, välispiiri turvalisus, ennetatakse illegaalset immigratsiooni ning hõlbustatakse
võitlust raske kuritegevuse ja terrorismiga. Nende eesmärkide saavutamiseks peab andmekogu
ABIS võimaldama juba hõivatud biomeetriliste andmete alusel isikut tuvastada või tema
isikusamasust kontrollida. Isiku tõsikindla tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise
suutlikkus on avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides, selle võimaluse saab realiseerida üksnes
juhul, kui kord juba hõivatud biomeetriliste andmete kasutamine mõnes teises avalikus
menetluses (andmete edasine töötlemine) on selgelt piiritletud, kuid lubatud. Andmekogu ABIS
andmete ristkasutus on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik ja eesmärgiga
proportsionaalne.
§ 31. Andmekogu ABIS põhimäärus
Eelnõu § 31 sätestab andmekogu põhimääruse regulatsiooni. Sarnaselt kehtivale
regulatsioonile sätestab lõige 1 volitusnormi andmekogu ABIS põhimääruse kehtestamiseks
Vabariigi Valitsusele. Lõige 2 sätestab volitusnormi, mida peab põhimääruses kindlasti
reguleerima, selleks on:
• andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
• täpsem andmekoosseis;
• andmekogudevaheline andmevahetus;
• vastutava töötleja ülesanded;
• volitatud töötleja ja tema ülesanded;
• andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
• andmete täpsemad säilitustähtajad;
• muud korralduslikud küsimused.
§ 32. Andmekogu ABIS vastutav töötleja
Eelnõu § 32 sätestab andmekogu ABIS vastutava töötleja, kelleks on PPA. Andmekogu
vastutav töötleja on PPA ka kehtiva regulatsiooni kohaselt ja seda ei ole põhjust seaduse uues
redaktsioonis muuta.
§ 33. Andmekogu ABIS andmete säilitamine ja juurdepääsupiirang
Eelnõu § 33 sätestab VRKS-i alusel andmekogusse ABIS kantud andmete säilitustähtaja ja
juurdepääsupiirangu andmetele. Lõike 1 kohaselt säilitatakse VRKS-i alusel andmekogusse
ABIS kantavaid andmeid kõige kauem 50 aastat. Andmete täpsem säilitustähtaeg kehtestatakse
andmekogu põhimääruses. Andmekogu ABIS andmete säilitustähtaeg on ka kehtiva
regulatsiooni kohaselt 50 aastat ja seda eelnõuga ei muudeta. Samuti on andmekogusse ABIS
VRKS-i alusel kantud andmete säilitustähtaeg 50 aastat84. Selleks et andmed oleks võrreldavad,
peavad eri õigusaktides sätestatud andmete säilitustähtajad ühtima. Säilitustähtaja
kehtestamisel lähtuti riigi julgeolekust ja siseturvalisusest, kuna iga aastaga rahvusvahelise
kaitse taotlejate arv Eestis suureneb. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele tehakse põhjalik
kontroll Eesti pädevate asutuste poolt ning on äärmiselt oluline tuvastada isikud nii riigipiirile
84 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi
andmekogu põhimäärus“, § 43.
98
saabumisel kui ka järgnevate menetluste läbiviimisel. Tuleb arvestada, et kolmandate riikide
kodanike kohta, kes Euroopa Liitu ja Eestisse reisivad või siia saabuvad, sealhulgas nii
ebaseaduslikult kui ka varjupaigataotlejatena, ei ole Eesti riigil sageli rohkem andmeid kui
välismaalaste enda ütlused enda päritolu kohta, samuti nende esitatud dokumendid ja foto ning
sõrmejäljed. Tegemist on välismaalaste kategooriaga, kellel on õigus esitada perekonna
taasühendamise taotlusi ja korduvaid taotlusi, samuti võivad nad esitada elamisloataotlusi
erinevatel alustel. Vältimaks varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja selleks, et tagada
kolmandate riikide kodanike ja seotud isikute tuvastamine, arvestades riigi julgeolekut, on
oluline isikute kohta kogutud andmeid säilitada piisava aja jooksul. Andmete pikk säilitamine
tagab selle, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustel on piisavad võimalused julgeolekuohtude
ennetamiseks ja avastamiseks. Sellisel juhul on oluline, et isiku kohta varem kogutud andmed
on säilinud.
Lõige 2 näeb ette, et andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on
tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Biomeetrilised andmed on
juurdepääsupiiranguga teave AvTS § 35 lõike 1 punkti 11 tähenduses. Tromsø konventsiooni85
artikli 3 lõike 1 kohaselt võib konventsiooniosaline piirata ametlikele dokumentidele
juurdepääsu õigust. Piirangud peavad olema seaduses täpselt sõnastatud, demokraatlikus
ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed piirangu eesmärgiga, milleks kõnesoleval juhul on:
- tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid;
- tagada avalik julgeolek;
- kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid.
Kui lähtuda vaid AvtS-is sätestatud juurdepääsupiirangu alusest, langeb see alus ära
maksimaalselt kümne aasta möödumisel.
AvTS § 438 lõike 1 kohaselt on andmekogus töödeldavatele andmetele võimalik seada
juurdepääsupiirang seadusega. Seega on õigusselgem lahendus, et see juurdepääsupiirang
sätestatakse eriseaduses, vastasel juhul näeb eriseadus ette küll juurdepääsu eritingimused, kuid
mitte juurdepääsupiirangut ennast. Kuivõrd andmekogusse ABIS kantakse üksnes eriliiki
isikuandmeid, konkreetsel juhul sõrmejäljed ja näokujutis, siis on otstarbekas eelkõige
isikuandmete kaitse tagamise eesmärgil sätestada seaduses, et andmekogu on
juurdepääsupiiranguga.
2. jagu „Rahvusvahelise kaitse menetlus“
§ 34. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine
Paragrahvi 34 lõigetega 1, 5, 6 ja 7 ning §-ga 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikli 3 lõiked 1–2.
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes
viisil ja mistahes kohas Eestis esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava kaitse
saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks. Määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 26 lõike 1 kohaselt loetakse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
soov avaldatuks, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, sealhulgas saatjata
alaealine välismaalane, väljendab isiklikult sama määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud
pädevale asutusele soovi saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset. Eestis on selleks asutuseks
PPA. Seega käsitletakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ja eelnõu § 34 lõike 1
kohaselt rahvusvahelise kaitse taotlejana välismaalast, kes on PPA-le mistahes kohas ja viisil
85 Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon.
99
esitanud sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks, sealhulgas juhul, kui seda taotlust ei
ole veel registreeritud ega vastu võetud.
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada PPA-le viivitamata pärast
Eestisse saabumist. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 4 lõike 3 kohaselt
määrab liikmesriik pädeva asutuse rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimiseks.
Liikmesriigid võivad teha rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ülesandeks
menetlevale ametiasutusele või muudele asjaomastele asutustele. Lõike 2 alusel on Eestis
rahvusvahelise kaitse saamiseks sooviavalduse registreerimise ülesanne PPA-l. Määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 4 lõike 6 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et
vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse eest vastutab muu asutus kui menetlev
ametiasutus kooskõlas määrusega (EL) 2024/1351. Eestis sellist erisust ei kohaldata, mistõttu
eelnõu § 7 lõike 1 punkti 3 alusel on ka määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
sätestatud vastutava liikmesriigi määramise menetluse eest vastutavaks PPA.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) alusel on taotluse esitamine toiming, millega
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine ametlikustatakse. Taotlejale tuleb
anda vajalik teave selle kohta, kuidas ja kus ta oma taotluse esitada saab, ning samuti tuleb talle
anda taotluse esitamiseks tegelik võimalus. Selles etapis peab ta esitama võimalikult kiiresti
kõik tema valduses olevad andmed ja dokumendid, mis on vajalikud taotluse põhjendamiseks
ja täitmiseks, kui samas määruses ei ole ette nähtud teisiti. Haldusmenetluse tähtaega
arvestatakse taotluse esitamise hetkest. Pärast taotluse esitamist tuleb taotlejale anda dokument,
mis sisaldab tema taotlejastaatust.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 28 lõike 7 kohaselt võivad liikmesriigid
korraldada juurdepääsu menetlusele nii, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi
avaldamine, taotluse registreerimine ja taotluse esitamine toimuksid samal ajal. Juhul kui PPA
otsustab taotluse vastuvõtmist sellisel viisil, st ühe toiminguna, korraldada, siis peab PPA
tagama, et kõigil taotlejatel on sama määruse artikli 8 lõigetes 2–6 sätestatud tagatised. Kui
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine, taotluse registreerimine ja taotluse
esitamine toimuvad samal ajal, on taotlejal lubatud kõik tema valduses olevad ja tema taotluse
põhjendamiseks vajalikud andmed ja dokumendid, millele on osutatud määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõikes 2, esitada alles isikliku vestluse ajal. Lisaks
on taotlejal lubatud mis tahes täiendavaid andmeid, mis on tema taotluse läbivaatamise
seisukohast asjakohased, esitada kuni haldusmenetluses tehtud otsuse vastuvõtmiseni tema
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta. PPA võib määrata nende täiendavate andmete esitamiseks
tähtaja, mida taotleja püüab järgida.
Lõikega 3 sätestatakse, et ümberasustamise raames vastuvõetava välismaalase rahvusvahelise
kaitse taotluse võib PPA vastu võtta välisriigi territooriumil.
Määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) artikli 2 punkti 1 kohaselt on
ümberasustamine UNHCR-i suunamisel kolmandast riigist, kuhu välismaalane on olnud
sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku vastuvõtmine, a) kes täidab sama määruse artikli 5 lõike 1 kohaseid
vastuvõtmise tingimusi, kelle suhtes ei kehti sama määruse artikli 6 kohased vastuvõtmisest
keeldumise põhjused ning kellele antakse rahvusvaheline kaitse liidu ja liikmesriigi õiguse
kohaselt ning kellel on võimalik saada püsiv lahendus. Sama määruse artikli 9 alusel hindab
liikmesriik, kas sama liikmesriigi taotluse alusel liidu kava rakendamisel UNHCR-i neile
suunatud kolmanda riigi kodanikud kuuluvad liidu kava kohaldamisalasse. Liikmesriigid
hindavad, kas kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle puhul nad
vastuvõtmismenetluse läbi viivad, täidavad sama määruse artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise
100
tingimusi ja kas nende suhtes ei kehti sama määruse artiklis 6 sätestatud keeldumise põhjused.
Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi eelkõige dokumentaalsete tõendite alusel,
tuginedes asjakohasel juhul UNHCR-i teabele kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta
isikute pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte
kombineerides. Liikmesriigid teevad otsuse kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta
isikute vastuvõtmise kohta lõikes 6 osutatud hindamise alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt
seitsme kuu möödumisel registreerimise kuupäevast. Liikmesriigid võivad nimetatud tähtaega
pikendada kuni kolme kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.
Liikmesriik, st PPA, teeb kõnealuse lõike kohaselt otsuse anda asjaomasele kolmanda riigi
kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisund, kui ta kvalifitseerub pagulaseks, või
täiendava kaitse seisund, kui tal on õigus täiendavale kaitsele. Sellisel otsusel on sama mõju
nagu määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklis 13 või 18 osutatud
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel pärast seda, kui asjaomane isik
on sisenenud liikmesriigi territooriumile.
Seetõttu on vajalik sätestada võimalus, et PPA võib rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks
ning selle kohta otsuse tegemiseks võtta ümberasustamise menetlusse suunatud välismaalaselt
rahvusvahelise kaitse taotluse vastu välisriigis viibides.
Lõike 4 kohaselt võib PPA kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb
esitada. Nimetaud määratluse „kus taotlus tuleb esitada“ aluseks on ainult määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 28 kohane esitamise koht ja artikli 27 kohane
registreerimise koht, kuid ei või olla artikli 26 sooviavalduse esitamise koht, millele ei saa seada
tingimusi ja mida võib teha mistahes kohas, ajal ja viisil pädevale asutusele, nagu on täpsustatud
ka eelnõu § 34 lõikes 1. Lõikes 2 on täpsustatud, et sooviavaldus nagu ka lõikes 4 nimetatud
taotlus tuleb esitada PPA-le. Nagu eespool selgitatud, siis menetlusele juurdepääs on
reguleeritud kolme etapina: 1) sooviavaldus, 2) registreerimine ja 3) taotluse esitamine. Lõikes
4 peetakse seega silmas taotluse esitamise teist (registering) ja viimast etappi (lodging).
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 28 lõike 3 kohaselt esitatakse taotlus
rahvusvahelise kaitse saamiseks isiklikult, tehes seda kindlaksmääratud kuupäeval ja kohas
ning kellaajal (kui sellest on teavitatud). Pädevad asutused teavitavad taotlejat kõnealusest
kuupäevast ja kohast. Pädevad asutused võivad taotlejat teavitada kõnealusest kellaajast. Nagu
varem selgitatud, siis on EL-i ühises rahvusvahelise kaitse süsteemis eristatud taotluse
esitamise faasid (sooviavaldus, registreerimine, esitamine), mille lõikes on välismaalasel
mõnevõrra erinevad õigused. Sooviavalduse esitamisele ei saa seada praktilisi tingimusi, kuid
taotluse esitamisele tuleb seada praktilised tingimused. Muu hulgas sama määruse artikli 54
alusel võivad rahvusvahelise kaitse piirimenetluse kohaldamise korral liikmesriigid taotlusi läbi
vaadata muus kohas kui välispiiril kui see, kus avaldatakse soovi rahvusvahelise kaitse taotlus
esitada, viies taotlejad üle konkreetsesse kohta asjaomase liikmesriigi välispiiril või selle
läheduses või mõnes muus nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas, kus on olemas
sobivad rajatised. Liikmesriikidel on õigus otsustada, millistes konkreetsetes kohtades sellised
rajatised luuakse. Liikmesriigid peavad püüdma piirata vajadust taotlejaid sel eesmärgil mujale
üle viia ning peavad seega seadma eesmärgiks luua sellised piisava suutlikkusega rajatised
piiriületuspunktides või välispiiri lõikudes, kus tehakse enamik rahvusvahelise kaitse taotlusi,
võttes arvesse ka välispiiri pikkust ning piiriületuspunktide või transiiditsoonide arvu.
Liikmesriik peab teavitama EK-d konkreetsetest kohtadest, kus piirimenetlusi läbi viiakse.
Seega sätestatakse lõikega 4 PPA õigus ja kohustus määrata olenemata menetluse liigist
kindlaks vajaliku taristuga asukohad, kus rahvusvahelise kaitse taotlusi vastu võetakse.
Lõikega 5 sätestatakse, et juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskohtades või
välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel välismaalastel võib olla
soov esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, tagab PPA nende isikute teavitamise rahvusvahelise
101
kaitse taotluse esitamise võimalustest. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 26
lõike 1 teise lõiguga on sätestatud, et kui pädeva asutuse töötajad kahtlevad, kas käsitada
konkreetset avaldust rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamisena, küsivad nad
isikult sõnaselgelt, kas ta soovib rahvusvahelist kaitset saada. Nimetatud sätte rakendamiseks
kehtestatakse lõikega 5 PPA-le kohustus tagada isikute teavitamine taotluse esitamise
võimalustest. See tähendab, et PPA-l on lõikes 5 nimetatud olukorras kohustus proaktiivselt ja
sõnaselgelt välismaalase käest küsida, kas välismaalane soovib esitada rahvusvahelise kaitse
taotluse. Kui välismaalane vastab jaatavalt, siis tuleb alustada rahvusvahelise kaitse menetlust.
Lõikega 6 sätestatakse, et juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse
taotluse PPA-le teises EL-i liikmesriigis, edastab PPA taotluse selle liikmesriigi pädevale
asutusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Nimetatud sättega reguleeritakse eelkõige
olukordi, mil PPA ametnik on kas EUAA menetlusmeeskonna liikmena või
solidaarsusmehhanismi raames abi vajava liikmesriigi territooriumil tööülesandeid täitmas või
liikmesriikide vahelise kokkuleppe või muu sarnase alusel abistamas. Kui sellises olukorras
teises liikmesriigis töötades esitatakse PPA töötajale sooviavaldus või taotlus rahvusvahelise
kaitse saamiseks, siis ei saa sellist taotlust käsitleda Eestile esitatud taotlusena ning sellest ei
teki Eestile kohustusi taotluste läbivaatamise suhtes. Määruse (EL) 2021/2303 (varjupaigaameti
kohta) artikli 2 kohaselt on EUAA ülesanne muu hulgas anda tulemuslikku operatiiv- ja tehnilist
abi, eriti juhul, kui riikide rahvusvahelise kaitse- ja vastuvõtusüsteemid on sattunud
ebaproportsionaalse surve alla, moodustada ja suunata rahvusvahelise kaitse tugirühmi,
koostada rahvusvahelise kaitse ekspertide reservnimekirja, anda rahvusvahelise kaitse
tugirühmadele vajalikud tehnilised seadmed, suunata eksperte sihtliikmesriikidesse ning
abistada ümberasustamise ja ümberpaigutamisega. Operatiiv- ja tehnilist abi puudutav on
täpsemalt sätestatud sama määruse artiklites 16–28.
Lõikega 7 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb PPA-le esitada isiklikult. Määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 26 lõike 1 kohaselt loetakse rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soov avaldatuks, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik,
sealhulgas saatjata alaealine, väljendab isiklikult artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevale
asutusele soovi saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 28 lõike 3 kohaselt esitatakse taotlus isiklikult ning liikmesriigid võivad
riigisiseses õiguses sätestada, et taotlus loetakse isiklikult esitatuks, kui pädev asutus tuvastab,
et taotleja viibib taotluse registreerimise või esitamise ajal füüsiliselt liikmesriigi territooriumil.
Sama määruse sama artikli lõike 4 kohaselt on sätestatud, et erandina lõikest 3 võivad
liikmesriigid riigisiseses õiguses sätestada taotlejale võimaluse esitada taotlus vormil,
sealhulgas juhul, kui ta ei saa isiklikult kohale ilmuda temast sõltumatute püsivate ja tõsiste
asjaolude tõttu, nagu vangistus või pikaajaline haiglaravi. Taotlus loetakse esitatuks, kui taotleja
esitab lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vormi ja kui pädev asutus teeb kindlaks, et käesolevas
lõikes sätestatud tingimused on täidetud. Sellisel juhul hakatakse taotluse läbivaatamise
tähtaega arvestama kuupäevast, mil pädev asutus vormi kätte sai. Lõikega 7 tehakse valik,
millega tagatakse, et kolmandas riigis või teises liikmesriigis viibiv välismaalane ei saaks
Eestile, sealhulgas Eesti välisesinduses, rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Seetõttu
sätestatakse eelnõu § 28 lõikega 7, et taotlus tuleb PPA-le esitada ainult isiklikult, ning ei
sätestata võimalust, et sooviavalduse või taotluse saaks esitada vahendatult, sealhulgas kaugteel
või vormi alusel. Nimetatud kord kehtib esmakordsete rahvusvahelise kaitse taotluste puhul
ning ei kohaldu juba rahvusvahelise kaitse staatuse ja seetõttu tähtajalise või pikaajalise
elamisloa saanud välismaalaste suhtes, kes esitavad elamisloa pikendamise taotluse, mida on
võimalik teha ka PPA elektroonse keskkonna vahendusel.
§ 35. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
102
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 20 lõike 1, artikli 22 lõike 4, artikli 23
lõike 4, artikli 42 lõike 5 ja artikli 43 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid selleks, et
märkimisväärselt suurendada arusaamist kohaldatavatest menetlustest, võimalikult kiiresti
esitama isikutele, kelle suhtes määrust kohaldatakse, arusaadavas keeles või keeles, millest
arusaamist mõistlikult eeldatakse, kogu asjakohase teabe, eelkõige teabe vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramise kriteeriumide, asjakohaste menetluste ning nende käesolevast määrusest
tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas nõuete täitmata jätmise tagajärgede kohta.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 8 lõike 2, artikli 13 lõike 5, artikli 23 lõike
5 (a), artikli 25 lõike 4, artikli 35 lõike 7 (c), artikli 36 lõigete 3 ja 4, artikli 40 lõike 2, artikli 41
lõike 3 alusel on sätestatud, et taotlejat tuleb asjakohasel viisil kirjalikult ja vajaduse korral
suuliselt teavitada tema õigustest ja kohustustest, tehes seda õigel ajal ja keeles, millest taotleja
aru saab või millest arusaamist võib temalt eeldada. Võttes arvesse asjaolu, et juhul, kui taotleja
näiteks keeldub koostööst riigi ametiasutustega, jättes eelkõige esitamata taotluse
läbivaatamiseks vajalikud andmed või jättes andmata sõrmejäljed või näokujutise, ning taotluse
suhtes tehakse keelduv otsus või tunnistatakse see kaudselt tagasivõetuks, siis on vaja, et
taotlejat on teavitatud nimetatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest.
Sama liikmesriigi kohustus on peegeldatud direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
artikli 5 lõikes 2, artikli 9 lõikes 5, artikli 11 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes ning määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 9 lõikes 5 ning artikli 22 punktis a. Samuti määruse
(EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta) artikli 10 lõikes 5 ja artiklis 15, määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrollide kohta) artikli 11 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 3 ning määruse (EL) 2024/1358
(Eurodac-süsteemi kohta) artikli 42 lõigetes 1 ja 3. Kuna Euroopa ühise rahvusvahelise
kaitsesüsteemi õigusaktidega on kehtestatud liikmesriigile kohustus arvestada taotleja ja kaitse
saaja keeleoskust ning pakkuda teavet välismaalasele arusaadavas keeles, siis on nimetatud
määruste sätete rakendamiseks ja direktiivi ülevõtmiseks vajalik sätestada menetleva asutuse ja
vastuvõttu korraldava asutuse vastav kohustus.
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming
võib menetlust läbiviiva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab
ennast suuliselt arusaadavaks teha. Nimetatud sätte kohaselt vormistatakse
menetlusdokumendid ning tehakse toimingud eesti keeles ning välismaalasega suhtlemisel
kasutatakse tõlki. Sama sätte kohaselt võib menetlustoimingu korraldada taotlejale arusaadavas
keeles ka tõlki kaasamata, kui menetlustoimingut korraldaval ametnikul on piisavalt heal
tasemel taotleja räägitava keele oskus, mis võimaldab taotleja esitatud materjalidest ja taotleja
suulistest ütlustest detailset aru saada, ning menetleja on sellega nõus. Sellisel juhul toimub
suuline suhtlemine välismaalasele ja menetlejale arusaadavas võõrkeeles, kuid
menetlusdokumendid vormistatakse eesti keeles ning vajaduse korral tõlgitakse nende sisu
taotlejale.
Lõike 2 kohaselt korraldab tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise rahvusvahelise kaitse
menetluses PPA. Sättega rakendatakse Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktidega kehtestatud norme, mille kohaselt tuleb tõlkevajaduse korral pakkuda seda
menetlustoimingute kontekstis taotlejale tasuta.
Lõike 3 kohaselt võib taotleja esitatud ütlusi ja dokumente tõlkida PPA infotehnoloogilise
vahendiga. Nimetatud sätte eesmärk on võimaldada kiiresti muutuvate tehnoloogiliste
võimaluste tingimustes kasutada uusi ja innovatiivseid lahendusi, mis aitavad menetlust
kiirendada ja ressursse kokku hoida. Näiteks kaugtõlge, tõlkerobotid jms lahendused.
Infotehnoloogiliste vahendite kasutamise korral tuleb tagada samad standarditele vastavad
kvaliteedi, pädevuse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõuded, mis rahvusvahelise kaitse
103
menetluses tõlgi vahetu kasutamise korral nii suulise kui ka kirjaliku tõlke puhul. Jätkuvalt
tuleb ka tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel arvestada välismaalase menetlusliku eritagatise
vajadusega ja vastuvõtu erivajadusega ning muude taotlejast lähtuvate oluliste aspektidega.
Lõike 4 kohaselt tõlgitakse seaduses nimetatud menetlusdokumendi sisu või haldusakti
resolutiivosa koos vaidlustamisviitega keelde, millest välismaalane aru saab. Tõlkida võib PPA
infotehnoloogilise vahendiga. Nimetatud lõigete alusel on menetlusdokumendi tõlkimine
võõrkeelest eesti keelde ja eesti keelest taotleja räägitavasse keelde võimalik infotehnoloogilise
lahenduse abil, st ilma tõlgita. Täpsustatud on, et tegemist peab olema PPA infotehnoloogilise
vahendiga, näiteks mitte vabavaralise vahendiga, kus ei ole garanteeritud andmekaitse. Selline
täpsustus on vajalik, et tagada teabe konfidentsiaalsus.
§ 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel
Paragrahviga 36 luuakse loetelu PPA ning SKA toimingutest rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisel ja taotleja vastuvõtmisel. Paragrahvi 36 lõike 3 punktidega 7 ja 8 võetakse üle
direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 6 lõiked 3–6.
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse saamist
ja enne sooviavalduse registreerimist järgmised kolm toimingut: 1) annab taotlejale teavet tema
õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses ning kohustuste täitmata jätmise
tagajärgede kohta, 2) teavitab SKA-d vajadusest taotleja majutamiseks ning vajaduse korral
saatjata alaealise esindamiseks ja 3) teavitab saatjata alaealise esindajat alaealisega seotud
asjaoludest.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 kohaselt tuleb registreerimine
teha viivitamata ja hiljemalt viie päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi
avaldamise hetkest arvates. Majutuskeskuse kohene teavitamine uue taotleja majutusele
suunamisest on vajalik selleks, et majutuskeskusel oleks võimalik korraldada inimese
vastuvõtmist, sealhulgas vastavalt konkreetse inimese vajadustest lähtuvalt.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 26 sätestab, et liikmesriigid
peavad alaealisi mõjutada võivaid sätteid rakendades silmas eelkõige lapse parimaid huvisid.
Samuti on liikmesriigil muu hulgas kohustus tagada, et lastel oleks võimalus tegeleda
vabaajategevustega, sealhulgas võimalus tegelda nende eale kohaste mängude ja
huvitegevusega ning tegevusega vabas õhus, samuti vajaduse korral võimalus saada
koolitarbeid. Lisaks tuleb tagada näiteks juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele ning lastega
tegelevad ametiisikud peavad olema selleks sobivad ja vastavalt koolitatud. Seetõttu on vajalik
koheselt teavitada majutuse ja muu vastuvõtu tagamise ettevalmistamiseks ka laste korral.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 27 kohaselt tuleb saatjata alaealistele
määrata esindaja ning lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajutiselt esindajana tegutsema
sobivat isikut teavitatakse viivitamata saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamisest, samuti kõnealust alaealist puudutavatest asjakohastest faktidest. Saatjata alaealist
teavitatakse viivitamata ajutiselt esindajana tegutsema sobiva isiku nimetamisest. Sama
direktiivi artikli 27 lõike 1 alusel peab esindaja eelnevalt alaealisega kohtuma ning võtma
arvesse alaealise enda seisukohti. Seega on nimetatud esindamisega seotud direktiivi normide
ülevõtmiseks vajalik sätestada, et PPA teavitab esimesel võimalusel SKA-d ja vastavat hariliku
viibimiskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust asjaolust, et saatjata alaealine välismaalane
on esitanud rahvusvahelise kaitse sooviavalduse ning talle on vaja leida sobiv majutuskoht ja
määrata sobiv esindaja. Samal eesmärgil on vaja määratud esindajat teavitada konkreetse
lapsega seotud asjaoludest. Näiteks võivad esindaja töö toetamiseks ja lapse parimate huvide
104
arvestamiseks asjakohaseks osutuda andmed lapse vanuse ja soo, keeleoskuse ja tervise,
perekonnaliikmete asukoha ning erivajaduste kohta.
Lõike 2 kohaselt teavitab SKA lapse hariliku viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust
saatjata alaealise esindamise vajadusest ning PPA-d saatjata alaealisele esindaja määramisest.
Lõikega 3 luuakse loetelu PPA toimingutest sooviavalduse registreerimiseks ja taotluse
vastuvõtmiseks. Selle kohaselt PPA registreerib ja võtab vastu rahvusvahelise kaitse taotluse
vastavalt määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatule ning teeb selleks lõikes 3
loetletud toimingud.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 9 lõike 5 kohaselt võivad pädevad asutused –
juhul kui see on taotluse läbivaatamiseks vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud – nõuda taotleja
või tema asjade läbivaatust kooskõlas riigisisese õigusega, ilma et see piiraks õigust teha
julgeolekukaalutlustel tehtavat läbiotsimist. Pädev asutus esitab taotlejale läbiotsimise
põhjused ja lisab need taotleja toimikusse. Taotleja läbiotsimist käesoleva määruse alusel viib
läbi taotlejaga samast soost isik, järgides seejuures täiel määral inimväärikuse ning kehalise ja
vaimse puutumatuse põhimõtteid. Nimetatud artikli rakendamiseks sätestatakse lõike 3
punktiga 1 PPA õigus taotleja ja tema asjade läbivaatamiseks. Nimetatud toiminguid tehes peab
PPA lähtuma määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetest.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 punkti b kohaselt peab PPA
sooviavalduse registreerimisel võtma andmed taotleja isikut tõendava dokumendi kohta.
Täpsemalt, kui see dokument on olemas, siis taotleja isikut tõendava või reisidokumendi liik,
number ja kehtivusaeg ning selle välja andnud riik, samuti taotleja esitatud muud dokumendid,
mida pädev asutus peab asjakohaseks seoses tema isikusamasuse tuvastamise, rahvusvahelise
kaitse menetluse läbiviimise ja vastutava liikmesriigi määramisega. Määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt on taotleja kohustatud pädevale asutusele
andma oma isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi puudumise korral selgitusi. Punkti f
kohaselt annab taotleja võimalikult kiiresti üle enda valduses olevad dokumendid, mis on
taotluse läbivaatamiseks asjakohased. Kui pädevad asutused otsustavad mõne artikli 9 lõike 2
esimese lõigu punktis f osutatud dokumendi enda kätte jätta, tagavad nad, et taotleja saab
viivitamata originaalide koopia. Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 46
kohase üleandmise korral annavad pädevad asutused need dokumendid taotlejale tagasi
üleandmise ajal. Seetõttu sätestatakse lõike 3 punktiga 2, et PPA võtab taotleja asjad ja
dokumendid hoiule.
Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 punktide q, r ja s alusel on
biomeetrilisteks andmeteks sõrmejälgede andmed või näokujutise andmed. Sõrmejälgede
andmed on kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise ja pööramise teel saadud
andmed sõrmejälgede (patentsed jäljed) kohta või latentsed sõrmejäljed ning näokujutise
andmed on digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saab kasutada
automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks. Sama määruse artikli 13 lõige 1 sätestab
liikmesriigile kohustuse võtta biomeetrilisi andmeid artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja
2, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1
osutatud isikutelt artikli 1 lõike 1 punktide a, b, c ja j kohaldamiseks ning nõuavad kõnealustelt
isikutelt oma biomeetriliste andmete andmist ning teavitavad neid sellest kooskõlas
artikliga 42. Muu hulgas tuleb sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise käigus
austada isiku väärikust ja kehalist puutumatust. Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi
kohta) artikli 15 lõike 1 kohaselt võtab iga liikmesriik vähemalt kuueaastastelt rahvusvahelise
kaitse taotlejatelt biomeetrilised andmed ning edastab need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72
tunni jooksul pärast biomeetriliste andmete võtmist koos sama määruse artikli 17 lõikes 1
osutatud andmetega Eurodac-süsteemi vastavalt sama määruse artikli 3 lõikele 2.
105
Nimetatud sätete rakendamiseks sätestatakse lõike 3 punktiga 3, et PPA hõivab taotleja
biomeetrilised andmed ning edastab need andmed Eurodac-süsteemi.
Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 14 alusel võtavad alaealistelt alates
kuuendast eluaastast biomeetrilisi andmeid ametnikud, kes on saanud väljaõppe spetsiaalselt
alaealistelt biomeetriliste andmete võtmiseks lapsesõbralikul ja lapse vajadusi arvestaval viisil
ning võttes täielikult arvesse lapse huvisid ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud
kaitsemeetmeid. Võimaluse korral peab alaealisega kogu tema biomeetriliste andmete võtmise
ajal olema kaasas täiskasvanud pereliige. Saatjata alaealisega peab kogu tema biomeetriliste
andmete võtmise ajal olema kaasas esindaja või kui esindajat ei ole määratud, siis isik, kes on
saanud väljaõppe lapse huvide ja üldise heaolu kaitsmiseks. Alaealiste vastu ei tohi kasutada
mingit jõudu. Sama määruse artikli 15 kohaselt võtab iga liikmesriik kõikidelt vähemalt
kuueaastastelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt biomeetrilised andmed. Sama määruse
artikli 14 lõike 1 teise lõigu kohaselt seatakse esikohale lapse huvid. Kui ei ole kindel, kas laps
on alla kuueaastane või mitte ja kui puuduvad tõendid lapse vanuse kohta, käsitavad
liikmesriikide pädevad asutused seda last alla kuue aasta vanusena.
Lõike 3 punktiga 4 sätestatakse, et PPA võtab DNA-proovid, kui teisiti ei ole võimalik isiku
põlvnemist tuvastada. Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) põhjenduspunkti 54 ja
artikli 19 lõike 1 punkti s alusel peaksid tõendamisnormid võimaldama kiiremat perekonna
taasühinemist kui määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt. Seepärast on vaja täpsustada, et
vormikohased tõendid, nagu algsed dokumentaalsed tõendid ja DNA-proovid, ei peaks olema
vajalikud juhtudel, kui kaudsed tõendid on sidusad, kontrollitavad ja piisavalt üksikasjalikud,
et teha kindlaks vastutus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Liikmesriikide
ametiasutused peaksid suhte õiglaseks hindamiseks arvesse võtma kogu olemasolevat teavet,
sealhulgas fotosid, tõendeid suhtlemise kohta ja tunnistajate ütlusi. Selleks et hõlbustada
võimalike pereliikmeid hõlmavate juhtumite varajast tuvastamist, peaks taotleja saama
varjupaigaameti koostatud vormi. Võimaluse korral peaks taotleja täitma vormi enne isiklikku
vestlust. Võttes arvesse perekondlike sidemete tähtsust vastutuskriteeriumide hierarhias, tuleks
pereliikmetega seotud juhtumid seada prioriteediks. Isiku põlvnemise tuvastamine võib osutuda
vajalikuks eelkõige laste õiguste ja parimate huvide kaitsmise eesmärgil. Näiteks saatjata laste
perekonnaliikmete otsimise ja perekonna taasühinemise protsessi raames ning eelkõige juhul,
kui ühelgi muul moel ei ole võimalik peresidemeid tuvastada ja on põhjendatud alust arvata, et
ennast perekonnaliikmetena esitlevad täiskasvanud ei pruugi olla lapse sugulased ega pruugi
käituda lapse parimates huvides.
Lõike 3 punktiga 5 sätestatakse, et PPA korraldab tervisekontrolli läbiviimise, kui see on
rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik. Rahvatervishoiu seaduse § 3 kohaselt on tervis
inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning rahvastiku tervis on kindla
territooriumi elanike või eri rahvastikurühmade tervise seisund. Direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikkel 15 sätestab, et liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel
nõuda taotlejatelt tervisekontrolli läbimist. Sama direktiivi põhjenduspunkt 46 selgitab, et
taotlejatele tuleb tagada vajalikud tervishoiuteenuseid, mida osutavad kas üldarstid või vajaduse
korral eriarstid, ning tervishoiuteenused peaksid olema piisava kvaliteediga ja hõlmama
vähemalt vältimatut abi ning haiguste, sealhulgas raskete vaimsete häirete põhiravi ning
seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid, mis on vältimatult vajalikud raske füüsilise
seisundi parandamiseks. Selleks et arvestada rahvatervise probleeme haiguste ennetamisel ja
kaitsta taotlejate tervist, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus hõlmama ka
ennetavaid tegevusi, näiteks vaktsineerimine. Liikmesriikidel on võimalik rahvatervisega
seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid tervisekontrolli. Samas tuleb arvestada, et
tervisekontrolli tulemused ei tohi mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist, mis tuleks
106
kooskõlas määrusega (EL) 2024/1348 alati teha objektiivselt, erapooletult ning iga isiku kohta
eraldi.
Lõike 3 punktiga 6 sätestatakse PPA kohustus korraldada taotleja vastuvõtu erivajaduse ja
menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine nii, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2024/1346
artikli 24 tähenduses ja määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklites 20–23.
Lõike 3 punktiga 7 sätestatakse PPA kohustus korraldada taotlejale meditsiiniline läbivaatus,
kui see on PPA hinnangul taotluse läbivaatamiseks vajalik. Punkt 7 ei ole seotud punktis 5
kajastatud tervisekontrolliga rahvatervise eesmärkidel, vaid määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 24 rakendamisega, mis sätestab võimaluse viia läbi taotleja
meditsiiniline läbivaatus. Eeskätt tuleks PPA-l korraldada meditsiiniline läbivaatus juhul, kui
PPA-le on selge, et taotlejat on varem väärkoheldud. Oluline on, et taotleja peab olema
meditsiinilise läbivaatusega nõus. Samuti on oluline, et tegu ei ole taotleja erivajaduse
hindamisega, mida tuleb teha kõikide taotlejate puhul.
Lõike 3 punkti 8 kohaselt annab PPA taotlejale tema taotluse registreerimist tõendava
dokumendi. See ei ole isikut tõendav dokument, vaid väljatrükk andmekogust. Säte on vajalik
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 29 lõike 1 rakendamiseks. Taotlus tuleb
registreerida kohe pärast taotluse esitamise soovi avaldamist. Selles etapis peab taotluse
registreerimise eest vastutav asutus, st PPA, registreerima taotluse koos taotleja isikuandmetega
ning teavitama taotlejat sellest, millised on tema õigused ja kohustused. Samuti tuleb teavitada
nende kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Lisaks tuleb taotlejale anda dokument, mis
tõendab taotluse esitamise soovi avaldamist ja selle taotluse registreerimist. Taotluse
registreerimise hetkest algab taotluse esitamise tähtaja arvestus.
Lõike 3 punkti 9 kohaselt annab PPA taotlejale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
hiljemalt kümme päeva pärast tema taotluse vastuvõtmist. Säte on vajalik määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 29 lõike 4 rakendamiseks. Taotluse esitamine on toiming,
millega rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine ametlikustatakse. Taotlejale
tuleb anda vajalik teave selle kohta, kuidas ja kus ta oma taotluse esitada saab, ning samuti tuleb
talle anda taotluse esitamiseks tegelik võimalus. Selles etapis peab ta esitama võimalikult
kiiresti kõik tema valduses olevad andmed ja dokumendid, mis on vajalikud taotluse
põhjendamiseks ja täitmiseks, kui samas määruses ei ole ette nähtud teisiti. Haldusmenetluse
tähtaega arvestatakse taotluse esitamise hetkest. Veidi pärast taotluse esitamist tuleks taotlejale
anda dokument, mis sisaldab tema taotlejastaatust.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui taotleja suhtes viiakse läbi taustakontrolli määruses
2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) sätestatud korras, tehakse sama paragrahvi lõigetes 1–
3 sätestatud toimingud pärast taustakontrolli lõppu. Kui taustakontrolli läbiviimisel või muul
eelnõus sätestatud juhul on ülalnimetatud toimingud juba tehtud, siis ei tehta neid uuesti, kui
see ei ole põhjendatud. Määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrollide kohta) artiklite 7, 8 ja 18
kohaselt tuleb kolmanda riigi kodanik pärast taustakontrolli lõpetamist suunata kas
rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks pädevatesse asutustesse või kohaldada
direktiivi 2008/115/EÜ kohaseid menetlusi. Kuna Eestis on mõlema menetluse eest vastutav
pädev asutus PPA, siis peale taustakontrolli suunatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad
pädevasse PPA üksusesse. Taustakontrolli käigus saadud asjakohane teave tuleb edastada
nimetatud üksusele, et toetada iga üksikjuhtumi edasist hindamist, austades täielikult
põhiõigusi. Vajaduse korral tuleb kontrolle järgneva menetluse käigus jätkata. Direktiiviga
2008/115/EÜ kehtestatud korda tuleks hakata kohaldama alles pärast taustakontrolli lõppu.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätteid rahvusvahelise kaitse taotluste
registreerimise kohta tuleb kohaldada alles pärast taustakontrolli lõppu. See ei tohiks mõjutada
107
asjaolu, et isikuid, kes avaldavad soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks kinnipidamise hetkel,
piiripunktis tehtava piirikontrolli käigus või taustakontrolli ajal, tuleks pidada rahvusvahelise
kaitse taotlejateks, kelle suhtes tuleks kohaldada määrust (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ja
direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta). Taustakontroll välispiiril tuleks lõpule viia
võimalikult kiiresti ning see ei tohi kesta kauem kui seitse päeva. Taustakontroll liikmesriigi
territooriumil tuleks lõpule viia võimalikult kiiresti ning see ei tohi kesta kauem kui kolm päeva.
Teave tuleb taustakontrolli kokkuvõttes esitada nii, et seda saab järgneva rahvusvahelise kaitse
või tagasisaatmismenetluse käigus halduslikult ja kohtulikult läbi vaadata. Määruse
2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) artikli 18 lõike 5 kohaselt lõpeb taustakontroll siis, kui
inimene suunatakse asjakohasesse rahvusvahelise kaitse menetlusse või tagasisaatmise
menetlusse. Sama põhimõtet kajastab ka määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), mille
kohaselt on kehtestatud sisenemiseelne etapp, mis koosneb taustakontrollist ning
rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmismenetlusest piiril. Nimetatud määruse artikli 26 lõike 2
kohaselt võib liikmesriik otsustada, et rahvusvahelise kaitse soovi avaldamisest teavitatakse
majutuskeskust peale taustakontrolli lõppu. Sama määruse artikli 17 lõike 1 kohaselt võib
registreerimisel kasutada andmeid, mis koguti taustakontrolli ajal, ning sellisel juhul ei tule neid
taotlejal uuesti esitada. Ülaltoodu alusel on otstarbekas sätestada, et PPA teeb vajalikud
toimingud pärast seda, kui taustakontroll on lõppenud, ning ei korda toiminguid ega küsi uuesti
neid andmeid, mida taotleja on taustakontrolli ajal juba esitanud või mis juba on kogutud.
Samuti ei korrata toiminguid juhul, kui need on tehtud vahetult muul seaduses sätestatud alusel,
näiteks kui välismaalase suhtes on tehtud VSS-is sätestatud toiminguid (ja sellega seonduvalt
isiku ja asjade läbivaatust) ning välismaalane esitab vahetult pärast toimingute läbiviimist
rahvusvahelise kaitse taotluse.
Lõikega 5 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja dokumentide, sealhulgas isikut
tõendava dokumendi hoiule võtmisel, annab PPA taotlejale hoiule võetud dokumendi koopia
koos märkega dokumendi hoiule võtmise kohta. Dokumendi hoiule võtmist ei ole vajalik
protokollida. Sellega tagatakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 9 lõike 2
viimase lõigu rakendamine, mille kohaselt annavad pädevad asutused taotleja dokumendi enda
kätte jätmise korral taotlejale viivitamata originaalide koopia. Seetõttu on vajalik sätestada
vastav ülesanne PPA-le, kes on pädeva asutuse rollis.
Lõikega 6 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ümberasustamise või
ümberpaigutamise raames vastuvõetav välismaalane kinnitab taotluse esitamisel, et talle on
antud teave tema õiguste ja kohustuste kohta. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktides on läbivalt ning detailselt sätestatud taotlejale teabe jagamisega seonduvat. Seda
on muu hulgas kajastatud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklites 4, 8, 12, 14, 15,
23, 25, 28, 30, 33, 38, 42 ja 66; määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklis 22;
määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artiklis 11; määruse (EL) 2024/1350
(ümberasustamise kohta) artiklis 9; määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta)
artiklites 13 ja 42; määruse (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta) artiklites 10 ja 15; määruse
(EL) 2024/1349 (tagasisaatmise piirimenetluse kohta) artiklis 8 ning määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) artiklites 18, 19, 20, 25, 46, 51 ja 67.
Eelkõige määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 8 lõike 2 viimase lõigu kohaselt
antakse taotlejale võimalus kinnitada, et ta on teabe kätte saanud. Selline kinnitus
dokumenteeritakse taotleja toimikus. Kui taotleja keeldub kinnitamast, et ta on teabe kätte
saanud, tehakse tema toimikusse selle kohta märge. Selline märge on muu hulgas eriti oluline
määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 18 lõike 1 kontekstis, millega sätestatakse
kohustuste täitmata jätmise tagajärjed vastutava liikmesriigi määramise ja vastuvõtutingimuste
piiramise valdkonnas.
108
Lõikega 7 sätestatakse, et Eestisse ümberasustamise või rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisega seonduvad menetlustoiminguid võib teha selles riigis, kus välismaalane
menetlemise ajal viibib. Määrusega (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) kehtestatakse
ühine menetlus koos ühiste vastuvõtmise tingimuste ja vastuvõtmisest keeldumise põhjustega,
samuti ühised põhimõtted, millest tuleb lähtuda vastu võetud isikutele staatuse määramisel.
Vastuvõtmismenetlus koosneb järgmistest etappidest: asjakohasel juhul suunamine, isiku
tuvastamine, registreerimine, hindamine ja vastuvõtmise kohta otsuse tegemine;
ümberasustamise korral rahvusvahelise kaitse andmise otsuse või humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise korral otsuse tegemine rahvusvahelise kaitse või riigisisese õiguse alusel
humanitaarsetel põhjustel staatuse andmise kohta. Vastuvõtmismenetlus tuleks läbi viia nii
kiiresti kui võimalik, tagades samal ajal, et liikmesriikidel on piisavalt aega iga juhtumi
asjakohaseks läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid tegema kõik selle tagamiseks, et
kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle vastuvõtmise kohta on tehtud positiivne
otsus, siseneb nende territooriumile hiljemalt 12 kuu möödumisel sellise otsuse tegemise
kuupäevast. Määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) artikli 9 kohaselt otsustab liidu
ümberasustamise kavas osalev liikmesriik UNHCR-i saadetud teabe põhjal, kas välismaalane
kuulub kava kohaldamisalasse, ning registreerib inimeste kohta, kelle suhtes
vastuvõtmismenetlust tehakse, vajaliku teabe. Sama artikli lõike 6 kohaselt hindavad
liikmesriigid, kas kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle puhul nad
vastuvõtmismenetluse läbi viivad, täidavad artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise tingimusi ja kas
nende suhtes ei kehti artiklis 6 sätestatud keeldumise põhjused. Liikmesriigid viivad kõnealuse
hindamise läbi eelkõige dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes asjakohasel juhul
UNHCR-i teabele kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute pagulaseks
kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides. Seetõttu on
vajalik sätestada, et ümberasustamise menetluse toiminguid, mille käigus hinnatakse
vastuvõtmise tingimuste täitmist ja keeldumise põhjuseid, võivad Eesti ametnikud teha ka
riigis, kus ümberasustamise kava kohaldamisalasse kuuluvad inimesed viibivad.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklite 67 ja 68 alusel on kehtestatud
ümberpaigutamisele eelnev ja järgnev menetlus. Artikli 67 lõike 2 kohaselt tagab toetatav
liikmesriik, et ümberasustatava suhtes ei ole põhjendatud alust arvata, et asjaomane isik kujutab
ohtu sisejulgeolekule. Juhul kui selline oht on tuvastatud, siis ümberasustamise menetlust selle
inimese suhtes ei kohaldata või lõpetatakse juba alustatud menetlus. Lõike 2 kohaselt teeb
ümberpaigutatavad kindlaks toetatav liikmesriik ning võtab arvesse oluliste, näiteks
perekondlikel või kultuurilistel asjaoludel põhinevate sidemete olemasolu asjaomase isiku ja
ümberpaigutamise sihtliikmesriigi vahel, kuid see ei tähenda välismaalasele ümberpaigutamise
sihtliikmesriigi valimise õigust. Lõike 4 kohaselt – kui tegemist on rahvusvahelise kaitse
saajaga – paigutatakse välismaalane ümber alles pärast seda, kui ta on ümberpaigutamisega
kirjalikult nõustunud. Lõike 7 kohaselt esitab toetatav liikmesriik ümberpaigutamise
sihtliikmesriigile võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe ja dokumendid asjaomase isiku
kohta, kasutades selleks tüüpvormi, sealhulgas selleks, et võimaldada ümberpaigutamise
sihtliikmesriigi ametiasutustel kontrollida, kas on alust arvata, et asjaomane isik kujutab ohtu
sisejulgeolekule. Lõike 8 kohaselt vaatab ümberpaigutamise sihtliikmesriik toetatava
liikmesriigi lõike 7 kohaselt edastatud teabe läbi ning kontrollib, et puuduks põhjendatud alus
arvata, et asjaomane isik kujutab ohtu sisejulgeolekule. Ümberpaigutamise sihtliikmesriik võib
otsustada kontrollida seda teavet asjaomase isikuga peetava isikliku vestluse käigus.
Asjaomast isikut teavitatakse igakülgselt sellise vestluse laadist ja eesmärgist. Isikliku vestluse
toimumise suhtes kohaldatakse lõikes 9 sätestatud tähtaegu. Nimetatud tähtajaks on üks nädal
ning põhjendatud erandjuhtudel – kui on võimalik tõendada, et teabe läbivaatamine on eriti
keeruline või et samal perioodil on vaja kontrollida suurt hulka juhtumeid – võib
ümberpaigutamise sihtliikmesriik vastata esimeses ja teises lõigus nimetatud ühenädalasest
tähtajast hiljem, kuid igal juhul kahe nädala jooksul. Sellises olukorras teatab
109
ümberpaigutamise sihtliikmesriik toetatavale liikmesriigile algse ühenädalase tähtaja jooksul,
et ta otsustas vastamise edasi lükata. Kui ei vastata esimeses ja teises lõigus nimetatud
ühenädalase või kolmandas lõigus nimetatud kahenädalase tähtaja jooksul, loetakse teabe
kättesaamine kinnitatuks ja sellega kaasneb kohustus asjaomane isik ümber paigutada,
sealhulgas kohustus võtta vajalikud meetmed tema saabumiseks. Selleks et rakendada
nimetatud julgeolekuohu täiendavat kontrollimist isikliku vestluse kaudu ümberpaigutamise
menetluses oleva välismaalase suhtes toetatavas riigis, on vajalik sätestada, et sellist
rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud menetlustoimingut võivad Eesti vastava valdkonna,
st KAPO ametnikud teha toetatavas riigis, kus see inimene viibib.
Lõikega 8 sätestatakse, et PPA võib rahvusvahelise kaitse menetluses ja ümberpaigutamise
korral juhinduda teise EL-i liikmesriigi tehtud menetlustoimingutest. Ümberpaigutamine on
taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast liikmesriigist toetavasse
liikmesriiki solidaarsusmehhanismi raames. Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
artikli 56 lõike 2 alusel koosneb iga-aastane solidaarsusreserv järgmist liiki
solidaarsusmeetmetest, mida loetakse võrdväärseks: ümberpaigutamine, rahaline toetus ja
alternatiivsed meetmed. Ümberpaigutamist rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes
ja juhul, kui toetav ja toetatav liikmesriik on selles kahepoolselt kokku leppinud, siis selliste
rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, kellele on antud rahvusvaheline kaitse vähem kui kolm
aastat enne seda, kui võeti vastu artiklis 57 osutatud nõukogu rakendusakt. Määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 67 lõigete 7, 13 ja 14 alusel edastab ümberpaigutamist
korraldav riik kaitse saaja kohta kogu artikli 51 lõikes 2 sätestatud teabe ning teabe, mis on
kaitse saaja taotluse alus ning kaitse saajat puudutavate otsuste alus. Samuti edastab toetatav
liikmesriik ümberpaigutamise sihtliikmesriigile võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe ja
dokumendid kaitse taotleja kohta, kasutades selleks tüüpvormi, sealhulgas selleks, et
võimaldada ümberpaigutamise sihtliikmesriigi ametiasutustel kontrollida, kas on alust arvata,
et asjaomane isik kujutab ohtu sisejulgeolekule. EK kehtestab rakendusaktidega ühetaolised
meetodid ümberpaigutamise eesmärgil esitatavate dokumentide ja teabe koostamiseks ning
esitamiseks. Sama määruse artikli 68 lõike 4 kohaselt annab ümberpaigutamise sihtliikmesriik
toetatava liikmesriigi antud staatust järgides rahvusvahelise kaitse staatuse automaatselt, kui
rahvusvahelise kaitse saaja on ümber paigutatud.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklite 38, 43, 51, 52 ja 55 kohaldamiseks on
samuti vajalik arvestada teises liikmesriigis tehtud rahvusvahelise kaitse
menetlustoimingutega. Seega on nimetatud normide kohaldamise puhuks vajalik sätestada, et
PPA-l on õigus juhinduda teiste EL-i liikmesriikide tehtud rahvusvahelise kaitse
menetlustoimingutest ja otsustest.
Lõikega 9 sätestatakse, et süüteomenetluses kogutud andmeid võib kasutada rahvusvahelise
kaitse menetluses. Tegemist on kehtiva sõnastuse säilitamisega muutmata kujul.
Rahvusvahelise kaitse menetluses võib olla vajalik kasutada varem teiste menetluste raames
kogutud andmeid, näiteks kui tegemist on sur place pagulastega ning inimene on Eestisse
seaduslikult saabunud ja siin elanud juba mõnda aega. Praktikas on juhtumeid, kui
rahvusvahelise kaitse taotluse esitab kolmanda riigi kodanik, kellele on mõistetud
lisakaristusena riigist väljasaatmine, või välismaalane, kelle elamisluba on tunnistatud
kehtetuks avaliku korra ja julgeolekuohu kaalutlustel. Seetõttu on vajalik täpsustada, et PPA
võib rahvusvahelise kaitse menetluses kasutada ka süüteomenetluses kogutud andmeid.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 kohaselt võivad taotluse
registreerimiseks vajalikud andmed pärineda määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta)
artiklis 17 osutatud taustakontrolli vormilt. Nimetatud vormil kajastuvad ka andmed
ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjuse kohta, teave reisiteekonna kohta, sealhulgas
110
lähtekoht, eelmised elukohad, läbitud kolmandad riigid ja kolmandad riigid, kus võib olla
rahvusvahelist kaitset taotletud või saadud, ning kavandatud sihtkoht liidus ja muu asjakohane
teave, sealhulgas seonduv teave inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise või
inimkaubanduse kahtluse korral.
Lõikega 10 sätestatakse, et kui menetlustoimingu protokollimine on nõutav või kui PPA peab
seda vajalikuks, võib menetlustoimingu protokollida elektroonselt. Välismaalasele võib
protokolli tutvustada PPA infotehnoloogilise vahendiga ja ta kinnitab protokolliga tutvumist
elektroonilise märkega. Juhul kui taotleja seda soovib, siis annab PPA menetlustoimingu
protokolli taotlejale ka paberil. Selline protokolli koostamine ja sellega tutvumise elektroonse
kinnituse andmise täpsustus on vajalik, et menetlusi tõhustada, arendada menetlusökonoomikat
ning suunata menetlustoimingud võimalikult suurel määral elektroonseks ja paberivabaks ning
hoida sellega kokku riigi ressursse, vähendamata menetluslikke garantiisid inimesele. Praktikas
kasutatakse infotehnoloogilise vahendina tahvelarvutit ja allkirjapatja. Kavandatav
regulatsioon on tehnoloogianeutraalne, et arvestada tulevikus lisanduvaid tehnilisi võimalusi.
§ 37. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA annab taotlejale kümne päeva jooksul arvates rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamisest rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab, et
välismaalane taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset.
Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistust saab välismaalane Eestis kasutada isikut tõendava
dokumendina, kuigi seda ei anta välja ITDS-i alusel. Vastavalt ITDS §-le 4 võib välismaalane
oma isikut tõendada muu seaduse alusel antud kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud
kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 29 lõike 1 kohaselt annavad selle liikmesriigi
pädevad asutused, kus rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldatakse, taotlejale
registreerimisel nimelise dokumendi, mis tõendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
soovi on avaldatud ja taotlus on registreeritud. See dokument kehtib kuni lõikes 4 osutatud
dokumendi väljastamiseni. Nimetatud dokumenti ei pea väljastama ainult siis, kui lõikes 4
osutatud dokument on võimalik väljastada registreerimise ajal.
PPA täidab ka praegu kirjeldatud dokumendi väljastamise ülesannet riikliku rahvusvahelise
kaitse andmise registri (edaspidi RAKS) väljatrüki kaudu. Kohe kui rahvusvahelise kaitse
sooviavaldaja kohta on andmekogus RAKS määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
sätestatud kohustuslikud minimaalsed andmed registreeritud, väljastab PPA taotlejale
rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimist tõendava teatise, millel on taotleja nimi, taotluse
registreerimise number, taotluse registreerimise kuupäev, taotluse registreerinud ametniku nimi
ning eeldatav menetluse kestus, milleks on kuni kuus kuud.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 29 lõike 4 alusel tuleb taotlejale võimalikult
kiiresti (taotluse peab esitama vähemalt 21 päeva jooksul taotluse registreerimisest arvates)
peale taotluse vastu võtmist väljastada dokument, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
a) taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu ja kodakondsus või asjakohasel juhul märge
kodakondsusetuse kohta, taotleja näokujutis ja taotleja allkiri; b) väljastav asutus, väljastamise
kuupäev ja koht ning dokumendi kehtivusaeg; c) isiku staatus taotlejana; d) kinnitus, et taotlejal
on õigus liikmesriigi territooriumile jääda taotluse läbivaatamise eesmärgil, ja märge selle
kohta, kas taotlejal on õigus vabalt liikuda kogu liikmesriigi territooriumil või selle osas;
e) märkus selle kohta, et dokument ei ole reisidokument ja et taotlejal ei ole lubatud reisida ilma
loata teistesse liikmesriikidesse.
111
Nimetatud normide rakendamiseks sätestataksegi eelnõu § 36 lõike 3 punktiga 9 PPA kohustus
väljastada taotlejale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus hiljemalt kümne päeva jooksul
taotluse vastu võtmisest arvates. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse plangi tootmine ja
selle isikustamine tagatakse Eesti Vabariigi ja dokumenditootja vahel sõlmitud lepinguga
kaardivormis dokumentide väljaandmiseks. Kümnepäevane tähtaeg rahvusvahelise kaitse
taotleja tunnistuse väljaandmisel on vajalik, et dokumenditootja jõuaks selle isikustada ja üle
anda PPA-le, kes jõuaks korraldada selle transportimise taotleja valitud väljastuskohta.
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus antakse välja kehtivusajaga
kuni üks aasta. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 29 lõike 6 kohaselt kehtib
sama määruse sama artikli lõikes 4 osutatud dokument kuni 12 kuud või kuni taotleja antakse
üle teisele liikmesriigile kooskõlas määrusega (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta). Kui
dokumendi on väljastanud vastutav liikmesriik, pikendatakse selle kehtivust nii, et see hõlmaks
ajavahemikku, mille jooksul taotlejal on õigus jääda selle liikmesriigi territooriumile.
Dokumendi kehtivusaeg ei anna õigust jääda riiki, kui selle õiguse kasutamine on lõpetatud või
peatatud kooskõlas sama määrusega. Samuti on rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
kehtivusaja määramisel arvestatud, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus võib kesta kuni
kuus kuud ning erandlikel juhtudel kuni 21 kuud. Et tunnistuse väljaandmisega seotud
töökoormust optimeerida, kehtestatakse määrusest tulenevalt tunnistuse maksimaalseks
kehtivusajaks üks aasta.
Lõikega 3 sätestatakse et PPA tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks
1) rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemise korral; 2) kui dokument või selles sisalduv kanne
või andmed on ebaõiged; 3) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles
sisalduv kanne loetamatuks; 4) dokumendi kasutaja surma korral; 5) dokumendi kaotsimineku
või hävimise korral. Kuna rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus väljastatakse kehtivusajaga
kuni üks aasta ja lisaks menetluse lõppemisele rahvusvahelise kaitse andmise otsusega enne
selle perioodi lõppemist, võivad selle jooksul ette tulla mitmed erinevad elulised olukorrad.
Näiteks kui taotleja vahetab elukohta või taotleja nimi abiellumise tõttu muutub, siis tuleb talle
anda uus tunnistus ning eelmine dokument tuleb kuritarvitamise vältimiseks tunnistada
kehtetuks.
Lõikega 4 sätestatakse, et juhul kui PPA tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
kehtetuks, siis võtab PPA selle kehtetuks tunnistatud tunnistuse võimaluse korral välismaalaselt
ära. Kehtetu tunnistuse välismaalaselt äravõtmise eesmärk on samuti vältida süsteemi
kuritarvitamist.
Lõikega 5 sätestatakse volitusnorm rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vormi ja sellele
kantavate andmete loetelu kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Vastutav ministeerium on Siseministeerium.
§ 38. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine ja otsus rahvusvahelise kaitse
taotluse kohta
Lõike 1 kohaselt vaatab PPA läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, mille läbivaatamise eest on
vastutavaks riigiks määratud Eesti vastavalt määrusele (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta).
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi aluseks on rahvusvahelise kaitse menetlusi, liidu
tasandil toimuvat otsuste ja hinnangute tunnustamist, solidaarsusmehhanismi, rändekriiside
haldamist, ümberasustamist ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem,
mille abil tuleb määrata kindlaks üks rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav
liikmesriik. Seega vaatab PPA läbi kõik sooviavaldused rahvusvahelise kaitse saamiseks, mis
112
on esitatud Eestis või mõnes teises liikmesriigis ning mille suhtes on määruse (EL) 2024/1351
(rändehalduse kohta) kriteeriumite alusel ja korras PPA otsustanud, et taotluse läbivaatamise
eest vastutab Eesti. PPA vaatab sellise rahvusvahelise kaitse taotluse läbi ja teeb selle suhtes
otsuse määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) alusel ning määruses (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) sätestatud korras. Sättega tagatakse õigusselgus, mille kohaselt on lisaks
välismaalase sooviavalduse registreerimise ja taotluse vastu võtmise ülesandele PPA kohustus
esitatud taotlused läbi vaadata ning nende kohta otsused langetada. Taotluste läbivaatamise kord
ja otsuste alused on sätestatud EL-i rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides. EL-i toimimise
lepingu artikli 78 lõike 2 kohaselt on vajalik ühetaoline rahvusvahelise kaitseseisund ja hästi
toimiv Euroopa ühine rahvusvahelise kaitse süsteem. Lisaks tuleb täpsustada ja ühtlustada
rahvusvahelise kaitse saajatele antavaid õigusi. Seetõttu on vajalik määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) alusel tagada ühelt poolt EL-i ühiste kriteeriumite kohaldamine nende
inimeste tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et
rahvusvahelise kaitse saajatel on kõigis liikmesriikides ühised õigused. Rahvusvahelise kaitse
seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide ühtlustamine peaks täiendavalt kaasa aitama
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teisese rände piiramisele. Määrusega (EL) 2024/1350
sätestatud alusel ja korras kohaldatakse ümberasustamist.
PPA annab rahvusvahelise kaitse nendele kolmanda riigi kodanikele ja kodakondsuseta
isikutele, kes kuuluvad määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) kohaldamisalasse ja
kvalifitseeruvad rahvusvahelisele kaitsele. Üks keskseid kvalifikatsiooni kriteeriume on
endiselt vastamine 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 punkti A kohasele
pagulasseisundile, mis on põhjusliku seose olemasolu tagakiusamise põhjuste, st rassi, usu või
uskumuste, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise, ning
tagakiusamise või selle eest kaitse puudumise vahel. PPA ei anna rahvusvahelist kaitset nendele
kolmanda riigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kes ei kuulu eespool nimetatud määruse
kohaldamisalasse ega kvalifitseeru kaitse saajaks, sealhulgas juhul, kui on põhjendatud alus
arvata, et taotleja on toime pannud mittepoliitilise kuriteo või teo, mis on vastuolus ÜRO
põhikirja artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. Eestis ei kohaldata riiklikke
humanitaarseid kaitse seisundeid.
Lõike 2 kohaselt võib PPA korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemisel
täiendavalt otsustada, et korduv taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks
või täideviimise takistamiseks. Säte on õigusselguse eesmärgil vajalik, sest määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 68 lõige 5 lubab teha erandeid riiki jäämise õigusest juhul,
kui taotlus on sellistel eesmärkidel esitatud, küll aga tuleb see eesmärk PPA otsusega tuvastada.
Korduva taotluse käsitlemise alus ja kord on sätestatud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 3 lõikega 19, artikli 10 lõikega 4, artikli 13 lõike 11 punktiga d, artikli 16 lõike 3
punktidega a ja b, artikli 27 lõikega 6, artikli 34 lõikega 4 ja lõike 5 punktiga d, artikli 34
lõikega 2, artikli 42 lõike 1 punktiga g ja lõike 3 punktiga c, artikliga 55 ning artikliga 56.
Kui taotleja ei täida teatavaid määrusest (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), määrusest
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) või direktiivist 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
tulenevaid kohustusi, tuleb taotluse läbivaatamine lõpetada ja selle suhtes tuleb põhimõtteliselt
teha keelduv otsus või tunnistada taotlus kaudselt tagasi võetuks, ning sama taotleja iga uut,
pärast mistahes liikmesriigis otsuse tegemist esitatud taotlust tuleb käsitada korduva taotlusena.
Kui välismaalane esitas korduva taotluse teises liikmesriigis ja see antakse vastutavale
liikmesriigile üle, siis ei ole vastutav liikmesriik kohustatud teises liikmesriigis esitatud taotlust
läbi vaatama.
113
Kui korduv taotlus esitatakse enne, kui varasema kohta tehtud otsus muutub lõplikuks, tuleb
seda käsitada täiendava selgitusena ja see tuleb läbi vaadata kas käimasoleva haldus- või
edasikaebemenetluse raames. Kui taotleja avaldab korduvalt taotluse esitamise soovi pärast
lõplikku otsust, aga ei esita võrreldes eelmise taotlusega uusi andmeid, mis olulisel määral
suurendaksid kaitse saamise tõenäosust, ei vaadata taotlust uuesti läbi. Sellisel juhul tuleb
korduva taotluse suhtes teha pärast esmast läbivaatamist mittelubatavuse tõttu keelduv otsus.
Seega on korduva taotluse korral tegemist kaheastmelise hinnanguga. Esmalt hindab PPA, kas
esitatud on uusi andmeid. Kui neid ei ole, siis tuleb taotlus lugeda mittelubatavaks. Kui uued
andmed on esitatud, siis hindab PPA, kas uued andmed on sedavõrd kaalukad, mis suurendavad
kaitse saamise tõenäosust. Kui see nii on, siis võetakse taotlus menetlusse ja algatatakse uus
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Kui aga uued asjaolud ei ole piisvalt kaalukad, siis teeb
PPA mittelubatavuse tõttu keelduva otsuse, mis tähendab, et taotlus jäetakse läbi vaatamata.
Juhul kui ülalkirjeldatud korduv taotlus esitatakse viimasel hetkel üksnes selleks, et oma
väljasaatmist edasi lükata või nurjata, ei tohi sellise taotluse esitajal lubada taotluse
mittelubatavaks tunnistamise kohta otsuse lõpliku vormistamiseni riiki jääda, kui menetlevale
ametiasutusele on kohe selge, et uusi andmeid ei ole esitatud ja puudub tagasi- või väljasaatmise
risk. Seega peab PPA tegema riigisisese õiguse alusel otsuse, milles kinnitab, et on täidetud
kriteeriumid, mille kohaselt taotlejal ei saa lubada riiki jääda. Seetõttu sätestatakse, et korduva
taotluse suhtes mittelubatavuse tõttu keelduvat otsust tehes võib samas haldusaktis teha ka
otsuse selle kohta, et korduv taotlus on esitatud ainuüksi väljasõidukohustuse edasilükkamiseks
või selle täideviimise takistamiseks.
Lõike 3 kohaselt võib PPA lugeda rahvusvahelise kaitse taotluse mittelubatavaks ja teha
keelduva otsuse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 38 lõikes 1 sätestatud
alustel. PPA-le tuleb anda sellise otsuse tegemiseks volitus Eesti õiguses. Volituse andmine on
vajalik, sest määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) lubab teha erandeid riiki jäämise
õigusest juhul, kui taotlust on peetud mittelubatavaks.
Lõike 4 kohaselt võib PPA põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda ilmselgelt
põhjendamatuks määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 42 lõigetes 1 ja 3 sätestatud
alustel.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikkel 39 sätestab otsuse taotluse sisu kohta.
Sama artikli lõike 4 kohaselt võib menetleval ametiasutusel riigisisese õiguse alusel olla volitus
tunnistada põhjendamatu taotlus ilmselgelt põhjendamatuks, kui läbivaatamise lõpetamise ajal
on kohaldatav mõni sama määruse artikli 42 lõigetes 1 ja 3 osutatud asjaoludest, mis on
kiirendatud menetluse alusteks. Nimetatud asjaolud on lühendatult järgmised: taotlusel puudub
seos tagakiusamise ja tõsise kahjuga, taotleja ütlused on ilmselgelt valed ja vastuolus
päritoluriigi teabega, taotleja on pahatahtlikult varjanud andmeid või neid hävitanud, taotlus on
esitatud üksnes eesmärgil tagasisaatmist takistada, taotleja päritoluriik on tema suhtes turvaline
päritoluriik, taotleja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda, taotleja saabus
ebaseaduslikult või seaduslikult, kuid ei esitanud võimalikult kiiresti taotlust, taotleja koduriik
on selline riik, mille kodanikele antakse rahvusvahelist kaitset 20% ulatuses või vähem, taotleja
koduriik on talle turvaline päritoluriik ning juhul, kui taotlus on korduv ja mittelubatav. Seetõttu
on vajalik sätestada, et PPA-l on keelduvas otsuses õigus lugeda nimetatud asjaolude
ilmnemisel põhjendamatu taotlus ka ilmselgelt põhjendamatuks. Rahvusvahelise kaitse
menetluses ja keelduva otsuse langetamisel otsene mõju sellisel märkusel keelduvas otsuses
puudub. Küll aga on sellel meetmel tagasisaatmise tõhustamiseks küllaltki kaalukas mõju
tagasisaatmise menetluses, kus on sellisel juhul võimalik teha lahkumisettekirjutus, andmata
välismaalasele eelnevat vabatahtlikku lahkumise tähtaega.
114
Lõikega 5 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotluse otsuses või koos sellega teeb PPA
välismaalasele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) VSS-is
sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust Eestist lahkuda muul alusel.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 37 on sätestatud, et kui taotluse suhtes
tehakse rahvusvahelise kaitse andmisest keelduv otsus, kuna see on nii pagulasseisundi kui ka
täiendava kaitse seisundiga seoses mittelubatav, põhjendamatu või ilmselgelt põhjendamatu või
kui see on kaudselt või sõnaselgelt tagasi võetud, teevad liikmesriigid tagasisaatmisotsuse,
milles järgitakse direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta) liikmesriikides
ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel ning välja- või
tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet. Kui tagasisaatmisotsus või tagasisaatmiskohustuse
kehtestav muu otsus on juba tehtud enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi
avaldamist, ei ole sama artikli kohane tagasisaatmisotsus nõutav. Tagasisaatmisotsus tehakse
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduvas otsuses või eraldi aktina. Kui
tagasisaatmisotsus tehakse eraldi aktina, tuleb see teha samal ajal ja koos rahvusvahelise kaitse
taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega või põhjendamatu viivituseta pärast seda. Seetõttu on
vajalik sätestada, et PPA teeb rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvas otsuses ühtlasi otsuse
sama välismaalase tagasisaatmise kohta.
Lõikega 6 sätestatakse, et PPA vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi nii kiiresti kui
võimalik, kuid hiljemalt määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 35 sätestatud
tähtaegadel.
EL-i rahvusvahelise kaitse õigustiku reformi üks eesmärke on menetluste tõhustamine ja
kiirendamine. Määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ühtlustatakse EL-is
rahvusvahelise kaitse menetluse tähtaegu, mille jooksul välismaalase sooviavaldus
registreeritakse ja vastu võetakse ning menetlev ametiasutus taotluse läbi vaatab. Sama määruse
artikli 35 alusel on kehtestatud järgmised kohustuslikud ajavahemikud:
- Taotluse lubatavuse menetlus tuleb viia lõpule võimalikult kiiresti ja hiljemalt kahe kuu
jooksul.
- Juhul kui tegemist on esimese varjupaigariigi alusega, turvalise kolmanda riigi alusega,
läbivaatamise eest vastutuse puudumise alusega, rahvusvahelise kriminaalkohtu seotuse
alusega ja taotluse esitamisega seitsme päeva jooksul alates tagasisaatmise otsusest, tuleb
taotluse lubatavuse menetlus lõpule viia võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne päeva
jooksul.
- Ülalnimetatud menetlust on võimalik pikendada kahe kuu võrra ainult siis, kui sama
ajavahemiku jooksul avaldab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi
ebaproportsionaalne arv välismaalasi, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike
asjaoludega või kui viivitus on selgelt ja üheselt seostatav sellega, et taotleja ei täida sama
määruse artiklist 9 tulenevaid kohustusi.
- Kiirendatud menetluse korral tuleb see lõpule viia võimalikult kiiresti ning hiljemalt kolme
kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
- Tavamenetluse korral tuleb menetlus lõpule viia võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue kuu
jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Seda tähtaega on võimalik pikendada kuni kuue
kuu võrra, kui sama ajavahemiku jooksul avaldab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
soovi ebaproportsionaalne arv välismaalasi, kui tegemist on keeruliste faktiliste või
õiguslike asjaoludega või juhul, kui viivitus on selgelt ja üheselt seostatav sellega, et
taotleja ei täida oma artiklist 9 tulenevaid kohustusi.
Sama määruse sama artikliga on kehtestud ka võimalus teatud tingimustel menetluse
lõpuleviimist edasi lükata, kuid igal juhul tuleb menetlus viia lõpule kuni 21 kuu jooksul alates
taotluse esitamisest (mitte sooviavaldusest ega registreerimisest).
115
Lõikega 7 sätestatakse, et PPA võib taotluse sisulist läbivaatamist kiirendada määruse (EL)
2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–j alusel ja nendes sätestatud korras. Nimetatud
normidega on kehtestatud EL-i ühtne kiirdendatud taotluse läbivaatamise menetlus, mille
kohaselt tuleb PPA-l taotlust menetleda kiirkorras kümnes olukorras. Kokkuvõtlikult ja
lühendatult on need olukorrad järgmised:
1. Taotleja esitab ainult selliseid asjaolusid, mis ei ole seostatavad võimaliku
tagakiusamise või tõsise kahju kannatamisega.
2. Taotleja ütlused on selges vastuolus tema päritoluriigi kohta olemasoleva teabega.
3. Taotleja on teadlikult ja tahtlikult ning pahauskselt ametiasutusi eksitanud.
4. Taotlus on pahauskselt esitatud ainuüksi sellel eesmärgil, et väljasaatmist nurjata.
5. Taotleja koduriik on turvaline päritoluriik.
6. Taotleja on ohuks Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale.
7. Taotlus on korduv ja ilma uute asjaoludeta.
8. Taotleja sisenes ebaseaduslikult ega võtnud esimesel võimalusel ametiasutustega
ühendust.
9. Taotleja sisenes seaduslikul ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust niipea kui
võimlik (v.a sur plus olukord).
10. Taotleja on riigist, mille puhul jääb taotluste tunnustamise määr alla 20% EL-i
keskmisest Eurostati andmetel.
Nimetatud asjaolude esinemisel kohaldab PPA-l kiirendatud menetlust ning määruse (EL)
2024/1348 artikli 42 lõikega 3 täpsustatakse, millistel juhtudel võib kiirendatud menetlust
rakendada saatjata alaealiste korral.
Lõikega 8 sätestatakse, et taotluse, mille suhtes PPA kohaldab piirimenetlust, vaatab PPA läbi
hiljemalt 15 päeva jooksul arvates taotluse registreerimisest PPA-s. Määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 51 lõike 2 kohaselt on piirimenetlus võimalikult lühike ning
võimaldab samal ajal rahvusvahelise kaitse taotlused täielikult ja õiglaselt läbi vaadata ning
kestab kõige rohkem 12 nädalat alates taotluse registreerimisest, kuni taotlejal ei ole enam
õigust riiki jääda ja tal ei lubata riiki jääda. Selle ajavahemiku järel on taotlejal õigus siseneda
liikmesriigi territooriumile. Sama määruse artikli 51 alusel kehtestavad liikmesriigid erandina
sama määruse artiklist 35 sätted, mis käsitlevad läbivaatamismenetluse kestust, artikli 68
lõigete 4 ja 5 kohaselt esitatud riiki jäämise taotluse läbivaatamist kohtus, ning kui see on
asjakohane, edasikaebemenetlust. Kehtestatud menetluse kestusega tagatakse, et kõik
kõnealused menetlusetapid viiakse lõpule 12 nädala jooksul alates taotluse registreerimisest.
Lõikega 9 sätestatakse, et juhul kui halduskohus on tühistanud PPA rahvusvahelise kaitse
menetluses tehtud otsuse taotluse suhtes ja kohustanud PPA-d taotlust uuesti läbi vaatama, siis
teeb PPA uue otsuse kiiremini, kui on määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 35
sätestatud tähtajad. Käesolevat lõiget ei kohaldata piirimenetluses tehtud otsuse suhtes.
Nimetatud säte on vajalik määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 35 lõike 8
rakendamiseks ja menetluse tõhustamiseks. Selle kohaselt kehtestavad liikmesriigid taotluse
läbivaatamismenetluse lõpuleviimise tähtajad juhuks, kui kohus tühistab menetleva
ametiasutuse otsuse ja saadab asja tagasi. Kõnealused tähtajad on lühemad kui sama määruse
samas artiklis sätestatud tähtajad. Nimetatud tähtaegadeks on hiljemalt kaks kuud taotluse
lubatavuse otsustamiseks, hiljemalt kümme tööpäeva mittelubatavuse keelduva otsuse
tegemiseks artikli 38 lõike 1 korras, teatud juhtudel pikendamise korral kaks kuud, kiirendatud
menetluse korral kuni kolm kuud ja tavamenetluse korral kuni kuus kuud, mida võib
erandjuhtudel pikendada kuni kuue kuu võrra. Seetõttu on oluline, et olenevalt menetluse
liigist tuleb tagada, et taotluse uuesti läbivaatamise tähtaeg on esimese menetluse
pikkusest lühem. Näiteks kui taotluse läbivaatamise tähtajaks oli kümme tööpäeva ja peale
116
kohtulikku kontrolli kohustati PPA-d taotlust uuesti läbi vaatama, peab PPA seda tegema
hiljemalt üheksa tööpäeva jooksul.
§ 39. Toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ja otsuse tegemist
Paragrahviga 39 kehtestatakse toimingute loetelu, mida PPA teeb pärast rahvusvahelise kaitse
taotluse läbivaatamist ja selle kohta otsuse langetamist. Samuti täpsustatakse SKA
välismaalasele osutatava kaasabi algust välismaalase iseseisva elamise korraldamisel.
Lõike 1 kohaselt PPA 1) toimetab taotlejale kätte rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud
otsuse, arvestades käesolevas seaduses kättetoimetamise kohta sätestatut;
2) teavitab taotluse suhtes tehtud otsuse resolutsioonist kinnipidamiskeskust või kohta, kus
taotleja on majutatud; 3) suunab rahvusvahelise kaitse saaja osalema kohanemisprogrammis.
Lõike 1 punktis 1 on vajalik määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) 8 lõike 6
kohaldamiseks, mis sätestab, et menetlev ametiasutus teavitab taotlejat võimalikult kiiresti
kirjalikult tema taotluse kohta tehtud otsusest. Kui taotlejat esindab ametlikult esindaja või
õigusnõustaja, võib menetlev ametiasutus otsusest teatada taotleja asemel tema esindajale või
õigusnõustajale. Lõike 1 punktiga 2 sätestatud teavitamine on hädavajalik, et välismaalase
vastuvõttu ja kinnipidamist korraldavad ametiasutused oleksid teadlikud ning saaksid koheselt
arvestada välismaalase õigusliku staatuse muutumisega. Võimalikud tehnilised lahendused
sellise teavitamise korraldamiseks on automaatne teavitus e-posti teel andmekogust või
andmevahetussüsteemist süsteemi põhimõttel. Lõike 1 punktiga 3 sätestatud kohene
suunamine kohanemisprogrammi peale rahvusvahelise kaitse staatuse tunnustamist on vajalik,
et võimaldada kaitse saajale tegelik ligipääs eesti keele õppe ja rahvusvahelise kaitse saaja
teemamoodulis osalemisele.
Lõikega 2 sätestatakse, et SKA osutab välismaalasele vajaduse korral kaasabi KOV-i üksusesse
elama asumisel vastavalt eelnõus sätestatule. Eelnõus on säilitatud praegu kehtiv kord, mille
kohaselt võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajal piiratud aja jooksul majutuskeskuses
elamist jätketa ka pärast rahvusvahelise kaitse saamist. Kaitse saajal on kohustus nelja kuu
jooksul leida endale elukoht väljaspool majutuskeskust. Selleks osutab majutuskeskuse teenuse
osutaja talle seaduses ettenähtud abi. Lõikega 2 täpsustatakse, et selline abistav tegevus käivitub
siis, kui kaitse saamise otsus on langetatud ja kui PPA on selle välismaalasele kätte toimetanud.
Lõige 2 on muu hulgas seotud lõike 1 punkti 2 eesmärgiga.
§ 40. Dokumentide välismaalasele kättetoimetamine
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 8 lõike 2 kohaselt antakse taotlejale
võimalus kinnitada, et ta on teabe kätte saanud. Selline kinnitus dokumenteeritakse taotleja
toimikus. Kui taotleja keeldub kinnitamast, et ta on teabe kätte saanud, tehakse tema toimikusse
selle kohta märge. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 9 lõike 2 viimase lõigu
kohaselt peavad liikmesriigid tagama – juhul kui nende pädev asutus on otsustanud mõne sama
artikli lõike 1 punktis f osutatud dokumendi enda kätte jätta –, et taotleja saab viivitamata
originaalide koopia. Sama artikli lõike 3 kohaselt nõustub taotleja võtma oma viimases
elukohas või viimasel aadressil, telefoni või e-posti teel, mille ta on pädevatele asutustele
teatanud, vastu kõik pädevate asutuste saadetud teatised, eelkõige juhul, kui taotleja esitab
taotluse kooskõlas artikliga 28. Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 46 kohase
üleandmise korral annavad pädevad asutused need dokumendid taotlejale tagasi üleandmise
ajal.
117
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 29 lõike 5 kohaselt tuleb taotlejale dokument
anda kätte niipea kui võimalik. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 7
lõike 6 kohaselt nõuavad liikmesriigid taotlejatelt, et nad teataksid pädevatele ametiasutustele
oma kehtiva aadressi, telefoninumbri, mille kaudu nad on kättesaadavad, ning võimaluse korral
e-posti aadressi. Samuti nõuavad liikmesriigid, et taotlejad teataksid pädevatele ametiasutustele
võimalikult kiiresti oma aadressi, telefoninumbri või e-posti aadressi muutumisest. Sama
määruse artikli 9 lõike 5 kohaselt tuleb otsusega seotud teave esitada taotlejale muu hulgas
hõlpsasti kättesaadaval kujul. Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 17 lõike 3
alusel tuleb taustakontrolli kokkuvõttes sisalduv teave teha asjaomasele isikule kättesaadavaks
kas paberil või elektrooniliselt.
Seetõttu sätestatakse § 40 lõigetega 1–5 menetluse käigus antud menetlusdokumentide ja
haldusaktide (kutse, otsus, teade jm) kättetoimetamise põhimõtted ja kord.
Lõike 1 kohaselt toimetatakse käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud
menetlusdokument või haldusakt välismaalasele kätte. Lõikega 2 sätestatakse, et
menetlusdokumendi või haldusakti välismaalasele kättetoimetamisel kohaldatakse HMS-i,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Lõikega 3 sätestatakse, et menetlusdokument või haldusakt loetakse välismaalasele
kättetoimetatuks, kui see on edastatud välismaalase või tema esindaja elektronposti aadressil
või haldusorgani infotehnoloogilise vahendi abil. Samuti täpsustatakse, et juhul kui
välismaalane või tema esindaja seda soovib, siis antakse haldusakt või menetlusdokument
välismaalasele või tema esindajale ka paberil. Tegemist on erisusega HMS-is sätestatust.
Eespool on kirjeldatud, et Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide kohaselt
peab välismaalane andma menetlevale ametiasutusele oma kontaktandmed, sealhulgas
elektronposti aadressi (kui see on olemas), ja nõustuma võtma vastu sellele edastatud teateid.
Haldusakti ja menetlusdokumentide edastamine elektronposti aadressile on rahvusvahelise
kaitse menetluses tavapärane praktika, küll aga tuleb kehtiva õiguse kohaselt kättesaamist
kinnitada. Edaspidi loetakse haldusakt või menetlusdokument välismaalasele või tema
esindajale kättetoimetatuks ilma kättesaamise kinnituseta. Juhul kui taotleja või tema esindaja
elektroonilisi suhtluskanaleid ei kasuta, kohaldab PPA muid HMS-is sätestatud
kättetoimetamise viise.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui haldusorgan toimetab menetlusdokumendi või haldusakti
välismaalasele kätte infotehnoloogilise vahendi abil, siis võib välismaalane kinnitada selle
menetlusdokumendi või haldusaktiga tutvumise elektroonilise märkega. Nimetatud lahenduse
eesmärk on aidata kaasa menetluse tõhustamisele ja paberivabaks muutmisele. Seega
soovitakse saavutada ressursside kokkuhoid. Tehnoloogia areneb kiiresti ning uute tehniliste
võimaluste kasutusele võtmisel on positiivne töökoormust vähendav mõju tavamenetluses ja
eriti suurenenud rändesurve olukorras, mil korraga tuleb menetleda erakordselt suure arvu
välismaalaste taotlusi. Lahendus võimaldab dokumendi kättesaamise kinnitamist ainult
elektroonselt, ilma et inimene annaks allkirja paberil. Selleks võib olla allkirjakujutis
allkirjapadjal või mõni muu infotehnoloogiline viis, mis võimaldab taasesitada kinnitamise
aega ja kinnitust andnud inimest. Infotehnoloogiliste arenduste suund on jätkusuutlikkus ja
tulemuslikkus. Näiteks juhul, kui tegu on rahvusvahelise kaitse taotlejaga, kes ei kasuta
elektroonilisi vahendeid, võib PPA saata haldusakti või menetlusdokumendi temale postiga või
toimetada need taotlejale kätte majutuskohas või PPA asukohas. Ka viimasel juhul saab
kättetoimetamise kohta võtta allkirja PPA infotehnoloogilise vahendi abil.
Lõikega 5 sätestatakse erand ülaltoodud kättetoimetamise viisidest juhul kui on massilise
sisserände olukord, tavapärased kättetoimetamise viisid on ammendatud või ei ole
118
kohaldatavad, näiteks kui inimese asukoht ei ole enam teada ja tavapärane kättetoimetamine ei
ole osutunud või ei osutuks seetõttu võimalikuks.. Nimetatud erandit kasutatakse ainult
olukorras, kui Eestisse on ootamatult saabunud suur arv sisserändajaid ja sellest tulenevalt
juhindutakse hädaolukorra lahendamise plaanist. Seega on sätestatud, et massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja juhul, kui välismaalase asukoht Eestis ei ole PPA-le
enam teada, võib haldusorgan jätta muud menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamise
viisid kohaldamata ning konfidentsiaalsuskohustust arvestades avaldada oma veebilehel üksnes
rahvusvahelise kaitse taotluse numbri ja menetlusdokumendi või taotluse kohta tehtud otsuse
pealkirja. Veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument või haldusakt välismaalasele
kättetoimetatuks. Konfidentsiaalsuse määratluse alus on määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikkel 7, mille kohaselt on määrust kohaldavad asutused kohustatud järgima
konfidentsiaalsuse põhimõtet kõigi isikuandmete puhul, mida nad saavad oma ülesannete
täitmisel, sealhulgas käesoleva määruse kohaldamise seisukohast olulises liidu või riigisisese
õiguse kohases liikmesriikide ametiasutuste teabevahetuses. Rahvusvahelise kaitse menetluse
kestel ja pärast taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist ei avalda ametiasutused teavet konkreetse
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta ega asjaolu, et on avaldatud taotluse esitamise soovi,
väidetavatele tagakiusajatele ega tõsise kahju põhjustajatele ning ei kogu teavet väidetavatelt
tagakiusajatelt ega tõsise kahju põhjustajatelt viisil, mis annaks neile teada asjaolust, et
kõnealune taotleja on avaldanud taotluse esitamise soovi.
Seega on ülalkirjeldatud dokumendi kättetoimetamise viis erandlik. Seda rakendatakse ainult
juhul kui samaaegselt on täidetud mitu tingimust st kui Eestisse on ootamatult saabunud väga
suur arv rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja kui nendele haldusakti kättetoimetamine
tavapärastel viisidel ei ole kohaldatav. Sealhulgas näiteks juhul, kui inimene varjab ennast
ametiasutuste eest, on loata Eestist lahkunud ja tema asukoht ei ole teada. Ka massilise
sisserände olukorras kaalub PPA esmalt muid kättetoimetamise võimalusi ja kui need ei ole
kohaldatavad, siis viimase võimalusena kasutatakse veebilehe kaudu piiratud teabe avaldamist.
Sellisest erandlikust kättetoimetamise viisist tuleb eelnevalt rahvusvahelise kaitse taotlejaid
teavitada, selgitades, et juhul kui massilise sisserände olukorras ei ole nad enam ametiasutustele
kättesaadavad, siis tehakse nende taotluse kohta siiski otsus, näiteks taotluse kaudse
tagasivõtmise tõttu keelduv otsus, mis tulemuslikuma kättetoimetamise võimaluse puudumise
korral avaldatakse PPA veebilehel. IT-süsteemide arendamise käigus on tulevikus võimalik luua
ka lahendus, mille abil inimene saab ise teavet menetluse seisu kohta sh otsuse tegemise ja selle
kättesaamise kohta, PPA e-lahenduse kaudu.
§ 41. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamine
Paragrahviga 41 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes langetatud otsuse ja koos
sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise tähtajad ning kord. Vaidlustamise tähtajad
kehtestatakse olenevalt otsuse liigist, EL-i rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud
piirmääradest ning reformi üldisest eesmärgist menetlusi kiirendada, arvestades senist praktikat
ja uut asjaolu, et erinevalt praegusest on taotlejal kogu menetluse vältel tagatud õigusabi.
Lõike 1 kohaselt võib määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) alusel ning määruses
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud korras tehtud otsuse ja koos sellega tehtud
lahkumisettekirjutuse või sisenemiskeelu otsuse vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul
otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui tegemist on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 alusel ja korras tehtud
üleandmisotsusega, siis võib ka seda otsust vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse
teatavaks tegemise päevast arvates. Lõike 3 kohaselt võib määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) alusel kiirendatud läbivaatamismenetluses või piirimenetluses tehtud otsuse ja koos
119
sellega tehtud lahkumisettekirjutuse või sisenemiskeelu otsuse vaidlustada halduskohtus viie
päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
Määrus (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) reguleerib välismaalaste rahvusvahelise kaitse
saajaks kvalifitseerimise ja antava rahvusvahelise kaitse sisu. Samuti, nagu selgitatud sama
määruse põhjenduspunktis 54, on loodud seos määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta),
mille alusel on liikmesriikidel muu hulgas kohustus tagada, et taotlejatel on võimalik kasutada
tõhusat õiguskaitsevahendit, et vaidlustada kohtus menetleva ametiasutuse otsus
rahvusvahelise kaitse andmisest põhjendamatult keelduda või otsus võtta ära rahvusvaheline
kaitse. Sellega seoses peab pädev kohus kõigi kaitse andmisest keeldumiste või äravõtmise
otsuste vaidlustamise puhul põhjalikult läbi vaatama põhjused, miks menetlev ametiasutus
otsustas rahvusvahelise kaitse andmisest keelduda või kaitse saajalt rahvusvahelise kaitse ära
võtta. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 67 lõike 3 kohaselt on sätestatud, et
tõhusa õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude täielik ja ex
nunc läbivaatamine vähemalt esimese astme kohtus, sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelise
kaitse vajaduste läbivaatamine vastavalt määrusele (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta).
Selleks et tagada järjepidevus rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud rahvusvahelise kaitse
andmisest keelduva otsuse ja sellele lisatud tagasisaatmisotsuse õiguslikul läbivaatamisel
kohtus ning kiirendada kohtuasja läbivaatamist ja vähendada pädevate õigusasutuste koormust,
tuleks kohaldada ühist menetlust samas kohtus. Samuti on oluline aspekt seos lõpliku otsuse
määratlusega. Selle kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal, kelle taotluse suhtes on langetud
rahvusvahelise kaitse andmisest keelduv otsus, kuid kestab kohtule kaebuse esitamise aeg,
õigus kuni selle aja lõppemiseni või halduskohtu otsuse langetamiseni Eestis viibida, välja
arvatud määruses (EL) 2024/1348 sätestatud erandlikel juhtudel.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 67 lõike 7 kohaselt sätestavad liikmesriigid
järgmised tähtajad, mille jooksul taotlejad, isikud, kellelt tahetakse rahvusvaheline kaitse ära
võtta, ja täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud isikud saavad esitada
edasikaebuse keelduva otsuste kohta a) vähemalt viis ja kõige rohkem kümme päeva
keelduva otsuse puhul, mis on tehtud taotluse suhtes selle mittelubatavuse, kaudselt
tagasivõtmise, põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu, kui otsuse tegemise ajal on
täidetud artikli 42 lõigetes 1 ja 3 osutatud mis tahes tingimus; b) kõigil muudel juhtudel
vähemalt kaks nädalat ja kõige rohkem üks kuu. Määruse (EL) 2024/1343 (rändehalduse
kohta) artikli 43 lõike 1 kohaselt on välismaalasel õigus tõhusale õiguskaitse vahendile
üleandmise otsuse faktiliste ja õiguslike asjaolude vaidlustamiseks kohtus. Sama artikli lõike 2
kohaselt näevad liikmesriigid pärast üleandmisotsuse teatavakstegemist ette vähemalt ühe-,
kuid mitte pikema kui kolmenädalase tähtaja, mille jooksul asjaomane isik võib kasutada
oma lõike 1 kohast õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Sama artikli lõike 3 kohaselt on
välismaalasel õigus esitada kohtule mõistliku aja jooksul, mis algab üleandmisotsuse
teatavakstegemise hetkel ega ole pikem kui lõike 2 kohaselt ette nähtud tähtaeg, taotlus
peatada üleandmisotsuse täideviimine kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste
selgumiseni. Liikmesriigid võivad riigisiseses õiguses ette näha, et üleandmisotsuse
täideviimise peatamise taotlus tuleb esitada koos lõike 1 kohase vaidlustusega. Liikmesriigid
tagavad, et tõhus õiguskaitsevahend on olemas, peatades üleandmise, kuni võetakse vastu otsus
esimese peatamise taotluse kohta. Otsus üleandmisotsuse täideviimise peatamise kohta tehakse
ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädev kohus selle taotluse kätte sai.
Praegu kehtib kaebuse esitamisele üks tähtaeg olenemata menetluse liigist või otsuse alusest,
mis on kümme päeva. Praktikas on see kohati osutunud katsumuserohkeks, kuid üldjuhul siiski
piisavaks ajaks. Muudatuste kohaselt on peamine tähtaeg kaks nädalat, mis on neli päeva
praegusest tähtajast pikem. Samuti on võimalikult lühikese tähtaja määramisel arvestatud, et
taotlejal on kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel abiks tasuta õigusabi.
120
Seetõttu kehtestatakse esimeses ja teises lõikes 14-päevane vaidlustamise tähtaeg kõikide
tavamenetluse raames langetatud keelduvate otsuste ja üleandmise otsuste vaidlustamiseks ning
viiepäevane vaidlustamise tähtaeg nende keelduvate otsuste suhtes, mille langetamiseks
kasutati kiirendatud läbivaatamismenetlust või rahvusvahelise kaitse piirimenetlust. Tähtaja
valimisel on lähtutud efektiivsuse ja tegeliku õiguskaitse võimaldamise põhimõttest. Kuna eriti
kiirendatud menetlus ja rahvusvahelise kaitse piirimenetlus tuleb läbi viia nii kiiresti ja
efektiivselt kui võimalik ning taotlejal on ka selles menetluses alates taotluse registreerimisest
õigus kasutada tasuta õigusabi ja esindamist, siis on vaidlustamise tähtajaks valitud kõige lühem
võimalik aeg, mis on viis päeva. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et piirimenetlusse suunatakse
ainult sellised juhtumid, mille puhul välismaalasele ei anta luba riiki siseneda ja nende taotlused
on suure tõenäosusega põhjendamatud.
Lõikega 4 punktiga 1 sätestatakse, et vaidlustada ei saa PPA rahvusvahelise kaitse andmisest
keelduvat otsust, kui taotleja on taotlusest loobunud. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 67 lõike 1 kohaselt on võimalik vaidlustada keelduv otsus, mis on tehtud taotluse
suhtes selle mittelubatavuse tõttu; otsus, millega jäetakse taotlus selle põhjendamatuse või
ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata nii seoses pagulasseisundi kui ka täiendava kaitse
seisundiga; keelduv otsus, mis on tehtud taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu; otsus
rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta ja sama määruse artikli 37 kohaselt koos keelduva
otsusega väljastatud tagasisaatmisotsus. Kuna sõnaselgelt ja ühemõtteliselt taotluse
tagasivõtmise ehk taotlusest loobumise kohta tehtud keelduvat otsust ei ole vaidlustatavate
aktide hulka arvatud, siis tuleb õigusselguse huvides sätestada, et nimetatud põhjusel PPA
tehtud rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvat otsust ei saa vaidlustada.
Lõike 4 punktide 2 ja 3 kohaselt ei saa vaidlustada rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsust,
kui rahvusvahelise kaitse saaja on saanud EL-i liikmesriigi kodakondsuse või teiselt EL-i
liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 67 lõike
1 kohaselt ning erandina sama sätte punktist d (otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta)
võivad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses sätestada, et määruse artikli 66 lõikes 6 osutatud
juhtumeid ei saa edasi kaevata. Nimetatud artikli 66 lõikes 6 on sätestatud, et nendeks
juhtumiteks on olukorrad, kui välismaalane:
1) loobub ühemõtteliselt enda tunnistamisest rahvusvahelise kaitse saajaks;
2) on saanud liikmesriigi kodanikuks või
3) on hiljem saanud rahvusvahelise kaitse teises liikmesriigis. Liikmesriigid lõpetavad
nimetatud juhtumid oma riigisisese õiguse kohaselt. Selline lõpetamine ei pea olema otsuse
vormis, kuid see tuleb kanda vähemalt taotleja toimikusse koos viitega kõnealuse lõpetamise
õiguslikule alusele. Kuna kirjeldatud juhtudel ei ole kohustust vormistada haldusakt ja on
kohustus menetlus lõpetada ning liikmesriigile on antud võimalus otsustada, kas
edasikaebamist nimetatud juhtudel lubada või mitte ja muudatuste üldine eesmärk on
efektiivsus ja ressursside kokkuhoid, siis sätestatakse, et nimetatud juhtudel tehtavaid
menetluse lõpetamise otsuseid ei ole võimalik vaidlustada.
Lõikega 4 sätestatakse kooskõla eelnõu § 51 lõikega 2, mille kohaselt ülaltoodud kolmel juhul
võtab PPA rahvusvahelise kaitse ära ja lõpetab menetluse otsust vormistamata ning teeb vastava
märke rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.
Lõikega 5 sätestatakse, et koos kaebusega keelduva otsuse suhtes tuleb halduskohtule esitada
taotlus viibida lõpliku otsuse tegemiseni Eestis, kui selle välismaalase rahvusvahelise kaitse
taotluse kohta on tehtud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 68 lõikes 3
nimetatud otsus ja sellest tulenevalt automaatne õigus lõpliku otsuseni Eestis viibida puudub.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 68 lõikes 3 on nimetatud olukorrad, mille
121
korral ning ilma et see piiraks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte kohaldamist, ei
ole rahvusvahelise kaitse taotlejal ja rahvusvahelise kaitse saajal, kellelt tahetakse
rahvusvaheline kaitse ära võtta, riigis viibimise õigust. Sellisteks olukordadeks on juhtumid,
kui pädev asutus, st PPA, on teinud ühe järgmistest otsustest:
a) keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, kui otsuse tegemise ajal toimub taotleja puhul kiirendatud läbivaatamine
vastavalt sama määruse artikli 42 lõigetele 1 või 3 või siis, kui taotleja suhtes kohaldatakse
piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui taotleja on saatjata alaealine;
b) keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle artikli 38 lõike 1 punktide a, d või e või
artikli 38 lõike 2 kohase mittelubatavuse tõttu, välja arvatud juhul, kui taotleja on saatjata
alaealine, kelle suhtes kohaldatakse piirimenetlust;
c) keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu;
d) keelduv otsus, mis tehakse korduva taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu; või
e) otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta vastavalt määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 14 lõike 1 punktidele b, d või e ning artikli 19 lõike 1 punktile b.
Seega puudub välismaalasel kõikidel ülalkirjeldatud juhtudel automaatne õigus riigis viibida
ning sellise õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohtusse koos kaebusega.
Lõikega 6 sätestatakse, et samas paragrahvis nimetatud rahvusvahelise kaitse andmisest
keelduvaid ja kaitse äravõtmise otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Tegemist on
kehtiva korra säilitamisega. Rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsuse ja
koos sellega tehtud lahkumisettekirjutuse saab menetluse efektiivsuse tagamiseks kohe
vaidlustada halduskohtus. Rahvusvahelise kaitse menetlus peab olema võimalikult efektiivne
ja kiire, eriti juhul, kui taotlus vaadatakse läbi kohustusliku piirimenetluse raames.
Rahvusvahelise kaitse taotlejal on juba sooviavalduse registreerimisest alates õigusabi andja,
kes tagab, et taotleja menetluslikud ja vastuvõtutingimustega seonduvad õigused on kaitstud.
Kui välismaalane rahvusvahelist kaitset ei vaja, siis on ta kohustatud võimalikult kiirest Eestist
lahkuma. Võimalikult kiire viibimise õiguseta välismaalase Eestist lahkumine on vajalik, et
hoida kokku välismaalase ülalpidamiseks kuluvat riigi ressurssi ning tagada Eesti avalik kord
ja julgeolek. Samas on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsele, mis lisaks
tasuta õigusabile seisneb taotluse suhtes tehtud keelduva otsuse õiguslikus kontrollis
halduskohtus. Taotleja staatus ja õigus Eestis viibida kehtib kuni kaebetähtaja lõpuni või
halduskohtu otsuseni. Seetõttu on vajalik sätestada, et rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
tehtud otsuste suhtes ei kohaldata vaidemenetlust.
§ 42. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg halduskohtus
Paragrahvi 42 lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsuse
kohta esitatud kaebus vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kuue kuu jooksul
arvates kaebuse esitamise päevast halduskohtule. Lõikega 2 sätestatakse, et piirimenetluses
tehtud otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi eelisjärjekorras, kuid hiljemalt 12 nädala
jooksul arvates taotluse registreerimisest PPA-s.
EL-i rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õigustiku reformi eesmärk on tõhustada menetlusi
ning saata kaitset mittevajavad välismaalased senisest efektiivsemalt tagasi. Määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 43 lõige 3 sätestab, et kohtu otsus üleandmisotsuse
täideviimise peatamise kohta tehakse ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädev kohus selle
taotluse kätte sai. Kui nimetatud peatav mõju antakse, püüab kohus teha vaidlustuse või
läbivaatamise kohta sisulise otsuse ühe kuu jooksul peatava mõju andmise otsusest arvates.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 51 lõike 2 kohaselt on piirimenetlus
võimalikult lühike ning võimaldab samal ajal taotluse täielikult ja õiglaselt läbi vaadata ning
122
kestab kõige rohkem 12 nädalat alates taotluse registreerimisest, kuni taotlejal ei ole enam
õigust riiki jääda ja tal ei lubata riiki jääda. Nimetatud menetlustähtajaga on hõlmatud ka
kohtumenetlus, millele tuleb omakorda kehtestada tähtaeg. Määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 69 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses
mõistlikud tähtajad, mille jooksul peab kohus otsused sama määruse artikli 67 lõike 1 kohaselt
läbi vaatama. Seetõttu on vajalik sätestada kohtumenetlusele tähtaeg piiri- ja tavamenetluse
korral.
Piirimenetluse maksimaalne tähtaeg on 12 nädalat, mis hõlmab ka haldusakti kohtulikku
kontrolli, mistõttu on eelnõus sätestatud kohtumenetluse tähtajaks piirimenetluses mitte hiljem
kui 12 nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest PPA-s. Seega jääb piirimenetluse korral
halduskohtu menetluseks aeg, mis jääb PPA keelduva otsuse tegemise kuupäevast ja sellele
järgnevast kuni viie päeva pikkusest kaebuse esitamise tähtajast üle kuni 12. nädala täitumiseni
rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisest. Näiteks kui PPA registreeris peale
taustakontrolli toiminguid piirimenetluse kontekstis rahvusvahelise kaitse taotluse 01.01.2026
ning tegi selle suhtes keelduva otsuse 05.01.2026, siis on taotlejal õigus esitada kaebus keelduva
otsuse kohta kuni 10.01.2026 ning halduskohtu menetluseks on aega kuni 25.03 2026, mis on
kümme nädalat ja neli päeva. Juhul kui selle tähtaja jooksul ei ole lõplikku otsust langetatud,
siis tuleb taotleja lubada riiki ning jätkata tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust
tavamenetluse korras.
Tavamenetluse tähtajaks on kuus kuud (ja põhjendatud erandlikes olukordades kuni 21 kuud)
ning see tähtaeg ei hõlma kohtumenetlust. Täiendavalt on EL-i õigusega sätestatud vastutava
liikmesriigi määramise ja üleandmise otsuse kohtuliku kontrolli tähtajaks üks kuu,
kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajaks on 15 päeva ning erakorralistel juhtudel 21 päeva.86
Kirjeldatud asjaolude ja tähtaegade valguses tuleb tavaolukorras lugeda mõistlikuks
kohtumenetluse tähtajaks kuni kuus kuud. Kuna reformi üks eesmärke on efektiivsuse
suurendamine ning koos sellega ka taotlejate vastuvõtu kulude kokkuhoid, siis on üks olulisi
toetavaid meetmeid nende eesmärkide saavutamisel ka efektiivne halduskohtumenetlus.
EMN 2025 uuringu87 põhjal on EL-i liikmesriikide kohtumenetlusele praegu sätestatud
järgmised tähtajad: kuni üks kuu (Bulgaaria, Kreeka, Poola ja Sloveenia), neli nädalat tavalises
menetluses ja 23 nädalat pikendatud menetluses (Holland), kuni kaks kuud (Leedu, Poola eriti
keerukate juhtumite korral) kuni kolm kuud (Belgia, Läti ja Slovakkia), kuni viis kuud
(Prantsusmaa), kuni kuus kuud (Austria) ning ilma fikseeritud tähtajata (Küpros, Tšehhi, Eesti,
Saksamaa, Hispaania, Iirimaa, Luksemburg ja Rootsi). Kirjeldatud ülevaade ei kajasta
liikmesriikides kohtumenetlusele kehtestatavaid tähtaegu Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse
õigusaktide rakendamise järel.
Ülaltoodule tuginedes tuleb kohtumenetluse tähtaja maksimaalseks mõistlikuks pikkuseks
lugeda rahvusvahelise kaitse piirimenetluse korral kuni 12 nädalat ja tavamenetluse korral kuni
kuus kuud.
3. jagu „Elamisluba“
86 Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 11 lõike 3 alusel on ühtlustatud kohtuliku kontrolli tähtaeg
kinnipidamise korral. Seega, kui PPA peab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni ning taotleja esitab kohtule selle
kohta kaebuse, siis peab kohus selle kaebuse läbi vaatama ning kinnipidamise õiguspärasust hindama hiljemalt 15
päeva jooksul ja erandkorras 21 päeva jooksul. Näiteks kui PPA pidas välismaalase kinni 10. juulil 2025 ja
välismaalane esitab selle otsuse peale kaebuse 16. juulil, siis peab kohus kinnipidamise õiguspärasust kontrollima
hiljemalt 6. augustiks 2025. Kui välismaalane kaebust ei esita, siis tuleb ex officio korras õiguspärasust kontrollida
hiljemalt 21 päeva kinnipidamisest arvates, mis oleks 31. juuliks 2025. 87 Euroopa rändevõrgustik 2025. Access to remedies for international protection applicants.
123
§ 43. Elamisloa andmine
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 24 alusel on rahvusvahelise kaitse
saajal õigus elamisloale seni, kuni tal on pagulasseisund või täiendava kaitse seisund.
Elamisload, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida
pikendatakse, peavad vastama määrusele (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne
elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Elamisloakaart antakse välja esimesel
võimalusel pärast pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmist, kuid hiljemalt 90
päeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse andmise otsusest teatamisest. Pädevad asutused
võivad elamisloa kehtetuks tunnistada või selle pikendamisest keelduda üksnes juhul, kui nad
on võtnud ära pagulasseisundi kooskõlas sama määruse artikliga 14 või täiendava kaitse
seisundi kooskõlas sama määruse artikliga 19.
Seetõttu sätestatakse lõikega 1, et välismaalasele, kelle suhtes on PPA tuvastanud
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi ning keda seetõttu tunnustatakse pagulasena või
täiendava kaitse saajana, annab seesama asutus, st PPA, rahvusvahelise kaitse ja tähtajalise
elamisloa, kui ei esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavat asjaolu
või rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise alust. Rahvusvahelise kaitse andmise otsuse
õiguslik alus on määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 39 lõige 2.
Lõikega 2 sätestatakse, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja
jooksul olema jätkuvalt täidetud. Sellega säilitatakse praegu kehtiv kord, mille alusel on nii
rahvusvahelise kaitse staatus kui ka elamisluba ajutise iseloomuga ning nii elamisloa kehtivuse
ajal kui ka elamisloa pikendamise menetluse käigus on võimalik kontrollida, kas rahvusvahelise
kaitse staatuse ja elamisloa andmise tinginud asjaolud on endised ning inimene vajab endiselt
rahvusvahelist kaitset ja elamisluba Eestis elamiseks.
§ 44. Elamisloa kehtivusaeg ja elamisloa pikendamine
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 24 lõike 4 kohaselt on elamisloa
esialgne kehtivusaeg pagulasseisundi saaja puhul vähemalt kolm aastat ja täiendava kaitse
seisundi saaja puhul vähemalt üks aasta. Elamisloa kehtivuse lõppemisel pikendatakse seda
pagulasseisundi saaja puhul vähemalt kolme aasta ja täiendava kaitse seisundi saaja puhul
vähemalt kahe aasta kaupa. Elamisloa pikendamise korraldamisel tagatakse elamisloaga kaetud
ajavahemiku katkematus, et loa kehtivuse lõppemise ja pikendatud loa kehtima hakkamise
vahel ei tekiks vahet, kui rahvusvahelise kaitse saaja tegutseb kooskõlas asjakohaste riigisiseste
õigusnormidega, millega nähakse ette loa pikendamise haldustoimingud.
VMS § 19 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba välismaalasele kehtivusajaga kuni viis aastat.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) põhjenduspunktiga 48 on selgitatud, et
täiendav kaitse peab Genfi konventsioonis sätestatud pagulaste kaitsele lisanduma ja seda
täiendama. Kuigi kaitse andmise alus on pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi puhul
erinev, võib jätkuva kaitsevajaduse kestus olla sarnane. Pagulasseisundi või täiendava kaitse
seisundiga pakutava kaitse sisu võib erineda üksnes juhul, kui see on määruses selgelt sätestatud
ning liikmesriigid võivad mõlemale seisundile anda samad õigused ja hüved.
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 67 lõike 2 alusel on täiendava kaitse saamise
nõuetele vastavaks tunnistatud isikutel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile otsuse suhtes, mille
kohaselt on nende taotlus pagulasseisundiga seoses põhjendamatu. Sama määruse artikli 13
lõike 11 punkti a kohaselt saab menetlev ametiasutus olemasolevate tõendite põhjal teha
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta positiivse otsuse, tingimusel et täiendava
124
kaitse seisund pakub samu õigusi ja hüvesid. Sama määruse artikli 14 lõike 5 punkti b alusel ei
ole vaja taotlejalt nõuda märkuste või selgituste esitamist vestluse aruande ega vestluse
stenogrammi kohta ega selle kinnitamist, et vestluse aruande sisu või vestluse stenogramm
kajastab vestlust õigesti, kui menetlevale ametiasutusele on selge, et taotlejale antakse
pagulasseisund või täiendava kaitse seisund, tingimusel et täiendava kaitse seisund pakub samu
õigusi ja hüvesid kui pagulasseisund liidu ja riigisisese õiguse alusel.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kohaselt tuleb määrust kohaldada ka täiendava
kaitse taotlejate ja täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute suhtes, et tagada
kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate võrdne kohtlemine.
Selleks et luua Eestis sidus välismaalastele tähtajaliste ja pikaajaliste elamislubade andmise ja
pikendamise ning tõhusa järelkontrolli terviklik ja sidus süsteem ja rahvusvahelise kaitse
äravõtmise korraldus, vähendada oluliselt rahvusvahelise kaitse ja elamislubade sagedasele
pikendamisele kuluvat halduskoormust ning sellega seonduvalt kahandada ka
elamisloakaartide väljastamisega seonduvat rahalist kulu, on otstarbekas muuta elamislubade
kehtivuse aeg senise ühe ja kolme aasta asemel paindlikumaks ning kahe rahvusvahelise kaitse
liigi võrdluses ühetaoliseks.
Seetõttu sätestatakse lõikega 1, et rahvusvahelise kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba
kehtivusajaga kuni viis aastat. Seega on PPA-l võimalik anda tähtajaline elamisluba ühetaoliselt
mõlema kaitseliigi korral viieks aastaks. Lõikega 2 sätestatakse, et kaitse saaja tähtajalist
elamisluba võib pikendada sama tähtaja võrra, st samuti kuni viieks aastaks korraga. Seega on
PPA-l võimalik ka kaitse pikendamise korral anda tähtajaline elamisluba viieks aastaks mõlema
kaitseliigi korral.
Reeglina tuleb rahvusvahelise kaitse saajale anda tähtajaline elamisluba kehtivusajaga
viis aastat. Rahvusvahelise kaitse menetlus on individuaalne, põhjalik ning võib tavakorras
haldusmenetluse faasis kesta kuus kuud. Menetluse käigus korraldatakse muu hulgas
kohustusliku toiminguna ka isiklik vestlus taotlejaga, taotlejale on kättesaadav tasuta
tõlketeenus ja tasuta õigusabi ning esindamine kogu menetluse vältel. Menetluse käigus
arvestatakse taotleja menetluslikku tagatist ja vastuvõtu erivajadust. Samuti kohaldatakse
keelduva otsuse korral kohtulikku kontrolli, kui taotleja kaebuse esitab, enne kui otsust saab
lugeda lõplikuks. Rahvusvahelise kaitse menetlusele on seatud kõrged EL-i-ülesed
kvaliteedistandardid ja rakendatakse EL-i ühtseid metoodikaid. Rahvusvahelise kaitse andmise
otsused koostatakse motiveeritud haldusaktidena. Tegemist on prognoosotsustega, mille
langetamisel hinnatakse olemasolevate tõendite ja muude asjaolude pinnalt nii seda, kuidas
kvalifitseerida juba toimunud sündmusi, kui ka antakse hinnang, milline on tagakiusamise või
tõsise kahju olukorda sattumise tõenäosus tulevikku vaadates. Seetõttu on ka kõik
rahvusvahelise kaitse andmise otsused põhjalikult kaalutletud, arvestades prognoositavat
tulevikku.
Direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajaliste elanike kohta) alusel on viie aasta möödudes
rahvusvahelise kaitse saajal, võrreldavatel alustel teiste tähtajalise elamisloa alusel püsivalt ja
katkematult Eestis elavate välismaalastega, õigus taotleda ja tingimuste täitmise korral saada
pikaajaline elamisluba. Seega toetab rahvusvahelise kaitse saaja tähtajalise elamisloa pikkuse
ühtlustamine praegu kehtiva üldise elamislubade süsteemi sidustamist. Pikaajalise elamisloa
saamisega seonduvat on täpsemalt selgitatud allpool § 45 juures. Nimetatud korraldus vähendab
PPA töökoormust. Kui välismaalane kvalifitseerub peale viis aastat Eestis õiguskuulekat
elamist pikaajalise elamisloa saajaks, siis puudub vajadus korrata edaspidi ressursimahukat
rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamise menetlust. Samas säilib jätkuvalt võimalus elamisloa
äravõtmiseks, kui ilmnevad vastavad alused.
125
Pikaajalise Euroopa Liidu ja Eesti praktika pinnalt on ilmne, et rahvusvahelise kaitse andmise
tinginud olukorrad ei muutu kiiresti. Praktikale tuginedes ei ole sõda, tagakiusamine ega muud
rasked inimõiguste rikkumiste olukorrad reeglina kiiresti lahendatavad. Muu hulgas ilmestab
seda 24.02.2022 alustatud ja ka 2025. aasta lõpus jätkuv Venemaa Föderatsiooni täiemahuline
agressioonisõda Ukraina vastu.
Kui elamisloa kehtivusaeg määratakse lühemaks tähtajaks kui viieks aastaks, tuleks arvestada
rahvusvahelise kaitse andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate
asjaolude põhjendatust ja nende muutumise tõenäosust antava elamisloa kehtivusajal. Näiteks
võib juhtuda, et rahvusvahelise kaitse ja elamisloa pikendamise menetluses selgub, et
päritoluriigi olukord on küll paranemas, kuid siiski veel volatiilne ning vajab uuesti hindamist
varem kui viie aasta möödumisel. Näiteks võib tegemist olla nn sur plus pagulasega, kelle
tegude ja vaadete usutavus ning püsivus vajab järelkontrolli. Sellistel ja muudel sarnastel
erandlikel juhtudel on PPA-l piisav paindlikkus väljastada ka viiest aastast lühema tähtajaga
elamislubasid. Seda on täiendavalt selgitatud ka allpool lõike 3 juures.
Koosmõjus määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 24 lõikega 4 on oluline
märkida, et PPA kaalutlusõigus elamisloa kehtivusaja määramisel lühemaks tähtajaks kui viis
aastat on piiratud pagulasseisundi puhul minimaalselt kolme kuni viie aastaga ja täiendava
kaitse puhul minimaalselt ühe kuni viie aastaga. Ühetaolise, sidusa ja ressursse säästva süsteemi
loomiseks tuleks PPA-l kaitse saajale väljastada tähtajaline elamisluba viieks aastaks olenemata
kaitse liigist. Erandlikel juhtudel ning juhul, kui on teada objektiivseid asjaolusid, mille alusel
ei ole viie aasta pikkune tähtajalise elamisloa andmine põhjendatud, on PPA-l võimalik
väljastada tähtajaline elamisluba kas neljaks või kolmeks aastaks sõltumata kaitse liigist.
Oluline on märkida, et senisest täpsemini on EL-i õiguses ja VRKS §-s 41 reguleeritud
rahvusvahelise kaitse äravõtmise alused ning menetlus. Rahvusvaheline kaitse võetakse ära
määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklites 14 ja 19 sätestatud alusel ning
määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud korras. Seega on EL-i õiguses sätestatud
kaitse äravõtmise menetlus, mille PPA algatab, kui tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal ilmnevad
uued asjaolud või tõendid, mis näitavad, et on põhjust kaaluda uuesti seda, kas isik vastab
endiselt rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele, ning selle menetluse raames on
võimalik kaitse ja tähtajaline elamisluba tunnistada olenevalt asjaoludest kas kehtetuks või
lõpetada.
Samuti on ühetaolise tähtajalise elamisloa kehtivuse korral PPA-l võimalik sidusalt planeerida
ja korraldada järelkontrolli tegevusi. Lisaks on muudatusel positiivne mõju välismaalaste
toimetulekule, sealhulgas tööturule sisenemisel, üldisele kohanemisele ja Eesti ühiskonda
integreerumisele.
Lõikega 3 täpsustatakse, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse
rahvusvahelise kaitse andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate
asjaolude põhjendatust ja muutumise tõenäosust antava elamisloa kehtivusajal. See tähendab
kogumis, et PPA-l on muu hulgas võimalus – tuginedes taotlejate päritoluriigi teabe analüüsile,
EL-i ja Eesti tasandil kehtestatud kolmandate turvaliste riikide ja turvaliste päritoluriikide
nimekirjadele, EL-i agentuuride ja UNHCR-i juhistele ning muudele objektiivsetele andmetele,
sealhulgas näiteks taotlejate rühmade või geograafiliste piirkondade olukorra andmetele – teha
sidusaid otsustusi ka elamislubade kehtivuse aja suhtes. Eelkõige olukorras, kui elamisluba
otsustatakse anda lühemaks tähtajaks kui viis aastat. Selliselt on võimalik paindlikumalt ja
kohaselt vastata kiiresti muutuvale sisserände olukorrale ning tulla vajaduse korral paremini
toime võimaliku sisserände surve kasvuga. Suurem paindlikkus ja võimalus vastavalt
126
päritoluriigi teabele ja muudele objektiivsetele andmetele teha rühmade kohta elamisloa
kehtivuse aja suhtes otsustusi ei mõjuta PPA õigust ja kohustust rahvusvahelise kaitse
äravõtmise menetluse korraldamisel ega rahvusvahelise kaitse taotluse individuaalsel ning
objektiivsel menetlemisel.
§ 45. Pikaajalise elaniku elamisloa andmine
Paragrahviga 45 sätestatakse, et välismaalasele, kellele on antud tähtajaline elamisluba,
antakse pikaajalise elaniku elamisluba VMS-is sätestatud alustel ja korras. Tegemist on kehtiva
õiguse säilitamisega samas sõnastuses. VMS §-dega 230–251 on üle võetud direktiiv
2003/109/EÜ (pikaajaliste elanike kohta). Viidatud sätetega on kaetud ka rahvusvahelise kaitse
saajatele kohaldatav regulatsioon.
VMS-is nimetatud sätete alusel on pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele antav luba
Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt samas seaduses sätestatud ja
elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise üldised
tingimused on 1) elamine Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise
elaniku elamisloa taotluse esitamist, 2) kehtiv tähtajaline elamisluba, 3) püsiv legaalne
sissetulek Eestis toimetulekuks, 4) ravikindlustuse olemasolu, 5) täidetud on
integratsiooninõue, mis tähendab eesti keele oskust vähemalt B1- või sellele vastaval tasemel,
6) elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja 7) ei esine pikaajalise elaniku elamisloa
andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
VMS § 223 lõike 22 alusel arvestatakse ülalkirjeldatud tingimuste täitmisel vahetult enne
pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamisele eelneva Eestis elamise aja hulka vahetult enne
rahvusvahelise kaitse saamisele eelnenud rahvusvahelise kaitse taotlejana elamise aeg ja
rahvusvahelise kaitse saajana Eestis elamise aeg. VMS § 237 lõike 3 kohaselt juhul, kui
keeldutakse pikaajalise elamisloa andmisest rahvusvahelise kaitse saajale põhjusel, et isik
kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule või ta on esitanud pikaajalise elaniku
elamisloa taotlemisel valeandmeid või kasutanud pettust või välismaalast on karistatud Eestis
riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud, kaalutakse välismaalase
poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes
arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. VMS § 241
lõike 3 kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa tunnistada kehtetuks, kui välismaalasel on
olnud vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist kehtiv tähtajaline elamisluba
VRKS-i alusel ja tema suhtes ilmneb nimetatud seaduses sätestatud välismaalase
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus.
Nimetatud kehtetuks tunnistamist kohaldatakse juhul, kui kaitse saajale anti pikaajaline
elamisluba rahvusvahelise kaitse saamise alusel, ja ainult osas, mis puudutab kaitse staatust.
Nimetatud sätet ei kohaldata viisil, mis võimaldaks pikaajaline elamisluba ära võtta olukorras,
kui välismaalase rahvusvahelise kaitse staatus on lõppenud, kuid välismaalane täidab üldised
pikaajalise elaniku elamisloa saamise tingimused. Sellisel juhul võib välismaalasele väljastada
uue elamisloakaardi, millele ei lisata märget rahvusvahelise kaitse andnud riigi kohta.
Pikaajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks juhul, kui välismaalane kujutab ohtu Eesti
julgeolekule.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) põhjenduspunkti 63 kohaselt ei tohi takistada
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral või seisundi äravõtmise korral
asjaomast kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut taotlemast elamisluba muudel
kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel ega jäämast seaduspäraselt selle
liikmesriigi territooriumile muudel alustel, eriti kui tal on kehtiv pikaajaline liidu elamisluba.
Direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajaliste elanike kohta) artikli 1a kohaselt ei anta välismaalasele
127
pikaajalist elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel juhul, kui rahvusvaheline kaitse on ära
võetud, kui see on lõppenud või kui selle pikendamisest on keeldutud vastavalt määrusele (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta). Sama direktiivi artikli 9 lõike 3a kohaselt võib samadel
asjaoludel pikaajalise elamisloa ära võtta juhul, kui see saadi rahvusvahelise kaitse tõttu. Sama
direktiivi sama artikli lõike 2 viimase lõigu alusel tuleb rahvusvahelise kaitse saajate korral
viieaastase seadusliku viibimise aja hulka lugeda vähemalt pool ajast, mis jääb taotluse
kirjalikust esitamisest kuni kaitse ja elamisloa saamiseni, või kogu see periood, kui selleks kulus
rohkem kui 18 kuud. Sama direktiivi artikli 8 lõigete 4, 5 ja 6 kohaselt, juhul kui pikaajaline
elamisluba on antud rahvusvahelise kaitse alusel ja see on endiselt kehtiv, märgitakse
välismaalasele väljastatava elamisloa kaadile märkus „rahvusvaheline kaitse on antud Eestis“.
Samuti juhul, kui välismaalane saab teise liikmesriigi elamisloa, konsulteeritakse kaitse andnud
liikmesriigiga, kas see on endiselt kehtiv. Juhul kui kaitse ei ole enam kehtiv Eestis või teises
liikmesriigis, siis pikaajalise elamisloa kaardi väljastamisel ülalkirjeldatud märget
elamisloakaardile ei tehta. Juhul kui toimub kaitse saaja üleviimine teise riiki, siis peab märget
ajakohastama. Samuti sätestab direktiivi artikkel 11 võrdse kohtlemise põhimõtte.
§ 46. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme taasühendamine ja perekonnaliikme
tähtajaline elamisluba
Rahvusvahelise kaitse saajana käsitletakse välismaalast, kelle puhul on tunnustatud
rahvusvahelise kaitse vajadust ning kellele on seetõtu antud elamisluba. Direktiivi 2003/86/EÜ
(perekonna taasühendamise kohta) põhjenduspunkti 4 kohaselt on perekonna taasühinemine
vajalik pereelu võimaldamiseks. See hõlbustab liikmesriigis viibivate välismaalaste
integreerumist, aidates luua ühiskonnakultuurilist stabiilsust ning edendada majanduslikku ja
sotsiaalset ühtekuuluvust, mis on asutamislepingus sätestatud põhieesmärk.
Põhjenduspunktiga 5 kajastatakse taas, et perekonna ühtsus tuleb tagada ilma, et kedagi
diskrimineeritaks soo, rassi, nahavärvi, rahvuse või ühiskondliku päritolu, geneetiliste
eripärade, keele, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvuse hulka
kuulumise, varandusliku seisundi, sünni, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
Samuti rõhutatakse põhjenduspunktis 8, et eraldi tähelepanu tuleb pöörata just pagulaste
(hilisemas EL-i õiguses kui rahvusvahelise kaitse saajad) olukorrale, arvestades põhjusi, mille
tõttu nad on sunnitud oma riigist põgenema ja mis takistas neid seal normaalset pereelu elamast.
Seepärast tuleks rahvusvahelise kaitse saaja perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks
kehtestada soodsamad tingimused. Sama direktiivi artikli 2 punkti c ja artikli 9 ning määruse
(EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 lõike 9 koosmõjus on perekonna
taasühinemine Eestis elava rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmete sisenemine Eestisse
ja Eestis elamine, et perekond jääks kokku, olenemata sellest, kas peresuhted tekkisid enne või
pärast kodumaalt lahkumist. Eelkõige EL-i põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel tuleb tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja
nendega kaasas olevate perekonnaliikmete inimväärikuse ja rahvusvahelise kaitse õiguse täielik
austamine. Samuti tuleb edendada perekonnaelu austamist ja vältida diskrimineerimist ning
muu hulgas perekonna ühtsuse tagamisel lähtuda eelkõige lapse parimatest huvidest.
Direktiivi 2003/86/EÜ (perekonna taasühendamise kohta) V peatükis on rahvusvahelise kaitse
saajate suhtes mitu erandit artiklitest 4, 5, 7 ja 8, millega luuakse rahvusvahelise kaitse saajate
perekonna taasühinemiseks soodsamad tingimused. Nende eranditega pannakse
liikmesriikidele täpsed positiivsed kohustused, millele vastavad selgelt määratletud
subjektiivsed õigused, nõudes neilt pagulaste teatavate perekonnaliikmete taasühinemise
lubamist soodsamatel tingimustel, ning neile ei jäeta kaalutlusruumi. Samas lubatakse
direktiiviga liikmesriikidel kõnealuste soodsamate tingimuste kohaldamist piirata järgmiste
juhtudega:
128
1) peresuhted on tekkinud enne rahvusvahelise kaitse saaja sisenemist liikmesriigi
territooriumile (artikli 9 lõige 2);
2) taotlus perekonna taasühendamise eesmärgil elamisloa saamiseks esitatakse kolme kuu
jooksul pärast rahvusvahelise kaitse andmist (artikli 12 lõike 1 kolmas lõik) ja
3) juhtumid, mille puhul on perekonna taasühinemine võimatu ka kolmandas riigis, millega
perekonna taasühinemist taotleval isikul ja/või tema pereliikmel on erisidemed (artikli 12
lõike 1 teine lõik).
Liikmesriikide praktika perekondade taasühendamise korraldamisel on varieeruv88. Siiski ei
tohi liikmesriigid kasutada kõnealust manööverdamisruumi sellisel viisil, mis kahjustaks
direktiivi eesmärki ja kasulikku mõju. Liikmesriigid peavad need sätted üle võtma ja neid
kohaldama, pöörates eritähelepanu nende rahvusvahelise kaitse saajate konkreetse olukorra
arvesse võtmisele, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema ja kelle normaalset pereelu seal
takistatakse. EK soovitab mitmes liikmesriigis kasutatavat praktikat, millega ei kohaldata
valikulisi piiranguid ja võimaldatakse leebemat kohtlemist, arvestades rahvusvahelise kaitse
saaja halba olukorda ja raskusi, mida nad sageli perekonna taasühinemise taotlemisel kogevad.
Vastavalt sama direktiivi artikli 12 lõikele 1 ei ole liikmesriikidel lubatud rahvusvahelise kaitse
saajalt ega tema perekonnaliikmelt nõuda tõendamist, et kaitse saaja vastaks sama direktiivi
artiklis 7 sätestatud nõuetele (st majutus, tervisekindlustus, piisav sissetulek ja
integratsioonimeetmed). Kuid integratsioonimeetmeid võib rakendada siis, kui asjaomastele
isikutele on luba perekonna taasühinemiseks antud (artikli 7 lõike 2 teine lõik). Kuna see reegel
kuulub üldsätete hulka ja mitte V peatüki alla, on see ülimuslik artikli 9 lõike 2 suhtes, millega
lubatakse liikmesriikidel kohaldada soodsamaid sätteid üksnes nende rahvusvahelise kaitse
saajate suhtes, kellel olid peresuhted olemas enne nende sisenemist liikmesriikide
territooriumile. Seega ei ole perekonna tuumiku puhul, mis loodi pärast perekonna
taasühinemist taotleva pagulase sisenemist liikmesriiki, V peatükk kohaldatav ja
integratsioonimeetmeid saab kohaldada üksnes pärast perekonna taasühinemise lubamist.
EK rõhutab suunistes89 perekonna taasühendamise õigust käsitleva direktiivi rakendamiseks, et
V peatüki sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas artikli 5 lõikes 5 ja artiklis 17 sätestatud
põhimõtetega. Seega peavad liikmesriigid pagulaste taasühinemise taotluste läbivaatamisel
hindama iga juhtumi puhul kõiki kaalul olevaid huvisid tasakaalustatult ja mõistlikult, võttes
samas piisavalt arvesse alaealiste laste parimaid huvisid. Otsust ei tohi langetada üksnes ühe
teguri põhjal; kõiki tegureid tuleb kaaluda vaid ühena paljudest asjakohastest teguritest. Samuti
rõhutatakse, et nimetatud sihtrühma puhul tuleb perekonnaliikmete määratluses välistada
kitsendamine ja lisanõuded ning tõendatavate dokumentide puudumine ei tohi olla taotluse
tagasilükkamise otsuse ainus põhjus. Kaitse saajatelt on lubatud toimingute eest nõuda lõivu
maksmist, kuid lõivud ei tohi olla ülemäära suured ega ebaproportsionaalsed, nii et selle
tagajärjel takistataks direktiiviga antud õiguste saamist. Kui perekonna taasühinemine on
võimalik mõnes kolmandas riigis, siis eelkõige ei tohiks sellisesse kolmandasse riiki
ümberasustamine tekitada kaitse saajale või tema perekonnaliikmetele tagakiusamise või
tagasi- ja väljasaatmise ohtu ja pagulasel peaks olema võimalik saada seal kaitset vastavalt
pagulasseisundi konventsioonile. Mõiste „erisidemed“ tähendab seda, et perekonna
taasühinemist taotleval isikul või perekonnaliikmel on kõnealuse kolmanda riigiga pere-,
kultuuri- ja ühiskonnasidemeid. Oluline asjaolu on sama direktiivi artikliga 12 sätestatud ajaline
88 EMN 2025. Family reunification of third-country nationals: State of play of law and practice 89 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Suunised perekonna taasühinemise õigust käsitleva
direktiivi 2003/86/EÜ kohaldamiseks“ (COM 2014) 210 final). Brüssel, 2014. Kättesaadav:
https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/documents/com/com_com(2014)0210_/com_com(2014)0
210_en.pdf.
129
piirang. Kuna reeglina on rahvusvahelise kaitse taotlejatel objektiivsetest asjaoludest lähtudes
seda keeruline täita, siis on EK arvestanud, et enamik liikmesriike seda ei kohalda, ja märgib,
et juhul kui liikmesriigid otsustavad seda sätet siiski kasutada, siis peaksid nad taotluse
hindamisel võtma teguritena arvesse ka taotleja objektiivseid praktilisi takistusi.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) kohaselt on rahvusvahelise kaitse saaja
perekonna taasühinemise ja perekonna ühtsuse tagamisel neli keskset põhimõtet:
- Perekonna ühtsus hõlmab ainult tõeliseid peresuhteid. Seega ei tohi perekonna
taasühendamise protsessi hõlmata sundabielusid ning abielusid ja partnerlusi, mille ainus
eesmärk on võimaldada asjaomasel isikul liikmesriiki siseneda või seal elada.
- Perekonna ühtsuse tagamisel ei tohi diskrimineerida perekonnaliikmeid selle alusel, kus
perekond loodi. Seega tuleb perekonna mõiste alla kuuluvaks lugeda ka need perekonnad,
mis loodi väljaspool päritoluriiki, kuid enne perekonnaliikmete saabumist liidu
territooriumile.
- Perekonna ühtsust puudutavad sätted Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktides ei piira Eestis tunnustatud väärtusi ja põhimõtteid. Näiteks polügaamse abielu
korral saab iga liikmesriik ise otsustada, kas ta soovib kohaldada perekonna ühtsuse sätteid
polügaamsete leibkondade suhtes, sealhulgas veel ühe abikaasa ja rahvusvahelise kaitse
saaja alaealiste laste suhtes, või mitte.
- Kui tegemist on abiellunud lapsega ja menetlev asutus on otsustanud, et lapse parimates
huvides on olla koos oma perekonnaga, mitte koos abikaasaga, siis ei käsitleta abikaasat
perekonnaliikmena ja talle perekonna taasühinemise alusel elamisluba ei anta. Kui
rahvusvahelise kaitse saaja lähisugulane on abielus alaealine, kes ei ole koos oma
abikaasaga, võib alaealise parimad huvid lugeda seotuks tema vanemate perekonnaga.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) alusel valitseb üldjuhul perekonnaliikmete
suhtes neid ja rahvusvahelise kaitse saajat ühendavate lähisidemete tõttu selline tagakiusamise
või tõsise kahju oht, mis võib olla alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kui sama liikmesriigi
territooriumil viibivad perekonnaliikmed ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele,
peaks neil perekonna ühtsuse säilitamiseks olema õigus taotleda elamisluba. Selline elamisluba
tuleb anda, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme suhtes on kohaldatavad välistamise alused
või kui elamisluba ei saa anda riigi julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel.
Perekonnaliikmetel peavad olema ka õigused, mille rahvusvahelise kaitse saaja saab siis, kui
talle antakse rahvusvaheline kaitse. Piiramata kuidagi samas määruses perekonna ühtsuse
säilitamise kohta sätestatut, tuleb juhul, kui olukord kuulub direktiivi 2003/86/EÜ
(perekondade taasühendamise kohta) kohaldamisalasse ja selles sätestatud taasühinemise
tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmetele, kes
individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi kohaselt elamisload ja
õigused.
Nii nagu direktiiv 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta), ei kuulu ka direktiiv 2003/86/EÜ
(perekondade taasühendamise kohta) EL-i rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse reformi
õigusaktide reformi paketi hulka ning jääb kehtima muutmata kujul ning tuleb üle võtta ka
rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, sealhulgas sidusalt reformitud EL-i õigusaktidega.
Kokkuvõtvalt saab märkida, et rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete
taasühinemisele kehtivad kõik direktiivi 2003/86/EL (perekondade taasühendamise kohta)
alusel kehtestatud tingimused samas direktiivis sätestatud erisustega rahvusvahelise kaitse
saajate suhtes. Erisuseks võrreldes teistel seaduslikel alustel Eestis elavate välismaalaste
perekonnaliikmete taasühinemise reeglitega on neli järgmist asjaolu:
- Rahvusvahelise kaitse saajalt ei nõuta teatava aja vältel Eesti territooriumil elamist.
- Kaitse saaja perekonnaliikmed on vabastatud majutuse, tervisekindlustuse ja
sissetulekuga seotud tingimuste täitmisest, juhul kui perekonna taasühinemise taotlus
130
esitatakse kolme kuu jooksul pärast rahvusvahelise kaitse andmist. Eestis on selleks
ajaliseks piiranguks kehtestatud neli kuud. Seega, pärast nelja kuu möödumist
rahvusvahelise kaitse andmisest arvates esitatud taotluste korral võib nimetatud
tingimuste täitmist nõuda.
- Peresuhet tõendavate ametlike dokumentide puudumine ei saa olla eitava otsuse
tegemise põhjus. Ametlike tõendite puudumise korral tuleb peresuhte tõendamisel võtta
arvesse muid tõendeid suhte olemasolu kohta. Perekonnaliikmete määratluse osas tuleb
lähtuda määrusest (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta).
Selleks et kaardistada rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmete taasühinemise protsess ja
senise Eesti praktika kitsaskohad ning leida võimalikke lahendusi, koostas SIM 2024. aastal
„Rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete taasühinemise regulatsiooni analüüsi“90.
Praeguseks Eestis välja kujunenud praktika kohaselt on protsess kolmeetapiline ja tekitab liigset
töökoormust. Esimese etapis hindab PPA, kas kaitse saaja perekonnaliige, keda soovitakse
taasühendada, kuulub perekonnaliikmete ringi, ning teeb otsuse taasühendamise võimalikkuse
kohta ja teavitab otsusest rahvusvahelise kaitse saajat ja vastavat Eesti välisesindust, kus kaitse
saaja perekonnaliikmed viibivad või kuhu neil on võimalik reisida. Teises etapis suunatakse
välisriigis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliige Eestisse tulemiseks taotlema Eesti
või muu EL-i liikmesriigi välisesinduses viisat. Viisa taotlemisel võib tekkida olukord, kus
rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmel on objektiivne PPA kontrollitud õigus perekonna
taasühinemisele, kuid viisat talle ei väljastata. Puudub viisa perekonna taasühendamiseks või
rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Viisa saamise korral saabub rahvusvahelise kaitse saaja
perekonnaliige Eestisse ja esitab võimalikult kiiresti rahvusvahelise kaitse taotluse
perekonnaliikme elamisloa saamiseks VRKS-i alusel. Menetluse käigus otsustab PPA, kas
tehakse otsus rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa andmiseks või
rahvusvahelise kaitse elamisloa andmiseks. Perekonnaliikme taasühendamise analüüsimisel
kaardistati võimalike muudatuste väljatöötamist koostöös PPA ja KAPO-ga. Eelistatud
lahenduskäiguks osutus õigusselguse loomise huvides kehtivate normide korrastamine seaduse
tasandil, mis toetaks seotud asutuste ressursside kokkuhoidu, tagaks perekonnaliikmete piisava
taustakontrolli ja julgeolekuohu ennetusmeetmed ning tagaks õigustatud perekonnaliikmete
taasühendamise.
Eestis on direktiivi 2003/86/EÜ (perekondade taasühendamise kohta) üle võetud kehtiva
välismaalaste seadusega (VMS) ja osaliselt VRKS-iga. Kuna vajalik on EL-i ühise
rahvusvahelise kaitse õigustikuga sidus ülevõtmine ja praegu kehtivate normide täpsustamine,
siis tuleb praegu kehtivaid VRKS-i norme muuta, kuid ulatuses, mida ei ole juba VMS-is
reguleeritud. Selleks et määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklit 23 rakendada
ja direktiivi 2003/86/EÜ (perekondade taasühendamise kohta) rahvusvahelise kaitse saajate
perekonnaliikmete taasühendamist puudutavad sätted kohaselt üle võtta, kehtestatakse
järgmised perekonna ühtsust ja perekonna taasühendamise korda reguleerivad sätted.
Paragrahviga 46 sätestatakse rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikmete
taasühinemise menetluse põhimõtted, mis praegu seaduse tasandil puuduvad, ja iseseisvalt või
taasühinemise protsessi kaudu saabunud perekonnaliikme elamisloa andmise kord, mis samuti
praegu seaduse tasandil puudub. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmele elamisloa
andmise või selle andmisest keeldumise alused on sätestatud määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikliga 23. Eraldi on sätestatud ajutise kaitse saajate
perekonnaliikmete ühendamise kord, mille puhul lähtutakse ka direktiivist 2001/55/EÜ (ajutise
kaitse kohta). Luuakse perekonnaliikmete taasühendamise kord, mille alusel on
90 Siseministeerium 2024. Rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete taasühinemise regulatsiooni analüüs.
131
perekonnaliikmel võimalus taotleda elamisluba nii Eesti välisesinduse kaudu kui ka Eestis
viibides.
Seega sätestatakse lõikega 1, et juhul kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, annab
PPA käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa. Samuti
on täpsustatud, et nimetatud perekonnaliikme elamisluba ei anta, kui välismaalane kujutab ohtu
Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Elamisloa andmise alus on määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 23 lõige 1. Lõikega 2 sätestatakse erand lõikest 1. Nimelt
loetletakse kaks olukorda, millal PPA võib taasühinemist taotlevalt perekonnaliikmelt nõuda
täiendavate tingimuste täitmist. Need on järgmised:
- perekonna taasühinemine on võimalik kolmandas riigis või
- perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlus on esitatud hiljem kui neli kuud pärast
rahvusvahelise kaitse saamist.
Nimetatud juhtudel võib PPA perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa anda juhul, kui on
täidetud järgmised kolm tingimust:
1) rahvusvahelise kaitse saajal peab olema legaalne sissetulek välismaalaste seaduse §-s 9
sätestatud mõistes, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis;
2) rahvusvahelise kaitse saajal peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning
3) perekond peab omama kehtivat ravikindlustuslepingut, mis tagaks kõikide
perekonnaliikmete haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa
kehtivusajal. Perekonna kindlustuskaitsele kohaldatakse välismaalaste seaduse §-s 120
sätestatut.
Neljakuuline periood, mille jooksul lõikega 2 sätestatud kohustuste täitmist ei tohi PPA
rahvusvahelise kaitse saajalt nõuda, on seotud saaja õigusega vajaduse korral elada veel nelja
kuu vältel pärast kaitse ja elamisloa saamist majutuskeskuses, kus talle osutatakse selle perioodi
vältel abi iseseisva elu alustamiseks, sealhulgas eelkõige elu- ja töökoha leidmisel. Ka nelja kuu
möödumisel võib lähtudes vastuvõtu erivajadusest või muust sarnasest kaalukast asjaolust
tekkida erandlikke elulisi olukordi, mille tõttu ei pruugi rahvusvahelise kaitse saajalt kirjeldatud
kohustuste täitmise nõue olla proportsionaalne ja põhjendatud. Näiteks võib olla tegemist
olukorraga, kui kaitse saaja ei ole tervisehäire tõttu töövõimeline või tema iseseisev toimetulek
on piiratud. PPA peab rahvusvahelise kaitse saanud inimese võimalikku haavatavat olukorda
ühiskonnas hindama, lähtudes iga kord konkreetse juhtumi asjaoludest, et otsustada, kas
perekonna ühtsuse tagamise eesmärki silmas pidades on nõude kohaldamine põhjendatud.
Neljakuulise tähtaja vaates on tegemist soodsama sättega direktiivi 2003/86/EÜ artikli 12
lõike 1 viimases lõigus sätestatust, mille kohaselt võib perekondade taasühinemisel nõuda
teatud tingimuste täitmist, kui taotlus taasühinemiseks on esitatud hiljem kui kolme kuu
möödudes pagulasseisundi saamisest.
Püsiv legaalne sissetulek VMS § 9 mõistes on seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis,
töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension,
stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate
perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine.
Ravikindlustusleping VMS § 120 mõistes on selline Eestis kehtiv kindlustusleping, mis katab
ootamatu ja ettenägematu haigestumise või õnnetuse ning selle tagajärjel tekkinud
meditsiiniliselt vajalikud ravikulud ning ambulatoorsete uuringute kulud, mida tehakse
kindlustusjuhtumi tuvastamiseks ja ravi määramiseks. Kindlustussumma aastase
kindlustusperioodi kohta on vähemalt 6000 eurot.
Lõikega 3 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse saajal, kelle juurde elama asumiseks
perekonnaliikmele elamisluba antakse, on välismaalaste seaduse §-s 291 sätestatud kutsuja
132
kohustused. Kui välismaalane on saatjata alaealine, ei ole tal kutsuja kohustusi enne täisealiseks
saamist. Sarnaselt rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmele esitatavate tingimustega
rakenduvad ka kutsuja kohustused rahvusvahelise kaitse saajale, kelle juurde tema
perekonnaliige elama asub, peale neljakuulist tähtaega rahvusvahelise kaitse saamisest arvates.
Sama analoogia kohaselt ei saa ka kutsuja kohustustele mittevastamine olla sellel perioodil
perekonnaliikmele elamisloa andmisest keeldumise alus. Perekonnaliikme elamisloast
keeldumise alused on sätestatud määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 23
lõigetega 3–5 ning neid ei saa laiendada. Sama määruse artikli 23 lõike 6 kohaselt on
rahvusvahelise kaitse saajal, kellele on sama määruse alusel antud perekonnaliikme elamisluba,
sama määruse artiklites 25–32, 34 ja 35 sätestatud õigused. Nimetatud õigused hõlmavad
reisidokumenti, liikumisvabadust liikmesriigi ja liidu piires, juurdepääsu tööturule ja
haridusele, juurdepääsu kvalifikatsioonide tunnustamisele ja oskuste valideerimisele,
sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi, tervishoiuteenuseid, majutust ja integratsioonimeetmeid.
Majutuse osas laieneb seega perekonnaliikmele sama määruse artiklis 34 sätestatu, mille
kohaselt võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajale juurdepääs majutusele vähemalt
samaväärsetel tingimustel nagu teistele kolmanda riigi kodanikele, kes elavad seaduslikult talle
rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi territooriumil ning on üldiselt samas olukorras.
Rahvusvahelise kaitse saajate hajutamise riiklike tavadega tagatakse, et rahvusvahelise kaitse
saajaid koheldakse võrdselt, kui erinev kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud. Riiklike
tavadega tagatakse võrdsed võimalused majutusele juurdepääsul.
Seega, juhul kui rahvusvahelise kaitse saajaga taasühineb tema perekonnaliige ja kui
rahvusvahelise kaitse saanud välismaalane elab veel majutuskeskuses, siis on vajaduse ja
võimaluse korral võimalik rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmele laiendada õigust
viibida majutuskeskuses koos oma perekonnaliikmega. Sellisel juhul on perekonnaliige
kohustatud täitma majutuskeskuse korda ning olema nõus läbima esmase tervisekontrolli
rahvatervise kaalutlustel. Täiendavad tervishoiuteenused tuleb perekonnaliikmel korraldada ja
tasuda ise, välja arvatud vältimatu abi osutamine. Nimetatud vajaduspõhine perekonna ühtsuse
tagamiseks korraldatav perekonnaliikme majutamine majutuskeskuses koos rahvusvahelise
kaitse saanud välismaalasega saab kesta kuni rahvusvahelise kaitse saajale elukoha leidmiseni
või kuni neli kuud alates rahvusvahelise kaitse andmisest. Kui rahvusvahelise kaitse saaja elas
rahvusvahelise kaitse menetluse ja rahvusvahelise kaitse saamise ajal PPA loal iseseisvalt
väljaspool majutuskeskust, siis perekonnaliikmel majutuskeskuses elamise õigust ei teki ning
kaitse saajal on kutsuja kohustused ka eluruumi tagamise osas.
§ 47. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa andmisest keeldumine ja
elamisloa kehtetuks tunnistamine
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA keeldub perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest või
selle pikendamisest või tunnistab elamisloa kehtetuks määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 23 lõigetes 3–5 sätestatud alusel ning kui rahvusvahelise kaitse
saajalt võetakse ära rahvusvaheline kaitse. Nimetatud sätete alusel ei anna seega PPA
perekonnaliikme elamisluba, kui
1. pereliikme suhtes on välistatud või välistataks määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) III ja V peatüki kohane rahvusvaheline kaitse.
Viidatud III peatüki artiklis 12 on sätestatud pagulasstaatuse andmist välistavad
asjaolud. Need on üldistatuna järgmised olukorrad:
o isik kuulub Genfi konventsiooni artikli 1 punkti D kohaldamisalasse;
o isik omab kõnealuse riigi kodanikega samu õigusi ja kohustusi;
o kui on mõjuv põhjus arvata, et isik on:
133
pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusvastase
kuriteo;
väljaspool varjupaigariiki pannud toime raske mittepoliitilise kuriteo
enne pagulasena vastuvõtmist;
süüdi tegudes, mis on vastuolus ÜRO põhikirja preambulis ning
artiklites 1 ja 2 sätestatud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega.
Viidatud V peatüki artiklis 17 on sätestatud täiendava kaitse andmist välistavad
asjaolud. Need on üldistatuna järgmised olukorrad, kus isik on:
o pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusvastase kuriteo;
o enne liikmesriigi territooriumile saabumist pannud toime raske kuriteo või on
pärast saabumist süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemise eest;
o on olnud süüdi tegudes, mis on vastuolus ÜRO põhikirja preambulis ning
artiklites 1 ja 2 sätestatud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega;
o ohustab ühiskonda või riiklikku julgeolekut;
2. abikaasale või püsisuhtes olevale vabaabielukaaslasele, kui arvestatavad märgid
näitavad, et abielu või vabaabielu sõlmiti üksnes selleks, et võimaldada asjaomasel
isikul asjaomasesse liikmesriiki siseneda või seal elada;
3. pereliikme puhul tekivad riikliku julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjused, ei
anta sellele pereliikmele elamisluba ja juba antud elamisload võetakse ära või neid ei
pikendata.
Perekonnaliikme elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumist või kehtetuks
tunnistamist kohaldatakse ka olukorras, kui rahvusvahelise kaitse saajalt võetakse
rahvusvaheline kaitse ja sellel põhinev elamisluba ära. Nimetatud sätet ei kohaldata juhul, kui
perekonnaliikmel on elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel või muul iseseisval alusel,
sealhulgas juhul, kui perekonnaliikmele on rahvusvaheline kaitse antud sotsiaalsesse rühma
kuulumise alusel, eriti juhul, kui selle rühmana on määratletud perekond.
Lõikega 2 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kaitse saaja
perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest, kui § 46 lõikes 2 nimetatud tingimused ei
ole täidetud. Seega, reeglina PPA perekonnaliikme elamisluba sellisel juhul ei anna, kuid nagu
eespool selgitatud, võib rahvusvahelise kaitse saaja eriolukorra tõttu esineda erandlikke
objektiivseid asjaolusid, mis tingivad selle, et ka nimetatud tingimuste mittetäitmisel on
otstarbekas rahvusvahelise kaitse saajale perekonnaliikme elamisluba anda.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmele keeldutakse
elamisloa andmisest ja ta viibib Eestis või teises Schengeni konventsiooni osalisriigis või EL-i
liikmesriigis, tehakse temale elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumise või
elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus VSS-is
sätestatud korras.
Selline korraldus on vajalik ühtlustamise ja õigusselguse tagamiseks. VSS § 11 lõike 31 kohaselt
võib juba praegu välismaalasele, kellele keeldutakse elamisloa andmisest või kelle elamisluba
tunnistatakse kehtetuks, teha lahkumisettekirjutuse elamisloa andmisest või selle kehtetuks
tunnistamise otsuses. Seda normi kohaldatakse nii VMS-i kui ka VRKS-i alusel läbiviidavatele
loamenetlustele.
Kui kolmanda riigi kodanikul puudub elamisloa kehtetuks tunnistamisel või andmata jätmisel
muu seaduslik alus Eestis või Schengeni alal viibimiseks või elamiseks, on ta kohustatud
lahkuma kogu Schengeni või EL-i liikmesriikide territooriumilt. Kuivõrd lahkumisettekirjutuse
andmed tuleb vastavalt määrusele (EL) 2018/1860 sisestada Schengeni infosüsteemi, on
134
ettekirjutuse tegemine vajalik ka selleks, et teised liikmesriigid saaksid kolmanda riigi kodaniku
lahkumiskohustuse täitmisele pöörata juhul, kui ta rahvusvahelise kaitse menetluse või
väljasõidukohustuse menetluse ajal on omavoliliselt Eestist lahkunud muusse liikmesriiki.
Lahkumisettekirjutuse tegemata jätmisel puuduks teistel liikmesriikidel teave, et asjaomase
kolmanda riigi kodaniku suhtes on Eesti juba väljasõidukohustuse menetluse läbi viinud ega
saaks oma menetluses välismaalasega seotud asjaolusid (elamisloa andmata jätmise või
kehtetuks tunnistamise põhjused, põgenemise oht, isiku tuvastamisega seotud asjaolud jne)
arvestada.
§ 48. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa ja selle pikendamise
taotlemine
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme tähtajalise elamisloa
taotlemisele ja selle pikendamise taotlemisele kohaldatakse välismaalase seaduse 3. peatüki
1. jao 5. jaotise 2. alljaotises sätestatut, arvestades käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu
rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud erisusi. Sellise korra eesmärk on tagada
välismaalaste perekonnaliikmete taasühendamise korra ühtlustamine ja läbipaistvaks
muutmine. Seejuures on täiendavalt oluline arvestada määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artiklis 23 sätestatut. Nii nagu rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul,
võib ka nende perekonnaliikmete korral ette tulla olukordi, mil perekonnaliikmel ei ole
objektiivsetel põhjustel võimalik esitada autentseid ja kehtivaid isikut tõendavaid või muid
dokumente, mistõttu on perekonnaliikmel vaja põhjendada nende puudumist ning ametnikul on
vaja isik ja asjaolud tuvastada kaudsete tõendite ja ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse saaja
perekonnaliikmele ei saa keelduda elamisloa andmisest ainuüksi põhjusel, et puudub näiteks
peresidemeid tõendav dokument.
Ka praegu on rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmel võimalik saabuda Eestisse
elamisloa alusel, mille taotlemiseks tuleb pöörduda Eesti välisesinduse poole. Samuti on
perekonnaliikmel VMS-is sätestatud korras ja alusel võimalik taotleda viisat. Kui tegemist on
viisa taotlusega välisesinduses, siis rakendub kooskõlastusmehhanism ning viisa väljastamine
välisesinduses. Kui tegemist on elamisloa taotlusega, siis edastatakse välisesinduses esitatud
elamisloa taotlus menetlemiseks PPA-le. Rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete
elamisloa taotlemise korda aga seni sätestatud ei ole. Seetõttu on vajalik seaduse tasandil
sätestada, et sarnased põhimõtted elamisloa taotlemise korral rakenduvad ka rahvusvahelise
kaitse saajate perekonnaliikmete taasühendamise korral, et tagada õigusselgus ja
rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmete taasühendamine ning muuta neile elamisloa
andmise protsess läbipaistvaks.
Lõikega 2 antakse Siseministeeriumile volitus kehtestada rahvusvahelise kaitse saaja ja tema
perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord
ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ministri määrusega.
§ 49. Perekonnaliikme elamisloa kehtivusaeg
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA ei tohi perekonnaliikmele anda pikema kehtivusajaga tähtajalist
elamisluba, mis on antud kaitse saajale, kelle perekonnaliige ta on ja kelle juurde ta elama asub.
Sama reeglit kohaldatakse elamisloa pikendamise korral. Nimetatud säte on vajalik määruse
(EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 23 lõike 2 rakendamiseks.
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme tähtajalise elamisloa
kehtivusaeg lõpeb välismaalaste seaduse §-s 134 nimetatud alustel. Selline täpsustus on samuti
vajalik õigusselguse huvides ning välismaalaste perekonna taasühendamise süsteemi
135
ühtlustamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks. VMS § 134 alusel tähtajalise elamisloa
kehtivusaeg lõpeb tähtaja saabumisel, välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või selle
taastamisel, välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral, pikaajalise elaniku elamisloa
saamisel või uue tähtajalise elamisloa saamisel või välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi,
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsuse andmisel
või selle taastamisel.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui perekonnaliikmele antud elamisloa kehtivusaeg lõpeb ja
perekonnaliige on esitanud uue elamisloa taotluse välismaalaste seaduses või käesolevas
seaduses sätestatud alusel ja korras, on tal lubatud riigis viibida kuni tema elamisloa taotluse
suhtes otsuse tegemiseni. Nimetatud sättega ühtlustatakse rahvusvahelise kaitse saaja
perekonnaliikme viibimise õigus kaitse saajaga samas olukorras. Selline korraldus on vajalik,
et luua eri rändemenetluste vahel sidusus ning tagada perekondade ühtsus ja laste heaolu.
§ 50. Perekonnaliikme elamisloaga seotud otsuste vaidlustamine
Eelnõu § 50 lõigetega 1–3 ühtlustatakse rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa
taotluse suhtes tehtud keelduvate otsuste vaidlustamisega seotud sätted rahvusvahelise kaitse
taotluse suhtes tehtud keelduvate otsuste vaidlustamise korraga. Seega sätestatakse lõikega 1,
et perekonnaliikmele elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest
keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse ja koos sellega
tehtud lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemise päevast arvates. Lõike 2 kohaselt ei saa sarnaselt rahvusvahelise kaitse menetluses
tehtud otsustega käesolevas paragrahvis nimetatud otsuseid vaidlustada vaidemenetluse korras.
Lõike 3 kohaselt ei lükka käesolevas paragrahvis nimetatud otsuste vaidlustamine välismaalase
lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust
Eestis viibimiseks. Lõigete 2 ja 3 selgitused on esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes
tehtud keelduvate otsuste vaidlustamise teema juures.
4. jagu „Rahvusvahelise kaitse seisundi lõppemine ja elamisloa kehtetuks tunnistamine“
§ 51. Rahvusvahelise kaitse äravõtmine
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA võtab EL-i ühise rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud
neljal võimalikul juhul rahvusvahelise kaitse saajalt kaitse ära.
Esimese olukorrana on lõike 1 punktis 1 sätestatud olukorrad, kui esinevad määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklites 14 ja 19 sätestatud alused. Määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikkel 14 käsitleb pagulasseisundi äravõtmist ning
artikkel 19 täiendava kaitse seisundi äravõtmist. Nende sätete alusel võtab PPA välismaalaselt
pagulasstaatuse ära, kui a) välismaalane ei ole enam kooskõlas sama määruse artikliga 11
pagulane; b) kui sama määruse artikli 12 kohaselt oleks tulnud välistada sellele inimesele
pagulasstaatuse andmine; c) kui välismaalane lõi ebaõige ettekujutuse pagulasseisundi
andmisel määrava tähtsusega asjaoludest, sealhulgas kasutas võltsitud dokumente või jättis
asjaolud esitamata; d) kui on mõistlik põhjus käsitada välismaalast ohuna Eesti julgeolekule;
e) kui välismaalane on eriti raskes kuriteos lõpliku otsusega süüdi mõistetud ning kujutab
endast ohtu Eesti ühiskonnale. Lisaks võib PPA punktides d ja e kirjeldatud olukordades
otsustada jätta pagulasseisundi andmata, kui otsust rahvusvahelise kaitse taotluse kohta ei ole
veel tehtud. Täiendavalt tuleb PPA-l arvestada, et juhul kui inimene kujutab ohtu Eesti
julgeolekule või kui ta on süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, on nendel inimestel 1951. aasta
pagulasseisundi konventsiooni artiklites 3, 4, 16, 22, 31, 32 ja 33 sätestatud või nendega
samalaadsed õigused. PPA peab igal üksikul juhul eraldi tõendama, et pagulasseisundi saaja ei
136
ole ülaltoodud põhjustel enam pagulane või et ta ei oleks tohtinudki pagulasseisundit saada või
ei tohiks enam pagulasseisundit omada. Pagulasseisundi äravõtmise menetluses kohaldab PPA
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklit 66.
PPA võtab välismaalaselt täiendava kaitse seisundi ära juhul, kui a) välismaalane ei vasta enam
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 16 kohasele täiendava kaitse kriteeriumidele;
b) kui pärast täiendava kaitse seisundi andmist selgub, et sama määruse artikli 17 kohaselt oleks
tulnud välistada või välistatakse tema vastavus täiendava kaitse saamise kriteeriumidele; c) kui
välismaalane lõi ebaõige ettekujutuse täiendava kaitse seisundi andmisel määrava tähtsusega
asjaoludest, sealhulgas kasutas võltsitud dokumente, või jättis asjaolud esitamata. PPA peab igal
üksikul juhul eraldi tõendama, et välismaalane ei vasta enam täiendava kaitse seisundi saaja
kriteeriumidele, ta ei oleks tohtinudki täiendava kaitse seisundit saada või ei tohiks enam
täiendava kaitse seisundit omada. Täiendava kaitse seisundi äravõtmise menetluses
kohaldatakse samuti määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklit 66.
Lõike 1 punktiga 2 sätestatakse, et PPA võtab rahvusvahelise kaitse ära, kui rahvusvaheline
kaitse lõpeb määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklites 11 ja 16 sätestatud
alusel, ning sellisel juhul teeb PPA rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikkel 11 sätestab pagulasstaatuse
lõppemise alused ning artikkel 16 täiendava kaitse lõppemise alused. Välismaalane ei ole enam
pagulane ja PPA teeb rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse, kui a) ta on vabatahtlikult võtnud
uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse; b) kui ta on pärast kodakondsusest ilmajäämist
selle vabatahtlikult uuesti omandanud; c) kui ta on omandanud uue kodakondsuse ning saab
uue kodakondsuse andnud riigilt kaitse; d) kui ta on ennast vabatahtlikult uuesti sisse seadnud
riigis, millest ta lahkus või väljaspool mida ta põhjendatud tagakiusamishirmu tõttu viibis;
e) kui ta ei saa enam keelduda võtmast vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitset, kuna
pagulasena tunnustamise asjaolusid enam ei esine; f) kui ta saab pöörduda tagasi varasemasse
alalisse elukohariiki, kuna pagulasena tunnustamise asjaolusid enam ei esine.
Punktide e ja f korral on oluline, et neid ei kohaldata juhul, kui pagulane suudab esitada
kaalukad põhjused, mis tulenevad varasemast tagakiusamisest, kui ta keeldus andmast end
kodakondsusjärgse riigi kaitse alla, või kui tegemist on kodakondsuseta isikuga, siis oma
varasema alalise elukohariigi kaitse alla. Nende kahe aluse kohaldamise hindamisel peab PPA
võtma arvesse asjaomastest ja olemasolevatest riiklikest, liidu ja rahvusvahelistest allikatest
saadud täpset ja ajakohast teavet ning kui see on kättesaadav, siis konkreetsete päritoluriikide
olukorra ühist analüüsi ning määruse 2021/2303/EL artiklis 11 osutatud juhiseid. Samuti peab
arvesse võtma, kas asjaolude muutumine on nii olulise ja püsiva laadiga, et pagulase
tagakiusamishirmu ei saa enam lugeda põhjendatuks.
Täiendava kaitse seisundi saaja ei vasta enam täiendava kaitse saamise kriteeriumidele, kui selle
seisundi andmiseni viinud asjaolusid enam ei esine või need on muutunud sel määral, et kaitse
ei ole enam vajalik. Selleks et PPA saaks hinnata, kas täiendava kaitse andmiseni viinud
asjaolusid enam ei esine või need on muutunud sel määral, et kaitse ei ole enam vajalik, peab
PPA arvestama samu päritoluriigi teabe asjaolusid nagu pagulasstaatuse korral ning muu hulgas
hindama, kas asjaolude muutumine on nii püsiva laadiga, et täiendava kaitse seisundi saajat ei
ohusta enam reaalselt tõsine kahju. Analoogselt pagulasstaatusega ei kohaldata lõppemist, kui
täiendava kaitse seisundi saaja suudab esitada kaalukad põhjused, mis tulenevad varem
tekitatud tõsisest kahjust, kui ta keeldus end andmast kodakondsusjärgse riigi kaitse alla, või
kui tegemist on kodakondsuseta isikuga, siis oma varasema alalise elukohariigi kaitse alla.
137
Lõikega 2 sätestatakse otsuse vormistamise kohta erand lõike 1 suhtes. Nimelt on määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 66 lõike 6 alusel kehtestatud kaitse äravõtmise olukorrad,
millal ei kohaldata samas artiklis sätestatud kaitse äravõtmise menetlust. Sellisel juhul on
liikmesriigil õigus juhtumid lõpetada riigisisese õiguse alusel ning selline lõpetamine ei pea
olema otsuse vormis. Samas on täpsustatud, et sellisel juhul tuleb lõpetamine kanda vähemalt
taotleja toimikusse koos viitega kõnealuse lõpetamise õiguslikule alusele. Seetõttu tuleb
nimetatud lõike rakendamiseks sätestada, et PPA lõpetab juhtumi andmekogus märke
tegemisega ja haldusakti ei ole vaja vormistada. Nimetatud juhtumitega on tegemist juhul, kui
rahvusvahelise kaitse saaja on rahvusvahelisest kaitsest loobunud, rahvusvahelise kaitse saaja
on saanud Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse või kui rahvusvahelise kaitse saaja on
saanud teises Euroopa Liidu liikmesriigis rahvusvahelise kaitse.
Lõikega 3 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuses või koos sellega
tunnistatakse kehtetuks välismaalasele antud elamisluba ja talle tehakse lahkumisettekirjutus
VSS-is sätestatud korras. Nimetatud sättega ühtlustatakse mitme kausaalses seoses oleva otsuse
tegemise kord ühes PPA haldusaktis nagu ka rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes tehtud
keelduvate otsuste puhul.
§ 52. Välja- või tagasisaatmise lubamatus
Euroopa ühist rahvusvahelise kaitse süsteemi on aastate jooksul järk-järgult üles ehitatud kui
rahvusvahelise kaitse ühist ala, mis põhineb 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni – mida
on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga – täielikul kohaldamisel, millega
tagatakse kooskõla tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. Selle keskse põhimõtte
kohaselt ei sunnita kedagi naasma riiki, kus teda taga kiusati või kus on reaalne oht, et ta võib
tagakiusamise ohvriks langeda või kus esineb muu tõsine oht. Määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 21 alusel on liikmesriikide, sealhulgas Eesti kohustus tagada, et
järgitakse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet kooskõlas liidu ja rahvusvahelise
õigusega. Välismaalase võib tagasi saata ainult sellisesse riiki, kus teda ei ähvarda
tagakiusamine ega määruses (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) määratletud tõsise kahju
kannatamise reaalne oht ning kus taotleja on kaitstud sellise tagasi- ja väljasaatmise eest,
millega rikutaks rahvusvahelises õiguses sätestatud inimeste õigust kaitsele piinamise ning
julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise eest.
Kuigi välismaalase tagasisaatmine on VSS-i reguleerimisalas, kehtestatakse VRKS-is
väärtusnorm, mille kohaselt peab PPA nii rahvusvahelise kaitse taotlejate kui ka saajate taotluste
suhtes ja rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetluses igal üksikul juhul rahvusvahelise kaitse
vajaduse hindamisel individuaalselt arvestama välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet
ning tegema seda viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.
3. peatükk „TAOTLEJA VASTUVÕTMINE“
Taotleja vastuvõtmine on reguleeritud EL ühise rahvusvahelise kaitse õigustiku reformi paketi
ainukese direktiivi 2024/1346 alusel. Nagu eespool selgitatud, siis kõikehõlmava lähenemise
tagamiseks on sarnaselt teiste EL ühise rahvusvahelise kaitse otsekohalduvate õigusaktide
omavahelisele tihedale seosele loodud ka otsesed seosed vastuvõttu reguleeriva direktiiviga.
Näiteks on direktiiv otseselt seotud määrusega (EL) 2024/1351 (rändahelduse kohta) direktiivi
artiklid 9, 10, 21 – 23. Näiteks on samuti omavahel otseselt seotud määrusega (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) direktiivi artiklid 5, 6, 8, 10, 17, 18, 23, 25, 27 ja 29.
§ 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed vastuvõtutingimused
138
Lõikega 1 loetletakse teenused, mis tagatakse kaitse taotlejatele, kes viibivad majutuskeskuses
või SKA määratud kohas (edaspidi majutuskeskus). Majutuskeskuse puhul on tegemist avatud
majutusasutusega, kus inimesed elavad oma igapäevaelu PPA menetlustoimingute ajal.
Majutuskeskuses pakutavate teenuste eesmärk on tagada taotlejatele nende vastuvõtmine,
tingimused piisava elatustaseme saavutamiseks ning vajaduspõhine tugi igapäevaeluga seotud
küsimuste lahendamiseks ja PPA menetlustoimingutes osalemiseks. Tõlketeenuse vajaduse
otsustab majutuskeskuse teenuseosutaja. Tagada tuleb teabe jõudmine inimeseni temale
arusaadavas keeles ning oluline on, et igapäevaelu korraldus ja tugi toetab ja motiveerib inimest
omandama eesti keelt, pakkudes võimalust rakendada keeletundides õpitut ka praktikas.
Majutuskeskusesse paigutamisel tagatakse tervisekontroll, et ennetada võimalikku
nakkushaiguste levikut ja tagada erivajaduse avastamisel vajalik tugi. Majutuskeskusesse
suunab PPA need rahvusvahelise kaitse taotlejad, kellel puuduvad võimalused ja vahendid
iseseisvalt väljaspool keskust toime tulla. Teenuste kujundamisel lähtutakse EUAA suunistest
ning põhifookuses on toetada inimese autonoomiat ja iseseisvat toimetulekut.
Teenuste loetelu on kooskõlas direktiivis (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) sätestatuga, mis
puudutab piisava elatustaseme ning tervishoiuteenuste, sealhulgas tervisekontrolli tagamist.
Samuti jääb kehtima riigisisene korraldus, mille kohaselt võimaldab majutuskeskus ka
(ühis)transpordikulu katmist, et taotleja saaks osaleda PPA menetlustoimingutel. Muu
transpordikulu katab taotleja ise, välja arvatud juhtudel, kui inimesel on erivajadused. Siis
toetatakse teda täiendavate transpordivõimalustega, sealhulgas juhul, kui tegemist on muul
eesmärgil transpordivajadusega.
Lõikega 2 sätestatakse, et PPA loal väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele on tagatud
vajaduse korral tervishoiuteenuste ja igapäevaelu korraldamiseks vajalik nõustamine ja
psühhosotsiaalne tugi koos selleks vajaliku tõlketeenusega ning kohanemisprogramm. Seega
sätestatakse, et ka PPA loa alusel majutuskeskusest väljaspool elavad rahvusvahelise kaitse
taotlejad saavad majutuskeskuses elavate taotlejatega võrdselt vajalikku nõustamist ning
tervishoiuteenuseid. PPA teavitab vastuvõtutingimuste osutajat nendest taotlejatest, kellele on
antud luba elada väljaspool majutuskeskust (ja uuest asukohast), et vastuvõtutingimuste osutaja
saaks korraldada vajalike teenuste osutamise muus asukohas.
Taotlejat teavitatakse talle laienevatest teenustest. Vastuvõtutingimuste korraldaja võtab
väljaspool majutuskeskust elavate leibkondadega ühendust, et veenduda nende heaolus ja
turvalisuses, sealhulgas vajaduses pakkuda täiendavat nõu ja selgitust teenuste jms osas ning
omakorda suunata inimesi kohanemisprogrammi. Eritähelepanu peavad saama vastuvõtu
erivajadusega inimesed, näiteks eakad ja lapsed, sealhulgas saatjaga lapsed. Poolte kokkuleppel
on vajaduse korral võimalik väljaspool majutuskeskust viibivat inimest kutsuda vastavale
kontaktnõustamisele. Tervishoiuteenused on inimestele tagatud hindamise tulemusel ennekõike
majutuskeskuse korraldatud tervishoiuteenuste osutaja kaudu. Vältimatut terviseabi on õigus
saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel.
Lõikega 3 täpsustatakse asutuste rolli majutuskeskuse teenuse tagamisel ning kehtestatakse, et
sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud teenuste osutamise korraldab SKA ning
lõike 1 punktis 6 märgitud kohanemisprogrammi korraldab KUM.
Lõikega 4 sätestatakse volitusnorm rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle
osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra
kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Valdkonna eest vastutav
ministeerium on Sotsiaalministeerium.
Lõikega 5 antakse välismaalasele võimalus taotluse kohta tehtud lõpliku keelduva otsuse järel
jätkata vajaduspõhiselt majutuskeskuse teenuste kasutamist kuni 30 päeva arvates lõpliku
139
otsuse tegemisest. Sellel ajal on välismaalasele jätkuvalt tagatud ennekõike majutus koos
hügieenivõimalustega, toiduabi ning vältimatu tervishoiuteenus. Lisakohustusi KOV-idele ei
teki. Kirjeldatud tugi, mis kestab kuni 30 päeva, laieneb ainult nendele välismaalastele, kes on
vahetult enne keelduva otsuse saamist elanud majutuskeskuses. Nimetatud täiendav tugi ei
laiene välismaalastele, kes otsuse kätte saamise ajal elasid iseseisvalt või olid väljasaadetavad
või kinnipidamisele paigutatud.
Lõikega 6 luuakse SKA-le võimalus vajaduse korral kaasata partnereid ja teenuseosutajaid
materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamiseks. Selline lähenemine annab võimaluse korraldada
vastuvõtutingimusi paindlikumalt ja jätkusuutlikumalt, sealhulgas rändesurve korral. Seetõttu
sätestatakse, et SKA võib materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise ülesande täitmise
halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest
isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega
kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus. Juhul kui peaks
aset leidma ettenägematu erandlik olukord, mistõttu majutusteenuse osutamiseks sõlmitud
halduslepingu alusel majutuse korraldaja lõpetab ootamatult tegutsemise, siis vastutab majutuse
edasise korraldamise eest Sotsiaalkindlustusamet.
Lõikega 7 luuakse volitusnorm majutuskeskuse sisekorra kehtestamiseks valdkonna eest
vastutava ministri määrusega. Valdkonna eest vastutav ministeerium on Sotsiaalministeerium.
Lõikega 8 luuakse loetelu minimaalsetest teemadest selles sisekorras. Nimetatud sisekorras
tuleb vähemalt reguleerida taotleja majutamise kord; territooriumil ja hoones viibimise ja
eemalviibimise kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku viibimise kellaajad;
külastamise kord; vara ja ruumide kasutamise kord; nende esemete loetelu, mis on
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses keelatud; kaebuste esitamise kord ja rahalise
toetuse maksmise kord.
Lähtutakse EUAA suunistest ja praegusest praktikast. Muu hulgas eelkõige asjaolust, et
majutuskeskuse puhul on tegemist nn kollektiivse avatud asutusega, kus erineva päritolu,
tausta, kogemuse ja traditsioonidega inimesed peavad võimalikult harmooniliselt koos elama.
Sisekorra kehtestamise eesmärk on tagada ühene mõistetavus igapäevasest rahvusvahelise
kaitse taotleja elu korraldusest. Seega on vaja sisekorras sätestada keskuses viibijate ja töötajate
koostöö korraldus, ruumide korrashoiu reeglid, hoones viibimise ja sellest eemal viibimise,
külaliste vastuvõtmise, alaealiste laste üksinda keskuse ruumidesse jätmise kord jms.
Täiendavalt käsitletakse sisekorras kaebuste esitamise korda. Sisekorra reegleid tutvustatakse
taotlejale kolme kalendripäeva jooksul keskusesse saabumisest. Pikema perioodi rakendamine
on võimalik vaid mõjuval põhjusel. Sisekorra reeglid paigutatakse majutuskohas taotlejatele
nähtavale ja kättesaadavale kohale. Tutvustamisel kaasatakse vajaduse korral tõlk. Selgitamine
peab olema taotlejale arusaadavas keeles ja on oluline, et näiteks rikkumised fikseeritakse ning
korduvatele rikkumistele võivad rakenduda õiguslikud tagajärjed. Sisekorra rakendamine on
vastavuses direktiiviga 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta).
Lõike 9 kohaselt kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda ka
muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas. Seega täpsustatakse, et sisekord kehtib ka
muudes SKA pakutavates majutuskohtades. Sõltuvalt rände olukorrast ja mahust võib SKA
kaasata vastuvõtuteenuse korraldamisse erinevaid lepingulisi partnereid. On oluline, et
taotlejatele, sõltumata nende asukohast või teenuseosutajast, on tagatud samadest põhimõtetest
ja komponentidest koosnev kvaliteetne teenus.
Lõikega 10 sätestatakse, et juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest majutuskohast
teise üle, peab selleks olema põhjendus. Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste
140
osutaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale
võimaluse teavitada esindajat.
Seega kehtestatakse lõikega 8, et üleviimine ühest majutuskohast teise ei saa olla meelevaldne,
vaid argumenteeritud. Põhjendatud vajaduseks ümberpaigutamisel loetakse muu hulgas
taotlejal majutuskohas viibimise ajal tuvastatud vastuvõtutingimuste erivajadus, millele esmane
majutuskoht ei pruugi vastata. Samuti võib olla põhjuseks rändes toimunud muudatused, mis
eeldavad täiendavate majutuskohtade loomist või majutuskoha siseselt ümberpaigutamist,
kasutades ära majutuskoha maksimaalset võimekust. Üleviimine võib olla tingitud turvalisus-
ja tervisekaalutlustest, kui majutuskohas võib täheldada, et konkreetsel taotlejal ei ole seal
viibimine turvaline või tema pärast ei ole see turvaline teistele taotlejatele. Kui taotleja on
korduvalt rikkunud näiteks majutuskoha reegleid või ta ei tee teenusepakkujaga koostööd,
võidakse otsustada tema vastuvõtutingimusi vähendada. Sel juhul on võimalik taotleja ümber
paigutada selleks eraldi loodud madalama standardiga majutuskohta. Taotlejat teavitatakse
ümberpaigutamisest suuliselt ja kirjalikult, tuues välja uue asukoha aadressi. Teenusepakkuja
tagab vajaduse korral transpordi ning võimaluse teavitada taotleja esindajat, kes osutab talle
õigusabi. Antud sätet laiendatakse ka taotlejatele, kes on majutuskeskuses viibimise ajal saanud
rahvusvahelise kaitse, kuid ei ole veel leidnud eluruumi mõnes KOV-i üksuses.
Lõikega 11 täpsustatakse, et käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle
suhtes kohaldatakse rahvusvahelise kaitse piirimenetlust. Nimetatud eristus on vajalik, sest
rahvusvahelise kaitse piirimenetluse subjektidel puudub luba Eestisse siseneda ning nende
majutuse ja vastuvõtu korraldamise tagab PPA piiril, kinnipidamiskeskuses või mujal PPA
määratud kohas. Täpsemad põhjendused on esitatud rahvusvahelise kaitse piirimenetlust
käsitlevates osades.
§ 54. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus
taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas
Sarnaselt eelnõu §-ga 49 on § 50 vajalik direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artiklite 7
ja 8 ning 23 lõike 2 punkti a ülevõtmiseks.
Lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal taotleja kohustatud viibima selle
maakonna territooriumil, kus asub tema majutuskoht. Majutuskoha määrab PPA kooskõlastatult
SKA-ga. Sellega luuakse ennetusmeede, et välistada vastuvõtusüsteemi väärkasutust ja hallata
vastuvõtu korraldamist. Lähtutud on maakonnapõhisest lähenemisest, mis võimaldab inimesele
vajalike teenuste kättesaadavuse laiemal territooriumil kui näiteks valla või linnavalitsuse
territoorium. Taotleja kohustus viibida majutuskoha järgses maakonnas tugineb direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtu kohta) artiklile 8. Nimetatud artikli lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid
paigutada taotlejad oma territooriumil mõnda geograafilisse piirkonda, mille piires nad saavad
vabalt liikuda, rahvusvahelise kaitse menetluse kestuse ajaks vastavalt määrusele (EL)
2024/1348 (menetluse kohta). Artikli 2 kohaselt võivad liikmesriigid paigutada taotlejad oma
territooriumil mõnda geograafilisse piirkonda üksnes selleks, et tagada nende taotluste kiire,
tõhus ja tulemuslik menetlemine vastavalt määrusele (EL) 2024/1348 või paigutada kõnealused
taotlejad vastavalt asjaomaste geograafiliste piirkondade võimalustele. Liikmesriigid
teavitavad taotlejaid geograafilisse piirkonda paigutamisest ja kõnealuse piirkonna
geograafilistest piiridest. Sama artikli lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et taotlejatel on
selles geograafilises piirkonnas, kuhu nad paigutati, tegelikult võimalik kasutada samast
direktiivist tulenevaid õigusi ja rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud menetlustagatisi.
Kõnealune geograafiline piirkond peab olema piisavalt suur, võimaldama juurdepääsu
vajalikele avalikele taristutele ega tohi mõjutada taotlejate võõrandamatut õigust eraelu
141
puutumatusele. Seetõttu kehtestatakse Eestis geograafiliseks piirkonnaks majutuskoha
maakond.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 8 lõike 7 kohaselt tuleb riigisiseses õiguses
kõnealuse artikli kohaldamiseks vajalikud tingimused luua ning sellest EK-d ja EUAA-d
teavitada. Sama direktiivi artikli 7 lõike 7 ja artikli 8 lõike 4 kohaselt ei ole vajalik majutuskoha
määramise ja mõnda geograafilisse piirkonda elama määramise otsust vormistada
haldusotsusena. Seetõttu sellist kohustust ametiasutustele ei kehtestata.
Lõike 2 kohaselt võib taotleja viibida väljaspool lõikes 1 nimetatud maakonna territooriumit,
kui materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja peab seda vajalikuks materiaalsete
vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks. Seega tagatakse vastuvõtuteenuse
tagamisel paindlikkus, mis lubab põhjendatud juhtudel viibida väljaspool majutuskoha
maakonna territooriumit. Selleks võib olla näiteks juurdepääs vajalikele teenustele, tööl
käimine, sealhulgas vabatahtliku töö tegemine, ning majutuskeskuse korraldatavates või
partnerite pakutavates tegevustes osalemine. Samuti tagatakse, et materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja loa alusel võib taotleja viibida väljaspool vastuvõtukeskust
perekondlikel või tervislikel põhjustel. Nimetatud kord on vajalik sätestada direktiivi (EL)
2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 8 lõike 5 ülevõtmiseks, mille kohaselt lubavad
liikmesriigid taotlejal tema palvel geograafilisest piirkonnast ajutiselt lahkuda igati põhjendatud
pakilistel ja tõsistel perekondlikel põhjustel või vajalikuks raviks, mida kõnealuses
geograafilises piirkonnas ei ole võimalik saada. Kui taotleja lahkub geograafilisest piirkonnast
ilma loata, ei tohi liikmesriik kohaldada muid kui üksnes käesolevas direktiivis sätestatud
karistusi.
Lõikega 3 täpsustatakse, et kui maakonna territooriumilt lahkumine on vajalik ilmumiseks
haldusorganisse või kohtusse, siis ei ole majutuskeskuse luba vaja, kuid lahkumisest tuleb siiski
eelnevalt materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat teavitada. Seega on luba vajalik isiklikeks
käikudeks, kuid PPA-sse või teistesse ametiasutustesse ilmumiseks tuleb majutuskohta
teavitada. Nii teavitamisel kui ka loa küsimisel on oluline lähtuda majutuskeskuse sisekorras
sätestatud reeglitest. Teavitada või luba küsida võib ka taotleja õigusabi andja, kes taotlejat
esindab. Lõikega 3 võetakse üle direktiivi (EN) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 8 lõike 5
viimane lause, mille kohaselt ei nõuta taotlejalt loa küsimist kohtumiseks ameti- ja
kohtuasutustega, kui taotleja kohale ilmumine neisse on vajalik. Taotleja teatab pädevatele
asutustele sellistest kohtumistest ette.
Lõikega 4 sätestatakse väljaspool vastuvõtukeskust elamise kord. Nimelt võib taotleja elada
väljaspool oma majutuskohta ainult PPA kirjaliku loa alusel. PPA võib loa anda, kui taotleja
majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või taotlejal on piisavalt rahalisi
vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks. PPA hindab loa andmisel
liikumisvabaduse piirangute kohaldamise vajalikkust ja teavitab loa andmisest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat. PPA peab väljaspool majutuskeskust elamise loa andmisest ja
liikumisvabaduse piiramise kohaldamisest teavitama majutuskeskust olenemata ajast, millal
luba anti. See tähendab, et nii juhul, kui luba anti kohe taotluse registreerimisel või
vastuvõtmisel, kui ka siis, kui luba antakse hilisema menetluse käigus. See on vajalik majutuse
planeerimiseks ja korraldamiseks ning väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele vajalike
teenuste pakkumiseks.
Seega on Eestisse lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejale loodud võimalus PPA loa alusel
menetluse ajal ka iseseisvalt, ilma majutuskeskuses viibimata elada, mis võimaldab vastuvõtu
kulusid, sealhulgas nii materiaal- kui ka inimressursi kulusid kokku hoida ja toetab välismaalase
iseseisvat toimetulekut. Vabanevad teenuskohad jäävad taotlejatele, kes tuge ja teenuseid
142
vältimatult vajavad. Vastuvõtusüsteemis tuleb fikseerida, et tegemist on välismaalase
taotlusega, mis on esitatud kaalutletud otsuse alusel. Kui menetlustoimingute ajal peaks taotleja
olukord ja võimalused muutuma, siis on taotlejal võimalik pöörduda PPA poole, et saada
suunamine majutuskeskusse. Suunamise ettepaneku võib teha ka vastuvõtutingimuste
korraldaja, kui väljaspool keskust viibivate taotlejate toetamise käigus avastatakse asjaolud,
mille alusel on ilmne, et taotleja peaks elama majutuskeskuses, näiteks selleks, et ära hoida
inimeste väärkohtlemist või muusse eluliselt keerulisse olukorda sattumist.
Samuti sätestatakse lõikega 5, et Eestis seaduslikult elav isik või taotleja on kohustatud
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid tõendama. Politsei- ja Piirivalveamet hindab
loa andmisel käesolevas seaduses sätestatud liikumisvabaduse piirangute kohaldamise
vajalikkust ja teavitab loa andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat.
Vastavalt lõikele 6 ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatut nendele taotlejatele, kelle
suhtes kohaldatakse rahvusvahelise kaitse piirimenetlust, sest piirimenetluse ajal toimuva
vastuvõtu korraldus on sätestatud eraldi. Taustakontrolli ja piirimenetluse ajal korraldab
vastuvõtu PPA, välja arvatud juhul, kui PPA-l on olulisi raskusi majutuse korraldamisega
(eeskätt võimekuse ammendumise tõttu). Sellisel juhul võib PPA kokkuleppel SKA-ga
majutada rahvusvahelise kaitse piirimenetluse subjekte rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses. Arvestada tuleb, et sellisel juhul on PPA-l kohustus rakendada
liikumisvabaduse piiramist või kinnipidamise alternatiive.
§ 55. Materiaalsed vastuvõtutingimused taustakontrollis ning rahvusvahelise kaitse või
tagasisaatmise piirimenetluses
Paragrahviga 51 sätestatakse välismaalase materiaalse vastuvõtmise kord piirikontrolli
jätkuna toimuva taustakontrolli ajal ning rahvusvahelise kaitse kohustusliku piirimenetluse ja
sellele järgneva tagasisaatmise piirimenetluse ajal. Taustakontroll on sätestatud määrusega (EL)
2024/1356, rahvusvahelise kaitse piirimenetlus on sätestatud määrusega (EL) 2024/1348 ja
sellele järgnev tagasisaatmise piirimenetlus on sätestatud määrusega (EL) 2024/1349. Määruse
(EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artikli 1 kohaselt on taustakontrolli eesmärk tugevdada
välispiire ületavate kolmanda riigi kodanike kontrolli, et tuvastada kõik kolmanda riigi
kodanikud, kes peavad läbima taustakontrolli, ja kontrollida asjakohastest andmekogudest, kas
taustakontrolli läbivad isikud võivad kujutada endast ohtu sisejulgeolekule. Taustakontrolli
osaks on vajaduse korral ka esialgne tervise- ja haavatavuse kontroll, et teha kindlaks isikud,
kes vajavad tervishoiuteenuseid ja isikud, kes võivad kujutada endast ohtu rahvatervisele, ning
teha kindlaks haavatavad isikud. Need kontrollid peavad hõlbustama inimeste suunamist
asjakohastesse menetlustesse. Sama määruse artikli 4 lõike 1 alusel kohaldatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes direktiivist (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) tulenevaid
ühiseid nõudeid, mis on üle võetud käesoleva eelnõuga, ka taustakontrolli ajal. Järgnevad lõiked
on vajalikud nimetatud määruste rakendamiseks.
Lõikega 1 sätestatakse, et juhul kui on tegemist välismaalase või rahvusvahelise kaitse taotleja
taustakontrolli toimingutega, rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisega piirimenetluses ja
tagasisaatmisega piirimenetluses, siis on PPA ülesanne vajaduse korral korraldada välismaalase
majutamist, varustada toiduainetega või pakkuda toitlustamist, varustada esmavajalike riietus-
ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega, korraldada taustakontrolli ajal
tervisekontrolli rahvastiku tervise kaitse eesmärkidel ning tagada vajalike tervishoiuteenuste
kättesaadavus. Teenuseid korraldatakse paindlikult. Näiteks korraldatakse majutus piiril või
PPA mitmeotstarbelises keskuses või muus kohas või erandkorras rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuses eelneval kokkuleppel majutusteenuse pakkujaga. Samuti võib
143
näiteks esmane tervisekontroll toimuda videkonverentsi kaudu kui vajalikud eeldused selleks
on loodud.
Teenuste korraldamisel peab PPA arvestama kehtivat piirimenetluste suutlikkuse määra.
Taustakontroll, rahvusvahelise kaitse piirimenetlus ja tagasisaatmise piirimenetlus on kiired
efektiivsed menetlused, mis ei saa koos kohtuliku kontrolliga kesta kauem kui 12 nädalat.
Nimetatud menetluse koha saab määrata PPA, mitte SKA või tema lepingupartner. Nimetatud
menetlusse suunatud välismaalastel ei ole õigust Eestisse siseneda ja nende vaba liikumine peab
olema tõkestatud kas liikumisvabaduse piiranguid, kinnipidamise alternatiive või kinnipidamist
kohaldades. Selleks et tagada kiire ja efektiivne rahvusvahelise kaitse piirimenetlus ning
tõkestada sisenemise loata välismaalaste Eestis ja EL-i territooriumil edasi liikumist, on
otstarbekas, kui selliste välismaalaste taotluste menetluseks vajaliku vastuvõtmise ja vajalike
teenuste korraldamise ülesanne on samal asutusel, kes menetlust korraldab ja selle koha määrab
ning edasiliikumist tõkestab, ehk PPA-l. Viimane võib piirimenetluse kohaks määrata ka
praeguse välismaalaste kinnipidamiskeskuse, kuhu on riikliku EL ühise rahvusvahelise kaitse
õigustiku rakenduskava kohaselt ning EL-i AMIF-i rahastu toel plaanis rajada täiendus ning
luua sellega mitmeotstarbeline keskus. Samuti võib PPA näiteks kasutada mobiilseid
majutuskohti ja määrata menetluse kohaks näiteks piiripunkti või muu sobiva koha piiri lähedal,
arvestades välismaalaste saabumise kohta, saabujate arvu ning profiili ja vajadusi. Selline
paindlikkus on hädavajalik, et reageerida kiiresti ja adekvaatselt olukordadele, sealhulgas
nendele, kus rändajaid kasutatakse Eesti ründamiseks, ning tagada, et ilma sisenemise õiguseta
välismaalased ei saaks ebaseaduslikult edasi liikuda. PPA korraldatav vastuvõtt taustakontrolli
ning erimenetluste, st rahvusvahelise kaitse piirimenetluse ja tagasisaatmise piirimenetluse ajal
ei mõjuta SKA ülesannet ja pädevust korraldada nende rahvusvahelise kaitse taotlejate
vastuvõttu, kellel on õigus menetluse ajal Eestis viibida.
Lõiked 2–4 on loodud selleks, et korraldada eespool kirjeldatud erimenetluste ajal minimaalset
vajalikku vastuvõttu. Lõikega 2 sätestatakse, et PPA peadirektor kinnitab käskkirjaga PPA
määratud majutuskohas majutamise korra, milles sätestatakse vähemalt 1) majutuskohas
viibimise ja sealt eemalviibimise kord, sealhulgas majutuskohas kohustusliku viibimise
kellaajad; 2) külastamise kord; 3) vara ja ruumide kasutamise kord ning 4) esemete loetelu, mis
on majutuskohas keelatud.
Oluline on märkida, et piirimenetluse subjekt on kohustatud viibima PPA määratud
majutuskohas, sest piirimenetluse subjektide suhtes tuleb kohaldada liikumisvabaduse
piirangut juhul, kui taotlejat kinnipidamisele ei paigutata. Seega, võrreldes tavamenetluses
olevate rahvusvahelise kaitse taotlejatega on piirimenetluste subjektide liikumisvabadus
rohkem piiratud, kuid tegemist ei ole kinnipidamisega. PPA peab ette nägema võimalused
piirimenetluse subjektide vabaks liikumiseks ulatuses, mis võimaldab täita Eestile lasuvaid
kohustusi – tõkestada edasist liikumist Schengeni alasse ja keelduva otsuse korral saata
välismaalane Eestist välja. Tuleb arvestada, et kuigi õiguslikult ei ole piirimenetluse
subjektidele antud luba Eestisse sisenemiseks, siseneb piirimenetluse subjekt faktiliselt Eesti
territooriumile ja on Eesti jurisdiktsiooni all. Sellega seonduvalt ei paku Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid ühtegi täiendavat tulemuslikku meedet nende edasise
liikumise tõkestamiseks. Juhul kui PPA peadirektor määrab majutuskohast lahkumiseks
rangemad tingimused ja piiratuma ajavahemiku võrreldes SKA korraldatava majutusega, tuleb
arvestada, et see ei taga tõsikindlalt välismaalase edasist liikumist ja põgenemist.
Lõike 3 kohaselt antakse PPA-le õigus anda erimenetlustega seotud materiaalse vastuvõtu
korraldamise ülesanne halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel
üle füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Samuti täpsustatakse, et sellisel juhul
kaasnevad halduslepingu osapoolele, kellele ülesanded üle antakse, samad õigused ja
144
kohustused ning sama vastutus. Juhul kui ettenägematul erandlikul juhul lõpetab halduslepingu
alusel materiaalse vastuvõtu korraldaja tegevuse, siis vastutab vastuvõtu korraldamise eest PPA.
Lõikega 4 antakse PPA-le ja SKA-le võimalus erandolukorras sõlmida kahepoolseid
kokkuleppeid, et korraldada ülalnimetatud rahvusvahelise kaitse piirimenetluse kohaldamise
ajal toimuvat ilma Eestisse sisenemise loata välismaalaste vastuvõttu koos liikumisvabaduse
piiramisega majutuskeskuses, kus elavad Eestis viibimise loaga välismaalased. Sellisel juhul
vastutab PPA välismaalaste järelevalve tagamise eest. Täpsemalt on sätestatud, et juhul kui PPA
määratud majutuskohas, näiteks piiripunktis, kinnipidamiskeskuse avatud alal või muus
majutuskohas, turvalisuse tagamiseks või muul mõjuval põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud vastuvõttu korraldada, võib välismaalase kooskõlastatult materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajaga majutada PPA järelevalve all rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas. Selline paindlikkus
on vajalik, et tekkivatele ja muutuvatele rändeolukordadele kohaselt ja kiiresti reageerida.
§ 56. Alaealise ja perekondade majutamine
Paragrahviga 56 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artiklite 13, 14, 26 ja 27 rahvusvahelise kaitse taotleja majutamist reguleerivad sätted.
Lõikega 1 sätestatakse, et perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul kokku. Perekonna
privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral. Sellega tagatakse perekonna ühtsuse ja
privaatsuse põhimõtte järgimine kõikides majutuskohtades, sealhulgas kinnipidamise korral.
Perekonna ühtsus ja privaatsus tagatakse alati, kui seda ei välista objektiivsed asjaolud, nagu
perekonnaliikmete turvalisuse tagamine, terviseseisund vms kaalukad tegurid. Oluline on
ennetada ja välistada lähisuhte vägivalda ning suhtuda sellele viitavatesse märkidesse täie
tõsidusega, eriti juhul, kui perekonnas on lapsed. Oluline on arvestada, et majutamisel
lähtutakse perekonnaseadusest tulenevast perekonna definitsioonist, kuid lähtuvalt
majutuskoha täituvusest ja muudest asjaoludest võib vastuvõtutingimuste korraldaja arvestada
välismaalase kirjalikult esitatud soovi kokku paigutamiseks.
Lõikega 2 sätestatakse, et taotleja alaealine laps või alaealine taotleja majutatakse koos oma
vanema, tema vallalise alaealise õe või venna eestkostja või muu vastutava täisealise isikuga
tingimusel, et see on alaealise huvides. Seega lähtutakse lapse majutamise korraldamisel
eelõige tema parimatest huvidest ja turvatundest. Ennekõike paigutatakse taotleja staatuses olev
alaealine laps koos oma perekonnaga, sealhulgas eestkostjaga, kui laps on koos nendega
Eestisse ja keskusesse saabunud. Alates 16-aastased alaealised on võimalik paigutada ka
täiskasvanute majutuskeskusesse, kui selline paigutamine on alaealise esindaja hinnangu põhjal
vastavuses alaealise parimate huvide ja küpsusastmega ning keskuses on tagatud alaealisele
vajalik turvatunne ja vajalikud teenused. Lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtu kohta) artikli 20 lõige 4, artikli 26 lõige 5 ja artikli 27 lõige 9. Nimetatud sätete
kohaselt tuleb võtta kõik asjakohased meetmed, et tagada rünnete ja vägivalla ennetamine.
Tagada tuleb, et taotlejate alaealised lapsed või alaealised taotlejad majutatakse koos oma
vanematega või koos nende ja nende vallaliste alaealiste õdede ja vendade eest vastutava
täiskasvanud isikuga, tingimusel et see on alaealiste parimates huvides.
Lõikega 3 sätestatakse, et alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus vabaajategevuseks,
sealhulgas eakohasteks mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus. Seega tuleb
majutuskeskuses või muus kohas, kuhu paigutatakse alaealisi, võimaldada vajalikud tingimused
eakohaseks tegevuseks, sealhulgas vabaajategevuseks nii siseruumides kui ka õues. Taotleja,
kes viibib keskuses koos oma lapsega, vastutab lapse heaolu eest, kuid saab vajaduse korral
145
majutuskeskuse või muu majutuskoha töötajatelt tuge. Lõikega 3 võetakse üle direktiivi
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 26 lõige 3.
Lõikega 4 sätestatakse, et saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest eraldi. Seega
täpsustatakse, milline on saatjata alaealiste majutamisel nende turvalisuse tagamise peamine
lähtekoht ja viis. Kui tavapäraselt paigutatakse saatjata alaealised koheselt
asendushooldusteenusele, siis praktilisest vajadusest lähtuvalt võib tekkida olukord, kus neid
on vaja paigutada ajutiselt majutuskeskusesse või muusse majutuskohta. Sellisel juhul tagatakse
saatjata alaealisele majutuskohas täiskasvanutest eraldi asetsev ruum. Nii tagatakse lapsele
vajalik turvatunne ja eakohane arenguvõimalus. Lõikega 4 võetakse muu hulgas üle direktiivi
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõige 3 ja artikli 20 lõige 4.
§ 57. Rahaline toetus ja selle määrad
Paragrahviga 57 ja SHS §-ga 131 võetakse muu hulgas üle direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige 8.
Lõikega 1 sätestatakse võimalus asendada majutuskeskuses või muus majutuskohas taotlejate
toitlustamine või toiduainetega varustamine ning muu esmavajaliku tagamine rahalise
toetusega. Asendamise eesmärk on tagada taotlejale suurem autonoomsus igapäevaelu
korraldamises. Täies ulatuses rahalise toetuse tagamine eeldab, et majutuskeskuses või asumise
kohas on võimalik iseseisvalt toitu valmistada. Sõltuvalt olukorrast saab taotlejale pakkuda ka
kombinatsiooni mitterahalisest ja rahalisest toetusest. Rahalist toetust võib eraldada kas
sularahas, maksekaardina, vautšerina vms. Taotlejale selgitatakse majutuskeskusesse
saabumisel talle tagatava toe ulatust ja tutvustatakse majutuskeskuse taristut ja võimalusi.
Tagatav tugi on regulaarne. Näiteks toitlustuse korral on toitlustamise võimalus vähemalt kolm
korda päevas, rahaliste vahendite tagamise korral on toetus ennekõike igakuine.
Vastuvõtutingimuste korraldajal on õigus otsustada, kas ettenähtud määraga toetust eraldatakse
kord kuus või tihedama regulaarsusega.
Sätestatu on kooskõlas direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punktidega 7 ja 8,
mis sätestavad, et vastuvõtutingimused hõlmavad majutust, toitu, riietust ja isikliku hügieeni
tarbeid, mida antakse mitterahalise toetusena või rahaliste toetuste või kupongidena või nende
kombinatsioonina, ning samuti regulaarset toetust, mis tagab neile igapäevaelus minimaalse
sõltumatuse ja mis antakse rahasummana, kupongidena või mitterahalise toetusena või nende
kombinatsioonina, tingimusel et selline regulaarne toetus sisaldab ka rahasummat.
Lõikega 2 sätestatakse, et taotlejatele tagatav rahaline toetus on võrdne Eesti elanikele
riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiiriga. Seeläbi on tagatud toimetulekuraskustes olevate
inimeste võrdne kohtlemine Eestis. Rahaline toetus makstakse välja iga kuu esimestel
tööpäevadel. Kui taotleja suunatakse majutuskeskusesse kuu keskel, siis arvestatakse toetuse
suurus proportsionaalselt keskuses viibitavate päevadega.
Regulatsioon on kooskõlas direktiiviga 2024/1346 (vastuvõtu kohta), mis rõhutab vajadust
tagada taotlejale piisavad elatusvahendid, võttes arvesse, et eluaseme ning kommunaalkulud
tasub majutuskeskuses või -kohas vastuvõtutingimuste korraldaja, kui seaduse alusel ei teki
õigust nõuda taotlejatelt kulude hüvitamist.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) põhjenduspunktide 8, 60, 62, artikli 2 lõike 7
punkti 8 ja artikli 10 lõike 7 alusel tuleb materiaalsete vastuvõtutingimuste osana maksta
taotlejatele regulaarset toetust, et nad saaksid igapäevaelus vähemalt mingilgi määral iseseisvad
olla. Regulaarset toetust peab olema võimalik maksta rahasummana, kupongidena või
146
mitterahalise toetusena, näiteks toodetena, või nende kombinatsioonina, tingimusel et selline
regulaarne toetus sisaldab rahasummat. Selleks et tagada taotlejatele antavate materiaalsete
vastuvõtutingimuste kooskõla direktiivis sätestatud põhimõtetega, on vaja täpsustada, millist
laadi on need tingimused, mis peaksid lisaks majutusele, toidule ja riietusele hõlmama ka
isikliku hügieeni tarbeid. Samuti on vajalik kindlaks määrata rahalise toetuse või kupongidena
võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimuste tase kohaldatavate asjakohaste näitajate
alusel, millega tagatakse kodanikele piisav elatustase, nagu riigi oludest olenevalt
miinimumsissetulekutoetused, miinimumpalgad, miinimumpensionid, töötushüvitised ja
sotsiaalabitoetused. See aga ei tähenda, et taotlejatele ettenähtud summa peab olema võrdne
riigi kodanikele ettenähtud summaga. Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamise või
tühistamise alused ja kord on sätestatud eraldi vastavalt direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artiklile 23 ning määrusele (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
ja määrusele (EL) 2024/1348 (menetluse kohta).
Lõikega 3 sätestatakse, et iga perekonnaliikme toimetulekupiiri arvutamisel lähtutakse SHS-is
sätestatud protsentuaalse toimetulekupiiri määrast. Selle kohaselt on perekonna teise ja iga
järgmise täisealise liikme toetuse suurus 80 protsenti perekonna esimese liikme toetuse
suurusest. Perekonna iga alaealise liikme toetuse suurus on võrdne perekonna esimese liikme
toetuse suurusega. Toetust makstakse üksnes taotlejast perekonnaliikmele. Toimetulekupiiri
üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks
riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest
toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste
rahuldamiseks. Toimetulekupiiri aluseks on kaudselt Statistikaameti arvestuslik
elatusmiinimum91, mille metoodika on leitav Statistikaameti kodulehel92. 2024. aastal oli
toimetulekupiir 200 eurot ja 2024 aastal oli elatusmiinimum Statistikaameti andmetel 345
eurot, mis on eluasemekuludeta 199 eurot.
Lõikega 4 sätestatakse olukorrad, millal taotlejale rahalist toetust ei maksta. Nendeks on
väljaspool majutuskohta elamine või töötamine. Seega täpsustatakse, millist tuge väljaspool
majutuskeskust või mujale majutuskohta elama asumiseks loa saanud taotlejatele pakutakse.
Neile ei laiendata rahalist toetuse saamise võimalust ega tagata eelnõu § 57 lõikega 1 loetletud
muud materiaalset tuge, mida pakutakse majutuskeskuses elavatele taotlejatele. Majutuskohast
väljaspool viibimise aluseks on olukord, kus taotleja on kinnitanud, et tal on olemas piisavad
elatusvahendid või tema ülalpidamise tagab seaduslikult Eestis viibiv elanik. Seetõttu ei ole ka
rahalise toetuse maksmine vajalik. Samuti ei maksta rahalist toetust majutuskeskuses elavale ja
sellega seotud teenuseid saavale taotlejale, kes on asunud tööle. Seega reguleeritakse, et
seaduslikku töist sissetulekut omavale majutuskohas viibivale taotlejale ei tagata täiendavat
rahalist toetust, sest taotlejal on olemas vahendid enda igapäevaelu korraldamiseks. Sättega
soovitakse välistada olukorrad, kus piisavate rahaliste vahendite omamise korral peaks
vastuvõtutingimuste tagaja taotlejalt nõudma (osalist) kulude hüvitamist seoses pakutud
teenustega. Selline tasaarveldus on ebamõistlikult suure halduskoormusega. Rahalise toetuse
maksmise lõpetamise korral veendub majutuskeskuse või muu majutuskoha töötaja, et
taotlejale on töötasu laekunud või tal on piisav sissetulek tööle asumise päeval, et ennast
palgapäevani vajalikuga varustada.
§ 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
Paragrahviga 54 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikkel 23 ning
sätestatakse vastuvõtutingimuste piiramise ja vähendamise võimalused, lähtudes taotleja
isiklikest asjaoludest.
91 Statistikaamet. Arvestuslik elatusmiinimum. Statistikaameti veebisait. Vaadatud 05.06.2025. 92 Statistikaamet. Arvestusliku elatusmiinimumi metoodika. Statistikaameti veebisait. Vaadatud 05.06.2025.
147
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikliga 19 on sätestatud materiaalsete
vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised reeglid ning artikliga 23 on sätestatud
materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamise ja tühistamise põhimõtted. Kokkuvõtlikult on
liikmesriigil õigus vastuvõtusüsteemi võimaliku kuritarvitamise tõkestamiseks võimaldada
materiaalseid vastuvõtutingimusi üksnes sel määral, mil taotlejatel ei ole piisavaid vahendeid,
et saavutada piisav elatustase. Liikmesriikidel on õigus nõuda piisavaid vahendeid omavatelt
taotlejatelt, et nad kataksid materiaalsete vastuvõtutingimuste või saadud tervishoiuteenuste
kulud täielikult või osaliselt või hüvitaksid need, sealhulgas rahaliste tagatiste kaudu. Seda, et
taotlejal on toimetulekuks piisavalt vahendeid, võib eeldada näiteks juhul, kui ta on mõistliku
ajavahemiku jooksul töötanud. Taotleja vahendite hindamisel ja taotlejalt materiaalsete
vastuvõtutingimuste või saadud tervishoiuteenuse kulude täieliku või osalise kandmise
nõudmisel peavad liikmesriigid järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama taotleja
konkreetset olukorda ja vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sealhulgas
taotleja vastuvõtu erivajadusi. Taotlejatelt ei tohi nõuda vajalike tervishoiuteenuste kulude
osalist ega täielikku kandmist, kui liikmesriikide kodanikele osutatakse tervishoiuteenuseid
tasuta. Taotlejatelt ei tohi nõuda, et nad võtaksid vastuvõtutingimuste eest tasumiseks laenu.
Vastuvõtusüsteemi võimalikku kuritarvitamist tuleb ära hoida ka sellega, et täpsustakse
asjaolud, mille puhul võib materiaalseid vastuvõtutingimusi kitsendada või tühistada.
Liikmesriikidel peab olema õigus regulaarset toetust vähendada või tühistada või, kui see on
igati põhjendatud ja proportsionaalne, vähendada muid materiaalseid vastuvõtutingimusi, kui
teatavad tingimused on täidetud, sealhulgas juhul, kui taotleja ei tee pädevate asutustega
koostööd või ei täida nende kehtestatud menetlusnõudeid. Koostööst keeldumist või nõuete
eiramist võib pidada toimunuks eelkõige juhul, kui taotlejad ei tule kokkulepitud kohtumistele
või ei täida teada andmise kohustusi põhjustel, mis on nende kontrolli all; taotlejad ei esita
rahvusvahelise kaitse taotlust määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) nõuete kohaselt,
kuigi neil on olnud selleks võimalus, või taotlejad ei täida nõuet esitada teavet, et oma
tuvastamist hõlbustada, sealhulgas keelduvad esitamast biomeetrilisi andmeid või vajalikke
kontaktandmeid või keelduvad koostööst tervisekontrolli käigus. Kui see on igati põhjendatud
ja proportsionaalne, peab liikmesriigil olema võimalus muud materiaalsed vastuvõtutingimused
tühistada juhul, kui taotleja on raskelt või korduvalt rikkunud majutuskeskuse sisekorda või on
käitunud majutuskeskuses vägivaldsel või ähvardaval viisil. Liikmesriigid peavad kõikidele
taotlejatele alati tagama elatustaseme kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas põhiõiguste hartaga,
ja rahvusvaheliste kohustustega ning võtma seejuures arvesse vastuvõtu erivajadusega
taotlejaid ja lapse parimaid huve.
Lõikega 1 võetakse üle ka direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 lõige 12 ning
sätestatakse, et materiaalseid vastuvõtutingimusi võib piirata või vähendada, kui taotleja
käitumine viitab sellele, et ta ei täida talle seadusega pandud kohustusi või takistab teadlikult
menetluse läbiviimist. Selliseks käitumiseks loetakse eelkõige olukordi, kus taotleja on
põgenenud, näiteks lahkunud ilma loata või teavitamata talle määratud majutuskohast või
järelevalvemeetmena kindlaks määratud asukohast või muutunud muul moel ametiasutustele
kättesaamatuks. Samuti võib piiramine olla põhjendatud juhul, kui taotleja ei tee koostööd
pädevate asutustega, esitab korduva taotluse ilma uute või oluliste asjaoludeta, varjab teadlikult
rahaliste vahendite olemasolu või rikub rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
sisekorda. Sisekorra rikkumiste all peetakse silmas eelkõige tõsiseid rikkumisi, nagu tahtlik
vara kahjustamine, vägivald, keelatud esemete omamine või keelatud ainete tarvitamine, aga
ka korduvat ja tahtlikku reeglite eiramist hoolimata varasematest hoiatustest. Materiaalsete
vastuvõtutingimuste piiramise alus võib olla ka taotleja keeldumine osalemast
kohanemisprogrammis, kui selline kohustus tal on, või olukord, kus taotleja peaks
üleandmisotsuse kohaselt viibima teises liikmesriigis ja Eesti ei ole tema rahvusvahelise kaitse
148
menetluse eest vastutav riik. Kõigil neil juhtudel hinnatakse piirangute rakendamise vajadust
individuaalselt ja proportsionaalselt eesmärgiga tagada menetluse tulemuslikkus, kaitsta
avalikke huve ning suunata taotlejat täitma seadusest ja koostöökohustusest tulenevaid nõudeid.
Majutuskeskuse sisekorra rikkumise fikseerib majutuskeskuse töötaja. Kui taotleja on pannud
toime kaaluka sisekorra rikkumise (vara tahtlik kahjustamine, vägivald, keelatud esemete
omamine, keelatud ainete tarbimine jms), siis esineb alus vastuvõtutingimuste vähendamiseks.
Muude vähem kaalukate rikkumiste korduva esinemise korral, mis on majutuskeskuses
fikseeritud ja taotlejale teatavaks tehtud koos hoiatusega, võib samuti kohaldada
vastuvõtutingimuste vähendamist. Vastuvõtutingimuste vähendamise korral on
vastuvõtutingimuste korraldajal vajaduse korral õigus paigutada taotleja teise majutuskohta või
üksusesse kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega.
Lõikega 2 sätestatakse, et vastuvõtutingimuste piiramine tuleb otsustada iga juhtumi puhul
eraldi, kui vähendamine ei ole põhjustatud massilise sisserände tõttu tekkinud hädaolukorrast.
Samuti on vastuvõtu piiramise otsustamisel oluline lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning
arvestada iga inimese individuaalset olukorda, sealhulgas tema võimalikku PPA tuvastatud
menetlusliku eritagatise vajadust ja vastuvõtu pakkumise käigus selgunud vastuvõtu
erivajadust.
Lisaks eespool selgitatule on direktiivi (EL) 2024/1346 põhjenduspunktide 47, 61 ning
artikli 21 kohaselt vastuvõtutingimuste piiramisel siiski oluline igas olukorras tagada
taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavus ja elatustase, mis on kooskõlas liidu õigusega,
sealhulgas põhiõiguste hartaga ja muude rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas 1989. aasta
ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Liikmesriigid peaksid eelkõige kandma hoolt taotleja
toimetuleku ja põhivajaduste eest nii füüsilise turvalisuse ja väärikuse kui ka inimestevaheliste
suhete mõistes, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist kaitset taotleva isiku ja tema
perekonna või hooldaja paratamatut kaitsetust. Nõuetekohaselt tuleks arvestada ka taotlejatega,
kellel on vastuvõtu erivajadus. Arvestada tuleb samuti seksuaalset või soolist vägivalda
kogenud taotlejate, eelkõige naiste erivajadusi, sealhulgas seeläbi, et rahvusvahelise kaitse
menetluse eri etappides tagatakse tervishoiuteenuse, õigusabi ning sobiva traumanõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavus. Selleks et piirata vastuvõtusüsteemi võimalikku
kuritarvitamist, peaks liikmesriikidel olema võimalus pakkuda materiaalseid
vastuvõtutingimusi üksnes sel määral, mil taotlejatel ei ole piisavaid vahendeid piisava
elatustaseme saavutamiseks. Vastuvõtutingimuste pakkumise kohustus on ainult sellel riigil,
kus taotleja on kohustatud viibima.
Lõikega 3 sätestatakse, et vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on võrdne kehtiva
vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega ning tervishoiuteenuste osutamist ei saa piirata. Sellega
tagatakse, et vastuvõtutingimuste piiramise korral on taotlejale tagatud piisav elatustase, st
eluks hädavajalik. See tähendab SHS-ist tulenevat vältimatut sotsiaalabi, milleks on peavari,
toit ja hädavajalikud ilmastikku arvestavad riided ning lisaks vajalikud hügieenitingimused.
Samuti tagatakse, et TTKS-ist tulenevat vältimatut abi ei tohi piirata.
Lõikega 4 antakse vastuvõtutingimuste piiramise otsustamise pädevus PPA-le, kuid samas
kohustatakse PPA-d otsust SKA-ga eelnevalt kooskõlastama. Kuna PPA otsustab
rahvusvahelise kaitse taotleja õigusliku staatuse ja teisele liikmesriigile üleandmise, siis on
otstarbekas, et PPA otsustab ka õigusliku staatusega otseselt seoses oleva vastuvõtu pakkumise
piiramise. Sotsiaalkindlustusamet omab teavet inimese toimetulekuga seotud asjaolude kohta,
mistõttu on PPA-l kohustus vastuvõtutingimuste piiramise otsus eelnevalt SKA-ga
kooskõlastada, et vältida olukordi, kus inimesed satuksid äärmuslikult keerulistesse oludesse ja
laste heaolu tagamine satuks ohtu.
149
Lõikega 5 sätestatakse, et vastuvõtutingimuste piiramise korral üleandmise otsuse tõttu võib
PPA vastuvõtu piiramise otsustada samas üleandmise otsuses, olles vastuvõtu piiramise
eelnevalt kooskõlastanud SKA-ga. Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikliga 18
sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale tema suhtes kohaldatavate kohustuste täitmata
jätmise tagajärjed. Sama määruse sama artikli lõike 1 kohaselt on sätestatud, et juhul kui
rahvusvahelise kaitse taotlejale on määruses (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) ja
direktiivis (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) teabe jagamise kohta sätestatu kohaselt
tutvustatud, millised on tema kohustused ja nende täitmata jätmise tagajärjed, kuid see
välismaalane on sellest hoolimata liikunud ilma loata vastutavast liikmesriigist teise, st nn
valesse liikmesriiki, siis tal ei ole selles nn vales liikmesriigis enam õigust saada direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtu kohta) artiklites 17–20 sätestatud vastuvõtule. Nimetatud piirangust
hoolimata tuleb siiski taotlejale tagada elatustase kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas
põhiõiguste hartaga, ja rahvusvaheliste kohustustega.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 21 kohaselt on sätestatud, et alates hetkest,
mil taotlejale on teatatud otsusest anda ta vastutavale liikmesriigile üle vastavalt määrusele (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta), ei ole taotlejal õigust sama direktiivi artiklites 17–20
sätestatud vastuvõtutingimustele muus liikmesriigis kui ainult selles, kus ta on kohustatud
määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) kohaselt viibima. See aga ei piira liikmesriigi
kohustust tagada elatustase kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas põhiõiguste hartaga, ja
rahvusvaheliste kohustustega. Välja arvatud juhul, kui selle kohta on tehtud eraldi otsus, tuleb
üleandmisotsuses märkida, et asjaomased vastuvõtutingimused on käesoleva lõike kohaselt
tühistatud. Taotlejat teavitatakse tema õigustest ja kohustustest seoses nimetatud otsusega.
Direktiivi ja määruse koosmõjus ei anta seega nn vales liikmesriigis viibivale taotlejale
ligipääsu tööhõivele, keelekursustele ja kutseõppele ega materiaalsele vastuvõtule, st ei anta ka
rahalist toetust ega majutust. Samas tuleb võimaldada ligipääsu vajalikele tervishoiuteenustele
ja vältimatu sotsiaalabiga ühtlustatud toele.
Seetõttu on nimetatud säte vajalik direktiivi ülevõtmiseks, arvestades, et vastutava liikmesriigi
määramise ülesanne ja pädevus on PPA-l. Kuna reeglina on vastuvõtu korraldamise ülesanne
ja pädevus SKA-l, siis ka PPA üleandmise otsuses tehtav vastuvõtutingimuste piiramise otsus
tuleb SKA-ga eelnevalt kooskõlastada. Selline korraldus vähendab töökoormust ning tagab
menetlusökonoomika ja sidusa koostöö. Samuti on siis edasine asjade käik selgem
välismaalasele.
Lõikega 6 sätestatakse tähtaeg vastuvõtutingimuste piiramise otsuse peale kaebuse esitamiseks.
Nimetatud tähtajaks on 14 päeva, nagu ka rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva
otsuse ja üleandmise otsuse peale kaebuse esitamise korral.
§ 59. Taotleja õigused ja materiaalsed vastuvõtutingimused hädaolukorras
Paragrahviga 59 sätestatakse minimaalne õiguste ja teenuste loetelu, mis peab rahvusvahelise
kaitse taotlejale Eestis olema tagatud juhul, kui Eestis on tegemist massilisest välismaalaste
sisserändest põhjustatud hädaolukorraga. Vastutus nimetatud teenuste ja õiguste tagamise
korraldamisel kehtib üldises korras ja kooskõlas PPA massilise sisserändest põhjustatud
hädaolukorra valmisoleku plaaniga. Selleks et tagada baasvajadused, st minimaalsed eluks
vajalikud tingimused, kuuluvad teenuste loetellu majutamine; vältimatu arstiabi andmine koos
selleks vajaliku tõlketeenusega; toitlustamine; informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni
vahenditega; rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral suhtlemise ja kokkusaamiste
150
võimaldamine ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik; riigi õigusabi ja alaealise
rahvusvahelise kaitse taotleja puhul juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas seaduses
sätestatule. Sõltuvalt majutuskoha infrastruktuurist on vastuvõtutingimuste korraldajal õigus
teatud teenused asendada ka rahalise toega või kombineeritud lahendustega, nagu on sätestatud
eelnõu §-ga 57. Seega luuakse §-ga 59 erisused vastuvõtutingimuste tagamisele massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras, see tähendab olukorras, mil rahvusvahelise kaitse
taotlejate arv on ootamatult muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning täiendavate saabujate
arv on prognoosimatu. Paragrahviga ei sätestata erisusi menetluslikes õigustes ja kohustustes,
mis tuleb ka massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras tagada ühetaolise hea
kvaliteediga, lähtudes käesolevast seadusest, PPA hädaolukorra lahendamise plaanist ja
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidest, eriti määrusega (EL) 2024/1359
(kriisihalduse kohta) sätestatust. Seostatuna eelnõu §-ga 96 lõikega 2 , ei kuulu loetelusse ka
kohanemisprogrammi pakkumine.
4. peatükk „LIIKUMISVABADUSE PIIRAMINE, KINNIPIDAMINE,
KINNIPIDAMISE ALTERNATIIVID NING MAJUTAMISE JA KINNIPIDAMISE
ERISUSED MASSILISE SISSERÄNDE HÄDAOLUKORRAS“
1. jagu „Liikumisvabaduse piiramine, kinnipidamine ja kinnipidamise alternatiivid“
Nagu ka eelnõu seletuskirja osas 2.2.2.3 ning eelnõu kolmanda peatüki sissejuhatuses viidatud,
siis direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) üle võtmisel tuleb muuhulgas lähtuda ka selle
tihedatest seostest EL ühise rahvusvahelise kaitse õigustiku otsekohalduvate määrustega.
Suurimaks muutusteks vastuvõtu korraldamisel on vastuvõtu pakkumisele tingimuste
seadmine. See tähendab, et juhul kui taotleja ei täida kohustust elada kindlas piirkonnas või
kohas, siis võib see kaasa tuua vastuvõtu tingimuste pakkumise lõpu. Seega võib kohustuste
täitmata jätmist lugeda taotleja deklaratsiooniks, et talle ei ole vastuvõtt vajalik. Näiteks
direktiivi artikli 8 alusel kehtestatud geograafilises piirkonnas elamise kohustuse eiramine ei
too kaasa kohustuslikku ja automaatset rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumist määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 41 lõike 1 punkti e alusel kuid kuid direktiivi artikli 9 lõike
2 alusel siseriiklikus õiguses sätestatud raporteerimise kohustuse täitmata jätmine toob kaasa
taotluse kaudselt tagasivõetuks lugemise. Seetõttu tuleb direktiivi üle võtmiseks loodud
normide mõju osas kohaldada vastavaid EL määruste norme.
Liikumisvabaduse ja kinnipidamise alternatiivide eiramise mõju ning peamised seosed on
selgitatud järgmises tabelis.
Tabel 2. Direktiivi 2024/1346 ja määruste 2024/1348 ja 2024/1351 peamised seosed alukoha
määramise, liikumisvabaduse ja kinnipidamise alternatiivi osas. (autor: SIM)
Direktiiv 2024/1346 Mõju EL määrustes (näited)
1
Artikkel 8
Määruse (EL) 2024/1348 artikkel 9 lõige 4 ja artikkel 41 lõige
1 punkt e
Vastuvõtu ära võtmine on kohustuslik ainult siis kui taotleja ei
ole kättesaadav või kui on korduvalt rikkunud raporteerimise
kohustust
2 Artikkel 9 lõige 1 Määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4
Määruse (EL) 2024/1348 artikkel 54 lg 1
3 Artikli 9 lõige 2 (ilma lõiketa 1) Iseseisev kohaldamine põgenemise vältimiseks võimalik
4 Artikli 9 lõige 3 Kohustuslik kohaldada määruse (EL) 2024/1348 artikli 43 lg
2 alusel
5 Artikli 10 lg 4 punkt d Määruse (EL) 2024/1348 artikkel 43 korral
151
6 Artiklid 10 - 13 Määruse (EL) 2024/1348 artikkel 53 lg 2 punkt e
Määruse (EL) 2024/1351 artikkel 44 lg 4
§ 60. Liikumisvabaduse piiramine
Paragrahvide 60–64 loomisega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
artikkel 9. Liikumisvabaduse piiramine on sätestatud ka sama direktiivi artiklites 7, 8 ja 9 ning
selgitatud põhjenduspunktides 15–21, kuid §-dega 50–54 võetakse üle vaid need
liikumisvabaduse piirangud, mille kohaldamisel tuleb vormistada otsus. Ilma otsuseta
kohaldatavad majutuse korraldamisega seotud piirangud on üle võetud taotlejate vastuvõttu ja
majutust reguleerivas eelnõu osas.
Lõikega 1 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) lõike 1 esimene lõik,
mille kohaselt võivad liikmesriigid vajaduse korral otsustada, et taotlejal on lubatud elada
üksnes ühes konkreetses taotlejate majutamiseks kohandatud kohas kas avaliku korra
kaalutlustel või selleks, et põgenemise ohu korral tulemuslikult takistada taotleja põgenemist.
Eestis on rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutav asutus PPA. Seetõttu sätestatakse
lõikega 1, et Politsei- ja Piirivalveamet võib otsustada, et taotlejal on lubatud elada üksnes ühes
konkreetses taotlejate majutamiseks kohandatud kohas kas avaliku korra tagamiseks või
taotleja põgenemise ohu korral.
Avaliku korra kaitsmise eesmärgil on tegemist eelkõige asjaoludega, mis tulenevad taotleja
käitumisest või üldisest olukorrast. Põgenemise vältimise korral on eelkõige tegemist määruse
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) seostega ning direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu
kohta) põhjenduspunktides 15 ja 16 selgitatuga. Seda, mida käsitatakse määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 2 punktide 17 ja 18 kohaselt põgenemise ja põgenemise
ohuna, on selgitatud ka teistes teemaga haakuvates seletuskirja osades.
Lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) lõike 1 esimene
lõik ning punktid a ja b. Nimetatud sätete kohaselt võivad liikmesriigid vajaduse korral
otsustada, et taotlejal on lubatud elada üksnes ühes konkreetses taotlejate majutamiseks
kohandatud kohas, kas avaliku korra kaalutlustel või selleks, et põgenemise ohu korral
tulemuslikult takistada taotleja põgenemist, ning teha seda eelkõige juhul, kui:
a) taotleja on määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt kohustatud viibima teises
liikmesriigis, või
b) selliste taotlejate puhul, kes on pärast teise liikmesriiki põgenemist üle antud liikmesriiki,
kus nad peavad viibima määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt.
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikliga 17 on reguleeritud rahvusvahelise
kaitse taotleja kohustused ja koostöö pädevate asutustega vastutava liikmesriigi määramise
menetluses. Selle kohaselt tuleb välismaalasel esitada rahvusvahelise kaitse taotluse
sooviavaldus esimeses liikmesriigis, kuhu välismaalane sisenes, ning sellessamas riigis tuleb
see sooviavaldus ka registreerida. Sellest reeglist on üks erand. Nimelt juhul, kui välismaalasel
on kehtiv riigis seaduslikku viibimist tõendav dokument või kehtiv viisa, tuleb rahvusvahelise
kaitse taotluse sooviavaldus esitada ja registreerida selles liikmesriigis, kes sellele
välismaalasele riigis seaduslikku viibimist tõendava dokumendi või viisa väljastas. Juhul kui
sellele välismaalasele liikmesriigis väljastatud elamisluba või viisa on aegunud, tühistatud,
tagasi võetud või kehtetuks tunnistatud, siis tuleb välismaalasel rahvusvahelise kaitse
sooviavaldus esitada selles riigis, kus ta viibib. Samuti peab taotleja tegema koostööd
biomeetriliste ja muude andmete kogumisel, tegema täielikku koostööd, mis seisneb eelkõige
selles, et ta esitab võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt vestluse ajal kõik üksikasjad ja kogu teabe,
152
mis on talle kättesaadavad ja mis on vajalikud vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, muu
hulgas esitades oma isikut tõendavad dokumendid, kui taotlejal on sellised dokumendid. Kui
taotlejal ei ole vestluse ajal võimalik esitatud üksikasju ja teavet tõendada, siis määrab pädev
asutus (PPA) selliste tõendite esitamiseks mõistliku tähtaja. Sama määruse lõikega 4 on
sätestatud, kus taotleja peab rahvusvahelise kaitse menetluse ajal viibima. Nendeks kohtadeks
on kolm võimalikku lubatud varianti:
1. liikmesriik, kuhu taotleja sisenes esimesena, või riik, kus talle on väljastatud kehtiv viisa
või elamisluba ja kus ta on esitanud sooviavalduse;
2. vastutav liikmesriik või
3. solidaarsusmehhanismi raames otsustatud ümberpaigutamise sihtliikmesriik peale
inimese üleandmist.
Seetõttu sätestatakse lõikega 2, et liikumisvabaduse piirangud on elamine PPA
kindlaksmääratud kohas ja ilmumine PPA määratud ajavahemike järel PPA-sse
registreerimisele. Seejuures peab PPA arvestama taotleja vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku
eritagatise vajadust, mille üle samuti otsustab PPA, nagu on nimetatud ka sama paragrahvi
lõikes 4. Elamine PPA määratud kohas tähendab seda, et taotleja on kohustatud elama ainult
selles kohas. Taotleja vaatest tähendab see, et ta ei saa ise endale elukohta valida ja vastuvõtuga
seotud teenused on talle kättesaadavad ainult selles kindlaks määratud kohas. Kui taotleja seda
nõuet ei täida, siis on sellel tagajärjed (selgitatud allpool). Raporteerimise kohustuse korral,
mida saab rakendada nii eraldiseisva meetmena kui ka koos kindlaks määratud kohas
elamisega, ei ole sätestatud ühtegi piirangut ega tingimust, kuidas seda meedet rakendada, peale
kohustuse arvestada taotleja erivajadust ja eritagatist. Kui taotleja kohustust ei täida, siis on
sellel tagajärjed (selgitatud allpool).
Lõikega 3 täpsustatakse direktiivist lähtudes need olukorrad, millal taotleja liikumisvabaduse
piiramine on eelduslikult vajalik. Nagu eespool selgitatud, on need olukorrad juhtumid, kus
taotleja on loata ühest liikmesriigist teise liikunud ja ta on sellise loata liikumise järel n-ö õigele
liikmesriigile üle antud. Seega on PPA-l võimalik taotlejate liikumisvabaduse piiramine
otsustada kõikide taotlejate suhtes, kas avaliku korra tagamiseks või põgenemise ohu korral
põgenemise ärahoidmiseks, ja seda tuleks teha eelkõige siis, kui taotleja on loata lahkunud
liikmesriigist, kus ta peab viibima. Liikumisvabaduse piiramise otsustamisel on küll tegemist
individuaalse otsusega, st seda kohaldatakse konkreetse taotleja suhtes, kuid PPA-l ei ole vajalik
piirangut kehtestavas haldusaktis põhjendada, miks just selle konkreetse taotleja suhtes
liikumisvabaduse piirangut kohaldatakse. Küll aga tuleb nimetatud haldusaktis selgitada, et
piirangu kehtestamisel on arvestatud taotleja individuaalset olukorda, st eelkõige vastuvõtu
erivajadust ja menetluslikku eritagatist.
Viimati mainitud nõue on sätestatud eelnõu § 60 lõikega 4. Sellega võetakse üle direktiivi (EL)
2024/1346 artikli 9 lõige 4, mille kohaselt peavad nimetatud piiranguid seadvad otsused olema
proportsionaalsed ja nende puhul tuleb arvesse võtta taotleja konkreetse olukorra asjaomaseid
aspekte, sealhulgas kõnealuse taotleja vastuvõtu erivajadust. Seega tuleb hinnata, kas meetme
rakendamine on korraldatud viisil, et see on taotleja isikut arvestades proportsionaalne, kuid
puudub vajadus põhjendada, kas meedet rakendada või mitte. Liikumisvabaduse piiranguid
võib kohaldada kõikide rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes. Lisaks on EL-i õiguses
sätestatud olukord, mille puhul on PPA kohustatud taotleja liikumisvabadust piirama. Selleks
on määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 43 alusel piiril toimuva rahvusvahelise
kaitse menetlus. Viidatud artikli lõike 2 kohaselt ei lubata piirimenetlusse suunatud taotlejal
riiki siseneda ja liikmesriigid peavad võtma meetmed oma territooriumile loata sisenemise
ärahoidmiseks kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta). Need meetmed ongi
liikumisvabaduse piiramine, kinnipidamise alternatiivid ja kinnipidamine.
153
Lõikega 5 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 5 esimene ja teine
lause ning sätestatakse, et liikumisvabaduse piiramine tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult
koos teabega liikumisvabaduse piirangu täitmata jätmise tagajärgede kohta.
Liikumisvabaduse piiramise täitmata jätmise tagajärjed võivad olla järgmised:
- direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 9 lõike 1 kohaselt vastuvõtu mujal
mittepakkumine, mis on üle võetud § 60 lõikega 1;
- direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 23 materiaalsete
vastuvõtutingimuste kitsendamine või tühistamine, mis on üle võetud eelnõu §-ga 58;
- direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 10 lõike 4 punkti c alusel taotleja
kinnipidamine artikli 9 lõike 1 kohaselt üksikotsusega taotlejale pandud õiguslike
kohustuste täitmise tagamiseks juhtudel, kui taotleja ei ole selliseid kohustusi täitnud ja
endiselt esineb taotleja põgenemise oht. Nimetatud alus on üle võetud eelnõu § 65 lõike
2 punktiga 3;
- määruse (EL) 2024/1348 artikli 41 lõike 1 punkti e alusel taotluse kaudselt tagasi
võetuks tunnistamine.
Seega võidakse liikumisvabaduse piiramist kokkuvõtlikult kohaldada järgnevas tabelis esitatud viisil.
Tabel 3. Liikumisvabaduse piiramise kohaldamine (autor: SIM)
Kellele kohaldatakse Kõikidele rahvusvahelise kaitse taotlejatele, sealhulgas lastele ja
vastuvõtu erivajadusega taotlejale
Millal kohaldatakse Võib kohaldada terve vastutava liikmesriigi määramise ja
rahvusvahelise kaitse menetluse kestel
Peab kohaldama piirimenetluses terve menetluse vältel (kui kinni ei
peeta)
Kuidas kohaldatakse Kirjaliku individuaalse otsuse alusel
Otsusest ja täitmata jätmise tagajärgedest teavitatakse
Iga kahe kuu tagant tuleb kohaldamine üle vaadata
Võib esitada kaebuse
Millised on täitmata
jätmise võimalikud
tagajärjed
Vastuvõtutingimuste vähendamine või tühistamine
Kinnipidamine
Taotluse kaudselt tagasi võetuks lugemine
§ 61. Materiaalsed vastuvõtutingimused
Liikumisvabaduse piiramise tagajärg ja nende piirangute täitmata jätmise tagajärjed on seotud
materiaalsete vastuvõtutingimustega. Seetõttu on vajalik sätestada materiaalsed
vastuvõtutingimused.
Lõikega 1 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 9 lõike 1 viimane
lõige, millega on sätestatud, et kui taotlejal on lubatud elada ainult konkreetses kohas, on
materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamise eeldus, et taotleja tegelikult elab selles konkreetses
kohas. Seetõttu on vajalik sätestada, et kui PPA on sellise koha taotleja jaoks kindlaks
määranud, siis talle mujal majutust ja muid sellega setud sotsiaalseid teenuseid ei pakuta.
Sellisel juhul on taotlejal mujal vajaduse korral kättesaadav ainult vältimatu abi.
Lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 lõiked 6 ja
7. Vastuvõtutingimusteks tuleb lugeda nende meetmete täielikku kogumit, mida liikmesriigid
tagavad taotlejatele. Materiaalsed vastuvõtutingimused hõlmavad majutust, toitu, riietust ja
isikliku hügieeni tarbeid, mida antakse mitterahalise toetusena või rahaliste toetuste või
kupongidena või nende kombinatsioonina, ning samuti regulaarset toetust. Sama direktiivi
154
sama artikli lõike 8 kohaselt on regulaarne toetus taotlejatele perioodiliselt makstav toetus, mis
tagab neile igapäevaelus minimaalse sõltumatuse ja mis antakse rahasummana, kupongidena
või mitterahalise toetusena või nende kombinatsioonina, tingimusel et selline regulaarne toetus
sisaldab ka rahasummat. Seetõttu loetletakse lõikes 2 materiaalsete vastuvõtutingimustena
majutus, toit, riietus, isikliku hügieeni tarbed ja regulaarne rahaline toetus ning lõikega 3
täpsustatakse, et majutust, toitu, riietust ja isikliku hügieeni tarbeid võib asendada rahalise või
mitterahalise toetuse või kupongidega.
§ 62. Elamiseks kindlaksmääratud kohast lahkumine
Paragrahviga 62 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 9 lõige 3,
mille alusel tuleb kehtestada kindlaks määratud elukohast lahkumise loa andmine. Nimelt on
sätestatud, et liikmesriigid võivad taotleja palvel lubada tal ajutiselt elada mujal kui sama artikli
lõike 1 kohaselt määratud konkreetses kohas ning sellist luba käsitlev otsus tehakse iga juhtumi
puhul eraldi, objektiivsetel alustel ning erapooletult ja loa mitteandmise korral põhjendatakse
otsust. Taotlejalt ei nõuta loa küsimist kohtumiseks ameti- ja kohtuasutustega, kui taotleja
kohale ilmumine neisse on vajalik. Taotleja teatab pädevatele asutustele sellistest kohtumistest.
Seetõttu kehtestatakse lõikega 1 PPA määratud elukohas elamise nõudest erand ning
sätestatakse, et kui taotlejat on kohustatud käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel elama
kindlaksmääratud kohas, võib sealt perekondlikel või tervislikel või muul mõjuval põhjusel
lahkuda ning elada ajutiselt mujal Politsei- ja Piirivalveameti loal. Näiteks võib tervisega seotud
vajaduseks olla haiglaravi või sagedaste meditsiiniliste protseduuride kuur, mida saab osutada
määratud elukohast kaugel. Näiteks võib perekondlikuks põhjuseks olla hooldust vajava
sugulase abistamine, lähedase surma korral matuste korraldamine või lapse heaolu tagamine.
Lõikega 2 täpsustatakse, et mujal elamise luba antakse objektiivsetel alustel. Loa mitteandmist
tuleb põhjendada. Sellega tagatakse loa andmise objektiivsus.
Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse erand lõike 1 suhtes, mille kohaselt ei ole PPA määratud elukohast
lahkumiseks ja mujal viibimiseks luba vajalik. Tegemist on olukorraga, kui elamiseks PPA
kindlaksmääratud kohast lahkumine on vajalik, et taotleja saaks kutse alusel ilmuda
haldusorganisse või kohtusse. Sellisel juhul ei ole vaja luba taotleda ja piisab, kui taotleja
teavitab PPA-d sellest, millal ja millisesse ametiasutusse ta läheb ning kui kaua ta määratud
elukohast eemal viibib. Kui elamiseks PPA kindlaksmääratud koht on rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskus või muu taotlejate majutamiseks kohandatud asukoht, siis PPA
teavitab sellisest taotleja elukohast lahkumisest ja eemal viibimisest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat. Kuna liikumisvabaduse piirangu täitmata jätmisel on konkreetsed
tagajärjed, siis on selline teavitamine nii loa andmise korral kui ka ilma selleta põhjendatud
mujal viibimise korral vajalik majutuskoha töö planeerimiseks ja piirangu täitmise
kontrollimiseks.
§ 63. Registreerimisele ilmumine
Paragrahviga 63 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 9 lõige 2,
mille kohaselt võivad liikmesriigid vajaduse korral nõuda, et taotlejad annaksid pädevale
ametiasutusele endast teada ettemääratud ajal või mõistlike ajavahemike järel, ilma et see
mõjutaks ebaproportsionaalselt palju taotlejate samast direktiivist tulenevaid õigusi. Sellise
teatamisnõude võib kehtestada sama direktiivi sama artikli lõikes 1 osutatud otsuste täitmise
tagamiseks või selleks, et tulemuslikult takistada taotlejaid põgenemast.
155
Seetõttu sätestatakse lõikega 1, et PPA võib kohustada taotlejat ilmuma registreerimisele
käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangu täitmise tagamiseks, ning
lõikega 2, et § 60 lõike 2 punktis 2 nimetatud piirangu kohaldamise otsuses märgitakse muu
hulgas taotleja registreerimisele ilmumise aeg ja koht. Seega võib registreerimisele tulemist
kohaldada nii PPA määratud elukohas elamise piirangu tagamiseks, st n-ö täiendava meetmena,
kui ka iseseisva meetmena selliselt, et taotlejale kehtestatavaks liikumise piiranguks on ainult
registreerimisele ilmumine. Selleks et taotleja saaks tema suhtes kohaldatavat piirangut täita,
tuleb piirangu kohaldamise otsusele muu hulgas märkida täpne aadress, kuhu taotleja peab
registreerimisele tulema, ja täpne kellaaeg või ajavahemik ning perioodilisus. Muu suhtes
kohaldatakse HMS-is õiguspärase haldusakti kohta sätestatut.
§ 64. Liikumisvabaduse piirangu järgimise kontrollimine ja vaidlustamine
Paragrahviga 64 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 9 lõike 5
viimane lause, mille kohaselt tuleb liikmesriigil tagada, et kui sama artikli kohaseid otsuseid on
üle kahe kuu kohaldatud, vaatab õigusasutus kõnealused otsused ametiülesande korras läbi, ja
et asjaomase taotleja palvel võib kõnealuseid otsuseid vastavalt sama direktiivi artiklile 29 edasi
kaevata. Seega võib mõlemat liikumisvabaduse piiramise meedet kohaldada terve menetluse
vältel, kuid iga kahe kuu tagant tuleb kontrollida, kas meetme kohaldamine on tulemuslik ja
põhjendatud. Viidatud direktiivi artikli 29 (edasikaebused) lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb
taotlejale tagada, et kui tema suhtes on vastu võetud sama direktiivi artikli 9 kohane otsus, mis
mõjutab taotlejat individuaalselt, siis võib ta esitada edasikaebuse riigisiseses õiguses
ettenähtud korra kohaselt ja selleks peab vajaduse korral saama tasuta õigusabi ja esindamist.
Seetõttu sätestatakse lõikega 1, et PPA peab seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse
piirangu jätkuva kohaldamise vajadust hindama, kui selle kohaldamisest on möödunud kaks
kuud, ning lõikega 2 sätestatakse, et PPA ja KAPO võivad PPA kehtestatud piirangute järgimist
igal ajal kontrollida.
Kuna piirangu kohaldamise otsuse peale saab esitada kaebuse, siis tuleb lõikega 3 sätestada
selleks vajalik tähtaeg. Liikumisvabaduse piirangu kohaldamise otsuse peale võib taotleja
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva
jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Tähtaja valikul on lähtutud analoogiast
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes keelduva otsuse vaidlustamise tähtajaga, mis on samuti 14
päeva. Nimetatud tähtaja valikul on omakorda lähtutud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 67 lõikest 7, mille kohaselt liikmesriigid sätestavad oma riigisiseses õiguses
tähtajad, mille jooksul taotlejad, isikud, kellelt tahetakse rahvusvaheline kaitse ära võtta, ja
täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud isikud saavad esitada edasikaebuse
keelduva otsuse kohta vähemalt viis ja kõige rohkem kümme päeva keelduva otsuse puhul, mis
on tehtud taotluse suhtes selle mittelubatavuse, kaudselt tagasivõtmise, põhjendamatuse või
ilmselge põhjendamatuse tõttu, kui otsuse tegemise ajal on täidetud sama määruse artikli 42
lõigetes 1 ja 3 osutatud mis tahes tingimus, ning kõigil muudel juhtudel vähemalt kaks nädalat
ja kõige rohkem üks kuu.
§ 65. Taotleja kinnipidamise alused
Direktiivi (EL) 2024/1346 (menetluse kohta) artikliga 10 on sätestatud ammendav
kinnipidamise aluste loetelu (seitse alust) ning liikmesriikidel ei ole lubatud kehtestada muid
taotleja kinnipidamise aluseid ega neid laiendavalt tõlgendada. Euroopa Kohus on märkinud
(C-601/15 PPU, J. N., punkt 59), et igal alusel on eraldi eesmärk ning iga alus on eraldi
kohaldatav. Seega on neid aluseid võimalik rakendada ükshaaval eraldi st üksteise järel ja
katkematult ning on võimalik rakendada ka samaaegselt st mitu alust korraga, kui need alused
156
on eraldi põhjendatud kuid aluseid ei saa kohaldada kombineeritult. Seda selgitab ka direktiivi
artikli 10 sõnastus „üks või mitu alust“. Paragrahviga 65 võetakse üle direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtu kohta) artiklite 10–13 ja artikli 29 vastavad sätted, mida on selgitatud ka
sama direktiivi põhjenduspunktides 22, 26–33 ja 40.
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada üksnes sama
paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud liikumisvabaduse
piiranguid ja kinnipidamise alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Tulemuslik
kohaldamine tähendab seda, et taotleja järgib piirangut, ning piirang täidab seega avaliku korra
tagamise eesmärki või põgenemise vältimise eesmärki ja taotlejale ei järgne piirangu täitmata
jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas ei ole vajalik kohaldada kinnipidamist.
Kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud
olulisi asjaolusid. Üle võetavates direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkti 9,
artikli 10 lõigetes 1–3 ning artikli 11 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et:
- kinnipidamine on liikmesriigi korraldusel taotleja hoidmine teatavas kohas, kus
taotlejalt on võetud liikumisvabadus;
- välismaalast ei tohi kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta on taotleja, või taotleja
kodakondsuse alusel;
- kinnipidamine võib põhineda ainult ühel või mitmel direktiivi artikli 10 lõikes 4
osutatud kinnipidamise põhjusel;
- kinnipidamine ei tohi olla karistuslikku laadi;
- taotleja kinnipidamisel tuleb arvesse võtta kõiki nähtavaid füüsilisi tunnuseid, ütlusi või
käitumist, mis viitavad taotleja vastuvõtu erivajadusele. Kui vastuvõtu erivajaduse
hindamist ei ole veel lõpule viidud, tuleb seda asjatu viivituseta teha ning
hindamistulemusi arvesse võtta otsustamisel selle üle, kas tuleb kinnipidamist jätkata
või kinnipidamistingimusi muuta;
- taotleja peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks ja teda hoitakse kinni ainult seni,
kuni alused on kohaldatavad;
- kinnipidamise alustega seonduvates haldusmenetlustes rakendatakse nõuetekohast
hoolsust;
- haldusmenetlustes esinevad viivitused, mida ei ole põhjustanud taotleja, ei õigusta
kinnipidamise jätkamist;
- kinnipidamisel esitatakse selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud põhjendused ning
selgitatakse, miks ei saa leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid tulemuslikult
kohaldada.
Lõikega 2 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 10 (kinnipidamine)
lõike 4 punktid a–g. Seega sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
üksnes ühel või mitmel järgmisel alusel:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul,
kui on põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise kohustust ja endiselt on põgenemise
oht;
4) selleks et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti territooriumile;
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus
arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks;
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
157
7) isiku üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklis 44 sätestatud
alusel ja korras.
Lõikega 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 2 lõiked 11 ja 12.
Viidatud lõike 11 kohaselt on põgenemise ohuna defineeritud konkreetse juhtumi puhul
esinevad konkreetsed põhjused ja asjaolud, mis tuginevad riigisiseses õiguses kindlaks
määratud objektiivsetele kriteeriumidele ning annavad alust oletada, et taotleja võib põgeneda.
Sama direktiivi artikli 2 lõikes 12 on defineeritud põgenemine. Selle kohaselt võib
põgenemiseks lugeda iga tegu, millega taotleja muutub pädevatele haldus- või õigusasutustele
kättesaamatuks, näiteks liikmesriigi territooriumilt ilma pädevate asutuste loata lahkumine
põhjustel, mis on taotleja kontrolli all.
Seetõttu sätestatakse lõikega 3 loetelu asjaoludest, mida võib Euroopa ühise rahvusvahelise
kaitse süsteemi õigusaktide kontekstis lugeda põgenemise ohuks. Selleks võib lugeda olukordi,
kui:
o esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid arvestades EL-i ühtse rahvusvahelise kaitse
õigustikus sätestatud menetluse erisusi. Viimane täpsustus on oluline ja vajalik seetõttu,
et ülaltoodu alusel on rahvusvahelise kaitse menetluse kontekstis peamine põgenemisele
viitav asjaolu pädevatele asutustele kättesaamatuks olemine. Näiteks asjaolu, kui
taotleja on kutsutud PPA-sse vestlusele, kuid ta jätab ette teatamata kohale ilmumata
ega põhjenda ilmumata jätmist temast mitteolenevate objektiivsete eluliste asjaoludega.
Mõned VSS-is sätestatud ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase põgenemise ohu
hindamise aluseks olevad asjaolud aga ei pruugi olla kohaldatavad rahvusvahelise kaitse
taotleja suhtes. Näiteks on VSS-i alusel automaatselt, st ilma kaalutluseta tegemist
põgenemise ohuga, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsinud dokumente
Eestisse sisenemisel või ta on kinni peetud ebaseaduslikul piiriületusel. EL-i
rahvusvahelise kaitse õigustiku kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja puhul
eeldada, et tegemist võib olla rahvusvahelist kaitset vajava inimesega, kes on Eestisse
põgenenud tagakiusamise ja tõsise kahju eest. Taotleja peab tegema koostööd
ametiasutustega, kuid tal ei ole tema seisundist tulenevalt kohustust asjaolusid tõendada,
vaid ta peab neid põhjendama. Näiteks juhul, kui taotleja on kasutanud enda või oma
laste elu päästmiseks võltsitud dokumente ning seda ametiasutustele usutavalt selgitab,
siis ei saa ainuüksi võltsitud dokumentide kasutamist käsitada põgenemise ohuna.
Samuti on juba rahvusvahelise kaitse õiguse nurgakiviks oleva 1951. aasta Genfi
pagulasseisundi konventsiooni artiklis 31, rääkimata EL-i õigusest, käsitletud olukorda,
kui pagulane on saabunud riiki otse territooriumilt, kus tema elu või vabadus on olnud
ohus; sel juhul ei kohalda osalisriik karistust ebaseadusliku riiki sisenemise või seal
viibimise eest, kui pagulane viivitamata teatab endast ametiasutusele ning põhjendab
riiki loata sisenemist või seal viibimist. Seetõttu on vajalik hinnata igal konkreetsel
juhtumil, kas VSS-is sätestatud põgenemise ohu olukorrad on kohaldatavad ka
konkreetse taotleja suhtes, ning neid ei saa kohaldada automaatselt põgenemise ohuna
ega sellest tuleneva automaatse kinnipidamise vajadusele viitava asjaoluna. Küll aga on
oluline, et ülalkirjeldatud erisusi arvestades võivad VSS-is sätestatud põgenemise ohu
kriteeriumid kohalduda;
o välismaalane ei ole järginud tema suhtes kohaldatud liikumisvabaduse piirangut või
kinnipidamise alternatiivi;
o välismaalane on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub
tema majutuskoht; või
o ta ei ole ilmunud menetlustoiminguteks PPA-sse, kui ta on sinna kutsutud.
158
Lõikega 4 täpsustatakse, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused ei piira
isiku kinnipidamist muudes seadustes sätestatud alustel. See tähendab, et VRKS-is sätestatud
kinnipidamise alused ei piira mingil moel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist
süüteomenetluses või muul õiguslikul alusel, mis ei ole seotud rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlusega. Muu hulgas on sättega kaetud olukorrad, kui välismaalane esitab rahvusvahelise
kaitse taotluse vangistuses viibides. Sellisel juhul ei kohaldata taotlejale paigutamist
kinnipidamiskeskusesse ning PPA võtab taotluse vastu vanglas ja korraldab seal ka muud
vajalikud menetlustoimingud.
Lõikega 5 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 10 lõige 3 ja
artikli 13 lõige 1. Viimase kohaselt peab vastuvõtu erivajadusega taotlejate kinnipidamise
korral olema taotlejate tervis, sealhulgas vaimne tervis, asutuste esmatähtis mure. Kui
kinnipidamine võib vastuvõtu erivajadusega taotlejate vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt
ohustada, ei tohi kõnealuseid taotlejaid kinni pidada. Vastuvõtu erivajadusega taotlejate
kinnipidamise korral peab tagama nendele regulaarse järelevalve ning õigeaegse ja piisava toe,
võttes arvesse nende inimeste konkreetset olukorda, sealhulgas füüsilist ja vaimset tervist.
Eelnõuga ühtlustatakse menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse hindamine,
otsustamine ning arvestamine. Seetõttu on ka kinnipidamise otsustamise osas võrdsustatud
mõlemad erilise vajadusega taotlejad. Vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise
hindamise eest vastutab PPA ning seda hindamist tehakse koos, st ühe toiminguna hiljemalt 30
päeva jooksul taotluse registreerimisest arvates. Seetõttu sätestatakse lõikega 5, et vastuvõtu
erivajadusega ja menetluslikku eritagatist vajava taotleja kinnipidamisel tuleb arvestada selle
taotleja vaimset ja füüsilist tervist. Juhul kui nimetatud erivajadusega või menetluslikku
eritagatist vajava taotleja kinnipidamine võib selle taotleja vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt
ohustada, siis seda taotlejat kinni ei peeta.
Lõikega 6 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine protokollitakse. Sellega
võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 11 lõike 2 esimene
lause, mille kohaselt annab taotleja kinnipidamiseks kirjaliku korralduse õigus- või
haldusasutus. Seaduse § 66 lõike 1 kohaselt on kinni pidavaks haldusasutuseks PPA või KAPO.
Lõikega 7 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 11 lõige 4, mille
kohaselt kinnipeetud taotlejat teavitatakse viivitamata kirjalikult keeles, millest ta saab aru või
millest ta on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama, kinnipidamise põhjustest ja
riigisiseses õiguses sätestatud menetlustest kinnipidamiskorralduse vaidlustamiseks ning
võimalusest taotleda tasuta õigusabi ja esindamist. Seetõttu sätestataksegi, et rahvusvahelise
kaitse taotleja kinnipidamisel teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale arusaadavas keeles
tema kinnipidamise põhjus ning õigusest kinnipidamine vaidlustada ja seda taotleda ning
keeldumise aluste puudumise korral saada selleks tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi pakub PPA
lepinguline partner. Selline teavitamise kohustus on rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidaval
asutusel, st PPA-l.
§ 66. Taotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine
Lõigetega 1–4 ja 7 tehakse üks muudatus võrreldes kehtiva VRKS-iga. Halduskohtule antakse
võimalus otsustada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine kuni neljaks kuuks. Kehtivas
seaduses võib halduskohus loa anda kuni kaheks kuuks. Muudatuse eesmärk on vähendada PPA
ja kohtute töökoormust, tõhustada menetlusi ning muuta rahvusvahelise kaitse süsteem
kriisikindlamaks, eriti arvestades asjaolu, et ka massilise sisserände hädaolukorras, kui Eestisse
saabub ootamatult suur hulk tuvastamata isikuid, on kohtu loata taotleja kinnipidamise tähtaeg
48 tundi. Haldusorganil on igal juhul kohustus taotleja viivitamata vabastada, kui langeb ära
kinnipidamise alus. Samuti ei ole haldusorgan kohustatud taotlema kinnipidamist neljaks
159
kuuks, kui on ettenähtav, et vajalikud toimingud lõpetatakse varem. Tegu on maksimaalse
tähtajaga. Ka halduskohus ei ole haldusorgani taotluses märgitud kinnipidamise tähtajaga
seotud ning võib anda kinnipidamiseks lühema aja.
Seega sätestatakse lõikega 1, et PPA ja KAPO võivad taotleja VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud
alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48
tunniks. Lõikega 2 sätestatakse halduskohtu loal kinni pidamise maksimaalne tähtaeg. Nagu
eespool selgitatud, on selleks tähtajaks kuni neli kuud.
Lõikega 3 sätestatakse kinnipidamise jätkamise kord olukorras, kui rahvusvahelise kaitse
taotluse esitab inimene, kes on enne seda algatatud tagasisaatmise menetluse tõttu juba kinni
peetud tagasisaadetavana. Sellises olukorras saab välismaalase kinnipidamist jätkata ja
välismaalast ei vabastata pelgalt taotleja staatuse tõttu, kuid kinnipidamise jätkamine saab
toimuda VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alustel niikaua, kui tema taotlejana riigis viibimise õigus
on lõppenud. Selleks tuleb taotleda 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
ajast arvates luba taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. Taotluse esitamiseks tuleb
lugeda sooviavalduse esitamist ja selle viivitamatut registreerimist määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 27 alusel ja korras.
Lõikega 4 sätestatakse kinnipidamise pikendamise tähtaeg halduskohtu loal. Selleks on samuti
kuni neli kuud. Sellega seoses sätestatakse lõikega 7, et rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus
halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, st 27. peatükis
sätestatud korras.
Lõigetega 5 ja 6 luuakse erand lõikest 3. Muudatuse eesmärk on kiirendada menetlusi ja
vähendada kohtute töökoormust. Tegemist on sama elulise olukorraga, mis lõikes 3, st
halduskohus on andnud loa välismaalase kinnipidamiseks VSS-i alusel ning välismaalane on
selle järel esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Erinevalt lõikest 3 on siin tegemist korduva
rahvusvahelise kaitse taotlusega. Sellisel juhul võib jätkuda välismaalase kinnipidamine VSS-i
alusel kuni halduskohtu antud loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni, kuid vaid sellisel
juhul, kui esinevad VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
alused. Seega ei ole sellises olukorras vajalik välismaalase kinnipidamise jätkamiseks taotleda
halduskohtult uut luba.
Lõikega 6 sätestatakse kolm täiendavat tingimust lõike 5 kohaldamiseks.
1. Tegemist on esimese korduva taotlusega, sest teise ja järgneva korduva rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamine ei anna välismaalasele riigis viibimise õigust.
2. PPA teeb esitatud esimese korduva taotluse suhtes keelduva otsuse 48 tunni jooksul.
3. PPA on peale hindamist otsustanud, et esimene koduv taotlus esitati üksnes
väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
Seega ei pea tingimuste täitmise korral korduvate taotluste puhul PPA vormistama ümber isiku
kinnipidamist 48 tunniks VRKS-i alusel ega pea taotlema kohtult uut luba isiku kinnipidamise
jätkamiseks VRKS-i alusel pelgalt seetõttu, et välismaalane esitas korduva rahvusvahelise
kaitse taotluse.
Korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste käsitlemise regulatsioon on sätestatud määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) põhjenduspunktides 76, 77, 78, 88, 98, 100 ning artikli 3
lõikes 19, artikli 10 lõike 4 punktis a, artikli 13 lõike 1 punktis d, artikli 16 lõike 3 punktides a
ja b, artikli 27 lõikes 6, artikli 34 lõikes 4, artikli 34 lõike 5 punktis d, artikli 38 lõikes 2, artikli
42 lõike 1 punktis g ja lõike 3 punktis c, artiklites 55 ja 56.
160
Kokkuvõtvalt on korduva taotlusega tegemist juhul, kui sama välismaalane, kelle taotlus on
juba läbi vaadatud, esitab uue rahvusvahelise kaitse taotluse kas samas või mõnes teises
liikmesriigis. Eristatakse esimest korduvat taotlust ja järgnevaid korduvaid taotlusi. Kui
korduv taotlus esitatakse viimasel hetkel üksnes selleks, et oma väljasaatmist edasi lükata või
nurjata, siis ei lubata välismaalasel otsuse vormistamiseni riiki jääda.
§ 67. Kinnipidamise alternatiivid ja nende kohaldamine
Kinnipidamise alternatiivide definitsiooni EL-i õiguses sätestatud ei ole. Samuti ei ole
sätestatud täpset ja ammendavat meetmete loetelu, mida peab üle võtma. Samas on sätestatud
kohustus kehtestada riigisiseses õiguses reeglid, mis käsitlevad kinnipidamise alternatiive. Kuid
nagu ka EUAA 2024. aasta juhises kinnipidamise alternatiivide kohta93 märgitud, on üldine
konsensus, et tegemist on efektiivsete meetmetega, mis sisaldavad mistahes raskusastme sundi,
kuid ei ole kinnipidamine. Samuti on direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) sätestatu
alusel ilmne, et sama direktiivi osa meetmeid, näiteks regulaarne raporteerimine, on praktikas
kohaldatavad nii kinnipidamise alternatiivina (artikkel 10) kui ka liikumisvabaduse piiramisena
(artikkel 9), kuigi esimesel juhul on eesmärk tagada, et kinnipidamine oleks rakendatav viimase
võimalusena ning teisel juhul on eesmärk eelkõige hallata vastuvõtusüsteemi ja tagada sellega
avalik kord. Viimasel juhul on tegemist ka n-ö autonoomsete meetmetega, mille rakendamine
ei eelda kinnipidamise aluste olemasolu, kuid mõlemal juhul on vajalik siiski vormistada
individuaalne haldusakt. Kinnipidamise alternatiivi ja liikumisvabaduse piirangu kohaldamise
võrdlus on esitatud allpool.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikliga 10 reguleeritakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate kinnipidamist. Lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid vajaduse korral ja igat juhtumit
eraldi hinnates pidada taotlejat kinni ainult siis, kui muid leebemaid alternatiivseid
sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Sama artikli lõike 5 kohaselt peavad
liikmesriigid tagama, et riigisisese õigusega on ette nähtud reeglid, mis käsitlevad
kinnipidamise alternatiive, nagu korrapärane ilmumine ametiasutustesse, rahalise tagatise
andmine või kohustus elada kindlaksmääratud kohas. Nimetatud sätete ülevõtmiseks on vajalik
reguleerida, millised on alternatiivsed sunnimeetmed ehk kinnipidamise alternatiivid direktiivi
artikli 10 mõistes ning kuidas neid kohaldatakse.
Viidatud direktiivi sättes on esitatud loetelu näidis ning sätestatud, et kinnipidamise
alternatiiviks võivad olla regulaarne raporteerimine, rahaline garantii ja kindlaksmääratud
kohas elamine. Eelnõu kooskõlastamise kõigus saadud märkuste alusel on otsustatud loobuda
rahalise garantii meetmest. Seega jäävad alles regulaarse raporteerimise kohustus ja
kindlaksmääratud kohas elamine. Kehtiva VRKS-i redaktsiooni § 29 alusel on praegu sätestatud
ka välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine, PPA
teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ja ilmumine nõustamisele.
Neist viimane kehtestati 2020. aastal, kuid seda ei ole praktikas rahvusvahelise kaitse taotlejate
suhtes kunagi sisustatud ega kasutatud. Täiendavalt on uute normide kohaselt kõikidel
taotlejatel nende soovi korral alates taotluse registreerimisest kuni lõpliku otsuseni tasuta
õigusabi olemas. PPA teavitamise kohustus elukohast eemal viibimise korral kauem kui kolm
päeva ei ole enam asjakohane direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) üle võetud artiklite 8
ja 9 valguses. Välisriigi reisidokumendi hoiule võtmine on aga ka praktikas tulemuslik meede,
mis takistab Eestist lahkumist, kui välismaalane on kohustatud Eestis viibima. Kuigi taotlejal
on kohustus anda juba taotluse esitamise ajal PPA-le hoiule tema valduses olevad dokumendid,
võib ette tulla olukordi, kus taotleja saab dokumendi enda valdusesse hiljem või muutub temaga
93 EUAA 2024. Guidelines on Alternatives to Detention.
161
seotud olukord, mistõttu tekib dokumendi hoiule võtmise vajadus hiljem ning just
kinnipidamise alternatiivina. Täiendavalt on ka eespool viidatud juhises märgitud, et
kinnipidamise alternatiive peab olema vähemalt kaks. Seetõttu kehtestatakse lõikega 2, et
kinnipidamise alternatiiviks on käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud liikumisvabaduse
piirang ja välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine.
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA võib otsustada kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui
esineb käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus. Nagu ka EUAA
kinnipidamise alternatiivide kohaldamise juhises märgitud, on kinnipidamise alternatiivide
kohaldamise eeldus VRKS-is sätestatud kinnipidamise aluse olemasolu. Seega, enne tuleb
tuvastada, kas esineb välismaalase kinnipidamise alus, ja siis tuleb kaaluda, kas selle inimese
puhul saaks kinnipidamise asemel kasutada kinnipidamisest leebemaid alternatiivseid
meetmeid. Kui see nii on, siis tuleb kohaldada alternatiivseid meetmeid; kui aga need ei ole
konkreetse inimese puhul tulemuslikud, siis tuleb kohaldada kinnipidamist. Kinnipidamiseks
kohtu loa taotlemisel tuleb põhjendada, kuidas alternatiivsed meetmed ei ole tulemuslikud.
Kui kinnipidamise aluseks olev asjaolu ära langeb, siis ei ole ka kinnipidamise alternatiivil
enam õiguslikku alust ja selle kohaldamine tuleb lõpetada, sest rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamine ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 10 lõike 1 kohaselt
kinnipidamise alus, samamoodi nagu on keelatud taotlejate kinnipidamine nende kodakondsuse
või muu sellise tunnuse alusel.
Lõikega 3 sätestatakse, et kinnipidamise alternatiivi kohaldamise otsuse tegemisel järgitakse
käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Otsuses märgitakse kohaldatava meetme
põhjendus. Parema selguse loomiseks on järgneva tabeli abil selgitatud liikumisvabaduse
piirangu ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamise erisused.
Tabel 4. Liikumisvabaduse ja kinnipidamise alternatiiv kohaldamise võrdlus (autor: SIM)
Liikumisvabaduse piirang
Direktiivi 2023/1346
artikkel 9
Kinnipidamise alternatiiv
Direktiivi 2023/1346
artikkel 10
Kellele kohaldatakse
Kõikidele taotlejatele Taotlejale, kelle suhtes on tuvastatud
VRKS-is sätestatud kinnipidamise
alus
Millised meetmed
1. Elamine PPA kindlaks
määratud kohas
2. PPA-sse registreerimisele
ilmumine
1. Elamine PPA kindlaks määratud
kohas
2. PPA-sse registreerimisele
ilmumine
3. Välisriigi reisidokumendi või muu
isikut tõendava dokumendi
PPA-le hoiule andmine
Kuidas kohaldatakse
Individuaalne otsus
Individuaalne otsus
Peab põhjendama, et on
arvestatud erivajadust
Peab põhjendama, millise
kinnipidamise aluse asemel
rakendatakse ja miks rakendatakse
selle inimese suhtes
Ajutise iseloomuga
Peab üle vaatama iga kahe kuu
tagant
Ajutise iseloomuga
Peab lõpetama, kui kinnipidamise
alus on ära langenud
Peab üle vaatama iga kahe kuu tagant
Saab esitada kaebuse kohtule ning
tasuta õigusabi
Saab esitada kaebuse kohtule ning
tasuta õigusabi
162
Täitmata jätmise
tagajärjed (vt ka tabel
3)
Vastuvõtutingimuste
vähendamine või tühistamine
Kinnipidamine
Taotluse kaudselt tagasi võetuks
lugemine
Kinnipidamine
§ 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise korraldamine
Lõikega 1 säilitatakse kehtiv VRKS-i regulatsioon, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise
kaitse taotleja kinnipidamisele VSS-is Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kohaldatakse
VSS-is sätestatud kinnipidamise korralduse regulatsiooni. Näiteks kinnipidamiskeskusesse
vastuvõtmise korraldus; majutamise, toitlustamise ja kokkusaamiste kord; sidevahendite
kasutamise jm kord, kuid rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise korral koosmõjus
VRKS-is sätestatud eranditega.
Eeltoodut arvestades sätestatakse lõikes 2 õigusselguse eesmärgil, et rahvusvahelise kaitse
taotleja kinnipidamise ulatuses kohaldataks VSS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete
regulatsiooni. Näiteks kui kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotleja käitub viisil, mis seab ohtu
tema enda või teiste kinnipeetute või PPA töötajate elu ja tervise, siis võib olla vajalik kohaldada
tema suhtes olukorrale vastavaid erimeetmeid korrakaitseseaduse alusel. Seega sätestatakse, et
rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel võib kohaldada väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise kohta
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi, erivahendit ja relva
korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
Lõikega 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 12 lõige 1 ning
sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse kinnipidamiskeskuses võimaluse
korral eraldi Eestis viibimisaluseta viibivatest välismaalastest. Direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikliga 11 sätestatakse tagatised kinnipeetud rahvusvahelise kaitse
taotlejatele ja artikliga 12 sätestatakse kinnipidamise tingimused. Nimetatud artikli lõike 1
kohaselt toimub taotlejate kinnipidamine üldjuhul spetsiaalsetes kinnipidamisasutustes. Kui
liikmesriigil ei ole võimalik pakkuda majutust spetsiaalses kinnipidamisasutuses ja kasutama
peab majutamist vanglatüüpi kinnipidamisasutuses, hoitakse kinnipeetud taotlejaid tavalistest
vangidest lahus ning kohaldatakse direktiivis sätestatud kinnipidamistingimusi. Niivõrd kui see
on võimalik, hoitakse kinnipeetud taotlejaid lahus muudest kolmandate riikide kodanikest, kes
ei ole rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud.
Eestis on spetsiaalseks kinnipidamiskohaks PPA kinnipidamiskeskus, kuhu paigutatakse kinni
peetud rahvusvahelise kaitse taotlejad ja Eestist välja- või tagasisaadetavad välismaalased.
Siseministri 16.10.2014. aasta määrusega nr 44 kehtestatud kinnipidamiskeskuse
sisekorraeeskirja § 4 (kinnipidamiskeskuse sisene paigutamine) lõike 2 kohaselt arvestatakse
välismaalase tuppa paigutamisel väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning
välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses välismaalase eraldi paigutamise kohta
sätestatut, samuti välismaalase rahvust, usulisi veendumusi, eelnevaid õigusrikkumisi ning
muid olulisi asjaolusid. Seega ei looda lõikega 3 praktika muudatust, vaid säilitatakse praegu
kehtiv kord, kus taotleja kinnipidamiskeskuse sisesel paigutamisel arvestatakse võimaluse
korral mitut asjaolu kogumis ning neid paigutamise otsustusi ei vormistata haldusmenetluse
korras.
Lõikega 4 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 13 lõige 1 ning
sätestatakse, et vastuvõtu erivajadusega ja menetlusliku eritagatisega taotleja kinnipidamisel
tagab PPA tema regulaarse järelevalve ning õigeaegse ja piisava toe. Direktiivi (EL) 2024/1346
163
(vastuvõtu kohta) artikli 13 lõikega 1 sätestatakse, et vastuvõtu erivajadusega taotlejate
kinnipidamise korral on taotlejate tervis, sealhulgas vaimne tervis, riigisiseste asutuste
esmatähtis mure. Kui kinnipidamine võib vastuvõtu erivajadusega taotlejate vaimset ja füüsilist
tervist tõsiselt ohustada, ei tohi neid taotlejaid kinni pidada. Vastuvõtu erivajadusega taotlejate
kinnipidamise korral on liikmesriigi kohustus tagada nendele taotlejatele regulaarne järelevalve
ning õigeaegne ja piisav tugi, võttes arvesse nende inimeste konkreetset olukorda, sealhulgas
nende füüsilist ja vaimset tervist. Nagu eespool selgitatud, kehtib sama põhimõte ka
menetluslikku eritagatist vajava taotleja suhtes.
Lõikega 5 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 12 lõiked 3 ja 4 ning
sätestatakse, et kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus suhelda pereliikmete,
esindaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste
organisatsioonide esindajatega ning UNHCR-iga VSS-is sätestatud korras. Nimelt on direktiivi
(EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohaselt Eestil muu hulgas kohustus
tagada, et UNHCR-i esindavatel isikutel on võimalus rahvusvahelise kaitse taotlejatega suhelda
ja neid külastada privaatsust austavatel tingimustel. Sama võimalus tuleb tagada ka
organisatsioonile, kes tegutseb UNHCR-i nimel. Samuti tuleb tagada, et pereliikmetel,
õigusnõustajatel või nõustajatel ning tunnustatud asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone
esindavatel isikutel on võimalus taotlejatega suhelda ja neid külastada privaatsust austavatel
tingimustel. Juurdepääsupiiranguid kinnipidamisasutustele võib kehtestada ainult juhul, kui
need on objektiivselt vajalikud kinnipidamisasutuse julgeoleku, avaliku korra või
haldusjuhtimise eesmärgil, tingimusel et juurdepääsu ei piirata seejuures märkimisväärselt või
ei muudeta juurdepääsu päris võimatuks.
§ 69. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja kinnipidamine
Paragrahviga 69 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 13
(vastuvõtu erivajadusega taotlejate kinnipidamine) lõiked 2 ja 3.
Lõikega 1 sätestatakse, et alaealist võib kinni pidada üksnes erandjuhtudel, äärmusliku
abinõuna ja alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid
sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada, ning kui on leitud, et kinnipidamine on alaealise
parimates huvides. Seega tuleb enne kinnipidamise otsustamist teha muu hulgas kindlaks, et
liikumisvabaduse piiramine ega kinnipidamise alternatiiv ei ole tulemuslik, ja on hinnatud, et
kinnipidamine on lapse parimates huvides.
Nimetatud regulatsiooniga võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 13
lõige 2, mille kohaselt ei tohi üldjuhul alaealisi kinni pidada ning nad tuleb paigutada sobivasse
majutuskohta vastavalt sama direktiivi artiklitele 26 ja 27. Alaealistega perekondade puhul
tuleb kinnipidamise asemel üldjuhul kasutada muid sobivaid võimalusi kooskõlas perekonna
ühtsuse põhimõttega. Sellised pered tuleb paigutada perekondadele sobilikesse
majutuskohtadesse. Alaealisi võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles
pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid sunnimeetmeid ei saa
tulemuslikult kohaldada, ning kui on leitud, et kinnipidamine on vastavalt sama direktiivi
artiklile 26 nende parimates huvides – saatjaga alaealiste puhul siis, kui alaealise vanem või
peamine hooldaja on kinni peetud, või saatjata alaealiste puhul siis, kui kinnipidamine tagab
nende turvalisuse. Sama direktiivi artiklis 26 osutatud lapse parimad huvid on liikmesriikide
esmatähtis mure.
Lõikega 2 sätestatakse olukorrad, millal võib lugeda, et kinnipidamine on lapse parimates
huvides. Selleks võib lugeda üksnes olukorda, kui alaealise vanem või peamine hooldaja on
164
kinni peetud. Saatjata lapse puhul on kinnipidamine lapse parimates huvides siis, kui
kinnipidamine tagab tema turvalisuse.
Lõikega 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 13 lõike 2 neljas
lõik ning sätestatakse, et alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega. Alaealist
välismaalast ei paigutata vanglasse ega arestimajja. Direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt peetakse alaealisi kinni
võimalikult lühikest aega. Mingil juhul ei tohi alaealisi paigutada vanglasse ega muusse
õiguskaitseasutusse. Tehakse kõik jõupingutused, et kinnipeetud alaealised vabastada ja
majutada nad alaealistele sobival viisil.
Lõikega 4 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 13 lõike 2 viimane
lõik ning sätestatakse, et kui alaealine välismaalane paigutatakse kinnipidamiskeskusesse,
tagatakse talle võimalus vabaajategevuseks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja
huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus. Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta)
artikli 13 lõike 2 viimase lõigu kohaselt peab alaealiste kinnipidamise korral olema neile
tagatud sama direktiivi artikli 16 kohaselt õigus haridusele, välja arvatud juhul, kui väga
lühikese kinnipidamisaja tõttu jääb neile hariduse andmise väärtus piiratuks. Kõnealustele
alaealistele antakse ka võimalus tegeleda vabaajategevustega, sealhulgas nende eale kohaste
mängude ja harrastustega. Sama direktiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt peab kõigil kinnipeetutel
olema tagatud võimalus viibida vabas õhus.
Lõikega 54 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 13 lõige 3 ning
sätestatakse, et kui saatjata alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta
täiskasvanutest eraldi. Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 13 lõike 3 kohaselt
tuleb saatjata alaealiste kinnipidamise korral majutada nad saatjata alaealiste jaoks kohandatud
asutustesse. Sellistes asutustes peavad olema töötajad, kes oskavad saatjata alaealiste õigusi
kaitsta ja nende vajadusi rahuldada. Saatjata alaealiste kinnipidamise korral tagavad
liikmesriigid, et nad majutatakse täiskasvanutest eraldi.
§ 70. Perekonna ühtsuse tagamine
Nii nagu rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtu ja menetluse korraldamisel on ka taotlejate
kinnipidamise kontekstis oluline perekonna ühtsuse tagamine. Direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) põhjenduspunkti 38 ja artikli 7 lõike 3, artikli 14 ning muu hulgas eriti
artikli 13 lõike 5 kohaselt peab Eesti püüdma täielikult tagada lapse parimate huvide ja
perekonna ühtsuse põhimõtete järgimise vastavalt põhiõiguste hartale, ÜRO 1989. aasta lapse
õiguste konventsioonile, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile94 ning
Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise
konventsioonile95. Muu hulgas tuleb tagada, et meessoost ja naissoost kinnipeetud taotlejad
majutatakse eraldi, välja arvatud siis, kui kõnealused kinnipeetud taotlejad on
perekonnaliikmed ja igaüks neist on ühise majutusega nõus. Eraldi majutamise reeglist võib
teha erandeid vabaajategevuse või sotsiaalse tegevuse jaoks mõeldud ühiste alade kasutusele,
sealhulgas söögikordade pakkumisele. Täiendavalt, sama direktiivi artikli 13 lõike 6 kohaselt
võib teha võimalikult lühikese mõistliku aja jooksul erandi, kui taotleja peetakse kinni
piiripunktis või transiiditsoonis, välja arvatud määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
artiklis 43 osutatud juhtudel. Liikmesriikidel peab olema piisavalt asutusi ja ressursse,
tagamaks, et käesolevas lõikes sätestatud erandeid kohaldatakse vaid erijuhtudel. Erandite
kohaldamisel peab sellest teavitama EK-d ja EUAA-d.
94 RT II 2010, 14, 54. 95 RT II, 26.09.2017, 2.
165
Seetõttu sätestatakse lõikes 1, et perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse perekonnale
eraldi majutus teistest kinnipeetud taotlejatest. Lõikega 2 ja VSS § 265 lõikega 2 võetakse üle
direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõige 5. Seetõttu sätestatakse, et
meessoost ja naissoost perekonnaliikmeid majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete
majutamiseks kohandatud toas.
§ 71. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine
Kinnipidamiskeskusest vabastamise regulatsioonis sisulisi muudatusi ei tehta. Küll aga ei
reguleerita edaspidi seaduse tasandil haldusorgani sisemist pädevust. Kehtiva õiguse kohaselt
tuleb kinnipeetav vabastada kinnipidamiskeskuse juhataja otsuse alusel. Kinnipidamise aluse
äralangemisel tuleb kinnipeetav viivitamata vabastada ning see kohustus on haldusorganil, kes
on isiku kinni pidanud. Kui isik võetakse süüteoasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi
alla, vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. Ka direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtu kohta) põhjenduspunktis 30 on selgitatud, et selles direktiivis sätestatud
kinnipidamise alused ei piira muude kinnipidamise aluste, sealhulgas kriminaalmenetluse
raames riigisisese õiguse kohaste kinnipidamisaluste kohaldamist, mis ei ole seotud kolmanda
riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusega.
§ 72. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
Kinnipidamistaotluse läbivaatamise regulatsioonis võrreldes praegu kehtivate normidega
muudatusi ei tehta. Lõigetega 1–3 sätestatakse, et kinnipidamise kauemaks kui 48 tundi
otsustab kohus HKMS-is sätestatud haldustoiminguks loa andmise sätete järgi ning säilitatakse
erandlikel juhtumitel tehtavad mööndused korraldavates ja menetluslikes reeglites. Erandlikuks
juhtumiks on erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotlusi, mille
korral võib halduskohus HKMS 27. peatüki kohaselt teha taotleja kinnipidamise määruse ilma
kirjeldava ja põhjendava osata, mis esitatakse taotlejale esimesel võimalusel. Kui erandlik
olukord on saavutanud hädaolukorra ulatuse, siis kohaldatakse artiklis 68 sätestatud erisusi.
2. jagu „Taotleja majutamise ja kinnipidamise erisused massilise sisserände
hädaolukorras“
§ 73. Taotleja majutamine ja kinnipidamine hädaolukorras
Paragrahviga 73 reguleeritakse rahvusvahelise kaitse taotleja majutamise ja kinnipidamise
erisused hädaolukorras, mille on põhjustanud välismaalaste massiline sisseränne. Seega
kehtestatakse vastuvõtmise minimaalsed nõuded, mis tuleb tagada ka juhul, kui Eestisse saabub
korraga ootamatult suur hulk välismaalasi, kes esitavad rahvusvahelise kaitse sooviavalduse, ja
hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse ehk PPA otsuse kohaselt on Eestis sisserändajate
suure arvu tõttu hädaolukord. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on tehtud kaks muudatust,
mille kohaselt rakendatakse sarnaselt tavaolukorrale ka sellises erandlikus olukorras kohtu loata
kinnipidamise 48-tunnist tähtaega ning keelduva otsuse peale kaebuse esitamise korral
kohaldatakse nn hüplevat kassatsiooni. Nimetatud muudatuste eesmärk ja kord on selgitatud
eespool eelnõu §-s 4 (lõplik otsus) ja IV peatükis.
Kehtiv seadus näeb ette, et kohtule kinnipidamiseks loa andmise taotluse esitamisel tuleb
loetleda välismaalastega seotud menetlustoimingud, mille tegemine on takistatud, ning märkida
menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik aeg. Selline nõue on otstarbetu ega aita kaasa
massilise sisserände olukorra lahendamisele. Oma olemusest tulenevalt on massilise sisserände
olukorras takistatud kõik välismaalaste suhtes tehtavad toimingud. Hädaolukorra seaduse
166
(edaspidi HOS) kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse
katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure
keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille
lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud
tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt
rohkem isikuid ja vahendeid. Nimetatud tunnustest lähtudes määratakse hädaolukorraks
politseisündmused, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest üldtunnustest:
1) kannatanute arv ületab piirkondliku või üleriigilise raviressursi võimekuse;
2) lahendamiseks on vaja kaasata ressursse üle riigi või rahvusvahelise abi korras;
3) lahendamiseks on vaja moodustada üleriigiline staap;
4) põhjustab üleriigilisi häireid hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste toimepidevuses;
5) toob kaasa muud tõsised ja ulatuslikud üleriigilised või rahvusvahelised mõjud.
Vabariigi Valitsus on koostanud nimekirja hädaolukordadest, mille puhul on vajalik välja
töötada hädaolukorra riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan. Üks selline hädaolukord
on massiline sisseränne. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorrana käsitletakse
riskianalüüside alusel olukorda, kus Eestisse saabub korraga või väikestes mitmekümnest
inimesest koosnevates rühmades mitu tuhat välismaalast. Välismaalaste sellises mahus
ootamatu sisseränne ohustab oluliselt PPA võimekust tagada avalikku korda, mis omakorda
võib ohustada inimeste elu ja tervist. Samuti paneb see suure koormuse kinnipidamis- ja
vastuvõtukeskuste mahutavusele ning seal teenuste osutamisele. Hädaolukorras suureneb
kohtute ja haldusasutuste töökoormus. Näiteks on lisatööjõudu vaja ka selleks, et osutada tõlke-
ja tervishoiuteenuseid ning tagada avalik kord. Arvestades Eesti geograafilist paiknemist, tuleb
pidada pigem ebatõenäoliseks olukorda, kus Eestisse saabub väljakujunenud rändeteekondade
kaudu massiliselt rahvusvahelist kaitset vajavaid välismaalasi. Samas tuleb pidada pigem
tõenäoliseks, et võimalik välismaalaste massiline sisseränne Eesti välispiiri kaudu leiab aset
Venemaa Föderatsiooni toel ja on osa hübriidründest Eesti vastu.
Lõikega 1 sätestatakse, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib
rahvusvahelise kaitse taotleja majutamisel või kinnipidamisel kohaldada samas paragrahvis
sätestatud erisusi. Lõikega 2 sätestatakse kinnipidamise dokumenteerimise kord
haldusasutusele, kes on välismaalase kinni pidanud. Erisus on vajalik selleks, et vähendada
eelkõige PPA ja kohtute töökoormust ning hõlbustada koostööd suure hulga tuvastamata
välismaalaste kinnipidamise vajaduse korral. Seega sätestatakse minimaalne andmete loetelu,
mis tuleb kinnipidamise protokollis märkida ja kohtu loa taotlemise korral ka kohtule esitada.
Need kohustuslikud asjaolud on vähemalt iga taotleja nimi või nimed, kinnipidamise õiguslik
ja faktiline alus ja põhjendus, kuupäev, kellaaeg ja koht ning protokolli teinud haldusorgani
nimetus ja ametniku nimi. Loetelu koostamisel on muu hulgas arvestatud, et taotleja foto on iga
rahvusvahelise kaitse taotlusel, nagu ka andmed selle kohta, kas taotleja isik on tuvastatud
ütluste või dokumendi alusel. Seetõttu puudub sarnaselt tavakorras tehtavale rahvusvahelise
kaitse menetlusele vajadus nii PPA kui ka kohtumenetluse toimingutes välismaalase kohtu loata
kinnipidamise vormistamisel või loa andmisel halduskohtu toiminguteks vormistada eraldi
isiku tuvastamise toiminguid protokolli või aktina KorS-i alusel. Loamenetlusele, milleks on
ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus, KorS-i ei kohaldata ning taotlejate korral puudub
taotluse registreerimise käigus kogutud andmete eraldi aktile või muule vormile kandmisel
lisandväärtus selle inimese tuvastamise eesmärgi suhtes.
Lõikega 3 sätestatakse, et hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada
väljaspool kinnipidamiskeskust. Välismaalane paigutatakse väljapoole kinnipidamiskeskust
halduskohtu lahendi või kinnipidamise protokolli alusel. Kuna kinnipidamine korraldatakse
VRKS-i alusel, kuid VSS-i korras, siis on ka selgitused esitatud eelnõu VSS-i osas.
167
EL-i õigus ei keela rahvusvahelise kaitse taotleja paigutamist vanglasse, kui vanglas tagatakse
direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) kohased tingimused ja taotlejat ei paigutata kokku
nende inimestega, kes on vanglas karistuslikel eesmärkidel. Direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtu kohta) artikli 12 lõike 1 kohaselt toimub taotleja kinnipidamine üldjuhul
spetsiaalsetes kinnipidamisasutustes. Kui liikmesriigil ei ole võimalik pakkuda majutust
spetsiaalses kinnipidamisasutuses ja ta peab kasutama majutamist vanglatüüpi
kinnipidamisasutuses, hoitakse kinnipeetud taotlejaid tavalistest vangidest lahus ning
kohaldatakse samas direktiivis sätestatud kinnipidamistingimusi. Niivõrd kui see on võimalik,
hoitakse kinnipeetud taotlejaid lahus muudest kolmandate riikide kodanikest, kes ei ole
rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud. Kui taotlejaid ei ole võimalik hoida lahus muudest
kolmandate riikide kodanikest, tagavad asjaomased liikmesriigid samas direktiivis sätestatud
kinnipidamistingimuste kohaldamise. Seega, juhul kui taotleja paigutatakse massilise
sisserände olukorras vanglasse, siis tuleb tagada kõik vastuvõtunõuded ning taotlejaid ei
paigutata kokku karistuslikel eesmärkidel kinni peetutega.
Lõikega 4 võetakse üle direktiivis (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) sätestatud perekonna
ühtsuse tagamise kohustus kinnipidamise ajal. Nimelt sätestatakse, et hädaolukorras
kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku, välja arvatud juhul, kui
perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute, rahvastiku tervise, avaliku korra
või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral.
Nimetatud täpsustus on vajalik, sest suure arvu ootamatult ja korraga saabuvate välismaalaste
vastu võtmisel võivad tekkida olukorrad, kus perekonnaliikmed on põgenemise käigus
üksteisest lahku sattunud ega ole teadlikud oma perekonnaliikme asukohast või seisukorrast.
Samuti ei pruugi sellises olukorras olla välismaalastel võimalik tõendada perekonnaliikmeks
olemist ning teatud juhtumite korral, kui naised ja mehed paigutatakse eraldi, võib tekkida
ajutisi olukordi, kus perekonnaliikmed ei saa kohe olla koos. Samuti võib olla vajalik
perekonnaliikmed üksteisest ajutiselt lahutada terviseseisundi tõttu. Seepärast ongi vajalik
sätestada, et perekonnad paigutatakse kokku esimesel võimalusel.
Lõigetega 5 ja 6 sätestatakse hädaolukorra algust ja lõppu reguleerivad sätted. Lõikega 5
sätestatakse, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus,
milleks on PPA, määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäeva ning
teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. Lõikega 6 sätestatakse üleminekusäte
kohtumenetluse korraldamise kohta ning täpsustatakse, et massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras alustatud kohtumenetluse võib kohus pärast hädaolukorra lõppemist lõpule viia
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra sätete st. § 72 lõigetes 2 ja 3 sätestatu
kohaselt. Muu hulgas on teavitamise kohustuse sätestamine vajalik määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 48 rakendamiseks. Nimetatud artikli lõike 1 kohaselt võib liikmesriik
EK-d teavitada, kui piirimenetluse suutlikkuse arv on võrdne arvuga või ületab arvu, mis on
selle liikmesriigi kohta sätestatud artikli 47 lõike 1 esimeses lõigus osutatud komisjoni
rakendusaktis. Sama määruse artikliga 49 on sätestatud, mida selline teavitus peab sisaldama.
Lisaks tuleb sama määruse artikli 50 alusel EK-d teavitada, kui iga-aastane maksimaalne arv
on saavutatud. Teavitamise tehniliste kanalite suhtes ei ole veel otsust langetatud.
Seega on kokkuvõtlikult hädaolukorras järgmised taotlejate vastuvõttu ja kinnipidamist
puudutavad erisused:
1. Kohus saab välismaalase kinnipidamise määruse vormistada kirjeldava ja põhjendava
osata.
2. Kui seda määrust soovitakse vaidlustada, siis esitab kohus selle osa esimesel
võimalusel.
3. PPA vormistab kinnipidamise protokolli kindlaks määratud andmetega: taotleja nimi,
kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja põhjendus, kuupäev, kellaaeg ja koht ning
protokolli teinud haldusorgani nimetus ja ametniku nimi.
168
4. Taotlejaid võib kinni pidada ka vanglas, kui muud vastuvõtunõuded on täidetud.
5. Perekonna ühtsus ja privaatsus tagatakse niipea kui võimalik.
6. PPA teavitab hädaolukorra algusest ja lõpust, sealhulgas EK-d.
7. Kohus võib jätkata hädaolukorras algatatud ilma kirjeldava ja põhjendava osata
kinnipidamise otsuste tegemist ka pärast hädaolukorra lõppemist, kui välismaalaste hulk
on endiselt suur.
5. peatükk „AJUTINE KAITSE“
Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärk on anda välismaalaste massilise sisserände
korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalasele juhul, kui välismaalane ei saa päritoluriiki
tagasi pöörduda. Ümberasustatud isikute massilise sisserände olemasolu ja konkreetsete
isikurühmade kirjeldus, kelle suhtes ajutist kaitset kohaldatakse, määratakse kindlaks Euroopa
Liidu Nõukogu otsusega. Seega on ajutine kaitse välismaalasele antud kaitse, mida ei ole
täiendavalt, sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotlemisega, vajalik isiklikult taotleda. Riigisiseselt
on vaja kindlaks teha, kas välismaalane kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsuses nimetatud
isikute ringi või mitte. Kui välismaalane kuulub õigustatud isikute ringi, siis tuleb talle anda
elamisluba.
1. jagu „Ajutise kaitse kohaldamine ja ajutise kaitse tähtaeg“
§ 74. Ajutise kaitse ja selle kohaldamise otsustamine
Lõikega 1 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt a ning
sätestatakse, et ajutine kaitse on menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või
eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset kolmandatest riikidest pärit
ümberasustatud isikutele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et
rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata oma
tõhusat toimimist kõnealuste isikute ning teiste kaitset taotlevate isikute huvides. Sama
direktiivi artikli 2 punkti c kohaselt võivad sellisel viisil sisserännanud välismaalased olla
eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist
või -piirkonnast lahkunud või sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis
ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ning kes võivad kuuluda Genfi
konventsiooni artikli 1 punkti A või teiste rahvusvahelist kaitset võimaldavate rahvusvaheliste
või riigisiseste õigusaktide reguleerimisalasse. Eelkõige peetakse silmas selliseid inimesi, kes
on põgenenud relvastatud konfliktide või püsiva vägivalla piirkondadest või keda ähvardab
tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks.
Samas sättes on massilise sisserändena kirjeldatud olukorraks suure arvu konkreetsest riigist
või geograafiliselt alalt pärit põgenenud isikute saabumine liikmesriiki, olenemata sellest, kas
nende saabumine ühendusse oli omaalgatuslik või aidati sellele kaasa näiteks evakueerimiskava
abil.
Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkti 1 alusel on ajutise
kaitse saaja isik, kellel on ajutine kaitse, mis on määratletud direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2
punktis a ja ajutist kaitset käsitlevas nõukogu rakendusotsuses, või muu samaväärne riiklik
kaitse, mis on kehtestatud reageerimiseks samale sündmusele kui kõnealuses nõukogu
rakendusotsuses.
Lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus välismaalaste Eestisse vastuvõtmise
ohupiirkonnast või EL-i liikmesriigist Euroopa Liidu Nõukogu ajutise kaitse kohaldamise
otsuse alusel. Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Eestis viibivatele rahvusvahelise kaitse
taotlejatele, kes kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega hõlmatud
169
välismaalaste kategooriasse, kohaldatakse ajutist kaitset. Sättega võetakse üle direktiivi
2001/55/EÜ artikli 5 lõige 4. Selle alusel põhineb nõukogu otsus teabel, milleks on olukorra
ning ümberasustatud isikute liikumise ulatus, hinnang ajutise kaitse kehtestamise kohasuse
kohta, võttes arvesse erakorralise abi ja kohapealse tegevuse võimalust või nimetatud meetmete
sobimatust, ning muu oluline teave, mida saadakse liikmesriikidelt, EK-lt, UNHCR-ilt ja teistelt
asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
Lõikega 3 võetakse üle sama direktiivi artikli 7 lõige 1. Seetõttu sätestatakse, et Vabariigi
Valitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu Nõukogu
otsusega hõlmatud ümberasustatud isikute kategooriate laiendamise teistele isikutele, kui nad
on vastu võetud samadel põhjustel ning pärit samast riigist või piirkonnast, ning teavitab sellest
viivitamata Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni.
Lõikega 4 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse otsuse alusel kohaldatakse ajutist kaitset selles
otsuses nimetatud välismaalastele, kui ei esine eelnõu § 78 lõikes 1 sätestatud ajutise kaitse
kohaldamisest keeldumise alust. Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõike 1 kohaselt võivad
liikmesriigid isikule ajutist kaitset mitte võimaldada, kui on piisavalt põhjust arvata, et ta on
pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo või ta on enne ajutist
kaitset saava isikuna vastuvõtmist pannud väljaspool vastuvõtvat liikmesriiki toime raske
mittepoliitilise kuriteo. Eeldatava karistuse raskusaste peab olema võrreldav selle kuriteo
olemusega, milles seda inimest kahtlustatakse. Eriti jõhkrad teod, isegi kui need on väidetavalt
toime pandud poliitilisel eesmärgil, võib liigitada rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks. See
kehtib nii kuriteo toimepanijate kui ka kuriteole kihutajate suhtes. Samuti on aluseks süüdi
olemine ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes. Lisaks on keeldumise aluseks
olukord, kui ajutise kaitse saajate hulka kuuluv inimene asetab ohtu Eesti julgeoleku või kui ta
on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik.
§ 75. Ajutise kaitse tähtaeg
Paragrahviga 75 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 4 lõige 1, mille kohaselt – ilma et
see piiraks sama direktiivi artikli 6 kohaldamist – on ajutise kaitse tähtaeg üks aasta. Kui ajutise
kaitse kohaldamist artikli 6 lõike 1 punkti b alusel ei lõpetata, võib kohaldamist automaatselt
kuuekuuliste ajavahemike kaupa pikendada kuni ühe aasta võrra. Sama artikli lõikega 2
sätestatakse, et kui ajutiseks kaitseks on jätkuvalt põhjust, võib nõukogu kvalifitseeritud
häälteenamusega otsustada ajutise kaitse direktiivi kohaldamist pikendada kuni ühe aasta võrra
EK ettepanekul, kes vaatab läbi ka iga liikmesriigi taotluse nõukogule ettepaneku tegemise
kohta.
Reageerimaks Venemaa sissetungile Ukrainasse, tegi EK 2. märtsil 2022 ettepaneku rakendada
direktiivi 2001/55/EÜ, misjärel võttis nõukogu 4. märtsil 2022 vastu otsuse
(EL) 2022/38296, millega anti Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele õigus ajutisele
kaitsele. Vastavalt direktiivi artikli 4 lõikele 1 kohaldati ajutist kaitset esialgu ühe aasta jooksul
kuni 4. märtsini 2023 ja seejärel pikendati seda automaatselt veel üheks aastaks kuni 4. märtsini
2024. 19. oktoobril 2023 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse (EL) 2023/240997, millega
pikendati rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2025.
96 Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva
põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena
ette ajutine kaitse. – ELT L 71, 4.3.2022, lk 1–6. 97 Nõukogu 19. oktoobri 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/2409, millega pikendatakse rakendusotsusega
(EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset. – ELT L, 2023/2409, 24.10.2023.
170
11. juunil 2024 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse (EL) 2024/183698, millega pikendati
rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2026. Nõnda said
liikmesriigid jätkata uute ajutise kaitse saajate registreerimist ja pikendada kaitse kehtivust
neile, kellele ajutine kaitse oli juba antud.
Lõikega 1 sätestatakse seega, et ajutise kaitse tähtaeg on üks aasta. Lõikega 2 sätestatakse, et
juhul kui Euroopa Liidu Nõukogu ei lõpeta ajutise kaitse kohaldamist, võidakse kohaldamise
tähtaega pikendada kuue kuu kaupa kuni ühe aasta võrra. Seega on võimalik rakendada
automaatset pikendamist kahel korral kuue kuu kaupa ning kokku üheks aastaks. Lõikega 3
sätestatakse, et juhul kui ajutise kaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud, võib Euroopa
Liidu Nõukogu ajutise kaitse kohaldamist pikendada kuni ühe aasta võrra. Seega sätestatakse
direktiiviga kooskõlas olev ajutise kaitse direktiivi kohaldamise ja selle pikendamise
otsustamine Eestis vastavalt Euroopa Komisoni ettepanekule ja nõukogu otsusele.
2. jagu „Ajutise kaitse elamisloa menetlus ja elamisluba“
Ajutise kaitse saaja elamisloa taotlemise menetlust puudutavad sätted säilitatakse praegu
kehtival kujul kahe erinevusega. Nimelt ei sätestata enam, et ajutise kaitse saaja ja tema
perekonnaliikme elamisluba vormistatakse elamisloa andmise või pikendamise otsuse andmete
alusel elamisloa andmete kandmise teel elamisloakaardile. Nimetatud sättega oli üle võetud
direktiivi 2001/55/EÜ artikli 8 lõige 1, mis sätestab, et liikmesriigid võtavad vastu vajalikud
meetmed, et anda ajutist kaitset saavatele isikutele kogu kaitsetähtajaks elamisload. Selleks
antakse välja dokumendid või muud samaväärsed tõendid. Kuna elamisloakaardi taotlemine on
ka kaitse saajate korral reguleeritud ITDS-i alusel, siis ei ole selline regulatsioon eriseaduses
enam vajalik. Teise erinevusena jäetakse samal põhjusel regulatsioonist välja kohustus
elamisloakaardi taotluse menetluse käigus anda sõrmejäljed. Ka see kohustus on kaetud. ITDS
§ 6 sätestab välismaalastele dokumendikohustuse ning 3. peatükis on muu hulgas reguleeritud
dokumendi väljaandmise kord ja sõrmejälgede andmise kohustus.
Lisaks on edaspidi ka ajutise kaitse saajad kohustatud sõrmejälgi andma ka ajutise kaitse
saajatena. Nagu eespool selgitatud, siis kolm aastat peale Eurodac-süsteemi rakendumist, st
hiljemalt alates 2029. aasta suvest, hakatakse Eurodac-süsteemi sisestama ka ajutise kaitse
saajate andmeid, mille hulgas on ajutise kaitse saaja sõrmejäljed ja näokujutis. Määruse
2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) põhjenduspunkt 9 selgitab, et direktiivi 2001/55/EÜ
andmekogumist käsitlevaid sätteid on asjakohane täiendada, lisades ajutise kaitse saanud isikud
Eurodac-süsteemi. Sellega seoses on biomeetrilised andmed oluline element selliste isikute
identiteedi või perekondlike suhete kindlakstegemisel ning seega määruse (EL) 2016/679
(füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel) tähenduses olulise avaliku huvi
kaitsmisel. Peale selle, kui ajutise kaitse saajate biomeetrilised andmed lisatakse Eurodac-
süsteemi ja mitte liikmesriikidevahelisse vastastikkusel põhinevasse süsteemi, saavad sellised
isikud kasu käesolevas määruses sätestatud kaitsemeetmetest ja kaitsest, eelkõige seoses
andmete säilitamise tähtaegadega, mis peaksid olema võimalikult lühikesed. Määruse
2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) põhjenduspunkt 11 täpsustab, et on asjakohane lükata
ajutise kaitse saajana registreeritud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute
biomeetriliste andmete kogumine ja edastamine edasi nii, et see algab kolm aastat pärast
käesoleva määruse muude sätete kohaldamise alguskuupäeva, tagamaks EK-le piisav aeg
selleks, et hinnata ajutise kaitse saajate andmete vahetamiseks kasutatavate IT-süsteemide
toimimist ja tõhusust ning sellise kogumise ja edastamise eeldatavat mõju direktiivi
2001/55/EÜ aktiveerimise korral. Määruse 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta)
põhjenduspunkti 64 kohaselt tuleks ajutise kaitse saajate andmeid säilitada Eurodac-süsteemis
98 Nõukogu 25. juuni 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/1836, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL)
2022/382 kehtestatud ajutist kaitset. – ELT L, 2024/1836, 3.7.2024.
171
ühe aasta jooksul alates vastava nõukogu rakendusotsuse jõustumise kuupäevast, et toetada
liikmesriike halduskoostöös direktiivi 2001/55/EÜ rakendamisel. Säilitamistähtaega tuleks
pikendada igal aastal kogu ajutise kaitse kestuse ajal. Ajutise kaitse saajaid puudutavad sätted
on määruses 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) reguleeritud VIII peatükis artikliga 26,
mis käsitleb biomeetriliste andmete kogumist ja edastamist.
§ 76. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemine
Ajutist kaitset saama õigustatud välismaalane esitab Eestisse saabudes elamisloa taotluse, mitte
eraldiseisva ajutise kaitse taotluse, kuivõrd Euroopa Liidu Nõukogu otsuse alusel on talle juba
antud ajutise kaitse staatus. VMS § 211 lõike 1 kohaselt otsustab tähtajalise elamisloa andmise
või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise PPA, kui nimetatud seadus
või välisleping ei sätesta teisiti. Eestis tuleb PPA-l seega tuvastada, kas isik on õigustatud ajutist
kaitset saama, ning kontrollida, ega välismaalase suhtes ei esine ajutise kaitse kohaldamist
välistavaid asjaolusid.
Lõikega 1 sätestatakse, et ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja isiku tuvastamise ja
isikusamasuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse rahvusvahelise kaitse menetlust
käsitleva 2. peatüki 1. jagu. Kuna ajutise kaitse sihtrühma kuulumise tuvastamise menetlus
viiakse läbi elamisloa taotluse menetluse raames, esitab ajutise kaitse saaja lõike 2 kohaselt
elamisloa taotluse PPA-le viivitamata pärast Eestisse saabumist. Lõikega 3 sätestatakse, et kui
piiripunktis viibival ajutise kaitse saajal puudub VMS-is sätestatud seaduslik alus Eestisse
saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis ajutise kaitse alusel elamisluba, esitab ajutise kaitse
saaja ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse viivitamata PPA-le. Kuna ajutist kaitset vajavad ja
selleks õigust omavad välismaalased võivad ohu eest põgenedes liikmesriigi territooriumile
siseneda ebaseaduslikult, sealhulgas piiripunktide vahelisel alal, on lõike 4 kohaselt kohustatud
esitama ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse PPA-le ka ebaseaduslikult piiriületamiselt
vahetult tabatud ajutise kaitse saaja.
Lõikega 5 sätestatakse, et sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega tuleb ka ajutise
kaitse elamisloa taotlus esitada isiklikult PPA-le. Isikliku elamisloa taotluse peamine põhjus on
vajadus veenduda, et elamisluba saama õigustatud välismaalane viibib Eestis ja saab
dokumentide puudumise kohta anda isiklikult selgitusi.
Lõikega 6 loetletakse andmed ja dokumendid, mis ajutise kaitse saaja peab elamisloa
taotlemise korral esitama, kui tal need dokumendid on. Ajutise kaitse saajal tuleb esitada isikut
ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa
isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. Esitada tuleb ka viisad ja elamisload või
elamisloast keeldumise otsused ja nende alusdokumendid ning muud piiriületusi tõendavad
dokumendid, et oleks võimalik kontrollida ajutise kaitse elamisloa taotleja õiguslikku staatust
ja saabumist konflikti piirkonnast. Samuti tuleb esitada perekondlikke suhteid tõendavad
dokumendid, et oleks võimalik tagada perekonna ühtsus ja hinnata perekonna taasühinemise
menetluses olulise tähtsusega asjaolusid ning kaitsta laste parimaid huve.
Kehtiva VRKS § 54 lõike 41 kohaselt esitab ajutise kaitse saaja elamisloa taotluses ajutise kaitse
asjaolude esinemise tuvastamiseks muu hulgas andmed oma usu ja rahvuse kohta, et tuvastada
sama seaduse § 5 lõikega 2 sätestatud asjaolude esinemist. Viidatud asjaolud ajutise kaitse saaja
kohta on kehtiva õiguse kohaselt kokkuvõtlikult järgmised:
o võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete reguleerimisalasse;
o sunnitud lahkumine kodumaalt relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;
o ei ole võimalik turvaliselt tagasi pöörduda, sest ähvardab tõsine oht langeda või on juba
langetud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks.
172
Kirjeldatud määratlus ei ole direktiiviga (EL) 2011/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) kooskõlas, sest
nagu eespool selgitatud, siis lõikes 1 sätestatud ajutise kaitse definitsiooni elemendid on
massiline saabumine ja oht koormata üle rahvusvahelise kaitse süsteem, mille tõttu neid inimesi
ei suunata rahvusvahelise kaitse menetlusse. Seetõttu ei ole põhjendatud ka ajutise kaitse
saajatelt küsida andmeid, mis on vajalikud tagakiusamise hirmu või tõsise kahju tuvastamiseks.
Samuti on eespool selgitatud, et ajutise kaitse saajate ringi määratleb Euroopa Liidu Nõukogu,
mistõttu puudub PPA-l õigus ja pädevus otsustada, kes on ajutise kaitse saaja. Seega on ajutise
kaitse saamine sihtrühma kuuluvate inimeste kohta juba otsustatud ja liikmesriigil, kelle
territooriumile ajutise kaitse saaja on saabunud, ei ole õigust nõukogu otsust igal üksikul juhul
üle hinnata. Liimesriigi kohustus on kontrollida, kas konkreetne elamisloa taotleja kuulub
nõukogu otsusega kehtestatud ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel määratud ajutise kaitse
saajate ringi, ning väljastada talle elamisluba. Samuti on ainult nõukogu otsuse alusel võimalik
ajutine kaitse lõppenuks lugeda ja sellel alusel ajutise kaitse saaja elamisluba kehtetuks
tunnistada, välja arvatud juhul, kui tegemist on julgeolekuohtu kujutava inimesega. Nimetatud
ainuke alus ajutise kaitse elamisloa andmisest keeldumiseks on sätestatud direktiivi (EL)
2011/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikliga 28. Nimetatud sätte alusel on määratletud, et
liikmesriik ei pea inimesele ajutist kaitset võimaldama, st elamisluba andma, kui on piisavalt
põhjust arvata, et see välismaalane on:
1. pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo, nagu need
on määratletud rahvusvahelistes õigusaktides, millega nähakse ette selliseid kuritegusid
käsitlevad sätted;
3. enne ajutist kaitset saava isikuna vastuvõtmist pannud väljaspool vastuvõtvat
liikmesriiki toime raske mittepoliitilise kuriteo. Eeldatava karistuse raskusaste peab
olema võrreldav selle kuriteo olemusega, milles kõnealust isikut kahtlustatakse. Eriti
jõhkrad teod, isegi kui need on väidetavalt toime pandud poliitilisel eesmärgil, võib
liigitada rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks. See kehtib nii kuriteo toimepanijate
kui ka kuriteole kihutajate suhtes;
4. süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes;
5. võib asetada ohtu võõrustava liikmesriigi julgeoleku või kui ta on kohtuotsuse alusel
mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu vastuvõtvas liikmesriigis
ühiskonnaohtlik.
On ilmne, et välismaalase usu ja rahvuse andmete alusel ei ole võimalik isikut ja kodakondsust
tuvastada, peresidemeid kontrollida ega ka ülal kirjeldatud tõenduspõhiseid asjaolusid
tuvastada. Seetõttu eelnõuga sellist kohustust ajutise kaitse saaja elamisloa taotluse esitaja
suhtes ei sätestata. Küll aga võib ajutise kaitse saaja ise andmed oma usu ja rahvuse kohta
esitada, kui ta seda vajalikuks peab, näiteks vastuvõtu korraldamise toetamiseks.
Samuti on oluline märkida, et kolm aastat peale määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta) rakendumist registreeritakse sama määruse artikli 26 alusel Eurodac-süsteemis andmed
ka ajutise kaitse saajate kohta. Need andmed on
o sõrmejälgede andmed;
o näokujutis;
o perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja
varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;
o kodakondsus(ed);
o sünniaeg;
o sünnikoht;
o päritoluliikmesriik, ajutise kaitse saajaks registreerimise koht ja kuupäev;
o sugu;
173
o olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number, selle välja andnud
riigi kolmetäheline kood ja dokumendi kehtivusaeg;
o olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia koos
märkega selle autentsuse kohta, või kui see ei ole kättesaadav, muu dokumendi
skaneeritud värvikoopia;
o viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;
o biomeetriliste andmete võtmise kuupäev;
o andmete Eurodac-süsteemi edastamise kuupäev;
o operaatori kasutajatunnus;
o asjakohasel juhul asjaolu, et varem ajutise kaitse saajana registreeritud isiku suhtes
kehtib üks direktiivi 2001/55/EÜ artiklis 28 sätestatud välistamise põhjustest;
o viide asjakohasele nõukogu rakendusotsusele.
Lõikega 7 sätestatakse Eurodac-süsteemi rakendamiseks, et ajutise kaitse taotlejate andmed
edastatakse Eurodac-süsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)
2024/1358, mida kohaldatakse nimetatud sihtrühma suhtes kolme aasta möödudes EL-i ühise
rahvusvahelise kaitse õigustiku rakendamisest arvates.
Kuna ajutise kaitse saajal ei pruugi olla kehtivat reisidokumenti ja elamisloamenetlus võib kesta
kuni kaks kuud, mille jooksul võib ajutise kaitse saajal olla vajalik tõendada, et ta viibib riigis
seaduslikult ajutise kaitse saajana, siis annab PPA talle lõike 8 kohaselt ajutise kaitse saajale
elamisloa menetlemise ajaks tõendi, mis kinnitab, et tema elamisloa taotlus on menetluses.
Lõikega 9 sätestatakse volitusnorm ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa
taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel
esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete
loetelu kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Valdkonna eest vastutav
ministeerium on Siseministeerium.
§ 77. Ajutise kaitse saajale elamisloa andmine ja selle pikendamine
Paragrahviga 77 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punkt g ja artikli 8 lõige 1 ning
sätestatakse ajutise kaitse saajale elamisloa andmine ja selle pikendamine.
Elamisluba on liikmesriigi asutuste välja antud ja selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud
vormi kohane mis tahes luba, millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta
isikul elada selle liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikud
meetmed, et anda ajutist kaitset saavatele isikutele kogu kaitsetähtajaks elamisload. Selleks
antakse välja dokumendid või muud samaväärsed tõendid elamisloa kohta.
Nimetatud kohustuse täitmiseks sätestatakse lõikega 1, et PPA annab tähtajalise elamisloa
välismaalasele, kelle suhtes kohaldatakse ajutist kaitset. See tähendab, et tähtajaline elamisluba
antakse kõikidele välismaalastele, kes kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu rakendusakti kohaselt
ajutise kaitse saajate ringi ning kelle suhtes ei ole tuvastatud, et nad on ohtlikud Eesti riigi
julgeolekule või avalikule korrale. Euroopa Liidu Nõukogu otsusega on ajutise kaitse vajadus
nõukogu otsuses nimetatud inimeste suhtes juba hinnatud. Nendele inimestele tähtajalise
elamisloa andmise menetluses on vajalik tuvastada, kas konkreetne isik kuulub ajutise kaitse
saajate ringi ja kas esinevad elamisloa andmist välistavad asjaolud.
Lõikega 4 sätestatakse, et ajutise kaitse saaja elamisluba antakse kehtivusajaga kuni kolm
aastat. Nimetatud kehtivusaja määramisel on lähtutud direktiivis 2001/55/EÜ sätestatud ajutise
174
kaitse kohaldamise mehhanismist, mille kohaselt on ette nähtud, et üldjuhul kohaldatakse sama
olukorra korral ajutise kaitse režiimi kuni kolm aastat. Võimalus anda tähtajaline elamisluba
kuni kolmeks aastaks aitab oluliselt vähendada halduskoormust võrreldes poole aasta kaupa
elamisloa ja elamisloakaartide väljastamisega, eriti arvestades, et ajutise kaitse korral on
tegemist väga suure hulga inimestega, kes sõja või muu eriti ohtliku olukorra tõttu on olnud
sunnitud kodumaalt kiiresti põgenema. Kuni kolmeaastane tähtajaline elamisluba ei loo
takistusi elamislubade kehtetuks tunnistamisele olukorras, kui Euroopa Liidu Nõukogu otsustab
ajutise kaitse rakendamise enne tähtaja saabumist lõpetada või otsustatakse rakendamist mitte
pikendada.
Kuna ajutise kaitse saajale väljastatakse tähtajaline elamisluba ning EK ettepanekul ja nõukogu
otsuse alusel või automaatselt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamise pikendamise
mehhanism (üks aasta otsuse alusel, kuus kuud + kuus kuud automaatselt ja üks aasta otsuse
alusel), siis on vaja sätestada ka elamisloa pikendamine. Eriti arvestades asjaolu, et
relvakonfliktid võivad kesta ka kauem kui kolm aastat ning tekkida võib olukord, mille korral
ka kolme aasta möödudes ei ole ajutise kaitse saajatel turvaline kodumaale tagasi pöörduda.
Euroopa Liidu Nõukogu võib sellises olukorras otsustada, et ka peale kolme aasta täitumist
tuleb ajutise kaitse kohaldamist pikendada. Seetõttu sätestatakse lõikega 2, et PPA pikendab
ajutise kaitse saajale antud elamisluba tema taotluse alusel, kui ei esine elamisloa kehtetuks
tunnistamise aluseks olevat asjaolu. Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks ning
eelkõige laste õiguste kaitsmiseks on oluline, et Eestis seaduslikult elavatel välismaalastel on
kehiv elamisluba ja elamisloakaart ning vajaduse korral ka reisidokument. Muu hulgas on see
oluline digiteenuste kasutamisel, välismaalastele vajaliku toe korraldamisel ja teenuste, näiteks
koolihariduse pakkumise korraldamisel.
Lõikega 3 täpsustatakse, et juhul kui isiku ajutine kaitse ei ole lõppenud ja ta on saanud ajutise
kaitse alusel elamisloa ning kasutanud vabatahtliku tagasipöördumise õigust, siis menetletakse
ajutise kaitse alusel elamisloa taotlust eelisjärjekorras, võttes arvesse olukorda selle isiku
päritoluriigis.
§ 78. Ajutise kaitse saajale elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumine
Lõike 1 kohaselt keeldub PPA ajutise kaitse kohaldamisest, ei anna elamisluba ega pikenda
seda välismaalasel:
1) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on toime pannud seaduses või rahvusvahelistes
õigusaktides sätestatud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo;
2) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on enne ajutist kaitset saava välismaalasena Eestisse
vastuvõtmist väljaspool Eestit toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo;
3) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises;
4) kes võib põhjendatud kahtluse alusel olla ohuks Eesti julgeolekule või kes on lõplikult süüdi
mõistetud eriti raske kuriteo toimepanemises ja on seetõttu ühiskonnaohtlik;
5) kes ei ole ajutise kaitse saaja.
Lõike 1 (ja teiste ajutise kaitse direktiivi ülevõtmiseks loodud sätete) osas on täiendavalt vajalik
arvestada, et tegemist on rohkem kui 20 aastat tagasi kehtestatud ajutise kaitse direktiivi
2001/55/EÜ sätetega, mistõttu ei ole võimalik teha olulisi erisusi määratlustes, sealhulgas
selles, et direktiivi sätted eristavad teo toimepanemist ja teo eest süüdimõistmist. Nimetatud
direktiivi on plaanis ajakohastada, kui selle esmakordne ja praegu jätkuv rakendamine Venemaa
Föderatsiooni algatatud täiemahulise sõja tõttu Ukraina vastu on lõppenud. Lõike 1 punktidega
1–4 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõige 1, mis sätestab, et liikmesriigid võivad
isikule ajutist kaitset mitte võimaldada, kui
175
a) on piisavalt põhjust arvata, et
i) ta on pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo, nagu
need on määratletud rahvusvahelistes õigusaktides, millega nähakse ette selliseid
kuritegusid käsitlevad sätted;
ii) ta on enne ajutist kaitset saava isikuna vastuvõtmist pannud väljaspool vastuvõtvat
liikmesriiki toime raske mittepoliitilise kuriteo. Eeldatava karistuse raskusaste peab
olema võrreldav selle kuriteo olemusega, milles kõnealust isikut kahtlustatakse. Eriti
jõhkrad teod, isegi kui need on väidetavalt toime pandud poliitilisel eesmärgil, võib
liigitada rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks. See kehtib nii kuriteo toimepanijate
kui ka kuriteole kihutajate suhtes;
iii) ta on olnud süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes;
b) ta võib asetada ohtu võõrustava liikmesriigi julgeoleku või kui ta on kohtuotsuse alusel
mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos, on seetõttu vastuvõtvas liikmesriigis ühiskonnaohtlik.
Seega tuleb nimetatud sätteid sisustada asjaomase kaasuse põhjal. Lõike 1 punkti 3 osas on
määratlusega „lõplikult süüdi mõistetud teo toimepanemises“ mõeldud jõustunud kohtuotsust.
Näitena võib tuua Eestis karistust kandvad sõjakurjategijad. Nendele isikutele oleks ajutise
kaitse andmine olnud välistatud nii enne kui ka pärast süüdimõistmist, juhul kui ajutise kaitse
instrument oleks sellel ajal käivitatud. Praegu tuleb arvestada ajutise kaitse sihtrühma ja ei saa
välistada, et ajutist kaitset ei tohiks anda isikule, kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta
on sõjakuritegusid toime pannud Ukrainas.
Samas punktis kasutatud määratlus „Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja
põhimõtetega vastuolus oleva tegu“ on analoogne määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni
kohta) artiklites 12 ja 17 sätestatud rahvusvahelise kaitse andmist välistavate asjaoludena
kvalifitseeruva määratlusega, mis omakorda tugineb ÜRO põhikirjale ja 1951. aasta Genfi
pagulasseisundi konventsioonile. ÜRO eesmärgid ja põhimõtted on sätestatud ÜRO põhikirja
preambulis ning artiklites 1 ja 2 ning sisalduvad ÜRO resolutsioonides terrorismivastaste
meetmete kohta. Nendes resolutsioonides deklareeritakse muu hulgas, et „terroristlikud aktid,
meetodid ja tavad on vastuolus ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega“ ning et „terroristlike aktide
teadlik rahastamine, kavandamine ja õhutamine on samuti vastuolus ÜRO eesmärkide ja
põhimõtetega“. Selleks et kohaldada käesoleva määruse rahvusvahelise kaitse andmisest
keeldumist käsitlevaid sätteid, kui on põhjendatud alus arvata, et taotleja on toime pannud teo
või teod, mis on vastuolus ÜRO põhikirja artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärkide ja
põhimõtetega, ei ole vaja eelnevalt kindlaks teha seda, et taotleja on mõnes Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõikes 1 osutatud terroriakti toimepanemises süüdi
mõistetud. Nimetatud põhimõtteid on täpsemalt kajastatud ka määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) põhjenduspunktides 43 - 46. Eespool viidatud 1951. aasta
konventsiooni artikli 1 F (c) kohaselt ei kohaldata konventsiooni isikule, kelle osas on kaalukad
põhjused, et ta on süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevate tegude
toimepanemises. Nimetatud alus kohaldub erandlikel juhtudel, mida on põhjalikult käsitletud
UNHCR pagulasseisundi tuvastamise käsiraamatus, juhistes ja paljudes teistes eksklusiooni
käsitlevates olulistes UNHCR materjalides99.
99 UNHCR 2003. Guidelines on International Protection No. 5: Application of the Exclusion Clauses: Article 1F
of the 1951 Convention relating to the Status of Refugees (HCR/GIP/03/05)
HCR/GIP/03/05; UNHCR 2003. Background Note on the Application of the Exclusion Clauses: Article 1F of the
1951 Convention relating to the Status of Refugees; UNHCR 2004. UNHCR Annotated Comments on the EC
Council Directive 2004/83/EC of 29 April 2004 on Minimum Standards for the Qualification and Status of Third
Country Nationals or Stateless Persons as Refugees or as Persons who otherwise need International Protection and
the Content of the Protection granted (OJ L 304/12 of 30.9.2004); UNHCR 2005. UNHCR Annotated Comments
on the EC Council Directive 2004/83/EC of 29 April 2004 on Minimum Standards for the Qualification and Status
of Third Country Nationals or Stateless Persons as Refugees or as Persons Who Otherwise Need International
176
Lõike 1 punktiga 6 on reguleeritud olukord, kus ajutise kaitse elamisloa taotluse esitab
välismaalane, kes ei kuulu Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse ja Vabariigi Valitsuse
korralduse alusel määratud ajutise kaitse saajate ega tema perekonnaliikmete ringi.
Lõike 2 kohaselt lähtub PPA käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamisel
proportsionaalsusest ning arvestab konkreetse välismaalase tegusid. Nimetatud sättega
võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõige 2, mis sätestab, et direktiivi sama artikli
lõikes 1 nimetatud väljasaatmise põhjused rajanevad üksnes asjaomase isiku isiklikel tegudel.
Väljasaatmisotsused või -meetmed peavad rajanema proportsionaalsuse põhimõttel.
Lõike 3 kohaselt käsitletakse raske mittepoliitilise kuriteona muu hulgas väidetavalt poliitilisel
eesmärgil toimepandud eriti jõhkrat tegu. Seda sätet kohaldatakse kuriteo täideviija ja osavõtja
suhtes. Antud säte lähtub direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõike 1 punkti a alapunktist ii, mille
kohaselt on isik enne ajutist kaitset saava isikuna vastuvõtmist pannud väljaspool vastuvõtvat
liikmesriiki toime raske mittepoliitilise kuriteo.
Lõikega 4 sätestatakse, et ajutise kaitse saajale, kellele keeldutakse elamisluba andmast või
kelle elamisluba keeldutakse pikendamast, tehakse samas otsuses või koos sellega
lahkumisettekirjutus VSS-is sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust
Eestist lahkuda muul alusel. Muuks aluseks võib olla näiteks kohtumäärus. Karistusseadustiku
§ 54 lõikega 1 sätestatakse, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi esimese astme kuriteos ja
karistades teda vangistusega, võib kohus süüdimõistetule mõista lisakaristusena riigist
väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Samuti on võimalik inimese
väljaandmine väljaandmistaotluse alusel vastavalt karistusseadustiku §-des 438–456 sätestatud
korrale.
Lõike 5 kohaselt võib ajutise kaitse elamisloa andmisest keeldumise või elamisloa
pikendamisest keeldumise otsuse peale 14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast
arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse
korras. Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 29, mis sätestab, et
isikutel, kellele liikmesriik ei võimalda ajutist kaitset või perekonnaga taasühinemist, on õigus
otsus asjaomases liikmesriigis vaidlustada.
§ 79. Ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamine
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA tunnistab ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks, kui ajutise
kaitse tähtaeg lõpeb, ajutise kaitse saaja viiakse teise EL-i liikmesriiki perekonna
taasühendamise eesmärgil, ajutise kaitse saaja asub elama mõnda muusse riiki või ajutise kaitse
saaja suhtes ilmneb käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud elamisloa andmisest ja selle
pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu. Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaselt
ajutine kaitse lõpeb a) maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või b) mis tahes ajal vastavalt
nõukogu otsusele, mille ta teeb kvalifitseeritud häälteenamusega EK ettepanekul, kes vaatab
läbi ka iga liikmesriigi taotluse nõukogule ettepaneku tegemise kohta.
Protection and the Content of the Protection Granted (OJ L 304/12 of 30.9.2004); UNHCR 2006. UNHCR
Guidelines on the Application in Mass Influx Situations of the Exclusion Clauses of Article 1F of the 1951
Convention relating to the Status of Refugees; UNHCR 2009. UNHCR public statement in relation to cases
Bundesrepublik Deutschland v. B and D pending before the Court of Justice of the European Union; UNHCR
2019. Handbook on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status under the 1951 Convention and the
1967 Protocol relating to the Status of Refugees
HCR/1P/4/Eng/REV.2
177
Lõikega 2 sätestatakse, et ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alust eelkõige juhul, kui ajutise
kaitse saaja eemalviibimine Eestist on kestnud kauem kui 90 päeva mis tahes 180-päevase
ajavahemiku jooksul või kui teine EL-i liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse alusel
elamisloa. Lõike 3 kohaselt tehakse samas elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses või koos
sellega ajutise kaitse saajale ka lahkumisettekirjutus VSS-is sätestatud korras. Selline kord on
vajalik, et tagada menetlusökonoomika, vähendada PPA ja kohtute töökoormust ning luua
sidusus rahvusvahelise kaitse menetlusega, mille korral samuti vormistatakse koos keelduva
otsusega kohe ka lahkumisettekirjutus.
Lõikega 4 selgitatakse, et eelnõu lõiget 3 ei kohaldata ajutise kaitse saaja suhtes, kes viiakse
teise EL-i liikmesriiki perekondade taasühinemise eesmärgil või kellel on Eestis viibimiseks
VMS-is sätestatud seaduslik alus, või kui teine EL-i liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse
alusel elamisloa. Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 15 lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui
perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset eri liikmesriikides, taasühendavad liikmesriigid need
perekonnaliikmed. Seejuures tuleb arvestada perekonnaliikmete tahet ja raskusi, kui
taasühendamist ei toimuks. Sama direktiivi artikli 15 lõikega 6 täpsustatakse, et taasühendamise
tõttu ühest liikmesriigist teise üle viidud taotleja elamisluba tunnistatakse lähteliikmesriigis
kehtetuks ja seal selle inimese ajutise kaitse saajana vastu võtmise kohustus lõpeb.
§ 80. Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme elamisluba
Sarnaselt pagulase ja täiendava kaitse saaja perekonnaliikmele antakse ka ajutise kaitse saaja
perekonnaliikmele samal alusel ja sama kehtivusajaga elamisluba nagu ajutise kaitse saajale,
olukorras, kus ajutise kaitse saaja perekonnaliikmed ei ole Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel iseseisvalt ajutise kaitse saajate ringi arvatud. Seetõttu
sätestatakse lõigetega 1–3, et PPA annab ja pikendab ning ei anna ega pikenda või tunnistab
kehtetuks ajutise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa ajutise kaitse saajaga samal alusel ja
sama kehtivusajaga. Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 15 lõige 6,
mis sätestab, et taasühendatud pereliikmetele antakse ajutise kaitse korra kohaselt elamisload.
Selleks antakse välja dokumendid või muud võrdväärsed tõendid. Keeldumise alused on
käsitletud direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõikes 1. Sarnaselt eeltoodule sätestatakse lõikega 4,
et perekonnaliikmele, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse samas otsuses või koos
sellega lahkumisettekirjutus VSS-is sätestatud korras.
3. jagu „Ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused, tema esindamine ja vastuvõtmine“
§ 81. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja õigused ja kohustused
Paragrahviga 81 on üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 8 lõige 2,
mis ütleb, et olenemata sama direktiivi lõikes 1 osutatud elamislubade kehtivusajast ei tohi
liikmesriigid ajutist kaitset saavaid isikuid kohelda ebasoodsamalt, kui on ette nähtud direktiivi
artiklitega 9–16. Artikli 9 kohaselt tuleb ajutise kaitse saajale anda arvatavalt arusaadavas
keeles dokument, milles on selgelt esitatud nende jaoks asjakohased ajutise kaitsega seotud
sätted. Artikli 10 kohaselt tuleb registreerida ajutise kaitse saaja isikuandmed, artikli 11 kohaselt
tuleb vales liikmesriigis viibiv taotleja tagasi vastu võtta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid
lepivad kokku teisiti. Artikli 12 kohaselt tuleb ajutise kaitse saajal lubada töötada või tegeleda
ettevõtlusega ning võtta osa muudest tegevustest, näiteks täiskasvanute õpe, kutseõpe ja
praktiline koolitus töökohal, ning kohaldada ja tagada muu hulgas üldistel alustel ligipääs
töötasu, töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustussüsteemidele. Artikliga 13
on sätestatud kohustus võimaldada eluase, sotsiaalteenused ja meditsiiniline abi ning
erivajaduste arvestamine. Artikliga 14 on sätestatud alla 18-aastaste ligipääs haridussüsteemile
178
ning artikliga 15 õigus perekonnaliikmete taasühendamisele ja kohustus arvestada lapse
parimaid huve. Artikliga 16 on sätestatud liikmesriigi kohustused saatjata alaealistele esindaja
määramisel ja majutuse korraldamisel.
Lõike 1 kohaselt tagatakse ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale PS-ist, seadustest ja
muudest õigusaktidest ning välislepingutest, EL-i õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused. Sellega
sätestatakse ajutise kaitse saajate võrdne kohtlemine rahvusvahelise kaitse taotlejatega, kes on
kodumaalt põgenemise vajaduse tõttu võrreldavas olukorras, ning võetakse üle direktiivi
2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 3 lõige 2, mille kohaselt kohaldavad liikmesriigid
ajutist kaitset, arvestades nõuetekohaselt inimõigusi ja põhivabadusi ning oma kohustusi seoses
tagasisaatmise keeluga. Sama direktiivi sama artikli 3 alusel peetakse UNHCR-i ja teiste
asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ajutise kaitse kehtestamise, rakendamise ja
lõpetamise osas regulaarseid konsultatsioone. Lõike 5 kohaselt ei mõjuta direktiiv
liikmesriikide eesõigust võtta vastu või säilitada ajutise kaitsega hõlmatud isikute suhtes
soodsamaid sätteid.
Lõikega 2 sätestatakse loetelu ajutise kaitse saaja õigustest seoses elamisloa taotlemisega.
Seega on elamisloa taotlejal õigus saada esimesel võimalusel, pärast elamisloa taotluse
esitamist kirjalikult teabelehel või elektrooniliselt ning vajaduse korral suuliselt ja keeles, mida
ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet tasuta õigusabi,
vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlemise menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;
saada tuge lähtuvalt oma erivajadusest. Erivajaduse määramisel kohaldatakse samu sätteid,
millega on reguleeritud rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku
eritagatise vajaduse tuvastamine ning selle arvestamine. Samuti on ajutise kaitse elamisloa
taotlemise menetluses ja tehtud otsuse vaidlustamiseks välismaalasele kättesaadav tasuta
õigusabi, nagu on sätestatud eelnõus rahvusvahelise kaitse taotlejate kohta.
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 13 lõike 1 kohaselt 1 peab ajutise kaitse
saajatele tagama ligipääsu sobivale eluasemele või vajaduse korral vahendid eluaseme
soetamiseks. Samuti tuleb sätestada vajalik abi sotsiaalteenuste ja -toetuste kujul, kui neil
piisavaid vahendeid ei ole, ning meditsiiniline abi, sealhulgas vähemalt vältimatu abi ja vajalik
haiguste ravi. Kui ajutist kaitset saavad isikud töötavad või on füüsilisest isikust ettevõtjad,
võetakse abistamisel arvesse suutlikkust ise toime tulla. Samuti tuleb tagada meditsiiniline ja
muu abi erivajadustega isikutele, näiteks saatjata alaealistele või piinamise, vägistamise või
muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvritele.
Sama määruse artikli 9 kohaselt tuleb ajutist kaitset saavatele isikutele anda neile arvatavalt
arusaadavas keeles dokument, milles on selgelt esitatud nende jaoks asjakohased ajutise
kaitsega seotud sätted. Seega tuleb teavet pakkuda ka kirjalikult.
Artikli 10 alusel on liikmesriigil kohustus registreerida kaitse saajate isikuandmed.
Peale selle ning lähtudes sama direktiivi artikli 3 lõikest 5, on rahvusvahelise kaitse taotlejatega
võrdsustamise eesmärgil sätestatud, et ka ajutise kaitse saajatele kohaldatakse õigusabi ja
esindamist puudutavaid sätteid ning tõlget ja teabe saamist tagavad sätted. Erisusena
rahvusvahelise kaitse taotlejate regulatsioonist, mille kohaselt peab teavet kohustuste ja õiguste
kohta andma hiljemalt kolme päeva jooksul alates taotluse sooviavaldusest, on ajutise kaitse
puhul selliseks tähtajaks määratud hiljemalt 15 päeva, sest ajutise kaitse puhul on tegemist
ootamatu ja suure arvu välismaalaste sisserändega ning olenevalt nende õiguslikust staatusest
ja muudest olulistest asjaoludest, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu ja VV otsuse tegemise
ajast ja EK suunistest nõukogu otsuse rakendamise kohta, võib vaja minna rohkem aega, et
179
koostada sisserännanud ajutise kaitse saajatele nende õigusi ja kohustusi tutvustavat materjali
ja seda tõlkida ning leida kiiresti teabe tutvustamise vahendid. Praegu rakendatava ajutise kaitse
sihtrühma kuuluvad valdavalt urkaina ja vene keelt kõnelevad välismaalased. Seetõttu ei
nõudnud teabe tõlkimine palju aega, kuid välismaalaste väga suure arvu ja digilahenduste
kasutamise harjumuse tõttu valiti teabe efektiivseks edastamiseks kriisiabi telefon ning kriisiabi
veebileht.
Lõikega 3 sätestatakse ajutise kaitse saajast elamisloa taotleja kohustuste loetelu. Punktiga 1
on sätestatud üldine väärtusnorm, mille kohaselt on ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja
kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke
väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna
korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Nimetatud väärtusnormis markeeritakse, et sarnaselt teistele
Eestis tähtajalise elamisloa alusel elavatele välismaalastele kehtib ka ajutise kaitse saajatele
kohustus täita Eesti õigusakte.
Täiendavalt on punktidega 2–5 esitatud loetelu kohustustest, mis on seotud ajutise kaitse
saajale elamisloa andmisega. Loetelu kohaselt peab ajutise kaitse saaja esitama PPA määratud
tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on
tähtsust ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse menetlemisel; aitama kaasa isiku tuvastamiseks
ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele; võimaldama vajaduse korral asjade ja isiku
läbivaatust ning vajaduse korral asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi,
hoiule võtmist. Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkti g kohaselt on
elamisluba liikmesriigi asutuste poolt selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud vormis välja
antud mis tahes luba, millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul
elada selle territooriumil. Sama direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt tuleb võtta vajalikud
meetmed, et anda ajutist kaitset saavatele isikutele kogu kaitse tähtajaks elamisload. Selleks
antakse välja dokumendid või muud samaväärsed tõendid. Eestis antakse elamisloa saajale
elamisloakaart, mistõttu on vajalik sätestada, et ajutise kaitse saajal tuleb esitada elamisloa ja
elamisloa kaardi taotlus koos sellega seotud muude andmetega. Täpsemad andmed ja kord
sätestatakse vastavas siseministri määruses ning andmekogu põhimääruses.
Välismaalane on kohustatud lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega
seotud kaalutlustel. Sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotlejatele kehtestatakse ka ajutise kaitse
saajatele, keda samuti majutatakse vajaduse korral majutuskeskustes või muudes majutamiseks
kohandatud kollektiivse elamise kohtades, kohustus lubada kontrollida terviseseisundit, et
tagada välismaalaste heaolu ja kaitsta Eesti elanike tervist.
§ 82. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja esindamine elamisloa taotlemise menetluses
Lõike 2 kohaselt kohaldatakse alaealise ja saatjata alaealise ajutise kaitse alusel elamisloa
taotleja esindamisele alaealise ja saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja esindamise
kohta sätestatut ning lõike 1 kohaselt on välismaalasel õigus kasutada ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlemise menetluses esindajat, välja arvatud seletuste andmisel ja muus
menetlustoimingus, mida selle olemuse tõttu tuleb teha isiklikult. Nimetatu sätestamine on
vajalik võrdse kohtlemise ja õigusselguse tagamiseks.
§ 83. Ajutise kaitse saaja materiaalsed vastuvõtutingimused ja rahaline toetus
Paragrahviga 83 luuakse direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) rakendumise korral
sarnased vastuvõtutingimused, mida kohaldatakse massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorrale. Massilise sisserände kontekstis on taotlejate arv prognoosimatu. Seega
tagatakse ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale tema Eestis viibimisel vähemalt majutus,
180
toitlustamine, vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega ning alaealistele taotlejatele on tagatud juurdepääs haridusele vastavalt
käesolevas seaduses sätestatule. Regulatsioon on kooskõlas põhimõttega, et taotlejale on
tagatud vajaduspõhised baasvajadused ning miinimumtingimused. Sõltuvalt majutuskeskuse
infrastruktuurist on vastavalt seadusele vastuvõtutingimuse korraldajal õigus teatud teenused
asendada rahalise toega või kombineeritud lahendusega. Ajutise kaitse alusel elamisloa
taotlejate majutuskeskuses kehtivad seaduses sätestatud sisekorrad ning põhimõtted seoses
kulude hüvitamise nõudega, kui isikul on piisavad rahalised vahendid.
§ 84. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja viibimine kindlaks määratud kohas
Paragrahviga 84 ühtlustatakse ajutise kaitse saaja, kes taotleb sellel alusel elamisluba,
majutusega seotud õigused ja kohustused rahvusvahelise kaitse taotlejatega. Seetõttu
sätestatakse sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotlejatele lõike 1 kohaselt, et ajutise kaitse saaja
on elamisloa taotlemise ajal kohustatud elama majutuskohas, mille PPA on talle määranud.
Lõigete 2 ja 3 kohaselt võib ka ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja väljaspool majutuskohta
elada PPA kirjalikul loal, kui ajutise kaitse taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis
seaduslikult elav isik või ajutise kaitse saajal on piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada enda
majutamine ja ülalpidamine. PPA hindab loa andmisel käesolevas seaduses sätestatud
liikumisvabaduse piirangu kohaldamise vajalikkust ja teavitab loa andmisest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat.
Lõike 4 kohaselt võtab PPA ajutist kaitset saavalt elamisloa taotlejalt väljaspool majutuskohta
elamise loa ära, kui loa andmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud, ning lõike 4 kohaselt
on sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotlejale ka ajutise kaitse saaja kohustatud majutuskohas
elamisel järgima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda.
4. jagu „Ajutise kaitse saaja perekonna taasühendamine, ajutise kaitse saaja üleviimine
teise riiki ning tagasivõtmine“
§ 85. Ajutise kaitse saaja perekonnaliige ja perekonna taasühendamine
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 15 lõike 1 alusel loetakse ajutise kaitse saaja
perekonnaliikmeks abikaasa või temaga püsisuhtes elav vabaabielupartner, kui asjaomase
liikmesriigi õigusaktide või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare välismaalastega
seonduva õiguse alusel võrdväärselt abielus paaridega; kutsuja või tema abikaasa vallalised
alaealised lapsed, olenemata sellest, kas nad on sündinud abielust või väljaspool abielu või nad
on adopteeritud, ning teised lähisugulased, kes elasid perekonna koosseisus kuni massilise
sissevoolu põhjustanud sündmusteni ja olid sel ajal täielikult või osaliselt kutsujast sõltuvad.
Kuna rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja perekonna käsitlus on võrreldes 2001. aastal ajutise
kaitse direktiivis sätestatuga täpsustunud, siis tuleb ka ajutise kaitse saaja puhul kohaldada
samasugust perekonna määratlust, et tagada võrreldavas olukorras olevate välismaalaste võrdne
kohtlemine ja vähendada PPA töökoormust. Seetõttu sätestatakse eelnõu § 85 lõikega 1, et
ajutise kaitse saaja perekonnaliikmeks on eelnõu § 6 lõikes 1 nimetatud isik ja lähisugulane,
kes elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast sõltuv.
Tulenevalt direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 15 lõikest 2 otsustab PPA
lõikega 2 sätestatu kohaselt massilise sisserände olukorras lahku sattunud perekonnaliikmete
ühendamise ja arvestab, et
181
1) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates EL-i liikmesriikides, arvestatakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud perekonnaliikmete taasühendamisel
nende perekonnaliikmete tahet;
2) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates EL-i liikmesriikides, võidakse
perekonnaliikmete taasühendamine otsustada iga üksikjuhtumi asjaolude alusel;
3) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ning perekonnaliige ei viibi Eestis, võimaldatakse
nendel taasühineda Eestis;
4) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2
nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võidakse nad taasühendada Eestis, võttes arvesse iga
üksikjuhtumi asjaolusid.
Eelkõige arvestatakse lõike 3 kohaselt perekondade taasühendamisel lapse õigusi ja parimaid
huve. Lõikega 4 sätestatakse perekonna taasühinemisest keelduva otsuse peale kaebuse
esitamise tähtaeg. Selle kohaselt võib perekondade taasühendamisest keeldumise otsuse peale
14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.
Nimetatud otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Nimetatud sättega võetakse üle
direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 29, mis näeb ette õiguse otsus asjaomases liikmesriigis
vaidlustada, kui liikmesriik ei võimalda ajutist kaitset või perekonnaga taasühinemist.
§ 86. Ajutise kaitse saaja üleviimine teise riiki
Ajutise kaitse saajaid viiakse ühest liikmesriigist teise nende perekonna taasühendamise
eesmärgil. Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 15
lõige 5, mille kohaselt otsustavad asjaomased liikmesriigid direktiivi artikleid 25 ja 26 arvesse
võttes, millises liikmesriigis taasühendamine aset leiab. Vajalik on üle võtta ka sama direktiivi
2001/55/EÜ artikli 8 lõige 3, mis sätestab, et vajaduse korral teevad liikmesriigid ajutise kaitse
eesmärgil nende territooriumile vastu võetavatele isikutele kättesaadavaks kõik abinõud
vajalike viisade, sealhulgas transiidiviisade saamiseks. Olukorra kiireloomulisuse tõttu tuleb
vorminõudeid vähendada miinimumini. Viisad peaksid olema tasuta või minimaalse hinnaga.
Sama direktiivi artikli 26 lõike 5 alusel tuleb ajutist kaitset saavate isikute üleviimisel ühest
liikmesriigist teise kasutada reisiluba, mis vastab I lisas esitatud näidisele. Kuna tegemist on
2001. aastal kehtestatud õigusaktiga, siis on isikut tõendavatele ja reisidokumentidele
kehtestatud nõuded 2025. aastaks oluliselt muutunud. Kõikidele ajutise kaitse saajatele
väljastatakse EL-i ühtsetele standardite vastavad elamisloakaardid. Seetõttu reisiluba
kasutusele ei võeta.
Lõikega 1 sätestatakse, et kui ajutist kaitset saav isik nõustub tema üleviimisega teise EL-i
liikmesriiki perekonna taasühendamise eesmärgil, tehakse tema üleviimiseks selle
liikmesriigiga koostööd ning väljastatakse vajaduse korral dokumendid selleks, et isik teise riiki
üle viia. Näiteks kui Euroopa Liidus 04.03.2022 esimest korda direktiivi 2001/55/ EÜ (ajutise
kaitse kohta) rakendati ja Eestisse oli saabunud erakordselt suur arv ajutise kaitse saajaid, siis
sama aasta lõpus langetati poliitiline otsus abistada Soome edasi liikumisel neid ajutise kaitse
saajaid, kes seda soovisid. 2023. aastal sõlmisid Eesti ja Soome ajutise kaitse saajate üleandmise
rakenduskava, millega lepiti kokku täpne üleandmise ja vastuvõtmise protsess. Seega hõlmab
lõikes 1 nimetatud koostöö kahe liikmesriigi suhtlust, et leppida kokku praktilistes asjaoludes,
kuidas põgenemise tõttu eri riikidesse sattunud perekonnaliikmeid taas kokku viia. Lõikega 2
sätestatakse, et taotlus viia ajutist kaitset saav isik üle teise EL-i liikmesriiki edastatakse teisele
liikmesriigile ning sellest teavitatakse EK-d ja UNHCR-i. Kui teine liikmesriik edastab Eestile
vastava taotluse, teavitab Eesti taotluse esitanud liikmesriiki oma võimalustest üleviidav vastu
võtta.
182
Lõike 3 kohaselt ajutist kaitset saava isiku üleviimisel teise riiki tunnistatakse tema Eesti
elamisluba kehtetuks juhul, kui teine liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse. Sättega võetakse
üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 26 lõige 4, mis sätestab, et ühest liikmesriigist teise üleviimisel
lõpeb lähteliikmesriigi elamisluba ning lõppevad lähteliikmesriigi ajutise kaitsega seotud
kohustused asjaomaste isikute suhtes. Uus vastuvõttev liikmesriik annab kõnealustele isikutele
ajutise kaitse.
§ 87. Ajutise kaitse saaja tagasivõtmine
Paragrahviga 87 sätestatakse, et kui Euroopa Liidu Nõukogu rakendusaktis või välislepingus
ei ole sätestatud teisiti, on Eesti kohustatud tagasi võtma ajutise kaitse saaja, kellel on kehtiv
Eesti väljaantud elamisluba ja kes viibib ebaseaduslikult teises EL-i liikmesriigis või kes on
ebaseaduslikult sisenenud teise EL-i liikmesriiki. Sättega on üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ
artikkel 11, mille kohaselt võtab liikmesriik tema territooriumil ajutist kaitset saava isiku tagasi,
kui nimetatud isik jääb artiklis 5 viidatud nõukogu otsusega hõlmatud ajavahemiku jooksul
teise liikmesriigi territooriumile või üritab sinna loata siseneda. Liikmesriigid võivad
kahepoolse kokkuleppega otsustada seda artiklit mitte kohaldada. Ka Euroopa Liidu Nõukogu
rakendusotsuse (EL) 2022/382 põhjenduspunktiga 15 fikseeriti avaldus, mille kohaselt leppisid
liikmesriigid kokku, et nad ei kohalda direktiivi 2001/55/EÜ artiklit 11.
5. jagu „Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus“
§ 88. Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
Juurdepääsu rahvusvahelise kaitse menetlusele ajutise kaitse puhul käsitletakse direktiivi
2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) peatükis IV. Artikli 17 lõike 1 kohaselt peab ajutist kaitset
saavatel isikutel olema igal ajal võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlus ning lõike 2
kohaselt viiakse nende rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamine, mille menetlemine ei ole
ajutise kaitse tähtaja lõpuks lõppenud, lõpule pärast nimetatud tähtaja lõppu. Artikli 19 lõike 1
kohaselt võivad liikmesriigid sätestada, et taotluste läbivaatamise ajal ei saa inimene olla
samaaegselt ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja.
Sellest tulenevalt on lõike 1 kohaselt ajutise kaitse saajal igal ajal õigus esitada rahvusvahelise
kaitse taotlus ajutise kaitse kehtivusaja jooksul. Samas lubab direktiiv liikmesriikidel
riigisiseselt sätestada, et taotluste läbivaatamise ajal ei saa välismaalane olla samaaegselt
rahvusvahelise kaitse taotleja ja ajutise kaitse saaja.
Eelnevast lähtudes ning selleks, et ei tekiks tühimikku ajutise kaitse kehtivusaja lõppemise ja
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse langetamise vahel, sätestatakse lõikes 2, et
rahvusvahelise kaitse taotlus võetakse küll menetlusse, kuid selle menetlemine peatatakse.
Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust jätkatakse kolm kuud enne ajutise kaitse kehtivusaja
lõppemist välismaalase soovi alusel. Kui välismaalane ei soovi rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemise jätkamist või kui välismaalane on Eestist lahkunud, siis rahvusvahelise kaitse
menetlus lõpetatakse. Sättega välditakse muu hulgas olukorda, mil välismaalane on üheaegselt
nii rahvusvahelise kaitse taotleja kui ka ajutise kaitse saaja, kellele laienevad mõlemast
staatusest tulenevad õigused ja kohustused. Üksnes mõjuval põhjusel võidakse rahvusvahelise
kaitse taotlust menetleda ka ajutise kaitse kehtivusajal, nagu on sätestatud lõikega 3. Direktiivi
2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkti a kohaselt on ajutine kaitse erandlik menetlus,
mille eesmärk on anda massilise sissevoolu või eeldatava massilise sissevoolu korral
viivitamatut ja ajutist kaitset kolmandatest riikidest pärit ümberasustatud isikutele, kes ei saa
päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et rahvusvahelise kaitse süsteem ei
suuda nimetatud sissevoolu menetleda, kahjustamata oma tulemuslikku toimimist kõnealuste
183
isikute ning teiste kaitset taotlevate isikute huvides. Seega on ajutise kaitse menetlus loodud
eelkõige selleks, et vältida rahvusvahelise kaitse menetluse kohaldamist märkimisväärselt suure
välismaalaste arvu tingimustes, mil Euroopa Liidu Nõukogu on nende inimeste kohese
kaitsevajaduse juba oma rakendusotsusega tuvastanud ja liikmesriigi, kelle territooriumile
nimetatud välismaalased saabuvad, ülesanne on ainult tuvastada, kas need välismaalased
kuuluvad nõukogu rakendusotsusega määratud isikute ringi. Selleks et ajutise kaitse saaja
esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust siiski sisuliselt edasi menetleda, peavad olema mõjuvad
põhjused ning selline menetlus või sellised menetlused ei tohi seada ohtu rahvusvahelise kaitse
süsteemi efektiivset toimimist. Eestis ei ole praktikas niisugust võimalust veel kasutatud.
Teatud asjaoludel võib kirjeldatud erandlik ja mõjuv põhjus olla näiteks perekonna ühtsuse
tagamine.
Ajutise kaitse kehtivusajal kohaldatakse lõike 4 kohaselt üksnes käesolevas peatükis sätestatut,
olenemata asjaolust, et ajutise kaitse saaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast
ajutise kaitse lõppemist kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatut, kui
välismaalane esitab või on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA võtab lõike 5 kohaselt
menetlusse ja menetleb rahvusvahelise kaitse taotlust, mille on esitanud Eestis viibiv ajutise
kaitse saaja.
6. jagu „Ajutise kaitse lõppemine ja tagasisaatmise peatamine“
§ 89. Ajutise kaitse lõppemine
Lõike 1 kohaselt lõppeb ajutine kaitse maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või mis tahes ajal
vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu otsusele. Juhul kui ajutise kaitse saaja viiakse üle teise EL-i
liikmesriiki, lõpevad lõike 2 kohaselt ajutise kaitsega seotud Eesti kohustused nimetatud
välismaalase suhtes ning PPA tunnistab ajutise kaitse lõppedes lõike 3 kohaselt välismaalase
elamisloa kehtetuks.
Sättega on üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 6 lõige 1, mille
kohaselt ajutine kaitse lõppeb maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või mis tahes ajal vastavalt
nõukogu otsusele, mille ta teeb kvalifitseeritud häälteenamusega EK ettepanekul, kes vaatab
läbi ka iga liikmesriigi taotluse nõukogule ettepaneku tegemise kohta. Kui ajutise kaitse saaja
elamisluba tunnistatakse kehtetuks, siis ITDS § 13 kohaselt tunnistatakse ka dokument
kehtetuks, kui selle omamise alus on ära langenud. Dokumendi kasutaja peab kehtetu
dokumendi tagastama ja selle väljastaja muudab kehtetuks tunnistatud dokumendi
kasutuskõlbmatuks.
§ 90. Välismaalase Eestis viibimine pärast ajutise kaitse lõppemist
Direktiivi 2001/55/EÜ artikliga 20 sätestatakse, et pärast ajutise kaitse lõppemist kohaldatakse
liikmesriikides kaitse ja välismaalastega seotud õigust, ilma et see piiraks direktiivi artiklite 21,
22 ja 23 kohaldamist. Sellest tulenevalt sätestatakse lõikega 1, et ajutise kaitse lõppedes on
ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine seaduslik rahvusvahelise kaitse
taotluse või VMS-is sätestatud korras esitatud elamisloa taotluse läbivaatamise ajal, ning
lõikega 2, et nimetatud elamisloa taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne käesoleva
seaduse ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist. Nimetatud tähtaja valimisel
on lähtutud sidususe tagamise põhimõttest teiste elamislubade menetlustähtaegadega.
Lõike 3 kohaselt on pärast ajutise kaitse lõppemist ja elamisloa kehtetuks tunnistamist
välismaalane kohustatud Eestist lahkuma, kui välismaalane ei ole esitanud elamisloa taotlust
või rahvusvahelise kaitse taotlust või ei esine VSS-is sätestatud alusel ja korras
184
lahkumisettekirjutuse tähtaja pikendamise alust. Lõikega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ
artikli 21 lõige 1, mille kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid vabatahtliku
tagasipöördumise võimaldamiseks ajutist kaitset saavatele isikutele või isikutele, kelle suhtes
ajutine kaitse on lõppenud. Liikmesriigid tagavad, et ajutist kaitset saavate isikute vabatahtlikku
tagasipöördumist reguleerivad sätted soodustaksid nende inimväärikust austavat
tagasipöördumist. Liikmesriigid tagavad, et nimetatud isikute tagasipöördumise otsus tehakse
kõiki asjaolusid teades. Liikmesriigid võivad ette näha ka tutvumisvisiite.
6. peatükk „RAHVUSVAHELISE KAITSE JA AJUTISE KAITSE ALUSEL
ELAMISLOA SAANUD VÄLISMAALASE SOTSIAALSED ÕIGUSED JA
KOHUSTUSED“
Sotsiaalsete õiguste ja kohustustena tuleb mõista rahvusvahelise kaitse saaja ja ajutise kaitse
saaja vastuvõtmisega seotud õigusi ja kohustusi, seega selliseid valdkondi nagu majutus, toit ja
vesi, haridus, tervishoid ja töötamine ning seotud teenuseid. Näiteks eelnõu §-ga 81 sätestatakse
täpsemalt, et kaitse saajal on Eestis elamise ajal õigus haridusele, töötamisele,
sotsiaalkindlustushüvitistele, toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele
samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti kodanikul.
Kuigi ajutine kaitse ei ole rahvusvahelise kaitse vorm, nimetatakse 6. peatükis nii ajutise kaitse
saajaid kui ka rahvusvahelise kaitse saajaid teksti loetavuse huvides ühise nimetajaga kaitse
saajateks.
§ 91. Vastuvõtmise korraldamine
Paragrahviga 91 luuakse vastuvõtu kord varem rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse
menetluse ajal majutuskeskuses või muus majutuskohas viibinud välismaalasele, kes on saanud
Eestis elamisloa rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse vajaduse tõttu ning kes vajab tuge
majutuskeskusest välja kolimiseks ja iseseisva elu alustamisel. Samuti sätestatakse
rahvusvahelise kaitse saajale tõlketeenuse võimaldamine, mis toetab tema kohanemist ja
iseseisva elu alustamist KOV-i üksuses.
Lõikega 1 sätestatakse, et kaitse saajal on õigus jätkuvalt viibida majutuskohas, kuni ta leiab
endale iseseisva elukoha KOV-i üksuses, ning lõikega 2 täpsustatakse, et kaitse saaja osaleb
elukoha otsimisel ja SKA tagab talle elukoha otsimisel vajaliku toe. Toe pakkumisel ja elukoha
valikul võetakse muu hulgas eelkõige arvesse inimese terviseseisundit ja sellest tulenevat
tervishoiuteenuste vajadust, sugulaste ja lähedaste elukohta ning töötamise võimalusi. Elukohta
otsitakse eelkõige vabalt üüriturult, kuna KOV-ide sotsiaalmajutusüksustes puuduvad piisavad
elukohad ning kaitse taotlejate majutuskeskusest väljumise eesmärk on toetada inimese elu
alustamist võimalikult tavapärases keskkonnas ja püsiva väljavaatega. Kui inimesel tekivad
hilisemates eluetappides raskused, siis korraldatakse talle tuge vastavalt KOV-i hinnangule ja
ulatuses samadel alustel nagu teistele sama KOV-i elanikele, sealhulgas sotsiaalteenuste
ja -toetuste kaudu. SKA toetus seisneb eelkõige kaitse saanu nõustamises, üürikuulutuste
leidmise abistamises, kulude arvestamises, üürileandjaga suhtlemises jm praktilises abis uue
elukoha leidmisel. Elukoha lõpliku valiku teeb kaitse saaja.
Lõikega 3 sätestatakse lõikes 1 nimetatud õigusele ajaline tähtaeg, mille jooksul peab SKA
majutuskeskusest iseseisva elukoha leidmise tuge pakkuma ja majutuskeskuse elanik on
kohustatud välja kolima. Selleks tähtajaks on neli kuud arvates elamisloa andmise päevast.
Sellega kehtestatakse maksimaalne ajaline piirang peale elamisloa saamist majutuskeskuses
elamise jätkamiseks. Lisaks tuleb siiski arvestada, et majutuskeskusest lahkumine peab
toimuma esimesel objektiivselt mõistlikul võimalusel, et tagada kaitse saajale võimalikult kiire
185
iseseisva elu alustamine ja kaitse taotlejatele vajalikud majutuskohad. Tavapärane praktika
näitab, et sobilik eluruum on üldjuhul võimalik nelja kuu jooksul leida. Kaitse saaja kohustus
on teha koostööd eluaseme leidmisel ja kolimise ettevalmistamisel.
Lõikega 4 nimetatakse toimingud, mida SKA kaitse saaja abistamiseks vajaduse korral
korraldab. Abi antakse seega eluaseme leidmisel, tõlketeenuse saamisel, õiguste ja kohustuste
kohta teabe saamisel ning muude eluoluküsimuste lahendamisel ja teenustele suunamises.
Samuti aidatakse tagada vajalike teenuste kättesaadavus. Enamik tegevusi ja tuge tagatakse
kaitse saanule ajal, mil ta elab veel majutuskeskuses. Samas säilib kaitse saajal võimalus kuni
kuue kuu jooksul alates majutuskeskusest lahkumise ajast saada personaalsetest vajadustest
lähtuvat tuge. Näiteks nõustatakse vajaduse korral kaitse saajat talle vajalike teenuste
taotlemisel ja saamisel ning ametiasutustega suhtlemisel. Kui kaitse saaja kolib KOV-i
territooriumile, teavitatakse vajaduse korral KOV-i üksust, kui kaitse saaja sellega nõus on.
Tõlketeenus hõlmab nii suulist kui ka kirjalikku tõlget. Kaitse saaja ei saa ise valida tõlki ega
tellida teenust omal algatusel. Selleks peab esitama taotluse SKA-le või tema halduslepingu
partnerile. Taotluse võib kaitse saaja eest esitada ka ametiasutus, näiteks KOV,
tervishoiuteenuse osutaja, haridusasutus, hoolekandeasustus vms. Tõlketeenust saab kasutada
seoses kaitse saaja elu alustamise toetamisega. Kulu on põhjendatud juhul, kui see on vältimatu
tema iseseisva elu alustamiseks ja kohanemiseks. SKA hindab tõlketeenuse taotluse
põhjendatust individuaalselt. Kirjalike dokumentide tõlkimise senine praktika näitab, et Eestis
elu alustamiseks võivad kaitse saanud isikud vajada abi järgmiste dokumentide tõlkimisel:
terviseseisundi dokumendid, näiteks vaktsineerimispassid ja tervisetõendid; auto
juhtimisõigusega seotud dokumendid ning laste haridusega seotud või kutsehariduse
dokumendid ja diplomid. Kirjalike tõlgete puhul tuleb arvestada, et teatud asutused tagavad
tõlketeenuse korraldatava menetluste raames, näiteks kohtud, PPA, Töötukassa, ENIC/NARIC
Keskus ja teised. Samuti tuleb arvestada riikidevaheliste õigusabilepingutega, mis võivad
sisaldada tingimusi ja piiranguid teatud dokumentide tõlkimise või kasutamise osas. Seega
tuleb muu hulgas hinnata, kas dokumentide tõlkimine kuulub kaitse saajale pakutava
tõlketeenuse ulatusse või käib teenus muu meetme alla.
Lõikega 5 sätestatakse, et SKA sõlmib KOV-i üksusega või eraõigusliku juriidilise isikuga
halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle lõikes 4 loetletud teenuste osutamiseks.
Vähetõenäolisel juhul, kui erandlikel asjaoludel helduslepingu alusel rahvusvahelise kaitse
taotlejate vastu võtmise ja sellega seotud teenuste osutaja ootamatult teenuse osutamise lõpetab,
näiteks seetõttu, et eraõiguslik juriidiline isik lõpetab tegevuse, siis vastutab majutuse ja sellega
seonduvate teenuste korraldamise eest Sotsiaalkindlustusamet.
Lõikega 6 täpsustatakse lõikeid 4 ja 5 ning kehtestatakse, et kui kulud KOV-i üksusele või
eraõiguslikule juriidilisele isikule on tekkinud, siis kaetakse need riigieelarvest. Sellisteks
kuludeks saavad olla rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antava eluruumi ühekordselt
sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulud esimese nelja kuu jooksul pärast kaitse saamist
ja kaitse saajale võimaldatava tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel. Kulude hüvitamisel
arvestatakse §-s 92 kehtestatud piirmäärasid. Kulude hüvitamisele on sätestatud ajaline piirang,
mistõttu kaetakse kulud ainult sellisel juhul, kui kaitse saanu on üürilepingu sõlminud esimese
nelja kuu jooksul pärast elamisloa saamist. Tõlketeenuse puhul on aeg piiratud kahe aastaga,
arvestusega, et kaitse saajal on kohustus õppida eesti keelt ning hinnanguliselt omandatakse
selle aja jooksul keeletase A2.
Lõikega 7 antakse KOV-i üksusele võimalus lõikes 6 määratletud ajalist raami muuta. SKA-l
on võimalik pikendada perioodi halduslepingut partneri poolt põhjendatud taotluse esitamisel,
näiteks olukorras, kus kaitse saanu on näidanud üles igakülgset aktiivsust elukoha leidmiseks,
186
kuid takistuseks võivad osutuda üürileandjate valmisolek minna lepingulisse suhtesse jms
asjaolud, mida kaitse saanu ei ole ise põhjustanud. Tõlketeenuse pakkumise pikendamise puhul
on oluline arvestada, et kaitse saaja on osalenud keeleõppes või tal on mitteosalemiseks mõjuv
põhjus, näiteks terviseprobleemid. Sellisel juhul on tõlketeenuse kasutajaks KOV, kes saab
tõlketeenust tellida SKA vahendusel. Põhjendatud taotlus tuleb esitada kulude katmise perioodi
kehtivuse ajal. Kahe aasta pikkust tõlketeenuse kasutamise perioodi tuleb käsitleda piisava
ajavahemikuna, mille jooksul kaitse saaja jõuab üldjuhul KOV-i vaatevälja ja mille jooksul saab
tuvastada tema vajaduse tõlketeenuse osutamise jätkamiseks. Kulude perioodi pikendamise
vajadus peab olema põhjendatud. Pikendamistaotlusi, mis esitatakse pärast õigustatuse perioodi
lõppu, ei menetleta ega rahuldata, kui tegemist ei ole kaitse saanutega, kes pärast kaitse saamist
on pikemat aega Eestist eemal viibinud, ning keele mitteoskamine raskendab avalike teenuste
tagamist.
Lõikega 8 sätestatakse, et kaitse saaja, kes keeldub elama asumisest majutuskeskuse leitud
uude elukohta ja kellel puuduvad selleks mõjuvad põhjused, on kohustatud ise endale uue
elukoha leidma ning kandma sellega seonduvad kulud. Mõjuvad põhjused võivad olla näiteks
pikk vahemaa lähedastega ja pakutavate teenuste kaugus asukohast. Isikule võimaldatakse
siiski kuni kahekuuline viibimine majutuskeskuses alates keeldumise kirjaliku fikseerimise
päevast, kuid eeldusel, et ta tegeleb aktiivselt endale sobiva elukoha otsimisega. Kui kaitse
saanu ei leia endale kahe kuu jooksul elukohta, siis on majutuskeskuse teenuseosutajal õigus
lugeda teenuse pakkumine lõppenuks ja isik on kohustatud majutuskeskusest lahkuma.
Lõikega 9 sätestatakse, et piisava sissetuleku, see tähendab rahaliste vahendite olemasolu
korral on kaitse saanul kohustus saadud toetused hüvitada kas täies ulatuses või
proportsionaalselt. Piisavateks rahalisteks vahenditeks tuleb lugeda eelkõige töötasu,
ettevõtlustulu, rahalisi hüvitisi, pensioni, välisriigist saadavat ülalpidamist, pereliikmete
regulaarseid rahalisi ülekandeid ning isiku käsutuses olevaid rahalisi sääste, mis ületavad
lühiajalise toimetuleku tagamiseks vajaliku määra.
§ 92. Kaitse saaja KOV-i üksusesse elama asumisel tekkinud kulude katmise määrad
Paragrahviga 92 täpsustatakse KOV-i üksusesse elama asumisel tekkinud kulude katmise
määrasid. Punktides 1 ja 2 toodud määrad toetuvad senisele kehtivale praktikale, mistõttu
teenuste kulude katmisel KOV-i üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse
eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu korral kuni 6
toimetulekupiiri määra leibkonna kohta ja tõlketeenuse kulu korral kuni 8 toimetulekupiiri
määra inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri määra leibkonna kohta.
Ülalkirjeldatud toetuse määrad on seotud toimetulekupiiriga. Toimetulekupiiri kehtestamisel
lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele
kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Praegu on toimetulekupiir 200 eurot
kuus. Seega on eluruumi üürikulude puhul toetuse suurus kuni 6 × 200 = 1200 eurot. Vastavalt
2026. aasta riigieelarve seaduses sätestatule on toimetulekupiir 2020 eurot. Seega on ühekordne
toetus üürikulu puhul kuni 6 × 220 = 1320 eurot. Määra arvestuse aluseks on üürituru
võimalused. Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et tegemist on ühekordse
toetusega. Olenevalt kohaliku omavalitsuse üksusest, kuhu rahvusvaheise kaitse ja elamisloa
saaja, kellel on keelatud menetluse ajal töötada, elama asub, võib olla eluruumi leidmine suur
katsumus. Näiteks võib tunduda, et Tallinna üüriturult on sellise hinnaga eluruumi leidmine
keerulisem, kuid võttes arvesse, et edaspidine üürikulu katmine on kaitse saanud välismaalase
enda kohustus, siis on oluline, et keskusest kolitakse välja sellisele pinnale, mida kaitse saanu
on suuteline reaalselt ka endale lubama, sealhulgas vajaduse korral kasutades selleks
elukohajärgse KOV-i vajaduspõhist tuge. Antud määrad on olnud seni kasutusel rahvusvahelise
187
kaitse taotlejate majutuskeskuses ning täiendavalt kohaldati erimeetmena alates 2022. aastast
kuni 30.09.2025 ka Ukraina sõjapõgenike suhtes, kes viibisid väljaspool majutuskeskust
elamisloa taotlemise menetluse ajal. Kaitse saanutele on antud määradele toetudes eluruumid
leitud üle Eesti, sealhulgas Tallinnas. Seega on määr piisav.
Tõlketeenuse puhul on ühe inimese arvestuse aluseks kulu kuni kaheksa toimetulekupiiri, seega
2025. aastal 8 × 200 eurot = 1600 eurot ning leibkonna osas kuni 16 toimetulekupiiri ehk 16 ×
200 = 3200 eurot, sõltumata leibkonna liikmete arvust. Vastavalt eelnõu § 91 lõikele 6 laieneb
tõlketeenuse kuluperiood kahele aastale. Määra sätestamisel on arvestatud asjaolu, et kaitse
saajate seas võib olla kõrgendatud abivajadusega inimesi, kellel on näiteks regulaarne KOV-i
sotsiaalvaldkonna või tervishoiuteenuse osutaja teenuste vajadus. Senise praktika põhjal on
antud määrad tõlketeenusteks piisavad. Oluline on, et kaetud ei ole mitte igasugune
tõlkevajadus, vaid ainult selline tõlke vajadus, mis on näiteks seotud arstiabi saamisega,
ametiasutustega suhtlemisega, ja kui see on vältimatult vajalik iseseisva elu alustamiseks Eestis.
§ 93. Kaitse saaja kohustused
Paragrahviga 93 säilitatakse terviklikkuse huvides praegu kehtiv üldine väärtusnorm, mille
kohaselt on rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saaja kohustatud järgima Eesti
põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe,
vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja
kultuuri. Selline kohustus on kõikidel välismaalastel viibimise õiguslikust alusest sõltumata.
§ 94. Kaitse saaja sotsiaalsed õigused
Sarnaselt §-ga 93 sätestatakse terviklikkuse huvides eelnõu §-ga 94 üldine võrdse kohtlemise
kohustus sotsiaalsete põhiõiguste tagamisel.
Võrdse kohtlemise kohustus tuleneb määrusest (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta),
millega soovitakse eelkõige tagada rahvusvahelise kaitse saajate ja nendega kaasas olevate
pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse täielik austamine ning edendada inimväärikust,
era- ja perekonnaelu austamist, väljendus- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust
ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise
või väljaandmise korral, võrdsust seaduse ees, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi ning
sotsiaalkindlustuse, sotsiaalabi ja tervishoiuga seotud õigusi käsitlevate põhiõiguste harta sätete
kohaldamist. Seepärast tuleks neid sätteid vastavalt rakendada. Muu hulgas on nimetatud
määruse rakendamisel Eesti seotud kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemisel
kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse aktidest, millega Eesti on ühinenud,
sealhulgas eeskätt nendest, millega keelustatakse diskrimineerimine. Sealhulgas sätestab sama
määruse artikkel 28, et rahvusvahelise kaitse saajaid koheldakse juurdepääsul tööturule
võrdväärselt Eesti kodanikega. Sama on sätestatud artikli 29 alusel haridusele ligipääsul,
artikli 30 alusel kutsekvalifikatsiooni tunnustamise osas ning artikli 31 alusel
sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi valdkonnas.
Seega on §-s 94 loetletud sotsiaalsed õigused, mille andmisel tuleb kaitse saajaid kohelda
võrdselt Eesti kodanikega. Sotsiaalsed õigused hõlmavad sotsiaalkindlustushüvitisi,
toimetulekut tagavat sotsiaalabi ehk toimetulekutoetust, tervishoidu, haridust ja tööturgu.
Kaitse saajatele on väljastatud Eestis tähtajaline elamisluba ja nad on kantud Eesti
rahvastikuregistrisse. Ligipääs sotsiaalsetele õigustele on eriseadustes tagatud Eesti elanikele
ega sõltu sellest, mis alustel on inimesele elamisluba väljastatud.
188
Sotsiaalkindlustushüvitiste andmisel hõlmab võrdse kohtlemise kohustus neid hüvitiste
skeeme, mis on määruse 883/2004/EÜ100 kohaldamisalas. Eesti kontekstis tähendab see
hüvitisi, mis on reguleeritud järgnevate seadustega: ravikindlustusseadus, puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seadus, perehüvitiste seadus, töövõimetoetuse seadus, riikliku
pensionikindlustuse seadus ja töötuskindlustusseadus.
7. peatükk „KOHANEMISPROGRAMM“
Peatükiga 7 võetakse muu hulgas üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 18
esimene lõik. Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta), sealhulgas artikli 35 kohaselt
on oluline, et vastuvõetud inimesed integreeruvad vastuvõtvasse ühiskonda. Muu hulgas peab
ka ümberasustatud ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõetud inimestel olema samasugune
ligipääs integratsioonimeetmetele nagu rahvusvahelise kaitse saajatel. Selleks et rahvusvahelise
kaitse saajad saaksid samas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid tulemuslikult kasutada, tuleb
muu hulgas arvestada neile omaseid integratsioonivajadusi ja -probleeme ning lihtsustada
nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud
koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele. Selleks et hõlbustada rahvusvahelise kaitse saajate
ühiskonda integreerimist, peab neil olema riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil
liikmesriigi määratud tingimustel juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid peavad
kaaluma võimalust säilitada rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs keelekursustele, kui neil
oli taotlejatena selline võimalus. Pädevad asutused ei kohalda rahvusvahelise kaitse saaja suhtes
karistusi, kui ta ei saa osaleda integratsioonimeetmetes temast sõltumatute asjaolude tõttu.
Liikmesriigid saavad nõuda integratsioonimeetmetes osalemist, kui need meetmed on kergesti
ligipääsetavad, kättesaadavad ja tasuta. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 18
kohaselt tagavad liikmesriigid taotlejatele juurdepääsu keelekursustele, kodanikuõpetuse
kursustele või kutsekoolitusele, mida need liikmesriigid peavad asjakohaseks, et suurendada
taotlejate võimet iseseisvalt toime tulla, pädevate asutustega suhelda või tööd leida, või,
olenevalt oma riiklikust süsteemist, hõlbustavad liikmesriigid juurdepääsu sellistele kursustele
sõltumata sellest, kas taotlejatel on artikli 17 kohane pääs tööturule. Liikmesriigid võivad
piisavaid vahendeid omavatelt taotlejatelt nõuda ka osutatud koolituse kulude osalist või
täielikku katmist. Sama direktiivi kohaselt on muu hulgas sätestatud, et kui taotleja viibib
mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus ta on määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta)
kohaselt kohustatud viibima, ei pea taotlejal olema õigust materiaalsetele
vastuvõtutingimustele, õigust pääseda tööturule, käia keelekursustel ega saada kutseõpet alates
hetkest, kui taotlejale on teada antud otsusest anda ta vastutavale liikmesriigile üle. Välja
arvatud juhul, kui selle kohta on tehtud eraldi otsus, tuleks üleandmisotsuses sätestada, et
asjaomased vastuvõtutingimused on tunnistatud kehtetuks.
§ 95. Kohanemisprogrammi eesmärk
Sätestatakse, et kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi ja
kohanemist ning eesti keele omandamist. Kogu kohanemisprogrammi regulatsiooni eesmärk
on rakendada eespool kajastatud Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusakte ja
laiendada kohanemisprogrammi sihtrühma rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Järgnevate
§-dega täpsustatakse kohanemisprogrammi sihtrühmi, korraldamist ja kohanemisprogrammis
osalemise tingimusi. Samuti koondatakse kohanemisprogrammi käsitlev regulatsioon ühte
peatükki, et tagada õigusselgus ja süsteemsus.
§ 96. Kohanemisprogrammi korraldamine
100 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004, sotsiaalkindlustussüsteemide
kooskõlastamise kohta (EMP-s ja Šveitsis kohaldatav tekst). – ELT L 166, 30.4.2004, lk. 1–123.
189
Lõikega 1 sätestatakse, et riik korraldab kohanemisprogrammi erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumist, sealhulgas kohanemist
toetavate tegevuste elluviimiseks ja keeleõppe toetamiseks loodud sihtasutuste kaudu, mille
asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
Nimetatud sihtasutus on 1998. aastal asutatud Integratsiooni Sihtasutus ehk INSA101, mille
eesmärk põhikirja alusel on erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti
kultuuriruumis lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimine ning Eestisse
tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine. Oma põhikirjaliste eesmärkide
elluviimiseks INSA muu hulgas kogub, vahendab, avaldab ja levitab lõimumis-, sealhulgas
kohanemisvaldkonna teavet, töötab välja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalaseid projekte ning
viib need ellu, abistab ja nõustab lõimumis-, sealhulgas kohanemistegevuste elluviimisega
seotud asutusi programmide ja projektide ettevalmistamisel ning rakendamisel ning
koordineerib ja rakendab ministeeriumite kinnitatud programme. INSA on kohanemise ja
lõimumise valdkonna kompetentsikeskus, mille laiem eesmärk on lõimunud ja sidus ühiskond
– kõik Eesti inimesed, sõltumata emakeelest ja kultuuritaustast, peavad üksteisest lugu,
tunnevad ühtekuuluvustunnet, suhtlevad omavahel, moodustavad sotsiaalseid võrgustikke,
teevad koostööd ja saavutavad ühiseid eesmärke. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti
identiteet ning eesti keel ja kultuur, samas on selle kindlaks osaks ka kõik teised keeled,
kultuurid ja rahvused.
Kohanemisprogrammi rakendamine eeldab eri teenuste, sealhulgas keeleõppe, teemamoodulite
läbiviimise ja tugiteenuste, operatiivset ja paindlikku korraldamist. Sellise korralduse eesmärk
on tagada kohanemisprogrammi tulemuslik ja kuluefektiivne toimimine ning võimaldada
paindlikku reageerimist sihtrühma vajaduste ja koolitusmahu muutustele.
Lõikega 2 sätestatakse, et kaitse taotlejatele või saajatele ei korraldata kohanemisprogrammi
tegevusi, kui see ei ole massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras objektiivse takistuse
tõttu võimalik. Nimetatud sättega luuakse kooskõla eelnõu paragrahviga 73, kus käsitletakse
erisusi massilise sisserände olukorras, eelkõige §-ga 59, millega on sätestatud loetelu
minimaalsetest taotleja õigustest ja materiaalsetest vastuvõtutingimustest hädaolukorras ning
kus ei ole märgitud kohanemisprogrammi. Nimetatud valiku tegemisel on arvestatud asjaoluga,
et ootamatu massilise sisserände olukorras ei pruugi olla võimalik kohanemisprogrammi
pakkuda ja riigile nimetatud olukorras sellist kohustust seetõttu ka ei panda. Regulatsiooni
eesmärk on tagada paindlikkus olukorras, kus riik seisab silmitsi massilise sisserändega, mis
ületab olemasoleva haldusvõimekuse ja ressursside piiri. Objektiivne takistus tähendab
olukorda, kus pole võimalik tagada koolituste ja teenuste pakkumist piisaval tasemel, mahus
või kvaliteedis, näiteks teenusepakkujate vähesuse või muu hädaolukorrast tuleneva piirangu
tõttu. Säte võimaldab vältida olukorda, kus riik oleks õiguslikult kohustatud pakkuma teenust,
mille pakkumine on tegelikkuses ajutiselt võimatu, ning tagab seeläbi õigusselguse ja realistliku
lähenemise kriisiolukordades. Lõikega 3 antakse Kultuuriministeeriumile volitus kehtestada
määrusega välismaalase kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise
ning selles osalemise tingimused ja kord.
§ 97. Järelevalve
Kuna seadusega pannakse riigile kohustus kohanemisprogrammi korraldamiseks ning riik teeb
seda sihtasutuse kaudu, on Kultuuriministeeriumile pandud pädevus nimetatud sihtasutuse üle
järelevalve teostamiseks.
101 https://www.integratsioon.ee/.
190
§ 98. Välismaalase osalemine kohanemisprogrammis
Lõikega 1 sätestatakse kohanemisprogrammi suunamine uue sihtrühma korral.
Suunamise osas sätestatakse, et PPA suunab kohanemisprogrammis osalema sellise
rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle taotlust ei vaadata läbi rahvusvahelises piirimenetluses
määrusega (EL) 2024/1348 sätestatud alusel ja korras, st taotleja, kellel on lubatud Eestisse
siseneda ja siin viibida. Nimetatud sättega luuakse erisus üldisest korrast, mille kohaselt on
kohanemisprogrammi suunaja Kultuuriministeerium. Erisus on vajalik seetõttu, et
kohanemisprogrammi ei pakuta kõikidele taotlejatele, mistõttu ei ole otstarbekas kohaldada
automaatset suunamist kõikidele taotluse esitanud välismaalastele. Sooviavaldust saades peab
PPA esmalt sooviavalduse registreerima ja siis taotluse koos põhjendustega vastu võtma ning
alles peale seda selgub, millisesse menetlusse taotluse läbivaatamine suunatakse (piirimenetlus,
kiirendatud menetlus, tavamenetlus), sealhulgas milline on taotlejale määratud elukoht ning kas
tema suhtes kohaldatakse liikumisvabaduse piirangut, kinnipidamise alternatiivi või
kinnipidamist. Samuti on võimalik, et PPA lõpetab piirimenetluse 12 nädala lõppedes ning
annab alles siis välismaalasele loa Eestisse siseneda ja Eestis viibida, millega kaasneb ka õigus
ja kohustus osaleda kohanemisprogrammis. Seetõttu on otstarbekas, et esimese taotleja
suunamise teeb PPA ning edasise suhtlemise välismaalasega kohanemisprogrammis osalemise
asjus korraldab Kultuuriministeerium või Integratsiooni Sihtasutus. Seetõttu on lõikes 3
täpsustatud, et Kultuuriministeeriumil on õigus välismaalast teavitada kohanemisprogrammis
osalemise kohustusest. Nimetatud teavitamist kohaldatakse nii taotlejate kui ka saajate suhtes.
Kohanemisprogrammi pakkumine säilitatakse rahvusvahelise kaitse vajaduse alusel elamisloa
saanud välismaalastele ja täpsustatakse praegu kehtivat korda nimetatud programmi suunamise
osas. Lõike 2 kohaselt suunab Kultuuriministeerium seega kohanemisprogrammis osalema
need välismaalased, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või ajutine kaitse ja elamisluba.
Selguse mõttes on see käesolevas lõikes välja toodud, kuid nimetatud põhimõte on sätestatud
VMS §-s 1211 koos teiste sellele sihtrühmale kehtivate kohanemisprogrammi sätetega.
Kohanemisprogrammi sihtrühma on võrreldes praegu kehtiva korraga laiendatud. Lisaks
rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajatele hõlmatakse kohanemisprogrammiga ka rahvusvahelise
kaitse taotlejad, kelle suhtes ei kohaldata piirimenetlust. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
suunamine kohanemisprogrammi juba taotluse läbivaatamise ajal omab olulist ja positiivset
mõju eelkõige Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale ning ka taotlejate sujuvale
kohanemisele ja elamisloa saamise korral edasisele lõimumisele. Just võimalikult varane
kohanemine on väga tähtis. Seda on järeldatud mitmetes UNHCR-i102, EUAA ja teistes
vastavates analüüsides ning juhistes. UNHCR rõhutab, et selline vastuvõtu korraldus, mis
toetab võimalikult varast iseseisvust, on kasulik nii vastu võtvale riigile kui ka välismaalasele.
Varane kohanemise toetamine võimestab inimesi oma elu seadusekuulekal viisil üles ehitama,
säilitab inimväärikuse ja vähendab nii majanduslikku kui ka psühhosotsiaalset haavatavust.
Vastuvõtt peab olema korraldatud viisil, mis toetab rahvusvahelise kaitse saajate puhul edasist
lõimumist. EUAA juhises103 on loetletud meetmed, mida tuleks võtta taotleja integreerimisel ja
tagasisaatmisel. EUAA selgitab juhises, et taotlejate elamine vastuvõtukeskuses on ajutine
102 UNHCR 2015. UNHCR Annotated Comments to Directive 2013/33/EU of the European Parliament and
Council of 26 June 2013 laying down standards for the reception of applicants for international protection (recast).; UNHCR 2025, Livelihoods and Economic Inclusion. UNHCR, UNHCR's Integration Handbook for Resettled
Refugees. UNHCR 2024, 2024 Policy brief Promoting Refugee Integration and Inclusion Empowering
Municipalities Across Europe. 103 EUAA 2024. Guidance on Reception. Operational standards and indicators. Osa 12.
191
lahendus ning sotsiaaltöö üks eesmärke sellises asutuses on valmistada inimene ette
vastuvõtukeskusest lahkumiseks ja iseseisvalt elama asumiseks, arvestades samal ajal
välismaalase inimväärikust ja õigusi. Lõimumiseelsed meetmed võivad olla erinevad ning
hõlmata keelekoolitusi, kodanikuõpetust ja tööturule pääsemise koolitusi sellistel teemadel
nagu tähtaegadest kinnipidamine, tööle saamise menetluse reeglid, kohalik kultuur ja
väärtushinnangud jms. Varase kohanemise kohta on liikmesriikides ka häid praktilisi näiteid.104
Esimese kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamise menetluse algust puudub taotlejatel
töötamise õigus. Seetõttu on see periood eriti sobiv keeleõppe ja kohanemisprogrammi
tegevustega sisustamiseks, suurendades taotlejate teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustest ja
õiguskorrast.
Nagu eespool selgitatud, ei pakuta kohanemisprogrammi nendele taotlejatele, kelle taotluse
menetlust korraldab PPA piirimenetluses, mis toimub piiripunktis või PPA
kinnipidamiskeskuses ning kiirendatud korras. Nendele välismaalastele ei anta luba Eestisse
siseneda ja Eestis viibida ning nende taotluse menetlus peab toimuma võimalikult kiiresti ja
koos kohtuliku kontrolliga, mitte kauem kui 12 nädalat. Piirimenetlusse suunatakse selliste
välismaalaste rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus, kes suure tõenäosusega rahvusvahelist
kaitset ei vaja ning peavad piirilt tagasi pöörduma. Sellest tulenevalt on rahvusvahelise kaitse
piirimenetlusse suunatud välismaalaste viibimine Eesti territooriumil lühiajaline ning lõpeb
eelduslikult kiire tagasisaatmisega. Kuna esineb objektiivsetele asjaoludele tuginev eeldus, et
nimetatud kategooriasse kuuluvate inimeste puhul ei lõpe menetlus elamisloa saamisega, siis
puudub vajadus ja otstarbekus nendele välismaalastele kohanemisprogrammis osalemist
pakkuda, sest nimetatud programmi eesmärk on toetada Eestisse tähtajaliselt või püsivalt elama
jäävate inimeste kohanemist ja lõimumist.
Rahvusvahelise kaitse saajate puhul on kohanemisprogrammis osalemine juba kohustusena
kehtestatud ja toimiv. Taotlejate kaasamine võimaldab KUM-il pakkuda sujuvat ja järjepidevat
üleminekut taotleja staatusest rahvusvahelise kaitse saaja staatusesse, tagades nii parema
integreerumise. Varane kohanemine Eesti õigus- ja kultuuriruumiga on mõistlik ja vajalik ka
juhul, kui taotleja elamisluba ei saa. Kuus kuud ja erandjuhtudel 21 kuud on piisavalt pikk aeg
Eestis viibimiseks, sealhulgas ilma töötamise õiguseta, mille kestel on vajalik toetada
välismaalaste õiguskuulekat käitumist, et tagada avalik kord ja julgeolek. Kuigi taotlejate, nagu
ka kaitse saajate suhtes ei kohaldata kohanemisprogrammi kohustusliku osalemise rikkumise
korral otseseid sanktsioone, võimaldab selline käitumine järeldada, et tegemist on koostöö
puudumisega, millel võivad koosmõjus teiste kaalukate asjaoludega olla ka tagajärjed taotluse
suhtes otsuse tegemisel. Samuti on võimalik piiratud määral taotlejat rahaliselt mõjutades
koostööle suunata näiteks toetuste ja teenuste vähendamise kaudu. Programmi varajane
rakendamine võimaldab riigil varases staadiumis selgitada taotlejatele, millised väärtused,
käitumisnormid ja kohustused on Eesti ühiskonnas olulised ning millised tagajärjed kaasnevad
nende eiramisega. Selline lähenemine aitab kujundada vastutustundlikku ja
lõimumisvalmidusega suhtumist juba taotluse menetlemise etapis, toetades seeläbi Eesti riigi
sotsiaalset sidusust ja julgeolekut.
104 Multi Kulti Collective, Bulgarian Council on Refugees and Migrants, UNHCR Bulgaria, 2022. Manifesto on
Refugee Integration in Bulgaria.
Iirimaa 2021. A White Paper to End Direct Provision and to Establish a New International Protection Support
Service; Saksamaa: Federal Office for Migration and Refugees, Integration Courses for asylum applicants and
persons whose deportation has been temporarily suspended; UNHCR 2024. UNHCR Advancing Refugee
Integration in Greece; Euroopa rändevõrgustik 2025. Designing Migration Strategies.
192
Osalemise kohustusest teavitamine nii kaitse taotlejate kui ka saajate osas on lõike 3 kohaselt
KUM-i õigus. Sätte eesmärk on luua KUM-ile ja selle rakendusasutusele õiguslik alus teavitada
välismaalasi kohanemisprogrammis osalemisest. Praegu see võimalus puudub. Programmis
osalemise teavitus on pigem sisuline ja seotud kohanemisprogrammi korraldamisega, mis
kuulub Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Seetõttu tehakse muudatus, mille kohaselt suunab
elamisloa saanud välismaalasi kohanemisprogrammi Kultuuriministeerium, kes korraldab ka
välismaalase täiendava teavitamise. See tagab kooskõla tegeliku rollijaotusega ning vähendab
dubleerimist eri asutuste vahel. Nagu eespool selgitatud, kohaldatakse nimetatud teavitamise
õigust nii kaitse taotlejate kui ka saajate suhtes.
Kohanemisprogramm kuulub KUM-i vastutusalasse. Õigeaegne ja kasutajasõbralik
teavitamine toetab uussisserändajate osalusaktiivsust ning soodustab programmis osalemist.
Kohanemisprogrammi eri moodulid, sealhulgas eesti keele kursused, ei ole aasta ringi
kättesaadavad. Registreerimine avatakse portaalis „Settle in Estonia“ ainult teatud perioodidel,
sõltuvalt partneri hankelepingu sõlmimisest ja teenusepakkuja valmisolekust kursuseid
pakkuda. Eesti keele kursused algavad tavaliselt sügisel ja kevadel, mis ei pruugi kattuda
automaatteavituste saatmise ajaga. Selle tulemusena saavad uussisserändajad teavitusi
kursustest, mis ei ole suunamise hetkel avatud, mis tekitab segadust, vähendab teenuste
kasutamist ning nõrgendab välismaalase motivatsiooni.
KUM-il ja selle rakendusasutusel INSA on muudatuse kohaselt õigus saata sihtrühmale
täiendavaid e-kirju või automaatteavitusi portaalist „Settle in Estonia“, et teavitada kursuste
registreerimise avamisest. Teavitamine toimub automaatselt ajal, mil kursused on
registreerimiseks avatud, võimaldades sihtrühmal õigel ajal ja teadlikult registreeruda just neile
sobivatele koolitustele. Selline korraldus suurendab koolitusrühmade täituvust, parandab
eelarveliste vahendite kasutamise tõhusust ning toetab uussisserändajate rahulolu ja sujuvat
kohanemist.
§ 99. Kohanemisprogrammi sisu
Lõike 1 kohaselt sätestatakse, et kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse taotlejale koosneb
sisseelamise teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest. Lõikega 2 sätestatakse, et kaitse
saajate programm koosneb rahvusvahelise kaitse teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2- ja
B1-taseme õppest, ning lõikega 3 sätestatakse, et kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele
koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest.
Seega sätestatakse lõigetega 1–3 kohanemisprogrammi struktuur ja sisu eri sihtrühmadele,
arvestades nende õiguslikku staatust ja Eestis viibimise eeldatavat kestust. Lõikes 1 märgitu
kohaselt koosneb rahvusvahelise kaitse taotlejale pakutav kohanemisprogramm sisseelamise
teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul on
programm üles ehitatud toetama kiiret kohanemist Eestis viibimise esimestel kuudel. Kuna
taotluse menetlemise aeg on suhteliselt lühike, keskendub programm esmaste teadmiste
andmisele vastuvõtva riigi toimimise, õiguste ja kohustuste kohta ning algtasemel keeleõppe
võimaldamisele. See aitab kaasa esialgsele toimetulekule ja ühiskonda sisenemisele, sõltumata
lõplikust otsusest rahvusvahelise kaitse kohta. Lõike 2 kohaselt pakutav kohanemisprogramm
rahvusvahelise kaitse saajatele on ulatuslikum, toetades nende pikaajalist lõimumist ja
iseseisvat toimetulekut Eestis. Lõike 3 kohaselt ajutise kaitse saajale pakutava
kohanemisprogrammi puhul on arvestatud, et ajutise kaitse saajate viibimine on ajutise
iseloomuga ning kaitse saajate arv on korraga suurem ja seetõttu on programm piiratud esmast
keeleoskust võimaldava õppega. Sihtrühmadele kohandatud lähenemine tagab, et
193
kohanemisprogramm vastab nende erinevatele vajadustele ja toetab tulemuslikult nende
kohanemist vastuvõtvas ühiskonnas.
Lõigetega 4 ja 5 reguleeritakse juhtumeid, mil välismaalast ei suunata kohanemisprogrammi
eesti keele õppesse või mil tema osalemine keeleõppes ei ole vajalik.
Lõike 4 kohaselt ei pea kohanemisprogrammi keeleõppes osalema välismaalane, kes omandab
Eestis eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust. Selline isik arendab oma keeleoskust
loomuliku õppeprotsessi kaudu ja eraldi keeleõppe pakkumine kohanemisprogrammi raames ei
ole põhjendatud.
Lõike 5 kohaselt puudub õigus osaleda samal tasemel kohanemisprogrammi keeleõppes
välismaalasel, kes on juba läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud kohustusliku
taseme keeleõppe viimase viie aasta jooksul. Eesmärk on optimeerida kohanemisprogrammi
ressursside kasutust ja vältida olukorda, kus keeleõppe läbivad korduvalt isikud, kes on juba
saanud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud keeleõppe. Kui näiteks isik on läbinud
tasuta keeleõppe Töötukassa kaudu, siis muudatuse kohaselt ei oleks isikul õigust osaleda
keelekursusel uuesti programmi „Settle in Estonia“ raames. See säte tagab, et keeleõppe
ressursid on suunatud neile, kes neid kõige rohkem vajavad. Eesmärk on vältida dubleerimist
ning tagada avalike vahendite sihipärane ja tulemuslik kasutamine. Selle põhimõtte
rakendamine eeldab, et keeleõppe läbimist ja tasemete omandamist kajastavad andmed on
kättesaadavad ning nende põhjal on võimalik teha kontrollitavaid otsuseid. Seetõttu on oluline,
et erinevate riiklike andmekogude (Eesti Hariduse Infosüsteem, Töötukassa jt), mis käsitlevad
uussisserändajate keeleõpet, ja portaali „Settle in Estonia“ vahel toimib turvaline
andmevahetus. Nimetatud lähenemine toetab ka avaliku halduse põhimõtet „Edasta andmed
ühe korra“, vähendades uussisserändajate halduskoormust ja lihtsustades nende kohanemist
Eestis. Inimesel ei ole vaja esitada juba mõnes teises süsteemis olemasolevat infot, suurendades
kasutajakogemuse usaldusväärsust ja tõhusust. Nimetatud sätted loovad selge ja läbipaistva
aluse keeleõppest vabastamiseks või varasema keeleõppe arvestamiseks, toetades
kohanemisprogrammi ressursside optimeeritud kasutamist ja sihtrühma vajadustele vastavat
teenuse pakkumist.
§ 100. Kohanemisprogrammi läbimine
Lõikega 1 sätestatakse, et töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel sama
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalasel on kohustus läbida kohanemisprogrammi
käesoleva seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri, st kultuuriministri määrusega
kehtestatud ulatuses ja korras. Seega on kõikidel määratletud sihtrühma kuuluvatel inimestel
Eestis kohustuslik läbida kohanemisprogramm, kuhu nad on suunatud. Alla 18-aastased
inimesed ei kuulu kohanemisprogrammi sihtrühma. Neid ei suunata kohanemisprogrammi ega
võimaldata neile programmis osalemist, kuna alaealiste kohanemis- ja lõimumisvajadusi juba
toetatakse muude haridus- ja tugiteenuste kaudu. Vanaduspensioniealistel inimestel ei ole
kohustust kohanemisprogrammis osaleda, kuid neil on võimalus osaleda selles vabatahtlikult
enda määratud mahus. Selline lähenemine arvestab inimeste vanusest ja elukorraldusest
tulenevaid erivajadusi ning tagab proportsionaalse ja mõistliku kohustuste jaotuse. Säte
võimaldab suunata kohanemisprogrammi jõupingutused peamiselt töövõimeliste isikute
lõimimisse, kellelt oodatakse aktiivset panust Eesti ühiskonda ja tööturule.
Lisaks on oluline, et määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), määruse 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) ja direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) alusel tuleb
taotlejat asjakohasel viisil kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt teavitada tema õigustest ja
kohustustest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest õigel ajal ja keeles, millest taotleja aru
194
saab. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt võib
liikmesriik materiaalseid vastuvõtutingimusi vähendada või tühistada, kui see on põhjendatud
ja proportsionaalne, muu hulgas juhul, kui välismaalane ei osale kohustuslikes
integratsioonimeetmetes, mida liikmesriik pakub või hõlbustab, välja arvatud asjaolude korral,
mis jäävad taotleja kontrolli alt välja.
Lõikega 2 sätestatakse, et kohanemisprogrammi korraldaja arvestab kohanemisprogrammi
suunatud välismaalase terviseseisundit ja loob võimalused kohanemisprogrammis osalemiseks
nendele välismaalastele, kelle terviseseisund ei võimalda läbida kõiki kohanemisprogrammi
tegevusi täies mahus. Näiteks välismaalasele, kelle liikumine on terviseseisundi tõttu takistatud,
tuleks leida võimalus osaleda kohanemisprogrammis kaugteel. Arvestades, et regulatsioon
kohustab välismaalast osalema kohanemisprogrammis ulatuses ja viisil, mis on tema
terviseseisundi tõttu võimalik, saab välismaalase kohanemisprogrammis osalemise kohustusest
ka vabastada, kui see on terviseseisundi tõttu põhjendatud.
§ 101. Kohanemisprogrammi kulude hüvitamine
Arvestades, et avalik-õiguslik kohustus peab olema seadusega kehtestatud, sätestatakse lõike 1
punktidega 1 ja 2 alused, mille kohaselt võib Eestis elavalt ajutise või rahvusvahelise kaitse
saajalt nõuda tagasi keeleõppe osutamiseks tehtud kulutused. Tagasinõudmise õigus tekib juhul,
kui inimene ei täida keeleõppega seotud tulemuseesmärke ettenähtud aja jooksul. See tähendab,
et juhul, kui ajutise kaitse saaja ei saavuta vähemalt A1-taset ajutise kaitse kohaldamise
kehtivusaja jooksul, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul ajutise kaitse saamisest arvates ning
rahvusvahelise kaitse saaja ei saavuta vähemalt B1-taset viie aasta jooksul rahvusvahelise kaitse
saamisest arvates.
Ajutise kaitse saaja puhul on oluline siduda tähtaeg nii elamisloa kehtivusaja kui ka ajutise
kaitse tegeliku kestusega, sest ajutise kaitse tähtaeg sõltub Euroopa Liidu Nõukogu otsustest.
Selleks seatakse ülempiir – kolm aastat –, mis tagab võrreldavuse varasema regulatsiooniga ja
väldib olukorda, kus keeleõppe kohustus muutub määramatuks. Nii tagatakse, et ajutise kaitse
saajad saavutavad vähemalt esmase suhtluskeeleoskuse (A1) mõistliku aja jooksul.
Rahvusvahelise kaitse saaja puhul on elamisloa kehtivusaeg selgelt sätestatud – kuni viis aastat
(§ 38). Seetõttu seotakse B1-taseme saavutamise kohustus viie aasta möödumisel elamisloa
kehtivusajaga. See lahendus tagab õigusliku selguse, väldib ebaproportsionaalseid kohustusi
ning seob keeleoskuse kontrolli reaalse haldustoiminguga (elamisloa kehtivusaja lõppemine).
Sätte eesmärk on tagada keeleõppe tulemuslikkus ja motiveerida isikuid aktiivselt keeleõppes
osalema. Samuti aitab see tagada riigi rahaliste vahendite tulemusliku kasutamise, vältides
olukordi, kus keeleõppesse tehtud investeering ei too kaasa oodatud lõimumistulemusi. Ühe
välismaalase keeleõppekulude täpset suurust ei ole võimalik õigusaktiga kindlaks määrata, see
kujuneb riigihanke käigus. Küll aga on norm piisavalt täpne (temale keeleõppe osutamiseks
kulunud summad), et arvestamise aluseks saavad olla vaid konkreetsele välismaalasele
keeleõppe osutamiseks tehtud kulutused.
Tagasinõudmise regulatsioon kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ehk
kultuuriministri määrusega. Vastav volitusnorm on sätestatud eelnõu § 96 lõikes 3.
Lõikega 2 sätestatakse, et keeleõppekulusid tagasi maksma kohustatud välismaalasele
väljastatakse õppekulude teatis, mida käsitatakse täitedokumendina. Tegemist on haldusaktiga
analoogselt näiteks KodS §-s 83 sätestatud keeleõppekulude hüvitamise teatisega või PPVS
§-s 691 kadeti koolituskulude hüvitamise teatisega.
195
§ 102. Kohanemisprogrammi korraldamise andmete töötlemine
Paragrahviga 102 sätestatakse, et kohanemisprogrammi korraldamise andmeid töödeldakse
välismaalaste seaduse alusel asutatud kohanemisprogrammi andmekogus.
Kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmeid rahvusvahelise kaitse taotlejate
ja saajate kohta töödeldakse rahvusvahelise kaitse andmise registris.
8. peatükk „RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE REGISTER“
§ 103. Rahvusvahelise kaitse andmise registri eesmärk
Paragrahviga 103 ei looda uut andmekogu, vaid korrastatakse ja täiendatakse olemasoleva
andmekogu RAKS regulatsiooni tulenevalt Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktidest. Eelkõige lähtutakse muudatustest, mis on sätestatud määrusega (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) ja määrusega (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta). Lähtuvalt
PS-ist ja isikuandmete kaitse üldmäärusest tehakse eelnõus vajalikud muudatused, et RAKS-i
andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks seaduslikkuse põhimõttele. Praegu on töödeldavad
isikuandmed sätestatud RAKS-i põhimääruses, edaspidi VRKS-is. Seega sätestatakse registri
eesmärk praegu kehtival kujul. Registri eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek
rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava
kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende ja nende perekonnaliikmete esitatud taotluste
andmete töötlemise kaudu.
§ 104. Registri andmed ja nende töötlemine
Lõikega 1 kehtestatakse registri eesmärgist lähtudes registris töödeldavate andmete loetelu.
Järgnevad andmete kategooriad sätestatakse registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktis, muus EL-i õigusaktis, välislepingus, seaduses ja
määruses sätestatud ülesande täitmiseks. Selleks töödeldakse RAKS-is nende välismaalaste
isikuandmeid, kelle suhtes viiakse läbi EL ühtses rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikus ja
VRKS-is sätestatud menetlusi või toiminguid.105
RAKS-i kantakse rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotleja, sealhulgas perekonna
taasühinemise raames kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotleja, määruse 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) alusel üleantava ja solidaarsusmehhanismi raames vastu võetava
välismaalase, määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) alusel vastu võetava
välismaalase ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2021/55/EÜ (ajutise kaitse kohta)
kohaldamisalasse kuuluvate välismaalaste isikuandmed ning muud allpool loetletud
andmekategooriatesse kuuluvad andmed.
Seega sätestataks eelnõuga järgnev RAKS-is töödeldav andmekoosseis, mida on võrreldes
kehtiva regulatsiooniga täiendatud ja ajakohastatud. Täpsem töödeldavate andmete koosseis
sätestatakse RAKS-i põhimääruses.
1) Isikuandmed
üldandmed:
o ees- ja perekonnanimi;
o sünniaeg ja Eesti isikukood, kui see on olemas;
105 Ajutine kaitse, rahvusvaheline kaitse, VRKS-i alusel antud elamisluba ja selle pikendamine või kehtetuks
tunnistamine, välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmine, nendes menetlustes antud haldusakti ja
sooritatud toimingu ning taustakontrolli, kinnipidamise ja kohanemisprogrammiga seotud toimingu andmed.
196
o sugu;
o kodakondsus;
o kontaktandmed: aadress Eestis, välisriigis ja päritoluriigis, e-posti aadress,
telefoninumber ja sotsiaalmeediakontod;
isanimi;
pseudonüümid ja eelmised nimed;
eelmised kodakondsused;
sünnikoht;
rahvus;
keeleoskus;
usuline kuuluvus;
välismaalase esindaja üldandmed.
Rahvusvahelise kaitse taotleja üldandmed ja muud isikuandmed on vajalikud isiku
tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning rahvusvahelise kaitse vajaduse
hindamiseks. Nagu eespool kirjeldatud, on selleks vajalike andmete vajadus sätestatud EL ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikus. Näiteks on määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punktide 5 ja 6 alusel ilmne, et rahvusvahelise kaitse vajaduse
hindamiseks on kohustuslik töödelda taotleja rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete ja
teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise andmeid ning eelmiste ja praeguse kodakondsuse
andmeid või andmeid kodakondsuse puudumise kohta ning kõiki muid andmeid, mis võivad
viidata asjaolule, et taotleja elu ja vabadus võib olla ohus. Näiteks sama määruse artikliga 4 on
sätestatud, et rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle
kättesaadavad andmed, seal hulgas vähemalt taotleja väited ning kõik taotleja käsutuses olevad
dokumendid, mis võivad põhjendada taotleja rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused,
taotleja vanust, taotleja tausta, sealhulgas asjaomaste pereliikmete ja muude sugulaste tausta,
taotleja identiteeti, taotleja kodakondsust ja kodakondsusi, taotleja riiki või riike ja varasemaid
elukohti või kodakondsuseid, taotleja varasemaid rahvusvahelise kaitse taotlusi, taotlejaga
seotud ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise menetluse tulemusi
määruse (EL) 2024/1350 alusel, taotleja reisiteekonda ja taotleja reisidokumendid. PPA hindab
rahvusvahelise kaitse taotluse asjakohaseid andmeid kooskõlas määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikliga 34.
Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eripäraks on muuhulgas järgmised asjaolud:
taotleja andmete kontrollimiseks ei saa pöörduda taotleja koduriigi poole, peamiseks tõendiks
on taotleja ütlused, puudub ammendav loetelu rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmiseks
vajalikest andmetest ning menetlev asutus peab vastu võtma ja arvestama kõikide otseste ja
kaudsete andmete ja tõenditega, mida taotleja esitab ja mis võivad olla puutumuses taotleja elu
ja vabaduse kaitsmisega. Nimetatud andmete alusel antakse hinnang taotleja ütluste
usutavusele, juba aset leidnud sündmustele ning selle põhjal tehakse
prognoosotsusprognoosostsus tõenäosuse alusel, kas inimest võib tagasi kodumaale pöördudes
ohustada tagakiusamine või muu tõsine oht. Seetõttu on muuhulgas vajalikud ka andmed
taotleja kasutusel olevate pseudonüümide ja eelmiste nimede ning eelmiste kodakondsuste
kohta. Nende andmete alusel on taotlejal võimalik põhjendada varasemaid taotlusi, tõendada
ühiskondlikku või poliitilist tegevust või tema vastu suunatud väärkohtlemist. Näiteks juhul kui
taotleja on varjunime all avaldanud valitsuspartei suhtes kriitilise arvamuse või on kunstniku
nime kasutades loonud ühiskondlikus ruumis eksponeeritava kriitilise teose, mille tõttu on
inimesele omistatud teatav poliitiline meelsus või sotisaalsesse gruppi kuulumine, ning ta on
seetõttu sattunud tagakiusamise ohvriks, siis on vajalik mainitud tagakiusamise hindamiseks
teada ka selle inimese teisi nimesid. Samuti selgitavad andmed pseudonüümide ja eelmiste
197
nimede ning kodakonduste kohta koosmõjus teiste andmetega taotleja elukäiku ja kultuurilist
tausta, mis on oluline faktor taotleja ütluste usutavuse ja kaitsevajaduse hindamisel.
2) Isikut tõendava dokumendi andmed Hõlmatud on andmed välismaalase isikut tõendava dokumendi kohta, sealhulgas väljaandja
(riik ja asutus), liik, number, väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev.
3) Biomeetrilised andmed
Hõlmatud on foto või näokujutis, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis ning erandjuhtudel DNA-
ekspertiisi tulemus.
Biomeetrilised andmed on määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punktis s
määratletud andmed, määruse (EL) 2019/817 (koostalitusvõime kohta) artikli 4 punktis 11
määratletud biomeetrilised andmed ja määruse (EL) 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta)
artikli 2 punktides q, r ja s sätestatud andmed. Need on sõrmejälgede andmed ja näokujutise
andmed. Sõrmejälgede andmed on andmed kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise
ja pööramise teel saadud (patentsed) sõrmejälgede kohta või latentsed sõrmejäljed. Näokujutise
andmed on digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saab kasutada
automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.
Foto ja allkirjanäidis kantakse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele. DNA-andmete
hõivamine on viimane abinõu ja neid RAKS-i ei kanta, küll aga kantakse RAKS-i DNA-
ekspertiisi tulemus.
4) Perekonnaseis ja eluloolised andmed
perekonnaseis;
hariduse ja õppimise andmed;
töötamise ja ettevõtluse andmed;
organisatsiooni kuulumise andmed;
kriminaalkorras karistamise andmed;
ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses
teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise
andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses
teenimise ja töötamise andmed;
kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed,
terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,
tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo
või sõjakuriteo toimepanemise andmed;
muud eluloolised andmed, mida taotleja esitab.
Eluloolisi andmeid küsitakse selleks, et hinnata rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjendatust ja
elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumise aluste olemasolu. Elulooliste andmete
töötlemine on vajalik, et PPA saaks elamisloa või selle pikendamise taotluse menetlemisel
arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning teha õige ja kaalutlusvigadeta otsuse.
Eluloolisi andmeid ei ole võimalik lõpliku täpsusega sätestada, taotleja võib oma taotluse
põhistamisel pidada oluliseks ka selliseid eluloolisi andmeid, mida ei ole RAKS-i
andmekoosseisuna võimalik ette näha. Näiteks võivad taotlejad esitada olulisi eluloolisi
andmeid oma poliitiliste vaadete väljakujunemise kohta, mis võimaldavad PPA-l hinnata
taotleja ütluste usutavust ja poliitiliste vaadete olemasolu ja püsivust.
5) Menetluses otsuse tegemise aluseks olevad ja otsuse andmed
198
andmed välismaalase päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis
viibimise kohta;
andmed rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas varasemate või muude kaitsetaotluste
kohta;
andmed rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuse kohta, sealhulgas isikliku vestluse
protokoll, stenogramm ja helisalvestis;
elamisloa taotlemise põhjus ning välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed
teises riigis;
muu välismaalasega või tema taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab
oluliseks esitada;
menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.
Nimetatud on põhilised andmed, mille alusel tehakse otsus rahvusvahelise kaitse taotluse
menetluses, ajutise kaitse menetluses ja teisele EL-i riigile üleandmise menetluses.
Välismaalane esitab kõik olemasolevad andmed, eelkõige põhjendused, selle kohta, miks ta
taotleb Eesti riigilt kaitset ja miks ei ole tema jaoks turvaline pöörduda tagasi kodumaale või
turvalisse kolmandasse riiki. Sellega seonduvalt peab PPA esmalt hindama, kas Eesti on
välismaalase esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutav riik. Kui Eesti
on vastutav, siis tuleb hinnata, kas taotlus tuleb sisuliselt läbi vaadata või läbi vaatamata jätta
(mittelubatavad taotlused). Kui taotlus on lubatav, siis alustatakse sisulist taotluse läbivaatamist
ning hinnatakse taotluse põhjendatust taotleja esitatud selgituste ja PPA kogutud andmete
põhjal. Täiendavalt töödeldakse RAKS-is ka menetlustoimingute andmeid. Näiteks kutse
vestlusele vormistatakse elektrooniliselt RAKS-i kaudu. Samuti väljastatakse RAKS-i kaudu
rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus ning seal töödeldakse ka menetluses tehtud otsuse ja
selle vaidlustamise andmeid.
6) Perekonnaliikmete andmed
välismaalase Eestis elavate perekonnaliikmete, muude sugulaste ja tuttavate
üldandmed, sünnikoht ja perekonnaseisuandmed, seos välismaalasega ning legaalse
sissetuleku andmed, kui välismaalane on taotlenud luba tema juures menetluse ajal
elada;
välismaalase teises EL-i liikmesriigis elavate perekonnaliikmete üldandmed, sünnikoht
ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega.
Perekonnaliikmete andmed on vajalikud selleks, et tagada perekonna ühtsus ja kaitsta laste
õigusi, st eelkõige korraldada perekonna taasühinemise menetlust. Samuti on PPA-l kohustus
võimalikult vara alustada saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist, et laps saaks kasvada
oma perekonnas. Perekonnaliikme legaalse sissetuleku andmed on vajalikud, et PPA saaks
hinnata, kas perekonnaliikmel on taotleja ülalpidamiseks Eestis või teises liikmesriigis elades
piisav sissetulek või mitte.
7) Tervise andmed
välismaalase tervise andmed;
välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed.
Eespool on kirjeldatud pädevate asutuste kohustust hinnata välismaalase menetlusliku
eritagatise vajadust, et inimene saaks tulemuslikult menetluses osaleda, ning kohustust hinnata
vastuvõtu erivajadust ja tagada taotlejale tema erivajadust arvestav tugi. Näiteks võib rase naine
vajada rahvusvahelise kaitse vajaduse menetluse käigus toimuva põhjaliku vestluse käigus
rohkem pause ja liikumispuudega inimene võib vajada lisaabi majutuskeskuses enda
199
teenindamiseks. Samuti võib inimese terviseseisund, näiteks stressijärgse trauma sündroom või
tuberkuloos, tingida olukorra, kus menetlustoimingud tuleb ajutiselt peatada ning neid saab
jätkata alles siis, kui inimese terviseseisund on paranenud. Tulenevalt rahvusvahelise kaitse
menetluse spetsiifikast on tegemist välismaalastega, kes on olnud sunnitud põgenema
kodumaalt ning on üle elanud traumeerivaid olukordi ja keda on väärkoheldud. Seetõttu on
vajadus korraldada ka kohtuarstlikke ekspertiise, et tuvastada väärkohtlemise asjaolusid või
hinnata lapse vanust. Selleks tuleb töödelda välismaalase terviseseisundi andmeid ning sellest
tulenevalt pakkuda talle vajalikku tuge. Samuti on terviseseisundi andmete töötlemine vajalik
juhul, kui välismaalasest lähtub oht rahva tervisele.
8) Majutamise, liikumisvabaduse piiramise, kinnipidamise alternatiivi, kinnipidamise ja
sissetuleku andmed
andmed välismaalase majutamise kohta;
andmed välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku kohta;
andmed liikumisvabaduse piiramise ja kinnipidamise alternatiivi kohaldamise ning selle
vaidlustamise kohta;
välismaalase kinnipidamisega seotud andmed, sealhulgas kinnipidamise koht, õiguslik
ja faktiline alus, aeg, kinnipidamiseks loa andnud kohtu nimetus ja kohtulahendi
kuupäev ning andmed kinnipidamise vaidlustamise kohta.
VRKS-i kohaselt on võimalik välismaalase suhtes rakendada liikumisvabaduse piiramist ja
kinnipidamise alternatiive ning viimase abinõuna ka kinnipidamist. Seetõttu tuleb RAKS-is
nende toimingute ja otsustega seotud andmeid töödelda. Samuti on tulemusliku rahvusvahelise
kaitse ja vastutava liikmesriigi määramise menetluse läbiviimiseks vajalik, et RAKS-is on
andmed välismaalase majutamise kohta. Andmed välismaalase ülalpidamise või legaalse
sissetuleku kohta on ühelt poolt olulised majutamisel, taotleja võib elada väljaspool riigi
määratud majutuskohta, kui tal on endal piisavalt vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise
tagamiseks. Teisalt on legaalse sissetuleku andmed olulised välismaalasele
vastuvõtutingimustega seotud abi või teenuste pakkumise ulatuse otsustamisel. Samuti, kui
selgub, et välismaalasel oli piisavalt vahendeid ajal, mil talle osutati vastuvõtutingimustega
seotud abi või teenuseid, on välismaalane kohustatud riigi tehtud kulutused hüvitama.
9) Taustakontrolli andmed RAKS-is töödeldakse määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artiklites 12 ja 14–18
nimetatud andmeid taustakontrolli läbiviimise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise kohta.
Esialgse tervisekontrolli ja haavatavuse andmed;
isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise andmed:
o isikut tõendava dokumendi andmed;
o välismaalase esitatud või temalt saadud andmed;
o biomeetrilised andmed (näokujutis ja sõrmejäljed);
julgeolekukontrolli andmed:
o isiku ja tema valduses oleva vallasasja läbivaatamise andmed;
o asjakohastes Eesti, EL-i ja INTERPOL-i andmekogudes tehtud päringud ja
päringutabamused;
taustakontrolli kokkuvõte:
o nimi, sünniaeg ja -koht ning sugu;
o info isiku kodakondsuste või kodakondsuse puudumise kohta, riikide kohta, kus
ta enne saabumist elas, ja keelte kohta, mida ta räägib;
o taustakontrolli tegemise põhjus;
200
o teave esialgse tervisekontrolli kohta, sealhulgas juhul, kui iga üksiku kolmanda
riigi kodaniku üldist olukorda puudutavate asjaolude tõttu ei olnud täiendav
tervisekontroll vajalik;
o asjakohane teave esialgse haavatavuse kontrolli kohta, eelkõige tuvastatud
haavatavuse või vastuvõtu või menetlusega seotud erivajaduste kohta;
o teave selle kohta, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik on avaldanud soovi
rahvusvahelise kaitse saamiseks;
o asjaomase kolmanda riigi kodaniku esitatud teave selle kohta, kas tema
pereliikmed asuvad mõne liikmesriigi territooriumil;
o teave selle kohta, kas julgeolekukontrollis tehtud päring andis tulemuseks
päringutabamuse;
o teave selle kohta, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik on täitnud kohustuse
teha koostööd;
andmete olemasolul töödeldakse RAKS-is täiendavalt järgimisi taustakontrolli
kokkuvõtte andmeid:
o ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjus;
o teave isiku reisiteekonna kohta, sealhulgas lähtekoht, eelmised elukohad, läbitud
kolmandad riigid ja kolmandad riigid, kus võib olla rahvusvahelist kaitset
taotletud või saadud, ning kavandatud sihtkoht liidus;
o kolmanda riigi kodanikuga kaasas olevad reisi- või isikut tõendavad
dokumendid;
o märkused ja muu asjakohane teave, sealhulgas seonduv teave inimeste
ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse kahtluse korral.
Taustakontrolli läbiviimiseks vajalik infotehnoloogiline lahendus kehtestatakse RAKS-i ning
Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu (edaspidi ILLEGAAL)
alamsüsteemina. Taustakontrolli läbiviimise eesmärgil töödeldakse neid andmeid RAKS-i ja
ILLEGAAL-i andmetest tehnoloogiliselt eraldi. Arvestada tuleb vaid seda, et ka Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide rakendamisel tuleb kohaldada andmete ühekordse
kogumise põhimõtet. See tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotleja taustakontrolli andmeid
kasutatakse rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel ning välismaalaselt ei koguta uuesti
RAKS-i kandmiseks neid andmeid, mille RAKS saab loodavast alamsüsteemist.
10) Eurodac-süsteemi andmed
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1
ja artiklis 25 nimetatud isikuandmed ning teave, mis võimaldab isiku andmete võrdlemist ja
isiku tuvastamist. RAKS-is töödeldakse järgmisi rahvusvahelise kaitse taotlejate, välispiiri
ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud või liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate
välismaalaste, vastuvõtmismenetluse läbiviimiseks registreeritud ja riikliku
ümberasustamiskava kohaselt vastu võetud välismaalaste, otsingu- ja päästeoperatsiooni järel
maabunud välismaalaste ning ajutise kaitse saajate andmeid ning nende võrdlemise andmeid.
o biomeetrilised andmed (näokujutis ja sõrmejäljed);
o perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja
varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;
o kodakondsus või kodakondsused;
o sünniaeg;
o sünnikoht;
o päritoluliikmesriik, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise koht ja kuupäev, sealhulgas
kuupäev, mille sisestas taotleja üle andnud liikmesriik;
201
o sugu;
o olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number, välja andnud riigi
kolmetäheline kood ja dokumendi kehtivusaeg;
o olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia koos
märkega selle autentsuse kohta või kui see ei ole kättesaadav, siis selle kolmanda riigi
kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist hõlbustava muu dokumendi skaneeritud
värvikoopia koos märkega selle autentsuse kohta;
o viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;
o biomeetriliste andmete võtmise kuupäev;
o andmete Eurodac-süsteemi edastamise kuupäev;
o operaatori kasutajatunnus.
Kohaldatavuse ja andmete olemasolu korral töödeldakse ka järgmisi Eurodac-süsteemi
andmeid:
o vastutav liikmesriik;
o ümberpaigutamise sihtliikmesriik;
o õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;
o üleandmise korral isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise kuupäev;
o väljasaatmise või territooriumilt lahkumise kuupäev;
o ümberpaigutamise korral õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;
o asjaolu, et taotlejale väljastati viisa, viisa väljastanud või seda pikendanud liikmesriik
või liikmesriik, kelle nimel viisa väljastati, ja viisataotluse number;
o asjaolu, et isik võib kujutada endast ohtu sisejulgeolekule pärast määruses (EL)
2024/1356 (taustakontrolli kohta) osutatud julgeolekukontrolli või määruse (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 16 lõike 4 või määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 9 lõike 5 kohast uurimist, kui esineb mõni järgmistest
asjaoludest:
o isik on relvastatud;
o asjaomane isik on vägivaldne;
o isik on seotud mõne direktiivis (EL) 2017/541 osutatud kuriteoga;
o isik on seotud mõne raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2
osutatud kuriteoga;
o asjaolu, et rahvusvahelise kaitse andmisest on keeldutud, kui taotlejal puudub õigus
liikmesriiki jääda vastavalt määrusele (EL) 2024/1348 (menetluse kohta);
o asjaolu, et pärast piirimenetluses taotluse läbi vaatamist määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) kohaselt on otsus, millega keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest
vastuvõetamatuse, põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu, või otsus,
millega taotlus loetakse kaudselt või otseselt tagasivõetuks, muutunud lõplikuks;
o asjaolu, et on antud toetust vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks.
11) Kohanemisprogrammi andmed
kohanemisprogrammi suunamise ja seal osalemise andmed:
o kohanemisprogrammi suunamise aeg;
o uuesti kohanemisprogrammi suunamise aeg;
o kohanemisprogrammis osalemise sooviavalduse registreerimise aeg;
o kohanemisprogrammis mitteosalemise sooviavalduse registreerimise aeg;
o kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse andmed;
o kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise ja mitteosalemise
ning nende läbimise andmed ning nendes osalemise ja nende läbimise aeg.
202
Lõikega 2 sätestatakse, et RAKS-i kantud isiku üldandmeid ja biomeetrilisi andmeid võib
töödelda isiku tuvastamiseks ning isikusamasuse kontrollimiseks. ITDS §-s 155 on sätestatud
ABIS-e andmete töötlemise põhimõtted. Sealhulgas on nähtud ette, mis on isiku tuvastamine ja
isikusamasuse kontrollimine ning mis tüüpi päringuid saab nendeks ABIS-esse teha. Samuti on
nimetatud, millistel juhtudel võib ABIS-e andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse
kontrollimiseks töödelda.
Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide ja VRKS-i alusel kogutud
biomeetrilisi andmeid hoitakse ABIS-es. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse
kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi RAKS-i. Isiku tuvastamise ja
isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate
andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle
isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid, mis asuvad
RAKS-is. Ilma nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole
andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust
kontrollida.
Lõikega 3 sätestatakse, et RAKS-i vastutav töötleja on PPA.
§ 105. Registri põhimäärus
Lõikega 1 antakse volitusnorm Siseministeeriumile registri põhimääruse kehtestamiseks.
Lõikega 2 reguleeritakse, et RAKS-i pidamise kord sätestatakse RAKS-i põhimääruses.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab olema andmekogu põhimääruse volitusnormis
loetletud, mida võib selles reguleerida, näiteks andmeandjaid, andmevahetust teiste andme-
kogudega ning juurdepääsu andmekogu andmetele ja nende väljastamise korda. Volitusnormist
peaks nähtuma, mida lubatakse põhimääruse tasandil reguleerida, ja muu peaks olema seaduse
tasandil. Käesoleva lõike kohaselt kehtestatakse RAKS-i põhimääruses:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
Lõikega 3 sätestatakse, et RAKS-i andmeid võib säilitada kõige kauem 50 aastat ja täpsemad
tähtajad andmete säilitamiseks kehtestatakse RAKS-i põhimääruses. Eespool on selgitatud, et
teatud andmekategooriaid ei või säilitada kauem kui kümme aastat arvates lõpliku otsuse
tegemisest ja need andmekategooriad määratakse RAKS-i põhimääruses.
Lõikega 4 sätestatakse, et isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil
töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse RAKS-ist viivitamata pärast võrdlusuuringu
tegemist. VRKS-i alusel isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel tehakse päring
andmekogusse ABIS biomeetriliste andmete saamiseks läbi RAKS-i. Kui võrdlusuuring on
tehtud, siis need andmed kustutatakse ning neid ei säilitata paralleelselt andmekogus ABIS ja
RAKS-is.
203
Lõikega 5 säilitatakse kehtivas VRKS-is kehtestatud säte, mille kohaselt on RAKS-i kantud
andmetel õiguslik tähendus. AvTS § 436 lõike 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus
seadusega. Õiguslikku tähendust ei anta kõikidele andmekategooriatele, vaid nendele, mille
saab aluseks võtta Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse olemasolu ning
Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta. Näiteks võib rahvusvahelise
kaitse taotlejale teenuste osutamisel võtta aluseks RAKS-i kantud andmed rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamise kohta ehk RAKS-i kantud välismaalasel on rahvusvahelise kaitse
taotleja saatus, kui ta on selle staatusega RAKS-i kantud. Näiteks kui RAKS-i on kantud, et
välismaalase vanuse hindamise tulemusel on ta alaealine ja ilma saatjata, siis saab selle alusel
määrata talle esindaja ning eestkostja.
9. peatükk „RIIKLIK JÄRELEVALVE“
§ 106. Riiklik järelevalve
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA-l ja KAPO-l on õigus kontrollida, kas rahvusvahelise kaitse
taotleja, pagulane, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja perekonnaliige viibib, elab ja
töötab Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning täidab käesolevas seaduses
sätestatud kohustusi ja tingimusi.
Lõike 2 kohaselt teostab KAPO käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku
järelevalvet rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja
ja perekonnaliikme Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle julgeolekuasutuste
seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
§ 107. Riikliku järelevalve erimeetmed
Paragrahviga 107 täpsustatakse, milliseid KorS-i sätestatud riikliku järelevalve meetmeid PPA
ja KAPO saavad riikliku järelevalve teostamisel kohaldada.
Lõikes 1 ei ole tehtud olulisi muudatusi selles, milliseid KorS-is sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid on praegu lubatud kohaldada võrreldes kehtiva seadusega. Küll aga on täiendatud
riikliku järelevalve ulatust taustakontrolli menetlusega. Taustakontroll ei ole rahvusvahelise
kaitse menetluse osa, vaid piirikontrolli toimingute kogum, mida tehakse enne rahvusvahelise
kaitse sooviavalduse registreerimist. Juhul, kui taustakontrolli ajal esitab välismaalane
rahvusvahelise kaitse sooviavalduse, siis tuleb välismaalast ka taustakontrolli ajal käsitleda
taotlejana olenemata asjaolust, et tema sooviavaldus ei ole veel registreeritud ja menetlust ei
ole veel alustatud. Määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) põhjenduspunkti 23
kohaselt on taustakontroll osa Euroopa integreeritud piirihaldusest. Taustakontroll tuleb teha
isikutele, kes ei vasta pärast välispiiril piirikontrolli tegemist riiki sisenemise tingimustele või
isikutele, kes sisenesid riiki ebaseaduslikult ning viibivad Eestis ja kelle osas ei ole piirikontrolli
ega taustakontrolli tehtud. Seetõttu tuleks taustakontrolli tegemiseks õigusselguse eesmärgil
eriseaduses ette näha, et taustakontrolli korral rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes võib
kohaldada ka neid KorS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, mis on lubatud
piirikontrollis (RiPS § 114 lõige 1). Võrreldes kavandatud regulatsiooni VSS-is sätestatuga on
sõnastuslikud erisused riikliku järelevalve tegemise aluses, kuivõrd VSS-i kohaldamisalasse
kuuluva välismaalase taustakontrolli tegemise eesmärk on tema väljasõidukohustuse
väljaselgitamine ja ettevalmistamine. VRKS-i kavandatud erimeetmete kataloog on kooskõlas
VSS-is sätestatuga. Ka rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele ja taustakontrolli
tegemisele kohaldatakse sama VSS-is sätestatud korda. Seega kehtestatakse rahvusvahelise
kaitse taotleja taustakontrolli tegemiseks, kinnipidamise korraldamiseks või hilisema Eestis
viibimise ja töötamise kontrollimiseks selline riikliku järelevalve erimeetmete loetelu, mis
204
katab nii RIPS-is kui ka VSS-is sätestatud meetmeid. Nimetatud meetmed on küsitlemine ja
dokumentide nõudmine (KorS § 30), kutse ja sundtoomine (KorS § 31), isikusamasuse
tuvastamine (KorS § 32), isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega (KorS § 33),
viibimiskeeld (KorS § 44), sõiduki peatamine (KorS § 45), isiku kinnipidamine (KorS § 46),
turvakontroll (KorS § 47), isiku läbivaatus (KorS § 48), vallasasja läbivaatus (KorS § 49),
valdusesse sisenemine (KorS § 50), valduse läbivaatus (KorS § 51), vallasasja hoiulevõtmine
(KorS § 52) ja hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine (KorS § 53).
Loetletud erimeetmeid ei kohaldata rahvusvahelise kaitse menetluses, üleandmise menetluses,
ümberpaigutamise menetluses, ümberasustamise menetluses ega kaitse äravõtmise menetluses.
Loetletud erimeetmed on kohaldatavad rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes taustakontrolli
tegemiseks, kinnipidamise korraldamiseks ning välismaalaste Eestis viibimise ja töötamise
õiguspärasuse kontrollimiseks. Ka eespool loetletud erimeetmete kohaldamisel tuleb eelkõige
arvestada EL-i ühises rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikus sätestatut. Täiendavalt on
määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 13 lõikega 3 sätestatud, et
biomeetriliste andmete andmise kohustuse täitmise tagamiseks võetavad haldusmeetmed
sätestatakse riigisiseses õiguses. Need meetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad ning võivad hõlmata võimalust kasutada viimase abinõuna sunnivahendeid.
Põhjenduspunktis 52 on selgitatud, et kui õiguses on sätestatud haldusmeetmed, mis näevad
ette võimaluse võtta biomeetrilisi andmeid viimase abinõuna sunnivahendeid kasutades, peavad
need meetmed olema täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga. Ainult igakülgselt põhjendatud
juhtudel ja viimase abinõuna, kui muud võimalused on ammendatud, võib kasutada
proportsionaalset sundi tagamaks, et kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud,
keda peetakse haavatavateks isikuteks, ja alaealised täidavad biomeetriliste andmete andmise
kohustust.
Lõigetega 2–4 säilitatakse kehtiv riiklikku järelevalvet puudutav regulatsioon. Seega
säilitatakse lõigetega 2 ja 4 õigusselguse eesmärkidel sätted, mille kohaselt võib
Kaitsepolitseiamet riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses
isikuandmete töötlemise kohta sätestatut ning vahetut sundi KorS-i alusel ja korras. Lõikega 3
täpsustatakse KorS §-des 45, 50 ja 51 sätestatud meetmete kasutamist. Nimelt sätestatakse, et
valdusesse sisenemist ja valduse läbivaatamist võib kohaldada ainult juhul, kui on põhjendatud,
st objektiivsel teabel põhinev kahtlus, et välismaalase eeldatavat ebaseaduslikku Eestis
viibimist või töötamist ei ole võimalik muul moel tõkestada, ning kõik muud meetmed on
ammendunud.
10. peatükk „RAKENDUSSÄTTED“
Eelnõu § 108 kohaselt vaadatakse enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud taotlused ja
avaldused läbi taotluse või avalduse esitamise ajal kehtinud alustel, tingimustel ja korras.
Direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) ülevõtmise tähtajaks on 12. juuni 2026. aasta, mis
on ka EL määruste kohaldamise algusajaks. Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
artikli 84 kohaselt on vastutava liikmesriigi menetluse ülemineku kuupäevaks 01. juuli 2026,
mis tähendab, et enne seda kuupäeva registreeritud taotluste suhtes kohaldatakse kehtiva õiguse
norme vastutava liikmesriigi määramise osas ja vastuvõtureegleid kohaldatakse alates 12. juuni
registreeritud taotluste osas. EL õigusaktides ei ole normide rakendamisele tagasiulatuvat jõudu
sätestatud.
Eelnõu § 109 luuakse rakendussäte, mille kohaselt suunab kuni kohanemisprogrammi
andmekogu kasutuselevõtmiseni rahvusvahelise kaitse saajad kohanemisprogrammi PPA.
Seega säilitatakse praegu kehtiv suunamise tööjaotus ja tehniline lahendus kuni
205
kohanemisprogrammi andmekogu kasutusele võtmiseni, mille järgselt on programmi suunajaks
Kultuuriministeerium.
Eelnõu § 110 punktid 1–3 ning § 121 punktid 3, 4, 6 ja 7, millega ajakohastatakse ELKS-i ja
VMS-i norme kohanemisprogrammi osas, jõustuvad 12.06.2026. Eelnõu § 121 punkt 8, millega
kavandatakse kohanemisprogrammi andmekogu asutamine, jõustub 31.10.2029 aastal.
Nimetatud muudatuste rakendamiseks on vaja muuta tööprotsesse ja teha infotehnoloogilisi
arendusi. Sealhulgas on vaja arendada RAKS andmekogu ning elamislubade ja töölubade
registrit, et luua kohanemisprogrammi alase andmevahetuse võimekus. Seetõttu on vajalik
tagada piisav ettevalmistus- ja üleminekuaeg. PPA ja KUM-i hinnangul on piisavaks ajaks kolm
aastat. Kohanemisprogrammi andmekogu loomiseks vajalikud kulud kaetakse reformi
rakendamiseks eraldatud erimeetme AMIF toetusest. RAKS andmekogu arendamisega seotud
kulud kaetakse AMIF vahenditest.
§ 110. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 110 punktiga 1 muudetakse ELKS § 491, milles on sätestatud Euroopa Liidu
kodaniku ja tema perekonnaliikme suunamine kohanemisprogrammis osalemisse.
ELKS § 491 lõikega 1 sätestatakse, et Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme – kes
on ELKS-i alusel omandanud või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on
pikendatud – suunab kohanemisprogrammi PPA. Sisulist muutust võrreldes praeguse
olukorraga ei toimu kuni 31.10.2029. a, mille järgselt suunab nimetatud isiku
kohanemisprogrammis osalema Kultuuriministeerium (eelnõu § 110 punktis 2 toodud
muudatus). Sätte eesmärk on luua õiguslik alus KUM-ile ja selle rakendusasutusele nii
suunamise kui ka teavitamise kohta. Sarnaselt VRKS-is kavandatud muudatustega tagab see
muudatus kooskõla tegeliku rollijaotusega ning vähendab dubleerimist eri asutuste vahel.
Kohanemisprogramm kuulub KUM-i vastutusalasse. Õigeaegne ja kasutajasõbralik suunamine
ja teavitamine toetab uussisserändajate osalusaktiivsust ning soodustab programmis osalemist.
Selline korraldus suurendab koolitusrühmade täituvust, parandab eelarveliste vahendite
kasutamise tõhusust ning toetab uussisserändajate rahulolu ja sujuvat kohanemist.
ELKS § 491 lõikega 2 nähakse KUM-ile ette õigus teavitada isikut kohanemisprogrammis
osalemisest. Praegu selline teavitamine puudub, kuid on vajalik, et isik saaks õigeaegselt
kohanemisprogrammis osalemise registreerida. Lõikega 3 nähakse ette, et valdkonna eest
vastutav minister kehtestab määrusega kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis
osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra Euroopa Liidu kodanikule ja
tema perekonnaliikmele, kes on omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või
kelle elamisõigust on pikendatud. ELKS § 491 lõikega 4 sätestatakse, et kohanemisprogrammi
suunamise ja selles osalemise andmeid töödeldakse VMS-is sätestatud alusel asutatud
elamislubade ja töölubade registris (alates 1. jaanuarist 2028 muutub andmekogu nimi
elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks). Kohanemisprogrammi korraldamise andmeid
töödeldakse VMS-i alusel asutatud kohanemisprogrammi andmekogus. ELKS § 491 lõikega 5
nähakse ette, et riik korraldab kohanemisprogrammi erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste
Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste
elluviimiseks ja keeleõppe toetamiseks loodud sihtasutuste kaudu, mille asutajaõigusi teostab
Kultuuriministeerium, ning lõikega 6 reguleeritakse järelevalvega seonduvat. Eeltoodud
muudatuste tulemusena ühtlustuvad kohanemisprogrammi korraldamist puudutavad
regulatsioonid eri seadustes (VRKS, VMS ja ELKS) ning tagatud on õigusselgus, muu hulgas
selles, et halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad ka käesolevas seaduses
sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.
206
§ 111. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu § 111 punkti 1 kohaselt muudetakse HKMS § 126 lõiget 3, milles on sätestatud
rahvusvahelise kaitse asjade eelisjärjekorras läbivaatamise kohustus. Edaspidi ei piisa
rahvusvahelise kaitse asjade eelisjärjekorras läbivaatamisest. Määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 69 kohaselt on Eesti kohustatud sätestama kohtumenetluse kestusele
mõistliku tähtaja. Edaspidi tuleks kaebuse läbivaatamisel lähtuda VRKS-is sätestatud tähtajast,
milleks on kuni kuus kuud arvates kaebuse esitamise päevast halduskohtule.
Piirimenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb lähtuda sellest, et
Eestile on määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 52 lõike 2 kohaselt pandud
kohustus teha lõplik otsus (halduskohtu otsus) 12 nädala jooksul alates taotluse
registreerimisest. Eelnõu kohaselt pannakse PPA-le kohustus teha piirimenetluses
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsus 15 päeva jooksul ning kaebuse esitamise tähtaeg
keelduva otsuse kohta on viis päeva. Seega jääb halduskohtule kaebuse läbivaatamiseks
arvestuslikult kaks kuud. Kui PPA langetab otsuse taotluse suhtes kiiremini, jääb halduskohtule
kaebuse läbivaatamiseks kauem aega.
Eelnõu § 111 punkti 2 kohaselt täiendatakse HKMS §-ga 249 kehtestatud esialgse õiguskaitse
regulatsiooni. Sätestatakse, et esialgse õiguskaitse taotlemisel ja lahendamisel osas, mis
puudutab välismaalase õigust riigis viibida, kohaldatakse VRKS-is ja VSS-is Eestis viibimise
kohta sätestatut. Muudatuse eesmärk on rakendada Euroopa rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusakte tulemuslikult ja ühetaoliselt. Eestis viibimise õiguse taotlemisele ja andmisele
kehtestatakse VRKS-is ja VSS-is eriregulatsioon. Läbiv põhimõte on, et juhul kui välismaalasel
ei ole tema kaebuse läbivaatamise ajal vahetult seadusest tulenevat õigust Eestis viibida, taotleb
ta seda koos esitatud kaebusega. Kui kohus viibimisõiguse annab, kehtib see kuni välismaalase
kaebuse kohta halduskohtu otsuse ehk rahvusvahelise kaitse asjas lõpliku otsuse tegemiseni.
§ 112. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 112 tehakse tehnilised muudatused pagulase reisidokumendi väljaandmise
regulatsioonis, mis on kehtestatud ITDS §-s 31. Lõiked 2 ja 3 sätestatakse muudetud sõnastuses
järgmiselt: „Pagulase reisidokument antakse Eestis pagulasstaatust omavale välismaalasele.
Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse kaitsele, kui seadus
või välisleping ei sätesta teisiti.“
ITDS §-st 31 jäetakse välja praegused lõiked 3 ja 4. Praegu kehtiva lõike 3 kohaselt peab
pagulase reisidokument vastama ÜRO pagulasseisundi konventsiooni nõuetele, arvestades
tänapäevaste reisidokumentide käideldavuse ja turvalisuse nõuetega. Kuna ÜRO
pagulasseisundi konventsioon võeti vastu 1951. aastal, siis on tegemist aegunud nõuetega isegi
juhul, kui arvestatakse tänapäevaste reisidokumentide nõuetega. Euroopa Liidus kasutatakse
reisidokumentidena biomeetrilisi passe, millele on kehtestatud ühtsed nõuded määrusega
444/2009/EL liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja
biomeetria standardite kohta. Praeguse lõike 4 kohaselt antakse pagulase reisidokument
välismaalasele, kellel on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 38 lõikes 1
nimetatud elamisluba. Viidatud praegu kehtiv VRKS-i redaktsioon tunnistatakse kehtetuks ja
elamisloa andmise alus on edaspidi otsekohaldatav EL-i määrus. Uus elamisloa andmise alus
on määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikkel 24. Sellegipoolest ei ole vajalik
lõiget 4 säilitada ja uue viitega täiendada, sest pagulasstaatusega inimesele antakse elamisloa
kaart ja pagulase reisidokument samaaegselt. Kõikidel pagulasstaatusega välismaalastel on
elamisluba. Seega on praegused sõnastused vananenud ning need jäetakse ITDS § 31 lõigetest
3 ja 4 välja.
207
§ 113. Kohtute seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 113 tehakse tehnilised muudatused KS § 452 lõikes 1. Säte reguleerib maakohtu ja
ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras. Arvestades käesoleva eelnõuga tehtud muudatusi, tuleb
ajakohastada viiteid VSS-ile ja VRKS-ile.
§ 114. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu § 114 punktiga 1 koondatakse EL-i infosüsteemide andmete töötlemise regulatsioon
ühte paragrahvi.
KrMS 33. ja 34. peatükis on sätestatud menetleja õigus teha päringuid riiki sisenemise ja riigist
lahkumise süsteemi (edaspidi EES) ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (edaspidi
ETIAS), et ennetada, avastada või uurida terroriakti või rasket kuritegu. Päringuid tehakse
kooskõlas nimetatud infosüsteeme reguleerivate määrustega 2017/2226/EL ja 2018/1240/EL.
Menetleja on PPVS-is määratud asutus, kellele on antud pädevus infosüsteemidesse päringuid
teha.
Viidatud määruste kohaselt on terroriakt liikmesriigi õiguse rikkumine, mis vastab ühele
direktiivis (EL) 2017/541106 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, ning raske
kuritegu on õigusrikkumine, mis vastab ühele raamotsuse 2002/584/JSK107 artikli 2 lõikes 2
osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, kui selle eest karistatakse liikmesriigi
õiguses vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus
on vähemalt kolm aastat.
Seetõttu on seadusandja lubanud nende infosüsteemide andmete töötlemist üksnes KrMS § 4896
lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul. Loetelust on jäetud välja KrMS § 4896
lõike 1 punkt 22, sest piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamise ning nendega kauplemise
eest ei näe karistusseadustik ette vähemalt kolme aasta pikkust vabadusekaotust.
Määrusega 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) on antud liikmesriikide
õiguskaitseasutustele täiendav võimalus kasutada terroriaktide või muude raskete kuritegude
ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ka Eurodac-süsteemi andmeid.
Täiendavalt tuleb õigusselguse eesmärgil sätestada seaduse tasandil menetleja õigus teha
päringuid EL-i ühtsesse viisainfosüsteemi VIS. VIS on nendest infosüsteemidest kõige vanem
ning seadusandja ei ole seni otsustanud, millistel õiguskaitseasutustel ja millistel juhtudel on
õigus teha VIS-i päringuid. Arvestades, et ühiskonna ootus isikuandmete kaitse valdkonna
täpsemale reguleerimisele on ajas kasvanud, tuleks ka VIS-i tehtavate õiguskaitseasutuste
päringute lubatavus reguleerida samamoodi teiste EL-i infosüsteemidega. Otsus
2008/633/JSK108 sätestab õiguskaitseasutustele VIS-ile juurdepääsuks samad alused, nagu need
106 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta,
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. – ELT
L 88, 31.3.2017, lk 6–21. 107 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise
üleandmiskorra kohta. – ELT L 190, 18.7.2002, lk 1–20. 108 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja
Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja
uurimise eesmärkidel. – ELT L 218, 13.8.2008, lk 129–136.
208
on EES-i, ETIAS-e ja Eurodac-süsteemil. Seega on mõistlik koondada asjakohane regulatsioon
ühte paragrahvi.
Eelnõu § 114 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks seadustiku 34. peatükk, mis reguleerib
ETIAS-esse tehtava päringu lubatavust. See regulatsioon koondatakse seadustiku 33. peatükki.
§ 115. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Eelnõu § 115 punktidega 1 ja 2 tehakse PPVS §-des 762 ja 765 muudatused, mille kohaselt
tuleks VLA-d käsitleda määruste 2017/2226/EL ja 2018/1240/EL tähenduses
immigratsiooniasutusena ning viisasid väljastava asutusena.
Määrused 2017/2226/EL ja 2018/1240/EL lubavad immigratsiooniasutusena käsitleda asutust,
mis kontrollib liikmesriigi territooriumil, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal
viibimise tingimused on täidetud, või analüüsib tingimusi ja teeb otsuseid seoses kolmandate
riikide kodanike elamisega liikmesriikide territooriumil.
Määrus 2017/2226/EL lubab viisasid väljastava asutusena käsitleda asutust, mis vastutab
viisataotluste läbivaatamise ning seonduvate otsuste vastuvõtmise eest või viisade kehtetuks
tunnistamise, tühistamise või pikendamise kohta tehtavate otsuste vastuvõtmise eest. Määrus
(EL) 810/2009109 lubab otsuste tegemisse kaasata teisi asutusi.
Täiendused on seotud käesoleva eelnõu §-ga 120, millega antakse julgeolekuasutustele
sõnaselge pädevus anda elamisloa menetluses hinnanguid välismaalase kujutatavast ohust riigi
julgeolekule. Määruste 2017/2226/EL ja 2018/1240/EL tähenduses käsitatakse KAPO-t
riigisisese õiguse alusel antud pädevuste piires immigratsiooniasutuse ja viisasid väljastava
asutusena. Täiendustega antakse ka VLA-le sõnaselge pädevus kontrollida ja anda hinnanguid
selle kohta, kas välismaalane kujutab ohtu riigi julgeolekule. Lisaks on kavandatud VMS § 101
lõike 3 punkti 2 alusel antud siseministri määruses nimetada VLA viisa andmise
kooskõlastamiseks pädeva asutusena.
Eelnõu § 115 punktiga 3 täiendatakse PPVS-i 27. ja 28 peatükiga.
Määrus 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) kohustab liikmesriike määrama riikliku
juurdepääsupunkti, kontrolliasutuse ning õiguskaitseasutused, kes võivad teha Eurodac-
süsteemi päringuid.
Päringuid on lubatud teha järgmiselt: õiguskaitseasutus teeb taotluse kontrolliasutusele, kes
hindab, kas määruses 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) sätestatud tingimused on
täidetud. Pärast kõikide juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimist edastab kontrolliasutus
andmete võrdlemise päringu, jättes märkimata taotluse esitamise põhjused, riikliku
juurdepääsupunkti kaudu Eurodac-süsteemile.
Kuigi mõisted on sarnased, on oluline eristada, et EL-i seadusandja on omistanud Eurodac-
süsteemi riiklikule juurdepääsupunktile ning EES-i, ETIAS-i ja VIS-i kesksele
juurdepääsupunktile täiesti erinevad ülesanded. EES-i, ETIAS-i ja VIS-i keskse
juurdepääsupunkti ülesanded on samasugused nagu Eurodac-süsteemi kontrolliasutusel ning
Eurodac-süsteemi riiklik juurdepääsupunkt on määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi
kohta) tähenduses riiklik süsteem, mis peab sidet Eurodac-süsteemiga.
109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58.
209
Paragrahvi 769 lõikega 1 määratakse PPA pädevaks asutuseks, kes täidab määruses
2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) sätestatud kontrolliasutuse ülesandeid.
Kontrolliasutus peab tagama, et taotluse esitamise tingimused biomeetriliste või tähtnumbriliste
andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega on täidetud.
PPA-le määratakse kaks rolli: ta täidab kontrolliasutuse ülesandeid ning on õiguskaitseasutus.
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 6 lõike 1 kohaselt on oluline tagada
rollide sõltumatus, kui PPA täidab kontrolliasutuse ülesandeid ja tegutseb õiguskaitseasutusena.
Sisult on kontrolliasutuse ülesanded samad nagu teiste asjaomaste EL-i infosüsteemide kesksel
juurdepääsupunktil. Ka Eurodaci kontrolliasutuse ülesannete täitmisel tegutseb PPA üksus
sõltumatult PPA teistest ülesannetest. Kontrolliasutuse ülesandeid täitvad ametnikud asuvad
eraldi struktuuriüksuses ning sama juhtimise all ei ole uurimisfunktsiooni täitvaid menetlejaid.
Ülesannete täitmise õiguspärasust kontrollitakse sisekontrolliliste meetmetega ning kõik
tegevused ja päringud, mille kontrolliasutus riikliku juurdepääsupunkti kaudu teeb, on
logitavad.
Paragrahvi 769 lõikega 2 kitsendatakse töötlemise ulatust kuritegude nimekirjaga. Eurodac-
süsteemi andmeid on lubatud töödelda üksnes KrMS § 12619 lõikes 2 loetletud kuritegude
puhul, mille eest on võimalik määrata karistusena vangistus maksimumkestusega kolm aastat
või enam.
Paragrahvi 769 lõikega 3 määratakse pädevad õiguskaitseasutused. Määruse 2024/1358/EL
(Eurodac-süsteemi kohta) artikli 5 lõike 1 kohaselt määrab liikmesriik asutused, kellel on õigus
teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks päringuid
Eurodac-süsteemi andmetes. Seetõttu sätestatakse eelnõuga, et PPA, KAPO, Välisluureamet
(edaspidi VLA), Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ning Keskkonnaamet (edaspidi KeA)
võivad terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks taotleda ja
saada EES-i keskselt juurdepääsupunktilt EES-i andmeid.
Eelnõuga määratud asutustest on uurimisasutused oma pädevuse piires PPA, KAPO, MTA ja
KeA. KAPO ja VLA on julgeolekuasutused. Mõlema julgeolekuasutuse teabe kogumise ja
töötlemise ülesanded ja tegevussuunad kannavad muu hulgas terrorismi (terroriaktide)
ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning neil peaks olema õigus taotleda juurdepääsu Eurodac-
süsteemi andmetele nii terroriaktide kui ka muude raskete kuritegude ärahoidmise eesmärgil.
Muud rasked kuriteod hõlmavad ka riigivastaseid süütegusid, need on kaetud raamotsuse
2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kategoorias „sabotaaž“.
Paragrahvi 770 lõikega 1 sätestatakse EES-i ja ETIAS-e eeskujul PPA ülesanne täita VIS-i
keskse juurdepääsupunkti ülesandeid. PPA on seda rolli seni täitnud, kuid seda ei ole talle
seadusega pandud. Eesti viisapoliitika Schengeni hindamistel on soovitatud Eestil see valdkond
reguleerida. Kohustus määrata keskne juurdepääsupunkt on sätestatud otsuse 2008/633/JSK
artiklis 3.
Paragrahvi 770 lõikega 2 sätestatakse teiste EL-i infosüsteemide järgi nende kuritegude loetelu,
mille ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks võib teha VIS-i päringuid. Ka otsuse
2008/633/JSK kohaselt tuleb VIS-i päringu tegemisel juhinduda raamotsuse
2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 loetletust kuritegudest ning terroriaktide puhul direktiivis (EL)
2017/541110 osutatust. Nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK loetletud õigusrikkumised on Eesti
110 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta,
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. – ELT
L 88, 31.3.2017, lk 6–21.
210
riigisisesesse õigusesse ülevõetud KrMS § 4896 lõikes 1 ja seal toodud teod on kriminaliseeritud
ka Eesti õiguskorras. KrMS § 4896 lõikes 1 toodud loetelu hõlmab ka terrorismi.
Paragrahvi 770 lõikega 3 määratakse pädevad õiguskaitseasutused (PPA, KAPO, MTA, KeA,
VLA). KrMS § 4896 lõikes 1 loetletud kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine on
eespool nimetatud asutuste ülesanne ja seetõttu on eelnõuga antud neile õigus teha päringuid
VIS-i andmetes. Seejuures kannavad KAPO ja VLA teabe kogumise ja töötlemise ülesanded ja
tegevussuunad terrorismi ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning neil peaks olema õigus
taotleda juurdepääsu VIS-i andmetele nii terroriaktide kui ka muude raskete kuritegude
ärahoidmise eesmärgil.
Erinevalt Eurodac-süsteemist, kuid analoogselt EES-i ja ETIAS-e süsteemidega antakse õigus
VIS-i päringute tegemiseks ka Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB). RAB-i roll seisneb
vastavate kuritegude avastamisel ja ennetamisel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 järgi on RAB-i üks ülesandeid rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine,
registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Lisaks on RAB-i ülesanne teha
koostööd kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamisel. RAB on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise
ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks
edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed,
prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule. Arvestades Eurodac-süsteemi subjekte, puudus
RAB-il enda hinnangul vajadus oma ülesannete täitmiseks Eurodac-süsteemi päringuid teha.
§ 116. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
PISTS § 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kuna rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse
saanud isikud saavad elamisloa ning elamisloa alusel Eestis elavad inimesed on
sotsiaalkindlustushüvitiste subjektid, siis puudub vajadus erisätete järele eriseadustes. Eestis ei
ole kunagi õigust sotsiaalkindlustusele eristatud elamisloa saamise aluste järgi. Arvestades, et
need sätted on seadustes tingimuste osas ka mõnevõrra erineva sõnastusega ja sisalduvad ainult
osas eriseadustes, siis tehakse ettepanek tunnistada need kehtetuks. Muudatus on tehtud SOM-
i ettepanekul.
§ 117. Riigipiiri seaduse muutmine
Eelnõu § 117 punktiga 1 parandatakse RiPS § 910 lõikes 6 sätestatud viidet VRKS-ile.
Eelnõu § 117 punktiga 2 tehakse vajalik muudatus RiPS § 111 lõikes 31. Kehtiv säte lubab
seadusliku sisenemise aluseta ja reisidokumendita rahvusvahelist kaitset või ajutise kaitse
alusel elamisluba taotleda soovival välismaalasel Eestisse siseneda juhul, kui ei esine VRKS-is
sätestatud aluseid taotluse läbivaatamata jätmiseks või selgelt põhjendamatuks pidamiseks.
Viited VRKS-ile tuleb ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja osas kaotada, sest need ei ole
asjakohased. Rahvusvahelise kaitse taotlejat ei lubata riiki, kui tema taotlus vaadatakse läbi
piirimenetluses.
Eelnõu § 117 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 112 lõige 3, mis seab erisuse
dokumendikohustusest alaealisele rahvusvahelise kaitse taotlejale või ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlejale. Nende isikute puhul ei ole dokumendikohustuse erisus määrav. Sõltumata
sellest, kas kaitset taotlev isik on alaealine või täisealine, otsustatakse riiki sisenemine sõltuvalt
sellest, kas taotlus vaadatakse läbi piirimenetluses või mitte.
211
§ 118. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Eelnõu § 118 punktiga 1 tehakse tehnilised muudatused nendes SHS-i sätetes, kus on viidatud
VRKS § 73 lõike 5 punktidele 1 ja 3. Muudetakse üürilepingu sõlmimisega seotud kulude ning
tõlketeenuse kulude viite asukohta.
Eelnõu § 118 punktiga 2 tehakse tehnilised muudatused nendes SHS-i sätetes, kus on viidatud
VRKS § 73 lõikele 31, mis võimaldab SKA-l sõlmida KOV-i üksusega või eraõigusliku
juriidilise isikuga halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle käesoleva VRKS § 78
lõikes 4 loetletud teenuste osutamiseks.
§ 119. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 119 asendatakse TTKS § 52 lõikes 33 viide VRKS-i volitusnormile, mille alusel
on kehtestatud rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontroll ning talle osutatavate vajalike
tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord.
TTKS § 52 lõikes 33 asendatakse tekstiosa „§ 11 lõike 8“ tekstiosaga „§ 83 punkti 13“.
§ 120. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
TVTS § 2 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise
kaitse saaja või“.
MKM-i ettepanekul tehtud muudatusega jäetakse TVTS § 2 lõike 1 punktist 3 välja viide
rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saajale. Kõnealune säte kehtestab isikute ringi,
kellel on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. TVTS § 2 lõike 1 punkt 3 sätestab,
et töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus Eestis viibival rahvusvahelise kaitse,
sealhulgas ajutise kaitse saajal või rahvusvahelise kaitse taotlejal, kellel on õigus Eestis töötada
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel. Sama lõike
punkt 2 sätestab, et töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus tähtajalise elamisloa
või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Kuna ka rahvusvahelise kaitse,
sealhulgas ajutise kaitse saamisega kaasneb elamisluba, on see sihtrühm juba TVTS § 2 lõike 1
punktiga 3 kaetud ning tuleb seetõttu sama lõike punktist 3 välja jätta. Viide rahvusvahelise
kaitse taotlejale jääb sättesse alles.
§ 121. Välismaalaste seaduse muutmine
Eelnõu § 121 punktidega 2, 6 ja 12 tehakse täiendused, mis ei ole Euroopa ühise
rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide rakendamiseks otseselt nõutud, kuid on siiski
reformi rakendamiseks vajalikud, et luua sidusust. Eelnõu § 121 punktiga 1 tehakse tehnilised
muudatused VMS § 82 lõikes 1 ja § 1004 lõikes 4, mis käsitlevad viisa kooskõlastamist. Kehtiva
seaduse kohaselt kooskõlastavad viisa andmist Siseministeeriumi valitsemisala asutused ning
siseminister määrab viisa andmise kooskõlastamiseks pädevate asutuste loetelu. Arvestades, et
pädevate asutuste loetelu on kavas laiendada julgeolekuasutusega, mis ei ole Siseministeeriumi
valitsemisala asutus, jäetakse asjaomastest VMS-i sätetest välja sõnad „Siseministeeriumi
valitsemisala asutus“.
Eelnõu § 121 punktidega 3, 4, 7, 8 ja 9 tehakse VMS-i täiendused seoses
kohanemisprogrammi korraldamisega KUM-i haldusalas. Praegu suunab välismaalase, kellele
on antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud, kohanemisprogrammi Politsei- ja
Piirivalveamet ning teavitamise võimalus puudub. Muudatuste eesmärk on luua õiguslik alus
212
KUM-ile ja selle rakendusasutusele nii suunamise kui ka teavitamise kohta. Sarnaselt VRKS-
is ja ELKS-is kavandatud muudatustega tagab see muudatus kooskõla tegeliku rollijaotusega
ning vähendab dubleerimist eri asutuste vahel. Kohanemisprogramm kuulub KUM-i
vastutusalasse. Õigeaegne ja kasutajasõbralik suunamine ja teavitamine toetab
uussisserändajate osalusaktiivsust ning soodustab programmis osalemist. Selline korraldus
suurendab koolitusrühmade täituvust, parandab eelarveliste vahendite kasutamise tõhusust ning
toetab uussisserändajate rahulolu ja sujuvat kohanemist. Lisaks ühtlustuvad muudatuste
tulemusena kohanemisprogrammi korraldamist puudutavad regulatsioonid eriseadustes
(VRKS, VMS ja ELKS) ning tagatud on õigusselgus muu hulgas selles, et halduslepingu alusel
üleantud ülesannetega kaasnevad ka käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning
vastutus.
Nimetatud eesmärkidel sätestatakse punktiga 4 VMS § 1211 muudatus, mille kohaselt
Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud
elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud. Kuni kohanemisprogrammi andmekogu
kasutuselevõtmiseni suunab nimetatud isiku kohanemisprogrammis osalema PPA. Nimetatud
üleminekuperiood on vajalik selleks et muudatust tehniliselt ette valmistada. Uus andmekogu
on planeeritud kasutusele võtta 2029. aasta lõpus. Seetõttu on esialgu ja ajutiselt vajalik
säilitada praegu rakendatav kord.
Eelnõu punktides 7 ja 8 nimetatud VMS-i § 2231 lõigete 1 ja 2 muudatused ja täiendus lõikega
3, millega sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada
kohanemisprogrammi tingimused ja kord ning järelevalve teostamine. Määrus on kavandatud
jõustuma üldises korras 12.06.2026.
Samuti tehakse täiendused tulenevalt praktikas ilmnenud vajadusest, kus kohanemisvaldkonna
üleandmisel SIM-lt KUM-ile jäi lõplikult korrastamata eeskätt kohanemisprogrammi
korraldamiseks vajalike andmete töötlemine KUM-i haldusalas. Seetõttu kavandatakse eelnõu
§ 121 punktis 9 kohanemisprogrammi andmekogu asutamine. Kohanemisprogrammis
osalevad välismaalased, kelle Eestis viibimise õiguslik alus tuleneb VMS-ist, VRKS-ist või
ELKS-ist. Sellest hoolimata on kohanemisprogrammi andmekogu regulatsioon kavandatud
ainult VMS-i, mitte kolme seadusesse. VRKS ja ELKS viitavad edaspidi, et nende seaduste
alusel Eestis viibivate ja kohanemisprogrammi suunatud välismaalaste andmeid töödeldakse
VMS-i alusel asutatud kohanemisprogrammi andmekogus. Kohanemisprogrammi andmekogu
on planeeritud kasutusele võtta 2029 aastal, mistõttu on punktis 9 nimetatud sätete planeeritud
jõustumise aeg 31.10.2029. Nagu VRKS-is on ka VMS-i ja ELKS-i puhul
kohanemisprogrammi korraldamisega seotud muudatuste rakendamiseks vaja muuta
tööprotsesse ja teha infotehnoloogilisi arendusi. Muuhulgas on vaja arendada elamislubade ja
töölubade registrit, et luua andmevahetuse võimekus. Seetõttu on vajalik tagada piisav
ettevalmistus- ja üleminekuaeg. Kohanemisprogrammi andmekogu loomiseks vajalikud kulud
kaetakse reformi rakendamiseks eraldatud erimeetme AMIF toetusest. Elamislubade ja
töölubade registri arendused viiakse praegu teadaoleva teabe kohaselt ellu PPA
rändemenetlusinfosüsteemi projekti raames. Kuni 2026. aasta lõpuni on PPA
rändemenetlusinfosüsteemi arendustöödeks katteallikad olemas. Edasiste arendustööde
teostamine sõltub Siseministeeriumi rahaliste vahendite ja struktuurivahendite olemasolust.
Siseministeeriumi valitsemisala teenuste osutamine ei ole sellest takistatud.
Uue andmekogu loomisega saavutatakse järgmised eesmärgid:
1. Õiguslik alus. Kohanemisprogrammiga seonduv on reguleeritud kolmes seaduses. VRKS
sätestab kohanemisprogrammi kohustuslikkuse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele
ning ajutise kaitse saajatele. VMS sätestab kohanemisprogrammi pakkumise tavarände alusel
213
saabunud isikutele. ELKS reguleerib kohanemisprogrammi pakkumist Euroopa Liidu
kodanikele ja nende pereliikmetele. Kultuuriministeeriumi hinnangul on vaja luua selge
õiguslik alus kohanemisprogrammi korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalike andmete
töötlemiseks eraldi andmekogus, mis kataks kogu sihtrühma.
2. Selge vastutus ja rollijaotus. Uus andmekogu annab KUM-ile vastutava töötleja rolli ning
võimaldab määrata INSA volitatud töötlejaks, kes haldab igapäevaselt kohanemisprogrammi
administreerimist. See tagab üheselt mõistetava vastutuse ja rollijaotuse.
3. Andmete ühtne koondamine. Praegu on kohanemisprogrammi sihtrühmade andmed
jaotunud ETR-i, RAKS-i ja teiste andmekogude vahel. Eraldi andmekogu loomine võimaldab
vajalikud andmed koondada ühte süsteemi, vähendades killustatust ja tagades andmete
tervikliku halduse.
4. Andmevahetuse raamistik. Uus andmekogu võimaldab korraldada andmevahetust teiste
andmekogudega (näiteks RAKS, elamis-ja töölubade register, rahvastikuregister, Eesti
Hariduse Infosüsteem, TK andmekogud), toetades põhimõtet, et isikult küsitakse andmeid vaid
üks kord ning edasine info liigutamine toimub asutuste vahel automaatselt.
5. Neutraalsus ja kasutatavus. Nimetus „Kohanemisprogrammi andmekogu“ on kooskõlas
VRKS-is, VMS-is ja ELKS-is kasutatava terminoloogiaga, peegeldab tegevust, mitte
sihtrühma, ja väldib võimalikku stigmatiseerimist. Akronüüm KOPA on eesti keeles suupärane,
lühike ja sobib kasutamiseks nii ametlikes dokumentides kui ka sisekommunikatsioonis.
6. Teenuse sihitus ja tulemuslikkus. KOPA tagab, et teenused on suunatud ainult neile, kellel
on kohustus või õigus kohanemisprogrammis osaleda. See väldib ressursside väärkasutust ja
aitab suurendada avaliku teenuse mõju, tagades läbipaistvuse ja tulemuste jälgitavuse.
7. Andmete kvaliteet ja ajakohasus. Otsekohene andmekogu olemasolu võimaldab
vähendada viivitusi ja vigade riski, kuna andmed liiguvad automaatselt ja kontrollitult KOPA
kaudu. See toetab kohanemisprogrammi õigeaegset ja tõrgeteta pakkumist.
8. Rahvusvahelise praktika järgimine. Paljudes EL-i liikmesriikides on loodud sarnased
lahendused uussisserändajate kohanemise ja lõimumise jälgimiseks. KOPA loomine aitab täita
ka rahvusvahelisi aruandluskohustusi ning tagab Eesti süsteemi võrreldavuse teiste
liikmesriikidega.
Eelnõu punktis 9 nimetatud VMS § 2231 lõikega 2 on sätestatud uues andmekogus
töödeldavate andmete järgmine loetelu.
1. Koolituste ja muude kohanemisteenuste andmed
Koolituste ja muude kohanemisteenuste andmed on vältimatult vajalikud, kuna need
moodustavad kohanemisprogrammi tuumikteenuse ning on peamine riigi pakutav meede
uussisserändajate kohanemise toetamiseks. Andmekogu sisaldab teavet nii KUM-i
korraldatavate koolituste kohta kui ka mujal läbitud keeleõppe kohta, mis on vajalik selleks, et
kontrollida seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Süsteemis hoitav koolituste info –
sealhulgas koolitusmooduli liik, toimumisaeg ja -koht, õppekeel, vabad kohad ning
registreerimise staatus – võimaldab suunata uussisserändaja talle sobivatesse
koolitusgruppidesse, avada registreerimise ning tagada teenuse reaalne kättesaadavus. Muudes
asutustes läbitud keeleõppe andmed on vajalikud selleks, et arvestada välismaalase varasemate
õpingutega, vältida dubleerimist ning hinnata, kas isik on täitnud keeleõppealased kohustused,
214
mis võivad olla mõne elamisloa liigi puhul seadusest tulenev nõue. Ilma nende andmeteta ei ole
võimalik kohanemisprogrammi sisuliselt korraldada ega täita suunamise, seire ja
planeerimisega seotud ülesandeid.
2. Teenusepakkujate andmed
Teenusepakkujate andmed on vajalikud seetõttu, et kohanemisprogrammi koolitusi viivad ellu
erinevad koolitusasutused ja nende koolitajad, kellel on KOPA süsteemis piiratud õigused
sisestada ja hallata pakutavate koolituste üksikasju. Süsteem sisaldab teenusepakkuja
põhiteavet (nt asutuse nimi, registrikood ja kontaktandmed) ning koolitajate ja koolitusjuhtide
kontaktandmeid, mis on vajalikud koolituste praktiliseks korraldamiseks ja suhtluseks. Ilma
nende andmeteta ei ole võimalik moodustada koolituskalendrit, seostada koolitusi vastutavate
isikutega ega tagada koolituste sujuvat läbiviimist. Teenusepakkujate andmed on seega
vältimatud kohanemisprogrammi korralduslike ülesannete täitmiseks ja teenuse järjepidevuse
tagamiseks.
3. Andmed kohanemisprogrammi subjekti kohta
Kohanemisprogrammi suunatud välismaalase üldandmed, hariduse andmed, keeleoskus, Eestis
viibimise kategooria andmed, elamisloa või elamisõiguse kehtivusaeg ning osalemist
mõjutavate individuaalsete asjaolude kohta on vältimatult vajalikud andmed, mis puhul on
KOPA-le andmeandjateks RAKS ja ETR, et Kultuuriministeeriumil oleks võimalik osutada
uussisserändajatele kohanemisprogrammi raames pakutavaid teenuseid.
3.1 Üldandmed
Üldandmed on ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja Eesti isikukood, kui see on olemas, sugu,
kodakondsus, kontaktandmed (aadress e-posti aadress, telefoninumber). Üldandmed on
vajalikud uussisserändaja üheseks tuvastamiseks, PPA suunamise sidumiseks KOPA
andmekoguga ning isikuga suhtlemiseks kogu kohanemisprogrammi vältel. Ilma
kontaktandmeteta ei ole võimalik teavitada isikut suunamisest, koolitusvõimalustest ega tagada
programmi jooksul vajalikku infovahetust. Üldandmed on vältimatu eeldus
kohanemisprogrammi korraldamiseks ja osalemise haldamiseks.
3.2. Hariduse andmed
Kohanemisprogrammi koolitused eeldavad teatud õpioskusi ja suutlikkust mõista esitatavat
teavet. Uussisserändajate hulgas, eriti rahvusvahelise kaitse saajate puhul, ei pruugi formaalne
haridus olla enesestmõistetav või see ei vasta Eesti haridussüsteemi tasemetele. Haridustaseme
info on vajalik koolituse tempo, metoodika ja sisu kohandamiseks ning tagamaks, et isik suudab
programmis sisuliselt osaleda. Haridusandmed toetavad ka ressursside planeerimist ja
õppematerjalide sobivuse tagamist.
3.3. Keeleoskus
Kohanemisprogrammi baasmoodul peab olema uussisserändajale arusaadavas keeles. Seetõttu
peab KuM-il olema teave isiku emakeele või muu suhtluskeele kohta. Need andmed
võimaldavad pakkuda keeleliselt arusaadavat teenust, moodustada sobivaid koolitusgruppe
ning planeerida vajalikke ressursse. Kuigi elamislubade ja töölubade registris ei ole emakeele
väli kohustuslik, on see teave kohanemisprogrammi sisulise kvaliteedi ja mõistlikkuse
tagamiseks vältimatult vajalik.
3.4. Elamisloa või elamisõiguse andmed
Elamisloa või elamisõiguse kehtivuse ja kehtivusaja andmed on vajalikud programmis
osalemise õiguse kontrollimiseks ning suunamiste ajastamiseks. Kehtivusaeg määrab, kas ja
215
millal isik peab programmis osalema ning milliseid kohanemisprogrammi mooduleid on
võimalik talle pakkuda. Samuti väldib see olukorda, kus teenuseid pakutakse isikutele, kelle
elamisluba või elamisõigus on kehtetuks tunnistatud või lõppenud. Andmed on olulised ka
planeerimiseks ja aruandluseks. Samuti on kohanemisprogrammi suunamise jaoks oluline aru
saada, kas välismaalane on rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või VMS-i alusel
elamisloa saanud välismaalane, kelle osalemiskohustus, vajadused ja koolituse ajastus on
erinevad. See teave on aluseks õiguspärase suunamise korraldamisele seaduse alusel ning
võimaldab rakendada erinevaid menetlus- ja korralduslikke lahendusi vastavalt isiku
õiguslikule staatusele. Samuti on andmed vajalikud statistika ja mahuprognooside tegemiseks.
3.5. Individuaalsed asjaolud, mis mõjutavad kohanemisprogrammis osalemise ulatust ja
viisi
Osalemist mõjutavad individuaalsed asjaolud võivad olla seotud inimese eriliste vajadustega.
Teave võimalike individuaalsete asjaolude kohta on vajalik selleks, et pakkuda isikule
kohanemisprogrammis osalemiseks sobivat ja kättesaadavat korraldust, näiteks vajadust
ligipääsetava ruumi, viipekeeletõlgi või kohandatud õppematerjalide järele. Tegemist on
minimaalse infoga, mis ei kirjelda terviseandmeid laiemalt, vaid üksnes neid asjaolusid, mis
mõjutavad osalemise praktilist korraldamist. Ilma selle teabeta ei ole võimalik tagada
kohanemisprogrammi tegelikku kättesaadavust kõigile sihtrühma liikmetele.
4. Kohanemisprogrammi suunamise, teenustes osalemise ja tulemuste andmed
Kohanemisprogrammi suunamise, teenustes osalemise ja tulemuste andmed on vajalikud
selleks, et riik saaks hinnata välismaalaste osalemist kohanemisprogrammis ning tagada
seadusest tulenevate kohustuste täitmise. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele on
kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik, mistõttu peavad nii KUM kui ka PPA omama
ülevaadet isikute suunamisest, osalemise ulatusest ja läbimise tulemustest. Seda teavet vajab
PPA selleks, et hinnata välismaalase koostöökohustuse täitmist ja teha edasisi menetlusotsuseid.
Samuti on teatud rändeliikide puhul keeleoskuse taseme saavutamine ja kohanemisprogrammi
läbimine elamisloa andmise või pikendamise eelduseks. Seetõttu on vajalik teada, kas isik on
osalenud keeleõppes ja saavutanud nõutud taseme ja läbinud kohanemisprogrammi. Need
andmed võimaldavad riigil planeerida järeltegevusi, hinnata kohanemismeetmete mõju,
analüüsida teenuse tulemuslikkust ning vajaduse korral suunata isikut täiendavatesse
tegevustesse. Ilma osalemise ja tulemuste andmeteta ei ole võimalik tagada, et
kohanemisprogramm täidab oma eesmärki ega täita riigi kohustust jälgida kohustusliku teenuse
läbimist ning selle mõju. Samuti ei oleks PPA-l võimalik teha oma pädevusse kuuluvaid
otsuseid koostöökohustuse ja elamisloa andmise või pikendamise tingimuste täitmise kohta.
Eelnõu § 121 punktidega 5, 11 ja 13 täiendatakse VMS-i tähtajalise elamisloa andmise ja
pikaajalise elaniku elamisloa andmise regulatsioone vastavalt §-dega 2121 ja 2441 ja 270.
Täienduste kohaselt võib julgeolekuasutus anda tähtajalise või pikaajalise elamisloa, andmisest
keeldumise, taastamise, taastamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise menetluses või
menetluse algatamiseks anda PPA-le hinnangu välismaalase kujutatavast ohust riigi
julgeolekule.
VMS § 13 lõike 1 kohaselt on VMS-i alusel läbiviidavate menetluste eesmärk eelkõige tagada,
et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist
lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku
kaitse vajadusele ning VMS sätestab läbivalt kitsendused välismaalase Eestisse saabumiseks ja
siin viibimiseks juhul, kui see ei ole kooskõlas olulise avaliku huviga (nt riigi julgeoleku kaitse
vajadus).
216
PPA peab elamisloa menetluses järgima uurimispõhimõtet. Vajaduse korral tehakse koostööd
kõigi asjassepuutuvate haldusorganitega, kellel võib olla olulist teavet, ning välistatud ei ole
otsuse tegemisel teise haldusorgani teabele tuginemine111. Kuigi välismaalasest lähtuvat
võimalikku ohtu Eesti riigi julgeolekule tuleb hinnata kõigis VMS‑i alusel toimuvates
haldusmenetlustes, ei kajasta kehtiv õigus julgeolekuasutuste olulist panust kõikides nendes
menetlustes (v.a viisamenetlus).
Arvestades, et nii VMS-i kui ka HMS-i kohaselt võib menetlusse kaasata teist haldusorganit, ei
ole menetluste läbiviimine olnud senini takistatud. Siiski, võttes arvesse, et julgeolekuasutuste
seaduse kohaselt on julgeolekuasutuste ülesanne tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra
püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil, siis on põhjendatud riigi
julgeoleku kaitse seisukohast sätestada sõnaselgelt seadusega julgeolekuasutuste roll
elamisloamenetlustes. Julgeolekuasutused KAPO ja VLA võivad omada elamisloa menetluses
vajalikku teavet ning pädevus selle teabe alusel ohuhinnangu andmiseks tuleb VMS-is ka
sõnaselgelt sätestada.
Seaduses selgelt vastava ülesande sätestamine on vajalik muu hulgas seetõttu, et Schengeni
piirihalduse infosüsteemide (EES ja ETIAS) kasutamiseks ei piisa üksnes haldusorgani
haldusmenetlusse kaasamisest. Neid süsteeme tohib kasutada piirikontrollis,
migratsioonijärelevalves, viisamenetluses ning terrorismi ja muu raske kuritegevuse uurimisel
ning vastav ülesanne peab olema riigisiseses õiguses kehtestatud. Tänapäeval on
julgeolekuasutuste roll nimetatud infosüsteemide ja neid reguleerivate EL-i määruste
tähenduses eeskätt terrorismi ja muu raske kuritegevuse uurimine. Kui VLA kaasamine
välismaalastega seotud menetlustesse on täiesti reguleerimata, siis KAPO-l on kehtivate
eriseaduste kohaselt immigratsiooniasutuse ja viisasid väljastava asutuse pädevus. Samas on
kehtivas õiguses kajastamata ka KAPO roll elamislubade menetluses. Eeltoodust lähtuvalt on
mõistlik VMS-is sätestada mõlemale julgeolekuasutusele sõnaselge õigus anda
elamisloamenetluses ohuhinnang. Kahe julgeolekuasutuse eristamine antud kontekstis ei ole
objektiivselt põhjendatud ega vajalik.
Eelnõu § 121 punktiga 10 täiendatakse VMS §-i§ 232 lõikega 23. Täienduse kohaselt,
olukorras, kus rahvusvahelise kaitse saaja on viibinud teises liikmesriigis ebaseaduslikult, ei
arvestata eelneva Eestis elamise aja hulka seda perioodi, mis eelnes teises liikmesriigis
ebaseaduslikule viibimisele. PPA võib teha erandeid humaansetel põhjustel.
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikliga 40 muudeti direktiivi 2003/109/EÜ
artiklit 4 ning seetõttu tuleb VMS-i muuta.
Direktiiv 2003/109/EÜ käsitleb kolmandate riikide pikaajalistest elanikest kodanike staatust.
Direktiivi artikkel 4 reguleerib elamise kestust ja elamisperioodi arvestamist. Muudatuse
kohaselt täiendatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat lõiku. Uueks sõnastuseks on „Isikute puhul,
kellele on antud rahvusvaheline kaitse, võetakse lõikes 1 osutatud perioodi arvutamisel arvesse
ajavahemikku, mis jääb rahvusvahelise kaitse taotluse (mille alusel anti rahvusvaheline kaitse)
esitamise kuupäeva ja määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklis 24 osutatud
elamisloa andmise kuupäeva vahele. Artiklisse 4 lisatakse järgmine uus lõige: „3a. Kui
rahvusvahelise kaitse saaja tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis
ja tal ei ole seejuures asjakohase riigisisese, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt õigust seal
viibida ega elada, ei võeta lõikes 1 osutatud perioodi arvutamisel arvesse talle rahvusvahelise
kaitse andnud liikmesriigis seadusliku viibimise perioodi, mis sellele olukorrale eelnes.
Erandina esimesest lõigust, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse saaja tõendab, et ta viibis
111 RKHKo, 03.05.2019, 3-18-89, p 14.
217
või elas riigis ebaseaduslikult temast sõltumatutel põhjustel, võivad liikmesriigid kooskõlas
riigisisese õigusega ette näha, et lõikes 1 osutatud perioodi arvutamisel ei võeta katkestust
arvesse.“ Samuti asendatakse direktiivi artikli 26 esimene lõige järgmisega: „Liikmesriigid
jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt
23. jaanuaril 2006. Liikmesriigid jõustavad artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu ja lõike 3a
järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12. juuniks 2026. Liikmesriigid
edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata EK-le.“
Eelnõu § 121 punktidega 2, 6 ja 12 luuakse ühetaoline sidus lähenemine olukorras, kus
rahvusvahelise kaitse taotleja on menetluse ajal, st alates taotluse registreerimisest kuni lõpliku
otsuse langetamiseni rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes esitanud samaaegselt ka elamisloa,
pikaajalise viisa või viibimisaja pikendamise taotluse VMS-i alusel.
Kehtiva VRKS § 251 lõige 5 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ja rahvusvahelise
kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamine ei anna taotlejale õigust taotleda tähtajalist
elamisluba VMS-i alusel. Nimetatud sõnastus ei ole kooskõlas HMS-is sätestatud haldusõiguse
põhimõtetega, mille kohaselt tuleb isikult taotlus vastu võtta ning siis saab otsustada, kas
nimetatud taotlus võetakse menetlusse või esineb alus selle läbi vaatamata jätmiseks. EL-i
rahvusvahelise kaitse õigustikus puudub alus nimetatud keelu kehtestamiseks rahvusvahelise
kaitse taotlejate ja saajate suhtes. Samuti on sätte kohaldamisala põhjendamatult piiratud ainult
olukordadega, kui rahvusvahelise kaitse menetlus on juba PPA-s lõppenud keelduva otsusega
ja taotleja on selle suhtes esitanud kaebuse kohtule. Nimetatud asjaolusid arvestades tuleb
praegu kehtiv VRKS § 251 lõige 5 uues seaduses reguleerimata jätta.
Rahvusvahelise kaitse taotlejatel on õigus riigis viibida kuni lõpliku otsuse tegemiseni, välja
arvatud rahvusvahelise kaitse piirimenetluse ja kiirendatud menetluse korral. Rahvusvahelise
kaitse taotluse saab esitada nii Eesti piiril kui ka siseriigis iga välismaalane, st ka elamisloa ja
viisaga Eestisse saabunud ja siin viibiv inimene. Välismaalane, kelle Eestis viibimise ainsaks
aluseks on rahvusvahelise kaitse taotlemine ja ta on seetõttu riiki lubatud, saaks muul põhjusel
pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitada pärast seda, kui PPA on tema rahvusvahelise
kaitse taotluse suhtes otsuse teinud. Selline korraldus aitab säästlikumalt kasutada PPA
menetlusressurssi ja hoiab ära võimalikke väärkasutusi.
Muudatuste kohaselt ei keelduta taotlust vastu võtmast, kuid PPA võib jätta taotluse läbi
vaatamata. Kuna viidatud sätete eesmärk on eelkõige kuritarvituste vältimine,
menetlusökonoomika ja ressursside kokkuhoid, siis kehtestatakse sätted korrastatud
sõnastustega VMS-is. Seejuures võimaldatakse PPA-l jätta lisaks elamisloa taotlusele läbi
vaatamata ka pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus. Seega täiendatakse VMS §-e
98, 219 ja 247 viisil, et kui VMS-i alusel esitab pikaajalise viisa või viibimisaja pikendamise
taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku elamisloa taotluse selline
välismaalane, kellel on samaaegselt rahvusvahelise kaitse taotleja staatus, siis on PPA-l õigus
jätta VMS-i alusel esitatud pikaajalise viisa, viibimisaja pikendamise ja elamisloa taotlus läbi
vaatamata. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb arvestada välismaalase
olukorda ja temaga seotud asjaolusid kogumis. Taotluse läbi vaatamata jätmise otsus tähendab,
et haldusorgan jätab rahvusvahelise kaitse taotleja elamisloa, pikaajalise viisa või viibimisaja
pikendamise taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle.
§ 122. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Eelnõu § 122 kohaselt täiendatakse VKTS § 6 punkti 4 selliselt, et kutsekvalifikatsiooni
tunnustamise õigus on ka rahvusvahelise kaitse taotlejal, kellel on õigus Eestis töötada.
218
Nimetatud muudatus on vajalik direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 17
ülevõtmiseks, mida on selgitatud ka sama direktiivi põhjenduspunktides 53, 54 ja 56. Sama
direktiivi kohaselt peab taotlejatel olema pärast tööturule juurdepääsu saamist samad õigused,
mis asjaomase liikmesriigi kodanikel ning artikli 17 lõike 8 kohaselt peavad liikmesriigid
võimalikult palju hõlbustama täielikku juurdepääsu välismaal omandatud
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kehtivatele menetlustele taotlejate puhul, kellel ei ole
võimalik esitada oma kutsekvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.
Seetõttu tuleb täiendada VKTS § 6, millega on kehtestatud inimeste kategooriad, kes saavad
taotleda välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Lisandus võimaldab
kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotleda sellel rahvusvahelise kaitse taotleja staatusega
välismaalasel, kellel on õigus töötada.
§ 123. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 123 tehakse muudatused VSS-is. Lähtudes muudatuste eesmärgist ja sisust, on
analüüs jagatud teemade kaupa eraldi punktideks.
1. Taustakontrolli tegemisega seotud muudatused (eelnõu § 123 punktid 1, 2, 8, 10, 16, 27,
35, 42, 46, 49)
Eelnõu § 123 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse VSS-i reguleerimisala. VSS reguleerib
välismaalase väljasõidukohustuse kindlakstegemist ning sätestab välismaalase suhtes
väljasõidukohustuse ning sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra. Kuivõrd
väljasõidukohustuse korraldus hõlmab juba teise liikmesriigi abistamist välismaalase
väljasaatmisel õhuteed pidi vastavalt nõukogu direktiivile 2003/110/EÜ112, jäetakse VSS § 1
lõikest 1 viide Eestist läbisõidu korraldusele välja. Välismaalase taustakontrolli tegemisel ja
piiril toimuva väljasõidukohustuse menetluses tuleb VSS-i norme kohaldada ulatuses, mis ei
ole reguleeritud määrustega 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) ja 2024/1349/EL
(tagasisaatmise piirimenetluse kohta).
Eelnõu § 123 punktiga 16 luuakse VSS-is 11. peatükk „Väljasõidukohustuse
kindlakstegemine, taustakontroll ja sisenemiskeeld“. Muudatus on vajalik, sest määrus
2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) muudab senist väljasõidukohustuse menetluse loogikat.
Edaspidi tuleb teatud menetlustoimingud teha koheselt, kui on välja selgitatud, et välismaalane
on EL-i sisenenud ebaseaduslikult ja tema suhtes pole varem taustakontrolli läbi viidud. Kui
taustakontrolli tulemusel selgub, et välismaalase suhtes ei ole muid menetlusi pooleli (näiteks
ta pole Eestis või muus liikmesriigis rahvusvahelist kaitset taotlenud), võib jätkata
väljasõidukohustuse menetluse läbiviimist ja kohustada välismaalane sisenemiskeelu otsuse või
lahkumisettekirjutusega EL-i ja Schengeni liikmesriikide territooriumilt lahkuma.
VSS 11. peatüki esimeses jaos reguleeritakse väljasõidukohustuse kindlakstegemist. Määrus
2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) ei piira selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis
käsitlevad liikmesriigis ebaseaduslikult viibimises kahtlustatava kolmanda riigi kodaniku
tuvastamist, et teha kindlaks tema liikmesriigis viibimise ebaseaduslikkus või seaduslikkus (vt
määruse 2024/1356/EL põhjenduspunkti 20). Vajaduse korral on liikmesriikidel õigus
riigisisese õiguse alusel selline välismaalane kinni pidada. Kui selline kinnipidamise võimalus
112 Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega
õhuteed pidi. – ELT L 321/26, 06.12.2003, lk 233–238.
219
riigisiseses õiguses puuduks, võiks ebaseaduslikult riigis viibimises kahtlustatav välismaalane
põgeneda enne, kui tema õiguslik seisund on kindlaks tehtud113.
Eeltoodust tulenevalt jäetakse eelnõuga kehtima VSS § 15 regulatsioon, mille kohaselt on PPA-l
ja KAPO-l lubatud välismaalase suhtes kohaldada riikliku järelevalve meetmeid, sh
välismaalast kinni pidada, et teha kindlaks, kas tal on Eestis ja muus liikmesriigis viibimiseks
seaduslik alus. Eelnõus sätestatakse see VSS §-s 613. Välismaalase kinnipidamine tuleb
protokollida ja selles põhjendada meetme vajalikkust, sobivust ning proportsionaalsust. Kui
välismaalase õiguslik seisund on aga juba kindlaks tehtud, tuleb välismaalase kinnipidamisel
järgida asjaomase menetluse nõudeid. Nii võib välismaalast, kellel puudub Eestis viibimiseks
seaduslik alus, kinni pidada üksnes juhul, kui see on vajalik väljasõidukohustuse
ettevalmistamiseks või täitmiseks ja esineb VSS §-s 23 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alus.
Teises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalase kinnipidamine tuleb aga
vormistada VRKS § 65 lõike 2 punkt 7 alusel, kui kinnipidamine on vajalik tema üleandmiseks
vastutavale EL liikmesriigile.
VSS § 19, mis reguleerib kinnipidamise tingimusi väljasõidukohustuse kindlaks tegemisel,
viiakse üle VSS § 614 (vt ka eelnõu § 122 punkt 35). VSS § 614 lõike 1 kohaselt võib
välismaalast kuni 48 tunniks paigutada lähimasse kinnipidamiskohta (nt
kinnipidamiskeskusesse, politsei ametiruumi, arestimajja), tagades, et naissoost ja meessoost
kinnipeetavad oleksid üksteisest eraldatud ning perekonnaliikmed kokku majutatud.
Välismaalaste paigutamisel vanglasse või arestimajja tuleb nad eraldada vanglakaristust või
eelvangistust kandvatest isikutest ning arestialustest. Kuivõrd vangla kinnipidamise režiim on
võrreldes kinnipidamiskeskusega rangem, säilitatakse VSS § 614 lõikes 2 praegu kehtiv erisus,
mille kohaselt vanglasse ei ole lubatud paigutata VSS §-s 67 nimetatud haavatavaid isikuid, s.t
alaealisi, puuetega inimesi, eakaid, rasedaid, alaealiste lastega üksikvanemaid ega piinamise,
vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud
isikuid. Sõltumata kinnipidamise kohast tuleb tagada, et välismaalase põhivajadused (toitlustus,
vältimatu arstiabi, vajaduse korral vajalikud hügieenivahendid ja riided) kinnipidamise ajal on
rahuldatud.
VSS 11. peatüki teine jagu puudutab taustakontrollide läbiviimist ning sisenemiskeelu otsuse
väljastamist ja täitmist.
VSS § 615 kohaselt tuleb PPA-l välismaalase suhtes, kes on välispiiri kaudu sisenenud EL-i
liikmesriigi territooriumile ilma, et ta vastaks määruse (EL) 2016/399114 (edaspidi Schengeni
piirieeskirjad) artiklis 6 sätestatud tingimustele, läbi viia taustakontroll vastavalt määrusele
2024/1356/EL (taustakontrolli kohta). Taustakontrolli ei kohaldata kolmanda riigi kodaniku
suhtes, kes on sisenenud piiripunkti kaudu ega ole esitanud soovi saada Eestis rahvusvahelist
kaitset. Samuti tuleb taustakontroll jätta tegemata juhul, kui ebaseaduslikult riigis viibiva
kolmanda riigi kodaniku suhtes on juba eelnevalt teise liikmesriigi poolt taustakontroll tehtud
või ta peetakse kinni ja antakse teisele riigile kahepoolse tagasivõtulepingu või kokkuleppe
alusel kohe tagasi. Kui ebaseaduslikult välispiiri ületanud kolmanda riigi kodanikku ei õnnestu
siiski 72 tunni jooksul tagasi saata riiki, kust ta Eestisse sisenes, või ta esitab rahvusvahelise
kaitse sooviavalduse, tuleb tema suhtes alustatud toimingud lõpule viia, sealhulgas edastada
välismaalase isikuandmed Eurodac-süsteemi vastavalt määruse 2024/1358/EL (Eurodac-
süsteemi kohta) artiklile 22 või 23. Taustakontroll ei ole seega eraldiseisev menetlus, vaid
eeletapp ebaseaduslikult EL-i välispiiri ületanud välismaalasele väljasõidukohustuse
113 Vt täpsemalt Euroopa Kohtu 6. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-329/11, Alexandre Achughbabian vs.
Préfet du Val-de-Marne, ECLI:EU:C:2011:807, p-d 29 ja 30. 114 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri
liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52.
220
kehtestamiseks või rahvusvahelise kaitse sooviavalduse esitamise korral välismaalase suhtes
rahvusvahelise kaitse menetluse, sealhulgas piiril toimuva rahvusvahelise kaitse ja, kui see on
asjakohane, tagasisaatmismenetluste läbiviimiseks.
Välispiiri ületamiselt kinni peetud välismaalase suhtes tuleb taustakontroll läbi viia seitsme
päeva jooksul alates tema kinnipidamisest. Kui taustakontrollile allutatakse välismaalane, kes
avastati siseriigis, peavad nõutavad toimingud olema lõpule viidud hiljemalt kolme päeva
jooksul. See tähendab, et teatud juhtudel võib olla vajalik välismaalase suhtes kohaldada
kinnipidamist või järelevalvemeetmeid, et välismaalane taustakontrolli tegemise ajal riigist ei
põgeneks. Kooskõlas määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 8 lõikega 7 nähakse
VSS § 615 lõikes 3 ette, et taustakontrollile allutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse
Eestis seadusliku aluseta välismaalase kinnipidamise regulatsiooni, mis on sätestatud VSS
§-s 23. Kui välismaalase kinnipidamine ei ole vajalik või proportsionaalne, tuleb tema suhtes
kohaldada VSS § 10 lõikes 2 nimetatud järelevalvemeedet või -meetmeid. Rahvusvahelise
kaitse sooviavalduse esitanud välismaalase suhtes kohaldatakse taustakontrolli läbiviimisel
VRKS-is taotleja kinnipidamise, järelevalvemeetmete kohaldamise ning
vastuvõtutingimustega seotud abi andmise kohta sätestatut.
Taustakontrolli raames tuleb välismaalase suhtes teha erinevaid menetlustoiminguid: tuvastada
isik või kontrollida tema isikusamasust, teha päringuid andmekogudesse, viia läbi nii
turvakontroll kui ka esialgne haavatavuse hindamine ja tervisekontroll, hõivata ja registreerida
isiku biomeetrilised andmed. Juhul kui ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase suhtes ei
jõuta nõutavaid menetlustoiminguid määruses 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) sätestatud
tähtaegade jooksul läbi viia ja välismaalane pole rahvusvahelist kaitset taotlenud, tuleb
välismaalane suunata sisenemiskeelu otsuse või lahkumisettekirjutuse tegemise ja/või
täitmisele pööramise etappi, kus vajalikke menetlustoimingute tegemist saab jätkata (artikli 18
lõige 1).
Juba praegu on PPA-l ja KAPO-l õigus riikliku järelevalve raames kontrollida välismaalasi, kes
viibivad Eestis seadusliku aluseta või kelle puhul on kahtlust arvata, et nad on Eestisse
sisenenud või viibivad siin ebaseaduslikult. Riikliku järelevalve erimeetmed, mida
rakendatakse KorS-is sätestatud alustel ja korras, on loetletud kehtiva VSS §-s 63. Muude
erimeetmete (nt isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontroll, isiku kinnipidamine,
turvakontroll, isiku ja asjade läbivaatus, asja hoiule võtmine) puhul on VSS-is sätestatud
erinormid ja -kord.
Eelnõu § 123 punktid 8, 10, 35, 46 ja 49 koondatakse VSS-is sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmed 51. peatükki. Kehtiv VSS § 63 regulatsioon viiakse üle VSS § 3317. Arvestades, et
PPA-l on õigus üldkorrakaitseorganina kohaldada kõiki KorS-is sätestatud erimeetmeid,
tunnistatakse kehtiva VSS § 63 lõige 5 kehtetuks.
KorS § 30 kohaselt on politseil õigus isikut küsitleda. See on väga oluline riikliku järelevalve
meede, et teha kindlaks välismaalasega seotud olulised asjaolud, sealhulgas saada teavet
taustakontrolli kokkuvõtte täitmiseks. Selleks et PPA ja KAPO saaksid seda erimeedet kasutada
mitte üksnes KorS-is sätestatud juhtudel, sätestatakse selle meetme rakendamise alus ja kord
VSS §-s 3318. Lisaks nähakse ette, et PPA ja KAPO saavad küsitlemisel kasutada tõlkeabi ning
välismaalase selgitused vajaduse korral tõlkida ka infotehnoloogilise vahendiga. Isiku
tuvastamise või isikusamasuse kontrolliga seotud erimeetmed, mille kohaldamisel on seni
lähtutud VMS-is sätestatud korrast, sõnastatakse nüüdsest VSS §-des 3319–3321 ning jäetakse
VSS § 62 lõikest 1 välja. Riikliku järelevalve peatükki tõstetakse muutmata kujul ümber kehtiv
VSS § 3312 (uus VSS § 3320), mis võimaldab isikult võtta DNA-proovi, kui see on vajalik isiku
põlvnemise kindlakstegemiseks, § 141 (uus VSS § 3322), mis reguleerib välismaalase
221
dokumendi hoiule võtmist ning §-d 191 ja 192 (uus VSS § 3323 ja § 3324), mis reguleerivad
turvakontrolli, asjade ja isiku läbivaatust ning vahetut sundi. Tegemist ei ole sisuliste
muudatustega, vaid VSS-is sätestatud riikliku järelevalve meetmete koondamisega ühtseks
loogiliseks tervikuks, et seeläbi suurendada õigusselgust ja -kindlust. Selleks et leevendada
välismaalase põhiõiguste riivet ning tagada menetlusökonoomia, nähakse VSS §-s 3325 ette, et
eelnevas menetluses tehtud taustakontrolli toiminguid ei pea hilisemas väljasõidukohustuse
menetluse etapis uuesti tegema.
Eelnõu § 123 punktiga 27 sätestatakse VSS §-s 132 teenused, mida ebaseaduslikult riigis
viibivale välismaalasele tuleb väljasõidukohustuse menetluse ajal, sealhulgas taustakontrolli
tegemisel, osutada. Vastavalt tagasisaatmisdirektiivi artikli 4 lõike 4 punktile a on
ebaseaduslikult riiki sisenenud või siin viibival välismaalasel õigus esmaabile ja haiguste
põhiravile. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-562/13 asunud seisukohale, et
tagasisaatmisdirektiivi artikli 4 lõike 4 punktis a ette nähtud esmaabi ja haiguste põhiravi
hõlmab asjaomase kolmanda riigi kodaniku põhivajadusi115. See kohustus on nüüdsest selgelt
sätestatud määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 8 punktis 8, mille kohaselt on
ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasel õigus elatustasemele, mis tagab tema
toimetuleku, kaitseb tema füüsilist ja vaimset tervist ning austab tema põhiõiguste hartast
tulenevaid õigusi.
Eeltoodust tulenevalt sätestatakse VSS-s, et ebaseaduslikult riigis viibival, sealhulgas
taustakontrollile allutatud välismaalasel on õigus vältimatule sotsiaalabile sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS-is) sätestatud korras. Erandkorras võib PPA või KAPO korraldada ka ise
ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase lühiajalise majutamise, kui see on vajalik
humaansetel kaalutlustel või haavatava isiku kaitseks. Kui välismaalane on eelnevalt taotlenud
rahvusvahelist kaitset, võib ta väljasõidukohustuse täitmiseni jääda rahvusvahelise kaitse
menetluse, sealhulgas piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse ajal määratud
majutuskohta vastavalt rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustele.
Rahvusvahelise kaitse taotleja ümberkolimine, sealhulgas lastele uue lasteaia- või koolikoha
leidmine väljasõidukohustuse täitmise tähtajaks ainuüksi põhjusel, et isiku taotluse suhtes on
tehtud lõplik otsus, ei ole mõistlik. See koormaks nii isikut kui ka riiki ebaproportsionaalselt
ning tooks kaasa olukorra, kus isik on sunnitud tegelema igapäevaelu olmeküsimustega, selle
asemel et korraldada oma tagasipöördumist.
Eelnõuga ei muudeta kehtivat nõuet, mille kohaselt tuleb koolikohustusega välismaalasele
tagada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale.
Eelnõu § 123 punkt 42 puudutab tervisekontrolli tegemise korraldust. Taustakontrolli eesmärk
on teha kindlaks, kas asjaomane välismaalane vajab viivitamata ravi või tuleb ta rahvatervise
huvides isoleerida. Euroopa Komisjon on leidnud, et selline esmane tervisekontroll võib
toimuda siiski ka videosilla vahendusel, et meditsiiniteenuse osutaja saaks igal üksikjuhul
hinnata, kuivõrd vajalikud on täiendavad tervisekontrollid. Selleks et vältida olukorda, kus
ebaseaduslikult riiki sisenenud või riigis viibiva välismaalase suhtes tehakse tervisekontroll
määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) rakendamiseks ja hiljem
kinnipidamiskeskusesse paigutamisel, nähakse eelnõus ette, et ebaseaduslikult riigis viibivale
välismaalasele osutatakse tervishoiuteenuseid, sealhulgas tehakse tervisekontroll
kinnipidamiskeskuse ravipunkti kaudu. Nii tagatakse, et ebaseaduslikult riigis viibivatele
välismaalastele osutatakse vajalikke tervishoiuteenuseid ressursisäästlikul viisil. Ühtlasi
võimaldab selline korraldus paremini ära hoida tervishoiuteenuste väärkasutamist, kuivõrd
kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutajal tekib terviklik ülevaade, milliseid
115 Vt täpsemalt Euroopa Kohtu 18. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-562/13, Centre public d’action
sociale d’Ottignies-Louvain-la-Neuve vs Moussa Abdida, ECLI:EU:C:2014:2453, p-d 41-42.
222
tervisekontrolle on välismaalase suhtes Eestis viibimise ajal juba tehtud ja/või millist ravi on
talle osutatud.
Välismaalasel on õigus saada vältimatut arstiabi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
alusel. Kui ta vajab ravi või tervishoiuteenuseid, mis ei ole vältimatu arstiabiga hõlmatud, tuleb
välismaalasel pöörduda kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja poole (nt välismaalane
vajab diabeediravi). Tervishoiuteenuse osutamise ja ravi vajaduse otsustab sel juhul
kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja.
2. Sisenemiskeelu otsusega seotud muudatused (eelnõu § 123 punktid 16 ja 44)
Eelnõu § 123 punktid 16 ja 44 puudutavad sisenemiskeelu otsuse tegemist ja täitmist.
Käesoleval hetkel on sisenemiskeelu otsuse tegemise regulatsioon sätestatud VSS §-s 282. Selle
paragrahvi paigutamine sissesõidukeeldude peatükki on eksitav, sest oma olemuselt on
sisenemiskeelu otsus välispiirikontrolli raames tehtav otsus, millega kohustatakse
ebaseaduslikult välispiiri kaudu EL-i sisenenud välismaalast tagasi minema kolmandasse riiki,
kust ta EL-i sisenes. Eelnõuga viiakse sisenemiskeelu otsusega seonduvad normid VSS
11. peatüki 2. jao § 616 ja VSS § 282 tunnistatakse kehtetuks.
Sisenemiskeelu otsus, mis väljastatakse Schengeni piirieeskirja V lisas toodud vormil,
täidetakse välismaalase kinnipidamise ja väljasaatmise teel. Seega kasutab Eesti
tagasisaatmisdirektiivi artiklis 2 lõikes 2 lubatud erisust ja ei kohalda sisenemiskeelu otsuse
tegemisele ja täitmisele tagasisaatmisdirektiivi nõudeid, mis on seotud lahkumisettekirjutuse
ettevalmistamise ja täitmisele pööramisega. Küll tuleb ka sisenemiskeelu otsuse täitmisel
järgida tagasisaatmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatisi. Selle kohaselt peab
välismaalase väljasaatmine olema kooskõlas tagasi- või väljasaatmise lubamatuse põhimõttega.
Lisaks peavad liikmesriigid välismaalase väljasaatmisel arvestama haavatava isiku erivajadusi
ning väljasaatmine tuleb peatada, kui see on vajalik väljasaadetava terviseseisundi tõttu või
muul mõjuval põhjusel.
Sisenemiskeelu otsuse vaidlustamisele kohaldatakse lahkumisettekirjutuse vaidlustamise
põhimõtteid. Sarnaselt lahkumisettekirjutusele nähakse VSS § 616 lõikes 4 ette, et
sisenemiskeelu otsuse peale saab välismaalane esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva
jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada
vaidemenetluse korras. Sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei anna välismaalasele
luba Eestisse siseneda ning see ei ole ka alus välismaalase väljasaatmise peatamiseks. Kui aga
sisenemiskeelu otsuse tegemine või selle täitmine tuleneb välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmisest keeldumisest, kohaldatakse sisenemiskeelu otsuse vaidlustamisele, sh välismaalasele
õigusabi andmisele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud erinorme.
Nii saab välismaalane sisenemiskeelu otsust vaidlustada üksnes koos rahvusvahelise kaitse
taotluse suhtes tehtud otsusega, järgides VRKS §-s 41 sätestatud kaebetähtaegu.
Rahvusvahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsuse ja sellega koos tehtud
sisenemiskeelu otsuse vaidlustamine korral on välismaalasel õigus saada välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel õigusabi ja jääda Eestisse, kuni rahvusvahelise
kaitse taotleja riigis viibimise õigus on lõppenud või lõpetatud.
Kinnipidamistaotluste esitamine ja nende kohtulik läbivaatamine toimub samamoodi, nagu see
on ette nähtud lahkumisettekirjutuse saanud välismaalaste kinnipidamisel. Kui välismaalase
sisenemiskeelu otsuse kohene täitmine ei ole võimalik, tuleb PPA-l välismaalase
kinnipidamiseks taotleda 48 tunni jooksul halduskohtult luba. See võib olla vajalik eeskätt
olukorras, kus välismaalane on Eestisse sisenenud ebaseaduslikult õhupiiri kaudu, kuid vedaja
223
korraldab tema tagasilennu alles mõne päeva pärast. Halduskohus otsustab välismaalase
kinnipidamise halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud korras. Kui
välismaalase kinnipidamine sisenemiskeelu otsuse täitmiseks ei ole proportsionaalne (nt
tegemist on haavatava isikuga) võib PPA välismaalase suhtes kohaldada VSS § 10 lõikes 2
sätestatud ühte või mitut järelevalvemeedet.
Maksimaalselt võib välismaalast sisenemiskeelu otsuse täitmiseks kinni pidada kuni 18 kuud
alates tema kinnipidamise päevast arvates. Selle tähtaja hulka ei loeta aega, mil välismaalast
peeti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Sarnaselt
välismaalastele, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, tuleb kinnipidamise kohtulik kontroll
läbi viia vähemalt iga nelja kuu tagant, kui halduskohus pole näinud ette lühemat tähtaega.
Nii rändesurve olukorras kui ka massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib
sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalastele kohaldada VSS §-s 232 ja 233 sätestatud
kinnipidamistaotluste läbivaatamise, kinnipidamise protokollimise ja välismaalastele teenuste
osutamise kohta sätestatud erisusi. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et suure hulga Eestisse
saabunud välismaalaste väljasaatmise korral järgitakse samu menetluspõhimõtteid, sõltumata
sellest, millise haldusaktiga on neile väljasõidukohustus pandud.
Tagasisaatmisdirektiivi artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et
välismaalase kinnipidamisel kohaldatakse talle direktiivi artiklites 16 ja 17
kinnipidamistingimuste kohta sätestatud nõudeid. Kui välismaalase sisenemiskeelu otsuse
kohene täitmine ei ole võimalik, tuleb ta seega paigutada esimesel võimalusel
kinnipidamiskeskusesse ning talle kohaldatakse VSS-s välismaalase kinnipidamiskeskuses
kinnipidamise kohta sätestatut.
Praktikas võib juhtuda, et välismaalast ei saa tagasi saata riiki, mille kaudu ta Eestisse sisenes.
Sel juhul tuleb talle teha lahkumisettekirjutus ja kohustada teda tagasi pöörduma oma
kodakondsus- või elukohariiki. Halduskoormuse vähendamiseks nähakse VSS § 616 lõikes 11
ette, et lahkumisettekirjutuse tegemisega kaotab varem väljastatud sisenemiskeelu otsus
kehtivuse, ilma et PPA või KAPO peaks täiendavalt sisenemiskeelu otsuse kehtetuks
tunnistamise haldusakti tegema.
3. Tagasisaatmise piirimenetlusega seotud muudatused (eelnõu § 123 punktid 7, 17–23,
29–34)
Eelnõu § 123 punktidega 7 ja 17 täpsustatakse lahkumisettekirjutusega kohaldatava
väljasõidukohustuse ulatust. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses on
tagasisaatmine kolmanda riigi kodaniku naasmine kas vabatahtlikult tagasipöördumiskohustust
täites või sunniviisiliselt tema päritoluriiki; transiidiriiki vastavalt EL-i või kahepoolsetele
tagasivõtulepingutele või muudele kokkulepetele; muusse kolmandasse riiki, millesse
asjaomane kolmanda riigi kodanik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning milles ta vastu
võetakse. Kui välismaalasel on teises liikmesriigis viibimise või elamise õigust andev luba (nt
pikaajaline viisa või elamisluba), tuleb teda kohustada lahkuma asjaomasesse liikmesriiki,
rakendades vajaduse korral selleks tagasivõtulepingutes ette nähtud isikute tagasivõtmise korda
(tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõiked 2 ja 3).
Eeltoodu tähendab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel tuleb PPA-l või KAPO-l määrata
kindlaks välismaalase vastuvõttev riik. Kui kolmanda riigi kodanikul puudub lisaks Eestile
seaduslik alus viibida ka teiste EL-i või Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil,
tuleb teda lahkumisettekirjutuses kohustada lahkuma EL-ist ja Schengeni alalt. Sel juhul on
talle lahkumisettekirjutuses määratud sissesõidukeelul EL-i-ülene mõju.
224
Eelnõu § 123 punkti 18 täiendatakse VSS § 72 lõikega 12. Määrus 2024/1349/EL
(tagasisaatmise piirimenetluse kohta) näeb ette teatavad erisused piirimenetlusse suunatud
välismaalasele lahkumisettekirjutuse tegemisel ja selle täitmisel. Tavamenetluses otsustab
tagasisaatmist korraldav asutus (PPA või KAPO), kas välismaalase suhtes esinevad VSS § 72
lõikes 2 sätestatud asjaolud, mille puhul võib lahkumisettekirjutuses jätta vabatahtliku
lahkumistähtaja määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita. Tagasisaamise
piirimenetluse määruse 2024/1349/EL artikli 4 lõike 5 kohaselt peab kolmanda riigi kodanikule
andma igal ajal võimaluse vabatahtlikult tagasi pöörduda, kui ta seda taotleb ja liikmesriik on
veendunud, et ta ei põgene. Põgenemisohu vältimiseks peab PPA ja KAPO välismaalase
reisidokumendi lahkumiskohustuse täitmiseni hoiule andma. Vabatahtlik lahkumine peaks
olema võimalik ka välismaalase puhul, kellele on tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus.
Seda siiski tingimusel, et tal on tegelikult võimalik oma lahkumiskohustust täita (s.t. ta on
olemas või hankinud endale reisidokumendi) ja võetud tarvitusele põgenemisohu maandamise
meetmed (nt tema tagasilend korraldatakse saatemeeskondade abil).
PPA-l või KAPO-l on jätkuvalt õigus välismaalasele vabatahtliku lahkumistähtaja andmisest
keelduda, kui esineb põgenemise oht või kui isiku taotluse suhtes on tehtud piiril toimuva
rahvusvahelise kaitse menetluse käigus keelduv otsus, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu,
või kui ta kujutab endast ohtu liikmesriikide avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kui
tavamenetluses saab PPA või KAPO määrata lahkumisettekirjutuses vabatahtliku lahkumise
tähtaja ajavahemikus 7 kuni 30 päeva, siis piirimenetluses ei või see ületada 15 päeva.
Vabatahtliku lahkumise tähtaega ei anta välismaalasele, kes pärast piiril toimuvat
varjupaigamenetlust saadetakse Eestist välja sisenemiskeelu otsuse alusel (vt tagasisaatmise
piirimenetluse määruse 2024/1349/EL art 6).
Eelnõu § 123 punktis 19 asendatakse VSS § 72 lõike 2 punktis 5 mõiste „riiki mittelubamise
otsus“ mõistega „sisenemiskeelu otsus“. Tegemist on terminoloogilise muudatusega.
Eelnõu § 123 punkt 20 puudutab lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu tähtaega.
VSS näeb ette, et väljasaatmise puhul tuleb välismaalasele kohaldada imperatiivselt
sissesõidukeeldu kuni viieks aastaks (VSS § 74 lõige 2, selle aluseks olev direktiivi
2008/115/EÜ artikli 11 lõige 1 ja seda selgitavad Euroopa Kohtu lahendid C-225/16, Ouhrami,
punkt 44; C-290/14, Skerdjan Celaj, punkt 2). See on toonud kaasa olukorra, kus PPA või
KAPO taotleb siseministeeriumilt lahkumisettekirjutuses määratud sissesõidukeelu kehtivusaja
pikendamist välismaalasele, kes on Eestist avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel välja
saadetud, tuginedes VSS § 31 lõikes 1 sätestatule. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 11 lõike 2
kohaselt on liikmesriikidel õigus lahkumisettekirjutuses kohaldada välismaalase suhtes
sissesõidukeeldu üle viie aasta, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku huvides.
Selleks et PPA-l või KAPO-l oleks juba lahkumisettekirjutuse tegemisel võimalik määrata
välismaalasele sissesõidukeeld, mille kehtivusaeg vastab välismaalase ohutasemele, nähakse
VSS § 74 lõikes 21 ette, et avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel võib PPA või KAPO
välismaalasele kohaldada lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu kümneks aastaks
lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel peab
PPA ja KAPO jätkuvalt hindama kõiki välismaalasega seotud olulisi asjaolusid ning
sissesõidukeelu kehtivusaega lühendama, kui kümneaastase sissesõidukeelu kehtivusaeg ei ole
proportsionaalne (VSS § 74 lõige 3). VSS § 31 lõike 3 kohaselt tuleb sissesõidukeelu
kehtestamisel hinnata kogumis eeskätt välismaalase vanust, terviseseisundit, tema sidemeid
Eesti ja päritoluriigiga, sissesõidukeelu kohaldamise tagajärgi tema perekonnaliikmetele, muu
liikmesriigi väljastatud pikaajalise viisa või elamisloa olemasolu.
225
Eelnõu § 123 punktides 21–23 täpsustatakse järelevalvemeetmete kohaldamisega seonduvat.
Tagasisaatmisdirektiivi artikli 7 lõike 3 kohaselt võib ebaseaduslikult riigis viibivale
välismaalasele, kellele on antud tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks, kehtestada
järelevalvemeetmeid, et hoida ära tema põgenemine. Lisaks võimaldab tagasisaatmisdirektiivi
artikli 15 lõige 1 kohaldada ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalasele järelevalvemeetmeid
kinnipidamise alternatiivina. Sel juhul võib välismaalasele kohaldada järelevalvemeetmeid
mitte vaid põgenemise ohu korral, vaid ka väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks ja täitmiseks
tingimusel, et esineb VSS § 23 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alus. Eeltoodust tulenevalt
muudetakse VSS § 10, andes PPA-le ja KAPO-le õiguse kohaldada viibimisaluseta
välismaalase suhtes järelevalvemeetmeid ka kinnipidamise alternatiivina väljasõidukohustuse
ettevalmistamiseks ja/või täitmiseks. PPA ja KAPO peavad oma otsuses põhjendama, millisel
VSS § 23 lõikes 2 toodud alusel on järelevalvemeetme kohaldamine vajalik.
Tavamenetluses on PPA-le või KAPO-le antud kaalutlusõigus VSS § 10 lõikes 2 nimetatud
järelevalvemeetmete kohaldamisel. Määrus 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse
kohta) näeb aga ette, et kõiki piirimenetlusse suunatud välismaalasi, keda kinni ei peeta, tuleb
piiril toimuva rahvusvahelise kaitse- ja väljasõidukohustuse menetlustes kohustada elama
kindlaks määratud elukohas. See nõue sätestatakse VSS § 10 lõikes 7, võimaldades
menetlusasutusel jätkata eelnevalt rahvusvahelise kaitse menetluses määratud meetme
kohaldamist, kui välismaalase majutuskoht ei ole muutunud. Kindlaks määratud elukohas
elamise kohustus ei piira piirimenetlusse suunatud välismaalase suhtes muude
järelevalvemeetmete kohaldamist põgenemise ärahoidmiseks või VSS § 23 lõikes 2 nimetatud
eesmärgil.
Määruses 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse kohta) ei ole täpsemalt selgitatud, mil
määral võib piiril toimuva väljasõidukohustuse menetluse ajal välismaalase liikumisvabadust
piirata. Kuivõrd järelevalvemeetme mittejärgmine on VSS § 68 punkti 5 kohaselt üheks
põgenemisohu kriteeriumiks, mis võib kaasa tuua välismaalase kinnipidamise, peab
järelevalvemeetme kohaldamise otsus selgelt välja tooma, millised on välismaalase kohustused
asukohas elamise nõude täitmisel (nt välismaalase kohustus majutuskohas ööbida, keeld
lahkuda Eestist). Seejuures on oluline tagada, et järelevalvemeetme rakendamine ei muutuks
oma olemuselt kinnipidamiseks.
Eelnõu § 123 punktidega 29–34 reguleeritakse välismaalase väljasaatmist.
Eelnõu § 123 punktiga 29 muudetakse VSS 3. peatüki pealkirja. Sarnaselt VSS-i
reguleerimisalale jäetakse sellest välja sõnad „Eestist läbisõit“, kuivõrd väljasaatmise
täideviimine hõlmab ka teise liikmesriigi abistamist välismaalase väljasaatmisel õhuteed pidi.
Tulenevalt VSS-i struktuuri ümberkorraldamisest kehtestatakse väljasõidukohustuse
kindlakstegemist puudutavad normid VSS 11. peatükis.
Eelnõu § 123 punktiga 30 sätestatakse VSS §-s 14 täiendavad õiguslikud alused, mil
lahkumisettekirjutuse tegemine väljasaadetavale ei ole vajalik. Muudatuste eesmärk on
kiirendada välismaalase Eestist väljasaatmist ja vähendada menetluskoormust.
Esimene muudatus puudutab olukorda, kus välismaalane on sisenenud Eestisse, kuigi talle on
eelnevalt kehtestatud sissesõidukeeld ja selle kehtivusaega ei ole peatatud, tühistatud ega
kehtetuks tunnistatud (VSS § 14 lõige 23). Schengeni piirieeskirja artikli 6 lõike 1 punkti d
kohaselt ei anta välismaalasele, kellel on kehtiv sissesõidukeeld, luba EL-i siseneda ja ta
saadetakse välispiirilt tagasi. Kuigi ka VSS § 28 kohaselt ei tohi välismaalasele, kelle suhtes
kehtib sissesõidukeeld, anda luba Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks ning ta tuleb
viivitamata riigist välja saata, pole praeguses VSS-i regulatsioonis siiski piisavalt selge, kas sel
226
juhul võib välismaalasele jätta lahkumisettekirjutuse tegemata. VSS § 14 lõike 23 kohaselt
jäetakse edaspidi välismaalasele, kelle suhtes on Eesti kehtestanud sissesõidukeelu, (uus)
lahkumisettekirjutus tegemata, sest tema väljasaatmise aluseks on varem tehtud haldusakt
(lahkumisettekirjutus) või kohtulahend, milles juba hinnati ja põhjendati välismaalase suhtes
kohaldatud sissesõidukeelu vajalikkust ning selle kehtivusaja proportsionaalsust. Täiendava
lahkumisettekirjutuse tegemine tekitaks halduskoormust ning pikendaks välismaalase
väljasõidukohustuse täitmist. Ühtlasi võib see anda vale signaali, nagu ebaseadusliku Eestisse
sisenemise korral ei kaasne välismaalasele sissesõidukeelu tagajärgi. Muudatusega ei piirata
välismaalase õigust taotleda oma sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist vastavalt VSS
5. peatükis sätestatud korrale. Kui sissesõidukeeld on peatatud, tühistatud või kehtetuks
tunnistatud, ei ole see enam välismaalase riiki mittelubamise või väljasaatmise aluseks.
Välismaalase kohene väljasaatmine ei ole siiski lubatud, kui välismaalasele on kehtestatud
sissesõidukeeld karistusseadustiku alusel (VSS § 14 lõige 24). Sel juhul võib sissesõidukeelu
rikkumine olla aluseks, et välismaalase kandmata jäänud karistus pööratakse täitmisele
vastavalt KrMS § 416 lõikele 6.
Teine väljasaatmise alus puudutab välismaalase üleandmist teisele liikmesriigile kahepoolse
tagasivõtulepingu või kokkuleppe kohaselt (VSS § 14 lõige 25). Eelnõuga võetakse üle
tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimalus, mis näeb ette, et
tagasisaatmisotsust ei pea tegema kolmanda riigi kodanikule, kui teine liikmesriik võtab
välismaalase vastavalt kokkuleppele tagasi. Sel juhul on vastuvõttev liikmesriik ise kohustatud
välismaalasele tegema tagasisaatmisotsuse ja selle vajaduse korral täitmisele pöörama.
Kavandatav muudatus puudutab üksnes neid juhtumeid, kus välismaalane on teise liikmesriigi
territooriumilt vahetult ebaseaduslikult Eestisse sisenenud sisepiiri kaudu ja tagasivõtutaotluse
saanud liikmesriik on andnud nõusoleku välismaalase vastuvõtmiseks. Kui välismaalasel on
teise liikmesriigi pikaajaline viisa või elamisluba, kuid ta ei vasta Eestis viibimise tingimustele,
tuleb jätkuvalt tema viibimisaeg vastavalt välismaalaste seaduse §-le 52 ennetähtaegselt
lõpetada ja selles otsuses või koos sellega teha ka lahkumisettekirjutus.
Eelnõu § 123 punktidega 31–34 täpsustatakse väljasaatmise peatamise ja kohaldamata
jätmisega seonduvat. Sõltumata sellest, millise haldusaktiga (sisenemiskeelu otsus või
lahkumisettekirjutus) on välismaalasele väljasõidukohustus pandud, peab isiku väljasaatmine
olema kooskõlas EL-i ja rahvusvahelises õiguses sätestatud põhiõigustega. Isikut on keelatud
välja saata, kui see on selges vastuolus non-refoulement-põhimõttega ehk väljasaatmine tooks
kaasa ohu väljasaadetava elule või inimväärikusele.
VSS § 14 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5, et selgemalt reguleerida olukorrad, kus välismaalane
esitab väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse. Välismaalase väljasaatmine tuleb
peatada, kui ta esitab rahvusvahelise kaitse sooviavalduse. Kui välismaalane esitab teise või
järgneva rahvusvahelise kaitse taotluse, siis määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
kohaselt puudub taotlejal õigus riiki jääda ehk taotluse esitamine ei peata enam automaatselt
välismaalase väljasaatmist.
VSS § 14 lõikes 8 nähakse ette, et PPA või KAPO peab välismaalase füüsilisel transportimisel
vastuvõtvasse riiki ehk väljasaatmise sundtäitmisel koostama sundtäitmise protokolli ja selles
hindama, kas välismaalase väljasaatmine konkreetsesse vastuvõtvasse riiki on lubatud.
Väljasaatmise sundtäitmise protokolli ei koostata juhul, kui lahkumisettekirjutuses jäeti
välismaalasele vabatahtliku lahkumise tähtaeg andmata ja selle väljastamisel juba hinnati, et
välismaalase väljasaatmine vastuvõtvasse riiki ei riku non-refoulement-põhimõtet ning
hindamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Vastavalt VSS § 73 lõikele 4 on
227
väljasaatmise sundtäitmise protokollis esitatavate andmete loetelu kehtestatud siseministri
10.01.2017. aasta käskkirjaga nr 4.
4. Viibimisaluseta välismaalase kinnipidamisega seotud muudatused (eelnõu § 123
punktid 9, 12, 15, 36–41, 43)
Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase kinnipidamisele tuleb kohaldada
tagasisaatmisdirektiivis sätestatud kinnipidamisnorme. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15
lõige 1 näeb sõnaselgelt ette kaks kinnipidamise alust, mis põhinevad ühelt poolt
tagasisaatmisdirektiivi artikli 3 punktis 7 määratletud põgenemise ohu olemasolul ja teiselt
poolt asjaolul, et asjaomane isik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või
väljasaatmisest või takistab seda. Lisaks võimaldab tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lõige 6
välismaalast kinni pidada tingimusel, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust või tema
tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib.
Eelnõu § 123 punktiga 12 täpsustatakse VSS §-s 68 sätestatud põgenemise ohu kriteeriume.
Kuivõrd välismaalase põgenemise ohtu tuleb hinnata mitte üksnes lahkumisettekirjutuse
tegemisel või isiku kinnipidamisel, vaid kogu väljasõidukohustuse menetluse, sealhulgas
taustakontrolli tegemise vältel, tunnistatakse VSS § 68 esimene lause kehtetuks. VSS § 68
punktis 2 sätestatakse, et välismaalane kujutab põgenemise ohtu ka siis, kui ta on esitanud
valeandmeid või võltsitud dokumente Eestisse sisenemisel, näiteks taustakontrollis. VSS § 68
punkt 5 annab edaspidi võimaluse väljasõidukohustuse menetluses arvestada asjaoluga, et
välismaalane ei järginud talle seadusega (näiteks rahvusvahelise kaitse menetluses) pandud
kohustusi. Selleks et rahvusvahelise kaitse ja väljasõidukohustuse menetluste läbiviimisel saaks
paremini tugineda taustakontrolli tulemustele, nähakse eelnõus ette, et välismaalase
põgenemise ohule viitab asjaolu, kui ta on keeldunud biomeetriliste andmete andmisest või
takistanud muul viisil menetluse läbiviimist, pole saanud Eestisse sisenemiseks luba või ta
kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule (VSS § 68 punktid 11–13).
Eelnõu § 123 punktidega 15 ja 41 viiakse VSS §-s 264 üle VSS § 611 ja sõnastatakse uuesti.
Muudatuse eesmärk on sätestada, et välismaalane peab kaasaaitamiskohustust täitma kogu
väljasõidukohustuse menetluse jooksul. Selleks et välismaalane teaks, milliseid konkreetseid
kohustusi ta peab täitma, on normide sõnastusi täpsustatud. Nii peab välismaalane esitama
andmed oma isiku või kodakondsuse tuvastamiseks ning järgima talle kehtestatud
järelevalvemeetmeid. Väljasõidukohustuse täitmiseks peab ta taotlema endale uut
reisidokumenti, kui see on hävinud või selle kehtivusaeg on lõppenud. Samuti on välismaalase
esindajal kohustus aidata kaasa isiku tuvastamisele ja menetluses tähtsust omavate tõendite
esitamisele.
Eelnõu § 123 punktiga 36 muudetakse VSS 4. peatüki pealkirja. Arvestades peatüki sisu,
reguleeritakse selles välismaalase kinnipidamise halduskohtulikku kontrolli ning välismaalase
kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
4.1. Kinnipidamise alused
Eelnõu § 123 punktiga 37 täiendatakse VSS §-s 23 ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase
kinnipidamise aluseid, võttes aluseks tagasisaatmisdirektiivis sätestatu ja Euroopa Kohtu
seisukoha, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus riigisiseses õiguses näha ette ka muid
konkreetseid kinnipidamise aluseid välismaalase väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või
228
selle täitmiseks116. Kooskõlas tagasisaatmisdirektiivi artikliga 15 võib ebaseaduslikult riigis
viibivat välismaalast väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks kinni pidada,
kui välismaalane võib põgeneda, ta väldib väljasõidukohustuse menetluse läbiviimist või
takistab seda, ta ei tee koostööd või tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid
või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
Analoogselt VRKS-is rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alustele nähakse eelnõus
ette, et ebaseaduslikult riigis viibivat välismaalast võib kinni pidada, kui see on vajalik tema
isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (VSS § 23 lõike 2 punkt 1), isiku
kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (VSS § 23 lõike 2 punkt 2) või avaliku
korra või riigi julgeoleku tagamiseks (VSS § 23 lõike 2 punkt 7). Muudatus võimaldab senisest
paremini sidustada rahvusvahelise kaitse ja väljasõidukohustuse menetlused. Kui
taustakontrollis on juba välja selgitatud, et rahvusvahelise kaitse taotleja kujutab ohtu avalikule
korrale või riigi julgeolekule või tema isik vajab tuvastamist, siis saab neid asjaolusid arvestada,
kui välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehakse negatiivne otsus ja tema
kinnipidamine on vajalik väljasõidukohustuse täitmisele pööramiseks.
Määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) võimaldab liikmesriigil jätta taustakontrolli
toimingud tegemata või alustatud toimingud lõpetamata, kui ebaseaduslikult välispiiri ületanud
välismaalane, kes pole rahvusvahelise kaitse sooviavaldust esitanud, saadetakse 72 tunni
jooksul tagasi riiki, kust ta Eestisse sisenes (vt määruse 2024/1358/EL artikli 22 lõige 1
koostoimes määruse 2024/1356/EL artikli 5 lõike 1 punktiga a). See võimaldab liikmesriikidel
rakendada EL-i tagasivõtulepingutes ette nähtud kiirmenetlust. Kiirmenetluse erinormide
kohaselt tuleb kolmandal riigil taotluse esitanud liikmesriigile vaid kahe tööpäeva jooksul teada
anda, kas ta nõustub ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalase tagasi võtma. Lisaks võib
taustakontrolli jätta lõpetamata, kui välismaalane antakse teisele liikmesriigile üle vastavalt
kahepoolsele kokkuleppele (määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 7 lõige 2).
Nii kiirmenetluse kui ta teise liikmesriigiga sõlmitud tagasivõtuleppe rakendamisel peab
liikmesriik tagama, et asjaomase välismaalase suhtes kohaldatakse kinnipidamist. Seetõttu
nähakse VSS § 23 lõike 2 punktis 8 ette, et välismaalast võib kinni pidada, kui see on vajalik,
et anda ta teisele liikmesriigile või kiirmenetluse raames kolmandale riigile üle vastavalt
tagasivõtulepingus või muus kokkuleppes sätestatule korrale.
Tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid direktiivi
kohaldamisalast jätta välja kolmanda riigi kodanikud, kelle suhtes on tehtud sisenemiskeelu
otsus. Sellest tulenevalt on sisenemiskeelu otsuse tegemise ja täitmise suhtes kehtestatud VSS-
s eraldi regulatsioon, mis eelnõuga viiakse VSS § 282 üle VSS §-i 616. Kuivõrd sisenemiskeelu
otsuse saanud välismaalaste kinnipidamisele tuleb kohaldada tagasisaatmisdirektiivi artiklites
16 ja 17 kinnipidamistingimuste kohta sätestatut, nähakse VSS § 616 lõikes 7 ette, et
sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalaste kinnipidamiseks tuleb halduskohtult taotleda luba
samasuguses korras, nagu seda tehakse välismaalaste puhul, kellele on tehtud
lahkumisettekirjutus või kelle väljasõidukohustus tuleneb kohtulahendist.
Kooskõlas määruse 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse kohta) artikli 5 lõikega 2
nähakse VSS § 23 lõike 2 punktis 10 ette võimalus kohaldada kinnipidamist välismaalase
suhtes, kes peeti kinni piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ja kelle
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on koos rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva
otsusega tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Välismaalase suhtes, keda ei peetud
piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel kinni, võib kohaldada kinnipidamist
116 Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2022. aasta otsus kohtuasjas C-241/21, I. L. vs. Politsei- ja Piirivalveamet,
ECLI:EU:C:2022:753, punkt 36.
229
väljasõidukohustuse täitmiseks, kui see on vajalik põgenemise ohu tõttu, avaliku korra või riigi
julgeoleku tagamiseks või põhjusel, et ta takistab või väldib oma väljasõidukohustuse
läbiviimist (VSS § 23 lõige 4).
Arvestades rahvusvahelise kaitse ja väljasõidukohustuse menetluste omavahelist seotust,
sealhulgas ühtse otsuse tegemise praktikat, on mõistlik haldusorgani ja kohtute töökoormust
vähendada ka välismaalaste kinnipidamise lubade menetlemisel. See on vajalik eriti olukorras,
kus rändesurve Eestisse suureneb ja korraga tuleb halduskohtul läbi vaadata suurem hulk
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste kinnipidamise
või kinnipidamiste pikendamise taotlusi. Eelnõuga sätestatakse VSS § 23 lõikes 6, et PPA või
KAPO võib välismaalase kinnipidamist väljasaatmise eesmärgil jätkata, kui tema suhtes on
halduskohus juba andnud VRKS-i alusel loa kinnipidamiseks ja selles loas määratud
kinnipidamise tähtaeg pole möödunud ning PPA või KAPO hinnangul esineb alus tema
kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil. PPA ja KAPO on jätkuvalt kohustatud välismaalase
kinnipidamise vajalikkust hindama ja välismaalase koheselt vabastama, kui tema
kinnipidamiseks puudub VSS-is sätestatud alus või muude järelevalvemeetmete kohaldamisega
on võimalik tema põgenemise ohtu ära hoida.
4.2. Kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 kohaselt peavad
riigid tagama kinnipidamise kohtupoolse kiire läbivaatamise. VSS § 23 lõikes 1 säilitatakse
kehtiv põhimõte, mille kohaselt on PPA-l või KAPO-l lubatud viibimisaluseta Eestis viibivat
välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Selleks et kinnipidamise
kohtuliku kontrolli läbiviimist kiirendada, volitatakse VSS § 23 lõikes 7 siseministrit
kehtestama määrusega kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu. Eesmärk on töötada välja taotluse vorm, milles märgitakse kinnipidamise alus(ed) ja
esitatakse faktilised asjaolud koos tõenditega. Nii on võimalik PPA-l või KAPO-l rändesurve
suurenemisel kinnipidamise taotlused kiiresti koostada ja arendustööde valmimisel e-toimiku
vahendusel kohtutele esitada.
Kui kehtiv regulatsioon näeb ette, et halduskohus võib anda välismaalase kinnipidamiseks loa
kuni kaheks kuuks ja seejärel seda tähtaega pikendada nelja kuu kaupa, siis eelnõuga
sätestatakse kinnipidamise kohtuliku kontrolli intervalliks neli kuud (VSS § 23 lõige 5 ja § 25
lõige 1). See võimaldab kohtu koormust vähendada olukorras, kus juba välismaalase
kinnipidamise alguses on selge, et välismaalase kinnipidamise asjaolud menetluse käigus ei
muutu (nt välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule). Muudatus ei piira
kohtu õigust anda välismaalase kinnipidamise luba lühemaks tähtajaks.
Kehtiv VSS § 154 lõige 3 võimaldab PPA-l ja KAPO-l taotleda halduskohtult loa välismaalase
kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks, kui massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu võimalik välismaalase suhtes teha vajalikke
menetlustoiminguid, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke
aluseid. Kuivõrd eelnõuga võimaldatakse välismaalast kinni pidada ka isiku tuvastamise või
tema isikusamasuse või kodakondsuse kontrollimise eesmärgil (VSS § 23 lõike 2 punktid 1 ja
2), ei ole selle normi säilitamine enam vajalik. Pigem tekitaks selle rakendamine nii
haldusorganile kui ka kohtutele täiendavat halduskoormust. Edaspidi tuleb PPA-l või KAPO-l
kuni 48 tunni jooksul teha kindlaks, kas välismaalane viibib Eestis seadusliku aluseta. Kui
ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase suhtes esineb VSS § 23 lõikes 2 sätestatud
kinnipidamise alus ja välismaalase suhtes ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,
võib halduskohus anda loa tema kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
230
Eelnõu § 123 punktiga 38 tõstetakse VSS §-s 153 muutmata kujul VSS § 232, võimaldades
kohtul teha välismaalaste kinnipidamise määrused kirjeldava ja põhjendamata osata, kui
taotluse läbivaatamine halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ei ole taotluste
erakordselt suure hulga tõttu võimalik või see on oluliselt raskendatud. Eeskätt võib selline
kinnipidamistaotluste kiirem vormistamine olla vajalik, kui Eestisse saabub korraga suur hulk
välismaalasi, kelle suhtes PPA või KAPO on taotlenud kohtult luba kinnipidamise jätkamiseks.
Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus kohus ei jõua kinnipidamise taotlusi 48 tunni
jooksul alates välismaalaste kinnipidamisest läbi vaadata ning PPA-l või KAPO-l tuleks
välismaalased kinnipidamiselt vabastada. See võib soodustada ebaseaduslikku läbirännet ning
kahjustada nii Eesti kui kogu Schengeni ala siseturvalisust. Välismaalasele, kes soovib oma
kinnipidamist vaidlustada, tuleb esimesel võimalusel anda määrus koos selle kirjeldava ja
põhjendava osaga.
Eelnõu § 123 punktis 39 tehtud muudatus näeb ette, et välismaalane tuleb
kinnipidamiskeskusest vabastada kohe, kui haldusakt, millega on välismaalasele pandud
väljasõidukohustus, on tunnistatud kehtetuks või tühistatud. Tegemist on üldpõhimõttega.
Seetõttu on kehtiv norm, mis puudutab välismaalase vabastamist üksnes lahkumisettekirjutuse
kehtetuks tunnistamisel või tühistamisel, eksitav ega arvesta asjaoluga, et välismaalase
väljasõidukohustus võib tuleneda ka sisenemiskeelu otsusest või sissesõidukeelu otsusest.
Eelnõu § 123 punktiga 40 sõnastatakse uuesti VSS § 25, mis reguleerib Eestis viibimisaluseta
viibiva välismaalases kinnipidamise tähtaja pikendamist. Kehtivat normi, mille kohaselt tuleb
välismaalase kinnipidamise tähtaeg kohtul üle vaadata vähemalt iga nelja kuu tagant, ei
muudeta. Samuti säilib seni kehtinud ja tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lõikest 6 tulenev nõue,
et välismaalase kinnipidamine pärast 6-kuulist kinnipidamist on lubatud veel kuni 12 kuud
üksnes juhul, kui ta ei tee väljasõidukohustuse menetluses koostööd või tal puuduvad
tagasipöördumiseks vajalikud reisidokumendid.
4.3. Kinnipidamistingimused
Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase kinnipidamise tingimuste puhul tuleb järgida
tagasisaatmisdirektiivi artiklites 16 ja 17 sätestatud nõudeid. Massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras on liikmesriigil õigus tagasisaatmisdirektiivi artikli 18 kohaselt teha
kinnipidamistingimustes erisusi. Need nõuded on kehtivas VSS-is sätestatud § 23 lõigetes 1 ja
4–8 ning § 154 lõigetes 6–10.
Eelnõu § 123 punktiga 38 sätestatakse viibimisaluseta välismaalase kinnipidamistingimusi
puudutavad normid õigusselguse huvides VSS §-s 231. Üldpõhimõttena tuleb ebaseaduslikult
riigis viibiv välismaalane esimesel võimalusel paigutada tema kinnipidamiseks
kinnipidamiskeskusesse. Üksnes juhul, kui see ei ole võimalik keskuses kinnipeetavate arvu
ettenägematu kasvu tõttu või see on vajalik turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel, võib
kinnipidamiskohana kasutada ka arestimajasid, vanglaid või muid kinnipidamiskohti.
Vanglasse või arestimajja paigutamise korral kohaldatakse välismaalase suhtes vastavalt isikute
arestimajas või vanglas kinnipidamise nõudeid, arvestades VSS §-s 231 sätestatud täiendavaid
tagatisi. Miinimumtingimustena tuleb kinnipeetud välismaalastele tagada toitlustamine,
vajalikud tervishoiuteenused, hügieenitarbed ja ilmastikule vastav riietus. Välismaalasele tuleb
talle arusaadavas keeles selgitada kinnipidamisrežiimi nõudeid, kasutades vajaduse korral
tõlkeabi. Kinnipeetud välismaalase taotluse korral tuleb talle võimaldada kokkusaamine VSS
2610 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutega, arvestades kokkusaamisele kehtestatud piiranguid. Kui
kinnipidamist kohaldatakse haavatavate isikute suhtes (nt perekonnad, saatjata alaealised),
tuleb arvestada nende erivajadustega ning tagada perekonna ühtsus.
231
Hädaolukorras lubatud kinnipidamistingimuste erisused viiakse VSS §-st 154 üle § 233. Sisulisi
muudatusi normide ümberkorraldamisel ei tehta. Ka hädaolukorras tuleb välismaalasele tagada
põhivajadused: majutus, toitlustus, vajalikud tervishoiuteenused, vajalikud riietus- ja
esmatarbeesemed. Kuivõrd massiline sisseränne suurendab oluliselt PPA ja KAPO
töökoormust, tuleb perekondade ühtsus, kinnipeetud välismaalaste suhtlemine ja kokkusaamine
selleks õigustatud isikutega korraldada viisil, mis on hädaolukorra tingimustes võimalik. Juba
tavaolukorras on PPA-l ja KAPO-l lubatud väljasaadetavaid paigutada väljaspoole
kinnipidamiskeskust, kui nende kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik
kinnipeetavate arvu ettenägematu kasvu tõttu (kehtiv VSS § 23 lõige 4 ja uus § 231 lõige 2).
Seetõttu jäetakse VSS §-st 233 välja normid, mis puudutavad välismaalase paigutamist
vanglasse või arestimajja massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras (kehtiva VSS §
154 lõiked 7 ja 8). Vastavalt tagasisaatmisdirektiivi artikli 18 lõikele 2 tuleb massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra erisuste kohaldamisest teavitada Euroopa komisjoni.
Vastavalt HMS §-le 36 on PPA-l ja KAPO-l väljasõidukohustuse menetluse läbiviimisel, sh
kinnipidamise kohaldamisel selgituskohustus. Selleks et kinnipidamise protokollide
vormistamist massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kiirendada, säilitatakse PPA-
le ja KAPO-le võimalus vormistada mitme isiku kinnipidamine ühes protokollis (VSS § 233 lg
2). Meetmed, mis on seotud konkreetse isikuga (nt asjade hoiule võtmine, avaldused), tuleb aga
jätkuvalt fikseerida eraldi protokollina. Menetlustoimingutes osalemiseks on välismaalasel
õigus saada tõlkeabi keeles, millest ta aru saab või eelduslikult peaks aru saama.
Tulenevalt VSS § 154 asukoha muutumisest tehakse eelnõu § 123 punktiga 9 muudatused VSS
§ 62 lõigetes 2 ja 3.
Eelnõu § 123 punktiga 43 täpsustatakse VSS § 2610 lõiget 5, sätestades, et PPA-l on lubatud
kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt
kuulata. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kuivõrd
kinnipidamiskeskuse ametnikud saavad kokkusaamisele tulevaid isikuid kontrollida, on neil
võimalik rakendada proportsionaalseid meetmeid, et leida tasakaal eraelu puutumatuse kaitse
ja kinnipidamiskeskuse siseturvalisuse tagamise vahel.
5. Alaealise välismaalasega seotud muudatused (eelnõu § 123 punktid 3–6, 24–25)
Eelnõu § 123 punktid 3–5 puudutavad saatjata alaealise välismaalase esindamist. VSS § 13
lõike 2 kohaselt kohaldatakse saatjata alaealise välismaalase esindamisele välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 15 saatjata alaealise välismaalase esindaja
määramise kohta sätestatut. VSS § 13 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
Sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotlejaga, kes on saabunud Eestisse ilma eestkostjata, täidab
ebaseaduslikult Eestis viibiva saatjata alaealise välismaalase eestkostja ülesandeid PKS § 176
lõike 4 kohaselt lapse hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus, kuni kohus on
lapsele eestkostja määranud või tema vanem on lapsega Eestis ühinenud. Praktikas võtab sel
juhul PPA ühendust SKA-ga, mis on kohustatud pakkuma saatjata alaealisele välismaalasele
asendushooldusteenust. SKA määratud asenduskoduteenuse osutamise kohast sõltub, milline
valla- või linnavalitsus saatjata alaealise välismaalase eestkoste ülesandeid täidab.
Viimastel aastatel pole avastatud ühtegi seadusliku aluseta Eestis viibivat saatjata alaealist
välismaalast. Sellele vaatamata on praktikud seisukohal, et praegune saatjata alaealiste
välismaalaste esindamise süsteem ei pruugi tagada lapse parimate huvide kaitse olukorras, kus
korraga tuleb valla- või linnavalitsusel täita eestkoste ülesandeid suurema hulga alaealiste
puhul. Ühelt poolt on lastekaitsetöötajate arv KOV-ides väga väike. Nad pole spetsialiseerunud
232
üksnes alaealiste välismaalaste esindamisele, vaid peavad täitma ka muid ülesandeid. Teiselt
poolt võib välismaalase asukoht rahvusvahelise kaitse menetluse või väljasõidukohustuse
menetluse ajal muutuda, mistõttu alaealise huve peaksid praeguse süsteemi järgi kaitsma
erinevad inimesed, kes ei pruugi lapse eelneva käekäiguga kursis olla.
Eeltoodust tulenevalt nähakse ette, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või
juhul, kui valla- või linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste välismaalaste
arvu tõttu saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täita, võib SKA saatjata alaealise välismaalase
eestkoste ülesandeid ise täita või sõlmida selleks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.
Saatjata alaealist võib esindada isik, kes on usaldusväärne ning kellel on selleks vajalikud
teadmised ja oskused. Eestkostja ülesannete täitmist ei või määrata isikule, kelle huvid on
vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata alaealise parimate huvidega.
Eestkostja, sealhulgas eestkoste ülesandeid täitva isiku kohustusi reguleerib VSS. Eestkostja
peab tagama lapse õiguste ja huvide kaitse kogu väljasõidukohustuse menetluse vältel. VSS §
12 lõike 5 kohaselt ei ole saatjata alaealist välismaalast lubatud enne välja saata, kui saatjata
alaealise välismaalase eestkostja Eestis on veendunud, et alaealine saadetakse tagasi tema
perekonnaliikme või määratud eestkostja juurde või vastuvõtva riigi vastuvõtuasutusse.
Eelnõu § 123 punktides 6 ja 25 tehtavad muudatused alaealise vanuse määramise kohta ei ole
sisulised, vaid terminoloogilised ja seotud kehtivate normide ümberpaigutamisega. Kuivõrd
saatjata alaealisele välismaalasele tuleb kohaldada eritagatisi (näiteks kohustus kaasata
menetlustoimingute tegemisse eestkostja või eestkostja ülesandeid täitev isik, paigutada
alaealine asendushooldusteenusele), on oluline, et välismaalase vanus tehakse kindlaks
võimalikult kiiresti. Samuti ei saa välismaalase vanuse määramise normid ja põhimõtted
sõltuda sellest, kas välismaalast kohustatakse Eestist lahkuma lahkumisettekirjutuse või
sisenemiskeelu otsusega. Sellest tulenevalt sätestatakse kehtiv VSS § 121 üldsättena VSS §-s
14.
VSS § 14 lõike 1 kohaselt võib välismaalase vanuse kindlaksmääramiseks viia välismaalase
suhtes läbi meditsiinilised uuringud, kui välismaalase eestkostja või eestkostja ülesandeid täitev
isik on selleks andnud oma nõusoleku. Meditsiinilisest uuringust keeldumise korral võib PPA
või KAPO lugeda välismaalase täisealiseks, kui muude tõenditega pole võimalik välismaalase
alaealisust usaldusväärselt kindlaks teha. Enne invasiivsemate protseduuride alustamist tuleks
eelistada neid, mis on kõige vähem invasiivsed. Kui pärast meditsiinilise uuringuid jääb isiku
vanus jätkuvalt ebaselgeks, peab menetlev ametiasutus, st PPA või KAPO, muude tõendite
alusel tegema otsuse välismaalase alaealisuse või täisealisuse osas.
Vanuse kindlaksmääramise otsust saab vaidlustada üksnes koos haldusakti või toiminguga,
millega seoses välismaalase vanus kindlaks määrati. Seega juhul, kui haldusorgan teeb
välismaalasele sisenemiskeelu otsuse või ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, peab välismaalane
haldusakti vaidlustamisel esitama põhjendused, miks tema suhtes tuleb kohaldada VSS-s
alaealise väljasaatmise kohta sätestatud eritagatisi.
Eelnõu § 123 punktiga 24 viiakse VSS § 12 lõikes 9 sätestatud viide VRKS-ile kooskõlla
VRKS-i uue tervikteksti numeratsiooniga.
6. Riigi õigusabi andmine, esialgse õiguskaitse kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse
vaidlustamine (eelnõu § 123 punktid 11, 13–14, 26)
Eelnõu § 123 punktiga 11 muudetakse VSS §-s 66 ebaseaduslikult riigis viibivale
välismaalasele riigi õigusabi taotlemise ja andmise sätteid. Tagasisaatmisdirektiivi kohaselt
233
peab ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel olema võimalik taotleda riigi õigusabi
igasuguse tagasisaatmisega seotud haldusakti (näiteks lahkumisettekirjutuse, kinnipidamise,
järelevalvemeetmete kohaldamisega seotud otsused) vaidlustamiseks. Kuivõrd
väljasõidukohustus võidakse välismaalasele panna ka sisenemiskeelu otsusega, sätestatakse
VSS § 66 lõikes 1 õigusselguse huvides, et välismaalasel on õigus taotleda riigi õigusabi muu
hulgas sisenemiskeelu otsuse vaidlustamiseks.
Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele antakse riigi õigusabi RÕS-is sätestatud korras.
RÕS § 12 lõike 5 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus esitada eesti keeles. Schengeni
hindamistel on leitud, et Eesti ei täida piisavalt EL-i põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud
nõuet, mille kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsele. Selleks et parandada Eestis
ebaseaduslikult viibivate välismaalaste juurdepääsu riigi õigusabile, nähakse VSS § 66 lõikes 2
ette, et välismaalane võib riigi õigusabi taotleda inglise keeles. Sarnane erisus on praegu loodud
isikutele, kelle elukoht on mõnes muus EL-i liikmesriigis või kes on mõne muu EL-i
liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus EL-i liikmesriigis (RÕS
§ 12 lõige 6). Et kohus saaks riigi õigusabi andmisel senisest paremini hinnata kaebuse
perspektiivikust, kohustatakse VSS § 66 lõikes 3 välismaalast esitama riigi õigusabi taotlusega
koos ka vaidlustatav otsus.
Praegu saavad liikmesriigid piirata ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase õigust enda
esindamisele kohtumenetluses direktiivi 2005/85/EC117 artikli 15 lõigetes 3 kuni 6 sätestatud
alustel. EL-i varjupaiga- ja rändehaldusreformiga asendatakse direktiiv 2005/85/EÜ määrusega
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta), mis sätestab artikli 17 lõikes 2 tingimused, mil võib
välismaalasele, kes vaidlustab oma rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvat otsust koos
väljasaatmise otsusega, riigi õigusabi jätta andmata. Sellest tulenevalt sätestatakse VSS § 66
lõikes 4, et lahkumisettekirjutuse, selles kohaldatud sissesõidukeelu otsuse või väljasaatmisega
seotud otsuse vaidlustamiseks ei anta välismaalasele riigi õigusabi, kui esineb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 17 lõikes 2 sätestatud
tingimus. Riigi õigusabi ei pea kohtukaebemenetluses andma, kui a) leitakse, et oma rahalise
olukorra avalikustanud välismaalasel on piisavalt vahendeid õigusabi ja esindamise
võimaldamiseks tema enda kulul; b) leitakse, et edasikaebusel ei ole ilmseid eduvõimalusi või
see on kuritarvitav; c) edasikaebus on jõudnud riigisisese õigusega ette nähtud apellatsiooni-
või kassatsioonimenetlusse ning kui d) välismaalast juba abistab või esindab õigusnõustaja.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) või määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks võib õigusabi anda
seni, kuni halduskohus on kaebuse läbi vaadanud. Selleks et ebaseaduslikult riiki sisenenud
välismaalasele antav riigi õigusabi ulatus ei oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga võrreldes
suurem, nähakse VSS § 66 lõikes 5 ette, et ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasele
võib riigi õigusabi anda väljasaatmise vaidlustamiseks, kuni halduskohus on teinud otsuse,
millega välismaalase esitatud kaebus on jäetud rahuldamata. Muudatuse eesmärk on anda selge
signaal, et isikud, kes on riiki sisenenud ebaseaduslikult välispiiri kaudu, ei saa tugineda
samasugusele õiguskaitsele nagu need välismaalased, kes on järginud Eestisse sisenemise
nõudeid.
Kehtiva VSS § 66 lõike 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui välismaalane on Eestist
lahkunud. Selle normi eesmärk on jätta tasuta õigusabist ilma rahvusvahelise kaitse taotlejad,
kes on omavoliliselt menetluse ajal Eestist lahkunud ja sellega näidanud, et nad tegelikult ei
soovi Eestilt rahvusvahelist kaitset saada. Eelnõuga nähakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele
117 Nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja
äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta. – ELT L 326, 13.12.2005 lk 13-34.
234
ja saajatele ette erikord tasuta õigusabi taotlemiseks ja saamiseks (VSS § 66 lõige 6). Sellest
tulenevalt tunnistatakse kehtivas VSS-is § 66 lõige 4 kehtetuks.
Eelnõu § 123 punktide 13 ja 14 muudatused puudutavad väljasaatmise peatamist esialgse
õiguskaitse kohaldamise korral. VSS § 610 lõike 1 kohaselt võib välismaalane oma
väljasaatmise peatamiseks või keelamiseks esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. VSS § 610 lõike 2 kohaselt tuleb kohtul,
kes otsustab rahvusvahelise kaitse taotleja riigis viibimise õigust piirata, omal algatusel esialgse
õiguskaitse määrus tühistada. Muudatus peaks vältima olukorda, kus PPA või KAPO peaksid
taotlema kohtult esialgse õiguskaitse lõpetamist, kuigi rahvusvahelise kaitse menetluses on juba
kohus taotleja riigis viibimise õiguse lõpetanud.
Kehtiv VSS (VSS § 69 lõige 1) võimaldab kohtul ebaseaduslikult välispiiri ületanud
välismaalase väljasaatmise või lahkumisettekirjutuse täitmise peatada, kuni halduskohus on
otsusega jätnud välismaalase esitatud kaebuse rahuldamata. Selline erisus kehtib praegu aga
üksnes massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras. Arvestades, et määruse 2024/1348
artikli 68 lõike 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal automaatne riigis viibimise õigus
vaid seni, kuni tema taotluse suhtes on tehtud lõplik otsus (s.t reeglina halduskohtu otsuseni),
koheldakse ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasi rahvusvahelise kaitse taotlejatega
võrreldes soodsamalt, kuivõrd nende puhul saab kohus väljasaatmise peatada kohtuotsuse
jõustumiseni. Ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase väljasaatmise peatamine peaks
olema samuti õigustatud vaid erandlikes olukordades, kui see on vajalik isiku põhiõiguse
kaitseks (näiteks väljasaatmine on vastuolus non refoulement-põhimõttega). Seega nähakse
VSS § 610 lõikes 3 ette, et kohus võib ka tavaolukorras peatada ebaseaduslikult välispiiri
ületanud välismaalase väljasaatmise, kuni halduskohus on otsusega jätnud välismaalase
esitatud kaebuse rahuldamata.
Menetlusökonoomia kaalutlustel sätestatakse VSS § 610 lõikes 4, et kohus võib ühes määruses
otsustada välismaalasele riigi õigusabi andmise ning esialgse õiguskaitse kohaldamise.
Eelnõu § 123 punktiga 26 täiendatakse VSS § 13 ja sätestatakse kaebetähtaegade erisus juhul,
kui välismaalane vaidlustab lahkumisettekirjutust koos haldusaktiga, millega välismaalasele
jäetakse rahvusvaheline kaitse või ajutine kaitse andmata või tema kaitse staatus tunnistatakse
kehtetuks. Tulenevalt määruse (EL) 2024/1348 artiklist 67 nähakse eelnõus ette, et
lahkumisettekirjutuse või selles kohaldatud sissesõidukeelu vaidlustamisel tuleb lähtuda
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-des 41, 50, 78- 80 sätestatud otsuste
vaidlustamise tähtaegadest ja korrast. Seda ka juhul, kui lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
on kehtestatud eraldiseisva haldusaktiga.
7. Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused (eelnõu § 123 punktid 45 ja 47-48)
Eelnõu § 123 punktiga 45 tehakse muudatused VSS §-s 3311. Eelnõus asendatakse määruse
603/2013/EL regulatsioon määrusega 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) ning
kohustatakse PPA-d ja KAPO-t lisaks biomeetrilistele andmetele edastama Eurodac-süsteemi
määruse (EL) 2024/1358 artiklites 22 ja 23 toodud andmed.
Eelnõu § 123 punktiga 47 reguleeritakse nõustamisteenuse andmete töötlemist. VSS § 10 lõike
31 kohaselt saab PPA kohustada välismaalast ilmuma nõustamisele. Nõustamise eesmärk on
toetada välismaalast oma väljasõidukohustuse korraldamisel, pakkudes selleks vajaduse korral
tagasipöördumise ja/või taasintegratsioonitoetust. Täiendavalt saab välismaalane taotleda
tagasipöördumise toetust vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooniprogrammist, mida
rakendab Euroopa Migratsiooniorganisatsioon. Selleks et välistada olukorrad, kus
235
välismaalasele on juba muu liikmesriik tagasipöördumise tuge andnud, tuleb andmed
nõustamise ja toetuse saamise kohta ILLEGAAL-i kaudu edastada Eurodac-süsteemi. Frontexi
väljatöötatud mudeli kohaselt peab liikmesriik nõustamise kohta koguma vähemalt järgmisi
andmeid: nõustamise kuupäev ja koht, nõustatava välismaalase õiguslik seisund, nõustamise
liik, nõustamise tulemus, sh antud tagasipöördumise ja/või reintegratsioonitoetuse sisu ja määr.
Täpsem andmekoosseis sätestatakse ILLEGAAL põhimääruses.
Eelnõu § 123 punkti 48 kohaselt võimaldatakse ILLEGAAL-is töödelda määruse 2024/1356
(taustakontrolli kohta) ja määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) rakendamiseks
nõutavaid andmeid. Taustakontrolli läbiviimiseks vajalik infotehnoloogiline lahendus
kehtestatakse ILLEGAAL-i alamsüsteemina. Taustakontrolli läbiviimise eesmärgil töödeldakse
taustakontrolli andmeid ILLEGAAL-i andmetest tehnoloogiliselt eraldi. Andmete töötlemisel
rakendatakse andmete ühekordse kogumise põhimõtet. See tähendab, et väljasaadetava
taustakontrolli andmeid kasutatakse väljasaatmismenetluse läbiviimisel ning välismaalaselt ei
koguta uuesti ILLEGAAL-i kandmiseks neid andmeid, mille ILLEGAAL saab loodavast
alamsüsteemist. ILLEGAAL andmekogust edastatakse määruse 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta) artiklis 22 ja 23 nõutavad andmed edasi Eurodac-süsteemi.
8. Struktuurilised muudatused (eelnõu § 123 punktid 15 ja 28)
Eelnõu § 123 punktidega 15 ja 28 paigutatakse rahvusvahelist koostööd puudutav
regulatsioon (kehtiv VSS §-s 133) ümber 1. peatükki (VSS § 612). Muudatuse eesmärk on
võimaldada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit kaasata VSS-i alusel läbiviidavate
menetluste kõikidesse etappidesse, sealhulgas taustakontrolli läbiviimisesse. Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve Ameti ametnik saab PPA-d või KAPO-t abistada välismaalase
väljasõidukohustuse menetluse läbiviimisel, kuid tal pole õigust teha väljasaatmisega seotud
sisulisi otsuseid (näiteks koostada lahkumisettekirjutust, muuta selle tähtaega või jätta
väljasaatmine kohaldamata). Otsused, mis puudutavad välismaalase riiki lubamist või
lahkumist, kuuluvad üksnes Eesti ametiasutuste pädevusse. PPA võib ka oma ametnikke
lähetada teistesse liikmesriikidesse, et abistada neid kolmandate riikide kodanike väljasaatmiste
korraldamisel EL-ist või Schengeni alalt. Sel juhul lepitakse PPA ametnike pädevused kokku
välislepingus.
§ 124. Riigi õigusabi seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 124 muudetakse RÕS § 1 lõiget 2 seoses riigi õigusabi andmisega rahvusvahelise
kaitse taotlejale. Uuendatakse VRKS-i viite asukohta.
§ 125. Õiguskantsleri seaduse täiendamine
Eelnõu §-ga 125 täiendatakse ÕKS-i. Eesti peab looma riikliku sõltumatu seiremehhanismi,
mis jälgib taustakontrolli ning piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse käigus vastavust
EL-i ja rahvusvahelisele õigusele seoses juurdepääsuga rahvusvahelise kaitse menetlusele,
tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, lapse parimate huvidega ning asjakohaste
kinnipidamise normidega. Täienduse kohaselt täidab õiguskantsler põhiõiguste järgimise
sõltumatu seiremehhanismi rolli.
Õiguskantsler täidab põhiseadusest ja õiguskantsleri seadusest tulenevalt lisaks
põhiseaduslikkuse järelevalvele nii ombudsmani, riikliku inimõiguste asutuse (NHRI),
lasteombudsmani, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava
kohtlemise ja karistamise ennetusasutuse kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni
236
rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsleri organisatsioonilise,
funktsionaalse ja finantsilise sõltumatuse tagavad põhiseadus ja õiguskantsleri seadus.
Õiguskantsler saaks juba talle pandud ülesannete täitmisel kontrollida nii taustakontrolli kui ka
piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse käigus põhiõiguste tagamist. Selge volituse
tegutsemiseks Euroopa Liidu õigusega ette nähtud sõltumatu järelevalveasutusena annab ÕKS-i
täiendamine § 1 lõikega 12.
Eestil on otstarbekas ja mõistlik järgida taustakontrolli määruse artikli 10 lõikes 2 antud
soovitust kasutada sõltumatu järelevalveasutuse sisseseadmisel juba olemasolevaid riiklikke
põhiõiguste järelevalveasutusi. Õiguskantsler saab täita sõltumatu järelevalveasutuse
ülesandeid ning vastab liidu õigusest tulenevale sõltumatuse nõudele.
Sellise lisaülesande täitmine on institutsiooni põhiülesannet – põhiseaduslikkuse järelevalvet –
kahjustamata võimalik tingimusel, et lisaülesande täitmiseks eraldatakse vajalik
eelarveressurss. Taustakontrolli määruse artikli 10 lõike 4 järgi varustavad liikmesriigid
sõltumatu järelevalveasutuse vajalike rahaliste vahenditega. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
suuniste järgi ei tohi rahastus kahjustada järelevalveasutuse sõltumatust ning peab põhinema
riiklike ombudsmanide, võrdõiguslikkuse asutuste ja NHRI-de rahastamise mudelitel. Piisav
ning jätkusuutlik rahastus peab suuniste järgi katma seireülesannete täitmise, kvalifitseeritud
tööjõu (sh haldus- ja rahaline tugi ning töövahendid), regulaarse koolitusvajaduse ja muu
tarviliku. Täiendavate ülesannete määramine ei tohi kahjustada õiguskantsleri teiste –
sealhulgas põhiseadusest ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevate – põhiülesannete täitmist.
§ 126. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu § 126 kohaselt tunnistatakse VRKS (RT I, 02.01.2025, 81) kehtetuks.
§ 127. Seaduse jõustumine
Eelnõu § 127 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 12. juunil.
Lõike 2 kohaselt jõustub eelnõu § 115 punkt 2 kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud
otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks.
Lõike 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 110 punktis 2 ning § 121 punktides 4 ja 8 toodud
muudatused 2029. aasta 31. oktoobril, kuna need muudatused on seotud kohanemisprogrammi
andmekogu kasutuselevõtmisega ning sellega seotud suunamise muudatustega.
4. Eelnõu terminoloogia
Seaduse eelnõus kasutatakse järgmisi Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktidega määratletud termineid, mis on esitatud tähestikulises järjestuses koos õigusliku
alusega. Juhul kui sama määratlust kirjeldavas terminis on aktide lõikes sõnalisi või viitelisi
erisusi, siis on parima selguse loomise eesmärgil esitatud kõik terminid. Juhul kui identset
terminit kasutatakse mitmes EL-i õigusaktis, siis on samale terminile lisatud kõik õiguslikud
alused. Kõikehõlmavuse tagamiseks on loetelus esitatud nii EL-i õigusaktides terminitena
sätestatud mõisted kui ka sellised mõisted, mida küll kasutatakse normides, kuid mis ei ole
sätestatud terminite loetelus. Näiteks on määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 61
237
lõikega 1 sätestatud turvalise päritoluriigi mõiste, aga seda mõistet ei ole sätestatud sama
määruse artiklis 3 „Mõisted“, kuid sellegipoolest on mõiste esitatud terminite loetelus.
A
ajutine kaitse – erandlik menetlus, mille eesmärk on anda massilise sissevoolu või eeldatava
massilise sissevoolu korral viivitamatut ja ajutist kaitset kolmandatest riikidest pärit
ümberasustatud isikutele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et
rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sissevoolu menetleda, kahjustamata oma
tõhusat toimimist kõnealuste isikute ning teiste kaitset taotlevate isikute huvides
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt a
ajutise kaitse saaja – isik, kellel on ajutine kaitse, mis on määratletud direktiivi 2001/55/EÜ
artikli 2 punktis a ja ajutist kaitset käsitlevas nõukogu rakendusotsuses, või muu samaväärne
riiklik kaitse, mis on kehtestatud reageerimiseks samale sündmusele kui kõnealuses nõukogu
rakendusotsuses
Määruse 2024713587EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt i
alaealine – alla 18-aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 10, direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtu kohta) artikli 2 lõige 4, määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 6,
määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 10, määruse 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 9
andmekogum – määruse 2024/1358/EL artiklite 17, 19, 21, 22, 23, 24 või 26 kohaselt Eurodac-
süsteemi salvestatud teave, mis vastab ühele andmesubjekti sõrmejäljekomplektile ja koosneb
biomeetrilistest andmetest, tähtnumbrilistest andmetest ja olemasolu korral isikut tõendava või
reisidokumendi skaneeritud värvikoopiast
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt y
B
biomeetrilised andmed – määruse (EL) 2024/1358 artikli 2 punktis s määratletud
biomeetrilised andmed
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 10
biomeetrilised andmed – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 11 määratletud
biomeetrilised andmed
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 8
biomeetrilised andmed – sõrmejälgede andmed või näokujutise andmed
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt s
D
diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument – diplom või muu kvalifikatsiooni
tõendav dokument, mis on saadud ja kinnitatud liikmesriigis pärast vähemalt ühte õppeaastat
selle liikmesriigi territooriumil tunnustatud riiklikus või piirkondlikus haridus- või
kutseõppeprogrammis, mis vastab vähemalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2. tasemele
ja mida korraldab haridusasutus vastavalt asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele,
välja arvatud veebipõhised koolitused ja muud kaugõppe vormid
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 15
238
E
ebaseaduslik riigis viibimine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viibimine
liikmesriigi territooriumil, kui see kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei täida või
enam ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud
sisenemise nõudeid või muid asjaomasesse liikmesriiki sisenemise või seal viibimise või
elamise tingimusi
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt g
eestkostja – füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädeva asutuse poolt määratud avaliku
sektori asutus, kes kohaldataval juhul abistab ja esindab saatjata alaealist ja tegutseb tema nimel
tagamaks, et saatjata alaealine saaks kasutada määrusest (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni
kohta) tulenevaid õigusi ja täita samast määrusest tulenevaid kohustusi, ning kaitseb samal ajal
tema huve ja üldist heaolu
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 18
elamisluba – liikmesriigi asutuste poolt selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud vormis välja
antud mis tahes luba, millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul
elada selle territooriumil
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt g
elamisluba – liikmesriigi ametiasutuste, määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud ühtses
vormis välja antud luba, millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul
elada seaduslikult selle liikmesriigi territooriumil
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 12
EL-i solidaarsuskoordinaator – komisjoni määruse 2024/1351/EL artikli 15 kohaselt
määratud isik, kellel on sama määruse artiklis 15 kindlaks määratud volitused
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 28
erakorraline vastuvõtmine – pakilise õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega või kohest
meditsiiniabi vajavate isikute vastuvõtmine ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise teel
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikli 2 punkt 4
esimene varjupaigariik – kolmandat riiki võib pidada taotleja esimeseks varjupaigariigiks
ainult juhul, kui selles riigis:
a) on taotlejale enne liitu saabumist antud selles riigis artikli 57 lõikes 1 osutatud
tulemuslikku kaitset kooskõlas Genfi konventsiooniga või on talle antud artikli 57
lõikes 2 osutatud tulemuslikku kaitset ning ta saab ennast endiselt selle riigi kaitse alla
anda;
b) ei ole taotleja elu ja vabadus ohus rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma
kuulumise või poliitiliste tõekspidamiste tõttu;
c) ei ähvarda taotlejat määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklis 15
määratletud tõsise kahju kannatamise reaalne oht;
d) on taotleja kooskõlas Genfi konventsiooniga kaitstud tagasi- ja väljasaatmise eest
ning väljasaatmise eest, millega rikutakse rahvusvahelises õiguses sätestatud õigust
kaitsele piinamise ning julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või
karistamise eest
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 58 lõige 1
239
esindaja – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud aitama ja esindama
saatjata alaealist määrusega 2024/1351/EL ettenähtud menetlustes, et tagada lapse huvide kaitse
ja teha vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 12
esindaja – füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädevate asutuste määratud
ametiasutus, kellel on vajalikud oskused ja eriteadmised, sealhulgas alaealiste kohtlemise ja
nende erivajaduste osas, mis võimaldavad tal vastavalt vajadusele saatjata alaealist esindada,
abistada või tema nimel tegutseda, et kaitsta saatjata alaealise parimaid huve ja üldist heaolu
sellisel viisil, et saatjata alaealine saaks kasutada direktiivist 2024/1346/EL tulenevaid õigusi
ja täita selles sätestatud kohustusi
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 13
esindaja – füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädevate asutuste või organite määratud
ametiasutus, kes esindab ja abistab saatjata alaealist ning kohaldataval juhul tegutseb saatjata
alaealise nimel
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 7
Eurodac-süsteemi andmed – kõik andmed, mis on salvestatud Eurodac-süsteemi kooskõlas
määruse 2024/1358/EL artikli 17 lõigetega 1 ja 2, artikli 19 lõikega 1, artikli 21 lõikega 1,
artikli 22 lõigetega 2 ja 3, artikli 23 lõigetega 2 ja 3, artikli 24 lõigetega 2 ja 3 ning artikli 26
lõikega 2
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt m
Europoli andmed – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 16 määratletud Europoli andmed
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 6
Europoli juurdepääsupunkt – määratud Europoli süsteem, mis peab sidet Eurodac-
süsteemiga
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt l
G
Genfi konventsioon – 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon, mida on
muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga
Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punkt b
H
haridusasutus – avalik-õiguslik või eraõiguslik haridus- või kutseõppeasutus, mis asub
liikmesriigis ja on tema tunnustatud läbipaistvate kriteeriumide alusel kooskõlas riigisisese
õiguse või haldustavadega
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 16
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
vastuvõtmine, mis liikmesriigi taotluse korral toimub Euroopa Liidu Varjupaigaameti,
UNHCR-i või muu asjaomase rahvusvahelise organi suunamisel, kolmandast riigist, kuhu isik
on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile ning kui vähemalt esialgse
hinnangu alusel
a) see isik täidab määruse 2024/1351/EL artikli 5 lõike 2 kohaseid vastuvõtmise
tingimusi;
240
b) sellise isiku suhtes ei kehti sama määruse artikli 6 kohased vastuvõtmisest keeldumise
põhjused ning
c) sellisele isikule antakse kooskõlas sama määruse artikli 9 lõikega 17 rahvusvaheline
kaitse või riigisisese õiguse alusel humanitaarsetel põhjustel staatus, millega tagatakse
õigused ja kohustused, mis on samaväärsed määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni
kohta) artiklites 20–26 ja 28–35 sätestatud täiendava kaitse saajate õiguste ja
kohustustega
Määruse 2024/1351/EL (ümberasustamise kohta) artikli 2 punkt 3
I
iga-aastane solidaarsusreserv – peamine solidaarsusalane reageerimisvahend rändesurve all
olevate liikmesriikide toetamiseks vajaduste alusel
Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 57 lõige 1
identiteediandmed – määruse 2024/1358/EL artikli 17 lõike 1 punktides c–f ja h, artikli 19
lõike 1 punktides c–f ja h, artikli 21 lõike 1 punktides c–f ja h, artikli 22 lõike 2 punktides c–f
ja h, artikli 23 lõike 2 punktides c–f ja h, artikli 24 lõike 2 punktides c–f ja h ning artikli 26
lõike 2 punktides c–f ja h osutatud teave
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt x
INTERPOL-i andmebaasid – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 17 määratletud
Interpoli andmebaasid
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 13
isikusamasuse kontroll – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 5 määratletud
isikusamasuse kontroll
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 2
K
kinnipidamine – liikmesriigi korraldusel taotleja hoidmine teatavas kohas, kus taotlejalt on
võetud liikumisvabadus
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 9, määruse 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 12
kodakondsuseta isik – isik, keda ükski riik ei pea oma õiguse kohaselt oma kodanikuks
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 2
kodakondsuseta isik – isik, keda ei peeta ühegi riigi õigussüsteemis selle riigi kodanikuks
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 15, määruse 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 5
kolmanda riigi kodanik – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 6 määratletud kolmanda
riigi kodanik
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 4
kolmanda riigi kodanik – isik, kes ei ole liidu kodanik EL-i toimimise lepingu artikli 20
lõike 1 tähenduses ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artikli 2
punktis 5 määratletud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 1
241
kolmanda riigi kodanik – isik, kes ei ole liidu kodanik EL-i toimimise lepingu artikli 20
lõike 1 tähenduses ega sellise riigi kodanik, kes osaleb käesoleva määruse kohaldamises liiduga
sõlmitud lepingu alusel
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt f
korduv taotlus – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mille esitamiseks avaldatakse soovi mis
tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sealhulgas juhul, kui
selle taotluse suhtes on tehtud selle sõnaselgelt või kaudselt tagasivõtmise tõttu keelduv otsus
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 19
kutsuja – liikmesriigis vastavalt artikli 5 alusel vastu võetud otsusele ajutist kaitset saav
kolmanda riigi kodanik, kes soovib enda juurde kutsuda oma pereliikmed
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli punkt h
kriisiolukord –
a) erakorraline olukord, kus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute
massiline saabumine liikmesriiki maa-, mere- või õhuteed pidi, sealhulgas maabumine
otsingu- ja päästeoperatsiooni järgselt, on nii ulatuslik ja sellist laadi, et kui võtta muu
hulgas arvesse liikmesriigi rahvaarvu, SKP-d ja geograafilisi iseärasusi, sealhulgas
territooriumi suurust, halvab see – sealhulgas kohaliku või piirkondliku tasandi olukorra
tagajärjel – liikmesriigi hästi ettevalmistatud rahvusvahelise kaitse ja
vastuvõtusüsteemi, sealhulgas lastekaitseteenused, või tagasisaatmissüsteemi niivõrd, et
sellel võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
toimimisele, või
b) rändajate vahendina kasutamise olukord, kus kolmas riik või vaenulik
valitsusväline osaleja soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike
võikodakondsuseta isikute liikumist välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga
destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline tegevus võib ohustada liikmesriigi
põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või riigi julgeoleku kaitset
Määruse 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta) artikli 1 lõige 4
L
laps või alaealine – alla 18-aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt z
liidese juhenddokument – tehniline dokument, milles täpsustatakse vajalikud nõuded, millele
riiklikud juurdepääsupunktid või Europoli juurdepääsupunkt peavad vastama, et Eurodac-
süsteemiga elektrooniliselt suhelda, ning milles on eelkõige üksikasjalikult esitatud Eurodac-
süsteemi ja riiklike juurdepääsupunktide või Europoli juurdepääsupunkti vahel vahetatava
teabe vorm ja võimalik sisu
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt v
liikmesriiki jäämine – jäämine selle liikmesriigi territooriumile, kaasa arvatud piirile või
transiiditsoonidesse, kus on avaldatud soovi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks või kus
seda taotlust läbi vaadatakse
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 18
lõplik otsus – otsus selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule
antakse määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) alusel pagulasseisund või täiendava
kaitse seisund, sealhulgas taotluse suhtes selle mittelubatavuse tõttu tehtud keelduv otsus või
taotluse suhtes selle kaudselt või sõnaselgelt tagasivõtmise tõttu tehtud keelduv otsus, mille
242
suhtes ei kohaldata enam õiguskaitsevahendit käesoleva määruse V peatüki raames või mis on
riigisisese õiguse kohaselt muutunud lõplikuks, olenemata sellest, kas taotlejal on õigus jääda
käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi territooriumile
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 8
M
majutuskeskus – koht, mida kasutatakse taotlejate kollektiivseks majutamiseks
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 10
massiline sissevool – suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt pärit
ümberasustatud isikute saabumine liikmesriiki, olenemata sellest, kas nende saabumine
ühendusse oli omaalgatuslik või aidati sellele kaasa näiteks evakueerimiskava abil
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt d
materiaalsed vastuvõtutingimused – vastuvõtutingimused, mis hõlmavad majutust, toitu,
riietust ja isikliku hügieeni tarbeid, mida antakse mitterahalise toetusena või rahaliste toetuste
või kupongidena või nende kombinatsioonina, ning samuti regulaarset toetust
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 7
menetlev ametiasutus – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab
rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema haldusmenetluse etapis
otsuseid
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 16, määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 15
menetluslikku eritagatist vajav taotleja – taotleja, kelle võime kasutada käesolevas määruses
sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi on piiratud tema individuaalse olukorra,
näiteks mõne haavatavuse tõttu
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 14
märkimisväärne rändeolukord – rändesurvest erinev olukord, kus kolmanda riigi kodanike
või kodakondsuseta isikute sel hetkel asetleidva ja varasema iga-aastase saabumise
kumulatiivse mõju tõttu on hästi ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteem
saavutanud oma suutlikkuse piiri
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 25
N
näokujutise andmed – digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda
saab kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt r
O
oht rahvatervisele – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 21 määratletud oht rahvatervisele
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 1
otsingu- ja päästeoperatsioonid – Hamburgis 27. aprillil 1979 vastu võetud rahvusvahelises
mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonis osutatud otsingu- ja päästeoperatsioonid
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 23
243
otsingu- ja päästeoperatsioonid – 27. aprillil 1979 Saksamaal Hamburgis vastu võetud
rahvusvahelises mereotsingute ja -pääste konventsioonis osutatud otsingu- ja
päästeoperatsioonid
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 14
P
pagulane – kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud tagakiusamishirm tõttu rassi, usu,
rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu ja kes viibib sel
põhjusel väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei saa või kõnealuse hirmu tõttu ei taha saada
nimetatud riigilt kaitset, või kodakondsuseta isik, kes viibib eespool nimetatud põhjustel
väljaspool varasemat alalist elukohariiki, ei saa või kõnealuse hirmu tõttu ei taha sinna tagasi
pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
artiklit 12
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 1, määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 5
pagulased – Genfi konventsiooni artikli 1 punktis A määratletud kolmandate riikide kodanikud
või kodakondsuseta isikud
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt e
pagulasseisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulasena tunnustamine
liikmesriigi poolt kooskõlas määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 3
pagulasseisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulasena tunnustamine
liikmesriigi poolt
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 1
pereliige määruse 2024/1351/EL mõistes – järgmised taotleja pereliikmed, kes viibivad
liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas juba enne taotleja või pereliikme
saabumist liikmesriigi territooriumile:
a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi
kodanikke käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole
abielus, sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud
abielust või väljaspool abielu või on lapsendatud;
c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse
või tava kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane
täiskasvanu viibib;
d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema
või muu täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 8
pereliikmed direktiivi 2024/1346/EL mõistes – järgmised taotleja pereliikmed, kes viibivad
rahvusvahelise kaitse menetluse ajal sama liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli
olemas juba enne, kui taotleja liikmesriigi territooriumile saabus:
a) taotleja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare samaväärselt
abielupaaridega;
244
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealised või täisealised ülalpeetavad lapsed,
tingimusel, et nad ei ole abielus ja sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses
on nad sündinud abielust või väljaspool abielu või on nad lapsendatud; alaealist
käsitatakse individuaalse hinnangu alusel mitte abielus olevana, kui tema abielu ei oleks
kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks sõlmitud asjaomases
liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga;
c) kui taotleja on alaealine ja ega ole abielus, siis asjaomase liikmesriigi õiguse või tava
kohaselt tema eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, sealhulgas täisealine
õde või vend; alaealist käsitatakse individuaalse hinnangu alusel mitte abielus olevana,
kui tema abielu ei oleks kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks
sõlmitud asjaomases liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 lõige 3, määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 9
piisav suutlikkus – suutlikkus, mis on igal ajahetkel vajalik, et viia läbi piiril toimuv
rahvusvahelise kaitse menetlus ja määruse (EL) 2024/1349 alusel kehtestatud piiril toimuv
tagasisaatmismenetlus või kohaldataval juhul riigisisese õiguse alusel kehtestatud samaväärne
piiril toimuv tagasisaatmismenetlus
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 11
põgenemine – tegu, millega asjaomane isik muutub pädevatele haldus- või õigusasutustele
kättesaamatuks, näiteks
a) liikmesriigi territooriumilt ilma pädevate asutuste loata lahkumine põhjustel, mis on
asjaomase isiku kontrolli all;
b) teavitamata jätmine konkreetsest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusest
või elukohana määratud kohast eemalviibimisest, kui liikmesriik sellist teavitamist
nõuab; või
c) pädevate asutuste ette ilmumata jätmine, kui pädevad asutused nõuavad enda ette
ilmumist
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 17
põgenemine – tegu, millega taotleja muutub pädevatele haldus- või õigusasutustele
kättesaamatuks, näiteks liikmesriigi territooriumilt ilma pädevate asutuste loata lahkumine
põhjustel, mis on taotleja kontrolli all
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 12
põgenemise oht – konkreetse juhtumi puhul esinevad konkreetsed põhjused ja asjaolud, mis
tuginevad riigisiseses õiguses kindlaks määratud objektiivsetele kriteeriumidele ja annavad
alust oletada, et asjaomane isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud
menetlusi, võib põgeneda
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 18
põgenemise oht – konkreetse juhtumi puhul esinevad konkreetsed põhjused ja asjaolud, mis
tuginevad riigisiseses õiguses kindlaks määratud objektiivsetele kriteeriumidele ja annavad
alust oletada, et taotleja võib põgeneda
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 11
päritoluriik – kodakondsusjärgne riik või kodakondsusjärgsed riigid või kodakondsuseta
isikute puhul varasem alaline elukohariik
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 13
245
päritoluliikmesriik – määruse 2024/1358 artiklitega 15, 18, 20, 22, 23, 24 ja 26 hõlmatud isiku
korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed Eurodac-süsteemi ja võtab vastu
võrdlustulemused
Määruse 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt e
päringutabamus – Eurodac-süsteemis võrdlemisel kindlaks tehtud vastavus või vastavused
infotehnoloogilisse keskandmebaasi kantud biomeetriliste andmete ja liikmesriigi edastatud
teatava isiku andmete vahel, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust kohe kontrollida
võrdlustulemusi vastavalt artikli 38 lõikele 4
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt j
R
rahvusvaheline kaitse – pagulasseisund või täiendava kaitse seisund
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 5, määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 3
rahvusvaheline kaitse – määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punktis 3
määratletud rahvusvaheline kaitse
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikli 2 punkt 2
rahvusvahelise kaitse kiirendatud menetlus – määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
artikkel 35 punkti 3 alusel hiljemalt kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast
lõpule viidud menetlus, mida kohaldatakse artikli 42 lõikes 1 nimetatud juhtudel
rahvusvahelise kaitse taotleja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on
esitanud määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punktis 7 määratletud
rahvusvahelise kaitse sooviavalduse, mille kohta ei ole lõplikku otsust veel tehtud
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 1 punkt a
rahvusvahelise kaitse taotlus ehk taotlus – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
esitatud sooviavaldus liikmesriigilt kaitse saamiseks, keda võib käsitada pagulasseisundi või
täiendava kaitse seisundi taotlejana
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 3, direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtu kohta) artikli 2 lõige 1, määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3
punkt 12, määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 7
rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine – rahvusvahelise kaitse taotluse lubatavuse või
sisuline läbivaatamine kooskõlas määrustega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ja
(EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta), välja arvatud menetlused vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramiseks
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 5
rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine – rahvusvahelise kaitse taotluse lubatavuse või
sisuline läbivaatamine kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta)
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 9
rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmine – rahvusvahelise kaitse taotluse sõnaselge või
kaudne tagasivõtmine kooskõlas määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 6
246
rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimine – registreerimispädevusega asutus registreerib
hiljemalt viie päeva jooksul pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi andmed
kooskõlas määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 27
rahvusvahelise kaitse saaja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellele on
antud määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punktis 4 määratletud
rahvusvaheline kaitse
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 7
rahvusvahelise kaitse saaja – isik, kellele on antud pagulasseisund või täiendava kaitse
seisund
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 4
rahvusvahelise kaitse saaja – isik, kellele on antud määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni
kohta) artikli 3 punktis 1 määratletud pagulasseisund või kõnealuse määruse artikli 3 punktis 2
määratletud täiendava kaitse seisund
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt h
rahvusvahelise kaitse sooviavaldus – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
avaldus liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse saamiseks kooskõlas (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 3 punktiga 12
rahvusvahelise kaitse äravõtmine – menetleva ametiasutuse või pädeva kohtu otsus
tunnistada rahvusvaheline kaitse kehtetuks või see lõpetada, sealhulgas keeldudes selle
pikendamisest kooskõlas määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 17
rahvusvahelise kaitse äravõtmine – menetleva ametiasutuse või pädeva kohtu otsus
tunnistada rahvusvaheline kaitse kehtetuks või see lõpetada, sealhulgas keeldudes selle
pikendamisest
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 14
raske kuritegu – õigusrikkumine, mis vastab raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2
osutatud kuritegudele või on nendega samaväärne, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt
karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne
pikkus on vähemalt kolm aastat
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt p
regulaarne toetus – taotlejatele perioodiliselt makstav toetus, mis tagab neile igapäevaelus
minimaalse sõltumatuse ja mis antakse rahasummana, kupongidena või mitterahalise toetusena
või nende kombinatsioonina, tingimusel et selline regulaarne toetus sisaldab ka rahasummat
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 8
riigis seaduslikku viibimist tõendav dokument – liikmesriigi asutuste antud luba, millega
lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul viibida liikmesriigi
territooriumil, sealhulgas dokumendid, mille põhjal lubatakse territooriumil viibida ajutise
kaitse korra raames või seni, kuni väljasaatmiskorralduse täitmist takistavad asjaolud ära
langevad, välja arvatud viisad ja viibimise load, mis on välja antud ajavahemikul, mis on vajalik
vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks käesoleva määruse kohaselt, või rahvusvahelise
kaitse või elamisloa taotluse läbivaatamise ajal
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 13
247
riigisisese õiguse alusel antud staatus humanitaarsetel põhustel – riigisisese õiguse alusel
humanitaarsetel põhustel antud staatus, millega nähakse ette õigused ja kohustused, mis on
samaväärsed määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklites 20–26 ja 28–35
sätestatud õiguste ja kohustustega
Määruse 2024/1356/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt d
riigis seaduslikku viibimist tõendav dokument – liikmesriigi asutuste välja antud luba,
millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul viibida liikmesriigi
territooriumil, sealhulgas dokumendid, mille põhjal lubatakse territooriumil viibida ajutise
kaitse korra raames või seni, kuni väljasaatmiskorralduse täitmist takistavad asjaolud lõppevad,
välja arvatud viisad ja elamisload, mis on välja antud ajavahemikul, mis on vajalik vastutava
liikmesriigi kindlaksmääramiseks määruses (EL) 2024/1351 sätestatu kohaselt, või
rahvusvahelise kaitse taotluse või elamisloa taotluse läbivaatamise ajal
Määruse 2024/1356/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt u
riikliku ümberasustamiskava kohaselt vastu võetud inimene – välismaalane, kelle
liikmesriik on ümber asustanud väljaspool määruse (EL) 2024/1350 raamistikku, kui sellele
välismaalasele on antud riiklikku ümberasustamiskava reguleerivate normide kohaselt määruse
(EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punktis 3 määratletud rahvusvaheline kaitse
või riigisisese õiguse alusel staatus humanitaarsetel põhjustel määruse (EL) 2024/1350 artikli
2 lõike 3 punkti c tähenduses
Määruse 2024/1356/EL (Eurodac-määruse kohta) artikli 2 lõike 1 punkt c
riiklik juurdepääsupunkt – määratud riiklik süsteem, mis peab sidet Eurodac-süsteemiga
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt k
rändesurve – olukord, mis on põhjustatud sellest, et maa-, mere- ja õhuteed pidi riiki saabumisi
või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute taotlusi on nii palju, et võttes arvesse
üldist olukorda liidus, tekitavad nad liikmesriigis ebaproportsionaalseid kohustusi isegi hästi
ettevalmistatud rahvusvahelise kaitse, vastuvõtu- ja rändesüsteemile, ning mis nõuab
viivitamata meetmete võtmist, eelkõige käesoleva määruse IV osa kohaseid
solidaarsuspanuseid; võttes arvesse liikmesriigi geograafilise asukoha eripärasid, hõlmab
rändesurve samuti olukordi, kus saabub palju kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta
isikuid või esineb selliste isikute saabumise oht, sealhulgas juhul, kui selline saabumine tuleneb
otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud korduvatest maabumistest või kolmanda riigi
kodanike või kodakondsuseta isikute ebaseaduslikust liikumisest liikmesriikide vahel
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 24
S
saatjata alaealine – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma tema eest asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt vastutava täiskasvanuta, seni kuni selline täiskasvanu ei
ole kõnealust alaealist tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on
jäänud saatjata pärast sisenemist liikmesriikide territooriumile
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 11, direktiivi 2024/1346/EL
artikli 2 lõige 5, määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 7, määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 11, määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli
kohta) artikli 2 punkt 11
saatjata alaealised – kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud vanuses alla
kaheksateistkümne aasta, kes saabuvad mõne liikmesriigi territooriumile ilma õiguse või
248
tava kohaselt nende eest vastutava täisealiseta, seni kui selline isik on nad tegelikult oma hoole
alla võtnud, või alaealised, kes on üksi jäetud pärast mõne liikmesriigi territooriumile saabumist
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt f
solidaarsusreserv – nõukogu rakendusaktiga vastu võetud otsus, millega luuakse Euroopa iga-
aastase varjupaiga- ja rändearuande põhjal eeloleva aasta rändeolukorra tasakaalustamiseks ja
tulemuslikuks käsitlemiseks reserv rändesurve all olevate liikmesriikide solidaarsusvajadustele
vastamiseks
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 12 punkt 1
sotsiaalabi – toetused, mille eesmärk on tagada piisavate vahenditeta isikute põhivajaduste
katmine
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 17
sotsiaalkindlustus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 3
lõigetes 1 ja 2 sätestatud sotsiaalkindlustusliigid
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 16
sugulane – taotleja täiskasvanud tädi või onu või vanavanem, kes viibib liikmesriigi
territooriumil, sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on taotleja sündinud abielust
või väljaspool abielu või on lapsendatud
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 9
sõrmejälgede andmed – andmed kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise ja
pööramise teel saadud sõrmejälgede kohta või latentsed sõrmejäljed
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt q
T
taustakontrolliasutused – kõik pädevad asutused, kes on riigisisese õiguse kohaselt määratud
täitma üht või mitut käesolevast määrusest tulenevat ülesannet, välja arvatud käesoleva määruse
artikli 12 lõikes 1 osutatud tervisekontrolli
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 10
taotleja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise
kaitse taotluse sooviavalduse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 4, direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtu kohta) artikli 2 lõige 2, määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3
punkt 13, määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 8
terroriakt – liikmesriigi õiguse rikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud
kuritegudest või on sellega samaväärne
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt o
toetatav liikmesriik – liikmesriik, kes saab kasu solidaarsuspanustest, nagu on sätestatud
käesoleva määruse IV osas
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 19
toetav liikmesriik – liikmesriik, kes annab või on kohustatud andma solidaarsuspanuse
toetatava liikmesriigi kasuks, nagu on sätestatud käesoleva määruse IV osas
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 20
249
tulemuslik kaitse ja tulemusliku kaitse tagaja – kolmandat riiki, kes on ratifitseerinud Genfi
konventsiooni ja järgib seda kõnealuse kolmanda riigi kehtestatud erandite või piirangute piires,
nagu on lubatud kõnealuse konventsiooniga, käsitatakse tulemusliku kaitse tagajana. Kolmanda
riigi kehtestatud geograafiliste piirangute korral hinnatakse Genfi konventsiooni
kohaldamisalast välja jäävate isikute kaitse olemasolu vastavalt määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele. Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel
käsitatakse kolmandat riiki tulemuslikku kaitset tagavana üksnes juhul, kui on täidetud
vähemalt järgmised kriteeriumid:
a) isikutel on lubatud jääda kõnealuse kolmanda riigi territooriumile,
b) isikutel on olemas juurdepääs piisavatele elatusvahenditele, et säilitada rahuldav
elatustase võrreldes vastuvõtva kolmanda riigi üldise olukorraga;
c) osutatud isikutel on juurdepääs arstiabile ja haiguste põhiravile selles kolmandas
riigis üldiselt ette nähtud tingimustel,
d) isikutel on juurdepääs haridusele selles kolmandas riigis üldiselt ette nähtud
tingimustel ning
e) tulemuslik kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikkel 57
turvaline kolmas riik – kolmandat riiki saab käsitada turvalise kolmanda riigina ainult siis, kui
selles riigis:
a) ei ole mittekodanike elu ja vabadus ohus rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse
rühma kuulumise või poliitiliste tõekspidamiste tõttu;
b) ei ähvarda mittekodanikke määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
artiklis 15 määratletud tõsise kahju kannatamise reaalne oht;
c) on mittekodanikud kooskõlas Genfi konventsiooniga kaitstud tagasi- ja väljasaatmise
eest ning väljasaatmise eest, millega rikutakse rahvusvahelises õiguses sätestatud õigust
kaitsele piinamise ning julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või
karistamise eest;
d) on olemas võimalus taotleda ja, kui tingimused on täidetud, saada artiklis 57
määratletud tulemuslikku kaitset
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 57 lõige 1
turvaline päritoluriik – kolmandat riiki võib käsitada turvalise päritoluriigina üksnes siis, kui
õigusliku olukorra, õiguse demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude
põhjal on võimalik tõendada, et riigis ei toimu tagakiusamist määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 9 tähenduses ning puudub kõnealuse määruse artiklis 15
määratletud tõsise kahju kannatamise reaalne oht
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 61 lõige 1
tuvastamine – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 6 määratletud tuvastamine
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punkt 3
tähtnumbrilised andmed – tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute või kirjavahemärkidena
esitatud andmed
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt t
täiendava kaitse saamise kriteeriumitele vastav isik – kolmanda riigi kodanik või
kodakondsuseta isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellega seoses on ilmnenud mõjuv
põhjus arvata, et asjaomast isikut ähvardaks päritoluriiki või kodakondsuseta isiku puhul
varasemasse alalisse elukohariiki tagasipöördumisel reaalne oht kannatada määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklis 15 määratletud tõsist kahju, ja kelle suhtes ei
250
kohaldata nimetatud määruse artikli 17 lõikeid 1 ja 2 ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei
taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 2, määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 6
täiendava kaitse seisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tunnustamine
liikmesriigi poolt täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna kooskõlas
määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 4
täiendava kaitse seisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tunnustamine
liikmesriigi poolt täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna
Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punkt 2
V
vastutav liikmesriik – liikmesriik, kes vastutab taotluse läbivaatamise eest kooskõlas
määrusega (EL) 2024/1351
Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3 punkt 20
vastuvõtu erivajadusega taotleja – taotleja, kes vajab käesolevas direktiivis sätestatud õiguste
kasutamiseks ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks spetsiaalseid tingimusi või tagatisi
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 14
vastuvõtutingimused – direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 2 punktis 6 määratletud
vastuvõtutingimused
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 26, direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtu kohta) artikli 2 punkt 6
vastu võetud isik – isik, kelle liikmesriik on vastu võtnud määruse (EL) 2024/1350 või
väljaspool seda määrust kehtiva riikliku ümberasustamiskava alusel
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 27
viisa – liikmesriigi luba või otsus, mida nõutakse selles või mitmes liikmesriigis läbisõiduks
või viibimise eesmärgil sisenemiseks, sealhulgas:
a) kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi õigusega antud luba või tehtud otsus, mida
on vaja, et siseneda sellesse liikmesriiki eesmärgiga viibida seal rohkem kui 90 päeva;
b) kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi õigusega antud luba või tehtud otsus, mida
on vaja, et siseneda asjaomasesse liikmesriiki läbisõiduks või eesmärgiga viibida seal
rohkem kui 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul;
c) luba või otsus, mis kehtib liikmesriikide ühe või mitme lennujaama rahvusvahelise
transiidiala läbimiseks
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 14
vääramatu jõud – ebatavalised ja ettenägematud asjaolud, mis ei ole liikmesriigi kontrolli all
ja mille tagajärgi ei oleks kogu igakülgsele hoolsusele vaatamata olnud võimalik vältida ning
mis takistavad asjaomasel liikmesriigil täita määrustest (EL) 2024/1351 ning (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) tulenevaid kohustusi
Määruse 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta) artikli 1 lõige 5
Õ
251
õiguskaitse – terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt n
Ü
ühine isikuandmete hoidla – määruse (EL) 2019/818 artikli 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ühine
isikuandmete hoidla
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkt w
üleandmine – artikli 42 kohaselt võetud otsuse rakendamine
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 21
ümberasustamine – ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) suunamisel kolmandast
riigist, kuhu isik on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise
kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku vastuvõtmine,
a) kes täidab artikli 5 lõike 1 kohaseid vastuvõtmise tingimusi;
b) kelle suhtes ei kehti artikli 6 kohased vastuvõtmisest keeldumise põhjused ning
c) kellele antakse rahvusvaheline kaitse liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt ning kellel
on võimalik saada püsiv lahendus
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikli 2 punkt 1
ümberasustatud isikud – kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on
olnud sunnitud eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma
päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga
nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ning kes võivad kuuluda
Genfi konventsiooni artikli 1 punkti A või teiste rahvusvahelist kaitset võimaldavate
rahvusvaheliste või riigisiseste õigusaktide reguleerimisalasse, eelkõige:
i) isikud, kes on põgenenud relvastatud konfliktide või püsiva vägivalla piirkondadest;
ii) isikud, keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse
või üldise rikkumise ohvriks
Direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 2 punkt c
ümberpaigutamine – taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast
liikmesriigist toetavasse liikmesriiki
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 22
5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.1. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtu kohta) vastavustabel
on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 3. Tegu on EK väljatöötatud vastavustabeliga.
Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmäärusega.
5.2. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.2.1. Isikuandmete töötlemine
Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent-
sioonides, EL-i põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja
252
põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida
enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse
põhimõtete alus nii EL-i kui ka Eesti õigusaktides.
PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja KOV-i
üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui
seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste
ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei
ole kaitstud eriõigustega118, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline vald-
kond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele
õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.
Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu
hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“119 Andmete,
sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete
sfääri üha laieneb. Isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas
andmesubjekti nõusolekul (artikli 6 lõike 1 punkt a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete
töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei
muuda olematuks formaalseid nõudeid põhiõiguse riiveks.
Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See
tähendab, et PS § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku
ja kodakondsuseta isikut (PS § 9 lõige 1).
Piiriklausel. PS § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,
kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkesta-
miseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab
perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS § 26 teises lauses
kindlaks määratud eesmärgil.
Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is
loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu
sekkumise eesmärk on hõlmatud PS § 26 teise lausega.120 Õigust perekonna- ja eraelu
puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi
legitiimsusele järgitud PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt
peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS § 26 teises lauses
nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang
peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Sobivus
Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele.
Rahvusvahelise kaitse menetlus on oma olemuselt puudutatud isiku põhiõiguseid intensiivselt
riivav menetlus. Reeglipärases rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole PPA-l võimalik
tõsikindlalt tuvastada, kas taotleja vajab Eestilt kaitset. PPA-l tuleb hinnata taotluse
118 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, punkt 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, punkt 96. RKPJKo = Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus. 119 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, punkt 19. 120 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, punkt 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, punkt 50; RKPJKo, 16.11.2016,
3-4-1-2-16, punkt 97. RKÜKo = Riigikohtu üldkogu kohtuotsus.
253
põhjendatust ehk faktidel põhinevat tagakiusamise tõenäosust ning peaasjalikult võetakse
arvesse taotleja isiklikku olukorda ja päritoluriigi teavet. Taotleja isikliku olukorra hindamisel
võib olla vajalik töödelda kõiki taotleja isikuandmeid.
Pädevale haldusorganile (peaasjalikult PPA) antakse õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas
eriliiki isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta. Ühelt poolt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlejale
pakkuda kõik võimalused esitada talle kättesaadavad andmed, mis taotlust põhjendavad või on
menetluse jaoks olulised. Teisalt on menetleva ametiasutuse ülesanne selgitada välja kõik
tähtsust omavad asjaolud, et hinnata taotluse põhjendatust. Seejuures tuleb koguda andmeid ja
tõendeid omal algatusel. Taotleja esitatavad isikuandmed on kirjeldatud määruses (EL)
2024/1348 (menetluse kohta). Eriliiki isikuandmete (foto ja sõrmejäljed) töötlemise kohustus
tuleneb määrusest 2024/1351/EL (rändehalduse kohta). Täiendavalt on ette nähtud võimalus
nõuda DNA-ekspertiisi. See on peaasjalikult ette nähtud alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja
kaitsmiseks. Tegu on erandliku olukorraga, kuid praktikas ei saa välistada juhtumeid, kus
Eestisse saabub rühm rahvusvahelise kaitse taotlejaid koos alaealiste lastega, kes ei ole
tegelikkuses perekond. Lapsed on oma rändeteekonnal eriliselt haavatavas olukorras ning PPA
ülesanne on vajaduse korral lahutada laps temale võõrastest täiskasvanud isikutest. Äärmisel
juhul võib olla vajalik selle vajaduse tuvastamiseks teha DNA-ekspertiis. Samuti võib
erandlikul juhul DNA-ekspertiis osutuda vajalikuks perekondade taasühendamise menetluse
kontekstis, et tuvastada, kas tegemist on perekonnaliikmetega. Kui PPA-l on võimalik isikud
või isiku põlvnemine tuvastada muu meetodiga, siis DNA-ekspertiisi kui kõige riivavamat
meetodit ei kasutata. Rahvusvahelise kaitse taotleja isikuandmed ja eriliiki isikuandmed,
seejuures DNA-ekspertiisi eksperdiarvamus salvestatakse RAKS-i, kus töödeldakse ja
säilitatakse rahvusvahelise kaitse taotleja andmeid kõige kauem 50 aastat. Tulenevalt määrusest
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) säilitatakse teatud isikuandmete kategooriaid kõige kauem
kümme aastat. Täpsed andmete säilitamise tähtajad sätestatakse RAKS-i põhimääruses.
Järeldus. Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse
menetluses, on meetmed sobilikud ja aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa.
Vajalikkus
Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi
saavutada.
Kui välismaalane soovib Eestilt rahvusvaheliste kaitset, siis tuleb tema taotluse suhtes otsuse
tegemiseks töödelda kõiki asjakohaseid andmeid, seejuures isikuandmeid ja eriliiki
isikuandmeid, ilma tema nõusolekuta. Tegu on välismaalastega, kellel reeglina ei ole
objektiivsetel põhjustel võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid ja kelle kohta ei ole Eestil
üldjuhul üldse varasemat teavet. Sealhulgas tuleb arvestada kõikidel asutustel lasuvat
konfidentsiaalsuskohustust, mille tõttu on keelatud välismaalase päritoluriigilt välismaalase
kohta teabe kogumine. Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine on välismaalase otsus
ja vaba valik, pädevatel ametiasutustel puudub igasugune vajadus välismaalase isikuandmete
töötlemiseks, kui välismaalane rahvusvahelise kaitse taotlust ei esita.
Järeldus. Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse
menetluses, ei ole eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive (näiteks teatud
isikuandmete töötlemine ainult isiku nõusolekul), seega tuleb meetmeid pidada vältimatult
vajalikuks.
Mõõdukus
254
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas rahvusvahelise kaitse
menetluse tulemuslik läbiviimine kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.
Pädevale haldusorganile antakse õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid
ilma isiku nõusolekuta. Kui isik esitab Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse, peab ta arvestama
sellega, et tema isikuandmeid töödeldakse eelnõus kavandatud viisil. Riigil on kohustus viia
läbi tulemuslik rahvusvahelise kaitse menetlus. Seejuures tuleb hinnata, kas välismaalane
ohustab Eesti julgeolekut või avalikku korda, ning siinkohal on Eestil õigus võtta muu hulgas
arvesse teistelt liikmesriikidelt või kolmandatelt riikidelt saadud teavet. Seetõttu ei saa teabe
kogumisel arvestada isiku nõusolekuga, vastasel juhul otsustaks ja suunaks taotluse esitaja
menetluse läbiviimise viisi. Rahvusvahelise kaitse taotleja perekonna- ja eraelu puutumatuse
riive ei kaalu üles Eesti elanike ootust sellele, et riik täidab oma esmast ülesannet – tagab
sisemise ja välimise rahu. Eesti õiguskorra kohaselt koheldakse rahvusvahelise kaitse saanud
isikut ja ka teisi Eestis elamisloa saanud välismaalasi pea kõikides valdkondades võrdselt Eesti
kodanikega. Võrreldes teiste elamisloa alusel Eestis elavate välismaalastega on rahvusvahelise
kaitse saajal tugevdatud kaitse tema väljasaatmise vastu. Seega on äärmiselt oluline, et
rahvusvahelise kaitse taotlejana Eestisse lubatud välismaalase motiive igakülgselt hinnatakse.
Järeldus. Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse
menetluses, on meetmed proportsionaalsed, sest need soodustavad rahvusvahelise kaitse
taotluse menetluse tulemuslikku läbiviimist ning kaaluvad üles rahvusvahelise kaitse taotleja
perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.
5.2.2. Vabaduspõhiõiguse ja võrdsuspõhiõiguse riive
Õigus vabadusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konventsioonides,
EL-i põhiõiguste hartas ja PS-is.
PS § 20 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
Esemeline kaitseala. Riigikohus on sedastanud, et PS § 20 kaitseb igaühe füüsilist vabadust
meelevaldse vabadusevõtmise eest. Isikuvabadus on PS-iga tagatud põhiõiguste
ja -vabaduste seas üks kaalukamaid.121 Säte kaitseb füüsilist vabadust ja isikupuutumatust,
isiku õigust füüsiliselt vabalt liikuda, võimalust mingist kohast lahkuda.
Isikuline kaitseala. Õigus vabadusele on igaühe õigus. See tähendab, et PS § 20 kaitseb nii
Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut (PS § 9
lõige 1).
Piiriklausel. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole absoluutne õigus, riive
õiguslikud alused on sätestatud ammendava loeteluna PS § 20 lõike punktides 1–6. PS § 20
lõike 2 punkti 6 kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras
ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile
väljaandmiseks. Eelnõu kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal reeglina õigus Eestis
viibida kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Küll aga ei ole taotleja õigus
riigis viibida samaväärne seaduslikult Eestisse elama asumisega, seda otsustatakse
rahvusvahelise kaitse menetluses lõpliku otsuse tegemisel.
121 RKÜKo, 21.06.2011, 3-4-1-16-10, punkt 5. RKÜKo = Riigikohtu üldkohtu kohtuotsus.
255
Eritingimus. PS § 21 lõige 2 – kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni
ilma kohtu sellekohase loata.
Õigus võrdsele kohtlemisele on samuti põhiõigus, mis tuleneb erinevatest rahvusvahelise
õiguse allikatest, EL-i õigusest ja EL-i põhiõiguste hartast.
PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed.
Esemeline kaitseala. Riigikohus on sedastanud, et PS § 12 lõikes 1 sisaldub
võrdsuspõhiõigus, mis on ühtne kõikide ebavõrdse kohtlemise aluste suhtes.122
Isikuline kaitseala. Õigus võrdsele kohtlemisele on igaühe õigus.
Piiriklausel. Üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooni ehk piiriklausliga
põhiõigus, mida on võimalik piirata igal PS-iga kooskõlas oleval eesmärgil.123
Analüüs ei hõlma eelnõus ette nähtud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseid.
Need alused tulenevad direktiivist 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) ning on suurel
määral samad nagu kehtivas õiguses sätestatud kinnipidamise alused, mille
põhiseaduspärasuses puudub kahtlus.
Eelnõu näeb ette kaks uut meedet. Meetmete eesmärk on vältida pädevate asutuste ja kohtute
tarbetut töökoormust, tagada rahvusvahelise kaitse menetluse ja väljasaatmismenetluse
tulemuslikkus ning kaitsta avalikku korda ja julgeolekut.
5.2.1. Kinnipidamise jätkumine kohtu loa alusel sõltumata välismaalase õiguslikust
staatusest.
Sobivus
Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Kehtiva
õiguse ja ka käesoleva eelnõu kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine
äärmuslik abinõu. Riigikohus on leidnud, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on
erand, mitte reegel. Kõiki kinnipidamise aluseid tuleb tõlgendada kitsalt ja kohaldada üksnes
juhul, kui see on rangelt vajalik igat üksikjuhtu eraldi hinnates.124
Kehtiv õigus ei võimalda rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava kinnipidamise
regulatsiooni tulemuslikku ega eesmärgipärast rakendamist. Kitsaskoht esineb VRKS-i ja
VSS-i väheses seotuses ning väljendub põhimõttes, et kinnipidamise otsustamisel lähtutakse
välismaalase õiguslikust staatusest – välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja
(kinnipidamisele kohaldatakse VRKS-i) või väljasaadetav (kinnipidamisele kohaldatakse
VSS-i). Regulatsioon ei arvesta asjaolu, et välismaalasel on võimalus enda staatust ise muuta,
kui ta avaldab väljasaatmise käigus uuesti soovi saada rahvusvaheline kaitse. Seetõttu peaks
seadusandja kinnipidamise aluste kehtestamisel lähtuma asjaolust, kas välismaalasel on õigus
riigis viibida või mitte. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on tõenäoline, et pärast
taotluse suhtes lõpliku (negatiivse) otsuse tegemist alustatakse tema kinnipidamist
väljasaatmise eesmärgil VSS-i alusel ning juhul, kui väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks
kulub kauem kui 48 tundi, taotletakse kinnipidamiseks kohtu luba. On tavapärane, et kui kohus
on andnud loa välismaalase kinnipidamiseks VSS-i alusel, esitab välismaalane korduva
122 RKÜKo, 07.06.2011, 3-4-1-12-10, punkt 31. 123 Sealsamas. 124 RKHKm, 24.03.2025, 3-24-951, punkt 11. RKHKm = Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus.
256
rahvusvahelise kaitse taotluse. Sellisel juhul näeb kehtiv õigus ette, et kinnipidamine
väljasaatmise eesmärgil lõpetatakse, välismaalane tuleb kinnipidamiskeskusest vabastada või
alustada tema kinnipidamist VRKS-i alusel. Praktika näitab, et korduvad rahvusvahelise kaitse
taotlused on suure tõenäosusega põhjendamatud ja on esitatud eeskätt väljasaatmiskohustuse
täideviimise takistamiseks. Juhul kui korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitab kinnipeetud
välismaalane, kelle puhul on kohus juba otsustanud, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole
tulemuslikud, peaks seadus võimaldama tema kinnipidamise jätkamist juba antud kohtu loa
alusel ilma, et PPA oleks kohustatud tegema toiminguid välismaalase kinnipidamise
ümbervormistamiseks. Eelnõu kohaselt oleks kinnipidamist võimalik jätkata kuni halduskohtu
loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni, välja arvatud esimese korduva rahvusvahelise
kaitse taotluse puhul.
Erandina saaks kinnipidamist varem antud halduskohtu loal jätkata kuni 48 tundi, kui tegu on
esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega. Juhul kui PPA ei ole teinud esimese korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta keelduvat otsust 48 tunni jooksul, tuleb isik
kinnipidamiskeskusest vabastada või tuleb ta pidada kinni VRKS-is sätestatud alusel. Kui PPA
teeb esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta keelduva otsuse 48 tunni jooksul,
jätkub välismaalase kinnipidamine varem antud kohtu loa alusel kuni väljasaatmiseni või kuni
loas määratud tähtajani.
Esimest ja sellele järgnevaid korduvaid rahvusvahelise kaitse taotlusi tuleb eristada, sest määrus
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) annab liikmesriikidele võimaluse teha erandeid õigusest
viibida liikmesriikide territooriumil ja eelnõuga on seda võimalust kasutatud. Teise ja järgneva
korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei anna taotlejale õigust viibida Eestis. Seega,
kuigi välismaalasel on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus, ei peata teine ja järgnev korduv
rahvusvahelise kaitse taotlus väljasaatmiskohustuse täideviimist ning seetõttu ei peaks teise ja
järgneva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine kohustama PPA-d ega kohtuid tegema
väljasaadetava rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes täiendavaid toiminguid tema
kinnipidamiseks tingimusel, et tema kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil on kohus loa juba
andnud. Esimese korduva taotluse puhul kaob riigis viibimise õigus pärast seda, kui PPA on
teinud taotluse suhtes keelduva otsuse, milles tuleb muu hulgas teha otsustus selle kohta, kas
taotlus on esitatud väljasaatmiskohustuse täideviimise takistamiseks või mitte.
Lähtudes välismaalase kinnipidamisel tema õigusest riigis viibida, tuleks seadusandjal lubada
ka välismaalase kinnipidamist väljasaatmise eesmärgil pärast seda, kui välismaalase
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta on tehtud lõplik otsus ning samaaegselt on välismaalane
kinni peetud VRKS-i alusel antud kohtu loal. Sellisel juhul peaks pädeval asutusel olema
võimalus otsustada, kas välismaalase kinnipidamine on põhjendatud ka tema väljasaatmise
eesmärgil, ning jätkata välismaalase kinnipidamist kuni VRKS-i alusel antud kohtu loas
määratud tähtajani. Kui kohus on sama isiku puhul otsustanud, et leebemad järelevalvemeetmed
ei ole tulemuslikud rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise ajal, ning andnud loa tema
kinnipidamiseks, puudub igasugune alus arvata, et need leebemad meetmed on tulemuslikud
väljasaatmismenetluses.
Menetlusökonoomia on Riigikohtu praktika kohaselt põhiseaduslik õigusväärtus125 ning kuigi
antud juhul on meetme peamine eesmärk haldus- ja kohtumenetlusökonoomia, ei riiva meede
välismaalase PS §-des 15, 20 või 21 sätestatud põhiõigusi. Kinnipidamine on jätkuvalt PS § 20
lõike 2 punktis 6 sätestatud eesmärgil ning kohus on selleks andnud loa. Sellest tulenevalt
kerkib küsimus võrdsuspõhiõiguse riivest ning PS § 12 lõike 1 võrdsuspõhiõigus on piiratav
igal PS-iga kooskõlas oleval põhjusel126. Meetme sihtrühmi eristab muudest rahvusvahelise
125 RKPJKo, 10.12.2013, 3-4-1-20-13, punkt 56. 126 RKPJKo, 28.09.2021, 5-21-4/13, punkt 43.
257
kaitse taotlejatest üks asjaolu – esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ei
kaasne automaatset õigust Eestis viibida ning teise ja järgneva korduva taotluse esitamisel on
Eestis viibimise õigus välistatud. Seetõttu peaks olema lubatav nende välismaalaste
kinnipidamise jätkumine Eestist väljasaatmise eesmärgil juba kord antud kohtu loa alusel seni,
kuni kohtu loas määratud tähtaeg on möödunud.
Järeldus. Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse ja
väljasaatmise menetluses, on meetme eesmärk legitiimne – see leevendab pädevate asutuste ja
kohtu töökoormust ning on kooskõlas eelnõu muude muudatustega, mille kohaselt ei kaasne
rahvusvahelise kaitse taotleja staatusega igal juhul Eestis viibimise õigus. Meede on sobilik ja
aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava
kinnipidamise otsustamisel tuleks lähtuda välismaalase õigusest riigis viibida, sõltumata tema
saatusest, ning kui kohus on hinnanud, et välismaalase kinnipidamine on proportsionaalne ja
kohtu antud loas määratud tähtaeg ei ole möödunud, tuleks tema kinnipidamist jätkata kohtu
loas määratud tähtajani, sõltumata sellest, mitu korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust
välismaalane selle tähtaja jooksul esitab.
Vajalikkus
Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi
saavutada.
Meetme eesmärk on vältida tarbetut töökoormust olukordades, kus:
1. kohus on otsustanud asjaomase välismaalase kohta, et kinnipidamine on proportsionaalne ja
muud järelevalvemeetmed ei ole tulemuslikud;
2. kohtu antud loas määratud kinnipidamise tähtaeg ei ole möödunud;
3. kinnipidamise ajal muutub isiku õiguslik staatus järgnevalt:
3.1. väljasaadetav → rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel ei ole õigust riigis viibida;
3.2. rahvusvahelise kaitse taotleja → väljasaadetav.
Järeldus. Tegu on kõige leebema viisiga eesmärgi saavutamiseks. Muu viis on kehtiva õiguse
kohane lahendus, kus välismaalase igakordsel staatuse muutmisel otsustab kohus tema
kinnipidamise uuesti, kuigi kinnipidamise eesmärk ei ole muutunud.
Mõõdukus
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas haldus- ja
kohtumenetlusökonoomia kaalub üles võrdsuspõhiõiguse riive.
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole tegu intensiivse võrdsuspõhiõiguse riivega.
Menetlusökonoomia on kaalukas eesmärk ja meetmega ei võeta meetme sihtrühmalt ära ühtegi
põhiõiguslikku tagatist. Jätkuvalt peab esinema alus välismaalase kinnipidamiseks, tema
kinnipidamine peab olema proportsionaalne ning kinnipidamiseks annab loa kohus. Edaspidi ei
tingi välismaalase õigusliku staatuse muutmine (korduva rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamine või keelduv otsus rahvusvahelise kaitse menetluses) välismaalase kinnipidamise
ümbervormistamist muus seaduses sätestatud alusel. Kohustus hinnata muude
järelevalvemeetmete tulemuslikkust on nii VRKS-i kui ka VSS-i alusel kinnipidamise eeldus.
Seega, kui kinnipidamise ajal muutub isiku õiguslik staatus järgnevalt:
3.1. väljasaadetav → rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel ei ole õigust riigis viibida;
258
3.1.1. isik on peetud kinni VSS-i alusel väljasaatmismenetluse läbiviimiseks
ning kinnipidamise alus ei muutu, sest riigis õigusliku aluseta viibival
välismaalasel lasub lahkumiskohustus.
3.2. rahvusvahelise kaitse taotleja → väljasaadetav;
3.2.1. väljasaatmine on VSS § 5 kohaselt väljasõidukohustuse sunniviisiline
täitmine ning VSS § 73 lõike 2 kohaselt sundtäidetakse lahkumiskohustus
välismaalase kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel. Juhul kui kohus on
VRKS-i alusel kinnipidamise otsustamisel tuvastanud, et leebemad
järelevalvemeetmed ei ole tulemuslikud, siis esineb ka eelnõukohane alus
välismaalase kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil (põgenemise oht).127
Põgenemise ohu puudumisel on edaspidi seotud kaks VRKS-is ja VSS-is
sätestatud kinnipidamise alust, milleks on avaliku korra ja julgeoleku tagamine
ning välismaalase kinnipidamine piirimenetluses. Ka nendel juhtudel on kohus
esmase kinnipidamise loa andmisel otsustanud, et need alused esinevad (oht riigi
julgeolekule või avalikule korrale ning piirimenetluse kohaldamine) ning seda
sõltumata sellest, kas välismaalase staatus on kinnipidamise ajal muutunud.
Järeldus. Meede on proportsionaalne, sest see soodustab haldus- ja kohtumenetlusökonoomiat,
ning võrdsuspõhiõiguse riive ei ole intensiivne, kuna kohus on juba kord andnud loa
välismaalase kinnipidamiseks, loas antud tähtaeg ei ole möödunud ning ükski eluline asjaolu
peale välismaalasele omistatud staatuse ei ole muutunud.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu eesmärk on tagada Eestis Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi
õigusaktide tulemuslik rakendamine, et ühtlustada varjupaiga- ja rändemenetlused ning tagada
nende kiirus, õiglus ja läbipaistvus, kaitstes samas taotlejate põhiõigusi ning liikmesriikide
julgeolekut ja avalikku korda. Eelnõuga korrastatakse kehtivaid norme, et lihtsustada,
lühendada ja täpsustada menetlusnorme, tagada taotlejatele EL-i õigustest tulenevad garantiid,
tagada väärkasutamise tõkestamise meetmete kasutamine, ühtlustada tavade rakendamist ja
vastuvõtu standardeid, tagada liikumisvabaduse piiramine ja vastuvõtutingimuste pakkumise
äravõtmine ja piiramine ning ühtlustada kaitse andmise standardeid.
Mõjude hindamiseks on eelkirjeldatud muudatused jaotatud lähtuvalt EL-i varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reformi eesmärkidest, milleks on kindlamad EL-i välispiirid, tulemuslik
ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse menetlus ning solidaarsusmehhanism. Hinnatakse ka
planeeritud muudatuste mõju taotlejatele ja kaitse saajatele suunatud kohanemismeetme
loomisele ning olemasolevate täiendamisele, isikuandmete töötlemisele ja halduskoormusele,
mis toetavad nimetatud eesmärkide täitmist .
Mõjuanalüüs on koostatud sel viisil seepärast, et peamiselt ei ole tegemist muudatustega, kus
Eesti saaks valida erinevate õiguslike lahenduste vahel. Kuna eelnõuga võetakse üle üks EL-i
direktiiv ja rakendatakse üheksa EL-i määrust, siis on enamjaolt tegemist Eesti õiguse
kohustusliku korrastamisega, mille käigus ei looda eelnõuga valdavalt uut korda. Mõju EL-i
ühisele rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse süsteemile on kajastatud EK varem viidatud
dokumentides ning Vabariigi Valitsuse seisukohtadega kooskõlas olevad sisulised muudatused
on põhjalikult kirjeldatud seletuskirja lisas 2. Seetõttu on mõjude hindamisel valitud just need
teemad, mille osas on Eestile jäetud teatav valikuvõimalus ning mis mõjutavad Eesti süsteemi
127 RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, punkt 12: „Eeltoodust nähtuvalt on VRKS § 361 lõike 2 p‑de 1, 2, 3, 4, 5 ja
7 kohaldamine seotud põgenemise ohuga.“
259
praktikas enim. Et saada hinnatavatest teemadest parem ülevaade, on need esitatud ka tabeli
kujul märksõnadena iga sisulise teema alguses.
Eelnõus planeeritud muudatuste peamised sihtrühmad on Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejad,
ajutise kaitse saajad, tagasisaadetavad ning riigiasutused ja ametnikud, kelle töö on seotud
varjupaiga- ja rändehaldusega: PPA, SMIT, SKA, KAPO, halduskohtud, advokatuur ja ÕK.
Sihtrühmade hulka kuuluvad veel EL-i liikmesriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ning
Eesti elanikud.
6.1. Kindlamate EL-i välispiiride tagamine
Kindlamate välispiiride teemaga seonduvad peamised muudatused on tervikliku ülevaate
huvides esitatud märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas mõjuhinnangus. Siin punktis ja
järgnevates seaduse mõju kajastavates punktides esitatud muudatusi kajastavates tabelites on
märgitud olukord enne ja pärast õigustiku reformi rakendamist ning seejärel on kirjeldatud
muutus. Näiteks on tabeli abil ilmne, et praegu muudatuste järgselt nõutaval kujul
taustakontrolli ei tehta, tulevikus on see kohustuslik ning selleks on muuhulgas vajalik luua
taustakontrolli moodul.
Tabel 6. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Kindlamad Euroopa välispiirid
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
EL-i välispiiridel ei ole
ebaseaduslikult saabuvate inimeste
kontroll ja registreerimine
ühtlustatud
Kohustuslik ühetaoline välismaalaste tausta kontroll –
inimese andmete registreerimine, julgeolekuohu,
terviseseisundi ja erivajaduste hindamine
Kohustuslik rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise
piirimenetlus sisserändajatele, kes tõenäoliselt kaitset ei
vaja, kes võivad olla ohuks riigi julgeolekule või kes
tahtlikult eksitavad ametiasutusi
Välispiiridel puudub
piirimenetlusteks vajalik ressurss
Ühtlustatud isikuandmete, tervise ja julgeolekuohu kontroll
välispiiridel
Ühtlustatud taustakontrolli tähtaeg – kuni seitse päeva piiril,
kuni kolm päeva siseriigis
Ühtlustatud kiire suunamine kohasesse menetlusse
Loata edasiliikumise välistamine
Puudub kohustus iseseisvaks
põhiõiguste seire mehhanismiks
Kohustuslik ühetaoline põhiõiguste seire mehhanism
taustakontrolli ja piirimenetluse üle
Seaduse rakendamise mõjud
Muutus Komponent
Taustakontrolli rakendamine
Andmete registreerimine
Julgeolekuohu kontrollimine
Tervisekontroll
Haavatavuse hindamine
Taustakontrolli moodul – andmete töötlemine
Piirimenetluse rakendamine
Menetluse etappide loomine (tähtajad, sealhulgas
kohtumenetlus)
Riiki mittelubamine
Taristu loomine
Piirimenetluse tähtaeg on 12 nädalat. Kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras võib rahvusvahelise kaitse
260
piirimenetlust ja/või tagasisaatmise piirimenetlust pikendada
veel maksimaalselt kuue nädala võrra
Kriisivalmiduse loomine
Defineeritud on kriisiolukord
Kohustus kasutada kriisi- ja toimepidevusplaani EUAA
vormi ning luua analüüsid ja võimekus kriisivalmiduseks
Erandite rakendamine sooviavalduste registreerimise
tähtaegade, piirimenetlusse suunamise ja kiirendatud
menetluse kohaldamise kohta
Kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras oleva
liikmesriigi solidaarsusreservist abi taotlemise kord
Eurodac-süsteemi rakendamine
Sõrmejälgede hõive alates kuuendast eluaastast (varem 14)
Kohustus töödelda rohkem andmeid: lisaks sõrmejälgedele
ka foto, isikuandmed, reisidokumendi andmed ja
rändealased otsused
Muutused andmete säilitamise tähtaegades
Lisatakse õiguskaitseasutuste päringud
Põhiõiguste seire
Põhiõiguste seire taustakontrolli ja piirimenetluse üle
6.1.1. Taustakontrolli rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustusliku taustakontrolli rakendamisest
nendele välismaalastele Eesti välispiiril, kellel puudub alus Eestisse sisenemiseks, sealhulgas
rahvusvahelise kaitse taotlejad ja välismaalased, kes on ebaseaduslikult Eestisse sisenenud.
Täpsem ülevaade jõustunud muudatustest on antud seletuskirja punktis 2.2.2.2 ja seletuskirja
lisa 1 punktis 5.
Mõjuanalüüsis on kajastatud välismaalase esialgse tervise ja haavatavuse kontrolli,
julgeolekuohu kontrolli ning biomeetriliste ja teiste andmete registreerimise ning
taustakontrolli kokkuvõtte koostamise ja menetlusse suunamise, sealhulgas andmete
töötlemiseks vajalike IT-lahenduste loomise mõju.
6.1.1.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SMIT-i ametnikud, kelle töö on seotud taustakontrolli ning piirimenetlusega.
Sihtrühma suurus on juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taustakontrolli kohaldatakse piiripunktis ja siseriigis inimeste suhtes, kellel puudub õigus Eesti
territooriumile siseneda. Taustakontroll on riikliku järelevalve menetluse toimingute kogum,
mille käigus tehakse tavapärased riikliku järelevalve menetluse toiminguid ja lisaks täiendavad
toimingud, mida praegu sellisel kujul ei rakendata. Isiku tuvastamisele ja päringute tegemisele
lisandub näiteks tervisekontrolli korraldamine, taustakontrolli kokkuvõtte koostamine ja
välismaalase suunamine rahvusvahelise kaitse menetlusse või tema väljasõidukohustuse
täitmise tagamine. Kuna riikliku järelevalve menetluse toimingute arv kasvab, siis suureneb ka
PPA ametnike töökoormus.
Taustakontrolli toimingud tuleb välispiiril teha võimalikult kiiresti ja mitte kauem kui seitsme
päeva jooksul. Siseriigis kinnipeetud välismaalase puhul tuleb taustakontroll lõpule viia kolme
261
päeva jooksul. Kuna toimingutele on määratud tähtaeg ja kohustus teha neid nii kiiresti kui
võimalik, siis tuleb korraldada ümber ja tõhustada PPA tööprotsesse. Tööprotsesside
ümberkujundamine ja töövõtete tõhustamine eeldab inimeste koolitamist ning nõuab
kohanemisaega. Kohanemise ajal võib töö kvaliteet olla ebaühtlane.
Taustakontrolli käigus saadavaid andmeid tuleb koguda viisil, mis võimaldab neid järgnevates
menetlustes tulemuslikult taaskasutada ja väldib andmete küsimise kordamist. Seetõttu peab
andmeid koguma elektroonselt. Antud põhjusel on vajalik arendada PPA andmekogusid,
sealhulgas tuleb luua taustakontrolli moodul, mis võimaldab töödelda andmeid vastavalt kas
andmekogus ILLEGAAL või andmekogus RAKS. Andmekogu arendamine loob täiendava
töökoormuse PPA-le ja SMIT-ile. Arenduste elluviimiseks on muu hulgas vaja koostada
arendustellimus, korraldada hange, koostada arhitektuurilahendus, luua liidestused ning viia
läbi testimised. Uuendatud andmekogu kasutamine vajab mõlema asutuse ametnike koolitamist
ning uute töövõtete kasutusele võtmine või tõrgete eemaldamine nõuab kohanemisaega.
Kohanemise ajal võib töökvaliteet olla ebaühtlane.
Ühe uue elemendina tekib taustakontrolli toimingutes kohustus küsida välismaalaselt, kas ta
soovib taotleda rahvusvahelist kaitset, ning selgitada, kuidas seda saab teha. Sellele vastavalt
tuleb välismaalane suunata rahvusvahelise kaitse menetlusse või tagada välismaalase
väljasõidukohustuse täitmine. See nõuab ametnike koolitamist, tööprotsesside muutmist ja
juhendite täiendamist.
Kuna uuendused vajavad ametnike tööjuhendite täiendamist, koolitusi ja IT-lahenduste
arendusi, siis kaasneb täiendav töökoormus, mis on aga peamiselt ajutise iseloomuga ning
leeveneb, kui töötajad on uued oskused ja teadmised omandanud ning IT-lahendused on
juurutatud ja töötavad tõrgeteta.
Kirjeldatud muudatused eeldavad lisaressursse. Lisavajaduste katmine on planeeritud EL-i
vahendites. Täpsem ülevaade muudatuste rahastusest on kajastatud punktis 7.
Muudatuse ebasoovitav mõju on taustakontrollimooduli valmimise hilinemine ja seetõttu
tekkiv vajadus luua andmete töötlemiseks sobiv alternatiiv, mis on täiendav töökoormus ja
kulu. Ebasoovitava kaudse mõjuna võib kasvada SMIT-i halduskulu seoses süsteemide
mahtude suurenemisega.
Mõju avaldumise sagedus on PPA-le keskmine. Valmisolek taustakontrolli tegemiseks peab
olema igapäevane ja püsiv, kuigi taustakontrolli subjektide saabumise aega ja arvu ei ole
võimalik adekvaatselt prognoosida ning sagedus on tõenäoliselt seetõttu ebaühtlane.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
6.1.1.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taustakontrolli eesmärk on tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku sisenemist ja Schengeni
alal edasiliikumist. Eesmärgi täitmiseks kogutakse välismaalaste EL-i sisenemisega seotud
andmeid senisest suuremas mahus ja ühetaoliselt. Nimetatud tegevuste ühetaoline tegemine ja
262
andmete senisest suurem kasutamine aitab oluliselt kaasa Schengeni ala julgeoleku ja avaliku
korra tagamisele.
Ebasoovitavaks püsivaks mõjuks võib hinnata täiendavast andmete töötlemisest tuleneva
töökoormuse ning ajutiseks mõjuks andmekogude arendamise ja uute tööprotsesside loomise
ja juurutamisega seotud täiendavad kulud.
Kuna taustakontrolli tuleb teha võimalikult kiiresti ja tuleb välja selgitada, kas inimene taotleb
rahvusvahelist kaitset, siis toetatakse nende isikute kiiret väljasaatmist, kellel ei ole õigust
Eestisse siseneda. Kui Eestisse ja EL-i tervikuna siseneb vähem inimesi ebaseaduslikult ning
sisenemise loata välismaalaste väljasaatmine on tõhusam, siis on sellel oluline positiivne mõju
nii Eesti kui ka EL-i julgeolekule ja avalikule korrale.
Kui rahvusvahelise kaitse menetlusse ei suunata neid välismaalasi, kes seda taotleda ei soovi,
siis võimaldab see PPA ametnikel hoida kokku menetlustoiminguteks vajalikku ressurssi ning
vastuvõtu ja sotsiaalabi korraldamise ressursse.
Ebasoovitav mõju on PPA töökoormuse suurenemine, vajaduse korral lisapersonali
koolitamine ja värbamine.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski maandamiseks on plaanis kasutada EK varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastu eelarvevahendeid, mille ulatus ja jaotus on
esitatud punktis 7.
6.1.1.3. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: välismaalased, kellel puudub alus Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rahvusvahelise
kaitse taotlejad ja välismaalased, kes on ebaseaduslikult Eestisse sisenenud. Sihtrühma suurust
näitab piiril ja kinnipidamiskeskuses esitatud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv ja Eestis
tabatud ebaseaduslikult sisenenud või viibinud välismaalaste arv. Nagu ka järgnevate tabelite
alusel on ilmne, siis on rändeolukorrad kiiresti ja ootamatult muutuvad. Hinnangulise
üldistusena võib märkida, et 2010. aastast kuni 2022. aastani esitas Eestis ühe aasta jooksul
rahvusvahelise kaitse taotluse keskmiselt 101 välismaalast ja aastatel 2022 – 2024 ühe aasta
jooksul keskmiselt 2760 välismaalast. Samade ajaperioodide arvestuses on hinnangulise
keskmisena rahvusvahelist kaitset antud 30 inimesele aastas ja keskmiselt 2410 inimesele
aastas.
Tabel 7. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv ja esitamise koht (allikas: PPA)
Aasta
Rahvusvahelise
kaitse
taotlejad128
Taotlus piiril
ja KPK-s
Taotlus
siseriigis
Rahvusvahelise
kaitse saajad
Pagulase staatus
Täiendav
kaitse
2010 33 9 21 17 11 6
128 Tulbas on kajastatud kõik rahvusvahelise kaitse taotlused, sealhulgas korduvad või pereliikmete esitatud
taotlused.
263
2011 67 33 34 11 8 3
2012 77 15 65 13 8 5
2013 97 24 71 7 7 0
2014 157 71 72 20 20 0
2015 231 62 145 78 21 57
2016 111 37 25 65 44 21
2017 116 34 60 16 7 9
2018 95 42 43 17 16 1
2019 104 52 32 43 38 5
2020 49 14 49 26 22 4
2021 80 18 47 46 44 2
2022 2941 80 2860 2106 62 2044
2023 3984 86 3892 3917 62 3855
2024 1355 24 1331 1369 36 1333
Tabel 8. Eestis tabatud ebaseaduslikult sisenenud või viibinud välismaalased 2010–2024
(allikas: PPA)
Eestis tabatud ebaseaduslikult
sisenenud või viibinud
välismaalased
2010 885
2011 1047
2012 964
2013 989
2014 793
2015 1013
2016 695
2017 804
2018 1011
2019 1353
2020 843
2021 1202
2022 1222
2023 1139
2024 877
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga planeeritavate muudatuste mõju on sihtrühmale valdavalt positiivne. Taustakontrolli
järel suunatakse välismaalane kohe tema profiilile kohasesse menetlusse, milleks on nii
rahvusvahelise kaitse taotleja kui ka tagasisaadetava korral piiri- või tavamenetlus. Soovitav
mõju seisneb selles, et asjaolude hindamine ja otsuse langetamine inimese õigusliku staatuse
kohta tehakse varasemast kiiremini. Kuna välismaalase käest kogutakse andmeid ainult üks
kord ja juba antud teavet rahvusvahelise kaitse menetluses ega tagasisaatmise menetluses uuesti
ei küsita, siis koormatakse inimest andmete töötlemisel vähem ning mõju välismaalasele on
positiivne.
264
Positiivne otsene mõju välismaalasele seisneb ka selles, et taustakontrolli käigus tehtava
tervisekontrolli kaudu saab inimene kiiresti meditsiinilist abi ja tema erivajadustele vastavat
tuge ning nende andmetega arvestab PPA ka kohasesse menetlusse suunamisel. Õigel ajal
hinnatud erivajadused tagavad taotlejale heaolu ja vajaliku edaspidise sotsiaalkaitse.
Samuti on paremini tagatud laste õigused, sest paranevad võimalused vanematest lahutatud
lapsi vanematega taasühendada ja inimkaubandust tõkestada.
Muudatusega kaasnev ebasoovitav mõju on ekslikud taustakontrolli tulemused, näiteks ei
registreerita välismaalase sooviavaldust rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel, mille alusel
ei anta välismaalasele luba riiki siseneda ja suunatakse ta tagasisaatmise piirimenetlusse.
Inimese jaoks võib olla ebasoovitav mõju ebaseaduslikul sisenemisel Eestist edasiliikumise
tõkestamine.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest taustakontrolli kohaldatakse ainult ilma seadusliku
sisenemise aluseta välispiiril piiripunkti saabuvate või ebaseaduslikult sisenenud välismaalaste
suhtes.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski ennetamiseks ja maandamiseks
kasutatakse EK rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastu
eelarvevahendeid PPA ametnike koolitamiseks, mille ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7.
6.1.1.4. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatustel puudub mõju teistele valdkondadele.
6.1.2. Piirimenetluse rakendamine
Piirimenetlust kohaldatakse välismaalase suhtes, keda ei ole taustakontrolli tulemuste põhjal
riiki lubatud, st kelle suhtes rakendatakse riiki mittelubamise õiguslikku fiktsiooni.
Piirimenetluse raames tehakse mittelubatavuse otsus või sisuline otsus. Piirimenetluse
kohaldamine on kohustuslik, kui välispiiril ilma sisenemise õiguseta inimene on ametiasutust
teadlikult eksitanud, ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale või pärit riigist, mille
kodanikele on Euroopa Liidu põgenikuna tunnustamise määr 20% või sellest väiksem. Täpsem
ülevaade jõustunud muudatustest on esitatud seletuskirja punktis 2.2.2.2 ja seletuskirja lisa 1
punktis 2.
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustusliku piirimenetluse rakendamisest
olukorras, mil piirimenetlust ei ole. Kajastatud on rahvusvahelise kaitse piirimenetluse ja
tagasisaatmise piirimenetluse tööprotsesside loomine, menetluste ajal taotlejate suhtes
liikumisvabaduse piirangu või kinnipidamise alternatiivi rakendamine, PPA-le vajaliku taristu
loomine ja menetluste tähtaegade pikendamine kriisi- või vääramatu jõu olukorras.
6.1.2.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA, SKA ja halduskohus. Tallinna Halduskohtus ja Tartu Halduskohtus on kokku
26 halduskohtunikku129.
Mõju kirjeldus ja ulatus
129 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel – Riigi
Teataja.
265
Eelnõus planeeritud muudatustega peab Eesti rakendama rahvusvahelise kaitse piirimenetlust
ja tagasisaatmise piirimenetlust vajalikus määras. Vastavalt EK rakendusaktile peab olema
loodud valmisolek (isikkoosseis, tehnika ja taristu) menetleda piirimenetluses vähemalt kuni
277 inimest päevas (igal ajahetkel), perioodil 12.06.2026–12.06.2027 vähemalt 554 inimest
aastas, alates 13.06.2027 vähemalt 831 inimest aastas. Piirimenetlus tuleb korraldada nii kiiresti
kui võimalik, kuid hiljemalt 12 nädala jooksul alates taotluse registreerimisest. Tähtaeg hõlmab
otsuse vaidlustamist ja kohtumenetlust. Välismaalased, kes Eestis viibimise luba ja
rahvusvahelist kaitset ei saa, suunatakse tagasisaatmise piirimenetlusse. Ka selle menetluse
tähtajaks on kuni 12 nädalat. Piirimenetlusse suunatud inimeste liikumine on piiratud. Näiteks
võivad nad viibida vaid kindlaks määratud territooriumil. Muudatuse rakendamise mõjul peab
PPA nende inimeste suhtes, keda kinni ei peeta, rakendama vajalikke järelevalvemeetmeid, et
tagada inimeste ebaseaduslik edasiliikumine Eestis ja Schengeni alal.
Piirimenetluse rakendamise positiivseks mõjuks on kiiremad ja efektiivsemad menetlused ning
kiirem kaitsevajaduseta välismaalase tagasisaatmine. Kuna praegu piirimenetlust ei kohaldata
ning puudub valmisolek ja taristu piirimenetluseks nimetatud tähtaegade jooksul nimetatud
suure hulga välismaalaste suhtes, siis nõuab piirimenetluse rakendamine senisest oluliselt
suuremat ressurssi. PPA saab ülesande luua võimekus korraldada rahvusvahelise kaitse
piirimenetlusse ja tagasisaatmise piirimenetlusse suunatud taotlejatele majutus- ja
menetluskohad ning vajalikud teenused. Võimekuse loomiseks senisest suuremas mahus peab
PPA muutma olemasolevat taristut, et see sobiks nimetatud menetlustesse suunatud inimeste
menetlemiseks ja majutamiseks. Muu hulgas tuleb rekonstrueerida PPA kinnipidamiskeskust
ning luua täiendavad menetlus- ja majutuskohad piiri läheduses ja kinnipidamiskeskuse
territooriumil. Selleks soetatakse ja renditakse moodulmajad, mis tagavad piisava paindlikkuse
vastata kiiresti muutuvatele rändeolukordadele kohaselt ning väldivad võimalikku
rändeolukordade eskaleerumist. PPA haldusalasse majutusvõimekuse loomisega kaasneb
täiendav personali- ja majandamiskulu, et pakkuda majutusse suunatud inimestele vajalikke
teenuseid.
Kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras võib rahvusvahelise kaitse piirimenetlust ja
tagasisaatmise piirimenetlust pikendada veel kuni kuue nädala võrra. PPA ja kohtud peavad
looma võimekuse tulla toime pikendatud tähtaegadega, sealhulgas peab PPA tagama
majutusvõimekuse kõikidele sihtrühma liikmetele.130
Lisaks seniste tööprotsesside ja juhiste täiendamisele peab amet suurendama töötajate
teadlikkust õigusaktide muudatustest, sealhulgas vastuvõtutingimustest, ning parandama
nendega seotud pädevusi. Muudatus kasvatab ameti töökoormust, aga annab parema ülevaate
taotlejate kohalolust ja aitab ennetada taotlejate omavolilist territooriumilt või riigist lahkumist.
Taotlejate paiknemine kindlaksmääratud territooriumil toetab KOV-ide tööd taotlejatele
vajalike teenuste planeerimisel (nt alaealistele kooliharidusele ligipääsu tagamine)131. Vajaliku
võimekuse loomiseks (taristu, personal) välja toodud eelarvevahendite vajadus on esitatud
eelnõu punktis 7.
Et tagada piirimenetluse tähtaegade ja muudatuste korrektne elluviimine, on vaja
kohtupersonali koolitada ning kohtute võimekust suurendada. Vastavad kulud on esitatud
seletuskirja punktis 7.
Ebasoovitav mõju avaldub siis, kui liikumisvabaduse piirangu või kinnipidamise alternatiivi
rakendamisest hoolimata lahkuvad taotlejad omavoliliselt kindlaksmääratud elukohast,
sealhulgas Eestist, ning Eesti ei ole täitnud kohustust tagada ebaseaduslikult saabunud ja
130 Kriisivalmidusega seotud muudatusele keskendub punkt 6.1.3. 131 Täpsustatud osas „6.4. Taotlejatele ja kaitse saajatele suunatud kohanemismeetmed“.
266
rahvusvahelist kaitset mittevajavate välismaalaste edasiliikumise tõkestamine. Ebasoovitav
mõju avaldub ka siis, kui PPA ei suuda tagada piisavas mahus majutust piirimenetluse raames.
Kui vastuvõttu korraldav SKA on PPA põhjendatud taotluse alusel andnud nõusoleku majutada
ajutiselt piirimenetluse subjekte rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses (kus
majutatakse Eestis viibimise loaga taotlejaid), siis võib tekkida olukord, kus surve
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusele ja -kohtadele kasvab oluliselt, suureneb SKA
töötajate töökoormus, käivitatakse täiendavad majutuseks mõeldud pinnad ning väheneb
võimekus tegeleda Eestis sisenemise loaga välismaalastega, sealhulgas vastuvõtutingimuste
erivajadusega taotlejatega. Sõltuvalt rändemahtudest võib SKA vajada abi pakkumiseks
lisapersonali.
Samuti avaldub ebasoovitav mõju juhul, kui PPA ei saa võimekuse suurendamiseks vajalikku
personali koolitada ega värvata ning halduskohus ei suuda sisemiste ressursside arvelt toime
tulla piirimenetlusse suunatud välismaalaste arvuga. Ebasoovitava mõju rakendumise tõttu ei
ole Eesti võimeline rakendama piirimenetlust nõutud määras ja tähtajal. Kui tähtaeg ületatakse,
siis tuleb need välismaalased lubada riiki ja suunata tavamenetlusse, mis kasvatab töökoormust
ja ressursivajadust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorralduslikud muudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. PPA-le vajaliku taristu loomiseks, personali
koolitamiseks ja värbamiseks vajalikke eelarvevahendeid on taotletud EK varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust, mille ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7.
Kohtu personali värbamiseks on vajalik eraldada eelarvevahendid riigieelarvest.
6.1.2.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritava piirimenetluse rakendamise otsene mõju Eesti julgeolekule ja
siseturvalisusele on positiivne. Piirimenetlusse suunatud inimesed peavad viibima kindlaks
määratud piirkonnas, nende üle on tugev kontroll. Välismaalased, kes soovivad ületada või on
ületanud piiri ebaseaduslikult ning kes võivad kujutada ohtu Eesti riigi julgeolekule ja avalikule
korrale, ei saa Eestis vabalt liikuda ja nende edasiliikumine Eestist edasi teistesse EL-i
riikidesse on takistatud. Kiire menetlus toetab riigi julgeolekut ja siseturvalisust, sest
kaitsevajaduseta inimesed ja inimesed, kes kujutavad ohtu Eesti julgeolekule või avalikule
korrale, saadetakse Eestist tagasi kiiremini kui tavamenetluse korras. See vähendab julgeoleku
ja siseturvalisusega seotud asutuste töökoormust, sest ühe inimesega töötamise aeg on lühem
kui varem. Muudatuse rakendamisel on ka positiivne mõju EL-i julgeolekule ja
siseturvalisusele, sest nende inimeste kindlakstegemine ja tagasisaatmine, kellel pole
kaitsevajadust või kes on ohuks julgeolekule ja avalikule korrale, on kiirem. See vähendab
lisaks Eesti õiguskaitseasutuste tööle ka teiste EL-i liikmesriikide asutuste töökoormust.
Ebasoovitava mõjuna suurendab piirimenetluse rakendamine ajutiselt julgeoleku ja
siseturvalisusega seotud asutuste töökoormust. Tekib vajadus seniste tööprotsesside
ümberstruktureerimiseks, inimeste koolitamiseks ja uute värbamiseks.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
267
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski maandamiseks vajalike ressursside
leidmiseks on taotletud EK varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust,
mille ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7.
6.1.2.3. Muudatuste mõju välissuhetele
Sihtrühm: EL-i liikmesriigid, EUAA.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Piirimenetluse eesmärk on luua võimekus hinnata võimalikult kiiresti välismaalase, kellel
tõenäoliselt kaitsevajadus puudub, võimalust turvaliselt kodumaale tagasi pöörduda.
Piirimenetluse rakendamise mõjud Eesti välissuhtlusele on positiivsed. Piirimenetluse
rakendamine aitab ennetada ja vähendada rahvusvahelise kaitse poodlemist ehk rahvusvahelise
kaitse taotlemist mitmes liikmesriigis korraga, sest kaitsevajaduseta inimeste liikumine on
piiratud, nad ei pääse enam Schengeni alas ebaseaduslikult edasi liikuma ega uusi ja korduvaid
rahvusvahelise kaitse taotlusi esitama. Rahvusvahelise kaitse poodlemise vähendamine
kahandab EL-i liikmesriikide rahvusvahelise kaitse valdkonnaga seotud asutuste töökoormust,
sest neile jõuab vähem korduvaid taotlusi esitavaid välismaalasi ning vähem on ka vastutava
liikmesriigi menetluses üleantavaid välismaalasi. Seetõttu väheneb ka kohtu koormus ja tekib
vähem lahkarvamusi liikmesriikide vahel vastutava liikmesriigi määramisel, toetades häid
välissuhteid.
Ebasoovitava mõjuna võib Eesti saada mainekahju, kui Eesti ei rakenda piirimenetlust
korrektselt, sealhulgas PPA ja kohtud ei püsi tava- või kriisiolukorraks määratud tähtaegades
või liikumisvabaduse piirangud või kinnipidamise alternatiivid ei ole piisavad ja
piirimenetlusse suunatud inimesed lahkuvad omal algatusel Eestist teise liikmesriiki, tekitades
nendes riikides töökoormust. Puudused piirimenetluse rakendamises võivad tuua kaasa
täiendava EUAA kontrolli ja sekkumise, mis on Eestile lisanduv töökoormus.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest senisele praktikale tuginedes saabub Eestisse vähe
selliseid välismaalasi, kes kuuluvad kohustusliku piirimenetluse subjektide hulka.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski maandamiseks rajatakse piirimenetluseks
vajalik taristu ja koolitatakse personali. Selleks taotletakse eelarvevahendeid EK
rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastusest, mille ulatus ja
jaotus on esitatud punktis 7.
6.1.2.4. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, kes suunatakse piirimenetlusse. Hinnanguline
sihtrühma suurus on 10 inimest aastas (vt tabel 7 punktis 6.1.1.3 ja tabel 9.). Ligikaudne
arvestuslik sihtrühma määramine ei ole võimalik, sest piirimenetlusse suunamine sõltub peale
objektiivsete asjaolude ka taotleja käitumisest.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritud kohustusliku muudatusega suunatakse piirimenetlusse välismaalased, kellel
puudub alus Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejad, ning
välismaalased, kes on ebaseaduslikult Eestisse sisenenud. Piirimenetlust rakendatakse inimeste
suhtes, kes on pärit riikidest, mille rahvusvahelise kaitse taotlusi tunnustatakse EL-i-üleselt
268
vähem kui 20%, kes võivad olla ohuks riigi julgeolekule või kes tahtlikult eksitavad
ametiasutusi. Seega on tegemist välismaalastega, kes suure tõenäosusega rahvusvahelist kaitset
ei vaja või siis on pannud toime tegusid, mille tõttu nad kaitset ei vääri. Inimeste arv, kellele
piirimenetluse rakendamine mõju avaldab, sõltub rändetrendidest ja olemasoleva info põhjal on
seda võimalik vaid kaudselt prognoosida.
EK arvestab piirimenetluse suutlikkust sätestava rakendusakti tegemisel eelneva kolme aasta
Eurostati andmeid. Näiteks aastatel 2018–2022 esitatud taotlustest kodakondsuse ja EL-i
tunnustamise määra järgi suunataks piirimenetlusse Nigeeria, Gruusia, Egiptuse ja Armeenia
kodakondsusega taotlejad. Eestis on nimetatud riikidest pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate
arv väike. Näiteks Nigeeriast on Eestis nimetatud viieaastase perioodi vältel rahvusvahelist
kaitset taotlenud 21 inimest (vt täpsemalt tabel 6).
Tabel 9. Rahvusvahelise kaitse taotlejad Eestis aastatel 2018–2022 (esikümme) ja EL-i
tunnustamismäär 2022. aastal (allikas: SIM)
Kodakondsus
(esikümme)
Taotlejate arv
(EE)
Tunnustamise
määr % (EL)
Piirimenetlus
1 Ukraina 2639 86 EI
2 Venemaa 284 30 EI
3 Türgi 45 38 EI
4 Valgevene 39 85 EI
5 Afganistan 32 51 EI
6 Nigeeria 21 12 JAH
7 Süüria 19 93 EI
8 Gruusia 17 4 JAH
9 Egiptus 16 7 JAH
10 Armeenia 15 4 JAH
Piirimenetlusse suunatakse ka ebaseaduslikult Eestisse sisenenud ja Eestis tabatud
välismaalased, keda 2024. aastal oli 877132.
Planeeritavate kohustuslike muudatuste mõju piirimenetlusse suunatud inimesele on valdavalt
ebasoovitav. On tõenäoline, et rahvusvahelise kaitse piirimenetlusse suunatud inimese
rahvusvahelise kaitse taotluse lõplik otsus on keelduv. Seejärel suunatakse inimene
tagasisaatmise piirimenetlusse. Menetluste ajal peab inimene viibima kindlaksmääratud
piirkonnas.
Positiivne mõju sihtrühmale on, et nii rahvusvahelise kaitse piirimenetluse kui ka
tagasisaatmise piirimenetluse menetlusaeg on kuni 12 nädalat, st otsuse saamise aeg on lühem
võrreldes tavapärase rahvusvahelise kaitse menetlusega.
Ebasoovitava mõjuna võivad liikumisvabaduse piirangud või kinnipidamise alternatiivid
tekitada taotlejates arusaamatust oma õiguste ja kohustuste suhtes ning soodustada sotsiaalse
tõrjutuse teket, mis suurendavad taotlejate stressi ja halvendavad (vaimset) tervist.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest välismaalased, kes soovivad Eestis saada
rahvusvahelist kaitset, peavad viima end ühekordselt muudatustega kurssi.
132 Täpsem ülevaade tabelis nr 4.
269
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumise maandamist toetavad
taotlejate informeerimine ja ligipääs tasuta õigusabile, mille käigus nad saavad vastuseid
tekkinud küsimustele.
6.1.2.5. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale.
6.1.3. Kriisivalmiduse loomine
Kriisivalmiduse tagamiseks tuleb selgelt määratleda, mis on kriisiolukord, ning koostada
EUAA vormil kriisi- ja toimepidevusplaanid, mis sisaldavad vajalikku analüüsi ja
ettevalmistusi. Samuti tuleb ette näha võimalus rakendada erandeid, mis puudutavad taotluste
registreerimise tähtaegu, inimeste suunamist piirimenetlusse ja kiirendatud menetluste
kohaldamist, ning kehtestada kord, kuidas kriisi või vääramatu jõu olukorras olev liikmesriik
saab taotleda abi solidaarsusreservist, et tagada paindlik ja tulemuslik reageerimine. Täpsem
ülevaade jõustunud muudatustest on esitatud seletuskirja punktis 2.2.2.8 ja seletuskirja lisa 1
punktis 7.
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad erinevate sisserände olukordade määratlustest,
kohustusest kasutada EUAA vormi kriisi- ja toimepidevusplaani loomisel ja tähtaegade
seadmisel ning ilma kohtu loata kinnipidamisega seotud erandite sätestamisest kriisi- ja rände
ärakasutamise olukorras.
6.1.3.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA kriisivalmiduse ja SKA rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu valdkonnaga
seotud ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta) kohaselt on Eestil edaspidi
võimalus toetuda kriisiolukorras (massiline sisseränne või rändajate vahendina ärakasutamine)
kindlaksmääratud mehhanismidele menetlusprotsesside leevendamiseks või teistelt
liikmesriikidelt abi saamiseks. Näiteks võib PPA rakendada pikemaid menetlustähtaegasid kui
piirimenetlustes sätestatud 12 nädalat ehk pikendada neid kuni kuue nädala võrra. Erandeid
saab rakendada sooviavalduste registreerimisel, piirimenetlusse suunamisel ja kiirendatud
menetluse kohaldamise tähtaegade määramisel. Seega on nendel võimalustel otsene positiivne
mõju PPA-le, sest see annab võimaluse ressursse ümber suunata.
Eelnõuga planeeritud kriisiplaanide muudatused ja EUAA toimepidevuse vormile tuginemine
loovad alused kriiside ennetamiseks ja kriisiolukorras solidaarsusmehhanismi
rakendamiseks133. Riiklike kriisiplaanide koostamisel on oluline nende praktiline toimimine.
Muudatusega kaasneb asutustel kohustus planeerida lisavõimekust rahvusvahelise kaitse
menetluse korraldamiseks, taotlejate majutamiseks ning sealhulgas näiteks erivajaduste
arvestamiseks ja saatjata alaealiste esindamiseks.
PPA hädaolukorra lahendamise plaani rakendamisel on rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatud
vähendatud vastuvõtutingimused, mis loovad suurema paindlikkuse majutuskeskuses
ja -kohtades teenuste pakkumisel. Muudatusega ei kaasne asutustele toimepidevuse ja
133 Solidaarsusmehhanismi rakendamist on käsitletud osas 6.3.
270
kriisiplaanide näol uusi kohustusi, kuna hädaolukorra seadusest tulenevalt on PPA-l koostatud
massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaan. Võimekuse loomisel arvestatakse
võimalikult väikeste püsikulude tekkimisega. SKA keskendub täiendava majutusvõimekuse
loomisel raamhangetele. Need võetakse kasutusele võimaliku massilise sisserände korral.
Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse igapäevane võime on mahutada 100 inimest,
nn puhvervõimekuseks on täiendavad 50 voodikohta. AMIF-i vahendite toel on väljatöötamisel
juhendid ja koolitusmaterjalid, mida saab vajaduse korral kasutada lisapersonali koolitamiseks.
Kriisivalmidusega seotud muudatustega sätestatakse protseduur, millal ja kuidas saab
liikmesriik rändest põhjustatud kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorras taotleda tehnilist ja
operatiivset abi (näiteks tõlgid, menetlejad) EL-i liikmesriikidelt, EUAA-lt, Frontexilt ning
teistelt EL-i ametiasutustelt. Abi saamiseks peab liikmesriik esitama taotluse EK-le, kus
põhjendatakse, miks olukord kvalifitseerub kriisiks, ja määratletakse abivajadus. EK hindab
taotluse põhjendatust, vajaduse korral konsulteerib EL-i asutustega, millele võib järgneda
ettepanek rakendada kriisimehhanismi. Kriisimehhanismi aktiveerimisel määratakse kindlaks,
millised liikmesriigid ja EL-i asutused ning mis mahus (ulatus ja kestus) osalevad abistamises.
Teades abi taotlemise ja saamise protseduuri, on abivajaval riigil võimalik oma ressursse ja
kohustusi optimaalselt planeerida. Ühtsete abi saamise mehhanismide mõju seisneb ka selles,
et Eesti asutused peavad analüüsima ja valmisolekukavade koostamisel arvestama EL-i
solidaarsusreservi abi ja EUAA menetlusmeeskondade pakutavat abi taotlemise ja vastu
võtmisega. Näiteks on muu hulgas vajalik analüüsida, millistes töölõikudes on võõrkeelt
kõnelevaid EL-i liikmesriikidest pärit eksperte kõige otstarbekam suurenenud töökoormusega
toime tulemiseks kasutada, kuidas koostada inglise keelsed juhised jms.
Eelnõuga planeeritud muudatuste ebasoovitav mõju on suutmatus luua valmisolek võtta vastu
teiste riikide, EUAA ja muude EL-i asutuste menetlustega seotud abi. Ka planeeritust
märkimisväärselt suurem rahvusvahelise kaitse taotlejate arv toob kaasa lisakulusid
riigieelarvest, et katta vajalikud teenused.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski mitte olla võimeline vastu võtma
liikmesriikide, EUAA ja teiste EL-i asutuste abi saab maandada, täiendades kriisivalmidusega
seotud plaani PPA massilise sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaaniga.
Majutusega seotud ohtude realiseerumisel on võimalik kasutusele võtta raamlepingutega
tagatud partnerite ressursid. Teenuste tagamiseks on vaja lisavahendeid riigieelarvest.
6.1.3.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kriisivalmidusega seotud muudatused on positiivse mõjuga julgeolekule ja siseturvalisusele.
Planeeritud muudatuste eesmärk on ennetada kriiside teket, aga nende olemasolu korral hoida
siseturvalisust ja julgeolekut sätestatud meetmete kaudu. Valdkondlike definitsioonide
ühtlustamine toetab PPA ja KAPO tööprotsesside ühtlustamist teiste EL-i asutustega. PPA-l on
kohustus täiendada olemasolevat kriisiplaani, viies selle kooskõlla EUAA loodud vormiga, küll
suurendab PPA töökoormust, kuid ühtlustab plaani teiste EL-i liikmesriikidega. Teistelt
liikmesriikidelt abi palumise protseduuri kord aitab planeerida Eesti ja PPA tegevust, sealhulgas
valmistuda võimalikeks kriisideks ettevalmistamist, õppuste korraldamist või muid toiminguid
271
, et luua valmisolek teistele liikmesriikidele abi pakkumiseks, teistelt liikmesriikidelt abi
vastuvõtmiseks ja koostööks teiste liikmesriikide ning EL-i ametitega. Muutuvad tööprotsessid
suurendavad PPA ja KAPO vastavas valdkonnas töötavate ametnike koolitusvajadust, kuid see
omakorda aitab ametnikel oma oskuste ja teadmistega kriisides efektiivsemalt hakkama saada.
Muudatusega kaasnev ebasoovitav mõju on PPA ja KAPO kasvav töökoormus kriisideks
valmistumisel, aga ka neile reageerimisel.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest lisanduv töökoormus ei suurenda oluliselt
PPA töökoormust.
6.1.3.3. Muudatuste mõju välissuhetele
Sihtrühm: EK, EL-i liikmesriigid, EUAA134.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatusega ühtlustatakse ja parendatakse EL-i liikmesriikide
kriisivalmidust. Võrreldes varasema ad hoc-olukorraga pannakse muudatustega paika, kuidas
kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga silmitsi seisev liikmesriik saab taotleda abi
ametiasutustelt, kuidas hindab EK abitaotluse põhjendatust ning kaasab konsultatsioonideks
EUAA ja vajaduse korral teisi EL-i asutusi. EK ettepanekul aktiveerida kriisimehhanism
koordineerib EK liikmesriigi aitamist, sealhulgas seda, millised liikmesriigid ja EL-i asutused
ning mis tingimustel abistamises osalevad. Muudatus on positiivne, sest kriisivalmidus EL-is
muutub ühtlasemaks ning abiküsimise, saamise ja andmise reeglid kõikidele kaasatud
osapooltele selgemaks. See omakorda hõlbustab abivajavale riigile kvaliteetse toe saamist.
Ebasoovitava mõjuna võib muudatus tuua kaasa mainekahju, trahvid või EUAA seirevisiidiga
kaasneva töökoormuse, kui Eesti ei täida sätestatud kohustusi abiküsija või -pakkujana.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tõenäosus vajada abi välispartneritelt on väike.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski maandab eelnõuga planeeritud
muudatuste elluviimine.
6.1.3.4. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, kes suunatakse rahvusvahelise kaitse piirimenetlusse
või tagasisaatmise piirimenetlusse EK otsusega sätestatud minimaalse suutlikkuse määrani.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritavate muudatustega võib menetlust osaliselt või täielikult läbi viia EUAA või
mõne teise riigi ametnik. Muudatustega sätestatakse pikemad menetlustähtajad, s.t taotleja
jaoks võib rahvusvahelise kaitse menetlus kesta kauem, mis on taotlejale ebasoovitav mõju.
134 Abivajadusest lähtudes võivad osaleda ka teised EL-i asutused, näiteks Frontex.
272
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna välismaalased, kes soovivad Eestis elada või
töötada, peavad viima end muudatustega kurssi ühel korral.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski täielikult maandada pole võimalik.
6.1.3.5. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatustel puudub mõju teistele valdkondadele.
6.1.4. Eurodac-süsteemi rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatustest seoses sõrmejälgede võtmise
kohustuse vanuse, rohkemate andmeliikide salvestamise, andmete säilitusperioodi pikkuse ja
õiguskaitseasutuste päringutega.
6.1.4.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ametnikud, kes kannavad Eurodac-süsteemi andmeid ja pärivad sealt andmeid;
PPA, VLA, RAB, MA ning KeA ametnikud, kes teevad õiguskaitseasutuste päringuid; PPA
ametnikud, kes täidavad Eurodac-süsteemi kontrolliasutuse ülesandeid; SMIT-i personal, kes
vastutab infosüsteemide arendamise eest.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga planeeritavate muudatustega on PPA kohustatud Eurodac-süsteemi kandma peale
sõrmejälgede ka taotleja, ebaseaduslikult välispiiri ületanud või ebaseaduslikult riigis viibiva
välismaalase foto, identiteediga seotud andmed ja (reisi)dokumentide koopiad. Sõrmejälgi
hakatakse võtma alates kuue aasta vanustelt välismaalastelt varasema 14-aastaste asemel. Uute
nõudmiste täitmisega kaasneb töökoormus SMIT-ile, et viia ellu vajalikke IT-arendusi, mis
võtavad arvesse muutusi andmete säilitusperioodi pikkuses erinevate andmekategooriate lõikes.
Näiteks kehtestatakse erinevad andmete säilitamise tähtajad ümberasustamise raames vastu
võetud välismaalastele ja neile, keda selle mehhanismi raames vastu ei võeta. Muudatustega
kaasneb PPA-le ja SMIT-ile kohustus suurendada töötajate teadlikkust ja toetada vajalike
pädevuste omandamist. Ebasoovitav mõju on EL-i ja Eesti IT-arenduste valmimise hilinemine,
mille tõttu ei saa täita eelnõus sätestatud kohustusi. Ebasoovitava kaudse mõjuna võib
suureneda SMIT-i halduskulu seoses süsteemide mahtude suurenemisega.
Määrusega 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) antakse õiguskaitseasutustele juurdepääs
Eurodac-süsteemi andmetele terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamiseks,
avastamiseks või uurimiseks, sest radikaliseerunud, terrorismiohuga seotud või mitme
identiteediga inimesed võivad olla süsteemis registreeritud ja päringutabamusega leitavad.
Eelnõuga määratakse Eesti pädevad asutused ja kuritegude loetelu, mille korral saab teha
päringuid Eurodac-süsteemi. See avaldab otsest positiivset mõju, sest kuritegude ennetamise ja
kurjategijate tabamise võimalused avarduvad.
Õiguskaitseasutused võivad teha päringuid Eurodac-süsteemi ainult kontrolliasutuse, PPA
ametniku kaudu, seoses teiste EL-i infosüsteemide analoogsete päringute korraldusega on PPA
loonud valmiduse keskse juurdepääsupunkti käivitamiseks, mis asub täitma ka Eurodac-
süsteemi kontrolliasutuse ülesandeid, et tagada päringute tegemise võimalus. Kontrolliasutuse
ametniku ülesanded on kontrollida õiguskaitseasutuse päringu õiguspärasust, teha päring
Eurodac-süsteemi ja tagada, et päringule vastatakse. Õiguskaitseasutuste päringute hulka ei ole
praegu võimalik prognoosida. See selgub kõikide asjaomaste EL-i infosüsteemide käivitumisel,
273
mistõttu ei ole võimalik hinnata, kui palju inimesi on keskse juurdepääsupunkti või Eurodac-
süsteemi tähenduses kontrolliasutuse funktsioonide täitmiseks vaja.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus hõlmab uue süsteemi rakendamist, mida
hakatakse kasutama reeglipäraselt alates 12.06.2026. Eurodac-süsteemi arendab EL-i agentuur
eu-LISA ja Eesti vastutab ainult vastava Eesti liidese arendamise eest, mille kaudu andmeid
Eurodac-süsteemi edastatakse. Ettevalmistused Eesti liidese loomiseks on tehtud ning
arendustega liigutakse PPA ja SMIT-i koostöös edasi plaanipäraselt. Muudatusi rahastatakse
EL-i AMIF-i rahastu toel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Arendustega hilinemise ennetamiseks on
eu-LISA loonud liikmesriikidele projekti haldamise foorumi, kus liikmesriigid annavad
regulaarselt ülevaate ülesannete täitmisest ning testimisi korraldatakse jooksvalt valmivate
elementide kaupa.
6.1.4.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA, KAPO, VLA, RAB, MTA ja KeA vastava valdkonna ametnikud. Sihtrühma
suurus on osaliselt juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritava muudatusega paraneb nende rahvusvahelise kaitse taotlejate tuvastamine ja teisese
rände ennetamine, kes üritavad rahvusvahelise kaitse taotlust teha eri riikides või
ebaseaduslikult ühest liikmesriigist teise liikuda. Andmevahetuse suurenemisega on võimalik
siseturvalisuse ja julgeolekuga tegelevatel asutustel paremini mõista rändetrende ning seekaudu
võimalikke ohte ennetada ja tõkestada. Samuti paraneb võimalus leida saatjata laste vanemaid
ja ühendada perekondi.
Eurodac-süsteemi andmete kasutamine õiguskaitse eesmärkidel võimaldab võidelda
tõhusamalt terrorismi ja raskete kuritegude vastu. Sellise kuritegevusega nagu inimkaubandus
ja inimeste või kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine suureneb võimalus, et nende
toimepidajate andmed on kantud Eurodac-süsteemi. Eurodac-süsteemis võib olla andmeid ka
terrorismirühmituste liikmete ja radikaliseerunud isikute kohta, kes on Schengeni välispiiri
ebaseaduslikult ületanud või taotlenud mõnes liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Eurodac-
süsteemi andmete kasutamine Eesti pädevate asutuste poolt suurendab terroristide,
kurjategijate, kahtlustatavate ja ohvrite usaldusväärse tuvastamise tõenäosust ning annab teavet
kolmanda riigi kodanike, sealhulgas kuriteos kahtlustatavate isikute varasemate liikumiste
kohta Schengeni territooriumil. Nii täiendab see Schengeni infosüsteemi ja muude EL-i
infosüsteemide teavet. Seega kaasneb eelnõuga oluline mõju riigi siseturvalisusele, kuna
Eurodac-süsteemi andmetele juurdepääsu tagamisel antakse õiguskaitseasutustele oluline
vahend võitluses terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu. Sellega aidatakse parandada nii
Eesti kui ka kogu Schengeni ala sisejulgeolekut.
Mõju avaldumise sagedus on vähemalt keskmine. Muudatus hõlmab uue süsteemi
rakendamist, mida hakatakse kasutama reeglipäraselt, kuid põhimõtteliselt ei ole Eurodac-
süsteem selle peamisele kasutajale (PPA) uus ja selle kasutamine ei põhjusta kohanemisraskusi.
Õiguskaitseasutuste päringute hulka ei ole praegu võimalik prognoosida. See selgub kõikide
asjaomaste EL-i infosüsteemide käivitumisel, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kui palju inimesi
on keskse juurdepääsupunkti või Eurodac-süsteemi tähenduses kontrolliasutuse funktsioonide
täitmiseks vaja, ning sellega seonduvalt selgub ka mõju avaldumise sagedus.
274
Eurodac-süsteemi kasutamisel puudub ebasoovitava mõju kaasnemise risk riigi julgeolekule
ja siseturvalisusele ehk see risk on väike. Eurodac-süsteemi kantavate andmete suurenemine
parandab pädevate asutuste võimalusi tagada riigi julgeolek ja siseturvalisus ega oma
pädevatele asutustele negatiivseid mõjusid.
6.1.4.3. Muudatuste mõju välissuhetele
Sihtrühm: EL-i liikmesriigid, eu-LISA, kolmandate riikide õiguskaitseasutused.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritavad Eurodac-süsteemi muudatused tugevdavad koostööd EL-i liikmesriikide
vahel. Põhjalikum ja kiirem andmevahetus aitab parandada EL-i-üleselt menetluste kvaliteeti.
Infovahetuse tõhustamine ja sellele ligipääsu andmine pädevatele asutustele annab parema
võimaluse tuvastada välismaalaste isikut ja reisiteekonda ning aitab saatjata alaealiste
perekonnaliikmeid EL-i liikmesriikide territooriumilt kergemini leida. Eurodac-süsteemi
täiendavate andmete kandmisel on EL-i liikmesriikidel paremad võimalused ebaseadusliku
rände tõkestamiseks, sest edaspidi on Eurodac-süsteemis rohkemate välismaalaste kohta
andmeid nende reisiteekonna ja kasutatud dokumentide kohta. Eurodac-süsteemiga seotud
muudatused loovad aluse paremaks teabevahetuseks kolmandate riikide õiguskaitseasutustega
võrreldes praegusega, kuid jätkuvalt ei tohi edastada andmeid kolmandatele riikidele juhul, kui
sellega pannakse ohtu välismaalase elu või turvalisus.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Süsteemi kasutamine on reeglipärane igapäevatöö
osa ja selle arendamisega on seotud nii EL-i liikmesriigid kui ka eu-LISA.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Eurodac-süsteemi rakendamine eeldab
infotehnoloogilisi arendustöid nii EL-i tasandil (kesksüsteem) kui ka liikmesriikides. Juhul kui
Eesti ei teosta arendustöid õigel ajal, võib see tuua Eestile mainekahju kui nõrgale liikmesriigile
selles valdkonnas. Arendustega hilinemise ennetamiseks on eu-LISA loonud liikmesriikidele
projekti haldamise foorumi, kus liikmesriigid annavad regulaarselt ülevaate ülesannete
täitmisest. Eesti infotehnoloogilised arendustööd kulgevad planeeritult.
6.1.4.4. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja: hinnanguline arv 100 – 3000 inimest aastas,
ebaseaduslikult riigipiiri ületanud või ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased:
hinnanguline arv 1000 inimest aastas ning ajutise kaitse saajad: hinnanguline arv 50 000 inimest
ühe sündmuse lahendamise kohta (vt tabelid 7 ja 8 punktis 6.1.1.3).
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga planeeritavad muudatused aitavad selgemalt eristada selgelt põhjendatud
rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud välismaalasi nendest taotlejatest, kelle eesmärk on EL-i
rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil
viibivate välismaalaste andmete kandmine Eurodac-süsteemi aitab tõhustada ja kiirendada
tagasisaatmismenetlusi. Sõrmejälgede hõivamine juba vähemalt kuue aasta vanustelt
välismaalastelt aitab paremini leida Eestisse saabunud laste teistes liikmesriikides viibivaid
perekonnaliikmeid.
Välismaalastele võivad planeeritud muudatused kaasa tuua isikuandmete laialdasema
töötlemise tõttu isikuandmete väärkasutuse või lekkimise ohu, mis vähendab taotlejate
275
turvatunnet. Andmevahetuse paranemine seob taotleja täpsemini vastutava liikmesriigiga ning
võtab ära võimaluse saada sisulist rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja vastuvõttu
mitmes liikmesriigis.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest on reeglipärane osa rahvusvahelise kaitse või
ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase väljasõidukohustuse menetlusest.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Isikuandmete väärkasutamise oht on
välismaalastele selgelt negatiivse iseloomuga. Riski maandamiseks on Eurodac-süsteemi
andmete kasutamiseks ette nähtud selged reeglid ja järelevalvemehhanismid.
6.1.4.5. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatustel on kaudsed mõjud infotehnoloogia valdkonnale, sest muudatustega täpsustatakse
ja piiratakse juurdepääsu nõudeid Eurodac-süsteemile, kehtestades ligipääsu vaid volitatud
ametiasutustele kindlate reeglite alustel. Muudatustega täiendatakse andmete töötlemise
põhimõtteid, andmetöötleja vastutus suureneb. Muudatused ei avalda mõju majandusele,
regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale.
6.1.5. Põhiõiguste seire
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatustest seoses põhiõiguste seirega
taustakontrolli ja piirimenetluse ajal.
6.1.5.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: ÕK vastavas valdkonnas töötavad ametnikud. Sihtrühma suurus on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritava muudatusena hakkab ÕK täiendava ülesandena ellu viima põhiõiguste
järgimise järelevalvet taustakontrolli ja piirimenetluse ajal. Piirimenetluses sätestatud
piirmäärade jaoks (EL-i ja liikmesriigi piisav suutlikkus) vajaliku võimekuse loomiseks
suureneb ÕK senine töökoormus ja koolitusvajadus, tekitades vajaduse lisapersonali ja -eelarve
järele.
Ebasoovitav mõju on riigieelarvest vajalike vahendite mittesaamise tagajärjel põhiõiguste
järgimise seire ärajäämine. Püsiva järelevalve võimeta suureneb oht, et põhiõiguste järgimine
nendes menetlustes väheneb.
Mõju avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
6.1.5.2. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja.
Mõju kirjeldus ja ulatus
276
Eelnõus planeeritud põhiõiguste järgimise järelevalve laiendamine taustakontrollile ja
piirimenetlusele tugevdab taotlejate põhiõiguste kaitset, aitab varakult tuvastada ja ennetada
võimalikke õigusrikkumisi või ebaõigeid menetluspraktikaid (nt piiratud ligipääs õigusabile,
ebapiisavad menetluslikud eritagatised või vastuvõtu erivajadused). Järelevalve käigus antav
tagasiside toetab menetlusstandardite tugevdamist, mis omakorda muudab menetlusprotsesse
taotlejatele paremaks.
Planeeritud muudatus võib olla taotlejale ebasoovitava mõjuga, sest vähendab taotleja
privaatsust, kui seiraja viibib menetluste juures.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest taotlejate kokkupuude ÕK-ga on ebaregulaarne.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Täielikult ei saa privaatsusriivet välistada, aga
ÕK on ÜRO kõrgeima taseme inimõiguste kaitsja tunnustusega, mistõttu on riive võimalus
viidud miinimumini.
6.1.5.3. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatustel puudub mõju teistele valdkondadele.
6.2. Tulemusliku ja ühetaolise rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ja tagasisaatmise
menetluse kohaldamine
Muudatused on tervikliku ülevaate huvides esitatud märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas
mõjuhinnangus. Täpsem ülevaade jõustunud muudatustest on kirjeldatud seletuskirja punktides
2.2.2.3, 2.2.2.4, 2.2.2.5 ja 2.2.2.6 ning seletuskirja lisa 1 punktides 2, 3 ja 4.
Tabel 10. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Rahvusvahelise kaitse menetlus ja tagasisaatmise menetlus
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
Puudulikud meetmed rahvusvahelise
kaitse süsteemi kuritarvitajate suhtes
Ühtsed reeglid rahvusvahelise kaitse süsteemi
kuritarvitamise ja korduvate taotluste esitamise
tõkestamiseks, parendatud võimekus jälgida välismaalaste
liikumisi Eurodac-süsteemi abil
Taotlejate kohustused ja ebaseadusliku
teisese liikumise tõkestamiseks
mõeldud reeglid on ebaselged
Taotlejate kohustused ja nende täitmata jätmise tagajärjed
on oluliselt selgemad ning kogumis tulemuslikud
Liikmesriikide vahel on
rahvusvahelise kaitse menetluse
korraldamisel ja tunnustamise määras
suured erinevused
Ühtne, õiglane ja tulemuslik menetlus rahvusvahelise
kaitse andmiseks või sellest keeldumiseks. Ebaseadusliku
teisese liikumise stiimuleid on vähendatud (nt ühtlustatud
on menetluse etappide tähtajad ja kohustuste täitmata
jätmise tagajärjed)
Rahvusvahelise kaitse menetluse
esimese etapis, st haldusmenetluse
ajal, puudub tasuta õigusabi ja
esindamine
Tasuta õigusabi kõikides menetlusetappides, eriline
tähelepanu erivajadustega inimestele
Õigusabi andmine haldusmenetluse ajal, sealhulgas
õiguste ja kohustuste tutvustamine ning abistamine
taotluse esitamisel ja intervjuu ajal
Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
tehtud keelduvat otsust on võimalik
vaidlustada kohtukaebeõiguse raames
kohtu kolmes astmes
Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud keelduva
otsuse peale võib kaebuse esitada Riigikohtule pärast asja
lahendamist halduskohtus
277
Erinevad vastuvõtustandardid ja
puuduv kohustus teha
valmisolekuplaan, et tagada vastuvõtu
võimekus igas olukorras
EL-ülesed ühtsed standardid vastuvõtu kohta ning
kohustus koostada ühtse vormi alusel valmisolekuplaanid
surve- ja kriisiolukordadeks
Seaduse rakendamise mõju
Muutus Komponent
Tulemuslik rahvusvahelise kaitse
menetlus, sealhulgas vastutava
liikmesriigi määramise menetlus
Rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse,
registreerimise ja esitamise etapid
Uued EL-i ühtsed vormid
Menetlusliku erivajaduse hindamine
Otsuse liigid ja riigis viibimise õigus
Menetlustähtajad
Kohustus viibida majutuskoha
maakonna territooriumil
Tingimused majutuskoha maakonna territooriumilt
lahkumiseks
Liikumisvabaduse piiramine
Kindlaks määratud elukoht
Raporteerimise kohustus
Kinnipidamise alternatiivid
Dokumendi hoiule võtmine
Liikumisvabaduse piirangud
Kinnipidamine
Esmakordne kinnipidamine kohtu loal kuni neljaks kuuks
Kohtu loal kinnipidamise katkematus sõltuvalt riigis
viibimise õigusest, mitte õiguslikust staatusest
Kinnipidamine hädaolukorras
Kinnipidamise protokolli vorm
Kinnipidamise taotlus kohtule isikute nimekirjana
Õigusabi ja esindamine
Taotlemine
Haldusmenetluse ja kohtumenetluse ajal
Vastuvõtutingimused
PPA korraldab vastuvõttu piirimenetluse korral
Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine või
tühistamine
6.2.1. Tulemusliku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse, sealhulgas vastutava
liikmesriigi määramise menetluse rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
etappide selgepiirilisemaks muutmisest (sooviavaldus, registreerimine, esitamine), EL-i ühtsete
vormide kasutuselevõtust menetluse eri liikides, menetluslike eritagatiste hindamise protsessi
formaliseerimisest, lühematest menetlustähtaegadest vastutava liikmesriigi määramise
menetluses ning riigis viibimise õiguse piiramisest.
6.2.1.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SKA ametnikud, kes tegutsevad rahvusvahelise kaitse valdkonnas, ning
halduskohus.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus plaanitavate kohustuslike muudatuste kohaselt on taotluse esitamine senisest selgemini
jaotatud kolme etapi lõikes, millest igale etapile on ette nähtud tähtaeg ja taotlejale olenevalt
278
taotluse esitamise etapist erinevad õigused. Juhul kui PPA otsustab korraldada taotluse
vastuvõtmise kolm etappi ühe menetlustoiminguga, siis tuleb näiteks arvestada, et kohe taotluse
registreerimisel tuleb pakkuda õigusnõu andva esindaja tuge ning tõendite ja põhjenduste
esitamise tähtaeg kestab kuni vestluse toimimiseni. Seega esineb PPA-le täiendav töökoormus,
mis seisneb järgnevas: vajalik on täiendada tööprotsesse, koolitada ametnikke ning arendada
andmekogusid viisil, mis toetavad erinevate taotluse vastuvõtmise etappide ajaarvestust ning
sellest lähtuvate õiguste ja kohustuste tagamist.
Nii rahvusvahelise kaitse sisulises menetluses kui ka vastutava liikmesriigi määramise
menetluses võetakse kasutusele EL-i-ülesed ühtsed teabevahetuse vormid. Näiteks
kehtestatakse uued ühtsed DubliNeti süsteemi kaudu töödeldavad vormid vastuvõtu ja teabe
saamise palvetele ning ümberasustamise ja -paigutamise alusel inimeste üleandmiseks ja
vastuvõtmiseks, samuti ühtsed vormid taotlejatele nende õiguste ja kohustuste tutvustamiseks,
mida saab siiski Eesti-spetsiifiliste andmetega täiendada. Ühtsete elektroonselt täidetavate
vormide kasutusele võtmine EL-is kiirendab menetlusi ja tõhustab liikmesriikide vahelist
koostööd. Viimast on EL-i-üleselt ühtse menetluse tekkides varasemaga võrreldes oluliselt
rohkem, sealhulgas on võimalik kasutada ka teistes liikmesriikides tehtud otsuseid ja
toiminguid. Seega kaasneb PPA-le positiivne mõju, sest menetlused muutuvad kiiremaks ja
töökoormus pikas perspektiivis väheneb. Negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning tuleneb
töökoormusest, mille toob paratamatult uute tööprotsesside juurutamine ja lisakoolituste
vajadus.
Loodud on uued mõisted ja uuendatud metoodika erivajaduste hindamiseks, kuid nimetatud
muudatused on pigem korralduslikku, mitte sisulist laadi. Kuna laste õiguste ja parimate huvide
tagamine peab olema kõikide asutuste peamine fookus, siis tuleb luua lapsesõbraliku menetluse
põhimõtted ja kord. Menetluslike erivajaduste hindamiseks, sealhulgas lapse vanuse
määramiseks, on sätestatud suhteliselt lühike tähtaeg ning astmelisus, mille kohaselt on
meditsiiniline uuring (nt röntgen) kohaldatav viimase abinõuna. Sellel on PPA-le ja partneritele
(haiglad, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) pigem negatiivne töökoormust kasvatav mõju, sest
vajalikud ekspertiisid ja hinnangud tuleb teha senisest oluliselt kiiremini.
Vastutava liikmesriigi määramise menetluse tähtajad muutuvad lühemaks ja tagasivõtu palve
asendatakse tagasivõtu teatisega. Lühemad tähtajad kiirendavad menetlust ning aitavad kokku
hoida menetlusele ja vastuvõtule kuluvat ressurssi, sest vales liikmesriigis viibivad taotlejad
antakse kiiremini üle vastutavale liikmesriigile. Muudatusel on PPA-le ja SKA-le seega
positiivne mõju pikas perspektiivis. Samas tuleb arvestada, et esialgu uute tähtaegade ja
töövõtete juurutamine suurendab töökoormust ning menetluse kvaliteet võib ajutiselt olla
ebaühtlane.
Muudatustega laiendatakse menetluse liikide ja haldusotsuste ringi, mille korral taotlejal
puudub praegu kehtiv automaatne õigus riigis viibida. Samuti kitsendatakse teatud juhtudel
õigust viibida Eestis halduskohtu menetluse ajal. Näiteks juhul, kui tegemist on korduva
rahvusvahelise kaitse taotlusega, mis esitati tagasisaatmise tõkestamiseks, lõpeb Eestis
viibimise õigus kohe PPA otsuse tegemise järel ning järgneva taotluse esitamine ei anna üldse
luba Eestis viibida ja tagasisaatmine jätkub. Seetõttu menetlused lühenevad ja kohtumenetlused
vähenevad. Seega avaldub ametiasutustele pikas perspektiivis positiivne mõju nii menetlusele
kui ka vastuvõtu korraldusele kuluva ressursi vähenemise kaudu. Lühemas perspektiivis tuleb
aga taluda uute tööprotsesside ja tähtaegade juurutamisega seotud raskusi.
Üldine ebasoovitav mõju võib kaasneda juhul, kui PPA ei suuda uusi menetlusprotsesse
tähtajaks juurutada ega piisavat arvu ametnikke tähtajaks koolitada. Üle tähtaja läinud
menetlustoimingute kuhjumine suurendab töö- ja kohtute koormust, sest kasvab taotlejate
279
kohtule esitatud kaebuste arv. Samuti võib kaasneda EUAA täiendav hindamine või sekkumine
süsteemi tõhustamiseks. Punktis „Vastuvõtutingimused 6.2.5“ on kajastatud SKA
majutuskeskuses viibimisega seotud ressursside vajadus.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riskide maandamiseks on riik taotlenud
EK rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust
eelarvevahendeid, et tasuda koolitusvajaduse ja lisapersonali värbamise eest, mille ulatus ja
jaotus on esitatud punktis 7.
6.2.1.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Muudatustel seoses taotluse esitamise etappide täpsustamisega otsene mõju riigi julgeolekule
ja siseturvalisusele puudub, sest endiselt jääb kehtima praegune kord, et välismaalasel tekib
automaatne õigus riigis viibida alates sooviavalduse esitamisest, millele ei saa tingimusi seada.
Uued erandid sellest õigusest on kajastatud piirimenetluse muudatuste osas.
EL-i-üleste ühtsete teabevahetuse vormide kasutusele võtmisel on turvalisuse tagamisele
positiivne mõju. Ühtsed vormid sisaldavad muu hulgas taotleja kohustuste ja õiguste alast
teabematerjali, mille oluline osa on kohustuste täitmata jätmise tagajärgede tutvustamine,
millest teadlikkust on taotleja kohustatud ka kinnitama. Juhul kui taotleja liigub loata teise
liikmesriiki, mis ei ole teda vastu võttev või vastutav liikmesriik, siis selles vales riigis talle
enam vastuvõtutingimusi ei pakuta. See ja muud sarnased ühtsed meetmed koosmõjus
takistavad välismaalaste loata teisest liikumist liikmesriikide vahel ja rahvusvahelise kaitse
poodlemist135. Kui taotleja on menetluse ajal ametiasutustele kättesaadav ega lahku teise
liikmesriiki, siis see hõlbustab tema tegevuse kontrollimise võimalusi ja vajaduse korral
sekkumist kuritegude ennetamiseks ning see suurendab Eesti julgeolekut.
Menetlusliku eritagatise hindamine ja arvestamine suurendab välismaalase arusaamist
protsessidest ning nendes teadlikku osalemist. See omakorda vähendab sotsiaalset ärevust ja
toetab iseseisvat toimetulekut ning kahandab välismaalase mõjutatavust. Seetõttu on suurem
tõenäosus, et välismaalane ei asu toime panema süütegusid, ning sellel on positiivne mõju Eesti
avaliku korra ja julgeoleku tagamisele.
Vastutava liikmesriigi määramise menetluse lühemate tähtaegade tõttu on rahvusvahelise kaitse
menetlus lühem ning rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes ei viibi vastutavas liikmesriigis,
antakse sinna kiiremini üle. Kui Eestis viibib vähem rändereegleid rikkuvaid välismaalasi, siis
kahaneb töökoormus nende seadust rikkuva tegevuse ennetamiseks ja tagajärgedega
tegelemiseks, mistõttu on lühemad vastutava liikmesriigi menetlustähtajad Eesti julgeoleku ja
avaliku korra tagamisel positiivse mõjuga.
135 Rahvusvahelise kaitse poodlemiseks nimetatakse nähtust, kui üks välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse
taotlused mitmes liikmesriigis ja liigub seetõttu loata läbi mitme liikmesriigi transiidina. Sellise poodlemise
vältimiseks on loodud vastutava liikmesriigi määramise menetlus ja sõrmejälgede andmebaas, mille tulemusel on
ainult üks liikmesriik kohustatud välismaalase taotluse läbi vaatama. EL õiguse kohaselt ei ole välismaalasel õigust
valida, milline riik tema rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbi vaatab ja tal on kohustus esitada selline taotlus
esimeses liikmesriigis kuhu ta saabub.
280
Võrreldes praeguse praktikaga laieneb otsuste arv, mille järgselt automaatset riigis viibimise
õigust ei ole. Kui rahvusvahelist kaitset mittevajav välismaalane, kellel on turvaline kodumaale
või muusse ohutusse kolmandasse riiki tagasi pöörduda, viibib Eestis lühemat aega, siis
vähendab see tema võimalusi Eestis sidemete tekkimiseks ning kahandab ressursse, mis
kuluvad menetluse ja vastuvõtu korraldamiseks. Näiteks vähenevad inimese majutamisega
seotud kulud, tervishoiuteenuste pakkumise ja tõlke korraldamise kulud. Üheks keelduva otsuse
aluseks on oht Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Tulemuslikuma menetlusega viibib
välismaalane, sealhulgas inimene, kes on ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale, Eesti
territooriumil vähem aega. Seetõttu on mõju sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamisele
positiivne.
Planeeritava muudatuse ebasoovitav mõju võib esineda ebapiisava aja tõttu välja- ja
tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte ebapiisavas hindamises, mis võib kaasa tuua inimese
kolmandas riigis tõsisesse ohtu sattumise, täiendava hilisema töökoormuse kohtukaebuste tõttu,
rahalise kahju trahvide tõttu ja rahvusvahelise mainekahju.
Mõju avaldumise sagedus on muudatuste rakendamise ajal suur ja pärast seda keskmine, sest
tegemist on süsteemsete muudatustega.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumist maandavad teadlikkuse
suurendamine koolituste läbiviimise kaudu ja muutused praktikas juhendmaterjalide loomise
kaudu. Koolitusi ja juhendmaterjale vajavad kõik rahvusvahelise kaitse valdkonnaga kokku
puutuvate asutuste töötajad.
6.2.1.3. Muudatuste mõju välissuhtlusele
Sihtrühm: EUAA, UNHCR, EL-i liikmesriigid.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taotluse esitamise etapilisus ning menetlusliku eritagatise vajaduse nõuetekohane hindamine
ja selle arvestamine menetluse vältel, lühemad vastutava liikmesriigi määramise tähtajad ning
erisused riigis viibimise õiguses välissuhtlusele otsest mõju ei avalda. Kaudne positiivne mõju
avaldub seeläbi, et kui Eesti täidab EL-i ühtse rahvusvahelise kaitse õigusnorme, peab kinni
koostöö tähtaegadest ja austab taotlejate õigusi, siis on Eesti teistele EL-i riikidele võrdväärne
partner ning omab suuremat sõnaõigust koostööd nõudvate kokkulepete sõlmimisel nii
rahvusvahelise kaitse valdkonnas kui ka laiemalt.
EL-i ühtsete vormide kasutusele võtmine ning teiste liikmesriikide toimingute ja otsuste
tunnustamine eri menetlustes avaldab otsest positiivset mõju. Kui vormid on ühtsed ja
toimingud on vastastikku kasutatavad, siis on koostöö liikmesriikide vahel tulemuslikum ning
sujuvam. Samuti on EUAA ja UNHCR-i suuniste kasutamine ühetaolisem ning EUAA-l on
hõlpsam rahvusvahelise kaitse süsteeme hinnata ja seirata.
Ebasoovitava mõjuna võib menetluse tõhustamise ebaõnnestumine ning muudatuste, nagu
lühemad tähtajad või elektroonselt täidetavate vormide kasutuselevõtu mitterakendamine, tuua
kaasa mainekahju suhetes teiste liikmesriikide ja UNHCR-iga. Muudatuse ebapiisav
rakendamine võib kaasa tuua EUAA mitteplaanilise hindamise, mis suurendab asjakohaste
asutuste töökoormust.
281
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest välispartneritega on kokkupuude reeglipärase
regulaarse igapäevatöö osa, mis aga pole igapäevane.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, mille realiseerumist ennetab PPA eelnõuga
planeeritavate menetluslike muudatuste süsteemne elluviimine.
6.2.1.4. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taotluse vastuvõtmine kolme senisest selgemini piiritletud etapi kaupa avaldab kõikidele
rahvusvahelise kaitse taotlejatele olenemata taotluse esitamise asukohast nii otsest kui ka
kaudset positiivset mõju. Taotlejal tekib selgem arusaam ootustest, kohustustest ja õigustest iga
etapi kaupa ning väheneb võimalus, et välismaalasel ei ole õigeaegset ligipääsu menetlusele.
Kuna taotluse vastuvõtmise etappides on piiritletud ka kogutavate andmete hulk, siis on taotluse
registreerimine senisest kiirem ning taotlejal on aega koondada sisuliseks menetluseks
vajalikke tõendeid. Seeläbi on ka sisuline menetlus kiirem, kui tõendite esitamisele on võimalik
seada tähtaeg. Läbipaistvalt seatud mõistlikud tähtajad parandavad taotleja osalemist
menetluses ja kiirendavad asjaolude hindamist ning taotleja saab kiiremini teada, kas tema
taotluse suhtes tehakse kaitse andmise või sellest keeldumise otsus. See vähendab ebakindlust
ja sotsiaalset ärevust ning suurendab iseseisvat toimetulekut. Kiiremal menetlusel on eriti
positiivne mõju lastele, kelle jaoks on eluga kohanemine ja õppimise jätkumine püsivas
turvalises keskkonnas eriti olulise kaaluga.
Sama otsene positiivne mõju on ka EL-i ühtsete vormide kasutusele võtmisel ja tõhusamal
vastutava liikmesriigi määramise menetlusel. Mida kiirem ja õiglasem on rahvusvahelise kaitse
menetlus, seda lühem on välismaalase teadmatuses ja määramatus olukorras elamise aeg ning
töökeelu kestus – mis muu hulgas mõjutab negatiivselt inimese eneseväärikust ja edasist
toimetulekut. Nii on välismaalasel võimalik uue olukorraga kohaneda ning asuda uut elu üles
ehitama ja püsivaid lahendusi leidma Eestis või mujal.
Sama otsest positiivset mõju avaldab kõikidele taotlejatele täpsemini reguleeritud menetlusliku
eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse hindamine ning nende tuvastamise korral nende
arvestamine kogu menetluse vältel. Erivajaduse hindamine, sealhulgas vajaduse korral lapse
vanuse määramine, peab olema tehtud hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse
sooviavaldusest ning erivajadusele viitavate asjaolude märkamine ja nende arvestamine peab
jätkuma menetluse lõpuni. Ühtsed tähtajad ja metoodika tagavad, et taotlejaid koheldakse
liikmesriikides võrdselt, ning seeläbi väheneb uuesti traumeerimise oht, mis võib kaasneda
mitmekordse vajaduste hindamisega eri liikmesriikides. Samuti on paremini tagatud, et
erivajadused ei jää märkamata ja arvestamata ning kõikidel taotlejatel on võrdsed võimalused
menetluses teadvalt osaleda. Seeläbi kasvab tõenäosus, et kõik olulised asjaolud saavad
menetluse käigus kohaselt hinnatud, kaitse andmise ja andmisest keeldumise otsused on
õiguspärased ning inimeste õigused on varasemaga võrreldes paremini kaitstud.
Otsuse liikidest lähtuval automaatse riigis viibimise õiguse piiramise mõju sõltub konkreetse
välismaalase motivatsioonist. Mõju on otseselt negatiivne, kui välismaalase motiiv Eestisse
tulemiseks oli rahvusvahelise kaitse süsteemi ära kasutada ja seeläbi Euroopasse elama asuda.
Muudatuse tulemusel ei saavuta selliste kavatsustega inimene oma eesmärki, sest enam ei saa
kõikidel rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise juhtudel kohtumenetluse kestmise ajaks
Eestisse jääda. See takistab ebaseaduslikku Euroopasse edasiliikumist ja on inimese jaoks
282
ressursse nõudev. Muudatusel on kaudne positiivne mõju, sest inimene saab keelduvast otsusest
teada kiiremini ja peab kiiremini naasma päritoluriiki või muusse tema jaoks turvalisse riiki,
kus tal on õigus olla, ning ta saab kiiremini tavapärase elu juurde naasta.
Kokkuvõtlikult on mõju taotlejatele positiivne, sest paraneb teadlikkus õigustest ja
kohustustest, teises liikmesriigis tehtud toiminguid ei pea kordama, erivajaduse arvestamine on
süsteemne ja tulemuslik, laste ning eriti saatjata laste õigused on paremini kaitstud.
Planeeritava muudatuse ebasoovitav mõju võib olla delikaatsete isikuandmete lekkimine,
taotleja taasohvristamine erivajaduste hindamisel ja hilisema toe pakkumisel ning vajaliku abi
pakkumata jätmine. Pikale venivad kohtumenetlused võivad kahjustada taotleja vaimset tervist.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest võimalikus varajases etapis tuvastatud vajadused
tagavad taotlejale tema erivajadusest tulenevad menetluslikud ja/või vastuvõtutingimustest
tulenevad tagatised, sealhulgas vajalikud teenused.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumist saab ennetada juhendite
ja andmekaitse reeglite järgimisega ning teemakohaste koolitustega.
6.2.1.5. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele valdkondadele.
6.2.2. Kohustus viibida majutuskoha maakonna territooriumil
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustusest ja kindlaksmääratud tingimustest
majutuskoha maakonna territooriumilt lahkumiseks.
6.2.2.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SKA ametnikud, kes tegutsevad rahvusvahelise kaitse valdkonnas.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kui varem võis taotleja viibida kogu Eesti territooriumil, kui polnud sätestatud teisiti, siis
eelnõus planeeritava muudatusega kohustatakse taotlejat viibima majutuskoha maakonna
territooriumil. Muudatuse eesmärk on ennetada taotleja omavolilist lahkumist
kindlaksmääratud territooriumilt, sealhulgas riigist. Taotleja võib viibida väljaspool maakonna
territooriumi SKA ehk materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja loal. Taotleja võib lahkuda
kindlaksmääratud maakonna territooriumilt, kui see on vajalik materiaalsete
vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks, näiteks arsti vastuvõtule minekuks või
majutusasutuse korraldatud ekskursioonil osalemiseks. Ka kohtumisteks ameti- ja
kohtuasutustega väljaspool kindlaksmääratud territooriumit peab taotleja teatama pädevale
asutusele sellistest kohtumistest ette. Kui taotleja lahkub omavoliliselt rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskusest, siis informeerib majutuskeskus sellest koheselt PPA-d. Taotleja
võib elada väljaspool majutuskohta, kui tema majutamine ja ülalpidamine on tagatud ning tal
on selleks PPA kirjalik luba. Väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele peab vajaduse
korral olema tagatud ligipääs neile vajalikele teenustele, nagu psühhosotsiaalne tugi,
tervishoiuteenused, hädavajalik tõlketeenus või kohanemisprogramm.
Kohustuse rakendamisega suureneb PPA ja SKA töökoormus. Ametid peavad viima
rahvusvahelise kaitse valdkonnas töötavad ametnikud muudatusega kurssi ning tiheneb PPA ja
SKA infovahetus. PPA peab looma mehhanismid taotleja asukoha maakonna täpsusega
283
kontrollimiseks, mis vajab olemasolevate tööprotsesside muutmist, juhendmaterjalide
koostamist ja ametnike koolitamist.
Ebasoovitav mõju on taotleja omavoliline kindlaksmääratud territooriumilt PPA loata
lahkumine. Lahkumise korral suureneb PPA rahvusvahelise kaitsega seotud ametnike
töökoormus, sest menetluste kestus pikeneb, sealhulgas tekib oht, et menetluste tähtaeg
ületatakse. PPA migratsioonijärelevalvega seotud ametnike töökoormus suureneb, sest tekib
kohustus taotlejat otsida. Kui taotleja, kelle vastutavaks liikmesriigiks on määratud Eesti, on
lahkunud mõnda teise EL-i liikmesriiki ja esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotluse, suureneb
PPA töökoormus kohustuse tõttu suhelda vastava liikmesriigiga. Taotleja kinnipidamise korral
kasvab kohtute ja PPA töökoormus, sealhulgas tekivad kinnipidamisega seotud kulud.
Mõju avaldumise sagedus PPA-le on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed. SKA-le mõju ei kaasne, kuna
majutuskeskustes või -kohas on vajalikud meetmed juba kasutuses, sealhulgas rakendatakse
sisekorda, mida taotlejatele tutvustatakse.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Asutuste töökoormus kasvab, aga muudatuste
elluviimisega väheneb kindlaksmääratud territooriumilt omavolilise lahkumise tõenäosus.
6.2.2.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kohustus viibida majutuskoha maakonnas on riigi julgeolekule ja siseturvalisusele positiivse
mõjuga. Kohustus viibida kindla maakonna territooriumil suurendab julgeoleku ja
siseturvalisusega seotud asutuste teadlikkust taotlejate asukohast, mille kaudu on asutustel
hõlpsam võtta vajaduse korral taotlejatega ühendust. Kui PPA taotleja asukoha
kindlaksmääramise mehhanismid töötavad, väheneb taotleja õigusrikkumiste toimepanemise
oht, sealhulgas kindlaksmääratud piirkonnast omavoliline lahkumine ja ebaseaduslik
piiriületus.
Ebasoovitav mõju on suurenenud ajutine töökoormus, sest tekib kohustus suurendada
muudatustega seotud ametnike teadlikkust muutustest ja täiendatud tööprotsessidest.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta asutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Planeeritav muudatus suurendab ametiasutuste
töökoormust liikumisvabaduse piirangute või kinnipidamise alternatiivide rakendamisega
seonduvalt, ent vähendab võimalike õigusrikkumiste, sealhulgas põgenemise, ebaseaduslike
piiriületuste ja vastutava liikmesriigi määramise menetlusega seotud halduskoormust.
6.2.2.3. Mõju välissuhetele
Sihtrühm:
EUAA, UNHCR, EL-i liikmesriigid.
Mõju kirjeldus ja ulatus
284
Eelnõus planeeritav muudatus on välissuhtlusele positiivse mõjuga. Kui inimene taotleb
rahvusvahelist kaitset esimesena EL-i liikmesriikidest Eestis, on Eesti vastutav liikmesriik. Kui
taotleja lahkub mõnda teise liikmesriiki ja taotleb seal rahvusvahelist kaitset, võtab vastav
liikmesriik Eestiga ühendust, et taotleja jõuaks vastutavasse liikmesriiki.
Taotlejate kohustus viibida majutuskoha maakonna territooriumil ja PPA taotleja asukoha
kindlaksmääramise täienenud mehhanismid aitavad ennetada taotlejate omavolilist lahkumist
kindlaksmääratud territooriumilt teistesse liikmesriikidesse, mis omakorda vähendab mõlema
riigi ametnike töökoormust.
Ebasoovitava mõjuna võib tekkida Eestile mainekahju, kui liikumisvabaduse piiranguid või
kinnipidamise alternatiive ei suudeta rakendada.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest Eestist teise riiki lahkunud rahvusvahelise kaitse
taotlejaid on vähe.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, mille realiseerumist ennetab PPA ja SKA
eelnõuga planeeritavate muudatuste süsteemne elluviimine.
6.2.2.4. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritava muudatusega täpsustuvad taotlejate jaoks reeglid, mida nad taotluse
menetlemise ajal peavad järgima, nagu viibimine kindlas geograafilises piirkonnas ehk
majutuskoha maakonna territooriumil, ning nad peavad arvestama loa- või teavituskohustusega
sealt lahkumiseks. Muudatuse mõjul suureneb taotlejate teadlikkus nende õigustest ja
kohustustest.
Ebasoovitava mõjuna võib majutuskoha maakonna territooriumil viibimise kohustus
suurendada taotlejate sotsiaalset tõrjutust ja trotslikkust riigi vastu, sest nende liikumine ja
seekaudu inimestega lävimine on kontrollitud. Põgenemise riski maandamise meetmena loodud
kohustust mitte lahkuda etteteatamata või ilma loata kindlaksmääratud territooriumilt, võib
käsitleda kui koostöö mittetegemist või ohuna inimese põgenemiseks, mille alusel võib kohus
otsustada paigutada taotleja kinnipidamisele.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest muudatus mõjutab taotlejat igapäevaselt.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku riski ennetab muudatusele
vastavate majutustingimuste ja piirkonna tagamine, mis võimaldab kõikide õiguste, erivajaduse
ja menetlustagatise kaitse ning juurdepääsu vajalikele avalikele taristutele ega mõjuta taotlejate
võõrandamatut õigust eraelu puutumatusele. Riski teket aitab maandada taotleja ligipääs tasuta
õigusabile, mille kaudu on võimalus tutvuda oma õiguste ja kohustuste ning sätestatud
meetmetega täpsemalt.
6.2.2.5. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele valdkondadele.
285
6.2.3. Kinnipidamise alternatiivid
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad liikumisvabaduse piirangute ja kinnipidamise
alternatiivide rakendamisest.
6.2.3.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA vastava valdkonna ametnikud ja kohtud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kinnipidamine on taotleja õigusi tugevalt riivav meede, millel on riigile väga suured kulud.
Kinnipidamist peab kasutama viimase abinõuna pärast individuaalset hindamist ning
kehtestatud on kaitsemeetmeid juhul, kui taotleja füüsiline või vaimne tervis oleks
kinnipidamise tõttu tõsises ohus. Vastuvõtu erivajadusega taotlejaid ei saa kinni pidada, kui
nende kinnipidamine ohustaks tõsiselt nende füüsilist ja vaimset tervist. Liikmesriigid peavad
tagama, et riigisisese õigusega on ette nähtud reeglid, mis käsitlevad kinnipidamise alternatiive,
nagu korrapärane ilmumine ametiasutustesse, rahalise tagatise andmine või kohustus elada
kindlaksmääratud kohas.
Eelnõus planeeritud kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel peab PPA muu hulgas lähtuma
EUAA kinnipidamise alternatiivide juhismaterjalist136.
Vajalike muudatuste rakendamiseks peab PPA muutma senist töökorraldust, suurendama
töötajate teadlikkust muudatustest ning looma juhendmaterjale, mis toetavad uute ja muudetud
tavade edukat rakendamist.
Planeeritud muudatuse ebasoovitav mõju on välismaalase põgenemine meetmete
rakendamisest hoolimata. Põgenemisel või selle ohu ilmnemisel tekib PPA-le, ennekõike
migratsioonijärelevalve ja kinnipidamisega tegelevatele ametnikele, suurem töökoormus
inimese ülesotsimise ja kinnipidamise rakendamise tõttu. Kinnipidamine on kõige
ressursimahukam rändehaldusmeede. PPA kinnipidamiskeskuse täituvus on hinnanguliselt
aasta lõikes iga päev ca 20 inimest, kuid see hinnanguline arv hõlmab nii väljasaadetavad kui
rahuvahelise kaitse taotlejad.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski maandamist toetab PPA töötajate ja
kohtute teadlikkuse suurendamine koolituste ja juhendmaterjalidega.
6.2.3.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA, KAPO.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud kinnipidamise alternatiivide täiendamise muudatus vabastab
kinnipidamisasutuste ressursse, võimaldades kasutada neid teiste julgeoleku ja siseturvalisuse
ülesannete jaoks.
136 EUAA 2024. Guidelines on Alternatives to Detention.
286
Ebasoovitava mõjuna suurendab muudatus kinnipidamise alternatiividega seotud ametnike,
sealhulgas migratsioonijärelevalve töökoormust ja tekitab vajaduse muuta tööprotsesse, et
kinnipidamise alternatiivide puhul taotlejad ei lahkuks omavoliliselt piirkonnast, kus nad
peavad viibima.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski ennetamiseks on vaja suurendada PPA
ja KAPO töötajate teadlikkust muudatustest ning töötada välja protsessid, kuidas kinnipidamise
alternatiivide puhul ennetada määratud piirkonnast omavolilist lahkumist, ja vajaduse korral
täiendada protsesse, et inimene võimalikult kiiresti üles otsida.
6.2.3.3. Muudatuste mõju välissuhetele
Sihtrühm: EL-i liikmesriigid, EK, EUAA, UNHCR, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa
Kohus.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatused täiendavad seniseid kinnipidamise alternatiive.
Ebasoovitav mõju on deposiidi määramisest hoolimata välismaalaste põgenemine teistesse
liikmesriikidesse, suurendades nende töökoormust, ja EUAA juhise ebapiisav rakendamine
praktikas. Vastutava liikmesriigi määramine suurendab teiste liikmesriikide halduskoormust,
mis kahjustab Eesti mainet usaldusväärse partnerina. Mõlema ebasoovitava mõju tulemusena
võib Eestile kaasneda EUAA seirevisiit kontrollimaks Eesti praktikaid, millega lisandub suur
halduskoormus kõikidele osapooltele.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kinnipidamist ja selle alternatiive kohaldatakse väiksele
osale rahvusvahelise kaitse taotlejatest.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumise ennetamiseks peab PPA
rakendama deposiidi määramist süsteemselt, lähtuma EUAA kinnipidamise alternatiivide
juhendist, muutma vastavalt seniseid praktikaid ja koolitama personali.
6.2.3.4. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejad või Eestis seadusliku aluseta viibivad
välismaalased.
Välismaalaste sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt määratleda, kuid viimase PPA kümne
aasta statistika alusel võib järeldada ja prognoosida, et kinnipidamiskeskuses pikemalt kui 48
tundi viibib ühe aasta lõikes vähem kui 100 välismaalast, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse
taotluse ja kelle rahvusvahelise kaitse menetlus lõppes keelduva otsusega ning kes kuuluvad
väljasaatmisele.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatusena täiendatakse kinnipidamise alternatiive. Alternatiivide
täiendamine on kinnipidamisele suunatud taotlejatele positiivse mõjuga, sest kinnipidamine on
inimese jaoks suure mõjuga meede. Alternatiivid pakuvad viise, mis piiravad liikumisvabadust
287
ja sotsiaalset suhtlust vähem kui kinnipidamine. Kuna PPA peab deposiidi määramise praktika
välja töötama, võib selle sissetöötamise ajal tekkida segadust ja teadmatust.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Taotlejale, kellele kohaldatakse kinnipidamise
alternatiive, ei ole muudatus olulise, igapäevase mõjuga.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumist maandab taotleja
teadlikkuse suurendamine alternatiividest, õigustest ja kohustustest.
6.2.3.5. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele valdkondadele.
6.2.4. Kavandatavad muudatused seoses välismaalaste kinnipidamisega
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatusest võimaldada esmakordne
välismaalase kinnipidamine kohtu loal kuni neljaks kuuks ja kohtu loal kinnipidamise
katkematus sõltuvalt riigis viibimise õigusest, mitte õiguslikust staatusest.
6.2.4.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja kohtud. Muudatused puudutavad PPA migratsioonijärelevalve ametnikke
ning kinnipidamistaotlusi lahendavaid halduskohtu kohtunikke ja muud personali.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõu kohaselt on võimalik kinnipidamise jätkumine VRKS-i või VSS-i alusel antud kohtu
loa alusel sõltumata välismaalase õiguslikust staatusest kahel juhul. Kinnipidamise ajal muutub
isiku õiguslik staatus järgnevalt:
1) väljasaadetav → rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel ei ole õigust riigis viibida
(kinnipidamine jätkub VSS-i alusel antud loas määratud tähtajani);
2) rahvusvahelise kaitse taotleja → väljasaadetav (kinnipidamine jätkub VRKS-i alusel antud
loas määratud tähtajani).
Täiendavalt antakse halduskohtule võimalus otsustada välismaalase esmane kinnipidamine
kuni neljaks kuuks. Kehtivas seaduses võib halduskohus loa anda kuni kaheks kuuks.
Muudatuse eesmärk on vähendada haldusorgani ja kohtute töökoormust. Haldusorganil on igal
juhul kohustus välismaalane viivitamata vabastada, kui langeb ära kinnipidamise alus. Samuti
ei ole haldusorgan kohustatud taotlema kinnipidamist neljaks kuuks, kui on ettenähtav, et
vajalikud toimingud lõpetatakse varem. Tegu on maksimaalse tähtajaga ja ka halduskohus ei
ole haldusorgani taotluses märgitud kinnipidamise tähtajaga seotud ning võib anda
kinnipidamiseks lühema aja.
Riik peab ennetama omavolilist või õigustamatut vabaduse võtmist ning muudatused ei loo
sellist olukorda. Muudatuste tulemusena kaotatakse võimalus, kus välismaalasel on võimalik
ise otsustada, millal PPA ja kohus peavad tema kinnipidamise lubatavuse üle otsustama.
Kehtiva õiguse kohaselt on välismaalasel võimalus esitada lõputult rahvusvahelise kaitse
taotlusi, millega kaasneb õigus riigis viibida, ning seega saab ta takistada enda väljasaatmist.
Muudatustega leeveneb PPA ja kohtute töökoormus ning PPA saab tulemuslikult läbi viia
väljasaatmismenetlusi vastavalt seadusega pandud kohustustele. Kohtute töökoormuse puhul
peab arvestama, et kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks, tuleb asja arutada
288
kohtuistungil ning sihtrühma eripära arvestades kaasatakse asja arutamisse ka tõlk. Sõltuvalt
sihtrühma suurusest ühes aastas vabaneb halduskohtul ilmselt väike, kuid arvestatav hulk päevi,
mida saab suunata muude haldusasjade lahendamisse.
Eeltoodust lähtudes on mõju ulatus ja ebasoovitava mõju risk väike, kuid mõju avaldumise
sagedust ei ole võimalik prognoosida.
6.2.4.2. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta viibivad välismaalased137.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Muudatuse sihtrühma, mille järgi ei tule kinnipidamist VRKS-i või VSS-i alusel ümber
vormistada, kuulub välismaalane, kelle osas on PPA ja kohus juba tuvastanud, et:
1) välismaalasel ei ole õigust Eestis elada ega viibida;
2) esineb kinnipidamise alus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik.
Muudatuse sihtrühma eristab muudest rahvusvahelise kaitse taotlejatest asjaolu, et nende
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on tehtud lõplik otsus ja välismaalasel ei ole õigust riigis
viibida. Välismaalasi koheldakse võrdselt, lähtudes nende õigusest Eestis viibida, mitte sellest,
mitu rahvusvahelise kaitse taotlust nad on esitanud.
Muudatuse sihtrühma, mille puhul võib kohus anda loa välismaalase esmaseks kinnipidamiseks
kuni neljaks kuuks, kuuluvad kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta
viibivad välismaalased, kelle kinnipidamine on proportsionaalne ja kelle puhul esineb
kinnipidamise alus. Võimalus otsustada kinnipidamine pikemaks tähtajaks võimaldab kohelda
kõiki sihtrühma kuuluvaid välismaalasi ühestel alustel ning seega ei avalda regulatsioon
eraldiseisvat sotsiaalset mõju. Negatiivset sotsiaalset mõju välismaalasele omab tema
kinnipidamine, kuid käesoleva eelnõuga ei tehta kinnipidamise alustes ja põhimõtetes ühtegi
olulist muudatust.
Eeltoodust lähtudes on mõju ulatus ja ebasoovitava mõju risk väike, kuid mõju avaldumise
sagedust ei ole võimalik prognoosida.
6.2.4.3. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatustel puudub mõju teistele valdkondadele.
6.2.5. Õigusabi ja esindamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustusest pakkuda taotlejatele tasuta õigusabi
rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse ajal lisaks praegusele õigusabile kohtumenetluse
ajal.
6.2.5.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
137 Välismaalaste sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt määratleda, kuid viimase kümne aasta statistika alusel
võib järeldada ja prognoosida, et kinnipidamiskeskuses pikemalt kui 48 tundi viibib ühe aasta lõikes alla 100
välismaalase, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kelle rahvusvahelise kaitse menetlus lõppes
keelduva otsusega ning kes kuuluvad väljasaatmisele.
289
Sihtrühm: PPA, kohtud, advokatuur.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatustega tekib riigil kohustus pakkuda taotlejatele tasuta õigusabi ja
esindamist haldusmenetluse, see tähendab rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning säilib
õigusabi pakkumine kohtumenetluse ajal. Õigusabi ja esindamine haldusmenetluse ajal hõlmab
õiguste ja kohustuste tutvustamist, abistamist taotluse esitamisel ja intervjuu ajal, taotleja
asemel dokumentide ja materjalide vastuvõtmist, kohtukaebuse koostamist ja õigusabi ning
esindamist kohtumenetluse ajal. Nimetatud õigusabi ning esindamine kohaldub kõikides
rahvusvahelise kaitsega seotud menetlusliikides, sealhulgas näiteks rahvusvahelise kaitse ära
võtmise menetluse, kuid eriti olulisena kohustusliku piirimenetluse ajal, kui taotlejale ei ole
antud luba Eestisse siseneda. Samuti on oluline, et juhul kui PPA otsustab teha taotluse
vastuvõtmise kolm etappi ühe toiminguna, siis peab õigusabi olema korraldatud juba taotluse
registreerimise ajal. Muudatuste tõttu ei kohaldata rahvusvahelise kaitse taotlejate õigusabile
riigi õigusabi süsteemi ning PPA-l on vajalik arendada ja rakendada uus võimekus, milleks on
tasuta õigusabi pakkumine EL rahastu toel.
2022.–2025. aasta PPA statistika näitab, et ligikaudu pooled rahvusvahelise kaitse taotlused,
mille suhtes on tehtud rahvusvahelise kaitse andmisest keelduv otsus, vaidlustatakse kohtus.
Tabel 11. Vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsused (allikas: PPA)
Aasta Rahvusvahelise kaitse
taotlused
Keelduvad otsused Vaidlustatud
otsused138
2022 2940 92 53
2023 3980 144 50
2024 1328 114 44
2025 434 29139 14
Justiits- ja Digiministeeriumi ettepaneku kohaselt ei pakuta riigi õigusabi haldusmenetluse ajal
rahvusvahelise kaitse taotlejatest välismaalasele. Tasuta õigusteenuse pakkumise kohustuse
täitmiseks on loodud uus, riigi õigusabi süsteemi osaliselt dubleeriv õigusteenuse regulatsioon,
mille kohaselt antakse esimest korda Siseministeeriumi haldusalas olevale PPA-le ülesanne
korraldada õigusteenust. Nimelt pannakse PPA-le esimest korda kohustus korraldada
rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse
kohta) alusel teise riiki üleantavatele välismaalastele õigusabi ja esindamist. Selleks pannakse
PPA-le kohustus sõlmida füüsilise või juriidilise isikuga sõlmitud õigusteenuse pakkumise
leping. Planeeritud muudatuse täitmiseks on vajalik luua uus PPA võimekus. PPA peab ette
valmistama hanke, millega leida sobiv koostööpartner, ja tagama taotlejatele tasuta objektiivse
ja kvaliteetse õigusteenuse.
Planeeritud muudatuse järgi hakkab PPA menetluse kiirendamiseks ja ressursside kokkuhoiu
saavutamiseks korraldama õigusabi ja esindamist haldusmenetluse ajal ja kohtumenetluse ajal
sellisel viisil, et välismaalast esindab erinevates menetluse astmetes ja kohtus sama esindaja.
Muudatuse mõjuks on taotleja ja tema esindaja usaldusliku sideme toetamine enne
kohtumenetluse algust, sest esindaja ja taotleja on omavahel menetlustoimingutega seoses enne
kohtumenetluse algust korduvalt kohtunud. Lisaks lihtsustab ja lühendab muudatus
rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse vaidlustamist, kuna esindaja tunneb juhtumi
138 Edasikaevatud rahvusvahelise kaitse otsused ei pruugi käia sama aasta RVK ja AJK kohta. 139 01.06.2025. aasta seisuga.
290
asjaolusid põhjalikult ja aeganõudev juhtumiga tutvumine enne kaebuse esitamist jääb ära, mis
võib kiirendada kohtumenetlust ja seekaudu vähendada sellele kuluvaid ressursse (nt
kohtupersonali kulu) riigieelarves. Õigusteenuse pakkumise võimekuse esmakordse loomine
PPA-sse suurendab oluliselt PPA töökoormust, koolitusvajadust ja võimaliku asutuse töö
ümberstruktureerimise vajadust.
Planeeritava muudatuse rakendamiseks saab määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
artikli 16 lõike 4 kohaselt kasutada EL-i fondide rahalist tuge, mistõttu õigusteenuse pakkumise
mahu laienemisega kohtumenetluselt haldusmenetlusele ei suurene koormust riigieelarvele.
Muudatusega tekib vajadus rahvusvahelise kaitse valdkonnaga kursis olevate õigusteenuse
pakkujate järele ning suureneb vajadus rahvusvahelise kaitse valdkonna koolitusteks. Uus
õigusteenuse pakkumise süsteem aitab parandada taotluste, haldusmenetluse,
kohtumenetluseks ettevalmistamise ja kohtukaebuse kvaliteeti, sest PPA sõlmib lepingu
juriidilise või füüsilise isikuga, kellel on koostöö raames võimalik spetsialiseeruda
rahvusvahelise kaitse valdkonna õigusabi pakkumisele, osutades õigusteenust kõigile
taotlejatele ja kõigis rahvusvahelise kaitsega seotud küsimustes.
Muudatusega väheneb advokatuuri töökoormus, sest riikliku õigusabi asemel peab PPA
hankega tagama taotlejatele püsiva ja kvaliteetse õigusteenuse. Kui PPA koostööpartneril ei ole
piisavat kvalifikatsiooni esindada inimest riigikohtus, siis kohaldub riigi õigusabi.
Ebasoovitav mõju on, et kui riigil pole võimalik tasuta õigusabi pakkumise kohustust ajutiselt
täita, näiteks hanke ebaõnnestumise tõttu, siis ei pakuta taotlejale kogu menetluse vältel tasuta
õigusabi ja esindamist, mille tulemusel võib taotlejate menetluses osalemise kvaliteet ja
inimõiguste kaitse väheneda ning Eesti ei täida EL õiguse norme, mis omakorda võib tuua kaasa
EL õiguse rikkumismenetluse. Kui välismaalastest õigusabi vajajaid on ootamatu sisserände
tõttu palju, võib planeeritud õigusteenuse ressurss ootamatult ammenduda. PPA hakkab
õigusabi teenust rahvusvahelise kaitse taotlejatele hankima esimest korda, mistõttu võib
ebasoovitava mõjuna esineda hanke läbiviimisel ettenägematusi, mistõttu ei pruugi PPA ning
tema lepingupartner olla võimelised planeeritud muudatust tähtaegselt rakendada.
Mõju avaldumise sagedus PPA-le on suur, sest PPA hakkab muudatuste tagajärgedega kokku
puutuma reeglipäraselt ja tihti. Kohtute ja advokatuuri jaoks on mõju keskmine, sest muudatus
mõjutab sihtrühmi korrapäraselt, aga mitte iga päev.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Õigusabi pakkumise võimekuse
haldusmenetlusele suurendamise ressursi tagamiseks on riik taotlenud EK rahvusvahelise kaitse
ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust eelarvevahendeid, et tasuda PPA
korraldatava taotlejatele tasuta õigusabi pakkumisega seotud kulud ning koolitada õigusabi
pakkujaid, kohtuid ja advokatuuri. Eelarvevahendite ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7. Kuigi
õigusabi teenuse pakkumine ja selle hankimine on PPA-le uus tegevus, on hanke korraldamise
ebaõnnestumise kaasnemise risk väike, sest PPA-l on põhjalik hangete korraldamise kogemus
ja võimalus kasutada JDM-i ekspertteadmisi ning tuge tutvumiseks nende õigusabi teenuse
korraldamise pikaaegse praktikaga.
6.2.5.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
291
Planeeritud muudatuste mõju on riigi julgeolekule ja siseturvalisusele positiivne. Õigusabi ja
esindamise kättesaadavamaks muutumisega suureneb taotlejate teadlikkus nende õigustest ja
kohustustest ning suurema tõenäosusega käitutakse õiguskuulekalt.
Muudatuste ebasoovitav mõju on suurem rahvusvahelise kaitse süsteemi ärakasutamine
kasvanud teadlikkuse tõttu.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest sihtrühm puutub planeeritud muudatustega kokku
ebaregulaarselt.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski maandamist aitab ennetada PPA ja
KAPO töötajate teadlikkuse suurendamine võimalikest ohtudest.
6.2.5.3. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritavad muudatused suurendavad taotlejate teadlikkust haldus- ja
kohtumenetlusest ning taotleja õigustest ja kohustustest; õigusabi muutub ligipääsetavaks, sest
selle taotluse esitamise mehhanism muutub lihtsamaks. Taotlemiseks on vaja teha märge
rahvusvahelise kaitse taotlusele. Planeeritavatel muudatustel on taotlejatele positiivne mõju,
sest muudatused suurendavad taotlejate ligipääsu õigusabile nii rahaliselt kui ka eri
menetlustes, samuti teadlikkust menetlustest ning taotleja õigustest ja kohustustest. Taotleja
teadlikkus rahvusvahelise kaitse menetluse protsessist, oma õigustest ja kohustustest kasvab,
sest taotleja on kursis menetlusprotsessidega ja saab menetlusele võimalikult hästi kaasa aidata.
Teovõimetutele taotlejatele on tagatud esindaja.
Ebasoovitava mõjuna võivad muudatused kaasa tuua õigusabisüsteemi kuritarvitamise ohu,
sest teadlikkus rahvusvahelise kaitse süsteemist võib suurendada süsteemi pahatahtlikku
ekspluateerimist kaitsetaktikana.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest muudatused mõjutavad sihtrühmi reeglipäraselt.
Teovõimetute taotlejate puhul on mõju avaldumine pigem harv, kuna praegune statistika näitab,
et selliseid taotlejaid Eestisse üldjuhul ei saabu, välja arvatud üksikjuhtumid.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski saab maandada taotleja, kohtute ja
advokatuuri teadlikkuse suurendamisega õigusabi eesmärgist ning taotleja õigustest ja
kohustustest.
6.2.5.4. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju riigi välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ega elu- ja
looduskeskkonnale.
6.2.6. Keelduva otsuse uus edasikaebamise kord
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatusest kasutada nn. hüppelist kassatsiooni
ehk esitada kaebus pärast asja lahendamist halduskohtus otse Riigikohtule.
292
6.2.6.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: halduskohtud ja riigikohus, PPA.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritud muudatustega ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes on saanud keelduva lõpliku
otsuse halduskohtus, esitada edasikaebust Ringkonnakohtule, vaid peavad seda tegema otse
Riigikohtule. Hüppelise kassatsiooni eesmärk on vähendada kohtute töökoormust ja keelduva
lõpliku otsuse saanud taotlejate ülalpidamisega seotud kulusid. Muudatuste mõjul väheneb
kohtute töökoormus, sest enam ei saa edasikaebust Ringkonnakohtule, vaid seda peab sarnaselt
väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatuga tegema otse Riigikohtule. Hüppelise
kassatsiooni rakendamine vähendab Ringkonnakohtuga seotud riigieelarvelisi kulusid
(kohtupersonal, -ruumid). Hüppeline kassatsioon kahandab PPA kohtumenetluses osalemiseks
vajalikke ressursse.
Pärast keelduva otsuse edasikaebamist sõltub taotleja Eestisse jäämine halduskohtu otsusest.
Kui halduskohus ei otsusta kaebaja kasuks, peab taotleja Eestist lahkuma. Taotleja
edasikaebeõigus püsib ka välismaal olles. Kui taotleja esitab halduskohtule koos kaebusega
soovi viibida kaebuse menetlemise ajal Eestis, mille kohus heaks kiidab, võib taotleja viibida
ka edasise kohtumenetluse ajal Eestis. Teise kohtuastme vahelejätmisega väheneb koormus
vastuvõtusüsteemile nende taotlejate võrra, kellel on luba Eestisse jääda kohtumenetluse ajal,
sest kohtumenetlus on senisest lühem. Hüppelise kassatsiooni korral viibivad taotlejad vähem
aega vastuvõtukeskuses, mille kaudu kahanevad taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutamisega seotud kulud, mida kaetakse riigieelarvest ja välisvahenditest. Kui tegemist on
alaealisega, siis vähenevad ka hariduse ja lastehoiuga seotud kulud.
Planeeritud muudatustega hakkab taotlejatele haldus- ja kohtumenetluse ajal õigusteenust
pakkuma PPA lepinguline partner ja Riigikohtu menetluse ajal jätkub vajaduse korral riigi
õigusabi. Õigusteenuse pakkumist rahvusvahelise kaitse ja kohtumenetluse ajal rahastatakse
AMIF-ist. Hüppelise kassatsiooni rakendamisega vähenevad vastuvõtuga seotud kulud, PPA
menetluskulud ja PPA lepingupartneri teenuse katmise kulud. Seeläbi kahanevad ka
välisvahenditest kasutatavad kulud, mida ülejäägi korral ja välisvahendite kasutamise
rakendamiskava muutmise heakskiitmisel saab kasutada muudeks abikõlblikeks kuludeks.
Ebasoovitav mõju puudub.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest muutub keelduva otsuse edasikaebamise senine
kord, aga muudatuste mõju ei ole igapäevane, vaid regulaarne.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole.
6.2.6.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritud muudatuste mõju on riigi julgeolekule ja siseturvalisusele positiivne. Hüpleva
kassatsiooni kaudu jõutakse lõpliku lahenduseni kiiremini kui varasema praktikaga, mistõttu
keelduva otsuse saanud inimesed lahkuvad Eesti territooriumilt varem. Viibimisaja
lühenemisega väheneb PPA ja KAPO töökoormus seoses rahvusvahelist kaitset mitte vajavate
293
välismaalaste võimaliku seadust rikkuva tegevuse ennetamise ja tagajärgedega tegelemisega,
mistõttu on hüppeline kassatsioon Eesti julgeoleku ja avaliku korra tagamisel positiivse
mõjuga.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest sihtrühm puutub planeeritud muudatustega kokku
ebaregulaarselt.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski maandamist aitab ennetada PPA ja
KAPO töötajate teadlikkuse suurendamine võimalikest ohtudest.
6.2.6.3. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritavatel muudatustel on taotlejale positiivne mõju. Hüppelise kassatsiooniga jõutakse
asja lõpliku lahenduseni kiiremini kui varasema süsteemiga, mistõttu saab taotleja otsusest
kiiremini teada. Kui taotleja otsustab ise palgata esindaja, vähenevad planeeritud muudatuste
tõttu taotleja esindusega seotud kulud ühe kohtuastme võrra.
Ebasoovitav mõju
HKMS § 32 lõike 2 alusel saab Riigikohtus olla volitatud esindajaks advokaat. Kui taotleja on
ise palganud esindaja, kes ei ole advokaat, seisneb hüppelise kassatsiooni ebasoovitav mõju
pärast halduskohtu otsuse edasikaebamist vajaduses palgata advokaat. Sobiva esindaja otsimine
võib taotlejale tuua ajakulu ja suurendada rahalisi väljaminekuid.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest taotlejate jaoks ei toimu erilisi muutusi võrreldes
senise süsteemiga.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.
6.2.6.4. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju riigi välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ega elu- ja
looduskeskkonnale.
6.2.7. Vastuvõtutingimused
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis on seotud Eesti valitud vastuvõtu korraldamise viisiga
kohustusliku piirimenetluse ajal ning Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide
alusel kohustusena sätestatud materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamise ja tühistamise
rakendamisega, samuti saatjata alaealiste ja täiskasvanutest teovõimetute välismaalaste
esindamise tagamisega.
6.2.7.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SKA ametnikud, kes tegutsevad rahvusvahelise kaitse valdkonnas.
Mõju kirjeldus ja ulatus
294
Eelnõuga planeeritavate muudatustega korraldab sisenemise loata välismaalaste vastuvõttu
piirimenetluse ajal PPA ning sisenemise loaga rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõttu
korraldab jätkuvalt SKA. Selline ülesannete jaotus tuleneb kohustusest, et ilma sisenemise loata
välismaalaste puhul tuleb liikmesriigil tagada, et need inimesed ei saaks ebaseaduslikult
Schengeni alal edasi liikuda ja nad oleks võimalik peale kiiret piirimenetlust tagasi saata.
Piirimenetluse maksimaalseks tähtajaks koos kaitse andmisest keeldumise kohtuliku
kontrolliga on 12 nädalat ehk 3 kuud. PPA-l on võimalus ise määrata, kus on piirimenetluse
kohad, ning seetõttu on otstarbekas, et sealsamas korraldatakse ka piirimenetluse subjektide
vastuvõtt, st majutus ja sellega kaasnevad teenused. Praegu piirimenetlust ei korraldata ja PPA
sellega seonduvat vastuvõttu ei korralda. Seetõttu toob muudatus kaasa uute tööprotsesside
juurutamise ja püsiva täiendava töökoormuse. Positiivseks mõjuks on PPA töökorralduses
paindlikkuse suurendamine, mis tõhustab piirimenetlusi, sest PPA saab menetlus- ja
majutuskohta valida vastavalt piirimenetluse subjektide profiilidele, vajaliku ettevalmistusega
ametnike paiknemisele ja edasiliikumise tõkestamise võimalustele.
Samuti kehtestatakse eelnõuga PPA-le volitus kooskõlastatult SKA-ga piirata või tühistada
rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalseid vastuvõtutingimusi. Näiteks kui taotleja on
üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima vastutavas liikmesriigis, mis ei ole Eesti, siis
tuleb materiaalsed vastuvõtutingimused tühistada. Juhul kui inimene lahkub talle määratud
elukohast või piirkonnast või paneb toime majutuskoha sisekorra raske rikkumise, siis saab
vastuvõtutingimusi vähendada. Nimetatud otsuseid tehes tuleb muu hulgas arvestada taotleja
menetluslikku eritagatist ja vastuvõtu erivajadust.
Mõlemad muudatused toovad asutustele kaasa suurema vajaduse ja võimaluse teha senisest
veelgi tihedamat koostööd. Muu hulgas selleks, et hinnata taotlejate individuaalset olukorda
kõikehõlmavalt ning langetada vastuvõtu korraldamise kohta õiguspäraseid ja vajaduspõhiseid
otsuseid. Samuti eeldab tihedamat koostööd vastuvõttu puudutavate otsuste rakendamine ja
järelevalve.
Vastuvõtu vähendamisel tuleb arvestada, et see on võimalik kuni vältimatu sotsiaalabiga
ühtlustatud tasemeni (majutus, toit ja vajaduse korral riideabi peavad olema alati tagatud) ning
vähendada ega tühistada ei saa tervishoiuteenuseid. Koormus vastuvõtusüsteemile kahaneb,
kuid samas kasvab risk, et inimesed jäävad ilma abita või panevad selle tõttu toime süütegusid.
See võib suurendada migratsioonijärelevalvega seotud töökoormust.
Muudatuste loomine kasvatab lühikeses perspektiivis töökoormust, sest vajalik on uute
tööprotsesside juurutamine, juhiste koostamine ja ametnike koolitamine ning pikas
perspektiivis kindlasti ka andmekogude arendamine, et tagada andmete turvaline töötlemine
andmekogust andmekogu meetodil.
Saatjata alaealistele ja täiskasvanutest teovõimetutele välismaalastele tuleb tagada esindatus.
See ühtlustatakse eelnõus perekonnaseaduses sätestatud eestkostega, mistõttu on esindajaks
elukohajärgne KOV-i töötaja, kes täidab eestkostja rolli. Sellistel juhtudel tohib üks füüsiline
isik korraga esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat. Ka sellisel juhul on taotlejal õigus
kasutada tasuta õigusabi.
295
Tabel 12. Rahvusvahelist kaitset taotlenud saatjata alaealine (allikas: PPA)
Aasta Saatjata alaealiste arv
2022 2
2023 2
2024 0
2025 1140
Rändesurve puhul luuakse esindaja rolli täitmisel erisused, kus ressursside ammendumisest
tekkinud vajaduse korral saab SKA KOV-e toetada. KOV-id esindavad saatjata rändetaustaga
lapsi eestkostja rollis ka praegu. Juhul kui ühte KOV-i asub palju saatjata alaealisi, siis on
võimalik, et SKA pakub neile täiendavat tuge ja võib selle rolli ajutiselt ise võtta. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib üks esindaja esindada kuni 50 saatjata alaealist.
SKA saab toetada KOV-e ka koolituste kaudu. SKA-l ei ole laste esindamise funktsiooni ja
vastava võimekuse loomine vajab lisaressurssi, mida on osaliselt taotletud ka AMIF-i
erimeetmest. Võime säilitamine võib vajada riigieelarvelisi lisakulusid, juhul kui välisvahendid
seda jätkusuutlikult ei taga. Hinnanguline SKA püsikulu on 110 000 eurot aastas, mis tagab
tavaolukorras KOV-ide nõustamise ja suunamise saatjata alaealise esindamisel ning
rändetaustaga laste heaolu tagamisel vastuvõtusüsteemi kontekstis. Samuti tagab see SKA-le
võime loomise ja säilitamise, et ise vajaduse korral reageerida hädaolukorra ajal. Oluline on
arvestada, et kriisiajal ei saa asutus hakata võimet looma, vaid peab seda tagama.
KOV-idele otsesed mõjud puuduvad, sest vajaduspõhised sotsiaalteenused laienevad kaitse
saanutele samadel alustel mis teistele elanikele ning selles ja esindamise valdkonnas muudatusi
ei tehta. Kaudsed mõjud võivad kaasneda olenevalt sellest, kuhu PPA otsustab rajada
piirimenetluse kohad, kus piirimenetluse subjekte ka majutatakse ja sellega seotud teenuseid
pakutakse. Samuti sõltub mõju piirimenetluse kestusest. Juhul kui piirimenetluse subjektide
hulgas on kooliealisi lapsi ja menetlus kestab kauem kui kaks kuud, siis tuleb neile korraldada
koolikohustuse täitmise võimalused.
Muudatusel on kokkuvõtlikult positiivne mõju, sest tiheneb ametite koostöö ning taotlejate
jaoks luuakse meetmed, mis suunavad neid koostööle ametiasutustega. Kui koostöö on tihedam,
siis on menetlused lühemad ja taotlejate ülalpidamiskulud väiksemad. Muudatuse tulemusel on
võimalik ennetada väljaspool majutuskeskust viibivate taotlejate võimalikku sotsiaal-
majandusliku olukorra halvenemist ja riskikäitumist.
Planeeritavate muudatuste ebasoovitav mõju seisneb selles, et piiratud või tühistatud
vastuvõtutingimustega taotlejate seaduserikkumised suurenevad. Planeeritavate muudatuste
ebasoovitav mõju võib avalduda ajal, mil vastuvõtutingimusi ei anta ja puudub õigus töötada.
Muudatustega võib kaasneda teatud halduskoormus eri osapooltele, kuna tingimuste
vähendamine eeldab otsuse vormistamist ning tagab taotlejale õiguse otsust vaidlustada.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumist aitab maandada parem
ligipääs tasuta õigusabile, kus tutvustatakse taotleja õiguseid ja kohustusi, muu hulgas
majutuskohtade viibimise osas.
140 01.06.2025. aasta seisuga.
296
6.2.7.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritavad muudatused on Eesti riigi julgeolekule ja siseturvalisusele positiivse mõjuga.
Reeglite rikkumise tagajärjel võimalik materiaalsete vastuvõtutingimuste õiguse kitsendamine
või tühistamine võib motiveerida taotlejaid täitma oma kohustusi võimalikult täpselt, sealhulgas
suunata inimest õiguskuulekale käitumisele. PPA võimalus ise valida piirimenetluse kohti ja
korraldada seal vastuvõttu aitab tagada, et ilma sisenemise loata välismaalased ei jätka
ebaseaduslikku edasiliikumist, ning kiirendab menetlust. Mida kiirem on menetlus ja mida
kiiremini saadetakse kaitset mittevajav välismaalane tagasi ning mida paremad on meetmed
ebaseadusliku edasiliikumise tõkestamiseks, seda positiivsem on mõju Eesti julgeolekule ja
avalikule korrale.
Planeeritavate muudatuste ebasoovitav mõju seisneb selles, et inimesed, kelle materiaalseid
vastuvõtutingimusi on kitsendatud või tühistatud, panevad toime seaduserikkumisi ning
seekaudu suurendavad KAPO ja PPA, sealhulgas migratsioonijärelevalve töökoormust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest taotlejatel on motivatsioon täita reegleid, et mitte
saada kitsendatud või tühistatud vastuvõtutingimusi.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest taotlejatele tutvustatakse nende õiguseid
ja kohustusi ning vastuvõtuga seotud reegleid.
6.2.7.3. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, sealhulgas taotleja, kelle rahvusvahelise kaitse
taotlus on läbivaatamisel piirimenetluse raames ja kellele ei ole antud luba Eestisse siseneda.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritav muudatus loob võimaluse vähendada või lõpetada materiaalsete
vastuvõtutingimuste pakkumine taotlejatele, kes ei täida majutuskohtade reegleid. Muudatuse
mõjul võivad taotlejad ilma jääda tavapärasest neile laienevast toetusest ning peavad ise tagama
enda ülalpidamise. Samas jääb taotlejatele alles juurdepääs tervishoiuteenustele ning vältimatu
sotsiaalabiga ühtlustatud abi (st vähemalt majutus, toit ja vajaduspõhised riided). Muudatus
võib motiveerida taotlejat täitma majutuskoha reegleid.
Planeeritav muudatus, mis on seotud PPA uue volitusega korraldada piirimenetluse subjektide
vastuvõttu, on taotlejatele positiivse mõjuga, sest menetlus on kiirem ning vastuvõtu korraldus
on selgem ja läbipaistvam, sest taotleja peab suhtlema vähema hulga ametnikega. Samuti langeb
ära vajadus inimesi menetluse eesmärgil teise asukohta transportida, mis vähendab sotsiaalset
ärevust ja täiendavat kohanemisvajadust ning kiirendab taotluse kohta otsuse saamist.
Ebasoovitav mõju välismaalastele, sealhulgas lastele, kelle materiaalseid vastuvõtutingimusi
on kitsendatud või tühistatud, seisneb selles, et nende olukorra määramatus suureneb, nende
elukvaliteet ja (vaimne) tervis halveneb ning nad võivad toime panna seaduserikkumisi.
Ebasoovitav mõju seoses PPA volitusega korraldada piirimenetluse ajal ka vastuvõttu puudub.
297
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest piirimenetlusse suunatud rahvusvahelise kaitse
taotlejate sihtrühm on prognoosi kohaselt väikesearvuline ning vastuvõtutingimuste
vähendamist või tühistamist tuleb tõenäoliselt ette vähestel juhtudel, kuna sätestatud on
kohustuste täitmata jätmise selged tagajärjed ja inimesed ei soovi nende saabumist.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumist aitab maandada parem
ligipääs tasuta õigusabile, kus muu hulgas tutvustatakse ja selgitatakse taotlejale täiendavalt
õiguseid ja kohustusi, muu hulgas piirimenetlust, kohustust viibida vastutavas riigis ning teha
ametiasutustega igakülgset koostööd.
6.3 Solidaarsusmehhanismi rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustuslikus solidaarsusmehhanismis
osalemise otsustamise protsessist ning valmisoleku loomisest selle protsessi raames teisi
liikmesriike abistada ja ise abi vastu võtta. Muudatused on tervikliku ülevaate huvides esitatud
märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas mõjuhinnangus. Täpsem ülevaade jõustunud
muudatustest on kirjeldatud seletuskirja punktis 2.2.2.7 ja seletuskirja lisa 1 punktis 1.
Tabel 13. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaalu loomine
ning rändekriiside ennetamine
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
Solidaarsus on vabatahtlik ja
ad hoc alusel
Solidaarsus on kohustuslik ja püsiv
Kehtestatud on solidaarsusmehhanism, mis hõlmab
- kõrgetasemelist solidaarsusfoorumit;
- tehnilise tasandi solidaarsusfoorumit;
- EK solidaarsuskoordinaatori ametikohta;
- EK ränderaportit ja ettepanekut Euroopa Liidu Nõukogu
rakendusotsuse kohta;
- Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsust solidaarsusreservi
kohta;
- panuste elluviimise korda
Seaduse rakendamise mõju
Muutus Komponent
Kohustuslik osalemine
solidaarsusmehhanismis
Solidaarsusmehhanismis osalemise otsustamine
Solidaarsusmehhanismis osalemiseks valmisoleku loomine
6.3.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Vabariigi Valitsus, RK, Riigikogu, PPA ja KAPO ametnikud, kes tegutsevad
rahvusvahelise kaitse valdkonnas.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga täiendatakse senist teiste liikmesriikide abistamise otsustamise protsessi ning luuakse
uus protsess solidaarsusmehhanismi raames antava abi vastuvõtmise otsustamiseks. Eelnõuga
säilitatakse praegune Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni roll
ümberasustamise ja -paigutamise otsustajana. Lisaks laiendatakse otsustusõigust vastavalt EL-i
solidaarsusmehhanismi regulatsioonile. Vabariigi Valitsusele antakse volitus peale
välismaalaste vastuvõtmise otsustada ka selle üle, millist liiki panuseid Eesti
solidaarsusmehhanismi käigus teeb ja kui suured need panused rahaliselt on. Kuna tegemist on
298
EL-i õiguse rakendamisega, siis ei muudeta korda, mille kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsuse
otsuse Riigikogu EL-i asjade komisjon. Seega tuleb igal aastal otsustada, kas Eesti võtab
solidaarsusmehhanismi kaudu vastu ümberpaigutatavaid rahvusvahelise kaitse taotlejaid või
kaitse saajaid, panustab rahaliselt, pakub alternatiivset abi või kasutab nende
solidaarsusmeetmete kombinatsiooni õiglase määra ulatuses. Inimeste vastuvõtmise korral
tuleb otsustada nende piirarv.
Nimetatud muudatusel on otsene mõju seotud asutuste, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu
töökoormusele, sest solidaarsusmehhanismi raames tuleb kirjeldatud otsuseid võtta vastu igal
aastal regulaarselt. Seega kasvab töökoormus ja tõenäoliselt sagenevad poliitilised debatid
abistamise valikute üle. Ajutine töökoormust suurendav mõju on PPA-le ja KAPO-le, sest tuleb
luua uued EL-i õigusele vastavad tööprotsessid ning nende alusel töötajaid koolitada. Kui uued
tööprotsessid on juurutatud, siis on uuenduste mõju vähene, sest rahvusvahelise kaitse menetlus
toimub samadel alustel ja Eestis ilma muudatusteta. Mõnevõrra töökoormus väheneb juhul, kui
otsustatakse vastu võtta rahvusvahelise kaitse saajaid, sest siis vormistatakse elamisluba
automaatselt, see tähendab ilma täiendavate menetlustoiminguteta. KAPO töökoormus aga
ajutiselt kasvab, s.t kord aastas, kui teise liikmesriigi saadetud andmete põhjal tuleb hinnata
võimalikku julgeolekuohtu. Põhjendatud vajaduse korral on võimalik ohtu hinnata ka kohapeal
toimuva intervjuu käigus, milleks aga on lühike, ühenädalane tähtaeg.
Eelnõuga antakse valdkonna eest vastutavale siseministrile solidaarsusmehhanismi raames
volitus otsustada solidaarsusreservist abi taotlemise üle. Regulatsioon on vajalik ja käivitub
olukorras, kui Eesti satub massilise sisserände olukorda ning vajab seetõttu solidaarsuspanuse
vähendamist ja abi solidaarsusreservist. Sellega kasvab SIM-i töökoormus uute tööprotsesside
loomisel. Samuti suureneb töökoormus seoses solidaarsusmehhanismis osalemisega, mille
raames toimub rändealase teabe vahetamine ja osalemine nii kõrgetasemelise kui ka tehnilise
taseme solidaarsusfoorumi töös.
Solidaarsusmehhanismi raames vastu võetavate inimestega seotud protsess olulist otsest mõju
PPA-le ja SKA-le kaasa ei too, sest inimesed majutatakse tavapäraselt ning menetlus toimub
samuti harilikus korras. Indikatiivsed kulud sisaldavad majutusteenuse kulusid ja KOV-i
kolimise ühekordseid kulusid. Neid saab osaliselt katta EK toetusest iga inimese kohta, mis on
10 000 eurot.
Tabel 14. Solidaarsusmehhanismi raames saabunud välismaalase vastuvõtu kulu prognoos
(allikas: SKA)
Eestisse saabub
rahvusvahelise kaitse taotleja
(keskuses viibimine u kümme
kuud)
Eestisse saabub
rahvusvahelise kaitse saaja
(keskuses viibimine u neli
kuud)
Stsenaarium 1: üksikvanem kahe
alaealise lapsega
25 285 € 12 852 €
Stsenaarium 2: üksikisik 9811 € 5667 €
Stsenaarium 3: saatjata alaealine
(aasta)
37 851 € 37 851 €
Lähtudes rändesurve all oleva riigi vajadusest ja Vabariigi Valitsuse otsusest, on ka mõju ulatus
riigiasutustele erinev ning sõltub suuresti vajalikust ja valitud toetusmeetmest. Näiteks kui
rändesurve all olevas riigis on selline vajadus ja Vabariigi Valitsus otsustab maksta rahalist
toetust kogu õiglase määra ulatuses, siis otsene mõju seotud ametiasutustele puudub. Kui aga
rändesurve all olev liikmesriik vajab näiteks tõlke või rahvusvahelise kaitse menetlejaid ning
299
Vabariigi Valitsus otsustab seda liiki abi anda, siis kasvab PPA töökoormus, sest tööd tuleb
ümber korraldada ja töötajaid ajutiselt teise liikmesriiki lähetada. Kui Vabariigi Valitsus
otsustab kogu õiglase määra ulatuses või osaliselt võtta vastu kaitsevajadusega välismaalasi või
rahvusvahelise kaitse taotlejaid, siis kasvab kord aastas ajutiselt PPA rahvusvahelise kaitse
menetluse koormus ja elamisloa väljastamisega seotud kulu või tagasisaatmisega seotud kulu
ja vastuvõtu kulu, mida enamjaolt katab EL-i toetus. Samuti kasvab KAPO üldine töökoormus
Eestisse jäävate välismaalaste seire korraldamiseks.
Ebasoovitav mõju hõlmab vähest või puudulikku teadlikkust muudatusest, aga ka suutmatust
muuta tööviise vastavalt määruses sätestatule.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riske aitavad maandada tulemuslik teavitus-
ja koolitustegevus.
6.3.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Alates 2019. aastast kuni praeguseni ei osale Eesti rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate
ümberpaigutamise, -asustamise ega humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistikes. Kui
Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt panustab Eesti kohustuslikus solidaarsusmehhanismis
õiglase määra täies ulatuses ümberpaigutamisega, siis on eeldatav mõju Eesti sisejulgeolekule
pikaajaline ning selle ulatus sõltub peamiselt vastuvõetavate inimeste profiilist, sealhulgas
teisest keele-, kultuuri-, usu- ja julgeolekukeskkonnast saabuvate inimeste kohanemisest,
iseseisva toimetuleku oskustest ning õiguskuulekusest. Kui ümberpaigutatavad ei suuda Eestis
üles ehitada õiguskuulekat elu, võivad nad olla ohuks Eesti avalikule korrale ja julgeolekule,
mis vähendab Eesti elanike turvatunnet ning suurendab PPA ja KAPO ressursivajadust. Riske
saab maandada eelnõuga kavandatava kohanemisprogrammiga, mis on rahvusvahelise kaitse
taotlejatele ja saajatele kohustuslik. Samuti saab riske maandada eelneva julgeolekuriski
hindamisega ning EL-i õiguse asjakohase rakendamisega, mille alusel tehakse kõikidele ühtsel
tasemel taustakontroll ja julgeolekuriskiga välismaalasi ümber ei paigutata.
Kui Vabariigi Valitsus otsustab kohustuslikus solidaarsusmehhanismis osaleda kogu õiglase
määra ulatuses raha või alternatiivsete meetmetega ning juhul, kui Eestis tekib massiline
sisseränne ja Eesti vajab solidaarsusmehhanismist abi, siis abistavad ka teised riigid Eestit
rahaga ega nõustu Eestist välismaalasi vastu võtma. See tähendab, et kõik siia massiliselt
saabunud välismaalased jäävad menetlemiseks Eestisse, mis omakorda suurendab riski, et
nende hulgas on inimesi, kes kujutavad ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Eesti
vastuvõtusüsteemide ülekoormatus on omakorda julgeolekuoht, sest puuduvad piisavad
ressursid, et pikka aega kestva massilise sisserände olukorras tegeleda tavapäraste
tööülesannetega, sealhulgas avaliku korra kaitsmisel.
Samuti on oluline märkida, et juhul, kui ilmneb, et EL-i liikmesriikide hulgas on vaatamata
kaheksa aasta vältel kestnud läbirääkimistele kokkulepitud õigusaktide rakendamises olulised
lahknevused liikmesriikide vahel ning tahe täita solidaarsusmehhanismi toimimise eesmärki on
ebaühtlane, toetab see Venemaa Föderatsiooni narratiivi nõrgast ja lõhenevast Euroopast. See
omakorda halvendab Eesti julgeolekut.
300
Ebasoovitav mõju sõltub Eesti panusest solidaarse abistamise süsteemi ja välismaalaste
kohanemisprogrammi tõhususest. Ümberpaigutamise ebasoovitav mõju ebapiisavate
kohanemis- ja lõimumismeetmete korral on risk, et teisest kultuuriruumist pärit välismaalased
kapselduvad. Kapseldunud kogukondades inimeste kohanemisraskused süvenevad ning kasvab
organiseeritud kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise, sealhulgas terrorismi oht.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta asutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk sõltub eelneva julgeolekuriski hindamise tõhususest
liikmesriikides, kohanemisprogrammi edukusest ja õigusnõustamise kvaliteedist. Kirjeldatud
ebasoovitava mõju kaasnemine suurendab PPA ja KAPO ressursside vajadust.
6.3.3. Muudatuste mõju välissuhetele
Sihtrühm: Vabariigi Valitsus, EL-i institutsioonid, sealhulgas EUAA, UNHCR, EL-i
liikmesriigid.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga plaanitud muudatus avaldab otsest mõju Eesti välissuhetele EL-i liikmesriikidega
ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. EL-i normide kohane rakendamine toetab EL-i
demokraatlike riikide väärtuspõhise välispoliitika ja EL-i ühtsete poliitikate elluviimist. Mõju
avaldab enim viis, kuidas Eesti panustab kohustuslikku solidaarsusmehhanismi, sealhulgas see,
kas otsused tehakse õigel ajal, kas need vastavad Eesti õiglasele määrale ning kas lubatud
panused täidetakse täpselt ja tähtajaks. Solidaarsusmehhanism on loodud ja kokku lepitud
eesmärgiga saavutada vastutuse tasakaal ning vältida kriise. Solidaarsus peab toimima kõikide
liikmesriikide vahel vastavalt kokku lepitud piirmääradele ja õiglase määra valemitele. Kui
Eesti ei osale solidaarsusmehhanismis vajalikul määral ja viisil, siis kahandab see
välispoliitiliselt oluliselt Eesti kuvandit demokraatlikke väärtusi austavast riigist, ning väheneb
tunduvalt Eesti võimalus olla sõnaõigusega koostööpartner ning loota, et juhul, kui Eesti satub
suure rändesurve olukorda, siis ka meid solidaarselt abistatakse.
Suure rändesurve olukorras on liikmesriikide, sealhulgas tõenäoliselt ka Eesti peamine soov
sisserändajate arvu võimalikult kiiresti vähendada. Seetõttu võib eeldada, et
solidaarsusmehhanismi raames toimuva vastastikuse abistamise peamiseks vajalikuks
meetmeks saab just põgenike ümberpaigutamine. Toetudes eelmise rändekriisi ja praegu
toimuva ad hoc ümberpaigutamise kogemusele, muudab planeeritav muudatus
abistamisprotsessi oluliselt kiiremaks ja sisaldab meetmeid, mis aitavad vältida lubaduste
täitmata jätmist või protsessi teadlikku venitamist. Uute normide kohaselt on
ümberpaigutamine kiire ja tulemuslik protsess, kus rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus
toimub vastuvõtvas riigis. Seetõttu on taotlejate vastuvõtmise korral võimalik inimesi
põhjalikult kontrollida ning kaitsevajaduse puudumise korral teha keelduv otsus ja saata
inimene tagasi kodumaale.
Rändesurve alla sattunud riiki toetab kriisi lahendamisel enim rahvusvahelise kaitse taotlejate
või saanud inimeste ümberpaigutamine, sest see vähendab nende töökoormust ja ennetab suuri
muutusi ühiskonna demograafilises olukorras. Samuti aitab inimeste ümberpaigutamine
tõhusalt ennetada ebaseaduslikku teisest rännet EL-is, sest ümberpaigutatud inimeste arvu võrra
suundub väiksem hulk inimesi omal algatusel neile sobivasse liikmesriiki. Liikmesriikidel on
ka võimalus paluda oma olukorrast lähtuvalt abi, taotledes alternatiivseid toetusmeetmeid,
301
tuues välja neile kõige kriitilisemad abivajadused. Eesti panustamise viis mõjutab Eesti mainet
kahepoolsetes suhetes rändesurve all olevate riikidega ning koostööd EL-i ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Kokkulepitud reeglitest ja tegelikest vajadustest lähtumine annab Eestile kindluse, et
rändesurve alla sattudes aidatakse ka Eestit. Teiste liikmesriikide igakülgne abistamine raha,
ametnike lähetamise ja põgenike vastuvõtmisega aitab luua Eesti valmisolekut ja võimekust
tulla toime ka rändesurve olukorras. EL-i liikmesriikide varjupaiga- ja rändehaldusreformi
rakendamise võimalikud lahknevad arvamused ning praktikad toetavad Venemaa Föderatsiooni
narratiivi nõrgast ja lõhenevast Euroopast.
Ebasoovitav mõju on suhete halvenemine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega,
kui Eesti solidaarsuspanus ei vasta nende abivajadusele ja -ootusele.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kohustusliku solidaarsusmehhanismi panuseid tehakse
solidaarsustsükli järgi kord aastas. Küll aga võib Eesti panus teiste liikmesriikide toetamisse
mõjutada Eesti mainet muudes välissuhteid mõjutavates olukordades, mille avaldumise
sagedust on raske prognoosida.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku riski aitab ennetada Vabariigi
Valitsuse otsus panustada teiste liikmesriikide aitamisse osaliselt ka taotlejate ja kaitse saanute
ümberpaigutamisega.
6.3.4. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: Eesti elanikud; 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest141.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kui Vabariigi Valitsuse otsuse alusel täidab Eesti solidaarsuskohustust täieliku või osalise
rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate ümberpaigutamisega, lähtub EK ettepanek ja
nõukogu otsus solidaarsuse panuse õiglase määra arvestamisel jaotusvalemist. Praegu kehtivate
piirmäärade ja algandmete alusel on välismaalaste arv perioodil 2026–2028 ühe aasta kohta 80
inimest. Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on sihtrühm väike. Ümberpaigutatud võivad
mõjutada kohalikul tasandil haridus- ja tööhõivet ning sotsiaalteenuseid. Konkreetne mõju
sõltub ümberpaigutatud inimeste profiilist (perekonna suurus, lapsed, kultuuriruum, toimetulek,
haridus, töökogemus, tervis jms), kohanemisprogrammi ja õigusnõustamise tõhususest ning
kohtadest, kus välismaalased hakkavad elama.
Ebasoovitav mõju võib esineda juhul, kui kohanemisprogramm, õigusnõustamine ja muu tugi
on ebapiisavad ning kui vajaliku kohanemistoeta ümberpaigutatud inimesed koonduvad
peamiselt ühte kindlasse piirkonda. Sel juhul võib väheneda tõenäosus Eestis iseseisvalt
hakkama saada ja tekkida eraldatus ülejäänud rahvastikust, mis võib omakorda raskendada
hariduse omandamist, tööturule siirdumist, Eesti ühiskonna tundmaõppimist ning selle tavade
omaksvõtmist.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm on võrreldes Eesti elanikkonnaga väike ja
eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ega töökorraldust.
141 Statistikaamet. Rahvaarv.
302
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski aitab maandada tasuta õigusabi ja
kohanemisprogramm ning vastuvõtu korraldamine inimese iseseisvust toetaval viisil.
6.3.5. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele valdkondadele.
6.4. Taotlejatele ja kaitse saajatele suunatud kohanemismeetmed
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatustest, millega antakse lastele ligipääs
kooliharidusele kuni kahe kuu jooksul taotluse esitamisest, ning taotlejatele kohustusliku
kohanemisprogrammi, sealhulgas eesti keele õppe korraldamisest.
Muudatused on tervikliku ülevaate huvides esitatud märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas
mõjuhinnangus.
Tabel 15. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Taotlejatele ja kaitse saajatele suunatud kohanemismeetmed
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
Liikmesriik peab tagama
rahvusvahelise kaitse saajatele
juurdepääsu
integratsiooniprogrammidele,
sealhulgas vajaduse korral
keeleõppele
Liikmesriik peab tagama rahvusvahelise kaitse taotlejale ja
kaitse saajale juurdepääsu keelekursustele, kodanikuõpetuse
kursustele või kutsekoolitusele, et suurendada taotlejate
võimet iseseisvalt toime tulla
Seaduse rakendamise mõju
Muutus Komponent
Iseseisvust toetavate kursuste ja
koolituste pakkumine kaitse
taotlejatele ja saajatele
Laste ligipääs kooliharidusele kuni kahe kuu jooksul taotluse
esitamisest
Kohustuslik kohanemisprogramm taotlejatele
6.4.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: HTM, KOV-id, KUM ja INSA ametnikud rahvusvahelise kaitse ja kohanemise
valdkonnas. Sihtrühma arv on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritavate muudatustega antakse alaealistele juurdepääs haridussüsteemile kuni
kahe kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest varasema kolme kuu asemel.
HTM-i ja KOV-ide jaoks on senise töökorralduse ja -koormuse kontekstis tegemist väga
väikese muudatusega. Lühendatud tähtaeg võib avaldada mõju senistele töötamisviisidele, kui
alaealise rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse vahetult enne või keset õppeaastate vahelist
suvevaheaega, mil haridusasutused töötavad teises rütmis kui õppeaasta keskel. Kui õppeaasta
alguseni on enam kui kaks kuud, siis tuleb lapsele leida kooliks ettevalmistavaid eakohaseid
tegevusi, mis last koolihariduse jätkamisel toetavad.
Eelnõus planeeritava kohustusliku muudatusega laieneb kohanemismeetme sihtrühm
rahvusvahelise kaitse saajatelt taotlejatele. Eesti valikuna muudetakse sarnaselt rahvusvahelise
303
kaitse saajatele ka taotlejatele kohanemisprogrammis osalemine kohustuslikuks, et toetada
Eestis hakkama saamist ja õiguskuulekust ning vähendada ohtu Eesti avalikule korrale ja
julgeolekule. Taotlejate kohanemisprogrammi üks osa on ka eesti keele õpe. Taotlejate
iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut toetava A1-tasemel keeleõppe ja kohanemisprogrammi
loomine, haldamine ning taotlejatele pakkumine suurendab KUM-i haldusala töökoormust nii
ühekordselt (programmide loomine) kui ka pikaajaliselt (programmide pakkumine).
Eesti kohanemispoliitika ja eelnõus kavandatud muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1346, mis näeb ette liikmesriikidele kohustuse tagada
rahvusvahelise kaitse taotlejatele juurdepääs kohanemismeetmetele ja integratsiooni
toetavatele tegevustele. Direktiivis ei sätestata kohustuslikkuse vormi ega ulatust, mistõttu on
liikmesriigil õigus otsustada, millisel viisil meetmete elluviimine on kõige tulemuslikum. Eesti
kogemus näitab, et vabatahtlikul osalusel põhinevad lahendused ei ole olnud tõhusad – väga
väike osa rahvusvahelise kaitse taotlejatest on osalenud eesti keele kursustel ning nende
osalemine on olnud ebaregulaarne. See on viinud olukorrani, kus avalikke vahendeid
kasutatakse ebaefektiivselt, kuid soovitud mõju (keeleoskus, iseseisev toimetulek ja tööle
rakendumine) ei saavutata.
Kohanemistegevuste kohustuslikuks muutmine aitab vältida olukorda, kus taotlejad harjuvad
Eestis viibides olukorraga, et neil on ainult õigused, kuid puuduvad kohustused. Selline hoiak
võib kanduda edasi ka rahvusvahelise kaitse saamise järel ja raskendada lõimumist.
Kohustusliku osalemise nõue loob ühtse aluse, mis soodustab kiiremat kohanemist ja suurendab
ühiskonna sidusust. Praeguses geopoliitilises olukorras on võimalik risk, et
kohanemismeetmetes osalevad ka isikud, kelle taotlus hiljem tagasi lükatakse, hinnanguliselt
väike. Politsei- ja Piirivalveameti 2024. aasta statistika järgi lükati tagasi alla 10% (114
juhtumit) 1565 menetletud taotlusest. Piirimenetluse kaudu saabunud taotlejad ei kuulu
kohanemisteenuste sihtrühma, mistõttu nende osalemine ei too kaasa põhjendamatut kulu.
Muudatuse positiivne mõju avaldub kulude kokkuhoius, mida põhjustab suutmatus kohaneda.
Samuti väheneb PPA, majutuskohtade ja õigusnõustajate töökoormus Eesti ühiskonna
toimimise selgitamisel. Kohanemisprogrammi osana oleva A1-tasemel keeleõppe läbimine
taotlejana toetab senisest paremini kaitse saajate kohanemist Eestiga, sest neil tekib võimalus
peale kaitse saamist jätkata keeleõpet kõrgemal tasemel ja leida kiiremini kvalifikatsioonile
vastav töökoht. Iseseisvalt toime tulevate vanemate perekonnas on paremini tagatud laste
turvatunne ja heaolu. Turvalises keskkonnas eakohase hariduse ja vabaajategevuste
võimalusega kasvanud lapsed on Eesti ühiskonna osa ning tõenäosus käituda Eesti avalikku
korda ja julgeolekut ohustaval viisil on väiksem.
Ebasoovitav mõju on muudatustest hoolimata taotleja mitteosalemine kohustuslikus
kohanemisprogrammis ja keeleõppes. Kuna osalemine on kohustuslik, siis saab selle täitmist
kasutada vastuvõtutingimuste vähendamise alusena. Kui tulevikus kahaneb Euroopa Liidu
rahastus (nt AMIF-i fondi vahendite lõppemisel), tuleb rahvusvahelise kaitse taotlejate
kohanemismeetmete ja keeleõppe pakkumine katta riigieelarveliste vahenditega. Selline risk on
pikaajaline, kuid eelduslikult prognoositav. Kohanemistegevuste pakkumine on siiski vajalik ja
vältimatu, et tagada sidus ja turvaline ühiskond ning täita Eesti kohustusi Euroopa Liidu õiguse
alusel.
Mõju avaldumise sagedus HTM-ile ja KOV-idele ühe kuu võrra haridusele varasema
ligipääsu andmise osas on väike. Senistes protsessides ei muutu midagi peale tähtaja. Kui
taotluse esitamine langeb õppeaastate vahelisele suvevaheajale, siis peavad haridusasutused
leidma viisi, kuidas tagada alaealisele ligipääs haridusvõimalustele sätestatud ajaraamis.
304
Mõju KUM-i haldusalale on keskmine. Eelnõuga täiendatakse KUM-i põhiülesannet uue
sihtrühma näol, kelle jaoks peab looma uusi või kohandama olemasolevaid materjale. Täiendav
kulu on planeeritud katta EL-i AMIF-i rahastu toel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Samas tuleb arvestada, et juhul, kui
EL-i rahastus väheneb, suureneb riigieelarve püsikulu, mille ulatus sõltub sihtrühma suurusest
ja keeleõppe teenuste maksumusest. Eesti jätkab võimaluse korral EL-i rahastuse kasutamist,
kuid arvestab vajadusega tagada kohanemisteenuste järjepidevus ka riigieelarvelistest
vahenditest.
6.4.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastava valdkonna ametnikud.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Muudatuse mõju on positiivne, sest varasem ligipääs haridusele toetab laste ühiskonda
lõimumist. Kohustuslik kohanemisprogrammis, sealhulgas keeleõppes, osalemine hõlbustab
taotlejate kohanemist Eesti ühiskonna ja kultuuriruumiga nii menetluse ajal (mis võib kesta
kuni 21 kuud) kui ka siis, kui neist on saanud Eesti elanikud. Teadlikkus Eesti õiguskorrast ja
kommetest toetab konfliktide ennetamist, õigusruumi austamist ja õiguskuulekat käitumist,
millel on omakorda positiivne mõju julgeolekule ja siseturvalisusele, ennetades võimalikke
probleeme ning menetluste alustamist. Taotlejate kohanemist toetavate meetmete kaudu saadav
tagasiside võib anda riigile ka indikatsiooni, kui taotleja ei austa kohalikke tavasid ja reegleid.
Ebasoovitavad mõjud, mis kaasnevad ühe sihtrühma lisamisega kohustuslikku
kohanemisprogrammi suunatavate välismaalaste hulka, on suurem ressursivajadus ning
lisakoolitused, mis on seotud uue programmi juurutamisega.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest rahvusvahelise kaitse taotlejaid on võrreldes Eesti
elanikkonnaga ja võrreldes teiste välismaalastega, kellele kohanemisprogrammi pakutakse,
Eestis vähe.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest pakutavate kohanemismeetmetega
tutvustatakse Eesti ühiskonda ja antakse esmane keeleoskus ning sellise toe pakkumise
kogemus ja teadmised on Eestis olemas.
6.4.3. Muudatuste sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad, Eesti elanikud (2024. aasta alguse seisuga elas
Eestis 1 369 995 inimest)142, kelle suhtes on muudatustel kaudne mõju.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritavatel muudatustel on positiivne sotsiaalne mõju, sest laste varasem haridusele ligipääs
ning juba taotlejana kohanemisprogrammi ja keeleõppega alustanud kaitse saajad tõenäoliselt
kohanevad Eestis kiiremini kui need, kes alustavad iseseisvust toetavate meetmetega kaitse
saajana. Keeleõpingute varasem alustamine kiirendab keele omandamist, haridusest osavõtmist
ning kogukonda ja tööhõivesse panustamist. Kohanemise ja iseseisvuse kasvuga suureneb
142 Statistikaamet. Rahvaarv.
305
inimese heaolu ning kahaneb sotsiaalne tõrjutus ja vajadus sotsiaalkindlustushüvitiste
või -toetuste järele. Rahvusvahelise kaitse saanud inimeste kohanemise ja iseseisvuse toetamine
juba taotlejana mõjutab kaudselt positiivselt ka ülejäänud Eesti elanikkonda, sest nimetatud
meetmed toetavad nende lõimumist teiste Eesti elanikega, eesti keele omandamist ning
haridusse ja tööhõivesse panustamist.
Ebasoovitav mõju on taotlejate negatiivsete tunnete juhtimine, kui rahvusvahelise kaitse
taotlus lõppeb keelduva otsusega. Eesti elanikes võivad ressursside taotlejate kohanemise
toetamise meetmed tekitada pingeid.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest taotlejad muutuvad pärast programmi ja
keeleõppe läbimist iseseisvamaks, aga vajavad ilmselt jätkuvalt abi ja tuge.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kohanemismeetmeid plaanitakse rahastada
olemasolevatest välisvahenditest (AMIF) ning EK varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku
reformi erimeetme rahastu eelarvelistest vahenditest. Erimeetme kasutamise ulatus ja jaotus on
esitatud punktis 7.
6.4.4. Muudatuste mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ega
välissuhetele.
6.5. Mõju isikuandmete töötlemisele
Andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse alusel
elamisloa taotleja ja ajutise kaitse saajad ning nende perekonnaliikmed.
Andmete säilitamise tähtaeg
RAKS-is säilitatakse andmeid jätkuvalt kõige kauem 50 aastat. Selle tähtaja otsustas
seadusandja 2019. aastal ning vajadus andmeid selle tähtajani säilitada ei ole ära langenud.
Tähtaja määramisel on jätkuvalt lähtutud riigi julgeoleku ja siseturvalisuse kaitsmise
vajadusest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate osas viivad Eesti pädevad asutused läbi põhjaliku
kontrolli ning andmete säilimine on äärmiselt oluline isikute tuvastamisel riigipiirile saabumisel
ja ka järgnevate menetluste läbiviimisel. Tuleb arvestada, et kolmandate riikide kodanike kohta,
kes EL-i ja Eestisse reisivad või siia saabuvad (sealhulgas nii ebaseaduslikult kui ka
rahvusvahelise kaitse taotlejatena), ei ole Eesti riigil sageli rohkem andmeid kui välismaalaste
enda ütlused oma päritolu kohta, samuti nende esitatud dokumendid ja foto ning sõrmejäljed.
Tegemist on välismaalaste kategooriaga, kellel on õigus esitada perekonna taasühendamise
taotlusi või korduvaid taotlusi ning kes esitavad elamisloa taotlusi eri alustel. Vältimaks
rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist ja selleks, et tagada kolmandate riikide kodanike
ja seotud isikute tuvastamine, arvestades riigi julgeoleku kaitsmise vajadusi, on oluline säilitada
isikute kohta kogutud andmeid võimalikult kaua. Kehtivas õiguses ja eelnõus sätestatud 50
aasta pikkune säilitustähtaeg tagab, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustel on piisavad
võimalused julgeolekuohtude ennetamiseks ning avastamiseks. Sellisel juhul on oluline, et
isiku kohta on varem kogutud andmed säilinud.
Küll aga tuleb RAKS-i põhimääruses säilitamistähtaja täpsustamisel arvestada määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 72 lõikes 1 sätestatut. Isikliku vestluse protokoll ja
306
helisalvestis ning taotluse registreerimisel ja taotluse esitamisel saadud andmed tuleb kustutada
kümne aasta möödudes alates lõpliku otsuse tegemisest või alates ajast, kui Eesti on saanud
teada, et välismaalane on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse. Põhimõtteliselt tuleb
kustutada rahvusvahelise kaitse taotleja või rahvusvahelise kaitse saanud isiku rahvusvahelise
kaitse taotlemise põhjendus ja asjaomased tõendid. Seejuures on riigi julgeoleku ja
siseturvalisuse kaitsmise seisukohast vaja säilitada andmed selle kohta, et asjaomane isik on
rahvusvahelist kaitset taotlenud või Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud. Samuti tuleb
rahvusvahelise kaitse taotlemise andmeid (ulatuses, mis on kooskõlas eelviidatud määruses
sätestatud kohustusega) säilitada selleks, et teha otsus rahvusvahelise kaitse saaja elamisloa
igakordse pikendamise kohta. Kuigi rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele tähtajatult,
hinnatakse kaitsevajaduse esinemist igakordse elamisloa pikendamisel. Elamisluba antakse viie
aasta kaupa. Seega ei saa kõiki taotleja andmeid kümne aasta möödudes kustutada, sest vastasel
juhul puuduksid riigil vajalikud andmed rahvusvahelise kaitse alusel antud elamisloa
pikendamiseks. Täpsed säilitustähtajad sätestatakse RAKS-i põhimääruses.
Andmekoosseis
Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu see, et isikuandmeid töödeldakse
jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes
huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e
tähenduses. Samuti ei ole põhjust järeldada, et andmete töötlemise laadi, ulatust või konteksti
ja eesmärki arvesse võttes tekiks füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.
VRKS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulki eelnõuga
oluliselt ei muudeta ehk ka praegu kogutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatelt isikuandmeid,
sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Seega sarnaneb isikuandmete kogumisele ja töötlemisele
sätestatav õigusraamistik senise praktikaga. Küll aga on töödeldavate andmete koosseis
sätestatud edaspidi seaduse tasandil ning seejuures on arvestatud uue kohustusliku toiminguga:
RAKS-is töödeldakse edaspidi ka määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) alusel
tehtavaks taustakontrolliks vajalikke andmeid.
Eriliiki isikuandmete töötlemise kohustus tuleneb eeskätt määrusest 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta).
Mõju ulatus on väike. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil RAKS-i kantavate andmete
koosseis ja säilitamise tähtajad. Andmete säilitamise tähtaeg on sätestatud ka praegu seaduse
tasandil ning andmete koosseis on praegu määratud andmekogu põhimääruses. Seega ei ole
muudatustel andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjektil võimalik saada
VRKS-i lugedes aru, et tema suhtes tehtava menetluse andmeid töödeldakse RAKS-is
konkreetse säilitustähtaja jooksul. Isikuandmete säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse
riivena. Andmekoosseisude sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale
andmetöötlusele.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes
neid, kelle suhtes alustatakse VRKS-is sätestatud menetlusi nende enda algatusel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju sihtrühmale on pigem positiivne, sest
välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda
teadmatusest, aitavad maandada tulemuslik ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.
307
Järeldus mõju olulisuse kohta. Kokkuvõttes ei kaasne muudatustega olulist mõju
isikuandmete töötlemisele. Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad
tagada välismaalaste õiguste tulemusliku kaitse.
6.6. Mõju halduskoormusele
Eelnõu ei mõjuta Eesti elanike halduskoormust negatiivselt. Eelnõu sihtrühma kuuluvad Eesti
elanikud ja rahvusvahelise kaitse saajad, kes asuvad pikendama tähtajalist elamisluba.
Arvestades, et edaspidi on võimalik rahvusvahelise kaitse alusel antud tähtajalist elamisluba
pikendada pikemaks ajaks, kui kehtiv õigus võimaldab, on muudatuste mõju välismaalaste
halduskoormusele positiivne.
Eelnõu peamine sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ning seda sihtrühma ei saa
käsitleda ühegi õigusakti kohaselt Eesti elanikena.
Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust ning eelnõus ei sätestata neile
kohustusi.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Muudatuste rakendamine toob kaasa:
1. PPA menetlus- ja vastuvõtuvõimekuse suurendamise, sealhulgas infosüsteemide
loomise, arendamise ja haldamiskulud, rakendustele ligipääsu soetuse ja haldamise ning
nõutud võimekuse tasemel menetluste läbiviimiseks vajaliku taristu ostmise ja
arendamise kulud;
2. riikliku vastuvõtusüsteemi võimekuse arendamise ja sotsiaalteenuste pakkumise;
3. justiitssüsteemi võimekuse suurendamise, sealhulgas infosüsteemide arendamise,
koolitus- ja teavitustegevuste kulud;
4. Eesti solidaarsuspanusega seotud kulud.
Seaduse rakendamiseks kasutatakse AMIF-i perioodiks 2021–2027 planeeritud vahendeid
(14 847 510 eurot)143, rakendusotsustega144 reformi rakendamiseks eraldatud erimeetme toetust
AMIF-isse (25 188 636,27 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 10%) ning piirihaldus- ja
viisapoliitika rahastusse145 (20 798 122,64 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 10%)
lisandunud toetust. Eelnõus planeeritud muudatuste rakendamisel on välisvahendite
kasutamisel, eriti erimeetme toetusel oluline roll. Erimeetmega eraldatud raha kättesaamise
raskused, sealhulgas hilinemine, mõjutab rakendamise alustamist. Juhul kui muudatustega
seotud vastutav asutus ei saa pakkuda sildfinantseerimist, hilineb planeeritud tegevuse
alustamine.
143 Ülevaade toetuse saanud meetmetest – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) periood 2021–2027
| Siseministeerium. 144 EK rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori 19. detsembri 2024. aasta otsus „Decision of the Director-
General for Migration and Home affairs on a non-substantial amendment to Commission Implementing Decision
C(2022) 8993 final on the financing of the components of the Thematic Facility under the Integrated Border
Management Fund, the Instrument for Financial Support for Border Management and Visa Policy, and adoption
of the work programme for the years 2023, 2024 and 2025“; Euroopa Komisjoni 08. mai 2025 rakendusotsus
„COMMISSION IMPLEMENTING DECISION amending Implementing Decision C(2022) 8340 final on the
financing of components of the Thematic Facility under the Asylum, Migration and Integration Fund and adoption
of the Work Programme for 2023, 2024 and 2025“. 145 Ülevaade toetuse saanud meetmetest – Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) periood 2021–2027 |
Siseministeerium.
308
SKA 2024. aasta andmetel on majutusteenuse maksumus ühes kalendrikuus ühe rahvusvahelise
kaitse taotleja kohta keskmiselt 691 eurot kuus. Vajaduse korral osutatakse taotlejale majutamist
majutuskeskuses või muus selleks kohandatud asukohas, varustamist toiduainetega või
toitlustamist, esmavajalikke riietus- ja muid tarbeesemeid ja hügieenivahendeid, rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel tervisekontrolli läbimist, vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamist koos
selleks vajaliku tõlketeenusega, käesoleva seaduse alusel tehtavate menetlustoimingute jaoks
vajaliku transpordi võimaldamist, kohanemisprogrammi ning muud esmavajalikku.
Rahvusvahelise kaitse saamise korral osutab kohalik omavalitsus vajaduse korral kaasabi
eluaseme leidmisel, tõlketeenuse saamisel, kaitse saajale tema õiguste ja kohustuste kohta teabe
jagamisel ning muude küsimuste lahendamisel ja teenustele suunamisel. Rahvusvahelise kaitse
saaja kasutusse antava eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulud
esimese nelja kuu jooksul pärast kaitse saamist ning rahvusvahelise kaitse saajale võimaldatava
tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel kaetakse SKA-le riigieelarvest eraldatud tavapärastest
vahenditest.
Eesti solidaarsuspanuse jaoks on planeeritud 1,7 miljonit eurot alates 2026. aastast riigi eelarve
2025–2028 protsessis Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi. Kulud sõltuvad sihtrühmast,
sealhulgas sellest, kas ümber paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat või kaitse saajat.
Tabel 16. Välismaalaste ümberpaigutamisega seotud tulude ja kulude arvestus (allikas: SIM)
Tulu
Ühekordne toetus ühe inimese
kohta eurodes
Ühekordne toetus kolme inimese
kohta eurodes
10 000 30 000
Kulu Maksumus ühe inimese kohta
esimesel aastal eurodes
Maksumus pere kohta esimesel aastal
eurodes (üks vanem ja kaks last)
Elamisloa
menetluse kulu
500 1500146
Kohanemiskulu 2220 2220
Hariduskulu 0 8000
Sotsiaalkulu 7700 – 12 000 16 000 – 28 000
KOKKU 14 800 – 19 100 32 100 – 44 100
Iga ümberpaigutatud inimese kohta maksab EK ühekordset toetust 10 000 eurot.
Solidaarsusmehhanismi rahalisel panustamisel tuleb arvestada, et inimeste vastuvõtmisest
loobumise korral tuleb arvestuslikult maksta rahalist toetust määras, mis õiglase
solidaarsuspanuse, nn inimeste solidaarsuse jaotuse arvestuses on 21 500 eurot inimese kohta.
Riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud sõltuvad Vabariigi Valitsuse otsusest, PPA
ja KAPO töö efektiivsusest ning kohanemisprogrammi ja õigusabi tõhususest.
Ümberpaigutamise kuludele lisanduvad näiteks KAPO julgeolekukontrolli tegevused enne
ümberasustatava välismaalase Eestisse vastuvõtmist. Täiendav vajadus sõltub vastu võetavate
inimeste arvust ja profiilist ega ole avalik teave. Eelnõu rakendamisega hakkab ÕK tagama
põhiõiguste seiret taustakontrolli ja piirimenetluse ajal, milleks on vaja riigi eelarvest lisaraha
150 000 eurot aastas.
Teiste rakendamisega seotud vajaduste katmiseks taotleb asjaomane valitsemisala
lisavahendeid riigieelarve strateegia protsessis või leitakse katteallikad olemasolevast eelarvest.
146 Menetluse kuludesse pole arvestatud võimalikku tekkivat mastaabisäästu sama perekonna laste menetlustes.
309
8. Rakendusaktid
8.1. Muudatuste rakendamiseks on vaja kehtestada:
1) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa
taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa
taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“;
2) siseministri määrus „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu“;
3) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“;
4) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate
andmete loetelu“.
8.2. Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmiseid siseministri määruseid:
1) siseministri 26. augusti 2020. aasta määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus
ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“;
2) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud
välismaalaste andmekogu põhimäärus“;
3) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri
põhimäärus“;
4) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 69 „Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse
andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses
viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“.
8.3. Muudatuste rakendamiseks ja vastavalt ministrite vastutusvaldkonnale muudab
kultuuriminister siseministri 13. augusti 2014. aasta määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“.
8.4. Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmiseid sotsiaalministri määruseid:
1) sotsiaalministri 19. novembri 2013. aasta määrus nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ ja
2) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määrus nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervishoiuteenused“.
8.5. Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta
määrust nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“.
8.6. HMS § 93 lõike 1 alusel muutuvad kehtetuks:
1) siseministri 7. juuli 2006. aasta määrus nr 47 „PPA ametiruumide sisekorra eeskiri“;
2) siseministri 14. juuli 2006. aasta määrus nr 48 „Reisiloa vorm ja sellele kantavate andmete
loetelu“;
3) siseministri 24. septembri 2013. aasta määrus nr 29 „PPA ametiruumides majutatavale
rahvusvahelise kaitse taotlejale toiduraha maksmise kord ja määrad“;
4) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 76 „Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise
registri põhimäärus”;
5) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 86 „Ajutise kaitse saaja ja tema
perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise
kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“;
6) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning
nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise
kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“;
7) siseministri 18. veebruari 2016. aasta määrus nr 7 „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
vorm ja sellele kantavate andmete loetelu“;
310
8) siseministri 2. mai 2016. aasta määrus nr 13 „Rahvusvahelise kaitse taotlejaga vestluse
läbiviimise kord“.
Rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 6. Kavandid on esialgsed ja neid
täiendatakse seaduseelnõu kooskõlastamise käigus. Kavandatud muudatused esitatakse eraldi
kooskõlastamiseks.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 12. juunil, sest siis tuleb rakendada varjupaiga- ja rändehalduse
õigustiku reformi.
Seaduse § 123 punkti 47 jõustumine üldises korras on vajalik STAK arendusülesande
täitmiseks. STAK 2020-2030 näeb ette, et tagasisaadetavale nõustamisteenuse osutamisel
tõhustab PPA IOM-ga ja Frontexiga infovahetust eesmärgiga hoida ära toetuste dubleerimine ja
väärkasutamine (Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika
programmi 2025-2028 arendusülesanne 2.11). Selle arendusülesande täitmiseks on PPA juba
viinud ILLEGAAL andmekogu vastavusse Frontexi välja töötatud tagasisaatmise haldamise
integreeritud rakenduse (RECAMAS) mudeliga. Välja töötatud arenduste kasutuselevõtmine
on vajalik esimesel võimalusel Frontexi teenuste kasutamiseks.
Politsei- ja piirivalve seaduse § 765 lõike 4 muudatused jõustuvad kuupäeval, mille Euroopa
Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1
alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks.
Seaduse § 110 punkt 2 ning § 121 punktid 4 ja 9 jõustuvad 2029. aasta 31. oktoobril. Nimetatud
sätetega kaasajastatakse ELKS-i ja VMS-i alusel toimuva kohanemisprogrammi suunamise
kord ning luuakse kohanemisprogrammi andmekogu. Muudatuste rakendamiseks on vaja
korraldada ümber tööprotsesse ning teha infotehnoloogilisi arendusi. Lisaks uue andmekogu
loomisele on vaja arendada ka RAKS andmekogu ja elamislubade ja töölubade registrit.
Seetõttu on vajalik ka piisav ettevalmistus- ja üleminekuaeg.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik
konsultatsioon
Eelnõu on koostatud Siseministeeriumi juhitud valdkondade ülese töörühma kaasamisel ning
esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja RK-le,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Töötukassale, Eesti ENIC/NARIC Keskusele, ÕK-le, SKA-
le, PPA-le, KAPO-le, SMIT-ile, RIK-ile, RTK-le, IOM-ile, UNHCR-ile, EIK-ile, PA-le, RAB-
ile ja VLA-le.
Kaasatud asutuste märkused ning tagasiside eelnõu kavandile on esitatud eelnõu seletuskirja
lisas 6.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898
Riigikohus [email protected] Lossi 17 50093, Tartu Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu Austatud kohtud Siseministeerium esitas täiendavaks kooskõlastamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu. Eelnõude infosüsteemis eelnõu toimik number: 25-0698 Lisame eelnõu digikonteineris ka manusesse. Ootame kohtute võimalikku tagasisidet 12. jaanuariks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karl-Erik Ansmann nõunik Lisa: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu Lisaadressaadid: Harju Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Karl-Erik Ansmann 58877900 [email protected]
Meie 29.12.2025 nr 8-4/10336-1