Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

EELNÕU
05.12.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnaga „ka“;

2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
㤠21. Keskkonnakaitseluba

Keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heitallika käitaja registreering.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:
㤠192. Ajutine katlamaja

Ajutine katlamaja on mobiilne katlamaja energiavajaduse perioodiliseks katmiseks.“;

4) paragrahvi 29 lõikes 2, § 71 lõikes 3, § 94 lõikes 3, § 96 lõigetes 1 ja 2, 4. peatüki 2. jao pealkirjas, § 100 pealkirjas, § 100 lõigetes 1 ja 2, § 101 pealkirjas, § 101 lõike 1 sissejuhatavas osas, § 101 lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 7, § 101 lõikes 2, § 101 lõikes 4, § 103 lõigetes 1 ja 4, § 106 lõikes 7, § 126 pealkirjas, § 126 lõikes 1, § 127 pealkirjas ja § 127 lõigetes 1–4 asendatakse sõnad „õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 80 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 79 lõikes 3 alusel“ tekstiosaga „või keskkonnakompleksluba tööstusheite seaduse § 19 lõike 2 alusel“;

6) paragrahvi 80 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „tegevus Keskkonnaametis registreerida“ tekstiosaga „registreering (edaspidi ka registreering)“;

7) seaduse 4. peatüki 1. jao 1. jaotis loetakse 4. peatüki 2. jaoks ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. jagu
Paikse heiteallika käitaja registreerimine

§ 81. Paikse heiteallika käitaja registreerimine

(1) Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerib Keskkonnaamet (edaspidi ka registreeringu andja).

(2) Registreeritud paikse heiteallika käitajale (edaspidi ka registreeringu omaja) laienevad käesoleva seaduse §-des 100–102 sätestatud õigused ja kohustused.

§ 82. Registreeringu taotlemine

(1) Paikse heiteallika käitaja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotluse järgmiste andmetega:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja e-posti aadress, telefoninumber ning kontaktisiku nimi ja e-posti aadress, telefoninumber;
3) käitise asukoha aadress ja tootmisterritooriumi paiknemine kaardil;
4) käitise tegevuse kirjeldus;
5) tegevusala;
6) tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed heiteallikate kaupa;
7) väljutatavate saasteainete nimetused ning andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;
8) kasutatavad kütused heiteallikate ja tehnoloogiaprotsesside kaupa;
9) andmed iga üksiku heiteallika kohta ja heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;
10) keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteainete heite seire kohta heiteallikate ja tehnoloogiaseadmete kaupa;
11) keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteainete heidete kohta ja käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heidete piirväärtuste kohta.

(2) Registreeringu andjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka iga saasteaine hajumisarvutust maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus ning on tuvastatud, et esineb oht selle ületamiseks. Hajumisarvutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 92 ja 94 sätteid.

(3) Registreeringu taotluse ja registreeringu täpsustatud andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 83. Tegevuse registreerimine

(1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava registreeringu taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta isiku tegevust tähtaja möödumise tõttu vaikimisi registreerituks.

(2) Taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata registreeringu andmise tähtaja hulka.

(3) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 nimetatud hajumisarvutuse nõudmise korral hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema hajumisarvutuste keskkonnaotsuste infosüsteemis registreerimisest arvates.

(4) Registreeringu andja võib pikendada käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda otsustada registreeringu andmist selle tähtaja jooksul. Tähtaja pikendamine, selle põhjus ja otsuse tegemise kavandatav tähtaeg tehakse registreeringu taotlejale kirjalikult teatavaks.

(5) Käitaja tegevus registreeritakse ja registreeringu andmise otsus tehakse taotlejale kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis.

(6) Registreeringu andmise otsuses märgitakse käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punktides 1 ja 3–10 nimetatud andmed.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja § 861 lõikes 2 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral võib tegevuse registreerimise või sellest keeldumise, registreeringu omaja muutmise või registreeringu kehtetuks tunnistamise teha keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu andmise, keeldumise, omaja muutmise või kehtetuks tunnistamise eelduste automaatne kontrollimine.

(8) Kui registreering taotletakse ajutisele katlamajale, mis töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi aastas, ning sellele tootmisterritooriumil paiknevale heiteallikale, mille taha ajutine katlamaja liidetakse, on väljastatud õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba, võib registreeringu andja energiavajaduse perioodiliseks katmiseks paikse heiteallika registreerida eraldi õhusaasteloale või keskkonnakompleksloale lisaks. Periood uues asukohas ei tohi olla pikem kui üks aasta.

§ 84. Registreeringu kehtivus

Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreeringut taotletakse tähtajaliselt.

§ 85. Kohustus teatada registreeringu andmete muudatustest

Registreeringu omaja on kohustatud teavitama registreeringu andjat:
1) käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete muutusest;
2) ajutise katlamaja asukoha muutusest, kui ajutine katlamaja töötab uues asukohas kuni 500 töötundi aastas, hiljemalt kolm päeva pärast liigutamist.

§ 86. Registreeringu muutmine

(1) Registreeringu andja muudab registreeringut:
1) registreeringu omaja taotluse alusel;
2) seiretingimuste muutmiseks, kui seaduses sätestatud seirenõuded on muutunud;
3) muudel seaduses sätestatud alustel.

(2) Kui registreeringu muutmise algatab registreeringu andja, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks registreeringu tingimuste muutmise põhjuse ning võib nõuda registreeringu muutmiseks vajalike andmete esitamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotlusena või määrab andmete esitamise muu viisi ja dokumentide esitamise tähtaja.

(3) Registreeringu omaja esitab registreeringu andjale esimesel võimalusel keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotluse, kui ta muudab:
1) käesolevas seaduses § 82 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud andmeid;
2) saasteainete heite määramise viisi, mis on olnud registreeringu andmise aluseks;
3) ajutise katlamaja asukohta, kui ajutine katlamaja töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi;
4) muul viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud lubatud tegevust.

§ 861. Registreeringu üleandmine

(1) Registreeringu omajal on registreeringu kehtivuse ajal õigus registreeringust tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule.

(2) Registreeringu omaja andmete muutmiseks esitavad registreeringu omaja ja registreeringu taotleja registreeringu andjale ühise taotluse käesolevas seaduse § 82 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete muutmiseks. Registreeringu andja muudab registreeringut kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(3) Kui lõikes 2 nimetatud ühise taotluse tegemine ei ole põhjendatud asjaoludel võimalik, esitab registreeringu taotleja registreeringu andjale taotluse käesolevas seaduse § 82 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete muutmiseks ning omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. Registreeringu andja muudab registreeringut kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

§ 862. Registreeringu kehtivuse peatamine

(1) Registreering peatatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 61 sätestatud alustel ja korras registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses.

(2) Registreeringu kehtivuse peatamisest teavitab registreeringu andja keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja teeb teatavaks registreeringu peatamise põhjuse. Registreeringu andja määrab kehtivuse peatamise aluste äralangemise tõendamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks tähtaja ja viisi.

§ 87. Registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Registreering tunnistatakse kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 62 nimetatud alustel ja korras registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses.

(2) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab registreeringu andja, teeb ta tegevuse registreeringu omajale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu teatavaks registreeringu kehtetuks tunnistamise põhjuse.

§ 88. Registreerimisest keeldumine

Registreeringu andja keeldub paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimisest, kui:
1) registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid;
2) esinevad muud käesolevas seaduses sätestatud alused.“;

8) seaduse 4. peatüki 1. jao 2. jaotis loetakse 4. peatüki 3. jaoks ja selle pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „muutmine,“ tekstiosaga „peatamine,“;

9) paragrahvi 92 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut“ tekstiosaga „keskkonnakaitseluba“;

10) paragrahvis 95 asendatakse tekstiosa „Käitise tegevuse registreerimisel ning õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andmisel võtab loa või registreeringu tõendi“ tekstiosaga „Keskkonnakaitseloa andmisel võtab loa või registreeringu“;

11) paragrahvi 99 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „muutmine“
tekstiosaga „, peatamine“;

12) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Õhusaasteluba peatatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 61 sätestatud alustel ja korras.“;

13) seaduse 4. peatüki 2. jagu loetakse 4. peatüki 4. jaoks;

14) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „on nõutav õhusaasteluba“ tekstiosaga „, § 80 lõike 3 alusel on nõutav registreering“;

15) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 101 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Keskkonnaametil õigus“ tekstiosaga „keskkonnakaitseloa andjal õigus nõuda käitajalt kõigi vajalike meetmete kasutusele võtmist, millega tagatakse nõuetele vastavuse taastamine põhjendamatu viivituseta,“;

17) paragrahvi 102 pealkirjas, § 102 lõigetes 1, 4 ja 5 ja § 106 lõikes 1 asendatakse sõna „õhusaasteluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“ vastavas käändes;

18) paragrahvi 102 lõikes 2 asendatakse sõna „loa“ sõnaga „keskkonnakaitseloa“;

19) paragrahvi 102 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Seireandmed tärkandmetena tuleb keskkonnakaitseloa omajal sisestada ja seirearuanne esitada keskkonnatotsuste infosüsteemi keskkonnakaitseloas ettenähtud nõuete kohaselt.“;

20) paragrahvi 102 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 102 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „muutmiseks“ tekstiosaga „, peatamiseks“;

22) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse tekstiosa „keskkonnaloa omaja ja registreerimiskohustusega käitise“ tekstiosaga „keskkonnakaitseloa omaja“;

23) paragrahvi 127 lõikes 4 asendatakse sõna „Kliimaministeeriumi“ sõnaga „Keskkonnaagentuuri“;

24) paragrahv 128 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 228 pealkirjas asendatakse tekstiosa „või õhusaasteloa“ tekstiosaga „ning õhusaasteloa või registreeringu“;

26) paragrahvi 229 pealkirjas ja paragrahvi 229 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja“ tekstiosaga „Keskkonnakaitseloa omaja“;

27) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kui õhusaasteluba“ tekstiosaga „või registreering“;

28) seadust täiendatakse §-ga 2521 järgmises sõnastuses:
„2521. Kehtiva keskkonnaloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse registreerimine

(1) Isik, kellel on keskkonnaluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. jaanuarist puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus, peab esitama Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevuse registreerimiseks kahe aasta jooksul käesoleva lõike jõustumisest.

(2) Käitis, millel puudub alates 2027. aasta 1. jaanuarist loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus ja millele antud keskkonnaluba on viidud käesoleva seadusega vastavaks, võib registreeringu andja omal algatusel selle keskkonnaloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ja tegevuse registreerida.

(3) Registreeringu andjal on õigus nõuda keskkonnaloa omajalt, kellel puudub alates 2027. aasta 1. jaanuarist loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus, registreeringu andmiseks vajalike andmete esitamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotlusena või muul viisil, tehes keskkonnaloa omajale kirjalikult teatavaks keskkonnaloalt registreeringule ülemineku põhjuse ja määrates andmete esitamise tähtaja.

(4) Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotlust rahuldades tunnistab Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtetuks osaliselt osas, milleks registreering anti, või tervikuna.

(5) Enne 2027. aasta 1. jaanuarit väljastatud paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja peab taotlema registreeringu muutmist kahe aasta jooksul peale käesoleva lõike jõustumist, et registreeringu andja saaks viia registreeringu vastavaks käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga registreeringuks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud toimingute tegemine on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui keskkonnaluba omav paikse heiteallika käitaja esitab selle registreeringu taotluse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist.

(7) Isik, kellel on keskkonnaluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. jaanuarist puudub loa omamise kohustus ja paikse heiteallika käitaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust või lõike 3 kohaselt nõutud andmeid esitanud, võib Keskkonnaamet, kahe aasta möödumisel, peale käesoleva lõike jõustumist, selle keskkonnaloa osa, mis annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku, kehtetuks tunnistada.“.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lõike 2 alusel kehtestatud künnisvõimsusele vastava tegevuse kohta antav paikse heiteallika käitaja registreering“;

2) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Saastetasu ei nõuta paikse heiteallika käitaja registreeringu puhul, kui põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas.“;

3) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali (edaspidi aruandekvartal) või käesolevas seaduses sätestatud juhul kalendriaasta (edaspidi aruandeaasta) kohta. Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa ja tagastusnõude summa ümardatakse sendi täpsusega.“;

4) paragrahvi 334 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aruandekvartalile“ sõnadega „või aruandeaastale“;

5) paragrahvi 334 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „aruandekvartali“ sõnadega „või aruandeaasta“;

6) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui keskkonnatasu deklareeritakse käesoleva seaduse § 334 lõike 1 alusel aruandeaasta kohta, kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigete 6 ja 7 ning käesoleva paragrahvi lõike 41 puhul kvartalile esitatud nõudeid aasta kohta.“.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) Paragrahvi § 281 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paikse heiteallika käitaja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.“;

2) Seaduse 3. osa 6. peatüki 3. jao 7. jaotist täiendatakse §-ga 1352 järgmises sõnastuses:
„§ 1352. Paikse heiteallika käitaja registreering

Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2025
Algatab Vabariigi Valitsus … 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi
allkirjastaja ametinimetus

05.12.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seaduse eesmärk tagada, et väiksema keskkonnamõjuga välisõhu käitiste menetlemisele kuluv aeg oleks proportsionaalsem tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnariskiga. Selle saavutamiseks võimaldatakse väiksema mõjuga (ca 250 1-5 MWth nimisoojusvõimsusega käitist) katlamajade load viia üle registreeringutele. Registreeringutele üle viimine vähendab nende lubadega seotud menetlemisele kuluvat aega ligikaudu 75%, väheneb deklareerimisandmete esitamise sagedus neljalt korralt ühele korrale aastas, sätestatakse taotluse läbivaatamise eest riigilõiv ja üleminekuperiood õhusaasteloalt registreeringule üleminemiseks. Lisaks võetakse kasutusele ajutise katlamaja mõiste, mis aitab kiirelt tagada lahenduse remont- või hooldustööde ajaks esmatähtsa teenuse pakkujale katlamaja toimepidevuseks. Muudatustega väheneb väiksema mõjuga katlamaja omajate halduskoormus ja riigiasutuste töökoormus.

Käesoleva eelnõude paketi raames muudetakse järgmisi õigusakte:
- atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise sätetega ühtlustatakse paikse heiteallika käitajate registreeringute taotlemise, menetlemise, registreeringu andmise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise ja andmisest keeldumise sätteid ning registreeringu omaja õigused ja kohustused;
- keskkonnatasude seaduse muudatuses sätestatakse paikse heiteallika käitaja registreeringu omajale keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus. Keskkonnatasude deklareerimise kohustust vähendatakse neljalt korralt ühele korrale aastas;
- riigilõivuseaduse muudatuse järgi tuleb registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv. Paikse heiteallika käitaja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

Seaduseelnõu jõustumise järel muudetakse järgmisi rakendusakte:
- keskkonnaministri 05.11.2017. a määruses nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ täpsustatakse seire teostamise korda, et vältida korduvmõõtmisi enne keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist tulenevate rangemate heite piirväärtuste kehtima hakkamist;
- keskkonnaministri 19.12.2017. a määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ sätestatakse 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmeid käitavale käitisele registreerimiskohustus (vana loa kohustus asendub kiirema ja lihtsama menetlusega). Kuna registreeringukohuslaste ring suureneb, siis täpsustatakse määruse eelnõuga ka registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseisu;
- keskkonnaministri 14.12.2016. a määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ tõstetakse keskkonnaloa künnist, selliselt, et edaspidi peab käitaja õhusaasteluba omama, kui tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on suurem kui 5 MWth;
- keskkonnaministri 14.12.2016. a määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ sätestatakse kõigile registreeringu omajatele kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aruanne üks kord aastas senise üks kord kolme aasta asemel;
- keskkonnaministri 05.04.2011 määruses nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ täpsustatakse, aastase deklareerimisperioodi lisandumisega, välisõhu saastetasu deklaratsiooni vormil olevaid mõisteid. Muudatuste iseloom on tehniline.

Eelnõukohase seadusega laiendatakse 11 töötunni erandiga registreeringu omajale üldiseid keskkonnanõudeid ning seeläbi kõrvaldatakse Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/22781 välja toodud puudused, mis puudutavad direktiivi (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta, ülevõtmist Eesti õigusesse. Eesti on käesoleva direktiivi sätted õigusesse juba varasemalt üle võtnud, vastavalt Euroopa Komisjoni tagasisidele tehakse vajalikud täiendused.

Eelnõukohane seadus ei too kaasa kohustust esitada andmeid korrapäraselt ega suurenda käitaja halduskoormust. Selgemate nõuete loomine registreerimiseks ja keskkonnaloalt üleminemiseks ning keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustuse sätestamine registreeringu omajatele üks kord aastas on halduskoormust vähendava mõjuga, mistõttu tasakaalustamise reeglit ei rakendata. Eelnõude paketi raames sätestatakse keskkonnaministri 14. detsembri 2016 a. määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ olemasolevatele registreeringu omajatele kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aruanne üks kord aastas senise üks kord kolme aasta asemel. Tegemist on halduskoormust suurendava sättega 11 registreeringu omajale, kuid selle tasakaalustamiseks vähendatakse sama eelnõu raames 144 ettevõtte keskkonnatasude deklareerimiskohustust ühele korrale aastas (nelja korra asemel). Käesolevat halduskoormuse suurendamist ja tasakaalustamise reegli rakendamist käsitletakse täpsemalt määruse nr 68 muutmise eelnõu seletuskirjas.

Registreeringu kohustust hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2027. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuus kuud, võimaldamaks normi adressaatidel regulatsiooniga tutvuda ja vajadusel teha ettevalmistusi regulatsiooni rakendamiseks. Selleks ajaks uuendatakse registreerimist võimaldav keskkonnaotsuste infosüsteem. Keskkonnaotsuste infosüsteemi arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Kliimaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast, selleks on riigieelarvest raha eraldatud. Kokku kulub registri arendusteks ligikaudu 25 000 eurot.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunikud Liina Lepner ([email protected], 605 5257) ja Kaidi Kiil ([email protected], 605 0036), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Eva Suurkaev (tel 622 9883; [email protected]) ja Aivi Aolaid-Aas (tel 626 0743; [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ([email protected], 626 0717). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, sest kõrvaldatakse Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278 välja toodud puudused, mis puudutavad keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi (EL) 2015/2193 ülevõtmist Eesti õigusesse.

Eelnõu toetab Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi era- ja avaliku sektori koormuse vähendamise eesmärki ettevõtjate ja riigiasutuste vahelises suhtluses.

Eelnõukohase seadusega muudetakse:
- atmosfääriõhu kaitse seaduse 01.01.2026 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 02.10.2025, 18);
- keskkonnatasude seaduse 01.01.2026 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 46);
- riigilõivuseaduse 01.01.2027 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 02.10.2025, 10).

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseadus § 73).

2. Seaduse eesmärk

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus tegi 2021. aastal analüüsi „Keskkonnaloa künniste analüüs“2, milles hindas kehtivates keskkonnalubades kasutatavat õhusaasteainete kajastamise süsteemi ja kehtestatud tingimuste mõju välisõhu kvaliteedile. Töö tulemused võimaldasid hinnata tinglikku väheolulise mõju piiri välisõhu valdkonnas. 2021. aasta seisuga oli vähemalt 20% õhusaastelubadega lubatud tegevustest keskkonnaseisundile väheolulise mõjuga. Tööst selgus, et näiteks 50% piirväärtuse tase saavutatakse turba põletamisel 2,5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadme puhul ja kivisöe põletamisel 4 MWth põletusseadmete puhul. Teiste kütuseliikide (maagaas, biomass, vedelkütused) puhul oli katlavõimsus 6 MWth või suurem.

Alates 1. jaanuarist 2030 hakkavad olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele kehtima rangemad heite piirväärtused. Võttes arvesse põletusseadmete soojussisendile vastavaid nimisoojusvõimsusi, millest alates saavutatakse 50% piirväärtuse tase ja alates 2030. aastast kehtima hakkavaid rangemaid heite piirväärtusi, jõudis Kliimaministeerium koostöös OÜ-ga Eesti Keskkonnauuringute Keskus täiendavate mudeldamiste järel järeldusele, et 1–5 MWth põletusseadmete puhul on keskkonnariski tekkimine ebatõenäoline. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (edaspidi ka keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv) kohaselt peab keskmise võimsusega põletusseadmete reguleerimiseks väljastama loa või tuleb käitaja tegevus registreerida. Kuna olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see kaasa 449 katlamaja õhusaasteloa muutmise vajaduse.

Kuna õhusaasteloa omamise kohustus ei ole alati proportsionaalne tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnariskiga, siis käesoleva eelnõu eesmärk tagada, et väiksema keskkonnamõjuga käitiste õhu saastamise maht oleks tasakaalus sellega kaasneva bürokraatiaga. Alates 1. jaanuarit 2030 hakkavad olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele kehtima rangemad saasteainete heite piirväärtused, mistõttu väheneb nende käitiste keskkonnamõju. Muudatuste eesmärk on muuta väiksemate käitiste halduskoormuse ja menetlemise aega proportsionaalsemaks nende käitiste keskkonnamõjuga. Kui käitise saasteainete keskkonnamõju on väiksem, peab ka menetlus olema vähem koormavam ja lihtsam ettevõtte jaoks. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi ka AÕKS), keskkonnatasude seaduse (edaspidi ka KeTS) ja riigilõivuseaduse (edaspidi ka RLS) muutmise eelnõuga muudetakse ning täiendatakse registreeringute taotlemise, menetlemise, registreeringu andmise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise ja andmisest keeldumise sätteid ning registreeringu omaja õiguseid ja kohustusi. Muudatustega tagatakse selgem ja arusaadavam ja sidusam menetlus väiksematele käitistele, sätestatakse tingimused keskkonnaloalt registreeringule üleminemiseks, tagades samal ajal keskmise võimsusega põletusseadme direktiivi nõuete järgimine. Lisatakse registreeringu taotluse läbivaatamise eest riigilõiv, sätestatakse keskkonnatasu deklareerimise kohustus üks kord aastas sendise üks kord kvartalis asemel ning parandatakse ilmnenud ebatäpsusi ja puudusi, millega ei kaasne olulist õiguslikku mõju. Samuti on eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused, mis on välja toodud Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278. Seetõttu ei ole eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsust (alus Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 p 2 ).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kehtivaid sätteid, teise paragrahviga täiendatakse keskkonnatasude seadust, kolmanda paragrahviga täiendatakse riigilõivuseadust ning neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust.

Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 2 ja lisatakse sõnale „edaspidi“ sõna „ka“. Kuna seaduse tekstis on kasutatud nii õhusaasteluba kui ka keskkonnaluba, siis see muudatus tagab õigusliku aluse seaduses lühiväljendi kasutamise kokkuleppest kõrvale kaldumiseks, mis kehtivast seadusest puudub.

Punktiga 2 täiendatakse AÕKS-i paragrahviga 21, milles sätestatakse keskkonnakaitseloa mõiste. AÕKS-i terminid viiakse kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) § 40 terminitega. AÕKS-i tähenduses hõlmab keskkonnakaitseluba õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreeringut. Tegevuste puhul, kus saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku saab toimuda keskkonnakompleksloa, õhusaasteloa või registreeringu alusel, kasutatakse eelnõukohases seaduses läbivalt ühist mõistet „keskkonnakaitseluba“. Kui tegevust reguleerib vaid konkreetselt keskkonnakompleksluba, õhusaasteluba või registreeringut, kasutatakse seaduses konkreetset terminit.

Punktiga 3 täiendatakse AÕKS-i paragrahviga 192, milles sätestatakse ajutise katlamaja mõiste. Ajutine katlamaja on teisaldatav katlamaja, mida kasutatakse ajutise lahendusena energiavajaduse perioodiliseks katmiseks näiteks remonttööde ajaks või hooldustöödeks. Ajutise katlamaja põletusseadme nimisoojusvõimsus võib olla selline, et käitajal on vaja taotleda ajutisele katlamajale paikse heiteallika käitaja registreering. Ajutine katlamaja on uus termin ja ajutise katlamaja tegevus reguleeritakse eraldi 4. peatüki 2. jaos.

Punktiga 4 asendatakse eelnõus nimetatud seaduse paragrahvides sõnad „õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“. Seaduseelnõusse lisatakse keskkonnakaitseloa mõiste (vt ka 3. peatüki § 1 punkti 2 selgitusi), mis sisaldab õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreeringut. Paikse heiteallika käitaja registreeringule jäävad kehtima õhusaasteloaga sarnased õigused ja kohustused, kuid registreeringu andmise ja muutmise menetlus on lihtsam, kiirem ja vähem koormavam käitajale ning registreeringu andjale võrreldes õhusaasteloaga. Seaduses kasutatavad terminid viiakse kooskõlla KeÜS § 40 terminitega. Kehtivas AÕKS-is on õhusaasteloa, keskkonnakompleksloa ja registreeringuga seotud mõisted kohati segamini, ebatäpsed ja puudulikud. Keskkonnakaitseloa lisamine aitab muuta selgemaks seaduse ja seadusega kehtestatud rakendusaktide sõnastust ning aitab tagada, et registreeringule kohalduvad õhusaasteloale ja keskkonnakompleksloale sarnased õigused ja kohustused.

Kehtiva seaduse § 29 lõike 2 muudatuse kohaselt peab ka registreeringu omaja tagama, et ta ei käitaks heiteallikat püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega, kui seda nõuab registreering või see on kavandatud ehitusprojektis. Muudatus tagab ka registreeringu omajale keskkonnanõude, mis seadusest puudub.

Paragrahvi 71 lõike 3 muudatuse kohaselt võib Keskkonnaamet lõhnaaine vähendamise kava heakskiitmisel määrata käitajale ajutiselt lisaks õhusaasteloast ja keskkonnakompleksloast erinevaid tingimusi ka paikse heiteallika käitaja registreeringule. Kui on tuvastatud lõhnaaine häiringutaseme ületamine mitme käitise koosmõjust, siis on Keskkonnaametil õigus nõuda kõigilt käitajatelt (sh registreeringu omajalt) meetmeid ja määrata käitajale ajutiselt tingimusi lõhnaaine esinemise vähendamise abinõude rakendamiseks.

Paragrahvi 94 lõike 3 muudatusega lisatakse õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjale ka registreeringu andja mõiste. Lõike 3 kohaselt on õhusaasteloa, keskkonnakompleksloa ja registreeringu andjal õigus vajaduse korral nõuda pideva õhuseire tulemuste või heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteainete taustasisalduse arvestamist. See on vajaduse korral võimalik Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kaudu, kus käitaja hajumisarvutuses võetakse taustakontsentratsioonina aluseks kõigi piirkonnas olemasolevate keskkonnakaitselubade kaardikihid. Mõjualas olevad saasteainete kontsentratsioonid mudeldatakse koosmõjus piirkonna heiteallikatega, et hinnata saasteainete piirväärtustele vastavust käitise territooriumist väljaspool. Registreeringu taotleja teeb saasteaine hajumisarvutuse maapinnalähedases õhukihis vaid registreeringu andja nõudmisel, kui käitise tegevuse tõttu võib tekkida õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise risk.

Paragrahvi 96 lõigetes 1 ja 2 asendatakse senine tekst keskkonnakaitseloga, millega tagatakse, et saasteainete väljutamise eelisõiguse saamisel on arvestatud lisaks õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa taotlusele ka registreeringu taotlusega ning keskkonnakaitseloa saamise eelisõigus on isikul, kes toodab energiat olme- või sotsiaalvajaduseks või kelle käitise saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on kõige väiksem.

Seaduse 4. peatüki 2. jao pealkirjas sätestatakse, kellele kohalduvad jaos nimetatud õigused ja kohustused. Eelnõukohase § 81 lõike 3 järgi laienevad registreeringu omajale lisaks §-des 100 ja 102 sätestatud õigustele ja kohustustele ka §-s 101 sätestatud kohustused, mis kehtivas seaduses puuduvad.

Paragrahvi 101 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa“ sõnaga „Keskkonnakaitseloa“. Selle muudatusega lisatakse registreeringu omajale kohustused, mis kehtivast seadusest puuduvad. Muudatusega kõrvaldatakse rikkumiskirjas nr 2024/2278 välja toodud puudused. Sellest tulenevalt pole antud juhul tarvis teha põhiseaduspärasuse analüüsi.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab registreeringu omaja tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused ei ületaks registreeringus sätestatut, seadusega kehtestatud heite piirväärtusi ega keskkonnakvaliteedi piirväärtusi. Heite piirväärtused ja keskkonnakvaliteedi piirväärtused on sätestatud selleks, et ei tekiks kohaliku õhukvaliteedi märkimisväärset halvenemist. Registreeringu omaja on KeÜS-i § 6 mõistes käitaja, kes käitab käitist. Kuigi kehtivas õiguses ei laienenud § 101 lõike 1 punkt 1 registreeringu omajale, siis lähtuvalt KeÜS-i §-st 10 on igaühel kohustus keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaoht (KeÜS § 5) on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus ja keskkonnahäiringut eeldatakse, keskkonnakvaliteedi piirväärtuse ületamisel (KeÜS § 3 lg 2 p 1). Sellest tulenevalt kehtib piirväärtuse tagamise kohustus registreeringu omajale ka käesoleval hetkel. Nõuete rikkumise korral on võimalik rakendada rahalisi sunnimeetmeid, et käitaja tagaks nõuetele vastavuse. Kui rahalised sunnimeetmed ei ole piisavad, siis on Keskkonnaametil õigus keskkonnakaitseluba (sh registreering) peatada ja viimase variandina keskkonnakaitseluba (sh registreering) kehtetuks tunnistada. Igal juhul peab käitaja täitma keskkonnakaitseloas (sh registreeringus) ja seaduses sätestatud kohustusi.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab registreeringu omaja kavandama meetmeid heidete piiramiseks, et parandada õhukvaliteeti ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Käesoleva punkti kohaldamine ei ole registreeringu omajale uus nõue, kuna juba tegevuse kavandamisel, ehk planeerimise faasis tuleb AÕKS-i § 26 kohaselt kavandada meetmeid ebasoodsatel ilmastikutinguimustel. See säte on juba kehtiv ja laiendatava sätte mõju registreeringu omajatele on minimaalne. Registreeringu omaja on küll väiksema keskkonnamõjuga käitis, kuid kuna keskkonnaoht või keskkonnarisk võib siiski tekkida (tehnoloogilise eripära tõttu või mitme käitise koosmõjul), siis on oluline, et ka registreeringu omaja oleks valmis rakendama vajaduse korral meetmeid heidete piiramiseks, et halbade ilmastikutingimuste korral ei tekiks õhukvaliteedi märkimisväärset halvenemist.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkti 21 kohaselt kehtestatakse registreeringu omajale kohustus hoida põletusseadmete käitamise korral seadme käivitamise ja seiskamise perioodid võimalikult lühikesed, kuna põletusseadmete käivitamise ja seiskamisega kaasneb intensiivne heide välisõhku. See nõue tuleneb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist ja ei kohaldunud registreeringutele. Käesoleva muudatusega see puudus kõrvaldatakse.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks (vt ka 3. peatüki § 1 punkti 15 selgitusi).

Paragrahvi 101 lõike 1 punktis 4 sätestatud kohustused – kasutada saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollida perioodiliselt nende töökorras olekut ja pidada kontrollimise dokumenteeritud arvestust – laienevad ka registreeringu omajale. Punktis nimetatud kohustus tuleneb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist ja ei kohaldunud registreeringu omajale. Muudatusega kõrvaldatakse varasem puudus.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkt 5 kohustab lisaks õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajale ka registreeringu omajat kontrollima, et tema tegevus vastaks registreeringus sätestatule ja seadusega kehtestatud heite piirväärtustele. Käitaja, kellele on antud registreeringuga õigus töötada töötundide erandi alusel, peab tagama, et ta seda teeb. Alates 01. jaanuarist 2030 hakkavad kehtima ka olemasolevatele 1-5 MWth põletusseadmetele heite piirväärtused, mille järgimise kohustus ja kontrollimise sagedus tuleneb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist ja on sätestatud AÕKS-i § 105 lõike 3 kohaselt.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkt 6 kohustab üks kord aastas hindama, kui registreeringus ei ole sätestatud teisiti, õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada piirkonnas või linnastule AÕKS-i § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamise. EKUK hindas 2024. aastal 1–5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmete heitkogustest tekkida võivaid saasteainete kontsentratsioone, võttes arvesse 2030. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavaid rangemaid heite piirväärtusi, ning leidis, et nende põletusseadmete puhul on keskkonnariski tekkimine ebatõenäoline. Eelnõu kohaselt lisandub see kohustus registreeringu omajale, kelle põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ja väiksem kui 50 MWth ning põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas (edaspidi töötunni erandiga registreering), kuid tõenäoliselt nende käitiste suhtes selle nõude rakendamise vajadus puudub, kuna nende heited välisõhku on piiratud töötundide tõttu väikesed ega saavuta õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele lähedasi väärtusi. Kuna aga õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele lähedased väärtused võivad koosmõjus teiste käitajatega siiski tekkida, peab lõike 6 kohaldamise võimalus registreeringute puhul jääma. Eelnevast tulenevalt on käesoleva sätte mõju registreeringu omajatele on minimaalne.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkt 7 sätestab registreeringu omajale kohustuse teavitada registreeringu andjat olulisest keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega olenemata sellest, kas registreeringus sätestatud nõudeid on järgitud. Teavituse eesmärk on kiirelt hinnata, kas on vaja rakendada lisameetmeid endise olukorra taastamiseks. Teavitamise kohustus on registreeringu omajal ka KeÜS § 20 lg 1 kohaselt. Käitajal on KeÜS § 16 lõike 1 kohaselt kohustus rakendada meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja keskkonnariski vähendamiseks. AÕKS § 101 lõike 1 p 7 laiendamine registreeringu omajatele ei ole uus nõue ja kehtib käitajale ka käesoleval hetkel, mistõttu on käesoleva sätte mõju registreeringu omajatele on minimaalne.

Paragrahvi 101 lõike 1 punkt 8 kohustab registreeringu omajat andma Keskkonnaametile igakülgset abi nõuetele vastavuse hindamisel, võimaldades kontrolli tegemiseks võtta proove või koguda muud asjakohast teavet. See nõue on uus, tuleneb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist ning ei kohaldunud olemasolevatele registreeringutele, muudatusega see puudus kõrvaldatakse.

Paragrahvi 101 lõige 2 sätestab, et püüdeseadme töökorras oleku ja heiteallikast väljuvate gaaside koostise ja saasteainete heitkoguste suuruse kontrollimise sagedus ning täpsem kord määratakse vajaduse korral ka registreeringus. Töökorras oleku kontrollimisel peab heiteallikast väljuva saasteaine heide vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Kehtivatesse registreeringutesse ei ole neid nõudeid tänaseni määratud, kuna hetkel on registreeringud väljastatud vaid töötunnierandiga käitistele ja neil on väike keskkonnamõju. Siiski, kui see vajadus tekib, on võimalik täpsem kord määrata registreeringus, kuid nõuete lisamine eeldab registreeringu muutmist ning ka registreeringu omaja arvamuse ära kuulamist. Käesoleva sätte mõju registreeringu omajatele on minimaalne.

Paragrahvi 101 lõige 3 sätestab lisaks õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajale ka registreeringu omajale kohustuse teavitada kirjalikult Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust ning võtta nõuete täitmata jätmisel kasutusele vajalikud meetmed, et taastada nõuetele vastavus võimalikult kiiresti. See nõue tuleneb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist ja ei kohaldunud seni registreeringu omajale, muudatusega see puudus kõrvaldatakse.

Paragrahvi 101 lõike 4 kohaselt on keskkonnakaitseloa andjal lõikes 3 nimetatud teate saamise korral õigus nõuda käitajalt kõigi vajalike meetmete kasutusele võtmist, et taastada nõuetele vastavus põhjendamatu viivituseta, ning õigus nõuda ka registreeringu muutmist ning § 103 lõikes 1 nimetatud saasteainete heidete vähendamise tegevuskava (vt ka 3. peatüki § 1 punkti 16 selgitusi). Muudatusega lisatakse registreeringu omajale nõue, mis praegu seadusest puudub. Muudatusega see puudus kõrvaldatakse.

Paragrahvi 101 lõike 5 kohaselt tuleb ka registreeringu omajal juhinduda õhukvaliteedi hindamisel § 43 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi hindamise korrast. Registreeringu taotleja teeb saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis vaid registreeringu andja nõudmisel, kui käitise planeeritava tegevuse tõttu võib tekkida õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise risk. Registreerimiskohustusega käitaja käitise saasteainete heitkogused välisõhku on üldjuhul väikesed ja õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise riski tekkimine on ebatõenäoline, kuid kuna riski tekkimise tõenäosus on olemas (teiste käitistega koosmõjus), siis võib selle sätte kohaldamine registreeringutele olla vajalik ning käitaja peab juhinduma õhukvaliteedi hindamise korrast. Kehtivate registreeringute puhul ei ole õhukvaliteedi hindamist nõutud. Käesoleva sätte mõju registreeringu omajale on minimaalne.

Paragrahvi 103 lõigetesse 1 ja 4 lisatakse mõiste „keskkonnakaitseluba“. Seega võib Keskkonnaamet lõike 1 kohaselt nõuda ka registreeringu omajalt vajaduse korral saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab ka registreeringu omaja aruande tegevuskava rakendamise kohta üks kord aastas. Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamist võib nõuda, kui saasteainete sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Registreeringuga käitise heited välisõhku on üldjuhul väikesed ja õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamine on ebatõenäoline, kuid kuna keskkonnaoht või keskkonnarisk võib siiski tekkida, siis lõigete 1 ja 4 kohaldamise võimalus peab registreeringule jääma.

Paragrahvi 106 lõiget 7 täiendatakse ja sätestatakse, et ka registreeringu korral loetakse saasteaine lubatud heitkogus ületatuks, kui see ületab registreeringus sätestatud hetkelist heitkogust või saasteaine heitkogust kalendriaastas või lühemas ajaühikus, k.a äkkheited, või tegelik äkkheidete kestus tundides kalendriaastas ületab keskkonnakaitseloas sätestatud kestust. Andmed äkkheidete kestuse kohta esitatakse vaid käesoleva seaduse § 91 lõike 3 kohaselt. Kui keskkonnakaitseloa omaja tegevus § 91 lõike 3 reguleerimisalasse ei kuulu, siis äkkheiteid saasteaine heitkoguses ei arvestata.

Paragrahvi 126 pealkirjas ja lõikes 1 sätestatakse, et lisaks õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajale peab ka registreeringu omaja õhukvaliteedi seire või saasteainete piirväärtuste järgimise kontrollimisel jälgima käitise heiteallikast iga väljutatava saasteaine sisalduse vastavust registreeringus sätestatud lubatud heitkogusele või seaduse alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtusele. Samuti tuleb jälgida väljaspool käitise tootmisterritooriumi välisõhus saasteaine sisalduse vastavust õhukvaliteedi piir- või sihtväärtustele paiksete või pisteliste mõõtmiste kaudu või arvutuslikult. Registreeringu taotleja teeb saasteaine hajumisarvutuse maapinnalähedases õhukihis vaid registreeringu andja nõudmisel, kui käitise tegevuse tõttu võib tekkida õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise risk. Registreerimiskohustusega käitajate käitiste heited välisõhku on üldjuhul väikesed ja õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise riski tekkimine on ebatõenäoline, kuid kuna riski tekkimise tõenäosus on olemas, siis võib selle sätte kohaldamine registreeringutele olla vajalik.

Paragrahvi 127 pealkirjas ja lõigetes 1–4 asendatakse tekstiosa „õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa“ tekstiosaga „keskkonnakaitseloa“, millega sätestatakse aruandluskohustus ka registreeringu omajale. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks § 128, kuna kaob vajadus sätestada eraldi registreerimiskohustusega käitaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande esitamise kohustust. Paragrahvi 127 lõike 2 ja § 128 lõike 2 alusel on kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“. Kehtiva ministri määruse pealkirjas on juba kasutusel mõiste „keskkonnakaitseloa omaja“, kuid kehtivas seaduses see mõiste puudub. Lisaks muudetakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrust nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“. Täpsemaid muudatusi analüüsitakse määruse muutmise eelnõu seletuskirjas.

Punktiga 5 täiendatakse § 80 lõike 1 sõnastust nii, et oleks selgem, kes ei ole kohustatud omama paikse heiteallika käitaja registreeringut. Seaduse kehtivas lõikes on sätestatud õhusaasteluba, kuid on puudu keskkonnakompleksluba. Lõikesse lisatakse keskkonnakompleksluba, et sõnastus oleks selgem ja täpsem.

Punktiga 6 täpsustatakse § 80 lõike 2 sõnastust, asendades tekstiosa „tegevus Keskkonnaametis registreerida“ tekstiosaga „registreering (edaspidi ka registreering)“, nagu on paragrahvi 80 pealkirjas. Sulgudes olev täpsustus on vajalik, et viia seadus kooskõlla kasutatavate terminitega. Paikse heiteallika käitaja registreeringu puhul kasutatakse seaduses ka sõna „registreering“. Registreeringule kohaldatakse haldusmenetluse seadust (edaspidi ka HMS), arvestades AÕKS-i erisusi. Registreering on HMS § 51 mõistes haldusakt. AÕKSi muudatustest lähtuvalt muudetakse ka lõikes 2 kehtestatud keskkonnaministri 19.12.2017. a määrust nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“. Täpsemaid muudatusi analüüsitakse määruse muutmise eelnõu seletuskirjas.

Punktiga 7 muudetakse 4. peatüki 1. jaotist. Korrigeeritakse kehtiva seaduse on 4. peatükis jagude ja jaotiste struktuuri ning 4. peatüki 1. jao 1. jaotis loetakse 4. peatüki 2. jaoks. 2. jaos täpsustatakse ja täiendatakse registreerimisega seotud sätteid. Võrreldes õhusaasteloa menetlusega on eelnõus sätestatud registreerimise menetlus lihtsam ning käitaja ja registreeringu andja koormus minimaalne. Suurema muudatusena lisatakse jaotisesse § 861, mis reguleerib registreeringu üleandmist teisele isikule, ja § 862, mis reguleerib registreeringu kehtivuse peatamist. Kehtivuse peatamise nõue tuleb ka keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi artikli 8 punkti 3 teisest lõigust.

Paragrahvi 81 lõikesse 1 lisatud täienduse kohaselt käsitatakse Keskkonnaametit ka kui registreeringu andjat. Selle täpsustusega tagatakse õiguslik alus väljendi „registreeringu andja“ kasutamisele teises jaos. Keskkonnaameti asendamine registreeringu andjaga on asjakohane, kuna seaduse mõistes on Keskkonnaametil mitu rolli, nt õhusaasteloa andja, käitlemisloa andja, riikliku järelevalve teostaja jms. Kõnealuses jaos käsitletakse peamiselt registreeringu andja rolli, mistõttu aitab selle mõiste kasutamine hoida ühtset joont ja selgust 4. peatüki 2. jao mõistetes.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laienevad registreeringu omajale ka lisaks §-des 100 ja 102 sätestatud õigustele ja kohustustele ka §-s 101 sätestatud õigused ja kohustused. Paragrahvi 101 kohustuste sätestamine registreeringu omajale on oluline, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278 välja toodud puudused ja tagada vastavus direktiivile.

Paragrahvi 82 lõike 1 sõnastus muudetakse selgemaks. Võrreldes kehtiva sõnastusega on välja jäetud tekstiosa „vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist Keskkonnaametile“, sest võib tekkida olukord, et käitaja, kes esitab üks kuu enne tegevuse alustamist taotluse registreeringu saamiseks, seda õigeks ajaks ei saa. Paikse heiteallika käitaja ei tohi registreeringut omamata tegutseda, mistõttu vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist taotluse esitamist nõuda pole asjakohane, kuna tegevuse registreerimine või sellest keeldumise otsuse teeb registreeringu andja 30 päeva jooksul ja taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata registreeringu andmise tähtaja hulka.

Paragrahvi 82 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „aadress ja“. Registreeringu taotleja aadressiandmete kogumine ei ole taotlemise mõttes oluline, kuna kogu registreeringu protsess on viidud elektroonilisse keskkonnaotsuste infosüsteemi. Praktikas on ilmnenud probleem, et taotleja aadressiandmed muutuvad tihti ja see tähendab, et keskkonnaotsuste infosüsteemis vajavad andmed ajakohastamist. Selleks, et vältida asjatut andmete kogumist ja pidevat muutmist, on registreeringu andjal võimalik kasutada e-äriregistri portaalis kättesaadavaid ajakohaseid andmeid. Ebavajalike andmete kogumise ja pideva muutmise vähendamine aitab toetada halduskoormuse vähendamise eesmärki.

Eelnõus (AÕKS § 82 lg 1 p 2) täpsustatakse ka, et taotlejal tuleb esitada ettevõtte e-posti aadressi ja telefoninumber ning kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefoninumber.

Registreeringu menetlemise käigus ei koguta muid isikuandmeid, kui punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning nende kogumise eesmärk on vaid registreeringu taotluse menetlemine ja registreeringu andmine.

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb registreeringu taotlejal esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi taotluse andmete juurde taotleja kontaktandmed ning kontaktsiku nimi ja tema kontaktandmed. Taotlejad esitavad vajalikud andmed läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi ja Keskkonnaamet kontrollib andmed ning väljastab registreeringu keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel. Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotlemine ja väljastamine käib jätkuvalt läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi (KeÜS § 401 lg 1 p 4). Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a. määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ reguleerib muuhulgas isikuandmete töötlemist ja säilitamist keskkonnaotsuste infosüsteemis. Keskkonnaamet ei tegele täiendava isikuandmete töötlemise ega säilitamisega keskkonnaotsuste infosüsteemi väliselt. Seega kohalduvad andmete hoidmisele ja säilitamisele KeÜS-is keskkonnaotsuste infosüsteemi kontekstis sätestatud isikuandmete töötlemise nõuded.

Paragrahvi 82 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „asukoha aadress“ tekstiosaga „ja tootmisterritooriumi paiknemine kaardil“. Täienduse lisamine on vajalik, et oleks selgelt aru saadav, kus käitise tootmisterritoorium kinnistul täpselt paikneb. Praktikas on ilmnenud, et ühel aadressil (kinnistul) võib paikneda mitu tootmisterritooriumi.

Paragrahvi 82 lõike 1 punktist 4 on välja jäetud tekstiosa „ja tootmisterritooriumi“. Praktikas on selgunud, et kui on määratud tootmisterritooriumi paiknemine kaardil ning esitatud käitise tegevuse kirjeldus, siis tootmisterritooriumi kirjeldust eraldi vaja pole. Ebavajalike andmete kogumise vähendamine aitab toetada halduskoormuse vähendamise eesmärki.

Paragrahvi 82 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „saasteainete püüdeseadmed“ tekstiosaga „heiteallikate kaupa“. Täiendusega lisatakse andmete esitamisele täpsustus, et andmed tuleb esitada heiteallikate kaupa. Püüdeseade paigaldatakse heiteallikale, mistõttu on oluline teada, millistele heiteallikatele on püüdeseade paigaldatud. Samuti on oluline teada, mitu seadet on heiteallika taha ühendatud, kuna kõik seadmed koos või eraldi mõjutavad heiteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguseid erinevalt.

Paragrahvi 82 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja heitkogused tonnides aastas ja grammides sekundis“ tekstiosaga „ning andmed saasteainete heitkoguste kohta“, et ühtlustada esitatavad andmed õhusaasteloa taotluses esitatavate andmetega. Õhusaasteloa ja registreeringu taotluse puhul esitatakse samad andmed saasteainete heitkoguste kohta, kuid seaduses on samade andmete esitamine sõnastatud erinevalt.

Paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8. Registreeringu taotlejal tuleb taotluse kohaselt esitada kasutatavate kütuste andmed heiteallikate ja tehnoloogiaprotsesside kaupa. Kasutatavate kütuste andmed on vajalikud selleks, et hinnata kütuse liigi põletamisest eralduvaid saasteainete heitkoguseid heiteallikate kaupa. Täpsustatud andmekoosseis on sätestatud käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

Paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9. Registreeringu taotlejal tuleb taotluse kohaselt esitada andmed iga üksiku heiteallika kohta ja ka igast üksikust heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa. Saasteainete heitkoguste andmed heiteallikate kaupa on vajalikud samasse piirkonda jäävate käitiste koosmõju modelleerimiseks. Täpsustatud andmekoosseis on sätestatud käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

Paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10. Registreeringu taotlejal tuleb esitada keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteainete heite seire kohta heiteallikate ja tehnoloogiaseadmete kaupa. Saasteainete heite seire tuleb kavandada vastavalt § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele, võttes arvesse põletusseadme soojusisendile vastavat nimisoojusvõimsust, põletusseadmes kasutatavat kütust, saasteaineid ja rakendatavaid mõõtmiste sagedusi. Täpsustatud heite seire andmekoosseis sätestatakse käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

Paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11. Registreeringu taotlejal tuleb esitada keskmise võimsusega põletusseadmete korral andmed saasteaine heidete ja § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heidete piirväärtuste kohta. Saasteainete heited esitatakse põletusseadme kaupa nende saasteainete kohta, millel on heite piirväärtus. Täpsustatud andmekoosseis on sätestatud käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

Paragrahvi 82 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtus“ tekstiosaga „ja on tuvastatud, et esineb oht selle ületamiseks“ ning tekstiosa „§ 92“ asendatakse tekstiosaga „§-de 92 ja 94“. Muudatus tagab, et registreeringu andjal on õigus nõuda saasteaine hajumisarvutusi mitte ainult saasteaine kehtestatud piir- ja sihtväärtuse korral, vaid siis, kui on tuvastatud, et esineb oht piir- ja sihtväärtuste ületamiseks. Registreerimiskohustusega käitajate käitiste heited välisõhku on üldjuhul väikesed ja õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise riski tekkimine on ebatõenäoline, kuid kuna riski tekkimise tõenäosus on olemas, siis jäetakse registreeringu andjale õigus vajaduse korral hajumisarvutusi nõuda. Hajumisarvutustele kohaldatakse lisaks §-s 92 sätestatule ka § 94 sätteid. Paragrahvi 94 lõige 1 sätestab, milliste piir- ja sihtväärtustega saasteaine hajumise arvutustulemusi võrreldakse. Lõige 2 sätestab, et käitise kõigist heiteallikatest kokku ei tohi maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada keskkonnakvaliteedi piirnorme väljaspool käitise territooriumi. Lõike 3 kohaselt on keskkonnakaitseloa andjal õigus nõuda heiteallikate koosmõju hindamisel saasteainete taustasisaldusega arvestamist. Muudatusega tagatakse hajumise arvutustulemuste õige hindamine vajaduse korral ka registreeringute puhul, kehtivas seaduses see nõue puudub.

Paragrahvi 82 lõikes 3 asendatakse sõna „tõendi“ sõnaga „registreeringu“, et jaos oleks mõiste kasutus ühtne. Jao pealkiri on „Paikse heiteallika käitaja registreerimine“ ja § 82 pealkiri on „Registreeringu taotlemine“, seega sõna „tõend“ kasutamine ei ole asjakohane.

Lisaks sätestatakse, et volitusnorm antakse andmekoosseisu täpsustamiseks ning et see puudutab ka registreeringu andmekoosseisu (vt ka § 83 lisatav lõige 6 – registreering antakse sisuliselt taotluse andmekoosseisus).

AÕKS-i muudatustest lähtuvalt muudetakse ka lõikes 2 kehtestatud keskkonnaministri 19.12.2017. a määrust nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“. Täpsemaid muudatusi analüüsitakse määruse nr 60 muutmise eelnõu seletuskirjas.

Paragrahvi 83 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „ja tõendi andmine“. Muudatusega parandatakse kehtiva seaduse sõnastust, et oleks selgemini ja üheselt arusaadav tegevuse registreerimine. Registreerimise tulemusel väljastatakse registreering.

Paragrahvi 83 lõigetes 1, 3 ja 5 tehtavate muudatustega muudetakse selgemaks ja ühtlustatakse sätete sõnastust. Lõigetes 1 ja 3 muudetakse Keskkonnaamet registreeringu andjaks (alus § 81 lg 1). Paragrahvi 83 lõike 1 kohaselt otsustab registreeringu andja registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul. Registreeringu taotlus esitatakse läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi, kuhu on arendatud automaatkontroll selleks, et käitaja, kellel ei ole registreeringut vaja ehk ei vasta kindlatele kriteeriumitele, ei saa taotleda registreeringut. Sellest teavitatakse käitajat otse taotluse alguse faasis läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi. Lisaks arendatakse automaatkontroll õhusaasteloa vajaduse hindamiseks ja keskkonnaotsuste infosüsteem annab teavituse, et käitaja tegevus ületab registreeringu künnist ja käitajal on vaja esitada õhusaateloa taotlus. IT-arendustega lahendatakse olukord, et käitaja ei saa esitada taotlust haldusasutusele, mis pole tema pädevuses. Juhul, kui siiski vajadus tekib jätta taotlus läbi vaatamata (nt keskkonnaotsuste infosüsteemi vea tõttu), kohaldub registreeringu taotlemisele ja menetlemisele HMS. Registreeringu andja kontrollib taotluse vastavust kehtestatud nõuetele ja taotluse andmekoosseisule. Taotluse täpsustatud andmekoosseis on sätestatud käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruses ja heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja piirväärtuste järgimise kriteeriumid on sätestatud § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Lõikest 5 eemaldatakse eksitav sõna „tõend“.

Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 2. Täpsustus tehakse ilmnenud vajaduse põhjal. Puudustega taotlust ei saa menetleda, lisateabe küsimiseks on vaja, et taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg peatuks, kuna vastasel korral ei pruugi järelejäänud aeg olla piisav menetlemiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks. Kui puudulik taotlus toob kaasa menetluse venimise, ei vastuta viivituse eest haldusasutus.

Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse registreeringu andjale võimalus pikendada registreeringu andmise otsuse tähtaega, kui ilmneb, et otsust ei ole võimalik etteantud aja jooksul teha. Muudatusega antakse registreeringu andjale õigus pikendada registreeringu andmise tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda registreeringu andmise otsustamist AÕKS-i § 83 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seni on pikendamise vajaduse tekkimisel rakendatud HMS-i § 41, õigusselguse huvides lisatakse alus ka AÕKS-i registreeringu menetlusele. Lõike põhimõtte järgi võib registreeringu andja pikendada registreeringu andmise tähtaega, kuid registreeringu andjal tuleb registreeringu taotlejat pikendamisest teavitada kirjalikult ning pikendamist põhjendada.

Paragrahvi 83 lõikes 6 sätestatakse andmed, mis märgitakse registreeringu andmise otsuses. Registreeringu andmekoosseis koosneb taotluse andmetest, välja arvatud andmetest, mis on sätestatud § 82 lõike 1 punktides 2 ja 11. Kontaktandmeid registreeringul ei kajastata, kuna näiteks kontaktisiku määramine registreeringul toob ettevõtte töötaja vahetumisel kaasa registreeringu muutmise vajaduse. Lisaks ei kajastata registreeringul § 105 lõikes 3 sätestatud heite piirväärtuseid ja nende hinnanguid. Praktika on näidanud, et piirväärtuseid vaadatakse Euroopa Liidus teatud intervalliga üle, et saavutada rahvusvahelisi eesmärke. Sellest tulenevalt võivad need arvulised väärtused muutuda ja kaasa tuua massilise registreeringute muutmise vajaduse. Kuna käitajal on seaduse järgne kohustus tagada heite piirväärtuseid, siis nende fikseerimine registreeringus ei ole oluline. Käesolevate andmete registreeringu andmekoosseisust välja jätmine toetab haldus- ja töökoormuse vähendamise eesmärke.

Paragrahvi 83 lõikes 7 täiendatakse tegevusi, mille korral võib toimingu tegemise ja sellekohase dokumendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult ehk ametniku sekkumiseta. Muudatus on mõeldud sisulist kaalumist mittevajavateks standardolukordadeks, mille korral on taotlus võimalik rahuldada, ilma et oleks vaja lisainfot. Tegemist on eelkõige Keskkonnaameti töökoormust vähendava muudatusega. Praktikas on ilmnenud, et automatiseeritud otsuseid oleks võimalik teha ka registreeringu omaja taotluse muutmise ja registreeringu kehtetuks tunnistamise korral, kui seda taotleb registreeringu omaja. Automaatotsuste tegemine on võimalik vaid asjakohase IT-arenduse korral. Registreeringu muutmist läbi automatiseeritud lahenduse on võimalik teha vaid väiksemahuliste muudatuste korral. Näiteks korstna kõrguse suurendamine (parandab hajumistingimusi ja vähendab saasteainete mõju piirkonna välisõhule) on parameeter, mida on võimalik automatiseeritult lahendada, kuid see eeldab ainult konkreetse parameetri muudatust. Juhul, kui muudatusi on rohkem ja vajavad kaalumist, siis ei saa kasutada muutmisel automatiseeritud lahendusi. Näiteks on ettevõtte ärinime muutmine (päringu alusel e-äriregistrist) võimalik lahendada automaatkontrolliga. Samuti § 861 lõikes 2 nimetatud ühise taotluse esitamise korral oleks võimalik välja arendada automaatkontroll, mis tagab e-äriregistrist päringud ning tuvastab allkirjastamisõiguse. Kui registreeringu omaja on esitanud taotluse ja registreeringu taotleja seda tahet kinnitab, siis automaatkontrolli olemasolul on võimalik registreering ümber vormistada registreeringu taotlejale. KeÜS § 62 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse kontrollimiseks on võimalik samuti kasutada automatiseeritud lahendusi, kuid need peavad olema selgelt kirjeldatud ja kontrollitavad. Näiteks, kui registreeringu omaja esitab taotluse registreeringu kehtetuks tunnistamiseks ja märgib tegevuse lõppenuks. Kõik automatiseeritud tegevused eeldavad, et tagatud peab olema piisav andmestik, mis võimaldab automatiseeritud lahendusi kasutada. Automaatotsuste tegemine eeldab, et otsuse tegemisel pole vaja ära kuulata arvamusi ega vastuväiteid ning ei kahjustata huvitatud isikute õigusi. Seega peavad olema välja arendatud ka IT-lahendused, mis neid toiminguid toetavad.

Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 8, mis sätestab kuni üheks aastaks võimaluse luba muutmata anda ajutisele katlamajale, mis töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi, hooldus- või remonttööde ajaks registreering õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa kõrvale. Kuni 500 töötunni töötavatele põletuseadmetele on keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist tulenevalt sätestatud heite piirväärtuste järgimise erand. Leevendatud nõuete tõttu on käesoleva seaduse § 85 punkti 1 kohaselt kuni 500 töötunni aastas töötava ajutise katlamaja liigutamise puhul käitajal kohustus teavitada, hiljemalt kolm päeva pärast liigutamist, asukoha muutusest, kuid üle 500 töötunni töötava põletusseadme asukoha muutus tuleb käitajal registreerida. Praktikas on ilmnenud vajadus kasutada ajutist katlamaja hooldus- või remontööde ajal, mis aitab tagada katkematut soojaga varustamist. Selleks, et hooldus- ja remonttööd ei viibiks loa muutmise menetluse tõttu, jäetakse käitajale võimalus taotleda kiirelt registreering ajutisele katlamajale, mis paigaldatakse samasse asukohta ja ühendatakse samasse soojussõlme, mille heiteallikale on väljastatud õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba. Ajutisele katlamajale väljastatakse registreering või muudetakse olemasolevat registreeringut (muutes käitise asukohta) hooldus- ja remonttööde tegemise asukohas käitamiseks. Üheaastane ajaline piirang on vajalik selleks, et edendada käitise kiiret tegutsemist olukorra taastamiseks või parandamiseks. Kui on ette näha, et katlamaja hooldus- või remontööde periood võib ületada ühte aastat, peab käitaja algatama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa muutmise menetluse.

Paragrahvis 84 asendatakse tekstiosa „määramata ajaks“ sõnaga „tähtajatult“, ühtlustades sõnastust. AÕKS-i registreeringu kehtivuse sõnastamisel lähtutakse KeÜS-ist.

Paragrahvi 85 pealkiri muudetakse selgemaks ja ühtsemaks. Parandatakse pealkirjas kasutatud eksitavat sõnastust „tegevuse registreerinud isik“ ja „registreeringu taotluses esitatud“.

Paragrahvi 85 punkti 1 kohaselt on registreeringu omaja kohustatud teavitama registreeringu andjat kontaktandmete muutusest. Teavitamise kohustus annab Keskkonnaametile võimaluse olla informeeritud kontaktisiku muutusest. Kontaktandmete muutumisest teavitamise eesmärk ei ole kehtivat registreeringut muuta, vaid omada ajakohast infot registreeringu omaja kontaktide kohta, et vajaduse korral ühendust võtta. Varem oli käitajal kohustus teavitada ka käitise ja tegevuse muutusest, kuid praktikas on ilmnenud, et Keskkonnaamet ei vaja eelteavitust tegevuse muutuse kohta, vaid käitise muutmise planeerimisel tuleb taotleda registreeringu muutmist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Paragrahvis sätestatakse andmete muutmisest teavitamise kohustus, millele ei järgne registreeringu muutmist. Sama paragrahvi punktis 2 sätestatakse ajutise katlamaja asukoha muutusest teavitamise kohustus hiljemalt kolm päeva pärast liigutamist, kui see töötab uues asukohas kuni 500 töötundi. Kolme päeva jooksul teavitamine on oluline põletusseadme töötundide üle kontrolli säilitamiseks. Kolme päevaga on käitajal võimalik põletusseadet käitada 72 tundi, mis on 14,4% tööajast aastas. Selleks, et Keskkonnaametil oleks võimalik hinnata töötundide arvestuslikku aega ning selle täitmist kontrollida, on vajalik asukoha muutusest võimalikult varakult teada saada, et oma töid planeerida. Lisaks on oluline omada infot ajutiste katlamaja asukoha kohta näiteks juhuks, kui katlamaja uus asukoht tekitab kohalikes elanikes küsimusi või esitatakse kaebusi. Kui katlamaja töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi, tuleb käitajal esitada registreeringu muutmise taotlus.

Paragrahvi 86 lõikes 1 ja sama lõike punktis 1 muudetakse sõnastust seaduses kasutatavate mõistete järgi. Jaos kasutatakse mõisteid „registreeringu omaja“ ja „registreeringu andja“, nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 on sisse jäänud mõiste „registreeritud isik“, mis nüüd parandatakse.

Paragrahvi 86 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2. Lisatava punktiga antakse registreeringu andjale võimalus muuta registreeringu tingimusi, kui õhuvaldkonna õigusaktid (nii Euroopa Liidu kui ka riigisisesed) on muutunud viisil, mis mõjutavad registreeringus määratud tingimusi ja toovad kaasa vajaduse leevendada või määrata käitamiseks uusi tingimusi. Näiteks Euroopa Liidu õhuvaldkonna õigusaktidest tulenevate nõuete lisandumise või muutumise korral tuleb üle vaadata ka kehtivad registreeringud, et need vastaksid Euroopa Liidu õigusele. Sellistes olukordades ei ole võimalik jätta registreeringut üle vaatamata ega loobuda tingimuste lisamise/ära võtmise otsustamiseks lisaandmete küsimisest, kui see on vajalik.

Paragrahvi 86 lõikes 1 sätestatakse kehtiv punkt 2 uuesti punktis 3. Vastavalt punktile saab registreeringu andja registreeringut jätkuvalt muuta muudel seaduses sätestatud juhtudel. Eelkõige peetakse silmas olukorda, kus käitaja ei ole vastavalt § 101 lõikele 4 teavitanud Keskkonnaametit teavitust nõudvast olukorrast ja kui sellest tulenevalt on vajadus registreeringu muutmiseks Keskkonnaameti algatusel.

Paragrahvi 86 lõiget 2 täiendatakse, et kui registreeringu muutmise algatab registreeringu andja, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks registreeringu tingimuste muutmise põhjuse, nõuab vajaduse korral registreeringu muutmiseks vajalikke andmeid ning määrab andmete või taotluse esitamise muu viisi ja tähtaja. Muudatus rõhutab registreeringu omaja koostöökohustust ja vastutust, tagades, et vajalikud andmed esitatakse õigeaegselt ja õigel kujul. Muudatus annab registreeringu andjale õiguse nõuda registreeringu omajalt registreeringu muutmiseks vajalikke andmeid ning määrata nende andmete esitamise viis. Andmete tähtaegselt ja nõutud viisil esitamine registreeringu andjale aitab registreeringu muutmise otsustada kiiremini ja efektiivsemalt.

Paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse registreeringu omajale kohustus esitada muutmise taotlus esimesel võimalusel keskkonnaotsuste infosüsteemi, kui ta muudab registreeringu taotluse aluseks olevaid andmeid (punkt 1), andmete aluseks olevat metoodikat (punkt 2), ajutise katlamaja asukohta, kui see töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi (punkt 3) või registreeringu omaja kavatseb muuta muul viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud tegevust (punkt 4). Käitajale on sätestatud selge kohustus esitada registreeringu muutmise taotlus, kui ta kavandab käitise toimimisviisi muutust, käitise laiendamist või muud tegevust selliselt, et tema tegevus ei vasta enam registreeringus kindlaksmääratud tingimustele või toob kaasa vajaduse määrata käitamise kohas lisatingimusi. Registreeringu muutmise algatamine peab olema käitaja vastutus, kuna riik on andnud käitajale õiguse tegeleda tegevusega, mis põhjustab keskkonna saastamist. Registreeringu omaja kohustus on tagada, et tema tegevus vastab registreeringus sätestatud tingimustele.

Seadust täiendatakse §-ga 861. Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse registreeringu omajale õigus loovutada registreeringust tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt teisele isikule. Lõike 2 kohaselt peavad registreeringu omaja ja taotleja esitama ühise taotluse andmete muutmiseks ning registreeringu andja muudab registreeringut kümne päeva jooksul taotluse saamisest. Säte viitab, et registreeringu üleandmisel on määravaks registreeringu taotleja ja registreeringu omaja ühine tahe. Lõige 3 sätestab, et kui ühise taotluse tegemine pole põhjendatud asjaoludel võimalik, siis esitab registreeringu taotleja taotluse andmete muutmiseks ja omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus ühise taotluse esitamine pole olnud võimalik, näiteks registreeringu omaja on riigist lahkunud ja temaga ei õnnestu kontakti saada, sellisel juhul jäetakse loa omajale võimalus üleandmist tõendades esitada andmete muutmise taotlus. Käitise üleandmiseks tuleb esitada ühine taotlus ja see on eelistatud lähenemine. Teise variandina on võimalik tõendada käitise omandi- või kasutusõiguse üleandmist dokumentide esitamisega, kuid seda lähenemist kasutatakse vaid põhjendatud juhtudel ja äärmise abinõuna. Registreeringu üleandmise vajadus on üldjuhul tingitud käitise valdaja muutusest. Vajadusel saab registreeringu andja kontrollida kohapealse kontrolli käigus ka tegelikku valdajat. Üleandmine võib näiteks olla vajalik ettevõtete ühinemisel, jagunemisel, pankrotivara ostmisel vms juhul. Selleks, et käitajal oleks võimalik kasutada registreeringuga antud õigusi ja täita registreeringuga sätestatud kohustusi, peab registreering olema vormistatud selle käitaja nimele, kes käitab heiteallikaid. Kuni paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja muutmist ei ole registrisse kantud, on registreeringuga seotud kohustuste eest vastutav registreeringu omaja.

Seadust täiendatakse §-ga 862. Lõikes 1 sätestatakse registreeringu peatamine KeÜS-i §-s 61 sätestatud alustel ja korras. Täpsustatakse, et peatamine saab toimuda ainult nende andmete ulatuses, mis puudutavad registreeringut. Täpsustus on vajalik, et vältida arusaamatusi peatamise alustes. Näiteks võimaldab KeÜS keskkonnaloa peatada, kui käitaja juriidiline aadress on muutunud. Kuna registreeringu andmise otsuses märgitakse AÕKS-i § 82 lõikes 1 punktides 1 ja 3-10 nimetatud andmed ja need ei sisalda ettevõtte juriidilist aadressi, siis nende andmete muutumine ei ole alus registreeringu peatamiseks. Kehtiv AÕKS ei reguleeri registreeringu peatamist. Eelnõuga täiendatakse registreeringu jagu KeÜS-i §-s 61 sätestatud aluste kohaldamisega registreeringu menetlusele. Peatamine annab registreeringu omajale võimaluse kohandada oma tegevus nõuetele vastavaks, säilitades samas võimaluse jätkata tegevust pärast muudatuste tegemist. Täiendus tagab ka vastavuse keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi artikli 8 lõike 3 teisele lõigule , mis näeb ette, et kui nõuete täitmata jätmine põhjustab kohaliku õhukvaliteedi märkimisväärset halvenemist, siis peatatakse keskmise võimsusega põletusseadme töö. Peatamist reguleerivad sätted lisatakse registreeringule, nagu on sätestatud õhusaasteloa puhul, et tagada samasugune käsitlus.

Lõikes 2 sätestatakse, kuidas registreeringu andja teavitab käitajat registreerimise peatamisest. Registreeringu andja teavitab käitajat registreeringu peatamisest keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ning teeb teatavaks registreeringu peatamise põhjuse. Registreeringu andja määrab nõuetele vastavuse tõendamiseks või kohustuste täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks tähtaja ja viisi. Kõigi registreeringuga seotud toimingute tegemine keskkonnaotsuste infosüsteemis on põhjendatud, kuna kõik registreeringuga seotud menetlused tehakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Registreeringu omajad tunnevad süsteemi ning kord keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu esitatud taotluste andmed on infosüsteemis olemas, mistõttu tuleb muuta vaid muutunud andmeid. Andmete küsimine ja esitamine keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kiirendab registreeringu muutmise protsessi. Registreeringu andjal tuleb registreeringu peatamist põhjendada, lisaks on käitajal kohustus esitada andmed registreeringu andja nõudmisel kindlaksmääratud viisil ja tähtajaks, et peatamise alused ära langeksid. Ühtlasi tagatakse sellega protsessi läbipaistvus ja õiguskindlus.

Paragrahv 87 sätestab registreeringu kehtetuks tunnistamise korra. Lõike 1 kohaselt tunnistab registreeringu andja registreeringu kehtetuks KeÜS-i §-s 62 sätestatud alustel ja korras ning registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses. Viimane täpsustus on vajalik, et vältida arusaamatusi kehtetuks tunnistamise alustes. Näiteks võimaldab KeÜS loa kehtetuks tunnistada, kui käitaja juriidiline aadress on muutunud. Kuna registreeringu andmekoosseisus ei ole juriidilist aadressi, siis andmete muutumine ei mõjuta registreeringu kehtetuks tunnistamist. Kui registreering ei sisalda andmeid, mis on KeÜS-i § 53 lõikes 1 nimetatud, siis ei ole asjakohane registreering kehtetuks tunnistada. KeÜS-i § 62 lõige 1 sätestab imperatiivselt registreeringu kehtetuks tunnistamise. Lõike 1 lisamine on vajalik, et vältida käitise tegevuse lõppemisel või mitte alustamisel asjatute kohustuste kuhjumist keskkonnaotsuste infosüsteemis (seirekohustus, keskkonnatasu deklaratsioonid, aastaaruandlus jm). Lõige 2 sätestab kaalutlusõiguse alusel registreeringu kehtetuks tunnistamise. Kehtetuks tunnistamise kohustused ja võimalused haldusasutusele sätestatakse sarnaselt keskkonnalubade menetlusele. Näiteks ei tohi rikkuda registreeringus või õigusaktis sätestatud nõudeid ja luba tuleb kehtetuks tunnistada olulise avaliku huvi tõttu. Õigusakti all on peetud silmas AÕKS-i ja selles sätestatud nõudeid, keskkonnakaitseloa omaja ei tohi ületada heite piirväärtuseid (AÕKS § 105 lg 1) ja välisõhu kvaliteedi piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 101 lg 1 p 1). Oluline avalik huvi käesoleval juhul on keskkonna- ja tervisekaitseks kehtestatud keskkonnanorm, mida tuleb tagada, et mitte seada ohtu piirkonna elanike elu ja tervist.

Lõikes 3 parandatakse sõnastust selliselt, et jaos oleks läbivalt ühtne mõistete kasutus.

AÕKS § 862 ja § 87 viitavad KeÜS-i § 61 lg 3 ja § 62 lg 3. KeÜS § 62 lg 3 välistab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisel HMS § 67 lg 4 p 2 kohaldamise. HMS § 67 lg 4 p 2 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või haldusaktis. Seega kõrvaldab KeÜS § 62 lg 3 isiku õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse kohaldamisele HMS § 67 lg 4 p-st 2 tuleneva piirangu ja laiendab seeläbi mõnevõrra isiku usalduse kaitset. HMS § 67 lg 4 p 2 kohaldamine tähendaks keskkonnalubade osas seda, et isiku õiguspärast ootust ja sellel baseeruvat usaldust ei saakski arvesse võtta, kuivõrd seadus näeb ette keskkonnaloa muutmise võimaluse mitmetel erinevatel alustel. Sellele vaatamata ei tohiks jätta arvestamata keskkonnaloa omaja usaldust saadud keskkonnaloa suhtes. Enamasti eeldab keskkonnaloa saamine ja selle alusel tegutsemine loa omajalt suurte investeeringute tegemist, samas ei ole kõik tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud inimestele kaugeltki selged. Seetõttu ei ole loa omaja kaitstud loa muutmise eest isegi siis, kui ta on oma tegevuses järginud kõiki loa ja õigusaktide nõudeid. Kui loa omaja usaldust ei kaitsta, siis saaks loa andja luba muuta sõltumata sellest, kui rängalt mõjub see loa omajale, kas loa muutmiseni viinud olukord oli põhjustatud loa omajast või pigem loast enesest, ning kas loa muutmise kaudu kaitstakse mõnd olulist avalikku huvi või mitte. KeÜS § 59 lg 3 kaudu isiku usalduse kaitse mõningane laiendamine ei tähenda seda, et olulised avalikud huvid jääksid kaitseta. KeÜS § 59 lg 1 p-de 2 ja 3 sõnastusest nähtub, et loa muutmine saabki kõne alla tulla eelkõige avalike huvide kaitseks. KeÜS § 59 lg-s 2 sätestatud loa muutmise alused on diskretsioonilised, mistõttu saab ja tuleb ka nende rakendamisel lähtuda muu hulgas avalike huvide kaitse vajadusest. Kui avalike huvide kaitseks on vaja keskkonnaluba muuta, siis võib sellega lihtsalt kaasneda riigi kohustus hüvitada isikule varaline kahju, mis isikul haldusakti algsel kujul kehtimajäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (HMS § 67 lg 3).

Paragrahvis 88 sätestatakse registreerimisest keeldumise alused. Paragrahvi 88 punkt 2 kehtestatakse uuesti punkti 1 sõnastuses. Sisulist muutust punktis ei tehta. Täiendusena lisatakse paragrahvi punkt 2, milles sätestatakse, et registreeringu andja keeldub tegevuse registreerimisest, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused keeldumiseks. Eelkõige peetakse silmas käesoleva seaduse § 94 lõiget 2, mille kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada § 47 lõigetes 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist. Keeldumise aluseks võib olla ka käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 kehtestatud määruses sätestatud paikse heiteallika heite piirväärtuste ületamine, kuna sama paragrahvi lõige 1 kohaselt ei tohi heite piirväärtust ületada.

Punktidega 8 ja 11 täiendatakse pealkirju, milles sätestatakse lisaks õhusaasteloa andmisele, muutmisele, kehtetuks tunnistamisele ja õhusaasteloa sisule ka õhusaasteloa peatamine. Peatamise kohustus tuleneb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist ja seda reguleerib KeÜS-i § 61. Peatamise lisamine ühtlustab seaduses õhusaasteluba reguleerivaid sätteid. Punktis 8 korrigeeritakse 4. peatüki 1. jao 2. jaotis ja loetakse see 4.peatüki 3. jaoks. Kehtivas seaduses on 4. peatüki jaod ja jaotised ekslikult segamini, mis nüüd parandatakse.

Punktiga 9 asendatakse § 92 lõikes 3 erinevad keskkonnakaitseloa liigid keskkonnakaitseloaga, et seaduses oleks ühesugune mõiste kasutus.

Punktiga 10 asendatakse § 95 tekstiosa sõnastust nii, et seaduses oleks ühesugune mõistete kasutus.

Punktiga 12 täiendatakse § 99 lõikega 31, milles sätestatakse õhusaasteloa peatamine sarnaselt kehtetuks tunnistamisele. Täienduse lisamine tagab seaduses sarnase lähenemise kõigi õhusaasteloa menetluslikele toimingutele. AÕKS-i § 99 lõike 31 kohaselt peatatakse õhusaasteluba KeÜS-i §-s 61 sätestatud alustel ja korras.

Punktiga 13 korrigeeritakse seaduse struktuuri ning 4. peatüki 2. jagu loetakse 4. peatüki 4. jaoks.

Punktiga14 täiendatakse § 100 lõiget 1 tekstiosaga, mis sätestab, kes on keskkonnakaitseloa omaja AÕKS-i mõistes. Lisatava teksti kohaselt on keskkonnakaitseloa omaja lisaks õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajale ka isik, kelle tegevuse jaoks on § 80 lõike 2 alusel nõutav registreering.

Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 101 lõike 1 punkt 3, milles sätestatakse, et keskkonnakaitseloa omaja peab teavitama kõigist kavandatavatest muudatustest, mis võivad suurendada saasteainete heitkoguseid üle keskkonnakaitseloas sätestatu või halvendada oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus. Praktikas on selgunud, et see säte ei täida eesmärki ega ole leidnud rakendust. Muudatuste planeerimisest teavitamine on formaalne tegevus, mis ei anna selgust planeeritavate muudatuste mõjust. Keskkonnakaitseloa andja ja kohalik omavalitsus saavad kaasa rääkida keskkonnakaitseloa muutmise taotluse menetluses, kus ühtlasi hinnatakse käitise mõju välisõhule põhjalikumalt.

Punktiga 16 täiendatakse § 101 lõike 4 sisu nii, et keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi artikli 8 lõikest 3 tulenev kohustus oleks selgemini seaduses sõnastatud. Täiendus muudab selgemaks keskkonnakaitseloa andja õiguse nõuda käitajalt nõuete vastavuse tagamist võimalikult kiiresti.

Punktiga 17 asendatakse § 102 pealkirjas ja sama paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sõna „õhusaasteluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“. AÕKS-i § 81 lõige 3 sätestab, et paikse heiteallika käitajale laienevad §-des 100 ja 102 sätestatud õigused ja kohustused ning AÕKS-i § 79 lõige 2 sätestab, et seaduses sätestatud nõudeid kohaldatakse ka keskkonnakompleksloa kohustusega käitisele, kui käitise tegevus on seotud saasteainete väljutamisega välisõhku. AÕKS-i § 102 pealkiri ning paragrahvi lõiked sõnastatakse nii, et paragrahv kohalduks ka registreeringu ja keskkonnakompleksloa omajale, mis kehtivas seaduses praegu puudub.

Paragrahvi 106 lõiget 1 täiendatakse ja sätestatakse, et saasteaine lubatud heitkogus määratakse lisaks õhusaasteloale ka keskkonnakompleksloas ja registreeringus. Lubatud heitkogus määratakse lõike 2 kohaselt selliselt, et kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Saasteaine lubatud heitkogus keskkonnakompleksloas määratakse KeÜS-i § 53 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt ja saasteaine lubatud heitkogus registreeringus määratakse AÕKS-i § 82 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus mudeldustest selgus, et saasteainete õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuse ületamisi väljaspool käitise tootmisterritooriumi ei teki, mistõttu pole iga registreeringu väljastamise puhul vaja eraldi hinnata õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavust. Küll aga jäetakse loa andjale võimalus kahtluse ja vajaduse korral hajumisarvutusi nõuda. Kui õhusaasteloa künniseid tõstetakse ja loa kohustusest vabastatud käitised peavad oma tegevuse registreerima, siis on juba varem keskkonnaloa väljastamise protsessis saasteainete heitkogused ja tekkida võiv mõju hinnatud, mistõttu samade heitkoguste taotlemisel üldjuhul keskkonnamõju ei suurene. Küll aga on oluline, et käitaja vaatab registreeringut taotledes oma andmed üle ja vajaduse korral ajakohastab, kuna keskkonnaload on üldiselt tähtajatud ja väljastatud kümme või enam aastat tagasi. Käitaja kohustus on taotleda heitkoguseid selliselt, et need vastaksid õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele. Saasteainete heitkoguste järgimine on käitaja vastutus, kuna riik on andnud käitajale õiguse (reguleeritud tegevusega) viia keskkonda saasteaineid. Registreeringu omaja kohustus on tagada, et tema tegevus vastaks registreeringus sätestatud tingimustele.

Punktiga 18 asendatakse § 102 lõikes 2 „loa“ mõiste „keskkonnakaitseloa“ mõistega, et seaduses oleks ühesugune mõiste kasutus. Täpsustuse kohaselt peab ka registreeringu omaja tagama Keskkonnaametile lõikes 1 nimetatud dokumentide kättesaadavuse.

Punktiga 19 muudetakse 102 lõiget 21 selgemaks, et käitajal lasuks seireandmete sisestamise ja esitamise kohustus keskkonnaotsuste infosüsteemi keskkonnakaitseloas sätestatu kohaselt. Kui käitaja on seireandmed sisestanud keskkonnaotsuste süsteemi tärkandmetena (ehk sisestanud keskkonnaotsuste infosüsteemis väljatüübile vastavad andmed), seab see sisestatud andmete õigsuse eest vastutuse käitajale. Lisaks võimaldavad tärkandmed seireandmete töötlust ja lihtsustavad süsteemis andmete kontrolli.

Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 102 lõige 3. Lõike 3 punkti 1 sisu on viidud üle sama paragrahvi lõikesse 21. Lõike 3 punktis 2 sätestatud teavitamiskohustus on seotud keskkonnaloa andmete muutmisega ja eeldab KeÜS-i § 60 lõike 2 ja AÕKS-i § 861 lõike 2 kohaselt ühise taotluse esitamist. Punktis 2 sätestatud teavitamiskohustus ilma taotluseta on formaalne tegevus ega ole keskkonnakaitseloa andmete muutmise aluseks, mistõttu ei täida teavitamine eesmärki.

Punktiga 21 täpsustatakse § 102 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Lõikes 4 sätestatakse, millistel juhtudel on käitaja kohustatud võimalikult kiiresti esitama Keskkonnaametile nõutavad andmed. Andmed tuleb käitajal esitada lisaks keskkonnakaitseloa andmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ka peatamiseks.

Punktiga 22 asendatakse 6. peatüki pealkirjas „keskkonnaloa omaja ja registreerimiskohustusega käitise“ mõiste „keskkonnakaitseloa“ mõistega, et seaduses oleks mõiste kasutus ühesugune ja selge. Pealkirjas on eksitav mõiste „registreerimiskohustusega käitis“, aastaaruannet esitavad kõik keskkonnakaitseloa omajad. Käesolev sõnastus on viidud vastavaks §-s 127 lõikes 2 kehtestatud määruse pealkirjaga. Peatüki pealkirja täpsustamisega eemaldatakse pealkirjast eksitus ja muudetakse pealkiri selgemaks ja arusaadavamaks. AÕKS-i muudatustest lähtuvalt muudetakse ka § 127 lõikes 2 kehtestatud keskkonnaministri 19.12.2017. a määrust nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“. Täpsemaid muudatusi analüüsitakse määruse muutmise eelnõu seletuskirjas.

Punktiga 23 asendatakse § 127 lõikes 4 sõna „Kliimaministeerium“ sõnaga „Keskkonnaagentuur“. Praktikas koostab riigi õhusaastet käsitleva aruande ja aruande koostamiseks vajaliku küsitluse Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuur edastab küsitluse Kliimaministeeriumile, kes edastab need omakorda asjasse puutuvatele käitajatele. Küsitluse andmed kogutakse Kliimaministeeriumi poolt kokku ja saadetakse tagasi Keskkonnaagentuurile. Tegemist on dubleerivate tegevustega, mistõttu likvideeritakse ebaotstarbelised tegevused. Käesolev muudatus vähendab Kliimaministeeriumi töökoormust ja vigade tekkimise võimalusi. Kuna praktikas koostab aruandluse ja küsitluse Keskkonnaagentuur, siis muudetakse seaduse sõnastus praktikaga vastavaks.

Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 128, mis sätestab registreerimiskohustusega käitajale välisõhu saastamisega seotud aastaaruande esitamise sisu ning volitusnormi registreerimiskohustusega käitajale välisõhu aastaaruande andmekoosseisu ja esitamise korda reguleeriva määruse kehtestamiseks. Eelnõu kohaselt esitab keskkonnakaitseloa omaja, sh registreeringu omaja, välisõhu saastamisega seotud aastaaruande § 127 kohaselt.

Punktiga 25 täiendatakse § 228 pealkirja, et pealkiri oleks vastavuses sama paragrahvi lõike 1 sisuga.

Punktiga 26 asendatakse § 229 pealkirjas ja lõikes 1 tekstiosa „õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja“ sõnadega „keskkonnakaitseloa omaja“, et seaduses oleks mõiste kasutus ühesugune. Seaduses kasutatakse mõistet „registreeringu omaja“, käesolevasse pealkirja ja lõikesse on sisse jäänud eksitav mõiste „registreerimiskohustusega käitaja“, mis nüüd parandatakse. Keskkonnakaitseloa omaja kohustused on sätestatud § 101.

Punktiga 27 täiendatakse § 230 lõiget 1 sõnaga „registreering“. Lõikes 1 sätestatakse, et kui õhusaasteloale lisaks ka registreering nõuab saasteainete püüdmist või töötamine püüdeseadmega on kavandatud ehitusprojektis, siis töötamine püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega on karistatav.

Punktiga 28 täiendatakse seadust §-ga 2521. Paragrahvis sätestatakse kehtiva keskkonnaloa kehtetuks tunnistamise ja tegevuse registreerimise tähtajad ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse keskkonnaloalt ülemineku kohustus neile, kellel puudub loa omamise kohustus, neile kehtib registreerimise kohustus kahe aasta jooksul pärast sätte jõustumist.

Lõikes 2 sätestatakse haldusasutusele võimalus keskkonnaluba osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ja tegevus registreerida (millel puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus), kui luba on ajakohastatud ja vastab AÕKS-i nõuetele.

Lõikega 3 antakse keskkonnaloa andjale õigus nõuda loa omajalt (kellel puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimiskohustus) registreeringu andmiseks vajalikke andmeid taotlusena või muul viisil. Taotlus tuleb registreeringu saamiseks esitada nõutud tähtajaks keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu või muul viisil, kuidas andmeid nõuti.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui registreering antakse tegevusele, millel on keskkonnaluba vaid saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhu, siis tunnistab Keskkonnaamet loa tervikuna kehtetuks. Juhul, kui keskkonnaluba reguleerib mitme valdkonna tegevusi (nt vesi, õhk, jäätmed), tunnistab loa andja kehtetuks ainult keskkonnaloa osas, mis annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku.

Lõikes 5 sätestatakse, mis ajaks tuleb ümber vormistada juba kehtivad paikse heiteallika käitaja registreeringud. See tähendab registreeringute muutmist vastavaks nõutud andmekoosseisule.

Lõikes 6 sätestatakse riigilõivu vabastus kahe aasta jooksul keskkonnalubadelt registreeringutele üle tulevatele käitistele. Vabastuse eesmärk on soodustada registreeringule üleminekut, kuna registreering vähendab nii haldus- kui ka töökoormust.

Lõikes 7 sätestatakse haldusasutusele õigus õhusaasteluba kehtetuks tunnistada, kui käitaja, kellel puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimise kohustus, ei ole kahe aasta möödumisel loa kehtetuks tunnistamist taotlenud ja oma tegevuse registreerimiseks taotlust esitanud. Sätte eesmärk on survestada käitajaid üle minema õhusaasteloa kohustuse puudumisel registreeringule, et väheneks nii käitaja kui ka haldusasutuse koormus. Kui käitajal puudub loa omamise kohustus, kuid kehtib registreerimiskohustus, siis on käitajal kohustus taotleda loa kehtetuks tunnistamist ja tegevuse registreerimist. Kui käitaja ei ole seda näiteks pooleteise aasta jooksul teinud, nõuab Keskkonnaamet tegevuse registreerimiseks andmeid taotlusena. Kui ka siis ei ole käitaja nõutud andmeid esitanud, siis on Keskkonnaametil õigus õhusaasteluba kahe aasta möödumisel kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul ei tohi käitaja tegevust jätkata enne, kui ta on taotlenud registreeringu.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse keskkonnatasude seadust.

Punktiga 1 täiendatakse § 5 lõiget 2 punktiga 12, milles sätestatakse isikule, kes on saanud õiguse AÕKS-i § 80 lõike 2 alusel paikse heiteallika käitaja registreeringu, keskkonnatasu maksmise kohustus. Selle täienduse kohaselt peavad hakkama keskkonnatasu maksma paikse heiteallika käitaja registreeringute omajad. Keskkonnaloa kohaselt on käitajal keskkonnatasu maksmise kohustus. Keskkonnaloalt registreeringule üle minnes jääb selle sätte kohaselt sama kohustus registreeringutele kehtima. Saastetasu arvutamine ja maksmine ei erine õhusaasteloast ning toimub KeTS-is kehtestatud põhimõtete alusel. Registreeringu omajal on kohustus arvutada välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused. Heitkoguste maksustamisel rakendatakse KeTS §-is 19 sätestatud saastetasumäärasid. Seega pole muudatuse puhul tegemist omandipõhiõiguse riivega, mille puhul tuleks teostada põhiseaduspärasuse analüüs.

Punktiga 2 muudetakse § 16 ning sätestatakse kaks eraldi lõiget. Lõikes 1 sätestatakse juba kehtiv kohustus, et saastetasu rakendatakse punkide 1–11 alusel.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis sätestab saastetasu maksmise erandi. Saastetasu ei nõuta registreeringu omajalt, kui talle on väljastatud registreering ainult töötunni erandi alusel st registreering on väljastatud põletusseadmele, mis töötab kuni 500 töötundi aastas. Töötunni erandi alusel töötavate paiksete heiteallikate heitkogused välisõhku on piiratud töötundide tõttu marginaalsed, mistõttu nende keskkonnamõju on väike. Lõige 2 puudutab 27 registreeringut, mis on ka praegu keskkonnatasu maksmise kohustusest vabastatud. Lisatava erandiga täpsustatakse, milliste registreeringutega ei kaasne keskkonnatasu maksmise kohustust.

Punktiga 3 täiendatakse § 31 lõike 4 sõnastust. Säte määrab perioodi, mille kohta keskkonnatasu arvutatakse. Kehtiv arvutusperiood on kvartal. Muudatusega täiendatakse sätet tekstiosaga „või käesolevas seaduses sätestatud juhul kalendriaasta (edaspidi aruandeaasta)“, et võimaldada edaspidi keskkonnatasu arvutada lisaks kvartalile ka aasta kohta. Muudatus on lihtsasti lahendatav ka keskkonnaotsuste infosüsteemis. Paikse heiteallika käitaja registreeringutele sätestatakse deklaratsiooni esitamise kohustus üks kord aastas.

Punktiga 4 täiendatakse § 334 lõike 1 sõnastust. Sättesse lisatakse täiendus, mille kohaselt esitatakse edaspidi keskkonnatasu deklaratsioone lisaks aruandekvartalile ka aruandeaasta kohta. Kui kehtiva korra kohaselt esitatakse keskkonnatasu deklaratsioone alati neli korda aastas, st kord kvartalis, siis paikse heiteallika registreeringu puhul esitatakse deklaratsioon edaspidi üks kord aastas. Deklareerimiskohustuse vähendamine neljalt korralt aastas ühele korrale aitab vähendada ettevõtete halduskoormust ning ei too kaasa muutusi aasta jooksul kokku makstavas keskkonnatasu summas. Kalendriaasta kohta esitatakse deklaratsioon järgneva aasta 17. jaanuariks (samamoodi nagu neljanda kvartali deklaratsioon).

Punktiga 5 täiendatakse KeTS-i § 334 lõike 3 sõnastust. Sättega reguleeritakse keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise nõudeid keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral. Eelnõukohase muudatusega täiendatakse sõnastust viisil, mis laiendab nõudeid lisaks aruandekvartalile ka aruandeaasta kohta esitatavatele deklaratsioonidele.

Punktiga 6 täiendatakse KeTS-i § 52 lõikega 6, mille kohaselt kohaldatakse registreeringu puhul saastetasu asendamist üks kord aastas. Registreeringu omajal tuleb saastetasu asendamisel keskkonnakaitsemeetmete rakendamise aruanne esitada kvartalite kaupa, kuid saastetasu asendatakse Keskkonnaameti kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannete alusel üks kord aastas.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse riigilõivuseadust

Punktiga 1 sätestatakse riigilõivu vabastus registreeringu muutmise taotluse läbivaatamisele. Keskkonnaamet on leidnud, et registreeringu muutmine, sh vanalt registreeringu vormilt uuele üleminek, on väiksema koormusega tegevus, mistõttu pole vaja sellele tegevusele riigilõivu sätestada.

Punktiga 2 sätestatakse registreeringu taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 500 eurot. Keskkonnaameti registreeringu toimingute riigilõivumäär põhineb Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aastal koostatud keskkonnakaitselubade menetlusega kaasneva teenuse kulude analüüsil, sh aja- ja ressursikulul. Käesolev kulude analüüs oli aluseks ka hetkel kehtivate keskkonnakaitselubade riigilõivumäärade ajakohastamisele (RT I, 30.12.2023, 1). Riigilõivumäära kujundamisel on lähtutud eelkõige kulupõhimõttest (RLS § 4 lg 1). Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud, mis kaasnevad teenuse osutamisega. Riigilõivumäära sätestamisel kulupõhimõttel arvestatakse keskkonnakaitseloaga seotud toimingu otsest kulu ehk tööjõukulu, transpordikulu ja konkreetse teenusega seotud tellimust ning kaudset kulu ehk majanduskulud, kinnistukulu, administreerimiskulu, koolituskulu, lähetused ja IT-kulud. Keskkonnakaitselubade teenuse kuludest moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. Kuigi keskkonnaotsuse infosüsteemis on arendatud esmase registreeringu teenus, siis uute registreeringu kohuslaste tõttu disainitakse infosüsteem ümber selliselt, et registreeringu teenusele kuluks võimalikult vähe ressurssi, tagades siiski teatud keskkonnakaitselise taseme ja rahuldades riigi andmevajaduse.

Eelnõukohast registreeringut keskkonnaotsuste infosüsteemis veel ei ole, mistõttu sellele kuluvat ressurssi Keskkonnaamet otseselt mõõta ei saa. Küll aga hinnati registreeringu visioonist lähtudes eeldatavat kulu, võttes aluseks õhusaastelubade taotluse teenusele kuluvaid otseseid ja kaudseid kulusid. Keskkonnaameti andmetel kulub registreeringu taotluse läbivaatamisele ligikaudu 50% vähem ressurssi, kuna taotluse andmemaht võrreldes keskkonnaloaga on väiksem. Kuigi registreeringu andmisel ei rakendata üldjuhul avatud menetlust ja menetlusse kaasatud isikute ring on väiksem (veel 25% vähem ressurssi võrreldes keskkonnaloaga), tuleb Keskkonnaametil registreeringu taotlus põhjalikult läbi vaadata ning koguda otsuse tegemiseks teavet, mistõttu on põhjendatud kehtestada riigilõiv registreeringu taotluse ülevaatamisel.

Registreeringu taotluse läbivaatamine on võrreldes keskkonnaloa taotluse läbivaatamisega ligikaudu 75% väiksema kuluga, kuid riigilõivu sätestamine on siiski vajalik, kuna vastasel korral ei ole registreeringu otsusega seotud kulud kaetud. Keskkonnaloa omajatele, kes taotlevad keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist ja tegevuse registreerimist, antakse kaheaastane riigilõivuvabastus (eelnõu § punkt 28), et soodustada käitajaid üle tulema registreeringutele lisakuluta. Eelnevast tulenevalt on sätte mõju registreeringu omajatele positiivne. Seega pole tegemist omandipõhiõiguse riivega, mille puhul oleks vaja teostada põhiseaduspärasuse analüüs.

Eelnõu § 4 sätestab seaduse jõustumisaja.

Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuus kuud, võimaldamaks normi adressaatidel regulatsiooniga tutvuda ning vajadusel teha ettevalmistusi regulatsiooni rakendamiseks ja rakendusakte menetleda selliselt, et need jõustuksid seadusmuudatusega üheaegselt. Lisaks on arvestatud, et eelnõu jõustumise ajaks jõuaksid valmis saada ka muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi vajalikud IT-arendused. Keskkonnaotsuste infosüsteemi arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Kliimaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast, selleks on riigieelarvest raha eraldatud. Kokku kulub registri arendusteks ligikaudu 25 000 eurot.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega võetakse kasutusele uusi mõisteid. Seaduses määratletakse „keskkonnakaitseloa“ mõiste AÕKS-i tähenduses, mis on kasutusel seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes, samuti KeÜS-is, kuid seda ei ole AÕKS-i kontekstis määratletud. Praktikas on ilmnenud vajadus termini üheseks määratlemiseks, samuti aitab mõiste muuta seaduse sätete sõnastust lühemaks ja selgemaks. Seaduse tähenduses hõlmab keskkonnakaitseluba õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreeringut. Tegevuste puhul, kus saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku saab toimuda keskkonnakompleksloa, õhusaasteloa või registreeringu alusel, kasutatakse eelnõukohases seaduses ühist mõistet „keskkonnakaitseluba“.

Lisaks võetakse kasutusele termin „ajutine katlamaja“. Ajutine katlamaja on teisaldatav katlamaja, mida kasutatakse ajutise lahendusena energiavajaduse perioodiliseks katmiseks näiteks remonttööde ajaks või hooldustöödeks. Termini sätestamine aitab kiirelt ilma keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba muutmata anda ajutise lahendusena, maksimaalselt kuni üheks aastaks remont- ja hooldustöödeks paikse heiteallika käitaja registreeringu keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kõrvale. Sellise võimaluse sätestamine aitab vähendada käitajate halduskoormust ja leida kiire lahendus näiteks esmatähtsa teenuse pakkujatele, kuna keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmise taotluse esitamine, lubatud heitkoguste projekti koostamine ja avalik menetlus on võimalik asendada lihtsama ja kiirema registreeringu menetlusega.

Keskkonnatasude seaduses võetakse kasutusele uus termin „aruandeaasta“. Kui varem on keskkonnatasu arvutatud ja tasu makstud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta, siis mõiste kasutusele võtmisega võimaldatakse keskkonnakasutuse arvutamise ja keskkonnatasu tasumise perioodina käsitada ka kalendriaastat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

AÕKS-i muudatustega kõrvaldatakse Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/2278 välja toodud puudused ja viiakse seadus täielikult vastavusse keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiviga (EL) 2015/2193. Vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 3. KeTS-i ja RLS-i muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu keskendub peamiselt haldusprotsesside tõhustamisele ja vähendamisele. Seaduse rakendamine ei too kaasa selliseid olulise mõjuga muudatusi õiguskorras, mis tingiks HÕNTE § 46 lõike 2 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi.

Muudatustel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Seaduse rakendamine ei too kaasa mõju regionaalarengule.

Muudatusega kaasneb mõju kõige enam majandusele, vähendades eelkõige pikemas perspektiivis normiadressaatide halduskoormust. Mõju avaldub ametnike töökoormusele ja ülesannete hulgale ja avalike teenuste kättesaadavusele ning kaudselt ka välisõhu kvaliteedile.

Eelnõu olulisim eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust välisõhu valdkonnas ning vähendada keskkonnakaitselubade teenustega seotud koormust haldusprotsessides. Lisaks aitab eelnõu kiirendada menetlusi ja tagada seeläbi välisõhu parema kaitse. Eelnõude muudatuste paketi raames viiakse õhusaastelubadelt registreeringutele 1-5 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitajad, kellele rakenduvad alates 1. jaanuarist 2030 rangemad heite piirväärtused. Tegemist on väiksema keskkonnamõjuga käitiste käitajatega, kelle loa omamise kohustus muutub proportsionaalsemaks tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnariskiga. Mõjutatud on ka Keskkonnaamet, kelle töökoormus keskkonnaloalt registreeringule üleviimisel küll ajutiselt hüppeliselt suureneb, kuid edaspidi väheneb, võimaldades neil oma piiratud ressursse paremini juhtida, näiteks tegeleda suurema mõjuga käitiste, seirekohustuste kontrollimise ja kaebustega. Prioriteetsete (olulise mõjuga) tegevuste praegusest parem täitmine on võimalik ainult vähemtähtsate ülesannete arvelt, et suunata ressurssi olulisemate ülesannete peale, võimaldades kvaliteetsemalt lube menetleda.

Üleminekuperioodil ei eraldata Keskkonnaametile lisaressursse ja töökoormuse hüppeline kasv tuleb katta sisemiste ressursside arvelt. See võib aga tähendada, et teiste, vähemprioriteetsete ülesannete täitmine võib üleminekuperioodil võtta kauem aega ning seetõttu on vaja otsida paralleelselt muid töökoormuse vähendamise võimalusi. 2030. aasta 1. jaanuaril jõustuvad olemasolevatele 1–5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmetele rangemad heite piirväärtused. See toob kaasa nii Keskkonnaameti töökoormuse kui ka käitajate halduskoormuse suurenemise. Käitajad peavad hakkama saasteainete kontsentratsioone mõõtma ja sisestama keskkonnaotsuste infosüsteemi perioodiliselt ning Keskkonnaamet peab hakkama heite piirväärtuste täitmist kontrollima. Seetõttu on väiksema keskkonnamõjuga käitistele tingimuste loomine tegevuse registreerimiseks hädavajalik.

6.1. Kavandatav muudatus
Korrigeeritakse ja muudetakse 4. peatüki 2. jagu ehk paikse heiteallika käitaja registreerimisega seotud toiminguid, sh täiendatakse registreeringu üleandmist ja kehtivuse peatamist.

Sihtrühm
1) uued registreeringu taotlejad, sh 1-5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimusega põletusseadmete käitajad, kellele on väljastatud selles vahemikus tegutsemiseks õhusaateluba (21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MWth põletusseadmeid);
2) registreeringu omajad (30.05.2024 seisuga 11 töötunni erandiga registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut);
3) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud (05.06.2025 seisuga 12 ametikohta).

Kaasnev mõju
Muudatustel on eelkõige positiivne mõju haldusprotsesside tõhustamisele. Registreeringu osade täpsustamine ja täiendamine parandab arusaamist reeglitest ja toob õigusselgust, vähendades riigi ja ettevõtjate vaidlusi andmete esitamisel. Muudatused muudavad haldusprotsessid selgemaks, kiiremaks ja tõhusamaks. Muudatustega ühtlustatakse menetluslikke termineid AÕKS-is. Keskkonnaotsuste infosüsteemis on 10.06.2025 seisuga 371 registreeringut, millest 27 on väljastatud töötunni erandiga käitistele. Alates 2025. aasta
1. jaanuarist jõustus muudatus3, millega vabastati paikse heiteallika käitajate tegevus registreerimiskohustusest, kui tegemist on 0,3–1 MWth põletusseadmega, ning tanklas ja väikeses terminalis kütuste laadimisega, kui seda on vähem kui 10 000 m3 aastas. Määruses sätestati, et kui käitaja, kes on vabastatud registreerimiskohustusest, ei ole taotlust esitanud, tunnistab Keskkonnaamet registreeringu ühe aasta jooksul pärast muudatuse jõustumist kehtetuks. Seetõttu ei arvestata registreeringute omajate sihtrühma registreeringuid, mis tunnistatakse hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks kehtetuks, kuna eelnõukohane seadus ei mõjuta nende registreeringutega seotud menetlustoiminguid.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Registreerimisega seotud toimingute täpsustused ja parandused registreeringu taotlejatele suuri muutusi kaasa ei too, kuna enamik toiminguid on ühtlustatud õhusaasteloa toimingutega. Käitajal, kel oma tegevuseks õhusaasteluba enam vaja pole, tuleb oma tegevus registreerida. Registreeringu taotlus on lihtsam, kuna taotlusega ei tule esitada lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt), hajumisarvutusi ja andmekoosseis on väiksem kui loal. Registreeringu menetlusele ei kohaldata avatud menetluse sätteid. Lisaks sätestatakse võimalus rakendada IT-arenduse olemasolul sisulist kaalumist mittevajavate otsuste korral automatiseeritud lahendusi, eeldusel, et sisulist kaalumist vajava otsuse tegemisel pole vaja ära kuulata arvamusi ega vastuväiteid ning ei kahjustata huvitatud isikute õigusi ja huve. Automaatkontroll on võimalik vaid kindlate standardolukordade jaoks, näiteks ärinime muutus, taotluse alusel loa kehtetuks tunnistamine tegevuse lõppemise korral ja ühistaotluse esitamine registreeringu üleandmisel. Automatiseeritud lahenduste puhul on tegemist Keskkonnaameti töökoormust vähendava muudatusega. IT-arenduste olemasolul kiireneb ka ettevõtte jaoks teatud juhtudel (sisulist kaalumist mittevajavate otsuste korral) menetlus. Enim on mõjutatud menetluslike toimingute täpsustustest ja parandustest töötunni erandiga registreeringute omajad, kes peavad registreeringus olevad andmed üle vaatama ja ajakohastama kahe aasta jooksul pärast muudatuse jõustumist. AÕKS-i 4. peatüki täiendused registreeringu taotlejat ja omajat otseselt ei mõjuta, küll aga registreeringu üleandmise sätestamine võimaldab käitajatel seda selgemalt taotleda.

Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused
Vähesel määral on mõjutatud Keskkonnaamet, kelle töökoormus olemasolevate registreeringute muutmise taotluste läbivaatamise perioodil veidi suureneb, kuid edaspidi muudatustega seotud ülesannete arvelt väheneb, kuna registreeringu puhul on tegemist väiksemamahulise menetlusega. AÕKS-i muudatused mõjutavad IT-arenduste vajadust. Registreerimistoimingute muudatuse tõttu kaasneb Keskkonnaametile lisakulu, et teha arendusi keskkonnaotsuste infosüsteemis. Kulu kantakse Kliimaministeeriumi valitsemiseala IT-eelarvest keskkonnaotsuste infosüsteemi arendamiseks mõeldud rahast (vt ka 7. peatüki selgitusi).

6.2. Kavandatav muudatus
Registreeringu omajale AÕKS-i §-s 101 sätestatud kohustuste laiendamine.

Sihtrühm
1) uued registreeringu taotlejad, sh 1-5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimusega põletusseadmete käitajad, kellele on väljastatud selles vahemikus tegutsemiseks õhusaateluba (21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MWth põletusseadmeid);
2) registreeringu omajad (30.05.2024 seisuga 11 töötunni erandiga registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut).

Kaasnev mõju
AÕKS-i § 101 kehtestamisega registreeringu omajatele ei kaasne olulist mõju ei käitajatele ega ka haldusasutusele, sest tegemist on üldiste nõuetega, mida juba suures osas järgitakse.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Keskkonnakaitseloaga saab käitaja õiguse väljutada käitisest saasteaineid välisõhku, kuid selle õigusega kaasnevad käitajal ka kohustused, mida tuleb täita. AÕKS-i §-s 101 sätestatakse ka registreeringu omajatele kohustused, mis praegu on ekslikult puudu. Paragrahvi 101 laiendamine registreeringu omajatele olulist mõju ei avalda. Õhusaasteloalt registreeringule üle minevatele käitajatele AÕKS-i § 101 sätestamine muudatusi kaasa ei too, kuna selles sätestatud nõuded kohalduvad juba õhusaasteloa omajale. Küll laiendatakse §-s 101 sätestatud kohustusi praegustele registreeringu omajatele (vt ka seletuskirja 3. peatüki § 1 p 4 selgitusi). Olemasoleval registreeringu omajal on kohustus tagada õhukvaliteedi piirväärtused, saasteainete heite piirväärtused, kavandada meetmeid nõuetele vastavuse saavutamiseks, hoida käivitamise ja seiskamise perioodid võimalikult lühikesena, kasutada püüdeseadet, kui see on paigaldatud või on ette nähtud selle kasutamine. Lisaks on käitajal oma tegevusest põhjustatud olulise keskkonnahäiringu teavitamise kohustus, kohustus teha koostööd ja anda infot Keskkonnaametile. Paragrahvis 101 on sätestatud üldised keskkonnanõuded, mis kehtivad käitajatele ka juba praegu, selle paragrahvi laiendamine registreeringu omajatele ei too kaasa kohustust esitada andmeid korrapäraselt ega suurenda käitaja halduskoormust.

Keskkonnamõjud: mõju välisõhule
Üldiste keskkonnanõuete sätestamisel registreeringu omajale on kindlasti positiivne mõju. Keskkonnanõuete järgimine tagab parema õhukvaliteedi ja aitab saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud keskkonnaeesmärke. Üldiste keskkonnanõuete sätestamine tagab keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivile vastavuse.

6.3. Kavandatav muudatus
AÕKS-is sätestatakse võimalus ajutise lahendusena väljastada registreering keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kõrvale ajutisele katlamajale, kuid periood uues asukohas ei tohi olla pikem kui üks aasta.

Sihtrühm
1) õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajad (01.06.2025 seisuga kokku 243 keskkonnakompleksluba ja 1190 õhusaasteluba);
2) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud (05.06.2025 seisuga 12 ametikohta).

Kaasnev mõju
Muudatustel on eelkõige positiivne mõju haldusprotsesside tõhustamisele. Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, kuna registreeringu puhul on tegemist väiksemamahulise menetlusega. Muudatused muudavad haldusprotsessid selgemaks, kiiremaks ja tõhusamaks.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Muudatusest on positiivselt mõjutatud loa omajad, kellel on senise kuni 90-päevase õhusaasteloa muutmise taotluse või kuni 180-päevase muutmise taotluse menetluse asemel võimalik registreering saada kuni 30 päevaga. See lubab hooldus- või remonttöödega kiiresti alustada. Kui ajutine katlamaja töötab uues asukohas (katlamaja hooldus- ja remontööde teostamise ajal) kuni 500 töötundi aastas, siis piisab § 85 lg 2 kohasest teavitusest. Juhul, kui on teada, et hooldus ja remontööde aeg võib pikeneda ja ajutine katlamaja töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi aastas, tuleb paikse heiteallika käitajal taotleda registreeringu muutmist.

Muudatus mõjutab positiivselt ka Keskkonnaametit, kelle töökoormus kiirema menetluse arvelt väheneb, võimaldades neil oma piiratud ressursse paremini juhtida.

Keskkonnamõjud: mõju välisõhule
Muudatusel on positiivne mõju välisõhu kvaliteedile. Kui käitise põletusseadmed on hooldus- või remonttööde tõttu rivist väljas, siis ajutise katlamaja lahendus aitab varustada süsteemi kiirelt vajamineva energiaga. Ajutise katlamaja lahendused Eestis põhinevad peamiselt puitkütustel (hakkepuit, saepuru, pellet), kuid on ka vedel- ja gaasikütustel põhinevaid lahendusi. Taastuvenergia kasutamisel peamise ajutise lahendusena on positiivne mõju, kuna see ei suurenda kasvuhoonegaaside taset atmosfääris ega aita kaasa kliimamuutustele. Samuti on puidul põhinevad kütused toodetud kodumaal ja vastupidavad globaalsetele kriisidele. Erinevate kütustega lahendused aitavad kiirelt leida sobiva võimaluse soojavarustuse toimepidevuse tagamiseks. Ajutisele katlamajale väljastatakse registreering, millega kaasnevad keskkonnanõuete ja registreeringus märgitud heitkoguste järgmise kohustused, mis aitavad tagada parema õhukvaliteedi.

6.4. Kavandatav muudatus
Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustuse sätestamine registreeringu omajatele üks kord aastas.

Sihtrühm
registreeringu omajad, v.a töötunni erandiga registreeringu omajad.

Kaasnev mõju
Muudatus avaldab positiivset mõju registreeringu omaja halduskoormusele, kuna deklaratsiooni andmeid tuleb esitada senise nelja korra asemel üks kord aastas.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormusele
Registreeringu omajatele sätestatakse keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus üks kord aastas. Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustuse sätestamine registreeringu omajatele on küll vormiliselt uus nõue, kuid see nõue neile lisakohustusi kaasa ei too, kuna nende registreeringutega käitiste käitajad, kellele tasukohustus tulevikus rakendub, tasuvad täna juba keskkonnaloa alusel keskkonnatasu. Õhusaasteloa omajal on keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus neli korda aastas (kvartali kohta). Registreeringule üle minnes jätkub keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus, kuid andmete esitamise sagedus väheneb. Seega vähendab muudatus ettevõtete halduskoormust.

Registreeringutega käitiste keskkonnamõju on küll väiksem kui õhusaastelubadega käitistel, kuna aga keskkonnaoht või keskkonnarisk võib siiski tekkida ja käitiste tegevusega kaasneb arvestatav saasteainete heide välisõhku, rakendatakse registreeringutele keskkonnatasu. Eelnõus sätestatakse registreeringu omajale kohustus arvutada ja maksta keskkonnatasu üks kord aastas. Muudatus on ettevõtetele positiivne, kuna deklaratsiooni esitamise sagedus väheneb neljalt korralt ühele korrale aastas. Vaid töötunni erandiga registreeringutele keskkonnatasu jätkuvalt ei sätestata, kuna kuni 500 töötundi töötavad põletusseadmed on väga väikese keskkonnamõjuga. Need põletusseadmed töötavad maksimaalselt 20 päeva aastas ning nende heitkogused on seetõttu marginaalsed. Need registreeringud on varem olnud vabastatud keskkonnatasude arvutamisest ja maksmisest oma väikese mõju tõttu. 2023. aasta aruande andmetel oleks töötunni erandiga registreeringud (27 registreeringut) tasunud riigieelarvesse keskkonnatasusid kokku 446,04 eurot.

Kuna keskkonnatasu kohustusega käitistele sätestatakse tulevikus registreerimise nõue, muutub registreeringukohuslaste ring. Seetõttu on oluline seaduses erandiga sätestada keskkonnatasu vabastus jätkuvalt neile, kelle käitise käitamisel olulist keskkonnamõju ei ole. Keskmiselt oleks 2023. aastal maksnud iga töötunni erandiga registreeringu käitaja 16,52 eurot käitise kohta keskkonnatasusid. Keskmise võimsusega põletusseadmetele, mis töötavad kuni 500 töötundi (töötundide alla ei arvestata aega, mil põletusseadet käivitatakse ja seisatakse), on sätestatud ka keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist tulenev heite piirväärtuste järgimise erand, kuna sellise põletusseadme keskkonnamõju on marginaalne ja investeering heite piirväärtuste saavutamiseks oleks aga ebaproportsionaalselt suur. Erand sätestatakse vaid töötunni erandiga registreeringuga käitistele.

Kui töötunni erandiga põletusseade on õhusaasteloal, keskkonnakompleksloal või paikse heiteallika käitaja registreeringul, tuleb käitajal kogu käitisest tekkivate heitkoguste andmed esitada keskkonnatasu arvutuses nagu varemgi. Koosmõjus teiste heiteallikatega tekib ka töötunni erandiga töötaval katlal suurem keskkonnamõju, seega selliste käitiste tegevuste heitkogused summeeruvad ja mõjutavad välisõhu kvaliteeti koosmõjus. Kuna lisatav säte sisulisi ja rahalisi kohustusi ei suurenda, ei mõjuta see riigieelarvet ega ka lõpptarbijat.

Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused
KeTS-i muudatused mõjutavad vähesel määral IT-arenduste vajadust. Kuna registreerimiskohuslaste ring muutub, laiendatakse registreeringutele deklaratsiooni esitamise kohustus, lisaks muutub välisõhu saastetasu deklareerimisperiood (kvartali asemel aasta), kuid kuna see ühtib senise neljanda kvartali deklareerimise tähtajaga, siis suuri arendusvajadusi muudatus kaasa ei too. Keskkonnaametile toob see kaasa lisakulu, et teha arendusi keskkonnaotsuste infosüsteemis. Kulu kantakse Kliimaministeeriumi valitsemiseala IT‑eelarvest keskkonnaotsuste infosüsteemi arendamiseks mõeldud rahast ja arvestatakse IT‑arenduste kulusse (vt ka 7. peatüki selgitusi).

6.5. Kavandatav muudatus
Riigilõiv 500 eurot registreeringu taotlemise läbivaatamise eest.

Sihtrühm
1) valdkonnas tegevust alustada soovijad;
2) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud (05.06.2025 seisuga 12 ametikohta).

Kaasnev mõju
Muudatus avaldab positiivset mõju kõigile sihtrühmas nimetatud osalistele. Riigilõivumäär on registreeringu taotlemisel neli korda madalam võrreldes keskkonnaloa taotlemise riigilõivumääraga, lisaks ei rakendata registreeringu muutmisel riigilõivu (keskkonnaloa muutmise taotluse riigilõiv moodustab 50% taotluse läbivaatamise hinnast). Keskkonnaloa omajatele, kes taotlevad keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist ja tegevuse registreerimist, antakse kaheaastane riigilõivuvabastus, et soodustada käitajaid üle tulema registreeringutele lisakuluta. Kuna 249 õhusaasteloale registreeringu väljastamine toob kaasa hüppelise Keskkonnaameti töökoormuse kasvu, siis kaheaastane üleminekuperiood aitab seda hajutada.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, mõju tegevusega kaasnevatele kuludele., halduskoormusele
Riigilõivumäära kehtestamisel tuleb aluseks võtta RLS-i § 4 lõikes 1 sätestatud kulupõhimõte – riigilõiv peab lähtuma toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 1990 eurot, muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50% taotluse läbivaatamise riigilõivumäärast. Registreeringu taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 500 eurot, registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei sätestata. Registreeringu taotluse läbivaatamise eest kohaldub madalam riigilõivumäär, kui on keskkonnaloa läbivaatamise eest, kuna nende käitiste keskkonnakasutus on lihtsam ning registreeringu menetlusprotsess seega kiirem ja riigi jaoks odavam. Samas on eesmärk ka vähendada väiksema keskkonnamõjuga käitiste maksukoormust ning riigilõivu proportsionaalsus nende finantssuutlikkusega, et keskkonnanõuete järgimine ei hakkaks ettevõtlust välja suretama.

Registreeringu taotluse läbivaatamise riigilõivumäär põhineb Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aasta keskkonnakaitselubade menetlusega kaasneva teenuse kulude analüüsil, sh aja- ja ressursikulul, mille alusel on keskkonnakaitselubade kehtivad riigilõivud ajakohastatud. Riigilõivumäära kujundamisel on lähtutud eelkõige kulupõhimõttest. Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Keskkonnakaitselubade teenuse kuludest moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. Kuigi registreeringu andmisel ei rakendata üldjuhul avatud menetlust ja menetlusse kaasatud isikute ring on väiksem, tuleb Keskkonnaametil registreeringu taotlus põhjalikult läbi vaadata ning koguda otsuse tegemiseks teavet, mistõttu on põhjendatud kehtestada riigilõiv registreeringu taotluse ülevaatamisel. Keskkonnaloalt registreeringule üleminekul nii käitaja taotluse alusel kui ka Keskkonnaameti algatusel sätestatakse kaheaastane riigilõivu vabastuse periood. Kuna riik loob registreerimiseks tingimused väiksema mõjuga õhusaastelubadele ja käitaja on õhusaasteloa taotluse läbivaatamise eest juba korra tasunud riigilõivu, siis on mõistlik sätestada üleminekuperioodil vabastus riigilõivust registreeringule ületulemiseks.

Registreeringu taotlus esitatakse keskkonnaostuste infosüsteemis, mistõttu teeb haldusasutus esmase andmete sisestamise ja kontrollimis taotlemisprotsessis. Keskkonnaloalt registreeringule üleminekul tuleb käitajal esitada õhusaasteloa kehtetuks tunnistamise taotlus ja uus registreerimise taotlus. Kaheaastase üleminekuperioodi sätestamine motiveerib käitajaid keskkonnaloalt registreeringule üle minema ja taotlemise hetkel andmeid ajakohastama. Keskkonnaamet on tähtajatud keskkonnaload juba varem põhjalikult üle vaadanud, kuid osa lubadest on kontrollitud väga ammu ja need ei vasta enam kehtivatele nõuetele. Samas osa lube on üle vaadanud hiljuti, st kehtivate nõuete kohaselt ja neid on võimalik üle viia registreeringule suurema lisatööta, mistõttu ei ole asjakohane riigilõivu küsida. Sellised load viiakse registreeringule üle kahe aasta jooksul ja taotlust esitada ei ole vaja, seega pole vaja rakendada ka riigilõivu maksmise kohustust.

Pärast üleminekuperioodi lõppemist kohaldub keskkonnaloalt registreeringule ületulevale käitajale taotluse läbivaatamise eest riigilõivu maksmise kohustus, kuna keskkonnaloalt registreeringule üleminekul esitatakse Keskkonnaametile uus taotlus (ajakohastatud andmetega), mis vajab sisulist läbivaatamist, seega on õiglane küsida pärast üleminekuperioodi käitajatelt riigilõivu. Registreeringu taotluse läbivaatamine on võrreldes keskkonnaloa taotluse läbivaatamisega ligikaudu 75% väiksema kuluga, kuid riigilõivu sätestamine on siiski vajalik, kuna vastasel korral ei ole registreeringu otsusega seotud kulud kaetud.

Uutel valdkonnas tegutseda soovijatel tuleb registreeringu taotlemisel tasuda riigilõiv. Registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei küsita, kuna muutmine toimub keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Süsteemis esitatakse taotlus ainult muutunud andmete kohta ja sellega ei kaasne registreeringu andjale suurt kontrollimise ja menetlemise koormust, mistõttu on otstarbekas muutmise menetlused riigilõivu tasumisest vabastada. Lisaks võimaldatakse registreeringu menetlemisel keskkonnaotsuste infosüsteemis lihtsamate toimingute juures ka automatiseeritud lahendusi, mis suurendab küll nende arendamisel IT‑kulusid, kuid vähendab aja ja ressursi kulu toimingutele. Registreeringule üle minnes vähenevad käitajate registreeringu taotlemise ja muutmisega seotud kulud.

Kuna mõju avaldumise sagedus on olemasolevatele käitistele ja uutele tegevust alustavate käitistele ühekordne ning see on proportsioonis käitise tegevuse ulatuse ning mahuga, ei ole ette näha muudatuse ulatuslikku mõju majandusele.

Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused
Muudatusega kaasneb vähene mõju Keskkonnaametile, kuna registreeringu taotluse läbivaataja peab kontrollima riigilõivu laekumist. Lisaks peab Keskkonnaamet riigilõivu tasumise protsessid muudatusega kooskõlla viima. Mõjud minimeeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemi ning registreeringu taotlemise kasutusjuhendite uuendamisega. Seega muudatus olulist mõju ja lisakoormust Keskkonnaameti ametnikele kaasa ei too.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Kohalikule omavalistusele lisategevusi ega -kulusid ei kaasne ega eeldata sellest ka tulusid.

Seaduse rakendamisega kaasnevad keskkonnaotsuste infosüsteemi arendustööde kulud. Keskkonnaotsuste infosüsteemi arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Kliimaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast. Registreeringu menetlusega seotud andmete muutmine, sh rakendusaktides tehtavad muudatused, toovad kaasa keskkonnaotsuste infosüsteemi arendusvajaduse. Registreeringu künnisvõimsused, taotlemise ja tegevuse registreerimise nõuded sätestab keskkonnaministri 19. detsembri 2017. aasta määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“. Määruse muudatuse jõustumisel tuleb arendada ka keskkonnaotsuste infosüsteemi ja selleks on riigieelarvest raha eraldatud. Nimetatud arenduste kogumaksumus on suurusjärgus 25 000 eurot.

Muudatustest on mõjutatud ka riigieelarvesse laekuvad tulud. Registreeringu taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 500 eurot, registreeringu muutmise taotluse läbivaatamisele riigilõivu ei kohaldata. Riigieelarvet mõjutab ka väiksema keskkonnamõjuga käitiste keskkonnaloast vabastamise korral keskkonnaloa taotluse läbivaatamise ja muutmise laekumisest ära jäänud tulu. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 1990 eurot, muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50% taotluse läbivaatamise riigilõivumäärast.

Näiteks väljastati 2024. aastal üks uus õhusaasteluba, mis reguleerib 1–5 MWth põletusseadmeid (riigieelarvesse laekus riigilõivu kokku 520 eurot), lisaks muudeti 12 õhusaasteluba, mille eest tasuti riigilõivu kokku 1300 eurot (5 loa muutmise eest riigilõiv 260 eurot, 7 luba muudeti riigilõivuta). Kuna 2024. aasta alguses jõustusid uued riigilõivumäärad, siis menetleti 2024. aastal lõpuni vanad taotlused vanade riigilõivumäärade alusel või seaduses ette nähtud juhtudel ka ilma riigilõivuta, mistõttu ei kajastu 2024. aasta andmetes uute riigilõivumäärade summadest tulenevat mõju. Seadusemuudatuse kohaselt laekub registreeringu menetlemisel riigieelarvesse 500 eurot, st 75% vähem, kui on keskkonnaloa kehtiv riigilõiv. Kuna 2024. aastal taotleti üks ja 2023. aastal viis uut õhusaasteluba 1–5 MWth käitisele, siis massilisi uute 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmete lisandumist ja registreeringute taotlemist ette pole näha. Registreeringutele üle minnes väheneb aastas umbes 5 loa muutmise ülevaatamise eest saamata jäänud riigilõiv (võttes aluseks 2024. aasta andmed), kokku uue riigilõivumääraga arvestamisel (RLS-i § 1362 lg 11 väheolulise mõjuga käitiste muutmine avatud menetluseta, riigilõivumäär 660 eurot) umbes 3300 eurot. Võttes arvesse 2024. aasta andmed ja lubade menetlemisest ära jäänud tulu (1990+3300 eurot) väheneb aastas riigieelarvesse laekuv riigilõiv kokku 5290 eurot.

KeTS-is tehtavad muudatused keskkonnatasude suurustes ja riigieelarvesse laekumistes muudatusi kaasa ei too. Võttes arvesse keskkonnaministri 19.12.2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ kavandis tehtavaid muudatusi, sätestatakse
1–5 MWth põletusseadmetele registreerimiskohustus. 21.07.2025 seisuga oli keskkonnaotsuste infosüsteemis 449 keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba, millel on kajastatud 1–5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmeid. Kui arvestada maha load, mille omamise kohustus säilib (näiteks reguleerivad lisaks ka muid tegevusi ja kõik keskkonnakompleksload), siis on võimalik 246 keskkonnaluba viia lihtsama menetlusega registreeringutele. 2024. aastal maksid need keskkonnaload keskkonnatasu kokku 523 300 eurot, mis moodustas 7,6% kogu välisõhu saastetasudest. Kuna seaduse eesmärk on tuua väiksema keskkonnamõjuga käitiste tegevus keskkonnaloalt registreeringule, millele sätestatakse keskkonnatasu deklareerimise kohustus üks kord aastas, siis keskkonnatasude seaduse muudatused laekumisi riigieelarvesse ei muuda.

Kõige enam on muudatustest mõjutatud Keskkonnaamet, kes menetleb keskkonnakaitselube ja kelle töökoormus keskkonnaloalt registreeringule üle minnes ajutiselt hüppeliselt suureneb, edaspidi aga muudatustega seotud ülesannete arvelt väheneb. 246 käitise korral asendub 90-päevane menetlusaeg 30-päevase menetlusajaga, mis vähendab nende lubadega seotud menetlusaega umbes 65%. See võimaldab suunata oma ressurssi olulisemate ülesannete peale (näiteks 203 keskkonnakaitseloa muutmisele enne 2029. aastat ja alates 2030. aastast uute heite piirväärtuste täitmiste kontrollimisele). Üleminekuperioodil ei eraldata Keskkonnaametile lisaraha ja töökoormuse kasv tuleb katta sisemiste ressursside arvelt. See aga tähendab, et teiste, vähemprioriteetsete ülesannete täitmine võib üleminekuperioodil võtta kauem aega ning seetõttu on vaja otsida paralleelselt muid töökoormuse vähendamise võimalusi. Prioriteetsete (olulise mõjuga) tegevuste praegusest parem täitmine on võimalik ainult vähemtähtsate ülesannete arvelt, et suunata oma ressurssi olulisemate ülesannete peale, võimaldades kvaliteetsemalt lube menetleda. Seetõttu on väiksema keskkonnamõjuga käitistele tingimuste loomine tegevuse registreerimiseks hädavajalik.

Muudatustest on mõjutatud ka väiksema keskkonnamõjuga käitajad, kes peavad esitama keskkonnaloa kehtetuks tunnistamise taotluse ja uue registreeringu taotluse. Taotluse esitamisel on oluline, et käitaja vaatab varasemas tähtajatus keskkonnaloas olevad andmed üle ja ajakohastab need esitatavas registreeringu taotluses. Kuna käitaja ei pea esitama LHK projekti ja hajumisarvutusi, siis taotluse esitamiseks ei ole vaja palgata eksperti väljastpoolt ettevõtet. Registreeringu ja loa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamine on käitajale ühekordne nõue ega too kaasa pikemaajalist mõju. Küll aga on registreeringu muutmine käitajale lihtsam, odavam ja kiirem.

8. Rakendusaktid

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisest lähtudes on vaja muuta järgmisi rakendusakte:
- keskkonnaministri 05.11.2017. a määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“;
- keskkonnaministri 19.12.2017. a määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“;
- keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“;
- keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“.
Kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.

Keskkonnatasude seaduse muutmisest lähtudes on vaja muuta keskkonnaministri 05.04.2011 määrust nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“. Määruses tehtavad muudatused ei ole sisulised ning on eelkõige seotud aastase deklareerimisperioodi lisandumisega ning sellest tuleneva mõistete täpsustamise vajadusega välisõhu saastetasu deklaratsiooni vormil. Määruse kavandit seletuskirjale ei lisatud, kuna muudatuste iseloom on tehniline.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumistähtaja seadmine võimaldab rakendusakte menetleda selliselt, et need jõustuksid seadusmuudatusega üheaegselt. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et eelnõu jõustumise ajaks jõuaksid valmis saada ka muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi vajalikud IT-arendused ning seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuus kuud, et normi adressaadid saaksid muudatustega tutvuda ja vajaduse korral teha ettevalmistusi reeglite rakendamiseks. Registreeringu taotlemise ja registreeringu keskkonnaotsuste infosüsteemi arendamise lähteülesanne on koostatud ja kinnitatud, raha riigieelarvest on eraldatud ning lähteülesanne on valmis 2026. aasta alguses arendusse minema, kuid arendusse minemiseks peab käesolev eelnõu olema jõudnud vähemalt Vabariigi Valitsusse. IT-arenduste kogumaksumus on suurusjärgus 25 000 eurot. Arenduse lõikude testimine jääb aasta keskpaika ja 2026. aasta teise poolde. IT-arendus valmib 2027. aasta 1 jaanuariks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Korteriühistute Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule.

Laekunud tagasiside ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1 olevas kooskõlastustabelis.

Siseministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ja Korteriühistute Liit ei esitanud märkusi.
Algatab Vabariigi Valitsus … 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi
allkirjastaja ametinimetus

Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastustabel


1. Justiits- ja Digiministeerium
Jrk nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud/ mittearvestatud
Kommentaarid
1
Andmekaitsealased märkused: Eelnõu § 1 p 7 (AÕKS § 82) – kavandatava AÕKS § 82 lg 1 p 2 kohaselt kohustub paikse heiteallika käitaja esitama registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotluse, milles peab mh olema märgitud taotleja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed. Järelikult pannakse muudatustega kohustus esitada ja koguda isikuandmeid (isikuandmete kaitse üldmääruse (nr 2016/679, edaspidi IKÜM) art 4 p 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta). Selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Isikuandmete töötlemist puudutavas osas tähendab see, et töötlemise eesmärgid peavad olema sätestatud seaduses ning andmekogu pidamist reguleerivas määruses võib neid eesmärke üksnes seadusega antud volituse piirides täpsustada. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule. Antud juhul sätestab kavandatav AÕKS § 82 lg 1 p 2 isikuandmete esitamise ja kogumise kohustuse, kusjuures seaduse tekstis on välja toodud isikuandmete kategooriad (kontaktandmed), kuid seletuskirjas ei ole avatud, milliste kontaktandete esitamist eeldatakse. AÕKS § 38 lg 3 näeb küll täiendavalt ette, et registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuid ülaltoodud selgituste tõttu seaduse reservatsiooni põhimõttest pole taoline lähenemine lubatav – andmekoosseisud peavad olema sätestatud seaduses (seadusandja poolt heakskiidetud) ning täitevvõimu esindajal on võimalik andmekoosseise ministri määruses üksnes täpsustada. Võimalus oleks parandada AÕKS § 38 lg 3 sõnastust, nähes ette, et minister kehtestab määrusega taotluse esitamise vormi vms, kuid mitte andmekoosseisud endid, mis peaksid tulenema seadusest.
Arvestatud
Taotleja kontaktisiku nime ja kontaktandmete esitamise kohustus on ka kehtivas seaduses. Käesoleva eelnõu käigus ei muudeta kontaktisiku andmete esitamise kohustust. Selgitame, et paikse heiteallika käitaja registreeringu taotlemine ja väljastamine käib jätkuvalt läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (KeÜS § 401 lg 1 p 4). KOTKASel on KeÜS § 401 lg 2 kohaselt kehtestatud põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/123072025007, KeÜS-is ja KOTKASe põhimääruses reguleeritakse täiendavalt ka isikuandmete töötlemise ja säilitamise korda KOTKASes.

Märgite – „Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad.“

Ettevõtted esitavad vajalikud andmed läbi KOTKASe ja Keskkonnaamet kontrollib andmed ning väljastab registreeringu KOTKASe vahendusel. Keskkonnaamet ei tegele täiendava isikuandmete töötlemise ega säilitamisega KOTKAS väliselt. Seega kohalduvad andmete hoidmisele ja säilitamisele KeÜS-is KOTKASe kontekstis sätestatud isikuandmete töötlemise alused (vt KeÜSi § 402) ning neid ei pea AÕKSis kordama, piisab viitest, et taotluse menetlus toimub KOTKASes.

AÕKS-i § 82 lõiked 1 ja 2 näevad ette registreeringu taotluse andmekoosseisu. AÕKS-i § 82 lg 3 kohaselt kehtestatakse taotluse ja registreeringu andmekoosseis määrusega https://www.riigiteataja.ee/akt/122102024006. Määruse § 2 lg 1 sätestab, et registreeringu taotluse andmekoosseisu kuuluvad AÕKS § 82 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed ning määruses nimetatud asjakohased andmed ja lisad. Isikuandmete loetelu on seaduses, seda määruses enam ei täpsustata. Eelnõus määratakse ka, milliseid kontaktandmeid kogutakse. Eelnõu on ka täiendatud AÕKS § 83 uue lõikega 6, mis sätestab, millises andmekoosseisus registreering antakse – see on võrreldes taotlusega sisuliselt sama. Kontaktandmeid registreeringule ei märgita (selgitatud seletuskirjas).

AÕKS-i § 82 lg 3 sõnastust on täpsustatud ja lisatud viide registreeringule ning täiendus, et volitusnorm antakse „täpsustatud“ andmekoosseisu kehtestamiseks, lähtudes seaduses sätestatud piiridest.

Kuna seaduses nähakse ette isikuandmete kogumine registreeringu taotlusel, mis esitatakse registreeringu saamise eesmärgil, siis on isikuandmete kogumise olukord ja eesmärk konteksti arvestades piisavalt selge (registreeringut ei saa menetleda ja anda umbisikuliselt) ning puudub vajadus eraldi sätestada nt et „Isikuandmeid kogutakse registreeringu taotluse menetlemiseks ja registreeringu andmiseks“ – see koormaks seadust liialt tarbetute sätetega. Toome selle eesmärgi lisaks välja seletuskirjas. Nõustume, et kui isikuandmeid kogutaks mingil muul eesmärgil kui registreeringu menetlemine, peaks see seadusest tulenema, sest see ei oleks kontekstist üheselt arusaadav – antud juhul sellist täiendavat eesmärki aga ei eksisteeri.

Juhime lisaks tähelepanu, et selle registreeringu taotlejad on valdavalt juriidilised isikud või FIEd, kuna tegemist on üldjuhul äritegevusega seotud keskkonnakasutusega.

Lähtuvalt esitatud ettepanekust on seletuskirja 3. peatüki § 1 punkti 7 selgitusi täiendatud.
2
Taotluse tagastamine: Kehtiv AÕKS § 83 lg 1 sätestab, et kui taotluses käsitletud tegevus ei vaja registreeringut või vajab õhusaasteluba, teavitab Keskkonnaamet sellest taotlejat. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg 4 kohaselt, kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades pädevat haldusorganit või edastab taotluse pädevale haldusorganile. Kavandatav muudatus ei käsitle taotluse tagastamist, kuid HMS § 14 lg 6 ja § 15 lg 4 sätestavad taotluse läbi vaatamata jätmise alused. Palume kaaluda eelnõusse taotluse läbi vaatamata jätmise sisse toomine.
Selgitame
Selgitame, et registreeringu taotlus esitatakse läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi, kuhu on arendatakse automaatkontroll selleks, et käitaja, kellel ei ole registreeringut vaja ehk ei vasta kindlatele kriteeriumitele, ei saa esitada taotlust. Sellest teavitatakse käitajat otse taotluse alguse faasis läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi. Lisaks arendatakse automaatkontroll õhusaasteloa vajaduse hindamiseks ja keskkonnaotsuste infosüsteem annab andmeväljade täitmise järel teavituse, et käitaja tegevus ületab registreeringu künnist ja on vaja esitada õhusaateloa taotlus. IT-arendustega lahendatakse olukord, et käitaja ei saa esitada taotlust haldusasutusele, mis pole tema pädevuses, mistõttu puudub otsene vajadus taotluse läbi vaatamata jätmise sisse toomine eelnõusse. Juhul, kui siiski see vajadus tekib (nt keskkonnaotsuste infosüsteemi vea tõttu), kohaldub jätkuvalt registreeringu läbi vaatamata jätmisele HMS. Lähtuvalt selgitusest täiendati ka seletuskirja 3. peatüki § 1 punkti 7.
3
Menetlustähtajad ja tähtaja pikendamine. Kavandatav AÕKS § 83 lg 1 sätestab, et registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kavandatav AÕKS § 83 lg 4 lubab registreeringu andjal tähtaega pikendada, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda otsustada registreeringu andmist selle tähtaja jooksul. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Tähtaja pikendamise alused peavad olema selged, et vältida õigusvastast viivitust. Palume sätestada eelnõus kindel päevade arv, mille võrra on võimalik registreeringu andjal tähtaega pikendada, et vältida selgusetust.
Arvestatud
Tähtaja pikendamise alused sõnastatud selgemaks. Eelnõu § 1 punktis 7 täiendatakse § 83 lõiget 5 järgmise lausega:
„Tähtaja pikendamine, selle põhjus ja otsuse tegemise kavandatav tähtaeg tehakse registreeringu taotlejale kirjalikult teatavaks.“

Seletuskirja 3. peatükki täiendatud § 1 punkti 7 osas järgmiselt:
Muudatusega antakse registreeringu andjale õigus pikendada registreeringu andmise tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda registreeringu andmise otsustamist AÕKS-i § 83 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
[…] Lõike põhimõtte järgi võib registreeringu andja pikendada registreeringu andmise tähtaega, kuid registreeringu andjal tuleb registreeringu taotlejat pikendamisest teavitada kirjalikult ning pikendamist põhjendada.
4
Registreeringu olemus: Kehtiva AÕKS § 83 lg 4 kohaselt väljastatakse registreerimistõend. Kavandatav AÕKS § 83 lg 5 sätestab, et tegevus registreeritakse ja tehakse kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis. Kuigi registreeringu olemust otseselt ei defineerita, on tegemist haldusorgani tegevusega, mis on suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (HMS § 51 lg 1). Seega on registreerimisotsus tõenäoliselt haldusakt. Palume täpsustada (vähemalt seletuskirjas), kas registreeringu näol on tegemist haldusaktiga. Määratluse täpsustamine on oluline ka vaidlustamise mõttes, kuivõrd vaidemenetluse korras saab nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist.
Arvestatud
Seletuskirja 3. peatükki täiendatud § 1 punkti 6 osas järgmiselt:
Sulgudes olev täpsustus on vajalik, et viia seadus kooskõlla kasutatavate terminitega. Paikse heiteallika käitaja registreeringu puhul kasutatakse seaduses ka sõna
„registreering“. Registreeringule kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades AÕKS-i erisusi. Registreering on haldusmenetluse seaduse § 51 mõistes haldusakt.
5
Registreeringu üleandmine. Kavandatav AÕKS § 861 lg 1 lubab registreeringu omajal õigused ja kohustused loovutada teisele isikule. AÕKS § 861 lg 2 sätestab, et registreeringu andja muudab registreeringut seitsme päeva jooksul taotluse saamisest arvates. See on erisus keskkonnaloa üleandmise menetlusele 3 (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 60 lg 2), mis nõuab taotluse esitamist hiljemalt kümme päeva enne muutmise tähtpäeva. Palume selgitada seletuskirjas, miks kavandatava AÕKS § 861 lg 2 puhul ei kohaldu KeÜS-is sätestatud tähtaeg või muuta päevade arv samaks, kuna AÕKS-i puhul kohaldub ka KeÜS.

Eelnõu ja seletuskirja lugedes ei ole selge, mis hetkest toimub õiguste ja kohustuste üleminek registreeringu üleandmisel ning milline on registreeringu ja selle muutmise õiguslik tähendus. Pärast avalduse saamist on registreeringu andjal aega 7 päeva registreeringukande muutmiseks. Palume selgitada, kas õiguste ja kohustuste (lõplikku) üleminekut saab nentida alles pärast vastava registreeringu tegemist või pigem tuleks lähtuda hetkest, mil õiguste ja kohustuste loovutamises saavutati asjaõiguslik kokkulepe ning see kehtiks vähemalt nende isikute suhtes, kes olid sellest teadlikud. Registreeringu õiguslikku tähendust õiguste ja kohustuste üleminekule tuleks seletuskirjas täiendavalt avada. Samuti on oluline selgitada, kas seni, kuni registreeringute ei ole muudetud, on registreeringuga seotud kohustuste eest jätkuvalt vastutav registreeringu omaja ja seda isegi juhul, kui isik, kes käitab heiteallikaid on muutunud ning tegelikult on kokku lepitud ka registreeringuga seotud õiguste ja kohustuste üleminekus.

Eelnõu näeb ette ka võimaluse juhuks, mil ühist avaldust ei ole mingitel põhjustel võimalik registreeringu omaja ja registreeringu taotleja poolt teha (AÕKS kavandatav § 861 lg 3). Sel juhul nimelt: „kui lõikes 2 nimetatud ühise taotluse tegemine ei ole põhjendatud asjaoludel võimalik, esitab registreeringu taotleja registreeringu andjale ning avalduse teeb üksnes registreeringu taotleja, kes esitab sel juhul koos avaldusega omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid“. Seletuskiri ei täpsusta, mis põhjendatud juhud need olla võiksid ning lõppastmes jääb ka arusaamatuks, kas seadusandja eelistab ühist avaldust ja kui jah, siis miks. Samas näib, et alternatiivne võimalus on ka, et registreeringu omaja esitab lihtsalt avalduse kande muutmiseks („sellisel juhul jäetakse loa omajale võimalus üleandmist tõendades esitada andmete muutmise taotlus.“). Tekib ka küsimus, kas neil kahel valikul (mis kataksid samaolukorda) oleks mingi kvalitatiivne erisus ja/või kas püütakse lihtsalt võimalikult palju võimalusi lahti jätta: kande muutmine registreeringu omaja taotlusel (§ 86 lg 3) võrreldes kande muutmisega § 861 lg 3 alusel registreeringu taotleja avalduse alusel. Siin võivad ka kande muutmise tähtajad erineda - § 861 sätestab 7-päevase tähtaja, kuid § 86 seda ei tee. Palume eeltoodust tulenevalt täiendada seletuskirja ning vajadusel ka eelnõu.
Arvestatud
Eelnõu punktis 7 korrigeeritud § 861 lg 2 sõnastust KeÜS-ile vastavaks (kümne päeva jooksul). Seletuskirja 3. peatüki § 1 punkti 7 osas täpsustatud.








Selgitame, et eelnõu punkti 7 sätestatud § 861 lõike 2 kohaselt peavad registreeringu omaja ja taotleja esitama ühise taotluse andmete muutmiseks ning registreeringu andja muudab registreeringut kümne päeva jooksul taotluse saamisest. Lõige 2 sätestab selgelt ühise taotluse esitamise kohustuse. Asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine ei mõjuta registreeringu üleandmist. Registreeringu üleandmiseks on määravaks just ühine tahe. Seletuskirja 3. peatüki § 1 punkti 7 täiendatud järgmiselt: Kuni paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja muutmist ei ole registrisse kantud, on registreeringuga seotud kohustuste eest vastutav registreeringu omaja.


Seletuskirja 3. peatükki § 1 punkti 7 osas täiendatud järgmiselt:
Lõige 3 sätestab, et kui ühise taotluse tegemine pole põhjendatud asjaoludel võimalik, siis esitab registreeringu taotleja taotluse andmete muutmiseks ja omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus ühise taotluse esitamine pole olnud võimalik, näiteks registreeringu omaja on riigist lahkunud ja temaga ei õnnestu ühendust võtta, sellisel juhul jäetakse loa omajale võimalus üleandmist tõendades esitada andmete muutmise taotlus.

Eelnõus kande tegemise tähtajad ühtlustatud.





6
Kehtetuks tunnistamine ja peatamine: Kavandatav AÕKS § 87 lg 1 viitab registreeringu kehtetuks tunnistamisel KeÜS § 62 sätetele, mis reguleerivad keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist. Samuti viitab kavandatav AÕKS § 862 lg 1 registreeringu peatamisel KeÜS § 61 sätetele, mis reguleerivad keskkonnaloa kehtivuse peatamist. Keskkonnaluba on keskkonnakaitseluba (KeÜS § 40 lg 1 p 1, § 41 lg 1), mis annab õiguse tegevuseks (KeÜS § 40 lg 2). Registreeringu puhul on tegemist tegevusega, mis ei nõua õhusaasteluba (AÕKS § 80 lg 1). Kuigi KeÜS § 2 kohaselt kohaldatakse KeÜS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades KeÜS erisusi, ei ole selge, kas registreeringu puhul on tegemist keskkonnakaitseloa (KeÜS § 40 lg 1) või muu haldusaktiga. Registreeringu kehtetuks tunnistamise aluste (KeÜS § 62) ja peatamise aluste (KeÜS § 61) ülevõtmine võib tekitada ebaselgust, kuna need on loodud reguleerima loaga seotud tegevusi, mitte registreeringuid. Palume vaadata üle eelnõu sõnastus ning kõrvaldada välja toodud vastuolud või täpsustada seletuskirja arvestades registreeringu eripärasid.

Viidatud KeÜS § 62 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib registreeringu kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei täida loas või õigusaktis sätestatud nõudeid ja luba tuleb kehtetuks tunnistada olulise avaliku huvi tõttu või loa omajat on karistatud karistusseadustikus sätestatud keskkonnavastase süüteo eest ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, mida peetakse silmas õigusakti all (kas tegemist on konkreetse seaduse või määrusega) ning mis on oluline avalik huvi.
Arvestatud osaliselt
Selgitame, et KeÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt on keskkonnakaitseluba ka muu luba, mille nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks. Eelnõu § 1 punktis 2 sätestatakse, et keskkonnakaitseluba AÕKS-i tähenduses on õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreering. KeÜS § 40 lõike 5 kohaselt kohaldatakse seadusega sätestatud juhtudel keskkonnakaitseloa andmisele KeÜS 5. peatükis sätestatud menetlust, mistõttu ei ole registreeringu kehtetuks tunnistamise aluste ja peatamis aluste kohaldamine vastuolus õigusruumiga.




Seletuskirja 3. peatüki § 1 punktis 7 selgitatud, mida peetakse silmas õigusakti all ja mis on oluline avalik huvi.
7
Usalduse arvestamine: KeÜS § 61 lg 3 ja § 62 lg 3 sätestavad, et keskkonnaloa peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel ei kohaldata HMS § 67 lg 4 p 2 (usalduse arvestamine, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis). Kuna kavandatav AÕKS § 862 ja § 87 viitavad KeÜS vastavatele sätetele, laieneb see erisus ka registreeringule. See tähendab, et registreeringu kehtetuks tunnistamisel või peatamisel ei saa isik tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või registreeringus (HMS § 67 lg 4 p 2). Palume täiendada seletuskirja vastava selgitusega, miks ei saa isik tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või registreeringus.
Arvestatud
Seletuskirja 3. peatükki § 1 punkti 7 osas täiendatud järgmiselt:
AÕKS § 862 ja § 87 viitavad KeÜS-i § 61 lg 3 ja § 62 lg 3. KeÜS § 62 lg 3 välistab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisel HMS § 67 lg 4 p 2 kohaldamise. HMS § 67 lg 4 p 2 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või haldusaktis. Seega kõrvaldab KeÜS § 62 lg 3 isiku õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse kohaldamisele HMS § 67 lg 4 p-st 2 tuleneva piirangu ja laiendab seeläbi mõnevõrra isiku usalduse kaitset. HMS § 67 lg 4 p 2 kohaldamine tähendaks keskkonnalubade osas seda, et isiku õiguspärast ootust ja sellel baseeruvat usaldust ei saakski arvesse võtta, kuivõrd seadus näeb ette keskkonnaloa muutmise võimaluse mitmetel erinevatel alustel. Sellele vaatamata ei tohiks jätta arvestamata keskkonnaloa omaja usaldust saadud keskkonnaloa suhtes. Enamasti eeldab keskkonnaloa saamine ja selle alusel tegutsemine loa omajalt suurte investeeringute tegemist, samas ei ole kõik tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud inimestele kaugeltki selged. Seetõttu ei ole loa omaja kaitstud loa muutmise eest isegi siis, kui ta on oma tegevuses järginud kõiki loa ja õigusaktide nõudeid. Kui loa omaja usaldust ei kaitsta, siis saaks loa andja luba muuta sõltumata sellest, kui rängalt mõjub see loa omajale, kas loa muutmiseni viinud olukord oli põhjustatud loa omajast või pigem loast enesest, ning kas loa muutmise kaudu kaitstakse mõnd olulist avalikku huvi või mitte.

KeÜS § 59 lg 3 kaudu isiku usalduse kaitse mõningane laiendamine ei tähenda seda, et olulised avalikud huvid jääksid kaitseta. KeÜS § 59 lg 1 p-de 2 ja 3 sõnastusest nähtub, et loa muutmine saabki kõne alla tulla eelkõige avalike huvide kaitseks. KeÜS § 59 lg-s 2 sätestatud loa muutmise alused on diskretsioonilised, mistõttu saab ja tuleb ka nende rakendamisel lähtuda muu hulgas avalike huvide kaitse vajadusest. Kui avalike huvide kaitseks on vaja keskkonnaluba muuta, siis võib sellega lihtsalt kaasneda riigi kohustus hüvitada isikule varaline kahju, mis isikul haldusakti algsel kujul kehtimajäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (HMS § 67 lg 3).
8
Registreerimisest keeldumise alused: Kavandatav AÕKS § 88 sätestab registreerimisest keeldumise alused:
1. Registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid.
2. Esinevad muud käesolevas seaduses sätestatud alused.
Kehtiv AÕKS § 88 p 1 sätestab lisaks valeandmete esitamisele ka selle, et keeldutakse, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise. Kavandatav muudatus jätab selle aluse välja, mis võib suurendada keskkonnariski, kuna registreeringu andjal puudub selge alus keelduda, kui taotluses esitatud andmed viitavad piirväärtuste ületamise ohule. Samas annab kavandatav AÕKS § 82 lg 2 registreeringu andjale õiguse nõuda hajumisarvutust, kui on tuvastatud oht piir- või sihtväärtuse ületamiseks. Risk on seotud registreerimisest keeldumise aluste kitsendamisega, mis võib vähendada Keskkonnaameti võimet keelduda registreerimisest, kui esineb oht õhukvaliteedi piirväärtuste ületamiseks. Palume seletuskirjas selgitada, miks on keeldumise aluseid kitsendatud võrreldes hetkel kehtivate nõuetega või kaaluda keeldumise aluste laiendamist.
Arvestatud
Seletuskirja 3. peatükki § 1 punkti 7 osas täiendatud järgmiselt:
Paragrahvi 88 punkt 2 kehtestatakse uuesti punkti 1 sõnastuses. […] Eelkõige peetakse silmas käesoleva seaduse § 94 lõiget 2, mille kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada § 47 lõigetes 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist. Keeldumise aluseks võib olla ka käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 kehtestatud määruses sätestatud paikse heiteallika heite piirväärtuste ületamine, kuna sama paragrahvi lõige 1 kohaselt ei tohi heite piirväärtust ületada.
9
Eelnõu § 1 punktidega 23-25 muudetakse vastutuse sätete sõnastusi. Palume seletuskirjas täpsustada, kus on sätestatud ehk millistes §-des on kirjas keskkonnakaitseloa omaja kohustused, mille rikkumise eest on ettenähtud vastutus §-s 229.

Täiendavalt märgime, et seaduse vastutuse sätteid tervikuna vaadates tekib küsimus juriidilise isiku karistusmääradest. AÕKS §-d 247, 2471 , 2472 , 248 juriidilise isiku karistusmäär on võrreldes ülejäänud sätetega võrdlemisi madal (32 000 eurot, 50 000 eurot). Ülejäänud sätetes on see määr 200 000 eurot, 400 000 eurot, 10 miljonit. Füüsilise isiku karistusmäär on eespool viidatud sätetes maksimaalne, mis karistusseadustiku üldosa § 47 lubab ehk 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistusmäär jääb maksimaalsest kaugele (seadus lubab kuni 400 000 eurot). Palume karistusmäärasid analüüsida ning selgitada, miks füüsilise isiku karistus on ettenähtud maksimaalne, aga juriidilisel isikul mitte.
Selgitame
Seletuskirja 3. peatükki § 1 punkti 26 osas täiendatud järgmiselt: Keskkonnakaitseloa omaja kohustused on sätestatud § 101.


Karistusmäärasid käesoleva eelnõu raames ei muudeta, mistõttu ei käsitleta osoonikihti kahandavate ainete ja müra karistusmäärasid käesolevas eelnõus.
10
Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta.
Arvestatud


2. Rahandusministeerium
1
Rahandusministeerium kooskõlastab atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.

Eelnõuga täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 83 lõikes 6 toodud tegevusi, mille korral võib toimingu tegemise ja sellekohase dokumendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult ehk ametniku sekkumiseta.

Arusaadav, et selle eesmärgiks on ameti töökoormuse vähendamine, kuid siit tekib üldine juriidiline probleem - kuna tegemist on haldusotsustega, võib see riivata isiku õigusi ja vabadusi ning eeldada sisulist kaalumist. Seletuskirja kohaselt on muudatus mõeldud sisulist kaalumist mittevajavateks standardolukordadeks, mille korral on taotlus võimalik rahuldada, ilma et oleks vaja lisainfot. Samas eelnõus ei ole seda märgitud, vaid automatiseeritud otsuse tegemise aluseks on üksnes tingimus, et toimingu eeldusi on võimalik automaatselt kontrollida (ehk automaatsele otsusele eelneb automaatne toimingu eelduste kontroll). Leiame, et eelnõus tuleks selgelt välja tuua toimingud või load, mida võib teha või anda automatiseeritult, st mille puhul on eelnõu loomisel analüüsitud automaatse otsuse tegemise võimalikkust või kui neid mitte välja tuua, siis asjaolud, mida tuleb automaatse haldusmenetluse puhul arvesse võtta (nt olemas on piisavad andmed, arvamusi ega vastuväiteid ei ole vaja ära kuulata ning olemasolevatest andmetest ei kalduta kõrvale, otsustusprotsess on isikule ettenähtav ja arusaadav, ei kahjustata kolmanda ja huvitatud isiku õigusi ega huve) ja mis juhul automaatsed haldusmenetlust kasutada ei saa (nt kui õiguslik alus sisaldab määratlemata õigusmõistet või mõiste sisu ei ole normi põhjal üheselt mõistetav, haldusorganil on kaalutlusõigus, hindamisvõimalus vms). Seletuskirja mõjude osas on välja toodud üksnes fakt, et registreeringu menetlemisel keskkonnaotsuste infosüsteemis võimaldatakse ka automatiseeritud lahendusi, kuid mõjusid sellele ei ole analüüsitud, et saaks veenduda, et tingimused või olukorrad võimaldavad haldusmenetlust automatiseeritult läbi viia.
Arvestatud
Selgitame, et automaatotsuste tegemine on võimalik vaid IT-arenduste korral ja mõeldud sisulist kaalumist mittevajavateks standardolukordadeks. Registreeringu muutmine on võimalik vaid väiksemahuliste muudatuste korral ning juhul kui muudatusi on rohkem ja vajavad kaalumist, et saa kasutada muutmisel automatiseeritud lahendusi. Automaatotsuste tegemine eeldab, et otsuse tegemisel pole vaja ära kuulata arvamusi ega vastuväiteid ning ei kahjustata huvitatud isikute õigusi. Seega peavad olema välja arendatud ka IT-lahendused, mis neid toiminguid toetavad. Seletuskirja 3. peatüki § 1 punkti 7 ja mõjude osa (6.1. Mõju avaldav muudatus) täiendatud.
2
Eelnõuga täiendatakse AÕKS-i §-ga 86¹, milles sätestatakse registreeringu üleandmine. Ka siin ei ole sätestatud, mis olukordades ja kellele seda teha võib. Seletuskirja kohaselt võib üleandmine olla näiteks vajalik ettevõtete ühinemisel, jagunemisel, pankrotivara ostmisel vms juhul. Selleks, et käitajal oleks võimalik kasutada registreeringuga antud õigusi ja täita registreeringuga sätestatud kohustusi, peab registreering olema vormistatud selle käitaja nimele, kes käitab heiteallikaid. AÕKS § 86¹ lõikes 3 sätestatakse, et kui ühise taotluse tegemine ei ole põhjendatud asjaoludel võimalik, siis esitab registreeringu taotleja omandi või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. Seega, kas registreeringu üleandmise aluseks ongi omandi- või kasutusõiguse üleandmine?
Arvestatud
Selgitame, et registreeringu üleandmise vajadus on üldjuhul tingitud käitise valdaja muutusest. Käitise üleandmiseks tuleb esitada ühine taotlus ja see on eelistatud lähenemine. Teise variandina on võimalik tõendada käitise omandi- või kasutusõiguse üleandmist dokumentide esitamisega, kuid seda lähenemist kasutatakse vaid põhjendatud juhtudel ja äärmise abinõuna. Kuni paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja muutmist ei ole registrisse kantud, on registreeringuga seotud kohustuste eest vastutav registreeringu omaja. Seletuskirja 3. peatüki § 1 punkti 7 täiendatud.
3
Seletuskirjas tuuakse välja, et seadus ei suurenda halduskoormust, kuid samas rakendusaktiga (keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“) nähakse ette paikse heiteallika käitaja registreeringut omava käitaja aastaaruande esitamise kohustus üks kord aastas senise üks kord kolme aasta jooksul. Seletuskirjast ei selgu selle muudatuse vajaduse põhjendus. Tuleks lisada põhjendus, miks aruandlussagedust suurendatakse ja mis selle vajaduse tingib. See on oluline, sest halduskoormuse vähendamine on praegu Eestis prioriteet ja igasugune aruandluskoormuse suurendamine peab olema väga hästi põhjendatud.
Arvestatud osaliselt
Selgitame, et kuna käesolevas eelnõus ei sätestata registreeringu omajale kohustust esitata välisõhu saastamisega seotud aruanne üks kord aastas senise üks kord kolme aasta asemel, vaid selle sisuline sõnastamine sätestatakse AÕKS § 127 lõikes 2 kehtestatud määruse muutmise eelnõuga, siis on seletuskirja sissejuhatavat osa täiendatud järgmiselt:
Eelnõude paketi raames sätestatakse keskkonnaministri 14. detsembri 2016 a. määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ olemasolevatele registreeringu omajatele kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aruanne üks kord aastas senise üks kord kolme aasta asemel. Tegemist on halduskoormust suurendava sättega 11 registreeringu omajale, kuid selle tasakaalustamiseks vähendatakse sama eelnõu raames 144 ettevõtte keskkonnatasude deklareerimiskohustust ühele korrale aastas (nelja korra asemel). Käesolevat halduskoormuse suurendamist ja tasakaalustamise reegli rakendamist käsitletakse täpsemalt määruse nr 68 muutmise eelnõu seletuskirjas.

3. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

1
Toetame eeltoodud muudatuste sisseviimist.

Samas juhime tähelepanu murekohale, mille osas on samuti vajalik kiirkorras lahendus leida: 01.07.2024 jõustus KeTS muudatus, millest tulevalt rakendus hüppeliselt kõrgenenud CO2 määr üksnes kaugkütteettevõtetele ja luues teistele katelseadmete käitajatele sisuliselt maksuvabastuse (CO2 tasu tõusis 2 eurolt 25 euroni tonni kohta). Seega oleme olukorras, kus hüppeline keskkonnatasude tõus kajastub üksnes kaugkütte tarbijahinnas, mida võimendab veelgi suvine käibemaksumäära tõus.

Tänases seisus on tekkinud ebavõrdne olukord, mis pidurdab tiheasustus aladel hoonete liitumist kaugküttesüsteemidega ning seetõttu töötab vastu välisõhu parandamisele ja ka mastaabiefektist sõltuvale kaugküttesoojuse hinnalangusele. Eelnevast tulenevalt teeme täiendava ettepaneku KeTS täiendamise ning keskkonnatasude arvestamise kohustuse reguleerimise osas:

Alternatiiv 1: täiendada KeTSi sellisel, et CO2 saastetasu ei rakenduks soojusettevõtjatele KKütS tähenduses.

Alternatiiv 2: tunnistada KeTS § 19 lg 4 kehtetuks – sel juhul kohalduks 25 eurot/t CO2 saastetasu kõigile üle 1 MW lokaalseadmetele ühetaoliselt, kuid alla 1 MW seadmed jääksid muudatusest puutumata

Alternatiiv 3: rakendada CO2 saastetasu ka alla 1 MW tootmisseadmetele
Mitte arvestatud
Ettepanek on laiem ja seotud keskkonnatasude üldise kontseptsiooniga ning jääb väljaspoole eelnõu reguleerimisala. Käesoleva eelnõuga ei muudeta keskkonnatasude määrasid ega saastetasu rakendamise loogikaid saasteainete väljutamisele välisõhku.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2193 ja
atmosfääriõhu seaduse vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/21931 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta
ELi õigusakti norm
ELi õigusakti normi ülevõtmise kohustus
ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja muudetavad riigisisesed normid
Kommentaarid
Artikli 7 lõige 4
Jah
AÕKSi § 81 lõige 2
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega, § 101 lõike 1 punkt 4 kehtestatud varasemalt.
Artikli 7 lõige 7
Jah
AÕKSi § 81 lõige 2
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega, § 101 lõige 3 kehtestatud varasemalt.
Artikli 7 lõige 8
Jah
AÕKSi § 81 lõige 2
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega, § 101 lõike 1 punkt 8 kehtestatud varasemalt.
Artikli 7 lõige 9
Jah
AÕKSi § 81 lõige 2
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega, § 101 lõike 1 punkt 21 kehtestatud varasemalt.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 05. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruses nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa“ sõnaga „keskkonnakaitseloa“;

2) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud tundide arvu piires“ tekstiosaga „ja säilitab temperatuuri mõõtja või võrdustatud meetodiga saadud andmed, et tõendada töötundide arvu piires töötamist“;

3) paragrahvi 26 lõike 3 sissejuhatavat osa täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud tundide arvu piires“ tekstiosaga „ja säilitab temperatuuri mõõtja või võrdustatud meetodiga saadud andmed, et tõendada töötundide arvu piires töötamist“;

4) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud tundide arvu piires“ tekstiosaga „ja säilitab temperatuuri mõõtja või võrdustatud meetodiga saadud andmed, et tõendada töötundide arvu piires töötamist“;

5) paragrahvi 32 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lisas 1“ tekstiosaga „lisa 1 tabelis 2“;

6) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva määruse lisa 3 osa I punkti 3 alapunktides b ja c sätestatud esmakordne mõõtmine tuleb käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 nimetatud olemasolevat põletusseadet reguleeriva õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa muutmise või käitise tegevuse registreerimise korral enne 2028. aasta 1. jaanuarit teha ühe aasta jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest loas. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist tehakse esimesed mõõtmised nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest loas.“;

7) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler

Keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
Lisa 3
(Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses)
KAVAND 1

Saasteainete heite seire ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid

I osa
Saasteainete heite seire

1. Keskmise võimsusega põletusseadme käitaja:
a) mõõdab perioodiliselt selliste saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste) sisaldust, millele on käesoleva määruse kohaselt sätestatud heite piirväärtus asjaomase seadme jaoks, ning süsinikoksiidi sisaldust suitsugaasis;
b) mõõdab punktis a nimetatud saasteainete sisaldust suitsugaasis iga kolme aasta tagant, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ja 20 MWth või väiksem;
c) mõõdab punktis a nimetatud saasteainete sisaldust suitsugaasis igal aastal, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on suurem kui 20 MWth.

2. Keskmise võimsusega põletusseadme käitaja, kellele kohaldub käesoleva määruse § 26 lõige 2 või 3 või § 27 lõige 2, teeb mõõtmisi käesoleva osa punkti 1 kohaselt või järgmise intervalli järel (kuid mitte harvemini kui üks kord viie aasta järel):
a) aasta kolmekordse maksimaalse keskmise töötundide arvu saavutamisel, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ja 20 MWth või väiksem;
b) aasta maksimaalse keskmise töötundide arvu saavutamisel, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on suurem kui 20 MWth.

3. Esmakordne mõõtmine keskmise võimsusega põletusseadmele tehakse:
a) uute seadmete puhul nelja kuu jooksul seadmele keskkonnakaitseloa saamisest või käitamise alguskuupäevast, olenevalt sellest, mis on hilisem;
b) kui käitajal on juba keskkonnakaitseluba – nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest loas;
c) olemasolevate seadmete puhul nelja kuu jooksul seadmele keskkonnakaitseloa saamisest.

4. Lisaks käesoleva osa punktides 1 ja 2 nimetatud mõõtmisele võib SO2 heite määramiseks kasutada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 nõuetele vastavat heite määramise metoodikat.

5. Käesoleva osa punktides 1 ja 2 nimetatud mõõtmiste nõuded ei kohaldu keskmise võimsusega põletusseadme käitajale, kes teeb vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste ja süsinikoksiidi pidevseiret.

6. Käesoleva osa punkti 5 kohaldamisel tuleb vähemalt kord aastas automatiseeritud mõõtmise süsteemi kontrollimiseks teha paralleelmõõtmine standardmeetoditega. Kontrollimise tulemused esitab käitaja loa andjale.

7. Saasteainete proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, sealhulgas käesoleva lisa punktides 2 ja 4 nimetatud võimalusi, kasutatakse ning protsessiparameetreid mõõdetakse usaldusväärseid, representatiivseid ja võrreldavaid tulemusi andvate meetodite kohaselt. Sellele nõudele vastavaks loetakse meetodid, mis vastavad ühtlustatud EN standarditele.
Mõõtmised teeb akrediteeritud labor akrediteeritud meetoditega.
Mõõtmisi tehakse ajal, mil keskmise võimsusega põletusseade töötab stabiilselt tavapärasele käitamisele vastava ühtlase koormusega.
Käivitamise ja seiskamise perioode mõõtmistel ei arvestata.
Mõõtmised peavad vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ sätestatud mõõtmiste protokolli ja aruande nõuetele.

II osa
Saasteainete heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid

Perioodilised mõõtmised

1. Lisa osa I punktides 1 ja 2 nimetatud heite seire korral loetakse määruse lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtused täidetuks, kui ühegi mõõtmisseeria tulemused ei ületa kehtestatud heite piirväärtusi.

Pidevseire

2. Pidevseire korral loetakse käesoleva määruse lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtused täidetuks, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on kõik järgmised tingimused olnud täidetud:
a) ühegi kuu valideeritud keskmine väärtus ei ületa lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtust;
b) ühegi päeva valideeritud keskmine väärtus ei ületa 110% lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtusest;
c) selliste põletusseadmete puhul, mis koosnevad üksnes põletusseadmetest, milles põletatakse kivisütt ja mille summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MWth, ühegi valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 150% lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtusest;
d) 95% kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200% lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtustest.

3. Keskmise heite väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse määruse § 28 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemikke ning käivitamise ja seiskamise aega. Ööpäeva heite keskmiste piirväärtuste korral ei tohi saasteaine sisalduse üksiku mõõtmistulemuse 95%-lise usaldusvahemiku väärtused ületada järgmisi koguseid heite piirväärtustest:
- vääveldioksiid 20%;
- lämmastikoksiidid 20%;
- osakesed 30%.

4. Valideeritud keskmised tunni- ja päevaväärtused leitakse mõõtmiste alusel kehtivate keskmiste tunniväärtuste põhjal pärast punktis 3 nimetatud usaldusvahemiku väärtuse lahutamist.
Päevaväärtused tunnistatakse kehtetuks, kui rohkem kui kolme tunni keskmised väärtused on automatiseeritud mõõtmissüsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu rikutud. Kui kõnealuse olukorra tõttu on aasta jooksul kehtetuks tunnistatud rohkem kui kümne päeva väärtused, nõuab loa andja käitajalt asjakohaste meetmete võtmist automatiseeritud mõõtmissüsteemi töökindluse parandamiseks.

KAVAND 2

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis“;

2) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning väiksem kui 50 MWth ja põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas.“

3) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning 5 MWth või väiksem.“;

4) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „kütuse ja jäätmete või koospõletamisel“ tekstiosaga „põletusseadmed, kütus ja“;

5) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) keskmise võimsusega põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heite piirväärtustele vastavuse hinnang;
7) keskmise võimsusega põletusseadmete heite seire saasteainete kaupa atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Registreeringu taotleja märgib, millist taotluses esitatavat teavet tuleb lugeda ärisaladuseks ja põhjendab seda.“;

7) paragrahvi 21 lõike 1 punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) käitise tegevuse lühikirjeldus.“;

9) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumber, millele registreeringut soovitakse“ tekstiosaga „EMTAK kood e-äriregistri andmetel“;

10) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tegevuse taotletav alustamisaeg“ tekstiosaga „registreeringu taotletav kehtima hakkamise aeg“;

11) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „number kaardil või plaanil“ tekstiosaga „liik (uus või olemasolev)“;

12) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) heiteallika L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y;“

13) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „, arv“ tekstiosaga „ja tüüp heiteallikate kaupa“;

14) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 2 täiendatakse sulgudes olevat ühikut „%“ tekstiosaga „või muu ühik“;

15) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) lisaselgitused püüdeseadme kasutamise kohta.“;

16) paragrahvist 23 jäetakse välja tekstiosa „, kui heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga“;

17) paragrahvi 24 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 24. Keskmise võimsusega põletusseadmed, kütus ja välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused“;

18) paragrahvi 24 sissejuhatav tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Registreeringu taotluses esitatakse põletusseadmete, kütuse ja välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta järgmised andmed:“;

19) paragrahvi 24 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„1) põletusseadmete nimetused heiteallikate kaupa, põletusseadmega seotud tegevuse SNAP kood (Keskkonnaagentuuri hallatava keskkonnaseisundist teabe kogumise klassifikaatori kohaselt), soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth) iga põletusseadme kohta, põletuseadme käitamise alguskuupäev, kui see on teadmata, siis tõendusmaterjal selle kohta, et käitamist alustati enne 20. detsembrit 2018, seadme liik, eeldatav töötundide arv aastas ja keskmine koormus (%);
2) kasutatavad kütused ja nende osakaalud (%), kui kasutatakse mitut kütust korraga, heitkoguste leidmise arvutuskäik ja lisa selgitused, kui ei kasutata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõikes 1 nimetatud riiklikke heidete määramise meetodeid, kasutatava kütuse kogus aastas (t, gaasilisel kütusel tuhat m3), alumine kütteväärtus (MJ/kg või gaasilise kütuse puhul MJ/Nm3), väävlisisaldus (%);“;

20) paragrahvi 24 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) määruse § 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral esitatakse allkirjastatud kinnitus registreeringu andjale, et põletusseadet käitatakse maksimaalselt nimetatud tundide arvu piires;“;

21) paragrahvi 24 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) saasteaine prognoositav kontsentratsioon väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm3) juhul, kui kohaldub heite piirväärtus, ning vastav piirväärtus ja selle rakendamise algus ning lisainfo andmete kohta;“;

22) määrust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses:
„§ 26.    Keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvate saasteainete heite seire

Saasteainete heite seire kohta esitatakse andmed seiratava näitaja, sealhulgas saasteaine, mõõtmiste ajal kasutatava kütuse, põletusseadme soojussisendile vastava nimisoojusvõimsuse, seiratava heiteallika, seire esmase mõõtmise tähtaja ja seire sageduse kohta, lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“;

23) paragrahvi 3 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „registreeringu tõend“ sõnaga „registreering“ vastavas käändes;

24) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Arvestades registreeringuga lubatava tegevuse ja tegevuskoha iseärasustega, määrab registreeringu andja registreeringu lõpliku andmekoosseisu.

(3) Registreering ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.“;

25) paragrahvi 31 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „tõendile“ sõnaga „registreeringule“;

26) paragrahvi 31 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–6 järgmises sõnastuses:
„(2) Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreeringu taotlusel ja registreeringul esitatakse andmed tekkivate saasteainete heitkoguste kohta, sealhulgas saasteained ja saasteainete grupid, mis on loetletud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määruses.

(3) Osakeste kajastamisel tuleb heitkoguste arvestamisel märkida kõik tehnoloogiaprotsessidest tekkivad fraktsioonid (peenosakesed, eriti peened osakesed ja osakesed summaarselt), atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodika kohaselt ning erinevate protsesside puhul tuleb osakeste heitkogused esitada eraldi protsessi põhjal.

(4) Saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused esitatakse grammides sekundis täpsusega 0,001, raskmetallide, püsivate orgaaniliste saasteainete (edaspidi POS) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (edaspidi PAH) puhul milligrammides sekundis täpsusega 0,001, polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF) puhul nanogrammides sekundis täpsusega 0,001.

(5) Saasteainete aastased heitkogused esitatakse tonnides täpsusega 0,001, raskmetallide puhul kilogrammides täpsusega 0,001, POSide ja PAHide puhul milligrammides täpsusega 0,001 ning PCDD-de/PCDF-ide puhul mikrogrammides täpsusega 0,001.

(6) Käesolevas määruses kasutatakse saasteainete nimetusi heitkoguste arvestamisel järgmises tähenduses:
1) raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe(Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U);
2) POSid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77) lisas 3 nimetatud ained;
3) PAHid on benso(a)püreen, benso(a)antratseen,benso(b)fluoranteen, benso(j)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen ning dibens(a,h)antratseen.“;

27) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

28) määruse lisa 2 pealkiri sõnastatakse järgnevalt:
„Lisa 2. Paikse heiteallika käitaja registreeringu andmekoosseis“;

29) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler

Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis“
Lisa 2
(Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses)
KAVAND 2

PAIKSE HEITEALLIKA KÄITAJA REGISTREERINGU ANDMEKOOSSEIS

1. Paikse heiteallika käitaja registreeringu üldandmed
1.1. Registreeringu number
1.2. Registreeringu omaja andmed
1.2.1. ärinimi või nimi;
1.2.2. registrikood või isikukood.
1.3. Registreeringu kehtivusaeg
1.4. Tegevuskoha andmed
1.4.1. käitise nimetus;
1.4.2. käitise aadress;
1.4.3. katastritunnus;
1.4.4. käitise territoorium.
1.5. Tegevusala andmed
1.5.1. registreeringuga reguleeritav tegevus.
1.6. Registreeringu andja andmed
1.6.1. asutuse nimi;
1.6.2. registrikood;
1.6.3. allkirjastaja nimi.

2. Keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvate saasteainete heite seire ja muud lisatingimused
2.1. Seiratava heiteallika andmed
2.1.1. heiteallika nimetus;
2.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood.
2.2. Seiratava põletusseadme andmed
2.2.1. põletusseadme nimetus;
2.2.2. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
2.2.3. töötunni erisuse rakendamine (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt);
2.3. Mõõtmise andmed
2.3.1. mõõtmise sagedus;
2.3.2. esimese mõõtmise aeg;
2.3.3. mõõtmise ajal kasutatav kütus;
2.3.4. mõõdetava saasteaine nimetus.
2.4. Muud asjakohased lisatingimused

3. Heiteallikad
3.1. Heiteallikate andmed
3.1.1. heiteallika nimetus;
3.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood;
3.1.3. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y;
3.1.4. punktallika korral heiteallika ava läbimõõt (m);
3.1.5. punktallika korral väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m);
3.1.6. punktallika korral väljuvate gaaside joonkiirus (m/s);
3.1.7. väljuvate gaaside temperatuur (ºC).

4. Saasteainete püüdeseadmed
4.1. Heiteallikate andmed
4.1.1. heiteallika nimetus;
4.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood.
4.2. Püüdeseadmete andmed
4.2.1. püüdeseadme nimetus, tüüp;
4.2.2. püütava saasteaine nimetus, CAS number ja puhastusaste (% või muu ühik);
4.2.3. nõuded püüdeseadme kasutamisele.

5. Keskmise võimsusega põletusseadmed ja kasutatav kütus heiteallikate kaupa
5.1. Heiteallikate andmed
5.1.1. heiteallika nimetus;
5.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood.
5.2. Keskmise võimsusega põletusseadmete andmed
5.2.1. põletusseadme nimetus;
5.2.2. põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
5.2.3. põletusseadme eeldatav töötundide arv aastas;
5.2.4. põletusseadme liik;
5.2.5. põletusseadme käitamise alguskuupäev;
5.2.6. põletusseadme vanus;
5.2.7. põletusseadme keskmine koormus (%);
5.2.8. töötunnierisuse rakendamine (kuni 500 h/a või kuni 1000 h/a).
5.3. Kasutatavate kütuste andmed
5.3.1. kasutatav kütuse liik;
5.3.2. kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3);
5.3.3. kütuseliik koos osakaaluga (%).

6. Saasteainete hetkelised ja aastased heitkogused heiteallikate kaupa
6.1. Heiteallika andmed
6.1.1. heiteallika nimetus;
6.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood.
6.2. Välisõhku väljutatud saasteainete heitkoguste andmed
6.2.1. saasteaine nimetus ja CAS number;
6.2.2.1. hetkeline heitkogus (g/s);
6.2.2.2. heitkogus aastas (mg, kg, t).

7. Välisõhku väljutatavate saasteainete nimetused ja heitkogused aastas
7.1. Saasteainete andmed
7.1.1 saasteaine nimetus;
7.1.2. saasteaine CAS number.
7.2. Heitkoguse andmed
7.2.1. heitkogus aastas;
7.2.2. mõõtühik (mg, kg, t).


KAVAND 3

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on suurem kui 5 MWth.“;

2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „alla 500 töötunni“ tekstiosaga „kuni 500 töötundi“;

3) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kui põletusseade ületab käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust“ tekstiosaga „Kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 1 MWth“.

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler

KAVAND 4

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 alusel.“;

2) paragrahvis 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa“ tekstiosaga „Keskkonnakaitseloa“;

3) paragrahvi 2 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 71 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud aruandekohustust rakendatakse paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja suhtes alates 2027. aastast. Esmakordse aruande esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2028.“;

5) paragrahv 71 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.


Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler


Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“
Lisa
(Energeetika- ja keskkonnaministri …määruse nr…sõnastuses)
KAVAND 4

VÄLISÕHU SAASTAMISE AASTAARUANDE ANDMEKOOSSEIS

1. Aruande esitaja ja tegevusala andmed

1.1. Loa andmed
1.1.1. aruandeaasta;
1.1.2. loa number;
1.1.3. loa liik;
1.1.4. loa andmise kuupäev;
1.1.5. loa kehtivusaeg.

1.2. Aruande esitaja andmed
1.2.1. nimi;
1.2.2. registrikood või isikukood;
1.2.3. äriregistris kajastuv põhitegevusala EMTAK kood.

1.3. Aruande koostaja andmed
1.3.1. nimi;
1.3.2. telefon;
1.3.3. e-posti aadress.

1.4. Tegevuskoha andmed
1.4.1. käitise nimetus;
1.4.2. aadress;
1.4.3. käitise L-EST97 keskkoordinaadid X ja Y;
1.4.4. territoriaalkood EHAK järgi;
1.4.5. maakonna kood EHAK järgi.

1.5. Tegevusala andmed
1.5.1. välisõhku saastava põhitegevusala nimetus ja EMTAK kood;
1.5.2. muude välisõhku saastavate tegevusalade nimetused ja EMTAK koodid.

2. Käitise andmed

2.1. E-PRTRi registri kohustuslane
2.1.1. heiteallikate arv tootmisterritooriumil;
2.1.2. käitise töötajate arv;
2.1.3. emaettevõtte nimi ja riik.

2.2. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
2.2.1. kauplemissüsteemi kohustuslase tegevusala.

2.3. Heiteallikas
2.3.1. heiteallika keskkonnaregistri kood;
2.3.2. heiteallika liik;
2.3.3. heiteallika nimetus;
2.3.4. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y;
2.3.5. heiteallika ava läbimõõt (m);
2.3.6. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m);
2.3.7. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s);
2.3.8. väljuvate gaaside temperatuur (°C);
2.3.9. tegevusala, tehnoloogiaprotsessi või seadme SNAP kood ja nimetus.

3. Põletusseadmed ja energia tootmine

3.1. Kütuse ning jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
3.1.1. heiteallikas;
3.1.2. põletusseadme nimetus;
3.1.3. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
3.1.4. põletusseadme tüüp (keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ 01.01.2017–24.03.2019 kehtinud redaktsiooni kohase arvutusmeetodi kasutamise korral);
3.1.5. püüdeseade;
3.1.6. põletusseadmete arv;
3.1.7. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
3.1.8. töötundide arv aastas;
3.1.9. kasutegur;
3.1.10. kasutatava kütuse või jäätmete liik;
3.1.11. kasutatava kütuse või jäätmete KN kood ja nimetus, väävlisisaldus (%), alumine kütteväärtus (MJ/kg, gaasil MJ/m3) ja kogus aastas (t, tuh m3);
3.1.12. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
3.1.13. heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta;
3.1.13.1. heite piirväärtus (mg/Nm3);
3.1.13.2. aasta keskmine tegelik (mg/Nm3);
3.1.13.3. heitkogus aastas tonnides täpsusega 0,001, raskmetallid (edaspidi RM), püsivad
orgaanilised saasteained (edaspidi POS) kilogrammides täpsusega 0,001,
polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF)
milligrammides täpsusega 0,000001;
3.1.13.4. heitkoguse määramise meetod.

3.2. Suurte põletusseadmete, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused, andmed põletusseadme ja selle käitamise kohta ning kasutatava kütuseliigi energiavajaduse koguhulk
3.2.1. heiteallikas;
3.2.2. põletusseadme liik;
3.2.3. põletusseadmete arv;
3.2.4. projekteeritud ja tegelik nimisoojusvõimsus (MWth);
3.2.5. käitamise alguskuupäev;
3.2.6. töötundide arv aastas;
3.2.7. välisõhku väljutatud saasteaine nimetus (SO2, NOX ja PM-sum);
3.2.8. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001);
3.2.9. kütus;
3.2.10. energiasisend (TJ);
3.2.11. heitkogused kokku saasteainete kaupa (t/a);
3.2.12. energiasisend kokku kõikide kütuste peale (TJ).

3.3. Suurtes põletusseadmetes kasutatava põlevkivi väävlisisaldus ja väävliärastuse aste põletusseadmete kaupa
3.3.1. heiteallikas;
3.3.2. põletusseadme katlatüüp;
3.3.3. põletusseadme põletamistehnoloogia;
3.3.4. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
3.3.5. kuu keskmine väävlisisaldus iga kuu kohta (%);
3.3.6. lubatud väävliärastus iga kuu kohta (%);
3.3.7. tegelik väävliärastus iga kuu kohta (%);
3.3.8. aasta keskmine väävlisisaldus (%);
3.3.9. aasta keskmine tegelik väävliärastus (%).

3.4. Kütuste ning jäätmete kasutamine ja energia tootmine tegevusalade kaupa:
3.4.1. kütuse või jäätmete liik ja nimetus, KN kood ja nimetus;
3.4.2. kütuse või jäätme kogus aruandeaastal (t, tuh m3);
3.4.3. aruandeaastal toodetud elektrienergia (MWh/a) kokku ning elektrienergia omatarve ja müük;
3.4.4. aruandeaastal toodetud soojus ja aur (MWh/a) kokku ning soojuse ja auru omatarve ja müük.

4. Lahustite ja kemikaalide kasutamine

4.1. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) heitkogused
4.1.1. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
4.1.2. heiteallikas;
4.1.3. kemikaali nimetus;
4.1.4. kemikaali tüüp (veepõhine, lahustipõhine);
4.1.5. kemikaali liik (lahusti, värv, lakk, liim, muu kemikaal);
4.1.6. LOÜde sisaldus kemikaalis (massi%; ohutuskaardilt);
4.1.7. kemikaali kogus aastas (t);
4.1.8. heitkoguse määramise meetod;
4.1.9. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
4.1.10. maksimaalne sisaldus kemikaalis (%; ohutuskaardilt);
4.1.11. maksimaalse sisalduse osatähtsus (%);
4.1.12. heitkogus (t/a; täpsus vähemalt 0,001);
4.1.13. kokkuvõte:
4.1.13.1. kemikaalides sisalduvate lahustite kogus tegevusalade kaupa (t);
4.1.13.2. lahusti korduskasutus tegevusalal;
4.1.13.3. korduskasutatud lahusti kogus tegevusalade kaupa (t);
4.1.13.4. kogu aastane kasutatav lahustikogus tegevusalade kaupa (t/a);
4.1.13.5. LOÜde heitkogus kokku tegevusalade kaupa (t/a);
4.1.14. heitkogus kokku kõikide tegevusalade peale (t/a).

4.2. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)
4.2.1. heiteallikas;
4.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi nimetus;
4.2.2.1. tegevuse täpsustus;
4.2.3. kemikaalides sisalduv lahustite kogus tegevusalade kaupa (t/a);
4.2.4. LOÜde heide väljuvates gaasides – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (mg C/Nm³, mg/Nm³);
4.2.5. LOÜde kontrollimatu heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja tegelik väärtus;
4.2.6. LOÜde summaarne heide välisõhku – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (g/m2, g/kg, g/jalanõude paari kohta, kg/t, kg/m3);
4.2.7. LOÜde summaarne heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja tegelik väärtus;
4.2.8. LOÜde summaarne heitkogus tegevusalade kaupa (t/a; täpsus vähemalt 0,001).

5. Naftasaaduste käitlemine terminalis ja tanklas

5.1. Bensiini laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused:
5.1.1. heiteallikas;
5.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
5.1.3. laadimise liik;
5.1.4. bensiini laadimiskäive aruandeaastal (t; m3);
5.1.5. heitkoguse määramise meetod;
5.1.6. LOÜde heitkogus aruandeaastal laadimise liikide kaupa (t; täpsus vähemalt 0,001);
5.1.7. LOÜde heitkogus kokku (t; täpsus vähemalt 0,001);
5.1.8. bensiini laadimiskäive kokku (t, m3).

5.2. Muude naftasaaduste, mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
5.2.1. heiteallikas;
5.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
5.2.3. laadimise liik;
5.2.4. diislikütuse laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.5. masuudi laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.6. põlevkiviõli laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.7. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote nimetus;
5.2.8. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.9. LOÜde heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001);
5.2.10. diislikütuse kogus kokku (t, m3);
5.2.11. masuudi kogus kokku (t, m3);
5.2.12. põlevkiviõli kogus kokku (t, m3);
5.2.13. muu naftasaaduse või toote kogus kokku (t, m3);
5.2.14. LOÜde heitkogus aruandeaastal kokku (t).

6. Looma- ja linnukasvatus

6.1. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)
6.1.1. heiteallikas (v.a sõnnikuhoidla);
6.1.2. toodangu- või vanuserühm;
6.1.3. lämmastiku mass söödas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg);
6.1.4. lämmastiku mass piimas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg);
6.1.5. lämmastiku mass juurdekasvus, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg);
6.1.6. lämmastiku mass lootes, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg);
6.1.7. lämmastiku mass munades, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg);
6.1.8. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg).

6.2. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa
6.2.1. heiteallikas;
6.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
6.2.3. toodangu- või vanuserühm (piimalehmade korral ligikaudne aastatoodang, kg);
6.2.4. söötmispäevade arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa;
6.2.5. aastaloomade või -lindude arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa;
6.2.6. karjatamistegur;
6.2.7. pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia;
6.2.8. sõnniku tüüp;
6.2.9. sõnnikuhoidla tüüp;
6.2.10. hoone tüüp (sõnnikuhoidla, loomapidamishoone);
6.2.11. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg);
6.2.12. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
6.2.13. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001).

7. Äkkheited
7.1. heiteallikas;
7.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
7.3. äkkheite liik;
7.4. muu äkkheite nimetus;
7.5. äkkheite põhjus;
7.6. äkkheite kestus, lubatud tundide arv aruandeaastal (tehnoloogilised äkkheited);
7.7. äkkheite kestus, tegelik tundide arv aruandeaastal;
7.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
7.9. äkkheite hetkeline kogus väljuvates gaasides mahuühiku kohta (keskmine tegelik; mg/Nm3);
7.10. äkkheite lubatud kogus aruandeaastaks (t, kg, mg, OU);
7.11. äkkheite tegelik kogus aruandeaastal (t, kg, mg, OU);
7.12. heitkoguse määramise meetod;
7.13. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku;
7.14. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU);
7.15. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku;
7.16. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU);
7.17. muu äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku;
7.18. muu äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU).

8. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaprotsess
8.1. heiteallikas;
8.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
8.3. püüdeseadme nimetus ja tüüp;
8.4. püüdeseadmete arv;
8.5. nõuded püüdeseadme kasutamisele;
8.6. püütava saasteaine CAS number ja nimetus;
8.7. puhastusaste (% või muu ühik).

9. Saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed
9.1. heiteallikas;
9.2. heitkoguste vähendamise meetmed ja rakendamise periood;
9.3. saasteaine CAS number ja nimetus;
9.4. heitkogus aastas enne ja pärast meetme rakendamist (t; täpsus vähemalt 0,001; RM ja POSid kg-des, täpsus vähemalt 0,001; PCDD/PCDF mg-des, täpsus vähemalt 0,000001).

10. Koondtabelid

10.1. Heiteallikad ja välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa
10.1.1. heiteallikas;
10.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
10.1.3. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y;
10.1.4. heiteallika ava läbimõõt (m);
10.1.5. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m);
10.1.6. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s);
10.1.7. väljuvate gaaside temperatuur (°C);
10.1.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
10.1.9. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001), RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001), PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001);
10.1.10. heitkoguse määramise meetod;
10.1.11. mõõtmiste tüüp ja sagedus.

10.2. Aruandeaastaks lubatud ja välisõhku tegelikult väljutatud saasteainete heitkogused ning nende määramismeetodid
10.2.1. saasteaine CAS number ja nimetus;
10.2.2. heitkogus tootmisterritooriumi kõigist heiteallikatest kokku (t; täpsus vähemalt 0,001); RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001) aruandeaastal tegelikult;
10.2.3. eelmise aastaga võrreldes (+, -);
10.2.4. aruandeaastaks lubatud kogusega võrreldes (+, -);
10.2.5. aruandeaastaks lubatud kogus (t; täpsus vähemalt 0,001); RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001) aruandeaastal tegelikult).

11. Täiendavad andmed

11.1. Toodang tegevusalade kaupa (esitab keskkonnakompleksloa omaja)
11.1.1. toote nimetus ja KN kood;
11.1.2. toodangu kogus kokku aruandeaastal (t, m3, muu);
11.1.3. esitatavate andmete konfidentsiaalsus.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/25-1064 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 13.01.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f91626ac-d926-4e6d-b0d2-cd74bd855f1c 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f91626ac-d926-4e6d-b0d2-cd74bd855f1c?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main