KÄSKKIRI

31.12.2025 nr 127

Turismi tegevuskava 2026–2029

Majandus- ja tööstusministri 17. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 15 „Turismi pikk vaade 2025–

2035“ kinnitatud lisa 1 „Turismi pikk vaade 2025–2035“ elluviimiseks kinnitan „Turismi

tegevuskava 2026–2029“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

2

KINNITATUD

majandus- ja tööstusministri 31.12.2025 käskkirjaga nr 127 Lisa

Turismi tegevuskava 2026–2029

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1 Visioon ja eesmärk.............................................................................................................. 4

2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused .............................. 5

3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine .................................................................. 30

4 Eelarve prognoos .............................................................................................................. 30

5 Kaasamine ........................................................................................................................ 31

3

Dokumendis on kasutatud lühendeid järgmises tähenduses:

1. DMO – turismisihtkoha juhtimisorganisatsioon

2. EHRL – Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

3. EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

4. EKB – Eesti Konverentsibüroo

5. ELTÜ – Eesti Loodusturismi Ühing

6. EMTA – Maksu- ja Tolliamet

7. HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

8. JDM – Justiits- ja Digiministeerium

9. KLIM – Kliimaministeerium

10. KUM – Kultuuriministeerium

11. MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

12. PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

13. RAM - Rahandusministeerium

14. REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

15. RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

16. SIM – Siseministeerium

17. TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

18. VÄM – Välisministeerium

Sissejuhatus

Turism on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli

2023. aastal koos kaudsete mõjudega ligikaudu 7 protsenti1 ning moodustas olulise osa teenuste

ekspordist. Turism avaldab suurt majanduslikku mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti

kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset

arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada.

2025. aasta veebruaris kinnitas majandus- ja tööstusminister turismivaldkonda terviklikult

käsitleva arengudokumendi Eesti turismi pika vaate 2025–20352 (edaspidi pikk vaade), mis

määratleb turismivaldkonna visiooni, pikaajalised eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad. Pikk

vaade on katusdokumendiks turismivaldkonna nelja-aastaste strateegiate ehk tegevuskavade

koostamisel.

See tegevuskava kirjeldab, mida tuleb teha perioodil 2026.–2029. a selleks, et saavutada pikas

vaates seatud eesmärgid. Samuti on siin toodud, kes tegevuste elluviimise eest vastutab, kuidas

tegevuste tulemuslikkust mõõta ning milline on rahaline vajadus kavandatud tegevuste

elluviimiseks.

Tegevuskava valmis koostöös erasektoriga, ministeeriumide ja erinevate asutustega. Tegevuskava

aitab ministeeriumidel, asutustel, DMOdel, ettevõtjate esindusorganisatsioonidel, ettevõtjatel ja

teistel huvigruppidel planeerida ja prioriseerida oma ressursse, otsuseid ja tegevusi järgmise nelja

aasta osas.

1 2023. aasta Eesti turismi regionaalse mõju analüüs. MKM, 31.12.2024. Turismi regionaalne mõju 2023. aastal.pdf 2 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035.

4

1. Visioon ja eesmärk

Tegevuskava tugineb täielikult pika vaate visioonile, eesmärkidele ja tegevussuundadele. Visioon

on, et Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega (tekstis nimetatud ka

„turismiteenus“) tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on kahekordistunud.

Eesmärk on tõsta tuntust Eesti eripära konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise abil

ning jõuda selleni, et Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud, kestlik ja

külalislahke, pakkudes aastaringselt autentseid turismitooteid üle Eesti ning tagades nii kohalike

elanike kui turistide kõrge rahulolu.3

Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini jõudnud ja püstitatud eesmärgi

saavutanud, peab turismi lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike ja

väliskülastajate rahulolu kasvanud.4 Nende sihtideni jõudmiseks tuleb vahepeal saavutada

mitmeid olulisi vahetulemusi. Aastateks 2026–2029 soovitud tulemused on kirjeldatud allolevas

tabelis 2029. aasta sihttaseme veerus koos võrdlusega algtaseme ja pikaajaliste eesmärkidega.

Peamised mõõdikud Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

2035

sihttase

Selgitus

Turismi lisandväärtus,

otsene ja kaudne mõju

(Statistikaamet)

2 200 mln

eurot

3 248 mln

eurot

4 300 mln

eurot

Määratletud samal meetodil nagu

„Majanduspoliitika pikk plaan 2035“

mõõdikute arvutamiseks5

Eesti elanike rahulolu

turismiga

Puudub Selgumisel Selgumisel Mõõdik on planeeritud sisustada

2025–2026 ja liita Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

kohalike elanike rahuoluküsitlusse,

mida viiakse läbi iga kahe aasta

tagant, järgmisel korral 2026. aastal

Väliskülastajate rahulolu

turismiteenustega Eestis

(EIS, % välisturistidest, kes

soovitaks sõpradel

külastada Eestit)

73 73 75 Kuna mõõdiku praegune sihttase on

juba kõrge, siis hüppelise kasvu

asemel on hetkel eesmärk eelkõige

olemasolevat kõrget taset hoida.

Piiriuuring toimub strateegia

perioodil ühel korral, s.o 2027. aastal.

3 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 5. 4 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 14. 5 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lühidalt: Turismi lisandväärtus (otsene ja kaudne

mõju) on turismi satelliitkonto metoodikal põhinev makromõõdik, mis näitab turismiga seotud ettevõtete poolt Eesti

majandusele loodavat uut majanduslikku väärtust (kasum, tööjõukulu, amortisatsioon ja enamik riigi maksutulu),

arvestades nii sise- kui välisturistide kulutustest tulenevat otsest ning tarneahelate kaudu avalduvat kaudset mõju.

Tegevuskavas seatud eesmärk – turismi lisandväärtuse ligikaudu ühe miljardi euro suurune kasv nelja aastaga –

põhineb prognoosil, milles on arvesse võetud turismiettevõtete käibe kasv, kõrgema lisandväärtusega segmentide

(eelkõige äriturism) mahukasv ja nende eelistatud arendamine, turistide suurem keskmine kulutus ja pikem

peatumisaeg ning muu hulgas ka eeldatav hinnataseme tõus.

5

Lisaks on pikast vaatest tulenevalt ka täpsemad väljundid ja nende mõõdikud eraldi viie

tegevussuuna ehk nii-öelda iga tegevuste ploki kohta. Täpsemad tegevusplokkide väljundid,

mõõdikud ja sihttasemed on välja toodud tegevuste peatükis.

Selleks, et kirjeldatud visiooni ja eesmärki täita, on pika vaate kohaselt vaja toetuda viiele

tegevussambale ehk sisuliselt tegutseda viies tegevussuunas.6

Visioon: Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on

kahekordistunud

Eesmärk: Turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju on 2029. aastal 3 248 mln eurot

1. Eesti on aastaringselt

atraktiivne

turismisihtkoht

2. Sujuvad ja

mitmekülgsed

transpordi- ja

digiühendused

3. Mitmekülgne,

külalislahke ja

elujõuline turism ka

väljaspool

tõmbekeskusi toetab

kohaliku elu arengut,

kaasates kohalikke

kogukondi

4. Turism on stabiilne ja

tulus ettevõtlusvaldkond

ning heade

töötingimustega

mainekas

karjäärivõimalus

töötajatele

5. Nutikas, uuenduslik

ja kestlik

turismisektor

Fookuses on äri-,

toidu-, kultuuri-,

pärand- ja loodusturismi

toodete arendamine,

turundamine ja

toetamine.

Fookuses on uute ja

sagedasemate

otselendude saamine

ning digiühenduste

parandamine.

Fookuses on DMOde

koostöö, mis toetab

ettevõtjaid kohalike

teenuste arendamisel ja

digikanalites

kättesaadavamaks

tegemisel, eesmärgiga

suurendada piirkonna

turismi lisandväärtust.

Fookuses on

turismihariduse

parandamine,

turismialase

regulatsiooni

kordategemine ja

lihtsustamine ning

varimajandusega

tegelemine.

Fookuses on

turismisektori

innovatsiooni,

digitaliseerimise ja

automatiseerimise

toetamine, andmete

parem kättesaadavus

ning toidu tarneahela

probleemide

lahendamine.

Soovitud tulemus 2029:

turismiteenuste eksport

on kasvanud (1,86

miljardi pealt) 2,7

miljardi euroni ning

äriturismi osakaal

suurenenud (23,3

protsendilt) 24,5

protsendini.

Soovitud tulemus 2029:

lennuühendus on

muutunud tihedamaks

ning 65% VisitEstonia

infosüsteemis olevatest

turismiteenustest on

reaalajas online-

broneeritavad (varem

37%).

Soovitud tulemus

2029:

ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna on

vähemalt 53%.

Soovitud tulemus 2029:

lisandväärtus on

kasvanud (21 839 eurolt)

34 920 euroni hõivatud

isiku kohta.

Soovitud tulemus

2029:

digivõimekus on

suurenenud,

investeeringud

immateriaalsetesse

põhivaradesse on

kahekordistunud.

Suurimad soovitud muutused: juba toimiv sektoriülene koostöö muutub veel tihedamaks ja eesmärgipärasemaks – keskendume

kõrgema lisandväärtusega turistide Eestisse toomisele, panustame senisest enam uute rahvusvaheliste ühenduste loomisesse ning

arendame külastajateekonna digitaliseerimist ja uusi ärimudeleid

2. Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks, peavad panustama kõik turismiga seonduvad osapooled –

nii riigiasutused kui ka ettevõtjad, erialaliidud ja teised organisatsioonid. Tegevuskava perioodiks

on kavandatud turundustegevused, ühenduvuse arendamine, tootearenduse toetamine,

ettevõtjate arendustegevused (ehk see, mida ettevõtjad ise teevad) ning ettevõtluskeskkonna

kujundamine (ehk see, mida teeb riik).

Kõikide tegevuste puhul tuleb läbivalt keskenduda kestlikkusele ja ligipääsetavusele ning hoida

tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel. Sihtriikide turundustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt

6 Sealsamas, lisa 1 lk 4 (ja põhjalikumalt lk 15-23).

6

ning sihtriike valitakse arvestades reisiteenuste eksporditulu, transpordiühenduste võimalusi,

ööbimiste arvu madalhoojal ning regionaalsust ning turundustegevuste maksumust.

Turundustegevustes kasutatakse nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mille abil mõistetakse külastaja

ootusi juba enne nende saabumist. Välisturundustegevused lähtuvad sõnumistrateegiast „Estonia.

It’s about time“.

Lisaks tegevuskavas väljatoodud tegevustele, teeb EIS ja MKM ka muid turismi pika vaate ja

tegevuskava rakendamise valguses vajalikke tegevusi, mis on nimetatud dokumentidest

tuletatavad, näiteks EIS-i sihtturgude uuringud ning konverentsidelegaadi ja väliskülastajate

piiriuuringu läbiviimine, mis annavad tegevuskava seireks olulise sisendi.

2.1. Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht

Selleks, et Eesti oleks aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht, tuleb arendada rahvusvahelistele

ootustele vastavat ja kõrgema lisandväärtusega turismipakkumist ning kasutada nutikat turundust.

Samuti on oluline pikendada külastuste kestust, vähendada hooajalisust ja suurendada

turismitulusid.

Perioodi 2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin varasemast enam tööreisi

eesmärgil ehk äriturismi osakaal suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti

transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus langeb:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Äriturismi osakaal

(Statistikaamet)

Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud

tööreisi eesmärgiga

23,3% 24,5% 27%

Turismiteenuste

eksport

(Statistikaamet)

Näitab, kui suured olid välisriikide elanike

kulutused Eestis ning kui palju nad tegid

makseid Eesti transpordiettevõtetele

1859 mln

eurot

2 700 mln

eurot

3 900 mln

eurot

Turismi

hooajalisus

(Statistikaamet)

Kolme kõige suurema majutusasutustes

veedetud ööde arvuga kuu ööde arvu

kogusumma suhe aasta majutusasutustes

veedetud ööde arvu kogusummasse

37% 36,5% 35%

Fookuses on äri-, toidu-, kultuuri- ja loodusturismi toodete arendamine, turundamine ja toetamine, mille tulemusel on turismiteenuste eksport kasvanud 2,7 miljardi euroni aastaks 2029 ning äriturismi osakaal

suurenenud 24,5 protsendini.

Esimese samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutaja(d) Kaastäitja(d) Väljundmõõdik (31.12.2029. a seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

1. Tootearendus ja

ettevõtlus

Alustame ettevalmistusi

rahvusvahelisele nõudlusele

vastava multifunktsionaalse

suurürituste hoone

rajamiseks

KUM MKM, ettevõtjad On alustatud ettevalmistusi sündmusturismi

vajadustele vastava piisava suuruse ja

funktsionaalsusega kultuuri- ja spordisündmuste

halli rajamiseks, mis sobib muu hulgas ka

rahvusvahelisel tasandil konverentside

korraldamiseks. Suurürituse hoone rajamise

äriplaani eelanalüüs ja asukoha analüüs on

valmis 2026. a lõpuks. Halli rahastamiseks on

muudetud muu hulgas hasartmängumaksu

seadust ja loodud riiklikult tähtsate

spordiobjektide toetamise fond Eesti

Kultuurkapitali juurde.

2. Tootearendus ja

ettevõtlus

Käivitame Tallinna

Linnahalli arendamise

rahvusvaheliseks kontserdi-

ja konverentsikeskuseks,

töötades välja ruumilise ja

finantsmudeli ning alustades

etapiviisilist elluviimist

Tallinna linn ja

ettevõtjad

Koostöös erasektoriga on leitud lahendus

rahvusvahelise konverentsikeskuse rajamise

küsimusele ning linnahalli rekonstrueerimine on

ehitusetapina käivitatud.

3. Tootearendus,

ettevõtluskeskko

nd

Jätkame rahvusvaheliste

konverentside

korraldusõiguse taotlemise

programmi rakendamist,

mille eesmärk on

rahvusvaheliste

konverentside Eestisse

toomine (näiteks

tutvustusmaterjalide

koostamise, korraldusõiguse

taotlemiseks konverentsil

EKB, EIS MKM Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside

Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42.

kohal (2024. 44. kohal)

8

osalemise ja kohavaatluse

kulude katmist)

4. Ettevõtlus Jätkame kõrge

lisandväärtusega toodete

(kultuuri-, pärand-, loodus-,

äri ja toiduturismi tooted)

arendamist väliskülastajate

ootustele vastavaks, st

eelkõige pakume tooteid

parema kvaliteediga ja ka

madalhooajal, et suurendada

lisandväärtust ja turismitulu

Ettevõtjad EIS, KUM, DMOd,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Väliskülastajate soovitusindeks on 73 (baastase

on 73 2024. aastal).

Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel

on kasvanud 65%ni (võrdluseks 63% 2023. ja

2024. aastal)

5. Turundus Jätkame

turundustegevustega.

Turundame Eestit eelkõige

kui äri-, loodus-, kultuuri-,

pärand- ja toidu

reisisihtkohta ajakohaste

sõnumitega, sh teeme

kampaaniaid, kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja

kommunikatsiooni.

Sihtturgude ja sihtrühmade

spetsiifikast lähtuvalt

jätkame ka teiste

valdkondade turundamist,

nagu nt tervise- ja heaolu-

ning atraktsiooniturism

EIS DMOd, ettevõtjad,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

VÄM

Peamiste sihtturgude (15) reisiteenuste eksport

on kasvanud aastaks 2029 1,5 miljardi euroni

(2024 oli 1,19 miljardit eurot). 2029. aastal on

rahvusvaheliste meediakajastuste arv

1500 ja ulatus 700 miljonit (2024. vastavalt

1200 ja 620)

9

6. Turundus Turundame Eestit

varasemast enam

rahvusvaheliste

konverentside ja

korporatiivürituste

sihtkohana

EIS EKB, DMOd, ettevõtjad,

VÄM

Välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal

kõikidest välisturistide ööbimistest

majutusettevõtetes 2029. aastal 24,5%

(võrdluseks baastase 2023. aastal 22,6%)

7. Turundus Jätkame turismi B2B

müügiedendustegevusi

sihtturgudel ja jagame Eesti

kohta infot

turismiprofessionaalidele

kontaktüritustel

EIS DMOd, ettevõtjad,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

VÄM

500 lisandunud ja/või täiendatud toodet Eesti

kui reisisihi kohta välisturgude reisikorraldajate

tooteportfellis ning 2500 informeeritud

edasimüüjat. 2024. a lähtetase 100 uut toodet ja

500 informeeritud edasimüüjat aastas.

8. Tootearendus Uurime täiendavaid

rahastamise vajadusi ja

võimalusi teiste oluliste

turismivaldkondade (nt

atraktsiooniturismi)

arendusele kaasaaitamiseks

ning turundustegevuste

tegemiseks tänasest

suuremas mahus

MKM Rahastuse vajadus ja saamise võimalused on

selgunud.

9. Turundus,

ettevõtluskeskko

nd

Viime ellu diginomaadi viisa

strateegias kavandatud

tegevused, et tuua Eestisse

rohkem rahvusvahelisi

kaugtöötajaid

EIS MKM, PPA, SIM, VÄM Eestis on aastaks 2027 rohkem diginomaade,

täpsem tulem ja mõõdikud on kirjas

diginomaadi viisa strateegias (valmib 2025. a

detsembris)

10. Tootearendus Jätkame suure välisosalejate

arvuga mitmepäevaste

rahvusvaheliste

konverentside toetamist

EIS Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 15

rahvusvahelist konverentsi aastas (2025. a

toetatakse 15 konverentsi aastas)

10

11. Tootearendus ja

turundus

Jätkame rahvusvaheliste

kultuuri- ja spordisündmuste

toetamist ning Eesti

turundamist rahvusvahelistel

kultuuri- ja spordisündmustel

EIS MKM ja KUM Toetatud sündmuste väliskülastajate arv on

kasvanud. MKMi toetatud sündmustega

lisandub aastatel 2026–2029 väliskülastajate

ööbimisi vähemalt 140 000 (võrdluseks: 2022-

2025 oli MKM toetatud sündmuste

väliskülastajate arv 135 000)

12. Tootearendus Viime ellu toiduturismi

arendus- ja koostöötegevusi,

sh seotuna rahvusvaheliste

kvaliteedimärgistega, sh

jätkame tegevusi tagamaks

Michelini giidi olemasolu

Eestis

Ettevõtjad, EHRL,

Eesti Peakokkade

Ühendus, Eesti

Sommeljeede

Assotsiatsioon

EIS (läbi arenduse

toetamise)

Lähiriikide külastajatest (restorane ja kohvikuid

külastavatest) vähemalt 80% hindavad

toiduelamuse hinna ja kvaliteedi suhet heaks ja

väga heaks. (2023. a 75%) Rahvusvahelise

kvaliteedimärgisega tunnustatud restoranide

müügitulu aastas kasvab ca 10% täiendavat

müügitulu aastas.

Rahvusvahelise kvaliteedimärgisega restorane

on väljaspool Tallinnat 13 (2024. a 10).

2.2. Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused

Oluline on arendada välisturistidele sobivaid rahvusvahelisi ühendusi (transpordivõimalusi

Eestisse tulekuks), Eesti-siseseid liikuvusvõimalusi (täiustada Eesti-siseseid reisiteekondi,

multimodaalseid transpordilahendusi ja reisi pikemalt etteplaneerimise võimalusi, sh madala

süsinikujalajäljega liikumisviise), digitaalseid ühenduvusi (turismiinfo ja -toodete kättesaadavust

ja nähtavust digikanalites ning võrdset ligipääsu.7

Tegevuste tulemusena saab Tallinnast otselennuga reisida regulaarselt rohkematesse kohtadesse

(39), lennuühendus muu maailmaga muutub madalhooajal tihedamaks ning tihedamaks muutub

ka laevadega reisimine:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Rahvusvaheliste regulaarsete

otselendude sihtkohtade arv

Tallinnast aasta 2. ja 24. nädalal

(AS Tallina Lennujaam)

Näitab, kui mitmest kohast on

võimalik Eestisse otse lennata madal-

ja kõrghooajal 32/32 36/39 42/50

Rahvusvaheliste regulaarsete

otselendude väljumiste arv

Tallinnast aasta 2. ja 24. nädalal

(AS Tallina Lennujaam)

Näitab, kui tihe on Eestis

lennuühendus muu maailmaga madal-

ja kõrghooajal 242/273 290/340 370/450

Sadamate kaudu laevadega (v.a

ristluslaevad) välismaalt

saabunud ja välismaale

lähetatud sõitjate arv

(Statistikaamet)

Näitab, kui tihe on välismaalt ja

välismaale laevadega reisimine

7,9 mln 9 mln 10 mln

7 Pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 16.

Fookuses on uute ja sagedasemate otselendude saamine ning digiühenduste parandamine, et varasemast rohkem turismiteenuseid saaks reaalajas online-broneerida.

12

Teise samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

13. Ühenduvus Jätkame ühisturundustegevusi

suurema liinifondi programmi

kaudu koostöös rahvusvaheliste

transpordifirmadega, et Eestisse

oleksid paremad otseühendused,

sh lennuühendused, Rail Baltica

jm

EIS KLIM (toetab lennujaama

arengut), Tallinna

lennujaam

Ühisturunduskoostööd tehakse 6-8

transpordiettevõttega (st lisandunud on 1-2).

Lisandunud on kolm uut liini ning kasvanud

on kuni kuue lennuliini sagedused.

14. Ühenduvus ja

tootearendus ja

turundus

Jätkame turismiinfosüsteemi

VisitEstonia/PuhkaEestis

arendamist, et suurendada Eesti

turismiettevõtete rahvusvahelist

nähtavust, integreerida

infosüsteem erinevate

rakenduste ja platvormidega

ning luua ettevõtjatele

lisandväärtust oma äri

arendamiseks ja

välisturundustegevusteks

EIS Väliskülastajate rahulolu

www.visitestonia.com info kättesaadavusele

vähemalt 4,3 viiest (andmed visitestonia.com),

2024. a 4,0.

65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis

olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas

online-broneerida (2025. aasta maikuu seisuga

oli VisitEstonia andmebaasis online

broneeritavate teenuste osakaal 37%)

15. Ettevõtlus Teeme turismiteenused online-

broneeritavaks, võttes

kasutusele

ressursihaldustarkvarad ja

online-broneerimissüsteemid

Ettevõtjad EIS 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis

olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas

online-broneerida (2025. aasta maikuu seisuga

oli VisitEstonia andmebaasis online

broneeritavate teenuste osakaal 37%)

16. Turundus Suurendame teenuste

diginähtavust ning ajakohase ja

külalistele arusaadavates keeltes

info esitamist digikanalites

ettevõtjad, DMOd Väliskülastajate rahulolu

www.visitestonia.com info kättesaadavusele

vähemalt 3,9/ 5st (andmed visitestonia.com)

13

17. Ettevõtluskeskkond Koostame väikesadamate

arengukontseptsiooni ja

rakendame sealseid tegevusi

selleks, et soodustada

turismiteenuste arengut

väikesadamates

KLIM MKM, DMOd, KOVid Olemas on kvaliteetne väikesadamate

andmebaas. Väikesadamad saavad kasutada

riiklikke toetusmeetmeid teenuste

arendamiseks. Sadamaseadust ja kaasnevaid

seadusi on muudetud nii, et väikesadamates

oleks võimalik pakkuda turismiteenuseid ning

ehitada selleks sobivaid rajatisi.

18. Ühenduvus Arendame rahvusvahelisi ja

siseriiklikke reisi- ja

kruiisilaeva- ning rongiühendusi

KLIM, REM KOVid, ettevõtjad Siseriiklik ja rahvusvaheline rongiühendus

(kiirus, sagedus) on paranenud ja veomaht on

kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse toel

avatud Tartu-Riia rongiliin (KLIM) (2024.

aastal tegid reisijad rongiga 7 933 991

siseriiklikku reisi).

Saaremaa ja mandri vaheline

parvlaevaühendus on paranenud – veomaht on

kasvanud (2024. a tehti Virtsu-Kuivastu liinil

17 112 reisi)

19. Ühenduvus Loome või täiustame

ühistranspordiliine suure

turismihuviga sihtkohtadesse

REM Transpordiamet, KLIM,

ettevõtjad, KOVid

65% ööbinud väliskülastajatest hindab

ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem

heaks vastavalt väliskülastajate piiriuuringule

(baastase 2023–2024 on 61%)

20. Ühenduvus Arendame reisijate vajadustele

vastava multimodaalse

liikuvusteenuse ja

piletimüügisüsteemi

REM Loodud on vähemalt osaliselt ühtne

piletimüügisüsteem, kus samu

piletitooteid/kanaleid on võimalik kasutada nii

avalikel kui ka kommertsliinidel sõltumata

transpordiliigist

21. Ühenduvus Võimaldame siseriiklikel laeva-

ja rongiühendustel pikema pileti

etteostuvõimaluse

REM Ettevõtjad,

Transpordiamet

Siseliinidel on võimalik pileteid ette osta

minimaalselt pool aastat enne reisi toimumist

22. Ettevõtluskeskkond Rakendame Eesti

rattastrateegiat ning sellele

Transpordiamet KLIM, KOVid jt kaasatud

partnerid

Rattaturismi koordinaatori roll on määratletud,

rattaturismi arendamise vastusjaotus on kokku

14

tuginevat elluviimiskava

aastateks 2025–2029

lepitud. Rattaturismi marsruudid on tähistatud

ja kaasajastatud. Inimeste teadlikkus

rattaturismist on kasvanud. Ratta ja

ühistranspordi kombineerimine on paranenud

23. Ühenduvus Arendame nõudepõhiseid jm

uuenduslikke

transpordilahendusi

turismiobjektideni jõudmiseks

olemasolevatest

transpordisõlmedest

Ettevõtjad Kohalikud omavalitsused,

DMOd

Aastal 2029 saab parimate praktikatena

tutvustada 7 kestliku ja uuendusliku

transpordilahendustega turismitoodet (iga

DMO kohta üks)

24. Ühenduvus Viime läbi

sotsiaalmajanduslikku

mõjuanalüüsi parvlaevade tasu

mõju kohta muu hulgas

ettevõtlusvabadusele ja

turismile, et tagada tasude

vastavus seadusele ning

turuolukorrale

REM Parvlaevade üleveotasude mõju ettevõtlusele

ja turismile on hinnatud 2026. a ning see

võimaldab teha teadmispõhiseid otsuseid

parvlaevatasude kehtestamise ja nende suuruse

kohta.

25. Tootearendus Koostame ligipääsetavad

turismimarsruudid ja teeme

kättesaadavaks info nende

marsruutide kohta

DMOd EIS, ettevõtjad VisitEstonia andmebaasis jt infokanalites ning

DMOde infokanalites on olemas info

ligipääsetavate turismitoodete ja -marsruutide

kohta

26. Tootearendus Tõstame teadlikkust

ligipääsetava ja kaasava turismi

arendamise majanduslikust

potentsiaalist ja võimalustest

EIS, DMOd MKM, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Korraldatud on vähemalt kaheksa seminari

ligipääsetavuse teemadel

2.3. Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool

tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi

Selleks, et turism oleks mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline ka väljaspool tõmbekeskusi ning

toetaks ka kohaliku elu arengut, tuleb keskenduda välisturistide hajutamisele üle Eesti ja olulise

mõjuga turismipotentsiaaliga piirkondade või turismitoodete arendamisele.8

Kavandatud tegevused on suunatud regionaalse turismi arendamisele ja teadlikkuse tõstmisele

turismist ja kohalike kaasamisele turismi arendamisse. Eesmärk on arendada eristuvaid sihtkohti,

mis pakuvad aastaringselt kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad

piirkondlikku majanduslikku kasu.

Tegevuste tulemusel suureneb väljapool Tallinna toimunud ööbimiste osakaal ning kasvab

rahvusvaheliselt tunnustatud (nt Green Destination, EUROPARC, UNESCO biosfääri vm

kvaliteedimärgisega tunnustatud) turismisihtkohtade arv:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase 2035

Ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna

(Statistikaamet)

Väljapool Tallinna toimunud

ööbimiste osakaal näitab kaudselt

seda, kui palju jõuab turismi

majanduslikust mõjust väljapoole

Tallinna

52% 53% 55%

Rahvusvaheliselt

tunnustatud

turismisihtkohtade arv

(kvaliteedimärgiste

organisatsioonide

tunnustused)

10 15 Kõik sihtkohad

(kogu Eesti on

kaetud)

8 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 18.

Fookus on DMOde koostööl, mis toetab ettevõtjaid kohalike teenuste arendamisel ja digikanalites kättesaadavamaks tegemisel, eesmärgiga suurendada piirkonna turismi lisandväärtust. Aastal 2029 on

ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna vähemalt 53%.

Kolmanda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panusta

ja

Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

27. Ettevõtluskeskkond Jätkame era- ja avaliku

sektori koostööl põhinevate

DMOde toetamist ja

strateegilist koostööd, et

suurendada piirkonna

ettevõtete lisandväärtust,

kuid seejuures liiguvad

DMOd selgelt selles

suunas, et suurendada

eelarves omapanuse mahtu

(st muutuvad riigi toetusest

järjest vähem sõltuvaks)

EIS, DMOd Tervikliku külastajakogemuse ja piirkondlike

turismitoodete arendamise kaudu suureneb

ettevõtjate lisandväärtus regiooniti. Turismi otsene

ja kaudne mõju lisandväärtusena aastal 2029 on

3,248 miljardit eurot (baastase 2023. aastal oli

2,200 miljardit eurot)

28. Ettevõtluskeskkond Juhime sihtkohti

terviklikult, lähtudes Eesti

turismi pika vaate

põhimõtetest, piirkonna

eripärast ja

sõnumistrateegiast, ning

teeme koostööl põhinevat

tootearendust ja turundust.

DMOd Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029

on 53% (baastase 2023. aastal oli 52%)

29. Tootearendus,

turundus

Arendame süsteemselt

ettevõtlikkust,

ettevõtlusteadlikkust,

ärimudeleid,

müügivõimekust ja

külalislahkust,

põhifookusega väljapool

Tallinna

ettevõtjad, erialaliidud DMOd, Maakondlikud

Arenduskeskused

Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029

on 53% (baastase 2023. aastal oli 52%)

17

30. Ettevõtluskeskkond Tõstame teadlikkust

turismi olulisusest ja

laiemast mõjust. Räägime

turismisektorist kui tulusast

ja prestiižikast erialast ja

ettevõtlusvaldkonnast, sh

meedias ja sotsiaalmeedias

MKM EIS, DMOd, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

ettevõtjad

"Minu omavalitsus" küsimustikus on elanike

rahulolu turismiga tõusnud. Täpsem sihttase

määratakse pärast esimese mõõtmise tulemusi

2026. aastal

31. Tootearendus Jätkame süstemaatilist

külastajate rahulolu

analüüsimist ning viime

leitud kitsaskohad

praktiliste lahendusteni,

mis tõstavad teenuse

kvaliteeti ja

kasutajakogemust

EIS, DMOd Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis

kasvab, 73% ööbivatest välisturistidest soovitavad

sõpradel külastada Eestit (EIS, väliskülastajate

piiriuuring; baastase 2023.–2024. aastal on 73%)

32. Tootearendus,

ühenduvus

Jätkame Tartu

lennuühenduste hoidmise

toetamist riigieelarvest

MKM Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029

on 53% (baastase 2023. aastal oli 52%)

18

2.4. Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade

töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele

Selleks, et turism oleks stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega

mainekas karjäärivõimalus töötajatele, tuleb muu hulgas arendada turismi koostöömudeleid ja

võrgustikke, parandada tööturu töötingimusi ja suurendada tööandjate atraktiivsust, arendada

turismiharidust ja oskusi.9

Tegevuskava tegevuste tulemusena kasvab turismiettevõtete lisandväärtus hõivatu kohta.

Samuti tõuseb turismiettevõtete puhasrentaablus, investeeringud põhivaradesse (kokku kolme

viimase aasta keskmisena), turismisektoris makstava keskmise palga kasvu suhe Eesti

keskmisesse palka, hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste

hulgas (üks aasta pärast lõpetamist ja viis aastat pärast lõpetamist) ning turismiga seotud

teadustööde arv:

Sisu Pika vaate

lähtetase

Sihttase 2029 Pika vaate

sihttase 2035

Majutuse, toitlustuse ja

reisikorralduse

ettevõtete keskmine

lisandväärtus tööga

hõivatud isiku kohta

(Statistikaamet)

Näitab ettevõtete ja

tööjõu tootlikkust

21 839 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

34 920 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

48 000 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

9 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 20-21.

Fookuses on turismihariduse parandamine, turismialase regulatsiooni kordategemine ja lihtsustamine ning varimajandusega tegelemine, et aastaks 2029 lisandväärtus kasvaks 34 920 euroni hõivatud isiku

kohta.

Neljanda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutaja Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi

öeldud)

33. Ettevõtluskeskkond Kaasajastame lühiajalise üüri

teenuse regulatsioonid ja

parandame turu toimivust

MKM KLIM Uuringus ”Lühiajalise üüri turg Eestis”

selgunud kitsaskohtade lahendamiseks

on turismiseaduses täpsustatud

majutusteenuse mõistet ja kaasajastatud

teenuse osutamise nõuded (eelnõu

valmimine 2026); turust on olemas

ülevaade, KLIMil on olemas

elamupoliitika kujundamiseks vajalik

sisend ning on tehtud otsused EL

lühiajaliste üüriteenuste määruses

nimetatud registreerimiskohustusega

liitumise või mitteliitumise osas

34. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismisektoris

halduskoormuse ja nõuete

vähendamist. Selleks vaatame

üle turismiseaduse nõuded ja

vähendame nende mahtu ja

järelevalve vajadust

MKM Turismiseadusest on välja jäetud

nõuded, mille järele ei ole tänaseks

enam vajadust - nõuded

turismiinfokeskustele, giidide

regulatsioon – ning mille eesmärk on

vähendada reguleeritust õigusloomes ja

ka järelevalvet

35. Ettevõtluskeskkond Varimajanduse vähendamiseks

turismisektoris:

- koostame platvormimajanduse

(majutusplatvormide kaudu

osutatav lühiajalise üüri teenus)

regulaarsed ülevaated ja

avaldame need statistilisel kujul

- seirame turismisektori

maksukahjusid ja viime läbi

kontrollitegevusi

EMTA On olemas andmed turismisektori

maksulaekumiste (sh platvormid) ja

varimajanduse kohta. Toimub

turismisektori varimajanduse regulaarne

seire peamistes kitsaskohtades (käibe

varjamine, ümbrikupalk, platvormitulu

varjamine). Kontrollitegevuste ja

tõhusate e-teenuste tulemusel on

maksulaekumised suurenenud ja

ettevõtluse läbipaistvus paranenud.

20

maksulaekumiste

suurendamiseks, sh pöörame

eraldi tähelepanu

hooajatöötajatele ja

aktiivsematele

turismipiirkondadele

- ennetame ja juhime tähelepanu

platvormitulu deklareerimata

jätmisele

Tööjõumaksudest kõrvale hoidumise

vähendamiseks on viidud läbi

ümbrikupalga kampaaniad (peamiselt

suunatud noortele ja hooajatöötajatele),

teostatud paikvaatlusi ja registrite

kontrolle. Lühiajalise üüri tulu

deklareerimise tõhustamiseks on

teostatud erinevaid ennetusele ja

deklareerimata jäänud andmete

vabatahtlikule parandusele suunatud

tegevusi (sh märgukirjad, teavitused,

nügimised, juhised, äriühingutele

sõnumid maksukäitumise hinnangutes

jms)

36. Ettevõtluskeskkond Lepime osapooltega kokku, kas

ja kuidas soodustame

töökohapõhise õppe laiemat

rakendamist turismisektoris,

tihendades tööandjate ja

haridusasutuste koostööd ning

kohandades õppekavasid

tööturu vajadustele vastavaks

MKM ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Osapoolte vahel (sh õppeasutustega) on

saavutatud kokkulepe töökohapõhise

õppe soodustamise osas turismisektoris

ning alustatud on selle rakendamist

37. Ettevõtluskeskkond,

ettevõtlus

Töötame välja ja rakendame

meetmed turismisektori

tööandjate atraktiivsuse

suurendamiseks, stabiilsete ja

pikaajaliste töösuhete loomiseks

ning töötingimuste vastavusse

viimiseks töötajate ootustega

ettevõtjad, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

MKM toeks

ettevõtluskeskkonna

kujundamisel läbi

töövaldkonna

regulatsioonide

Majutuses ja toitlustuses makstav

keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti

keskmise palgaga kasvab 2023. aasta

64%-lt 67%-ni 2029. aastal

21

38. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismihariduse

hetkeolukorra ja

arengusuundade seiramist ning

turismihariduse arendamiseks

turismihariduse ümarlaua

korraldamist vähemalt kahel

korral aastas

MKM, Kutsekoda Turismihariduse hetkeolukord ja

arengusuunad on seiratud, võimalikud

lahendused turismihariduse ümarlauas

arutatud ja vajadusel vastavad

poliitikameetmed kujundatud.

Turismisektori tööjõu ja oskuste

vajaduste uuring on teostatud

39. Ettevõtluskeskkond Edendame turismivaldkonna

teadus- ja arendustegevust ning

tõstame selle nähtavust seire,

sihipärase suunamise ja

tunnustamise kaudu: töötame

välja näitaja turismiga seotud

teadustööde mahu hindamiseks;

viime ellu turismiteemaliste

teadustööde konkursi; seirame

regulaarselt lõputöid ja

teadusartikleid; pakume

koostöös sektoriga

teemasoovitusi üliõpilaste

uurimistöödeks

MKM Üliõpilaste teadustööde riiklikul

konkursil on aastas tunnustatud

vähemalt kolme turismivaldkonna

bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd

40. Ettevõtluskeskkond Kaardistame ettevõtjate ja

haridusasutuste koostöö senised

tugevused ja kitsaskohad ning

töötame välja süsteemse

koostöö raamistiku, mis toetab

tööandjate sisendi lõimimist

haridusse, kujundab

ettevõtlikkust ja tagab tööjõu

järelkasvu kogu turismisektoris

– ning mille alusel suunata

praktilist koostööd

turismihariduse arendamisel

MKM Süsteemse koostöö raamistik on

koostatud ja tegutsetakse selle alusel

22

41. Ettevõtluskeskkond Selgitame välja, milliseid

võimalusi on vaja

turismihariduse omandamiseks

või praktika läbimiseks

rahvusvahelisel tasandil ja kes

ja mida saab teha selleks, et

need võimalused tekiksid ja

Eesti noored pääseksid

tipptasemel haridusele

MKM ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Rahvusvahelise turismihariduse ja

praktikavõimaluste analüüs on

valminud (2026) ning selle põhjal

käivitatud koostööpõhised

pilootprojektid, millesse on kaasatud

vähemalt viis Eesti õppeasutust

42. Ettevõtluskeskkond Viime turismiseadusse sisse EL

pakettreisidirektiivi

muudatustest tulenevad nõuded

ja tõhustame reisiettevõtjate

tagatissüsteemi

MKM JDM EL pakettreisidirektiivi muutmise

direktiivis (EL-is menetluses 2025)

kehtestatud nõuded pakettreisijate

kaitseks on turismiseadusesse üle

võetud. Analüüsitud on tagatiste

uuringus (2024) esitatud

tagatissüsteemi tõhustamise

ettepanekuid (sh tagatiste n-ö teise

kaitseliini ehk reservi loomist reisijate

paremaks kaitseks, miinimumtagatise

määrade ajakohastamist) ja võimalikud

lahendused osapooltega läbi arutatud

23

43. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismiettevõtjate

aruandluse lihtsustamiseks

andmepõhise aruandluse

lahenduste kasutuselevõtmise

soodustamisega, eesmärgiga

tagada ressursisäästu kõigile

osapooltele ja vähendada

ettevõtjatele langevat

halduskoormust.

Reaalajamajanduse võimaluste

arendamine majutusstatistika ja

reisiettevõtjate aruandluse

esitamise osas

MKM TTJA, Statistikaamet,

PPA

Majutustaksonoomia on ellu rakendatud

ja vajadusel edasiarendatud, sh

ettevõtjatel on võimekus andmeid

reaalajamajanduse lahenduste baasil

edastada nii Statistikaametile kui PPA-

le, samuti on Statistikaametis tõusnud

võimekus andmete töötlemisel ja

kiiremal avaldamisel. Uusi

andmepõhiseid aruandluse võimalusi

turismisektoris (nt reisiettevõtjad) on

analüüsitud. Riigi poolt on

andmepõhise aruandluse arendusi

soodustatud. Samu andmeid küsitakse

ettevõtjalt vaid korra (once-only)

44. Ettevõtluskeskkond Koostöös osapooltega töötame

välja lahenduse, kuidas

parandada majutusasutuste poolt

kogutavate reisieesmärgi

andmete täpsust, et äriturismi

osakaal kajastuks

usaldusväärsemalt

turismistatistikas

MKM EIS, Statistikaamet Võrdlusanalüüsis tuvastatud erinevus

ärireisi kajastamise osas enne ja pärast

muudatust

24

45. Ettevõtluskeskkond Arendame ja digitaliseerime

TTJA järelevalveteenuseid

TTJA Nutikad järelevalvetööristad TTJA-le

reisiettevõtjate järelevalveks (tagatise

piisavuse kontrollid, riskiprognooside

koostamine jne) arendatud. TTJA

finantskontrollide tegemise võimekust

on tõstetud, sh analüüsitud on

võimalust tagatise piisavuse kontrollide

tegemise sisseostmist kolmandatelt

osapooltelt ning võtta kasutusele

majandusaasta aruannete

automatiseeritud kontroll. Reisiettevõtja

maksuvõla automatiseeritud päring

MTA-st tehtud. Regulaarsed

kohtumised suuremate

reisikorraldajatega aktuaalsete teemade

aruteluks toimunud

46. Ettevõtluskeskkond Arendame MTR (Tarvik)

teenuseid, suurendamaks

kasutajamugavust nii

reisiettevõtjale kui reisijale,

samuti muutmaks TTJA

teenuseid efektiivsemaks

TTJA Reisiettevõtja majandustegevusteadete

esitamine ning päringute tegemine ja

statistika saamine registrist uuel

platvormil (Tarvik) on mugav ja lihtne.

TTJA-le aruandluse ja

tagatisdokumentide esitamine on

ettevõtjale mugav ja lihtne ning

efektiivistamise huvides toimub see

vaid elektrooniliselt. Lisaks

täiendatakse Tarviku funktsionaalsust,

võimaldamaks reisiettevõtja

maksejõuetuse olukorras reisijate

esitatud nõudeid ühtses elektroonses

keskkonnas vastu võtta ja menetleda.

TTJA veebis on olemas reisiettevõtjale

tagatise arvutamise tööriist ja juhendid

nõuete selgitamiseks ning täitmiseks

25

47. Ettevõtluskeskkond Tõstame ettevõtjate ja tarbijate

teadlikkust nende õigustest ja

kohustustest, nõustame

ettevõtjaid nõuete täitmisel

Ministeeriumid, TTJA EIS Ettevõtjatele suunatud juhiste/juhendite

värskendamine. Artiklid ja uudiskirjad,

koolitused (nt TTJA Suuna-näitaja).

Oluliste turismisektorit mõjutavate

regulatsioonide (sh ligipääsetavuse,

roheväidete ja tarbijate võimestamise

direktiivide) info on turismiettevõtjatele

neid puudutavas osas antud.

Teadlikkuse suurendamise tegevused

reisijate/tarbijate suunal (sh

käitumisjuhised reisiettevõtja

maksejõuetuse olukorras TTJA veebis)

2.5. Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor

Eesti turismisektori nutika, uuendusliku ja kestliku arengu toetamiseks keskendume andme- ja

digivõimekuse arendamisele, keskkonnajalajälje vähendamisele ning kestlikkuse

integreerimisele avaliku sektori protsessidesse. Kestlikkuse teadlikkust tõstame koolituste ja

roheprogrammide kaudu, toetame põhimõtete lõimimist igapäeva tegevustesse, tunnustame

kestlikke ettevõtteid ja loome kogemuste jagamise võimalusi, panustades samal ajal ÜRO

kestliku arengu eesmärkide saavutamisse:

Tegevuste tulemusena peaks kasvama online-broneeritavate teenuste osakaal ning suurenema

majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevõtjate investeeringud pikaajalistesse

immateriaalsetesse väärtustesse (nt tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid):

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pikavaate

sihttase

2035

VisitEstonia

andmebaasis reaalajas

online-broneeritavate

teenuste osakaal (EIS)

Näitab turismiettevõtjate digivõimekust. Mõõdik

täpsustatud 2025. a.

37%

(2025.

aastal)

65% 75%

Eesti turismisektori

süsinikujalajälg

(Euroopa

Turismiorganisatsioon,

inglise keeles

European Travel

Commission – ETC)

Euroopa Turismiorganisatsioon on hankimas

turismisektori süsinikusisalduse mõõtmist, kus

kasutataks ühtseid kriteeriume ning riikide

tulemused oleksid võrreldavad. Eesti liitub Euroopa

urismiorganisatsiooni initsiatiiviga

Selgumisel Selgumisel Selgumisel

Investeeringud

immateriaalsetesse

põhivaradesse,

viimase viie aasta

keskmine (majutuse,

toitlustuse ja

Näitab, kui palju majutuse, toitlustuse ja

reisikorralduse ettevõtjad paigutavad pikaajalistesse

immateriaalsesse väärtustesse (nt tarkvara, litsentsid

ja kaubamärgid), et tõsta oma konkurentsivõimet.

Eesti turismi pika vaate kinnitamise ajaks oli see

mõõdik „Innovatsioonialane koostöö teiste

1,3 mln

eurot

1,9 mln

eurot

2,5 mln

eurot

Fookuses on turismisektori innovatsiooni, digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine, andmete parem kättesaadavus ning toidu tarneahela probleemide lahendamine, eesmärgiga suurendada tootlikkust ja

digivõimekust ning suurendada investeeringuid immateriaalsetesse põhivaradesse

27

reisikorralduse

ettevõtjad kokku)

(Statistikaamet)

sektoritega“ sisustamata. Vastavate andmete

puudumise tõttu keskendutakse antud strateegias

investeeringutele immateriaalsetesse põhivaradesse

Viienda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

48. Ettevõtluskeskkond Toetame innovatsiooni

turismisektoris nutikate ja

tehisintellektil põhinevate

lahenduste piloteerimise,

teadus- ja arendusasutustega

tehtava koostöö ning uute

tehnoloogiate ja avaandmete

rakendamist toetavate

tegevuste kaudu

EIS MKM Koostöös turismi teadus- ja

arendusasutustega on käivitatud vähemalt

neli projekti (üks projekt aastas), esimene

projekt 2026. a lõpuks

49. Tootearendus Jätkame turismisektori

tööprotsesside

digitaliseerimist ja

automatiseerimist -

tarkvaradega liitumist,

liidestamist ja juurutamist,

teenuste online-broneeritavust,

tõstame teadlikkust

digitaliseerimisest nõustamise

ja mentorteenuste abil

EIS DMOd, ettevõtjad, MKM VisitEstonia andmebaasis reaalajas online -

broneeritavate teenuste osakaal 65% (2025.

aasta maikuu seisuga oli VisitEstonia

andmebaasis online broneeritavate teenuste

osakaal 37%)

50. Ettevõtluskeskkond Tagame turismistatistika

satelliitkonto regulaarse

koostamise, leides selleks

sobiva rahastus- ja

koostöömudeli

MKM Statistikaamet, RAM, EIS Alates 2027. a avaldab Statistikaamet iga-

aastaselt turismi satelliitkonto põhinäitajad

(mh turismimajanduse osakaal Eesti

majanduses ja tööhõives ning turismi

lisandväärtuse andmed) võrreldes varasema

praktikaga lühema viitajaga

51. Ettevõtluskeskkond Arendame välja Eesti

turismiandmeruumi, mis

koondab ja ühendab

turismiökosüsteemi andmed sh

külastajate liikumismustrite

MKM Statistikaamet, EIS Eesti turismiandmeruum on loodud

29

andmed, et võimaldada

andmepõhist otsustamist ja

innovatsiooni

52. Ettevõtluskeskkond Võtame kasutusele AI-põhised

analüütika- ja

prognoosimudelid, mis

võimaldavad paremat

planeerimist, ressursside

jaotamist, turundusotsuste

tegemist

EIS MKM Kasutusele on võetud AI-põhine analüütika

ja prognoosimudelid ressursiplaneerimises

ja turunduses

53. Tootearendus Leiame lahendused, kuidas

jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani

REM Ettevõtjad, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Koostöö lühikese/toimiva toidu tarneahela

loomise nimel on käimas. Perioodi 2023–

2027 lühikeste tarneahelate või kohalike

turgude kaudu põllumajandustoodete ja

toidu turustamisvõimaluste arendamise

toetust on rakendatud

54. Tootearendus Jätkame ettevõtjate ja

sihtkohtade toetamist

kestlikkuse märgiste

taotlemisel ja

keskkonnajuhtimisprogrammi

dega liitumisel

EIS, KLIM DMOd,

Keskkonnainvesteeringute

Keskus,

Keskkonnaagentuur

Eestis on vähemalt 100 kestlikkuse märgist

omavat või keskkonnajuhtimissüsteemi

rakendavat turismiettevõtet ja vähemalt 15

sihtkohta. 2025. a 111 ettevõtet ja 11

sihtkohta.

3. Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine

Tegevuskava elluviimise eest vastutab MKM ja üks peamine tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad, erialaliidud ja

muud organisatsioonid.

Tulemuste saavutamist seirab MKMi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava ministri

juhtimisel. Nõukotta on kaasatud turismisektori ja seotud valdkondade esindajad. Nende ülesanne on

jälgida tegevuskava elluviimist ning reageerida vajadusel kiiresti muutustele.

Tegevuskava edukaks elluviimiseks toimib koostöö neljal tasandil:

1. Turismiökosüsteemi koostöövõrgustik ettevõtete, erialaliitude, vedajate, Eestisse saabumise

väravate (lennujaamad, bussi- ja raudteejaamad, sadamad) jt võtmepartneritega. Turismi

tegevuskava keskmes on turismiettevõtja, kes teenust osutab ning kelle heaks ja arenguks

tegevusi ellu viiakse.

2. Sihtkohad ja DMOd – piirkondlikud arendusorganisatsioonid lähtuvad külastajateekonnast ja

juhivad oma piirkonna turismi arengut. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tegutseb üle-

eestilise DMOna ja koordineerib turismiökosüsteemi arendus- ning välisturundustegevusi.

3. Rahvusvaheline koostöö – tegevuskava elluviimiseks tehakse turismialast koostööd erinevate

riikidega, jagatakse parimaid praktikaid ning osaletakse erinevate rahvusvaheliste

organisatsioonide töös. Nt MKM osaleb Balti turismikomitees, Läänemere Strateegia (EUSBR)

turismi poliitikavaldkonna töös, OECD turismikomitee töös ja vastavalt vajadusele muudes

rahvusvahelistes koostööformaatides ja projektides ning EIS osaleb Euroopa riiklikke

turismiameteid ühendavas Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission)

töörühmades.

4. Riigisisesed partnerid – MKM koordineerib koostööd turismivaldkonnaga seotud

ministeeriumide ja asutustega.

4. Eelarve prognoos

Tegevuskava perioodiks ei ole MKM-i eelarvesse ette nähtud täiendavaid vahendeid, st eelarvet ei

suurendata (v.a liinifondi maht). Tegevuste elluviimine eeldab ka teiste ministeeriumide ja

turismiosapoolte panust, kuid nende täpsemad kulud ja võimalikud vahendid ei ole MKM-ile teada.

MKM-i vastutusvaldkonda jäävad (sh MKM-i allasutuste) tegevused kaetakse nii riigieelarve kui ka EL

struktuurivahenditest.

Hinnanguline jaotus, kui palju MKM tegevuskava perioodil tootearenduse tegevustele, turundusele ning

ühenduvuse ja ettevõtluskeskkonna arendamisele suunab:

31

Tegevuse liik 2026 2027 2028 2029

Tootearenduse toetamine (nt

tarkvaradega liitumise toetus,

erinevad teadlikkuse ja

kompetentside tõstmise tegevused,

nt kestlikkuse ja digitaliseerimise

teemadel, andmed uuringud ja

analüüsid)

5 763 912 5 683 912 5 153 912 5 153 912

Turundustegevused (nt

rahvusvaheliste konverentside

toetus, B2B ja B2C

turundustegevused)

9 239 347 9 193 585 10 293 585 10 653 309

Ühenduvuste arendamine (liinifond,

turismiinfosüsteem, Tartu

lennuühendused)

2 410 000 2 374 000 2 274 000 2 174 000

Ettevõtluskeskkonna arendamine

(DMOde ja EKB

sihtfinantseeringud, EIS-i, MKM-i

ja TTJA turismi

ettevõtluskeskkonna arendamise

tegevused)

2 620 867 2 603 653 2 603 723 2 603 723

Kokku 19 674 126 19 531 150 20 001 220 20 260 944

5. Kaasamine

Tegevuskava koostas MKM, lähtudes Eesti turismi pikast vaatest ning kogudes sellele sisendit

erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Sisendit ja tagasisidet tegevuskava tööversioonidele koguti

nii kohtumistel, kirjalikult kui ka avaliku konsultatsioonina läbi eelnõude infosüsteemi10. Kaasatud

osapooled: MKM-i juurde loodud turisminõukoja liikmed, Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium,

Välisministeerium, Siseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,

Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-

ja Tolliamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Statistikaamet, Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS

Tallinna Lennujaam, Transpordiamet, Riigikantselei, turismi sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMO),

Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Maakondlikud

Arenduskeskused, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, MTÜ Eesti Maaturism,

Eesti Spaaliit, Eesti Loodusturismi Ühing, Eesti Peakokkade Ühendus, Eesti Sommeljeede

Assotsiatsioon, Eesti Giidide Liit, Kutsekoda, Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ, Eesti Ajalooliste

Hoonete Ümarlaud, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Tallinna Strateegiakeskus.

10 Eelnõu toimiku number: 25-1045