Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Meie 31.12.2025 nr 1.2-2/127-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu; 2. Toetuse andmise tingimused; 3. Eelnõu seletuskiri; 4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa); 5. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa). Lisaadressaadid: Tervise Arengu Instituut Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Margot Maisalu [email protected]

Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatusega pikendatakse abikõlblikkuse perioodi aasta võrra 2028. aasta lõpuni. Sellest tingitult korrigeeritakse toetatavaid tegevusi ja nende eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Alice Juurik (tel 5911 0732, [email protected]), välisvahendite osakonna nõunik Margot Maisalu (tel 5243827, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetamata.

Märkused Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, võrreldes kehtiva TAT-ga andmete kogumises muudatusi ei ole. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 asendatakse avalehel aasta 2027 aastaga 2028 ning pikendatakse TAT punktides 2.3.5 ja 2.7.5 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 2028. aasta lõpuni. Pikendamine on vajalik, et tagada TATis kavandatud tegevuste „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ ja „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ elluviimine. Punktiga 2 muudetakse näitajate tabelit, et lisada uued sihttasemed 2028. aastaks. Muudatus on vajalik seoses tegevuse „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ abikõlblikkuse perioodi pikenemisega. Muudatuse tulemusena jäävad meetmete nimekirja väljundnäitajate ja tulemusnäitaja „Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on number)“ sihttasemete saavutamine samaks. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja „Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (mõõtühikuks on mudel)“ sihttaseme saavutamine lükkub aasta võrra edasi. TAT- spetsiifiliste näitajate saavutamine 2027. aasta lõpuks jääb samaks, aga lisandub uus sihttase 2028. aasta lõpuks näitajale „Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)“, sest näitaja on juba saavutatud (1000 isikut). Punktiga 3 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 4 sätestatakse, et lõpparuandes puuduste mitteesinemise korral kinnitab rakendusüksus lõpparuande ning jääb ära sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus. Punktiga 5 asendatakse TAT lisa 1 „TAT finantsplaan eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ uute lisadega. Lisad on täiendatud vastavalt tekkinud vajadustega.

2

Punkti 6 kohaselt jõustuvad muudatused 2026. a algusest, sest muudatused puudutavad 2026. a tegevusi ja eelarvet. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõju Muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi aasta võrra, mis on seotud vajadusega tegevuste 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ ja 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ abikõlblikkuse perioodi pikendada. Muudatusel on positiivne mõju nimetatud tegevuste edukaks elluviimiseks. Tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korradusmudeli väljatöötamine“ tegevuste puhul on oluline jätkata „Turvalisuse märgid” metoodikaga, et katseprojektis kujunenud positiivsed muutused ei jääks ühekordseks katsetuseks, vaid areneksid sügavamaks ja stabiilsemaks tööviisiks lastekaitsetöös. Jätkamine võimaldab süvendada juba saavutatud tulemusi, laiendada metoodikat uutesse piirkondadesse ning tagada ühtlasema kvaliteedi lapse ja pere toetamisel üle kogu Eesti. Tegevuse 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ jätkamine on oluline, kuna läbi toetatava tegevuse tagatakse laiem võrgustik peredele suunatud teenuste loomiseks ja arendamiseks kohalikes omavalitsustes. Abikõlblikkuse perioodi lõppedes jäävad loodud ja arendatud pereteenused kohalikes omavalitsustes edasi toimima tagades sellega tegevuste jätkusuutlikkuse. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2026. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile.

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

....2026 nr

Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel ning punktides 2.3.5 ja 2.7.5 arvu „2027“ arvuga “2028”.

2. Asendan punktis 3 näitajate tabeli järgmise tabeliga:

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2022)

Sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Sihttase (2028)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 1 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeüles e lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“. Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamise sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitseseadus e muudatuste jõustumisega. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija, kui sihttase on

2

saavutatud (2027. aasta lõpuks).

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 2 5 5 Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenu se kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt 2 sekkumist ja 2027. aastaks 5 sekkumist, mille alusel saab raporteerida, et sekkumised on välja töötatud.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaj a

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 0 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeüles e lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“.

3

3. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt:

Rakendamist raporteerib elluviija, kui tulemusnäitaja on saavutatud.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaj a

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on number)

0 2 5 5 Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenu se kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Näitaja raporteerimise allikaks on sekkumiste kirjelduse dokumendid. Näitaja sihttase saavutatakse 2027. a lõpuks.

TAT- spetsiifiline tulemusnäitaj a

Perepõhisel asendushooldus el olevate laste osakaal kõigist asendushooldus el viibivatest lastest (mõõtühikuks on osakaal)

65%

66%

69%

69%

Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenu se kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Tulemusnäitaja sihttaseme raporteerimine 2027. a lõpu seisuga.

4

„6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“.

4. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt:

„8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 5. Asendan lisa 1 „TAT finantsplaan eelarve kulukohtade kaupa” ja lisa 2 „TAT tegevuste

detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 6. Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2026.

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 400 1000 1000 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“. Sihttaseme saavutamine 2027. a lõpuks.

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 200 500 2000 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“.

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 29.03.2023

käskkirjaga nr 53

MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 16.12.2024

käskkirjaga nr 81

MUUDETUD sotsiaalministri 00.00.2026

käskkirjaga nr ....

Laste ja perede toetamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 Elluviija Sotsiaalministeerium (laste ja perede osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ........................................................................................ 3

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED .......................................................................................................................................... 4

2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine ........................ 5 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine ........................................................................... 6 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine ......................................................................... 7 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine ........................................................................................................................................................................ 8 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine......................................... 9 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine ....................................................... 10 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine ....................................................................... 11 2.8. Riigiabi ............................................................................................................................................................... 11

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 11

4. TEGEVUSTE EELARVE ................................................................................................................................................ 11

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................................................................... 15

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD............................................................................................................. 16

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................................................... 16

8. ARUANDLUS ............................................................................................................................................................. 17

9. TAT MUUTMINE ....................................................................................................................................................... 18

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................................. 19

11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................................. 19

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga h1 – soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.7.9 sekkumised „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine“.

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmine aitab kaasa Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ hõlmatud järgmiste tegevuste elluviimisele: 1.2.1 „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, 1.2.2 „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ ja 1.2.3 „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. 1990. aastatel ja hiljem sündinud väiksemaarvuliste põlvkondade pereloomeikka jõudmise tõttu jääb Eestis rahvastiku loomulik iive prognooside kohaselt 2035. aastani mõõdukalt negatiivseks. Aastal 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Murettekitav on väike sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi ning Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10603 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad „Eesti 2035“ sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ mõõdikutega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 4 lõike 1 punkt h. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

4

Lisaks mõõdetakse sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamist „Eesti 2035“ mõõdikuga „Püsiva suhtelise

vaesuse määr“. TAT tegevustega panustatakse selle näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.

1.1.3. TAT tegevustega aidatakse kaasa eelviidatud sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisele. Vanemahariduse ja pereteenuste arendamisel seatakse üheks eesmärgiks naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel. Erilist tähelepanu pööratakse isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate (nii naiste kui meeste) töö- ja pereelu ühitamist. Loodavate või arendatavate teenuste puhul tagatakse ligipääsetavus, arvestades teenusesaajate erinevaid võimeid ja vajadusi (sh lapsed, erivajadusega inimesed). Nii mitmekülgse abivajadusega laste tugisüsteemi arendamise kui ka asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise tegevustes on kesksel kohal vajaliku abi ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning lapsesõbralike teekondade loomine, mis nõuab sihtrühmaks olevate laste ja nende vanemate lisavajaduste arvestamist. Samuti tagatakse ligipääsetavus lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomise tegevuse raames loodud või parendatud infosüsteemides ja keskkondades. Mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste teenuste arendamine, sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul, takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötajaid tööalaselt toetada ja motiveerida ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Nende probleemide lahendamiseks pööratakse arengukava perioodil täiendavat tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele, fookuses on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ning eriti haavatavate sihtrühmade toetamine.

2. Toetatavad tegevused

TAT üldine eesmärk on toetada seda, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetele võrdsed võimalused tegevustes osaleda ja nendest kasu saada. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist.

5

Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, nendel on positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, näiteks hoidutakse koolituste korraldamisel pabermaterjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim4. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid5. Tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele ja -metoodikale vastavalt ühendmääruse §-le 7. Tegevused kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas.

2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning selliste perede toetamise. Oluline on arendada igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavaid programme ja sekkumisi ning parandada nende kättesaadavust üle Eesti, pöörates sealjuures erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanemlikke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevustes. 2.1.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja esimest korda lapseootel olevatele vanematele mõeldud vanemlust toetava teabe- ja õppematerjali pakett ning lapseootel ja väikelaste vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm. Samuti arendatakse tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja sekkumisi vähem kaetud sihtrühmadele (8–12-aastaste laste vanemad) ning tehakse need üle riigi kättesaadavaks. Lisaks tehakse tegevusi lastele, sealhulgas rakendatakse tunnustatud ja tõenduspõhise ennetustegevusena üle Eesti käitumisoskuste mängu „Veel parem“ ehk VEPA metoodikat, et toetada laste ja noorte vaimset tervist ning kaitsta neid võimaliku riskikäitumise eest. 2.1.3. Tegevuse tulemus Arendustegevuste tulemusena on loodud vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett ning kasutusele on võetud uued vanemlusprogrammid, mis toetavad positiivseid ja vägivallatuid kasvatusmeetodeid, pere- ja paarisuhteid ning pereliikmete vaimset tervist. Peredele mõeldud teenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. VEPA metoodika rakendamise tulemusena väheneb lastel vaimse tervise ja käitumisega seotud raskuste esinemise tõenäosus ning paraneb nende eneseregulatsioon.

4 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend, Kliimaministeerium 5 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

6

2.1.4. Sihtrühm Lapseootel ja lastega pered ning laste ja peredega töötavad spetsialistid 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.6. Tegevuse elluviijad Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partnerid on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.

2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid ohvriabi teenuste kaudu seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Lisaks on eesmärk parandada valdkondade vahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste osas. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab. 2.2.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Toetatakse ja koordineeritakse koostööd valdkondade vahel, et viia ellu Euroopa lastegarantii eesmärke ning vähendada laste sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad laste endi kaasatust oma heaolu ja kaitset puudutavate küsimuste käsitlemisel. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on suunatud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas. Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning turvalisest internetikasutusest, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust sihtrühmale. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ja korraldatakse õppevisiite välisriikidesse.

7

2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja vajalikud erioskused. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. Koostöö eri valdkondade vahel sotsiaalses tõrjutuses ja vaesuses või selle riskis elavate laste abistamiseks on suurenenud, samuti on suurenenud laste teadlikkus oma õigustest ja nende kaitsest. 2.2.4. Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed, ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid, samuti lapsed, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.

2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine

2.3.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondadevahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2.3.2. Tegevuse sisu Eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada hästi struktureeritud, ühetaoline ning last ja peret kaasav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, et tagada selgelt eesmärgistatud ja tulemuslik abistamine. Samuti töötatakse välja ja võetakse kasutusele lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud tööriistad, sh tõendus- või teaduspõhised hindamisvahendid ja võrgustikutöö instrumendid. Lisaks tõhusatele töövahenditele mõjutab lastekaitsetöötajate tööalast heaolu ja professionaalsust organisatsioonikäitumine, mistõttu on vaja parandada juhtimisoskust KOV-i üksustes, kus töötab enamik lastekaitsespetsialiste. Samuti arendatakse sisemise ja välise järelevalve korraldust lastekaitsevaldkonnas ning edendatakse laste endi kaasatust valdkonna arendamisse. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, tehakse õppevisiite välisriikidesse, korraldatakse ja teavitustegevusi.

8

2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud või kohandatud ning rakendatud partnerlussuhtel põhinev ja laste turvalisust tagav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, samuti on võimestatud KOV-i lastekaitse juhtimistasandit ning suurendatud laste osalusvõimalusi valdkonna arendamises ja otsustusprotsessides. 2.3.4. Sihtrühm Abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 2.3.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner on Sotsiaalkindlustusamet.

2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine

2.4.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge. 2.4.2. Tegevuse sisu TAT vahenditest toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada asendushooldusele paigutamist, panustavad teenuste kvaliteedi arendamisse ja perepõhise hoolduse edendamisse ning aitavad tagada asendushooldusel olevate laste õigusi ja heaolu. Olulist tähelepanu pööratakse spetsiifilisema vajadusega asendushooldusel olevatele lastele ja neile vajaliku toe väljaarendamisele. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut, õigusi ja heaolu, ning tegevusi, mis toetavad asendushooldusel kasvanud isikuid. Samuti toetatakse asendushooldusvaldkonnas planeeritavate seadusemuudatuste rakendamist, mis panustavad TAT-ga samade eesmärkide saavutamisse. 2.4.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena paraneb KOV-ides riskiperede toetamine eesmärgiga ennetada laste sattumist asendushooldusele. Lisaks suureneb perepõhise hoolduse osakaal nende laste puhul, kes suunatakse asendushooldusele. Paraneb ka asendushoolduse kvaliteet tervikuna, samuti paraneb asendushooldusel kasvanud isikutele pakutav tugi. 2.4.4. Sihtrühm

9

Asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed 2.4.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.4.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner Sotsiaalkindlustusamet.

2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine

2.5.1. Tegevuse eesmärk

Eesmärk on luua lastekaitsetöö tegemiseks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks on eesmärk toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ja vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel. 2.5.2. Tegevuse sisu Tulemusliku lastekaitsetöö toetamiseks luuakse IT-lahendused, mis tagavad erinevate andmete automatiseeritud liikumise, sh valdkondade vahel, ning mugava ja kasutajasõbraliku keskkonna lastekaitsejuhtumite menetlemiseks ja teenuste osutamiseks. Lisaks luuakse mugav iseteeninduskeskkond riikliku perelepitusteenuse paremaks osutamiseks. Tegevuse elluviimiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet ärianalüüsi ning tehnilised arendused teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2.5.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud kasutajasõbralik, ligipääsetav ja vajalike funktsionaalsustega keskkond lastekaitsetöö tegemiseks. Lisaks on tegevuse tulemusena välja arendatud nii lapsevanemate kui ka spetsialistide jaoks lihtne ja mugav keskkond riikliku perelepitusteenuse kasutamiseks. 2.5.4. Sihtrühm Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid 2.5.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 2.5.6. Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

10

2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine

2.6.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on jätkata peresõbraliku tööandja mudeli arendamist ja rakendamist, mõjutades töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühitamisega, mis vähendab töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel riski jääda tööturult kõrvale. 2.6.2. Tegevuse sisu Jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamist ja rakendamist, mis soodustab organisatsioonide töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist. Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid nõu ning jälgivad meetodi kasutusele võtmist ja selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis osaleda ning jätkata seejärel jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga. Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadust hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel. Toetatakse peresõbraliku tööandja märgise arendamist ja rakendamist, mille eesmärk on alg- ja lõppmärgise väljaandmine (sh sõltumatute hindamiskomisjoni liikmete töö korraldamine), märgise programmi jooksul tööandjate nõustamine, koolitused tööandjatele jms ning arendustegevused. Toetava tegevusena tehakse teavitustegevusi, mille eesmärk on regulaarselt tutvustada peresõbraliku tööandja märgist ja kujundada sellest üldtuntud kvaliteedimärk, mis annab teadmise nii töötajale kui tööandjale, et seda märgist omav tööandja on pere- ja töötajasõbralik, samuti laiem kommunikatsioon töö- ja pereelu ühitamisest. Korraldatakse ka tunnustusüritus, hallatakse tööeluportaali peresõbraliku tööandja märgise teemalise alalehe sisu ja tehakse arendustegevusi. 2.6.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamist ja rakendamist, kaasates programmi igal aastal kuni 25 uut tööandjat. Kommunikatsioonitegevuse tulemusena suureneb ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu ühitamisest.

2.6.4. Sihtrühm

Poliitikakujundajad, tööandjad ja töötajad 2.6.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2027 2.6.6. Tegevuse elluviija

11

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine

2.7.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. 2.7.2. Tegevuse sisu Toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist ning peredele mõeldud teenuste arendamist kohalikul tasandil lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumisega, arvestades pere vajadust täiendava toe järele enne ja pärast lapse sündi. Pereteenused on enne ja pärast lapse sündi peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja pere toimetulekut (vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid ja meetmed, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut). 2.7.3. Tegevuse tulemus Pereteenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. Uued ennetus- ja peretöökeskused KOV-ides tagavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamise kaudu. Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ides pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus ning pereteenuste saajate arv. 2.7.4. Sihtrühm

Lapseootel ja lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid 2.7.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.04.2023–31.12.2028 2.7.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.8. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad 4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 22 294 276 70%

12

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2022)

Sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Sihttase (2028)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 1 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeü lese lastekaitse korraldusmude li väljatöötamine “. Lastekaitse korraldusmude li väljatöötamise sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitsesea duse muudatuste jõustumisega. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija, kui sihttase on saavutatud (2027. aasta lõpuks).

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 2 5 5 Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja

13

järelhoolduste enuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistam ine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt 2 sekkumist ja 2027. aastaks 5 sekkumist, mille alusel saab raporteerida, et sekkumised on välja töötatud.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 0 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeü lese lastekaitse korraldusmude li väljatöötamine “. Rakendamist raporteerib elluviija, kui tulemusnäitaja on saavutatud.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste

0 2 5 5 Sellesse näitajasse panustavad

14

rakendamine (mõõtühikuks on number)

tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhoolduste enuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistam ine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Näitaja raporteerimise allikaks on sekkumiste kirjelduse dokumendid. Näitaja sihttase saavutatakse 2027. a lõpuks.

TAT- spetsiifiline tulemusnäitaja

Perepõhisel asendushooldusel olevate laste osakaal kõigist asendushooldusel viibivatest lastest (mõõtühikuks on osakaal)

65%

66%

69%

69%

Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhoolduste enuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistam ine ning perepõhise hoolduse

15

2 Riiklik kaasfinantseering 9 554 690 30%

3 Eelarve kokku 31 848 965 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudsed kulud loetakse abikõlblikuks ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks on ühendmääruse § 21 lõike 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 3 sätestatud teavitusürituse kulud. 5.4. Abikõlblikud on TAT elluviimise projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu

arendamine“. Tulemusnäitaj a sihttaseme raporteerimine 2027. a lõpu seisuga.

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 400 1000 1000 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“. Sihttaseme saavutamine 2027. a lõpuks.

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 200 500 2000 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“.

16

välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 26–28, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega RÜ-le hiljemalt 17. jaanuariks 2030. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil;

17

7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist; 7.2.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.2.9 edastama RÜ-le info enda ja partneri riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.12.9.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.2.9.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.2.9.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.2.9.4 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest; 7.2.9.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. 7.3. TAT partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh riigihanke alusdokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste, sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist; 7.3.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 7.3.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

18

8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 17. jaanuariks 2030. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul oma seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

19

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine 11.1. RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. 11.2. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. 11.3. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. TAT tegevuste detailne kirjeldus

1

Sotsiaalministri …… käskkirja nr … „Sotsiaalkaitseministri 29.03.2023 käskkirjaga nr 53

kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine“

Lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2026

2.1.2. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine 2026. aastal jätkuvad vanemlike oskuste arendamiseks ja toetamiseks tegevused, mis on eelnevatel aastatel alustatud. Jätkuvad 2025. aastal alanud väikelaste vanematele suunatud vanemlusprogrammi TripleP Eestile kohandamine ja piloteerimine, sh väljaõpe, õppematerjalide loomine, piloteerimise läbiviimine ja hindamine, lisaks teavitustegevused. Jätkub 2025. aastal alanud seni vähem kaetud sihtrühmale 8–12 aastaste laste vanematele suunatud vanemlusprogrammi Invest in Play Eestile kohandamine ja piloteerimine, sh väljaõpe, õppematerjalide loomine, piloteerimise läbiviimine ja hindamine, lisaks teavitustegevused. Jätkub 2025. aastal alustatud uuring ja lühisekkumise väljatöötamiseks alanud tegevus lapsevanemate toetamiseks läbi huvihariduse. Lisaks jätkub 2025. aastal alanud lapsevanematele sünnitusjärgse tugisüsteemi analüüsimine ning selle põhjal rakendusmudeli väljatöötamine. Samuti jätkub 2025. aastal alanud tegevus sihtgrupi vajadustele vastavate materjalide loomiseks. Tegevus katab nii teavitustegevustega seonduvate materjalide loomist, sh tarkvanem.ee veebi sisu ning õppematerjalide loomist vanematele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: spetsialistid, tulevased programmi rakendajad, lapsevanemad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. Väikelaste vanematele vanemlusprogrammi Triple P arendamine ja piloteerimine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Vanemlusprogrammi Invest in Play arendamine ja piloteerimine (seni vähem kaetud sihtrühmadele sh 8– 12a laste vanematele)

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

3 Huvihariduses uuringu läbi viimine ning sellele tuginedes lühisekkumise välja töötamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

4. Sünnitusjärge toe pakkumine vanematele

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

5. Teabe- ja õppematerjalide väljatöötamine

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

Sündimuse toetamise ning lastega perede vaesuse vähendamise analüüs Koostöös ekspertidega analüüsitakse sündimust mõjutavaid probleemkohti ning töötatakse välja lahendusi laste saamise ja kasvatamise toetamiseks, lastega perede vaesuse vähendamiseks ja toetava keskkonna loomiseks, mis soodustab positiivset vanemlust.

2

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium. Sihtrühm: lapsevanemad, poliitikakujundajad, laiem avalikkus.

Ennetusvaldkonnaga seotud arendustegevused 2026. aastal alustatakse lastekaitse valdkonna ennetussüsteemi uurimisega, et saada ülevaade KOVi tasandil läbi viidatavatest ennetustegevustest ning toetada ennetusega seotud seadusesätete sisustamist ja vajalike muudatuste elluviimist, arvestades ka rahvusvahelist kogemust. Paralleelselt korraldatakse Euroopa ennetusõppekaval põhinevat koolitust lastega töötavatele spetsialistidele, et tõsta nende teadmisi ja oskuseid ennetustöö planeerimisel ja läbiviimisel. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Tegevuse sihtrühm: lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, lapsed ja pered

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Laste heaolu ennetussüsteemi arendused 2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. EUCP koolitus 2026 01.01.2026–31.12.2026

Laste riskikäitumise ennetamine (VEPA) VEPA on tulemuslik ennetustegevus, mis aitab ennetada laste ja noorte riskikäitumist ning toetada laste vaimset tervist. VEPA elluviimisesse on kaasatud nii linna- kui maakoolid üle Eesti. Õpetajad osalevad VEPA metoodika väljaõppes kontaktkoolitusel või iseseisvalt läbitaval e- kursusel. Väljaõppeaasta jooksul toetab VEPA-õpetajat VEPA-mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt laste vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentorid juhendavad ja viivad läbi hindamistegevusi koolis kohapeal ja vajadusel nõustavad-juhendavad e-vahendite abil. VEPA metoodikat arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sh koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse väljaõpe ja täiendkoolitused (sh nõustamised, kovisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja parandada töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Kohtumiste korraldamine ekspertide jm oluliste spetsialistidega

2026 01.01.2026–31.12.2026

2. Sisu tellimine ekspertidelt, sh retsensioon 2026 01.01.2026–31.12.2026

3. Kommunikatsioonitegevused 2026 01.01.2026–31.12.2026

3

mentorite hulk. VEPA metoodikaga liituvate koolide õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale korraldatakse koolitusi, et laieneda uutesse ja jätkata osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esindajad. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi ja küsimustikke laste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, kasutamist ja mõju. Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias ja regulaarselt ilmuvas infokirjas. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut. Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Osalevate koolide väljaselgitamine ja kokkulepete sõlmimine

2023–2027 01.01.2026–30.09.2026

2. Koolitajate kaardistamine ja hankimine, lepingute sõlmimine, koostöökokkulepped mentoritega

2023–2027 01.02.2026–31.10.2026

3. Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna esindajate koolitused jms üle Eesti

2023–2027 01.01.2026–19.12.2026

4. VEPA arendustegevused (kommunikatsioon, strateegia projekti lõppemisel jms)

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

5. VEPA hindamistegevused 2024–2026 01.01.2026–31.12.2026

2.2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine SKA tegevused Lastemaja teenuste ja perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamine Seksuaalselt väärkoheldud laste ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste paremaks abistamiseks planeeritakse 2026. aastal arendada Sotsiaalkindlustusameti lastemajas pakutavaid teenuseid ning sihtrühmaga tegelevate spetsialistide pädevust ja koostööd võrgustikupartneritega. Planeeritakse korraldada vajalikke koolitusi, seminare ja supervisioone lastemaja töötajatele ning võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, et täiendada ja ühtlustada teadmisi ja abistamise meetodeid. Koolitus „Multikultuurne lähenemine lastemaja töös“ on suunatud lastemaja töötajatele ja koostööpartneritele, et suurendada teadlikkust multikultuursetest teemadest ja seksuaalse väärkohtlemise/kahjustava seksuaalkäitumise seosest. Vajadus tuleneb suurenenud migratsioonist ning välisriikide lastemajade praktikast, mis on näidanud, et multikultuurse taustaga laste puhul tuleb erinevate tegurite tõttu (sotsiaalsed, religioossed, kultuurilised jms) võtta tihti arvesse teistsuguseid lähenemisi. Koolituse eesmärk on saada teadmisi just lastemaja töö kontekstis. Tegevus oli planeeritud 2025. aastale, kuid turu-uuringud ja

4

informatsiooni kogumine potentsiaalsete pakkujate kohta võttis nii kaua aega, et 2025. aasta sees enam koolitust läbi viia ei oleks jõudnud. Hanke ettevalmistamine on töös. Planeeritakse jätkata Sensoa lipusüsteemi koolitustega. 2026. aastal viiakse need jätkuvalt läbi kontaktkoolitusena, kuid paralleelselt töötatakse välja e-kursust, mis võimaldaks tulevikus asendada kontaktseid koolitusi. Lisaks töötatakse välja laste ja noorte seksuaalsuse teemaline e-kursus, mis on peale valmimist kättesaadav kõikidele lastega töötavatele spetsialistidele, et pakkuda spetsialistidele laste ja noorte seksuaalse arengu kohta teadmisi, mis aitavad kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest läbi parema teadlikkuse sellest, kuidas eristada vanusele vastavat seksuaalkäitumist sellest, mis võib viidata väärkohtlemisele või muule probleemile. Samuti aitavad teadmised spetsialistil arvestada laste ja perede erinevustega ning vältida stigmatiseerimist. Veebikursust planeeritakse ka veebipõhise väärkohtlemise alase teadlikkuse tõstmiseks, et seeläbi ennetada laste väärkohtlemist veebis. Luuakse kolm erinevat e-kursust, igale sihtrühmale eraldi – lapsed kui võimalikud ohvrid (sihtrühm 1) ning lapsele olulised täiskasvanud vanemad (sihtrühm 2) ja õpetajad ning muud lastega töötavad spetsialistid (sihtrühm 3). Jätkatakse lastemajateenuse ja võrgustikutöö arendamisega, mille raames viiakse läbi piirkondlikke koostöökohtumisi erinevate koostööpartnerite vahel. Jätkatakse 2024. ja 2025. aastatel edukalt praktiseeritud formaati. Jätkatakse 2024. ja 2025. aastal väga head tagasisidet saanud koolitustega efektiivsest suhtlemisest lastega võrgustikku mittekuuluvatele spetsialistidele. Selle tegevuse raames koolitatakse lastemaja spetsialistide poolt erinevaid koostööpartnereid, kes igapäevaselt lastemaja sihtgrupiga ei tegele, kuid siiski puutuvad nendega kokku (nt inimkaubanduse ja väärtegude grupi uurijad Politsei- ja Piirivalveametist). Koolituse eesmärk on tõsta teadlikkust lastemajateenusest, lapsesõbralikust menetlusest ja viisidest, kuidas lastega kontakti saada. Laiem eesmärk on suurendada lastemaja sihtgruppi ja lastemajateenusele jõudvate laste arvu. 2024. aastal oli koolitus suunatud Politsei- ja Piirivalveameti esindajatele ning 2025. aastal kooliõdedele, 2026. aastal on plaanis suunata fookus järgmisele sihtgrupile (arutlusel on olnud näiteks asendushoolduse ja KLATi töötajad). Jätkub lastemajateenuse tulemuslikkuse hindamise uuring, mis analüüsib lastemaja tööprotsesse ja piirkondlikke eripärasid, hinnates samal ajal ka lastemaja mudeli tõhusust. Lisaks uuritakse uuringuga, kas ja kuidas saaks mudelit laiendada teistele lapsealistele kuriteoohvritele ja perevägivalla ohvritele ning vaadeldakse välisriikide kogemusi väärkoheldud laste abistamisel. Eesmärk on tagada, et üleminek õigussüsteemist lastekaitsesüsteemi oleks lapse jaoks sujuv ja vajadustele vastav, pakkudes parimat tuge taastumiseks ning ennetades uusi juhtumeid. Uuringu osana analüüsitakse STARi menetlusi ja tööprotsesside juhtimist, vaadatakse üle tööjaotus ja koostööpartneritele avalduv mõju ning otsitakse võimalusi juhtumite käsitlemise ja töökoormuse paremaks tasakaalustamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad lapsealised kuriteoohvrid ja perevägivallas kannatanud lapsed, seksuaalselt väärkoheldud ja väärkohtlevad lapsed, hooletusse jäetud lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1.

Lastemaja teenuste, võrgustikutöö ja perevägivalda kogenud laste abisüsteemi arendamine

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

5

2. Kahjuliku seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite arendamine

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

3. E-kursused laste väärkohtlemise ennetamiseks ja seksuaalse arengu teemadel

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

Mitmekülgse abivajadusega lapsi ja nende peresid toetavate teenuste arendamine (sh, kinnise lasteasutuse teenus, mitmedimensiooniline pereteraapia) Jätkatakse kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) arendamisega ja kvaliteedi tõstmisega. Toetatakse teenuseosutajaid uuele standardile üleminekul ning arendatakse standardi rakendamise järelvalve- ja kvaliteedisüsteemi. Planeeritakse hinnata olemasolevate hindamisvahendite kasutamist ja parendamise või väljavahetamise vajadusi ja võimalusi, et riskikäitumist paremini hinnata nii, et see seostuks ka tänaste olemasolevate hindamisvahenditega. Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) on ainus riskikäitumisega lastele ja noortele ning nende peredele mõeldud tõenduspõhine sekkumisprogramm Eestis. 2026. aastal planeeritakse teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks anda Sotsiaalkindlustusameti terapeutidele ja keskmise ja kõrge riskikäitumisega lastega töötavatele spetsialistidele teadmisi ja oskusi tööks erisihtrühmadega, nt töö konfliktsete vanematega pereteraapias või perelepituses. Katsetatakse riskikäitumisega laste vanematele tugigruppe. Arendatakse erivajadusega laste toetamise suunda, eelkõige toetatakse vajaduspõhise kinnise lasteasutuse teenuse pakkumist mõõduka ja raske intellektipuudega lastele. Arendatakse teenuseid suure abi- ja hooldusvajaduse ja kompleksprobleemidega lastele, sh suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenus ning spetsiifilisemad ööpäevaringsed teenused. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Samuti erivajadusega lapsed ja nende vanemad.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. KLAT kvaliteedisüsteemi loomine ja teenuseosutajate võimestamine KLAT standardile üleminekul ja teenuse osutamisel

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Suure hooldus ja abivajadusega laste (SHAL) hoiu teenuse ja laste ööpäevaringsete teenuste disain

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

3. Ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring

2026 01.01.2026–31.12.2026

4. E-kursuse loomine riskikäitumisega lastega töötavatele spetsialistidele

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

5. Konfliktse lahutuse käsitlemise koolitus peredega töötavatele spetsialistidele

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

6

6. MDFT uuring 2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

7. MDFT arendamine (terapeutide ja superviisoritele lisapädevuste andmine, kvaliteedisüsteemi loomine. MDFT superviisorite toetamine teenuse kvaliteedi tõstmiseks, koolitused.

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

8. PACT-i riskihindamise uuring 2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

9. Digimänguhäirega lastele suunatud MDFT arendamine

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

10. Riskikäitumisega laste vanemate toetamise gruppide piloteerimine

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

11. Õppereis ESF+ ja RE inimestele kõrge riskikäitumisega ja erivajadustega laste ja nende peredele suunatud teenuste arendamiseks

2026 01.01.2026–31.12.2026

12. Erivajadusega laste toetamise süsteemi arendamine

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

Lasteabi teenuse nähtavuse ja teadlikkuse suurendamine ning vaimse tervise toetamine 2026. aastal viiakse ellu tegevusi, mille eesmärk on suurendada laste ja noorte teadlikkust lasteabi teenusest ning julgustada selle kasutamist. Selleks tehakse kampaania, koostatakse ja levitatakse info- ja teavitusmaterjale ning uuendatakse lasteabi veebi sisutekste, et laiendada veebi kättesaadavust. 2026. aastal jätkuvad vaimse tervise teemalised koolitused (turvaplaani kasutamise juhendamine ja heaolu kast/safebox) lastega töötavatele spetsialistidele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad laiemalt lapsed ja noored, sh traumakogemusega ning ennast kahjustava käitumisega lapsed, ning selliste lastega töötavad spetsialistid, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Suitsiidiriski hindamise ja turvaplaani kasutamise juhendamine ja heaolu kast/safebox lastega töötavatele spetsialistidele

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Lasteabi kättesaadavus 2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

Internetiturvalisuse ja laste kaasatuse edendamine (SKA) Tegevuse raames koordineeritakse Sotsiaalministeeriumi haldusala tegevusi internetiturvalisuse paranemiseks. Sel eesmärgil osaletakse nii sise- kui välisriiklikes töögruppides ja algatustes. Laste digiturvalisuse temaatika laiapõhjalisus nõuab efektiivset ja tulemuslikku koostööd erinevate ministeeriumite ja nende haldusala asutuste vahel. Valdkondadeülese ennetuse töörühma alla loodav laste heaolu töörühm on heaks võimaluseks laste digiturvalisuse teema pildis hoidmiseks. Laste kaasatuse valdkonnas uuritakse teiste riikide praktikaid, kaardistatakse tänast olukorda Eestis ning tehakse koostööd seotud osapooltega, et laste kaasatust süstematiseerida ja efektiivsemaks muuta.

7

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad laiemalt lapsed ja noored.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Internetiturvalisuse ja laste kaasatuse edendamisega seonduvad tegevused

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

Ohvriabi teenuste arendamine mitmekülgse abivajadusega laste ja perede toetamiseks Tegevused toetavad uue naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ülevõtmist, mis peab toimuma hiljemalt 14.06.2027. Direktiivi kohaselt tuleb lapsi kohelda ohvrina ka siis, kui nad ei olnud otsesed vägivalla sihtmärgid. Lapsi ei ole võimalik aidata, kui nende vanemad on jätkuvalt vägivalla ohvri või selle toimepanija rollis. Seetõttu peab mitmekülgse abivajadusega lastele lähenema samaaegselt nende vanematega, vastasel korral ei ole tegevused tulemuslikud, sest laps pöördub tagasi vägivaldsesse keskkonda. Seetõttu on oluline toetada nii last kui tema vanemaid ja töötada nii ohvrite kui toimepanijatega.   2026. aastal keskendutakse ohvriabi teemal teadlikkuse tõstmisele laiema elanikkonna ja avalikkuse seas. Selleks viiakse läbi erinevaid teavitustegevusi nii avalikkusele kui ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele, mille käigus jagatakse infot nii ohvriabiteenuste kui nende kättesaadavuse kohta ning julgustatakse ohvreid pöörduma ohvriabisse. Valmistatakse ette ja viiakse ellu kampaaniaid, luuakse ja levitatakse infomaterjale, alustatakse sihtrühmapõhiste teavitustegevustega. Teiseks täiendatakse ohvritega töötavate ja kokkupuutuvate spetsialistide oskusi ohvrite toetamiseks ja suurendatakse teadmisi eri sihtrühmadega töötamise spetsiifika osas. 2026. aastal luuakse terviklik ohvriabi töötaja sisseelamisprogramm, mis muuhulgas hõlmab ka erinevaid varem väljatöötatud koolitusi. Peamisteks täiendõppe valdkondadeks 2026. aastal on spetsiifiliste nõustamisoskuste parandamine, sihtrühmapõhiste abivajaduste tundma õppimine, õigusalase pädevuse tõstmine ning kuriteoohvrite õiguste ja esmase õigusalase nõustamise kättesaadavuse suurendamine kannatanutele. Koolitatakse ohvriabi peamisi partnereid eesmärgil, et nad omaksid teadmiseid kannatanute traumateadlikust kohtlemisest ja oskaksid seda oma töös rakendada, oleksid teadlikud abivõimalustest ning oskaksid paremini märgata ohvreid ja nende abivajadust. Koolituste sihtrühmaks on peamiselt PPA, prokuratuuri, lastekaitse, samuti SKA lepingupartnerite, vabatahtlike ja kohalike omavalitsuste töötajad. Eesmärgiks on täpsustada juhtumikorralduslikke rolle võrgustikuliikmete vahel, sh toetada MARAC võrgustike koostööd. Kolmas tegevussuund on klienditeekonna ja rahulolu analüüs, mille eesmärk on tagada, et kannatanute abivajadus on rahuldatud, neile on pakutud asjakohaseid teenuseid õigel ajal, sh koostöös SKA partneritega. Analüüsitakse teenuste korraldust ja piisavust erineva abivajadusega klientide vaatest, sh üleminekute sujuvust läbi erinevate teenuste. 2026. aastal jätkub ohvriabi vabatahtlike korraldusmudeli analüüs. Täiendavalt alustatakse 2026. aastal naiste tugikeskuse teenuse kulumudeli loomisega. 2026. aastal alustatakse ohvriabi telefoniliinide tulemuslikkuse analüüsiga, sh erinevate liinide mõju uurimisega. 2026. aastal täiendatakse ohvriabi teenuste tagasisidesüsteemi, et tagada piisavas mahus tagasiside saamine, mis saaks olla aluseks teenuste pakkumise kvaliteedi parandamiseks. Neljas tegevussund on teenuste arendamine. 2026. aastal jätkatakse grupimetoodikal põhinevate sekkumiste (sh vägivallaohvritest lapsevanemate toetuseks) piloteerimisega. Eesmärk on leida jätkusuutlik lahendus, mida oleks võimalik edaspidi viia ellu SKA ohvriabi olemasolevate ressurssidega.

8

2026. aastal alustatakse analüüsitegevustega infosüsteemide vahelise andmevahetuse loomiseks tervishoiu ja STARi vahel. Andmevahetuse eesmärk on luua tervishoiutöötajatele kiire ja mugav võimalus edastada ohvrite andmed ohvriabisse. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad vägivalla ohvrid ja nendele abi pakkuvad või ohvritega kokku puutuvad spetsialistid.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Teadlikkuse tõstmine abi võimalustest, ohvriabi nähtavuse suurendamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Ohvritega töötavate ja kokku puutuvate spetsialistide pädevuse tõstmine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

3. Kasutajakogemuse parandamine läbi ohvriabiteenuste arendamise (sh uuringud, tagasiside, grupimetoodikate piloteerimine)

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

SoM tegevused Euroopa Lastegarantii tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine lähtub Euroopa Lastegarantii eesmärkidest ning siseriiklikult vastu võetud tegevuskavast. 2026. aastal jätkatakse lastegarantii tegevuste koordineerimist siseriiklikult ning esindatakse riiki kohtumistel väljaspool Eestit. Siseriiklikud tegevused hõlmavad Lastegarantii II raporti ettevalmistamist, koostamist ja esitamist Euroopa Komisjonile, tegevuskava täitmise jätkuvat jälgimist, siseriikliku valdkonnaülese koostöö edendamist ning ettevalmistusi tegevuskavas ette nähtud seiresüsteemi rakendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad lapsed ja pered ning nende heaks töötavad organisatsioonid.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

Lastegarantii tegevuste koordineerimine ja elluviimise toetamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

2.3.2. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine SKA tegevused Lastega töötavad spetsialistid 2026. aastal luuakse lastega töötavatele spetsialistidele, sh lastekaitsetöötajatele juhendmaterjale, et nende kaudu jõuda laste ja noorteni ning tõsta nende teadlikkust Lasteabi teenusest. Lisaks töötatakse välja tööriistu ja õppematerjale ning vajadusel viiakse läbi ka koolitusi ja infotunde abivajavast lapsest teavitamise ning keerulisemate juhtumite (sh lapse peresisene väärkohtlemine ja vanemast võõrandamine) märkamise ning nende käsitlemise kohta. Jätkatakse lastega töötavatele spetsialistidele suunatud teavitustegevustega, et toetada LasteKS § 271 rakendamist.

9

2026. aastal on muuhulgas eesmärk koolitada asutuste kontaktisikuid abivajavate laste märkamisel ja teavitamisel selliselt, et neil oleks endal oskused ja teadmised teema edasi andmiseks ka oma asutuse sees (koolitajate koolitus). Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad laste ja peredega töötavad spetsialistid ja abivajavad lapsed, sh peresiseselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) lapsed

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Teavitamiskohustusega lastega töötavate spetsialistide tööriistapaketid

2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Kohustatud isikute koolitajate koolitus 2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

3. Kohustatud isikutele suunatud teavitustegevused/koolitused ja teavitamispraktikatega tutvumine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

Lastekaitsetöö arendamine 2026. aastal jätkuvad tegevused lastekaitsetöö korralduse toetamiseks kohalikes omavalitsustes. 2025. aastal läbi viidud kaardistusest ja asjaosaliste kogemustest selgus, et vajadus ühtse võrgustikutöö raamistiku ja seda kirjeldava juhendi järgi, mis oleks lastekaitsetöötajatele abiks erinevas vanuses ja erinevatesse sihtrühma kuuluvate laste/noorte juhtumitöös spetsialistide võrgustikus. Planeeritakse koondada ja kohandada erinevatest praktikatest ja mudelitest lähenemisi, elemente, tööriistu, et kujundada terviklik tööviis ja luua võrgustikuliikmete rolliselgus lastekaitse juhtumivõrgustikus. Juhendi kokkupanemise ja selle rakendamiseks vajalike tööriistade välja töötamine ning koolituste korraldamine on planeerinud perioodile 2026–2027.

Jätkub uue lastekaitsetöö juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) piloteerimine. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) roll laieneb seniselt rakendustoelt sisuliseks ja korralduslikuks partneriks: SKA võtab üle koolituste korraldusliku poole – ruumide, toitlustuse ja tõlgete hankimise (ning koolituskalendri koordineerimise). Lisaks alustab SKA tegevusi väljaspool pilooti, toetades kuni viit pilootprojektis mitteosalevat kohalikku omavalitsust lastekaitsetöö meeskonnatöö ja tööprotsesside kujundamisel. Eesmärk on kasvatada KOVide valmisolekut ja võimekust rakendada „Turvalisuse märgid“ mudelit laiemalt ja jätkusuutlikult ka pärast pilootprojekti lõppu.

2026. aastal jätkuvad tegevused pädevuste tõstmisel lastekaitsetöös ja lastekaitsetöö toetamisel. Vajalik on 2025. aastal valminud e-kursuse „Lastekaitsetöö põhialused“ arendamine ja täiendamine, laste kaasamise ja lastega vestlemise teemalise uue e-kursuse loomine. 2025. aastal alanud kovisioonikoolitusi on kavas lisaks lastekaitsetöötajatele pakkuda ka valdkonnajuhtidele. Samuti jätkatakse lastekaitsetööd toetavate spetsialistide pädevuse tõstmiseks vajalike koolitustega. Lastekaitsetööd toetavate abimaterjalidena on 2026. aastal kavas luua õppevahendid rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite teemal ja juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamise toetamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet.

10

Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid, KOV spetsialistid ja juhid.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Arendustegevused lastekaitsejuhtumite võrgustikutöös

2025–2028 01.01.2026–31.12.2026

2. Lastekaitsetöötajate e-kursused 2024–2027

01.01.2026–31.12.2026

3. Tegevused SofSi rakendamisel 2025–2028

01.01.2026–31.12.2026

4. Pädevuste tõstmine lastekaitsetöös

2025–2028 01.01.2026–31.12.2026

5. Pädevuste tõstmine lastekaitsetöö toetamisel

2025–2028 01.01.2026–31.12.2026

6. Lastekaitsetööd toetavate abimaterjalide loomine

2025–2028 01.01.2026–31.12.2026

7. KOV lastekaitse korralduse nõustamine 2026 01.01.2026–31.12.2026

Lastekaitse järelevalve valdkonna arendamine 2026. aastal läbiviidavast traumeeritud (võõrandunud, hooldus ja suhtluskorra vaidlused) laste juhtumite haldusjärelevalve analüüsist selgunud heade praktikate ja kitsaskohtade tutvustamine lastekaitse valdkonna spetsilistidele praktilistel seminaridel (mh töötubades), eesmärgiga läbi järelevalvepoolse tagasiside tõsta lastekaitsetöö kvaliteeti, algatada parendusi/muutusi KOV lastekaitse pädevuse tõstmiseks (kaalutlemine, otsuste põhjendamine jne) ja toetada KOVide võimekust lahendada lastekaitsetööga seotud eriarvamusi lastekaitsetöötajate ja perede vahel. Läbi koostööpäevade, koolituste ning seminaride KOV järelevalve spetsialistidele ja koostööpartneritele planeeritakse 2026. aastal tõsta järelevalveametnike pädevust ja tõhustada järelevalve metoodikat. Vajadusel kaasatakse järelevalvemetoodika arendamiseks järelevalve objektiks olevate teenuste eksperte, et toetada järelevalve raames teenuste sobivuse ja teenuselt väljumise ettevalmistavate tegevuste hindamist. 2026. on planeeritud strateegilise kommunikatsiooni tellimine järelevalvest positiivse ja reaalse kuvandi loomiseks. Sotsiaalkindlustusametil on väga suur halduskoormus tulenevalt põhjendamatutest järelevalve algatamise taotlustest. Avalikkuse (sh meediakajastused) ootused järelevalvele ületavad kohati järelevalve pädevuse. Tihtipeale ka järelevalvatavad avaldavad vastupanu järelevalve teostamisele. Eeltoodust tulenevalt on vajalik hankida laiapõhjaline kommunikatsioon SKA järelevalve metoodikatest, seaduslikkusest, võimalustest ja mõjust nii järelevalve võimalike subjektide kui ka avalikkuse teavitamiseks. 2026. aastal jätkub ja saab lõpu 2025. aastal moodustatud raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumite analüüsi valdkondadeülese töögrupi tegevus. 2026. aastal tutvutakse kohapeal kuni kahes välisriigis raskete juhtumite menetlemise valdkondade vahelise meeskonnatööga (töövahendid ja –protsessid), kaasates selleks töörühma liikmeid (hetkel on arutluse all olnud SoM, PPA, prokuratuur, SKA). Lisaks planeeritakse erinevaid kohtumisi, mille eesmärgiks on planeeritud analüüsimetoodika testimine ja vajadusel kohandamine, töörühma ettepanekute kokkupanek ning vajadusel juhendmaterjalide vms koostamine. Lisaks

11

töörühmaliikmetele kaasatakse neile kohtumisele vajadusel raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumitega kokku puutunud võrgustikuliikmeid ja teisi asjaosalisi või eksperte. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: KOV lastekaitsetöötajad, lastekaitse valdkonna juhid ja spetsialistid, lastekaitsetöö võrgustikuliikmed, SKA järelevalve spetsialistid, avalikkus, sh lapsed, pered ja järelevalve subjektid.

Jrk nr

Tegevus

Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Lastekaitse valdkonna spetsilistidele praktilised seminarid (mh töötoad) tulenevalt haldusjärelevalves (võõrandunud, hooldus ja suhtluskorra vaidlused) tuvastatud ja analüüsitud kitsaskohtadest

2026–2027 01.09.2026–31.12.2026

2. Koostööpäevad, koolitused ja seminarid KOV järelevalvele ja koostööpartneritele

2024–2027 01.03.2026–31.10.2026

3. Ekspertide kaasamine järelevalvemetoodika arendamiseks

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

4. Strateegilise kommunikatsiooni planeerimine järelevalve positiivse ja reaalse kuvandi loomiseks.

2026 01.01.2026–31.12.2026

6. Raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumite analüüs (valdkondadeülene töögrupp)

2025–2026 01.03.2026–31.12.2026

7. Välisriikide praktikaga tutvumine raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumite puhul

2026 01.03.2026–30.09.2026

SoM tegevused Lastekaitse valdkonna arendamine Lastekaitse valdkonna arendamiseks viiakse 2026. aastal läbi lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud tutvustavaid seminare jm kaasamisüritusi seotud osapooltega, sh laste ja noortega. Lisaks minnakse edasi lastekaitsetöö korraldusliku mudeli arendustegevustega. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: Lapsed ja noored, lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid ning lastekaitse valdkonna juhid.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustamine

2025–2026

01.01.2026–30.04.2026

2. Lastekaitsetöö korraldusmudeli arendustegevused

2026–2028 01.01.2026–18.12.2026

12

Valdkondade ülene laste heaolu näidikulaud 2025. aastal alustati laste heaolu näidikulaua väljatöötamisega, mille tegevused jätkuvad 2026. aastal. Eesmärgiks on Eestile iseloomuliku, valdkondade ülese, üle-riigilise ja võimalikult KOV tasandini ulatuv laste heaolu kajastava avalikult kättesaadava ja regulaarselt uueneva andmepildi koondamine ja vastava digitaalse lahenduseni jõudmine. Tegevuse tulemusena taotletakse 2027. aastal avada laste heaolu mitmekülgselt kajastav interaktiivne näidikulaud, mis aitab valdkonna spetsialistidel ja kujundajatel teha laste heaolu positiivselt mõjutavaid otsuseid ning tugevdaks ka valdkondadeülest koostööd ja pikema perspektiiviga poliitika kujundamist. 2026. aastal on Tartu Ülikooli eestvedamisel valmimas Eesti laste heaolu kontseptuaalne mudel ja selle indikaatorid. Kaardistatud saab ka tänane andmekorje sh selle puudused ja optimeerimise võimalused. Valmib ka sisse tellitav andmekorje ja andmete kasutamise võimaluste õigusanalüüs, mis hindab andmekaitse ja -õiguste võimalusi ning teeb ettepanekud andmekorje ja kasutuse muudatusteks. 2026. aastal alustatakse ka tehniliste lahenduste valikute kaardistust ning hinnatakse nii andmeturvalisuse, kasutusõigsuse kui kuludest lähtuvalt alternatiivide eeliseid ja miinuseid. Jätkuvad koostöö tegevused ja kommunikatsioon ekspertide, teadlaste, laste heaoluga vahetult kokku puutuvate spetsialistide ja laste-noortega, et tagada ülesehitatava laste heaolu andmepildi teoreetilise ja praktilise raamistiku relevantsus ning teadlikus laste heaolu andmepildi loomisest.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ning sellest lähtuvate indikaatorite ja andmete valik näidikulauale

2025–2026 01.01.2026–15.10.2026

2. Laste heaolu andmetega seonduvalt andmekorje ja kasutamise reguleerimise ettepanekute koostamine (analüüs)

2025–2026 01.01.2026–15.10.2026

3. Sisulis-tehniliste lahenduste valik, alternatiivid ja kuluanalüüs

2026–2027 01.08.2026–31.12.2026

4. Kaasamine, kaasamisürituste korraldamine jne relevantse tulemuse saavutamiseks

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

Turvalisuse märgid juhtumikorraldusmudeli piloteerimine 2025. aastal algatatud lastekaitse juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) pilootprojekt jätkub 2026. aastal. Pilootprojekti eesmärk on testida ja integreerida Eestis tõenduspõhise käsitlusega rahvusvaheliselt tunnustatud lastekaitse juhtumikorralduse mudelit, mis keskendub lapse, pere ja spetsialistide koostööle ning otsuste tegemisele pere osalusel. 2026. aasta peamine eesmärk on tugevdada piloodis osalevate KOVide võimekust mudelit rakendada, tutvustada mudelit laiemale ringile ning valmistada ette võimalus laiendada mudelit uutesse KOVidesse. Jätkuvad pilootprojektis osalevate KOVide koolitused ja konsultatsioonid Elia Internationali poolt vastavalt lepingule. Piloodis osalevad spetsialistid (lastekaitsetöötajad, juhid, võrgustikuliikmed) läbivad süvendatud koolitusi ja grupijuhendamisi. Jätkub sisekoolitajate väljaõppe eriprogramm, et tagada mudeli jätkusuutlikkus pärast pilooti. Mudeli mõju ja rakendamise hindamiseks toimub andmete kogumine ja analüüs, et hinnata mudeli mõju laste ja perede turvalisusele ning spetsialistide töö kvaliteedile. Alustatakse mudeli tutvustamist ja laiendamise ettevalmistust (2027–2029), toimuvad erinevad teavitusüritused ja töötoad KOVidele, võrgustikuliikmetele jt. Kommunikatsioonimaterjalide loomine ja levitamine (brošüürid, veebilehed, videod).

13

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, KOV-i spetsialistid ja juhid.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1.

Mudeli rakendustugi mudeli väliseksperdilt Elia Internationalilt põhjaliku koolituse pakkumiseks piloodis osalevatele KOV-le jt

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Pilootprojektis osalevate KOV-de tegevuskulud

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

3. Mudeli mõju ja rakendamise hindamiseks andmete kogumiseks keskkonna arendamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

4. Mudeli tutvustamine ja laiendamise ettevalmistus (2027–2029)

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

5. Rahvusvaheline koostöö ja kogemuste vahetamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

2.4.2. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine Asendushooldusteenuse arendamine 2026. aastal jätkatakse asendus- ja perekodudele supervisiooniteenuse pakkumist. Võimalik on saada nii individuaalset kui ka grupisupervisiooni. Teenus on vajalik, et toetada ja arendada töötajate pädevust, vältida läbipõlemist ja sellest tingitud personali voolavust. See omakorda tähendab pere- ja asenduskodus viibivate laste jaoks toetavamaid ja püsivamaid suhteid ja keskkonda ning stabiilsemat elukorraldust. Laiendatakse ka teenuste võimalusi, et toetada asutuste kvaliteedi mitmekülgset arendamist, sh spetsiifilisemate vajadustega lastele. 2026. aastal jätkatakse asendus- ja perekodude juhtide kompetentsimudeli kasutuselevõtu juurutamist pakkudes asendus- ja perekodu juhtidele individuaalset kootsingut. Samuti jätkub probleemse käitumise analüüsi ja juhendamise tugiteenus suurendamaks asendus- ja perekodude suutlikkust tulla toime mitmekülgse abivajadusega laste kasvatamisel ning vähendamaks laste ümberpaigutamisi teenustel. Asendus- ja perekodudes elavad lapsed on kogenud oma elus raskeid kogemusi, kaotusi, leina ja traumaatilisi sündmuseid. Paljudel lastel on erivajadus. Need kogemused ja erinevad vajadused võivad mõjutada laste tundeid, tajusid ja käitumist ning lapsi ümbritsevad täiskasvanud vajavad asjakohaseid teadmisi ja oskuseid ning järjepidevat tuge, et lapsi mõista, nende käitumisraskustega toime tulla ning neid toetada ja suunata. Lisaks korraldatakse asendus- ja perekodude töötajatele harivat ja riigi arendustegevusi toetavat sügiskooli koostöös Eesti Asenduskodu Töötajate Liiduga. Eesmärgiks on tuua kokku üle Eesti asendus- ja perekodude töötajad, et toetada ühist tööalast suhtlusvõrgustikku – võimalus jagada oma kogemusi. Selleks, et olla teadlikumad ja luua parem kasvukeskond asutuspõhisel asendushooldusel kasvatavatele lastele. Jätkub asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ning ühtlustamine uue tugiteenuse, asutuste vahelise mentorteenuse kaudu (2025. aastal alustanud teenus kuni TAT abikõlbulikkuse

14

lõpuni) nii asendus- ja perekodude töötajatele kui juhtidele. Mentorlusteenuse kui tugiteenuse eesmärgiks on asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja mitmekesistamine, mis soodustab asutuste vaheliste parimate praktikate ja oskuste vahetamist kogenud spetsialistilt alustavale spetsialistile. Hangitakse teenuse pakkuja, mille kaudu toimub mentorite koolitamine ning mentorluse pakkumine asutuste vahel. Teenuse eesmärgiks on asutuste ülese mentorlussüsteemi loomine, mille toel paremad praktikad liiguvad ka väiksematesse asendus- või perekodudesse. Asutusepõhise asendushoolduse arendamiseks korraldatakse iga aastaselt innovatiivseid asendushoolduse välispraktikaid tutvustavaid seminare. Perepõhise asendushoolduse osakaalu suurendamiseks, avalikkuses perepõhise asendushoolduse nähtavuse ja ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks, on kavandatud teavituse ja huvikaitse tegevused. Tegevused toetavad valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamist ning on korraldatud sihipärase teavitustöö ja analüüsil põhineva kommunikatsiooniplaani kaudu. Kavas on kaardistada ka teiste riikide praktikaid hooldusperede leidmisel ja hoidmisel ning tutvuda lähemalt välisriigi praktiliste töövõtete ja süsteemiga. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: asendushooldusteenuse ning järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Asutusepõhise asendushoolduse arendustegevused

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Supervisioonid asendus- ja perekodudele ning laste turvakodudele

2024–2025 01.01.2026–31.12.2026

3. Asendus- ja perekodude töötajate sügiskool 2026

2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

4. Mentorlusteenus 2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

5. Komptentsimudeli kootsing 2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

6. Probleemse käitumise analüüsi ning juhendamise tugiteenus ning spetsialistide nõustamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

7. Välispraktikute seminar 2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

8. Infoseminar/seminarid asendus- ja perekodude töötajatele, tugiisikutele ja KOVidele

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

10. Asendushooldust tutvustavate materjalide loomine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

11. Hooldusperede leidmisele ning hoidmisele suunatud välisriikide praktikate analüüs

2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

12.

Õppereis välisriikide hooldusperede leidmise praktikatega tutvumiseks

2026 01.01.2026–31.12.2026

13. Sisuturundus (digikanalid, sihitatud postitused, meediapinnad)

2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

14. Üle-eestiline kampaania 2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

15

Järelhoolduse arendamine 2026. aastal jätkatakse asendushooldusel ja järelhooldusel noorte arengu ning iseseisvasse ellu astumise toetamist, pakkudes samal ajal vajalikku tuge ka nende noortega töötavatele spetsialistidele, asendus- ja perekodu töötajatele ning hooldus- ja eestkosteperedele. Tegevuste eesmärk on tagada järjepidev ja kvaliteetne tugi noorele kogu protsessi vältel. Iseseisvasse ellu astuvat noort toetavatele isikutele korraldatakse infoseminare, mille eesmärk on suurendada noort toetavate inimeste pädevust noorte igapäevase toimetuleku ja elluastumise toetamisel. Seminaridel käsitletakse näiteks, kuid mitte ainult, noorte iseseisvasse ellu astumise, karjääriplaneerimise ja igapäevaelu korraldamise teemasid. Jätkuvad 2024. aastal alustatud noorteseminarid „Teadlikult iseseisvasse ellu“, kus toetatakse noori uute praktiliste teadmiste ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Lisaks kaasatakse asendus- ja järelhoolduse noori aktiivselt osalusseminaride kaudu, et nad saaksid ise teenuste disainimisel ja arendamisel kaasa rääkida. Noortele luuakse ka erinevaid asendushooldust tutvustavaid materjale põhimõttel „noortelt noortele“. Kogemuslood, videoklipid, veebilahendused ja rakendused koondatakse ühtseteks arusaadavateks ja kergesti kättesaadavateks tööriistadeks, mis aitavad noorel paremini mõista nii asendushoolduse kui ka järelhoolduse teenuseid ja valmistuda iseseisvaks eluks. Oluliseks toetusvormiks on ka piloteeritav professionaalsete kootside poolt pakutav individuaalne kootsing, mis aitab noortel enne elluastumist üles leida oma sisemised ressursid, õppida usaldama iseennast ja väärtustama oma võimeid. See tugevdab noorte enesekindlust ja annab neile oskused, mida on vaja iseseisvasse ellu astumisel. Tegevuskava on üles ehitatud põhimõttel, et noorte edukas elluastumine saab toimuda vaid siis, kui toetatud on nii noorte enda oskused ja teadlikkus kui ka nende ümber olev tugivõrgustik. Seetõttu ühendab see seminarid, noorte osaluskogu (loodud 2025. aastal), praktilised tööriistad ja individuaalse toe terviklikuks süsteemiks. 2026. aastal jätkatakse seminaride raames 2025. aastal loodud järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi kasutamise metoodilise juhendamisega, et suunata KOV-e loodud tööriista kasutama. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Järelhoolduse arendustegevused 2023–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Seminarid noortele (osalusseminarid, “Teadlikult iseseisvasse ellu” seminar)

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

3. Asendushoolduselt elluastuvate noorte kootsing

2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

16

2.5.2. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks on planeeritud luua toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajal ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Kvaliteetsete ohvriabi teenuste pakkumiseks, info kättesaadavuse parandamiseks ja ohvri andmete edastamiseks planeeritakse arendada IT lahendusi. Selleks on planeeritud kolme erinevat liiki arendustööd: ohvritele ja avalikkusele suunatud veebilehe palunabi.ee arendustööd, STAR2 infosüsteemi arendamine ja andmevahetuse lahenduse loomine tervishoiusektoriga. 2026. aastal teostatakse palunabi-veebilehe arendustööd, mis tuginevad 2024. aastal läbi viidaval kasutaja tagasiside uuringul ning loodud disainilahendusel. Palunabi.ee avalikkusele suunatud veebilehe arendustöödega muudetakse ohvriabi teenuste info abivajajatele kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Selleks on vajalik lisaks tehnilisele veebilehe arendusele analüüsida ja kohandada veebilehe sisu nii, et see oleks kodanikele lihtsalt arusaadav, loogiline, sõnastatud traumateadlikult ning vastaks nende infovajadusele. Samuti on vajalik loodava sisu lihtsustamine ja visualiseerimine ning muud meetodid, et tagada info ligipääsetavus erivajadusega sihtrühmadele. Aastal 2026–2027 teostatakse ohvriabi poolt kasutusel oleva infosüsteemi STAR2 arendusprojekt, millega täiendatakse olemasoleva süsteemi funktsionaalsusi, et sh:

 suurendada ohvriabi töötajate kasutusmugavust, et muuta töö efektiivsemaks

 tagada vajalike andmete korje statistika jaoks.

 viia hindamisvahendid elektroonseks.

 toetada võrgustikutöö tegemist.

 koondada dokumenteerimine ühte infosüsteemi. 2025. aastal alustati lapse abivajaduse hindamise ja juhtumimenetluse protsessi STAR2 arendustöid: lastekaitsetöötaja töö efektiivsemaks muutmiseks viiakse terviktöövoog üle STAR2 keskkonda, korrastatakse abivajaduse hindamise ja juhtumikorralduse protsesse sh tuuakse sisse lapse ja pere kaasamist rohkem soodustavad lahendused, STAR2 funktsionaalsust täiendatakse nii, et see toetaks KOV ja SKA lastekaitsetöötaja tegelikku tööprotsessi ning muudaks töö tegemise efektiivsemaks ja lapsi ja peresid kaasavamaks. 2026. aastal jätkatakse lapse abivajaduse hindamise ja juhtumimenetluse protsessi STAR2 arendustöödega. Arenduse tulemusena luuakse lastekaitsetöötajatele ja nende juhtidele töölaud, mis võimaldab kiiret ja selget ülevaadet juhtumitest, toimingutest ning töökoormusest ning võimaldab lisada uue metoodika „Turvalisuse märgid” (Signs of Safety) tööriistu STAR2- te. 2025. aastal alustati perepõhise asendushoolduse tugiteenuste STAR2 arendustöödega: koondina, 2027. aasta lõpuks, arendatakse STAR2-e perepõhise asendushoolduse tugiteenuste menetluse põhiprotsessid. Eeldustööna tuuakse STAR1-st üle ka lapsendaja- ja hooldusperede register ning selle funktsionaalsus täielikult STAR2-te ja parandada sealjuures praegu esinevad probleemid tööprotsessides ning tõhustada informatsiooni liikumist KOV spetsialistide ja SKA perede hindajate vahel. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Sihtrühm: Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused.

17

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. STAR lastekaitse arendused (LAH (lapse abivajaduse hindamine), lapse juhtumiplaani arendus)

2024–2027 01.02.2026–30.09.2026

2. AH STAR2 arendused: perepõhise asendushoolduse tugiteenused

2025–2027 01.03.2026–31.12.2026

3. IT lahenduste arendamine ja täiendamine, palunabi-veebilehe arendamine

2024–2027 01.04.2026–31.12.2026

2.6.1. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine 2026. aastal viiakse ellu erinevaid tegevusi, mille raames arendatakse ja rakendatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi. Samuti alustatakse tegevustega, mis võimaldavad jätkata tegevustega ka peale ESF+ rahastusperioodi lõppu. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub 2023. aastal sõlmitud raamlepingu alusel. Alates 2023. aastast on hankepartneriks Targa Töö Ühing, kelle ülesanne on muu hulgas ka vajalike mentorite koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks jätkatakse jätkub uuringu elluviimine, mille eesmärk on saada teada, millist mõju on mudeli rakendamine avaldanud programmis osalenud tööandjatele ja nende töötajatele töö- ja pereelu ühildamises. 2026. aastal võetakse programmi vastu kuni 25 uut tööandjat ning järelhindamist on planeeritud läbi viia kuni 51-le organisatsioonile. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium. Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Peresõbraliku tööandja märgise rakendamine ning arendamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

2. Peresõbraliku tööandja märgise mõjuanalüüs

2024–2026 01.01.2026–31.12.2026

Teavitustegevuste rakendamine Teavitustegevuste elluviimiseks hangiti aastateks 2025–2026 kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal), mida hankepartner vajadusel uuendab. Jätkatakse koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium.

18

Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

Teavitustegevuste rakendamine 2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

2.7.2. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine   Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-s perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. Pereteenused on vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid, või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut. Taotleja peab juhinduma tegevuste arendamisel Sihtasutuse Lapse Heaolu ja Arengukeskuse (edaspidi LaHe) loodud tegevusmudelist.     Perepesade arendustegevus  LaHe on välja töötanud ja 2022. aastal piloteerinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“, et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel (edaspidi Perepesa).     KOV-le või kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus mõistes KOV üksuste liidule (edaspidi KOV liit) antakse sihitatud toetust Perepesa tööjõukulude katmiseks. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast. Taotleja saab olla KOV või KOV liit, kui KOV või KOV liidu poolt esindatavad KOV-d on täitnud järgmised tingimused: 1. Perepesa rahastamiseks eelarvelised vahendid on tegevuste toimumise aastat kajastavas eelarves kinnitatud või esitab volikogu sellekohase kinnituskirja. 2. Eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid Perepesa tegevusmudeli jätkusuutlikuks rahastamiseks. 3. KOVil on läbitud konsultatsioon „Perepesa“ tegevusmudeli rakendamiseks või mobiilse Perepesa teenuse arendamiseks koostöös LaHega ja KOV esitab LaHe kinnituskirja konsultatsiooni toimumise kohta. Juhul, kui taotluse esitab KOV, kes planeerib tegevuse ellu viia koos teiste KOV-idega (partnerid), peavad kõik tegevusse kaasatavad KOV-id vastama eelnimetatud tingimustele.     Toetatavad tegevused:    1. Perepesa loomine  Toetatav tegevus: Perepesa loomine KOVis, mille haldusterritooriumil seda seni ei ole või kus tegutseb vaid üks Perepesa. Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani.  Abikõlblikud kulud: Perepesa tööjõukulud.     Tööjõukulu piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta: 

19

1) ennetus- ja peretöökeskuse juht vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1900 eurot  ja tööandja tööjõukulu kokku 2542 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral.  2) mängutoa juhendaja-koordinaator vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1424 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 1905,31 töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. 2. Mobiilne Perepesa teenus Toetatav tegevus: KOV või KOV liit, kus on Perepesa, kuid mis soovib pakkuda ja arendada mobiilset Perepesa teenust, mille raames osutatakse pereteenuseid muudes KOV piirkondades, kui seni. Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani. Abikõlblikud kulud: mobiilse Perepesa pereteenuse osutamisega seotud kulud keskusest väljaspool, sh tööjõukulud. Taotlusvoorud Taotlusvooru eelarve tegevuste lõikes nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlus ja lepingute sõlmimine  1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest ja eelarvest kodulehel vähemalt viis

kalendripäeva enne taotlemise algust. Kodulehele lisatakse viide TATile. 2. Taotlemine on avatud kuni 15. detsember 2026. 3. Toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus e-

posti aadressil [email protected] märksõnaga „Perepesa”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta. 

4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates.  

5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud.  6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud.  7. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel taotlejaga toetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 

8. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud. 

  Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium.   Sihtrühm: 0–18-aastaste lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid .

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

Toetuste menetlemine, lepingute sõlmimine

2024–2028 01.01.2026–31.12.2026