| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 10-2/4328-2 |
| Registreeritud | 30.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
| Sari | 10-2 Ettevõtete innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 10-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus |
| Saabumis/saatmisviis | Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus |
| Vastutaja | Mikk Vahtrus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Innovatsiooni ja tehnoloogia osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ alusel rakendatava vooru „Rakendusuuringute toetus
10. voor“ raames esitatud taotluste hindamise kord – versioon 1
Tootearendust või rakendusuuringut hõlmavate taotluste hindamise juhend
1. Taotluste hindamise kord
1.1. Määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ (edaspidi määrus) alusel rakendatava vooru
„Rakendusuuringute toetuse 10. voor“ (RES.5.4.1) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud tootearendust või
rakendusuuringut hõlmavaid taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamise juhendis
kirjeldatud valikukriteeriumite alusel. 1.2. Hindamiskomisjon lähtub enda töös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS-i) kinnitatud
hindamiskomisjoni töökorrast, võttes arvesse alljärgnevat:
1.2.1. Taotlusi hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastatud ja EIS-i
kinnitatud hindamiskomisjon, kes lähtub enda töös EIS-i hindamiskomisjoni töökorrast.
1.2.2. Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide töös, sh
otsuste tegemisel, tuleb tagada ettevõtjatest liikmete enamus.
1.2.3. Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide koosseisu
tuleb kohandada vastavalt hinnatavate projektide valdkondadele, asendades hindamiskomisjoni
ettevõtjatest liikmeid asendusliikmetega, kes omavad hinnatava projekti valdkonnas teadmisi ja
kogemust, järgides seejuures punktis 1.2.2 sätestatut.
1.3. EIS kaasab hindamise protsessi täiendavalt sõltumatuid eksperte.
1.4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad
avalikest andmekogudest.
1.5. Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide liikmed ja
sõltumatud eksperdid hindavad taotlusi määruses toodud valikukriteeriumite alusel, vastavalt käesoleva
hindamise juhendi Lisas 1 täpsustatud valikukriteeriumite ja nende alakriteeriumite lõikes.
1.6. Iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne.
1.7. Taotluse koondhinne on kolme valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja
valikukriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.
1.8 Taotlusi hinnatakse alakriteeriumite lõikes skaalal 0–4 punkti, sammuga 0,5 punkti; millest 0 punkti on
mitterahuldav ja 4 punkti suurepärane.
1.9. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused taotlusvooru eelarve piires, mis
valikukriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja valikukriteeriumite 1 ja 3 osas hindeks
vähemalt 2,00 ning valikukriteeriumi 2 osas hindeks vähemalt 2,50.
1.10. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamine toimub järgnevates etappides lähtudes Lisas 1 toodud
valikukriteeriumitest:
1.10.1. hindamise esimeses etapis annavad taotlusele eksperthinnangu koos hinnete ja põhjendustega
sõltumatud eksperdid;
1.10.2. hindamise teises etapis hindavad taotlusi hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest
moodustatud ekspertkomisjon, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja EIS-i töötaja poolt koostatud
hindamisaruannet.
2. Taotluste hindamine ekspertide poolt
2.1. Iga taotlust hindavad vähemalt kaks sõltumatut eksperti.
2.2. Taotlust hindavad eksperdid täidavad iga nende poolt hinnatud taotluse osas hindamisaruande vormi.
2.3. Taotlust hindavatel ekspertidel on võimalus teha vajadusel ettepanek taotluse või selle osa
ümberkvalifitseerimiseks rakendusuuringust tootearenduseks ja vastupidi. Samuti saavad taotlust hinnanud
eksperdid avaldada arvamust, kas taotluse raames on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning teha
ettepanekuid taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega või etapiviisiliseks rahastamiseks.
2.4. Juhul kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lisas 1 toodud kriteeriumi 1 või 3 kaalutud
keskmine hinne on alla 2,00 punkti või hindamiskriteeriumi 2 kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti, ei
kaasa EIS taotluse hindamisse hindamiskomisjoni.
3. Taotluste hindamine ekspertkomisjoni poolt
3.1. Ekspertkomisjon hindab taotlusi, tuginedes taotluses toodud materjalidele, hindamisse kaasatud
sõltumatute ekspertide hinnangutele ja EIS-i töötaja poolt koostatud hindamisaruandele, mis koondab kaasatud
ekspertide hinnangud ja hinnete keskmised valikukriteeriumite alakriteeriumite lõikes.
3.2. Ekspertkomisjonil on õigus kutsuda taotleja vajadusel taotlust kaitsma või esitada taotlejale täpsustavaid
küsimusi. Küsimustele vastates ei saa taotleja juba esitatud taotlust muuta, ainult taotluses toodud asjaolusid
selgitada.
3.3. Ekspertkomisjon kinnitab lihthäälteenamusega hindamisaruandes toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku,
mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel, või teeb põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks. Viimasel
juhul annab iga komisjoni liige oma hinde koos põhjendustega sellele alakriteeriumile. Sellisel puhul kujuneb
hindamise tulemusena alakriteeriumi hinne komisjoni liikmete hinnete keskmisena.
3.4. Iga valikukriteeriumi hinne kujuneb ekspertkomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud
keskmisena.
3.5. Ekspertkomisjonil on õigus teha ettepanek taotlejale taotluse täiendamiseks ja parendamiseks.
4. Rahastamisettepaneku tegemine
4.1. Voorulise taotlemise puhul reastab EIS hindamise tulemusena kõik taotlusvooru esitatud ja punktis 1.9
toodud lävendit ületanud taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks ekspertkomisjonis saadud
koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud
taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt.
Lisa 1. Valikukriteeriumid
1. Projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (hinnatakse projekti mõju Eesti
ettevõtjate TA investeeringute suurusele, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule
rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusahelatele, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle,
projekti mõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning TAIE fookusvaldkondade eesmärkide
täitmisesse): 20% koondhindest;
1.1. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute ja võimekuse kasvatamine (osakaal 35% alakriteeriumist)
Selgitus
4 Projektiga kaasneb oluline investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, mis on oluliselt suurem
eelnevatest investeeringutest ja projekti tulemusena on näha ka ettevõtte edasine vajadus teadus- ja
arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab olulisel määral teadus- ja
arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab oluliselt ettevõttes arendustöötajate,
inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
3 Projektiga kaasneb investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, see on vaid veidi suurem kui
ettevõtte tavaline investeering. Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus
teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teadus- ja arendustöötajate
kaasamist. Projekti tulemusena kasvab ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude
insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
2 Projektiga kaasneb tagasihoidlik investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevuste. Projekti
tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste
investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teataval määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist.
Projekti tulemusena kasvab mõningal määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude
insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
1 Projektiga kaasneb kasin investeering teadus- ja arendustegevusse, on näha, et puudub edasine
vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab vähesel määra
teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab vähesel määral ettevõttes
arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
0 Projektiga ei kaasne investeeringut teadus- ja arendustegevuste tegevusse, on näha, et puudub edasine
vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt ei nõua teadus- ja
arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena ei kasva ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja
muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.
1.2. Projekti tegevuste mõju TAIE fookusvaldkondade arengule, milleks on digilahendused igas
eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; toiduressursside väärindamine; kohalike ressursside
väärindamine (puit); kohalike ressursside väärindamine (maapõueressurssid); kohalike ressursside
väärindamine (teisene toore ja jäätmed); nutikad ja kestlikud energialahendused (osakaal 35%
alakriteeriumist)
Selgitus
4 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab olulisel määral ühte
või enamat fookusvaldkonda.
3 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab ühte või enamat
fookusvaldkonda.
2 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga, kuid valdkonna (valdkondade)
arenduspotentsiaal on tagasihoidlik.
1 Projekt on kaudselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga.
0 Projekt ei ole seotud TAIE fookusvaldkondadega.
1.3. Seotus Eesti majandusega ja mõju valdkondlikule arengule (osakaal 30% alakriteeriumist)
Selgitus
4 Taotlejal ja partneritel on suurepärane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt,
suurendades oluliselt Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule
arengule on märkimisväärne ning projekt panustab olulisel määral valdkondade-ülesesse koostöösse.
3 Taotlejal ja partneritel on mõningane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt,
suurendades Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule
arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on olemas.
2 Taotlejal ja partneritel on vähene potentsiaal ja vähene võimekus mõjutada sektori arenguid
globaalselt, kuid on potentsiaal mõjutada sektori arenguid Eestis. Projekti mõju taotleja ja projekti
valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on piiratud.
1 Taotlejal ja partnerite potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid nii globaalselt kui Eesti-
siseselt on väga väike. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-
ülesele koostööle on kasin.
0 Taotlejal ja partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust mõjutada sektori arenguid globaalselt ega ka
Eesti-siseselt. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele
koostööle puudub.
2. Projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada (sh
hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust
taotlejale ja partneritele, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat
majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti
tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja võimet rahastada projekti tulemuste rakendamist): 45% koondhindest;
2.1. Äriplaani vastavus taotleja ( partneri) vajadustele, äriplaani relevantsus (osakaal 60% alakriteeriumist)
Hinne Selgitus
4 Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata
arenguvõimalus. Projekt on innovatiivne ning selle elluviimine toob kaasa konkurentsieelise. Projekti
ärilised eesmärgid on konkreetselt määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetne.
Finantsprognoosid on väga selged, reaalsed ja ambitsioonikad ning nende saavutamine projekti
lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes väga tõenäoline. Uue,
innovaatilise, toote ja/või teenusega turule jõudmine on väga selgelt kirjeldatud ja realistlik.
Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on selgelt ja realistlikult toodud, kuidas jõutakse klientideni
(konkreetseid kliente ei pea olema näidatud). Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud
konkreetsed kliendid ja tõendatud nende huvi. Riskianalüüs on sisuline ja arvestab erinevaid riske,
toodud on ka riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral.
Turuanalüüs on asjakohane ja annab hea ülevaate turuolukorrast. Konkurentide analüüs toob välja
otsesed ja kaudsed konkurendid, nende eelised ja puudused. Hinnastamismudel on relevantne ja
arvestab turutingimusi ja tehnoloogilise valmisoleku taset. Projektiga elluviimisega kaasneb loodava
lisandväärtuse oluline suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos
on kindlasti saavutatav, väga ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik.
3 Projekti vajalikkus on põhjendatud, laias laastus on probleem, kitsaskoht või kasutamata
arenguvõimalus toodud, kuid mitte väga selgelt. Projekti ärilised eesmärgid on määratletud ja
tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetselt kajastatud, kuid eesmärkide ja tegevuskava vahel on
möödarääkivusi. Finantsprognoosid on toodud, kuid nende realistlikkus nõuab täiendavat selgitust
või finantsprognoos ei ole ambitsioonikas ja selle saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja
võimekust ning projekti ettevalmistust, vajab lisaselgitusi. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on
näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see vajaks
täiustamist. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi
tõendatus vajaks lisaselgitusi. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud, kuid selle
realistlikkus vajab lisaselgitusi. Riskianalüüs on toodud, kajastab põhilisi riske, kuid kohati on
ebaselged riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs
on toodud, kuid ei anna väga head võimalust selgelt hinnata toote ja/või teenuse positsiooni.
Konkurentide analüüs toob välja ainult mõne otsese konkurendi ja nende eelised ning puudused on
üldiselt kirjeldatud. Hinnastamismudel on üldiselt arusaadav ja lähtub üldiselt tehnoloogilise
valmisoleku tasemest,, kuid võib vajada täiustamist. Projekti elluviimisega kaasneb toimub loodava
lisandväärtuse suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on
saavutatav, ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik.
2 Projekti vajalikkus on kaudselt põhjendatud, probleemi olemus on lahti selgitamata, kitsaskoht või
kasutamata arenguvõimalus on toodud kaudselt ja ei võimalda täpselt hinnata nende adekvaatsust.
Projekti ärilised eesmärgid on liiga üldised ja ebaselged ja tegevusplaan nende saavutamiseks on
hajus ning liiga üldine. Finantsprognoosid on esitatud väga üldiselt ega võimalda hinnata antud
projekti realistlikkust ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti
ettevalmistust arvesse võttes ebaselge. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud liiga
üldisel tasandil, mis ei anna võimalust antud selgelt aru saada, kas turule jõudmine on realistlik.
Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente
ei pea olema näidatud), kuid see on liiga üldine. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud
konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus ei ole veenev. Riskianalüüs on väga üldine,
kajastamata on paljud olulised aspektid. Turuanalüüs on liiga üldine ja ei võimalda aru saada turu
tegelikust olukorrast. Konkurentide analüüs liiga üldine, välja on toomata otsesed konkurendid, ei ole
hinnatud nende eeliseid ja puuduseid. Hinnastamismudel on küll toodud ja lähtub üldiselt
tehnoloogilise valmisoleku tasemest, kuid sellisena ei pruugi see turul toimida. Projekti elluviimise
tulemusena loodav lisandväärtus on tagasihoidlik. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse
kasvu prognoos on tagasihoidlik ja väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle
teostumine küsitav.
1 Projekti vajalikkus on põhjendamata, kajastamata on probleem, pole välja toodud kitsaskohti või
kasutamata arenguvõimalus. Projekti ärilised eesmärgid on määratlemata ja puudub konkreetne
tegevusplaan nende saavutamiseks. Finantsprognoosid on esitamata või ebarealistlikud ning nende
saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes
ebatõenäoline. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldamata. Riskianalüüs on esitamata
või ei ole asjakohane. Turuanalüüs on esitamata või nii üldine, et see ai anna võimalust hinnata
turuolukorda. Konkurentide analüüs ei ole esitatud või ei ole see asjakohane. Hinnastamismudel ei
ole esitatud või ei ole adekvaatne. Projektiga elluviimisega kaasnev lisandväärtus on kasin.
Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on ebarealistlik, väheambitsioonikas
ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine realistlik.
0 Projekt ei vasta taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaan ei ole relevantne. Projektiga ei
kaasne lisandväärtuse suurenemist.
2.2. Taotleja ja olemasolul partneri finants- ja organisatsiooniline võimekus projekti ellu viia (osakaal 40%
alakriteeriumist)
Hinne Selgitus
4 Taotlejal ja partneritel on väga hea potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja
partnerite meeskonnas on kõik vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida
vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on selgelt välja toodud taotleja ja partnerite panus ja vastutus
projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja partnerite finantsvõimekus projekti
jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks on suurepärane.
Kui projekti tulemuste tootestamiseks/eesmärkide saavutamiseks on vajalikud täiendavad tegevused
projekti lõppedes, on taotleja ka need tegevused kirjeldanud ja võimeline neid ellu viima.
3 Taotlejal ja partneritel on olemas potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja
partnerite meeskonnas on valdavas osas vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja
kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on minimaalselt välja toodud taotleja ja
olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul
partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks piisav.
2 Taotlejal ja olemasolul partneritel on vähene potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia.
Taotleja ja partnerite meeskonnas on vähesel määral esindatud vajalikud kompetentsid, mis võib ohtu
seada projekti juhtimise ja vajadusel allhanke kvaliteedi kontrolli. Taotluses ei ole piisavalt välja
toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks,
taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning
projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ebapiisavalt kirjeldatud.
1 Taotlejal ja olemasolul partneritel on väga väike potentsiaal ja võimekust projekt äriliselt ellu viia.
Taotleja ja partnerite meeskonnas ei ole esindatud vajalikud kompetentsid, et juhtida projekti ja
kontrollida allhanke kvaliteeti. Ei ole selge taotleja ja olemasolul partnerite panust ja vastutust
projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus
projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ei ole
selgelt kirjeldatud.
0 Taotlejal ja olemasolul partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust projekt ellu viia.
3. Projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus (sh hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi
uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos tegevuste
kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti metoodikat ja teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute ja
tootearenduse alaseid teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust,
tegutsemisvabadust – freedom to operate, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve
põhjendatust): 35% koondhindest;
3.1. Arendusplaani teaduslik kvaliteet ja metoodika (osakaal 30% alakriteeriumist)
Hinne Selgitus
4 Projekti arenduslik eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud - on olemas selgelt määratletud
probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt vastab hästi teadus- ja arendustegevuse
viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.
Arendusplaanis toodud meetodid on asjakohased ja kaasaegsed. Arendusplaani tehnoloogiline tase on
silmapaistev ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib oluliselt uuenenud
toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaan on terviklikult läbimõeldud, vastab täielikult
tellija vajadustele ning selle eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on realistlikud, taotleja
võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes reaalselt saavutatavad. Projekti tulemust on
võimalik tootestada ja reaalselt toota/luua. Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja hästi
läbimõeldud, tehtud on tegutsemisvabaduse uuring (freedom to operate scouting). Projekt või
projektile eelnenud tegevused on saanud tunnustuse rahvusvahelisel tasandil (n: Horizon 2020,
Horizon Europe, Innovation Award jne).
3 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on realistlikud, ent kohati
ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,
loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajaks lisaselgitusi. Arendusplaani
tehnoloogiline tase on hea ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib ettevõtte jaoks uus
toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on üldiselt
realistlikud, taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt saavutatavad.
Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja läbimõeldud Projekti tulemust on tõenäoliselt
võimalik tootestada ja toota/luua, kuid selleks on vaja luua eeltingimusi.
2 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on kohati ebarealistlikud ja
ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,
loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajab lisaselgitusi. Arendusplaani
tehnoloogiline tase on keskpärane ning arendusplaani elluviimise tulemusel uueneb ettevõtte
olemasolev toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid
on üldiselt realistlikud, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti
saavutatavad. Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole selge või vajab see projekti
majanduslike tulemustega võrreldes liiga suuri investeeringuid. Intellektuaalomandi strateegia
asjakohasus vajab täiendavaid selgitusi ja läbimõtlemist
1 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on suures osas ebarealistlikud ja
ebaselged. Projekt ei vasta mõnele teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,
loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei ole
taotleja jaoks uuenduslik ning arendusplaani elluviimise tulemusel täiustatakse mõningal määral
ettevõtte olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi. Arendusplaani eesmärgid ja
saavutamise meetodid on ebaselged, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes
tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Intellektuaalomandi strateegia vajab täiendavat läbimõtlemist.
Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole realistlik või vajab see projekti
potentsiaalsete majanduslike tulemustega võrreldes ebamõistlikke investeeringuid.
0 Projekti arenduslikud eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on ebarealistlikud. Projekt ei vasta
teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja
korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei hõlma endas uuenduslikkust ning tegemist on
tavapärase olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi arendava tegevusega, mis ei eelda
spetsiifilise kompetentsi kaasamist. Arendusplaan ei vasta tellija vajadustele ning selle eesmärkide
saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, ei ole
tõenäoline. Intellektuaalomandi strateegia ei ole ei asjakohane ega läbimõeldud või ei ole seda
projektiplaanis kirjeldatud. Projekti tulemust ei ole võimalik tootestada, toota/luua.
3.2. Uuringu läbiviijate tase ja kogemused (osakaal 40% alakriteeriumist)
Hinne Selgitus
4 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on äärmiselt võimekad, motiveeritud ja omavad oskusi, mis
tagavad arendusplaani eesmärkide täieliku elluviimise ning jätkusuutlikkuse. Teadus- ja
arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas projektiga analoogseid teadus- ja
arendustegevusi, sh olulisi tegevusi rahvusvahelisel tasandil. Teadus- ja arendustegevuste juhil on
varasem kogemus koostöö edendamises ettevõtjate ja/või teiste organisatsioonide vahel. Projekti
elluviimiseks komplekteeritud meeskond on võimekas ja kompetentne. Taotlejal või teadus- ja
arendustegevuste teenuse osutajal on olemas arendusplaani elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus
sellesse investeerida.
3 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on võimekad, motiveeritud, kuid ei oma kõiki oskusi tagamaks
projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud
ellu samas valdkonnas teadus- ja arendustegevusi. Projekti elluviimiseks komplekteeritud
meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske. Taotlejal või teadus- ja
arendustegevuste teenuse osutajal on oluline osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust
olemas või omatakse võimekust sellesse investeerida.
2 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel ei ole piisavalt võimekust tagamaks projekti eesmärkide
elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate kogemus valdkonna teadus-
ja arendustegevuste osas on vähene. Komplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes
valdkonnas esineda riske, võib olla vajalik täiendavate kompetentside kaasamine. Komplekteeritud
meeskonnaga ei ole projekti elluviimise võimekus täies ulatuses kindel. Taotlejal või teadus- ja
arendustegevuste teenuse osutajal on osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas, kuid
edasine investeerimisvõimekus on piiratud.
1 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate võimekus, motivatsioon ja oskused tagamaks projekti
eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust on väga madalad. Teadus- ja arendustegevuste
läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks,
komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on
ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal
puudub oluline osa projekti elluviimiseks vajalikust taristust ja võimekus sellesse investeerida on
madal.
0 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad ei oma võimekust, motivatsiooni ega oskusi tagamaks projekti
eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad
kogemused samas valdkonnas Teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond
on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks.
Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub projekti elluviimiseks vajalik taristu
ja võimekus sellesse investeerida.
3.3. Läbiviidavate tegevuste kirjeldus ja ajakava ning projekti eelarve põhjendatus planeeritud tegevuste
elluviimiseks (osakaal 30% alakriteeriumist)
Hinne Selgitus
4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud, põhjendatud ja tagavad
projekti eesmärkide saavutamise. Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline. Projekti eelarve
sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste elluviimiseks
läbipaistev ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks.
3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus, tegevused on omavahel seotud. Osade tegevuste
asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on tegevusi
puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on tõenäoline.
Projekti eelarve on mõistlik, kuid ei ole läbipaistev ega kuluefektiivne. Mõned olulised tegevused
projekti tervikust on eelarvestamata.
2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel vähesel
määral seotud. Mitmete tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise
seisukohast on kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus
ja projekti tähtajaline elluviimine on vähe tõenäoline. Projekti eelarve on suures osas põhjendamata.
Ei ole selge, kas projekti eelarve võimaldab projekti tervikuna läbi viia.
1 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole piisavad projekti eesmärkide saavutamiseks. Osa tegevusi
on üleliigsed, st ei ole vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi puudu. Projekti
tähtajaline elluviimine ei ole tõenäoline. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on enamjaolt
ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada.
0 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei võimalda eesmärke saavutada. Projekti ei ole võimalik
tähtajaliselt ellu viia. Projekti tegevusteks planeeritud kulud ei ole kuluefektiivsed ning ei võimalda
projekti tulemusi saavutada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus
Sepise tn 7
11415, Tallinn
Teie 29.12.2025 nr 11-4/25/106367
Meie 30.12.2025 nr 10-2/4328-2
Meetme „Rakendusuuringu ja tootearenduse
toetus“ tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu
ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse
toetamine“ X taotlusvooru hindamise juhendi
kooskõlastamine
Austatud Ursel Velve
Käesolevaga kooskõlastan lisas 1 oleva määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse
toetus“ tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse
toetamine“ X taotlusvooru hindamise juhendi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sigrid Rajalo
majanduse ja innovatsiooni asekantsler
Lisad:
Lisa 1 Tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse
toetamine“ X taotlusvooru hindamise juhend
Mikk Vahtrus
+372 625 6389 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Meetme „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamine“ tingimuste kooskõlastamine | 29.12.2025 | 4 | 10-2/4328-1 | Sissetulev kiri | mkm | Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus |