Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 10.12.2025 nr 2-2/4138-1

Meie 29.12.2025 nr 2.3-5/25/4040-2

Arvamus andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri

18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 1 lõiget 3, mis loetleb need

Tööinspektsiooni ülesanded, milleks andmekogu andmeid kasutatakse. Muudatusega

muudetakse lõike 3 sõnastust ning loetelu asendatakse tekstiga, mille kohaselt töötleb

Tööinspektsioon andmekogu andmeid õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Seletuskirjas on selgitatud, et võrreldes kehtiva õigusega ei sätestata enam loetelu, milliste

andmete töötlemiseks Tööinspektsioon andmekogu kasutab, vaid muudatus tagab üheselt

mõistetavuse, et andmeid töödeldakse vaid õigusaktides põhjendatud ulatusel ja viisil, sh

hoides ära vajaduse põhimäärust iga kord muuta, kui Tööinspektsioonile lisandub uus

seadusest tulenev ülesanne või andmetöötluskohustus. Sealjuures on seletuskirjas

selgitatud, et sätte sõnastamisel on lähtutud isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja

riigisisestest õigusaktidest. IKÜM artikkel 6 näeb ette, et isikuandmete töötlemine on

seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendi1 peatükis 2.1.1 selgitanud, et

andmekogu eesmärk peab olema seaduses sätestatud, sest see ongi volitusnormi tuum.

Vajalik ei ole andmekogu täpse nime seaduses sätestamine (see võib tulla ka

põhimäärusest). Kuid hädavajalik on, et volitusnorm annaks vastuse küsimusele, millisel

eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Ilma selleta on raskendatud

kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle.

Samuti on Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises2 andmekogude reguleerimise kohta

eelnõudes märkinud, et andmekogude puhul tuleb seaduses sätestada, millisel eesmärgil

ja millise ülesande täitmiseks andmeid töödeldakse – andmekogu peetakse seadusest

tuleneva ülesande täitmise lihtsustamiseks.

Töökeskkonna andmekogu asutamist lubav volitusnorm on toodud töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses (TTOS). TTOS § 241 lõike 1 järgi on töökeskkonna andmekogu

eesmärk edendada tööohutust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda töötervishoiu ja

tööohutusega seotud andmeid ettevõtte töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja

järelevalvetegevuse planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste

1 Andmekogude juhend.pdf 2 Juhis eelnõude koostamiseks.pdf

2 (3)

menetlemiseks. Tööandjatel ja töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja

töökohustustega seotud õigusi kasutada ja kohustusi täita. Seega tohib andmekogu

andmeid kasutada üksnes nende ülesannete täitmiseks, mis on kooskõlas volitusnormis

toodud andmekogu eesmärgiga. Andmekogu põhimääruse § 1 lõiked 3 ja 4 omakorda

loetlebki need tegevused, milleks Tööinspektsioon ja tööandjad andmekogu andmeid

tohivad kasutada. Samas on kaheldav, kas kõik eelnimetatud lõigetes loetletud tegevused

on kooskõlas andmekogu asutamist lubavas volitusnormis toodud andmekogu eesmärgiga

(nt puudub selge alus andmekogu andmete kasutamiseks statistika ja analüüside

tegemiseks) ehk põhimääruse kui madalama taseme õigusaktiga on laiendatud seaduses

toodud andmekogu kasutamise eesmärki.

Lisaks peame siinjuures vajalikuks rõhutada, et IKÜM üheks aluspõhimõtteks

isikuandmete töötlemisel on andmetöötluse läbipaistvus. Andmekogude kontekstis ongi

Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu reguleerivaid

sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, milliseid andmeid

kogutakse, miks ja kuhu neid kogutakse ning kellega jagatakse. Just andmekogu

põhimääruse eesmärk ongi luua siin selgust ja läbipaistvust, mis omakorda tähendab, et

kui andmekogus toimuvas andmetöötluses toimuvad muudatused, siis tuleb muuta ka

põhimäärust, et oleks tagatud õiglane ja läbipaistev andmetöötlus. Inspektsioon ei saa

nõustuda seletuskirjas tooduga, mille kohaselt peaks selge loetelu asendamine üldise

sättega tagama üheselt mõistetavuse, selgitades sealjuures, et sätte sõnastamisel on

lähtutud IKÜM-st. Õigeks ei saa pidada olukorda, kus põhimääruse lugeja, sh

andmesubjekt, selleks, et aru saada, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks

andmeid andmekogus töödeldakse, peaks ise hakkama välja selgitama erinevates

õigusaktides toodud ülesandeid, mille täitmiseks Tööinspektsioon andmekogu andmeid

on õigustatud töötlema. Soovitame veel kord kaaluda, kuivõrd plaanitav muudatus tagab

õiglase ja läbipaistva andmetöötluse.

2. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 6 selliselt, et

rahvastikuregister andmeandjana edastab töökeskkonna andmekogusse andmeid seotud

isikute kohta. Seletuskirjas toodud selgituste järgi on Tööinspektsioonil juba praegu

juurdepääs seotud isikute, s.t esindatavate andmetele ning muudatus peaks aitama

parandada õigusselgust. Tegelikult jääb aga selgusetuks, milliseid andmeid ja kelle kohta

rahvastikuregistrist töökeskkonna andmekogusse edastatakse. Palume põhimäärust selles

osas täpsustada.

3. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse põhimääruse § 17 lõikega 3, millega sätestatakse, et

andmevahetus teiste andmekogudega võib toimuda ka muul andmekogu vastutavate

töötlejate vahel kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil. Juhime

tähelepanu, et AvTS § 439 lõike 5 kohaselt saab andmevahetus riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimuda

üksnes läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk üle X-tee. Muid võimalusi AvTS ette

ei näe.

4. Lisaks juhime tähelepanu andmekogus andmete säilitamise tähtaegadele. TTOS § 241

lõikes 4 on sätestatud andmekogusse kantud andmete konkreetsed säilitamise tähtajad

ning puudub volitusnorm, mis lubab põhimääruses andmete säilitamise tähtaegu

täpsustada ehk kehtestada lühemaid tähtaegu. Samas näiteks põhimääruse § 20 lõige 6

näeb ette, et õnnetuse andmeid säilitatakse 10 aastat, kuid TTOS § 241 lõike 4 punkti 3

järgi tuleb õnnetuse andmeid säilitada 55 aastat. Samuti näeb põhimäärus ette, et kaebuste

ja vihjete andmeid säilitatakse kolm aasta ning nõusoleku taotluse andmeid viis aastat,

kuid TTOS § 241 lõikes 4 eelnimetatud andmete säilitamise tähtaegu ei sisalda. Samas

võib eeldada, et nii kaebused, vihjed kui ka nõusoleku taotlused sisaldavad isikuandmeid. Kuna isikuandmete töötlemine (sh isikuandmete salvestamine andmekogus) kujutab

3 (3)

endast põhiõiguste ja -vabaduste riivet, mõjutades nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka

informatsioonilise eneseteostuse vabadust, siis põhiseadusest tulenevalt peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. See aga tähendab,

et ka kõik andmekogu puudutavad olulised küsimused, milleks kindlasti on andmekogu

pidamise eesmärk, töödeldavate isikuandmete liigid, andmete säilitamise tähtajad, peavad

olema reguleeritud seaduse tasandil. Sealjuures, mida intensiivsemalt isiku põhiõigusi

riivatakse (nt mida tundlikumad on andmed), seda täpsem peab olema selleks riiveks alust

andev regulatsioon. Soovitame edaspidi TTOS muutmisel vaadata üle andmekogusse

kogutavate andmete säilitamise tähtajad ning sõnastada volitusnorm selliselt, et seaduse

tasandil oleks sätestatud kas andmete säilitamise konkreetsed tähtajad või siis andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg koos volitusega kehtestada andmekogu põhimääruses

lühemaid tähtaegu.

Siinkohal on oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on näiteks

viis aastat, siis tuleb andmed tähtaja möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid

järgmisel päeval) kustutada. Andmete kustutamata jätmine pärast tähtaja saabumist

tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Näiteks näeb

töökeskkonna andmekogu põhimääruse § 21 lõige 3 ette, et andmed, mida ei anta üle

Rahvusarhiivile, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisel järgneva kalendriaasta

jooksul. Samas TTOS § 241 sellist üle tähtaja säilitamist ette ei näe.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Kirss

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144