Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.10.2025 nr 12-3/6692-1

Meie 29.12.2025 nr 13-2/3224-48

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 11.09.2025 Harku Vallavalitsusele

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) aruande. Planeeringuala on terve Harju maakond. Teemaplaneeringu koostamise

eesmärk on olnud koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega kaardistada ning kokku

leppida alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Sellega panustatakse

ehitusmaavarade varustuskindluse tagamisse aastani 2050. Samuti seatakse planeeringuga

tingimused kaevandamisega seotud tegevuste võimalike mõjude leevendamiseks ja karjääride

korrastamiseks.

Harku Vallavalitsus edastas 01.10.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Harku

Vallavolikogu 25.09.2025 otsuse, millega Harku Vallavolikogu jättis Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu kooskõlastamata.

Vabandame vastuse viibimise pärast. Vastame Teile volikogu otsuses toodud punktide kaupa.

1. Volikogu märgib, et Harku 2 planeeritav kaevandusala asub neljast olemasolevast elamumaast

lähemal kui teemaplaneeringuga lubatud 500 m puhverala ja see tekitab negatiivset mõju

elukeskkonnale.

Vastusena selgitame, et lubjakivi riigi huviga alade määramisel arvestati võimalusel 500 m puhvri

ulatusega tundlike objektide suhtes. Harku 2 riigi huviga ala on kavandatud tundlikele objektidele

lähemale kui 500 m järgmistel põhjustel: tegemist on olemasoleva karjääri laiendusega, kvaliteetse

kõrgemargilise lubjakivi leiukohaga, ala geoloogiline potentsiaal on hästi teada (ala on uuritud),

kaevandamist toetav taristu on piirkonnas olemas ja kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on

piirkonnas varasemalt hinnatud. Sealjuures on oluline ära märkida, et teemaplaneering ei anna

kaevandamiseks luba, vaid reserveerib alasid, kus on võimalik kaevandamise võimalikkus välja

selgitada. Teemaplaneeringus lähtuti sellest, et Harku 2 ala puhul on tegemist täna juba kasutuses

oleva karjääri läheduses paikneva alaga, ning mõistlik on esmajärjekorras ammendada olemasolev

aktiivne kaevandamise piirkond, enne kui liikuda päris uutele aladele, kus kaevandamist toetav

taristu puudub ja mõjusid veel ei ole. Teemaplaneeringu metoodika järgi on võimalik

olemasolevate karjääride piirkonnas uute alade kasutusele võtmist kaaluda.

Harku 2 ala 500 m mõjualasse jäävate tundlike objektide maaomanikega Laabi külas on

planeeringu koostamise käigus kohtutud. Kohtumisel Laabi küla elanikega selgitati, et

teemaplaneeringu lahendusega kavandatud alad on maakonnaplaneeringu täpsusastmes ja

kehtestatav teemaplaneering ei anna kaevandamisluba. Planeeringuga määratud riigi huviga aladel

2 (5)

sh Harku 2 alal karjääri rajamise võimalikkus ja ala täpne ulatus selgub alles kaevandamisloa

menetluses. Kogu ala ei pruugi kaevandamisele minna, kui kaevandamisloa taotlemise hetkel välja

selgitatud piirangud ja mõjualad seda ei võimalda. Täpsed kaevandamise tingimused sh kui

lähedale on võimalik tundlikele objektidele minna, saavad selguda alles loamenetluse etapis sh

läbi keskkonnamõjude hindamise (KMH). Kui seadusega sätestatud müra-, õhusaaste ja

vibratsiooni normtasemeid ületatakse, siis kaevandamisluba ei saa väljastada.

Teemaplaneering arvestab, et karjääri mõjualasse jääb elanikke, kelle suhtes on vaja häiringuid

leevendada. Teemaplaneeringu seletuskirja on mõjuala elanikega koostöö tulemusena lisatud

võimalikke leevendavaid meetmeteid ja tingimus, et kaevandamisloa tingimuste koostamisel tuleb

kaasata taotletava ala 500 m mõjualasse jäävad maaomanikud, et kavandada kaevandamisega

kaasnevate mõjude leevendamiseks asjakohased meetmed. Loamenetluse täpsed tingimused

lepitakse kokku muuhulgas koostöös kohaliku omavalitsusega.

2. Volikogu märgib, et KSH aruande eelnõu peatükis 7.20.3.4 oleval joonisel 18 ei ole kajastatud

menetluses olevat Harku aleviku Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringut. Samuti ei ole tähistatud kehtestatud Harku aleviku Metsa tee 1 ja Instituudi

tee 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringut.

Aitäh tähelepaneku eest. Täiendame KSH aruannet ning lisame Metsa tee 1 ja Instituudi tee 5

detailplaneeringu kirjelduse. Detailplaneeringu osas uuendatakse aruandes ka vastavat skeemi.

3. Volikogu märgib, et KSH aruande eelnõu peatükis 7.20.3.4 ei selgu Harku 4 kaevanduse mõjud

ellu viidud detailplaneeringute hoonestustele, ettevõtetele ja nende töötajatele Harku 4

kaevandusest teisel pool Paldiski maanteed.

Vastusena, selgitame, et täpsem mõju selgitatakse välja kaevandamisloa menetluses. Peamine

mõju teisel pool Paldiski maanteed asuvale hoonestusele, ettevõtetele ja nende töötajatele avaldub

müra ja vibratsiooni ning õhusaaste kaudu. Praegu ei ole ühtki nimetatud mõju modelleeritud ega

täpsemalt hinnatud, sest selleks vajalikud andmed esitatakse kaevandamisloa menetluses. Seega

saab ka täpne mõju selguda alles loamenetluses ega ole käesoleva planeeringu esemeks.

4. Volikogu toob välja, et Harku 4 planeeritav kaevandusala asub Harku Vallavolikogu 22.

detsember 2005 otsusega nr 137 kehtestatud Harku alevikus Betooni, Betooni 1, Betooni 2,

Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute detailplaneeringule lähemal kui teemaplaneeringus

lubatud 500 m puhverala. Detailplaneeringuga on planeeritud muuhulgas 8 elamumaa krunti ning

määratud ehitusõigused korterelamute püstitamiseks. Tänaseks päevaks on detailplaneeringu alal

krundid moodustatud ja sihtotstarbed määratud, st planeeringut on hakatud ellu viima. Ei saa

väita, et planeeringut ei ole asutud ellu viima, kui hoonete ehitamist pole alustatud. KSH aruande

eelnõu peatükis 7.20.3.4 oleva lause „Samas on planeering peaaegu 20 aastat vana, mistõttu võib

kahelda, kas see on veel ajakohane ja elluviidav“ puhul on tegemist eeldusega, millel puudub

sisuline alus. Harku Vallavalitsuselt on 2022. a taotletud ehitusload teedele, tehnovõrkudele ning

ka ühele korterelamule. Ehitusload on menetluses. See tähendab, et lähiajal soovitakse

planeeringuga määratud ehitusõigust realiseerida. KSH aruande eelnõus on lause „Tallinn-

Paldiski mnt äärde on planeeritud neli krunti äri- ja tootmismaadele, kus perspektiivne hoonestus

summutab teelt tuleneva müra ning saaste, tagades soodsad elutingimused tulevastele elanikele“.

Kuigi detailplaneeringuga on planeeritud 4 ärihoonet, mis on kuni 3-kordsed ja kuni 12 m

kõrgused, ei ole sellega tagatud, et kogu hoonestuse maht sellisel kujul ka realiseeritakse.

Arendajal ei ole kohustust ehitada 3-kordseid hooneid, mistõttu ei saa väita, et ärihoonestus tagab

soodsad elutingimused tulevastele elanikele.

Vastusena selgitame, et mõjude hindamisel on arvestatud Betooni, Betooni 1, Betooni 2, Betooni

3 (5)

3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute detailplaneeringuga, tuues välja, et ala jääb 500 m mõjualasse.

Sotsiaalsete mõjude tõttu on Harku 4 ala saanud madalama prioriteedi. Nagu eelpool öeldud, siis

teemaplaneeringu kehtestamine ei anna kaevandamiseks luba. Kaevandamisloa menetluses

kontrollitakse muu hulgas, kas alal kaevandamine võib põhjustada müra-, vibratsiooni- ning

õhusaastetasemete ületamist.

Nimetatud detailplaneeringuga antud ehitusõigust ei ole täna realiseeritud. Kuigi detailplaneeringu

järgi on moodustatud krundid ja määratud maa sihtotstarve, ei ole planeeringu ruumilist lahendust

20 aasta järel ellu viidud. Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 2 on detailplaneering lähiaastate

ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu elluviimise mõistlikuks ajaks loetakse üldjuhul 5 aastat.

Pärast seda peab arvestama, et mida kauem on detailplaneeringu lahendus ellu viimata, seda

suuremaks muutub ka tõenäosus, et ümbritsev keskkond muutub ja detailplaneeringu asjakohasust

ehk sobivust keskkonda tuleb uuesti hinnata. Siinkohal pidi kohalik omavalitsus arvestama

võimalusega, et detailplaneeringu ala paikneb aktiivse karjääri 500 m mõjualas ja karjääri

laiendamise küsimus võib tulevikus üles kerkida.

Maakonnaplaneeringu tasandi teemaplaneering ei anna kaevandamisluba. Kaevandamisloa

taotlemisel tuleb arvestada kõikide lähiala tundlike objektidega sh kehtestatud

detailplaneeringutega ja hinnata võimalike mõjude ulatusi ja kavandada vajalikud leevendavad

meetmed. Elamumaal peavad olema tagatud õigusaktidega kehtestatud müratasemenormid ning

kaevandamisloa menetluses tuleb vajalikud leevendusmeetmed ette näha. Kui selliseid meetmeid

ei ole võimalik ette näha või ei anna need vajalikku tulemust, siis kaevandamine vastaval alal või

soovitud tehnoloogiaga ei ole võimalik ning kaevandamisluba ei väljastata.

5. Volikogu märgib, et KSH aruande eelnõu peatükis 7.20.3.4 ei ole hinnatud kaevandusest

tulenevat mõju ja arvestatud sellega, et menetluses olevates detailplaneeringutes, so Harku

alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksustel ning Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk 17

maaüksustel, kavandatakse muuhulgas ühiskondlike ehitiste maad, kuhu planeeritakse

haridusasutust, sotsiaalhoolekande hoonet, spordihoonet või kultuuriasutust.

Mõjude hindamine on arvestanud lähiala detailplaneeringutega. Harku 4 ala osas on mõjude

hindamine välja toonud, et koostamisel olev Instituudi tee 1 ja 1a detailplaneering jääb Harku 4

ala 200 m mõjualasse ning müra- ja vibratsioonitasemed ei ole tagatud. Pikk tn 6 ja Pikk tn 17

detailplaneering jääb osaliselt 500 m mõjualasse. Mõjude hindamine andis Harku 4 alale madala

prioriteedi sotsiaalsete mõjude vaatest ja tõi välja, et Harku karjääri võimaliku laiendamise pigem

põhja ja loode, mitte lõuna suunas, kus on ruumiliselt planeeritud tihedam inimasustus ning kuhu

kohalik omavalitsus suunab uut elu- ja ärifunktsiooni tekitamist. Kõiki mõjusid hinnatakse

täpsemalt loa taotlemise etapis, sh võimalikke mõjusid nimetatud detailplaneeringule. Instituudi

tee 1 ja 1a detailplaneering on koostamisel olev detailplaneering, mille osas puudub täna kindel

eeldus, et see detailplaneering kehtestatakse. Kaevandamisalade täpsed ruumikujud selguvad

kaevandusloa menetluse käigus, kui on teada täpsed taotletavad kaevandamisalad ja hinnatud

sealjuures kõiki võimalikke mõjusid sh kavandatavate ja olemasolevate tundlike objektide suhtes

ja kavandatud vastavad leevendavad meetmed sh koostöös Keskkonnaameti, kohaliku

omavalitsuse, mõjuala maaomanike ja elanikega. Teemaplaneeringuga määratud riigi huviga alad

on põhimõttelised alad, kus sees hakatakse täpsemalt välja selgitama kaevandamise võimalikkust

sh mõjusid. Ühiskondlikes hoonetes peavad olema tagatud müra vastavus kehtivatele

müratasemenormidele ning kaevandamisloa menetluses tuleb vajalikud leevendusmeetmed ette

näha.

6. Volikogu märgib, et lõhkamised avaldavad mõju piirkonna kaevudele, vesi muutub peale

lõhkamisi häguseks ja kaevudesse tuleb palju liiva ja setet. See avaldab negatiivset mõju

puurkaevude tootlikkusele. Veeseadusest tulenevalt saab põhjavesi, sh põhjaveekiht, olla iseseisev

4 (5)

keskkonnakaitseline eesmärk. Kuna piirkond on kaitsmata põhjaveega ala, siis omab

kaevandamine negatiivset mõju ka põhjaveele, sh põhjaveekihile.

Oleme teadlikud, et Harku 2 ala kattub olemasolevate puurkaevudega. Selgitame, et

teemaplaneeringuga on kavandatud võimalikud alad, kus kaevandamise võimalikkus ehk täpsed

karjääri asukohad selgitatakse välja alles kaevandamisloa taotlemise menetluse käigus. Sealjuures

hinnatakse täpselt, milline mõju võib avalduda olemasolevatele puurkaevudele. Kui loamenetluse

sh KMH käigus leitakse, et võimalik mõju puurkaevudele võib esineda, on võimalik rakendada

leevendusmeetmeid põhjavee kaitseks ja puurkaevude toimimiseks. Kuna

maakonnaplaneeringuga ei kehtestata karjääride asukohti ega anta kaevandamiseks lube, siis ei ole

võimalik selle planeeringuga anda hinnangut, milline mõju puurkaevudele võib täpselt avalduda

ja milliseid leevendusmeetmeid on vajalik rakendada.

7. Harku Vallavolikogu on leidnud, et uuringualas kaevandamine on vastuolus üldplaneeringuga

määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutamise tingimustega.

Tulenevalt planeerimisseadusest on maakonnaplaneeringu sh maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu eesmärk maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

See koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja

kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on

üldplaneeringu koostamise alus, mis tähendab, et maakonnaplaneering ei pea olema kooskõlas

kehtiva üldplaneeringuga.

8. Harku Vallavolikogu leiab, et kooskõlastamiseks esitatud teemaplaneering ja KSH on vastuolus

rahvatervishoiu seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 ja lõike 2 punktiga 1, mis sätestavad, et kohaliku

omavalitsuse ja nende üksuste ülesanded on elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava

elukeskkonna kujundamine, sealhulgas asjaomaste otsustuste ja tegevuste kavandamine ning

rakendamine, hinnates ja arvestades nende mõju rahvastiku tervisele. Samuti seisneb vastuolu

rahvatervishoiu seaduse §-ga 16, kus on muuhulgas öeldud, et füüsikaliste ohutegurite tase

elukeskkonnas peab olema inimese tervisele ohutu ning neid iseloomustavad füüsikalised näitajad

peavad vastama kehtestatud piirväärtustele. Kavandades lubjakivi kaevandusi planeeritud ja

planeeritavate elamumaade ning planeeritavate ühiskondlike ehitiste maade lähedusse, kus

teemaplaneeringuga määratud 500 m puhverala ei ole tagatud (peamiselt Harku alevikus Betooni,

Betooni 1, Betooni 2, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute kehtestatud detailplaneering,

Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste menetluses olev detailplaneering

ja Harku 2 planeeritava kaevanduse läheduses olemasolevad elamumaad), on Harku

Vallavolikogu hinnangul tervist kahjustava mõjuga, mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega

Vastusena rõhutame, et alade määramine planeeringulahenduses ei anna automaatset luba

kaevandada. Kaevandamise õigus lahendatakse kaevandamisloa menetluses, kus muuhulgas

kontrollitakse, kas alal kaevandamine võib põhjustada müra-, vibratsiooni- ning

õhusaastetasemete ületamist. Kui on põhjust arvata, et tasemeid ületatakse, tuleb ette näha

leevendavad meetmed, et õigusaktidega kehtestatud piirväärtused oleksid tagatud. Kui selliseid

meetmeid ei ole võimalik ette näha või ei anna need vajalikku tulemust, siis kaevandamisluba ei

väljastata ning kaevandamine vastaval alal või soovitud tehnoloogiaga ei ole võimalik. Seega ei

ohusta planeeringu kehtestamine kuidagi rahvatervishoiu seaduse §-s 13 nimetatud kohaliku

omavalitsuse ülesannete täitmist ega §-s 16 viidatud piirväärtuste järgimist.

9. Kokkuvõttena on Harku Vallavolikogu otsustanud, et Harku vald ei kooskõlasta

teemaplaneeringut ja KSH aruannet, kuna need ei arvesta kehtivate ja menetluses olevate

detailplaneeringutega, kavandavad tervist kahjustava mõjuga keskkonda, ohustavad põhjavee

kvaliteeti, rikuvad puhverala nõudeid ning on vastuolus rahvatervishoiu seaduse ja

5 (5)

üldplaneeringu põhimõtetega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tänab Teid teemaplaneeringu ja KSH aruande

eelnõu läbivaatamise ning seisukoha edastamise eest. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse §

65 lõike 3 kohaselt loetakse teemaplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata

vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga. KSH aruande eelnõu

kooskõlastamisel hinnatakse aruande vastavust õigusaktidele ning selles sisalduvate hinnangute

piisavust ja objektiivsust. Harku Vallavolikogu otsuses esitatud põhjendused (nt puhverala

küsimused, detailplaneeringute arvestamine, elukeskkonna ja terviseriskid, infrastruktuuri ja

põhjavee ohud) on olulised sisulised kaalutlused, kuid need ei viita otseselt koostatava maakonna

teemaplaneeringu vastuolule kehtiva õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga ega riigi

eriplaneeringuga. Rõhutame siinkohal uuesti, et planeering ise ei anna luba kaevandada, vaid

määrab asukohti, kus kaevandamist võib tulevikus põhimõtteliselt kaaluda kaevandusloa

väljastamise protsessis. Selles protsessis hinnatakse üksikasjalikult ka konkreetse

kaevandusprojekti mõjusid ning kehtestatakse nõuded nende leevendamiseks.

Ülaltoodust tulenevalt loeme Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH

aruande eelnõu Harku valla poolt kooskõlastatuks planeerimisseaduse § 65 lg 3 alusel. Arvestame

Teie märkustega maksimaalsel võimalikul määral planeeringu edasise menetluse raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]