Vastus kirjale

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Anu Aleste

Koogu küla

[email protected]

Teie 08.12.2025

Meie 29.12.2025 nr 13-3/4103-2

Austatud Anu Aleste

Aitäh tagasiside eest Haljala-Kukruse vahelise maateelõigu riigi eriplaneeringule. Tõstatate

mitmeid teemasid, näiteks, et tee rajamine toob kaasa müra, vibratsiooni, õhusaaste, põhjavee

reostuse, bussiliikluse halvenemise, liikumisteekonna pikenemise jne. Anname alljärgnevalt

ülevaate, millised on lahendused praeguses etapis ja peamised kaalutlused, millest on seniste

otsuste kujundamisel lähtutud.

Alternatiivide visandamine ja võrdlus

Vastavalt planeerimisseadusele tuleb 2+2 teele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda erinevaid

variante ja hinnata nende mõjusid. Uus tee peab võimalikult palju arvestama tundlike objektidega

(eluhooned, kaitstavad loodusobjektid, kultuurimälestised jne) ja vastama 2+2 tee

projekteerimisenõuetele (võimaldama liiklemist kiirusel 120 km/h). Neist kriteeriumitest lähtudes

visandati erinevad trassialternatiivid, millest üks kulgeb läbi Koogu küla. Arvestades tundlike

alade paiknemist, sh Eestile omast asustusmustrit, ei ole trassikoridori leidmine, mis kedagi ei

puuduta ja muutusi kaasa ei too, kahjuks võimalik. Igal alternatiivil on omad plussid ja miinused,

kuid võrdluse ja hindamise tulemusena, ning arvestades uuringute tulemusi, on püütud leida

trassikoridor, kus mõjud on eri valdkondi koos vaadates kõige väiksemad või leevendatavad.

Lühemate alternatiivide võrdluses osutus eelistatuks Koogu küla läbiv alternatiiv, kuna selle mõjud

ei ole nii suured kui need oleksid põhjapoolsel, Rannu küla läbival variandil. Rannu alternatiivi

korral jääks trassikoridori 50 elu- ja ühiskondliku hoonet ning 97 tootmis- ja kõrvalhoonet (nendest

2 majapidamist elu- ja kõrvalhoonetega on olemasoleva tee ääres asuvad Koogu küla

majapidamised). Eelistatud alternatiivi korral on hoonete arvud aga vastavalt 8 ja 17 ja

konkreetselt Koogu küla piires 350 m trassikoridori sisse hooneid ei jäägi. Rannut läbiv alternatiiv

mõjutaks oluliselt küla ruumilist terviklikkust ja kokkukuuluvust, kuna tekitab tihedamas ja tee

äärde koondunud hoonestusega asumis füüsilise barjääri. Hoonestuse paiknemisest tulenevalt

tuleks rajada müratõkkeseinad ning ümber planeerida ja ehitada juurdepääsuteed kõikidele

majapidamistele. Sellega kaasneksid ka olulised muutused tänases liiklusskeemis. Koogu küla

liiklusskeemis olulisi muudatusi ei tule, kuigi mõningate majapidamiste jaoks võivad teekonnad

veidi pikeneda.

Pikemate alternatiivide võrdluses kaaluti kolme variandi vahel. Kaks lõunapoolset alternatiivi

(1L2/1G2+2M+2B+2I+2L ja 1N2+1E+2C+2I+2L) läbivad suuri loodus- ja metsamassiive, mis

on erinevate loomaliikide elupaigad. Ka asuvad lähistel I ja II kategooria kaitsealused liigid. Nende

alternatiivide elluviimisel kaasneks oluline ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele,

rohevõrgustikule ja elusloodusele. Kulgedes läbi hõredalt asustatud piirkonna ei teenindaks need

2 (5)

ka kohalikku elanikku, vaid pigem transiitliiklust. Koondeelistuse kujundamisel arvestati

erinevaid mõjutegureid, mõju iseloomu, ulatust ja olulisust, mille tulemusena osutus eelistatuks

Koogu küla läbiv alternatiiv. Eelistatud alternatiiv 1L2/1G2+2M+2J+2K+2L toetab kõige enam

kohalike keskuste elujõulisust ja teenindab kohalikke elanikke, mõjutab kõige vähem kaitstavat

looduskeskkonda.

Võrdluse viisid läbi ning uuringud ja analüüsid koostasid pädevad eksperdid. Eelistus on

kujunenud ekspertgrupi töö tulemusena kaalutlusotsusena, arvestades tee rajamisega kaasnevad

erinevaid mõjusid ja häiringuid. Eksperdid on ka veel täiendavalt lühemate alternatiivide

võrdlustabeli üle vaadanud ja täpsustanud, et uus tee läbi Koogu küla jätab ühed majapidamised

ühele, teised teisele poole, mõjutades küla kokkukuuluvust, kuid need mõjud on väiksemad kui

oleksid põhjapoolsel alternatiivil. Seega ekspertgrupi koondeelistus ei muutunud.

Lisaks rõhutame, et Sõmeru-Sämi-Võrkla-Purtse lõigul jääb eelistatud trassikoridor juba

olemasolevasse teekoridoris või selle lähistele, arvestab maahõive vähendamise ja mullastiku

kaitse vajadusega enam kui lõunapoolsed koridorid, mis kulgeksid läbi loodus- ja metsaalade.

Bussiühendused ja liikumisvõimalused

Riigi eriplaneeringu koostamisel võetakse muuhulgas arvesse ka bussipeatustele ligipääsetavust

ning turvalisust kergliiklejatele, samuti mõeldakse, kuidas kaugliinibussidel oleks võimalik

peatuda või kuidas tagada peatumine maakonnaliinidele suuremates sõlmedes. Samas rõhutame,

et riigi eriplaneeringuga ei ole võimalik muuta ja reguleerida praeguseid ühistranspordiühendusi,

vaid luua eeldused, et tulevikus ka uue maantee puhul oleks võimalik ühistranspordiga liiklemine.

Täna kulgeb ühistransport mööda põhimaanteed, mis jääb tulevikus uue tee väljaehitamise järgselt

toimima kogujateena. Kogu olemasolev teedevõrk säilib, need ühendatakse vajadusel kogujateede

kaudu omavahel või liiklussõlmega. Maakonnasisene ühistransport jääb tõenäoliselt ka edaspidi

liiklema mööda olemasolevat teed, kus on lisaks Rannu peatusele veel mitmeid peatusi (Kalvi

teerist, Tüükri jne). Teadaolevalt peatuvad Rannus mitmed Lux Expressi bussid ja Rannu

liiklussõlme kavandatud ühistranspordipeatus võimaldab nende peatumist Rannus ka tulevikus.

Kuna eriplaneeringu alusel maantee väljaehitamise aega ei ole teada, pole praegu võimalik öelda,

kas või millises ajalises perspektiivis praegune bussiliiklus seoses planeeringu realiseerimisega

muutuma hakkab. Küll aga kinnitame, et ühistranspordi tähtsust on ka teised osapooled esile

toonud, oleme kohtunud praegu ühistranspordi korraldamisega tegelevate asutustega ja võtnud

arvesse nende tagasisidet erinevate trassialternatiivide kohta.

Senised liikumisteed Koogu külas säilivad. Põhja-lõunasuunalise liikumise säilitamiseks on

kavandanud riste uue trassi ristumisel Härjapea teega. Lisaks on Härjapea tee lõunapool uut trassi

ühendatud kogujatee kaudu Rannu liiklussõlmega. See tähendab, et piirkonnast on võimalik

mööda Härjapea teed liigelda põhja-lõunasuunaliselt, sh ühistranspordipeatustesse (Kalvi teerist)

ja kogujatee kaudu ida suunas liiklussõlme (kuhu kavandatud bussipeatus). Trassist põhjas

(olemasoleva ja uue trassi vahel) asuvatele Koogu küla majapidamistele tänased

liikumisteekonnad ei muutu. Võimalus on Härjapea ja Koogumõisa tee kaudu liigelda

olemasolevale teele või Rannu-Koogu tee kaudu ida suunas. Veelgi mugavamaks liikumiseks

täiendatakse esialgset eskiislahendust, ühendades Rannu-Koogu tee kogujatee kaudu Rannu teega.

Küla kaguosas asuvad majapidamised saavad mööda Abaja teed liigelda uuest trassist lõunapoole

kogujatee kaudu Rannu liiklussõlme. Ristet Abaja teele kavandatud ei ole (st tähendab, et otse

Pargi tänava kaudu ei ole võimalik olemasolevale teele liigelda), kuna liiklussõlm asub vahetus

läheduses. Teatud piirkondades võib kaasneda vähesel määral teekonna pikenemine, kuna otse

mahasõidud 2+2 maanteelt ei ole ohutuse tagamiseks võimalikud.

3 (5)

Uus 2+2 tee muudab maantee turvalisemaks – sõidusuunad on eraldatud, ohtlikud ristmikud ja

vasakpöörded asendatud eritasandiliste liiklussõlmedega, ulukite läbipääsuks on rajatud

eritasandilised lahendused (tunnel, ökodukt, kallasraja kasutamise võimalus). Olemasolev

teedevõrk jääb kandma kogujatee rolli, mille tulemusena liiklussagedus väheneb kordades ja

transiitliiklus kaob ning seeläbi väheneb ka liiklusõnnetuste tõenäosus. Loomulikult ei lahenda uus

maantee kõiki liiklusohutusega seotud probleeme, kuid taristust tulenevate ohukohtade

vähendamine põhimaanteedel on üks samm selles suunas. Rohkem tausta avab planeeringu käigus

koostatud (lingitud siin), liiklusõnnetuste statistika on leitav (lingitud siin). Maantee planeerimisel

teeme koostööd ka Kaitseministeeriumiga - kavandatud lahendused soodustavad ka

riigikaitsevõimet, tagades teede kandevõime rasketehnikaga liikumiseks, kaitseväe kolonnidest

tekkivate ummikute vältimise ning kiirema ühenduse harjutusväljade vahel.

Müra, vibratsioon, õhusaaste ja kliimamõjud

Täpsemalt saate liiklusmüra ja vibratsiooni kohta lugeda käimasoleva etapi raames koostatud müra

ja vibratsiooni uuringust (haljalakukruse.ee > Dokumendid > Asukohavalik). Uuringus analüüsiti

kõigi alternatiivide mõju ümbritsevale keskkonnale (müra- ja vibratsioonitundlikele hoonetele)

ning toodi välja hinnanguline müra mõjutsoonide kaugus teest. Uuringu müratsoonide kaugused

teest on küll ligikaudsed ning arvutatud lihtsustatud olukorras (arvestamata lokaalset pinnareljeefi

jms), kuid kirjeldavad siiski müra leviku ulatuse võimalikku suurusjärku. Valdav osa Koogu küla

majapidamistest jääb võimalikust müra normtasemete ületamise alast välja (lõigu 2J puhul).

Vibratsiooni häiringu leviala piirdub tee vahetu lähedusega. Täpne mõjuala ulatus selgitatakse

välja detailse lahenduse mõju hindamise etapis, kus võetakse arvesse tee täpsustatud asukohta,

kõrgustingimusi jne ning selle põhjal selgitatakse välja leevendusmeetmete vajadus.

Praegusel hetkel ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi leevendusmeetmete vajaduse kohta Koogu

küla piirkonnas, kuid järgmises planeeringu etapis see täpsustub. Praeguse trassivaliku etapi müra

ja vibratsiooni uuringule järgneb detailse lahenduse etapp tee täpseks kulgemiseks trassi sees. Selle

käigus koostatakse samuti müra- ja vibratsiooni uuring ning viiakse läbi mõju hindamine. Detailse

lahenduse käigus koostatakse müra leviku kaardid vastavalt projektlahendusele.

Teedelt pärinev õhusaaste on peamiselt seotud liikluskoormuse, liikluse iseloomu ning

mootorsõidukite tehnilise seisukorraga. Teelt lähtuva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid

tekivad tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti, mistõttu üldjuhul ei teki

väljaspool tee-ala saastetaseme piirväärtusi (normi) ületavaid saasteainete kontsentratsioone. Tee

lähedal asuvate hoonete korral mõjutavad õhusaaste taset ka müra vähendamiseks rakendatavad

meetmed (müratõkkerajatised). Õhusaaste mõju kirjeldamisel saab võrdlusena kasutada teiste I

klassi riigiteede projektide raames teostatud õhusaaste hinnanguid. Näiteks riigitee 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu I klassi maanteeks ümberehituse

projekti raames on teostatud liiklusega kaasneva õhusaaste leviku hajumisarvutused (OÜ Alkranel,

2022, aruanne leitav siit lingilt). Uuringu tulemuste kohaselt piirdub võimalik õhukvaliteedi

piirväärtuste ületamise ala tee-ala ja vahetu tee ümbrusega ning teele lähimate eluhoonete juures

(mis jäävad kohati paarikümne meetri kaugusele teest) on nõuded juba selgelt tagatud. Sealjuures

on Tallinn-Pärnu-Ikla tee liikluskoormused märkimisväärselt suuremad kui Tallinn-Narva maantee

vaadeldavas lõigus. Seega pole antud piirkonnas olulist negatiivset mõju õhusaaste näol ette näha.

Teie kirjas viidatud PAHd (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) on peamiselt puidu

põletamisel ja tööstuses tekkivad saasteained, liiklusest tulenevad peamiseid saasteained on

käsitletud eelviidatud uuringus.

Olete markeerinud ka kuumasaarte probleem ja kliimaeesmärgid. Nii trassialternatiivide võrdlus

4 (5)

kui ka koostamisel olev mõjude hindamise aruanne käsitleb planeeringu mõju kliimaeesmärkidele

ning vajadusel leevendusmeetmeid. Eesti tingimustes on kuumasaared probleemiks eelkõige

linnades, täpsemat infot võib leida näiteks Keskkonnaagentuuri andmetel koostatud

kaardirakendusest (lingitud siin). Maanteetranspordil, mis on vajalik nii üksikisiku kui riigi

toimimise jaoks, on looduskeskkonnale negatiivne mõju, kuid oluline on leida mõistlik tasakaal

erinevate vajaduste vahel.

Põhjavesi

Põhjavee kaitstus on kajastatud alternatiivide võrdlustabelites ja käsitletakse ka mõjude hindamise

aruandes täpsemalt. Valdav osa trassilõigust jääb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale,

mistõttu Projekti kavandamisel ja elluviimisel rakendatakse üldisi veekaitsemeetmeid, mis

määratakse kindlaks eriplaneeringu edasistes etappides. Teede ehitusest, hooldusest ja

kasutamisest tingitud reostusriskid on minimaalsed, arvestades erinevaid tehnilisi lahendusi, mida

tänapäeval reostuse, sh reostusohuga õnnetuste vältimiseks kaustatakse.

Toidujulgeolek ja põllumajandusmaad

Nõustume, et põllumajandusmaa on toidutootmise ja -julgeoleku mõistes oluline. Kui vaadata

lühemaid alternatiivide, jääb mõlemasse trassikoridori põllumajandusmaad, Rannut läbiva

alternatiivi korral rohkem (ca 10%). Lisaks killustaks Rannut läbiv alternatiiv rohkem põlde,

muutes nende majandamise keerukamaks, kuna kahe tee vahele jäävad kitsad põllusiilud.

Pikemate alternatiivide korral jääb lõunapoolsetesse (1L2/1G2+2M+2B+2I+2L ja

1N2+1E+2C+2I+2L) trassikoridoridesse põllumaad oluliselt vähem, seda on arvestatud ka

hinnangute andmisel. Koondeelistus kujunes arvestades kõigi kriteeriume piires antud hinnanguid.

Kinnisvara väärtus, investeeringud

Tunnete muret kinnistu väärtuse languse pärast. Tee kui suure infrastruktuuri läheduses võib

elamumaa väärtus vähendada, eelkõige visuaalse- ja mürahäiringu kaudu, kuid Eestis on seda vähe

uuritud. Kinnisvara väärtust mõjutavad mitmed tegurid, näiteks seisukord ja ehituskvaliteet,

ligipääsetavus teenustele jm asukohapõhised mõjurid, samuti ruumide suurus jne.

Mujal maailmas tehtud uuringud ei näita üheselt maantee läheduse mõju elamispinna väärtusele.

Elamumaa väärtuse langust on alternatiivide võrdluses ning eelistuse kujundamisel käimasolevas

eriplaneeringus arvestatud. Lähtuti negatiivsemast eeldusest, et tee läheduse võimalikud

negatiivsed mõjud elamispindadele kaaluvad üles positiivsed mõjud ning väärtuse languseks

arvestati tuginedes uuringutele 10% kuni 200 meetri kaugusel teest ja 5% 200-500 meetri kaugusel

teest. Elamumaa ja maa väärtuse kohta täpsem arvutuskäik on leitav dokumendis

“Eeltasuvusuuringu aruanne” eriplaneeringu kodulehel.

Planeeringu kodulehel KKK rubriigis on ka esialgne info selle kohta, kuidas toimub tee rajamiseks

vajalike maade omandamise protsess. Rõhutame, et tegemist on üldpõhimõtetega, mis tulevikus

võivad muutuda vastavalt õiguslike aluste muutumisele ajas.

Teede rajamisel on omad negatiivsed mõjud ja selleks viiaksegi planeeringu erinevates etappides

läbi mitmed uuringud ja mõjude hindamised, et negatiivseid mõjusid vältida, hoida minimaalsena

5 (5)

või leida vajalikud leevendusmeetmed. Ehkki suure lokaalse mõjuga projektide puhul on kõikide

osapoolte jaoks rahuldavat tulemust kohati keeruline saavutada, tuleb planeeringu korraldajal

kaaluda erinevaid huvisid, nii avalikke kui üksiktasandi seisukohti, ning lõimida need

planeeringulahendusse vastavalt planeerimispõhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele.

Planeerimise üks olulisemaid põhimõtteid ja raskuskese seisnebki erinevate huvide

tasakaalustamises.

Võrdlustulemuste avalikustamise perioodil esitati mitmed ettepanekud lahenduse täpsustamiseks,

sh trassikoridori nihutamiseks. Analüüsime kõiki laekunud ettepanekuid koosmõjus ning

kujundame seisukohad. Kui lahendus muutub, teavitame sellest kindlasti ka maaomanikke. Kõik

senised uuringud, trassialternatiivide võrdlustabelid kui ka hiljem lisanduvad materjalid on

leitavad planeeringu kodulehel www.haljalakukruse.ee dokumentide rubriigis.

Rõhutame, et praegu on käimas planeerimisprotsess, mille detailne lahendus valmib eeldatavasti

2029. aastal ning sellele järgneb täpsem projekteerimine. Praegu ei ole paigas ajaline plaan, millal

maantee ehitamiseni jõutakse. Maantee väljaehitamine tulevikus toimub lõikude kaupa vastavalt

vajadusele (liiklusohtlikud kohad esmajärjekorras) ja riigi rahalistele võimalustele, nii, nagu ka

mujal Eestis suuremate maanteede puhul. Samuti võib tulevikus hilisemal projekteerimisel

vastavalt muutunud vajadusele olla maantee lõiguti ka 2+1 või muu lahendusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Lisad:

Anne Martin

+372 5802 3933 [email protected]