Vastus selgitustaotlusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Toomas Villo

Eurosec OÜ

Teie: 12.12.2025

Meie:31.12.2025nr 2-1/835-2

Vastus selgitustaotlusele

Lugupeetud Toomas Villo

Pöördusite Siseministeeriumi poole kahe taotlusega, millest ühes palute selgitust

relvaseaduse kohaldumise kohta tulirelva lisaseadmete müügil ning teises relvahoidlale

ja relvakapile Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud nõuete kohta. Alljärgnevalt

anname koondvastuse Teie mõlemas taotluses tõstatatud teemadele.

1. Sihikute, öövaatlusseadmete ja muude relva lisaseadmete käitlemise regulatsioon

Praegune relvaseadus (edaspidi RelvS) võeti vastu 2001. aastal ning ajas on seda

muudetud vajaduspõhiselt – seda nii uute relvaliikide lisandumisel kui ka Euroopa Liidust

tulenevate nõuete ülevõtmisel. See on toonud kaasa RelvS-i nõuete killustatuse,

mõistmise raskused ja mõned vasturääkivused. Vasturääkivused esinevad paraku ka

tulirelva lisaseadmete käitlemise nõuete osas.

Kehtiva RelvS-i § 66 lõike 1 punkti 1 kohaselt on tegevusluba nõutav relva, tulirelva

olulise osa või laskemoona müügiks. Varasema redaktsiooni kohaselt oli tegevusluba

nõutav relva, tulirelva olulise osa, tulirelva lisaseadise või laskemoona müügiks.

Nimetatud sätet muudeti 2018. aasta 1. juulil jõustunud relvaseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega1, mille seletuskirja2 kohaselt muudetakse

RelvS-i § 66 lõike 1 punktide 1 ja 11 sõnastust ning jäetakse sealt välja viited terminile

„tulirelva lisaseadis“. Muudatust põhjendatakse asjaoluga, et RelvS-s loobuti 28. juulil

2010. aastal jõustunud muudatuste järgi termini ”lisaseadis” kasutamisest. Selle asemel

kasutatakse terminit ”tulirelva osa”. Lisatud on veel, et paraku ei ole RelvS-i tekstis

läbivalt kasutatavaid termineid ühtlustatud ning seda tehakse kõnesoleva eelnõuga.

Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid eelkõige seaduses kasutatavate terminite

ühtlustamisega.

Kehtiva RelvS-i § 21 mõistes ei ole tulirelva lisaseadmed käsitatavad relvade ega tulirelva

oluliste osadena. Samas on nende käitlemisele seatud RelvS § 201 lõigetes 3–52 piirangud,

mille kohaselt võib neid omada või soetada vastava loa olemasolul. Lisaks kohustab

1 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 09.03.2018, 1. 2 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 494 SE, lk 35. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09389ea3-798c-44ea-b9eb-3cafe9a7c73d/.

2 (3)

RelvS-i § 75 lõige 1 isikut, kellele on väljastatud RelvS-i § 66 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel

tegevusluba, pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega

padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute, öösihikute ja laskemoona kohta.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et 2018. aastal jõustunud muudatused ei olnud

piisavalt mõtestatud ning sellest tulenevalt esineb RelvS-i sätetes tulirelva lisaseadmete

käitlemise osas vastuolusid.

Kuna kehtiva RelvS-i § 66 kohaselt ei ole tulirelva lisaseadmete valmistamisele ja

müügile seatud tegevusloa kohustust, ei ole alust seda kelleltki otseselt nõuda. Samas ei

ole juriidilisel isikul õigus tulirelva lisaseadmeid vastava loata soetada.

Teie poolt esile toodud probleem on ministeeriumile teada ning sellega tegeletakse

RelvS-i uue tervikteksti koostamisel.

2. Relvahoidlate ja relvakappide nõuded ning nende tehnoloogianeutraalsus

Relvahoidlate ja relvakappide nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega3,

mille eesmärk on tagada relvade ja laskemoona turvaline hoiustamine ning vältida nende

sattumist kõrvaliste isikute kätte. Teie pöördumises viidatud probleemid – eelkõige

relvahoidla seina materjali ja paksuse formaalsed nõuded ning nende seos tegeliku

turvalisusega – on sisuliselt põhjendatud.

Kehtiv määrus lähtub mitmes osas ajalooliselt kujunenud lahendustest ning ei pruugi alati

olla tehnoloogianeutraalne ega kajastada tänapäevaseid ehitus- ja turvastandardeid

relvhoidla puhul, kuid relvakapi osas on neid uuendatud 2020. aasta 23. mail jõustunud

redaktsiooniga, millega lisati relvakapi seina materjalile ja selle paksusele alternatiivina

turvalisust tõendava ja murdvarguse vastase kaitse klassi määravale standardile vastavus.

Selgitame eraldi ja rõhutatult, et kehtiva õiguse kohaselt on relvahoidla ja relvakapp kaks

erinevat õiguslikku ja funktsionaalset mõistet, millele kehtivad erinevad nõuded ning

mille eesmärk ja kasutusala ei ole samad.

Relvakapp on eelkõige mõeldud relvade hoiustamiseks piiratud mahus ning on oma

olemuselt hoonesse paigaldatud teisaldatav turvaseade. Relvakapi nõuded on kujundatud

lähtudes eeldusest, et tegemist on konkreetse hoiulahendusega, mis ei moodusta iseseisvat

ruumi ning mille turvalisus saavutatakse eeskätt konstruktsiooni, lukustuse ja materjali

vastupidavuse kaudu.

Relvahoidla seevastu on oma olemuselt ruum, mis on ette nähtud relvade ja laskemoona

hoiustamiseks suuremas mahus eelkõige tegevusloa omajate või kollektsionääride poolt.

Relvahoidla ei ole relvakapi laiendatud või suurem versioon, vaid eraldi kategooria,

millele kehtestatud nõuded lähtuvad ruumi kui terviku turvalisusest (sh seinad, lagi,

põrand, ligipääsud).

Sellest tulenevalt ei ole relvakapp relvahoidla ega relvahoidla relvakapp, isegi juhul, kui

relvakapp on hoonesse integreeritud või sissekäidav. Nende kahe lahenduse samastamine

ei ole kooskõlas kehtiva regulatsiooni eesmärgiga ega selle süstemaatikaga.

3 Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused –

RT I, 20.05.2020, 27.

3 (3)

Teie pöördumises kirjeldatud hoonesse integreeritud, sissekäidav relvakapp kujutab

endast praktikas vahepealset lahendust relvakapi ja relvahoidla vahel, kuid kehtiv

regulatsioon ei käsitle seda eraldi kategooriana. Sellest tulenevalt tuleb sellise lahenduse

vastavust hinnata lähtudes sellest, kumba funktsiooni see sisuliselt täidab.

Kui lahendus on kavandatud konkreetse relvakapina (s.o mitte eraldiseisva

relvahoidlana), ei ole põhjendatud selle automaatne käsitlemine relvahoidlana üksnes

seetõttu, et see on sissekäidav või hoonesse integreeritud. Samas, kui lahendus täidab

sisuliselt relvahoidla funktsiooni (nt suur hoiustatav relvade arv, iseseisev ruum,

regulaarne ligipääs mitmete isikute poolt), on asjakohased relvahoidla nõuded.

Kehtiva õiguse alusel tuleb selliste lahenduste puhul hinnata vastavust eelkõige eesmärgi

ja tegeliku kasutuse kaudu. Praktikas tähendab see, et haldusorgan saab konkreetse

lahenduse hindamisel arvesse võtta nii ehituslikke ja tehnilisi näitajaid kui ka kavandatud

kasutusviisi. Samas ei ole võimalik kehtiva regulatsiooni alusel täielikult loobuda

määruses sätestatud nõuetest ega asendada neid üksnes sisulise hinnanguga.

3. Regulatsiooni ajakohastamine ja edasised sammud

Seoses mõlemas pöördumises tõstatatud laiemate küsimustega selgitame, et RelvS-i

tervikuna muutmise vajadus on riiklikul tasandil teadvustatud. RelvS-i uue tervikteksti

väljatöötamiskavatsus on esitatud kooskõlastamisele. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk

on hinnata kehtiva regulatsiooni toimivust tervikuna ning kavandada muudatusi, mis

suurendaksid õigusselgust, proportsionaalsust ja tehnoloogianeutraalsust, sealhulgas

tulirelva lisaseadmete käitlemise ning relvahoidlate ja relvakappide nõuete osas.

Õigusloomeprotsess on mitme-etapiline ning eeldab pärast väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamist eelnõu väljatöötamist, huvirühmade kaasamist ja Riigikogu menetlust.

Kuni võimalike muudatuste jõustumiseni on haldusorganid kohustatud lähtuma kehtivast

RelvS-st ja selle alusel kehtestatud määrustest.

Täname Teid pöördumiste ja konstruktiivsete ettepanekute eest. Teie tähelepanekud on

väärtuslik sisend nii kehtiva regulatsiooni tõlgendamisel kui ka tulevaste muudatuste

kavandamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ain Peil

osakonnajuhataja ülesannetes