| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/1293-2 |
| Registreeritud | 31.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2025 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Karin Närep |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Teie 09.12.2025 nr 1-16/9866-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 31.12.2025 nr 1-12/1293-2
Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu
kooskõlastamine
Tunnustame „Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu keskendumist kõige
olulisemale ning selle selget ülesehitust.
Kooskõlastame „Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu (edaspidi arengukava)
järgmiste märkustega, mille arvestamist palume kaaluda.
1. Arengukava algusosas on toodud põhimõtete all eesti keele ja kultuuri elujõu tagamine
digiruumis, kuid vastava põhimõtte rakendamiseks vajalikke tegevusi või suundi edasises
arengukava tekstis välja ei tooda (v.a. keeletehnoloogiate all). Teeme ettepaneku tuua
vastavad seosed eesti kultuuri elujõu tagamisega välja arengukava peatükis „Koostöö teiste
valdkondadega“, kuhu palume lisada Kultuuriministeeriumiga koostöös elluviidavad
järgmised võtmesuunad:
- Kultuuri kättesaadavus - arendame kultuuri kättesaadavust läbi digitaalsete lahenduste.
Tegevus on vajalik, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes
ning regionaalselt on piiratud, seega kultuurielus osalemise võimaluste mitmekesisus
ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning
sotsiaalmajanduslikest võimalustest.
- Kultuuripärandi digiteerimine - jätkame kultuuripärandi massdigiteerimist ning
digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi tõstmist, lisaks
edendame digisisu ristkasutust.
- kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine - tagame pärandi säilimise tulevastele
põlvedele, olenemata kriisidest maailmas. Tegeleme EL suunal Euroopa-ülese
lahenduse väljatöötamisega digipärandi riigipiiriüleseks säilitusteenuseks.
Lisaks saab Kultuuriministeerium panustada mitmetesse teemadesse, mis on antud
peatükis väljatoodud Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöösuundade all, nt
digipädevuse eesmärgi saavutamisel läbi raamatukogude vastava abistava rolli ning
eestikeelse digisisu loomisel on seos läbi loovisikute tegevuse. Keeletehnoloogiate juures
märgime, et eesti keele kõrval tuleb andmestada ka eesti kultuur ning selline
kombinatsioon peaks leidma kasutust tuleviku multimodaalsetes (lisaks keelele veel heli
ja visuaal, fotod, kujutav kunst jne) keelemudelites. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga koostööpunktide juurde („Eesti maine ja eksport“)
soovime lisada meie rolli läbi nii loomemajanduse, kui ka kultuurivaldkonna laiemalt,
potentsiaali kasutamise.
2. Arengukava osa „Maksumuse prognoos ja teiste valitsemisalade kohustused“ osas juhime
tähelepanu, et Kultuuriministeeriumi valitsemisalas vastavad eelarvelised vahendid
puuduvad. Puuduolevad summad on vajalik leida riigi eelarvestrateegia protsessi raames
või välisvahendite toel.
3. Kuna arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik laiapõhjaline koostöö nii avalikus
sektoris, kui ka sektorite üleselt, siis on väga oluline planeeritav rakendusmehhanism.
Hetkel ei selgu arengukavast, sh seletuskirjast, ega lisast 2 („Olukorra analüüs ja tegevused
arengukava eesmärkide täitmiseks“), kes on vastutav millise tegevuse täitmise eest
(läbivalt kasutatakse „meie vormi“), milline on täpsem ajakava ja ressursid. Kuna Lisa 2
näeb ette mitmeid tegevusi kõigile avaliku sektori organisatsioonidele, siis jääb
selgusetuseks, kuidas täpsemalt tagatakse antud tegevuste elluviimine, nt tehisaru
rakendamise plaani loomine, pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia ja tegevuskava
koostamine.
4. Arengukava lisas 1 („Mõisted“) peaks olema defineeritud, mis tähenduses mõistetakse
„teenust“ käesoleva arengukava kontekstis. Mõiste „teenus“ on kasutusel ka keskvalitsuse
tegevuspõhise eelarvestamise süsteemis, kuid konteksti kohaselt ei ole antud mõiste
samane antud arengukavas kasutatava mõistega. Lisaks tuleks defineerida mõiste „otsene
avalik teenus“ (lisa 2, mida ei kasutata arengukava tekstis) ning „digiteenus“. Mõistete
selgitus on oluline, kuna sisuliselt määratleb see arengukava eesmärkide ja tegevuste
ulatuse – kas arengukava on mõeldud katma vaid digitaalselt osutatavaid teenuseid (e-
teenuseid, digiteenuseid) või siiski laiemalt kõiki avalikke teenuseid. Hetkel selles osas
ühtne lähenemine arengukavas puudub.
5. Eeltoodud punktidega nii arengukava rakendamise kui ka ulatuse osas haakub küsimus
seonduvalt arengukavas kasutatava mõõdikuga „rahulolu avalike digiteenustega“. Antud
mõõdiku allikaks on märgitud teenuste kataloog. Samas ei ole antud kataloogis täna
kaardistatud teenused vaid digiteenused (st ainult digitaalsel teel osutataval), vaid
kaardistatud on ka nn füüsiliselt või nn kombineeritud teel osutatavad otsesed avalikud
teenused. Samuti ei haaku antud mõõdiku nimetusega arengukavas väljatoodud tegevus
„Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika teenustega rahulolu mõõtmiseks“,
mille sõnastuse kohaselt võiks eeldada, et tegemist on kõigi teenuste, olenemata osutamise
viisist, standardi ja rahuolu mõõtmise metoodika ühtlustamisega. Eeltooduga haakub ka
tänane probleemistik avalike teenuste rahuolu mõõtmise praktikaga, mis on täna teenuste
lõikes ebaühtlane. Arengukava lisa 2 kohaselt on plaan tagada avaliku sektori asutustes
jätkuvalt teenuste kvaliteedi mõõtmise tava ja ühetaoline metoodika. Täna on avalike
teenuste kataloogi põhjal teada, et on küllaltki palju otseseid avalikke teenuseid, mille
juures rahulolu ei mõõdeta ning rahulolu mõõtmine ei ole ka prioriteetne asutuste poolt.
Lisaks, mõõtmise juures, on ka kasutatavad metoodikad väga erinevad. Kindlasti oleks
vajalik antud tegevuse elluviimiseks kesksete koostöövõrgustikute toimimine (varasemalt
toiminud võrgustike taaselustamine), arendus- ja kvaliteedispetsialistide senisest suurem
võimestamine ning asutuse juhtide teadlikkuse tõstmine antud teemas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Karin Närep 628 2230
Risto Raaper 628 2208
Kristiin Meos 628 2253
Karlo Funk 56 485966
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|