(EIS) algatatud kooskõlastamine

Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2

„Integratsioonimeetmete tõhustamine

kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning

aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas

ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

EELNÕU

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 19. septembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2

„Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse

andmise tingimused“ punktiga 11.1 ning lähtudes Integratsiooni Sihtasutuse 24. novembri

2025. a kirjast nr 6.3-1/2025/136-5

1. Muudan siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide

kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks

vastuvõtvas ühiskonnas“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja punkti 1. sissejuhatava lõigu ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 2.2.

„Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“.

1.2. Muudan käskkirja punkti 2.2.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on pakkuda sihtrühmale A1-B1 tasemel keeleõpet, mis toetab eesti keele

omandamist ja praktiseerimist ning aitab kaasa ühiskonnas kohanemisele ning hilisemale

lõimumisele.

Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5.

„Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“.

Tegevuste tulemusena eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti

keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest,

usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes

ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.

2 (8)

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

- A1-B1 tasemel keeleõpe (sealhulgas pakutakse keeleõpet terviklahendusena, st kui inimene

on edukalt lõpetanud A1-taseme, saab ta võimaluse õppida järgmistel tasemetel kuni B1-

tasemeni, võimalusel arvestades sealhulgas õppija vajadusi, sihtrühma eripära ja erineva

lähenemise olulisust (individuaalsust, kultuurilist eripära, kirjaoskamatust, puuet jm);

- metoodiliste ja õppematerjalide ülevaatamine ning vajadusel uuendamine või uute

väljatöötamine;

- keeleõppe vahehindamine, sh saadud andmete analüüs ning selle tulemustest lähtuvalt

vajadusel keeleõppe edasise pakkumise parendamine ja kvaliteedi tagamine.“.

1.3. Muudan käskkirja punkti 2.2.2. ja täiendan seda kolmanda lausega järgmiselt:

„Läbi on viidud keeleõppe vahehindamine sihtrühma liikmete seas, mille tulemusena valmib

keeleõppe mõjuanalüüs, milles kajastub keeleõppe kvaliteet ja vastavus sihtrühma

vajadustele.“.

1.4. Muudan käskkirja punkti 2.5.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.1. Projekti eesmärk on avalike teenuste kasutamist toetavate digiplatvormide ja

-teenuste uuendamine ning vajadusel uute loomine, mis võimaldab kolmandate riikide

kodanikel, sh rahvusvahelise kaitse saajatel, orienteeruda erinevate teenuste vahel. Selleks on

vaja tõsta lõimumisvaldkonna spetsialistide kompetentsi, kes puutuvad igapäevaselt tööalaselt

kokku sihtrühmaga ning sealhulgas ka spetsialistide, kes disainivad sihtrühmale digiplatvorme

ja -teenuseid. Kompetentsi tõstmiseks sobivad näiteks koolitused, õppereisid ja

kogemuskohtumised.

Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.1

„Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine“.

Tegevuse tulemusena on vajaduspõhised kohanemis- ja lõimumisteenused korraldatud

kliendikeskselt ja tulemuslikult, sihtrühm on teadlik pakutavatest teenustest ning teenuseid

arendavad spetsialistid kompetentsed.

Infoplatvormide ja digiteenuste arendamisel lähtutakse avaliku teabe seaduse §-s 32 ja

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja

mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise

kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetest (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549).“4“

1.5. Muudan käskkirja punkti 2.6. pealkirja ja sõnastan selle järgmiselt:

„Kohanemisprogrammi kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele“.

1.6. Muudan käskkirja punkti 2.6.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on pakkuda rahvusvahelise kaitse saajatele kohanemisprogrammi

kohanemiskoolitusi ning toetada seeläbi rahvusvahelise kaitse saajate rändeprotsessi ja

kohanemist, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö,

õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa

Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme

suurendamine“. Tegevuste tulemusena kasvab eesti keelest erineva emakeelega inimeste

teadlikkus riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga

seotud teemadel.

Tegevuste elluviimisel arvestatakse osalejate soost, vanusest, erivajadusest, usulistest

veendumustest jm tulevate võimalike erinevate vajaduste ja ootustega.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

- kohanemisprogrammi koolituste pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele vastavalt

Kohanemisprogrammi määrusele.

3 (8)

- Kohanemisprogrammi kohanemiskoolituste ja materjalide vahehindamine ja sisuanalüüs

ning vajadusel koolituste ja materjalide uuendamine või uute koolituste (sh e-õppe formaatide),

materjalide ettevalmistamine. Hinnatakse kohanemiskoolituste ja materjalide aja- ja

asjakohasust ning tehakse vajaduspõhised muudatused koolitustes ja materjalides toetamaks

rahvusvahelise kaitse saajate iseseisvat toimetulekut. Arvesse võetakse materjalide kooskõla

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ja erivajadustega inimestele

asjakohaste kohanemiskoolituste ja materjalide olemasolu.“.

1.7. Muudan käskkirja punkti 2.6.2. ja täiendan seda kolmanda lausega järgmiselt:

„Läbi on viidud kohanemisprogrammi kohanemiskoolituste vahehindamine ja analüüs,

olemasolevate koolituste materjalid on vajadusel ajakohastatud või on välja töötatud uued

koolitused, materjalid.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 4.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Teadlikkuse tõstmine

kohanemisest ja

lõimumisest, sh kohaliku

meedia kaasamine ja

võimestamine

AMIF O.2.4.

Teabepakettide ja

kampaaniate arv,

mille eesmärk on

suurendada

teadlikkust liitu

suunduvatest

seaduslikest

rändekanalitest

Arv 1 2 Teabepakett on osalejatele

antavate asjakohaste

dokumentide kogum.

Teabepakett loetakse üheks

paketiks, olenemata

voldikute/plakatite/brošüüri

de või muude materjalide

arvust. Teabepakett võib

koosneda ühest või erinevat

tüüpi materjalidest.

Teavituskampaania/teadlik

kuse suurendamine on

suunatud laiemale

üldsusele, mitte tingimata

kontaktidele üksikisikutega,

kes kasutavad erinevaid

kanaleid.

Infoplatvormide ja

digiteenuste arendamine AMIF O.2.4.

Teabepakettide ja

kampaaniate arv,

mille eesmärk on

suurendada

teadlikkust liitu

suunduvatest

seaduslikest

rändekanalitest

Arv 1 1 Teabepakett on osalejatele

antavate asjakohaste

dokumentide kogum.

Teabepakett loetakse üheks

paketiks, olenemata

voldikute/plakatite/brošüüri

de või muude materjalide

arvust.

Teabepakett võib koosneda

ühest või erinevat tüüpi

materjalidest.

4 (8)

Teavituskampaania/teadlik

kuse suurendamine on

suunatud laiemale

üldsusele, mitte tingimata

kontaktidele üksikisikutega,

kes kasutavad erinevaid

kanaleid.

Eesti keele kursused

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF O.2.3.1

Toetatud osalejate

arv, millest

omakorda:

* keelekursusel

osalejate arv

Arv 70 800

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

rahvusvahelise kaitse saaja,

kes osaleb eesti keele

kursustel.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60).

Koostöötegevused

kolmandate riikide

kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse

saajate, ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks

AMIF O.2.3.

Toetatud osalejate

arv

Arv 250 700 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja,

kes saab tegevustes

osalemise kaudu tuge, sh

vajadusel nõustamist

ühiskondliku aktiivsuse

tõstmiseks, paremaks

kohanemiseks jms.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60).

Kohalike omavalitsuste

võimekuse suurendamine

kolmandate riikide

kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse

saajate, toetamiseks ja

sisserände väljakutsete

lahendamiseks (teabe

AMIF O.2.2

Integratsioonimeetm

ete rakendamisel

toetatud kohalike ja

piirkondlike

ametiasutuste arv

Arv 15 15 Kohalik ja piirkondlik

ametiasutus tähendab

institutsiooni, mis ei ole osa

keskvalitsusest. Käesoleva

näitaja tähenduses peetakse

arvestust maakondade üle,

kes projektis osalevad ja

keda loetakse projekti

5 (8)

vahendamine ja avalike

teenuste pakkumise

toetamine)

jooksul üks kord.

Kohanemisprogrammi

kohanemiskoolitused

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF O.2.3.2

Toetatud osalejate

arv, millest

omakorda:

*ühiskonnaõpetuse

kursusel osalejate

arv

arv 48 800 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

rahvusvahelise kaitse saaja.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60).

1.9. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Näitajate algtasemed on 0.

Projekt Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Eesti keele kursused

kolmandate riikide

kodanikele, sh

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF R.2.8 Nende

keelekursustel osalejate

arv, kes on parandanud

oma vastuvõturiigi keele

oskuse taset pärast

keelekursuse lõpetamist

vähemalt ühe taseme võrra

vastavalt Euroopa

keeleõppe

raamdokumendile või

samaväärsele riiklikule

näitajale.

arv 400 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise

kaitse saaja, kes osaleb eesti keele

kursustel ja kelle keeletase vastuvõtvas

riigis on paranenud.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes teatasid,

et tegevus aitas nende

integreerumisele kaasa

Arv 700 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise

kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses,

mis aitab kaasa tema integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate hinnangut

oma olukorrale. Tulemus loetakse

positiivseks, kui osaleja märgib ära

vähemalt kaks alljärgnevatest viiest

valdkonnast, milles tegevus aitas

integreerumisele kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2) eesti

keele omandamine, (3) suhted kohaliku

6 (8)

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus, (4)

eluaseme leidmine, (5) tervishoid.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Koostöötegevused

kolmandate riikide

kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse

saajate, ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes teatasid,

et tegevus aitas nende

integreerumisele kaasa

arv 413 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise

kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses,

mis aitab kaasa tema integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate hinnangut

oma olukorrale. Tulemus loetakse

positiivseks, kui osaleja märgib ära

vähemalt kaks alljärgnevatest viiest

valdkonnast, milles tegevus aitas

integreerumisele kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2) eesti

keele omandamine, (3) suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus, (4)

eluaseme leidmine, (5) tervishoid.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60), >60).

Kohanemisprogrammi

kohanemiskoolitused

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes teatasid,

et tegevus aitas nende

integreerumisele kaasa

arv 480 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt

kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja

rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb

projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema

integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate hinnangut

oma olukorrale. Tulemus loetakse

positiivseks, kui osaleja märgib ära

vähemalt kaks alljärgnevatest viiest

valdkonnast, milles tegevus aitas

integreerumisele kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2) eesti

keele omandamine, (3) suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus, (4)

eluaseme leidmine, (5) tervishoid.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60),

„

1.10. Muudan käskkirja punkti 5.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

7 (8)

„5.1.TAT eelarve on 5 750 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%)

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr (%

otsestest

kuludest)

Teadlikkuse tõstmine

kohanemisest ja lõimumisest, sh

kohaliku meedia kaasamine ja

võimestamine

450 000 150 000 600 000 7%

Eesti keele kursused kolmandate

riikide kodanikele, sh

rahvusvahelise kaitse saajatele

1 792 500 597 500 2 390 000 7%

Koostöötegevused kolmandate

riikide kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse saajate

ühiskondliku aktiivsuse

tõstmiseks

525 000 175 000 700 000 7%

Kohalike omavalitsuste

võimekuse suurendamine

kolmandate riikide kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse saajate

toetamiseks ja sisserände

väljakutsete lahendamiseks

(teabe vahendamine ja avalike

teenuste pakkumise toetamine)

225 000 75 000 300 000 7%

Infoplatvormide ja digiteenuste

arendamine

562 500 187 500 750 000 7%

Kohanemisprogrammi

kohanemiskoolitused

rahvusvahelise kaitse saajatele

757 500 252 500 1 010 000 7%

„

1.11. Muudan käskkirja punkti 8.6. ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.6. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid

üldjuhul mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

Tihedam esitamine on lubatud põhjendatud juhtudel SiMi eelneval kirjalikul

nõusolekul.“.

1.12. Muudan käskkirja punkti 8.7. ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse

üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste

kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.

1.13. Muudan käskkirja punkti 8.8. ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

8 (8)

„SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või

täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele

eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude

kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

1.14. Muudan käskkirja punkti 10.2. teist lauset ja sõnastan selle järgmiselt:

„Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne

esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

1.15. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt üldjuhul

kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne

tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

1.16. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise

taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt

allkirjastatuna.“.

1.17. Muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui

see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.

2. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.

3. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Seletuskiri

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga- ,

Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks

vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi nõunik Martin Eber ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF), meetme nr 2.2 ühe, elluviija

Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA), palvel1 täiendame projekti „Kohanemisprogrammi kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele“ pealkirja sama projekti ja projekti „Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele“ sisu, lisades nendele vahehindamise tegevused.

Vahehindamise eesmärgiks on hinnata keeleõppe rakendamist, sh ka jätkusuutlikkust, ligipääsetavust jms, kohanemiskoolituste ja materjalide aja- ja asjakohasust ning tehakse

vajaduspõhised muudatused koolitustes ja materjalides toetamaks rahvusvahelise kaitse saajate iseseisvat toimetulekut. Arvesse võetakse materjalide kooskõla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning erivajadustega inimestele nende vajadustega arvestavate

keelekursuste ja materjalide olemasolu.

Eemaldame viite kohanemisprogrammi määruse lisale 7, kuna lisade loetelu võib muutuda. Täpsustame projekti „Infoplatvormide ja digiteenuste arendamine“ eesmärgi all spetsialist ide

ringi, kelle kompetentsi on vaja tõsta avalike teenuste kasutamist toetavate digiplatvormide ja -teenuste uuendamisel.

Viime projektide väljund- ja tulemusnäitajad kooskõlla AMIFi rakenduskava versiooniga 2.0.2 ja täpsustame näitajate selgitavat teavet.

Suurendame projektide „Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele“ ja

„Kohanemisprogrammi kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele“ eelarvet ja seega toetuse andmise tingimuste käskkirja kogueelarvet. Suurenemine toimub vastavalt Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi kokkuleppele3 tegevuse „Kultuuri- ja

spordiprogramm kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele“ ärajätmise arvelt ja vastavalt AMIFi rahastamiskavale.

Lisame paindlikkust elluviijatele maksetaotluste esitamise tihedusel.

Täpsustame, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja

lisateavet. Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

1 INSA 24. novembri 2025. a kiri nr 6.3-1/2025/136-5 Siseministeeriumile 2 Vt https://siseministeerium.ee/amif21-27 3 Kultuuriministeeriumi 19. septembri 2024. a vastuskiri nr 13-7/1-2

2 (2)

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Täpsustame, et elluviija esitab maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Lühendame projektide lõpparuande esitamise tähtaega. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil

vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuse. Täpsustame projekti aruande puuduste kõrvaldamiseks antavat tähtaega.

Täpsustame, et elluviija esitab TATi muutmise taotluse dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Täpsustame toetuse summa suurenemise aluseid.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõju

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustel ja välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami piiresse. Eelarve suurenemine tuleb tegevuse

„Kultuuri- ja spordiprogramm kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele“ ärajätmise arvelt.

Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviijateks on riigiasutus ja riigi sihtasutus

ning nende raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijatel on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub alates 1. oktoobrist 2025.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

KÄSKKIRI

19.09.2023 nr 1-3/107 muudetud käskkirjaga xx.yy.2026 nr 1-3/nn

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete

tõhustamine kolmandate riikide kodanike

sotsiaalseks ja majanduslikuks

kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks

vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise

tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.06.2023–31.10.2029

Elluviijad Kultuuriministeerium

Integratsiooni Sihtasutus

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (17)

1. Reguleerimisala ja seoses Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnita tud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 2.2. „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga

nr 1-3/nn)

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega.

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

(edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja

liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 2 „tugevdada ja arendada seaduslikku rännet

liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa“;

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamine ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamine. Strateegia

üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusega „Ühiskond ja võimalused“ . Tegevused on seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“

sihtidega „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada strateegias „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TATi projektid on seotud valdkondliku arengukavaga „Sidusa Eesti arengukava 2030“ ja

aitavad kaasa nii selle üldeesmärgi „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ kui ka alaeesmärgi 1 „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ täitmisse. Tegevustega tõstetakse

ja kohaliku meedia võimekust kajastada sisserände ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanikega seotud temaatikat, tõstetakse kolmandate riikide kodanike keeleoskuse taset ning teadmisi riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja

perekonnaga seotud teemadel, tagatakse regulaarne teabe jagamine kohalikele omavalitsustele rände, lõimumise ja kultuurilise mitmekesisuse teemadel, arendatakse

huvipõhist koostööd ja võrgustikke sihtrühmade iseseisvaks toimetulekuks olulis tes eluvaldkondades ning suurendatakse teadlikkust sihtrühmadele pakutavatest teenustest infoplatvormide ning digiteenuste arendamise kaudu.

1.1.4. Toetatavad tegevused on seotud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgiga 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedipoliitika“,

mille kohaselt on Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja inimesekeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.

1.1.5. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud ka Euroopa Komisjon soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks.

3 (17)

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemuse l .

Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 2 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimalus te põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", mille sse

panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse

erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalse le keskkonnale ning ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8522 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Teadlikkuse tõstmine lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on suurendada kohaliku meedia võimekust kajastada sisserände ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanikega seotud temaatikat, tõsta kohalike meediakana lite

professionaalsust ja toodetava sisu kvaliteeti. Samuti tõsta kohalike elanike teadlikkust lõimumisest ning rändest ja rändekanalitest. Projekt panustab valdkondliku arengukava

„Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.2. „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“ luues eeldusi ühise kultuuri- ja infovälja tekkimiseks ja arendamiseks. Tegevuste tulemusena on Eestis elavad inimesed ühises, arusaadavas ja

usaldusväärses Eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugus te le vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on

regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna

polariseerumise vähenemine.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused : - Kohalikes meedia- ja infokanalites töötavate ajakirjanike koolitused lõimumise-, ja

rändevaldkonnas, võrgustumisüritused (konverentsid, kohtumised, õppereisid jne)

ning praktika meediaväljaannetes.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4 (17)

- Kohalike meediakanalite võimestamine: uute rahastamismudelite tutvustamine

kohalikele erameediakanalite töötajatele, SEO ehk otsingumootoritele optimeerimine,

sotsiaalmeedia kasutamine, uute meediumite (podcastid, youtube kanalite jne) kasutamine, efektiivsem meeskonnatöö, kogukondade kooshoidmine ning kaasamine

oma eesmärkide saavutamiseks. 2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tegevuste tulemusena suureneb kohaliku meedia võimekus kajastada sisserände ja sihtrühmaga seotud temaatikat (sisserände põhjusi, Eestis elamise kogemust,

lõimumise väljakutseid, siserände ja kohaliku arengu seoseid jne) ning kasvab kohalike kanalite professionaalsus, toodetava sisu kvaliteet ning ajakirjanike pädevused ja oskused, samuti kohalike elanike teadlikkus lõimumisest, rändest ja rändekanalitest.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on kohalike meediakanalite töötajad. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029.

Abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks;

- sihtrühma õppereisidega Euroopa Liidu riikidesse seotud kulud/ lähetuste kulud (sh päevaraha ja kindlustus);

- konverentside, seminaride ja koostöötegevuste korraldamise ning nendel osalemise kulud;

- koolituskulud (sh materjalide koostamine);

- tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste kulud.

2.1.5. Projekti elluviija

Kultuuriministeerium

2.2. Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on pakkuda sihtrühmale A1-B1 tasemel keeleõpet, mis toetab eesti keele

omandamist ja praktiseerimist ning aitab kaasa ühiskonnas kohanemisele ning hilisemale lõimumisele.

Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. Tegevuste tulemusena eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase

ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest,

usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused :

- A1-B1 tasemel keeleõpe (sealhulgas pakutakse keeleõpet terviklahendusena, st kui inimene on edukalt lõpetanud A1-taseme, saab ta võimaluse õppida järgmistel tasemetel

5 (17)

kuni B1-tasemeni, võimalusel arvestades sealhulgas õppija vajadusi, sihtrühma eripära ja erineva lähenemise olulisust (individuaalsust, kultuurilist eripära, kirjaoskamatust , puuet jm);

- metoodiliste ja õppematerjalide ülevaatamine ning vajadusel uuendamine või uute väljatöötamine;

- keeleõppe vahehindamine, sh saadud andmete analüüs ning selle tulemustest lähtuva lt vajadusel keeleõppe edasise pakkumise parendamine ja kvaliteedi tagamine. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

2.2.2. Projekti tulemus

Keeleõppes osalenud inimesed on parandanud oma keeleoskust vähemalt ühe taseme võrra. Olemasolevad metoodilised materjalid ja õppematerjalid on vajadusel ajakohastatud või on välja töötatud uued täiendavad õppematerjalid. Läbi on viidud

keeleõppe vahehindamine sihtrühma liikmete seas, mille tulemusena valmib keeleõppe analüüs, milles kajastub keeleõppe kvaliteet ja vastavus sihtrühma vajadustele .

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn) 2.2.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse saajad.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029.

Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud);

- tööjõumaksud ning erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - koolituste jt korraldamise kulud; - osalejate õppevahendite ja -materjalide kulud;

- vajadusel toitlustuse kulud sihtrühmale; - metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise, uuendamise või soetamise

kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste, sh teavitustegevuste kulud;

- lähetus- ja transpordikulu tegevust elluviivale otsesele personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse ja transpordiga seotud

kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud. 2.2.5. Projekti elluviija

Integratsiooni Sihtasutus

2.3. Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate,

ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on suurendada sihtrühma iseseisvat toimetulekut Eestis elamise,

sealhulgas huvipõhise võrgustamise ja koostöö kaudu kohaliku elanikkonnaga. Koostöötegevused korraldatakse eelkõige nendes omavalitsustes, kus elab palju kolmandate riikide kodanikke, sh rahvusvahelise kaitse saajaid. Tegevuste kaudu

kohaliku elanikkonnaga toetatakse huvipõhise koostöö, kontaktide ja võrgustike loomist või arengut sihtrühmale olulistes eluvaldkondades (sh kultuur, vabatahtlik töö,

huviharidus, ettevõtlus vms). Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“

6 (17)

tegevussuunda 1.3. „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine“ ja programmi „Kogukondlik Eesti“3. Toetatava tegevuse tulemusena osalevad erineva emakeelega inimesed kogukondlikes

tegevustes ning nende vahel tekivad otsekontaktid.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes

osalemiseks

Projekti raames arendatakse uusi või olemasolevaid koostöötegevusi ning viiakse ellu erinevad tegevusi, sh:

- seminarid ja teemapäevad;

- töötoad ja arutelud; - huviringid;

- praktilised tegevused, mis toetavad sihtrühma kontakte kohalike elanikega ja aitavad kaasa ühiskondliku ja kogukondliku aktiivsuse parendamisele jms.

2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on tihenenud sihtrühma kontaktid kohalike elanikega ja paranenud

nende iseseisev toimetulek Eesti ühiskonnas ning kohalikes kogukondades. 2.3.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse saajad ning kohalikud elanikud.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029.

Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on:

- personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud); - erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - tegevuste korraldamise kulu (nt ruumirent, materjalide soetamine);

- vajadusel toitlustuse-, majutuse- ja transpordikulud sihtrühmale; - metoodiliste ning infomaterjalide väljatöötamise, uuendamise või soetamise kulud,

sealhulgas litsentsi- ja autoritasu; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste, sh teavitustegevuste kulud;

- analüüsi, teenusdisaini ja hindamiste kulu - lähetus-, toitlustus- ja transpordikulu tegevust elluviivale personalile või muudele

isikutele, kes osalevad tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse-, toitlustuse- ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud.

2.3.5. Projekti elluviija Integratsiooni Sihtasutus

2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine kolmandate riikide kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse saajate, toetamiseks ja sisserände väljakutsete lahendamiseks

(teabe vahendamine ja avalike teenuste pakkumise toetamine)

3 https://www.siseministeerium.ee/kogukondliku-eesti-programm

7 (17)

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on teabe jagamine kohalikele omavalitsustele ja nende allasutuste (edaspidi KOV) ametnikele ja töötajatele rände, lõimumise, kultuurilise mitmekesisusega

toimetuleku jt seotud teemadel, tagades ajakohase teabe kättesaadavuse. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“

tegevussuunda 1.6. „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“. Tegevuste tulemusena on KOV asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, teadlikumad rände, lõimumise (sh kohanemise), kultuurilise mitmekesisuse ja võrdse

kohtlemise teemadest. Tegevustes osalejatele tagatakse võrdne ligipääs sõltumata nende soost, vanusest, erivajadustest, rahvuslikust või usulisest taustast ja veendumustest vms.

Projekti raames kaardistatakse olemasolevad KOV-idele suunatud teabe- ja infomaterjalid, vajadusel uuendatakse või töötakse välja uued materjalid. KOV-idele korraldatakse maakondlikke teabepäevi, sh koolitusi, koostööüritusi, töötubasid,

arutelusid jms.

2.4.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusel paraneb kohaliku omavalitsuse ja nende allasutuste ametnikel ning töötajatel ajakohase info kättesaadavus ning teadmised ja teadlikkus

rände, lõimumise ja kultuurilisest mitmekesisusest

2.4.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste ametnikud ning töötajad, kogukondade esindajad.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029.

Abikõlblikud kulud:

Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine, sh ekspertide tasud);

- erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - teabepäevade, koolituste jms tegevuste korraldamise kulud; - info- ja teavitusmaterjalide väljatöötamise, uuendamise, trükkimise ja levitamise kulud,

sealhulgas litsentsi- ja autoritasu; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (s.h. kirjalik ja suuline tõlge);

- vajaduse- toitlustus-, majutus- ja transpordikulud sihtrühmale; - lähetus-, toitlustus- ja transpordikulu tegevust elluviivale otsesele personalile või

muudele isikutele, kes osalevad tegevuste arendamises või elluviimises ja kelle

lähetuse-, toitlustuse- ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud.

2.4.5. Projekti elluviija

Integratsiooni Sihtasutus

2.5. Infoplatvormide ja digiteenuste arendamine

2.5.1. Projekti eesmärk on avalike teenuste kasutamist toetavate digiplatvormide ja

-teenuste uuendamine ning vajadusel uute loomine, mis võimaldab kolmandate riikide

kodanikel, sh rahvusvahelise kaitse saajatel, orienteeruda erinevate teenuste vahel. Selleks on vaja tõsta lõimumisvaldkonna spetsialistide kompetentsi, kes puutuvad

igapäevaselt tööalaselt kokku sihtrühmaga ning sealhulgas ka spetsialistide, kes disainivad sihtrühmale digiplatvorme ja -teenuseid. Kompetentsi tõstmiseks sobivad

8 (17)

näiteks koolitused, õppereisid ja kogemuskohtumised. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.1 „Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning

lõimumisteekondade arendamine“. Tegevuse tulemusena on vajaduspõhised kohanemis - ja lõimumisteenused korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult, sihtrühm on teadlik

pakutavatest teenustest ning teenuseid arendavad spetsialistid kompetentsed.

Infoplatvormide ja digiteenuste arendamisel lähtutakse avaliku teabe seaduse §-s 32 ja

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetest (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549).“4 (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

2.5.2. Projekti tulemusel on uuendatud ja/või loodud digiplatvormid ja -teenused lõimumise

valdkonnas.

2.5.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse saajad ning

lõimumise valdkonna spetsialistid.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029.

Abikõlblikud kulud: Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasu);

- erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - teabepäevade, koolituste jms korraldamise kulud;

- info- ja teavitusmaterjalide väljatöötamise, trükkimise ja levitamise kulud; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (s.h. suuline ja kirjalik tõlge); - riigisisene ja rahvusvaheline lähetus- ja transpordikulu tegevust elluviivale otsesele

personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste arendamises või elluviimises ja kelle lähetuse ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks

vajalikud; - analüüsi ja teenusdisaini kulu; - infotehnoloogilised arendus-, testimis-, majutamis- ja halduskulud, litsentsi-, serveri- ,

ja domeenitasud; - vara amortisatsioon, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikliga 67. 2.5.5. Projekti elluviija

Integratsiooni Sihtasutus

2.6. Kohanemisprogrammi kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on pakkuda rahvusvahelise kaitse saajatele kohanemisprogrammi kohanemiskoolitusi ning toetada seeläbi rahvusvahelise kaitse saajate rändeprotsessi ja

kohanemist, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Projekt panustab valdkondliku

4 https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded

9 (17)

arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. Tegevuste tulemusena kasvab eesti keelest erineva emakeelega inimeste teadlikkus riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase

eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel.

Tegevuste elluviimisel arvestatakse osalejate soost, vanusest, erivajadusest, usulistest veendumustest jm tulevate võimalike erinevate vajaduste ja ootustega.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused : - kohanemisprogrammi koolituste pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele vastavalt

Kohanemisprogrammi määrusele. - Kohanemisprogrammi kohanemiskoolituste ja materjalide vahehindamine ja analüüs

ning vajadusel koolituste ja materjalide uuendamine või uute koolituste (sh e-õppe

formaatide), materjalide ettevalmistamine. Hinnatakse kohanemiskoolituste ja materjalide aja- ja asjakohasust ning tehakse vajaduspõhised muudatused koolitustes ja

materjalides toetamaks rahvusvahelise kaitse saajate iseseisvat toimetulekut. Arvesse võetakse materjalide kooskõla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ja erivajadustega inimestele asjakohaste kohanemiskoolituste ja

materjalide olemasolu. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

2.6.2. Projekti tulemus Projekti raames toetatakse rahvusvahelise kaitse saajate kohanemist. Seeläbi on paranenud nende teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö,

õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Läbi on viidud kohanemisprogrammi kohanemiskoolituste vahehindamine ja analüüs, olemasolevate koolituste materjalid on

vajadusel ajakohastatud või on välja töötatud uued koolitused, materjalid. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

2.6.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse saajad.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud.

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.10.2023–31.10.2029.

Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on:

- personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud); - erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - tegevuste korraldamise kulu;

- osalejate õppevahendite ja -materjalide kulud; - vajadusel toitlustuse-, majutuse- ja transpordikulud sihtrühmale;

- metoodiliste ning infomaterjalide väljatöötamise, uuendamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu;

- tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge);

- kommunikatsioonitegevuste, sh teavitustegevuste kulud; - analüüsi, teenusdisaini ja hindamiste kulu

- lähetus-, toitlustus- ja transpordikulu tegevust elluviivale personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse-, toitlustuse- ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud.

2.6.5. Projekti elluviija

Integratsiooni Sihtasutus

10 (17)

3. Riigiabi

Toetatavate tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

4. Tulemused ja näitajad5

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik Sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

Teadlikkuse tõstmine

kohanemisest ja

lõimumisest, sh kohaliku

meedia kaasamine ja

võimestamine

AMIF O.2.4.

Teabepakettide ja

kampaaniate arv,

mille eesmärk on

suurendada

teadlikkust liitu

suunduvatest

seaduslikest

rändekanalitest

Arv 1 2 Teabepakett on osalejatele

antavate asjakohaste

dokumentide kogum.

Teabepakett loetakse üheks

paketiks, olenemata

voldikute/plakatite/brošüüri

de või muude materjalide

arvust. Teabepakett võib

koosneda ühest või erinevat

tüüpi materjalidest.

Teavituskampaania/teadlik

kuse suurendamine on

suunatud laiemale

üldsusele, mitte tingimata

kontaktidele üksikisikutega,

kes kasutavad erinevaid

kanaleid. Infoplatvormide ja

digiteenuste arendamine AMIF O.2.4.

Teabepakettide ja

kampaaniate arv,

mille eesmärk on

suurendada

teadlikkust liitu

suunduvatest

seaduslikest

rändekanalitest

Arv 1 1 Teabepakett on osalejatele

antavate asjakohaste

dokumentide kogum.

Teabepakett loetakse üheks

paketiks, olenemata

voldikute/plakatite/brošüüri

de või muude materjalide

arvust.

Teabepakett võib koosneda

ühest või erinevat tüüpi

materjalidest.

Teavituskampaania/teadlik

kuse suurendamine on

suunatud laiemale

üldsusele, mitte tingimata

kontaktidele üksikisikutega,

kes kasutavad erinevaid

kanaleid. Eesti keele kursused

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF O.2.3.1

Toetatud osalejate

arv, millest

omakorda:

* keelekursusel

osalejate arv

Arv 70 800

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

rahvusvahelise kaitse saaja,

kes osaleb eesti keele

kursustel.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

5 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

11 (17)

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60). Koostöötegevused

kolmandate riikide

kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse

saajate, ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks

AMIF O.2.3.

Toetatud osalejate

arv

Arv 250 700 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja,

kes saab tegevustes

osalemise kaudu tuge, sh

vajadusel nõustamist

ühiskondliku aktiivsuse

tõstmiseks , paremaks

kohanemiseks jms.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60). Kohalike omavalitsuste

võimekuse suurendamine

kolmandate riikide

kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse

saajate, toetamiseks ja

sisserände väljakutsete

lahendamiseks (teabe

vahendamine ja avalike

teenuste pakkumis e

toetamine)

AMIF O.2.2 Integratsioonimeetm

ete rakendamisel

toetatud kohalike ja

piirkondlike

ametiasutuste arv

Arv 15 15 Kohalik ja piirkondlik

ametiasutus tähendab

institutsiooni, mis ei ole osa

keskvalitsusest. Käesoleva

näitaja tähenduses peetakse

arvestust maakondade üle,

kes projektis osalevad ja

keda loetakse projekti

jooksul üks kord.

Kohanemisprogrammi

kohanemiskoolitused

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF O.2.3.2

Toetatud osalejate

arv, millest

omakorda:

*ühiskonnaõpetuse

kursusel osalejate

arv

arv 48 800 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

rahvusvahelise kaitse saaja.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60).

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Näitajate algtasemed on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Eesti keele kursused

kolmandate riikide

kodanikele, sh

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF R.2.8 Nende

keelekursustel

osalejate arv, kes on

parandanud oma

vastuvõturiigi keele

oskuse taset pärast

keelekursuse

arv 400 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes

osaleb eesti keele kursustel ja kelle

keeletase vastuvõtvas riigis on

12 (17)

lõpetamist vähemalt

ühe taseme võrra

vastavalt Euroopa

keeleõppe

raamdokumendile või

samaväärsele riikliku le

näitajale.

paranenud.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele kaasa

Arv 700 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes

osaleb projekti tegevuses, mis aitab

kaasa tema integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate

hinnangut oma olukorrale. Tulemus

loetakse positiivseks, kui osaleja

märgib ära vähemalt kaks

alljärgnevatest viiest valdkonnast,

milles tegevus aitas integreerumisele

kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2)

eesti keele omandamine, (3) suhted

kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja

aktiivne osalemine ühiskondlikus

elus, (4) eluaseme leidmine, (5)

tervishoid.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Koostöötegevused

kolmandate riikide

kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse

saajate, ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele kaasa

arv 413 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes

osaleb projekti tegevuses, mis aitab

kaasa tema integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate

hinnangut oma olukorrale. Tulemus

loetakse positiivseks, kui osaleja

märgib ära vähemalt kaks

alljärgnevatest viiest valdkonnast,

milles tegevus aitas integreerumisele

kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2)

eesti keele omandamine, (3) suhted

kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja

aktiivne osalemine ühiskondlikus

elus, (4) eluaseme leidmine, (5)

tervishoid.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60),

>60).

Kohanemisprogrammi

kohanemiskoolitused

rahvusvahelise kaitse

saajatele

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele kaasa

arv 480 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja rahvusvahelise kaitse saaja,

kes osaleb projekti tegevuses, mis

aitab kaasa tema integreerumisele.

13 (17)

Indikaator kajastab osalejate

hinnangut oma olukorrale. Tulemus

loetakse positiivseks, kui osaleja

märgib ära vähemalt kaks

alljärgnevatest viiest valdkonnast,

milles tegevus aitas integreerumisele

kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2)

eesti keele omandamine, (3) suhted

kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja

aktiivne osalemine ühiskondlikus

elus, (4) eluaseme leidmine, (5)

tervishoid.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60),

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

5. Projektide eelarved

5.1. TAT eelarve on 5 750 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%)

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr (%

otsestest

kuludest)

Teadlikkuse tõstmine

kohanemisest ja lõimumisest, sh

kohaliku meedia kaasamine ja

võimestamine

450 000 150 000 600 000 7%

Eesti keele kursused kolmandate

riikide kodanikele, sh

rahvusvahelise kaitse saajatele

1 792 500 597 500 2 390 000 7%

Koostöötegevused kolmandate

riikide kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse saajate

ühiskondliku aktiivsuse

tõstmiseks

525 000 175 000 700 000 7%

Kohalike omavalitsuste

võimekuse suurendamine

kolmandate riikide kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse saajate

toetamiseks ja sisserände

väljakutsete lahendamiseks

(teabe vahendamine ja avalike

teenuste pakkumise toetamine)

225 000 75 000 300 000 7%

Infoplatvormide ja digiteenuste

arendamine

562 500 187 500 750 000 7%

Kohanemisprogrammi

kohanemiskoolitused

rahvusvahelise kaitse saajatele

757 500 252 500 1 010 000 7%

(muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn) 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

14 (17)

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad

moodustada kuni 10% projekti eelarvest, va projektis 2.5. 7.5. Kõikide projektide puhul kuulub abikõlblike kulude alla ka projekti tegevustes osalevate

erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega) inimeste ligipääsetavuse tagamise kulud.

7.6. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt

kolm aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Punktides 2.2.5., 2.3.5, 2.4.5., 2.5.5. ja 2.6.5 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja SiM-l on õigus teha ettemakseid ÜSS2021_2027 § 14 ja ÜM § 30 kohaselt.

8.2.1. Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.4. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;

8.4.2. asutuse riigihangete läbiviimise korra või selle asutuse riigihangete läbiviimise

korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 8.4.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.5. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.6. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid üldjuhul mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

Tihedam esitamine on lubatud põhjendatud juhtudel SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

8.7. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

8.8. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

15 (17)

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

8.9. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TATi projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa

kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja

eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus.

9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja

eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu; (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.6. Teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt

vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse

saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivse lt

16 (17)

tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemises t arvates. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn)

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalse te

põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn) 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus igal ajal küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja

tulemuste kohta.

11. TATi muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalse lt

allkirjastatuna. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn) 11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud

juhul, kui on olemas SiMi eelnev nõusolek.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui

see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. (muudetud

siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/nn) 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

17 (17)

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4, väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.06.2023. Siseministri xx.yy.2026 käskkirja nr 1-3/nn muudatused kehtivad alates 01.10.2025.

(allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

30.12.2025 nr 14-13.3/94-1

Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2

„Integratsioonimeetmete tõhustamine

kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks

osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse

andmise tingimused“ muutmine

Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks

käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide

kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas

ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate

riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks

osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ eelnõu

Lisa 2. „Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate

riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks

osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ seletuskirja

eelnõu

2 (2)

Lisa 3. „Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate

riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks

osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ muutmine lisa

„Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht“

Lisa 4. „Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate

riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks

osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ tervikteksti

eelnõu

Teadmiseks:

Kultuuriministeerium

Integratsiooni Sihtasutus

Martin Eber 6125180

[email protected]