Leping

kinnitatud sihtasutuse nõukogu poolt: 12.12.2025

SIHTASUTUS SAKALA TEATRIMAJA TEGEVUSKAVA AASTAKS 2026

ÜLDINE SA Sakala Teatrimaja tegutseb Tallinna südalinnas eesmärgiga aidata kaasa Eesti etenduskunstide arengule. Sihtasutuse halduses on ligi 3000 m2 suuruse üldpinnaga hoone, milles kaks etendussaali ning abiruumid. Hoone toimib etenduskunstide keskusena Sakala 3 Teatrimaja nime all ning rendib oma ruume turuhinnast oluliselt soodsamatel tingimustel välja etenduskunstide vallas tegutsejaile.

HETKEOLUKORD 2026. aastal jätkab teatrimaja ankurrentnikuna veel viimast täishooaega VAT Teater MTÜ, kes kasutab ca 70% ulatuses suure saali aegadest. Ülejäänud 30% suure saali aegadest on planeeritud erinevatele etenduskunsti valla tegijatele ning neid renditakse välja võrdsetel alustel vastavalt ruumide kasutuskorras sätestatule. Teatrimaja kammersaali renditakse aastaringselt välja, vastavalt kehtivale ruumide kasutusukorrale, kõigile professionaalsetele teatrikunsti organisatsioonidele võrdsetel alustel.

EESMÄRGID NING TEGEVUSED Lühiajalise tegevuskava koostamisel lähtume pikemaaegsest tegevuskavast ja eesmärkidest, mis näevad ette hoone hooldamist ja jooksvat remonti ning hoone ja selle tehnosüsteemide korrashoidu ning vastavust Päästeameti, Tööinspektsiooni jt ametiasutuste regulatsioonidega. Üldiste eesmärkide all on olulisim vastamine etenduskunstide spetsiifikale ja etenduskunstnike vajadustele. Sihtasutuse sihiks on tagada hoone parim võimalik eesmärgipärane väljarentimine ning maksimaalne võimalik rakendatus. Aastal 2026 jätkab sihtasutus üldiseid tegevusi selle nimel, et hoone vastaks ajas arenevate etenduskunstide vajadustele. Alljärgnevalt loetleme olulisimad kavandatud tegevused selles vallas: 1) Teatrimaja kammersaali on viimaste aastate jooksul vastavalt võimalustele kohandatud, et vastaks paremini etenduskunsti spetsiifikale. 2025. aastal parendasime kammersaali ventilatsioonisüsteemi, mis võimaldab nüüd suuremat õhu sissepuhet saali ning paigaldasime kammersaali trussisüsteemidele elektritalide süsteemi ja kontrolleri, mis lihtsustab oluliselt etenduste tehnilist teenindamist (valgus- ja helitehnika installatsioon). Soovisime luua ka tehnilise platvormi publikutõusu tagaossa, kuid see plaan viibis seoses teiste tegevustega sh. valgushanke läbiviimine. Loodame tehnilise poodiumi loomisega saada ühele poole 2026. aasta esimeses kvartalis. Olles jälginud saalis väljatoodud lavastuste vajadusi, on selge, et tuleb arendada saali teenindavat elektrisüsteemi - tuleb ümber vaadata valgustehnikat toitvate jõupistikute asukohtasid ning leida sobilikud võimalused tehnikat toitva kaabelduse läbiviikudeks. Loodame nende tegevustega tegeleda 2026 aasta madalhooajal. 2. Hoone jooksvate remontidena soovime 2026. aastal teha osalist sanitaarremonti suures saalis ja sinna viivates tamburites ja renoveerida teatrimaja hoovi viiva majandussissepääsu ukse. 3. Kehtiv hoone elektripaigaldise audit kehtib kuni aprill 2028. Eelmise auditi läbiviimisest on palju aega möödas ning elektripaigaldisi on aja jooksul palju muudetud. Selleks, et elektripaigaldis

vastaks nõuetele ning läbiks auditi on vaja üle vaadatata jaotuskilbid, korrastada kilbiskeemid, teostada maandusmõõtmised kõikides hoone pistikupesades ning ettevalmistada tegevusplaan puuduste likvideerimiseks. Soovime alustada aktiivselt nende tegevustega juba 2026. aastal, et saaksime vajalikud tegevused ellu viia veel enne 2028. aastat.

4. Soovime 2026 aasta jooksul korrastada ka nõrkvoolusüsteeme hoones. Soovime koostöös ATS süsteemi hooldusfirmaga paigaldada vähemalt 2 uut häirekella hoone 1. ja 2 korrusele. Lisaks vajaks ümbervaatamist turvasignalisatsioonisüsteem ning nende tsoonide seadistamine, et vastaks paremini hoone tegevusloogikale.

5. 2026. aastal on vaja uuendada suure saali musti kardinaid. Vajame uut fooniks kasutatavat tagaaksi, paari küljeaksi ning ideaalis mõnda musta sirmi.

6. Administratiivsetes tegevustes on 2026 aasta suuremalt jaolt keskendunud nn “ülemineku perioodi” loogikale. Teatrimaja tegevused on algaval aastal kujundatud vastavalt vajadustele, mis tõusetuvad üleminekust seniselt toimemudelilt aega, mil VAT Teater MTÜ saab tagasi oma alalised ruumid Rahvusraamatukogus. 2026. aasta sügisperioodist rakendub ülemineku ajaks kooskõlastatud ruumide kasutuskord ja uuslavastatuste perioodide loogika — see toob kaasa mõningaid muutusi teatrimaja ruumide kasutuskorrale ning mõjutab potentsiaalselt mõnevõrra sihtasutuse eelarvet omatulude teenimisel. Senisest enam on keskendutud uuslavastuste väljatoomise toetamisele, et tagada repertuaar hilisemaks perioodiks. Muudes tegevustes on märksõnaks endiselt ligipääsetavuse tagamisega seotud tegevuste planeerimine ja nende elluviimine. Samuti soovib sihtasutus 2026 aastal endisest enam panustada põhikoosseisuliste töötajate terviseedendamisse.

SA Sakala Teatrimaja 2026 eelarve

TULUD tegevustoetus 237017 246991

avalike ruumide rent 17000 17000

saali rent 54000 48000

muud tulud (vara rent) 1500 1500

kohviku renditulu 24365 24365

Telia AS 14232 14232

VAT Teatri rent 12000 22950

KOKKU 360 114 375 038

KULUD halduskulud 106 200 103 500 küte 35000 36000 elekter 40000 36000 vesi 2000 1500 valve 900 900 korrashoiu materjalid 9000 9000

korrashoiuteenused 15000 15000 kindlustused 2500 3300 ladude üür ja halduskulude kompensatsioon 1800 1800 sisseostetavad teenused 13 900 12 700 kliimaseadme ja ventilatsiooni hooldus 3000 2000 ATS hooldus + koolitus + tulekahjuõppus 4500 4500 lifti hooldus 1600 1600 käiduteenus 1500 1500 porivaipade vahetus 1800 1600 prügivedu 1500 1500 jooksvad remondid 23 373 27 589 jooksvad elektritööd/ tööd nõrkvoolusüsteemidega 2000 6089 jooksvad tööd vee/kütte ventilatsioonissüsteemidega 9373 3000 jooksev sanitaarremont 12000 10000

elektritööd, valmistumine elektripaigaldise auditiks 2028 4000 sisehoovi avaneva kahepoolse klaasukse renoveerimine 4500

administratiivsed kulud 10 000 10 450 bürookulud 1000 1200 sidekulud 1000 1000

raamatupidamine 6000 6000 auditeerimine 1500 1550 koolitused 500 700

Eelarve

2025

Eelarve

2026

1

infotehnoloogia 2000 2000

muud tegevuskulud 2000 2000

Remondikulud kokku Inventar ja selle korrashoid 10000 9560

Kammersaali poodiumilaiendus etenduste tehniliseks

teenindamiseks + tagumise aksi modifitseerimine 2500 Suure saali horisont, külgaksid, vajadusel uued sirmid 3000 Kammersaali kokkupandav projektoritorn 2060 helitehnilise inventari uuendamine/parendamine/ hooldus 2000

Terviseedendamise kulud 2800

Majanduskulud kokku 167 473 170 599 Töötasu kulud 192 641 204 439

nõukogu liikmete tasu 2520 2100

juhataja 34080 37080

korraldusjuht 20400 21600

lavatehnik 16800 18000

valgustehnik 9600 10320

helitehnik 9600 10320

videotehnik 4200 5400

koristajad (2 inimest) 20784 20784

hoovikoristaja 6000 7200

sotsiaalmaksud koosseisulistelt töötasudelt 41045 44165

sotsiaalmaksud nõukogu liikmete tasudelt 852 710

mittekoosseisulised töötasud - piletöörid 20000 20000

sotsiaalmaksud mittekoosseisulistelt töötasudelt 6760 6760

KOKKU 360 114 375 038

TULEM 0 0

2

3

4

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/250-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Sakala Teatrimaja (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 – SA Sakala Teatrimaja 2026. aasta tegevuskava;

1.4.2. Lisa 2 – SA Sakala Teatrimaja 2026. aasta tekkepõhine tulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2026 toetust summas 246 991 eurot.

2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2026. aastal

vähemalt 1720 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.3. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 23.01.2026.

2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva

enne lepingu punktis 2.3 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise

sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate.

Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale 22.01.2027 teatise toetuse

tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected].

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,

toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise

sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud teatise/aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat

aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud

toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse

saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse

arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja

selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise teatise esitamist õigus hinnata

eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja

otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või teatise/aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri-

või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;

2 / 3

4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes;

4.1.3. järgima tegevustega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos teatise esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.4 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. majandusaasta aruande, teatise või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud

kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;

5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. teatis, majandusaasta aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja esitatud taotlus, mis

muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse

lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

3 / 3

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Marie Anett Heinsalu, [email protected],

55584168;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Siim Rõõmussaar, [email protected], 55520855. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Sihtasutus Sakala Teatrimaja Siim Rõõmussaar teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega

teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil

[email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Sihtasutus Sakala Teatrimaja

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000618

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE891010220034796011

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Siim Rõõmussaar

kantsler juhatuse liige