Leping

EELARVE 2026

KINNITATUD Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu

9.12.2025 otsusega protokoll nr 1.1-3/9-25

EELARVE 2026

2

Sisukord

Sissejuhatus................................................................................................................................. 3 ERR arengukavas seatud fookused ............................................................................................ 4 Auditooriumile pakutav sisu ...................................................................................................... 6

Uudiste- ja sporditoimetus, err.ee .......................................................................................................... 6 ETV ........................................................................................................................................................... 6 ETV2 ......................................................................................................................................................... 6 ETV+ ......................................................................................................................................................... 7 Vikerraadio ............................................................................................................................................... 7 Raadio 2 ................................................................................................................................................... 7 Klassikaraadio .......................................................................................................................................... 7 Raadio 4 ................................................................................................................................................... 8 Raadioteater ............................................................................................................................................ 8 Jupiter, Lasteekraan ja Eesti Raadio....................................................................................................... 8 Arhiivid ..................................................................................................................................................... 9

Taristu ja uus telekompleks ....................................................................................................... 9 Tehnoloogia ja investeeringud ................................................................................................. 10

Eesti Rahvusringhäälingu 2026. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes ......................... 11

Investeeringute ja arenduskulude 2026. a koondeelarve ..................................................... 12

Kassapõhine eelarve 2026 ja rahavoogude prognoos 2027-2030 ......................................... 13

Eesti Rahvusringhäälingu 2026. a eelarve lisad ...................................................................... 14 Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes ............................................................ 14 Lisa 2. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse .................................................. 15 Lisa 3. ERR eelarvetoetuse kasv läbi aja võrdluses tarbijahindade ja SKP kasvuga .................. 16

EELARVE 2026

3

Sissejuhatus

Aasta 2026 saab Eesti Rahvusringhäälingule olema teguderohke ent rahalises mõttes keeruline. Keeruline seetõttu, et viimaste 4-5 aasta kiire inflatsioon ja käibemaksu tõus on järsult vähendanud ERR-i eelarve ostujõudu ehk reaalväärtust (vt lisa 3). Seda tunnetavad töötajad, kelle palgatase ei ole inflatsiooniga sammu pidanud ja kelle 2026 aastal üle mitme aasta toimuv 6-7% palgatõus jääb kumuleerunud inflatsioonile kordades alla. Aga tunnevad ka toimetused ja programmid tervikuna, sest järjepanu on tulnud saateformaate lahjemaks timmida ja mitmetest varem võimalik olnud tegevustest sootuks loobuda. Natuke on abiks mitmesugused sihtfinantseeringud ja projektitoetused, mida toimetused piisava rahastuse korral eelistaks mitte kaasata, kuna need paratamatult tekitavad küsimusi sõltumatuse osas. Tänases olukorras aga aitavad need natukenegi anda saatevõrgule värvi ja mitmekesisust.

Toimetusliku tegevuse kõrval on ERR-i fookuses toimepidevuse ja kriisikindluse tagamine. Hädaolukorra seaduse muudatustega, mis jõustus 2024. aasta sügisel, laiendati elutähtsa teenuse osutajate (ETO) ringi ja nende teenuste hulka kuulub nüüd ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ning avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse tagamine. Sellega seotult on tehtud investeeringuid ning loodud toimimise varulahendusi, muuhulgas koostöös Läänemere-äärsete riikide ringhäälinguorganisatsioonidega, et vajadusel toota ja edastada programme ka väljastpoolt Eestit. Seda koostööd 2026. aastal arendatakse ning jätkatakse 2025. aastal tehtud investeeringute abil soetatud tehnoloogia töösse rakendamisega. Paraku on ka selles valdkonnas probleem jooksvate tegevuskulude rahastusega, ainuüksi investeeringute toel ei ole võimalik püsivat toimekindlust tagada. Üheks ETO-ks olemisega kaasnevaks tegevuseks, mis 2026. aastal ees ootab, on riigikaitseliste ametikohtade määratlemine.

Hoolimata pingelisest eelarveseisust toob ERR eetrisse aasta märgilised sündmused – vabariigi aastapäeva ürituste ülekanded, võidupüha paraadi, Eesti laulu ja Eurovisiooni lauluvõistluse ning kajastab sügisel presidendivalimisi erisaadetega. Veebruaris toimuvad Cortina taliolümpia ülekanded, küll kärbitud moel: kokkuvõtted tehakse traditsiooniliste olümpiastuudiote asemel õhtuses (pikemas) spordisaates. Tavapäraselt jätkavad raadiote ja telekanalite hommikuprogrammid, õhtused „Ringvaade“ ja „Horisont“, „Esimene stuudio“ jpt kuulajale- vaatajale tuttavad formaadid.

Täies hoos on uue telekompleksi ehitus – aasta lõpuks peaks hoone olema katuse all ja ehitaja saab jätkata sisetöödega. Kultuurkapitaliga sõlmitud rahastuslepingu graafikust tulenevalt tuleb ERR-il aasta teises pooles võtta ehituse sildfinantseerimiseks laenu, kuna rahastus on jaotatud ehitusest pikemale perioodile (aastani 2031). Vastavalt rahastuslepingus toodud võimalusele loodame, et KulKa kompenseerib ka sildfinantseerimisest tuleneva intressikulu. Plaanis on rääkida läbi võimaluse üle rahastuse ajagraafikut varasemaks muuta, mis annaks olulise finantskulude kokkuhoiu.

Eesti ringhääling tähistab 2026. aasta 18. detsembril oma 100-ndat aastapäeva. Sel kuupäeval aastal 1926 alustati Eestis regulaarsete raadiosaadete edastamist. Rahvusringhääling tähistab seda tähtpäeva vääriliselt – temaatiliste saadetega, ajalugu kokkuvõtva raamatuga ning koostöös eraringhäälingutega, AS Leviraga ning Eesti Ringhäälingumuuseumiga.

EELARVE 2026

4

ERR arengukavas seatud fookused

Uuendused sisus

Sisus tehtavate uuenduste mõte on liita Eesti ühiskonda. Eesmärk on jõuda võimalikult paljude killustunud auditooriumi osadeni. Kasutame sotsiaalmeedia ja sisujagamise platvorme leviku- ja turunduskanalina, luues sinna sobivaid formaate. Kolmandate platvormide strateegilised ja konkreetsed valikud tehakse programmipõhiselt, pidades silmas sihtauditooriume. Märkame auditooriumi ka väikeste gruppidena. Vahendame ERR-i päevakajalist ja harivat sisu nooremale auditooriumile. Analüüsime õnnestumisi ja eksimusi ning kohandame sellele vastavalt oma tegevuse.

ERR arendab organisatsioonikultuuri, mis väärtustab uuendust tehnoloogias, tööprotsessides, meediavormide ja -žanride arengus ning meedia platvormide konvergentsis. Analüüsime Euroopa ja maailma meediaorganisatsioonide parimaid praktikaid sisuloomes ja levitamises (sh ERR-i-välistel platvormidel).

Digiareng

ERR-i tehnoloogilise arengu põhialused lähtuvad rahvusringhäälingu IT-strateegia 2026–2029 fookusvaldkondadest ja algatustest. Sellest lähtuvalt keskendume ERR-i uue telemajaga seotud ülesannetele, sisu ja teenuste toimepidevuse tagamisele, samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis toetavad ligipääsetavust meie teenustele ka neile, kellele on vaja lisatuge, nagu vaegnägijad, -kuuljad jne. Kindlustame infosüsteemide ja raadio-ning telelevi turvalisuse ja toimepidevuse, sh kriisisituatsioonides. Jätkame avalike internetiteenuste arendust.

ERR-i digistrateegia raamistab ja kavandab ERR-i võime toetada ja parendada digitaalse tehnoloogiaga meie pakutavaid avalik-õiguslikke meediateenuseid. Strateegia katab ERR-ile olulised suunad, valikud ja tegevused, mis aitavad terviklikult kaasa ERR-i digitaalselt toetatud arengule ja avalikkusele suunatud teenustele. Näiteks katab strateegia 5G levi, DAB+ raadiolevi, visuaalraadiot, tele- ja raadiosaadete tootmise lahendusi, sotsiaalmeedia kasutamise raame jpm. Soovime ERR-i digistrateegia välja töötada 2026. aastal, rahaliste võimaluste olemasolul alustada rakendamist samal aastal.

Digitransformatsioon hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat, innovatsiooni-, tööprotsesside- ja avaõigusliku meedia väärtuspakkumise strateegiaid, mis toimivad omavahelises kooskõlas. Digitransformatsioon on järjepidev protsess, mille käigus uuendame protsesse, strateegiaid ja väärtuspakkumist vastavalt avalikule ootusele ja tehnoloogia arengule.

Võtame kasutusele uusi tehisarule toetuvaid tööriistu ja automatiseerimislahendusi, et tööprotsesse tõhusamaks muuta ja vähendada inimtekkeliste vigade tõenäosust. Koolitame digitransformatsiooni teemadel kõiki ERR-i töötajaid. Juhindume tehisaru kasutamisel Euroopa Ringhäälingute Liiduga liikmeskonna parimatest praktikatest.

Uue telemaja puhul rakendame tänapäevaseid lahendusi nii tehniliselt kui ka ehituslikult. Esimesed uued tugiteenused soovime kasutusele võtta paralleelselt ehitustegevusega juba 2026. aastal. Majja sisse kolimisega soovime alustada 2027.

Toimepidevus

Arengukava toimepidevuse eesmärkide aluseks on rahvusringhäälingu seaduse paragrahv 5.p.10.lg.1. ja HoS alusel rahvusringhäälingu kui elutähtsa teenuse osutaja kohustused.

EELARVE 2026

5

Ohuolukorras teavituse tagamiseks peab ERR tootma vähemalt ühte eesti ja ühte venekeelset raadioprogrammi vähemalt kahest geograafilisest asukohast, ühte eesti ja ühte venekeelset telekanalit ning veebiuudiseid eesti ja vene keeles. Lisaks põhiasukohale Tallinnas soovib ERR riski maandamiseks valmistada ette kriisiolukorra varulahendused teise geograafilisse punkti.

Käesoleva arengukava perioodi lõpuks soovime arendada sõltumata kriisi tüübist ja raskusastmest välja võimekuse, mis lubab kriisiolukorras pakkuda avalikku meediateenust ülalkirjeldatud ulatuses. Soovitud tulemuseni jõudmine eeldab tehnilise baasi loomiseks lisarahastust ning püsivat tuge nende võimete töös hoidmiseks (sh testid, harjutused, koolitused ja teenuste toekulud).

Ühiskondlik vastutus ja professionaalsus

Muutunud meediamaastiku ja inforuumi tõttu on oluline määratleda ERR-i roll ja väärtus Eesti ühiskonnale.

Peame oluliseks ajakirjanike professionaalsust, konstruktiivset eneseanalüüsi ja -refleksiooni organisatsiooni sees ning sisuliste valikute põhjendamist auditooriumile. Jätkame ERR-i hea tava kokkuleppe ajakohastamist majasiseste arutelude käigus, kaasates ka huvigruppe väljast (ERR-i ühiskondlik nõukoda).

ERR on kõrgelt hinnatud tööandja, kes väärtustab koostööd toimetuste vahel ning professionaalsust toetavat ja ühtehoidvat töökultuuri. Professionaalne tase iseloomustab ERR-i töötajaid sõltumata valdkonnast ja kanalist. Konkurentsis parimate ajakirjanike pärast seab ERR kvaliteedistandardid Eestis. Ajakirjanduse kui demokraatliku ühiskonna esindaja vastu suunatud rünnakute tõrjumisel kaitseme ajakirjanikke, oma organisatsiooni ja töökeskkonda, lähtudes seadustest ja oma väärtustest.

Meediavaldkonna arendamisel teeb ERR Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena koostööd teiste avaõiguslike ringhäälingutega Euroopas ja teiste meediaorganisatsioonidega Eestis (näiteks ringhäälingute liit). Samuti teeme koostööd ülikoolidega, et tõsta meediahariduse taset ja olla toeks meediauuringutele, sealhulgas andmete allikana.

ERR tegutseb jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides, arvestades nendega võimaluste piires nii tootmises, organisatsiooni tegevuses kui ka ajakirjanduslikus sisus.

Uuendame lahendusi vaegkuuljate ja -nägijate ligipääsetavuse suurendamiseks meie sisule. See tähendab viiplemise ja kirjeldustõlke mahu märgatavat kasvu (vt ETV2).

Järelkasvu kujundamine

ERR seab endale sihiks olla noortele (vanuses alla 30 eluaastat) esimesena eelistatud info - ja meelelahutuskanal. Seda eesmärki täidame kvaliteetse, usaldusväärse ja eestikeelse sisuga, mis aitab lastel kasvada avara silmaringiga kodanikuks.

Meie siht on olla usaldusväärne ja silmaringi avardav partner alates kõige nooremast vanuserühmast. Lasteekraan veebis ja teleekraanidel, rikkalik ilusasse eesti keelde tõlgitud hankesisu ning Õhtujutt raadios ja mobiilis on väikelaste ja nende vanemate seas väga hinnatud. Järgmist vanusegruppi kõnetame Io kaudu, kuhu oleme koondanud veidi suurematele loodud ja hangitud sisu.

Järelkasvule mõeldes lähtume juhtmõttest „Nooruslik, noortega ja noortele“. Uuendame loo jutustamise ja esitamise viise ning suurendame noorte inimeste osalusvõimalust meie programmides. Teeme kogu ERR-i sisu ligipääsetavaks noortele olulistel platvormidel. Kasutame ja arendame uuenduslikke formaate (mängud).

EELARVE 2026

6

Auditooriumile pakutav sisu

Uudiste- ja sporditoimetus, err.ee

ERR-i ühendatud uudistetoimetus pakub uudiseid ja publitsistikat digitaalsetel platvormidel, televisioonis ja raadios ning arendab edasi teiste programmide päevakajalist sisu, tagades nii ühtse ja kvaliteetse inforuumi eesti, vene ja inglise keeles. ERR-i uudised on sõltumatud, ajakirjanduslikult kontrollitud ja usaldusväärsed.

Pakkudes kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu ning jõudes võimalikult paljudeni, on ERR Eesti inimestele esimene valik info hankimiseks sõltumata nende emakeelest.

Arendatakse tehnoloogilist võimekust, et saaks uudiseid kajastada, toota ja väljastada asukohast sõltumatult, seda ka kriisiolukordades.

Spordivaldkonnas napib eeloleval olümpia-aastal vahendeid paralleelselt nii olümpia- kui muude spordiülekannete edastamiseks. Seetõttu on rahvusringhääling sunnitud loobuma 2026. aastal jäähoki maailmameistrivõistluste ülekannete edastamisest ning traditsioonilisest olümpiastuudio saateformaadist. Jalgpalli maailmameistrivõistluste ülekandmine tuleb kõne alla ainult täiendava sihtfinantseeringu saamisel. Plaanis on olümpiastuudio formaadi puudumist kompenseerida pikemate spordiuudistega ETV-s, laiendatud olümpiaprogrammiga Vikerraadios ning rohkete olümpiakajastustega teistes ETV saadetes. Lisaks jõuavad ETV kanalite vahendusel vaatajateni 2026. aasta kergejõustiku tiitlivõistlusted (sise-MM märtsis ning Euroopa meistrivõistlused augustis), iluuisutamise tiitlivõistlused (EM jaanuaris ning MM märtsis), samuti laskesuusatamise maailmakarikasarja otseülekanded. Oluline on märkida, et Eesti Rahvusringhääling toodab ja edastab teleülekanded Eestis toimuvatelt talispordi suurvõistlustelt – kahevõistluse ja laskesuusatamise MK-etappidelt Otepääl ning iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlustelt Tallinnas. Osalise või täieliku välirahastuse toel toob ERR ekraanile paraolümpiamängude ülekanded (märtsis), Eesti korvpalli- ning jalgpallikoondise mängude ülekanded, samuti jalgpalli Premium liiga ülekanded. Spordiuudised televisioonis, portaalis ning raadios, samuti noortespordi teleprogramm (TV 10 Olümpiastarti ning Noorte suusasari) jätkuvad 2026. aastal tavapärasel moel.

ETV

ETV programmi mõjutavad 2026. aastal rahvusvahelised spordi suursündmused, eelkõige talvised

olümpiamängud. Sisendhindade kallinemisele üha enam alla jääva eelarve tingimustes seisab ETV

keerukate valikute ees, kui mitmekesist programmi suudetakse vaatajatele pakkuda. Kindlasti

jätkuvad kõik olulisemad ja pikaajalisemad omasaated, ent üha keerulisem on tuua eetrisse uusi

saatesarju ja teha ülekandeid sündmustelt Eesti erinevatest piirkondadest või erisaateid

aktuaalsetel teemadel. Hoolimata keerulistest valikutest jääb ETV hoidma parimal vaadatavusajal

fookust ka Eesti ühiskonnaelul ja välispoliitika sündmustel, haridus- ja teadusteemadel,

julgeolekuküsimustel, sotsiaalprobleemidel, keskkonnahoiul ja majandusel. Veel 2025. aasta

viimastel päevadel jõuab eetrisse ja jätkub 2026. aasta esimestel kuudel Vahur Kersna

dokumentaalne sari Eesti teleajaloost, samuti jätkub 2025. aasta sügisel sooja vastuvõtu osaliseks

saanud kultuuriajaloo sari oma uue hooajaga. ETV teeb programmi rikastamise nimel koostööd

paljude erinevate partneritega, mis on muutuva meediaturu tingimustes kujunenud

jätkusuutlikuks lahenduseks kõigile osapooltele.

ETV2

ETV2 pakub oma vaatajale kultuuri- ja spordiprogrammi, liites sellele läbimõeldud ja tasakaaluka lasteprogrammi. Olulise osa ETV2 programmist moodustavad hoolikalt ja teemapõhiselt valitud dokumentaal- ja mängufilmid, seriaalid ja teadussaated eelkõige Euroopa riikidest. Teemapäevade ja -kuude egiidi all avab ETV2 märgilisi isikuid ning erinevaid kultuuri- ja ühiskonnanähtusi, kasutades selleks ERRi arhiivipärandit. ETV2 täidab võimaluste piires ka infovahendaja rolli eesti viipekeelt kasutavate inimeste jaoks.

EELARVE 2026

7

ETV+

Venekeelne telekanal ETV+ jätkab põhihooajal oma päevakajaliste saadetega, mis annavad eeskätt venekeelsele kogukonnale Eestis, aga ka digitaalmeedia vahendusel välismaal elavatele vene keelt kõnelevatele inimestele, objektiivset ja tasakaalustatud infot ja analüüsi Eestis ja maailmas toimuva kohta.

Piiratud ressursside tingimustel muid uusi formaate esialgu kavandatud ei ole. Küll aga jätkub uute osadega eetris eelmistes hooaegades ennast tõestanud keskkonnasaatesari „Öko?Loogiline“.

Suvehooajal on lisaks uudistele neli päeva nädalas eetris „Suvine horisont“, mis pakub vaatajale laiemat ülevaadet uudistest ning Eestis ja maailmas toimuva analüüsi.

Traditsiooniliselt kajastab ETV+ 2026. aastal EV suursündmusi ja tähtpäevi - Eesti Vabariigi aastapäev ning Eesti laulu ja Eurovisiooni konkursid. ETV+ toob vaatajani neid suurprojekte vahendades ETV ülekannete pilti venekeelse kommentaariga.

Spordiülekannetest näitab ETV+ kevadhooajal valiku Olümpiamängude võistlusi ja rahvusvahelisi turniire iluuisutamises.

ETV+ pakub endiselt oma auditooriumile valiku dokumentaalfilme, mängufilme ja draamasarju, mis on põhiliselt toodetud Euroopas, k.a. Ukraina filmitööstuse toodangut.

Vikerraadio

Vikerraadio jätkab Eesti elu peegeldamist kogu tema mitmekesisuses. Eesti suurim raadioprogramm on mõeldud võimalikult laiale auditooriumile, teenindades ühtlasi ka väiksemaid kuulajagruppe nagu eri murrete kõnelejad, eri vanusegrupid, erinevate usuliste konfessioonide liikmed jne. Vikerraadio ühendab kuulajagruppe teenindades ühiskonda, käsitleb ja mõtestab inimeste igapäevaelu, vahendab toimuvat meil ja maailmas. Lisaks tekstisaadetele, mis on Vikerraadio säsi, pakutakse mitmekülgset kvaliteetmuusikat igast ajastust. Jätkatakse Eesti Raadio parimaid traditsioone, võttes sealjuures kasutusele professionaalses raadioajakirjanduses tekkivaid uusi ideid ja tehnilisi lahendusi.

Raadio 2

Raadio 2 jätkab oma rolli mitmekülgse muusikaraadiona, mille põhiülesandeks on uue eesti muusika ülesleidmine ja tutvustamine ning alustavatele artistidele platvormi pakkumine.

Raadio 2 roll ja vajalikkus tuleb aina rohkem esile voogedastusplatvormidel toimuva taustal, mis pakub võimalusi vaid suurimatele ja küpsetele artistidele. R2 annab võimaluse alustajatele, kes jääks muidu tähelepanuta aga mängivad väga olulist rolli meie kodumaise muusika arengus rikastades žanrilist mitmekesisust. R2gahoole all on alustanud suur osa Eesti tänastest A- kategooria muusikustest

Olulised tegevused aasta jooksul on riigi vanima muusikaküsitluse Aastahitt korraldamine, samuti partnerlu ETVle Eesti Laulu konkursi korraldamisel. Jätkub koostöö TMW ning EBU muusikajaamadega.

Raadio 2 osaleb ka 2026 uue popmuusika festivalil Hollandis „Eurosonic Noorderslag“.

Klassikaraadio

Klassikaraadios jätkuvad väärtmuusika programmid ja kultuurisaated. Kõige olulisem on kontserdisaalides toimuva vahendamine nii Eestist kui EBU kaudu kogu Euroopast.

Eestist kannab Klassikaraadio üle ja salvestab 120 kontserti, sealhulgas otseülekanded Jazzkaarelt, Eesti muusika päevadelt, Nargenfestivalilt, Viljandi Pärimusmuusikafestivalilt ja Pärnu festivalilt ning kõigilt ERSO kontsertidelt.

EBU muusikaprojekti Euroraadio kaudu vahendab Klassikaraadio üle 300 muusikasündmuse välisriikidest, neist 20 otseülekandes, ülejäänud salvestustena. Vähemalt 10 Eesti muusikute kontserdisalvestust pakutakse rahvusvahelisse raadiolevisse EBU vahendusel.

Jätkub argipäevadel eetrisse minev kultuurimagasin „Delta“, samuti iganädalane „Kunstiministeerium“ ning muusikateadlase Tiia Järgi mõtlussari „Järjehoidja“. Muusikasaadetest

EELARVE 2026

8

on populaarseimad „Fantaasia“ ning klaverimuusikat tutvustav „Must klahv, valge klahv“. Klassikaraadio portreteerib eesti muusikuid ja kajastab tähtpäevi ajaloost. Jätkub suure populaarsuse võitnud Sooviklassika kontsert pühapäeviti.

Klassikaraadio muusikakataloogi baasil töötavad veebijaamad Klara klassika, Klara džäss, Klara nostalgia ja Klara meditatsioon.

Rahvusvahelistest projektidest on kaalukaimad osavõtt EBU jõulumuusikaspäevast ning osalemine EBU džäss- ja folkmuusika eriprogrammides ja Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil Riias.

Raadio 4

Raadio 4 eesmärk on jääda ka 2026. aastal kõige usaldusväärsemaks ja olulisemaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul. Raadio 4 ülesanne on vahendada mitte-eestlaste kogukonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas, pakkuda head ajakirjandust ning jääda Eesti venekeelse ajakirjanduse lipulaevaks. Siht on, et võõrkeelse kuulajani jõuaks sama infovoog, mis eestlasteni.

Aasta suurimateks väljakutseteks on noorema auditooriumi (30-40 aastaste) suurendamine, visuaalse raadio (Visual Radio) süsteemi edasine arendamine, õhtuse vööndi tugevdamine, ja uue veebiraadio käivitamine. Samuti koostöö laiendamine teiste ERR-i programmidega.

Aasta 2026 talvel ja kevadel on Raadio 4 fookuses Euroopa Liidu prioriteetsed valdkonnad, välispoliitika ja julgeolek, õigusriigi küsimused ning haridussüsteemi kitsaskohad. Loodusesõprade rõõmuks jõuab Raadio 4 eetrisse 10-osaline saatesari „Talvise metsa lood“. Noorema publiku meelitamiseks tugevdab Raadio 4 oma õhtuvööndi, pakkudes kvaliteetset meelelahutust klassikalises „drive-time show“ formaadis. Õhtuvööndi uuendus kindlasti suurendab Raadio 4 konkurentsivõimet.

Suvel on Raadio 4 ajaloo- ja muusikalainel. Juunist augustini on eetris uus 13-osaline saatesari Eesti rüütelkonna põnevast ajaloost. Samuti kajastab Raadio 4 suurejooneliselt Viljandi Pärimusmuusika festivali ja Saaremaa Ooperipäevi. Raadio 4 on endiselt esindatud kõigil suurematel sündmustel ja üritustel ning teeb otsesaateid erinevatest Eesti regioonidest. Fookuses on ka Vabariigi presidendi valimised, mida Raadio 4 kajastab.

Sügisel on Raadio 4 prioriteediks Eesti Rahvusringhäälingu 100 aasta juubeli väärikas tähistamine. Eetrisse jõuab 7-osaline saatesari „Eesti Rahvusringhääling-100“, mis jutustab nii ringhäälingu ajaloolisest minevikust kui ka tänapäevast.

2026. aastal käivitab Raadio 4 oma uue veebiraadio „R4 Retro“, kus saab ööpäevaringselt kuulata parimaid 80-90-ndate muusikahitte. Samas tegeleb Raadio 4 oma visuaalse raadio süsteemi edasise arendamisega, jätkab koostööd teiste ERRi programmidega ning korraldab eetriväliseid sündmusi auditooriumiga vahetu sideme loomiseks.

Raadioteater

Raadioteater jätkab oma traditsiooniliste saadetega: „Õhtujutt“, „Järjejutt“, „Jutujärg“, „Luuleruum“ ja suvine lühikuuldemängude sari. Kuulajani jõuavad uued osad lastele mõeldud populaarsest tõlkesarjast „Reis loomariiki“ ja 1-2 uut algupärast kuuldemängu.

Jupiter, Lasteekraan ja Eesti Raadio

Jupiteri ja Lasteekraani toimetuse plaan on jätkuvalt esile tuua ERR-i sisu hoides silmas

organisatsiooni väärtusi ja eesmärki edendades kultuuri, olla usaldusväärne infoallikas ning

pakkuda kõrgekvaliteetset sisu kõige mugavamal viisil.

Fookus on kõnetada noori ning kasvatada seda auditooriumit suurimal määral, kuid mitte

unustades kogu auditooriumit. Plaan on ühtlustada Jupiteri nutiteleri rakenduse ja veebis oleva

platvormi kasutajakogemust, sest suurim kasvupotentsiaal on just TV rakenduses.

Eesmärgiks on kasvatada Jupiter+i brändi teadlikkust ning pakkuda võimalikult laia valikut ERR-i

sisust vene keeles olenevalt eelarvelisest võimekusest.

EELARVE 2026

9

ERRi audiosisu ajast ja kohast sõltumatu kättesaadavuse parandamiseks on nutiseadmetes kasutamiseks äpp „Eesti Raadio“, mis koondab kasutajasõbralikul moel ERRi raadiotoimetuste loodud sisu, nii otse- kui järelkuulamiseks.

Arhiivid

Arhiivid on koduks sisule, mida rahvusringhäälingus on toodetud juba pea 100 aasta vältel.

Filmiarhiivil seisab ees 2 suurt digiteerimisprojekti – Eesti Telefilmi 16mm ja 35mm magnetheli ja AK kroonikapalade ja saadete algmaterjalide massdigiteerimine. Rahastus digiteerimiseks tuleb struktuurifondidest, arhiiv panustab sellesse eeltöö- ja järeltöötlusega. Projektis osalevad ERR-i poolt filmiarhiivi vastutav toimetaja, digitaalse arhiveerimise peaspetsialist, filmiarhiivi toimetaja ja arhiivide juhataja. Majaväliselt kaasatakse töövõtulepinguga konserveerija. Selle töö kõrval tuleb eetrivajadusest lähtuvalt restaureerida filmid Hõbelaev, Orelitoonid, Kivikasukas, Hõbetrompet, Võtmeke, Elsa Maasik ja Entel-Tentel. Kuna massdigiteerimiseks kogu soovitud rahastust ei saadud, siis jätkatakse AK kroonikapalade digiteerimist oma jõududega. Igapäevaselt kirjeldatakse, täiendatakse ja lisatakse andmeid filmidele, kontsertpaladele ja teehakse koostööd Eesti Filmi Andmebaasiga.

Heliarhiivis jätkatakse analoogsalvestiste digiteerimist. Restaureeritakse filmide, telesaadete ja teatrietenduste heli. Monteeritakse Klassikaraadio poolt tellitud kontsertsalvestused, kontrollitakse ja vajadusel täiendatakse ja lisatakse andmed heliarhiivi andmebaasi. Jätkatakse uute muusikasalvestiste ja Radiomanis arhiveeritud raadiosaadete andmete ja helifailide lisamist heliarhiivi andmebaasi. Jätkatakse muusikafailide andmete korrastamist (autorid ja fonogrammitootja õigused). Täidetakse litsentsilepingutega seotud tehnilise töö tellimusi. Vastatakse päringutele heliarhiivi sisu kohta majasiseselt ja väliskasutajatele. Tehakse eeltöid läbi Rahvusraamatukogu autoriseeritud töökohtade ERR-i fonogrammide kättesaadavaks tegemiseks.

Videoarhiivis tehakse kaasaegse tehnoloogiaga eetrikõlbulikuks nii palju arhiivimaterjali kui võimalik. Restaureeritakse ja parandatakse pilti tehisaru abil: vaadatakse failiversioone läbi, suunatakse neid monteerimisele ja restaureerimisele. Kontrollitakse õigusi ja saadetakse veebiarhiivi videomaterjale, vaatatakse arhiveerimiseks ja digiteerimisele saatmiseks saabunud analoogmaterjale läbi, parandatakse ja täiendatakse andmeid ja sisukirjeldusi ning tehakse arhiivisaadetele autoriaruanded. Digiteeritakse olemasolevaid ja ka arhiivi lisanduvaid videomaterjale. Aidatakse kaasa eestikeelse viiplemisroboti arendamisele.

Veebiarhiivis jätkatakse esilehe haldamise, video- ja audioribade koostamise ja vahetamisega, failidele fotode otsimise ja lisamisega, audiovisuaalteostest stillkaadrite loomisega ja muude vajalike toimingutega.

Fotoarhiivis kirjeldatakse ja lisatakse veebi negatiividelt digiteeritud ja telesaadete käigus tehtud digifotosid. Digiteeritakse vajadusel ERR-i toimetajatele saadete jaoks fotosid. Nõustatakse ja abistatakse arhiivi kasutajaid nii ERR-i siseselt kui väljastpoolt.

Arhiivide üleselt aidatakse leida materjale nii ERR töötajatel kui ka välistellijatel. Suheldakse välisklientidega ja sõlmitakse arhiivimaterjalide kasutusõiguse lepinguid. Tegeletakse arhiividele spetsiaaltarkvarade litsentside haldamise ja spetsiaalriistvarade hangete ettevalmistamise ja hankimisega, pikaajalise säilitamise teemadega, varundamise teemaga, erinevate töövoogude seadistamisega ja kõikide töödega, mida on vaja arhiivide toimimiseks, arendamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks.

Taristu ja uus telekompleks

12.11.2024 sõlmis ERR ehituse peatöövõtu lepingu AS Nordeconiga uue telemaja ehituseks olemasolevale raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale. Uue telemaja ehituse alguseks oli 02.12.2024.

EELARVE 2026

10

Aasta 2026 suurimaks väljakutseks, lisaks vana telemaja elementaarse kasutuskõlblikkuse tagamisele, on hoida ehitustegevuse vahetus naabruses olevad uudistemaja ja raadiomaja töövood toimimas, kuna aastal 2026 toimuvad konstruktiivsed ehitustööd on sageli mürarikkad.

Telekompleksi ehituse ja sellega kaasnevate kulude (sh käibemaksukulu) rahastamine toimub läbi Kultuurkapitali poolt eraldatavate toetuste. Toetuste kogusumma 62 miljonit eurot jaotub vastavalt ERR-i ja Kultuurkapitali vahel sõlmitud lepingule aastatele 2024 kuni 2031. Kuna ehitusperiood lõpeb juba 2027. aastaga, tuleb rahastamisel kasutada ka sildfinantseerimist laenude abil.

Kinnisvara- ja transpordiosakonna tegevused võib jaotada nelja suuremasse tegevussuunda: koristamine ja heakord; valve- ja administraatoriteenus; ruumide ja tehnosüsteemide remont ja hooldus; transpordikorraldus (ERR-ile kuulub 33 registreeritud sõiduvahendit).

Tehnoloogia ja investeeringud

2026. aastal lähtub ERR investeeringutes kolmest prioriteedist. Kõrgeim prioriteet on avaliku teenuse osutamise toimepidevuse tagamine, sh kasuliku eluea lõpetanud tehniliste lahenduste asendamine. Teine prioriteetne investeeringute valdkond on ERR-i ETO ülesannetest lähtuvad investeeringud. Kolmas prioriteet on uue telemajaga seotud tehnoloogia investeeringud. Võimalust mööda jätkatakse ERR-i digitaalsete platvormide uuendamisega – raadio avalik internetiteenus, uudiste keskkonnad ja Jupiter – et vastata avalikule ootusele meediatarbimise tehnilise kvaliteedi osas. Kuna piiratud investeeringuvõime tõttu kasutatakse ERR-is seadmeid reeglina viimase võimaluseni, siis on investeeringueelarves jäetud reserv aasta jooksul planeerimata asendust nõudvate seadmete soetamiseks.

Toimepidevus ja infoturve. Jätkatakse eelmisel aastal alustatud ETO raamistikus nõutud toimepidevusmeetmete rakendamist ja selles valdkonnas investeeringute abil võimekuste tõstmist, sh tehniliste ja toimetusmeeskondade kokkuharjutused. E-ITS-i (Eesti infoturbestandard) kasutuselevõtu protsess jätkub ja on liikumas põhiauditi protsessi 2026. aastal.

IKT osakonnad (32 töötajat) tegelevad raadio- ja telesignaali halduse, avalike internetiteenuste ning ringhäälinguteenuste arendusega, IT taristu haldusega, kasutajatoe ning infoturbega. Arendusosakonna fookuses on ERRi avalike internetiteenuste uue põlvkonna alusplatvormi ‘Titaan’ arendustegevused ning televisiooni tootmis- ja planeerimistarkvara ‘Provys’ uue põlvkonna juurutamine.

Väljastusmeeskonna (24 töötajat) 2026. aasta fookuses on uute väljastuslahenduste kasutuselevõtt samaaegselt nii tele- kui raadiomajas lisaks põhiülesandele, milleks on telepildi ning raadioeetri kvaliteedi tagamine.

Tootmisteenistus (74 töötajat) haldab telestuudioid ning nii televisiooni kui raadio väliülekannete tehnikat ning ülekandebusse. Suuremad investeeringud on seotud elukaare lõpetanud tehnoloogia uuendamisega, sh kriitilises mahus võttekaamerate uuendamine.

Seoses eelarvekärbetega, IKT valdkonna teenuste hinnatõusu ja üldise eelarve pingelise seisuga on täna mitmed teenused ERR-is kasutusel ilma tootjapoolse toeta. Seetõttu on tulnud teenuste tagamiseks leida alternatiivseid võimalusi, sh oma töötajate rakendamist teenuste tagamisega seotud tegevustesse. See on lükanud edasi paljusid planeeritud arendustegevusi ning ka E-ITS-ile üleminekut. Olukord paraneb, kui üldine rahastusmudel paraneb, see võimaldab delegeerida tootjatoe ülesanded tagasi tootjale ning vabastada piiratud majasisest tööjõuressurssi arendustööde tegemiseks.

EELARVE 2026

11

Eesti Rahvusringhäälingu 2026. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes

TULUD 2026 2025* erinevus erinevus % * - võrdlusandmetena on

Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 41 479 245 40 450 391 1 028 854 3% kasutatud 2025. a.

Toetus riigieelarvest investeeringuteks 1 871 333 1 871 333 0 0% algselt kinnitatud

Telekompleksi sihtfinantseerimine Kultuurkapitalilt 11 060 000 11 000 000 60 000 eelarvet

Sihtotstarbelised eraldised 1 431 660 697 286 734 374 105%

sh vahendid KÜTS nõuete tagamiseks 773 000 0 773 000

sh sihtotstarbelised projektitoetused 658 660 697 286 -38 626 -6%

Teenused ja tooted 2 785 285 2 490 315 294 970 12%

Muud äritulud 2 400 2 400 0 0%

Finantstulud 81 000 81 000 0 0%

TULUD KOKKU 58 710 923 56 592 725 2 118 198 4%

KULUD 2026

s.h

omatulude

arvel**

s.h r.e

vahendid 2025*

s.h

omatulude

arvel**

s.h r.e

vahendid

r.e vahendite

erinevus

eri-nevus

%

Programmid, toimetused ja arhiiv

Programmi üldkulu & reserv 2 052 808 112 000 1 940 808 2 063 095 116 100 1 946 995 -6 187 -0,3%

ETV ja saated 6 959 429 950 682 6 008 747 6 399 912 564 750 5 835 162 173 584 3,0%

ETV2 ja saated 432 131 10 000 422 131 450 828 0 450 828 -28 697 -6,4%

ETV+ ja saated 2 376 004 29 757 2 346 247 2 323 085 45 295 2 277 790 68 457 3,0%

Kultuuritoimetus ja kultuuriportaal 334 779 0 334 779 315 586 315 586 19 193 6,1%

Päevakajaliste saadete toimetus 101 653 0 101 653 96 640 0 96 640 5 013 5,2%

Elamussaadete toimetus 172 843 0 172 843 161 550 0 161 550 11 292 7,0%

Produtsentide osakond 91 151 0 91 151 86 240 0 86 240 4 911

Programmiteenistus, tõlkekulud ja ligipääsetavusteenus 1 410 838 0 1 410 838 1 351 585 0 1 351 585 59 253 4,4%

Vikerraadio 1 294 752 12 000 1 282 752 1 248 032 14 000 1 234 032 48 721 3,9%

Raadio 2 639 088 1 800 637 288 617 312 1 800 615 512 21 777 3,5%

Klassikaraadio 657 053 3 000 654 053 627 048 3 000 624 048 30 005 4,8%

Raadio 4 1 073 307 0 1 073 307 1 026 731 29 100 997 631 75 676 7,6%

Raadio Tallinn 36 883 0 36 883 34 584 0 34 584 2 299 6,6%

Uudiste- ja sporditoimetus 9 238 779 657 591 8 581 188 8 506 882 682 273 7 824 609 756 579 9,7%

sh Sport 2 507 200 551 279 1 955 921 2 176 589 575 961 1 600 628 355 293 22,2%

Jupiter 283 691 0 283 691 262 982 0 262 982 20 709 7,9%

Hankeprogramm 2 507 213 1 104 000 1 403 213 3 516 236 1 080 000 2 436 236 -1 033 023 -42,4%

Arhiivid ja müügiosakond 733 218 104 000 629 218 688 821 96 300 592 521 36 697 6,2%

Programmitootmise otsesed kulud kokku 30 395 620 2 984 830 27 410 790 29 777 148 2 632 618 27 144 530 266 259 1,0%

Tootmine, tehnika ja hooned

Tootmisteenistus 1 635 783 141 000 1 494 783 1 194 787 183 600 1 011 187 483 596 47,8%

Väljastusosakond 930 987 17 407 913 580 908 814 17 407 891 407 22 173 2,5%

IT osakond 740 632 0 740 632 625 417 0 625 417 115 216 18,4%

Arendusosakond 563 176 0 563 176 528 044 0 528 044 35 131 6,7%

Edastamiskulu 3 127 666 0 3 127 666 3 374 815 0 3 374 815 -247 150 -7,3%

Tehnika üldkulud & arendusprojektid 4 446 450 773 000 3 673 450 3 580 436 0 3 580 436 93 014 2,6%

Kinnisvara- ja transpordiosakond 3 332 871 180 120 3 152 751 3 049 974 217 800 2 832 174 320 577 11,3%

Kinnisvara arendus ja remondifond 4 335 450 105 000 4 230 450 3 326 663 105 000 3 221 663 1 008 787 31,3%

Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 19 113 014 1 216 527 17 896 487 16 588 951 523 807 16 065 144 1 831 344 11,4%

Üldosakonnad

Turundusosakond 1 278 771 15 588 1 263 183 1 117 909 31 176 1 086 734 176 449 16,2%

sh bränditurundus 692 665 0 692 665 804 585 0 804 585

sh omasaadete promod oma eetris 272 019 272 019 0

sh Meediauuringute osakond 314 087 15 588 298 499 313 324 31 176 282 148 16 351 5,8%

Õigus- ja teabehaldusosakond 317 224 0 317 224 300 711 0 300 711 16 513 5,5%

Finantsteenistus 355 086 0 355 086 313 919 0 313 919 41 167 13,1%

Personaliosakond, koolitus- ja töötervishoiukulud 368 159 0 368 159 352 077 0 352 077 16 082 4,6%

EBU koostöö 553 632 0 553 632 549 699 0 549 699 3 933 0,7%

Üldkulud & reserv 591 340 83 400 507 940 571 949 83 400 488 549 19 390 4,0%

Üldosakonnad kokku 3 464 211 98 988 3 365 223 3 206 264 114 576 3 091 688 273 535 8,8%

Juhtimine ja kontroll

Nõukogu 346 252 0 346 252 313 054 0 313 054 33 198 10,6%

Juhatus 601 602 0 601 602 600 017 0 600 017 1 585 0,3%

Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 210 586 0 210 586 212 103 0 212 103 -1 517 -0,7%

Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 1 158 441 0 1 158 441 1 125 174 0 1 125 174 33 267 3,0%

KULUD KOKKU 54 131 286 4 300 345 49 830 941 50 697 538 3 271 001 47 426 537 2 404 404 5,1%

TULEM 4 579 637 5 895 187

** - omatuludena on käsitletud kõiki tulusid, mis ei ole ERR-ile eraldatud otse riigieelarvest

EELARVE 2026

12

Investeeringute ja arenduskulude 2026. a koondeelarve

INVESTEERINGUTE RAHASTAMISE ALLIKAD 2026 2025 erinevus

Amortisatsioon 3 610 000 3 210 000 400 000

Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 1 871 333 1 871 333 0

Tuisu 21 kinnistu müügi vahendite kasutus 3 453 023 -3 453 023

Telekompleksi sihtfinantseerimine Kultuurkapital 11 000 000 11 000 000 0

Telekompleksi sildfinantseerimine (laen) 5 000 000 5 000 000

Investeeringute rahastamise allikad kokku 21 481 333 19 534 356 1 946 977

INVESTEERIMISVAHENDITE KASUTAMINE 2026 2025 erinevus

Põhivarainvesteeringud 17 751 717 13 705 737 4 045 980

Investeeringutega seotud kulud, s.h käibemaks 4 627 406 3 618 619 1 008 787

Kokku 22 379 123 17 324 356 5 054 767

s.h

ARENDUSVALDKONNAD 2026 kulud 2025 erinevus

Uudistetehnika investeeringud 50 000 9 204 50 000 0

Tootmistehnika investeeringud 408 000 75 102 360 000 48 000

Väljastustehnika investeeringud 142 060 82 390 227 174 -85 114

IT tehnoloogia investeeringud 363 000 81 893 543 000 -180 000

Võrgumeedia arendus 446 820 38 181 435 300 11 520

Kinnisvara investeeringud 100 000 100 000 100 000 0

Investeeringute reserv 361 453 110 186 155 858 205 595

Telekompleksi ehitamine 20 507 790 4 130 450 15 453 023 5 054 767

Uued investeeringud kokku 22 379 123 4 627 406 17 324 356 5 054 767

EELARVE 2026

13

Kassapõhine eelarve 2026 ja rahavoogude prognoos 2027-2030

2026 2027 2028 2029 2030

Riigieelarveline toetus

tegevuskuludeks 41 479 245 41 479 245 41 479 245 41 479 245 41 479 245

Riigieelarveline toetus

investeeringuteks 1 871 333 1 871 333 1 871 333 1 871 333 1 871 333

Kultuurkapitali toetus telemaja

ehituseks* 11 000 000 11 000 000 5 000 000 8 000 000 9 000 000

Tulu vana telekrundi müügist 11 600 000

Telemaja sildfinantseerimine (+/-) 5 000 000 10 000 000 11 000 000 -8 000 000

Sihtotstarbelised eraldised 1 431 660 700 000 700 000 700 000 700 000

Omatulud 2 928 685 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000

Sissetulekud kokku 63 710 923 67 550 578 74 150 578 54 550 578 47 550 578

Tegevuskulud 49 503 881 49 503 881 49 503 881 49 503 881 49 503 881

Põhivara soetusega seotud kulud 496 956 496 956 496 956 496 956 496 956

Telekompleksiga seotud

investeeringukulud 4 130 450 3 783 028 5 185 761 1 451 613 96 774

Ettemaksete ja varude

kasv/vähenemine -457 800 300 000 -300 000 300 000 -300 000

Amortisatsioon (miinus) -3 610 000 -3 610 000 -3 610 000 -4 610 000 -4 610 000

Põhivara soetused (km-ta) 1 374 377 1 374 377 1 374 377 1 374 377 1 374 377

Telemaja investeeringud (km-ta) 16 377 340 15 762 616 21 607 338 6 048 387 403 226

Väljaminekud kokku 67 815 204 67 610 857 74 258 313 54 565 213 46 965 214

Kassajääk aasta algul 10 200 000 6 095 719 6 035 440 5 927 705 5 913 070

Kassajääk aasta lõpul 6 095 719 6 035 440 5 927 705 5 913 070 6 498 434

EELARVE 2026

14

Eesti Rahvusringhäälingu 2026. a eelarve lisad

Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes

prognoos*

* Kulude jaotus artiklite lõikes on hinnanguline, kuna mitme eelarvepositsiooni puhul (investeeringutega seotud kulud, reservid, saated, mille projektieelarvet pole veel kinnitatud) on lähtutud eelmiste perioodide keskmisest jaotusest. Samuti tuleb arvestada, et üksuste ja projektide sees jälgitakse eelkõige eelarve üldist tasakaalu, mistõttu on reeglina aktsepteeritav ressursside kasutamine eelarves artiklite lõikes planeeritust erinevalt (eeldusel, et kulud on põhjendatud ja tulenevad üksusele seatud eesmärkide täitmisest).

Kulud kokku Tegevuskulud Invest. kulud Telekompleks

Tööjõu- ja töövõtukulud 27 094 039 27 094 039 0

sh koosseisuline töötasu 15 470 100 15 470 100 0

puhkusetasud 1 705 870 1 705 870 0

mittekoosseisuline töötasu 1 882 013 1 882 013 0

tööandja maksukohustused 6 459 271 6 459 271 0

töövõtukulud arvetega 1 536 786 1 536 786 0

Transpordikulu 529 344 529 344 0

Lähetuskulu 441 187 441 187 0

Sidekulu 130 563 130 563 0

Edastamiskulu 3 213 653 3 213 653 0

Kaubad ja materjalid 450 328 450 328 0

Tootmis-tehnilised teenused 1 256 247 1 256 247 0

Informatsiooni ost 210 303 210 303 0

Hanke- ja litsentsikulu 4 247 637 4 247 637 0

Autoritasud 1 424 001 1 424 001 0

Uuringu- ja turunduskulu 257 386 257 386 0

Liikmemaksud 518 836 518 836 0

Muude teenuste kulu 1 168 084 1 168 084 -200 000 200 000

Riigimaksud kuluks (sh käibemaks) 8 235 445 3 352 039 1 961 743 2 921 663

Hooneteenused 1 283 456 1 283 456 0

Väikevahendid 400 400 0

Amortisatsioon/Soetused 3 610 000 3 610 000 0

Ärikulud 377 256 377 -256 000

Finantskulud 60 000 60 000 0

KULUD KOKKU 54 131 286 49 503 880 1 505 743 3 121 663

EELARVE 2026

15

Lisa 2. ERR eelarve suhtarvud makromajanduse näitajatesse

EELARVE 2026

16

Lisa 3. ERR eelarvetoetuse kasv läbi aja võrdluses tarbijahindade ja SKP kasvuga

Aastast 2015 on ERR-i eelarvetoetusele lisandunud sihtotstarbelisi toetusi erinevate täiendavate tegevuste katteks kuid baasrahastus, mis peaks katma ETV, Vikerraadio, Raadio 4 jt 2007. a. olemas olnud ning siiani pakutavate ja vajalike tegevuste kulud, on inflatsioonile suuresti alla jäänud. See tendents on eriti ilmne alates 2022. aastast ja on toonud kaasa kärped pakutava sisu mahus ja kvaliteedis.

Alates 2015 eraldatud sihtotstarbelised eelarvelisad

TE G

EV U

ST O

ET U

S LI

SA D

ET A

Re m

on di

fo nd

KÜ TS

ET V+

en er

gi at

oe tu

s

Ka tk

em at

u ra

ad io

ee te

r

Te le

S D

e da

st us

ve ne

-in gl

is e

lis as

is u

C ov

id li

sa

KM tõ

us u

ko m

pe ns

at si

oo n

Ü le

-E es

til in

e le

vi

in gl

is ke

el ne

p or

ta al

SF p

ro je

kt id

e ho

ol du

sk ul

u

IK T r

iis tv

ar a

EA Ü

li sa

ra ha

ot se

sa ad

et e

su bt

iit rid

LI SA

D K

O KK

U

(in ve

st ee

rin gu

te ta

)

TE G

EV U

ST O

ET U

S LI

SA D

EG A

In ve

st ee

rin gu

to et

us

Kr iis

iv õi

m ek

us jm

in

ve st

ee rin

gu lis

ad

KÕ IK

K O

KK U

Ra ha

st us

li sa

de ta

in de

ks

20 08

TH I i

nd ek

s 20

08 *

SK P

in de

ks 2

00 8*

Li sa

de ta

to et

us e

'o st

uj õu

d'

võ rr

el de

s 20

08 . a

as ta

ga

2008 23,763 23,763 2,177 25,940 100% 100% 100% 23,76 2009 24,238 24,238 1,917 26,155 102% 104% 85% 23,29 2010 22,453 22,453 1,917 24,370 94% 103% 89% 21,73 2011 22,452 22,452 2,476 24,928 94% 109% 101% 20,64 2012 21,011 21,011 2,317 23,328 88% 114% 109% 18,49 2013 23,818 23,818 1,917 25,735 100% 118% 115% 20,26 2014 24,669 24,669 2,332 27,001 104% 119% 123% 20,76 2015 25,480 2,534 2,534 28,014 2,668 30,682 107% 117% 126% 21,72 2016 25,840 4,460 4,460 30,300 2,517 32,817 109% 117% 134% 22,15 2017 26,264 4,460 4,460 30,724 2,369 33,093 111% 120% 146% 21,92 2018 27,570 4,460 4,460 32,030 2,017 34,047 116% 124% 159% 22,24 2019 28,873 0,219 2,488 4,460 0,200 0,300 0,030 0,050 7,747 36,620 2,017 38,637 122% 127% 171% 22,67 2020 28,866 0,204 1,711 4,460 0,300 0,033 0,108 0,300 0,060 0,150 0,060 0,050 7,436 36,302 2,017 38,319 121% 129% 168% 22,30 2021 29,241 0,314 2,379 4,460 0,400 0,300 0,060 0,180 0,050 0,030 8,173 37,414 2,017 0,098 39,529 123% 130% 189% 22,54 2022 29,342 0,065 1,000 4,460 0,195 0,480 0,300 1,478 0,400 0,300 0,060 0,180 0,267 0,050 0,030 9,265 38,607 1,917 1,730 42,254 123% 144% 218% 20,32 2023 33,323 0,092 0,820 4,460 0,195 0,300 0,080 2,016 0,400 0,300 0,060 0,180 0,267 0,050 0,030 9,250 42,573 1,917 44,490 140% 171% 231% 19,46 2024 33,354 0,075 0,106 4,460 0,195 0,300 0,040 2,016 0,400 0,500 0,300 0,060 0,180 0,267 0,050 0,030 8,979 42,333 1,949 44,282 140% 179% 240% 18,59 2025 31,996 0,160 0,135 4,282 0,195 0,300 1,935 0,384 0,500 0,288 0,060 0,174 0,256 0,050 0,030 8,749 40,745 1,871 5,138 47,754 135% 186% 251% 17,17 2026 33,325 0,105 4,282 0,195 1,935 0,384 0,500 0,288 0,060 0,174 0,256 0,050 0,030 8,259 41,584 1,871 43,455 140% 193% 265% 17,29

* - allikad Statistikaamet ja Rahandusministeeriumi 26.08.2025 majandusprognoos

80%

100%

120%

140%

160%

180%

200%

220%

240%

260%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

ERR-i rahastuse kasv sihtotstarbeliste eraldisteta 2008-2026 vs THI ja SKP kasv

Rahastus lisadeta indeks 2008 THI indeks 2008* SKP indeks 2008*

Kiirenev mahajäämus hinnatõusust

Vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele on siinkohal esitatud organisatsiooni arengu- kava aastateks 2026–2029.

Selles näitame ära meie programmide arengusuunad ja kirjeldame eesmärgid, mida tahame saavutada.

Konkreetsemalt on sätestatud, miks ERR ühte või teist programmi toodab ja millist kasu ühiskond sellest saab. Samuti on näidatud üldisemad digiarengu suunad ja defineeritud professionaalsed nõuded ning ühiskondlik vastutus. ERR-i raadio ja teleprogrammid toetavad nii programmide temaatilise jaotuse kui ka üksikute sarjade ja saadete kaudu eesti keele ja kultuuri arengut oma kultuurisaadete kaudu, väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi poliitika ja päevakajasaadete kaudu, aitavad korrespondentide võrgu ja vene- ning inglis- keelsete programmidega kaasa ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule, jäädvustavad kontsertide jms salvestamise ja arhiivide kättesaadavaks tegemisega meie audiovisuaalset kultuuri.

Kõigi nende ülesannete juurde võiks kirjutada ka konkreetsed saatenimed, ent kuulajad ning vaatajad, samuti arhiivi kasutajad teavad neid saateid hästi ja see nimekiri oleks sellele formaadile liiga mahukas. Võime öelda, et hoolimata praegusest keerulisest väliskeskkonnast on ERR suutnud teha kõik endast sõltuva, et teha jätkuvalt parimat eestikeelset ajakirjandust Eestis ja maailmas.

2024. aasta detsembris alanud ERR-i uue telemaja ehitus on läbi põimunud nii digiarengu väljakutsetest kui ka säästlikkus- ja keskkonnanõuetest. Eelnevast tulenevalt peab rõhutama, et suurimad katsumused plaanitud perioodiks asuvadki rahvusringhäälingust väljaspool: need on meie rahastamine ning tegevusvaldkondade täpsem raamistamine muutunud maailmas.

Mõlemad teemad saab hea tahtmise korral sõnastada Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatuste kaudu, millega kultuuriministeerium on alates 2022. aastast tegelenud. Need probleemid on muutunud pakiliseks esmalt seetõttu, et Eesti erameedia on esitanud Euroopa Komisjonile kaebuse ERR-i tegevusvaldkondade ja programmide ulatuse kohta ning teiseks 2025. aasta riigieelarve kaudu tehtud ERR-i eelarvekärpe tõttu.

Sellest tulenevalt on ERR jõudnud kriitilisse seisu, kus mistahes lisapiirang seab ohtu nii siinse arengukava elluviimise kui paraku ka meie olemasolevate programmide elushoidmise.

Seetõttu on selle arengukava kõige tähtsam osa meie rahastusmudeli muutmise kirjeldamine ning selle minimaalse vajaliku taseme määramine. Loodan, et kõik, kellest nende muudatuste

Erik Roose Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees

2

tegemine sõltub, loevad seda arengukava osa suure tähele- panuga ja teevad kõik endast oleneva, et veel enne 2026. aastat hädavajalikud muudatused riigimehelikult ellu viia.

Head lugemist!

1

43

MISSIOON Loome ja vahendame professionaalset ning loominguliselt vaba ajakirjandus- ja meediasisu, et hoida, arendada ja ühendada Eestit.

VISIOON Pakume kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu. Jõuame võimalikult paljudeni ja oleme Eesti inimestele esimene valik info hankimiseks sõltumata nende emakeelest. Oleme tõhus, ühtehoidev ja uuenduslik organisatsioon.

VÄÄRTUSED Loome professionaalset ja mitmekülgset sisu. Oleme sõltumatud, usaldus- väärsed ja uuenduslikud. Kõnetame ja ühendame Eesti ühiskonda.

Eesti Rahvusringhäälingu seadusega sätestatud eesmärkide täitmiseks loob ERR programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis

1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;

2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;

3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;

4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;

5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;

6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust;

7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;

8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;

9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

TEGEVUSFOOKUSED ARENGUKAVA MÄRKSÕNAD

Kogu organisatsiooni toimepidevuse tagamine

ERR-i kõigi programmide arendamine ja säilitamine

ERR-i uue telemaja ehitus

ERR-i rahastusmudeli muutmine piisavaks ja sõltumatuks

Eesti Rahvusringhäälingu uue seaduse väljatöötamine

Sõltumatu ja kõrgetasemeline ajakirjanduslik sisu

Programmide ristkasutus

Tehnoloogilised uuendused

Eri sihtrühmade, iseäranis noorte, kõnetamine

65

ERR-i seadusest ja arengukavast lähtuva tegevuse tagamiseks on oluline stabiilne ja prognoositav rahastus. Aastatel 2005–2016 püsis ERR-i rahastus suhtarvuna võrreldaval tasemel Euroopa avaõiguslike ringhäälingute keskmise rahastustasemega (0,18% SKP-st). 2024. aastaks langes rahastuse tase 0,115%-ni SKP-st ja eelarvekärbete jätkudes langeks aastaks 2026 alla 0,1%, kuna nominaalne SKP jätkuvalt kasvab.

Tegevuste senises mahus jätkamiseks ning arengukavas toodud plaanide teostamiseks vajab ERR rahastustaset 0,13% prognoositavast SKP-st. See võimaldab mitte sõltuda ühekordsetest projektipõhistest toetustest ning tagada rahvusringhäälingu stabiilne ja tasakaalustatud tegevus. Toimepidevust ja arengut võimaldava ning Euroopa meediavabaduse direktiivile vastava rahastusmudeli tagamine peab leidma lahenduse ERR-i seaduse väljatöötamise raames.

ERR-i rahastusvajadus 2026 2027 2028 2029

Riigieelarvest vajalik toetus, mln EUR

52,7 59,8 62,6 65,1

Toetuse määr suhtarvuna prognoositavasse SKPsse

0,12% 0,13% 0,13% 0,13%

SKP prognoos jooksevhin- dades, mln EUR*

43 917 45 988 48 165 50 087

PILT

ERR-i sõltumatust, arengut ja toimepidevust võimaldav rahastus

* Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos kuni 2070 (06.09.2024)

ARENGUSUUNAD, EESMÄRGID JA TEGEVUSED

8

Sisus tehtavate uuenduste mõte on sidustada Eesti ühiskonda. Eesmärk on jõuda võimalikult paljude killustunud auditooriumi osadeni. Kasutame sotsiaalmeedia ja sisujagamise platvorme leviku- ja turunduskanalina, luues sinna sobivaid formaate. Kolmandate platvormide strateegilised ja konkreetsed valikud tehakse programmipõhiselt, pidades silmas sihtauditooriume. Märkame auditooriumi ka väikeste gruppidena. Vahendame ERR-i päevakajalist ja harivat sisu noorele auditooriumile. Analüüsime õnnestumisi ja eksimusi ning kohandame sellele vastavalt oma tegevuse.

ERR arendab organisatsioonikultuuri, mis väärtustab uuendust tehno- loogias, tööprotsessides, meediavormide ja -žanride arengus ning meedia platvormide konvergentsis. Analüüsime Euroopa ja maailma meedia- organisatsioonide parimaid praktikaid sisuloomes ja levitamises (sh ERR-i- välistel platvormidel).

Uuendused sisus

7

9

ERR-i tehnoloogilise arengu põhialused lähtuvad rahvusringhäälingu IT- strateegia 2026–2029 fookusvaldkondadest ja algatustest. Sellest lähtuvalt keskendume ERR-i uue telemajaga seotud ülesannetele, sisu ja teenuste toimepidevuse tagamisele, samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis toetavad ligipääsetavust meie teenustele ka neile, kellele on vaja lisatuge, nagu vaegnägijad, -kuuljad jne. Kindlustame infosüsteemide ja raadio- ning telelevi turvalisuse ja toimepidevuse, sh kriisisituatsioonides. Jätkame avalike internetiteenuste arendust.

ERR-i digistrateegia raamistab ja kavandab ERR-i võime toetada ja parendada digitaalse tehnoloogiaga meie pakutavaid avalik-õiguslikke meediateenuseid. Strateegia katab ERR-ile olulised suunad, valikud ja tegevused, mis aitavad terviklikult kaasa ERR-i digitaalselt toetatud arengule ja avalikkusele suunatud teenustele. Näiteks katab strateegia 5G levi, DAB+ raadiolevi, visuaalraadiot, tele- ja raadiosaadete tootmise lahendusi, sotsiaalmeedia kasutamise raame jpm. Soovime ERR-i digistrateegia välja töötada 2026. aastal, rahaliste võimaluste olemasolul alustada rakendamist samal aastal.

Digitransformatsioon hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat, innovatsiooni-, tööprotsesside- ja avaõigusliku meedia väärtuspakkumise strateegiaid, mis toimivad omavahelises kooskõlas. Digitransformatsioon on järjepidev protsess, mille käigus uuendame protsesse, strateegiaid ja väärtuspakkumist vastavalt avalikule ootusele ja tehnoloogia arengule.

Võtame kasutusele uusi tehisarule toetuvaid tööriistu ja automatiseerimis- lahendusi, et tööprotsesse tõhusamaks muuta ja vähendada inimtekkeliste vigade tõenäosust. Koolitame digitransformatsiooni teemadel kõiki ERR-i töötajaid. Juhindume tehisaru kasutamisel Euroopa Ringhäälingute Liiduga liikmeskonna parimatest praktikatest.

Uue telemaja puhul rakendame tänapäevaseid lahendusi nii tehniliselt kui ka ehituslikult. Esimesed uued tugiteenused soovime kasutusele võtta paralleelselt ehitustegevusega juba 2026. aastal. Majja sisse kolimisega soovime alustada 2027.

Digiareng

10

Arengukava toimepidevuse eesmärkide aluseks on rahvusringhäälingu seaduse paragrahv 5.p.10.lg.1. ja HoS alusel rahvusringhäälingu kui elutähtsa teenuse osutaja kohustused.

Ohuolukorras teavituse tagamiseks peab ERR tootma vähemalt ühte eesti ja ühte venekeelset raadioprogrammi vähemalt kahest geograafilisest asukohast, ühte eesti ja ühte venekeelset telekanalit ning veebiuudiseid eesti ja vene keeles. Lisaks põhiasukohale Tallinnas soovib ERR riski maandamiseks valmistada ette kriisiolukorra varulahendused teise geograafilisse punkti.

Käesoleva arengukava perioodi lõpuks soovime arendada sõltumata kriisi tüübist ja raskusastmest välja võimekuse, mis lubab kriisiolukorras pakkuda avalikku meediateenust ülalkirjeldatud ulatuses. Soovitud tulemuseni jõudmine eeldab tehnilise baasi loomiseks lisarahastust ning püsivat tuge nende võimete töös hoidmiseks (sh testid, harjutused, koolitused ja teenuste toekulud).

Toimepidevus

Ühiskondlik vastutus ja professionaalsus

Muutunud meediamaastiku ja inforuumi tõttu on oluline määratleda ERR-i roll ja väärtus Eesti ühiskonnale.

Peame oluliseks ajakirjanike professionaalsust, konstruktiivset eneseanalüüsi ja -refleksiooni organisatsiooni sees ning sisuliste valikute põhjendamist auditooriumile. Jätkame ERR-i hea tava kokkuleppe ajakohastamist majasiseste arutelude käigus, kaasates ka huvigruppe väljast (ERR-i ühiskondlik nõukoda).

ERR on kõrgelt hinnatud tööandja, kes väärtustab koostööd toimetuste vahel ning professionaalsust toetavat ja ühtehoidvat töökultuuri. Professionaalne tase iseloomustab ERR-i töötajaid sõltumata valdkonnast ja kanalist. Konkurentsis parimate ajakirjanike pärast seab ERR kvaliteedistandardid Eestis. Ajakirjanduse kui demokraatliku ühiskonna esindaja vastu suunatud rünnakute tõrjumisel kaitseme ajakirjanikke, oma organisatsiooni ja töökeskkonda, lähtudes seadustest ja oma väärtustest.

Meediavaldkonna arendamisel teeb ERR Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena koostööd teiste avaõiguslike ringhäälingutega Euroopas ja teiste meediaorganisatsioonidega Eestis (näiteks ringhäälingute liit). Samuti teeme koostööd ülikoolidega, et tõsta meediahariduse taset ja olla toeks meediauuringutele, sealhulgas andmete allikana.

ERR tegutseb jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides, arvestades nendega võimaluste piires nii tootmises, organisatsiooni tegevuses kui ka ajakirjanduslikus sisus.

Uuendame lahendusi vaegkuuljate ja -nägijate ligipääsetavuse suuren- damiseks meie sisule. See tähendab viiplemise ja kirjeldustõlke mahu märgatavat kasvu (vt ETV2).

1211

13 14

Järelkasvu strateegia

ERR seab endale sihiks olla noortele (vanuses alla 30 eluaastat) esimesena eelistatud info- ja meelelahutuskanal. Seda eesmärki täidame kvaliteetse, usaldusväärse ja eestikeelse sisuga, mis aitab lastel kasvada avara silmaringiga kodanikuks.

Meie siht on olla usaldusväärne ja silmaringi avardav partner alates kõige nooremast vanuserühmast. Lasteekraan veebis ja teleekraanidel, rikkalik ilusasse eesti keelde tõlgitud hankesisu ning Õhtujutt raadios ja mobiilis on väikelaste ja nende vanemate seas väga hinnatud. Järgmist vanusegruppi kõnetame Io kaudu, kuhu oleme koondanud veidi suurematele loodud ja hangitud sisu.

Järelkasvule mõeldes lähtume juhtmõttest „Nooruslik, noortega ja noortele“. Uuendame loo jutustamise ja esitamise viise ning suurendame noorte inimeste osalusvõimalust meie programmides. Teeme kogu ERR-i sisu ligipääsetavaks noortele olulistel platvormidel. Kasutame ja arendame uuenduslikke formaate (mängud).

16

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

ETV kui kogu rahva teleprogramm

ETV on Eesti kõige usaldusväärsem telekanal, mis avab ühiskondlikult olulisi teemasid ning teeb seda ajakirjanduslikult ning tehniliselt kõrgel tasemel. ETV fookuses on jätkuvalt ühiskondlikult oluliste teemade laiapõhjaline käsitlemine ning teletoodangu taseme kõrge sisuline ja tehniline kvaliteet.

ETV-l on Eestis ainsana võime toota suurprojekte ja eriprogramme (laulupidu, suured spordiülekanded, Eesti Vabariigi aastapäev jms), mis ühendavad väärtuspõhiselt erinevaid ühiskonnagruppe. Oleme valmis reageerima ja kohanema, et pakkuda televaatajale aja- ja asjakohast telesisu igal ajal.

Taastame saated ja tegevused, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Katame ja kaasame paremini piirkondi väljaspool Tallinna ja Harjumaad. See eeldab ERR-i piirkondlike üksuste isikkooseisu suurendamist.

Kasvatame teletootmise mobiilsust ning ERR-i sisuüksuste koostööd, mis eeldab investeeringut ülekandetehnikasse ja koolitusse.

Hoiame oma programmis kindlaid ja tugevaid professionaalseid tegijaid ning rikastame programmi uute saatejuhtidega, mis eeldab ka palgafondi kasvu vähemalt 10%.

Võtame igal kalendriaastal fookusesse mõne ühiskondlikult olulise teema ja oleme liikumise või projekti eestvedaja või aktiivne osaleja oma programmivalikute ja turundustegevusega (näiteks eesti raamatu aasta).

PROGRAMMIDE KIRJELDUSED JA ARENGUVISIOONID

15

17

Taastame saated ja tegevused, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Suurendame kultuurisündmuste ülekannete arvu ja mitmekesisust ning laiendame nende regionaalset katvust.

Pikendame kultuurisaadete ja lastesaadete hooajad täishooajani (jaanuarist maini ja septembrist detsembrini).

Taastame kärbete-eelse ühiskonna- ja kultuuritegelaste persoonisaadete mahu.

Tõstame teatrietenduste telesalvestuste mahtu ning mitmekesistame etenduste valikut.

Toome eetrisse nädalalõpu nn kogupere saate ja/või uue regulaarse lastesaate.

Ligipääsetavuse parandamiseks kahekordistame viiplemis- ja kirjeldus- tõlkega saadete osakaalu kogumahust.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

ETV2 kui kultuuri, spordi ja omakeelsete lastesaadete kanal

ETV2 on kultuuri, spordi, lastesisu ja mitmekülgse hankeprogrammi kanal. ETV2 ärgitab avastama, toetab loovust ja aktiivset eluviisi olemaks isikupärane ja kindla püsivaatajaskonnaga teemakanal. Sihtrühmad huvituvad eelkõige kultuurivaldkonnast, aga süvitsi ka muudest ühiskondlikult olulistest teemadest.

18

19

Taastame saated ja tegevused, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu (spordiülekanded, originaalsaated).

Pakume võimalikult mitmekesist originaalprogrammi, viies originaal- programmi ja hankeprogrammi suhte 50/50 protsendile (arengukava koostamise hetkel 65/35 hankeprogrammi kasuks).

Jätkame ETV ja ETV2 programmi ristkasutust ning arendame kanaliteülest tootmist.

Toome eetrisse saate, milles õpetame eesti keelt.

Pakume mitmekesist rahvusvahelist hankeprogrammi: näitame värskeid dokumentaalfilme, sarju ja mängufilme, võimalusel ka uusi Eesti filme.

Jõuame nooremate sihtrühmadeni venekeelse VOD-platvormi Jupiter+ ja rus.err.ee portaali kaudu.

Panustame venekeelsete noorte ajakirjanike ja meediaspetsialiste järelkasvu, korraldame partneritega suvekoole ja praktikat ETV+ toimetuses.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

ETV+ on venekeelne programm, mis on eeskätt mõeldud vene keeles suhtlevale kogukonnale Eestis, aga ka eestlastele ja veebi vahendusel välismaalastele. Pakume faktipõhist ja tasakaalustatud päevakajalist infot ning analüüsi Eestis ja maailmas toimuva kohta. Tagame aruteluplatvormi eri arvamustele ning pakume kvaliteetset ajaviidet, seda eeskätt hankeprogrammi kaudu.

Suursündmusi ja tähtpäevadega seotud teleprojekte ning erisaateid toome vaatajani koostöös teiste ERR-i telekanalitega.

ETV+ sidustab ühiskonda kvaliteetse ja usaldusväärse infoga vene keeles

20

Hangime noorte kõnetamiseks noortesarju ja mängufilme ning toodame lisaks omasaateid (sh veebisaateid ja/või taskuhäälinguid).

Töötame välja nutitelefoni rakenduse Jupiterile ja Lasteekraanile ning Jupiter+-le.

Kogu Jupiteri kaastootmises valminud sisu näitame venekeelse tõlkega ka Jupiter+ keskkonnas.

Loome algoritmilise või klastertüüpi soovituste süsteemi Jupiterile ning arendame välja selle toimimiseks tarviliku analüütika.

Muudame Jupiteri kasutajakogemuse ühtlaseks igal platvormil.

22

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Eesti Telefilm toodab või on kaastootja vähemalt neljale originaalsele draamasarjale aastas, viies seeläbi edasi draamasarjade kui žanri arengut Eestis.

Panustame rahvusvahelistesse projektidesse, üritades kaasata Euroopa ning kolmandate riikide vahendeid, et toota parimat kvaliteeti.

Eesti Telefilm toetab võimalusel dokumentaalprojekte ning ERR-i saateid, millel on laiem kultuuriline mõju ja/või pikem kordusväärtus.

Eesti Telefilm toetab Eesti stsenaristide arengut kuulumisega üleeuroopalisse võrgustikku European Writers Club.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Eesti Telefilm kui ERR-i loovüksus, mis arendab draamasarju ja rahvusvahelist koostööd

2023. aastal uuesti tööle hakanud Eesti Telefilm on loovüksus, mille eesmärgiks on panustada sarjade ja filmide arengusse.

Jupiter on voogedastusprogramm, mis koondab kõigi ERR-i kanalite audiovisuaalse sisu ning pakub seda teemapõhiselt, kureerides valikuid alamplatvormide ja Lasteekraan.ee vahel. Eesmärk on pakkuda sisu käepäraselt ja sujuvalt võimalikult paljudes seadmetes.

Jupiter kui ERR-i audiovisuaalse sisu koondaja ja peamine kanal noorteni jõudmiseks

21

23

Taastame saated, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Palkame vähemalt ühe tarbijateemadega tegeleva reporteri.

Tugevdame hommikuprogrammi toimetuse koosseisu.

Toome eetrisse uue ajaloosarja.

Teeme koostööd arhiiviga, et väärtustada Eesti Raadio 100 käigus raadio audiopärandit.

Uuendame tehnilisi lahendusi, mis suurendavad kasutajamugavust ja aitavad Vikerraadiot kuulata nii otse- kui järelkuulamises rohkematel platvormidel (uus Vikerraadio veeb, Eesti Raadio äpp).

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Vikerraadio kui kuulajaskonna ühendaja, informeerija, harija ning meelelahutaja

Eesti suurim ja vanim raadiojaam on suunatud võimalikult laiale auditooriumile. Vikerraadio sihtauditoorium on üle 40-aastased, samas pakume saateid ka teistele vanuserühmadele. Vikerraadio on sõnakeskne programm, mille kogumahust üle 90% moodustavad sõnasaated. Liidame ühiskonda, käsitleme ja mõtestame inimeste argielu, vahendame ühiskonnas toimuvat meil ja maailmas ning pakume mitmekülgset muusikat igast ajastust.

Jätkame Eesti Raadio parimaid traditsioone, otsides samas raadio- ajakirjanduses tekkivaid uusi ideid, formaate ja tehnilisi lahendusi. Hoiame aastakümnetega väljakujunenud saatekavarütmi.

Pühade ajal ja suviti pakume võimalust kuulda uusi raadiohääli ning katsetame uute saadete ja formaatidega. Selleks kaasame värskete ideedega inimesi väljastpoolt toimetust.

24

Raadio 4 on kõige mõjukam ja usaldusväärsem venekeelne raadio- programm Eestis. Meie põhiülesanne on vahendada sündmusi Eestis ja maailmas vene keeles suhtlevale kogukonnale. Püüame kaasata ja kõnetada kõiki ühiskonnagruppe. Tagame võõrkeelsele kuulajale sama infovoo, mis jõuab ka eestlasteni. Pakume ühtset inforuumi ja tuge sündmuste mõtestamisel, soodustame lõimumisprotsessi ning kutsume kaasa mõtlema ning arvamust avaldama. Koostöös ETV+iga ristkasutame tele-eetri heli ja toimetame sellest raadiosse või taskuhäälinguks sobivaid formaate.

Taastame saated ja tegevused, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Korraldame auditooriumiga vahetu kontakti loomiseks rohkem eetriväliseid sündmusi (nt ekskursioonid toimetusse, kontserdid, avalikud salvestused).

Suure püsiväärtusega vestlussaadetele leiame visuaalseid ja taskuhäälingu lahendusi Jupiter+-i ja Eesti Raadio mobiilirakenduse jaoks.

Korraldame koolilastele ja tudengitele kontserte, toimetuse ekskursioone ning töötubasid. Noorteni jõudmiseks kasutame eagrupile omasemaid formaate, näiteks taskuhääling, videovoog, sotsiaalmeedia jt kanalid väljaspool lineaarset raadioprogrammi.

Lõimumise ja ühise inforuumi loomise soodustamiseks toome eetrisse saatesarja, milles eesti ja vene emakeelega saatejuhid ning -külalised räägivad oma emakeeles.

Arendame visuaalse raadio (Visual Radio) rakendust kasutades uusi tehnoloogilisi võimalusi.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Raadio 4 kui venekeelse kuulajas- konna usaldusväärne infokanal

2625

Taastame pausile läinud saated ja tegevused R2 programmis.

Kasvatame kuulajaskonda oma kõige olulisemas sihtrühmas (25–45-aastased).

Tugevdame hommikusaate ja R2 Päeva toimetust, eesmärgiga kasvatada hommikuse ja päevase vööndi uudisväärtust ja mõjukust.

Tellime ja/või toodame ise aastas vähemalt kaks kõrge kordusväärtusega saatesarja.

Koolitame toimetuse liikmeid, et ristkasutada tõhusamalt olemasolevat (sh kogu ERR-is toodetud) sisu.

Töötame välja uusi saateformaate, täiendades programmi muusikaliste autorisaadetega.

Tuleme eetrisse Visual Radioga, seda just suurema kuulatavusega ajal (R2 Hommik, R2 Päev, R2 Draiv).

Suurendame Eesti autorite loodud muusika osakaalu playlist’is 50%, samamoodi ka muusikalistes erisaadetes, rubriikides ja eriprojektides.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Raadio 2 on muusikakeskne raadiokanal, Eesti uue muusika ja popkultuuri edendaja ning muusikaline sild eri vanuserühmade vahel. R2 muusikalised valikud eristavad jaama kommertslike muusikaraadiote programmist, voogedastusest ja sõnaraadiotest. R2 pakub väljundit alustavatele eesti artistidele, otsides süsteemselt uusi talente ja salvestades neid.

R2 korraldab eesti kõige vanemat aasta poplaulu konkurssi Aastahitt, kus võitja valivad kuulajad (2024. aasta hääletusel anti üle 170 000 hääle). R2 on ka Eesti Laulu partner raadios. Lisaks põhiprogrammile on R2 portfellis kuus veebijaama, millest R2 Altpop levib ka TAB+- formaadis. R2 toodab kahte kolmandatel platvormidel (Youtube, Spotify) levivat taskuhäälingut: poliitikasaadet „Olukorrast riigis“ ja muusikasaadet „Metallion“.

Raadio 2 – uute annete platvorm

27 28

30

Taastame saated, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Pakume rikkalikumat muusikaprogrammi raadioeetris ja Klara veebikanalitel.

Kuulajagruppide huve järgides laiendame Klassikaraadio teemavalikut, käsitledes läbi kultuuriprisma järjest rohkem ka looduse ja ökoloogiaga seonduvat.

Aasta jooksul kõlab programmis vähemalt 300 püsiväärtusega saadet ja 150 kultuuriisiksuste mõtteid ning tegevust jäädvustavat intervjuud.

Teeme aastas vähemalt 100 muusikasündmuse otseülekannet. Muusika- sündmuste salvestamisel ja vahendamisel eelistame Eesti professionaalsete muusikakollektiivide (ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor jt) kontserte, Eesti heliloojate loomingu esiettekandeid ning valikut Eesti muusikute ja ansamblite esinemistest.

Aastas korraldame raadiostuudio otse-eetris vähemalt viis muusika- sündmust ja avalikku üritust.

Viime kokku noored muusikud ja noore kuulaja kontserdireiside sarjas „Klassikaraadio tuleb külla“ (koolikontserdid üle Eesti).

Pakume EBU muusikavahetusprogrammi Euroradio 20 kontserdi- salvestust Eestist.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Klassikaraadio programmis on kesksel kohal klassikaline muusika ja mitmesugused kultuurisaated. Tähtis roll on regulaarsetel klassikalise muusika, džässi ja folkmuusika kontserdiülekannetel.

Klassikaraadio kuulajad on muusika- ja kultuurihuviga inimesed kõigis vanuserühmades. Saadetes kajastame ja analüüsime kultuuri- ja muusikaelu ning pakume eetrit ka kultuuriaruteludele.

Lisaks Klassikaraadio põhiprogrammile on Klassikaraadiol kolm veebijaama, millest populaarseim, Klara Nostalgia, levib ka TAB+ formaadis.

29

Klassikaraadio kui kvaliteetmuusika ja kultuurisaadete raadiokanal

32

Suurendame muusikaprogrammi mahu ööpäevaringseks.

Uuendame veebiväljundit ning kasvatame oma väljapaistvust sotsiaalmeedias.

Korraldame Raadio Tallinna egiidi all valitud hulga muusikasündmusi (uute plaatide ühiskuulamised).

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Raadio Tallinn – kodumaise levimuusika ja džässi raadio

Raadio Tallinnas kõlav kvaliteetne levimuusika pakub rikkalikke meeleolusid kuulajatele pealinnas ja selle lähiümbruses ning internetis ja äpis üle kogu maailma. Raadio Tallinn tõstab esile kodumaist džässi ja levimuusikat.

Taastame tegevused, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Toome igal aastal eetrisse kümme uut lugu sarjast „Reis loomariigis“ või noortele suunatud aimesarja.

Toome eetrisse vähemalt kaks kuuldesarja, mis baseeruvad enam resonantsi saanud teatrietendustel.

Pakume aastas vähemalt kaht lühikuuldesarja rõhuga päevakajalisel meelelahutusel ja satiiril.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

31

Raadioteater on audioproduktsiooni toimetus, mis lähtuvalt raadioprogrammide vajadustest loob žanriliselt mitmekülgset ja heliliselt professionaalselt kujundatud ning tänapäevase audioesteetikaga teoseid. Hoiame töös kõiki väljakujunenud raadioteatri formaate, nagu Kuuldemäng, Järjejutt, Luuleruum jne. Lastele ja noortele on mõeldud Õhtujutt, Lastelood ja harivad aimesarjad.

Raadioteatri fookuses arengukava perioodil on Eesti teatri noored hääled nii kõnes kui ka kirjas, et pakkuda platvormi uutele autoritele, teravatele teemadele ja rikastada repertuaaripilti noorema põlvkonna loojatega. Meie eesmärk on jätkusuutlik, sotsiaalselt ärgas ning kaasamõtlev järelkasv.

Raadioteater rikastab ERR-i kõiki raadioprogramme lavastuslike elementidega olemuslugudega ja temaatiliste audiolühisarjadega, milles liituvad keerulised teemakäsitlused ja helimontaaži võimalused.

Raadioteater – inforuumi helipildi rikastaja

Taastame tegevused, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Tugevdame maakonnakorrespondentide võrku.

ERR-i uudistetoimetus ühendab Eesti ühiskonda. Selle eeldus on lisaks toimivale maakonnakorrespondentide võrgule ka piisav korres- pondentide hulk väljaspool Eestit. Oleme valmis taasavama Moskvas suletud korrespondendipunkti, looma Ukrainas püsiva kohaoleku ja palkama Soome korrespondendi.

Arendame tehnoloogilist võimekust (kriisikohvrid jms), et saaksime uudiseid kajastada, toota ja väljastada asukohast sõltumatult, seda ka kriisi ajal.

Loome kaks uut ajakirjanduslikku teemavertikaali: majandusuudistele ja välisuudistele.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Uudistetoimetus- ja sporditoimetus kui sõltumatu ja mitmekesise uudistevoo tagaja

34

Uudisteportaal Kuna auditooriumist aina suurem osa otsib ja tarbib infot digitaalselt, pöörame eraldi tähelepanu portaali arendamisele. Keskne märksõna on uudised, kuid soovime lisaks panustada ka kultuurile, teadusele ja majandusele. Kuna nende valdkondade uudisrütm on erinev tavauudiste kiirest tunni- ja päevapõhisest tempost, on arenguks tarvilik lisapersonal. Portaali ja alamvertikaalide arendamine toimub valdavalt eestikeelsena, vene- ja ingliskeelsed uudisteportaalid toetuvad oma sisus nii eestikeelsele uudismaterjalile kui ka originaalsisule.

Vene keeles suhtlevatele inimestele pakume digitaalsetel platvormidel, tele- ja raadiouudistena terviklikku ajakirjanduslikku pilti Eestis ja maailmas toimuvast.

News.err.ee portaal on peamine Eestit kajastav ajakirjandusliku info allikas inglise keeles suhtlevatele inimestele Eestis ja maailmas.

Portaal kasutab lisaks tekstile audio- ja videomaterjali, mille loomisel tehakse tihedat koostööd ERR-i teiste toimetustega.

ERR-i ühendatud uudistetoimetus pakub uudiseid ja publitsistikat digitaalsetel platvormidel, televisioonis ja raadios ning arendab edasi teiste programmide päevakajalist sisu, tagades nii ühtse ja kvaliteetse inforuumi eesti, vene ja inglise keeles. ERR-i uudised on sõltumatud, ajakirjanduslikult kontrollitud ja usaldusväärsed.

33

Sporditoimetuse visioon ja tegevused aastateks 2026–2029

Spordi suursündmuste otseülekannetel nii televisioonis kui raadios on tähtis roll avalik-õigusliku meedia elujõulisel levikul, need kasvatavad ühtekuuluvustunnet ning tõstavad märgatavalt ERR-iga kontaktis olevate inimeste hulka.

Spordiülekannete, -uudiste ja -publitsistika vahendajana on ERR-il oluline roll ka inimeste spordi- ja liikumisharrastuse kasvatamisel.

ERR vahendab rahvast liitvaid spordi suursündmusi ja taotleb nende ülekandeõigusi Eestis (olümpiamängud, pallimängude-, kergejõustiku- ja talialade tiitlivõistlused).

35 36

37

Taastame tegevused, mis läksid pausile 2024. aasta eelarvekärpe tõttu.

Loome kõnetuvastuse abil veebiarhiivi saadetele subtiitrifailid, millega muudame arhiivisaated ligipääsetavaks nii vaegkuuljaile kui ka muukeelsetele inimestele.

Parandame tänapäeva tehnoloogiaga arhiivisaadete ja filmide kvaliteeti.

Kanname ERR-i arhiivi saadete metaandmed üle arhiiv.err.ee keskkonda.

Tagame arhiivisaadete varundamise teise füüsilisse, andmevõrgust lahutatud asukohta väljastpoolt Eestit.

Teeme kättesaadavaks ERR-i muusikafonogrammid.

Tegevused aastateks 2026–2029, eelduseks eelarvekasv vähemalt 10% võrreldes 2024. aasta eelarvega

Arhiivi veebileht arhiiv.err.ee teeb üldsusele, sh hariduslikuks kasutamiseks, tänapäevasel moel kättesaadavaks võimalikult palju ERR-i arhiivides olevat kultuuripärandit. Arhiivi sisu on kättesaadav kogu maailmas. Restaureerime teatrietendusi, telelavastusi, telesaateid ja filme, teeme koostööd kõigi ERR-i programmide ning Eesti Muusika Infokeskuse ja Eesti Filmi Andmebaasiga.

ERR-i arhiiv kui audio- ja visuaalkultuuri pärandi hoidja

38

39

ERR-i kolmes telekanalis (ETV, ETV2, ETV+) läks aasta jooksul eetrisse rohkem kui 40 000 sisuühikut.

ERR-i neljas raadiojaamas (Raadio Tallinna programmi ei ole arvestatud) kõlas aasta jooksul üle 68 000 audioühiku.

ERR-i uudisteportaalis ilmus kokku 72 000 artiklit, neist 39 000 eesti keeles.

ERR Arhiivis on avalikkusele kättesaadavad ligi 72 000 videot ja 125 000 audiofaili.

Lisa 1.

Mõjude analüüs

Eesti Rahvusringhäälingu poolt pakutav sisu

Eesti Rahvusringhääling on enda missiooniks seadnud professionaalse sisu loomise ja vahendamise ning kogu Eesti ühendamise. „Jõuame võimalikult paljudeni,“ sätestab ERR-i visioon. Oma tegevusega peab rahvusringhääling oluliseks kõnetada ja kaasata kõiki ühiskonnagruppe. ERR-i programmid lähtuvad oma tegevuses Eesti Rahvusringhäälingu seadusega sätestatud eesmärkidest ja arengukavas määratud fookustest ning tegevustest.

Eesti Rahvusringhääling analüüsib enda tegevuse mõju auditooriumi tagasiside ja mõõdikute kaudu ning aasta jooksul tehtud uuringute, mis lisaks auditooriumi suurusele peegeldavad ERR-i usaldusväärsust ning olulisust ühiskonnas.

40

Eesti Rahvusringhääling pakub aasta läbi auditooriumile sisu kolmes telekanalis, viies raadiojaamas, uudisteportaalis ja teemaportaalides, veebiplatvormidel (Jupiter, Jupiter+, Lasteekraan, veebiraadiod), mobiililahendustes ning arhiivikeskkonnas.

ERR-i sisu jõuab 80% Eesti elanikest (Meediapäeva uuring 2023, sihtrühm 12– 74 eluaastat). Ilmestamaks 2024. aastal auditooriumile pakutud sisu mahtu:

Rahvusringhäälingu olulisus ja usaldusväärsus

Aastateks 2024–2027 loodud arengukavas on ERR seadnud endale fookuseks ühtse inforuumi tagamise ja ühiskonna sidustamise muutlikel aegadel. See saavutatakse koosmõjus professionaalse ja mitmekesise sisuga, arvestades seejuures avaõigusliku meedia rolli ja vastutust ühiskonnas.

ERR jälgib igal aastal Turu-Uuringute AS-i tehtavat instutsioonide usaldusväärsuse uuringut, mille 2024. aasta neljanda kvartali uuringu kohaselt usaldab ERR-i 72% Eesti inimestest. Usaldus püsib kõrge (83%) eestikeelse elanikkonna seas, keskmisest madalam (47%) on usaldus mitte- eestlaste seas.

Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus põhilise suhtluskeele lõikes

2020

77

53

17 17

82

58

25

14

82

48

12

32

84

50

14

37

83

47

13

36

Allikas: Turu-uuringute AS. Institutsioonide usaldusväärsuse uuring. IV kvartal, 2020-2024. Eesti elanikud vanuses 15-74.

2021 2022 2023 2024

Eesti keel: usaldab Muu keel: usaldab

Eesti keel: ei usalda Muu keel: ei usalda

41

Eesti Rahvusringhäälingu olulisust kogu Eesti ühiskonnale mõõtis kultuurministeerium 2024. aasta kevadel tehtud meediauuringuga. Uuringu kohaselt peab ERR-i oluliseks ligi 70% eesti emakeelega vastajatest. Sarnaselt usaldusväärsuse uuringuga on olulisus väiksem venekeelse elanikkonna seas.

Joonis 2. ERR-i olulisus kogu Eesti ühiskonnale (10 – väga oluline, 1 – üldse mitte oluline)

8-10 5-7 1-4

Allikas: Kultuuriministeerium. Meediauuring. Kevad 2024. Eesti elanikud vanuses 15+.

kodune keel: eesti kodune keel: vene

68

36

25

44

8 20

42

43 44

Auditooriumi peegeldus ERR-i pakutavale sisule

Aastateks 2024–2027 loodud arengukavas on ERR oluliste märksõnadena üles loetlenud teiste seas professionaalsuse ja mitmekesise teemadevaliku. Programmilisi valikuid tehes lähtutakse seaduse poolt paika pandud eesmärkidest, arvestades võimalikult paljude erinevate sihtrühmade huvide ja vajadustega.

Otsene mõõdik ERR-i pakutavale sisule on regulaarne auditooriumi seire, mis peegeldab ERR-i sisu jõudmist kogu ühiskonna lõikes. Tele- ja raadioprogrammide auditooriumi mõõdab rahvusringhääling Kantar Emori monitooringute kaudu.

Aastal 2024 jõudis Eesti Rahvusringhäälingu telekanalite pakutav sisu igal nädalal rohkem kui 600 000 televaatajani. ERR-i teleauditoorium järgib üldiseid televaatamise trende, näidates meediatarbimise üldistest trendidest ja tarbimise muutustest tulenevalt mõningast langust viimastel aastatel. Suurte meediamajade võrdluses veedetakse ajaliselt kõige rohkem aega ERR-i telekanalite poolt pakutava seltsis. 2024. aastal oli Eesti kõige vaadatum telekanal ETV, venekeelsetest kanalitest ETV+.

Joonis 3. Telekanalite nädalane auditoorium rahvuse lõikes (’000)

Eesti Rahvusringhäälingu raadiojaamade pakutav sisu jõuab igal nädalal 282 000 eestlasest kuulajani ja 96 000 muust rahvusest kuulajani. ERR-i raadiojaamade kuulamine peegeldab üldisi raadiokuulamise trende. Tõusu näitab pärast muutlikke aastaid muukeelse elanikkonna ERR-i raadiojaamade kuulamine. Suurte meediamajade võrdluses veedetakse ajaliselt kõige rohkem aega ERR-i raadiojaamade poolt pakutava seltsis. 2024. aastal oli Eesti kõige kuulatum raadiojaam Vikerraadio, venekeelsetest raadiokanalitest Raadio 4.

Auditooriumini jõudmise monitoorimise kõrval jälgib Eesti Rahvusringhääling hoiakuid ERR-i suhtes. Kantar Emori meediabrändide iga-aastases uuringus tõusis ERR enimmeeldinud meediabrändide etteotsa. Aasta-aastalt tõusnud positsioon peegeldab ERR-i kui platvormideülest avaõigusliku meediaorganisatsiooni terviklikkust koos tele, raadio, veebiportaalide ja voogedastuskeskondadega. Esikümnesse jõudsid veel ETV, ETV+, Vikerraadio ja Jupiter.

Tabel 1. Eesti enimmeeldinud meediabrändid

Allikas: Kantar Emor. Eesti meediabrändid.

Sulgudes koht 2023.a edetabelis.

1 (2) ERR 6 (6) ETV+

2 (1) ETV 7 (7) Vikerraadio

3 (3) Delfi 8 (10) TV3

4 (4) Postimees 9 (13) Jupiter

5 (5) Retro FM 10 (16) MyHits Allikas: Kantar Emor. Teleauditooriumi Mõõdikuuring. Eesti elanikud vanuses 4+. Otse- ja järelvaatamine. Vaadanud ERR-i telekanaleid vähemalt 15 min.

Kogu televaatamine, eestlased

ERRi telekanalid, eestlased

Kogu televaatamine, mitte-eestlased

ERRi telekanalid, mitte-eestlased

2020 2021 2022 2023 2024

80

23 6

54 0

71 0

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0

100

200

300

400

500

600

2020 2021 2022 2023 2024

Joonis 4. Raadiojaamade nädalane auditoorium rahvuse lõikes (’000)

Raadiokuulamine, eestlased

ERRi raadiojaamad, eestlased

Raadiokuulsmine, muu rahvus

ERRi raadiojaamad, muu rahvus

60 4

28 2

23 6

96

Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring. Eesti elanikud vanuses 12-74.

45

ERR kui platvormideülene meediaorganisatsioon

Ühtse inforuumi tagamiseks ja võimalikult paljudeni jõudmiseks on Eesti Rahvusringhääling teinud veebis strateegilisi valikuid. Mitmekesisus teemades, sisu ristkasutus, kasutajamugavus, digitaalsed ja tehnoloogilised uuendused on olnud 2024. aasta märksõnad.

Rahvusringhäälingu veebiportaalide külastatavus on viimase viie aasta suurim, sisaldades andmeid nii kolmes keeles uudisteportaali ning teemapõhiste alamportaalide, raadiojaamade ja telekanalite veebilehtede külastatavuse kohta, samuti VOD-keskkondade Jupiter, Jupiter+ ja Lasteekraan ning ERR-i arhiivi veebikülje arhiiv.err.ee andmeid.

Joonis 5. ERR-i veebiportaali külastajate arv nädalas (’000)

Muutunud meediatarbimise harjumusi peegeldab ERR-i voogedastus- keskkondade Jupiter, Jupiter+ ja Lasteekraan külastatavus. Hüppeline kasv 2024. aastal on tingitud muutustest sisu pakkumisel tarbijatele, kus seni erinevatele lehtedele laiali laotatud telekanalite ETV, ETV2 ja ETV+ videosisu koondati kasutajakeskselt Jupiteri, venekeelse Jupiter + ja lastesisu pakkuva Lasteekraani alla.

Joonis 6. ERR-i voogedastuskesk- kondade külastajate arv nädalas (’000)

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2020 2021 2022 2023 2024 2020 2021 2022 2023 2024

80 4 15 2

Allikas: gemiusPrism. Gemius Eesti

46

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/287-1

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Rahvusringhääling (edaspidi toetuse saaja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on anda Eesti Rahvusringhäälingule seadusest tulenevate avalike ülesannete

täitmiseks riigieelarvelist toetust ning kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette

nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise

tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

§ 10 lõike 1 alusel.

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2026 toetust summas 43 455 578 eurot,

millest:

2.1.1. tegevustoetus on 41 479 245 eurot;

2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus telemaja kütte- ja veetorustike ning elektrisüsteemide

avariiliseks remondiks on 105 000 eurot;

2.1.3. investeeringutoetus ERR-i hoonetesse ja tehnikasse on 1 871 333 eurot.

2.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust osade kaupa alljärgnevatel kuupäevadel:

Väljamakse kuupäev

Tegevustoetus,

eur

Remondifondi

toetus, eur

Investeeringu-

toetus, eur

Kokku, eur

2.2.1. E 05.01.2026 3 456 604 105 000 650 000 4 211 604

2.2.2. E 02.02.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.3. T 03.03.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.4. K 01.04.2026 3 456 604 650 000 4 106 604

2.2.5. E 04.05.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.6. E 01.06.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.7. K 01.07.2026 3 456 604 571 333 4 027 937

2.2.8. E 03.08.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.9. T 01.09.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.10. N 01.10.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.11. E 02.11.2026 3 456 604 3 456 604

2.2.12. T 01.12.2026 3 456 601 3 456 601

Kokku 41 479 245 105 000 1 871 333 43 455 578

2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu

2026. aastal vähemalt 1720 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale hiljemalt 26.01.2027 teatise

toetuse tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026 seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected]

3.2. Toetuse saaja esitab toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt 30.04.2027.

3.3. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande lepingu punktis 2.1.2 sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

2 / 3

3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub:

4.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud kohustusi;

4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele;

4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andjale

lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.4. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud

tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada

toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja

arvelduskontole.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest koheselt teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:

5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;

5.3.2. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;

5.3.3. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.4. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.5. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes

soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on

kohustatud vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb

kirjalikult põhjendada.

6.3. Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub lisaeelarvega või riigieelarve

muutmisega, siis vormistatakse vastavad muudatused lepingu lisana.

6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus;

6.4.4. esineb muu seaduses sätestatud alus.

6.5. Leping lõpeb:

6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.5.2. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.5.3. muul seadusest tuleneval alusel.

3 / 3

7. Teated

7.1. Toetuse andja ja toetuse saaja vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud

lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke

tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti.

7.2. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama:

7.2.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast;

7.2.2. lepingu muutmise vajalikkusest;

7.2.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

7.3. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.3.1. toetuse andja kontaktisik on Andres Jõesaar, [email protected], 628 2338;

7.3.2. toetuse saaja kontaktisik on Joel Sarv, [email protected], 628 4108.

8. Lõppsätted 8.1. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 8.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 9. Lepingu lisad 9.1. Lisa 1 – Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2026–2029; 9.2. Lisa 2 – Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2026. aastaks.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Eesti Rahvusringhääling

Registrikood: 70000941 Registrikood: 74002322

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE187700771003379708

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Erik Roose

minister juhatuse esimees