Kiri



Pr Heidy Purga
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium Meie 29.12.2025 nr 1-3/146



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside „Muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine“ eelnõule

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos oma liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet „Muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine“ eelnõule, mille eesmärk on bürokraatia ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamine.
Käesoleva aasta alguses kogus EPKK oma liikmetelt üle 140 ettepaneku bürokraatia vähendamiseks, mis edastati 5. mail riigisekretärile ning regionaal- ja põllumajandusministrile. Ettepanekud koondati viide valdkonda (aruandlus ja andmete esitamine, kontrollid ja järelevalve, load ja menetlused, regulatsioonid ja kaasamine) ning neid on arutatud mitmete riiklike asutustega, eesmärgiga leida lahendusi liikmete tõstatatud probleemidele. Liikmetelt kogutud probleemide seas oli ka konkreetne põllumajandust ja muinsuskaitset puudutav murekoht.
Käesoleva eelnõuga muudetavad määrused ei käsitle olukorda, kus muinsuskaitsealad ja arheoloogiamälestiste (sh kivikalmete) kaitsevööndid paiknevad põllumajandusmaal, mida on aastakümneid järjepidevalt haritud. Praktikas on tekkinud olukordi, kus varem tootmises olnud põllumaa jääb ootamatult kasutusest välja, kuna kehtiv kaitsevööndi ulatus (nt 50 m kivikalme ümber) rakendub ilma tegeliku keskkonna- ja kultuuripärandiriskide hindamiseta. Selline lähenemine ei arvesta varasema maakasutuse mõju, ei ole riskipõhine ning põhjustab ebaproportsionaalset majanduslikku kahju põllumajandustootjatele, ilma et kultuuripärandi kaitse eesmärk sellest sisuliselt võidaks.
Oluline on märkida, et maaomanikule ei kompenseerita kaitse rakendumisest tulenevat majanduslikku kahju. Muinsuskaitselised piirangud ei vabasta maaomanikku maamaksust ning maksukohustus jääb üldjuhul kehtima, samas kui kasutuspiirangu eest on ette nähtud vaid erandlik hüvitise võimalus, mitte süsteemne maksuleevendus. Lisaks, juhul kui muinsuskaitseline piirang välistab põllumajandusliku tegevuse tegeliku võimaluse (sh harimise, külvi, saagi koristamise või maa tavapärase põllumajandusliku hooldamise), ei loeta vastavat maa-ala PRIA otsetoetuste mõistes abikõlblikuks põllumajandusmaaks ning see tuleb otsetoetuse taotlemisel välja arvata. Seega tekib olukord, kus maaomanik kannab muinsuskaitselise piirangu tõttu tootmis- ja toetustulu kaotuse, samal ajal kui omandi- ja maksukohustused jäävad püsima.
Kui aga põllumajanduslik tegevus on piirangutest hoolimata lubatud ja tegelikult toimuv, võib maa säilitada abikõlblikkuse otsetoetuste saamiseks; otsustavaks ei ole piirangu olemasolu iseenesest, vaid selle reaalne mõju põllumajanduslikule kasutusele.
Seepärast teeb EPKK ettepaneku täiendada käesolevat eelnõu sätetega, mis:
1. näevad ette arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndite (sh kivikalmete) süstemaatilise ülevaatamise juhul, kui need paiknevad pikaaegselt haritud põllumajandusmaal;
2. kehtestavad põhimõtte, et kaitsevööndi ulatus ja kasutuspiirangud määratakse edaspidi riskipõhiselt, lähtudes:
◦ mälestise säilivusest ja tegelikust arheoloogilisest väärtusest;
◦ varasemast ja jätkuvast maakasutusest;
◦ kavandatava tegevuse reaalsest mõjust mälestisele;
3. loob mehhanismi saamata jäänud majandusliku kahju kompenseerimiseks ning vabastavad maaomaniku maaga seotud maksudest ulatuses, milles maa jääb muinsuskaitseliste piirangute tõttu tootmisest välja.
Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda



Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium



Pr Heidy Purga
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium Meie 29.12.2025 nr 1-3/146



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside „Muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine“ eelnõule

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos oma liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet „Muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine“ eelnõule, mille eesmärk on bürokraatia ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamine.
Käesoleva aasta alguses kogus EPKK oma liikmetelt üle 140 ettepaneku bürokraatia vähendamiseks, mis edastati 5. mail riigisekretärile ning regionaal- ja põllumajandusministrile. Ettepanekud koondati viide valdkonda (aruandlus ja andmete esitamine, kontrollid ja järelevalve, load ja menetlused, regulatsioonid ja kaasamine) ning neid on arutatud mitmete riiklike asutustega, eesmärgiga leida lahendusi liikmete tõstatatud probleemidele. Liikmetelt kogutud probleemide seas oli ka konkreetne põllumajandust ja muinsuskaitset puudutav murekoht.
Käesoleva eelnõuga muudetavad määrused ei käsitle olukorda, kus muinsuskaitsealad ja arheoloogiamälestiste (sh kivikalmete) kaitsevööndid paiknevad põllumajandusmaal, mida on aastakümneid järjepidevalt haritud. Praktikas on tekkinud olukordi, kus varem tootmises olnud põllumaa jääb ootamatult kasutusest välja, kuna kehtiv kaitsevööndi ulatus (nt 50 m kivikalme ümber) rakendub ilma tegeliku keskkonna- ja kultuuripärandiriskide hindamiseta. Selline lähenemine ei arvesta varasema maakasutuse mõju, ei ole riskipõhine ning põhjustab ebaproportsionaalset majanduslikku kahju põllumajandustootjatele, ilma et kultuuripärandi kaitse eesmärk sellest sisuliselt võidaks.
Oluline on märkida, et maaomanikule ei kompenseerita kaitse rakendumisest tulenevat majanduslikku kahju. Muinsuskaitselised piirangud ei vabasta maaomanikku maamaksust ning maksukohustus jääb üldjuhul kehtima, samas kui kasutuspiirangu eest on ette nähtud vaid erandlik hüvitise võimalus, mitte süsteemne maksuleevendus. Lisaks, juhul kui muinsuskaitseline piirang välistab põllumajandusliku tegevuse tegeliku võimaluse (sh harimise, külvi, saagi koristamise või maa tavapärase põllumajandusliku hooldamise), ei loeta vastavat maa-ala PRIA otsetoetuste mõistes abikõlblikuks põllumajandusmaaks ning see tuleb otsetoetuse taotlemisel välja arvata. Seega tekib olukord, kus maaomanik kannab muinsuskaitselise piirangu tõttu tootmis- ja toetustulu kaotuse, samal ajal kui omandi- ja maksukohustused jäävad püsima.
Kui aga põllumajanduslik tegevus on piirangutest hoolimata lubatud ja tegelikult toimuv, võib maa säilitada abikõlblikkuse otsetoetuste saamiseks; otsustavaks ei ole piirangu olemasolu iseenesest, vaid selle reaalne mõju põllumajanduslikule kasutusele.
Seepärast teeb EPKK ettepaneku täiendada käesolevat eelnõu sätetega, mis:
1. näevad ette arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndite (sh kivikalmete) süstemaatilise ülevaatamise juhul, kui need paiknevad pikaaegselt haritud põllumajandusmaal;
2. kehtestavad põhimõtte, et kaitsevööndi ulatus ja kasutuspiirangud määratakse edaspidi riskipõhiselt, lähtudes:
◦ mälestise säilivusest ja tegelikust arheoloogilisest väärtusest;
◦ varasemast ja jätkuvast maakasutusest;
◦ kavandatava tegevuse reaalsest mõjust mälestisele;
3. loob mehhanismi saamata jäänud majandusliku kahju kompenseerimiseks ning vabastavad maaomaniku maaga seotud maksudest ulatuses, milles maa jääb muinsuskaitseliste piirangute tõttu tootmisest välja.
Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda



Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium