(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

EELNÕU

19.12.2025

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmist“ sõnadega „ja e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmist“;

2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „käesoleva seaduse alusel välja

antud“;

3) paragrahvi 41 täiendatakse pärast sõna „läbivaatamise“ sõnadega „või muu käesolevas

seaduses sätestatud menetluse“;

4) seaduse 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „sertifikaadi kehtetuks tunnistamine“

sõnadega „ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine“;

5) paragrahvi 9 lõike 3 punktis 11 asendatakse sõnad „välislepingu, seaduse või selle alusel

antud muu õigustloova aktiga“ sõnadega „välislepingu või seadusega“;

6) paragrahvi 92 lõikes 5 asendatakse sõnad „dokumendi väljaandmise menetluse käigus“

sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetlustes“;

7) paragrahvi 92 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(71) Haldusorgan võib kasutada dokumendi taotluses või e-residendi elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise õiguse taotluses (edaspidi koos taotlus) esitatud kontaktandmeid, et saata

isikule käesolevas seaduses sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi või e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta teade.“;

8) paragrahvi 92 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid

kolmandale isikule selleks, et selgitada välja ja kontrollida käesolevas seaduses sätestatud

menetlustes tähtsust omavaid asjaolusid.“;

9) paragrahvi 92 lõige 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(82) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude

tagamiseks asutatud sihtasutusele (edaspidi sihtasutus) päringu peale e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta ja selle õiguse menetluses kogutud järgmisi

andmeid:

1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu,

kodakondsus ning kontaktandmed;

2

2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse ja e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kehtivusaeg;

3) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise eesmärk ja

plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.“;

10) paragrahvi 92 lõige 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(84) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 82 nimetatud andmeid kuus aastat e-

residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest või e-residendi elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-residendi digitaalse isikutunnistuse või

e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni.“;

11) paragrahvi 92 lõige 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(84) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 82 nimetatud andmeid kuus aastat e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni.“;

12) paragrahvi 92 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Haldusorgan võib koguda käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omada võivate

asjaolude kohta käesoleva seaduse § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid andmekogust, teiselt

avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult.“;

13) paragrahvi 111 pealkirjast jäetakse välja sõnad „dokumendi väljaandmisel“;

14) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Dokumendi väljaandmise ja elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotlemise korral kontrollib dokumendi väljaandja või elektroonilise identiteedi vahendi

kasutamise õiguse andja taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate

dokumentide andmekogusse ning automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmete alusel.“;

15) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõnad „, tuvastab dokumendi“ sõnadega „ega

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust, tuvastab“;

16) paragrahvi 113 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 113 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või Euroopa Liidu liikmesriigi

välisesindusele“;

18) paragrahvi 122 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kui dokumendi kasutaja isikusamasus ei ole käesoleva seaduse § 121 lõike 26 kohaselt

kontrollitud kolme kuu jooksul arvates dokumendi kättesaamisest.“;

20) paragrahvi 14 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3

21) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15. Dokumendi väljaandmise, e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse andmise ja nende kehtetuks tunnistamise korraldamine“;

22) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmise“ sõnadega „ja e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“;

23) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse.“;

24) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 15 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kontrollib e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-

residendi isikusamasust.“;

26) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõnad „Dokumendi taotlejalt“ sõnadega „Käesolevas

seaduses sätestatud menetluses“;

27) paragrahvi 15 lõikes 7 asendatakse sõnad „Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole

esitatavad“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses esitatava foto“;

28) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise ning käesolevas seaduses sätestatud menetluse ja sellega seotud

andmete, sealhulgas isikuandmete, töötlemise kaudu.“;

29) paragrahvi 152 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimise andmeid ning käesolevas seaduses sätestatud menetluses kogutud isikuandmeid

ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:“;

30) paragrahvi 152 lõiget 3 täiendatakse punktidega 241 ja 242 järgmises sõnastuses:

„241) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmed;

242) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi andmed;“;

31) paragrahvi 154 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud

dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes“ sõnadega „käesolevas

seaduses sätestatud menetluses“.

32) paragrahvid 201–203 tunnistatakse kehtetuks;

4

33) paragrahvi 204 pealkirjas asendatakse sõnad „väljaandmise ja kehtivuse kaotamise

erisused“ sõnadega „väljaandmine ja kehtivuse kaotamine“;

34) paragrahvi 204 lõikes 1 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus on digitaalne

isikutunnistus“ sõnadega „digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument“;

35) paragrahvi 204 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ja sellega seotud digitaalset tuvastamist ning

digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid kehtivad kuni viis aastat.“;

36) paragrahvi 205 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „antakse välja“ sõnadega „vähemalt 18-

aastasele“;

37) paragrahvi 209 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema

isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi

kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja käesoleva seaduse § 111 lõigete 1 või 2

kohaselt arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise

reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete õigsuses peab olema võimalik veenduda.

(3) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja ilmub isiklikult isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse

isikutunnistuse väljastamisel.

(4) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja võib selle väärkasutuse ärahoidmiseks ning

e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-resident ilmuks isiklikult väljaandja asukohta

või Eesti välisesindusse.“;

38) paragrahv 2012 tunnistatakse kehtetuks;

39) seaduse peatükk 52 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „välismaalasele“ sõnadega „ilma tema

taotluseta“;

41) seadust täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses:

„71. peatükk

E-RESIDENDI ELEKTROONILISE IDENTITEEDI VAHEND

§ 344. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus

(1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja

Piirivalveamet vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule, kellel ei ole käesoleva seaduse § 2

lõike 2 punktis 1 või 12 nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigusega samal ajal.

5

(2) E-residendile elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk on

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada

e-teenuseid Eesti elektroonilise identiteedi vahendiga.

(3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus antakse kehtivusajaga kuni

kuus aastat.

(4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja on kohustatud

võimaldama enda biomeetriliste andmete töötlemist.

(5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus jäetakse läbi

vaatamata, kui isik keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete,

andmisest.

(6) E-resident teavitab Politsei- ja Piirivalveametit oma kontaktandmete ja välisriigi

reisidokumendi andmete muutumisest.

§ 345. E-residendi elektroonilise identiteedi vahend

(1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahend:

1) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-

tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud

kõrgele usaldusväärsuse tasemele;

2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsust e-

identimise süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme kohta;

3) sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 28 sätestatud

nõuetele vastavat e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaati.

(2) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutusele võtmise korraldab sihtasutus.

(3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi võib anda üksnes kehtivat elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õigust omavale isikule.

(4) Elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust omaval isikul võib olla üks e-residendi

elektroonilise identiteedi vahend.

(5) Kui e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus lõpeb või tunnistatakse

kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi elektroonilise identiteedi vahend ja sellega

seotud sertifikaadid.

§ 346. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

(1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andja tuvastab taotleja

isiku või kontrollib tema isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas

biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja

käesoleva seaduse § 111 lõigete 1 või 2 kohaselt arvestades käesolevas peatükis sätestatud

erisusi.

6

(2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise

reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete õigsuses peab olema võimalik veenduda kogu e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal.

(3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andja võib elektroonilise

identiteedi vahendi väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks

nõuda, et e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-resident

ilmuks isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse või Eesti välisesindusse.

§ 347. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine ja sellest

keeldumine

(1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus tagastatakse läbi

vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi

rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane

koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2

alusel kehtestatud erisusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikide loetelu ja nende kodanikele e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erisused kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

määruse eelnõu Välisministeeriumiga.

(4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse,

kui:

1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut;

2) ei ole täidetud käesolevas seaduses sätestatud tingimused;

3) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust taotletakse

majandustegevuseks ning esineb majandustegevuse keelamise alus;

4) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

(5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest võib keelduda,

kui:

1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise

aluseks olev asjaolu;

2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine ei ole kooskõlas

käesoleva seaduse § 344 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.

§ 348. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtivuse

lõppemine

E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus lõpeb:

1) kehtivusaja lõppemise korral;

2) kehtetuks tunnistamise korral;

3) e-residendi surma või surnuks tunnistamise korral või

4) kui isikule ei ole kuue kuu jooksul e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse andmisest arvates antud elektroonilise identiteedi vahendit.

7

§ 349. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamine

(1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) selle õiguse andmise alus on ära langenud;

2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahend kasutamise õigus on alusetult välja antud;

3) e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

(2) Kui e-resident ei ole Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud oma välisriigi reisidokumendi

andmete muutumisest, tunnistatakse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õigus kehtetuks kaks kuud pärast e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse andmise aluseks oleva biomeetrilise reisidokumendi kehtivuse lõppemist.

(3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse võib tunnistada kehtetuks,

kui ilmneb mõni käesoleva seaduse § 347 lõike 4 punktides 1 ja 2 või lõikes 5 nimetatud e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise alus.

(4) Kui pärast e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmist selgub,

et selle õiguse andmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud

dokumente, on isik kohustatud e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

andja nõudmisel dokumentaalselt tõendama selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid.

(5) Kui isik ei esita määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tõendeid,

tunnistatakse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus kehtetuks

valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab e-residenti viitamata tema elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamisest.

§ 3410. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise ja

kehtetuks tunnistamise menetlus

(1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus esitatakse Politsei-

ja Piirivalveameti iseteeninduses.

(2) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja on kohustatud

tõendama või põhistama e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

andmise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on

haldusorganile teada või on üldtuntud.

(3) Isiku taotluse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmiseks

võib jätta läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest või elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

andmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on muutunud.

§ 3411. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse menetlusega

seotud andmetöötlus

8

(1) Isiku õigust tutvuda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

andmise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist

asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni

liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;

4) ohustada avaliku korra kaitset.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse

järgmistele õigustele:

1) saada teada isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) saada teada isikuandmete saajad ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teave, kas

isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;

3) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist;

4) esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta;

5) saada teavet isikuandmetega seotud rikkumise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka

andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.

(4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata

jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud

rekvisiidid ning käesoleva seaduse § 346 lõikes 1, 4 ja 5 ning § 347 lõikes 1, 2 ja 4 sätestatud

alus.

(5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata

jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid

ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.

§ 3412. Riikliku järelevalve teostamine

(1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise üle teostavad riiklikku

järelevalvet oma pädevuse piires:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Maksu- ja Tolliamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama

korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas

seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses

isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.

(3) Rahapesu Andmebüroo võib töödelda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi

kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi elektroonilise

9

identiteedi vahendi kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet.

(4) Kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete raames kogunud teavet, mis

võib olla e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe

Politsei- ja Piirivalveametile.

§ 3413. E-residendile teenuse osutamine

(1) Avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja võib otsustada e-residendile elektroonilise

identiteedi vahendiga teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või

kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või

kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks täiendavaid nõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate

andmete ja dokumentide esitamist või isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta.

(2) Avalik-õigusliku teenuse osutaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid

seada järgmistel juhtudel:

1) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi eesmärgipärase kasutamise tagamiseks,

sealhulgas õigusrikkumiste ärahoidmiseks;

2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks.

(3) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige andmekogusse andmete esitamises

või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

piirangud andmekogu vastutav töötleja.

(4) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse andmete esitamine või

andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik.“;

42) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsed isikutunnistused

kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni ja nendele ei kohaldata

käesoleva seaduse § 345 lõikes 4 sätestatud ühe e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi

omamise piirangut.“;

43) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

„§ 391. Käesoleva seaduse § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 rakendamine

Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsele isikutunnistusele

kohaldatakse selle kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni kuni 2028. aasta

29. veebruarini kehtinud käesoleva seaduse § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 redaktsiooni.“.

§ 2. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 271 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10

2) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse paragrahviga 481 järgmises sõnastuses:

„§ 481. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-

residendi isikusamasuse kontrollimine

Konsulaarametnik kontrollib e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotleja või e-residendi isikusamasust.“.

§ 3. Maksukorralduse seaduse § 29 punkti 264 muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 punktis 264 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse

väljaandmiseks“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmiseks“.

§ 4. Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine

Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 51 punktis 2 asendatakse sõnad „digitaalne

isikutunnistus“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus“.

§ 5. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 50 lõike 12 muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 50 lõikes 12 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“

sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus“.

§ 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõnad „digitaalset isikutunnistust“ sõnadega

„elektroonilise identiteedi vahendit“;

2) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui isiku e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest

keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse

§ 347 lõikes 4 või 5 sätestatud alusel.“;

3) paragrahvi 60 lõikes 51 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse väljaandmise,

kehtivuse peatamise“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

andmise“.

§ 7. Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:

„9) teade e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise kohta;“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

11

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 151 punktis 1 ja § 272 lõikes 6 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse

väljaandmise“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi õiguse andmise“;

2) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2721 tekstist jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 20 eurot“.

§ 9. Seaduse jõustumine

1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 11. jaanuaril.

2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1‒4, 6‒10, 12‒15, 20‒23, 25‒32, 35, 39 ja 41‒43, § 2 punkt

3 ning §-d 3‒8 jõustuvad 2028. aasta 1. märtsil.

3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 24 ja § 2 punkt 2 jõustuvad 2028. aasta 1. septembril.

4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1 ja § 8 punkt 3 jõustuvad 2030. aasta 15. novembril.

5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2034. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………… 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

23.12.2025 nr 1-6/3351-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitan ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks isikut

tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Sama:

Andmekaitse Inspektsioon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Pangaliit

Eesti Pank

Kaitsepolitseiamet

Maksu- ja Tolliamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Rahapesu Andmebüroo

Riigi Infosüsteemi Amet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Transpordiamet

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele

Määrus kehtestatakse konsulaarseaduse § 121 lõike 5, meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1

ning rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:

„3. jaotis

E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja andmed

§ 101. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja andmed

E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta kantakse

andmekogusse näokujutis.“;

2) paragrahvi 15 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „ja e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljastamisel“;

3) paragrahvi 38 pealkirjas asendatakse tekstiosa „8, 9 ja 10“ tekstiosaga „8–101“;

4) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „8, 9 ja 101“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus-

ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 31 lõikes 3, § 32 lõikes 2 ja lõikes 31, § 34

lõikes 5, § 781 ja § 97 lõikes 3 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega

„elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus“ vastavas käändes.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) teade e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse olemasolu ja

kehtivuse kohta;“;

2) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 33 sõnastatakse järgmiselt:

„33) teade e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse olemasolu ja

kehtivuse kohta;“.

§ 4. Määruse jõustumine

Määruse § 1 jõustub 1. märtsil 2028.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Rakendusakti kavand nr 2

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri määruste muutmine seoses

e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 lõike 7, § 121 lõike 9 ning

§ 15 lõigete 1 ja 6 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3314 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 26. juuni 2025. aasta määruse nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja

isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muutmine

Siseministri 26. juuni 2025. aasta määruses nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi § 3 lõike 5 punkt 2, § 4 lõike 3 punkt 2 ja lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse

andmed“.

§ 2. Siseministri 24. juuli 2025. aasta määruse nr 20 „Isikut tõendava dokumendi

väljaandmise ja väljastamise kord“ muutmine

Siseministri 24. juuli 2025. aasta määruses nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja

väljastamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „ning e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“;

2) paragrahvi 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljaandmise“ sõnadega „ja

e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“;

3) paragrahvi 1 punkt 2, § 4 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõikes 5, §-s 9, §-s 17, § 26 lõikes 2 ja 3 asendatakse sõnad „digitaalse

isikutunnistuse“ sõnadega „e-residendi elektroonilise identiteedi kasutamise õiguse“;

5) määruse 7. peatükk ja § 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

6) määruse 8. peatükki täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

„§ 361. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise tähtajad

E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise menetlusele

kohaldatakse § 34 lõikes 1, § 35 ja § 36 sätestatut.“.

§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise ning isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud menetluse

ja sellega seotud andmete, sealhulgas isikuandmete, töötlemise kaudu.“;

2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Andmekogusse kantavad isikut tõendavate dokumentide ja e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmed

(1) Andmekogusse kantakse andmed järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos

dokument) taotluste ja dokumentide kohta:

1) Eesti kodaniku pass;

2) isikutunnistus;

3) elamisloakaart;

4) välismaalase pass;

5) meresõidutunnistus;

6) meremehe teenistusraamat;

7) ajutine reisidokument;

8) pagulase reisidokument.

(2) Andmekogusse kantakse andmed e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse taotluse ja selle õiguse andmise kohta.“;

3) paragrahv 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotlejaga seotud andmed“;

4) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Dokumendi taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;

5) paragrahvi 8 lõikest 2 ja 3 ning § 9 lõike 3 ja § 10 lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse

välja sõnad „digitaalse isikutunnistuse,“;

6) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja e-residendi staatuse kohta.

7) paragrahvi 8 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta kantakse

andmekogusse järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) varasemad ja muud nimed;

3) isanimi;

4) isikukood ja välisriigi isikukood;

5) sünniaeg ja -koht;

6) sugu;

7) kodakondsus ja varasemad kodakondsused;

8) kontaktandmed (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, riik, postiindeks, e-post,

telefon);

9) näokujutis;

10) reisidokumendi andmed (reisidokumendi väljaandnud riik, reisidokumendi väljaandnud

asutus, reisidokumendi liik, reisidokumendi number, reisidokumendi väljaandmise aeg ja

reisidokumendi kehtivusaja lõpp);

11) sotsiaalmeedia kontod;

12) taotlejaga seotud nii Eesti kui ka välisriigi ettevõtted;

13) elulookirjeldus;

14) info karistatuse ning isiku vastu algatatud süüteomenetluse kohta;

15) info ärikeelu kohta;

16) info isiklike ja temaga seotud ettevõtetele kuuluvate pangakontode, makseasutuste kontode

ja virtuaalvääringute kasutamise kohta;

17) info terrorismi, rahapesu, majandus- ja küberkuritegude kahtluse ja sanktsioonide kohta;

18) info viisa väljastamisest keeldumiste ja sissesõidukeeldude kohaldamise kohta;

19) teave ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis

osalemise kohta ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses

teenimise kohta;

20) info ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulumise kohta;

21) info terroriorganisatsioonidesse kuulumise kohta.;

8) paragrahvi 8 lõige 9, § 9 lõike 3 punkt 5, § 10 lõike 1 punkt 6 ja § 12 lõike 3 punkt 27

tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotluse andmed“;

10) paragrahvi 9 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse

kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;

11) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) taotluse suhtes tehtud otsus ja keelduva otsuse põhjus;“;

12) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) andmed taotluse suhtes tehtud otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta;“;

13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluses esitatakse

taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.“;

14) paragrahv 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

㤠10. Dokumendi ja selle kasutaja andmed ning e-residendi elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise õiguse ja elektroonilise identiteedi vahendi andmed“;

15) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Dokumendi kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;

16) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) andmed dokumendi kasutamise kohta;“;

17) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta kantakse

andmekogusse järgmised andmed:

1) kehtivusaeg;

2) andmed õiguse kehtetuks tunnistamise kohta (põhjus, kehtetuks tunnistamisest teatamise

kuupäev, teatise või akti number, kuupäev);

3) andmed õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta.

(12) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kohta kantakse andmekogusse järgmised

andmed:

1) elektroonilise identiteedi vahendi number;

2) elektroonilise identiteedi vahendiga seotud seadme tunnus;

3) elektroonilise identiteedi vahendi kehtivusaeg;

4) elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise andmed.“;

18) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „dokumentide taotlustest,“ sõnadega „e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlustest,“;

19) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) dokumendi või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus;“;

20) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) dokumendi või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise otsus;“.

§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 10. septembri 2025. aasta määrus nr 27 „E-residendi digitaalse isikutunnistuse

vorm ja tehniline kirjeldus ning e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete

loetelu“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 2 jõustub 1. märtsil 2028. aastal.

(2) Määruse § 1 jõustub 1. märtsil 2033. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise

ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning

nende riikide kodanikele e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erisused

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 346 lõike 2 alusel.

§ 1. Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-

, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu

Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riigid või Eestiga justiits-,

julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riigid on:

1) ….;

2) ….;

3) ….;

4) jne.

§ 2. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise erisused

(1) Paragrahvis 1 nimetatud riigi kodaniku, välja arvatud Valgevene Vabariigi või Venemaa

Föderatsiooni kodaniku, e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmisest tingimustest:

1) ta on elanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või Šveitsi

Konföderatsioonis vahetult enne e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse taotluse esitamist elamisloa alusel vähemalt kolm järjestikust aastat ja tal on selle riigi

kehtiv elamisluba;

2) tal on Eestis püsiv majandustegevus;

3) talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus või e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õigus ja ta on kasutanud seda eesmärgipäraselt;

4) ta on Eesti välisesinduse töötaja, aukonsul või ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude

tagamiseks asutatud sihtasutuse lepinguline ekspordinõunik.

(2) Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku e-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui talle on antud varem välja e-residendi

digitaalne isikutunnistus või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus ja

tal on Eestis püsiv majandustegevus.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on töötatud välja, et võtta e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi digi-ID)

asemel kasutusele kaardivaba elektroonilise identiteedi vahend (edaspidi e-residendi eID

vahend) ning biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel.

Muudatused suurendavad e-residentsuse programmi majanduslikku mõju ja panustavad

innovatsiooni. Lisaks vähendavad bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust. Selleks on

kavandatud teha järgmised peamised muudatused, mis jõustuvad kahes etapis.

 E-residentsuse programmis võetakse 2027. aasta 11. jaanuaril kasutusele tehniline rakendus

ja muudetakse menetlusprotsessi e-residendi digi-ID taotleja biomeetriliseks isiku

tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks kaugteel, mis toimub kehtiva välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi1 andmete ja taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas

biomeetriliste andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogusse (edaspidi

ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi ABIS)

kantud andmete võrdlemise kaudu.

 E-residentsuse programmis minnakse 2028. aasta 1. märtsil digi-ID väljaandmiselt üle

kaardivabale e-residendi eID vahendile. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) annab

muudatuste kohaselt edaspidi e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse. E-residendi

tehnilise eID vahendi kasutusele võtmise korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

(edaspidi EIS), kui e-residentsuse programmi eestvedaja. Isikut tõendavate dokumentide

seaduses2 (edaspidi ITDS) sätestatakse e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise

tingimused ja e-residendi tehnilisele eID vahendile kohalduvad nõuded. Kehtiva ITDS-i

kohaselt on digi-ID riiklik isikut tõendav dokument, uus tehniline e-residendi eID vahend ei

ole riigiasutuse poolt väljaantav isikut tõendav dokument.

Eelnõu rakendamine ei suurenda e-residentide halduskoormust ja sellega kaasnev mõju on

positiivne. Seega halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole eelnõu puhul vaja rakendada.

E-residendi eID vahendi ja kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimise kasutusele võtmise korral ei pea e-resident edaspidi digi-ID kättesaamiseks

isiklikult Eesti välisesindusse minema ja see võimaldab tal kiiremini alustada ettevõtlusega

Eestis. Seetõttu on muudatustel ka oluline positiivne sotsiaalne mõju. Muudatused omavad

positiivset mõju ka riigiasutuste töökoormusele, kuid toovad kaasa mõningase töökoormuse

kasvu EIS-ile. Eelnõu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ja

siseturvalisusele. Mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele, e-riigile ja

infoühiskonnale on positiivsed, kuid väheolulised.

1 Biomeetrilised reisidokumendid sisaldavad elektroonilist kiipi passi kasutaja andmetega ja võeti maailmas

kasutusele tulenevalt Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni ICAO Doc 9303 spetsifikatsioonist. Riigid,

mis on biomeetrilised passid kasutusele võtnud: https://www.inverid.com/blog/countries-epassports. 2 Isikut tõendavate dokumentide seadus.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SIM):

 nõunik Elen Kraavik ([email protected]);

 õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]);

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi JDM), EIS ja PPA.

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Jaanus Põldmaa (tel 612 5041, [email protected]) ja Kertu

Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata, keeletoimetus tehakse enne eelnõu teisele

kooskõlastamisele esitamist.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud:

- Vabariigi Valitsuse 2025‒2027 koalitsioonileppe 9.2. peatüki „Teaduspõhine majandus ja

innovatsioon“ eesmärk nr 249 „Eesti digiriigi arendamiseks loome e-residendi taotlejale

turvalise kaugidentimise ja digitaalse isikutuvastuse. Kaardivaba lahendus kiirendab e-

residendi staatuse saamist, soodustab ettevõtete loomist Eestis ja suurendab e-residentsuse

majanduslikku mõju3“;

- Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi detailsema tegevusega „Hangime eID vahendi

kasutamise tagamiseks partneri4“;

- Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi detailsema tegevusega „Töötame välja eIDAS

nõuetele vastava mobiilse rakenduse, mille kaudu e-residentsuse taotleja saab biomeetrilise

isikut tõendava dokumendi alusel andmed automaatselt avalduse vormile viia5“;

- E-residentsuse jätkustrateegia 2022–20256 põhisuud 1.2. „Digivahendi tehniline

kaasajastamine. ID-kaart ja füüsiline luger arvuti küljes on tänaseks ajale jalgu jäänud

lahendus. Vaja on liikuda üleni elektroonilise esmavahendi suunas, mille väljastamine ei

põhineks füüsiliselt ID-kaardil.“;

- Strateegia „Eesti 2035“ eesmärgi „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna,

mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“

tegevusse „Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse tõmbekeskuseks,

kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid (sh spetsialistide olemasolu

tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine ja

interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine)7“;

- „Eesti digiühiskond 2030“ arengukava tegevusse „Investeerime teenuste

kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse parandamisse, sh erifookusena e-residentidele mõeldud

digiteenuste arendusse8“;

- Siseturvalisuse arengukava 2020‒2030 alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-,

rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunda, kus keskendutakse järgmiste

küsimuste lahendamisele: Kuidas tagada turvalised ja tänapäevased tehnoloogilised

3 Koalitsioonilepe 2025-2027. 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 5 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 6 E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 7 Strateegia „Eesti 2035“. 8 Eesti digiühiskond 2030, lk 21.

3

lahendused identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide arendamiseks?

Kuidas tagada elektroonilise identiteedi ja eID kasutatavus, laiendada dokumentide

kasutusala ja mugavust, samuti kasutajate hulka ning maandada võimalikud riskid? Kuidas

tagada identiteedihalduspoliitika valdkonna stabiilsus, jätkuvalt turvaline ja tõsikindel

füüsilise isiku tuvastamine ning isikusamasuse kontrollimise protsess, sh arendades edasi

ning võttes laiemalt kasutusele biomeetrilisi isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise

lahendusi?9

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS) – RT I, 26.06.2025, 7;

2) konsulaarseadus (edaspidi KonS) – RT I, 26.06.2025, 11;

3) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) – RT I, 02.10.2025, 5;

4) meresõiduohutuse seadus (edaspidi MSOS) – RT I, 02.10.2025, 6;

5) perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS) – RT I, 21.11.2025, 6;

6) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi RahaPTS) – RT I,

21.06.2024, 52;

7) rahvastikuregistri seadus (edaspidi RRS) – RT I, 21.11.2025, 7;

8) riigilõivuseadus (edaspidi RLS) – RT I, 21.11.2025, 11.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja hetkeolukord

ITDS-i10 § 205 lõike 2 kohaselt on e-residentsuse programmi eesmärk soodustada Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti

digitaalse dokumendiga. Peamine ootus 2014. aastal loodud e-residentsuse programmile on

Eesti majanduse elavdamine. E-residendil on võimalik oma elukohast lahkumata asutada Eestis

interneti teel äriühing ja osaleda aktiivselt selle juhtimises, näiteks esitada elektrooniliselt

maksudeklaratsioone ning allkirjastada digitaalselt dokumente ja lepinguid.

Kuna e-residentsuse programm põhineb elektroonilisel identiteedil ja selle tõendamist

võimaldaval digitaalsel dokumendil, siis on ka e-residentsuse õiguslik regulatsioon ITDS-is

ning selle alusel kehtestatud siseministri määrustes11. ITDS reguleerib digi-ID väljaandmist,

sellest keeldumist ja kehtetuks tunnistamist aga ka digi-ID kasutamise üle riikliku järelevalve

teostamist ja era- või avalik-õigusliku teenuse osutaja poolt e-residendile teenuse osutamist,

selle piiramist või sellest keeldumist. ITDS-i § 15 lõike 4 punkti 11 kohaselt annab digi-ID välja

ja tunnistab kehtetuks PPA. Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. aasta protokollilise otsuse12

kohaselt on e-residentsuse programmi eestvedajaks EIS.

Digi-ID on kaardi formaadis riiklik isikut tõendav dokument, mis on kasutatav üksnes

elektroonilises keskkonnas autentimiseks ja e-allkirja andmiseks. Digi-ID ei ole reisidokument,

9 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. 10 Isikut tõendavate dokumentide seadus. 111) Siseministri 24. juuli 2025. aasta määrus nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise

kord“.

2) Siseministri 10. septembri 2025. aasta määrus nr 27 „E-residendi digitaalse isikutunnistuse vorm ja tehniline

kirjeldus ning e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“. 12 Kättesaadav Riigikantseleist.

4

see ei anna välisriigi kodanikule kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ega Eestisse või

Euroopa Liitu sisenemise õigust.

Digi-ID.

Statistika

3.11.2025 seisuga on e-residentsuse programmi loomisest arvates saanud e-residendiks 131 437

isikut 185 riigist. Neist kehtiv digi-ID on sama kuupäeva seisuga 62 855 e-residendil. 2024.

aastal esitati võrreldes varasema aastaga 3% võrra rohkem taotlusi ning enim oli taotlusi

Hispaaniast, Ukrainast ja Saksamaalt. Enim e-residente, kellel on 3.11.2025 seisuga kehtiv digi-

ID, omavad Hispaania, Ukraina ja Saksamaa kodakondsust (tabel 1).

Tabel 1. Kehtivate digi-ID-de statistika kodakondsusest lähtuvalt

Kodakondsus Kehtiv digi-ID

Hispaania 5 470

Ukraina 4 822

Saksamaa 4 280

Türgi 3 145

Prantsusmaa 2 933

Soome 2 930 Allikas: PPA

Korduvtaotlejate osakaal kasvas 2024. aastal 22%, mis oli tingitud 2019. aastal väljaantud digi-

ID-de kehtivuse lõppemisest. 2019. aastal esitatud digi-ID taotluste arv oli alates 2014. aastast

suuruselt teine. Kõige rohkem korduvtaotlusi (ca 30%) on naaberriikide e-residentide seas

(Soome, Rootsi, Läti, Leedu). Esmakordsete taotlejate osakaal oli 2024. aastal kõrgeim

Hispaania, Hiina, Pakistani ja Iraani kodanike seas (ca 90%). 2025. aastal arvuliselt tõenäoliselt

korduvtaotlejate osa väheneb, kuna 2020. aastal langes taotlejate osakaal võrreldes varasemate

aastatega ligi viiendiku võrra.

5

Joonis 1. Esmaste ja korduvate taotluste osakaal 2020-2024

Allikas: PPA

Digi-ID taotlemise valdavaks põhjuseks on Eestis äriühingu asutamise soov (73,1%). E-

residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 36 000 Eesti ettevõtte, mis on ligikaudu iga viies

uus Eestis asutatud ettevõte aastas. 2024. a kasvas varasema aastaga võrreldes ettevõtete

asutamine 10% võrra.

EIS-i andmetel on 17.11.2025 seisuga e-residentsuse programmiga seotud otsene majanduslik

kogumõju Eesti riigile alates asutamisest 373 miljonit eurot, tulenedes peamiselt e-residentide

loodud ettevõtete majandustegevusest.

Probleemi kirjeldus

Kuna e-residentsuse programmi üheks peamiseks eesmärgiks on muuta Eesti ärikeskkond

globaalselt avatumaks ja tuua siia täiendavaid investeeringuid läbi mugavate digitaalsete

lahenduste, siis on programmi elutsükli jooksul pidevalt otsitud võimalusi, mis sellesse

eesmärki panustaksid. Läbiviidud uuringute13 kohaselt on e-residendi jaoks oluliseks

mõjuteguriks aeg – mida kiirem on digi-ID väljaandmise protsess, seda suurem on tõenäosus,

et alustatakse majandustegevusega ning avaldub programmi soodne majanduslik mõju. Kui

ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab Eestis aega vaid 2–4 tundi (rekord on 15 minutit),

siis ainuüksi digi-ID saatmisele Eesti välisesindusse kulub 2–5 nädalat ja kätte saamine võib

võtta aega keskmiselt 2,5 kuud, sest taotleja peab sellele ka Eesti välisesindusse järgi

minemiseks aja planeerima. Kõige kiiremini lähevad oma digi-ID-le järgi Läti, Leedu, Ungari,

Belgia ja Türgi e-residendid ning kõige hiljem Hiina, India, USA ja Pakistani e-residendid.

Keskmine väljastusaeg taotlemisest kättesaamiseni on 64 kalendripäeva (joonis 2). Uuringute

kohaselt kahaneb e-residendi ettevõtte loomise tõenäosus selle ajavahemiku jooksul (joonis 2),

mistõttu on oluline vähendada digi-ID kättesaamisele kuluvat aega.

13 1) Okereke, Onyekachi Fortune. 2023. Master’s Thesis „Does the processing time of e-residency cards affect

probability of forming companies? A study of the Estonian e-residency programme“. Kättesaadav:

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/2cab4a56-123e-4219-80b1-d22fe4510264/content (19.06.2025).

2) Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers. 30.10.2023. „Legal Eestis sandbox režiimis ettevõtlusega

alustamine e-residentidele“. Lõpparuanne. (AK dokument).

6

Joonis 2. Kasutajakogemuse mõju tulemuslikkusele

Allikas: EIS

2.2. Eelnõu eesmärk ja lahendusettepanekud

Eelnõu eesmärk on kaardivaba e-residendi eID vahendi kasutusele võtmine ning kaugteel

biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele üleminek, et suurendada e-

residentsuse programmi majanduslikku mõju ja panustada innovatsiooni. Lisaks vähendada

bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust.

Mugavamale ja kaasaegsele e-residendi eID vahendile üleminek on kujunenud viimastel

aastatel üheks peamiseks väljakutseks e-residentsuse programmis. Kaardi formaadis digi-ID on

olnud kasutusel alates 2014. aastast, kui programm loodi ning e-residendi klienditeekonna

probleemkohad, sh kaardivaba lahenduse vajadus toodi välja juba 14.04.2022 toimunud

valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud e-residentsuse 2022–2025 jätkustrateegias14.

Kaardivaba lahenduseni aga ei ole erinevatel põhjustel senini jõutud, muu hulgas näiteks

luhtunud hanke15 ja PPA ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) piiratud ressursi tõttu.

Kaardivabale e-residendi eID vahendile ning kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja

isikusamasuse kontrollimisele üleminekul muutub e-residendi eID vahendi taotlemise protsess

(vt joonis 3) ning eID vahendi kättesaamine ning selle kasutamine muutub mugavamaks.

Erinevaid toiminguid eelistatakse tänapäeval teha mugavalt oma nutiseadmes, kuid kaardi

formaadis digi-ID kasutamine eeldab arvuti ja kaardilugeja olemasolu ning selle kättesaamiseks

on vaja reisida Eesti välisesindusse. Edaspidi ei pea e-resident oma digi-ID kättesaamiseks

välisesindusse kohale minema. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse saamiseks peab

taotleja sarnaselt kehtivale protsessile esitama esmalt taotluse PPA iseteeninduses16. Erinevalt

kehtivast protsessist toimub edaspidi taotlemise käigus ka kaugteel biomeetriline isiku

tuvastamine ja isikusamasuse kontroll. Taotluse esitamisele järgneb PPA menetlusprotsess, mis

jääb võrreldes kehtivaga samaks, kuid haldusotsus ei ole edaspidi digi-ID väljaandmise osas,

vaid e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse saamise osas. PPA teavitab taotlejat otsusest ja

positiivse otsuse korral sisaldab teavitus ka täpset juhendit tehnilise eID vahendi saamiseks

EIS-i lepingupartnerilt. Taotlejale tagatakse kogu protsessi käigus vajalik kasutajatugi.

14 E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 15 Riigihangete register. Mobiilse elektroonilise identiteedi täisteenuse tellimine. 16 PPA iseteenindus.

7

Joonis 3. Üldine taotlusprotsessi joonis

Senise olukorra ja tulevikuvaate võrdlus ehk peamised kavandatavad muudatused:

PRAEGU TULEVIKUS

PPA on digi-ID väljaandja ja hankija. PPA ei ole e-residendi eID vahendi väljaandja

ega hankija.

PPA annab õiguse e-residendi eID vahendi

kasutamiseks.

EIS on e-residendi eID vahendi hankija ja

korraldab selle kasutusele võtmise.

E-residendi eID vahendi väljaandja on EIS-i

lepingupartner.

Digi-ID on ITDS-i § 2 lõike 2 punkti 11

kohaselt riiklik isikut tõendav dokument.

E-residendi eID vahend ei ole riiklik isikut

tõendav dokument, kuid peab omama e-

identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse

(edaspidi EUTS) kohaselt eIDAS17 „kõrgele“

usaldusväärsuse tasemele vastavuse kehtivat

otsust. EIS-i lepingupartnerile kohaldub EUTS

koosmõjus ITDS-is kehtestatava e-residendi eID

vahendi regulatsiooniga.

Digi-ID on kaardi formaadis dokument,

mille väljaandmiseks on vaja planeerida

vahendid dokumendi plankide

tootmiseks, isikustamiseks,

trükkimiseks, välisesindusse saatmiseks

ja hoiustamiseks ning vajaduse korral

hävitamiseks.

E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise

korral puuduvad vasakul veerus kirjeldatud

kulud.

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) nr 2024/1183, millega muudetakse nõukogu

määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega. – ELT L, 30.4.2024.

8

Digi-ID kehtib kuni viis aastat ja selle

lõppemisel tuleb taotleda uus digi-ID.

E-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtib

kuni kuus aastat ja selle lõppemise korral tuleb

PPA-le esitada uus taotlus.

Digi-ID väljaandmise tingimused,

väljaandmisest keeldumise ja digi-ID

kehtetuks tunnistamise alused on

kehtestatud ITDS-is.

E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmise tingimused, sellest keeldumise ja selle

kehtetuks tunnistamise alused kehtestatakse

ITDS-is. E-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse lõppemise või kehtetuks tunnistamise

korral, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID

vahend ja sellega seotud sertifikaadid.

Digi-ID kättesaamiseks, isikusamasuse

kontrollimiseks ja sõrmejälgede

andmiseks peab taotleja isiklikult Eesti

välisesindusse kohale minema nii esmase

kui korduva digi-ID taotlemise korral.

Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

toimub Eesti Vabariigi poolt tunnustatud18

kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi19,

taotlemisel esitatud isikuandmete, sh

biomeetriliste andmete ning ITDAK-i ja ABIS-e

andmekogu andmete võrdlemise kaudu kaugteel.

PPA vastutab digi-ID eIDAS määruse

nõuetele vastavuse eest ja on auditeeritav

asutus kogu digi-ID elukaare ja

väljaandmise protsessi ulatuses.

EIS-i lepingupartner vastutab e-residendi eID

vahendi eIDAS määruse nõuetele vastavuse eest

ja on auditeeritav asutus kogu e-residendi eID

vahendi väljaandmise protsessi osas.

E-residentsusega seotud riske maandab

PPA koos partnerasutustega digi-ID

väljaandmise ja digi-ID kasutamise

järelevalve menetlustes.

E-residentsusega seotud riske maandab PPA e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse

väljaandmise ja selle kasutamise järelevalve

menetluses.

Muudatustega saavutatakse:

- üleminek kaardivabale e-residendi eID vahendile ja biomeetrilisele isiku tuvastamisele ning

isikusamasuse kontrollimisele kaugteel;

- kiirem väljastusprotsess, sest ära jääb dokumendi logistikaga seotud tegevusteks kuluv aeg;

- PPA ja RIA ressursivajaduse vähenemine e-residendi digi-ID-ga seonduvate tehniliste

tegevuste20 osas, mille tulemusena on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse

prioriteetsetesse tegevustesse, nt Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL

algatused nagu EL digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne;

- väheneb Välisministeeriumi (edaspidi VäM), Eesti välisesinduste ja PPA teeninduste

töömaht, kuna ära jääb dokumendisaadetistega tegelemine, sõrmejäljehõive,

väljastusprotsess, hoiustamine, väljastuskoha muutmistega seotud tegevused;

- täiendav võimalus ettevõtlusega alustavate e-residentide arvu ja e-residentsuse programmi

majandusliku mõju kasvuks;

- tehnoloogianeutraalne õigusruum;

- tihedam koostöö erasektoriga.

Olulised tingimused, mis peavad olema jätkuvalt täidetud turvalise e-residendi eID vahendi

väljaandmisel ja e-residentsuse programmi riskide maandamiseks on järgmised:

- e-residendi eID vahend peab vastama eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud

„kõrgele“ usaldusväärsuse tasemele ning EUTS-is sätestatud otsus e-identimise süsteemi

usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv;

18 Eesti Vabariigi poolt tunnustatud isikut tõendavate dokumentide nimekiri. 19 Biomeetrilised reisidokumendid, mis sisaldavad elektroonilist kiipi passi kasutaja andmetega, võeti maailmas

kasutusele tulenevalt Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni ICAO Doc 9303 spetsifikatsioonist. Riigid,

mis on biomeetrilised passid kasutusele võtnud: https://www.inverid.com/blog/countries-epassports 20 Sellisteks tegevusteks on näiteks hangete läbiviimine, eIDAS auditites osalemine, füüsilise dokumendi tootmise,

isikustamise ja logistikaga tegelemine.

9

- e-residendi eID vahend peab võimaldama eIDAS määruse usaldusväärsuse tasemele

„kõrge“ vastavat autentimist ja kvalifitseeritud e-allkirja andmist ning olema kooskõlas

eIDAS määruse ajakohase versiooni ning teiste vastava valdkonna õigusaktide ja

dokumentatsioonidega;

- e-residendi eID vahendi kasutamise üle teostab järelevalvet PPA ning oma pädevuse ja

valdkondliku õiguse piires Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA), Kaitsepolitseiamet

(edaspidi KAPO) ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB), mis eelkõige seisneb PPA-le

teabe edastamises e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise keeldumiseks või

kehtetuks tunnistamise otsustamiseks;

- PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse lõppemise või kehtetuks

tunnistamise korral, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID vahendi sertifikaadid;

- E-residendi e-ID vahend on eristatav teistest elektroonilises keskkonnas isiku tõendamist

võimaldavatest digitaalsetest dokumentidest ja eID vahenditest.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 12 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei

tohi diskrimineerida muu hulgas elu- või asukoha alusel. Seega sisaldab PS üldist

võrdsuspõhiõigust. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi21.

Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab kõiki isikuid, sealhulgas laieneb

võrdsuspõhiõigus PS-i § 9 lõike 1 kohaselt ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele.

Siiski ei ole igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu

kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse

meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne

kohtlemine seadusloomes põhjendatud22.

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-

ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja

korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis

viibivatel välisriikide kodanikel. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigus. Seega võib ettevõtlusvabadust piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega

keelatud. Riigikohtu hinnangul piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust

põhjusest. See põhjus peab lähtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse

vajadusest23.

PS-i § 29 lõikes 1 on sätestatud inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja

töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ning teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil

on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Seega on PS-i § 29

lõike 1 kaitse all iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine

sõltub. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigus, mida seadusandja võib põhjendatud juhtudel piirata. Selline põhjus võib olla teiste

isikute õiguste ja vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise vajadus.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

eesmärk on tagada kaardivaba e-residendi eID vahendi kasutusele võtmine ja kaugteel

biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele üleminek, et suurendada e-

21 RKPJKo, 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 22 RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26. 23 RKPJKo, 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 81.

10

residentsuse programmi majanduslikku mõju ja panustada innovatsiooni, lisaks vähendada

bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust. Eesmärgi saavutamise üheks meetmeks on üleminek

kaasaegsele kaardivabale e-residendi eID vahendile ja biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja

isikusamasuse kontrollimisele kaugteel. E-residentsuse kaardivaba lahendusega paralleelselt on

väljatöötamisel e-residentide iseteeninduslik biomeetria kogumise lahendus mobiilis24. Selle

abil hõivatakse taotleja näokujutis ja sõrmejäljed, tema reisidokumendi kiibile salvestatud

isikuandmed ja tehakse reisidokumendi ehtsuse ning kehtivuse kontroll. Andmete hõivamisel

rakenduvad erinevad turvakontrollid ja kaugteel biomeetrilise isikusamasuse kontrollimiseks

on vaja omada kehtivat biomeetrilist välisriigi reisidokumenti, mille kiibil olevaid isikuandmeid

ja nende ehtsust on võimalik kontrollida avaldatud usaldusnimekirjade25 alusel. Tõsikindel

isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine rakendub e-residendile ka tehnilise eID

vahendi saamisel. Seeläbi tagatakse, et PPA antud õigus ja tehniline eID vahend antakse samale

isikule.

Biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kasutusele võtmise korral ei saa

e-residendi eID vahendi kasutamise õigust edaspidi taotleda isikud, kelle kodakondsusjärgne

riik ei ole biomeetrilisele reisidokumendile üle läinud või ei võimalda selle kiibil olevate

isikuandmete ehtsuse kontrollimist. Ligikaudu 80% kogu maailmas väljastatavatest

reisidokumentidest on juba praegu biomeetrilised.

Eestil ei ole kohustust e-residentsust pakkuda ja see on hüve, mille andmise tingimused võivad

olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest

muutuda. Seega on Eesti riigil õigus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi eID

vahendi kasutamise õigus antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada.

Muudatus suurendab e-residentsuse programmi turvalisust ja aitab maandada e-residentsuse

programmiga seonduvaid riske, sest edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad

ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised

reisidokumendid. Eelnõu meetmed on sobilikud eesmärgi saavutamiseks.

Meetmete vajalikkus

Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi

saavutada.

E-resident on välismaalane, kellel ei ole eID vahendi alusel õigust Eestisse siseneda ega Eestis

viibida. Küll aga saab e-resident kasutada Eesti e-teenuseid, e-keskkonnas enda isikut tuvastada

ja anda digiallkirja.

Kuna tegemist on välismaalasega, ei ole Eestil e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotleja kohta üldjuhul palju infot ja seda on keeruline ka välisriigist saada. E-residendi eID

vahendi kasutamise õigusega kaasnevad välismaalasel Eestis teatud hüved, mida välismaalane

saada või kasutada soovib, kuid nendele hüvedele juurdepääsu andmisel peab Eesti riik tagama

identiteedihalduse turvalisuse. Seega on turvaline isikusamasuse kontrollimine vajalik meede,

millele ei ole selliseid alternatiive, mis oleksid identiteedihalduse turvalisuse suurendamiseks

ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad.

24 Riigihangete register. E-residentide iseteeninduslik biomeetria kogumine mobiilis. 25 Biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsust on võimalik kontrollida ICAO või Saksamaa

avaldatud usaldusnimekirja alusel. See võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks

kasutatava dokumendisertifikaatide juursertifikaati, et kontrollida kiibil olevate isikuandmete ehtsust. Eesti toetub

Saksamaa usaldusnimekirjale, kuhu on 18.11.2025 seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid.

11

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise

ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Võrdsuspõhiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive õigustamiseks tuleb kaaluda, kas eesmärk minna üle kaugteel

biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele biomeetrilise

reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimise teel, kaalub üles

võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive.

Kuna e-resident saab kasutada Eesti e-teenuseid ilma, et ta ise Eestis viibiks, on oluline, et tema

saaks talle vastava õiguse andmisel korrektselt tuvastatud ja kontrollitud. Kuna e-residendi eID

vahendi kasutusõiguse taotlejal ei pruugi olla Eestiga ka muud varasemat seost, siis peab olema

Eesti riigil võimalus kindlaks teha taotleja isik ja biomeetrilise reisidokumendi kiibile kantud

andmed on selleks parim ja usaldusväärseim võimalus.

Seega on eelnõu meede proportsionaalne.

Isikuandmete töötlemine

E-residendi eID vahendi kasutusõiguse taotleja ja e-residendi isikuandmeid töödeldakse

jätkuvalt õigusaktis sätestatud alusel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e

tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Isikuandmeid töödeldakse nii

praegu kui ka kavandatavate muudatuste jõustumise järel ainult välismaalase taotluses toodud

ulatuses, seega on andmetöötlus välismaalasele teada ja ta esitab ise haldusorganile selleks

vajalikud andmed. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse e-residendi

digi-ID taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on reguleeritud ITDS-i §-s 152 ja

andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad sellele

kõik avaliku teabe seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded ja kohustused.

2.4. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Väljatöötamise kavatsus e-residentsuse programmi üleminekuks kaardivabale lahendusele26 oli

eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel 01.10.2025–29.10.2025. Selle kooskõlastasid JDM ja

Rahandusministeerium (edaspidi RAM) märkustega. Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja

ei esitanud. Arvamust avaldasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, KAPO,

PPA, RAB ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

Seletuskirja koostamisel on arvestatud JDM-i ja RAM-i märkustega ning esitatud arvamustega.

Lisatud on selgitusi ja ajakohastatud statistikat. JDM esitas väljatöötamise kavatsuse

kooskõlastamisel ettepaneku pidada eelnõu ja seletuskirja koostamisel silmas e-residendi eID

vahendi kehtetuks tunnistamise puhul usalduse arvestamist ja kahju hüvitamist. E-residentsus

on hüve, mida Eesti riik välisriigi kodanikule pakub ja mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust

seda saada. Seega ei saa välismaalasel tekkida ootust, et PPA antud e-residendi eID vahendi

kasutamise õigus jääb kehtima, kui esineb seaduses sätestatud kehtetuks tunnistamise alus.

Kehtetuks tunnistamise alused on seotud isiku tegevuse või tegevusetusega ja haldusmenetluse

seaduses sätestatud tingimused on arvesse võetud.

Väljatöötamise kavatsus esitati teadmiseks Riigikogule.

26 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 25-1071.

12

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ITDS-i, §-ga 2 KonS-i, §-

ga 3 MKS-i, §-iga 4 MSOS-i, §-ga 5 PKTS-i, §-iga 6 RahaPTS-i, §-iga 7 RRS-i, §-ga 8 RLS-i.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Sisukord 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .......................................................................................... 12 3.1. ITDS-i muutmine ............................................................................................................. 12

3.1.1. Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel..... 12 3.1.2. E-residendi eID vahend ........................................................................................ 14 3.1.3. Dokumendi väljaandmise menetlus .................................................................... 32

3.2. KonS-i muutmine (§ 2) .................................................................................................... 34 3.3. MKS-i § 29 punkti 264 muutmine (§ 3) .......................................................................... 34 3.4. MSOS-i § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine (§ 4) ............................................................. 34 3.5. PKTS-i § 50 lõike 12 muutmine (§ 5) ............................................................................. 35 3.6. RahaPTS-i muutmine (§ 6) ............................................................................................. 35 3.7. RRS-i § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine (§ 7) .................................................................. 35 3.8. RLS-i muutmine (§ 8) ...................................................................................................... 35 3.9. Seaduse jõustumine (§ 9) ................................................................................................. 36

3.1. ITDS-i muutmine

3.1.1. Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel

2027. aasta 11. jaanuaril võetakse e-residentsuse programmis kasutusele digi-ID taotleja

biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel. Kaugteel isiku

tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub edaspidi kehtiva välisriigi biomeetrilise

reisidokumendi andmete ja taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste

andmete ning ITDAK-isse ja ABIS-esse kantud andmete võrdlemise kaudu. Kaugteel

biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele minnakse üle

etapiviisiliselt. Esimeses etapis annab PPA jätkuvalt välja kaardi formaadis digi-ID-d ja säilib

isikliku ilmumise kohustus digi-ID väljastamisel. See võimaldab maandada uue rakenduse

kasutuselevõtmisega kaasneda võivaid riske, veenduda selle korrektses toimimises ja selle abil

hõivatud andmete kvaliteedis. Teises etapis võetakse kasutusele kaardivaba e-residendi eID

vahend (käesoleva seletuskirja peatükk 3.1.2.) ja biomeetriline isiku tuvastamine ning

isikusamasuse kontrollimine kaugteel täies ulatuses. Kuna eelnõuga tehtavad muudatused

jõustuvad kahes etapis ja mõlema etapi jaoks on vaja muuta samu sätteid, näiteks e-residendi

isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine, siis on võrdleva analüüsi lugemise

lihtsustamiseks käesolevas punktis toodud välja muudatused, mis jõustuvad 2027. aasta 11.

jaanuaril ja millega muudetakse ITDS-i 52 peatüki sätteid. E-residendi kaardivaba eID vahendi

kasutuselevõtmisega 2028. aasta 1. märtsil tõstetakse e-residentsuse regulatsioon peatükki 71.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse ITDS-i § 205 lõiget 1, milles reguleeritakse digi-ID

väljaandmise alus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt antakse e-residendi digi-ID välisriigi

kodanikule, kellel ei ole kehtivat ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust ega elamisloakaarti

ja kes ei taotle seda digi-ID-ga samal ajal. Muudatuse kohaselt antakse digi-ID vähemalt 18-

aastasele välisriigi kodanikule, kellele ei ole ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust või

elamisloakaarti ja kes ei taotle seda e-residendi digi-ID-ga samal ajal. Sätte sisu täiendatakse

vaid taotleja vanuse määratlemisega. Muudatuse kohaselt annab PPA digi-ID välisriigi

kodanikule, kes on vähemalt 18-aastane. Muus osas jääb regulatsioon endiseks. Nõude

13

seadmine taotleja vanusele tuleneb ennekõike vajadusest kaitsta alaealist võimalike kaasnevate

riskide eest e-residendi digi-ID kasutamisel, arvestades, et teadlikkus digi-ID kasutamisega

kaasnevatest võimalustest ja ohtudest ei pruugi erinevates kolmandates riikides olla nii kõrge

kui Eestis. Kehtiva ITDS-i § 2012 lõige 11 kohaselt peab alla 15-aastane digi-ID taotleja tulema

isikusamasuse kontrollimiseks isiklikult koos oma seadusliku esindajaga välisesindusse kohale.

Välisesinduses veendutakse alaealise isiklikus soovis digi-ID-d omada ja veendutakse, et ta on

tutvunud digi-ID kasutustingimustega ning teadvustanud sellega kaasnevaid võimalusi aga ka

ohte. Kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisele ning

kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekul kontrollitakse aga isikusamasust edaspidi

kaugteel ja kaob ära võimalus isikliku kontakti kaudu veenduda, kas alaealine on ise soovinud

digi-ID-d taotleda ning kas ta on teadlik kõikidest sellega kaasnevatest tingimustest. Alla 18-

aastaseid taotlejaid on olnud alates e-residentsuse programmi loomisest ehk 11 aasta jooksul

125. Neist omakorda vaid 16 jõudis täisealiseks saades Eestis ettevõtte loomiseni, mistõttu ei

oma muudatus suurt mõju.

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse ITDS-i § 209, milles reguleeritakse e-residendi isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kohaldatakse digi-

ID taotleja või e-residendi isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel välismaalaste

seaduse § 24–28, 270, 271 ja § 272 lõikeid 1 ja 2.

Lõike 1 kohaselt tuvastab PPA edaspidi taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust

taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva

biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja ITDS-i § 111 lõigete 1 või 2 kohaselt arvestades

kõnesolevas peatükis sätestatud erisusi. Välismaalaste seaduse kohaldamine e-residendi digi-

ID taotleja isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel oli e-residentsuse loomisel

vajalik, kuna tegemist oli täiesti uue kontseptsiooniga nii Eesti kui maailma kontekstis ning

võimalike riskide maandamiseks nähti ette ka meetmed, mida rohkem kui kümne aastase

praktika jooksul ei ole vaja läinud. Näiteks kohaldub e-residendi digi-ID taotleja osas

välismaalaste seaduse § 27, mille alusel võib isiku tuvastada DNA-andmete põhjal. DNA-

proovi ei ole e-residendi digi-ID taotlejalt seni võetud ja kui PPA-l ei ole võimalik taotlejat

tuvastada tavapäraste dokumendi menetluses kasutatavate isikutuvastusmeetmetega, siis

tehakse keelduv otsus kehtiva ITDS-i § 206 lõige 2 punkti 3 alusel.

Muudatus on seotud kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse

kontrollimisele üleminekuga. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub Eesti

Vabariigi poolt tunnustatud kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi, taotlemisel esitatud

isikuandmete, sh biomeetriliste andmete ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete võrdlemise kaudu

kaugteel. Edaspidi peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibilt on võimalik

kontrollida tema isikuandmeid. Reisidokumendi kiibilt võetud andmeid võrreldakse taotluses

esitatud andmetega ja tehakse päringud ITDAK-isse ning ABIS-esse. Nimetatud andmekogude

päringud tehakse ka kehtiva regulatsiooni kohaselt, samuti ei koguta taotlejalt edaspidi rohkem

andmeid kui praegu. Muutub vaid andmete esitamise viis. Praegu teeb taotleja foto endast ja

enda kehtiva reisidokumendi isikuandmetega leheküljest ning salvestab need taotlemise käigus

PPA iseteeninduses. Seejuures puudub PPA-l kiire ja tõsikindel võimalus veenduda esitatud

reisidokumendi ehtsuses. Edaspidi hõivatakse taotleja näokujutis, sõrmejäljed ja

reisidokumendi andmed PPA rakenduse abil. Rakendus teostab reisidokumendi kiibilt hõivatud

ja reaalajas hõivatud näokujutiste võrdluse, reisidokumendi ehtsuse ja kehtivuse kontrolli ning

andmete hõivamisel rakenduvad erinevad turvakontrollid, näiteks foto tegemisel elusoleku

kontroll, süstimisrünnaku ja teesklusrünnaku tuvastamine. Kavandatav muudatus tõstab e-

residentsuse programmi turvalisust ja panustab riskide maandamisse, kuna edaspidi on taotluse

alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist

võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. E-residendi digi-ID kättesaamiseks peab e-

14

resident endiselt minema Eesti välisesindusse kohale. Digi-ID väljastamisel kontrollitakse

samuti e-residendi isikusamasust.

SMIT-i hangitava biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kaugteel kontrollimise

rakenduse turvalisuse osas seati eeltingimus, et see peab vastama eIDAS määrusele ja erinevate

rahvusvaheliste standardite27 nõuetele. Tagatud peab olema turvaline keskkond (tarkvara,

riistvara ja ühendus) ning vastavus küberkaitse tingimustele (pikemalt selgitatud käesoleva

seletuskirja mõjude peatüki punktis 6.4.).

Lõikes 2 sätestatakse, et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava

välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsuses peab olema

võimalik veenduda. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse

kontrollimiseks kasutatava biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevaid isikuandmeid ja nende

ehtsust peab olema võimalik kontrollida Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni

(edaspidi ICAO) või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel. Usaldusnimekirjad

võimaldavad riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks kasutatava

dokumendisertifikaatide juursertifikaati. Kirjeldatud meetod aitab tagada kaugteel

biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust ja maandada

identiteedipettuste riski. Eesti toetub Saksamaa usaldusnimekirjale28, kuhu on 18.11.2025

seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid.

Lõike 3 kohaselt ilmub taotleja isiklikult isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks

digi-ID väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse digi-ID väljastamisel. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 2012 lõikes 1 ja kuigi

minnakse üle kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele,

jääb esialgu endiselt alles vajadus minna digi-ID kättesaamiseks isiklikult kohale Eesti

välisesindusse.

Lõike 4 kohaselt võib PPA digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja

huvide kaitseks nõuda, et e-resident ilmuks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti

välisesindusse. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-

i § 2012 lõikes 2.

Eelnõu § 1 punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 2012, mis reguleerib e-residendi digi-

ID taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise erisusi. Kehtiva ITDS-i § 2012

lõiked 1 ja 2 tõstetakse eelnõuga §-i 209 ning kuna eelnõu kohaselt võib edaspidi digi-ID

taotluse esitada vähemalt 18-aastane välisriigi kodanik, siis tunnistatakse lõige 11, mis sätestab

isikliku ilmumise kohustuse alla 15-aastasele taotlejale, kehtetuks.

3.1.2. E-residendi eID vahend

2028. aasta märtsis minnakse e-residentsuse programmis digi-ID väljaandmiselt üle

kaardivabale e-residendi eID vahendile. PPA annab muudatuste kohaselt edaspidi e-residendile

eID vahendi kasutamise õiguse. E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab EIS kui

e-residentsuse programmi eestvedaja. ITDS-is sätestatakse e-residendile eID vahendi

kasutamise õiguse andmise tingimused ja eID vahendile kohalduvad nõuded. Kehtiva ITDS-i

kohaselt on digi-ID riiklik isikut tõendav dokument, uus e-residendi tehniline eID vahend ei ole

riigiasutuse poolt väljaantav isikut tõendav dokument.

27 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust

service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC

30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601. 28 Saksamaa usaldusnimekiri.

15

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ITDS-i § 1 lõiget 1, mis sätestab seaduse reguleerimisala.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtestab seadus dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti

Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide

väljaandmist. Muudatus on vajalik, kuna kaardivabale lahendusele ülemineku tõttu ei anna PPA

edaspidi e-residentidele välja digi-ID-d, vaid e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Seega

täpsustatakse eelnõuga seaduse reguleerimisala. Muudatuse kohaselt kehtestab seadus edaspidi

dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ning välismaalastele

isikut tõendavate dokumentide väljaandmist ja e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmist.

E-residendi eID vahendi kasutamise õigus antakse välisriigi kodanikule, kes soovib kasutada

Eesti e-teenuseid, kuid kellele ei kohaldu muud õiguslikud alused Eesti riigi poolt väljaantavate

isikut tõendava dokumendi saamiseks, näiteks elamisloa või -õiguse alusel. Selliseks

sihtgrupiks on e-residendid. Erinevalt elukohariigist lähtuvast määratlusest põhineb e-

residentsus elektroonilisel identiteedil ja Eesti e-teenuste kasutamise võimaldamisel. E-

residentsuse üldregulatsioon jõustus ITDS-is 1. detsembril 2014. E-residentsus on Eesti riigi

poolt välisriigi kodanikule antav hüve ja Eestil on pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel

e-residendi eID vahend antakse ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. PPA

loob isikule tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi andmete alusel Eesti elektroonilise

identiteedi. Kehtiva ITDS-i § 205 kohaselt antakse e-residendile digi-ID, mida ta saab kasutada

e-allkirja andmisel ja oma isiku tõendamisel elektroonilises keskkonnas. Muudatuste kohaselt

loob PPA välisriigi kodanikule elektroonilise identiteedi edaspidi e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmise menetluses, samuti minnakse üle kaardivabale e-residendi eID

vahendile, mille kasutusele võtmise korraldab EIS.

Riikliku identiteedihalduspoliitika peamine põhimõte on, et Eestis on inimesel vaid üks

identiteet ja see kehtib nii füüsilise kui elektroonilise identiteedi osas. Oma identiteeti saab

füüsilises keskkonnas tõendada füüsilise isikut tõendava dokumendiga ja elektroonilises

keskkonnas kas digitaalse dokumendi või eID vahendiga. Seega peab väljaantav isikut tõendav

dokument ja ka eID vahend olema lahutamatult ning üheselt seotud selle kasutaja identiteediga.

Esmakordsel isikut tõejndava dokumendi taotlemisel tuvastab PPA taotleja isiku ning loob talle

identiteedi andmestiku, mis seotakse isikule antava dokumendiga. Kavandatavate muudatuste

rakendamisel peab säilima riikliku identiteedihalduspoliitika järjepidevus ja tõsikindlus ning

uued innovaatilised lahendused peavad tagama tõsikindla isiku tuvastamise. Eeltoodust

lähtuvalt on isikute tõsikindel tuvastamine dokumendi väljaandmise menetluse ja edaspidi ka

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluse oluline osa, mistõttu on vastav

regulatsioon ITDS-is (ITDS-i § 111, § 209 ja § 2012 ning eelnõu punktis 42 § 346). Tõsikindel

isikutuvastus on äärmiselt oluline välisriigi kodanike puhul, kellel lubame osa saada meie

ühiskonna hüvedest, kuna nende suhtes puudub riigil alusidentiteedi andmestik, mis on Eesti

kodanike osas olemas rahvastikuregistris (nt sünnidokumendid, andmed vanemate kohta,

isikukood). E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses tuvastab PPA

taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust, viib läbi eelkontrolli, annab esmakordsele

taotlejale isikukoodi ja kannab tema identiteedi andmed riiklikkesse andmekogudesse. Sellega

luuakse e-residendile elektrooniline identiteet vastavalt riikliku identiteedihalduspoliitika

põhimõtetele ja tagatakse e-residentsuse programmiga kaasnevate riskide maandamine ning

laiemalt Eesti julgeolek (täpsemalt selgitatud käesoleva seletuskirja seaduse mõjude peatükis

6.4.).

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse ITDS-i § 3 lõiget 3, mis sätestab digitaalse dokumendi

termini. Digitaalne dokument on elektroonilises keskkonnas digitaalseks isiku tõendamiseks

ettenähtud dokument. Antud kontekstis on mõeldud digitaalset funktsionaalsust sisaldavaid

16

dokumente, mis on ITDS-i alusel välja antud. Nendeks on isikutunnistus, elamisloakaart, e-

residendi digi-ID, mobiil-ID ja diplomaatiline isikutunnistus. EID valdkond on aga kiiresti

arenev ja juurde on tekkimas erinevaid meetodeid enda isiku tõendamiseks elektroonilises

keskkonnas. Seega on oluline õigusselguse huvides sätet täpsustada ja viidata konkreetselt

ITDS-i alusel välja antavatele dokumentidele. Muudatusega ei kitsendata kehtivat normi, ka

kehtivas sõnastuses kohaldub termin „digitaalne dokument“ vaid ITDS-i alusel välja antud

dokumentidele, kuid see võib jääda lugejale siiski ebaselgeks. E-residendi eID vahend ei ole

ITDS-i § 3 lõige 3 tähenduses digitaalne dokument, sest PPA ei anna muudatuse kohaselt

edaspidi e-residendi tehnilist eID vahendit välja, vaid annab välisriigi kodanikule selle

kasutamise õiguse. Tehnilise e-residendi eID vahendi annab taotlejale EIS-i lepingupartner,

kellele kohaldub EUTS koosmõjus eelnõuga ITDS-i kavandatavate sätetega.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ITDS-i 3. peatüki pealkirja sõnadega „ja e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine“, kuna PPA hakkab edaspidi

lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õigust.

Eelnõu § 1 punktidega 3, 6–9 ja 12 muudetakse ITDS-i § 41 ja § 92 lõiget 5, 71, 8, 82 ja 9.

Punktiga 3 täiendatakse ITDS-i § 41 pärast sõna „läbivaatamise“ sõnadega „või muu käesolevas

seaduses sätestatud menetluse“. ITDS-i § 41 sätestab, et dokumendi väljaandmise,

väljastuskoha muutmise ning selle Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele edastamise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Sätte

täiendamine on vajalik, et oleks võimalik võtta riigilõivu ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse taotluse läbivaatamise eest.

Punktiga 6 asendatakse ITDS-i § 92 lõikes 5 sõnad „dokumendi väljaandmise menetluse

käigus“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetluses“. Kehtiv regulatsioon sätestab,

et dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetriliste

andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. Sätte

täiendamine on vajalik, et edaspidi oleks võimalik e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotluse menetluses kogutud biomeetriliste andmete töötlemine. Muudatus on tehniline. Praegu

kogutakse e-residendi digi-ID taotleja biomeetrilised andmed dokumendimenetluses. Edaspidi

kogutakse biomeetrilised andmed e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

menetluses, mis ei ole dokumendimenetlus.

Punktiga 7 muudetakse ITDS-i § 92 lõiget 71. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on PPA-l õigus

töödelda isikuandmeid muu hulgas ka selleks, et saata ITDS-is sätestatud menetluse või selles

väljaantud dokumendi kohta teateid, näiteks dokumendi väljaandmise menetluse oleku või välja

antud dokumendi kehtivusaja lõppemise kohta, kasutades selleks dokumendi taotlemisel

esitatud kontaktandmeid. Muudatusega täpsustakse, et edaspidi võib PPA vastavaid teateid

saata ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kohta.

Punktiga 8 muudetakse ITDS-i § 92 lõike 8 sõnastust ja sätestatakse, et haldusorgan võib

edastada ITDS-i § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid kolmandale isikule selleks, et selgitada välja

ja kontrollida käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omavaid asjaolusid.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse antud sätte sõnastust viitega ITDS-i § 152

lõikele 3. ITDS-i § 152 lõikes 3 on loetletud ITDAK-is säilitatavad andmed, mida võib töödelda

isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimiseks ning ITDS-is sätestatud menetluste

läbiviimiseks. Viide antud sättele loob vajaliku õigusselguse, milliste andmete edastamiseks

kolmandale isikule ITDS-i § 92 lõige 8 aluse annab. Muudatus on tehtud lähtuvalt JDM-i

tagasisidest väljatöötamise kavatsusele.

17

Punktiga 9 muudetakse ITDS-i § 92 lõike 82 sõnastust. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

asendatakse läbivalt sõnad „e-residendi digitaalse isikutunnistuse“ sõnadega „e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse“ ning jäetakse punktist 2 välja sõnad

„väljastamise koht, väljaandmise aeg“. Muudatused tehakse, sest edaspidi ei pea e-resident oma

eID vahendile väljastuskohta järgi minema. Punkti 2 kohaselt edastab PPA EIS-ile edaspidi e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse ja e-residendi eID vahendi kehtivusaja andmed.

Kehtivusaeg hõlmab endas nii õiguse andmise aega kui õiguse lõppemise aega. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt edastab PPA EIS-ile digi-ID kehtivusaja. Kehtivusaja andmete saamine

võimaldab EIS-il paremini toetada e-residenti, teavitades teda aegsasti oma kanalite kaudu tema

eID vahendi kehtivusaja aegumisest.

EIS-i andmete töötlemise regulatsiooni põhjalik selgitus on leitav isikut tõendavate

dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 572 SE

eelnõu seletuskirja punktidest 3.1. ja 6.1.1. 29.

Punktiga 12 muudetakse ITDS-i § 92 lõike 9 esimene lause ja sätestatakse, et haldusorgan võib

koguda käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omada võivate asjaolude kohta

ITDS-i § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid

täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

täpsustatakse antud sätet viitega ITDS-i § 152 lõikele 3. ITDS-i § 152 lõikes 3 on loetletud

ITDAK-is töödeldavad andmed, mida võib töödelda isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimiseks ning käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks. Viide antud

sättele loob vajaliku õigusselguse, milliste andmete kogumiseks ITDS-i § 92 lõige 9 aluse

annab. Muudatus on tehtud lähtuvalt JDM-i tagasisidest väljatöötamise kavatsusele.

Kõigi eespool toodud muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA

hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi

eID vahendi kasutamise õigust. Kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ei ole

dokument, tuleb seaduses teha läbivalt sõnastust täpsustavad muudatused, et ka nimetatud

täiendus oleks hõlmatud.

Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 muudetakse ITDS-i § 92 lõiget 84, mis sätestab, kui kaua võib

EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada. E-residendi digi-ID kehtib viis aastat, seega võib

EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada viis aastat e-residendi digi-ID väljaandmisest arvates

või kuni e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseni. Muudatuse kohaselt hakkab PPA

edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID

vahendi kasutamise õigust, mis kehtib kuus aastat. Seetõttu tõstetakse EIS-i andmete säilitamise

tähtaeg kuue aastani. E-residendi isikuandmete töötlemine annab EIS-ile võimaluse e-residenti

paremini toetada, lähtudes tema profiilist ning e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotlemise eesmärgist ja plaanitavast tegevusest. Näiteks saab EIS e-residenti toetada teda

Eestis ettevõtlusega alustamisel sõltuvalt tema tegevusvaldkonnast. EIS-i e-residentsuse

programmi meeskonnal on e-residendiga kõige vahetum kontakt terve e-residentsuse aja

jooksul. Seetõttu on EIS loogiline kontaktpunkt riigi ja e-residendi vahel, et selgitada välja, mis

näiteks takistab e-residendil liikuda selle eesmärgi poole, mille saavutamiseks ta e-residendiks

hakkas. Kuna muudatuste kohaselt minnakse viie aastase kehtivusajaga digi-ID-lt üle

kaardivabale e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisele, mis kehtib kuus aastat, siis

on ülemineku sujuvaks tagamiseks ja selles e-residentide toetamiseks EIS-il oluline säilitada ka

kehtivat digi-ID-d omavate e-residentide andmeid kuus aastat. Seeläbi saab EIS aidata e-

residenti uuele eID vahendile üleminekul, toetades e-residenti vajaliku infoga personaalselt ka

siis, kui tema digi-ID kehtivus on juba lõppenud, kuid uut eID vahendit ei ole ta jõudnud veel

29 572 SE.

18

taotleda. Muudatuste kohaselt vastutab EIS edaspidi kaardivaba e-residendi eID vahendi

kasutuselevõtu, sh vajaduse korral ka kasutajatoe pakkumisel e-residendi eID vahendi

taotlemisel. Seega muudetakse ITDS-i § 92 lõiget 84 ja sätestatakse, et EIS säilitab lõikes 82

nimetatud andmeid kuus aastat digi-ID või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmisest arvates või kuni digi-ID või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamiseni. Kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekul lõpetatakse digi-ID

väljaandmine ja digi-ID-d kaovad kasutusest viis aastat peale viimase kaardi väljaandmist.

Seetõttu sätestatakse eelnõu punktiga 11 juba ka ITDS-i § 92 lõike 84 muudatus, millega

võetakse sõnastusest välja digi-ID regulatsioon ja sätestatakse, et EIS säilitab nimetatud

andmeid kuus aastat e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni. Nimetatud säte jõustub kuus

aastat peale kaardivabale lahendusele üleminekut.

Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse ITDS-i § 111 pealkirja ning selle lõikeid 1 ja 2.

Punktiga 13 jäetakse ITDS-i § 111 pealkirjast välja sõnad „dokumendi väljaandmisel“. Punktiga

14 muudetakse ITDS-i § 111 lõiget 1, mille kohaselt kontrollib dokumendi väljaandja

dokumendi väljaandmise taotlemisel dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja

ITDAK-isse ning ABIS-esse kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Punktiga 15 muudetakse

ITDS-i § 111 lõiget 2, mille kohaselt tuvastab dokumendi taotleja isiku PPA, kui isikule ei ole

eelnevalt välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Isiku tuvastamise kohta kannab PPA

ITDAK-isse isiku tuvastamise andmed. Isikult võetud biomeetrilised andmed kannab PPA

ABIS-esse.

Muudatustega täpsustatakse sätete sõnastust, et see laieneks ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse taotluse esitaja isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 14 lõige 6, mille kohaselt peab e-

residendi digi-ID kasutaja teavitama selle väljaandjat oma kontaktandmete muutumisest. Kuna

antud säte reguleerib dokumendi kasutaja kohustusi, kuid kavandatava muudatuse kohaselt

annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ning kogu vastav regulatsioon

on muudatuse kohaselt edaspidi ITDS-is eraldi peatükis 71, siis on õigusselguse huvides

mõistlik tõsta ka antud säte samasse peatükki.

Eelnõu § 1 punktidega 21–27 muudetakse ITDS-i §-i 15. Punktiga 21 täiendatakse ITDS-i

§ 15 pealkirja, et see hõlmaks ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

korraldamist. Punktiga 22 täiendatakse ITDS-i § 15 lõiget 1, et selles sätestatud volitusnorm

hõlmaks ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise korraldamist. Punktiga 23

täiendatakse ITDS-i § 15 lõiget 4 punktiga 9, millega antakse PPA pädevusse e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse andmine ja kehtetuks tunnistamine. Punktiga 26 asendatakse

ITDS- i § 15 lõikes 6 sõnad „Dokumendi taotlejalt“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud

menetluses“. Punktiga 27 asendatakse ITDS-i § 15 lõikes 7 sõnad „Dokumendi väljaandmise

taotlemisel fotole esitatavad“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses esitatava

foto“.

Kõik loetletud sõnastuse muudatused on vajalikud, sest edaspidi annab PPA lisaks isikut

tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust.

Seega täpsustatakse eelnõuga sätete sõnastusi, muudatused on tehnilised.

Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks ITDS- i § 15 lõike 5 punkt 3, mille kohaselt väljastab digi-

ID välisriigis viibivale välismaalasele Välisministeerium. Kuna muudatuste kohaselt

lõpetatakse digi-ID väljaandmine, siis puudub edaspidi vajadus ka digi-ID väljastamise

regulatsiooni järele. Punktiga 25 täiendatakse § 15 lõiget 5 punktiga 7, mille kohaselt kontrollib

19

VäM e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasust. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt kontrollitakse e-residendi isikusamasust välisesinduses digi-ID

väljaandmise menetluses või digi-ID väljastamisel. Muudatuse kohaselt puudub edaspidi

vajadus välisesindusse minemiseks ning isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse

kaugteel. Riigil peab aga säilima võimalus kutsuda vajaduse korral isik isiklikult kohale ka

muudatuste jõustumise järgselt. Kehtiva ITDS-i § 117 lõike 1 kohaselt on isik kohustatud

isiklikult ilmuma dokumendi väljaandja kutsel nimetatud asutusse dokumendi väljaandmiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kehtiva ITDS-i § 2012 lõige 2 kohaselt võib PPA

nõuda, et digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks

ilmuks e-resident isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. Samasisulised sätted

jäävad ITDS-i ka kavandavate muudatuste kohaselt ning kuna edaspidi ei tule e-resident

dokumendi kättesaamiseks isiklikult kohale, mille käigus oleks võimalik tema isikusamasuses

veenduda, siis luuakse vastav õiguslik alus, mille kohaselt kontrollib VäM-i konsulaarametnik

e-residendi või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja isikusamasust, kui PPA on

isikliku ilmumise nõude vastavalt vajadusele ette näinud.

Eelnõu § 1 punktidega 28, 29 ja 31 muudetakse ITDS-i §-i 152 lõiget 2 ja lõike 3 sissejuhatavat

lauseosa ning §-i 154 lõiget 1. Punktiga 28 muudetakse ITDS-i § 152 lõiget 2, mis reguleerib

ITDAK-i pidamise eesmärki. Punktiga 29 muudetakse ITDS-i § 152 lõike 3 sissejuhatavat

lauseosa, mis reguleerib, milliseid andmeid ITDAK-is töödeldakse lõikes 2 sätestatud eesmärgi

täitmiseks. Punktiga 31 asendatakse ITDS-i § 154 lõikes 1 sõnad „käesoleva seaduse § 15 lõikes

4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes“ sõnadega

„käesolevas seaduses sätestatud menetluses“. ITDS-i § 154 lõige 1 reguleerib ABIS-e eesmärki.

Muudatused on üksnes sõnastuslikud ja seotud sellega, et edaspidi annab PPA lisaks isikut

tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust.

Seega täpsustatakse eelnõuga sätete sõnastusi. Muudatused on tehnilised, sisulisi muudatusi

isikuandmete töötlemise regulatsioonis ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse ITDS-i §-i 152 lõiget 3 punktidega 241 ja 242, mille

kohaselt kantakse edaspidi ITDAK-isse ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmed

ja e-residendi eID vahendi andmed. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kohta kantakse

ITDAK-isse õiguse kehtivusaeg, andmed selle kehtetuks tunnistamise kohta ja kehtetuks

tunnistamise otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta. E-residendi eID vahendi kohta

kantakse ITDAK-isse eID vahendi number, eID vahendiga seotud seadme tunnus, eID vahendi

kehtivusaeg ja eID vahendi kasutamise andmed.

Muudatus on seotud sellega, et edaspidi annab PPA lisaks isikut tõendavatele dokumentidele

ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Dokumendi (sh e-residendi

digi-ID) väljaandmise menetluses kantakse kehtiva ITDS-i kohaselt ITDAK-isse samuti

väljaantud dokumendi andmed nagu selle number, väljaandmise aeg, kehtivusaeg, andmed selle

kehtetuks tunnistamise kohta ja kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise või

edasikaebamise kohta ning dokumendi kasutamise andmed. Lisaks kantakse ITDAK-isse

välismaalase reisidokumendi andmed (reisidokumendi väljaandnud riik ja asutus, liik, number,

väljaandmise aeg ja kehtivusaja lõppemise aeg) ja andmed Eesti elamisloa või elamisõiguse

kohta. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tuvastada taotleja isik või kontrollida tema

isikusamasust, veenduda, et tal on õigus e-residendi eID vahendi kasutamise õigust omada ning

teostada e-residendi eID vahendi kasutamise üle järelevalvet.

Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 201–203, mis reguleerivad digitaalse

isikutunnistuse mõistet, väljaandmise alust, digitaalsele isikutunnistusele kantavaid andmeid ja

kehtivusaega. Muudatus on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Kuna

20

edaspidi ei anta enam välja kaardi formaadis e-residendi digi-ID-d vaid PPA annab üksnes e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse, ei ole enam tegemist isikut tõendava dokumendiga

ITDS-i tähenduses ja seetõttu puudub vajadus digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse ITDS-i § 204 lõikega 31, millega sätestatakse, et mobiil-

ID vormis digitaalne isikutunnistus ja sellega seotud digitaalset tuvastamist ning digitaalset

allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid kehtivad kuni viis aastat. Ka kehtiva ITDS-i § 203

lõike 2 kohaselt antakse mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni

viis aastat. Muudatus on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Kuna

digitaalse isikutunnistuse üldsätted tunnistatakse kõnesoleva eelnõuga kehtetuks, sest ühtegi

digitaalset isikutunnistust peale mobiil-ID pärast eelnõu jõustumist seadusena enam välja ei

anta, viiakse mobiil-ID maksimaalne kehtivusaeg mobiil-ID-d reguleerivasse paragrahvi.

Mobiil-ID kehtivusaega ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i peatükk 52, mis reguleerib e-residendi

digi-ID-d. ITDS-i kehtiva regulatsiooni peatükk 51 reguleerib digitaalset isikutunnistust. Kuna

kehtiva regulatsiooni kohaselt on e-residendi digi-ID samuti digitaalne isikutunnistus, on selle

paiknemine kohe pärast digitaalse isikutunnistuse üldregulatsiooni loogiline ja põhjendatud.

Pärast eelnõu jõustumist seadusena ei ole e-residendi eID vahend isikut tõendav dokument, vaid

digitaalset tuvastamist ning digitaalset allkirjastamist võimaldav eID vahend, mille kasutamise

õigust hakkab andma PPA. Sellest muudatusest tulenevalt ei sobi e-residendi eID vahendi

regulatsioon enam digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni juurde. Välismaalase dokumendid

on reguleeritud ITDS-i peatükis 7. Kuna e-residendi eID vahend on mõeldud üksnes välisriigi

kodanikele, peaks vastav regulatsioon seaduses asuma pärast välismaalase dokumente. Seega

viiakse e-residendi eID vahendi regulatsioon ITDS-i peatükki 71.

Muudatusega jäetakse edaspidi ITDS-ist välja digi-ID väljaandmine kaaluka avaliku huvi

korral (edaspidi KAH), mis on kehtivas regulatsioonis sätestatud §-s 2011. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on KAH-i hindamise õigus siseministril, kes kaalub konkreetseid asjaolusid ja teeb

põhjendatud otsuse. Ettepaneku digi-ID väljaandmiseks KAH-i alusel võivad siseministrile

esitada kõik riigi- ja muud asutused. SIM kooskõlastab esitatud ettepaneku Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi MKM) ja vajaduse korral selle ministeeriumiga,

kelle valitsemisala valdkonnaga on ettepanekus oleval isikul puutumus. Positiivse otsuse korral

edastatakse siseministri käskkiri PPA-le, kes alustab digi-ID väljaandmise menetlust,

kontrollides väljaandmise ja sellest keeldumise aluseid ning otsustab digi-ID väljaandmise või

sellest keeldumise.

Alates e-residentsuse programmi loomisest 2014. aastal on kokku KAH-i alusel välja antud 22

digi-ID-d. Peale 2021. aastat on välja antud vaid kaks digi-ID-d KAH-i alusel. Tuntuim isik,

kes on KAH-i alusel digi-ID saanud on Edward Lucas, kes on ühtlasi ka Eesti esimene e-

resident. Digi-ID väljaandmine KAH-i alusel oli oluline e-residentsuse programmi

algusaastatel uue kontseptsiooni ülemaailmseks laialdasemaks tutvustamiseks ja

turundamiseks. Kuid nagu ka statistika näitab, on vajadus ja huvi selle järgi olnud minimaalne

ja seda eriti viimastel aastatel. Üleminekul kaardivabale e-residendi eID vahendile kaob ära ka

kaardi formaadis digi-ID üleandmise sümboolne väärtus. Enamus KAH-i alusel digi-ID saanud

e-residentidest ei ole oma digi-ID-d kordagi kasutanud. Samas nõuab KAH-i alusel digi-ID

andmine PPA menetluses paralleelprotsesside ülevalhoidmist taotluste esitamise, andmete

sisestamise, riigilõivu vabastuse ja sellega seotud menetluslike ning infotehnoloogiliste

protsesside vaatest. Uuele kaardivabale e-residendi eID vahendile ja selle kasutamise õiguse

andmisele üleminek eeldaks KAH-i jaoks uue ning samuti tavaprotsessist eraldiseisva

taotlemise- ja menetlusprotsessi loomist ning ülevalhoidmist, mis ei ole statistikat ning vähest

huvi arvestades otstarbekas.

21

Edaspidi suunatakse e-residentsuse programmi fookus ennekõike tuleviku suurettevõtetele, kes

soovivad kasvada ja Eestisse laieneda (Future Large Businesses) ning neile kiirema ja

mugavama teenuse pakkumisele läbi kasutajakogemuse parendamise ja teenuste paketi

täiustamise.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse ITDS-i peatükiga 71, milles reguleeritakse e-residendi

eID vahend. Peatükk 71 koosneb kümnest paragrahvist (§ 344–3413).

E-residentsuse üldregulatsioon jõustus ITDS-is 1. detsembril 2014. E-residentsuse

regulatsiooni selgitused ja põhjendused on leitavad isikut tõendavate dokumentide seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast30. Eelnõu seletuskirjas ja eelnõu

lisana esitatud e-residentsuse kontseptsiooni dokumendis avatakse e-residendi digi-ID

väljaandmise eesmärk, põhjendatakse selle andmise, keeldumise, kehtetuks tunnistamise ja

taotluse läbi vaatamata jätmise tingimuste aluseid ning ka muid sätteid, mis on leitavad kehtivas

ITDS-is ning mida kõnesoleva eelnõuga sisuliselt ei muudeta.

Paragrahvis 344 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse üldregulatsioon.

Lõike 1 kohaselt annab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse vähemalt 18-aastasele

välisriigi kodanikule, kellele ei ole ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust või elamisloakaarti

ja kes ei taotle seda e-residendi eID vahendi kasutamise õigusega samal ajal. Kehtivas seaduses

asub regulatsioon ITDS-i § 205 lõikes 1 ja selle kohaselt antakse välisriigi kodanikule e-

residendi digitaalne isikutunnistus, mis on ITDS-i tähenduses digitaalne dokument ja mis

antakse välja välisriigi kodanikule, kellel ei ole ITDS-i § 2 lõike 2 punktis 1 või 12 nimetatud

kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi digitaalse isikutunnistusega samal ajal.

Muudatuse kohaselt annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse vähemalt

18-aastasele välisriigi kodanikule. Muus osas jääb regulatsioon endiseks. Nõude seadmise

vajadust taotleja vanusele on selgitatud käesoleva seletuskirja § 1 punkti 35 muudatuse juures.

Lõike 2 kohaselt on e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk soodustada

Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid

Eesti digitaalse dokumendiga. Sätte sisu ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon

ITDS-i § 205 lõikes 2.

Lõike 3 kohaselt antakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtivusajaga kuni kuus

aastat. Kehtiva regulatsiooni § 203 lõike 1 kohaselt antakse digi-ID välja kehtivusajaga kuni

viis aastat. Muudatuse tulemusena on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivus

tulevikus tõenäoliselt pikem kui tehnilise eID vahendi kehtivus. Mobiilirakenduspõhiste eID

vahendite kehtivusajad võivad sõltuvalt teenusepakkujast erineda, kuid on tavaliselt praktikas

lühemad kui kaardi formaadis dokumentide kehtivusajad. Näiteks Eestis tegutsevate

usaldusteenuse osutajate lahendustest SK Solution pakutava Smart-ID kehtivusaeg on kolm

aastat ja Belgia ettevõtte Zetes SA31 mobiilse lahenduse kehtivusaeg on samuti vähem kui viis

aastat. Mobiilirakenduspõhiste eID vahendite kehtivusaeg sõltub konkreetsest tehnoloogilisest

lahendusest ja lühem sertifikaatide kehtivusaeg tagab kõrgema turvalisuse aidates kiiremini

reageerida võimalikele turvaprobleemidele. PPA antava e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse kehtivusaeg ei tohiks olla sõltuvuses EIS-i lepingupartneri antava tehnilise e-residendi

eID vahendi kehtivusajast, mis võib EIS-i lepingupartneri vahetumisel vajada igakordset

seaduse muutmist. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja sidumine tehnilise

e-residendi eID vahendi lühema kehtivusajaga tähendaks PPA-le suuremat halduskoormust

30 699 SE. 31 Belgia ettevõttega Zetes SA on sisenenud Eesti turule sõlmides PPA-ga 2023. aastal sertifitseerimis- ja

kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkumise hankelepingu riiklike ID1 dokumentide osas.

22

korduvate taotluste menetlemisel. Samuti ei pruugi tehnilise e-residendi eID vahendi puhul olla

mõistlik pikema (näiteks viie aastase) kehtivusaja nõude kohaldamine, sest tänapäeval areneb

tehnoloogia väga kiiresti ning inimesed vahetavad oma seadme uue mudeli vastu välja

keskmiselt iga kahe kuni kolme aasta tagant. Seega ei ole otstarbekas PPA antava e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaega siduda tehnilise eID vahendi kehtivusajaga või

lühendada seda võrreldes praeguse digi-ID kehtivusajaga. Kuue aastase kehtivusaja

kehtestamine e-residendi eID vahendi kasutamise õigusele võimaldab e-residendil oma tehnilist

eID vahendit kuue aasta jooksul uuendada ilma, et peaks selleks uuesti tulema PPA eID vahendi

kasutamise õiguse menetlusse. Kindla kehtivusaja sätestamine on oluline, et e-resident tuleks

uuesti PPA menetlusse, mille käigus viiakse tema suhtes läbi põhjalikud menetlustoimingud ja

isikusamasuse kontroll ning hinnatakse, kas varem välja antud eID vahendi kasutus oli

eesmärgipärane, kas õiguse andmine on endiselt kooskõlas ITDS-is sätestatud e-residentsuse

eesmärkidega ja veendutakse varem välja antud e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguspärasuses maandades seeläbi e-residentsuse programmi riske. E-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul teostab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise üle

järelevalvet.

Lõikes 4 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohustus võimaldada

enda biomeetriliste andmete töötlemist. Andmete töötlemise ulatus ja maht võrreldes kehtiva

regulatsiooniga ei suurene. Kehtiva ITDS-i § 116 lõike 1 kohaselt on dokumendi taotluse

esitamisel taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud võimaldama taotleja

daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist. Edaspidi on taotleja

kohustatud võimaldama vaid näokujutise võtmist. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka

kavandatavate muudatuste jõustumise järel ainult taotluses toodud ulatuses, seega on

andmetöötlus taotlejale teada ja ta esitab ise haldusorganile selleks vajalikud andmed.

Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse e-residendi digi-ID

taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on reguleeritud ITDS-i §-s 152 ja andmekogu sisu

on täpsustatud selle põhimääruses.

Lõike 5 kohaselt jäetakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus läbi vaatamata, kui

isik keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, andmisest.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 117 lõikes 2.

Lõikes 6 sätestatakse e-residendi kohustus teavitada PPA-d oma kontaktandmete ja välisriigi

reisidokumendi andmete muutumisest. Praegu asub regulatsioon ITDS-i § 14 lõikes 6.

E- residendi eID vahendi kasutamise õiguse omajal säilib kohustus hoida oma kontaktandmed

ajakohasena, et PPA saaks vajaduse korral saata talle tema eID vahendi kasutamise õiguse kohta

teateid. Kohustuse säilitamine e-residentidele on vajalik, kuna praktikas on just nendega kõige

keerulisem saada kontakti. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse sätet välisriigi

reisidokumendi andmete muutumisest teavitamise kohustusega. See on oluline, et tagada e-

residendile sujuv teenuse pakkumine. Kuna edaspidi annab e-residendile tehnilise eID vahendi

EIS-i lepingupartner ning selle andmise või uuendamise korral kontrollitakse riiklikus

andmekogus olevaid andmeid uues taotluses esitatavate andmetega (sh välisriigi

reisidokumendi andmetega), siis on oluline, et kui taotlejale on vahepeal välja antud uus

reisidokument, oleksid selle andmed ajakohastatud ka riiklikus andmekogus. Vastasel juhul e-

residendi tehnilise eID vahendi saamine ebaõnnestub.

Eesti e-residendiks saamine on välismaalase privileeg, mitte õigus. E-residendile eID vahendi

kasutamise õiguse andmise eelduseks on välismaalase olemasolev seos Eesti riigiga või

põhjendatud huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õigus

ei anna välismaalasele Eestisse saabumise ega Eestis viibimise õigust, ei ole üldjuhul

e- residendi elukoht Eestis. Samas annab e-residendi eID vahendi kasutamise õigus

23

e- residendile juurdepääsu Eesti e-teenustele ning riik võiks teada, kes, kus ja milleks neid

teenuseid kasutab. Avaliku huvi eesmärk seisneb ka avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise

kaalutlustel e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamises.

Järelevalvemenetluses soovitakse e-residendile tagada ärakuulamisõigus, kuid sageli on

e- residendi e-posti aadress selleks ajaks muutunud ja teda ei ole võimalik enne e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamist ära kuulata. Aktuaalseks võivad

kontaktandmed muutuda ka siis, kui e-residendi eID vahendi kasutamise õigus tunnistatakse

kehtetuks ja välismaalasele on vaja toimetada kätte sellekohase otsuse teavitus.

Paragrahvis 345 sätestatakse e-residendi eID vahendi üldregulatsioon.

Lõikes 1 sätestatakse, mis tingimustele peab e-residendi eID vahend vastama. E-residendi eID

vahend:

1) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja

e- tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud

kõrgele usaldusväärsuse tasemele;

2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsust e-

identimise süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme kohta;

3) sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 28 sätestatud

nõuetele vastavat e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaati.

Vastava regulatsiooni kehtestamine seaduses on vajalik tagamaks e-residendi eID vahendi

samaväärne eIDAS määruse usaldusväärsus, mis on riiklikel digitaalsetel dokumentidel ja

teistel riiklikul tasandil kasutatavatel eID vahenditel. Kõrge eIDAS määruse usaldusvääruses

tase on vajalik Eesti e-teenuste kasutamiseks.

Lõikes 2 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab EIS, kes

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. aasta protokollilise otsuse kohaselt on e-residentsuse

programmi eestvedaja. EIS-i põhikirja32 punkti 2.2.1 kohaselt on EIS-i põhiülesandeks

ettevõtete arengu toetamiseks vajalike teenuste väljatöötamine ja nende rakendamine oma

tegevusvaldkonnas lähtuvalt kliendisegmentidel põhinevast teenindusmudelist ning kliendi

tervikvaatest, samuti Eesti ettevõtluskeskkonna arengu toetamine innovatsiooni, digi- ja

rohepööret edendavate tegevuste ja toetuste abil. Põhikirja punkti 2.2.14 kohaselt on EIS-i

eesmärk oma vastutusvaldkondade arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine,

sealhulgas tulenevalt riiklikest ja Euroopa Liidu strateegiadokumentidest ning omaniku

ootustest.

Digi-ID välja vahetamine mugavama ja kaasaegse eID vahendi vastu on kujunenud viimastel

aastatel üheks peamiseks väljakutseks e-residentsuse programmis. Kaardi formaadis digi-ID on

olnud kasutusel alates 2014. aastast, kui programm loodi ning e-residendi klienditeekonna

probleemkohad, sh kaardivaba lahenduse vajadus toodi välja juba 14.04.2022 toimunud

valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud e-residentsuse 2022–2025 jätkustrateegias.

Kaardivaba lahenduseni aga ei ole erinevatel põhjustel senini jõutud, muu hulgas näiteks

luhtunud hanke ja PPA ning RIA piiratud ressursi tõttu. Kavandatava muudatuse kohaselt on

e- residentidele tehnilise eID vahendi hankimine ja järjepideva ning jätkusuutliku teenuse

tagamine edaspidi EIS-i ülesanne. EIS omab väga suurt kogemust erinevate hangete

(sh innovatsioonihangete) läbiviimisel ja on panustanud ka PPA ID1 dokumentide hankesse

e- residendi digi-ID osas. Muudatusega väheneb surve PPA ja RIA ressursile, misläbi on

tehnilise e-residendi eID vahendi hankimise ning kasutusele võtmise protsess edaspidi

32 EIS-i põhikiri (vaadatud 7.11.2025).

24

paindlikum ja tõhusam, vähendades seeläbi bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust ning

tihendades koostööd erasektoriga. PPA ja RIA panustavad vastavalt oma kompetentsile uue

protsessi väljatöötamisse ja toetavad EIS-i vastavalt vajadusele.

Lõike 3 kohaselt võib e-residendi eID vahendi anda üksnes kehtivat e-residendi eID vahendi

kasutamise õigust omavale isikule. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on PPA e-residendi digi-ID

väljaandja, otsustades seeläbi, kellel on õigus saada Eesti e-residendiks. Muudatuse kohaselt

annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse, mille alusel saab e-resident

taotleda endale tehnilise eID vahendi EIS-i lepingupartnerilt. Otsustuspädevus, kellel on õigus

saada Eesti e-residendiks jääb ka muudatuste kohaselt endiselt PPA-le. PPA hindab, kas esitatud

taotlus on kooskõlas e-residentsuse programmi eesmärgiga ning teostab eelkontrolli e-

residentsuse programmi riskide maandamiseks. Samuti jääb PPA-le endiselt õigus tunnistada

antud õigus kehtetuks juhul, kui järelevalvemenetluse käigus selguvad kehtetuks tunnistamise

aluseks olevad asjaolud. Seega tohib EIS-i lepingupartner anda e-residendi eID vahendi vaid

isikule, kellele PPA on eelnevalt vastava õiguse omistanud.

Lõikes 4 sätestatakse, et eID vahendi kasutamise õigust omaval isikul võib olla ainult üks e-

residendi eID vahend. Muudatusega ei kitsendata e-residentidele kohalduvat õigust. ITDS-i

§ 13 lõike 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtiv dokument dokumendi kasutajale uue

samaliigilise dokumendi väljaandmisel kehtetuks. Antud nõue kohaldub ka riiklikele

dokumentidele, näiteks saab Eesti kodanikul olla vaid üks kehtiv isikutunnistus, uue taotlemise

korral tunnistatakse eelmine kehtetuks. Erisus on kehtestatud vaid Eesti kodaniku lisapassi ja

diplomaatilise passi lisapassi osas ning samaaegselt võib Eesti kodanikul ja elanikul olla ka

rohkem kui üks digitaalne dokument, näiteks üks mobiil-ID ja üks kaardi formaadis digitaalne

dokument, mis on mõlemad digitaalsed dokumendid ITDS-i tähenduses. Ühe e-residendi eID

vahendi nõue on oluline riskide haldamise meede, maandades ohtu, et pahatahtlik isik võib

alternatiivse eID vahendi aktiveerida enda seadmes kaugteel ilma, et e-resident seda ise aduks.

Kaardivabale e-residendi eID vahendile ülemineku faasis võib e-residendil olla nii kehtiv digi-

ID kui ka e-residendi eID vahend. Enne muudatuse jõustumist kehtivad digi-ID-d kehtivad oma

kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui e-residendi eID vahendi kasutamise õigus lõpeb või kui PPA

tunnistab selle kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID vahend ja sellega seotud

sertifikaadid. Otsustuspädevus, kellel on õigus omada e-residendi eID vahendi kasutusõigust,

on PPA-l. PPA antud õigus on tehnilise e-residendi eID vahendi omamise alustingimus. Kui

järelevalvemenetluse käigus selguvad kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud,

tunnistab PPA antud õiguse kehtetuks ning aluse äralangemisel tuleb viivitamatult kehtetuks

tunnistada e-residendi eID vahendi sertifikaadid. E-residendi eID vahend ei tohi kehtida kauem,

kui PPA antud õigus selle kasutamiseks. E-residendi eID vahendi kehtetuks tunnistamise korral

kohalduvad EUTS-i §-d 19 ja 20 koosmõjus kõnesoleva ITDS-i sättega. Kehtetuks tunnistatud

eID vahendi ja selle sertifikaatide kehtivust ei taastata. Kui EIS-i lepingupartner tunnistab e-

residendi eID vahendi kehtetuks omal algatusel lähtuvalt EUTS-i §-st 19, teavitab ta sellest

PPA-d, kes saab vajaduse korral tunnistada kehtetuks ka antud õiguse.

Paragrahvis 346 sätestatakse e-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine.

Lõikes 1 sätestatakse, et PPA tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust

taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva

biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja ITDS-i § 111 lõigete 1 või 2 kohaselt arvestades

käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

25

ITDS-i § 209 kohaselt kohaldatakse e-residendi digi-ID taotleja või e-residendi isiku

tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel välismaalaste seaduse § 24–28, 270, 271 ja § 272

lõikeid 1 ja 2 ning ITDS-i § 2012 lõige 1 kohaselt peab digi-ID taotleja isiklikult ilmuma isiku

tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks dokumendi väljaandja asukohta või Eesti

välisesindusse kas menetluse käigus või digi-ID väljastamisel.

Välismaalaste seaduse kohaldamine e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamisel ja

isikusamasuse kontrollimisel oli algselt e-residentsuse loomisel vajalik, kuna tegemist oli täiesti

uue kontseptsiooniga ning võimalike riskide maandamiseks nähti ette ka meetmed, mida

rohkem kui kümne aastase praktika jooksul ei ole vaja läinud. Näiteks kohaldub e-residendi

digi-ID taotleja osas välismaalaste seaduse § 27, mille alusel võib isiku tuvastada DNA-

andmete põhjal. DNA-proovi ei ole e-residendi digi-ID taotlejalt seni võetud ja kui PPA-l ei ole

võimalik taotlejat tuvastada tavapäraste dokumendi menetluses kasutatavate

isikutuvastusmeetmetega, siis tehakse keelduv otsus ITDS-i § 206 lõige 2 punkti 3 alusel.

Muudatus on seotud kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse

kontrollimisele üleminekuga. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse

kontrollimiseks peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibilt on võimalik

kontrollida tema isikuandmeid. Reisidokumendi kiibilt võetud andmed ja taotluses esitatud

andmed peavad kattuma. Lisaks tehakse päringud ITDAK-isse ning ABIS-esse. Nimetatud

andmekogude päringud tehakse ka kehtiva regulatsiooni kohaselt, samuti ei koguta edaspidi

taotlejalt rohkem andmeid kui praegu. Muutub vaid andmete esitamise viis. Praegu teeb taotleja

foto endast ja enda reisidokumendi isikuandmetega leheküljest ning salvestab need taotlemise

käigus PPA iseteeninduses. Edaspidi kasutatakse foto tegemiseks ja reisidokumendi andmete

ning selle kiibilt isikuandmete hõivamiseks PPA rakendust. Rakendus teostab reisidokumendi

ehtsuse ja kehtivuse kontrolli ning andmete hõivamisel rakenduvad erinevad turvakontrollid,

näiteks elusoleku kontroll, süstimisrünnaku ja teesklusrünnaku tuvastamine. Kavandatav

muudatus tõstab e-residentsuse programmi turvalisust ja panustab riskide maandamisse, kuna

edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse

kontrollimist võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. Kui PPA on veendunud taotleja

isikusamasuses ja teinud taotluse osas positiivse otsuse, saab e-resident teha endale kaugteel

eID vahendi, mille kättesaamiseks ei ole vaja isiklikult välisesindusse kohale minna.

Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel on praeguseks

kasutusel mitmetes riikides nii avaliku- kui erasektori teenustes, näiteks panganduses.

Kasutusel olevaid lahendusi on erinevaid, tuginedes nii eelnevalt taotlejale väljastatud eID

vahendiga autentimisele kui biomeetrilistele andmetele, mis on kogutud videointervjuu käigus,

või tehisintellektil ja masinõppel põhinevale automaatsele tuvastussüsteemile. Täisautomaatne

biomeetrilistel andmetel põhinev isikusamasuse kontrollimine on samaväärne või isegi

turvalisem, kui füüsiline isikusamasuse kontrollimine, kuna puudub inimliku eksimuse faktor.

Hea näitena saab välja tuua Ühendkuningriigi siseministeeriumi, kes on võtnud täisautomaatse

mobiiliseadme põhise isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete hõivamise

lahenduse kasutusele viisamenetluses33.

SMIT-i hangitava biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kaugteel kontrollimise

rakenduse turvalisuse osas seati eeltingimus, et see peab vastama eIDAS määrusele ja erinevate

rahvusvaheliste standardite34 nõuetele. Tagatud peab olema turvaline keskkond (tarkvara,

riistvara ja ühendus) ning vastavus küberkaitse tingimustele. Lisaks on vastavalt ITDS-i § 2012

33 Ühendkuningriigi valitsuse veebileht. 34 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust

service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC

30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601.

26

lõikele 2 PPA-l õigus nõuda e-residendi isiklikku ilmumist Eesti välisesindusse. Täiendavate

meetmetena võib PPA edaspidi nõuda veebiintervjuud või videoklipi esitamist ning viia e-

residendi eID vahendi õiguse kehtivusajal läbi täiendava biomeetrilise isikusamasuse

kontrollimise eID vahendi väärkasutuse ärahoidmiseks.

Lõikes 2 sätestatakse, et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava

välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsuses peab olema

võimalik veenduda kogu e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

kehtivuse ajal. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks

kasutatava biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevaid isikuandmeid ja nende ehtsust peab

olema võimalik kontrollida ICAO või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel, mis

võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks kasutatava

dokumendisertifikaatide juursertifikaati. Kirjeldatud meetod aitab tagada kaugteel

biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust ning maandada

identiteedipettuste riski, samuti võib selle tagamiseks PPA suunata e-residendi tema eID

vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul korduvasse biomeetrilisse isikusamasuse

kontrolli. Eesti toetub Saksamaa usaldusnimekirjale, kuhu on 18.11.2025 seisuga kantud 114

riigi reisidokumendid.

Lõike 3 kohaselt võib PPA e-residendi eID vahendi väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-

residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotleja või e-resident ilmuks isiklikult PPA-sse või Eesti välisesindusse. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 2012 lõikes 2.

Paragrahvis 347 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine ja selle

õiguse andmisest keeldumine.

Lõike 1 kohaselt tagastatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus läbi vaatamata,

kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise

oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja

arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud

erisusi. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 206

lõikes 11.

Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud riikide loetelu ja nende kodanikele e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotlemise ja andmise erisused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 206 lõikes 12.

Lõike 3 kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud määruse eelnõu Välisministeeriumiga. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas

seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 206 lõikes 13.

Lõigetes 1‒3 sätestatud regulatsiooni põhjendused on leitavad isikut tõendavate dokumentide

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

punktidest 3.1.5. ja 6.1.2.35

Lõige 4 sätestab e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise alused. E-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse, kui:

1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut;

35 572 SE.

27

2) ei ole täidetud käesolevas seaduses sätestatud tingimused;

3) e-residendi eID vahendi kasutamise õigust taotletakse majandustegevuseks ning esineb

majandustegevuse keelamise alus;

4) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

Sisuliselt regulatsiooni ei muudeta, kuid punktis 3 ühtlustatakse sõnastust läbivalt ITDS-is ja

selle rakendusaktides kasutusel oleva terminoloogiaga „isikusamasuses veendumine“. ITDS-i

§ 155 lõike 3 kohaselt on isikusamasuse kontrollimine menetlus, mille käigus veendutakse, et

tegemist on selle isikuga, kes ta väidab end olevat. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-

i § 12 lõikes 1 ja § 206 lõikes 2.

Lõige 5 sätestab alused, mille esinemise korral võib e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmisest keelduda. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest võib keelduda, kui:

1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise

aluseks olev asjaolu;

2) e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 344

lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 206 lõikes 3.

Paragrahvis 348 sätestatakse võrreldes kehtiva ITDS-iga uus regulatsioon e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse kehtivuse lõppemise osas. Muudatuse kohaselt lõpeb e-residendi

eID vahendi kasutamise õigus:

1) kehtivusaja lõppemise korral;

2) kehtetuks tunnistamise korral;

3) e-residendi surma või surnuks tunnistamise korral või

4) kui isikule ei ole kuue kuu jooksul e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest

arvates antud eID vahendit.

Sätte kohaselt lõpeb nimetatud olukordade esinemisel e-residendi eID vahendi kasutamise

õigus. Punktides 1‒3 sätestatud alused on samad, mis kehtiva digi-ID puhul. Punktis 4

sätestatud tingimusega soovitakse tagada e-residentsuse programmi eesmärgipärasus ja tõhus

riskihaldus. PPA annab e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse eesmärgiga, et e-resident

saaks endale Eestis tunnustatud usaldusväärse eID vahendi, millega kasutada Eesti e-teenuseid

ja allkirjastada dokumente. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlemise korral peab

e-resident selgitama, milleks ta nimetatud õigust vajab ja milliseid tegevusi planeerib ning PPA

hindab, kas nimetatud tegevused panustavad e-residentsuse programmi eesmärkidesse. Kui e-

resident ei ole kuue kuu jooksul võtnud ette samme tehnilise e-residendi eID vahendi saamiseks,

ei ole põhjendatud vastava õiguse omamine. E-residenti teavitatakse, et eID vahend tuleb teha

kuue kuu jooksul. EIS saab täiendavalt võtta e-residendiga ühendust, et selgitada välja, mis

takistab tal eID vahendi tegemist ja pakkuda talle võimaluse korral kasutajatuge.

Kuue kuu pikkune aeg tehnilise eID vahendi saamiseks on analoogne ITDS-i § 131 sätestatud

väljastamata dokumentide hävitamise ajaga. Nimetatud sätte kohaselt võib dokumendi

väljaandja lugeda isiku dokumendi taotlusest loobunuks ning väljastamata dokumendi hävitada,

kui isik ei ole kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates

dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse ilmunud ja isiklik pöördumine on nõutav.

Paragrahvis 349 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise alused.

Lõikes 1 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) selle õiguse andmise alus on ära langenud;

2) e-residendi eID vahendi kasutamise õigus on alusetult välja antud;

28

3) e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2 ja § 206 lõikes 4.

Viidatud sätted reguleerivad dokumendi (sh digi-ID) kehtetuks tunnistamist, kuna edaspidi

annab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise õigust, on vaja kohalduvad kehtetuks

tunnistamise alused välja tuua ka peatükis 71.

Lõike 2 kohaselt tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks kaks kuud

pärast selle andmise aluseks oleva biomeetrilise reisidokumendi kehtivuse lõppemist, kui e-

resident ei ole PPA-d teavitanud oma reisidokumendi andmete muutumisest. See hõlmab nii

reisidokumendil olevate isikuandmete, kui dokumendi andmete (näiteks uue dokumendi

saamise puhul selle number, väljastaja, kehtivusaeg) muutumist. Eelnõu § 344 lõike 6 kohaselt

peab e-resident teavitama PPA-d oma reisidokumendi andmete muutumisest ning kõnesoleva

sättega seotakse e-residendi kodakondsusjärgse riigi poolt välja antud dokumendi kehtivus e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusajaga.

E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses loob PPA välisriigi kodanikule

Eesti elektroonilise identiteedi tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi andmete ehk tema

kehtiva biomeetrilise reisidokumendi alusel. Reisidokumendi andmed, sealhulgas selle

kehtivuse lõppemise aeg, säilitatakse ITDAK-is ja kuu aega enne kehtivuse lõppemist teavitab

PPA e-residenti, et tema dokumendi kehtivusaeg hakkab PPA andmete kohaselt lõppema, palub

esitada uue dokumendi andmed ja teavitab, et vastasel juhul tunnistatakse tema e-residendi eID

vahendi kasutamise õigus ja sellest tulenevalt ka tema eID vahend, kehtetuks.

Muudatus on vajalik, et tagada tõsikindel riiklik identiteedihalduspoliitika ja e-residentsuse

programmi riskihaldus. Andmete aegumisel puudub PPA-l ajakohane teave, kas e-residendi

identiteedi alusandmed on jätkuvalt samad või on need muutunud, näiteks võib olla muutunud

tema nimi, kodakondsus aga ka sugu. Risk, et välisriigi kodanikule antava eID vahendi

kasutamise võimalus ei ole seotud riiklike dokumentide kehtivusega on välja toodud ka Eesti

rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklikus riskihinnangus36. Riskihinnangu kohaselt on

Eestis tugev riiklik identiteedihaldus ja kõrgele tasemele vastavad eID vahendid, kuid siiski

oleks tõsikindlaks isikusamasuse kontrollimiseks, identiteedipettuste ja väärkasutuse ning

online kelmuste toimepanemise vältimiseks vaja rakendada täiendavaid meetmeid.

Haavatavustest olulisim on riskihinnangu kohaselt piiratud võimalused kontrollida välisriigi

kodanike andmete õigsust, mis tõstab identiteedipettuste riski, mida tuleb eriti arvestada uute

tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti kasutuselevõtul.

Lõike 3 kohaselt võib e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse tunnistada kehtetuks, kui

ilmneb mõni käesoleva seaduse § 347 lõike 4 punktides 1 ja 2 või lõikes 5 nimetatud e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise alus. Kehtivas seaduses asub

regulatsioon ITDS-i § 206 lõikes 4, mille kohaselt võib tunnistada digi-ID kehtetuks, kui ilmneb

mõni § 206 lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise alus.

Erisusena kehtivast regulatsioonist tunnistatakse muudatuse kohaselt e-residendi eID vahendi

kasutamise õigus kehtetuks, kui e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda (sama §-

i lõike 1 punkt 3). Rangem regulatsioon on vajalik, kuna muudatuse kohaselt toimub edaspidi

isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel ning selleks, et tagada tõsikindel

riiklik identiteedihalduspoliitika ja e-residentsuse programmi riskihaldus teostab PPA vajaduse

korral e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal korduvat biomeetrilist

isikusamasuse kontrolli. Korduva biomeetrilise isikusamasuse kontrolli mitteläbimisel või PPA

korralduse ignoreerimisel tunnistab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks.

36 Rahandusministeerium. 2025. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang.

29

Korduva biomeetrilise isikusamasuse kontrolli läbimise kohustuse osas saadetakse e-

residendile teavitus ette piisava ajalise varuga, et tal oleks võimalus leida sobiv aeg selle

läbimiseks. Ühtlasi informeerib PPA teavituses, et kontrolli mitteläbimisel tunnistatakse e-

residendi eID vahendi kasutamise õigus ja sellest tulenevalt ka tema eID vahend kehtetuks.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui pärast e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmist selgub,

et selle õiguse andmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud

dokumente, on isik kohustatud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andja nõudmisel

dokumentaalselt tõendama selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 13 lõikes 2.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui isik ei esita määratud tähtaja jooksul sama paragrahvi lõikes 4

nimetatud tõendeid, tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks

valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta.

Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 13 lõikes 2.

Lõike 6 kohaselt teavitab PPA viivitamata e-residenti tema eID vahendi kasutamise õiguse

kehtetuks tunnistamisest. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub

regulatsioon ITDS-i § 13 lõikes 3.

Paragrahvis 3410 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise ja kehtetuks

tunnistamise menetlus.

Lõike 1 kohaselt esitatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus PPA

iseteeninduses. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-

i § 207 lõikes 11.

Lõike 2 kohaselt on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohustatud tõendama

või põhistama e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid.

Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 207 lõikes 1.

Lõike 3 kohaselt võib isiku taotluse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmiseks jätta

läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud digi-ID väljaandmisest või e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on

muutunud. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i

§ 207 lõikes 2.

Paragrahvis 3411 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse menetlusega seotud

andmetöötlus.

Lõike 1 kohaselt võib isiku õigust tutvuda e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate

dokumentide või toimikuga piirata, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni

liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;

4) ohustada avaliku korra kaitset.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 207 lõikes 3.

30

Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut järgmistele

õigustele:

1) saada teada isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) saada teada isikuandmete saajad ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teave, kas

isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;

3) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist;

4) esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta;

5) saada teavet isikuandmetega seotud rikkumise kohta.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 207

lõikes 31.

Lõike 3 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldada ka andmete

suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Regulatsiooni sisuliselt

ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 207 lõikes 32.

Lõikes 4 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata

jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud

rekvisiidid ning käesoleva seaduse § 346 lõikes 1, 4 ja 5 ning § 347 lõikes 1, 2 ja 4 sätestatud

alus. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 207

lõikes 4.

Lõikes 5 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata

jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid

ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta.

Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 207 lõikes 5.

Paragrahvis 3412 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse üle järelevalve

teostamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet

oma pädevuse piires:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Maksu- ja Tolliamet.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 208 lõikes 1.

PPA teostab riiklikku järelevalvet e-residendi eID vahendi kasutamise üle omades

otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. Kui järelevalve menetluse käigus

ilmnevad e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise alused, tunnistab

PPA antud õiguse kehtetuks, millest tulenevalt on EIS-i lepingupartneril kohustus teha

viivitamatult kehtetuks ka tehniline e-residendi eID vahend.

Lisaks PPA-le omavad valdkondlikes õigusaktides sätestatud ulatuses järelevalve teostamise

õigust ka MTA, KAPO ja RAB. RAB-ile annab e-residendi eID vahendi kasutamise andmete

töötlemiseks õiguse kõnesoleva §-i lõige 3, mille kohaselt võib RAB nimetatud andmeid

töödelda, et täita RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet, milleks on rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. E-residendi eID

vahendi kasutamise logiandmeid on RAB-il võimalik küsida vajaduspõhiselt ametliku

31

päringuga EIS-i lepinguliselt partnerilt. Vastus päringule edastatakse krüpteeritult.

Logiandmete kasutamine aitab kaasa rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise

kahtlustuste tõendamisele. MTA teeb käesoleva §-i lõike 1 alusel koostööd PPA-ga, et vältida

e-residendi eID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevusest

tulenevalt PPA-le sisendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsustamiseks.

Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama

korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas

seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses

isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 208 lõikes 2.

Lõikes 3 sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo võib töödelda e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi eID vahendi

kasutamise andmeid, et täita RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta ja täiendavaid ülesandeid RAB-ile kõnesoleva eelnõuga ei

teki. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 208 lõikes 21.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete raames

kogunud teavet, mis võib olla e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe PPA-

le. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 208

lõikes 3.

Paragrahvis 3413 sätestatakse e-residendile teenuse osutamine.

Lõike 1 kohaselt võib avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja otsustada e-residendile

eID vahendiga teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või

kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või

kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks täiendavaid nõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate

andmete ja dokumentide esitamist või isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 2010

lõikes 1.

Lõike 2 kohaselt võib avalik-õigusliku teenuse osutaja lõikes 1 nimetatud piiranguid seada

järgmistel juhtudel:

1) e-residendi eID vahendi eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigusrikkumiste

ärahoidmiseks;

2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 2010

lõikes 2.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige

andmekogusse andmete esitamises või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab lõikes 1

nimetatud piirangud andmekogu vastutav töötleja. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas

seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 2010 lõikes 3.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse

andmete esitamine või andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab lõikes 1 nimetatud

32

piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses asub regulatsioon ITDS-i § 2010 lõikes 4.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse ITDS-i § 38 lõikega 5. ITDS-i § 38 on rakendussäte, mis

reguleerib varem väljaantud dokumentide kehtivust. Uue lõikega reguleeritakse kuni 2028.

aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digi-ID kehtivust. Lõike kohaselt kehtivad

nimetatud tähtajani välja antud e-residendi digi-ID-d kuni nende kehtivusaja lõpuni või

kehtetuks tunnistamiseni. Samuti sätestatakse erisus käesoleva seaduse § 345 lõikes 4 sätestatud

reeglist, et e-resident ei tohi omada korraga üle ühe eID vahendi. Kuni e-residendi digi-ID

kehtivusaja lõpuni võib e-resident paralleelselt omada nii varem välja antud digi-ID-d kui ka

üht eID vahendit. Digi-ID omamise osas on kehtiva regulatsiooni kohaselt samuti ühe kehtiva

dokumendi reegel tulenevalt ITDS-i § 13 lõike 1 punktist 7, mille kohaselt tunnistatakse

dokument kehtetuks, kui dokumendi kasutajale antakse välja uus samaliigiline dokument.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ITDS-i §-ga 391, mis on rakendussäte ja reguleerib ITDS-

i § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 rakendamist, mille kohaselt võib PPA edastada EIS-ile e-residendi

isikuandmed ja e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ja sellega seotud eID vahendi

kehtivusaja andmeid. Rakendussätte kohaselt võib PPA kaardivabale eID vahendile ülemineku

järgselt edastada EIS-ile ka kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digi-ID-ga

seotud andmeid. Rakendussäte on vajalik, et edastada EIS-ile andmeid näiteks kasutuses

olevate digi-ID-de kehtetuks tunnistamise kohta, et EIS ei hõlmaks kehtetuks tunnistatud digi-

ID-ga e-residente ITDS-i § 92 lõike 83 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustesse (riskide

seiramine ja personaalsete teenuste pakkumine) ning saaks õiguspäraselt rakendada ITDS-i §

92 lõikes 83 sätestatud andmete säilitamise tähtaega, mille kohaselt peab EIS digi-ID kehtetuks

tunnistamisel selle andmed kustutama.

3.1.3. Dokumendi väljaandmise menetlus

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ITDS-i § 9 lõike 3 punkti 11. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

kantakse dokumenti selle kasutaja kohta muud isikuandmed, kui see on ette nähtud

välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga. Kuna isikuandmete

töötlemise õigus ja isikuandmete kategooriad peavad olema reguleeritud seaduse tasandil,

jäetakse muudatusega sättest välja võimalus täiendada isikuandmete loetelu muu õigustloova

aktiga.

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 113 lõige 2. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt peab dokumendi taotleja tõendama, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal

dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse,

lisades dokumendi taotlusele linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema

terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse

asutusse. Edaspidi ei pea nimetatud kinnitust taotleja terviseseisundi kohta PPA-le esitama.

PPA-le piisab taotleja nõusolekust ja linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi

volikirjast. Terviseseisundi hindamine selleks, et linna- või vallavalitsuse või

hoolekandeasutuse töötaja abi on taotluse esitamisel vaja, on praktikas nimetatud asutuse

töötaja pädevuses ning PPA-l puudub vajadus selle kinnituse saamiseks või ülehindamiseks.

Muudatusega väheneb esitatavate dokumentide maht ja sellega kaasnev bürokraatia.

Eelnõu § 1 punktiga 17 jäetakse ITDS-i § 113 lõikest 4 välja sõnad „või Euroopa Liidu

liikmesriigi välisesindusele“. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla praktikaga. Praktikas ei

paluta ühegi teise EL liikmesriigi välisesindusel minna Eesti kodaniku viibimis- või elukohta

dokumendi väljaandmise taotlust vastu võtma.

33

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 122 lõige 11, mille kohaselt peab isik,

kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda

dokumendi väljastaja asukohta, seda tõendama, lisades oma kirjalikule nõusolekule linna- või

vallavalitsuse või hoolekandeasutuse vastava kinnituse. Edaspidi ei pea nimetatud kinnitust

taotleja terviseseisundi kohta PPA-le esitama. PPA-le piisab taotleja nõusolekust, et dokumendi

võib anda väljastamiseks üle linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud

töötajale. Terviseseisundi hindamine selleks, et linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse

töötaja abi on dokumendi kättetoimetamiseks vaja, on praktikas nimetatud asutuse töötaja

pädevuses ning PPA-l puudub vajadus selle kinnituse saamiseks või ülehindamiseks.

Muudatusega väheneb esitatavate dokumentide maht ja sellega kaasnev bürokraatia.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse ITDS-i § 13 lõiget 1 punktiga 9. Kehtiv ITDS-i § 13 lõige

1 sätestab loetelu dokumendi kehtetuks tunnistamise alustest. Uue dokumendi kehtetuks

tunnistamise alusena lisatakse sättesse olukord, kui dokumendi kasutaja isikusamasus ei ole

ITDS-i § 121 lõike 26 kohaselt kontrollitud kolme kuu jooksul arvates dokumendi

kättesaamisest. ITDS-i § 121 lõige 26 sätestab, et kui dokumendi väljaandja ei nõua, et selle

taotleja ilmuks dokumendi väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta või Eesti

välisesindusse, kontrollitakse dokumendi taotleja isikusamasust dokumenti kantud digitaalset

tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Uue ID-1 formaadis

dokumentide tootmise lepingu rakendamine 15. novembrist 2025 toob dokumendi

väljaandmise menetluses kaasa mitmeid uuendusi. Näiteks võetakse uue lepingu rakendamise

järgselt kasutusele mugav lahendus, mille abil saab dokumendi taotleja, autentides end e-

keskkonnas kehtiva eID vahendiga, aktiveerida ise oma dokumendi ja sertifikaadid. Seega, kui

näiteks välismaal elaval Eesti elanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi

kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse, vaid dokumendi toimetab talle kätte kuller ning

dokument ja sertifikaadid aktiveeritakse ning sertifikaatide turvakoodid toimetatakse kätte

elektrooniliselt. Dokumendi kasutaja turvalisuse huvides on vajalik sätestada kindel tähtaeg,

mille jooksul peab nimetatud toiming tehtud olema ning selle tegemata jätmisel peab PPA-l

olema võimalus rakendada meetmeid dokumendi väärkasutuse riskide maandamiseks. Enne

dokumendi kehtetuks tunnistamist võetakse taotlejaga korduvalt ühendust ja teavitatakse teda

nimetatud kohustustest ja selle mittetäitmisel dokumendi kehtetuks tunnistamisest.

Eelnõu § 1 punktiga 33 asendatakse ITDS-i § 204 pealkirjas sõnad „väljaandmise ja kehtivuse

kaotamise erisused“ sõnadega „väljaandmine ja kehtivuse kaotamine“. ITDS-i § 204 reguleerib

mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmist ja kehtivuse kaotamist, erisusi säte ei

reguleeri. Muudatusega viiakse sätte sõnastus kooskõlla tegelikkusega.

Eelnõu § 1 punktiga 34 asendatakse ITDS-i § 204 lõikes 1 sõnad „digitaalne isikutunnistus on

digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument“.

Muudatus on tehniline ja sellega kõrvaldatakse sõnastuse ebatäpsus.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse ITDS-i § 29 lõiget 2 pärast sõna „välismaalasele“

sõnadega „ilma tema taotluseta“. ITDS-i § 29 lõike 2 kohaselt võib anda ajutise reisidokumendi

tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal

puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Kui isik

sunnitakse Eestist lahkuma ja selleks antakse talle ajutine reisidokument, siis isik ei ole reeglina

huvitatud selle taotlemisest. Sarnane regulatsioon on ka ITDS-i § 10 lõikes 4, mille kohaselt

antakse Euroopa tagasisaatmise reisidokument välja ilma isiku taotluseta ühekordseks Eestist

lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument või

välisriigi väljaantud tagasipöördumistunnistus. Muudatusega täpsustatakse regulatsiooni, et

oleks võimalik välja anda ajutine reisidokument ka sellisel juhul, kui isik ise seda ei taotle, kuid

tal on kohustus Eestist lahkuda.

34

3.2. KonS-i muutmine (§ 2)

Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KonS-i § 271 lõige 2. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt väljastab konsulaarametnik välisriigis viibivale isikule dokumenti kantud sertifikaadi

uued turvakoodid. Muudatus on seotud uue ID1 dokumentide tootmise lepingu rakendamisega

alates 2025. aasta 15. novembrist. Turvakoode väljastatakse välisesinduses kuni 2025. aasta 15.

novembrini väljaantud dokumentidele kogu dokumendi kehtivusaja jooksul, mis on viis aastat

ja seetõttu on KonS-i § 271 lõike 2 kehtetuks tunnistamise tähtaeg 15. november 2030. Uue ID1

dokumentide tootmise lepingu kohaselt saab dokumendi kasutaja turvakoodide kaotamisel uued

turvakoodid elektrooniliselt.

Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks KonS-i § 48, mis reguleerib digi-ID

väljastamist. Muudatused on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Kuna

kavandatavate muudatuste kohaselt lõpetatakse digi-ID väljaandmine, siis puudub vajadus ka

digi-ID väljastamise regulatsiooni järele.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse KonS-i paragrahviga 481, milles sätestatakse e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt kontrollitakse e-residendi isikusamasust välisesinduses digi-ID

väljaandmise menetluses või digi-ID väljastamisel. Muudatuse kohaselt puudub edaspidi

vajadus välisesindusse minemiseks ning PPA tuvastab isiku või kontrollib tema isikusamasust

kaugteel. Riskide maandamiseks ja tõsikindla riikliku identiteedihalduspoliitika tagamiseks

peab aga riigil säilima võimalus kutsuda vajaduse korral isik ka edaspidi isiklikult kohale.

Kehtiva ITDS-i § 117 lõike 1 kohaselt on isik kohustatud isiklikult ilmuma dokumendi

väljaandja kutsel nimetatud asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks.

Kehtiva ITDS-i § 2012 lõige 2 kohaselt võib PPA nõuda, et digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks

ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks ilmuks e-resident isiklikult väljaandja asukohta või

Eesti välisesindusse. Samasisulised sätted jäävad ITDS-i ka kavandavate muudatuste kohaselt

ning kuna edaspidi ei tule e-resident dokumendi kättesaamiseks isiklikult kohale, siis luuakse

KonS-i vastav õiguslik alus, mille kohaselt kontrollib konsulaarametnik e-residendi või e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja isikusamasust üksnes siis, kui PPA peab

vastava meetme rakendamist vajalikuks.

3.3. MKS-i § 29 punkti 264 muutmine (§ 3)

Eelnõu §-ga 3 muudetakse MKS-i § 29 punkti 264, kus asendatakse sõnad „digitaalse

isikutunnistuse väljaandmiseks“ sõnadega „eID vahendi kasutamise õiguse andmiseks“.

Muudatusega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks

isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on

tehniline.

3.4. MSOS-i § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine (§ 4)

Eelnõu §-ga 4 muudetakse MSOS-i § 20 lõike 51 punkti 2, kus asendatakse sõnad „digitaalne

isikutunnistus“ sõnadega „eID vahendi kasutamise õigus“. Muudatusega täpsustatakse seaduse

sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele

ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on

vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on tehniline.

35

3.5. PKTS-i § 50 lõike 12 muutmine (§ 5)

Eelnõu §-ga 5 muudetakse PKTS-i § 50 lõiget 12, kus asendatakse sõnad „digitaalne

isikutunnistus“ sõnadega „eID vahendi kasutamise õigus“. Muudatusega täpsustatakse seaduse

sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele

ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on

vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on tehniline.

3.6. RahaPTS-i muutmine (§ 6)

Eelnõu §-ga 6 muudetakse RahaPTS-i § 31 lõiget 4, § 43 lõike 2 punkti 1 ja § 60 lõiget 51.

Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks

isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes.

Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse RahaPTS-i § 31 lõiget 4, mis reguleerib krediidiasutuse,

finantseerimisasutuse ja notari kohaldatavate hoolsusmeetmete erisusi e-residendi

isikusamasuse kaugtuvastamisel. Sättes asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“

sõnadega „eID vahend“ vastavas käändes. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse RahaPTS-i § 43 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib kohustatud

isiku õigust öelda ärisuhte aluseks olev kestvusleping erakorraliselt üles, kui e-residendi digi-

ID väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks ITDS-

i § 206 lõikes 2 või 3 sätestatud alusel. Muudatuse kohaselt on edaspidi kestvuslepingu

erakorralise ülesütlemise alus, kui e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest

keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 347 lõikes 4 või 5 sätestatud alusel.

Muudatus on tehniline, kuna edaspidi annab PPA digi-ID asemel e-residendi eID vahendi

kasutamise õigust. Sättest jäetakse välja kehtivuse peatamise regulatsioon, kuna e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse kehtivust ei ole võimalik peatada. Muudetakse ka ITDS-i viidet, sest

käesoleva eelnõu punkti 42 kohaselt tõstetakse e-residentsuse regulatsioon ITDS-i peatükki 71.

Eelnõu § 6 punktiga 3 muudetakse RahaPTS-i § 60 lõiget 51, mille kohaselt on RAB-il õigus

edastada PPA-le sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet e-residendi digi-ID väljaandmise,

kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Muudatus on tehniline, kuna

edaspidi annab PPA digi-ID asemel e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Sättest jäetakse

välja kehtivuse peatamise regulatsioon, kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

kehtivust ei ole võimalik peatada.

3.7. RRS-i § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine (§ 7)

Eelnõu §-ga 7 muudetakse RRS-i § 22 lõike 1 punkti 9, mille kohaselt on isikuandmete

rahvastikuregistrisse kandmise aluseks edaspidi muu hulgas ka PPA teade e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse andmise kohta. Muudatusega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses

sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma

ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad

muudatused teha ka eriseadustes.

3.8. RLS-i muutmine (§ 8)

Eelnõu § 8 punktidega 1 ja 2 muudetakse RLS-i § 151 punkti 1 ja § 272 lõiget 6 ning

tunnistatakse kehtetuks § 38 lõige 6. Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses

36

sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma

ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad

muudatused teha ka eriseadustes. RLS-i § 38 lõige 6, mis sätestab riigilõivu vabastuse e-

residendi digi-ID välja andmisel KAH-i alusel, tunnistatakse kehtetuks seoses e-residendi digi-

ID välja andmise lõpetamisega KAH-i alusel (täpsemalt selgitatud eelnõu § 1 punktis 40).

Eelnõu § 8 punktiga 3 muudetakse RLS-i §-i 2721, mille kohaselt tasutakse dokumenti kantud

sertifikaatide uute turvakoodide väljastamise eest 10 eurot ja välisesinduses 20 eurot.

Muudatuse kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti

kantud sertifikaatide uusi turvakoode, mistõttu jäetakse sättest välja sõnad „ja välisesinduses

20 eurot“. Muudatus on seotud uue ID1 dokumentide tootmise lepingu rakendamisega alates

2025. aasta 15. novembrist. Uue ID1 dokumentide tootmise lepingu kohaselt saab dokumendi

kasutaja turvakoodide kaotamisel uued turvakoodid elektrooniliselt.

3.9. Seaduse jõustumine (§ 9)

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumine.

Punkti 1 kohaselt jõustub eelnõu 2027. aasta 11. jaanuaril, sest selleks ajaks valmivad kaugteel

biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakenduse infotehnoloogilised

arendustööd.

Punkti 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 1‒4, 6‒10, 12‒15, 20‒23, 25‒32, 35, 39 ja 41‒

43, § 2 punkt 3 ning §-d 3‒8, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID välja andmine ja minnakse

üle kaardivabale e-residendi eID vahendile, 2028. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuste

rakendamise aeg on vajalik infotehnoloogiliste arendustööde tõttu.

Punkti 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 24 ja § 2 punkt 2, millega tunnistatakse kehtetuks

sätted, mis reguleerivad e-residendi digi-ID väljastamist välisesinduses, 2028. aasta 1.

septembril. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik, et välisesindus saaks väljastada ka

viimased välja antud digi-ID-d. Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS-i § 131 kohaselt

hävitatakse väljastamata dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse menetlusse võtmist.

Punkti 4 kohaselt jõustuvad eelnõu § 2 punkt 1 ja § 8 punkt 3, millega tunnistatakse kehtetuks

KonS-i § 271 lõige 2 ja muudetakse RLS-i §-i 2721, 2030. aasta 15. novembril. Muudatuse

kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud

sertifikaatide uusi turvakoode.

Punkti 5 kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 11, milles sätestatakse EIS-ile andmete säilitamise

tähtaeg, 2034. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuse rakendamise aeg on seotud viimaste kasutusel

olevate digi-ID-de kehtivusajaga ning EIS-i säilitustähtaja regulatsioon ei hõlma peale seda

kuupäeva enam digi-ID taotlemise ja digi-ID andmete säilitamist.

37

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud

isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid.

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: e-residendid ja tulevased e-ID vahendi kasutamise õiguse taotlejad. 03.11.2025

seisuga on e-residentsuse programmi loomisest arvates saanud e-residendiks 131 437 isikut 185

riigist. Neist kehtiv digi-ID on sama kuupäeva seisuga 62 855 e-residendil. Enim e-residente,

kellel on 03.11.2025 seisuga kehtiv digi-ID omavad Hispaania, Ukraina ja Saksamaa

kodakondsust (vt tabel 1). PPA prognoosi kohaselt on e-residendi digi-ID taotlejate arv 2027.

ja 2028. aastal vastavalt 19 500 ja 20 000. Võrreldes teiste PPA väljaantavate dokumentide37

taotlejatega, st Eesti elanikega, keda on 2023. aasta seisuga 1 365 88438, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Kavandatavad muudatused on sihtrühmale positiivse mõjuga.

Kaardivaba e-residendi eID vahendi ja kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise lahenduse kasutamine on mugav ja kaasaegne ning vähendab

sihtrühma aja- ja ressursikulu, kuna edaspidi ei ole enam vaja digi-ID kättesaamiseks Eesti

välisesindusse kohale minna. Kuna kasutusele võetav e-residendi eID vahend peab olema

EUTS-i alusel hinnatud, omades seeläbi riiklikku garantiid selle usaldusväärsuse osas, siis see,

et tegemist ei ole edaspidi riikliku ehk PPA poolt väljaantava dokumendiga ei too endaga kaasa

sihtgrupi huvi langust Eesti e-residentsuse programmi vastu, vaid uue mugava eID vahendi

kasutuselevõtt võiks tõsta sihtgrupi huvi e-residentsuse vastu. E-residendi eID vahendi

aktiveerimisel ja selle kasutamisel tekkivate võimalike küsimuste osas garanteeritakse e-

residendile igakülgne klienditugi. Varem välja antud digi-ID-d kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni või kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Kuna kavandatava muudatuse puhul toimub e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine kehtiva välisriigi biomeetrilise

reisidokumendi alusel, mille kiibil olevaid isikuandmeid ja nende ehtsust kontrollitakse

Saksamaa usaldusnimekirja39 alusel, siis ebasoovitava mõjuna jäävad edaspidi sihtrühmast

välja need, kelle kodakondsusjärgne riik ei ole biomeetrilisele reisidokumendile üle läinud või

ei võimalda selle usaldusnimekirja vastu kontrollimist. Mõjutatuid on kehtivat digi-ID-d

omavatest e-residentidest ligikaudu 10%. Enamus riike (18.11.2025 seisuga 114 riiki), sh e-

residentsuse programmi sihtriigid, täidavad juba praegu nimetatud kriteeriumid ning ligikaudu

80% kogu maailmas väljastatavatest reisidokumentidest on biomeetrilised. Biomeetrilistele

reisidokumentidele ei ole praeguseks teadaolevalt üle läinud 38 riiki ja need on kolmandad

riigid, mis ei ole e-residentsuse sihtriigid või on kõrgema ohuga riigid (ITDS § 206 lg 11).

Näiteks Afganistani Islamivabariik (21 e-residenti), Bhutani Kuningriik (1 e-resident), Etioopia

Demokraatlik Liitvabariik (31 e-residenti), Jeemeni Vabariik (36 e-residenti), Jordaania

Hašimiidi Kuningriik (93 e-residenti), Korea Rahvademokraatlik Vabariik (0 e-residenti),

37 Ajutine reisidokument, digitaalne isikutunnistus, Eesti kodaniku pass, elamisloakaart, isikutunnistus,

meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus, pagulase reisidokument ja välismaalase pass. 38 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 39 Saksamaa usaldusnimekiri.

38

Kuuba Vabariik (95 e-residenti), Lõuna-Aafrika Vabariik (212 e-residenti), Myanmari Liidu

Vabariik (14 e-residenti).

Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes

neid, kes soovivad saada Eesti e-residendiks. Välismaalased peavad end muudatustega kurssi

viima ühel korral kui nad asuvad e-residendi eID vahendit taotlema.

Eestil ei ole kohustust e-residentsust pakkuda. See on hüve, mille andmise tingimused võivad

olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest

muutuda. Seega on Eestil pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi eID vahend

antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada.

Olulise positiivse mõjuna tõstab kavandatav muudatus e-residentsuse programmi turvalisust ja

panustab riskide maandamisse, kuna edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad

ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised

reisidokumendid.

Seega on muudatustel sihtrühmale oluline positiivne mõju.

6.2. Mõju riigiasutuste ja EIS-i töökorraldusele

Sihtrühm

- PPA ametnikud, kes menetlevad e-residendi taotlusi, tegelevad digi-ID hankimise

korraldamisega, eIDAS määruse vastavuse hindamise ja digi-ID väljastamisega.

- VäM-i ja Eesti välisesinduste ametnikud, kes tegelevad digi-ID-de transpordi korraldamise

ja väljastamisega.

- EIS-i töötajad, kes hakkavad edaspidi tegelema e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise

korraldamisega.

Mõju ulatus on keskmine. Kavandatava muudatuse mõju on positiivne ja toob riigiasutustele

kaasa ressursivajaduse vähenemise, kuna ära jääb e-residendi digi-ID postisaadetistega

tegelemine, sõrmejäljehõive ja digi-ID väljastamine, hoiustamine ning väljastuskoha

muutmistega seotud tegevused. Töömaht väheneb ka tehniliste tegevuste arvelt nagu näiteks

hangete läbiviimine, eIDAS auditites osalemine, füüsilise dokumendi tootmise, isikustamise ja

logistikaga tegelemine. Seeläbi on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse prioriteetsetesse

tegevustesse, nt Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL algatused nagu EL

digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Kavandatav muudatus ei too e-residendi digi-ID taotlusi

menetlevatele PPA ametnikele kaasa vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida.

Menetluspõhimõtted jäävad võrreldes senisega samaks ka e-residendile eID vahendi

kasutamise õiguse taotlemise korral. PPA menetlejate töömaht väheneb, sest kaardivabale

lahendusele ülemineku tõttu jäävad ära digi-ID trükkimisega seotud toiminguid (nt

kvaliteedikontroll kahe silmapaari põhimõttel), vähenevad dubleerivad tegevused ja

menetlusele kuluv aeg on lühem. Väheneb ka nende VäM-i ja Eesti välisesinduste ametnike

töömaht, kes tegelevad digi-ID-de transpordi korraldamise ja väljastamisega.

EIS saab kavandatava muudatuse kohaselt uue ülesande, milleks on e-residendi eID vahendi

kasutusele võtmise korraldamine vastutades edaspidi e-residendi tehnilise eID vahendi

hankimise ja järjepideva ning jätkusuutliku teenuse tagamise eest. EIS omab väga suurt

kogemust erinevate hangete (sh innovatsioonihangete) läbiviimisel ja on panustanud ka PPA

ID1 dokumentide hankesse e-residendi digi-ID osas. Uue protsessi väljatöötamisse on kaasatud

39

e-residentsuse programmi seotud osapooled (SIM, JDM, MKM, VäM, PPA, RIA), mistõttu on

ebasoovitava ja negatiivse mõju kaasnemise risk väike. Uue ülesande lisandumine ei too EIS-

ile kaasa täiendavat ressursivajadust. eID vahendi hankimine ning teenuse toimimise tagamine

hakkab kuuluma EIS-i tootejuhi ülesannete hulka.

6.3. Majanduslik mõju

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.40 Sihtrühm

on seega suur.

Mõju ulatus on väike. Kavandatavatel muudatustel on Eesti majandusele positiivne mõju, kuna

toob tõenäoliselt kaasa Eesti riigi eelarvesse täiendava tulu laekumise läbi Eestis ettevõtlusega

alustavate e-residentide arvu kasvu. Läbiviidud uuringute kohaselt on kaardivaba e-residendi

eID vahendi väljastamine vähemalt 2‒5 nädalat kiirem, kui digi-ID väljastamine ja kiiremal

väljastusprotsessil on otsene mõju ettevõtlusega alustamisele. EIS-i andmetel toob iga

kokkuhoitud päev väljastusprotsessis kaasa hinnanguliselt 20 uue ettevõtte loomise aastas.

Seega tähendab 2‒5 nädalat kiirem protsess EIS-i andmetel 280–700 uut ettevõtet aastas.

EIS-i andmetel on 17.11.2025 e-residentsuse programmiga seotud otsene majanduslik

kogumõju Eesti riigile alates asutamisest 373 miljonit eurot, tulenedes peamiselt e-residentide

loodud ettevõtete majandustegevusest. E-residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 36 000

Eesti ettevõtte, mis on ligikaudu iga viies uus Eestis asutatud ettevõte aastas. Muudatuse otsest

majanduslikku mõju ei ole võimalik täpselt ette prognoosida, kuna kõik loodud ettevõtted ei

osutu edukaks. Lisaks toimub edukaks ja makse maksvaks ettevõtteks saamine pika aja jooksul.

Kui lihtsustades eeldada, et e-residentide ettevõtete poolt saadav maksutulu kasvab samas

suurusjärgus uute ettevõtete loomise kasvuga, siis tähendaks see mõne aasta pärast ligikaudu

3‒9 miljonit eurot täiendavat maksutulu aastas.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused puudutavad üksnes neid välismaalasi, kes

soovivad saada Eesti e-residentideks ja alustada siin majandustegevusega. Välismaalased

peavad end muudatustega kurssi viima ühel korral, kui nad asuvad e-residendi eID vahendit

taotlema.

Ebasoovitava mõjuna ei saa edaspidi e-residendi eID vahendi abil mugavalt ja kiirelt Eestis

ettevõtet asutada need isikud, kelle kodakondsusjärgne riik ei ole biomeetrilisele

reisidokumendile üle läinud või ei võimalda selle kontrollimist vastu usaldusnimekirja.

Mõjutatuid on kehtivat digi-ID-d omavatest e-residentidest ligikaudu 10%. Väljajäävad riigid

ei ole e-residentsuse programmi sihtriigid ja peamine e-residentsuse programmi majanduslik

kasu ei laeku väljajäävate riikide kodanike ettevõtlustegevusest.

6.4. Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.41 Sihtrühm

on seega suur.

Mõju ulatus, esinemise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on sihtrühmale väikesed.

Muudatus ei oma Eesti riigi julgeolekule negatiivset mõju, ei mõjuta Eesti elanike igapäevast

elukorraldust ega eelda neilt sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike

kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõjuna kaasneda võivad

riskid on analüüsi käigus kaardistatud ja nende maandamiseks võetakse kasutusele täiendavad

40 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 41 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

40

meetmed nii tehnilisel, organisatoorsel kui menetlusprotsessi tasandil. Muudatuse rakendamise

eelduseks on põhimõte, et teenuse kasutusmugavuse tõstmisel ei tehta mööndusi turvalisuses ja

jätkuvalt peab olema tagatud riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtete järgimine ning e-

residentsuse programmi riskihaldus.

Riiklik identiteedihalduspoliitika

Riikliku identiteedihalduspoliitika peamine põhimõte on, et Eestis on inimesel vaid üks

identiteet ja see kehtib nii füüsilise kui elektroonilise identiteedi osas ning isikut tõendav

dokument ja eID vahend peavad olema lahutamatult ja üheselt seotud dokumendi kasutaja

identiteediga. Riiklik identiteedihalduspoliitika peab tagama, et isik on tõsikindlalt tuvastatud,

algandmed isiku identiteedi kohta on õiged ning seeläbi maandama identiteedipettuste riski.

Riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtted kohalduvad ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmisel ja selle alusel antavale tehnilisele eID vahendile.

Muudatuse kohaselt võtab PPA e-residendi digi-ID väljaandmise ja edaspidi e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kasutusele biomeetrilise isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise kaugteel. Uue meetodi kasutusele võtmise võimalikkust

koosmõjus rahvusvaheliste arengute ja Euroopa Liidu üleste suundadega (näiteks eIDAS

määruse muutmine) on põhjalikult analüüsitud ja järjepidevalt ettevalmistatud alates 2021.

aastast42. Kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele

ülemineku lähtepunktiks on põhimõte, et see peab vastama riiklikele identiteedihalduspoliitika

põhimõtetele tagades füüsilise isikusamasuse kontrollimisega samaväärse tõsikindluse läbi

eIDAS määruse taseme „kõrge“ nõuetele vastavuse ning asjakohastele valdkondlikele

rahvusvahelistele standarditele43 vastavuse. Riskide maandamiseks ja sujuva ülemineku

tagamiseks minnakse biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele

kaugteel üle kahes etapis. Esmalt jääb alles isikliku ilmumise kohustus digi-ID väljastamisel.

See võimaldab veenduda uue süsteemi korrektses toimimises ja selle abil hõivatud andmete

kvaliteedis. Teises etapis võetakse kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend, mille

kättesaamiseks ei pea e-resident Eesti välisesindusse kohale minema, kuid sellega seoses

kohaldatakse protsessis vastavalt vajadusele täiendavaid kontrollmeetmeid. Nendeks on näiteks

kohustus läbida videointervjuu või esitada videoklipp, läbida korduv biomeetriline

isikusamasuse kontroll eID vahendi kehtivusaja jooksul või PPA nõue minna täiendavaks

isikusamasuse kontrollimiseks isiklikult Eesti välisesindusse.

Muudatuste rakendamisel peab säilima riikliku identiteedihalduspoliitika järjepidevus ja uued

innovaatilised lahendused peavad võimaldama tõsikindlalt isiku isikusamasuses veenduda. See

on äärmiselt oluline välisriigi kodanike puhul, kellel lubame osa saada meie ühiskonna

hüvedest, kuna nende suhtes puudub riigil alusidentiteedi andmestik, mis on Eesti kodanike

osas olemas rahvastikuregistris (nt sünnidokumendid, andmed vanemate kohta, isikukood).

Kehtiva protsessi kohaselt teeb e-residendi digi-ID taotleja foto endast ja enda isikut tõendava

dokumendi isikuandmetega leheküljest ning esitab need taotlemise käigus PPA iseteeninduses.

Edaspidi kasutatakse foto tegemiseks ja reisidokumendi andmete ning selle kiibilt isikuandmete

hõivamiseks PPA biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakendust

ning see tõstab nii esitatavate andmete kvaliteeti ja tõsikindlust kui menetlusprotsessi

turvalisust. Selleks peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibi ja sellel

olevate isikuandmete ehtsuses on võimalik veenduda ICAO või Saksamaa avaldatud

42 SK ID Solutions AS. 2021. „Kaugtuvastuse lahenduse kontseptsioon ja selle kasutamise võimalikkuse analüüs

E-residendi digi-ID väljaandmisel.“ (AK dokument, EIS). 43 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust

service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC

30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601.

41

usaldusnimekirja alusel, mis võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete

allkirjastamiseks kasutatava dokumendisertifikaatide juursertifikaati. See meede koos

kloonituvastuse meetmega muudab dokumendi võltsimise praktiliselt võimatuks tagades

tugevama turvalisuse kui füüsilise isikusamasuse kontrolli puhul, mis põhineb kontrolliva isiku

kogemusel, treenitusel ning tähelepanelikkusel. Kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise rakendus juhendab taotlejat läbi kogu protsessi, et andmete

esitamine õnnestuks vastavalt nõuetele, kuid kui andemete esitamine ebaõnnestub ka peale

kolmandat katset, suunatakse taotleja kasutajatoe poole ning sõltuvalt ebaõnnestumise

põhjusest pakutakse lahendusi ja tuge ning rakenduvad täiendavad kontrollmeetmed.

Kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisega kaasnevate riskide

maandamiseks teostab rakendus:

- reisidokumendi ehtsuse, kehtivuse ja selle kiibi ehtsuse ning kloonituvastuse kontrolli,

- taotleja reisidokumendi esitluse salvestamise videoklipina dokumendi füüsiliste omaduste

ja turvaelementide tuvastamiseks,

- reisidokumendi kiibilt isikuandmete, sh näokujutise hõive,

- taotleja näokujutise hõive reaalajas,

- reisidokumendi kiibilt hõivatud ja reaalajas hõivatud näokujutiste võrdluse,

- erinevad turvakontrollid: elusoleku ja reaalajas kohaloleku kontroll, süstimisrünnaku ja

teesklusrünnaku tuvastamine (PAD), muudetud või töödeldud fotode esitamine (morphed,

synthetic photos), kunstlikult loodud või manipuleeritud näokujutiste või fotode

tuvastamine (deep fake), ebasobivate tingimuste tuvastamine (näiteks ebapiisav valgus),

hägustamine.

Joonis 4. Riskide maandamise meetmed

Allikas: ENISA. 2022. Remote identity proofing: attacks & countermeasures.

Vastavalt ISO/IEC 19989-3 standardile peab teesklusrünnaku tuvastamise lahendus olema

hinnatud sõltumatu kolmanda osapoole poolt.

Lisaks peab olema tagatud turvaline keskkond (tarkvara, riistvara, ühendus) ning vastavus

küberkaitse tingimustele. Rakendus kontrollib, et seadme, millega kontroll läbi viiakse,

operatsioonisüsteemid on uuendatud ja toetatud ning operatsioonisüsteemi ega

administraatoriõiguseid ei ole muudetud (rooted device). Samuti ei tohi seadmes olla kasutusel

GPS emulatsioon, sellel ei tohi olla rohkem kui üks kasutaja ja kasutusel peab olema

ekraanilukk.

42

Taotluse menetluse käigus võrdleb PPA biomeetrilise reisidokumendi kiibilt võetud andmeid

taotluses esitatud andmetega, teostatakse täiendavalt andmete kvaliteedikontroll ja tehakse

päringud ITDAK-isse, ABIS-esse ning Euroopa Liidu andmekogude vastu (näiteks Interpoli

kaotatud ja varastatud reisidokumentide andmekogu, Schengeni infosüsteem).

E-residentsuse programmi riskihaldus

E-residentsuse programmi riskide haldamise ja maandamise aluspõhimõtted on reguleeritud

ITDS-is läbi e-residendi digi-ID väljaandmise, keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluste,

mille kohaselt omab PPA otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. E-

residentsuse programmi riske on hallatud selle loomisest alates. See on pidev protsess, mis peab

lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse programmi riskihaldusmeetmed, mis

võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-

residentsuse programmi eesmärke, lepitakse kokku e-residentsuse nõukojas44, kus seiratakse

jooksvalt programmi riskihaldust ja otsustatakse vajadusel riskihaldusmeetmete muutmise üle.

E-residentsuse programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti

e-residendid, ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. Selleks peab taotleja

täitma PPA iseteeninduses mahuka taotlusankeedi, tegema foto endast, esitama oma isikut

tõendava dokumendi andmed, põhjendama oma taotlust, esitama vajaduse korral lisaandmeid

ja läbima eelkontrolli. Esitatud andmete alusel tuvastab PPA taotleja isiku, kontrollib tema seost

Eestiga ning seda, kas esineb keeldumise alus. Näiteks, kas isik ohustab avalikku korda või riigi

julgeolekut, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis, kas teda kahtlustatakse

rahapesus või kas esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või

sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu.

Muudatuse kohaselt tuvastab PPA taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust eespool

kirjeldatud rakenduse abil kaugteel koos võimalusega rakendada vastavalt vajadusele

alternatiivseid kontrollmeetmeid. Nendeks on näiteks taotleja suunamine korduvasse

biomeetrilisse isikusamasuse kontrolli, kohustus läbida videointervjuu, esitada videoklipp või

minna isiklikult kohale Eesti välisesindusse. Positiivse otsuse korral annab PPA taotlejale

isikukoodi ning e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse. Taotluse ja taotlejaga seotud

andmed, sealhulgas tema isikuandmed, reisidokumendi ja haldusotsuse andmed kantakse

ITDAK-isse. Rahvastikuregistrisse kantakse e-residendi isikuandmed, reisidokumendi andmed

ja teade e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise kohta. Järgmise sammuna

suunatakse e-resident taotlema tehnilist e-residendi eID vahendit. Selle andmise eelduseks on

samuti eIDAS määruse nõuetele vastava isikusamasuse kontrollimise läbimine, mis viiakse läbi

EIS-i lepingupartneri poolt – seega peab isik läbima isikusamasuse kontrolli kahel korral. Kui

e-resident ei tee endale tehnilist eID vahendit kuue kuu jooksul positiivse otsuse tegemisest,

muutub PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks. Täiendav biomeetriline

isikusamasuse kontroll rakendub edaspidi ka e-residendi eID vahendi kehtivusaja jooksul

tagamaks, et e-residendi eID vahend on endiselt legaalse kasutaja ehk e-residendi valduses ja

kontrolli all. Sellega tõstetakse e-residentsuse riskihalduse tõhusust, kuna praegu selliseid

kontrollmeetmeid ei kohaldata.

Kui PPA keeldub välisriigi kodanikule e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest,

ei ole tal võimalik ka tehnilist e-residendi eID vahendit saada, kuna selle eelduseks on kehtiv

PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õigus, Eesti isikukoodi olemasolu ja tema

andmete, sealhulgas kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete olemasolu riiklikes

andmekogudes. Tagamaks, et tehniline e-residendi eID vahend antakse vaid selleks õigust

omavale isikule, luuakse automaatne andmevahetus EIS-i lepingupartneriga, kes kontrollib

44 E-residentsuse nõukotta kuuluvad JDM, MKM, RAM, SIM, VÄM, EIS, MTA, PPA, RAB ja erasektori

esindajad.

43

riiklikest andmekogudest vastavate andmete olemasolu ja kehtivust. See tagab, et EIS-i

lepingupartner annab tehnilise eID vahendi vaid selleks õigust omavale isikule tagades ühtlasi

õiguse saanud isiku ja tehnilist eID vahendit taotleva isiku isikusamasuse.

PPA teostab ka edaspidi riiklikku järelevalvet e-residendi eID vahendi kasutamise üle, sarnaselt

kehtiva ITDS §-ga 208 omades otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. Kui

järelevalve menetluse käigus ilmnevad e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise alused, tunnistab PPA antud õiguse kehtetuks, misläbi on EIS-i lepingupartneril

kohustus teha viivitamatult kehtetuks ka tehniline e-residendi eID vahend.

Lisaks PPA-le omavad valdkondlikes õigusaktides sätestatud ulatuses järelevalve teostamise

õigust ka MTA, KAPO ja RAB. Näiteks võib kehtiva ITDS-i kohaselt RAB töödelda e-

residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi digi-ID

kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike

1 punktis 1 sätestatud ülesannet, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning

sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine,

analüüsimine ja edastamine. MTA teeb mainitud sätte alusel koostööd PPA-ga, et vältida e-

residendi digi-ID ja edaspidi e-residendi eID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi

tagamiseks annab MTA oma pädevusest tulenevalt PPA-le sisendi digi-ID väljaandmisest ja

edaspidi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise

otsustamiseks.

6.5. Muud mõjud

Kavandatavad muudatused on positiivse mõjuga infoühiskonna arengule, süvendades läbi

innovaatiliste ja kaasaegsete lahenduste Eesti kui e-riigi mainet. Muudatustel on ka positiivne

keskkonnamõju, sest edaspidi ei saadeta kaardi formaadis e-residendi digi-ID-sid

diplomaatilise postiga Eesti välisesindustesse. Muudatuste rakendamisega ei kaasne mõju

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

6.6. Koondmõju halduskoormusele

Koondmõju e-residentide halduskoormusele on positiivne. Kaardivaba e-residendi eID vahendi

ja kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kasutusele võtmisel

väheneb ka e-residendi halduskoormus, kuna kaardi kättesaamiseks ei pea ta edaspidi isiklikult

Eesti välisesindusse kohale minema.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamisega ei kaasne riigile rahalist tulu. Muudatustega väheneb riigiasutuste

töökoormus. Eesti välisesinduste töökoormus väheneb e-residentide sõrmejäljehõive ja digi-ID

väljastamisega seotud tegevuste ärajäämise tõttu ning kaardivabale e-residendi eID vahendile

ülemineku tõttu jääb edaspidi ära digi-ID ülemaailmne saatmine Eesti välisesindustesse. PPA

ja RIA töökoormus väheneb tehniliste tegevuste arvelt nagu näiteks hangete läbiviimine ja

eIDAS auditites osalemine. PPA töökoormus väheneb füüsilise dokumendi tootmise,

isikustamise, hoiustamise ja logistikaga tegelemise arvelt, mille tulemusena on võimalik

põhjalikumalt panustada teistesse prioriteetsetesse tegevustesse, nt Eesti kodaniku ja elaniku

dokumendi hanked, EL algatused nagu EL digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne.

Muudatused toovad kaasa infotehnoloogilisi arenduskulusid SIM valitsemisalale.

Arendusvajaduse maht ja kulu on täpsustamisel ning selgub analüüsi tulemusena 2026. aasta

kevadel. Kulud kaetakse e-residentsuse programmi eelarvest.

44

Kui majandusliku kogumõju osas võtta eeldus, et 2‒5 nädalat kiirem e-residendi eID vahendi

väljastusprotsess tähendab 280–700 uut ettevõtet aastas ja et neilt saadav maksutulu kasvab

samas suurusjärgus, siis tähendaks see EIS-i andmetel Eesti riigile mõne aasta pärast ligikaudu

3‒9 miljonit eurot täiendavat maksutulu aastas.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;

2) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“;

3) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“;

4) Siseministri 26. juuni 2025. aasta määrus nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“;

5) Siseministri 24. juuli 2025. aasta määrus nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise

ja väljastamise kord“;

6) Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“.

Siseministri 18. septembri 2025. aasta määrus nr 28 „Suurema rahapesuohuga või terrorismi

rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta

riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

erisused“ tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uuesti, sest ITDS-is muutub määruse

volitusnormi asukoht. Määrust sisuliselt ei muudeta.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. Need on esialgsed ja võivad muutuda.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumine.

Punkti 1 kohaselt jõustub eelnõu 2027. aasta 11. jaanuaril, sest selleks ajaks valmivad kaugteel

biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakenduse infotehnoloogilised

arendustööd.

Punkti 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 1‒4, 6‒10, 12‒15, 20‒23, 25‒32, 35, 39 ja 41‒

43, § 2 punkt 3 ning §-d 3‒8, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID välja andmine ja minnakse

üle kaardivabale e-residendi eID vahendile 2028. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuste

rakendamise aeg on vajalik infotehnoloogiliste arendustööde tõttu.

Punkti 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 24 ja § 2 punkt 2, millega tunnistatakse kehtetuks

sätted, mis reguleerivad e-residendi digi-ID väljastamist välisesinduses, 2028. aasta 1.

septembril. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik, et välisesindus saaks väljastada ka

viimased välja antud digi-ID-d. Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS-i § 131 kohaselt

hävitatakse väljastamata dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse menetlusse võtmist.

Punkti 4 kohaselt jõustuvad eelnõu § 2 punkt 1 ja § 8 punkt 3, millega tunnistatakse kehtetuks

KonS-i § 271 lõige 2 ja muudetakse RLS-i §-i 2721, 2030. aasta 15. novembril. Muudatuse

45

kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud

sertifikaatide uusi turvakoode.

Punkti 5 kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 11, milles sätestatakse EIS-ile andmete säilitamise

tähtaeg, 2034. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuse rakendamise aeg on seotud viimaste kasutusel

olevate digi-ID-de kehtivusajaga ning EIS-i säilitustähtaja regulatsioon ei hõlma peale seda

kuupäeva enam digi-ID taotlemise ja digi-ID andmete säilitamist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele

ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EIS-ile, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule,

Eesti Pangaliidule, Eesti Pangale, KAPO-le, MTA-le, PPA-le, RAB-ile, RIA-le, SMIT-ile ja

Transpordiametile.

Algatab Vabariigi Valitsus ………