Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Noortelaagrite ja erahuvikoolide

tegevustele maksuvabastuse

kohaldamisest

Austatud proua Kallas

Täname pöördumast käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lõike 1 punkti 6 tõlgendamise

küsimuses, mis puudutab huvikooli ja noortelaagri poolt osutatavate teenuste maksustamist.

Vastused on lisatud esitatud küsimuste juurde.

1. Kuidas Rahandusministeerium tõlgendab KMS § 16 lõike 1 punktis 6 sisalduvaid mõisteid

„üldhariduskoolitusega seotud koolitus“, „muu koolitus“ ja „ärilisel eesmärgil antav

koolitus“? Palume viidata tõlgenduse õiguslikule alusele või halduspraktikale, mis neid

mõisteid sisustab.

Käibemaksuseaduses ei ole mõistet „üldhariduskoolitusega seotud koolitus“.

Käibemaksuvaba on alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas

õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, sealhulgas

üldhariduskoolitusega seotud eraõpetunni andmine. Termin „üldhariduskoolitusega seotud

eraõppetunni andmine“ põhineb käibemaksudirektiivi (2006/112/EC) artikli 132 lõike 1

punktil j. See on õpetaja poolt antav eraõpe õpilasele või õpilastele (võib anda korraga õpet

mitmele õpilasele), mis on seotud üldhariduskoolitusega. Näiteks õpetaja annab eratunde, et

valmistada õpilast riigieksamiteks või toetada kooli õppekava läbimist.

„Muu koolitus“ on koolitus, mis ei ole alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus nagu

koolitus huvikoolis või täienduskoolitusasutuses.

„Ärilisel eesmärgil antav koolitus“ on koolitus, millega konkureeritakse koolitusturul ja mille

eesmärk on tulu teenimine. Äriühingu ja füüsilisest isikust ettevõtja eesmärgiks on tulu

teenimine, seega nende poolt osutatav koolitusteenus, mis ei ole alus-, põhi-, kesk- või

kõrghariduskoolitus, on käibemaksuga maksustatav. Mittetulundusühingutel (MTÜ) ja

sihtasutustel (SA) tuleb konkreetse koolituse raames hinnata, kas tegutsetakse ärilisel

eesmärgil või mitteärilisel eesmärgil. Ärilisel eesmärgil tegutsetakse juhul, kui teenuse

osutamisega konkureeritakse koolitusturul. Näiteks koolitushind on sarnane äriühingu poolt

osutatava teenuse hinnaga või osaletakse riigihangetes. Eelkõige hindab oma tegevust iga isik

ise, kuid pelgalt MTÜ või SA vormis tegutsemine ei ole määravaks ärilisel või mitteärilisel

Teie 17.11.2025 nr 11-1.1/25/5022

Meie 30.12.2025 nr 1.4-1/4987-2

2

eesmärgil osutatava teenuse määratlemisel. Enne 1. jaanuari 2006 oli maksuvaba „muu

koolitus, välja arvatud äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja poolt osutatav

koolitusteenus“. MTÜ vormi kasutati selleks, et saada maksuvabastus sisult ärilisel eesmärgil

osutatavale teenusele ja sellega rikuti konkurentsi koolitusturul.

2. Millised piirid seab eelmises küsimuses viidatud mõistete tõlgendusruumile Euroopa Liidu

õigus, sh EL käibemaksudirektiiv ning seonduv kohtupraktika?

Käibemaksudirektiivi artikkel 132 lõike 1 punkti i kohaselt on maksuvaba laste ja noorte

haridus, kooli või ülikooliharidus, kutseõpe või ümberõpe, samuti nendega otseselt seotud

teenuste osutamine ja kaubatarned nimetatud eesmärkidel tegutsevate avalik-õiguslike

organisatsioonide või teiste asjaomases liikmesriigis sarnastel eesmärkidel tegutsevana

tunnustatud organisatsioonide poolt. Punkti j kohaselt on maksuvaba õpetajate antav eraõpe

kooli- või ülikoolihariduse raames. Artiklites 133 ja 134 on kirjas, millistel tingimustel isikuid

saab või ei saa käsitada avalik-õiguslike organisatsioonidena.

Artikli 133 kohaselt võivad liikmesriigid muudele kui avalik-õiguslikele organisatsioonidele

maksuvabastust kohaldada, kui eesmärk ei ole kasumi saamine ja võimalikku tekkinud

kasumit ei jaotata või organisatsiooni juhitakse vabatahtlikkuse alusel või hinnad on

kinnitatud ametkondade poolt või teenuste maksuvabastus ei põhjusta ilmselt konkurentsi

moonutamist.

Artikli 134 kohaselt ei tohi anda maksuvabastust, kui see ei ole maksust vabastatavate

tehingute jaoks tingimata vajalik või selle põhieesmärk on teenida organisatsioonile lisatulu

tehingute kaudu, mis otseselt konkureerivad käibemaksuga maksustatavate äriühingute

tehingutega.

Euroopa Kohtu otsuste kohaselt ei vabastata käibemaksust mitte kõiki avalikes huvides

tegevusi, vaid ainult neid, mis on käibemaksudirektiivis otseselt loetletud ja üksikasjalikult

kirjeldatud. Maksuvabastuste määratlemiseks kasutatud termineid tuleb tõlgendada kitsalt,

kuna need on erandid üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse iga teenus, mille

maksukohustuslane on tasu eest osutanud. Kooli ja ülikooliharidus ei piirdu ainult õppega,

mis viib kvalifikatsiooni saamiseks eksamiteni, vaid see hõlmab ka teisi tegevusi, mille jaoks

õpilaste või üliõpilaste teadmiste ja oskuste arendamiseks õpetust jagatakse, eeldusel, et see

õpe toimub koolis või ülikoolis ja need tegevused ei ole puhtalt meelelahutuslikud.

Maksuvaba kooli- ja ülikooliharidus hõlmab üldjuhul teadmiste ja oskuste edastamise

integreeritud süsteemi, mis hõlmab õppeainete laia ja mitmekesist valikut ning nende

teadmiste ja oskuste süvendamist ning arendamist õpilaste ja üliõpilaste poolt järk-järgult

vastavalt nende arengule ja nende spetsialiseerumisele erinevatel selle süsteemi

moodustavatel astmetel (vt Euroopa Kohtu kohtuasjad C-449/17 ja C-373/19).

3. Millistel kaalutlustel on Eesti seadusandja otsustanud kasutada käibemaksuseaduses

mõistet „koolitus“ käibemaksudirektiivis kasutatud mõiste „haridus“ asemel? Palume

selgitada, kas see eristus mõjutab noorte mitteformaalõppe tegevuste (sh laagrid ja

huviharidus) maksustamist.

Seaduse vastu võtmisel lähtuti asjaolust, et sõna „haridus“ ei ole tegevus ehk teenuse

osutamine. Haridus omandatakse koolituse raames. Ka täiskasvanute koolituse seaduses

kasutatakse sõna „koolitus“. Selle sõna kasutamine sõna „haridus“ asemel ei mõjuta

noortelaagri ega huvihariduse teenuse maksustamist või mittemaksustamist. Huvikooli poolt

3

osutatava koolitusteenuse maksustamine või mittemaksustamine sõltub sellest, millisel

eesmärgil teenust osutatakse. Teenus on maksuvaba, kui seda ei osutata ärilisel eesmärgil.

Noorsootöö seaduse § 101 kohaselt osutavad noortelaagri pidaja ja projektilaagri pidaja

noortele tervistavat ja arendavat puhkuse teenust, mis ei ole kaetud mõistetega „koolitus“ ega

„haridus“.

4. Millistele kaalutlustele tuginedes otsustati KMSi õigusnormi sisustamisel, et

käibemaksudirektiiviga ette nähtud laste ja noorte hariduse maksuvabastust ei kohaldata

ärilisel eesmärgil korraldatavale koolitusele?

Eesti seadusandluses ei eristata laste ja noorte haridust. Laste ja noorte haridus on

käibemaksuseaduses hõlmatud terminiga „muu koolitus“. Käibemaksudirektiivi kohaselt on

maksuvaba avalik-õiguslikel eesmärkidel või teiste asjaomases liikmesriigis sarnastel

eesmärkidel tunnustatud organisatsioonide poolt osutatav koolitusteenus. Eesti käsitab „muu

koolituse“ osas teiste organisatsioonidena neid isikuid, kes ei osuta teenust ärilisel eesmärgil.

5. Milline on Rahandusministeeriumi seisukoht ning Maksu- ja Tolliameti senine

halduspraktika KMS § 16 lõike 1 punktis 6 ette nähtud maksuvabastuse kohaldamisega lastele

ja noortele osutatavale laagriteenusele ning huviharidusele?

Maksuhaldur ega Rahandusministeerium ei ole halduspraktikat KMS § 16 lg 1 punkti 6

tõlgendamisel muutnud. Seisukoht on toodud punktis 3.

6. Kas ja millistel kaalutlustel on Rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud käsitleda

käibemaksu osas erinevalt munitsipaal- ja erahuvikoole, kui mõlemad tegutsevad sama

seadusliku aluse (huvikooli seadus, erakooli seadus) järgi ja täidavad samasuguseid

hariduslikke eesmärke?

Munitsipaalkoolide ja erakoolide koolitusteenuste maksustamist ei käsitata erinevalt.

Käibemaksuvaba on huvikooli teenus, mida ei osutata ärilisel eesmärgil. See kehtib nii

munitsipaalkoolile kui ka erahuvikoolile.

7. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul on ilma käibemaksuseadust muutmata võimalik

senise halduspraktika ümberkujundamine selliselt, et noorsootöö seaduse alusel tegutsevatele

tegevusloaga noorte püsi- ja projektlaagrite noortele osutatavale mitteformaalharidusliku

sisuga laagriteenusele kohalduks käibemaksuvabastus?

Halduspraktikat ei ole võimalik seadusi muutmata muuta. Käibemaksuseaduse kohaselt

rakendatakse maksuvabastust koolitusteenusele. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 2

kohaselt on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumiste, väärtuste

ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Haridus liigitatakse üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvihariduseks (HaS §-d 11–13).

Õppetasemete järgi liigitatakse haridus alushariduseks, põhihariduseks, keskhariduseks,

kõrghariduseks ja täiendushariduseks. Õppeasutused on põhikoolid ja gümnaasiumid,

kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, lasteaiad, lastehoiud, huvikoolid ja

täienduskooliasutused ( HaS §-d 20–26). Pelgalt sellest, et 1. septembrist 2025 sätestati HaS-

i § 181 lõikesse 2, et mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse

ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid, ei saa järeldada, et

noortelaagri teenus on koolitusteenus. Noortelaager ei ole oma olemuselt ega ka Eestis

kehtivate seaduste kohaselt koolitusteenus. Noorsootöö seaduse § 101 lg 1 ja 2 kohaselt

4

osutatakse nii noortelaagrites kui projektlaagrites noortele tervistavat ja arendavat puhkuse

teenust. Seda arvestades ei ole võimalik laagriteenust pidada maksuvabaks koolitusteenuseks.

Senist halduspraktikat on võimalik muuta vaid siis, kui haridust puudutavas seaduses

eristatakse need laagrid, mille põhieesmärgiks on koolitus, peamiselt meelelahutusele

suunatud laagritest.

Siinkohal tuleb arvestada, et kuna noortelaagrid saavad tegevustoetusi, ei pruugi nende

teenuse maksuvabastusega kaasneda teenuse hinna alanemist. Tegevustoetusi ei maksustata

ning võib tekkida juhus, et kaupade ja teenuste ostmisel makstav sisendkäibemaks on suurem

kui teenuselt arvestatud käibemaks.

8. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul on ilma käibemaksuseadust muutmata võimalik

senise halduspraktika ümberkujundamine selliselt, et tegevusluba omavate huvikoolide

lastele ja noortele huvihariduse pakkumine oleks sõltumata omandivormist vabastatud

käibemaksuga maksustamise kohustusest?

Eesti seadusandluses ei eristata laste ja noorte haridust. Laste ja noorte haridus on

käibemaksuseaduses hõlmatud terminiga „muu koolitus“, mis on maksuvaba, kui seda ei

osutata ärilisel eesmärgil. Seega maksuvabastus ei sõltu omandivormist, vaid sellest, mis

eesmärgil tegutsetakse.

9. Meile teadaolevalt on nii laagrikorraldajate kui ka erahuvikoolide hulgas neid, kes on end

juba varasemalt käibemaksukohustuslasena registreerinud. Milline on

Rahandusministeeriumi ettepanek kõigi laagrikorraldajate ja erahuvikoolide võrdseks

kohtlemiseks?

Laagrikorraldajaid ja erahuvikoole koheldakse võrdselt vastavalt seadusele, sõltumata sellest,

kas nad on juba registreeritud käibemaksukohustuslased või ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Sirje Pulk 5885 1469

[email protected]