Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

kehtiv kuni

Alus:

Teabevaldaja: Rahandusministeerium*/

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

/*

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]*/

Eesti digiühiskonna arengukava

2035 eelnõu

Rahandusministeerium kooskõlastab „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu

järgmiste märkustega:

1. Eesmärgid, mõõdikud ja tulemuste jälgitavus

Arengukavas puuduvad selged mõõdikud, mis võimaldaksid hinnata ligikaudu 1,3 miljardi

euro suuruse investeeringu (arengukava maksumus) mõjusust ja tulemuslikkust. Mõõdikud

puuduvad kesksete tegevussuundade, näiteks „Andmepõhine ühiskond ja tehisaru“ ja

digivaldkonna rohepöörde, edenemise hindamiseks. Ilma mõõdikuteta ei ole võimalik teha

tõenduspõhiseid eelarveotsuseid ega hinnata kuluefektiivsust.

2. Arengukava rahastamine

Arengukavas puudub ülevaade tegevuste maksumustest (v.a Justiits- ja Digiministeerium).

Lisaks on ministeeriumitele pandud kohustus planeerida oma eelarvest mitmeid tegevusi (nt.

üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine; küberjuhtimiskeskuse

funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane kasutuselevõtt avalikus

sektoris; suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija kasutusele võtmine jne),

milleks rahalised vahendid puuduvad. Ilma valitsemisalade kuluprognoosideta ei ole võimalik

hinnata arengukava kogumaksumust ja investeeringute ning tegevuskulude jaotust.

Arengukavas puudub ülevaade oodatavast kokkuhoiust (nt. teenuste konsolideerimine,

dubleerimise vähendamine), mis raskendab kuluefektiivsuse hindamist.

3. Ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide toetamine

Arengukavas puudub selge raamistik ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide

arendamise toetamiseks. Ilma selge toetusskeemita ei ole valitsemisaladel võimalik täita

arengukavas seatud ootusi, näiteks tehisaru kasutuselevõtt või teenuste konsolideerimine.

4. IKT kulud

Arengukava rõhutab kulutõhusust ja ressursside koondamist, kuid puudub terviklik raamistik

/*Teie

09.12.2025*/

/*nr 1-16/9866-1,

JDM/25-1360/-1K*/

Meie 30.12.2025 nr 1.1-11/5309-2

2

IKT kulude ühtseks käsitlemiseks riigiüleselt. Soovitame lisada konkreetse tegevusena ühtse

IKT kulude metoodika väljatöötamise ja rakendamise kõigis valitsemisalades.

5. Valdkondlik digipööre

Arengukavas kasutatakse mõistet digipööre üldises tähenduses, kuid puudub terviklik

juhtimis- ja rahastusraamistik ning selge seos DÜAK 2030 alusel kujunenud

struktuuritoetuste loogikaga.

6. Tehisaru ja andmed

Arengukava lisas on toodud, et igas avaliku sektori organisatsioonis koostatakse tehisaru

rakendamise plaan. Palume täpsustada, kas plaani koostamine on Justiits- ja

Digiministeeriumi ülesanne ja kuidas see erineb pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia

koostamisest?

7. Arengukava elluviimine ja vastavus kehtivalt regulatsioonile

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 7 lõikele 1

viiakse programmiga ellu valdkonna arengukava alaeesmärki. Arengukavas on toodud:

„Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu. See programm määratleb

konkreetsed aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides

riigieelarve seadust.“ Arengukavas on sätestatud kolm alaeesmärki, millest tulenevalt peaks

koostama ka kolm programmi. Palume selgitada, millistel kaalutlustel minnakse nimetatud

määrusega vastuollu ning arengukava ei plaanita hakata ellu viima kolme programmiga?

Lisaks juhime tähelepanu, et programmides pannakse paika 4-aastased eesmärgid, tegevused,

vastutajad, eelarved ja mõõdikud, mitte aastased.

Arengukava eelnõu ja selle lisa ei ole täielikult kooskõlas ning eelnõu ei toeta kõiki lisas

loetletud tegevusi. Kohati on arengukavasse toodud liigne detailsus, mis ei ole arengukava

tasemel põhjendatud. Nt „kehtestame arendusprojektide määruse, mis tagab üleriigiliselt IKT

ressursside mõistlikuma ristkasutuse ning vähendab dubleerimist“.

Arengukavas on läbivalt viidatud mahukatele visioonidokumentidele „Andmete ja

tehisintellekti valge raamat“ ja „Personaalse riigi valges raamat“, kuid puudub konkreetne ja

selge seos nende põhimõtetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Merle Küngas 5885 1446

[email protected]