Energeetika- ja keskkonnaministri määruse "Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord" eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Energeetika- ja keskkonnaministri

määruse „Reservvõimsuse

mehhanismi rakendamiseks

korraldatava vähempakkumise

kord“ eelnõu kooskõlastamine

Austatud energeetika- ja keskkonnaminister

Rahandusministeerium kooskõlastab energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“ eelnõu

järgmiste märkustega.

1. Palume üle vaadata eelnõus mõistete kasutus. Näiteks eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt on

pakkumus „pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel OSALEMISEKS“. Võlaõigusseaduse § 16

(jne) kohaselt on pakkumus ofert ehk tagasivõtmatu ettepanek tehingu tegemiseks või lepingu

sõlmimiseks. Ka võlaõigusseaduse § 9 lõige 1 ütleb, et „Leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega“, seega ei saa pakkumus olla eelnõu § 6 pealkirja

kohane „vähempakkumisel OSALEMISE avaldus“. Nii ei peaks ka eelnõu § 6 pealkiri olema

mitte „Vähempakkumisel osalemise avaldus“ (mh sest antud paragrahvis ei kasutata sõna

„avaldus“ ühtegi korda, v.a. lg 2 p 6 „tahteavaldus“), vaid nt „Pakkumuste esitamine“.

2. Eelnõu § 3 lõike 2 punkt 8 on ebaselge – sõnastuse kohaselt peab süsteemihaldur

määratlema kõigi võimalike pakutavate tehnoloogiate kasutegurid või siis

tootmistehnoloogiate minimaalsed kasutegurid (jätmaks välja ebaefektiivsed energiatootmise

tehnoloogiad). Seletuskirja kohaselt on aga mõeldud mõistet „de-rating factor“. Palume

kaaluda, kas mõiste „tehnoloogia kasutegur“ tuleks pigem asendada sobivamaga

(„vähendamistegur“, „reservtegur“, „valmisolekutegur“ vms), sest energia tootmise

kontekstis (ja tavamõistes) on kasuteguril sellest erinev tähendus. Lisaks, kui selle teguri

määrab süsteemihaldur (vt eelnõu § 14 lõige 1) ja see omab otsest mõju pakkumuse edukusele,

siis ehk tuleks ka määruses fikseerida, mille alusel süsteemihaldur teguri fikseerib (eelnõu §

11 lõike 2 punkt 2 ei tundu piisavalt konkreetne: „vastavalt vähempakkumise tingimustele

kindlaks määratud tehnoloogia kasutegur“).

3. Mõisteid „võimsus“ ja „reservvõimsus“ on kasutatud eksitavalt kahes tähenduses –

lisaks korrektsele ja tavapärasele kasutusele (seadme tootmisvõimsus ehk toodetav

Teie 08.12.2025 nr 1-4/25/5372;

KLIM/25-1358/-1K

Meie 30.12.2025 nr 1.1-11/5296-2

2

energiahulk ehk pinge ja voolutugevuse korrutis) ka tootmisseadme või reservvõimsuse allika

tähenduses. Sellest tekib mitmeid küsitavusi ja ebakohti, nt:

a. Eelnõu § 6 lõike 2 punktis 4 „pakkuja kinnitus selle kohta, et pakutud reservvõimsus

vastab vähempakkumise teates nimetatud nõuetele“ – vähempakkumise teates (eelnõu § 3

lõige 2) on ainus reservvõimsusele seatud nõue reservvõimsuse maht (punkt 2). Kas silmas

ongi peetud vaid numbrilist vastavust?

b. Eelnõu § 6 lõike 2 punkt 7 – pakkumus peab sisaldama „pakutud reservvõimsuse

kirjeldust“ – võimsust kirjeldatakse võimsusühikuga (vatt, megavatt). Ilmselt on soovitud

hoopis reservvõimsuse seadme, allika või üksuse kirjeldust (vt ka § 6 lõike 2 punkt 14

„reservvõimsuse mehhanismis osalev üksus“). Sel juhul aga – millise sättega küsitakse

pakkujalt pakutavat reservvõimsuse mahtu, mis on edasiste arvutuste aluseks?

c. Eelnõu § 6 lõike 2 punkt 9 „kui pakutud reservvõimsus on tarbimise juhtimine“(?).

Ilmselt on mõeldud nt „kui pakutud reservvõimsuse allikaks on tarbimisvõimsuse (-koormuse)

vabastamine tarbimise juhtimise teel“ vms.

d. Eelnõu § 6 lõike 2 punktid 10–12 räägivad võimsuse (ühik!) aktiveerimisest, (test-

)käivitamisest ja käitamisest ning punktis 12 muutuvkulu defineerides neist kõigist läbisegi

(„ühe megavati (MW) aktiveeritud pakutud võimsuse muutuvkulu ühe tunni jooksul“),

kusjuures punktis 12 on võimsusest saanud taas ühik (MW), mitte enam seade.

e. Eelnõu § 6 lõiked 3–5 räägivad pakkuja õigusest esitada pakkumus reservvõimsuse

mehhanismis osalemiseks ühe või mitme reservvõimsusega (ühik või seade?) ning lõige 5

keelab pakkuja ühel vähempakkumisel esitatavates eri pakkumustes kasutada sama

reservvõimsust – ehk kui otsitakse 100MW reservvõimsust, kas siis ei tohi pakkumustes

kasutada sama seadet/allikat või sama võimsust (100MW)? Lisaks, kas üks pakkuja võib sama

reservvõimsust (seadet) kasutada mitmel vähempakkumisel ehk pakkuda juba müüdud

(eelmise vähempakkumise alusel lepingus olevat) võimsust/seadet ning kas süsteemihalduril

võib tekkida vajadus lisahanke/-vähempakkumise korraldamiseks – ja kas seda on vaja

piirata/keelata?

Palume korrastada mõistete kasutus. Ehk saab lähtuda ka strateegilise reservi

kontseptsioonipaberist (Strateegilise reservi kontseptsioon.pdf), kus muuhulgas kirjas

„Võimsuse pakkuja – juriidiline isik, kellele kuulub elektrienergia tootmis-, tarbimis- või

salvestusressurss, või kes vastava volituse alusel omab õigust teha juhtimisotsuseid

elektrienergia tootmis-, tarbimis- või salvestusressurssi eest, ning kes pakub strateegilise

reservi teenust“.

4. Kas eelnõus või ELTS-is on (või peaks olema) selgelt kirjas, et pakutav

reservvõimsuse seade ei tohi lepinguperioodil osaleda elektriturul, sest vastasel juhul ei oleks

neile makstav reservvõimsuse tasu põhjendatud? Vt ka riigiabi otsuse punkte 68, 78 ja 149.

Ühtlasi palume veenduda, et kõik olulised riigiabi otsuses sisalduvad nüansid (nt vähendatud

võimsuse 1MW alammäär pakkumuses) on kohalike regulatsioonidega kaetud.

5. Eelnõu § 7 lõige 2 – palume kaaluda, kas tagatist oleks vaja hoida kogu

lepinguperioodi vältel, et tagada lepingupartneri kestev motivatsioon lepingut täita.

6. Eelnõus ja seletuskirjas on mõiste „pakkumus/pakkumused/pakkumuste“ asemel

kohati kasutatud mõistet „pakkumine/pakkumised/pakkumiste“, nt eelnõu § 9 lõikes 1, § 13

lõike 4 punktis 3 ja § 14 lõike 3 punktis 3; seletuskirjas aga läbivalt, sh peatüki 2 alguses

eelnõu pealkirjadele (vigaselt) viidates.

7. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb protokollida „määruse § 6 lõike 2 punktis

7 nimetatud kirjelduses esitatud minimaalne reservvõimsuse maht“, kuid viidatud punktis 7

3

ei nõuta minimaalset mahtu, vaid „pakutud reservvõimsuse kirjeldust, mis sisaldab

vähempakkumise tingimustes loetletud teavet“.

8. Kui pakkumuste hindamise üheks aluseks on pakkumuse arvestuslik vähendatud

võimsus (§ 14 lõige 1) ning vähendatud võimsusele võib olla seatud alampiir (§ 13 lõike 4

punkt 3, millele mittevastamine võib olla vähempakkumiselt kõrvaldamise aluseks), siis ehk

peaks vähendatud võimsus sisalduma juba pakkumuses (lisada § 6 lõikele 2), et pakkuja saaks

kõrvaldamise aluste esinemisel pakkumuse koostamise jätkamisest loobuda?

9. Eelnõu § 14 lõige 3 – kas Kᵢ (pakkumuse i maht, MW) all on mõeldud (a) pakutud

võimsust, (b) pakkumuse vähendatud võimsust või (c) kirjelduses esitatud minimaalse

reservvõimsuse mahtu? Selguse huvides on vaja see täpselt (identses sõnastuses) defineerida.

Ka R (reservvõimsuse nõudlus, MW) asemel tuleks kasutada § 3 lõike 2 punktis 2 defineeritud

mõistet „hangitav reservvõimsuse maht“.

10. Palume ühtlustada edukaid pakkujaid, vähempakkumise võitjaid ja vastu võetud

pakkumusi puudutavate sätete sõnastus. Kuna vastu võetud pakkumusi ja edukaid pakkujaid

võib olla mitu ning nende pingerida üsna mitmekesine, siis tuleks vähempakkumise võitjad

(§ 6 lõike 2 punkt 5, § 7 lõige 2 ja § 15) asendada edukate pakkujate või pakkumustega

(kindlasti mitmuses, olenemata hetke turuolukorrast! Aga arvestades ka sellega, et ühe

pakkuja erinevate pakkumuste edukus võib olla erinev) ning kaaluda § 14 lõike 3 valemis Bᵢ

selgituse täpsustamise vajadust (nt „binaarne muutuja, mille väärtus on 1, kui pakkumuse i

vastu võtmine tagab pakkumuste kombinatsiooni minimaalse kogukulu“).

11. Eelnõu § 15 nimetab vähempakkumise võitja(te)le makstavat hinda toetuseks. Palun

kaaluda, kas see on vältimatult vajalik, sest tegu on vähempakkumise käigus kujunenud

hindadega (ELTS § 423 lõige 4 räägib pakkumuse hinnast ja selle kujundamisest ning määruse

eelnõu § 6 lõike 2 punktid 10–13 pakkumuse hinnast ja muutuvkuludest). Ehk on võimalik

mõistete vaates jääda lepingulise hinna, mitte toetuste juurde – toetuste mõiste muudab kogu

skeemi tonaalsust. Tegu peaks olema hangitud võimsuste eest makstava vähima/parima

hinnaga.

12. Seletuskirja peatükk 2 kirjeldab vähempakkumise ajagraafikut. Millisest

regulatsioonist tuleneb punkt 2 (pakkumiste esitamiseks peab jääma üks kuu)? Kuna seda ei

paista kirjas olevat ei eelnõus ega ELTS-is, siis kas sellise (näitlikustava?) lause sisaldumine

seletuskirjas on vajalik?

13. Seletuskirja peatükk 4.1 sisaldub kaks potentsiaalselt vastandlikku lauset:

a. „Mehhanismi täpne maksumus selgub hanke käigus, kuid see jääb eeldatavasti

vahemikku 40–75 miljonit eurot aastas“

b. „75 miljonit eurot aastas on maksimaalne lagi strateegilise reservi maksumusele

kümneks aastaks“

Kuidas välditakse maksumuse tõusu tasemele üle 75 mln euro aastas? Euroopa Komisjoni

riigiabi otsuse State Aid SA.112459 (2025/N) punktis 83 on lause „Estonia estimates that the

average annual aid granted will be EUR 75 000 000“.

14. Seletuskirja peatükis 4.1 on ka lause „Elektrikatkestustest tulenev kahju majandusele

oleks mitu korda suurem kui mehhanismi ülalpidamiskulud, st sotsiaalmajanduslikult võidab

ühiskond sellest reservvõimsusmehhanismi puudumisega võrreldes rohkem“ – kas see on

4

tunnetuslik (paljasõnaline) või tugineb mingitele arvutustele ja analüüsidele? Palume

seletuskirja täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Kalle Viks 5885 1378

[email protected]