Vastused Riigikogu liikme kirjalikele küsimustele rahandusministrile (KK 416)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Vastused Riigikogu liikme

kirjalikele küsimustele

rahandusministrile (KK 416)

Austatud härra Hussar

Riigikantselei edastas Rahandusministeeriumile vastamiseks Riigikogu liikme Aleksandr

Tšaplõgini kirjalikud küsimused.

Esitame oma vastused küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Kas Rahandusministeerium tunnistab, et mikrorahandusasutuste tegevusega kaasnevad

ülikõrged intressimäärad ja inimeste tegelik võlasõltuvus kujutavad endast kasvavat

probleemi?

Eesti Panga1 ja Finantsinspektsiooni2 statistika näitab, et tarbijate viivislaenude osakaal on

viimased aastad püsinud stabiilsena. Seda toetab ka erasektori iga-aastane analüüs3. Teie

viidatud mikrorahandusasutuste (ehk mitte-pankadest krediidiandjate) keskmine krediidi

kulukuse määr on püsinud viimase 3 aasta jooksul samal tasemel, kõikudes 40%–45% vahel4.

See on iseenesest kõrgem kui pankade väljastatud tarbimislaenude keskmine krediidi

kulukuse määr.

Lisaks mööname, et teatud osa elanikkonnast võib olla nn võlasõltuvuses, seda kinnitab ka

Rahandusministeeriumi tellimusel 2021. aastal Tartu Ülikooli poolt läbiviidud uuring5.

Järgnevate küsimuste vastustes kirjeldamegi lühidalt juba ministeeriumite ja ametiasutuste

poolt astutud samme ning tulevasi plaane selle probleemi adresseerimiseks.

2. Milliseid meetmeid on riik juba rakendanud selliste ettevõtete nagu ESTO, Bondora,

Credit24 ja teiste sarnaste tegevuse kontrollimiseks?

1 Üle 60 päeva tasumata laenude jääk, kättesaadav veebilehel: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/4671/r/4695/4444 2 Eestis väljastatud tarbijakrediidi tähtajaks tasumata (viivises) krediidi jääk, kättesaadav veebilehel: https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/4270/r/4410/4139 3 Julianus Inkasso eraisikute maksehäirete analüüs 2025, kättesaadav veebilehel: https://julianus.ee/maksehairete-analuus- eraisikud-2025/ 4 https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/4270/r/4411/4140 5 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/Krediidituru%20uuring_l%C3%B5pparuanne_10.03.22_lisatud%20ISBN_0.pdf

Teie 03.11.2025 nr 2-3/15-416

Meie 30.12.2025 nr 13-1.1/4758-2

2

2.1. Ühe olulisema sammuna on riik loomas krediiditeaberegistrit, mis hakkab koondama

teavet inimeste kõigi finantskohustuste kohta, nagu kodulaenud, tarbimislaenud,

autoliisingud, krediitkaardid ja järelmaksud (vastav seaduseelnõu on hetkel Riigikogus

menetlemisel6). Selle eelnõu kohaselt on iga krediidiandja kohustatud inimese

krediidivõimelisuse hindamisel tegema päringu sellesse registrisse, et saada terviklik ülevaade

juba olemasolevatest laenudest. Samuti peab krediidiandja tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

edastama registrile teabe sõlmitud lepingu kohta 24 tunni jooksul. Krediiditeaberegistri

eesmärk on tagada krediidiandjatele õiged ja ajakohased andmed inimeste rahaliste kohustuste

kohta, võimaldades neil täpsemalt hinnata inimese krediidivõimelisust ning ennetada

ülelaenamise riske ja makseraskustesse sattumist.

2.2. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise üle

ning on kehtestanud ka temaatilise juhendi7. Finantsinspektsioon on viimasel ajal teinud ka

mitmeid ettekirjutusi ja trahve krediidiandjatele8. Tuleb siiski silmas pidada, et

Finantsinspektsioon on sõltumatu ning on oma järelevalveliste eesmärkide kujundamisel

vaba. Finantsjärelevalve puhul on rõhuaetus riskipõhisusel ja tõhususel9.

2.3. Riigikohus tegi 2023. a novembris otsuse10, milles märkis muu hulgas, et kohtud peavad

tarbijakrediiti puudutavate vaidluste puhul omaalgatuslikult kontrollima, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet11. See tähendab, et kui laenuandja ei tõenda

kohtule, et ta laenusaaja krediidivõimelisust kontrollis, mõistab kohus laenusaajalt välja

peaasjalikult üksnes laenusaaja kasutusse antud laenusumma, arvestades sealjuures juba (mh

ebaseaduslike intresside katteks arvestatud) tasutud raha12.

Selle kohtulahendi järelmina lõpetasid kohtud käesoleva aasta mais tarbijakrediiti puudutavad

maksekäsu menetlused13 ning Justiits- ja Digiministeerium algatas eelnõu muudatuste

tegemiseks maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis, nähes ette eriregulatsiooni

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks14.

Kõik eeltoodud meetmed võiksid aja jooksul korrastada nii krediiditurgu kui ka senist

praktikat.

3. Kas ministeerium kaalub võimalust kehtestada seaduslik intressimäärade ülempiir

lühiajalistele laenudele, nagu see on tehtud mitmes ELi liikmesriigis?

Kehtiva võlaõigusseaduse § 4062 lõige 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui

krediidi kulukuse määr aastas ületab pankade poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda (lihtsustatult). Ehk see ei tohiks tänase seisuga olla

kõrgem kui 47,04%15.

6 Krediiditeabe jagamise seadus 652 SE 7 Finantsinspektsiooni käsiraamat vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile. Kättesaadav veebilehel: Finantsinspektsiooni käsiraamat vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile.pdf 8 https://www.fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-tegi-ile-inbank-finance-ettekirjutuse; https://www.fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-trahvis-svea-finance-i-kokku-200-000-euroga; https://www.fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-trahvis-bondora-i-200-000-euroga 9 Kilvar Kessler pangandusjärelevalvete kohtumiselt: finantsjärelevalve peab olema riskipõhine ja tõhus | Finantsinspektsioon 10 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2023 otsus asjas nr 2-21-13098. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=354098459 11 Viidatud kohtulahendi punkt 17 12 Viidatud kohtulahendi punkt 24 13 Maksekäsuosakonda tuleb esitada tõendid tarbijakrediidinõude lahendamiseks | Eesti Kohtud 14 Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus, kättesaadav veebilehel: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84137fe7-5667-403d-a932- fa7d6e93dc05 15 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

3

Küsimus, kas minna eeltoodust veelgi kaugemale nõuab põhjalikku majanduslikku ja

õiguslikku analüüsi ning tihedat koostööd huvirühmadega. Sellise muudatuse kaalumisel

tuleb hinnata mõju muu hulgas krediiditurule ja tarbijate laenutingimustele.

Rahandusministeeriumi praeguste tegevuste raames ei ole sellise analüüsi läbiviimist lähiajal

ette nähtud. Oleme pigem seisukohal, et eelnimetatud krediiditeaberegistri tõhus rakendamine

on võlasõltuvusega tegelemiseks tulemuslikum kui sekkumine otseselt krediidiandjate

hinnapoliitikasse.

4. Kas plaanitakse piirata kiirlaenude agressiivset reklaami, sealhulgas massilisi SMS-

kampaaniaid ja sihitud veebireklaami?

Justiits- ja Digiministeeriumis on ettevalmistamisel eelnõu, millega võetakse üle uus

tarbijakrediidi direktiiv (2023/2225)16. Meile teadaolevalt sisaldab see ka krediidilepingute

reklaamiga seonduvaid muudatusi. Vastav eelnõu plaanitakse kooskõlastusele saata 2026. a

alguses.

5. Kas ministeeriumil on kavas käivitada riiklik programm elanikkonna finantsteadlikkuse

tõstmiseks, eelkõige noorte ja sotsiaalselt haavatavate rühmade seas?

Rahandusministeerium on aastaid tegelenud finantskirjaoskuse edendamise

koordineerimisega. Rahatarkuse edendamisel lähtutakse vastavast strateegiast17 (aastate

2021–2030 kohta). Lisaks toimuvad regulaarselt strateegia arutelud kitsamates

teemavaldkondades nagu haridus, pensionid, võlad, investeerimine jm. Kogu selle töö

eesmärk on aidata tõsta inimeste teadlikkust rahaasjades.

Ministeeriumi tegevused hõlmavad mitut olulist suunda:

a) koostöövõrgustiku arendamine – igal kevadel toimub laiapõhjaline strateegiakohtumine,

kuhu on kaasatud era-, avaliku ja kolmanda sektori partnerid. Eesmärk on hinnata

edusamme, jagada parimaid praktikaid ning arutada kitsaskohtade lahendusi.

Soodustatakse ühisprojektide, ürituste ja uuringute elluviimist, et suurendada rahatarkuse

mõju ühiskonnas, pidades silmas just haavatavaid sihtgruppe;

b) finantsharidus kooliprogrammides – muudetud on koolide õppekavad ja seda kõikides

kooliastmetes, loodud on värskeid õppematerjale ja nende kasutamist toetavaid

juhendmaterjale, õpetajatele on enesetäiendamiseks loodud rahatarkuse mentorklubide

programm, mis alustas sellel aastal juba oma kuuendat hooaega;

c) osalemine seadusloomeprotsessides – panustatakse õigusaktide väljatöötamisse, mis

mõjutavad inimeste ja ettevõtete igapäevaseid rahaotsuseid kogu elukaare vältel, näiteks

tugevdavad kliendikaitset finantsteenuste tarbimisel, soodustavad kogumist pensioniks

või investeerimist investeerimiskonto süsteemis;

d) uuringute tellimine ja analüüs – korraldatakse riiklikke ja rahvusvahelisi uuringuid, et

paremini mõista Eesti elanike finantskäitumist ning kavandada tõhusamaid arendus- ja

teavitustegevusi. Kaasatakse teadlasi planeerimisprotsessidesse;

e) rahvusvaheline koostöö – osaletakse nii OECD kui Euroopa Liidu rahatarkuse

töögruppides, loodud on regulaarsete kohtumiste praktika Baltikumi ja Põhjamaade

rahatarkuse edendamise eest vastutavate kolleegidega.

16 Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202302225 17 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021- 11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

4

Täieliku ülevaate rahatarkuse edendamisega seotud tegevustest leiate Rahandusministeeriumi

kodulehe teemakaardilt Rahatark Eesti18.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Mirjam Rannula 56467227

[email protected]

18 https://fin.ee/rahatark-eesti