Vastused kirjalikele küsimustele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Vastused kirjalikele küsimustele

Austatud Riigikogu esimees

Esitame Rahandusministeeriumi vastused Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme kirjalikele

küsimustele (422).

1. Kui palju on vähenenud autode müügist laekuv käibemaks?

Üldises plaanis vastab käibemaksu laekumine ootustele ning suuri negatiivseid kõrvalekaldeid

ei ole. Kodumajapidamiste kulutused transpordile on selle aasta kahe esimese kvartaliga

võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud alla 4%. Ettevõtted ostavad sõidukeid

peamiselt tööks ning neil on õigus käibemaks sisendkäibemaksuna tagasi küsida, mistõttu ei

laeku nendelt ostudelt riigile käibemaksu. Juba üldnumbreid vaadates saab seega öelda, et riik

ei kaota käibemaksu sellises mahus ning muutused ei ole drastilised.

2024. aasta lõpus osteti tavapärasest rohkem uusi sõiduautosid – aasta viimase nelja kuuga

ligikaudu 4 800 sõiduautot rohkem kui aasta varem. See tõi ajutiselt kaasa ligikaudu 18

miljoni euro suuruse täiendava käibemaksulaekumise, mis oli sisuliselt 2025. aasta arvelt ette

ära toodud.

Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul on uusi sõiduautosid müüdud ligikaudu 6 400

võrra vähem kui mullu samal perioodil, mistõttu on käibemaksu ajutiselt jäänud laekumata

ligikaudu 24 miljonit eurot. Tegemist on aga eeskätt ajastuse nihkega, mitte püsiva maksutulu

vähenemisega. Selle mõjuga on arvestatud ka suvises majandusprognoosis ning käibemaksu

laekumine tervikuna püsib prognoosiga kooskõlas.

Tõsi on, et registreerimistasu laekub algsest ootusest mõnevõrra vähem, kuid see on seletatav

eelmise aasta lõpus toimunud tavapärasest suurema aktiivsusega nii imporditud sõidukite

ostmisel kui ka kohalikul järelturul.

Avalikus ruumis levivad ka suuremad hinnangud käibemaksulaekumise vähenemise kohta,

kuid need põhinevad ebaõigetel eeldustel. Käibemaks ei laeku kõigilt tehingutelt, valdav osa

sõidukitest müüakse kasutatuna ning ostu ärajäämisel ei jää raha lihtsalt säästmisse, vaid see

suunatakse muusse tarbimisse.

Teie 10.11.2025 nr 2-3/15-422

Meie 30.12.2025 nr 5-1/4857-2

2

2. Kui palju on vähenenud automüügisektori tööjõumaksude laekumine?

Käesolevast aastast muutus eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2025):

kaotati kood 45 „mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont“, mis oli

ühes sektoris koos hulgi- ja jaekaubandusega, ja mis on nüüd kolmes tegevusalas – 46

„hulgikaubandus“, 47 „jaekaubandus“ ja 95 „arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning

mootorsõidukite ja mootorrataste parandus ja hooldus“ – millest viimane kuulub muude

teenindavate tegevuste sektorisse.

Seetõttu ei saa täpselt välja tuua automüügisektori andmeid, sest hulgi- ja jaekaubanduse

sektori sees toimusid samuti muutused, mis ei olnud seotud automüügiga. Selleks, et jälgida

täpselt sõidukimüügiga tegelevate konkreetsete ettevõtete numbreid, peaksime tegema eraldi

maksusaladust sisaldavate andmete päringu ja see võtab rohkem aega, kui käesoleva kirja

vastamise tähtaeg. Me saame vastata küsimusele, kasutades avalikku statistikat, milles on

sektorimuudatused juba sisse viidud. Majandusuuringu andmed sõidukite müügiga tegeleva

sektori (sektor on veidi laiem, juures on ka lisaseadmete müük ning mootorrataste hooldus ja

remont) hõive kohta näitavad langust 3,1% (umbes 230 töötajat) käesoleva aasta esimesel

poolaastal võrreldes eelmise aastaga. Langus ei ole ajaloolises kontekstis väga suur, 2023.

aastal langes sektoris hõive näiteks 2,1% (umbes 160 töötajat). Sektori keskmine palgafond

oli 2024. aastal umbes 1770 eurot töötaja kohta kuus. 230 töötaja tööjõumaksude summa 9

kuuga on ligi 1,4 miljonit eurot. Ilmselt aasta peale kokku, kui hõive vähenemine veidi ka

süveneb, võib oodata suurusjärgus 3 miljonit vähem maksulaekumist. Kuid tasub välja tuua,

et paljud sektori töötajatest leiavad või on juba leidnud uue töö ning riigi vaatest ei ole

kogulaekumise vähenemine suur.

3. Kui palju on vähenenud maksulaekumised autondusega seotud valdkondades

laiemalt?

Sektori kui terviku käekäigu kohta saab aimu, vaadates nende majandusnäitajaid. Täpsuse

huvides tuleb välja tuua, et kuigi enamus sektorist on puhtalt mootorsõidukite müük (mitte

hooldus või remont), siis on siin sees ka mootorrataste müük, hooldus ja -remont ning

mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müük. 2024. aasta lõpp oli müügitulult tavapärasest

suurem, 2025. aasta algas langusega ning teises kvartalis oli juba tavapärane tase (1,2 miljardit

käivet kvartalis) saavutatud. Kogukasum on siiski selgelt langenud. Kahjuks on hetkel

võimalik vaadata vaid poole aasta numbreid. Kui avaldatakse tervikaasta numbrid, on pilt

selgem.

Joonis. Mootorsõidukite müügiga tegeleva sektori käive ja kogukasum, 2022–2025 (2 kv),

tuhandetes eurodes

3

Allikas: Statistikaamet (EM041: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD TEGEVUSALA JA

TÖÖGA HÕIVATUD ISIKUTE ARVU JÄRGI (KVARTALID). Statistika andmebaas)

Ühe sektori väiksem majandusaktiivsus ei tähenda kohe automaatselt mõju

maksulaekumisele, sest ettevõtjad ja töötajad liiguvad teistesse sektoritesse. Jälgime

maksulaekumist regulaarselt ning avaldame numbrid, mida igaüks saab analüüsida

(Maksulaekumine 2025 | Tableau Public). Samuti saab numbreid võrrelda meie tehtud

prognoosidega (Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium). Makse

laekub vastavalt ootustele või piisavalt lähedal ootustele väitmaks, et mootorsõidukimaksu

tulek ei ole suurt pilti kuidagi mõjutanud.

4. Kui palju on kasvanud töötukassa väljamaksed seoses automüügi kukkumisega

selles sektoris töötuks jäänud inimestele?

Registreeritud töötus on 2025. aastal väiksem kui 2024. aastal, samuti on vähenenud uute

registreeritud töötute arv. Samuti ei tähenda töötuks jäämine automaatselt kulu Töötukassale,

sest inimene võib leida uue töö. Täpset majandussektori jaotust ilma eraldi andmepäringuta ei

ole võimalik näidata, kuid saame vaadata avalikke andmeid. Näiteks on koondanud ettevõtte

tegevusala märgitud koondamishüvitise andmete juures. Kahjuks täpsemalt sõidukite

müügiga tegeleva sektori koondamisi avaldatud ei ole, vaid andmed on esitatud kogu hulgi-

ja jaekaubanduse sektori kohta. Eelmisel aastal oli koondamisi selles sektoris 10 kuuga 902.

Käesoleval aastal on neid olnud sama pika ajaga 1044. Võib täheldada väikest kasvu, kuid

tegemist on väga suure sektoriga. Majandusuuringu andmed Statistikaameti andmebaasist

osundavad, et sõidukite müügiga tegeleva sektori (taaskord on sektor laiem, seal on juures ka

lisaseadmete müük ning mootorrataste hooldus ja remont) hõive on langenud 3,1% (umbes

230 töötajat) käesoleva aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga. Langus ei ole

ajaloolises kontekstis väga suur, nt 2023. aastal langes sektoris hõive 2,1% (umbes 160

töötajat). Täpsemate Töötukassa kulude osas peab pöörduma kas otse Töötukassasse või

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

4

5. Kui palju on laekumata jäänud seoses töökohtade vähenemisega automüügi

sektoris sotsiaalmaks?

Jätkuks 2. küsimuse vastusele: 1,4 miljonist eurost umbes 0,8 miljonit eurot moodustab

sotsiaalmaks.

6. Kui suur on registreerimismaksuga tekitatud summaarne vara väärtuse langus

Eesti autoomanikele autode müügiväärtuse vähenemise tõttu?

Sõidukite varana hindamise praktika ei ole standardiseeritud ning selle kohta ei eksisteeri

kasutatavat andmestikku. Sõidukite väärtus selgub ostu-müügitehingute käigus ning ka nende

kohta ei ole avalikku kasutatavat andmebaasi (nagu näiteks kinnisvara puhul), mille põhjal

saaks täpseid järeldusi teha. Kaudsete andmete põhjal saab teha teatavaid oletusi. Liisinguga

ostetud kasutatud sõidukite keskmine hind (lähendina on kasutatud keskmist

liisingukohustust) ei ole 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga muutunud (Liisitud autode

uusmüük tüübi ja kliendigrupi lõikes). Siit on väljas autolaenuga või otse ostetud kasutatud

sõidukid.

7. Kuna automaksudest laekuv raha pidi minema teede korrashoidu ja teedevõrgu

arendamisse, siis kas rahandusministeerium teeb juba analüüse, kuidas

maksude alalaekumine peegeldub ja missugune mõju saab olema sellel meie

teedevõrgu arendamisel ja korrashoiul?

Lisaraha teehoidu põhineb mootorsõidukimaksul ning seda laekub vastavalt ootustele. Samuti

tuginevad eelarvestrateegias planeeritud vahendid prognoosile, mis tähendab, et isegi kui

tulevikus peaks mootorsõidukimaksu ootusest vähem laekuma, ei tähenda see automaatselt

teehoiurahade vähenemist, mis nõuab eraldi otsust. Lisaraha teehoidu suurendab teedevõrgu

kvaliteeti ning parandab korrashoidu.

8. Kui riigikogus esitatakse veelkord eelnõu mootorsõiduki kaotamiseks, siis kas

valitsus, kes on vastutav kriisi eest, mis on tabanud nii automüügi sektorit kui

ka ühiskonda laiemalt, toetaks seda eelnõud?

Selgitame esmalt, et Eesti oli üks viimaseid riike Euroopas, kus mootorsõidukimaksu ei olnud.

Mootorsõidukimaks võimaldab riikidel suunata elanikke keskkonnahoidlikkuse suunas,

suunata tarbimisvalikuid, vähendada saastet, ummikuid, müra, energiasõltuvust ja muid

autostumisega kaasnevaid kahjulikke välismõjusid. Seetõttu enamus Euroopa riikidest ka

sõidukeid ühel või teisel moel maksustab. Sõidukite maksustamist on meile soovitanud

mitmed rahvusvahelised organisatsioonid.

Rahandusministeerium ei toetaks järjekordset mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks

tunnistamise seaduse eelnõu, sest põhjused, mille tõttu Vabariigi Valitsus

mootorsõidukimaksu seaduse algatas, on jätkuvalt asjakohased ja muutusi ei ole toimunud.

Riigi rahanduse seis on endiselt pinev ja kaitsekulude rahastamine on jätkuvalt üks riigi

prioriteete. Samuti ei pea me põhjendatuks loobuda mootorsõidukimaksu kehtestamisega

seatud keskkonnaeesmärkidest. Oleme arvestanud maksuga seotud laiemat ühiskondlikku

mõju ning seetõttu sisse viinud ka muudatusi, mis maksukohustust leevendaks.

Lugupidamisega

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Anna-Liisa Juhtver

[email protected]