| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/3833-2 |
| Registreeritud | 30.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | A. V. |
| Saabumis/saatmisviis | A. V. |
| Vastutaja | Mari Lahtmets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond, Euroopa Liidu poliitika talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Alar Veraksits
Austatud Alar Veraksitš
Tänan küsimuse eest Rail Balticu raudteeühenduse rajamise ja kasutusele võtu järgse kulu
seosest Eesti riigieelarvega.
Viitate Rail Balticu (RB) Balti riikide ülese rahvusvahelise 2024.a seisuga
teostatavusanalüüsile, konkreetsemalt selles (p 10.9.3) välja toodud analüüsi tegijate võetud
eeldusele, mille kohaselt raudtee käigushoidmise kulu kolme Balti riigi peale kokku oleks 466
mln €.
Allpool on kommentaar esmalt RB Eesti osa ehitusmaksumuse prognoosile ja seejärel raudtee
käigushoidmise kulu prognoosile.
Ehitusmaksumusest:
Lähtudes vajadusest RB EL rööpmelaiusega raudteeühendus 2030.a reisijate- ja kaubaveoks
käiku anda, selle rajamise paar aastat tagasi uuendatud maksumuse prognoosist, vajadusest
ning eelarvevahendite piiratusest nii Balti riikide kui EL eelarves, andis valitsuskabinet
07.12.2023 otsusega Kliimaministeeriumile ülesande jätkata RB rajamist etapiviisiliselt, selle
maksumust ja rahastamisvõimalusi kriitiliselt üle vaadates ning eesmärgiga, et hiljemalt 2030.
aastal oleks rajatud kogu Eestit läbiv vähemalt ühe rööpapaariga piiriülene Rail Baltica
raudteeühendus kaheteelisel muldkehal, samuti jõuda Läti ja Leedu esindajatega
kokkuleppele uues ehituse baasstsenaariumis.
Selle alusel määratleti 2024.-2025. aastal RB rajamise 1.etapi ulatus ja maksumus, mille
tulemusel RB Eesti osa 1.etapi kogumaksumus on ehitust korraldava Rail Baltic Estonia OÜ
ja Kliimaministeeriumi poolt hinnatud ca 3,1 mld €-le. Seega Teie viidatud RB CBA-ga
võrreldes on Eesti osa ehitusmaksumuse prognoos oluliselt väiksem. Ja viimaste 2024.-2025.
aastal RB ehituseks läbi viidud riigihangete tulemuste kohaselt on ehituslepingute maksumus
olnud suures plaanis selle uuendatud 1.etapi kogumaksumuse prognoosi kohaste eeldustega
võrreldav, jäädes mitmel juhul sellele alla.
RB käigushoidmise kulu prognoosist:
Arvestades RB 1.etapis rajatava reisija- ja kaubaveoühenduse käiku andmise eeldatavat aega
ja kavandatavaid veomahte, on Rail Baltic Estonia OÜ prognoosinud raudtee käigus hoidmise
kulu suurusjärgus 35…50 (sh amortisatsioon) mln €/aastas, selle kõrval hakkab raudtee
kasutusest ka tulu laekuma. Uue raudtee käiku võtmisel tuleb selle taristu ülalpidamist
sarnaselt olemasoleva raudteega osalt toetada. Kõikides EL riikides kehtib põhimõte, et
avaliku raudtee majandamine on üldhuviteenus, mitte tavaline äriprojekt, seetõttu
rahastatakse raudtee majandamist kõikjal nii raudtee kasutustasudest kui riigipoolsest
toetusest, kusjuures viimane moodustab enamikes riikides kordades suurema osakaalu.
Teie 28.08.2025
Meie 30.12.2025 nr 1.4-1/3833-2
2
Sarnaselt rahastatakse ka avalike teede hoidu EL riikides laialdaselt sihtotstarbelistest
teemaksudest/ -kasutustasudest ning riigipoolsetest toetustest.
Avalik raudtee võimaldab veo-ettevõtjatel pakkuda reisijatele, kaubaomanikele ja tarbijatele
säästlikumat ja tulemuslikumat teenust, hoides seeläbi kokku aega ja raha – selle arvesse
võtmiseks arvestatakse tasuvusanalüüsis kogu sotsiaalmajandusliku tulu poolt. Kui RB
peaeesmärk on ühendada meie piirkond/Balti riigid Euroopa Liidui raudteevõrguga, luues
sellega ettevõtlusele täiendava juurdepääsu EL kauba- ja veoturule, siis lisaks on sel Euroopa
Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2025/1332 kohaselt oluline roll ka laiemalt Euroopa
julgeoleku ja sõjalise liikuvuse tagamisel, mille rahalist mõõdet on siinses geopoliitilises
olukorras väga suure mõjuga.
RB teostatavusanalüüsil tugineva prognoosi kohaselt hakkab RB raudteeliini kasutus kasvama
järk-järgult ning taristu haldaja kulusid tuleb esimestel opereerimise aastatel riigieelarvest
doteerida ca 10-15 mln €/a, ent esimese kasutuskümnendi teises pooles peaks see vajadus tulu
kasvu arvel oluliselt vähenema, jõudes kümnendi lõpuks tulude ja kuludega tasakaalu punkti
lähedale. Viie aasta pärast valmiva ja mitut riiki hõlmava suure taristuobjekti majandamisega
kaasnevaid tulude-kulude prognoos ei ole täpne ega saa veel võtta arvesse tegelikke kulusid,
seda ajakohastatakse uute usaldusväärsete sisendandmete saamisel ning seejärel RB kasutusse
andmisel ja edasise kasutuses oleku kestel.
Ülaltoodut kokku võttes: ühisettevõtte RB Rail AS tellitud CBA on suhteliselt suure
üldistusastmega analüüs, mille Teie viidatud versioonis ei olnud veel arvestatud RB
etapiviisilise rajamise ega kasutuselevõtuga. Nüüdseks on CBA aluseks olnud andmeid
uuendatud, RB parameetrite üle vaatamise ning ehitamise ja hangete strateegia uuendamise
tulemusel ehitusmaksumuse prognoosi 2024.a CBA aegsega võrreldes vähendatud, ja nagu
RB ette valmistamise algusajast saati eesmärk on seatud, tehakse jätkuvalt tööd RB-le
optimaalse kasutuse saavutamiseks, et raudteetaristu käigushoidmise kulu võimalikult suures
ulatuses selle tulust katta.
Sellega kaasnevalt on Eestile oluline RB mõju EL-i ühisturuga parema ühenduse loojana,
kaubaveomahtude võimalikult suures ulatuses maanteedelt raudteele üle toomise
võimaldajana, transpordi energiatarbe (ja heitkoguste) vähendajana ning meie inimeste,
ettevõtete ning kaitseväe liikuvusvõimaluste parandajana – võimalikult soodsas koostoimes
olemasoleva raudtee- jm seotud taristuvõrgu kasutusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Mari Lahtmets 58851430
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 30.12.2025 | 3 | 1.4-1/3833-3 🔒 | Sissetulev kiri | ram | A. V. |