Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

260-25/301685

Otsuse kuupäev 29.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus riigihanke

alusdokumentidele Narva Linnavalitsuse Linnamajandus-

ameti riigihankes „Narva linna tänavate aastaringsed

hooldustööd aastatel 2026–2028“ (viitenumber 301685)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet,

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Avalikul istungil

RESOLUTSIOON

1.RHS1 § 197 lg 1 p-i 3 alusel

Lõpetada vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti poolt vaidlustuse järgmistes osades:

1) osas, mille kohaselt riigihanke alusdokumentides esitatud kergliiklusteede

hooldusnõuded on ebaselged (19.11.2025 esitatud vaidlustuse (edaspidi vaidlustus) p-id

8-10);

2) osas, mille kohaselt riigihanke alusdokumendid on vastuolulised selles, milline on

parklate talvine seisunditase, sh Tehnilise kirjelduse p 9.4 (vaidlustuse p-id 26-28);

3) Tehnilise kirjelduse p-id 11.1 ja 11.4 (vaidlustuse p-id 29-30);

4) Hankelepingu eelnõu p 4.2 (vaidlustuse p-id 37-42);

5) Hankelepingu eelnõu p-id 6.2.20-6.2.24 (vaidlustuse p-id 43-47);

6) Hankelepingu eelnõu p-id 8.2, 8.4, 8.5, 8.7 ning 8.15.3 (vaidlustuse p-id 48-58);

7) Hankelepingu eelnõu p-id 6.11, 6.12 ja 6.15, Tehnilise kirjelduse p 4.5 (vaidlustuse p

60);

8) Hankelepingu eelnõu p 4.4 (vaidlustuse p-id 61-62);

9) osas, mille kohaselt riigihanke alusdokumentides tuleb kõrvaldada vastuolud seoses

Riigihanke mahtudega (vaidlustuse p 63).

2. RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel

Jätta vaidlustus läbi vaatamata, kuna Hankija on kõrvaldanud vaidlustatud õiguserikkumised

järgmistes osades:

1) Tehnilise kirjelduse p 6.1;

2) Hankelepingu eelnõu p-id 6.4.3 ja 7.5.2.

3. RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel

Jätta vaidlustus Hankelepingu eelnõu vaidlustatud redaktsiooni p-ide 2.3, 2.8 ja 2.9 osas läbi

vaatamata, kuna Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

1Riigihangete seadus

2 (19)

4. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel

Rahuldada Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus osaliselt ja kohustada Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusametit viima RHAD vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega järgmistes

osades:

1) esitama riigihangete alusdokumentides kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht;

2) Hankelepingu eelnõu p 6.3.14

5. RHS § 198 lg 2 alusel

1. Mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks

välja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud

proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega, vastavalt summades 1120 eurot riigilõiv ja

5172,48 eurot (käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud.

2. Mõista Tänavapuhastuse Aktsiaseltsilt Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kasuks

välja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamata jätmisega summas

579,63 eurot käibemaksuga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.10.2025 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi ka Hankija) avatud

hankemenetlusega riigihanke „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–

2028“ (viitenumber 301685) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), s Lisa 1 Tehniline kirjeldus

(edaspidi TK) ja Hankelepingu eelnõu (edaspidi Leping).

2. 19.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus riigihanke

alusdokumentidele. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/260 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi avalikul istungil ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 28.11.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud tähtpäevaks esitas täiendavad

tõendid Vaidlustaja.

Vaidlustuskomisjon vaatas vaidlustuse läbi avalikul istungil 03.12.2025. Vaidlustuskomisjoni

istungil tunnistas Hankija vaidlustuse põhjendatuks järgmistes osades:

1) osas, mille kohaselt riigihanke alusdokumentides esitatud kergliiklusteede

hooldusnõuded on ebaselged (19.11.2025 esitatud vaidlustuse (edaspidi vaidlustus)

p-id 8-10);

3 (19)

2) osas, mille kohaselt riigihanke alusdokumendid on vastuolulised selles, milline on

parklate talvine seisunditase, sh Tehnilise kirjelduse p 9.4 (vaidlustuse p-id 26-28);

3) Tehnilise kirjelduse p-id 11.1 ja 11.4 (vaidlustuse p-id 29-30);

4) Hankelepingu eelnõu p 4.2 (vaidlustuse p-id 37-42);

5) Hankelepingu eelnõu p-id 6.2.20-6.2.24 (vaidlustuse p-id 43-47);

6) Hankelepingu eelnõu p-id 8.2, 8.4, 8.5, 8.7 ning 8.15.3 (vaidlustuse p-id 48-58);

7) Hankelepingu eelnõu p-id 6.11, 6.12 ja 6.15, Tehnilise kirjelduse p 4.5 (vaidlustuse p

60);

8) Hankelepingu eelnõu p 4.4 (vaidlustuse p-id 61-62);

9) osas, mille kohaselt riigihanke alusdokumentides tuleb kõrvaldada vastuolud seoses

Riigihanke mahtudega (vaidlustuse p 63).

Käesolevas otsuse ei käsitleta vaidlustustust osades, milles Hankija selle istungil põhjendatuks

tunnistas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, põhjendas vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vaidlustaja soovib Riigihankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda,

et RHAD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja

Hankija kohustamist RHAD-i õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks.

4.2. RHS § 77 lg 1 kohaselt koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad

sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või

projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i

tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele

arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste

hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu.

RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete

kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme

kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.

Vaidlustuskomisjon on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja

hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu

ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt

mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus. Olukorras, kus pakkujad lähtuvad

erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel

pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. Tehniline kirjeldus võib

vormiliselt sisalduda ka hankelepingus.

4.3. Kuigi hankelepingu sisu ei ole RHS-is eraldi reguleeritud, peab hankija riigihanke

alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti ettevalmistamisel lähtuma sellest, et

sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega

ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija

suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise

kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja

kontrollitavus. Hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed, peavad tulenema hankija

vajadustest ning olema reaalsed ja põhjendatud.

Kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht

4.4. TK p 3.9.3 sätestab teenuse osutamiseks minimaalselt vajaliku tehnika loetelu, mille

kohaselt peab pakkujal olema mh kuni 1,5 m laiusel objektil lume- ja libedusetõrje teostamist

4 (19)

võimaldav masin. Samas toodud klausli järgi; Juhul, kui tabelis toodud minimaalne masinate

ja seadmete hulk ning tehniline varustus ja/või tootlikkus ei taga lepingus toodud töömahule

vastava kvaliteetse teenuse osutamist, on Töövõtja kohustatud näitama lepingu töömahule

vastavat masinate ja seadmete hulka. Lepingu p 5.2 sätestab: Lepingu esemeks oleva teenuse

osutamiseks töövõtja peab omama oma kasutuses vajaliku tehnika ja seadmed. Töövõtja

kinnitab, teenuse osutamise alustamise päeva seisuga tema kasutuses on olemas vajalikud

masinaid ja seadmeid, mis on toodud käesoleva lepingu lisas 42.

4.5. RHAD-is puuduvad andmed, milline on kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht. Kui enne

RHAD-i muutmist3 sisaldusid TK p-is 4.5 näidetena Haigla ja Koidula tänavad, siis nüüdseks

on ka need RHAD-ist eemaldatud. Kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht on pakkumuse

maksumuse kalkuleerimisel oluline, kuivõrd nende puhul on vajalik kas planeerida käsitööjõud

või võtta kasutusele spetsiifiline (kitsamõõtmeline) tehnika. Mh peab pakkuja vastavalt

Lepingu lisale 5 Hankijale kinnitama, et pakkuja on pakkunud töömahule vastavaid, ehk piisava

koosseisu ja arvuga masinaid ja seadmeid (millise kinnituse andmise eelduseks on vastava

tehnika planeerimine, mille eelduseks on omakorda andmed seotud töömahu ehk kuni 1,5 m

laiuste kõnniteede kohta). Hooldustööde teostamine käsitsi on aga üks kulukamaid tööliike.

Hankija vastas 11.11.2025, et muudab TK-d, kuid tehtud muudatused ei ole piisavad.

RHAD-is puuduvad andmed kuni 1,5 m kõnniteede kohta, eemaldatud on isegi andmed kahe

eelnevalt nimetatud tänava kohta.

Piisava lumevallitusalaga tänavad

4.6. TK p 4.74 kehtestab: [---] Lumetõrje teostamisel tuleb tagada tänavate sõiduteedel

sahkamine maksimaalse võimaliku laiusega. [---] Lumevallid tuleb teisaldada piisava

lumevallitusala [---] olemasolul äärekivini või piisava lumevallitusala puudumisel tänava

vahetusse lähedusse, kuni 10 m kaugusele [---]. TK p 4.105 kehtestab: Lumevallid tuleb sahata

piisava lumevallituse ala olemasolul äärekivini, piisava lumevallituse ala puudumisel

maksimaalsele võimalikule kaugusele tagamaks sõiduradade ja parkimiskohtade ettenähtud

laiused.

4.7. Hankija vastas 11.11.2025, et asendab viite standardile viitega majandus- ja taristuministri

14.07.2015. a määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi Määrus 92) §-idele 22–26, mis ei

muuda aga TK p-te 4.7 ja 4.10 õiguspäraseks. RHAD-is puuduvad andmed, millises mahus on

hankelepingu esemeks piisava lumevallitusalaga tänavad. Samas on kaasnevate tööde maht

otseselt sõltuvuses sellest, kas tänaval on piisav lumevallitusala või mitte (ühel juhul tuleb

sahata kuni äärekivini, teisel juhul maksimaalsele võimalikule kaugusele (tagamaks

sõiduradade ja ka parkimiskohtade ettenähtud laiused) ning seega on vastavad andmed otseselt

vajalikud teenuse osutamise kulude kalkuleerimiseks.

4.8. TK lisas 1 (Teede tänavate ja kõnniteede loetelu 2026-2028) ei ole toodud tänavate

pikkuseid ega laiuseid (esitatud on üksnes pindalad), samuti puuduvad andmed, millised

tänavad on äärekividega ja millised mitte.

2 Vaidlustaja juhib tähelepanu, et Hankija on ilmselt eksinud, viidates Lepingu lisale 4, mis sisaldab

„Hooldustööde kvaliteedi kontrollakti“. Asjakohane on viide Lepingu lisale 5 „Teenuse osutamiseks kasutatavad

masinad ja seadmed“. 3 Vaidlustuskomisjoni märkus: Vaidlustaja peab silmas 18.11.2025 RHAD-is tehtud muudatusi. 4 Vaidlustuskomisjoni märkus: käesoleva otsuse tegemise ajal kehtivas TK redaktsioonis TK p 4.6.

Vaidlustuskomisjon viitab allpool kehtivale redaktsioonile (TK p 4.6). 5 Vaidlustuskomisjoni märkus: käesoleva otsuse tegemise ajal kehtivas TK redaktsioonis TK p 4.9.

Vaidlustuskomisjon viitab allpool kehtivale redaktsioonile (TK p 4.9).

5 (19)

Sõiduteede talvise hoolduse maht ja tasustamine, äärekivide hooldamine väljaspool talvist

hooaega

4.9. TK sisaldab tingimusi, mis loovad erisusi äärekivideta ja äärekividega tänavate

hooldusele6.

4.10. Vaidlustaja küsis Hankijalt äärekivita teede loetelu, samuti teede laiuseid, et hinnata

vajalikke töömahte ja kulusid pakkumuse tegemiseks. Hankija vastas 11.11.2025, et ei esita

äärekivita teede loetelu (põhjendusega, et Vaidlustaja ei ole selgitanud, kuidas äärekividega ja

äärekivideta teede hooldus tehnoloogiliselt erineb) ega ka teede laiusi (kuivõrd TK lisa 1

sisaldab tänavate pindalasid).

4.11. Faktiliselt äärekividega ja äärekivideta sõiduteede hoolduse tehnoloogia (sõiduteed ennast

puudutavas osas) ei erine, kuid äärekivi olemasolust või selle puudumisest sõltub oluliselt

hooldustööde maht:

1) äärekivide olemasolul tuleb neid hooldada nii kevadel, suvel kui ka talvel, kuid

RHAD-is puuduvad andmed, millised teed on äärekividega (ehk milline on vastava

tööliigi maht);

2) kui tegemist on äärekivita teega, lisandub sahkamistöödel iga jooksva meetri kohta

(tulenevalt teepeenrast) töömahtu 2 m2, mis teeb 1 km kohta täiendavaks töömahuks

2000 m2;

3) töövõtjal on kohustus teostada hooldustöid sõltuvalt sõiduteede faktilisest seisundist

ja parameetritest;

4) RHAD lisas 3 („Pakkumuse detailne tööde maksumus“) toodud mahud põhinevad

TK lisal 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“). Vaidlustajale ei ole teada, kust

pärinevad TK lisas 1 esitatud andmed. Viited katastritunnustele ei võimalda andmete

õigsuses veenduda. Näiteks on maakatastris „Aleksander Puškini tänav

L1“ katastriüksuse pindala 18 771 m2, TK lisa 1 järgi on nimetatud katastriüksuse

hooldusmaht 12 522 m2. Lisaks sellele, et puudub teave, millel põhinevad TK lisas

1 toodud pindalad, puudub ka teave, kas hooldatav pindala (nt „Aleksander Puškini

tänav L1“ osas teede pindala 6173 m2) sisaldab äärekivi olemasolul ka äärekivi või

mitte, teepeenra olemasolul ka teepeenart või mitte või veel mingit muud

kombinatsiooni;

5) vaidlust ei saa olla selles, et kuivõrd Hankijal on nähtuvalt TK lisale 1 olemas teede

pindalad, peab Hankijal olemas olema ka andmed teede laiuste kohta (kuivõrd

pindala saab leida üksnes tee pikkuse ja laiuse korrutisena). Andmed teede laiuste

kohta on olulised, kuivõrd lumevallide vahe iga sõiduraja kohta peab olema

vähemalt 3 m Määrus 92 § 22 lg 1), mis tähendab, et nõude täitmiseks tuleb

eelduslikult teostada kitsama kui 7 m sõidutee puhul lume äravedu (kuivõrd

linnatingimustes külgnevad sõiduteed reeglina kõnniteedega, kuhu ei tohi lund

lükata). RHAD on ebaselge osas, kas vastav lume äravedu tuleb arvestada teenuse

hinna sisse või tasustatakse ühikhinna alusel (vt TK p 5.6). Lisaks eeldaks see igal

juhul asjakohaselt täiendava tehnika jm ressursside planeerimist (kuna

seisundinõuded tuleb täita kindla aja jooksul), mis mõjutab pakkumuse maksumust;

6) kuivõrd andmed, millistel teedel on äärekivid, samuti kõigi teede laiuse kohta, on

vajalikud nõuete täitmise kulude eelarvestamiseks, siis tegutseb Hankija

läbipaistmatult, jättes pakkumuse koostamise seisukohalt olulised andmed

RHAD-is esitamata.

4.12. Lepingu p-i 4 kohaselt maksab Hankija töövõtjale tasu alljärgnevatel tingimustel:

6 Vaidlustuskomisjoni märkus: Vaidlustaja on välja toonud konkreetsed punktid TK varasemast redaktsioonist,

kuid seda redaktsiooni on Hankija muutnud ning vaidlustuses esitatud sõnastuses need punktid enam ei kehti.

6 (19)

4.3. Õigeaegselt, nõuetekohaselt ja tegelikult teostatud hooldustööde eest tasub Tellija

Töövõtjale hooldustasu, mis määratakse lepingu Lisas 1 sätestatud pakkumuse maksumustabeli

alusel lähtuvalt vastavas kalendrikuus Töövõtja poolt osutatud teenuse mahtudest ja Töövõtja

pakkumuses nimetatud ühikuhindadest [...];

4.4. Eelneval kalendrikuul teostatud tööde üleandmiseks esitab töövõtja tööde teostamisele

järgneva kalendrikuu esimesel töönädalal tellijale allakirjutamiseks tööde koondakti [...];

4.5. Tellija poolt heakskiidetud Hooldustööde vastuvõtmise koondakt on Töövõtjale aluseks

tellijale teenuse eest arve esitamiseks aktiga heakskiidud tööde maksumusega. [...];

4.6. Tellijal on õigus muuta Tööde arvestuslike mahtusid (lisada/maha võtta nimekirjas olevaid

või sinna lisanduvaid tänavaid, suurendada või vähendada Lepingu esemeks olevate Tööde

mahtu lähtuvalt ilmastikutingimustest ja muudest asjaoludest tingitud vajadusest jms).

4.13. Lepingu lisaks 1 on „Pakkumuse maksumustabel“, millest nähtuvalt ei eristata tasu

maksmisel seda, milline on „faktiliselt“ puhastatud äärekividega ja milline äärekivideta

(teepeenardega) teede maht ega ka seda, milline on olnud vähemalt 7 m laiade ja sellest

kitsamate teede maht, eristus toimub nii talvel, suvel kui ka hooajavahelise koristuse puhul

üksnes seisunditaseme järgi. Seetõttu on äärekividega teede andmed, aga samuti andmed teede

laiuste kohta, iseäranis olulised (kuivõrd töövõtja ei saa hiljem nõuda tasustamist vastavalt

sellele, kui suur on „faktiliselt“ hooldatud äärekividega ja äärekivideta teede maht ning üle ja

alla 7 m laiusega teede maht. Põhjendamatu on maksta tasu lähtudes seisunditasemetest, kui

puuduvad asjakohased andmed, mis võimaldaks pakkujal mõista, milline on iga seisunditaseme

järgi hooldamisele kuuluvate objektide mahud nende oluliste tunnuste kaudu (äärekiviga,

äärekivita; vähemalt 7 m laiad või kitsamad) ehk Hankijal tuleb lisada asjakohased andmed

RHAD-i.

Bussipeatuste ooteplatvormide hooldus

4.14. TK p 6.17 paneb töövõtjale kohustuse: Teha bussipeatuste ooteplatvormide tänavakatte

(kaasa arvatud seal asuvate pinkide, prügiurnide, piirete alune pind, postide ümbrus jne)

puhastust ning lume- ja libedustõrjet, tagades lume ja jäävaba kõnniteekatte vastava

seisunditaseme hooldustsükliks ette nähtud aja jooksul. Kui külmunud lund ei õnnestu teekatteni

eemaldada, tuleb teostada libedustõrjet kuni lume sulamiseni. Sula ilma korral tuleb

puhastusala mõistliku aja jooksul puhastada teekatteni. Vajadusel kasutada jäärulli. Keelatud

on kloriidide kasutamine. Libeduse tõrjeks on lubatud kasutada graniitsõelmeid tera

läbimõõduga 2-6 mm. Lund ei tohi kuhjata puude ja postide ümber, samuti ei tohi lund

ladustada sõiduteele ja ooteplatvormil ühissõiduki uste avanemise kohale.

4.15. Määruse 92 § 25 lg 1 sätestab, et ristmiku, silla, väljaku ja ühissõiduki peatuskoha,

sealhulgas bussiooteplatvormi talvine seisunditase peab olema vähemalt samaväärne tee

seisunditasemega, kus rajatis asub. Määruse 92 lisa 8 kohaselt ei pea ka kõige kõrgema (4.)

seisunditasemega tee olema täies ulatuses lume- ja jäävaba: 4. seisunditasemega jalgrattarada

7 Vaidlustuskomisjoni märkus: Hankija on muutnud 22.12.2025 TK p-i 6.1 ja kehtivas redaktsioonis on see

sõnastatud järgmiselt: Teha bussipeatuste ooteplatvormide tänavakatte puhastust ning lume- ja libedustõrjet,

tagades lume kõnniteekatte vastava seisunditaseme hooldustsükliks ette nähtud aja jooksul. Kui külmunud lund ei

õnnestu teekatteni eemaldada, tuleb teostada libedustõrjet kuni lume sulamiseni. Sula ilma korral tuleb

puhastusala mõistliku aja jooksul puhastada teekatteni. Vajadusel kasutada jäärulli. Keelatud on kloriidide

kasutamine. Libeduse tõrjeks on lubatud kasutada graniitsõelmeid tera läbimõõduga 2-6 mm. Lund ei tohi kuhjata

puude ja postide ümber, samuti ei tohi lund ladustada sõiduteele ja ooteplatvormil ühissõiduki uste avanemise

kohale. Bussipeatuste pinkide, prügikastide, piirete aluse pinna ning postide ümbruse suhtes kohaldatakse

määruse nr 92 § 6 lg 1 p-s 16 tuletõrjehüdrantide ja restkaevude kohta kehtestatud nõudeid ehk kõrgendatud

nõuded Määruse § 2 lg. 2 alusel. Bussipeatustes peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud

ning neil peab olema tehtud libedusetõrje selliselt, et ei olnuks kahjustatud ootepaviljonid, prügikastid, istmeid

jne.

7 (19)

ja sõidutee teekate peab olema lume- ja jäävaba sõiduradade laiuses.

4.16. Hankija 11.11.2025 vastuse kohaselt on nõue, et bussipeatuste ooteplatvormide

kõnniteekate peab olema hooldustsükli lõppedes lume- ja jäävaba, põhjendatud, tuginedes

Määruse nr 92 § 2 lg-le 2. Viidatud sätte kohaselt võib tee omanik liikluskoormuse muutusest,

piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile

täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid,

sealhulgas lühendada Määruse 92 §-s 27 käsitletud hooldustsükli aegasid.

4.17. Hankijal on õiguslik alus kehtestada Määruses 92 toodud nõuetest kõrgemaid nõudeid,

kuid see ei anna õigust kehtestada täitmiseks võimatuid tingimusi ehk tingimusi, mille täitmine

olenemata töövõtja mõistlikest pingutustest ei ole võimalik, sh nõuet, et bussipeatuste

ooteplatvormid on talvisel perioodil hooldustsükli lõppedes jäävabad. Selle saavutamine oleks

olukorras, kus ei ole sulailm, võimalik üksnes kloriidide kasutamisega, mis vastavalt TK p-ile

6.1 on aga keelatud.

4.18. Jäävaba nõue ei ole kooskõlas ka RHS § 3 p-idega 2 ja 5, kuivõrd nõuab väga suurt

inimressurssi, mis muudab pakkumused kalliks, kuid ei ole objektiivselt põhjendatud. Esiteks

hõlmab nõue mh pinkide, prügiurnide, piirete alust pinda, millel jalakäijad ilmselgelt ei liigu.

Teiseks peaks TK p 6.1 kehtima kõigi Narva linna bussiooteplatvormide (TK lisa 2 järgi 121

tk) kohta. Seega ei ole Hankija poolt võrdluses Määruse 92 nõuetega täiendava nõude

kehtestamise aluseks liikluskoormuse muutus või piirkonna erilised vajadused. Ainsaks

põhjenduseks saab olla arusaadavalt eesmärk tagada linna territooriumil asuvates

bussipeatustes suurem ohutus, ennekõike libisemise eest. Samas üldteadaolevalt ei ole lumi ega

jää inimesele n-ö iseenesest ohtlikud. Oht tuleneb sellest, et lumi ja jää võivad muuta teekatte

libedaks, mistõttu võib inimene seal suurema tõenäosusega libiseda ja kukkuda. Selle ohu

vähendamiseks tehakse libedusetõrjet, kasutades erinevaid meetmeid, tavapäraselt

puistematerjali (Määruse 92 § 17 p 4). Vaidlustaja on seisukohal, et bussipeatustes inimeste

ohutuse tagamiseks vajalikuks libedusetõrjeks on piisavad TK p-is 6.1 juba toodud meetmed

ning üldise ohutuse, aga samuti inimeste liiklemise mugavuse aspektist peaksid olema need ka

mõistlikult eelistatud võrdluses sellega, kui teatud ilmaoludes lõhutakse jääd/kinnitallatud lund

(mille eristamine ei objektiivselt võimalik) samaaegselt bussipeatustes ootavate inimeste vahel.

Teenuse osutamise tase

4.19. Lepingu p-i 6.3.14 alusel peab töövõtja tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise

kõige kiiremal, kvaliteetsemal, efektiivsemal ning majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Hankija 11.11.2025 vastuse kohaselt on selle punkti mõte nõuda töövõtjalt Määruses 92 toodust

kõrgemate nõuete täitmist. TK p 6.3.14 on arusaamatu ning põhjendamatu, kuivõrd Hankija

11.11.2025 vastusest järelduvalt võib Lepingu p-i 6.3.14 alusel nõuda töövõtjalt TK-s

sätestatust kõrgemate nõuete täitmist, milliste nõuete sisustamine lepingu täitmise käigus oleks

Hankija suvaotsus.

4.20. Teenuse kvaliteedi nõuded peavad RHS-i kohaselt olema toodud TK-s ning olema

valdkonna ettevõtjale arusaadavad. Talihooldusega seotud nõuded sätestab ennekõike Määrus

92. Põhimõtteliselt on alati võimalik mingit teenust, nt Lepingu alusel tegemisele kuuluvaid

töid, osutada veelgi kiiremini, kvaliteetsemalt, efektiivsemalt ning otstarbekamalt, mis eeldaks

aga sisuliselt piiramatute ressursside kasutamist. Konkreetsete kriteeriumide puudumine ei ava

aga nõuetekohaselt Riigihanke eset ega võimalda planeerida ressursse ning eelarvestada

kulusid.

Vaidlustaja on seisukohal, et TK p 6.3.14 on vastuolus teiste RHAD-i tingimustega.

8 (19)

Parkivate sõidukitega seotud kohustused

4.21. Vaidlustaja leiab vaidlustuses, et TK p-ist 11.28 ning Lepingu p-idest 6.4.3 ja 7.5.28

tuleneb koostoimes, et töövõtja peab paralleelselt hooldustööde teostamisega:

1) monitoorima kogu hooldataval alal parkivaid sõidukeid ning koguma ja talletama

parkivate sõidukite andmed (parkimise algusaja kohta (mida on töövõtjal võimatu

tuvastada), parkimise koha, sõiduki margi ja registreerimismärgi kohta);

2) järgima parkimiskorraldust;

3) teavitama kõigist pikemaaegselt parkivatest sõidukitest kirjalikult liikluspolitseid ja

Narva linna korrakaitseteenistust;

4) teavitama Narva linna korrakaitseteenistust valesti parkivatest sõidukitest, tehes

neist fotod.

Riigihanke tingimustest tulenevalt tuleb eeltoodud toimingud teha ka talvisel hooajal. Määruse

92 § 27 lg 2 ja lisa 9 alusel tuleb kõik eeltoodud toimingud teha lume- ja libedusetõrje

hooldustsükli jooksul, mis 4. seisunditasemega tänaval on 2 tundi libeduse tekkest või lumesaju

või tuisu algusest. Tegemist on ebaproportsionaalse tingimusega. Töövõtja ei jõua talvise

hooldustsükli aja jooksul teha kõiki Hankija poolt sõidukite parkimisega seotult nõutud

toiminguid. Parkimiskorralduse järgimise kontroll ei peaks kuuluma tänavate hooldusteenust

osutava isiku kohustuste hulka.

Vastuolude ületamine ja nõuete muutumine

4.22. Lepingu p-ide 2.3, 2.8 ja 2.99 alusel jääb ebaselgeks (RHS § 3 p 1), millised tingimused

prevaleerivad juhul, kui mõni Hankija seatud tingimus on vastuolus õigusaktide nõuetega.

Hankija on 11.11.2025 vastuses asjakohasele küsimusele leidnud, et sellisel juhul rakenduvad

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 84 lg-d 1 ja 2. Tühisel tehingul ei ole algusest

peale õiguslikke tagajärgi ning kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei

ole tühine, kehtib viimane (teatud eelduste korral). Vaidlustajale ei ole Hankija vastus

arusaadav.

4.23. Vastuolu seadusega on tühisuse aluseks üksnes siis, kui seaduses on sätestatud mingi keeld

ning keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (TsÜS § 86 lg 3).

Lisaks oli küsimuseks vastuolu õigusaktidega, milleks Riigihanke kontekstis on ka seadusest

alamal seisvad õigusaktid, sh Määrus 92.

5. Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, vaidles vaidlustusele vastu ja palub

selle rahuldamata (ulatuses milles Hankija ei ole tunnistanud vaidlustust põhjendatuks).

5.1. Vaidlustaja heidab ette TK p 3.9.3 tabeli p-is 5 määratud nõuet, et pakkujal peab olema

minimaalne tehnika maht, mh kõnniteede ning kitsastes oludes kuni 1,5 m laiuste objektide

hooldamiseks. Vaidlustaja seostab antud nõude sellega, et esitades nõuded peab Hankija

esitama ka kõnniteede laiusega kuni 1,5 meetri mahu. Määruse 92 lisa 10 kohaselt peab muude

kergliiklusteede vaba liikumisruum (lumevallide vahe) olema minimaalselt 1,5 meetrit, millega

on seotud nõue selliste tööde teostamiseks vajaliku tehnika olemasolust.

Kõnniteede pindalad on määratud TK lisas 1.

Hankija kontrollib, kas pakkujal on olemas tehnika, mis võimaldab teostada töid vastavalt

Määrusele 92. Jääb ebaselgeks, kuidas nõue on vastuolus RHS-iga, millist normi rikutakse ja

8 Vaidlustuskomisjoni märkus: RHAD-i kehtivas, 22.12.2025 redaktsioonis on Hankija muutnud TK p-i 11.28 ja

Lepingu p-ide 6.4.3 ja 7.5.2 sõnastust, mistõttu neist ei tulene enam kohustusi, mille Vaidlustaja vaidlustuses

tugineb. 9 Vaidlustuskomisjoni märkus: RHAD-i kehtivas, 22.12.2025 redaktsioonis on Hankija muutnud oluliselt

Lepingut selle p-te 2.3, 2.8 ja 2.9 puudutavas osas Lepingu dokumente puudutavad Lepingu uue redaktsiooni p-id

2.2 ja 2.7. Vaidlusalune osa on Lepingust välja jäetud.

9 (19)

milles rikkumine seisneb.

5.2. Vaidlustaja leiab, et õigusaktidele ei vasta TK p-id 4.7 ja 4.10.

18.11.2025 on avaldatud uus TK redaktsioon. TK p 4.7 on kehtivas TK versioonis sõnastatud

järgmiselt: 4.7. Lumisel ajal puhastusala ulatus on sõiduteel äärekivist äärekivini. Kui sõiduteel

puudub äärekivi, siis on puhastusala piiriks sõidutee kõvakatte äär pluss üks meeter teepeenart.

Vaidlustaja ei selgita, mis põhjusel kehtiv TK p 4.7 ei vasta seadusele ega nimeta konkreetset

õigusnormi.

Kehtiv TK p 4.10 ei sisalda sellist nõuet, nagu on esitatud vaidlustuses: Lumevallid tuleb sahata

piisava lumevallituse ala olemasolul äärekivini, piisava lumevallituse ala puudumisel

maksimaalsele võimalikule kaugusele, tagamaks sõiduradade ja parkimiskohtade ettenähtud

laiused.

Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et Hankija on asendanud TK vanas redaktsioonis sisalduvad

viited standarditele viitega Määruse 92 §-idele 22–26. Kehtivas TK redaktsioonis puuduvad

viited nii standarditele kui ka Määrusele 92.

5.3. Seoses sõiduteede talvise hoolduse mahu ja tasustamisega ning äärekivide hooldamisega

väljaspool talvist heidab Vaidlustaja Hankijale ette TK p-ide 4.8, 4.12, 10.5, 7.7 ja 10.1–10.3

mittevastavust seaduse nõuetele.

5.3.1. Kehtiva TK redaktsiooni10 p 4.8 on järgmine: Tööde teostamisel tuleb tagada kõigi

ristmike sõiduteeosa puhastamine liiklejaid takistavatest lumevallidest ja lahtisest lumest

sahkamise järgselt hiljemalt 30 minuti jooksul, arvestades, et lumevalli lubatud kõrgus

mõõdetuna teekatte pinnast on ristmikel, kuni 5 m kaugusel ristuva tee servast ning

ohutussaartel kuni 70 cm.

Teiste punktide osas leiab Vaidlustaja, et Hankija ei tohiks eristada äärekividega ja äärekivideta

teid. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija ei saa kehtestada nõudeid äärekivideta teedele ning

peab piirduma üksnes Määruse 92 nõuetega.

5.3.2. Määruse 92 kehtestamise aluseks olev volitusnorm tuleneb ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) §-ist 97. Sama paragrahvi lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb

hoida korras viisil, mis tagaks nende vastavuse kehtestatud nõuetele ning looks tingimused

ohutuks liiklemiseks. EhS § 97 lg 2 järgi kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav

minister määrusega – ehk Määrusega 92. Nii seadus kui selle alusel antud määrus on suunatud

eeskätt liiklusohutuse tagamisele avalikult kasutatavatel teedel – seda kinnitab ka

halduspraktika, mille kohaselt tee seisundinõuded on kehtestatud EhS § 97 lg 2 alusel ja on

suunatud eeskätt liiklusohutuse tagamisele.

5.3.3. Riigihankes tellitavad tööd on oluliselt laiemad kui EhS § 97 mõttes tee „korrashoid“.

TK näeb ette Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd, mis hõlmavad lisaks talvisele

lumelükkamisele ja libedusetõrjele ulatuslikku puhastusteenust, haljastuse ja katendite

korrastamist ning linnaruumi esteetika hoidmist. Juba TK p 1.1 loetleb EhS-i ja Määruse 92

kõrval ka jäätmehoolduse ja heakorra eeskirja kui kohaldatavad õigusaktid, mis annavad

Hankijale õiguse nõuda linna üldise puhtuse ja heakorra tagamist, mitte üksnes liiklusohutuse

miinimumnõudeid.

5.3.4. Suvise koristuse peatükis on sõnaselgelt öeldud, et tänavate suviste hooldustööde

põhiülesanne on mh tänavatele kogunenud mustuse, prahi, taimematerjali ja liiva eemaldamine,

tolmu hulga vähendamine ning üldise puhta ja viisaka väljanägemise tagamine kogu

hooldataval tänavavõrgul. Samuti hõlmavad hooldustööd nt umbrohu ja sambla eemaldamist

äärekividelt ja katendilt, murukamara taastamist, tänavaäärse haljastuse kahjustuste

10 Vaidlustuskomisjoni märkus: Hankija peab silmas TK 18.11.2025 redaktsiooni.

10 (19)

parandamist, bussipeatuste pinkide ja prügiurnide puhastamist, remonti ja värvimist jms. Sellest

tulenevalt tuleb eristada tee korrashoidu EhS § 97 tähenduses ning Riigihanke tulemusel

sõlmitava hankelepingu esemeks olevaid hooldustöid. Korrashoid EhS-i ja Määruse 92 mõttes

on suunatud sellele, et tee vastaks seisundinõuetele ning oleks liiklejale ohutu – st tegemist on

liiklusohutuse miinimumnõuetega (seisunditasemed, hooldustsüklid jne).

5.3.5. Hooldustööd, mida Hankija sisse ostab, on aga sisult laiem teenuspakett, mis hõlmab

lisaks ohutust tagavale teede korrashoiule ka linna tänavate puhtuse, korrastatuse ja hea

välisilme tagamist (nt kevad- ja sügiskoristus, survepesu, tolmuvastased tööd, haljastuse ja

linnamööbli korrastamine). Seetõttu on põhjendatud, et TK viitab Määrusele 92 eeskätt siis, kui

jutt on tee seisunditasemetest ja liiklusohutusest, kuid lisaks kehtestab Hankija ka heakorra ja

esteetilise kvaliteedi nõuded, mida Määrus 92 ei reguleeri.

Määrus 92 ja selle aluseks olev EhS § 97 lg 2 annavad raamistiku teede korrashoiule

liiklusohutuse tagamise eesmärgil, kuid ei ammenda kohaliku omavalitsuse õigust ja kohustust

tellida linna tänavate hooldustöid laiemas mõttes – sh tänavate puhtuse, heakorra ja viisaka

välisilme tagamiseks vastavalt kohalikele heakorra- ja jäätmehoolduseeskirjadele. Käesoleva

Riigihanke TK kasutab Määrust 92 miinimumina, millele lisanduvad Hankija õiguspärased

nõuded linna ruumilise kvaliteedi ja heakorra tagamiseks. Seega on väär Vaidlustaja

lähenemine, et igasugused tellitavad tööd peavad olema teostatud Määruse 92 alusel.

5.3.6. Määruse 92 § 2 lg 1 kohaselt on määruse adressaat tee omanik, mitte isik, kellelt tee

omanik tellib teede korrashoiu.

Isegi kui Määrus 92 ei näe ette äärekivide puhastamist või muid äärekivide korrasoleku töid,

võib tee omanik tellida sellised tööd teede hooldustööde osana, arvestades sellega, et määrus

kehtestab miinimumnõuded. Ebaselge on Vaidlustaja nõue esitada iga tee laius ja pikkus,

määrates ka teede kuuluvuse äärekividega või äärekivideta teede hulka. Vaidlustaja osutab

sellele, et äärekividega ja äärekivideta teede hooldustööde maksumus erineb oluliselt.

Vaidlustaja ei esita ühtegi viidet sellele, milliste andmete alusel ta sellise järelduse teeb. Selliste

tingimustega teede hooldustööde tellimist (kehtestades erinõuded äärekividega teedele) on

Hankija teinud mitmel korral ja suurt hinnavahet äärekividega ja äärekivideta teede

hooldustööde maksumuste vahel ei ole.

5.3.7. Vaidlustaja nõuab, et Hankija eemaldaks TK-st erinõuded äärekividega teede

hooldustöödele, piirates nõuded üksnes viitega Määrusele 92, või nimetaks iga äärekividega tee

pikkuse ja laiuse.

Sisuliselt tellitakse Riigihankes avalike alade hooldustöid, mille osaks on mh teede korrashoid

Määruse 92 ja EhS §-i 97 mõttes. Isegi kui tegemist oleks korrashoiutöödega kitsamas mõttes

(EhS §-i 97 tähenduses), on Hankijal õigus kehtestada teede korrashoiule kõrgendatud nõuded,

eristades tööde nõuded sõltuvalt sellest, kas teed on äärekividega või mitte. Vaidlustaja nõue

määrata teede laius ja pikkus ei tugine seadusele. TK lisas 1 on määratud tänavate pindalad, mis

on tööde maksumuse määramiseks piisavad.

5.4. Vaidlustaja heidab Hankijale ette TK p-i 6.1 mittevastavust RHS § 3 p-idele 2 ja 5.

Vaidlustaja nõustub, et Määrus 92 võimaldab tee omanikul kehtestada teele kõrgendatud

nõuded, kui see on määruses ette nähtud ning möönab, et on arusaadav, et Hankija eesmärk on

tagada linna territooriumil asuvates bussipeatustes suurem ohutus, ennekõike libisemise eest.

Kuid Vaidlustaja leiab, et kõrgendatud nõuete kehtestamine (peamiselt nõude tagada lume- ja

jäävaba kõnniteekatte vastava seisunditaseme hooldustsükliks ette nähtud aja jooksul) nõuab

kallimat tasu ning Vaidlustaja hinnangul ei ole tegemist avalike rahaliste vahendite efektiivse

ärakasutamisega.

5.5. Hankija jääb seisukohale, et Määrus 92 ei reguleeri kõiki Riigihankes tellitavaid töid, kuna

tööde ese on laiem kui teede korrashoid. Vaidlustaja viitab sellele, et kehtestades TK p-is 6.1

11 (19)

nõude tagada jäävaba pind ka pinkide, prügiurnide ja piirete all, tegutseb Hankija

ebamõistlikult, kuna jää olemasolu nt pingil ei kujuta ohtu inimeste liikumisele. Hankija

märgib, et Määrus 92 ei kehtesta nõudeid linnamööbli hooldusele. Hankija tellib

kompleksteenuse, mis sisaldab nii teede korrashoidu Määruse 92 tähenduses kui ka

hooldustöid, mis eeldavad mh linnamööbli korrashoidu. Hankijal on õigus valida, millised

mugavused linnaelanikele tagatakse, mh mugavus oodata bussi istudes jäävabal pingil.

Seejuures peab Hankija lähtuma RHS § 2 lg-s 2 sätestatust ja arvestama riigihanke

planeerimisel ja korraldamisel sotsiaalseid kaalutlusi. Kaaludes sotsiaalseid huve valis Hankija

sellise tingimuse.

5.6. TK p 6.1 osas nõustub Vaidlustaja, et selles punktis kehtestatud nõuded ei ole otseselt

seadusvastased, kuid võivad põhjustada tööde ebamõistlikku kallinemist. Selle väite

põhjendused ei ole selged. Sellised tingimused korduvad Hankija korraldatud riigihangetes.

Hankija poolt riigihangetes tellitud tööde maksumused ei erine oluliselt teistes omavalitsustes

tellitud tööde maksumusest. Vaidlustaja väide, et tööde maksumus antud tingimuse tõttu

oluliselt suureneb, on oletus, mida praktika ei kinnita.

Hankija leiab, et Vaidlustaja etteheide TK p-i 6.1 suhtes on põhjendamatu.

5.7. Vaidlustaja vaidlustab TK p-is 11.28 ning Lepingu p-ides 6.4.3 ja 7.5.2 kehtestatud

tingimused põhjusel, et nendega kohustatakse pakkujat paralleelselt hooldustööde teostamisega

täitma tervet rida täiendavaid ülesandeid.

5.7.1. Hankijale on arusaamatu, kuidas on Vaidlustaja eelnimetatud punktidest lugenud välja

eespool määratud kohustuste kogumi. Antud punktides määratud kohustused näitavad nende

süstematiseerimisel pakkuja kohustusi.

Tulenevalt TK p-ist 11.28.

Kui tööde teostamist takistavad liiklusmärgiga kehtestatud keelualas valesti pargitud sõidukid,

peab Töövõtja rakendama koostöökohustust, st:

- kutsuma kohale vastava spetsialisti (nt liiklusjärelevalve ametnik); või

- edastama korrakaitseteenistusele fotod valesti pargitud sõidukitest e-posti teel.

- koostöökohustuse täitmine on eelduseks, et Töövõtja saaks tugineda asjaolule, et sõiduk

takistas tööde tegemist. Kui Töövõtja ei ole eeltoodud toiminguid teinud, ei saa ta väita,

et tööd olid takistatud.

- teavitama korrakaitseteenistust seadust rikkuvatest sõidukitest.

Tulenevalt Lepingu p-ist 6.4.3.

- Töövõtja peab teavitama korrakaitseteenistust kõigist liiklusseadust rikkuvatest

sõidukitest, mis takistavad teenuse osutamist.

- Teavitamiskohustus kehtib sõltumata sellest, kas teavitus toimub foto edastamise või

muu teabe edastamise teel.

Tulenevalt Lepingu p-ist 7.5.2 (arvestatakse tööde nõuetekohasuse hindamisel).

- Töövõtja peab Hankijat ja liikluspolitsei korrapidajat kirjalikult teavitama valesti

pargitud sõidukist.

Ainult nende nõuete täitmisel saab Töövõtja tugineda asjaolule, et sõiduk takistas tööde

nõuetekohast teostamist.

5.7.2. Vaidlustaja on tuletanud TK-st ja Lepingu punktidest kohustuste kogumi, mida nendest

sätetest tegelikult ei tulene. Ükski Vaidlustaja väidetud kohustustest ei tulene TK p-ist 11.28

ega Lepingu p-idest 6.4.3 ja 7.5.2. Need sätted näevad ette oluliselt kitsama ja konkreetsema

kohustuse, mis aktiveerub ainult siis, kui sõiduk reaalselt takistab teehooldustööde teostamist.

5.7.3. Vaidlustaja laiendab ekslikult punktides toodud kohustusi ja konstrueerib sellest

ebaproportsionaalse ning õiguslikult põhjendamatu andmete monitoorimise kohustuse. Tegelik

kohustuste kogum on piiratud üksnes takistavate sõidukite dokumenteerimise ja teavitamisega

12 (19)

ning ei hõlma üldist parkimise monitoorimist ega ajalooliste parkimisandmete kogumist.

Vaidlustaja etteheited TK p-ile 11.28 ning hankelepingu p-idele 6.4.3 ja 7.5.2 on alusetud.

5.8. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Lepingu p-idest 2.3, 2.8 ja 2.9 jääb ebaselgeks,

millised tingimused prevaleerivad juhul, kui mõni Hankija kehtestatud tingimus on vastuolus

õigusaktidega.

Lepingu regulatsioon ei loo uut „õigusallikate hierarhiat“ vaid kinnitab kehtivat üldist

põhimõtet. TsÜS § 84 lg-d 1 ja 2 ning § 86 lg 3 kehtestavad üldreegli, et:

1) tühisel kokkuleppel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, ning

2) vastuolu seadusega toob kaasa tühisuse üksnes ulatuses, milles see on vastuolus

imperatiivse normiga; ülejäänud tehing jääb kehtima.

Lepingu p-id 2.3, 2.8 ja 2.9 ei muuda seda reeglit, vaid formuleerivad selle lepingu tasandil

selgesõnaliselt - juhul, kui mõni lepingu säte osutub hiljem vastuolus olevaks kohaldatava

õigusaktiga (sh Määrus 92 või muu alamastme õigusakt), kohaldatakse õigusakti ja lepingut

tõlgendatakse sellega kooskõlas. See ei tekita segadust, vaid annab pakkujale selge signaali, et

Hankija ei soovi temaga sõlmida lepingut, mis oleks õigusvastane või kehtetu.

RHS § 3 p 1 läbipaistvuse nõue on täidetud.

Vastuolude lahendamise mehhanism on pakkujale teada juba enne pakkumuse esitamist.

Pakkuja saab eeldada, et:

1) lepingu tõlgendamisel lähtutakse eeskätt õigusaktidest; ning

2) lepingu sätteid rakendatakse ulatuses, milles need ei ole vastuolus imperatiivse

õigusega.

Seega on pakkujale ette teada, et juhul kui hiljem tuvastatakse mõne sätte vastuolu, ei teki

olukorda, kus Hankija nõuab pakkujalt seadusega vastuolus olevat täitmist. Vastupidi – Hankija

on kinnitanud, et järgib TsÜS-st tulenevat põhimõtet. Vaidlustaja kriitika, et TsÜS § 84 ja § 86

on ebaolulised viited, ei ole põhjendatud.

Seega ei ole õige väita, et Lepingu p-id 2.3, 2.8 ja 2.9 muudaksid olukorra ebaselgeks.

Vastupidi – need kinnitavad seadusest niigi tulenevat printsiipi, et õigusaktid prevaleerivad

vastuolus olevate lepingutingimuste ees ning viimased jäävad kohaldamata ulatuses, milles nad

on vastuolus imperatiivse õigusega.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Esmalt peab vaidlustuskomisjon vajalikuks märkida, et 22.12.2025 on Hankija avaldanud

TK ja Lepingu uue versiooni, milles on muuhulgas muudetud ka neid punkte, mille osas

Vaidlustaja esitas vaidlustuse. Kuna Riigihanget ei ole peatatud, ei olnud Hankijal nende

muudatuste tegemine keelatud, kuid see komplitseerib oluliselt vaidlustuse läbivaatamist.

Allpool toob vaidlustuskomisjon igal konkreetsel juhul välja, kui vaidlustuse aluseks olnud TK

või Lepingu punkte on 22.12.2025 redaktsiooniga muudetud.

Kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht

7. Vaidlustaja on seisukohal, et RHS § 87 lg-ga 1 ning RHS § 88 lg-ga 1 on vastuolus, et

RHAD-is puuduvad andmed kuni 1,5 m laiuste kõnniteede mahu kohta, mis on pakkumuse

maksumuse kalkuleerimisel oluline, kuivõrd selliste kõnniteede hoolduseks on vajalik

planeerida kulukas käsitööjõud või võtta kasutusele spetsiaalne (kitsamõõtmeline) tehnika.

Vastuses vaidlustusele on Hankija mõistnud vaidlustust valesti leides, et Vaidlustaja vaidlustab

Hankija nõude, et pakkujal peab olema vajalik tehnika kuni 1,5 m laiuste kõnniteede

puhastamiseks. Seda nõuet Vaidlustaja ei vaidlusta. Vaidlustaja soovib, et Hankija esitaks

RHAD-is andmed kuni 1,5 m laiuste kõnniteede (kogu)mahu kohta.

Vaidlustuskomisjoni avalikul istungil leidis Hankija, et kohustus esitada RHAD-is andmeid

kuni 1,5 m laiuste kõnniteede mahu kohta ei tulene ühestki õigusaktist.

13 (19)

7.1. Ei saa olla vaidlust, et Riigihanke esemesse kuulub ka kuni 1,5 m laiuste kõnniteede ja

kitsaste pindade hooldus. Seega on küsimus üksnes selles, kas Hankijal on kohustus selliste

kõnniteede maht RHAD-is eraldi välja tuua. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud mitte seda, mis on

RHAD-is kehtestatud, vaid seda, mis RHAD-is puudub ja mille puudumist peab Vaidlustaja

õigusvastaseks. Vaidlustaja väitel on see, et Hankija esitaks RHAD-is andmed kuni 1,5 m

laiuste kõnniteede mahu kohta, oluline seetõttu, et selliste (kitsaste) kõnniteede hoolduseks

tuleb planeerida eritehnika (mida tõendab nt ka vastava nõude esitamine TK-is 3.9.3) või

käsitöö kasutamine, mis teeb sellise hooldustöö kalliks.

7.2. RHS § 88 lg 1 sätestab: Kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija

tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete

kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema

piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu

sõlmimiseks [---]. Tehniline kirjeldus peab seega kirjeldama hankelepingu esemele esitatavaid

tehnilisi nõudeid vastavas valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse

aste kasutades selliselt, et tehnilise kirjelduse alusel oleks pakkujal võimalik kõike

hankelepingu eseme teostamiseks vajalikku üheselt määratleda. Tehnilise kirjelduse üheks

eesmärgiks on ka see, et pakkujad saaksid pakkumust koostades arvestada kõiki töid, mis tuleb

teostada sõlmitava hankelepingu alusel, aga ka tööde teostamisega kaasnevaid keelde.

7.3. Vaidlustuskomisjon möönab, et teatud juhtudel ei ole hankijal võimalik määratleda

sõlmitava hankelepingu eset tehnilises kirjelduses nii detailselt nagu seda soovib riigihankes

osalemisest huvitatud isik ja sellisel juhul peavad pakkujad vähemalt osaliselt lähtuma

pakkumust koostades oma kogemustest vastavas valdkonnas. Üldjuhul peab professionaalne

pakkuja olema suuteline enda kogemuste alusel hindama umbkaudseltki teatud tööde

võimalikku mahtu.

7.4. Käesoleval juhul leiab vaidlustuskomisjon, et Narva linnas asuvate ning Riigihanke

esemesse kuuluvate kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht peab olema Hankijale vähemalt

üldjoontes teada, mistõttu Hankijal tuleb see RHAD-is pakkujatele teatavaks teha, et kogu

konkreetse töö mahu, mida pakkujatel lepinguperioodi nendega seoses tuleb teha, arvestamise

risk ei oleks täielikult pandud pakkujatele.

Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et Hankija ei ole esitanud ka asjakohaseid põhjendusi

selle kohta, miks ta ei saa või ei pea esitama RHAD-is andmeid kuni 1,5 m laiuste kõnniteede

mahu kohta.

7.5. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et RHAD-is kuni 1,5 m laiuste kõnniteede

mahu kohta andmete esitamata jätmine on vastuolus nii RHS § 88 lg-ga 1 kui ka RHS § 3 p-

ides 1 ja 2 sätestatu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (proportsionaalsuse osas).

Piisava lumevallitusalaga tänavad ja sõiduteede talvise hoolduse maht ja tasustamine,

äärekivide hooldamine väljaspool talvist hooaega11

8. Vaidlustaja leiab, et RHS § 88 lg-ga 1 vastuolus on RHAD-is järgmiste andmete puudumine.

8.1. Andmed selle kohta, millises mahus on hankelepingu esemeks piisava lumevallitusalaga

tänavad. Tööde maht on otseses sõltuvuses sellest, kas tänaval on piisav lumevallitusala või

mitte (ühel juhul tuleb sahata kuni äärekivini, teisel juhul maksimaalsele võimalikule kaugusele

11 Vaidlustuskomisjon peab otstarbekaks käsitleda vaidlustuse eri osades Piisava lumevallitusalaga tänavad

(vaidlustuse p-id 13-15) ja sõiduteede talvise hoolduse maht ja tasustamine, äärekivide hooldamine väljaspool

talvist hooaega (vaidlustuse p-id 16-20), kuna teemad on olulisel määral kattuvad.

14 (19)

(tagamaks sõiduradade ja ka parkimiskohtade ettenähtud laiused) ning seega on vastavad

andmed otseselt vajalikud teenuse osutamise kulude kalkuleerimiseks.

Vastuses vaidlustusele on Hankija mõistnud vaidlustust selles osas valesti leides, et Vaidlustaja

vaidlustab TK 22.12.2025 redaktsiooni p-ides 4.6 ja 4.9 kehtestatud nõudeid lumetõrje

teostamisele. Neid nõudeid Vaidlustaja ei vaidlusta. Vaidlustaja soovib, et Hankija esitaks

RHAD-is andmed millises mahus on hankelepingu esemeks piisava lumevallitusalaga tänavad.

8.2. Andmed selle kohta, millistel teedel on äärekivid ning samuti kõigi teede laiuse kohta, mis

on vajalik nõuete täitmise kulude eelarvestamiseks. Hankija tegutseb läbipaistmatult, jättes

pakkumuse koostamise seisukohalt olulised andmed RHAD-is esitamata.

Vaidlustuskomisjoni avalikul istungil leidis Hankija, et kohustuslik ei ole RHAD-is andmete

esitamine lumevallitusala suuruse kohta ega selle kohta, kui palju on äärekividega tänavaid ning

milline on tänavate laius. Hankija väitel tal selliseid andmeid ei ole. Andmeid on võimalik saada

avalikest registritest.

8.3. Nagu eespool märgitud, kohustab RHS § 88 lg 1 Hankijat koostama TK piisavalt täpsena

hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt, kuid nimetatud säte ei kohusta

Hankijat hankelepingu eset täiesti täpselt kindlaks määrama. Hankija väites, et tal puuduvad

andmed nii piisava lumevallitusalaga tänavate kui ka äärekividega tänavate kohta, ei ole

vaidlustuskomisjonil alust kahelda. Seega puudub täpne faktipõhine teadmine piisava

lumevallitusalaga tänavate aga ka äärekividega tänavate kohta nii Hankijal kui ka Vaidlustajal.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijat ei saa kohustada esitama andmeid, mida tal ei ole.

8.4. RHS § 77 lg 4 p-i 10 kohaselt peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama muuhulgas

teavet selle kohta, kas pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga

tutvumist või riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist.

Antud juhul on Hankija kehtestanud RHAD-i dokumendi „Hanke alusdokument“ p-is 4.6

nõude: Pakkujal [on] kohustuslik tutvuda enne pakkumuse esitamist hankelepingu täitmise

kohaga (Narva linna tänavatega/teedega ja nende seisuga).

Seega on Hankija RHAD-is sätestanud pakkujatele kohustuse tutvuda enne pakkumuse

esitamist hankelepingu täitmise kohaga ja Riigihankes osalemisest huvitatud isik, olles

kohustatud tutvuma Narva linna tänavatega/teedega ja nende seisuga, saab seda kasutada oma

äririskide hindamiseks ja esitatava pakkumuse õigeks hinnastamiseks. Asjatundlikul pakkujal,

kes Vaidlustaja kahtlemata on, on kohapeal tänavatega tutvudes võimalik teenuse osutamiseks

vajalikke mahtusid mõistlikult prognoosida. Seejuures on võrdne õigus ja võimalus Riigihanke

esemega tutvuda samaväärselt võimalik kõikidel Riigihankes osaleda soovivatel isikutel,

mistõttu puudub vastuolu RHS § 3 p-is 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.

8.5. RHS § 3 p-ides 1 ja 2 kehtestatud üldpõhimõtted ei eelda, et Hankija peaks kehtestama

Riigihankes tingimused, mis võimaldaksid ettevõtjatel esitada pakkumusi minimaalse või

olematu äririskiga. Isegi kui kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ei soovi Hankija poolt

kehtestatud tingimustel pakkumust esitada või pakkumuse esitamisega kaasnevaid äririske

võtta, ei tähenda see, et Hankija oleks Riigihanke korraldanud läbipaistmatult, kontrollimatult

või ebaproportsionaalselt.

8.6. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et RHAD-is piisava lumevallitusalaga

tänavate ning äärekividega teede mahu esitamata jätmine ei ole vastuolus õigusaktidega

(eelkõige RHS § 88 lg-ga 1).

Bussipeatuste ooteplatvormide hooldus

9. Vaidlustaja vaidlustas TK p-i 6.1, mis sätestas nõuded bussipeatuste ooteplatvormide

tänavakatte talvisele hooldusele, eelkõige seetõttu, et vaidlustuse esitamise ajal kehtinud

15 (19)

redaktsioonis sisaldus TK p-is 6.1 nõue, et tuleb tagada lume ja jäävaba kõnniteekate, kusjuures

kloriidide kasutamine on keelatud. Vaidlustaja väitel ei ole võimalik tagada kloriidide

kasutamiseta seisundit jäävaba, seega on tegemist täitmiseks võimatu tingimusega.

Kirjalikus vastuses vaidlustusele ning vaidlustuskomisjoni avalikul istungil vaidles Hankija

vaidlustusele vastu.

22.12.2025 redaktsioonis on Hankija aga muutnud TK p-i 6.1 sõnastust (vt käesoleva otsuse p

4.14, joonealune märkus). Seejuures on TK p-ist 6.1 mh välja jäetud nõue, et bussipeatuste

ooteplatvormide tänavakate peab olema jäävaba.

Vaidlustuskomisjon hinnangul on Hankija TK p-i 6.1 uue redaktsiooniga kõrvaldanud

Vaidlustaja väidetud õigusrikkumise, mille tõttu tuleb vaidlustus selles osas jätta RHS § 192 lg

3 p-i 5 alusel läbi vaatamata.

Teenuse osutamise tase

10. Lepingu p-i 6.3.14 alusel peab töövõtja tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise

kõige kiiremal, kvaliteetsemal, efektiivsemal ning majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu p 6.3.14 on arusaamatu ning põhjendamatu, kuivõrd

järelduvalt Hankija 11.11.2025 vastusest Vaidlustaja küsimusele võib Lepingu p-i 6.3.14 alusel

nõuda töövõtjalt TK-s sätestatust kõrgemate nõuete täitmist, milliste nõuete sisustamine lepingu

täitmise käigus oleks Hankija suvaotsus. Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu p 6.3.14 on

vastuolus teiste RHAD-i tingimustega (mis määravad, mida, millal ja kuidas peab töövõtja

lepingu alusel tegema).

Hankija ei ole kirjalikus vastuses vaidlustusele Lepingu p-i 6.3.14 põhjendanud.

Vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil leidis Hankija, et Lepingu p-is 6.3.14 puudub

vastuolu õigusaktidega, kuna selle sisuks on, et pooled peavad heauskselt püüdma saavutama

lepingu täitmiseks parima tulemuse.

10.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 6.3.14 on vastuolus RHS § 3 p-is 1

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt.

Vaidlustuskomisjon möönab, et kui käsitleda Lepingu p-i 6.3.14 viisil nagu teeb Hankija, ehk

töövõtja kohustusena tegutseda lepingu täitmisel heauskselt, omab see väga üldist tähendust

ning mingit õiguslikku regulatsiooni see ei sisaldaks. Kui aga anda Lepingu p-ile 6.3.14 sisu,

mis tuleneb konkreetsest sõnastusest: Töövõtja peab tagama Lepingust tulenevate kohustuste

täitmise kõige kiiremal, kvaliteetsemal, efektiivsemal ning majanduslikult kõige otstarbekamal

viisil, siis võib tekkida vastuolu nt Määruses 92 kehtestatud tähtaegadega, ehk tekib nt küsimus,

kas Hankija võib Lepingu p-ist 6.3.14 lähtudes nõuda töövõtjalt kiiremat kohustuste täitmist,

kui näeb ette Määrus 92. Seega on Lepingu p 6.3.14 ebaselge ning võib olla eksitav.

10.2. Eeltoodud põhjustest lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 6.3.14

tuleb viia kooskõlla õigusaktidega.

Parkivate sõidukitega seotud kohustused

11. Vaidlustaja leiab vaidlustuses, et vaidlustuse esitamise aja redaktsioonis TK p-ist 11.28 ning

Lepingu p-idest 6.4.3 ja 7.5.2 tuleneb koostoimes, et töövõtjal tuleb paralleelselt (talviste)

hooldustööde teostamisega teha hulgaliselt toiminguid seoses tänavatel sõidukite parkimisega.

Vaidlustaja hinnangul on need Hankija poolt ettenähtud toimingud ebaproportsionaalsed.

11.1. Vaidlustuskomisjon märgib, et TK ja Lepingu 22.12.2025 redaktsioonides on Hankija

oluliselt muutnud töövõtja kohustusi seoses tänavatel parkivate sõidukitega, sh:

1) Hankija on TK kehtivast redaktsioonist välja jätnud väidetavalt Vaidlustaja õigusi

rikkunud lause: [---] Juhul, kui tööde teostamist takistavad liiklusmärgiga kehtestatud keelualas

16 (19)

valesti pargitud sõidukid, kutsub töövõtja koostöö raames kohale vastava spetsialisti või

edastab korrakaitseteenistusele fotod valesti pargitud sõidukitest e-posti teel [---].

TK p 11.28, millele vaidlustuses on viidatud, on TK 22.12.2025 redaktsioonis täiesti teise ning

käesolevas vaidluses asjasse puutumatu, sisuga. TK 22.12.2025 redaktsiooni p 11.27, mis on

valdavalt analoogne TK varasema redaktsiooni p-iga 11.28, milles sisaldus eeltoodud nõue,

seda nõuet ei sisalda. See puudub ka mujal TK kehtivas redaktsioonis;

2) Lepingu vaidlustatud versiooni p-i 6.4.3: Töövõtja edastab viivitamata info

liiklustakistuste ja ohtlike kohtade kohta Tellijale ja Politsei- ja Piirivalveametile. Sealhulgas

peab Töövõtja teavitama korrakaitseteenistust liiklusseadust rikkuvatest sõidukitest, mis

takistavad teenuse osutamist on Hankija Lepingu 22.12.2025 versioonis oluliselt muutnud,

sõnastades p-i 6.4.3 järgmiselt: Juhul kui tööde teostamist takistavad sõidukid, mis on pargitud

tänava sõiduteele parkimist keelavat liiklusmärki eirates, võib Töövõtja teavitada tööde

teostamist takistavast sõidukist Tellija korrakaitseteenistust või Politsei- ja Piirivalveametit.

Töövõtja ei saa viidata parkimist keelavat liiklusmärki eirates pargitud sõiduki poolt tööde

teostamise takistamisele juhul, kui kahe järjestikuse kontrolli käigus ilmneb, et tegemist on

sama sõidukiga, mis takistab tööde teostamist, ning Töövõtja ei tõenda, et eespool nimetatud

teave on edastatud Tellija korrakaitseteenistusele või Politsei- ja Piirivalveametile;

3) Lepingu vaidlustatud versiooni p-i 7.5.2: [7.5. Kontrollil hinnatakse Lepingu

dokumentides loetletud tööde teostamist, arvestades kokkulepitud aegadest, mahtudest,

tehnoloogiast, kvaliteedinõuetest ja Töövõtja esitatud hooldusteenuse kvaliteedi tagamise

meetmete plaanist kinnipidamist. Samas arvestatakse hooldust segavaid tegureid, mis ei sõltu

Töövõtjast, nagu:] [---] 7.5.2 sõiduteele pikemaaegselt (teise sahkamistöödega lumesaju järel

samas kohas) pargitud liiklusvahendeid, kui Töövõtja on neist liikluspolitsei korrapidajat ja

Tellijat kirjalikult informeerinud (infos peab sisalduma aeg millal ja koht kus liiklusvahend

segas teehooldustöid, tema mark ja registreerimisnumber); on Hankija Lepingu 22.12.2025

versioonis oluliselt muutnud, sõnastades p-i 7.5.2 järgmiselt: [7.5. Kontrollil hinnatakse

Lepingu dokumentides loetletud tööde teostamist, arvestades kokkulepitud aegadest,

mahtudest, tehnoloogiast, kvaliteedinõuetest ja Töövõtja esitatud hooldusteenuse kvaliteedi

tagamise meetmete plaanist kinnipidamist. Samas arvestatakse hooldust segavaid tegureid, mis

ei sõltu Töövõtjast, nagu:]

[---] 7.5.2 sõiduteele pikemaaegselt (teise sahkamistöödega lumesaju järel samas kohas)

pargitud liiklusvahendeid.

11.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt muudetud redaktsioonis ei saa

Lepingu p-ide 6.4.3 ja 7.5.2 (TK p-i 11.28 vaidlustatud sisu on Hankija välja jätnud) käsitleda

töövõtja ebaproportsionaalse kohustusena. Asjaolu, et töövõtjal on õigus tööde teostamist

takistavast ning sõiduteele parkimist keelavat liiklusmärki eirates pargitud sõidukist teavitada

tellija korrakaitseteenistust või Politsei- ja Piirivalveametit, ei saa pidada töövõtjale

põhjendamatult koormavaks, isegi kui selline teatamine on vajalik selleks, et kui kahe

järjestikuse kontrolli käigus ilmneb, et tegemist on sama tööde teostamist takistava sõidukiga,

arvestatakse seda takistusena vaid siis, kui valesti parkivast ja tööd segavast sõidukist on

teavitatud tellija korrakaitseteenistust või Politsei- ja Piirivalveametit. Tööde teostamist

püsivalt takistavate sõiduki juhtide korrale kutsumisest peaks olema huvitatud ka töövõtja ise,

pealegi pole tõenäoline, et Hankija korraldaks kontrollsõite nii tihedalt, et töövõtjale ei jääks

mõistliku aega tööde teostamist takistavast ning sõiduteele parkimist keelavat liiklusmärki

eirates pargitud sõidukist teavitada.

11.3. Eeltoodud põhjusel leiab vaidlustuskomisjon, et RHAD-i muutmisega 22.12.2025 on

Hankija kõrvaldanud vaidlustuse esitamise aja redaktsioonis vaidlustatud TK p-ist 11.28 ning

Lepingu p-idest 6.4.3 ja 7.5.2 tulenenud (Vaidlustaja väidetud) õiguserikkumised, mille tõttu

jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi vaatamata.

Vaidlustuskomisjon ei saa teha otsust RHAD-i dokumentide kohta, mis enam ei kehti.

Juhul, kui Vaidlustaja siiski leiab, et Lepingu p-ide 6.4.3 ja 7.5.2 muutmisega ei ole Hankija

17 (19)

vaidlustatud õigusrikkumisi kõrvaldatud, tuleb Vaidlustajal vaidlustada Lepingu p-te 6.4.3 ja

7.5.2 22.12.2025 redaktsioonis.

Vastuolude ületamine ja nõuete muutumine

12. Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu vaidlustatud redaktsiooni p-id 2.3, 2.8 ja 2.9 on

vastuolus RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, kuna jääb

ebaselgeks, millised tingimused prevaleerivad juhul, kui mõni Hankija seatud tingimus on

vastuolus õigusaktide nõuetega. Vaidlustuskomisjoni avalikul istungil selgitas Vaidlustaja, et

eeltoodud punktide vaidlustamise eesmärgiks on saavutada, et Lepingus märgitaks, et juhul, kui

esineb vastuolu RHAD-i ja õigusaktide (eelkõige Määruse 92) vahel, kehtivad õigusaktid.

Hankija on seisukohal, et Lepingu p-id 2.3, 2.8 ja 2.9 ei muuda reeglit, et vastuolu seadusega

toob kaasa tehingu tühisuse üksnes ulatuses, milles see on vastuolus imperatiivse normiga,

ülejäänud tehing jääb kehtima, vaid formuleerivad selle lepingu tasandil selgesõnaliselt - juhul,

kui mõni lepingu säte osutub hiljem vastuolus olevaks kohaldatava õigusaktiga (sh Määrus 92

või muu õigusakt), kohaldatakse õigusakti ja lepingut tõlgendatakse sellega kooskõlas.

12.1. Lepingu vaidlustatud redaktsioonis olid p-id 2.3, 2.8 ja 2.9 sõnastatud järgmiselt:

1) 2.3. Kõik Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Töövõtjale on kohustuslik iga

kohustus, mis on sätestatud Lepingu dokumentides ja eespool nimetatud õigusaktides,

valdkonna standardites ja dokumentides;

2) 2.8. Lepingu dokumentideks on RHAD, hanketeade ja enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva hankija poolt e-riigihangete keskkonnas küsimustele esitatud vastused ja selgitused,

Töövõtja pakkumus, töövõtulepingu täiendavalt sõlmitud lisad ja poolte kirjalikud

kokkulepped;

3) 2.9. Kõik Töövõtulepingu dokumendid täiendavad üksteist. Töövõtja on seotud kõigis

dokumentides mainitud kohustusega. Juhul kui RHAD ja käesoleva Lepingu tingimused on

vastuolus omavahel, kohaldatakse Lepinguga kehtestatud tingimused.

12.2. Lepingu 22.12.2025 redaktsioonis on Hankija muutnud vaidlusaluses osas Lepingut

oluliselt, jättes välja Lepingu vaidlustatud redaktsiooni p-id 2.3 ja 2.9 ning sõnastades Lepingu

vaidlustatud redaktsiooni p-i 28 uue redaktsiooni p-ina 2.7 järgmiselt: Lepingu dokumentideks

on RHAD, hanketeade ja enne pakkumuste esitamise tähtpäeva hankija poolt e-riigihangete

keskkonnas küsimustele esitatud vastused ja selgitused, Töövõtja pakkumus, töövõtulepingu

täiendavalt sõlmitud lisad ja poolte kirjalikud kokkulepped. Juhul kui nimetatud dokumentides

ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal viisil.

12.3. Vaidlustuskomisjonil puudub veendumus, et RHAD-i muutmisega oleks Hankija

kõrvaldanud vaidlustuse esitamise aja redaktsioonis Lepingu p-idest 2.3, 2.8 ja 2.9 tulenenud

(Vaidlustaja väidetud) õigusrikkumised, mistõttu vaidlustuskomisjon ei jäta vaidlustust

käsitletavas osas RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi vaatamata. Küll aga leiab vaidlustuskomisjon,

et olukorras, kus RHAD-i muutmise tõttu vaidlustusmenetluse ajal ei saa vaidlustuskomisjon

teha otsust RHAD-i dokumentide kohta mis enam ei kehti ega ka uue redaktsiooni kohta, mida

pole vaidlustatud (arvestades vaidlustusmenetluse kestvusele RHS-is sätestatud tähtaegu ei ole

võimalik ka avada vaidlust kehtivate tingimuste õiguspärasuse üle), tuleb vaidlustus selles osas

jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel.

Juhul, kui Vaidlustaja leiab, et Lepingu 22.12.2025 redaktsioonis kehtestatud Lepingu p 2.7

rikub tema õigusi, tuleb Vaidlustajal vaidlustada Lepingu p-t 2.7 22.12.2025 redaktsioonis.

Seega vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega on Vaidlustajale kaebeõigus jätkuvalt tagatud.

18 (19)

13. Vaidlustusmenetluse kulud

13.1. Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid

hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades. Vaidlustuskomisjon leiab, et käesoleval juhul on

tuleb lugeda siiski kõik Vaidlustaja sisulised taotlused kaalult võrdseteks. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul esitas Vaidlustaja 16 taotlust12, millest:

1) 9 taotluse osas lõppes vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel vaidlustuse

põhjendatuks tunnistamisega Hankija poolt;

2) 2 taotluse osas jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi

vaatamata;

3) 2 taotluse osas rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel;

4) 1 taotluse osas jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi

vaatamata.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista

proportsioonis 14/2 Vaidlustaja kasuks.

13.2. RHS §-i 198 lg 1 kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike

1 punktis 3 või 7 sätestatud alusel või punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud

kahju hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega

hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu

täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

RHS § 198 lg 51 kohaselt: kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti

8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse

kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon

oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud

juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või

õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

Vaidlustuskomisjonil ei ole alust arvata, et Hankija oleks muutnud vaidlustuse esitamise

versioonis TK p-i 6.1, TK p-i 11.28 ja Lepingu p-te 6.4.3 ja 7.5.2 ilma vaidlustuse esitamiseta,

mistõttu leiab vaidlustuskomisjon, et õigusrikkumise kõrvaldamine on tingitud vaidlustuse

esitamisest ning ka selles osas tuleb Vaidlustaja õigusabi kulud Hankijalt välja mõista.

13.3. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 5911,4 eurot käibemaksuta, kokku 26,87 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga

220 eurot (ilma km-ta) (sh istungil osalemise kulud). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja

keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud

täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb Hankijalt välja mõista proportsioonis

vaidlustuse rahuldamisega, summas 5172, 48 eurot käibemaksuta.

Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja kasuks riigilõiv (1280) samas proportsioonis, so

1120 eurot.

13.4. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esinda kulude hüvitamiseks

kogusummas 4637,6 eurot käibemaksuga (Hankija kinnitas, et on eriviisiline

käibemaksukohustuslane ja vaidlustusmenetlusega seotud kuludelt ei ole tal sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust) 22 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 210,80 eurot

käibemaksuga. Istungil osalemise kulude taotlust Hankija ei esitanud13.

Vaidlustuskomisjon leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on Hankija lepingulise esindaja

12 Vaidlustuskomisjon arvestab eraldi taotlusena vaidlust Lepingu p-i 6.3.14 õiguspärasuse üle. 13 Hankija poolt 04.12.2025 esitatud menetluskulude nimekiri on sama, mis esitati 03.12.2025, enne

vaidlustuskomisjoni avalikku istungit ega sisalda istungil osalemise kulu.

19 (19)

kulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista

proportsioonis vaidlustuse rahuldamata jätmisega, summas 579,63 eurot käibemaksuga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik