Arvamus

Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee

Teie: /09.12.2025 nr 8-3/9867-1/ /Justiits- ja digiministeerium/ / [email protected] / Meie: 29.12.2025 nr 1-10/0467-1 Arvamus avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse osas

Justiits- ja digiministeerium on esitanud arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis käsitleb andmejälgija kohustuslikkust. Statistikaametit (edaspidi SA) on mainitud eelnõu seletuskirjas kaasatud osapoolena VTK koostamisele eelnevates aruteludes. Sellest tulenevalt esitame järgnevalt enda seisukohad, mida oleme ka eelnevalt väljendanud erinevate andmejälgija kasutamisega seotud algatuste kommneteerimisel.

1. VTK Lisa 1 kohaselt sätestatakse andmejälgija (edaspidi AJ) legaaldefinitsioon avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) andmekogusid käsitlevas peatükis 51, lisades sinna uue paragrahvi 4310. Selle järgi on AJ riiklik infosüsteem, mille eesmärk on võimaldada füüsilisele isikule anda Eesti teabevärava vahendusel ülevaadet tema isikuandmetega seotud päringutest avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes. Liidestumiskohustuse alt jäävad välja „ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks“ ja „asutustevaheliseks dokumentide menetlemiseks peetavad andmekogud“ (AvTS § 433 lõike 4) tähenduses, aga seda ainult juhul, kui vastavad andmekogud ei ole liidestunud x-teega. Lisaks AJ-ga liidestumise üldise kohustuse alt jääksid välja sellised avalike ülesannete täitmiseks kasutatavad andmekogud, mis ei sisalda isikuandmeid (seal sisalduvad andmed ei ole seostatud ega seostatavad ühegi konkreetse isikuga) või mille puhul viimase kalendriaasta andmete põhjal nähtub, et AJ rakendamine ei tasuks end AJ kui süsteemi hinnangulise elutsükli vältel majanduslikult ära. SA juhib siinkohal tähelepanu, et riikliku statistika seaduse § 6 lõike 3 kohaselt ei ole riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Kuigi eelpool viidatud definitsioonis see otsesõnu välja ei tule, eeldame, et sõnastus tugineb AvTS kohaldamisalale, mistõttu oleme endiselt seisukohal, et AJ kohustuslikkus SA-le ei laiene.

2. VTK-s on selgitatud, et AJ saab olla üheks vahendiks, mille abil aidatakse kaasa andmesubjekti õiguste realiseerimisele ja edendatakse andmetöötluse läbipaistvust IKÜM-i vastavate artiklite tähenduses, kuid AJ ei ole vastutavale töötlejale IKÜM-i järgi ainus võimalus vastavate põhimõtete järgimiseks. Siinkohal viidatakse võimalusele, et kui mõni AJ-s kuvatud päringutest andmesubjektile siiski lähemat huvi pakub, on tal võimalik suunata oma täpsustav päring ka täpsele adressaadile (päringu sooritanud asutusele) ning viidata oma küsimustes konkreetsele töötlemistoimingule.

SA statistika tegemise käigus kogub andmeid ka andmekogudest, pseudonümiseerib need ning teostab andmete masstöötlemist ja -analüüsi pseudonümiseeritud andmete pealt. Seega me ei pea ka sellest asjaolust tulenevalt otstarbekaks andmejälgijat tänastel tingimustel ja eesmärkidel kasutusele võtta, sest pseudonümiseeritud andmete masstöötlemise tulemusena võime toota tuhandeid kirjeid nende andmete kasutamisest ning see ei saa olla andmejälgija lõppkasutaja jaoks asjakohane. Kui andmesubjekt soovib siiski täpsustada AJ-s sisalduva info põhjal, miks on andmekogu vastutav töötleja võimaldanud tema andmete edastamist SA-le, saab

juhinduda eelpool kirjeldatud protseduurist ehk kas andmekogu omanik väljastab selle info ise või suunatakse päring vajadusel SA-le.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Osila Peadirektori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal peadirektori ülesannetes

Margus Rosin 514 6160, [email protected] Annika Uibopuu 5473 0306, [email protected] Thea Palm 5196 1547, [email protected]