Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

267-25/301169

Otsuse kuupäev 23.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Meridein Grupp OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes

„Mehitamata õhusõidukite ostmine (kordus)“ (viite-

number 301169) hankija otsustele tunnistada vastavaks ja

edukaks Market Group OÜ pakkumus ning kvalifitseerida

Market Group OÜ ja jätta ta kõrvaldamata.

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Meridein Grupp OÜ, esindaja vandeadvokaat

Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Hankija, Päästeamet, esindajad vandeadvokaadid Kadri

Härginen ja Mario Sõrm

Kolmas isik, Market Group OÜ, esindajad vandeadvokaat

Kadri Matteus ja advokaat Merily Tamm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata Meridein Grupp OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes „Mehitamata

õhusõidukite ostmine (kordus)“ (viitenumber 301169).

2. Mõista Meridein Grupp OÜ-lt Päästeameti kasuks välja Päästeameti lepinguliste esindajate

kulud 3471 eurot (käibemaksuga).

3. Mõista Meridein Grupp OÜ-lt Market Group OÜ kasuks välja Market Group OÜ lepinguliste esindajate kulud 2280 eurot (käibemaksuta).

4. Jätta Meridein Grupp OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

2 (18)

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.10.2025 avaldas Päästeamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR)

avatud hankemenetlusega riigihanke „Mehitamata õhusõidukite ostmine (kordus)“ (viite-

number 301169) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja

Hankepass täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass).

Riigihange on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.10.2025, esitasid pakkumused Meridein Grupp OÜ ja

Market Group OÜ.

2. 12.11.2025 otsusega tunnistas Hankija vastavaks ja edukaks Market Group OÜ pakkumuse,

kvalifitseeris Market Group OÜ ja jättis Market Group OÜ kõrvaldamata.

3. 24.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Meridein Grupp OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada vastavaks

ja edukaks Market Group OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus, kvalifitseerida Kolmas isik

ja jätta ta kõrvaldamata.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/267 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 04.12.2025 ja neile vastamiseks 09.12.2025. Vaidlustaja taotluse alusel

pikendas vaidlustuskomisjon täiendava seisukoha esitamise aega kuni 05.12.2025 ja sellele

vastamise tähtaega kuni 10.12.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks

esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik.

Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Hankija ja

Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Meridein Grupp OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav ning põhjendamatult madala maksumusega.

Kolmandal isikul puudub nõutud kvalifikatsioon. Sellest tulenevalt on ka kõrvaldamata jätmise

otsus õigusvastane.

5.2. TK p-i 1.9 järgi on edukas pakkuja kohustatud viima läbi kasutajakoolituse mõlema

ostetava drooni komplekti kohta. TK p-i 1.10 järgi peab edukas pakkuja koostama mõlema

drooni komplekti kohta videona salvestatud koolitusmaterjali. Viidatud TK punktid on

suunatud lepingu täitmise perioodi. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui ei ole eluliselt usutav,

et pakkuja tulevikku suunatud tingimusi täita suudab, peab hankija hoolsuskohustusest ja

võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt nõudma pakkujalt selgitusi ja tõendeid1.

Hankijal pidi tekkima kahtlus selles, kuidas Kolmas isik suudab TK p-te 1.9 ja 1.10 täita, kuna

Kolmanda isiku tegevusalaks on spetsialiseerimata jaemüügi vahendusteenus. Kolmanda isiku

senine kogemus on RHR-i kohaselt akujaamade (riigihange viitenumbriga 300951) ning

1TlnHKo 3-23-2824, p 35.

3 (18)

tööriistade ja materjalide (riigihange viitenumbriga 290225) müük. Kolmandal isikul puuduvad

teoreetilised ja praktilised teadmised ning vajalik isikkoosseis, et kedagi droonide kasutamisel

koolitada.

5.3. TK p-ides 1.9 ja 1.10 sätestatud kohustuste täitmine eeldab droonitehnika praktilist

tundmist, drooninduse regulatsioonide ja ohutusnõuete detailset mõistmist ning oskust neid

teadmisi edasi anda nii õppeprotsessis kui ka struktureeritud videomaterjalina.

Isegi kui Kolmas isik on kaasanud lepingu täitmisse alltöövõtja (droonide edasimüüja), siis

puudub Vaidlustajale teadaolevalt ka sellel alltöövõtjal võimekus koolitust pakkuda ja

koolitusmaterjali koostada. Alltöövõtjal ei ole A1/A2/A3 kaugpiloodi pädevusi ega

erikategooria pädevustunnistusi.

5.4. Kuna Kolmandal isikul puudub varasem kogemus droonialaste koolituste läbiviimisel,

samuti puuduvad tõendatavad pädevused, mis kinnitaksid tema suutlikkust õpetada droonide

praktilist käsitsemist või koostada kasutusjuhendeid, pidanuks Hankija küsima TK p-ide 1.9 ja

1.10 täitmise kohta selgitust. Kuna Vaidlustajale teadaolevat Hankija seda teinud pole, on

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine õigusvastane.

5.5. Vaidlustajal on põhjust kahelda Kolmanda isiku pakutud droonide vastavuses teistele TK

tingimustele, seda nii üldtingimuste (TK p-id 2.1 ja 3.1), droonide tehniliste parameetrite (TK

p-id 2.2 ja 2.3), droonide aku (TK p-id 2.3 ja 3.3), FPV prillide (TK p 3.4), juhtpuldi (TK p-id

2.4 ja 3.5), kombineeritud kaamera (TK p 2.5), kaamera (TK p 3.6), transpordikohvri (TK p

2.6) kui lisaseadmete (TK p-id 2.7 ja 3.8) osas. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema

sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega.

5.6. Kuna Hankijal pidi tekkima kahtlus selles, kuidas suudab Kolmas isik täita TK p-te 1.9 ja

1.10, pidi tal tekkima kahtlus ka Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses. Hankija pidanuks

küsima Kolmandalt isikult selgitust (RHS § 115 lg 1), kuid pole seda teinud.

Kuigi Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste maksumuse erinevus ei ole protsentuaalselt

märgiline (Vaidlustaja 92,28 punkti, Kolmas isik 99,44 punkti), ei välista see kahtluse tekkimist

Kolmanda isiku pakutud maksumuse tõsiseltvõetavuse kohta, kuna Vaidlustaja ja Kolmanda

isiku algpunkt lepingu täitmisel pole võrreldav.

5.7. Kolmanda isiku pakutud maksumus ei kata drooni müügist tõenäoliselt saadava kasumiga

valdkonna tavapäraseid kulusid ega teeni kasumit. Olukorras, kus Kolmanda isiku pakkumus

on Vaidlustaja pakkumusest odavam, samas kannab ta lepingu täitmisega seoses oluliselt

suuremat investeeringu kulu, pidanuks Hankijal tekkima kahtlus, mis ajendab teda küsima

Kolmandalt isikult selgitust.

5.8. Kvalifitseerimise tingimuse „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ kohaselt peab pakkujal

olema varasem droonide müümise ja tarnimise kogemus. Piisavaks kogemuseks loetakse, kui

pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt 3

droonide müügitehingut.

Vaidlustajale teadaolevalt Kolmandal isikul selline kogemus puudub. Hankija ei ole Kolmandal

isikul kvalifikatsiooni olemasolu sisuliselt kontrollinud. Hankija on kohustatud nõudma edukalt

pakkujalt kinnitustele vastavate dokumentide esitamist (RHS § 104 lg 8).

5.9. Kolmas isik ei saanud tugineda ka teise ettevõtja vahenditele, kuna Vaidlustajale

teadaolevalt puudub nõutud kogemus ka Kolmanda isiku alltöövõtjal.

Arvestades, et lepingu esemeks on droonide müük ja tarne ning kvalifitseerimise tingimus on

samuti suunatud droonide müügi ja tarne kogemusele, peab alltöövõtja isiklikult täitma

põhimõtteliselt kogu lepingut. Vaidlustajal on põhjust arvata, et tegelikult nii pole. Hankija pole

ilmselt kindlaks teinudki, millises osakaalus Kolmas isik ja tema alltöövõtja lepingut täidavad.

4 (18)

5.10. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õigusvastane juba otsuste järgnevuse

põhimõttest tulenevalt.

5.11. Vaidlustajal on põhjust kahelda ka selles, kas Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses

kaasatud alltöövõtja hankepassi (RHS § 104 lg 4) ja kas Hankija on kontrollinud alltöövõtja

puhul kohustuslike ja vabatahtlike kõrvaldamise aluste olemasolu (RHS § 103 lg 5).

5.12. Vaidlustaja nõuab talle järgmise teabe väljastamist:

1) Kolmanda isiku pakutud droonide mudelid ja tootja;

2) Kolmanda isiku ja Hankija vaheline teabevahetus;

3) Kolmanda isiku esitatud tehnilise kirjelduse vorm;

4) hankepass alltöövõtja kohta, kellele Kolmas isik tugineb kvalifitseerimise tingimuste

täitmisel;

5) Hankija dokumendid, millest nähtuvad kaalutlused vastavuse kontrolli, maksumuse,

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise osas.

Pakkumus on konfidentsiaalne ainult kuni edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni (RHS § 110

lg 5). Nõutud teabes pole ka midagi sellist, mida saaks käsitleda ärisaladusena EKTÄKS § 5 lg

2 mõistes.

5.13. 05.12.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.13.1. Hankija leiab, et vaidlustust ei saa läbi vaadata, kuna Vaidlustaja väited põhinevad

kahtlustel. Kolmas isik väidab sama, kuid üksnes pakkumuse TK-le vastavuse osas. Mõlemad

eksivad. Suuremas osas ei saagi vaidlustus põhineda muul kui kahtlustel, kuna Vaidlustajal

puudub ligipääs Kolmanda isiku pakkumusele.

5.13.2. Tõsi pole Hankija väide, et kahtlustel põhinevat vaidlustust oleks pretsedenditu

menetleda. Vaidlustuskomisjon on kohustatud tagama omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuseks menetlusosalistele (RHS § 194 lg 1).

5.13.3. Vaidlustuskomisjon ei ole esitanud sisulisi põhjendusi Vaidlustaja teabe väljastamise

taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuid on andnud teada, et jätab taotluse rahuldamata.

5.13.4. Pakkuja on kohustatud põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Hankija tugines

teabe väljastamata jätmisel Kolmanda isiku seisukohale, kuid Kolmas isik ei ole sisuliselt

põhjendanudki seda, miks on nõutud teave tema ärisaladus. Hankemenetluses esitatud andmed

ja dokumendid ei ole tervikuna Kolmanda isiku ärisaladuseks ainuüksi seetõttu, et Kolmas isik

nii väidab.

5.13.5. Vaidlustaja jääb seisukohale, et Hankija pole nõuetekohaselt kontrollinud, kuidas

suudab Kolmas isik täita koolitusega (TK p 1.9) ja koolitusmaterjalidega (TK p 1.10) seotud

kohustusi.

5.13.6. Kolmanda isiku senine tegevus on peamiselt XML-põhine e-kaubandus, s.o

kataloogtoodete edasimüük. Sõlmitav leping ei hõlma üksnes droonide tarnet, vaid

märkimisväärselt laiemaid kohustusi.

5.13.7. Esimese tellimusega ostetavad droonid (25—35 tk) tuleb Hankijale üle anda hiljemalt

1 kalendrikuu jooksul ning edaspidi tellitavad droonid tuleb Hankijale üle anda üldjuhul samuti

1 kalendrikuu jooksul tellimuse esitamisest (TK p-id 1.1—1.3). Kolmandal isikul puudub

tellimuste täitmiseks vajalik laovaru, kogemus selliste kogustega, samuti tööjõud tellimusi

nõutud aja jooksul täita. Samaväärselt nõuab pidevat tehnilist võimekust, varuosade

5 (18)

kättesaadavust ja tootjatuge garantiihaldus (p 1.7). Hankijal pidi tekkima kahtlus lepingu

täitmise võimekuses, mis ajendab teda küsima selgitusi.

5.13.8. Hankija väidab, et kuna Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumuste maksumustes ei ole

silmatorkavat hinnaerinevust, ei pidanud Hankijal tekkima RHS § 115 lg 1 mõttes kahtlust

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Isegi kui lähtuda kahtluse tekke

sisustamisel üksnes Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste hinnaerinevusest, pidanuks

Hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus.

Kriteerium Vaidlustaja komplektihind Kolmanda isiku komplektihind

Esimene tellimus (droon 1) 5139 eurot 5187 eurot

Esimene tellimus (droon 2) 2449 eurot 1998 eurot

Edaspidised tellimused (droon 1) 6499 eurot 5187 eurot

Edaspidised tellimused (droon 2) 2449 eurot 1998 eurot

Esimene tellimus, millega tarnitakse 20—30 drooni nr 1 komplekti ja 1—5 drooni nr 2

komplekti, moodustab raamlepingu maksumusest (600 000 eurot) väikese osa. Kolmanda isiku

pakutud maksumuste juures on esimese tellimuse maksumus 105 738—165 600 eurot.

Vaidlustaja puhul on vahemik 105 229—166 415 eurot.

Seega jääb raamlepingu maksumusest alles ca 495 000—435 000 eurot. Selle mahu eest asub

Hankija tellima „edaspidiste tellimuste“ komplektihinna alusel. Kolmanda isiku drooni nr 1

komplektihind on Vaidlustajaga võrreldes 20,2% odavam ja drooni nr 2 komplektihind 18,42%

odavam. Seejuures võib eeldada, et Hankija ostab drooni nr 1 komplekte oluliselt suuremas

mahus, arvestades et esimese tellimuse juures on osakaal 10:1 (vahemikkude keskmiste järgi

25:2,5).

Need erinevused pakkumuste maksumuses pidanuksid tekitama Hankijas kahtluse isegi siis, kui

riigihankes konkureeriksid kaks analoogset ettevõtjat. Seda enam pidi Hankijal kahtlus tekkima

praegusel juhul, kus Kolmanda isiku lähtekoht hinna kujundamisel ei ole Vaidlustajaga

võrreldav. Kolmas isik peab hakkama lepingu täitmise võimekust tekitama: värbama koolitajad,

videotootjad, tehnilise personali droonide komplekteerimiseks ja seadistamiseks, tagama tööjõu

garantiiteenuse osutamiseks jmt. Teisisõnu, looma uue ärimudeli. Vaidlustajal sellist kulusurvet

ei ole.

5.13.9. Kolmas isik on möönnud, et esitaski alapakkumuse: Samuti ei riiva kolmanda isiku

pakutud hind konkurentsi, [vaid vastupidi]. Konkurentsi kahjustamiseks ei saa pidada igasugust

alapakkumuse tegija turuosa suurenemist. Alapakkumuse tegemine iseenesest ei ole

riigihangetes keelatud. Küll aga peab ristsubsideerimise korral pakkuja hankijale veenvalt

näitama, et ta on suuteline sel teel hankelepingu täitmise kulud katma. Kuna Hankija ei ole

Kolmandalt isikult selgitusi küsinudki, ei ole Kolmas isik saanud seda Hankijale selgitada.

6. Hankija, Päästeamet, vaidleb vaidlustusele vastu paludes jätta vaidlustus RHS § 192 lg 3

p-i 7 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

6.1. Vaidlustus on spekulatiivne. Vaidlustaja etteheited on esitatud väljenduse Vaidlustajal on

põhjust kahelda kaudu. Vaidlustaja kahtleb Kolmanda isiku pakkumuse vastavuses 14-le TK

nõudele, alltöövõtja poolt hankelepingu täitmises ning selles, kas alltöövõtja kohta on esitatud

hankepass. Täiesti põhistamata on ka Vaidlustaja väited sellest, et Kolmanda isiku pakkumus

on põhjendamatult madal. Üldsõnalisel kahtlusel põhinevad ka Vaidlustaja väited, et Vaidlustaja

ei suuda täita TK p-te 1.9 ja 1.10.

6.2. Konkreetsete etteheidete esitamise kohustus tähendab seda, et vaidlustuses sisalduv

etteheide ei saa olla abstraktne ega põhineda kahtlustel ja spekulatsioonidel.

Hankija hinnangul ei saa vaidlustust, mille keskne motiiv on Vaidlustaja põhjus kahelda, läbi

vaadata.

6 (18)

6.3. Kui vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustus tuleb läbi vaadata, tuleb see jätta rahuldamata.

TK p-id 1.9 ja 1.10 suunatud reguleerima lepingu täitmise perioodi. Hankijal on ebamõistlik

reguleerida sellise tingimuse kontrollimist nt tõendite esitamise kaudu, kui tingimuse täitmises

saab veenduda alles siis, kui tingimust täitma asutakse. Hankija ei kontrolli hankemenetluses

neid tingimusi, mis on suunatud hankelepingu täitmisele ja millele vastavuses ei saa Hankija

hankemenetluse käigus kuidagi ka veenduda. Pakkumuse vastavustingimus väljendub

tingimuses, mis peab olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel.

6.4. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et TK p-id 1.9 ja 1.10 on tingimused, mis on

suunatud hankelepingu täitmisele. Seega Vaidlustaja ainsaks väiteks on, et mingil põhjusel pidi

Hankijal siingi tekkima kahtlus, kuidas Kolmas isik neid nõudeid täita suudab ja asuma välja

selgitama, kas Kolmas isik on nende ülesannete täitmiseks võimeline. Hankijal lasus kohustus

kontrollida pakkumuse vastavust hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ja tal

puudus kohustus viia läbi põhjalikumat uurimist pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks

ning seda oli ka Hankija teinud.

6.5. Hankija on Riigihankes kontrollinud pakkumuste, sh Kolmanda isiku pakkumuse,

vastavust lähtudes reeglitest, mis tulenesid seadusest ning mille Hankija oli RHAD-is ette

näinud. TK p-id 1.9 ja 1.10 on suunatud hankelepingu täitmise etappi, mistõttu ei ole Hankija

ette näinud, et pakkujad peaksid esitama mingeid spetsiifilisi tõendeid selle kohta, kuidas

pakkujad kavatsevad neid tingimusi tulevikus täita. Hankija on nende tingimuste osas ette

näinud, et pakkuja peab esitama üksnes kinnituse.

6.6. Vaidlustaja üldised väiteid, et Hankija pole Kolmanda isiku pakutud droonide vastavust

kontrollinud, ei põhine mitte millelgi. Hankija on kontrollinud kõigi pakkumuste vastavust

lähtudes RHAD-is kehtestatud nõuetest. Seda ei väära ka Vaidlustaja väited sellest, kuidas

pakkumuste vastavuse kontroll ei tohi piirduda ainult kinnitustega.

6.7. Hankija võib oma kaalutlusõiguse alusel, otsustada, kuidas ta pakkumuste vastavust

kontrollib. Hankija on määratlenud, milliste nõuete kohta tuleb esitada kinnitusi ja mille kohta

andmeid ning tõendeid. Kui Vaidlustaja leiab, et Hankija pidanuks RHAD-is sätestama nt

mingite tõendite esitamise kohustuse, millega pakkujad pidanuks eelduslikku võimet TK p-ide

1.9 ja 1.10 täitmiseks ilmestama, siis see on vaidlus RHAD üle.

6.8. Hankija ei saa mõistlikult vastata Vaidlustaja kahtlustele 14-ne TK punkti osas.

Vaidlustuskomisjon saab RHR-ist veenduda, et Hankija on nende punktide osas täitnud kõik

kohustused, milleks RHAD ja RHS teda kohustasid.

6.9. Vaidlustaja väited, et Hankijal pidanuks tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuses ei põhine millelgi. Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste

maksumuste vahel ei ole tähelepanuväärset hinnaerinevust. Isegi kui võtta aluseks mõlema

pakkumuse kogumaksumus, ei ole Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus oluliselt erinev

Vaidlustaja pakkumuse maksumusest. Kuna nn silmatorkavat hinnaerinevust Kolmanda isiku

pakkumuse ja Vaidlustaja pakkumuse maksumuse vahel ei esinenud, siis ei pidanud Hankijal

tekkima RHS § 115 lg 1 mõttes kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses.

Kui Hankijal sellist kahtlust ei tekkinud ega pidanud tekkima, siis ei lasunud Hankijal kohustust

ka Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida.

6.10. Ebaõige on Vaidlustaja käsitlus sellest, kuidas pakkumuse maksumus peab katma

hankelepingu täitmisega seonduvad otsesed kulud. Alates nn Dussmanni kaasusest sellist

standardit enam ei kohaldata2.

2 RKHKo 3-20-924.

7 (18)

6.11. Vaidlustaja väidab alusetult, et Kolmanda isiku kvalifikatsioon ei vasta RHAD-is nõutule

ning Hankija ei ole Kolmanda isiku kvalifikatsiooni nõuetekohaselt kontrollinud.

Kolmas isik esitas koos oma pakkumusega hankepassi, milles esitas Vaidlustaja viidatud

tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tingimuse osas teabe nõutaval arvul referentstehingute kohta.

05.11.2025 pöördus Hankija referentstehingute tellija poole kirjaliku päringuga, millele tellija

samal päeval vastas, et on Kolmandalt isikult referentsperioodil soetanud suures koguses

droone ning kõik tehingud on täidetud nõuetekohaselt. Seega esitas Kolmas isik oma

pakkumusega teabe referentstehingute kohta, Hankija pöördus nende tehingute tellija poole

ning sai ka viimaselt kinnituse, et tehingud on täidetud nõuetekohaselt. Sellega täitis Hankija

kõik kohustused, mis tal Kolmanda isiku kvalifitseerimise kontrollimiseks olid.

6.12. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse, väites, et tal on

põhjust kahelda, kas Kolmas isik on esitanud alltöövõtja hankepassi ning kas Hankija on

kontrollinud alltöövõtja kõrvaldamise aluste olemasolu. Kolmas isik on hankepassi esitanud.

6.13. Vaidlustaja on esitanud ka taotluse teabe väljastamiseks, soovides kokku viit liiki

dokumentide esitamist. Hankija ei saa võtta riski ja avaldada Kolmanda isiku konkurendile

sellist teavet, mida Kolmas isik peab põhjendatult oma ärisaladuseks. Kolmas isik on

ärisaladusena määratlenud ka kvalifitseerimise kontrollimisel esitatud kinnitused ja selgitused.

6.14. 10.12.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.14.1. Vaidlustused ei saa piirduda üksnes sedastusega, et kuna vaidlustajal on alust nt

konkurendi pakkumuse vastavuses kahelda, siis peab vaidlustuskomisjon hakkama seda

tervikuna ja omal käel kontrollima. Vaidlustaja pole isegi oma täiendavas seisukohas suutnud

üldse või vähemasti Hankijale arusaadavalt selgitada, milles see põhjus kahelda seisneb.

Vaidlustus on esitatud lootuses, et äkki vaidlustusmenetluses avaldatakse midagi, millest

Vaidlustaja saaks kinni hakata. Kui Vaidlustaja ei suuda selgitada oma subjektiivsete õiguste

rikkumise sisu, mida vaidlustuskomisjon saaks kontrollida, siis puudub Vaidlustajal tegelikult

ka õigus vaidlustust esitada.

6.14.2. Vaidlustaja väited sellest, kuidas Kolmanda isiku pakkumuse sisu peaks talle olema

avalik, ei ole kooskõlas kehtiva õiguse ja praktikaga.

6.14.3. Vaidlustaja väidab, et hankelepingu täitmise perioodi suunatud tingimuste osas ei

tohtinud Hankija piirduda kinnitusega vaid pidanuks „Vaidlustaja kahtluste“ pinnalt asuma

veenduma, kas Kolmas isik ikkagi suudab TK p-ide 1.9 ja 1.10 osas hankelepingut

nõuetekohaselt täita. Sellist kontrollikohustust Hankijal pole. Kolmas isik on nende TK

punktide osas esitanud kogu teabe, mida Hankija on RHAD-is soovinud.

6.14.4. Oma täiendavas seisukohas viitab Vaidlustaja paljasõnaliselt sellele, kuidas Kolmas isik

ei suuda täita ka nt TK osas 2 ja 3 ning TK p-ides 1.1-1.3 ja 1.7 seatud kohustusi ega TK p-ides

2.1.7 ja 3.1.7 ning 2.1.6 ja 3.1.8 sätestatud nõudeid. Need nõuded ja asjaolud on Vaidlustaja

esitanud RHS § 191 lg-d 1 eirates.

6.14.5. Vaidlustaja on asunud oma täiendavas seisukohas väitma, et Hankijal pidanuks

pakkumuste hinnaerinevuse tõttu tekkima alapakkumuse kahtlus. See väide on vastuolus

vaidlustuses esitatud tõdemusega, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste maksumuse

erinevus ei ole protsentuaalselt märgiline. Isegi, kui see väide poleks hilinenult esitatud, siis

poleks sellel väitel ainest olnud ka selle õigeaegse esitamise korral. Vaidlustaja on esitanud

mitmesuguseid arvutusi põhinevalt nn edaspidiste tellimuste komplekthinnal, kuid RHS §-i 115

kohaldamine, sh viidatud sätte raames kahtluse teke, sellistel arvutustel ei põhine.

Hankija tõi vastuses vaidlustusele välja, et RHS §-i 115 kohaldamine on seotud pakkumuste

8 (18)

kogumaksumustega ja kahtluse teke sellega, kas nende kogumaksumuste vahel on selline

hinnaerinevus, mida saab pidada silmatorkavaks või märkimisväärseks. Praegusel juhul on

Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest 13,1

protsenti madalam, mida Hankija ei pea märkimisväärseks.

7. Kolmas isik, Market Group OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, sest Kolmanda isiku pakkumus on vastav,

ei ole põhjendamatult madala maksumusega ning Kolmandal isikul on nõutav kvalifikatsioon.

7.2. Vaidlustaja on loonud ebaõige narratiivi Kolmanda isiku väidetavast ebapädevusest

kasutajakoolituse läbiviimisel ning omistanud Hankijale kohustusi, mis ei tulene RHAD-ist,

seadusest ega kohtupraktikast. TK p-ides 1.9 ja 1.10 sätestatud kohustused on suunatud lepingu

täitmise etappi, mis tähendab, et Hankijal on õigus usaldada pakkuja kinnitust koolituse ja

videomaterjali tootmise osas.

7.3. Vaidlust ei saa olla selles, et TK ei näinud kasutajakoolituse ega videosalvestuste tegemise

osas ette ühtegi kohustust peale pakkuja kinnituse Vormil 1 – tehnilise vastavuse vorm (edaspidi

Vorm 1) : Pakutavate droonide tehnilistele tingimustele vastavuse vormi esitamisel lähtuda

järgnevast: [---] 3) kui tingimus ei ole seotud numbrilise näitajaga piisab pakkuja poolsest

omakäelisest kinnitusest, et tingimus täidetakse või pakutav droon vastab esitatud tingimusele

(märkides lahtrisse jah). Kolmas isik vastas Vormil 1 vastavatele küsimustele „jah“.

7.4. Vaidlustaja argumendid Kolmanda isiku pädevuse puudumise kohta on ainetud ega põhine

RHAD-il, sest Hankija ei ole seadnud ühtegi tingimust kasutajakoolituse läbiviijale ega sellega

seotud videole. Kolmandal isikul on pädev kontaktvõrgustik spetsialistidest, kes koolituse läbi

viivad. Sealjuures puudub vajadus avaldada selles osas infot alltöövõtjate kohta, sest

alltöövõtjaid peab riigihankes koos pakkumusega tuvastama vaid juhul, kui pakkuja soovib

alltöövõtja kaudu täita kvalifitseerimise tingimust (RHS § 103, § 104 lg 4). Käesoleval juhul ei

ole Hankija seadnud ühtegi kvalifitseerimise tingimust kasutajakoolituse läbiviija osas ega

nõudnud § 77 lg 4 p-i 6 alusel infot alltöövõtjate osas.

Hankija ei pidanud küsima Kolmandalt isikult mingeid täiendavaid selgitusi kasutajakoolituse

läbiviimise osas, st Hankija võis usaldada Kolmanda isiku nõuetekohast kinnitust Vormil 1 ning

pakkumuse vastavaks tunnistamine on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1.

7.5. Seoses Vaidlustaja kahtlusega Kolmanda isiku pakutud droonide vastavuses teistele TK

tingimustele leiab Kolmas isik, et Vaidlustaja nõue on põhjendamata ja tõendamata RHS § 190

lg 1 p-de 4 ja 5 mõttes. Vaidlustuskomisjon ei pea otsima Kolmanda isiku pakkumusest

võimalikke puuduseid, mida Vaidlustaja ei ole põhistanud.

7.6. Vaidlustaja märkis ise, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste maksumuste vahe ei

ole protsentuaalselt märgiline (Vaidlustaja 92.28 punkti, Kolmas isik 99.44 punkti), mistõttu ei

pidanud Hankijal tekkima ka kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalas

maksumuses RHS § 115 lg 1 alusel. Sealjuures on Vaidlustaja viidanud kogupunktide

võrdlusele kõikide ühikhindade lõikes, aga kui võrrelda I tellimusega ostetava drooni nr 1

ühikhinda, siis see on Vaidlustajal odavam kui Kolmandal isikul (5139 eurot vs 5187 eurot).

Riigikohtu praktika alusel peab kahtluse tekkimiseks vahe pakkumuse hinna ning võrreldava

väärtuse vahel olema märkimisväärne, silmatorkavalt erinev või ebaharilikult madal, kuid

ilmselgelt see nii käesoleval juhul ei ole. Vastupidi, kohtupraktikas on leitud, et kui hankes

esitatud hinnad on võrdväärsed, siis see ongi turuhind ja hankijal mingit kahtlust tekkima ei

pea. Vaidlustaja väitel pidi kahtlus tekkima kitsalt koolituskulu (mitte droonide endi) osas, mis

on üks osa drooni ühikhinnast ning vaid Vaidlustaja saab sellise kuluga koolitada. Ükski

pakkuja ei saa öelda, et tema pakutud hind on ainuõige.

9 (18)

7.7. Vaidlustaja väidab, et pakkumuse maksumus peab reeglina katma vähemalt hankelepingu

täitmisega seonduvad otsesed kulud viidates 2013-2017 avaldatud kirjandusele ja 2017. a

lahendile, kuid see on aegunud seisukoht. Kolmandal isikul on õigus turuosa suurendamiseks

hinnastada oma pakkumust konkurentsivõimeliselt ning Vaidlustaja ei saa ette kirjutada, millise

hinnaga see põhjendatud on. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuses ning tegemist ka ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega

RHS § 115 mõttes.

7.8. Kolmanda isiku kvalifikatsiooniga seotud põhjendused johtuvad samuti Vaidlustaja

sisetundest ning teadmisest ega tugine ühelegi reaalsele tõendile ning ei vasta ka tõele.

Kolmas isik on tuginenud enda teostatud lepingutele kvalifitseerimise tingimuste täitmisel,

märkinud selle hankepassis ning Hankija on nõuetekohaselt teostanud ka vajaliku kontrolli ehk

kontakteerunud selles küsimuses kolmandast osapoolest tellijaga. Kolmas isik on

referentslepingud hankepassis märkinud konfidentsiaalsena. Kolmas isik ei ole tuginenud

ühelegi alltöövõtjale kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, kuna täidab ise tingimuse täies

ulatuses.

7.9. Kuivõrd kõik eelnevad otsused on õiguspärased, siis ei ole ka otsuste järgnevuse

põhimõttest tulenevalt kõrvaldamata jätmise otsuse puhul tegemist õigusvastase otsusega.

Kolmas isik ei ole tuginenud kvalifikatsiooni tõendamisel ühegi alltöövõtja kogemusele,

mistõttu puudus ka vajadus alltöövõtja kohta hankepassi esitamiseks ja selle alusel kontrollide

teostamiseks. Kolmas isik on esitanud korrektse hankepassi nõutud andmetega ning Hankija on

seda ka kohaselt kontrollinud.

7.10. Seoses Vaidlustaja taotlusega talle rea dokumentide väljastamiseks märgib Kolmas isik:

1) Vaidlustaja kaebeõiguse tagamiseks on vajalikud üksnes need dokumendid, mis

seonduvad tema väidete tõendamisega;

2) kui tõend on vajalik, siis tuleb hinnata, kas see sisaldab ärisaladust. Kuna Vaidlustaja

väited droonide mittevastavuse osas on täielikult põhistamata ning esitatud otsitult ehk nö

„kalastamise“ eesmärgil, siis puudub Kolmanda isiku hinnangul vajadus väljastada

Vaidlustajale dokumendid nr 1 ja 3;

3) isegi kui vajadus esineb, siis Kolmanda isiku Vorm 1 sisaldab ärisaladust, sest see ei

ole konkurentidele täpses paigutuses teada ning annab Kolmandale isikule eelise paralleelsetel

hangetel osalemisel. Käesolev Riigihange ei ole ainus ning kui Vaidlustaja saab perspektiivitu

vaidlustuse tulemusena tutvuda Kolmanda isiku pakkumuse sisuga, siis kahjustaks see mh ka

konkurentsi (RHS § 47 lg 5);

4) kuna Kolmas isik ei tugine kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks alltöövõtjale, siis

puudub dokument, mida väljastada (p 4);

5) kuna Vaidlustaja ei ole täpsustanud, mida ta täpselt mõtleb selle all või soovib

tõendada Kolmanda isiku ja Hankija vahelise teabevahetusega, siis tuleb ka see taotlus jätta

rahuldamata asjasse puutumatuse tõttu (p 2);

6) Hankija küsitud selgitused/ kinnitused menetlusväliselt isikult kvalifikatsiooni

kontrollimisel on konfidentsiaalsed, kuna referentstehingud on (nagu ka hankepassis kirjas)

konfidentsiaalsed, mh ei leia neid RHR-ist.

Vaidlustusmenetluse eesmärgiks ei ole luua pakkujale võimalus pääseda vaidlustusmenetluse

kaudu ligi teisi pakkujaid puudutavale teabele ilma, et see oleks seotud reaalse vaidlusega ehk

päriselt sisuliste etteheidetega hankija tegevusele.

7.11. 10.12.2025 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.11.1. Asjaolu, et Vaidlustajale ei saa teatavaks Kolmanda isiku pakkumus, ei võta Vaidlustajalt

võimalust sisuliselt põhjendada vaidluse keset ja kahtluste tekke põhjuseid.

10 (18)

7.11.2. Vaidlustuskomisjon on korrektselt lahendanud teabe väljastamise taotluse, jättes selle

rahuldamata.

7.11.3. Hankija on RHAD-iga kooskõlas kontrollinud pakkumuse vastavust ning pakkumus

vastab kõikidele kehtestatud tingimustele. Hankijal puudus mistahes alus pakkumuse tagasi

lükkamiseks.

7.11.4. Vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatud mõttearendus rea TK punktide osas

väljub vaidluse esemest ja on esitatud hilinenult, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta. Väide

Kolmanda isiku tegevuse põhinemisel ainult kataloogikaubandusel on ekslik, halvustav ja seab

küsitavuse alla Vaidlustaja pädevuse valdkonnas toimuva tundmisel.

7.11.5. Vaidlustaja on asunud esitama uusi asjaolusid ka pakkumuse madala maksumuse

põhjendustena. Vaidlustus oli üles ehitatud peaasjalikult koolituskulude hinna erinevusele,

mitte droonide enda osas. Nüüd aga selgitab Vaidlustaja, et kahtlus pidi tekkima ikkagi droonide

maksumuse pinnalt hilisematel tellimustel. Need asjaolud on esitatud hilinemisega.

7.11.6. Ebaõige on Vaidlustaja viide nagu oleks Kolmas isik kinnitanud alapakkumuse tegemist.

Hankijal puudus põhjus täiendavate küsimuste küsimiseks, kui tegelikkuses mistahes kahtlus

lepingu täitmise võimekuse osas puudub, sest pakkumustes puudub märkimisväärne hinnavahe.

Hankija on selgitanud vastuses vaidlustusele, et Hankijal ei tekkinud ega pidanudki tekkima

kahtlust põhjendamatult madala maksumuse osas üksnes seetõttu, et väga marginaalne osa

pakkumusest oli soodsam kui konkurendil.

7.11.7. Koolituse ja video tootmise kulusid ei pidanud Kolmas isik pakkumuses eraldi

kajastama. Kolmandal isikul võimekus kõik koolituse ja koolitusvideote tootmisega seonduvad

kulud katta soovi korral omavahenditest. Kolmanda isiku meeskonnal on olemas pädevus kõiki

protsesse hallata ning Vaidlustaja vastupidised väited on valed.

Vaidlustaja täiendavates seisukohtades toodud tabel ja arvutuskäik sellest, et mingis

komponendis erinesid pakkumused omavahel ca 20% ei oma mistahes mõju Hankija kahtluse

tekkimise pidamisele. Tegemist ei ole märgilise erinevusega pakkumuste maksumuses.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Vaidlustaja taotlus Kolmanda isiku ja tema pakkumusega seotud dokumentide väljastamiseks

8. Vaidlustaja esitas vaidlustuses taotluse järgmise teabe ja dokumentide edastamiseks:

1) Kolmanda isiku pakutud droonide mudelid ja tootja;

2) Kolmanda isiku ja Hankija vaheline teabevahetus;

3) Kolmanda isiku esitatud tehnilise kirjelduse vorm;

4) hankepass alltöövõtja kohta, kellele Kolmas isik tugineb kvalifitseerimise tingimuste

täitmisel;

5) Hankija dokumendid, millest nähtuvad kaalutlused vastavuse kontrolli, maksumuse,

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise osas.

Kolmas isik palus jätta taotluse rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) Vaidlustaja kaebeõiguse tagamiseks on vajalikud üksnes need dokumendid, mis

seonduvad tema väidete tõendamisega;

2) kui tõend on vajalik, siis tuleb hinnata, kas see sisaldab ärisaladust. Kuna Vaidlustaja

väited droonide mittevastavuse osas on täielikult põhistamata (esitatud nö

„kalastamise“ eesmärgil), siis puudub vajadus väljastada Vaidlustajale Kolmanda isiku Vormi

1, sh pakutavate droonide mudeleid ja tootjaid;

11 (18)

3) Kolmanda isiku Vorm 1 sisaldab ärisaladust, sest see ei ole konkurentidele täpses

paigutuses teada ning annab Kolmandale isikule eelise paralleelsetel hangetel osalemisel.

Vaidlusalune Riigihange ei ole ainus ning kui Vaidlustaja saab vaidlustuse tulemusena tutvuda

Kolmanda isiku pakkumuse sisuga, siis kahjustaks see mh ka konkurentsi (RHS § 47 lg 5);

4) kuna Kolmas isik ei tugine kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks alltöövõtjale, siis

puudub hankepass alltöövõtja kohta, mida Vaidlustajale väljastada;

5) kuna Vaidlustaja ei ole täpsustanud, mida ta täpselt mõtleb selle all või soovib

tõendada Kolmanda isiku ja Hankija vahelise teabevahetusega, siis tuleb ka see taotlus jätta

rahuldamata asjasse puutumatuse tõttu;

6) Hankija küsitud selgitused/kinnitused menetlusväliselt isikult kvalifikatsiooni

kontrollimisel on konfidentsiaalsed, kuna referentstehingud on (nagu ka hankepassis kirjas)

konfidentsiaalsed, mh ei leia neid RHR-ist.

Kolmas isik märgib, et vaidlustusmenetluse eesmärgiks ei ole luua pakkujale võimalus pääseda

vaidlustusmenetluse kaudu ligi teiste pakkujate pakkumusi puudutavale teabele ilma, et see

oleks seotud reaalse vaidlusega ja sisuliste etteheidetega hankija tegevusele.

8.1. Vaidlustuskomisjon möönab, et dokumente, mida Hankijal pole (andmed alltöövõtja kohta,

Hankija dokumendid, millest nähtuvad kaalutlused vastavuse kontrolli, maksumuse,

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise osas) ei saa ka esitada. Hankija on kinnitanud, et tal

ei tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumus oleks põhjendamatult madala maksumusega,

mistõttu ta ei kontrollinud nende asjaolude võimalikku esinemist. Järelikult on ilmne, et

selliseid dokumente Hankijal olla ei saa.

8.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et Kolmanda isiku Vormil 1 sisalduvad

andmed, sh teave pakutavate droonide mudelite ja tootjate kohta, on Kolmanda isiku ärisaladus

EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Vaidlustuses välja toodud asjaoludest nähtub, et Kolmas isik on

ilmselgelt Vaidlustaja konkurent, kelle turule tulekut Vaidlustaja püüab takistada, sh vaidlustuse

esitamisega. Olukorras, kus Vaidlustaja ei ole tegelikult esitanud sisulisi argumente enda

väidetavate kahtluste põhjendamiseks ühegi vaidlustatud Hankija otsuse osas, on Vaidlustaja

võimalikuks eesmärgiks saada vaidlustusmenetluse kaudu teavet Kolmanda isiku pakutavate

seadmete kohta, et kasutada seda käesolevas vaidlustusmenetluses, ning võimalik et ka

edaspidistes riigihangetes. Vähemalt annaks Vaidlustaja nõutud teabe avaldamine selleks talle

sellise võimaluse. Vaidlustuskomisjoni arvates võib Vaidlustaja taotletud andmete väljastamine

oluliselt riivata Kolmanda isiku ärihuve mitte üksnes käesolevas vaidlustusmenetluses vaid ka

tuleviku riigihangetes, mistõttu on põhjendatud Vormil 1 esitatud andmete käsitlemine

Kolmanda isiku ärisaladusena.

8.3. Tulenevalt RHS § 190 lg 1 p-ist 4 tuleb vaidlustuse faktiline põhjendus esitada juba

vaidlustuses. Seega ei saa õiguspäraseks pidada käitumist, kus esitatakse ilma sisuliste

põhjendusteta vaidlustus koos taotlusega dokumentide väljastamiseks eeldusel, et Vaidlustajal

on võimalik asuda vaidlustust saadud dokumentide alusel hiljem täiendama. Selline andmete

„õngitsemine“ ei ole vaidlustusmenetluse eesmärk ja Vaidlustaja ei pea saama

vaidlustusmenetluse kaudu ise õigust kontrollida Kolmanda isiku pakkumuses esitatud andmete

ja dokumentide alusel Kolmanda isiku pakkumuse vastavust ja/või tema kvalifikatsiooni.

8.4. Eeltoodud põhjustel jättis vaidlustuskomisjon rahuldamata Vaidlustaja taotluse talle

Kolmanda isiku pakkumusega seotud andmete ja dokumentide esitamiseks3.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavus TK p-idele 1.9 ja 1.10

9. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK p-ile 1.9 (Mõlema drooni

3 Vaidlustuskomisjoni 01.12.2025 kiri nr 12.2-10/267.

12 (18)

komplekti (nii nr 1 kui ka nr 2) kohta tuleb edukal pakkujal läbi viia hankija edasikoolitajatele

1 (üks) kasutajakoolitus (ehk komplekti nr 1 kohta koolitus ja komplekti nr 2 kohta koolitus)

esimese tellimuse täitmisel) ja TK p-ile 1.10 (Lisaks koolitusele on eduka pakkuja kohustuseks

hankijale üle anda mõlema drooni komplekti (nii nr 1 kui ka nr 2) videona salvestatud eesti

keelne kasutaja koolitusmaterjal (teooria + praktika) (edaspidi video) Video on toetavaks

materjaliks droonide kasutajatele lisaks kasutusjuhendile.

Vaidlustaja arvates puudub Kolmandal isikul võimekus neid TK punkte täita, kuna Vaidlustaja

teada pole Kolmas isik varem droonide tarnimisega tegelenud.

10. Puudub vaidlus, et TK p-ide 1.9 ja 1.10 täitmine on suunatud lepingu täitmise perioodi.

Seda möönab Vaidlustaja ja kinnitab TK p-ide 1.9 ja 1.10 sõnastus, mis paneb kohustuse nende

punktide täitmiseks edukale pakkujale, samuti tõendab seda üheselt Hankija ettekirjutused, et

koolituste toimumise ajad lepitakse Hankijaga kokku peale droonide tarnet (TK alapunkt 1.9.6)

ja videote täpne sisu ja ülesehitus lepitakse hankijaga kokku lepingu täitmise käigus (TK

alapunkt 1.10.1).

11. Vormilt 1 nähtub, et nii koolituse läbiviimise (TK p 1.9) kui ka videomaterjalide üleandmise

kohta (TK p 1.10) pidid pakkujad andma enda pakkumuses esitatud Vormil 1 kinnituse (Vorm

1 sissejuhatava osa p 3: kui tingimus ei ole seotud numbrilise näitajaga piisab pakkuja poolsest

omakäelisest kinnitusest, et tingimus täidetakse või pakutav droon vastab esitatud tingimusele

(märkides lahtrisse jah).

Kolmas isik on eelnimetatud kinnitused oma pakkumuses esitatud Vormil 1 andnud, märkides

mõlema tingimused kohta „Jah“.

12. Vaidlustaja on seisukohal, et kuivõrd talle teadaolevalt puudub Kolmandal isikul võimekus

TK p-ide 1.9 (droonide kasutajakoolituse läbiviimine) ja 1.10 (videomaterjalide valmistamine)

täitmiseks, pidi Hankija, mh tulenevalt Tallinna Halduskohtu otsusest nr 3-23-2824, p-ist 35,

küsima Kolmandalt isikult selgitust TK p-ide 1.9 ja 1.10 täitmise kohta ning kuivõrd Hankija

seda teinud ei ole, on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine õigusvastane.

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

12.1. Esmalt kordab vaidlustuskomisjon, et TK p-ides 1.9 ja 1.10 kehtestatud tingimuste puhul

ei ole tegemist pakkumuse vastavustingimustega, millele pakkumus pidi vastama pakkumuse

esitamise ajal, vaid hankelepingu täitmise tingimusega, millele pakkumus peab vastama

hankelepingu täitmise ajal. Kolmanda isiku pakkumuse vastavust hankelepingu tingimustele ei

pidanud Hankija kontrollima pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Euroopa Kohtu otsuse

C-927/19 p-ist 89 nähtub, et hankelepingu täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata isegi

hankelepingu sõlmimise hetkel.

Seega tulevikku, täpsemalt hankelepingu täitmise perioodi, suunatud tingimused ei pea olema

täidetud pakkumuse esitamise hetke seisuga ja Hankija ei pea pakkumuste vastavuse

kontrollimisel veenduma nende sisulises täidetuses pakkumuse esitamise hetkel. Siiski ei saa

olla vaidlust, et Hankija on kehtestanud RHAD-is nõude, et pakkujad peavad pakkumuses

(Vormil 1) esitama kinnitused ka TK p-ides 1.9 ja 1.10 esitatud tingimuste täitmise kohta

(tulevikus).

12.2. Hankija on kehtestanud, et TK p-ides 1.9 ja 1.10 esitatud tingimuste täitmist tuleb

pakkujatel tõendada kinnitusega, mistõttu pole õige Vaidlustaja väide, et Hankija oleks pidanud

nõudma Kolmandalt isikult mingeid täiendavaid tõendeid seoses nende tingimuste täitmisega.

19.12.2019 otsuses nr 3-19-1464, p-is 16, on Riigikohus leidnud: Asjakohased ei ole VAKO ja

kohtute arutlused selle üle, kas [---] kinnitus võimaldas kontrollida pakkumuse vastavust

sisuliselt. [---] Kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate

kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Praegusel juhul ei

nõudnud hankija hankedokumendis koolitaja kinnituse esitamist. Seetõttu tuleb piisavaks

13 (18)

pidada pakkuja kinnituse esitamist. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda

hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt

otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate

ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175

lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2).

Eeltoodud Riigikohtu otsusest nähtub, et juhul, kui Hankija on näinud ette, et vastavust

tõendatakse üksnes kinnitusega, tuleb sellist kinnitus lugeda piisavaks tõendiks pakkumuse

vastavuse kohta. Vaidlustuskomisjon leiab, et samast juhisest tuleb lähtuda ka käesoleval juhul,

kui Hankija on nõudnud kinnitust hankelepingu täitmise tingimuse täitmise kohta.

12.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankijal oli kohustus küsida

Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi TK p-ide 1. ja 1.10 täitmise kohta tulenevalt Tallinna

Halduskohtu otsuse nr 3-23-2824 p-ist 35. Käsitletud otsuses on kohus leidnud, et tingimuste

osas, mille täitmine peab toimuma pärast hankelepingu sõlmimist, ei pea hankija teostama

pakkumuste vastavuse kontrolli käigus mingit täiendavat uurimist. Nii on eelviidatud otsuse

p-is 38 kohus märkinud mh järgmist: [---] Nagu eelpool viidatud, lasus vastustajal4 kohustus

kontrollida pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning

tal puudus kohustus viia läbi põhjalikumat uurimist pakkumuse tegeliku vastavuse

tuvastamiseks. Ning [---] RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuse vastavuse

kontrollimisel pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele, st antud juhul nendele

tingimusele, millele pakkumus pidi vastama pakkumuse esitamise hetke seisuga ja pakkumuse

vastavus TK p-dele [---] ei muutu mittevastavuseks või kontrollikohustuse täitmata jätmiseks,

kui hankija ei ole kaebaja soovitud mahus ja sisus andnud hinnanguid kolmanda isiku

võimalikule suutlikkusele esitada dokumendid tulevikus – pärast hankelepingu sõlmimist ja

enne esimest tarnet.

Viidatud otsuse p-is 39 on kohus leidnud järgmist: Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas kolmas

isik suudab hankelepingut täita, st kinni pidada pakkumuses nimetatud tarneajast ning esitada

enne esimest tarnet TK-s nõutud dokumendid, ei ole pakkumuse vastavuse küsimus. Üksnes

kaebaja oletus, et kolmas isik ei suuda lepingut täita, ei muuda kolmanda isiku pakkumust

mittevastavaks. Lepingu täitmine on juba järgmine etapp ja lepinguline küsimus, mis ei allu

halduskohtu kontrollile.

13. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku

pakkumuse vastavust TK p-idele 1.9 ja 1.10 kooskõlas RHAD-iga ning ei ole alust järelduseks,

et Kolmanda isiku pakkumus neile TK punktidele ei vasta või selleks, et Hankija oleks pidanud

selles osas Kolmanda isiku pakkumuse suhtes teostama mingit täiendavat kontrolli, nõudes

tõendeid, mille esitamist RHAD ette ei näe.

Kolmanda isiku pakutud droonide vastavus TK-le

14. Vaidlustaja kahtleb Kolmanda isiku pakutud droonide vastavuses teistele TK tingimustele,

seda nii üldtingimuste (TK p-d 2.1 ja 3.1), droonide tehniliste parameetrite (TK p-d 2.2 ja 2.35),

droonide aku (TK p-d 2.3 ja 3.3), FPV prillide (TK p 3.4), juhtpuldi (TK p-d 2.4 ja 3.5),

kombineeritud kaamera (TK p 2.5), kaamera (TK p 3.6), transpordikohvri (TK p 2.6) kui

lisaseadmete (TK p-d 2.7 ja 3.8) osas. Kuna eeltoodud TK punktid hõlmavad nagunii sisuliselt

kõik TK-s droonidele kehtestatud nõuded, puudub siinkohal vajadus loetleda Vaidlustaja

täiendavates seisukohtades nimetatud TK tingimusi, mille täitmiseks Kolmandal isikul

Vaidlustajas arvates samuti pädevus puudub.

4 S.o hankijal. 5 Arvestades vaidlustuse ülesehitust, milles vaidlustatakse Kolmanda isiku pakutud droonide vastavus sisuliselt

kõigile Drooni komplektide 1 ja 2 tehnilistele tingimustele, on Vaidlustaja selle punkti nimetamisel ilmselt eksinud

ning pidanud tegelikult silmas Drooni komplekti 2 osa Drooni tehnilised parameetrid, s.o p-i 3.2.

14 (18)

15. Vaidlustuskomisjon märgib, et kuna kõik Vaidlustaja poolt vaidlustuses välja toodud TK

punktid hõlmavad arvukaid alapunkte, siis sisuliselt leiab Vaidlustaja, et Kolmanda isiku

pakutud droonid ei vasta mitte ühelegi TK tingimusele, ükskõik, millist sõnakasutust

Vaidlustaja seejuures kasutab. Samas ei ole Vaidlustaja oma kahtlusi mitte millegagi

põhjendanud, s.o Vaidlustaja ei ole esitanud mingeid põhjendusi, miks ta kahtleb Kolmanda

isiku pakutud droonide vastavuses kõikidele TK punktidele.

Hankija ja Kolmas isik on seisukohal, et droonide vastavuse osas TK punktidele tuleks

vaidlustus jätta põhjenduste puudumise tõttu läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjon sellega ei

nõustu. RHS § 190 lg 1 p-i 4 kohaselt peab vaidlustuses sisalduma vaidlustuse faktiline

põhjendus, kuid Vaidlustaja omapoolsete sisuliste väidete ja tõendite esitamata jätmine ei ole

RHS-i mõttes otseselt puudus vaidlustuses, mille esinemisel tuleks vaidlustus jätta läbi

vaatamata, vaid põhjenduste esitamata jätmine võib tuua lihtsalt kaasa vaidlustuse rahuldamata

jätmise.

16. Käesoleval juhul peab vaidlustuskomisjon siiski võimalikuks kontrollida, kas Hankija on

õigesti tuvastanud Kolmanda isiku pakkumuses nimetatud droonide vastavuse TK nõuetele.

Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses täidetud Vormi 1, mis vastab igati Hankija esitatud

nõuetele. Nii drooni komplekti nr 1 kui drooni komplekti nr 2 kohta on kõikide tehniliste nõuete

kohta märgitud „Jah“, vajadusel lisatud numbrilised näitajad ning seadmete mudelid. Esitatud

andmete alusel sai Hankija kontrollida piisavalt ja asjakohaselt Kolmanda isiku pakkumuse

vastavust TK-le ja puudub põhjendatud alus kahtlusteks, et Kolmanda isiku pakkumus ühele

või mõnele TK tingimusele ei vastaks.

Vaidlustuskomisjon viitab veelkord Riigikohtu 19.12.2019 otsuse nr 3-19-1464 p-ile 16, milles

Riigikohus on leidnud, et hankijal on õigus piirduda hankemenetluses pakkuja kinnitustega (vt

ka käesoleva otsuse p 12.2).

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku pakutud

droonide nr 1 ja nr 2 vastavust TK-s kehtestatud tehnilistele tingimustele vastavalt RHAD-ile

ja Vaidlustaja ei ole tõendanud, et Hankija tegevuses on mingi viga ja Kolmanda isiku pakutud

droonid mingile konkreetsele tehnilisele tingimusele tegelikult ei vasta (vastata ei saa).

17. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ning alused selle

kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatus

18. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega. Vaidlustaja argumentatsioon seoses selle väitega seondub eri

menetlusdokumentides esitatud arvamustega, et:

1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, kuna Kolmandale

isikule kaasnevad TK p-ide 1.9 ja 1.10 täitmisega suured kulud, mida Kolmas isik pole

pakkumuses arvestanud ega Hankija kontrollinud;

2) võrreldes Vaidlustaja pakkumusega peaks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus

olema märgatavalt kallim, kuna Vaidlustajal olevat Kolmanda isikuga võrreldes suur

eelisseisund hankelepingu täitmiseks.

Samas möönasb Vaidlustaja vaidlustuses, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste

maksumuse erinevus ei ole protsentuaalselt märgiline (Vaidlustaja 92,28 punkti, Kolmas isik

99,44 punkti).

19. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Seega peab Hankija esmalt

15 (18)

leidma, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal ja

alles seejärel järgneb talle kohustus asuda välja selgitama maksumuse põhjendatust. Hankija ei

pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal vastav kahtlus puudub.

Juhul, kui Hankijal pidi vastav kahtlus tekkima ja Hankijal oleks tulnud alustada vastavat

kontrollimenetlust, tuleb Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks

tunnistada, kuna vaidlustusmenetluses ei teosta vaidlustuskomisjon kontrolli pakkumuse

maksumuse põhjendatuse üle Hankija asemel.

20. Puudub vaidlus, et Riigihankes ei ole Hankijal tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal ning Hankija ei ole rakendanud RHS §-is

115 kehtestatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise korda.

Seega ei ole vaidluse sisu käesoleval juhul mitte selles, kas Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal, vaid selles, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus, et

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal.

21. RHS ei sätesta, mis on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ega anna juhtnööre,

millal peaks hankija, vaidluse korral aga vaidlustuskomisjon või kohus, leidma, et pakkumuse

maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.

Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-50-15, p 23, peab hankijal

tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse

vahe on silmatorkavalt erinev.

Praktikas on leitud, et esmalt peab hankija kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused

sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala

maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui

teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse

maksumuse märkimisväärseks erinevuseks ei eksisteeri kohtute ja vaidlustuskomisjoni

praktikas taas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud lävendit vaid see sõltub igal üksikul

juhul konkreetsetest asjaoludest, mida ei saa üks-ühele uutele vaidlustele üle kanda.

22. Vaidlustuses leidis Vaidlustaja, et kahtluse selles, et Kolmanda isiku pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega, pidi Hankijal tekitama eelkõige see, kuidas suudab

Kolmas isik täita TK p-ide 1.9 ja 1.10 nõudeid. On ilmne, et TK p-ide 1.9 ja 1.10 täitmise

maksumus moodustab üksnes murdosa pakkumuse kogumaksumusest. Samas tuleb pikaajalise

kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimisel ning vastavalt ka selle hindamisel, kas hankijal peaks tekkima kahtlus, et

pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, lähtuda pakkumuse maksumusest tervikuna,

mitte maksumuse moodustavatest ühikhindadest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2018

otsus nr 3-17-2544, p 13). Seega ei saa Vaidlustaja täielikult tõendamata väide, et seoses

kasutajakoolitusega ning videomaterjalide ettevalmistamisega (TK p-id 1.9 ja 1.10) peavad

Kolmandal isikul tekkima nii suured kulud, et need seavad kahtluse alla kogu pakkumuse

maksumuse põhjendatuse, põhjendada Vaidlustaja seisukohta, et sellest lähtuvalt pidi Hankijal

tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse tervikmaksumus on põhjendamatult madal.

23. 05.12.2025 täiendavates seisukohtades asus Vaidlustaja täiendavalt väitma, et Hankijal pidi

tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses võrdluses Vaidlustaja

pakkumuse maksumusega.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu ka selle käsitlusega.

Vaidlusaluses Riigihankes on pakkumused esitanud kaks pakkujat – Vaidlustaja ja Kolmas isik.

Vaidlustuskomisjon jääb varem korduvalt esitatud seisukoha juurde, et menetluses, kus on

vastavaks tunnistatud ainult kaks pakkumust, ei ole ka märkimisväärse hinnavahe puhul alust

arvata, et just kallim pakkumus kajastab hinda õigesti ning madalama maksumuse puhul tuleks

eeldada, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. Kaks pakkumust ei ole piisavalt

representatiivne valim, tegemaks järeldust selle kohta, millises suurusjärgus hinnad on

16 (18)

„tavalised“ ja ilmselt turuhinda kajastavad ning millised on „anomaalselt madalad“ ja kahtlust

äratavad. Ainult kahe pakkumuse korral neist ühe maksumuse põhjendatusele esmahinnangu

andmine teise pakkumuse maksumuse valguses tähendab, et selle teise pakkumuse maksumus

loetakse automaatselt „õigeks“ või turuhinda näitavaks. Selleks aga puudub igasugune

põhjendus. Pakkujad tegutsevad konkurentsisituatsioonis, teiste pakkujate pakutud hinnad on

neile teadmata kuni pakkumuste avamiseni ning iga pakkuja hinnastab oma pakkumuse

lähtuvalt temale iseloomulikest asjaoludest (varasem kogemus, teadmised, personali

kompetents, kokkulepped koostööpartneritega jne). Sellest tuleneb juba olemuslikult, et ühe

pakkumuse maksumust ei saa vaikimisi pidada „õigeks“ või „mõistlikuks“ ning sellest erinevat

maksumust „kahtlaseks“ või „vääraks“. Seega leiab vaidlustuskomisjon, et isegi, kui juhinduda

Vaidlustaja arvestusest, et Kolmanda isiku drooni nr 1 komplektihind on Vaidlustaja

pakkumusega võrreldes 20,2% odavam ja drooni nr 2 komplektihind 18,42% odavam (vt

käesoleva otsuse p 5.13.8), ei saa teha järeldust, et Kolmanda isiku pakkumus oleks

põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustuskomisjon märgib seejuures taas, et

Vaidlustaja ise möönab vaidlustuses, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste maksumuse

erinevus ei ole protsentuaalselt märgiline.

24. Vaidlustaja esitas oma 05.12.2025 täiendavates seisukohtades väite, et Kolmas isik on

möönnud, et esitas alapakkumuse, kuna tõi vastuses vaidlustusele välja: [---] Samuti ei riiva

kolmanda isiku pakutud hind konkurentsi, vaid vastupidi, toob droonide müügi turul

konkurentsi juurde, sest turuosade võrdluses on suurem turuosa just vaidlustajal, mitte

kolmandal isikul. Konkurentsi kahjustamiseks ei saa pidada igasugust alapakkumise tegija

turuosa suurenemist. Alapakkumus kahjustab konkurentsi ennekõike Euroopa Liid toimimised

lepingu art 102 võu konkurentsiseaduse § 16 rikkumise (sh konkurentide turult väljatõrjumisele

ohu korral) (RKHKo 3-20-2924, p 23).

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmanda isikuga, et eeltoodud tsitaadis ei ole Kolmas

isik möönnud alapakkumuse tegemist Riigihankes vaid tsiteerinud Riigikohtu otsuse nr

3-20-2924 p-i 23 (alates lausest: Konkurentsi kahjustamiseks ei saa pidada igasugust

alapakkumise tegija turuosa suurenemist.), millele Kolmanda isiku vastuses on joonealuse

märkusena ka viidatud. Tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse

esitamise kinnitusega Kolmanda isiku poolt.

25. Käesoleva otsuse p-ides 18-24 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega.

26. Taotluses tunnistada kehtetuks Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks tugineb Vaidlustaja sellele, et tema hinnangul on õigusvastane Hankija otsus

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ja/või Kolmanda isiku pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega. Pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest

lahutatavaid iseseisvaid põhjendusi või isegi väited selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamine on õigusvastane, Vaidlustaja esitanud ei ole.

Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine

on õiguspärane ning samuti, et Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et Kolmanda isiku

pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, on õiguspärane ka Hankija otsus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks

puuduvad.

Kolmanda isiku kvalifitseerimine

27. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmas isik ei vasta Hankepassis kehtestatud kvalifitseerimise

tingimusele „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ (edaspidi Tingimus), mille kohaselt peab

pakkujal olema varasem droonide müümise ja tarnimise kogemus. Piisavaks kogemuseks

17 (18)

loetakse, kui pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt

vähemalt 3 droonide müügitehingut.

Vaidlustuskomisjon märgib, et pakkuja kvalifikatsioonile on Tingimuses sisuliselt vaid üks

nõue – pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt

vähemalt 3 droonide müügitehingut.

Seoses Tingimusele vastavusega on Hankepassis märgitud: Pakkuja tõendab esmajoones

tingimusele vastavust hankepassis esitatava kinnitusega ning esitatavate andmetega. Edukal

pakkujal kontrollib hankija sisuliselt vastavate lepingute/tehingute täitmist. Pakkumusega koos

lisaks hankepassile täiendavaid dokumente esitama ei pea. Hankija jätab endale õiguse

pöörduda pakkuja poolt esitatud lepingu/tehingu teiste poolte kontaktisikute poole esitatud

teabe kontrollimiseks.

28. Pakkumuses esitatud hankepassis kinnitab Kolmas isik, et on täitnud Tingimuses määratud

perioodi jooksul 3 lepingut droonide ostuks/müügiks.

Kontrollides sisuliselt Kolmanda isiku kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja

kvalifikatsiooni pöördus Hankija esmalt Kolmanda isiku poole6 ning seejärel Kolmanda isiku

nimetatud teise lepingupoole esindaja poole küsimusega (05.11.2025), kas Kolmanda isiku

tehingud on tehtud ja nõuetekohaselt täidetud. Teise lepingupoole esindaja kinnitas, et Kolmas

isik on tarninud talle 36 kuu jooksul suures koguses erinevaid seadmeid, sh droone, ning

mingeid pretensioone Kolmandale isikule pole.

29. Kuna vaidlustuskomisjoni hinnangul polnud teise lepingupoole vastus Hankijale üheselt

mõistetav küsimuses, kas Kolmas isik on ikka täitnud vähemalt 3 droonide ostu/müügi tehingut,

pöördus vaidlustuskomisjon uurimispõhimõttest lähtudes 22.12.2025 e-kirjaga isiku poole,

keda Market Group OÜ nimetas oma lepingupartnerina, küsimusega kas Kolmas isik on täitnud

Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt vähemalt 3 droonide

müügilepingut. Samal päeva, s.o 22.12.2025, vastas lepingupoole volitatud esindaja: Esitatud

küsimusele vastuseks kinnitan, et perioodil 01.01.2023 – 30.09.2025 on [---] ja Market

Group OÜ vahel sõlmitud vähemalt 3 lepingut (ainuüksi vahemikus 05.06 – 19.08.2025.a. on

lepingute arv 4)), mille raames on Market Group OÜ-lt ostetud droone ning lepingud on

nõuetekohaselt täidetud ja [---] mistahes pretensioone tarnija vastu ei ole.

Kõnealusele vastusele tuginedes ei ole vaidlustuskomisjoni alust kahelda, et Kolmas isik vastab

Tingimusele ja Hankija ei ole selle kontrollimisel eksinud.

30. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus kvalifitseerida

Kolmas isik on õiguspärane.

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine

31. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks on

õigusvastane:

1) tulenevalt hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest;

2) seetõttu, et Vaidlustaja kahtleb, et Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses

alltöövõtja hankepassi ja kas Hankija on kontrollinud alltöövõtja puhul kohustuslike ja

vabatahtlike kõrvaldamise aluste olemasolu.

31.1. Käesoleva otsuse p-ides 9—30 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks ning

Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on õiguspärased ning puudub alus nende kehtetuks

tunnistamiseks. Seega ei kuulu Hankija otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks

kehtetuks tunnistamisele lähtudes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest.

6 Küsimuse ID: 1024150.

18 (18)

31.2. Kolmas isik esitas enda hankepassis teabe, et ei toetu teiste üksuste suutlikkusele, et täita

esitatud valikukriteeriumid ning ei kavatse sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanget

kolmanda isikuga. Kuna Kolmas isik ei ole tuginenud kvalifitseerimisel ühegi alltöövõtja

kogemusele, puudus tal ka vajadus hankepassi esitamiseks ja Hankijal omakorda kohustus selle

alusel kontrollide teostamiseks.

32. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmiseks on õiguspärane.

33. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

33.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kogusummas 4234,6 eurot (käibemaksuta), 12,2 tunni õigusabi osutamise eest keskmise

tunnitasu määraga 347,1 eurot (käibemaksuga). Kuna Hankija ei saa õigusabikuludelt

sisendkäibemaksu maha arvata, sest õigusvaidlus ei seondu käibemaksukohustuslase

ettevõtlusega (majandustegevusega) KMS § 2 lg 2 ja 3 lg 1 mõttes, palub Hankija õigusabikulud

välja mõista koos käibemaksuga.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Hankija lepingulise esindaja mõnevõrra ülepaisutatud. Vajalikud ja põhjendatud on kulud 10

tunni ulatuses, ehk 3471 eurot (käibemaksuga) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

33.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on tähtaegselt esitanud taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kogusummas 3277,5 eurot (käibemaksuta), 17,25 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasu

määraga 190 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning

keerukuse astet on Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud ülepaisutatud. Vajalikud ja

põhjendatud on Kolmanda isiku kulud 12 tunni ulatuses, ehk 2280 eurot (käibemaksuta) ja need

tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

33.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik