| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-3/3131-3 |
| Registreeritud | 31.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Terviseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Terviseamet |
| Vastutaja | Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 15.12.2025 nr 1.2-3/3131-1
Meie 30.12.2025 nr 1.2-1/25/10195-2
Arvamus avaliku teabe seaduse
muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele
Terviseameti arvamus ja ettepanekud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele on järgmised:
1) Andmejälgija vahendusel on andmesubjektil võimalik näha, millisel ajal, millise asutuse
või isiku poolt, millisest andmekogust ja millise eesmärgiga päringuid tema isikuandmete suhtes
on tehtud. Eelduseks on seejuures, et vastavas andmekogus asuvate andmete kohta on päring
tehtud või andmed edastatud teise andmekogu poolt liidestuse vahendusel või on nimetatud
andmekogusse võimalik kolmandatel isikutel autentimise vahendusel päringute tegemiseks sisse
logida (nt kinnistusraamat).
Avaliku teabe seadusesse planeeritava § 4310 lõike 2 kohaselt on andmejälgijaga liidestumine
kohustuslik kõigi infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud andmekogude pidamisel,
välja arvatud andmekogudele: 1) milles töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti
isikukoodi; 2) mis on asutatud rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks; 3)
mille liidestamine andmejälgijaga on majanduslikult põhjendamatu.
Juhime tähelepanu, et esineb ka andmekogusid, kus töödeldakse isikuandmeid ja mis on
liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga ning ka teiste andmekogudega, kust päritakse
andmeid, kuid andmekogusse endasse ei tehta liidestatud teistest andmekogudest päringuid.
Üheks selliseks andmekoguks on näiteks Terviseameti menetlussüsteem MEIS, mida amet
kasutab järelevalvemenetluste läbiviimiseks. MEIS on liidestatud mitme teise andmekoguga, nt
rahvastikuregistriga, kuid üksnes selleks, et MEIS saaks ise andmeid pärida. MEISist endast ei
päri andmeid ükski teine andmekogu. See tähendab, et andmejälgija järele vajadus puudub.
Samas nõuab eelnimetatud AvTS § 4310 lõige 2 väljatöötamiskavatsuses sõnastatud kujul
andmejälgijaga liidestumist. Seesugune lahendus on ebaotstarbekas ning tähendab andmekogu
vastutava töötleja jaoks põhjendamatuid lisakulutusi. Lähtuvalt eeltoodust teeb Terviseamet
ettepaneku täiendada AvTS § 4310 lõikes 2 sätestatud aluseid ning lisaks majanduslikule
põhjendamatusele välistada andmejälgijaga liitumise kohustus ka muudel igakordselt
põhjendatud juhtudel.
2(2)
2) Väljatöötamiskavatsuses tuuakse välja, et andmesubjekti teabeõigus ei ole absoluutne
ning teatud juhtudel on võimalik piirata andmesubjektile andmejälgijas andmetöötlust
puudutavate logikirjete kuvamist, kui see kahjustaks mõne spetsiifilise avaliku ülesande täitmist,
eelkõige riigi julgeolekut, riigikaitset, avalikku julgeolekut, aga ka süütegude tõkestamist,
uurimist ja avastamist. Terviseamet teeb ettepaneku käesolevasse loetelusse lisada piirangu
alusena ka riikliku järelevalve teostamine. Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet erinevates
valdkondades inimeste elu ja tervise kaitse tagamiseks. Järelevalvemenetluse käigus on vajalik
teha menetlusosaliste kohta päringuid erinevatesse andmekogudesse. Teatud juhtudel võib
selliste päringute menetlusosalisele teatavakssaamine oluliselt kahjustada ja takistada
järelevalvemenetluse läbiviimist, nt võib isik, nähes, et järelevalveasutus tema vastu huvi
tunneb, asuda tõendeid likvideerima jmt. „Varjatud logikirjed“ ei peaks automaatselt rakenduma
kõigile järelevalvemenetluses teostatud päringutele, vaid üksnes seesugustele päringutele, mille
teatavakssaamisel on menetleja hinnangul oht järelevalvemenetluse kahjustamiseks. Samuti on
põhjendatud andmesubjekti eest logikirjete varjamine üksnes kuni eesmärgi täitmiseni, so
järelevalvemenetluse lõpetamiseni. Lähtuvalt eeltoodust teeb Terviseamet ettepaneku
võimaldada järelevalvemenetluse käigus teostatud päringute logikirjeid vajadusel varjata
andmesubjekti eest kuni järelevalvemenetluses otsuse tegemiseni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ragne Tsäkko
jurist
Ragne Tsäkko
58224204 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|