| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 3-2/3246 |
| Registreeritud | 29.12.2025 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine |
| Sari | 3-2 Sihtotstarbeliste eraldiste taotlused |
| Toimik | 3-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Ülikool |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Ülikool |
| Vastutaja | Made Bambus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
1
Taotluse pealkiri
1. Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete
ülesannete lahendamisse
2. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse (tekstis
Vähi Tippkeskus) asutamine
Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium
Kaasatud ministeeriumid
Kontaktisik Made Bambus
Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a
650000 650000 650000 650000
1. Probleem ja eesmärk
Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates ennetusest kuni tavaellu naasmiseni või väärika
elulõpuni. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal 2,7 miljonil inimesel ja 1,3 miljonit kaotab selle haiguse
tõttu elu. Viimasel paarikümnel aastal on vähiraviga seotud otsesed kulud Euroopas kahekordistunud,
ulatudes 103 miljardi euroni. Seega kujutab vähk ühiskonnale tohutut koormust, olles ka Eestis üheks
peamiseks surmapõhjuseks. Samas 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning teada on ka see, et ravitulemused
paranevad tänu teadusuuringutele1.
2019. aasta sügisel algatatud Vähivastase võitluse kava (Europe`s Beating Cancer Plan)
https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf on Euroopa Komisjoni võetud
poliitiline kohustus, mille selged eesmärgid määratleb liikmesriikides paralleelselt algatatud Vähimissioon
(Cancer Mission) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-
programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en. Euroopa
Komisjon on võitluses vähiga otsustanud keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutades ära
uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise potentsiaali, nii et lõpptulemusena on igas ELi liikmesriigis oma
rahvuslik tippteadust ja tippmeditsiini koondav kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Center/
CCC), mille kaudu üle-euroopalist vähiravi koordineerida ja vähitõrjet teostada.
Tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida
ei saa lahendada isoleeritult ilma sektoritevahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini jõulised
arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine
võrgustikena tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu
tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Eesti Vähi Tippkeskuse loomine on eelduseks
CancerPlan´i ja Cancer Mission´i tegevustes osalemiseks.
Eesti on riiklikus Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 seadnud mõõdetavad eesmärgid:
✓ Juhtimine: Keskne juhtimine, strateegiline planeerimine ja hindamine – vähitõrje tervikvaade,
sõeluuringud, vähiravi korraldus; Kesksed struktureeritud ja kvaliteetsed andmed tegevuste
kavandamiseks ning tulemuste hindamiseks.
✓ TA ja innovatsioon: Teadusuuringud ja teadustulemuste kiire rakendamine praktikas.
✓ Ravi: Tervishoiuasutuste vahelised diagnostika-, ravi- ja jälgimisjuhised; kvalifitseeritud ja
motiveeritud töötajad.
✓ Kommunikatsioon: Tõhusam teavitus erinevatele sihtrühmadele – elanikkond, patsiendid,
lähedased, esmatasand, eriarstiabi.
1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200131STO71517/vahivastane-voitlus-elis-tegevus-ja-
statistika-infograafik
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
2
Projekti etapid:
1. etapp: teaduspilootimised vähitõrje suunal eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koosarendusprojektideni
ning selle käigus juhtimisstruktuuri ülesehitus, hilisemas faasis tippkeskusena teostatud TA ja
innovatsioon (2023-2024)
2. etapp: loodud Vähi Tippkeskus (2024-2027) hakkab koordineerima kõiki vähitõrjega seotud
siseriiklikke ja rahvusvahelisi tegevusi
Vähi Tippkeskuse näol luuakse struktuur vähitõrje tegevuskava efektiivseks elluviimiseks ning selle
struktuuri peamiseks rolliks on olla koordineerivaks teadus- ja uurimisüksuseks, mis laiendab
rahvusvahelise koostöö võimalusi kõikehõlmavate vähikeskuste (CCC) võrgustiku partnerina. CCC-d
tegutsevad eelkõige rahvusvahelise koostöö siseriiklike kontaktpunktidena, ega asenda riigisisest
vähikeskuste võrgustikku, erialaseltside tegevust ega kompetentse.
Näide: Vähi Tippkeskusele sarnasena loodi (dets.2019) Soomes riiklikul toel National Cancer Center
Finland (FICAN), mis koordineerib kogu vähktõvega seonduvat teadus- ja kliinilist kompetentsi kõigis viies
Soome maakonnas, ühendades haiglaid ja biopankadega seotud teadus- ja infrastruktuure. FICAN esindab
Soome vähitõrjet Euroopa teadus/uuringute platvormide ja programmide kutsetes.
Vähi Tippkeskuse kaks peamist eesmärki:
1. Teadusuuringute algatamine, keskne juhtimine, teostamine ja koordineerimine EU kõikehõlmava
vähikeskuse (CCC) akrediteeringu taseme vastavuse saavutamiseks ning seeläbi Vähitõrje
tegevuskava 2021-2030 eesmärkide elluviimiseks;
2. Eesti esindamine rahvusvahelistes (EU ja EU- välistes) programmides vähitõrje alal teadus-ja
kliiniliste uuringute teaduskeskusena, EACSi akrediteeringu saamine
2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava
strateegia dokumentides on välja toodud: „kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise
meditsiiniga, siis on võimalik märkimisväärne arenguhüpe“2.
❖ Vähi Tippkeskus koondab ja koordineerib erinevate sektorite organisatsioone ühiseks
teadus-ja kliiniliste uuringute ja ravialaseks koostööks, sh kaasab tehnoloogiaid tootvad
ettevõtete ühendused, toetades seeläbi uudset vähi diagnostikat ja ravi.
Teaduse ja uurimistöö (biomeditsiini ja biotehnoloogia) sidumine kliinilise meditsiiniga võimaldab
täita Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 prioriteete.
2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse
Eesti riigi areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk kui globaalne probleem, lahenduste leidmine eeldab tugevat
teaduskompetentsi ning võimekat keskkonda, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada.
2021–2035 TAIE arengukava, kus tervisetehnoloogiad ja -teenused on üheks prioriteetseteks
fookusvaldkonnaks, rõhutab, et teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna muude süsteemide (sh
tervishoid) koostöö on vajalik, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid
parima rakenduse kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks.
TAIE arengukavas plaanitud tervishoiuteenuse osutajatega seotud ulatuslikud investeeringud
taristusse ning TÜK-ist (mis on Eesti ainuke ülikoolihaigla) ja PERH-ist kõrgtehnoloogiliste meditsiini-
tippkeskuste väljaarendamine loovad võimaluse teadustööks ja innovatsiooniks. Samas taristu olemasolu ei
ole piisav selleks, et teadusuuringud ja innovatsioon muutuks tervishoiuteenuse osutajate poolt pakutud
rakendusteks. Taristu arendamise plaanidega koordineeritult peavad olema eesmärgistatud teaduse ja
innovatsiooni tegevused, ressursid ja tugistruktuur.
2 TAIE fookusvaldkondade teemalehed, HTM_TAIE_lisatekst_A4_5mmbl.pdf
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
3
Vähitõrje vallas on eesmärgiks vähitõrjekava siseriiklik teostamine, selleks teadus-arenduse
ressursside võimestamine EL Vähimissiooni ja Vähitõrjekava raamprogrammide toel.
3. Hetkeolukord ja senised tegevused
3.1. Euroopa vähitõrje tegevuskava asetab suurt rõhku säästva vähiennetuse arendamisele ja
jätkusuutlikkusele, varajase avastamise parandamisele, kõrgetele hooldusstandarditele ebavõrdsuse
vähendamisele vähiravi kättesaadavusele, mida metoodiliselt juhivad riiklikud terviklikud vähikeskused
ning tõhusale teadmiste ja innovatsiooni siirdamisele kliinilisse praktikasse (eriti täppis- ja personaliseeritud
meditsiini valdkonnas) ning lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana - patsientide, ellujäänute ja hooldajate
elukvaliteedi valdkonnas (NB! arenenud palliatiivravivõrgustik).
3.2. Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamise ambitsioon on aastaks 2030 suurendada kliinilistes
uuringutes ravitavate patsientide arvu, teostada kliinilisi alus- ja rakendusuuringuid ning luua
epidemioloogiliste, kliiniliste ja teadusuuringute andmetugi.
Täna on selge, et vähi mõistmise ja vähiravi edusammud sõltuvad kvaliteetsest teadusest ja
arenguhüppelisest innovatsioonist. Eestis on senised arengud vähiteaduste vallas, eriti rakendustega
kliinilisse praktikasse, väga tagasihoidlikud. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab täna Euroopas
negatiivselt silma, kuna ei ole suudetud vähendada vähi hilist avastamise ega alandada kõrget
suremuse näitajaid. On üldiselt aktsepteeritud, et vähi elulemuse määrab haiguse staadium diagnoosimisel,
mille täpsus omakorda on ravimeetodi valiku ja prognoosi hindamise aluseks. Eestile on omane ka
sõeluuringutes osalemise madal tase ning puudub keskne sõeluuringute koordineerimine, patsiendi teekond
ravini võtab kauem aega, kui EL keskmiselt, probleemid on vähiravimite kättesaadavuse tagamise ja
patsiente puudutavate sotsiaalsete tegurite lahendamisega3. Eelnevast lähtuvalt on olulisim kõrge
vähihaigestumise riskiga inimeste väljasõelumine, mis võimaldab tunduvalt enam panustada
ennetusele, mis omakorda tõstab ravi tulemuslikkust ja seeläbi ka inimeste elukvaliteeti.
3.3. Eesti praegune rahvusvaheline koostöö vähi kliiniliste uuringute vallas, nendes osalemise, teostamise
ja teadustulemuste alal on väga tagasihoidlik.
Rahvusvahelistes koostöödes Eesti on pigem partner kui koordinaator, nii jääb Eesti osalus
teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud projektide koordinaatorina <30%. Selleks, et rahvusvaheline
ravimitööstus, kliinilised uurijad ja teadupartnerid usaldaksid Eesti vähiuuringute teostamise kvaliteeti on
vajalik läbi Vähi Tippkeskuse tõsta kliiniliste uuringute teostamise kvaliteeti, mahtu ja sellega seotud
teadusvõimekust.
Kui paljudes teadusvaldkondades on Eesti aktiivne ja rahvusvaheliselt väljapaistev, siis vähialane
teadusaktiivsus on pigem madal, vähe koostööle suunatud ning vähenähtav, viimase 5 aasta jooksul
pigem langustendentsis. Üheks strateegiliseks prioriteediks Vähi Tippkeskuse puhul on teaduse
rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, sh teaduskoostöö edendamine eeskätt Balti- ja
Põhjamaadega, aga ka teiste ELi liikmesriikidega. ELi Vähitõrjeplaaniga seotud rahastusprogrammides
(EU4Health), Cancer Mission, Horizon Europe, Digital Europe jt on fookus liikmesriikide tihedal
partnerlusel ja suund laiale valdkondlikule katvusele, projektikutsed sisaldavad tegevusi teadusuuringutest,
poliitikakujundamise ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseni. Kõik see rõhutab vajadust tugeva
siseriikliku koostöö järele, et olla EL programmides vähitõrjevaldkonnas edukas.
4. Oodatav tulemus ja mõju
1. Eeltoodut arvestades tekib Vähi Tippkeskuse näol tegelik võimekus üleriigilise
vähitõrjealaste eesmärkide realiseerimiseks, mistõttu selles projekti riikliku investeeringu
efektiivsus osutub väga kõrgeks.
Mõõdikud: vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks Eestis eeldatavalt 11,000ni. Rahvastiku tervise
arengukavas (RTA) 2020–2030 on seatud eesmärgiks vähendada vähisurmade arvu aastas poole võrra
(550ni)4. See ambitsioonikas eesmärk teostub tänu Vähi Tippkeskuse teostatud teaduse ja uurimistöö
kaasamisele tervishoiu prioriteetsete ülesannete lahendamisse.
3 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 4 https://tai.ee/sites/default/files/2021-05/Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
4
2. Vähi Tippkeskus vähendab meditsiini ja teaduse eraldatust, võimendab Tervise Arengu
Instituudi ühiskondlikku kasu (tõhusust), kutsudes esile vajalikke muutusi, võimaldades teaduse,
ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju, et seeläbi tagada Eesti vähitõrjevõimekuse kasv.
Mõõdikud: teostatud kliiniliste uuringute tulemused rakendatakse vähidiagnostika ja -ravi parandamisse.
3. Vähi Tippkeskus toetab Eesti teaduse väljapaistvuse kujunemist vähitõrje vallas, võimestades
olemasolevat teadustaristut (sh riistvara ja inimressursse) rahvusvahelistes vähitõrje (EL)
programmides ja projektides, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes
osalemise kaudu.
Mõõdikud: Vähi Tippkeskus loob jätkusuutliku vähi-alase tippteaduse ja tippravi rahvusvahelise
koostöövormi (koostööde arv, mis aasta-aastalt kasvab).
4. Vähi Tippkeskus soodustab valminud innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kiiret
jõudmist praktilisse kasutusse, rakendades selleks nii riigieelarvelisi, kui Euroopa Liidu,
tööstussektori ja heategevusfondide vahendeid.
Mõõdikud: läbiviidud uuringute arv, mille käigus välja töötatud täiustatud meetodid võimaldavad
personaliseeritud diagnoosi ja ravi.
5. Vähi Tippkeskus osaleb rahvusvahelistes partnerlustes ja võrgustikes omades juurdepääsu
tehnoloogiatele, mille arendamist EL rahastab ja toetab nende kasutusele võttu.
Mõõdikud: üleeuroopalistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv.
6. Vähi Tippkeskus suurendab ülikoolide, teadusasutuste ja haiglate teadmussiirde võimekust
vähitõrje alal, võimendades koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste
arendamisel ning luues võimalusi teadlaste ja spetsialistide osalemiseks rahvusvahelistes
teadmusvõrgustikes, soodustades tööstusrahastuse investeeringuid personaalmeditsiini diagnostika
ja ravimiarendusega seotud tegevustesse.
Mõõdikud: kaasatud investeeringute maht ja teostatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv.
7. Vähi Tippkeskus tugevdab TAIE ühiskondlikku ja majanduslikku mõju sihipäraselt
koordineerides ning teostades Eesti Vähitõrje tegevuskava plaanitud tegevusi suurendades
ministeeriumide võimekust teaduse ja arendustegevuse alal.
Mõõdikud: kliiniliste uuringute koguarv ja patsientide arv, kellel on diagnoositud vähk ning kes on
kaasatud tulevastesse 1.; 2. ja 3. faasi kliinilistesse uuringutesse.
Vähi Tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse tulemusena
• arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid
• panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse
• arendatakse personaalseid terviseteenuseid
• suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali
5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete jt partneritega
Vähi Tippkeskuse asutajaliikmetena võiksid osaleda järgmised organisatsioonid (asutamine ja
juhtimisstruktuur lepitakse kokku enne plaanitud teadusfaasi)
a) Sotsiaalministeerium
b) Tervisekassa
c) 3 raviasutust (PERH, TÜK, ITK)
d) 2 ülikooli (TÜ, TalTech)
e) Tervise Arengu Instituut
f) Vähiliit (patsientide esindaja)
Assotsieeritud liikmed
g) biotehnoloogia tööstus (Antegenes, Icosagen jt),
h) eriala instituudid (KBFI, Genoomika Instituut, Personaalmeditsiini Arenduskeskus jt)
i) ravimitootjate liit,
j) IT sektor (e-tervis, digitervis, tervisetehnoloogiad)
k) erakindlustussektor
l) Euroopa Komisjoni Vähimissiooni/Vähitõrjekava esindaja(d),
m) EU teiste Missioonide esindajad
n) jt vähitõrjega seotud osapooled.
Teaduslik nõuandev kogu:
1) FICAN esindaja (Soome)
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
5
2) KI väljapaistev teadlane (Rootsi)
3) ASCO liige (USA)
4) Ravimitööstus (nt Saksa, Šveits) jt
6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve
Lähiaastatel keskendub Euroopa Komisjon teadusuuringutele ning toetab liikmesriikide vähitõrjet ELi
programmilistest vahenditest rahaeraldisega kuni 6 miljardit eurot. Seetõttu on partnerite ja loodava Vähi
Tippkeskuse prioriteetne suund nendes rahvusvahelistes teadus/kliinilistes koostöödes aktiivne osalemine
ja ka juhtimine.
Selleks toimuvad järgmised tegevused:
6.1. Viiakse läbi pilootuuringud ja jõutakse rahvusvaheliste üleeuroopaliste koostöödeni
6.1.1. digilahenduste alal, mis hõlmavad UNCAN.eu jt. kliiniliste ja eelkliiniliste uurimisandmete jagamist
ja kasutamist, et võimestada kliiniliste uuringutulemuste standardiseerimist ja teadusandmete jagamist
riigisiseselt ja ELis (vastutavate partneritena TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK, TAI);
6.1.2. geneetiliste riskiskooride väljatöötamine, eesmärgiga luua võimekus paikmepõhiste riskiskooride
rakendamiseks sõeluuringuprogrammides (vastutavate partneritena TÜ, TÜK, ITK, TAI, Tervisekassa);
6.1.3. pragmaatiliste kliiniliste uuringute alal, et parandada valdkonniti diagnostika- ja raviprotsesse ja
leida investorite, sh heategevusfondide huvi tegevust rahastada (vastutavate partneritena TÜK, PERH,
Ravimitootjate Liit, Vähiliit);
6.1.4. lapse- ja noorukiea vähi alal, et tõhustada üleeuroopalist koostööd (vastutavate partneritena TÜK,
Ravimitootjate Liit, Tervisekassa).
6.2. Leida ressursse ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid uute teadmiste saamiseks ja vahendite loomiseks
vähi varaseks avastamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja ravivalikuks (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH,
ITK, Tervisekassa, Icosagen, Antegenes, Ravimitootjate Liit jt).
6.3. Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kaardistada vajadused ja võimalused Vähitõrje Tippkeskuse
loomiseks ja rahvusvaheliste kliiniliste uuringute teostamiseks (TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK).
6.4. Teaduskommunikatsiooni alased tegevused eesmärgiga viia teadusuuringute tulemused/järeldused eri
sihtrühmadeni (sh elanikkond, vähipatsiendid, pere- ja eriarstid jt tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad)
ning aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ja vähitõrjemeetmete tõhustamisele (TÜ,
TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Ravimitootjate Liit jt).
Vähi Tippkeskuse projekti kogueelarve aastateks 2024-2027 on 2,6M€.
Iga-aastaselt plaanime kasutada 650,000€ töökulude, uuringu-kulude ja üldkulude maksmiseks. Aastast
2025 plaanime kaasata EL programmide ja/või tööstuse kaasrahastusi projektis väljatoodud teadus-
arendussuundade elluviimiseks. Võrdluseks: ühe vähitõrje-alase EL projekti keskmine maht on 6-8M€.
Projekti rakendamine toimub pidevalt muutuvas keskkonnas, mistõttu tuleb tegevuskava iga-aastaselt
pidevalt uuendada.
Märkus: riiklikud vahendid aitavad kaasa nii üksikute tegevuste rahastamisele kui ka Euroopa vahendite
võimestamisele ja sidususele riiklike huvide realiseerimiseks. Aastaks 2027 on Vähi Tippkeskus
olemasolevat ressurssi koordineeriv, korraldav ja arendav võrgustik, mille tegevus põhineb lepingulistel
alustel, kus tippteaduse ja tippravi kompetentsid ühendatakse läbi liikmete, et teostada konsensuslikke
vähitõrjet puudutavaid otsuseid ja viia ellu riigi vähitõrjealaseid strateegilisi eesmärke. Vähi Tippkeskuse
tegevust rahastavad koostööprogrammid, partnerid, tööstus.
7. Kulude põhjendused (kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud)
• Palgakulud, kokku 356,000€/aastas
Eesti tippspetsialisti tasu avalikustatud andmete põhjal on 5000-8000€/kuus
• Välisekspertide tasu, kokku 60,000€/aastas
Euroopa Komisjon maksab eksperdile tasu 9000€/aastas, 450€/4h eest
• Uuringukulud 174,000€/aastas
• Lähetuskulud 30,000€/aastas ( 2000€ lähetus EL piires)
• Üldkulud (sh kommunikatsioonitegevused) 30,000€/aastas
8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel)
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
6
Projekti põhitegevusena teostatakse teadus- ja arendustegevust biomeditsiini, kliinilise meditsiini,
terviseteaduste ja meditsiinilise biotehnoloogia valdkonnas.
Teadus- ja arendustegevusega tegelevad tipptasemel spetsialistid (teadlased, klinitsistid), kelle tegevus
vastab akadeemilisele teadusliku töö nõuetele. Projekti läbiviimise tulemusena luuakse algupärast ja uut
teadmist (nt leitakse seni avastamata biomarkerite seoseid vähiriski tuvastamiseks). Samuti leitakse projekti
käigus olemasolevatele teaduslikele teadmisele, meetoditele või tehnoloogiatele uusi kasutusvõimalusi (nt
ravivastuse hindamise eesmärgil korraldatud rakendusuuringud). Samuti plaanitud rahvusvahelise
võrreldavuse tagamiseks teostatud kliiniliste uuringute 1., 2. ja 3. faasi uuringud on otsene teadus- ja
arendustegevus.
TAIE fookusvaldkonnana on tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna sihiks patsiendikesksete
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, samuti ekspordipotentsiaali kasvatamine.
Tervisetehnoloogia ja - teenuste arendamisel vähitõrje alal on väga kõrge sotsiaalmajanduslik mõju. Eestil
on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata
välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad vähiga toimetulekuks uusi ärimudeleid ja
tehnoloogilisi lahendusi5.
Sidudes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondlikuks koostööks on Eestil võimalik teha
märkimisväärne arenguhüpe.
9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine)
Vähi Tippkeskuse tegevusteks rahalised panused pärast projekti rahastamisperioodi lõppu
a) Partnerite regulaarsed liikmetasud
b) EU programmide vahendid
c) Tööstuse kaasrahastused/investeeringud ravimi-ja diagnostikauuringuteks
d) Heategevuslikud annetused (eraannetused, EU-ülesed ja Eesti annetusfondid)
e) EU-väliste programmide vahendid
f) Riik (nt. läbi Tervisekassa) –Vähi Tippkeskuse poolt realiseeritud vähitõrjet hõlmavad tegevused
aitavad oluliselt kokku hoida ravikulusid, tõstavad raviefektiivsust, parendavad infrastruktuuriga ja
personaliga seotud planeeringuid, riik saab osta raviteenustena reaalset tulemust, seega on visiooni
kohaselt oluline Vähi Tippkeskuse tegevuste sidususe säilitamine riigi vähitõrjealaste eesmärkide
täitmisega.
10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas,
majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm)
o Vähi Tippkeskuse näol luuakse vähktõve vastu võitlemiseks koordineeritud ja jätkusuutlik
mudel, mida võib vajadusel rakendada ka teistes valdkondades, näiteks südame-
veresoonkonnahaiguste puhul.
o Vähi Tippkeskusesse kaasatud sise-ja välisekspertide abil formuleeritakse selge strateegiline
visioon koos eesmärkide ja tegevustega ajalises vaates, (sealhulgas vahendite, ressursside,
vastutuse, edusammude mõõtmise jne spetsifikatsioon) kõiki sidusrühmi kaasates.
o Vähi Tippkeskuse abil tõstetakse Eesti vähitõrje tegevuskava efektiivsust läbi digitaliseerimise
ja tehnoloogiliste edusammude kiirema kasutuselevõtu (patsiendile parima ravi võimalus, osutatava
ravi ulatuse hindamine, kasutatavate ravimite koostoimete tuvastamine jne).
o Vähi Tippkeskuse uurimistulemuste tõhus kasutamine aitab valitsust ning toetab ja võimestab
elanikkonna usku, et "riik hoolitseb minu eest". Kogu ühiskond harjub osalema aktiivselt läbi
tarkade lahenduste kulude kokkuhoius ja iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel.
o Vähi Tippkeskuse koordineeritud tegevus tagab, et teaduse ja ravi tipptase on Eesti kodanikele
võrdselt kättesaadav teiste EL liikmesriikidega.
Kokkuvõttes võimaldab Vähi Tippkeskuse ellukutsumine oluliselt parandada vähitõrje hetkeolukorda ja
tulevikuperspektiivi Eestis: onkoloogia-alane teadustöö ja rahvusvaheline kliiniline koostöö võimaldab
meie inimestele parima diagnostika ja ravi, tõstes seeläbi onkoloogilise abi kvaliteeti ja kättesaadavust
Eestis. See lähenemisviis on ülioluline eriti laste onkoloogia ja haruldaste kasvajate valdkonnas. Piiriülene
koostöö parandab Eesti patsientide juurdepääsu kvaliteetsele diagnoosile, ravile ja uuenduslikele
ravimeetoditele ning aitab tagada keerukate haigusseisunditega patsientidele optimaalse ravi.
5 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (fookusvaldkondade
teemalehed) |, 15.07.2021