Arvamus

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 09.12.2025 nr 1.2-3/3088-1

Meie 29.12.2025 nr 1.2-1/25/9958-2

Arvamuse andmine tuumaenergia ja -

ohutuse seaduse eelnõule

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu kohta.

Olles eelnõuga tutvunud, esitavad Terviseameti teenistujad alljärgnevad märkused.

Eelnõus on olulisele kohale seatud ohutus ning riskipõhine lähenemine. Samas rahvatervise ja

elanikkonna tervisekaitse aspektid on eelnõus valdavalt käsitletud kaudselt kiirgus- ja

tuumaohutuse kaudu ja TTJA-keskse regulatsiooni sees, mistõttu vajavad mitmed teemad

rollide, vastutuse ja koostöömehhanismide osas täpsustamist, et vältida lünki praktikas.

Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad põhjalikult tuuma- ja kiirgusohutust, kuid elanikkonna

tervisekaitse on valdavalt käsitletud kui ohutuse tagamise kaudne tulemus, mitte eraldiseisev

eesmärk. Risk on, et pikaajaliste madaladoosiliste kiirgusmõjude, haavatavate rühmade (lapsed,

rasedad, krooniliste haigustega inimesed), psühhosotsiaalsete tervisemõjude süsteemne käsitlus

võib jääda ebapiisavaks.

Soovitame täpsustada seaduses või seletuskirjas:

• elanikkonna tervisemõjude hindamise ja jälgimise rolli kogu tuumakäitise elukaare vältel;

• pikaajalise terviseseire vajadust ka pärast käitamise lõppu ja dekomissioneerimist.

Eelnõu määrab TTJA keskseks pädevaks asutuseks ning näeb ette teiste asutuste kaasamise,

kuid Terviseameti roll rahvatervise ja elanikkonna tervisekaitse kontekstis ei ole selgelt

määratletud. Risk on vastutuse hajumine TTJA, Keskkonnaameti, Päästeameti ja Terviseameti

vahel. Samuti ebaselgus, kes vastutab elanikkonna tervisenõustamise, joodiprofülaktika ja

terviseandmete tõlgendamise ja kommunikatsiooni eest hädaolukorras.

Soovitame:

• selgemalt määratleda Terviseameti roll rahvatervise, terviseriskide hindamise ja elanikkonna

kaitse küsimustes;

• kirjeldada koostöömehhanismid (sh andmevahetus ja otsustusahelad) TTJA ja Terviseameti

vahel.

Eelnõu käsitleb hädaolukordadeks valmistumist ja reageerimist, kuid elanikkonna tervisekaitse

praktilised meetmed on valdavalt viitega teistele õigusaktidele või määrustele. Risk on, et

hädaolukorras võib tekkida viivitus või ebaselgus elanikkonna tervisekaitse meetmete

rakendamisel ning riskikommunikatsiooni vastutus võib jääda killustatuks.

2(3)

Soovitame täpsustada:

• elanikkonna teavitamise ja riskikommunikatsiooni rollijaotus;

• Terviseameti osalust joodiprofülaktika, evakuatsiooni ja muude tervisekaitse meetmete

kavandamisel ja rakendamisel;

• valmisolek ka pikaajalisteks või piiriülesteks olukordadeks.

Eelnõu näeb ette kiirgusseire ja varajase hoiatamise süsteemi, kuid seireandmete kasutamine

rahvatervise otsuste tegemiseks ei ole eraldi esitatud.

Soovitame selgemalt siduda:

• kiirgusseire andmed rahvatervise seire ja otsustustoega;

• Terviseameti rolli andmete tõlgendamisel ja tervisemõjude hindamisel.

Eelnõu § 51 sätestab, et käitamisloa omajal peab olema riskianalüüsil põhinev tuumakäitise

hädaolukorra lahendamise plaan, mis tagab reageerimise, teavitamise, koostöö ning inimeste

kaitse hädaolukorra ajal ja järel. Seletuskiri toob koostööpartnerina välja ka Terviseameti. See

säte ei too (aga võiks tuua) aga selgust kiirgusseaduse § 30 regulatsioonile, mille kohaselt

Keskkonnaamet, eelnõu jõustudes TTJA, ja Terviseamet edendavad oma pädevuse piires

kiirgusteadlikkust, heade praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimist ning

jagavad asjakohast juhend- ja ohutusteavet.

Eelnõu ei kirjelda tuumajaamaga kaasnevaid tervishoiu-alaseid ülesandeid, nende vastutuse

jaotust erinevate (peamiselt SoM) haldusala asutuste vahel. Need ülesanded ja vajaliku

valmisoleku nõuded tulevad IAEA-lt (peamiselt IAEA GSR osa 7 nõue 12). Käesoleva seaduse

eelnõu § 8 lg 2 p 12 ei tulene selgelt, et eelviidatud ülesanne on pädeval asutusel ehk TTJA.

Toodud ebaselguse võiks kõrvaldada.

Eelnõu § 3 lg 3 vajab täpsustamist. Selles märgitud kirjavahemärk punkt (.) sõnade „ressursid“

ja „koosnev“ vahel ning lõigu lõppu märgitud kirjavahemärk semikoolon (;) ei võimalda

viidatud lõikes sätestatust selgelt, ühemõtteliselt aru saada. Täpsustamist vajab, kas eelviidatud

punkti asemel peaks olema mingi muu kirjavahemärk, tuleks viidatud punkt kustutada vm ning,

kas lõike lõpus peaks olema kirjavahemärk punkt või lisada see, mis sätestatud semikoolonile

peaks järgnema.

Eelnõu § 13 lg 1 p 5 vajab täpsustamist. Punkti 5 lõpus olev kirjavahemärk semikoolon (;) ei

võimalda viidatud lõikes sätestatust selgelt, ühemõtteliselt aru saada. Täpsustamist vajab, kas

punktile 5 järgneb midagi, kui jah, siis mis või tuleks eelnõus sätestatud loetulu lõpetada

kirjavahemärgiga punkt.

Eelnõu § 14 lg 1 p 2 vajab täpsustamist. Viidatud punktis on sätestatud, et positiivset

eelhinnangut ei anta, kui mh tulevane käitleja või tema majandustegevus ei vasta ühele või

enamale positiivsele eelhinnangu andmise eeldusele. Kui on sätestatud, et positiivset

eelhinnangut ei anta, kui esineb vähemalt üks eelhinnangu eelduse puudus, siis jääb

arusaamatuks, et miks selles sättes on esitatud veel omakorda see, et positiivset eelhinnangut ei

anta ka siis, kui esineb ühest enam arv puuduseid. Täpsustamist vajab, kas viidatud sättes on

mõeldud seda, et piisab, kui esineb vähemalt üks puudus või tuleks teemaks olevas punktis

täpsustada, et millistel juhtudel rakendub olukord rohkem, kui ühe puuduse esinemise alusena.

Eelnõu § 23 lg 1 vajab täpsustamist. Kuna eelnõu § 24 sätestab tuumaohutusloa andmisest

keeldumise asjaolud, millised sisaldavad ka tegevusi, mitte vaid § 23 lg 1 sätestatud

nõuetekohaseid andmeid ja dokumente. Siis võiks § 23 lg 1 viidata ka § 24 sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 25 lg 2 jääb arusaamatuks, et miks lause lõpus korratakse lause algust. Eelnõu § 23 lg

3 sätestab, et tuumaohutusluba toimetatakse kätte elektrooniliselt. Seega justkui piisab § 25 lg 2

sätestatust, et „Tuumaohutusloa muutmisele kohaldatakse tuumaohutusloa andmisele sätestatud

nõudeid..“. Praegusel kujul eelnõus esitatus vajab täpsustamist, et millises osas kohaldub § 23

3(3)

ja millises § 24 sätestatu, jääb muidu arusaamatuks, et miks eraldi on esile toodud elektrooniline

kätte toimetamine.

Eelnõu § 27 lg 2 soovitakse kaitsta inimese tervist, keskkonda, tuumaohutust ja

tuumajulgeolekut, eelnõu § 30 lg 5 ja § 86 soovitakse kaitsta ka inimese elu. Kaaluda võiks, et

ehk peaks ka § 27 lg 2 inimese elu kaitsma, sätestades, et: „Kui loa omaja ei täida lõikes 1

sätestatud kohustust või kui loa omaja tegevusetus võib ohustada inimese elu, tervist,

keskkonda, tuumaohutust või tuumajulgeolekut, võib pädev asutus rakendada asendustäitmist

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.“

Eelnõu § 65 lg 1 võiks täpsustada, et mida mõeldakse selles sätestatud sõnade „teatud“ ja „tema“

all. Praegune sõnastus ei võimalda viidatud sättest selgelt, ühemõtteliselt aru saada, on ebaselge,

et mida tähendab viidatud sättes sätestatud „teatud“ ja „tema“.

Eelnõu § 87 lg 2 võiks täpsustada, et mida mõeldakse selles sättes sätestatud sõna „sellise“ all.

Praegune sõnastus ei võimalda viidatud sättest selgelt, ühemõtteliselt aru saada, on ebaselge, et

mida tähendab viidatud sättes sätestatud „sellise“.

Eelnõu § 94 lg 3 jääb arusaamatuks, et millise seaduse alusel selles sättes sätestatu otsustatakse.

Toodud ebaselguse võiks eelnõus kõrvaldada.

Kuna eelnõu § 109 asendatakse kiirgusseaduses sõna „Keskkonnaamet“ sõnadega „pädev

asutus“ vastavas käändes, siis võiks kiirgusseaduses sätestada ka selle, et kust saab teada, et kes

on viidatud pädeva asutus (näiteks selles osas viidata kiirgusseaduses käesoleva eelnõu

seadusele). Siinjuures on märkimisväärne see, et esitatud muudatus tähendab seda, et

kiirgusseaduse § 30 sätetakse, et: „Pädev asutus ja Terviseamet edendavad oma pädevuse piires

kiirgusteadlikkust, heade praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimist ning

annavad välja kiirgus- ja tuumaohutuse juhend- ja teabematerjale, mis avaldatakse

Keskkonnaameti ja Terviseameti veebilehel.“ „Pädev asutus ja Terviseamet jagavad

asjaomastele isikutele, sealhulgas kiirgusallikate tootjatele ja tarnijatele, ning vajaduse korral

ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, kiirgusohutusteavet, mis põhineb muu hulgas uut

tüüpi kiirgustegevuse tuvastamisest, inspekteerimisest ning teatatud vahejuhtumitest ja

õnnetustest ning nende kohta tehtud järeldustest omandatud kogemustel.“ Võiks kaaluda seda,

et kiirgusseaduses asendada sõna „Keskkonnaameti“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet“ vastavas käändes, sest kiirgusseaduse mõttes on viidatud sätetes ka

Terviseamet pädev asutus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merili Piir

jurist

Merili Piir

53962888 [email protected]