Kiri

1

3.2.3 Valdkond „Suhtlemine“

Suhtlemise (ehk kommunikatsiooni, ingl.k. communication) valdkonnas käsitletakse Taotlejal

esinevate nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud

tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid iseseisvalt teistele inimestega suulisel ja kirjalikul suhtlemisel

sõnumite edastamisel ning sõnumite vastuvõtmisel. Suhtlemise valdkonna piirangud käsitlevad

Taotlejal esinevaid tegutsemisraskusi enda teistele inimestele arusaadavalt väljendamisel, kasutades

erinevaid suhtlusviise ning Taotlejal olemasolevaid suhtlemise abivahendeid/kompenseerivaid

meetodeid/kommunikatsioonivahendeid.

Struktuurihäiretena käsitletakse suhtlemise valdkonnas vastavalt Taotlejal esinevale terviseolukorrale nt

silma, kõrva, peaaju jt struktuurikategooriaid. Terviseolukorrad, mis põhjustavad antud valdkonnas

piiranguid, võivad olla n. erineva etioloogiaga peaaju kahjustused või neuroloogilised haigused (n.

parkinsonistlikud sündroomid, motoneuroni haigused jt.), samuti ka teised erineva etioloogiaga nägemis-,

kuulmis- või kõnehäireid põhjustavad haigusseisundid. Eeltoodud tervisehäirete tagajärjel võib nt Taotleja

kõne olla segane/takistatud/arusaamatu ja/või esinevad piirangud kirjutamisel või teisel moel sõnumite

edastamisel ja/või vastuvõtmisel.

Suhtlemise valdkonnas ei arvestata psüühikahäirest või intellektipuudest tulenevat suhtlemisraskust või

keele mitteoskamise tõttu tekkivat suhtlustakistust, samuti vaimse tervise probleemidest tingitud kõnelemise

takistust, näiteks kontaktiloomise kartus ei kuulu antud valdkonnas hindamisele.

Näide: kui Taotleja kõne on takistatud nt kognitiivse võimekuse häirete tõttu, tuleb kontakti loomist ja enese

väljendamist hinnata „Inimestevaheline lävimine ja suhted“ valdkonnas jne.

Kui suhtlemispiiranguga Taotlejal esineb kaasuvalt psüühiline barjäär, mis põhjustab vaimse võimekuse

tegutsemispiirangut, näiteks tema tegutsemist takistavad tavapärasest enam väljendunud kartlikkus ja

ebakindlus (inimene hindab, et teised naeravad tema üle ja ta ei saa ennast kaitsta), hinnatakse seda

piirangut vaimse võimekuse vastavates valdkondades kerge piiranguna juhul, kui taotlejal pole diagnoositud

kaasuvalt ka vaimse võimekuse piiranguid põhjustavat haigust, nt erinevad psüühikahäired.

Suhtlemise valdkonna piirangutega Taotlejate töövõime hindamisel on kuulmis- ja nägemisfunktsiooni

häirete ja tegutsemispiirangute käsitlusel abiks spetsiaalselt koostatud abimaterjal (vt. juhendi lisa 3)

„Kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häirete (b) ning tegutsemis- ja osaluspiirangute (d) tõlgendamine ja

hindamine TVH taotluses ja terviseandmetes leiduva informatsiooni alusel“ (vt. juhendi lõpus lk.

……). Abimaterjalis leidub palju selgitavat informatsiooni puudespetsiifiliste piirangute õigetes ekspertiisi

valdkondades ja võtmetegevustes käsitlemiseks.

2

Piirangute hindamisel võetakse arvesse suhtlemise valdkonna abivahendite kasutamist ja/või kõrvalabi/

kommunikatsioonivahendite kasutamist. Arvesse võetakse n. taotleja viipekeele oskust, Braille´ kirja

valdamist jt. suhtlemispiirangute kompenseerimise võimalusi. Kuna nende oskuste kasutamine ühiskonnas

laiemalt on vähene, ei muuda see sageli oluliselt piirangu raskusastet.

Kehalistest funktsioonihäiretest (b) tingitud informatsiooni vahetamisega seotud tegutsemispiiranguid (d)

käsitletakse Taotleja tegutsemisvõime hindamisel töövõime hindamise metoodika alusel peamiselt

suhtlemise valdkonnas

(3. Suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine, vt. ka „Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse

andmiseks“ lk. 34–38) ja liikumise valdkonna „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses 1.2. (lk…..).

Nägemis-, kuulmis- ja kõnefunktsiooni häired võivad Taotlejale põhjustada täiendavaid

tegutsemispiiranguid ka teistes valdkondades.

(vt. Lisa 3 tabel 1 lk……). Teistes valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid taotleja poolt kirjeldatud

põhjendatud piiranguid tuuakse vastava valdkonna ja võtmetegevuse all välja kerge piiranguna ja valitakse

ekspertiisis piirangu raskusastmeks „1“ juhul, kui taotlejal pole diagnoositud kaasuvalt ka vaimse võimekuse

piiranguid põhjustavaid haigusi, nt erinevaid psüühikahäireid.

3.1. Inimestega suhtlemine

Inimestega suhtlemise võtmetegevuse all käsitletakse kõnelemise ja kirjutamise teel sõnumite

edastamise võimekust ehk enese iseseisvalt teistele inimestele arusaadavaks tegemist, kasutades

selleks nägemis- ja kuulmisfunktsioonide ning kõnega seotud funktsioonide ressursse.

Ekspertarst käsitleb kõiki antud võtmetegevuse alla kuuluda võivaid RFK kategooriaid

(RFK III peatükist e. d3 suhtlemine) RFK sõnalise kirjelduse alusel. Ekspertarst hindab inimestega

suhtlemisel taotleja sooritusvõimet (st. suhtlemisvõimet koos taotleja poolt kasutusel olevate

abivahenditega/kompenseerivate meetoditega/kommunikatsioonivahenditega).

3.1. võtmetegevusega on otseselt seotud järgmised RFK kategooriad:

d349 Teisiti täpsustatud (TT) ja täpsustamata (Tta) suhtlemine – sõnumite edastamine

d398 TT suhtlemine

b167 Keele vaimsed funktsioonid

b210 Nägemisfunktsioonid

b156 Tajufunktsioonid

Selle võtmetegevuse all hinnatakse enese väljendamise võimekust teiste inimestega suhtlemisel ehk

Taotleja poolt enda arusaadavaks tegemist erinevate sõnumite edastamisel. Siin hinnatakse kõnelemist ja

võimet end kirjutades või märkide-sümbolite keeles ja abivahendite/kompenseerivate

meetodite/kommunikatsioonivahendite abil selgeks teha. Suhtlemispiirangud võivad esineda seoses

3

takistusega rääkimisel või kõne selgusega, ka võivad esineda sõnade/häälikute segistamine vms.

kõnetakistus. Kirjaliku keele mõistmise hulka kuuluvad nt järgmised oskused: ankeetide, maksekorralduste

täitmine, avalduste, taotluste kirjutamine, telefonitsi saadud sõnumite üles märkimine, kaebuste või

kuulutuste kirjutamine, õnnitluste, tänukirjade kirjutamine, erakirjade kirjutamine sõpradele. Kuna kõne on

väga kompleksne funktsioon, haarates nii intellektuaalset, neuroloogilist kui luu- ja lihaskonna komponenti,

võib seda tegevust piiravate haiguslike põhjuste ampluaa olla suhteliselt lai.

Näiteid valdkonna tegevustest: sõprade, töökaaslaste või lähedastega vahetu suhtlemine; suhtlemine telefoni

teel või sotsiaalvõrgustikke kasutades; avalikes kohtades teenuste kasutamine, kus on vajalik

eneseväljendamine kõneledes või kirjutades abi küsimine võõrastelt.

Kui on olemas vähemalt üks sõnumi edastamist toetav funktsioon (kas kõnelemine või kirjutamine),

siis ei saa lugeda 3.1. võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks.

Näide: Taotleja abikaasa hindab Taotleja tegutsemispiirangu võtmetegevuses „Inimestega suhtlemine“

raskeks (3) ja kirjeldab: „suhtleb aktiivselt, aga veidi raskesti arusaadavalt, täpset sõnalist infot edasi anda

ei saa ja kirjutamine ei õnnestu pärast haigust“.

Selgitus: Taotlejal esineb ajuhemorraagia järgne afaasia ja düsartria, mille tõttu on kõnes väljendumine

raske, korrata on võimalik vaid ühesilbilisi sõnu, Taotleja suudab kirjutada enda nime ja lühikesi ühesilbilisi

sõnu, pikkade sõnade lõppu välja ei kirjuta, kirjutades küsib üle: „Mis siia kirja sai?“. Kuna mõlemad

sõnumite edastamise võimalused on raske piiranguga, oleks võtmetegevuse lõplik skoor raske

tegutsemispiirang (3).

Näide: Taotleja kirjeldab. „Kirjutada näen ma väga halvasti, kodus kasutan arvutit ja erilist klaviatuuri, aga

lihtsalt pastaka ja paberiga küll ilma abita hakkama ei saa“.

Selgitus: Taotlejal esineb enneaegsusest tingitud retinopaatia ja vaegnägevus lapseeast. Taotlejal esineb

raske nägemisteravuse langus ja mõlema põhivaatevälja osaline kahjustus. Taotleja kuulmisfunktsioonides

probleeme ei esine. Antud võtmetegevuse raskusastmeks kujuneb abivahenditega (prillid, luup, nägemisteler,

arvuti) osaliselt kompenseeritava nägemisteravuse ja mitte kompenseeritavate vaateväljade kahjustuse tõttu

raske piirang (3).

Näide: Taotleja kirjeldab: „olen kurt ja kasutan viipekeelt“, hindab oma piirangu kergeks.

Selgitus: väljendunud kuulmislangusega inimestel, kelle emakeel on eesti viipekeel ning kellele on eesti

kirjakeel võõrkeeleks (viipekeelsed kurdid), võib esineda olulisi piiranguid sõnumite kirjalikul edastamisel.

Põhjuseks on sageli asjaolu, et kuna eesti keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad olulisel määral, võib

viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla grammatikavigadega. Allpool näide viipekeelse kurdi

4

kirjast:

„Tere, mul on Teile taotlus palve! Sotsiaalabi raha kannab nüüd mulle kätte ja seejärel annab mu eksnaise

Teelele raha anda. Seetõttu soovin mu eksnaise mitte sotsiaalabi raha anda ja nõudakse likvideerida!

Sotsiaalabi raha vastustus kannab vaid minule, mitte Teelele! Seetõttu Teelel on jätkuvalt oma riigis (Lätis)

sotsiaalabi saada. Kas on võimalik Teelele meie sotsiaalabi raha likvideerida ja jääb minu vastustusele?“

3.2. Teiste inimeste suhtlus Teiega

Antud võtmetegevuses käsitletakse piiranguid erinevate sõnumite vastuvõtmisel. Arvestatakse

Taotleja poolset võimekust teiste inimeste poolt edastatavate sõnumite vastuvõtmisel kuulmise teel ja

kirjapandut lugedes. Suhtlemispiiranguid põhjustavad antud võtmetegevuses kuulmis- ja

nägemisfunktsioonide häired.

Ekspertarst käsitleb kõiki antud võtmetegevuse alla kuuluda võivaid RFK kategooriaid

(RFK III peatükist e. d3 suhtlemine) RFK sõnalise kirjelduse alusel. Ekspertarst hindab inimestega

suhtlemisel taotleja sooritusvõimet (st. suhtlemist koos taotleja poolt kasutusel olevate

abivahenditega/kompenseerivate meetoditega/kommunikatsioonivahenditega).

3.2. võtmetegevusega on otseselt seotud järgmised RFK kategooriad:

d329 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine

d325 Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

b210 Nägemisfunktsioonid

b156 Tajufunktsioonid

b230 Kuulmisfunktsioonid

Selle võtmetegevuse all hinnatakse teiste inimeste poolt edastatud teate/sõnumi vastuvõtmist, kaasa

arvatud huultelt lugemise võimet, kommunikatsioonivahendite kasutamise võimet või suure teksti nägemist.

Sõnumit saab vastu võtta kirjalikult ja/või kõne kaudu edastatuna. Kirjaliku sõnumi all mõistetakse ka

sümboleid, jooniseid, piltjuhendeid. Antud võtmetegevuse tegutsemispiirangud on põhjustatud kuulmis-

ja/või nägemisfunktsiooni häiretest.

Näiteid valdkonna tegevustest: suhtlemine töökaaslaste, lähedaste ja sõpradega; tööülesannetest või muudest

korraldustest arusaamine; raadio või televiisori kasutamine uudistega kursis olemiseks.

Kui on olemas vähemalt üks sõnumi vastuvõtmist toetav funktsioon, siis ei saa lugeda 3.2.

võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks.

Näide: Taotleja on täieliku nägemislangusega, aga kuulmisfunktsioon on häireta. Taotleja ei saa vastu võtta

infot teistelt inimestelt nägemise teel, kuid hindab enda hakkamasaamise heaks.

5

Selgitus: Hindamisel peab arvestama Taotlejat ümbritseva keskkonna võimalikke aspekte. Taotleja ei näe

hoiatavaid silte, taustamüra foon võib segada kuulmisfunktsiooni rakendamist jne. Antud juhul saab hinnata

selle võtmetegevuse piirangu mõõdukaks (2) või raskeks (3).

Näide: Normaalse kuulmisfunktsiooniga Taotlejal, kelle nägemisteravus on langenud (visus bilateraalselt

alla 0,2), tuleb 3.2. võtmetegevuse hindamisel arvestada, kas taotlejal on piiranguteta vormi ja kuju

eristamine, hämaras, päevavalges ja pimedas nägemine, ruumiline nägemine jne.

Normaalse nägemisteravusega Taotlejal esineb vaateväljade kahjustus, tema töövõime hindamisel tuleb

arvestada järgnevat: kas esineb vaatevälja kitsenemist, ebaühtlast vaatevälja, vaatevälja osade kadu,

silmade kohanemishäiret erinevate valgustingimustega, puudulik võime hinnata tasapinnalisi muutusi või

objektide kaugusi.

Näide: Normaalse nägemisfunktsiooniga Taotlejal, kellel on märkimisväärne kuulmisfunktsiooni häire ning

oskus suult lugeda, võib antud vtmetegevuses olla kas mõõdukas või raske piirang. Hindamisel tuleb

arvestada inimese tegutsemisvõimet nii kodus kui avalikus ruumis, võttes arvesse võimalikke segavaid

taustafaktoreid nagu nt kuulmine mürarikkas keskkonnas (k.a. vestlus 2 või enamama vestlejaga) ja

kuulmine distantsilt.

Nägemisfunktsiooni tugeva languse korral nõuab suhtlemine inimeselt palju puudespetsiifilisi oskusi ja

abivahendite kasutamist, kompenseerivate meetodite omandamisel on olulised nii nägemisrehabilitatsiooni

metoodikate õige valik kui õppija isiksuslikud eripärad. Suhtlemises esinevateks raskusteks võivad olla

vestluspartneriga kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Nägemislanguse korral on oluline arvestada, et

kui inimesel on nägemisfunktsiooni häireks vaatevälja kahjustused, siis abivahenditega ei ole võimalik tema

tegutsemisvõimet suhtlemisel parandada.

Kuulmise hindamisel arvestatakse kuulmisabivahendi kasutamist või mittekasutamist ja antud abivahendiga

kohanemist. Oluline on arvestada, et kuuldeaparaadi kasutajal esineb tihti probleeme heliallika

lokaliseerimisel, distantsilt kuulmisel, taustamüras kuulmisega jne.

Suult lugemise oskuse puhul arvestatakse kindlasti nägemisfunktsiooni: väljendunud nägemispiirangu korral

ei saa seda rakendada.

Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni kadumine või langus võib põhjustada inimesele erinevaid piiranguid ka

vaimse võimekuse valdkondades.

Näide: Taotleja kasutab kuuldeaparaati ja märgib, et tal ei ole piiranguid sõnumi kättesaamisega.

Valdkonna lisaväljal 3.3 („Kui Teil on nägemise, kuulmise ja kõnelemisega raskusi, aga eelpool toodud

6

küsimused ei võimaldanud neid kirjeldada, tooge need välja siin“) kirjeldab: „Kõnest arusaamine on

mõnedes kohtades raskendatud ka kuuldeaparaadiga, näiteks kajavad ruumid, ja mõne inimese jutust ei saa

midagi aru.“

Selgitus: Hindamisel tuleb arvestada, et erinevates ümbritsevates keskkondades (taustamüra, kajav ruum,

suur suhtlemiskoormus või suured distantsid omavahelises suhtlemises, telefonivestlused jms) on piirangud,

mis alati ei ole kompenseeritavad kuulmisabivahendiga. Seetõttu tuleb hinnata 3.2 võtmetegevuses Taotleja

täpsustuse alusel suhtlemispiirang mõõdukaks (2) või raskeks (3).

Näide: Taotleja kirjeldab: vajan suhtlemisel viipekeele tõlki, kuna olen kurt, aga piiranguid suhtlusest

arusaamisel mul ei ole, kuna need, kellega ma suhtlen, viiplevad. Huultelt ma ei loe, nägemislangust mul ei

ole, kirjutatud tekstist saan aru“.

Selgitus: Antud võtmetegevus koosneb kahest küsimusest, mille sisuks on 1) kuulmise teel sõnumi

vastuvõtmine, mis Taotlejal puudub ja 2) kirjapandud sõnumi lugemine, mis Taotlejal on tavapärane. Ehkki

Taotleja on märkinud piiranguks 0, võib ekspertarst siiski ekspertiisi käigus hinnata võtmetegevuse raskeks

(3) või mõõdukaks (2), kuna tavaolukordades võib sõnumi vastuvõtmine olla olulisel määral häiritud. Antud

juhul, kui Taotleja oleks märkinud kuulmise teel sõnumi vastuvõtmise puuduvaks või peaaegu võimatuks,

tuleks „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli“, vt Lisa…. lk……. järgi raskusastmeks 4, kuid selle

tõttu, et Taotlejal on olemas vähemalt üks sõnumi vastuvõtmise funktsioon, peab arst ekspertiisivormil

hindama, et „meditsiiniliste andmete alusel EI VASTA Taotleja terviseseisund Taotleja hinnatud talitlusliku

võimekuse raskusastmele“ ja seda ka arstlikult põhjendama. Kuna Taotleja vastab üksikküsimustele, aga

ekspertarst annab hinnangu võtmetegevusele, siis antud juhul peab ekspertarst andma koondhinnangu

Taotleja sõnumi vastuvõtmise võimele. Tegutsemispiiranguks võib olla nii mõõdukas (2) kui raske (3),

olenevalt täpsematest terviseandmetest ja taotlusel täidetud III ja IV osa andmetest.

Lisa 3 „Kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häirete (b) ning tegutsemis- ja osaluspiirangute (d)

tõlgendamine ja hindamine taotluses ja terviseandmetes leiduva informatsiooni alusel“

Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häireid ja neist põhjustatud tegutsemispiiranguid kirjeldatakse

töövõime hindamise metoodika alusel järgmistes valdkondades:

3. Suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine võtmetegevustes 3.1 ja 3.2

1. Liikumise valdkonna „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses 1.2.

Piirangute hindamisel tuleb arvesse võtta suhtlemise valdkonna abivahendite, sh.

kommunikatsioonivahendite ja/ või kõrvalabi kasutamist. Arvesse võetakse n. taotleja viipekeele

oskust, Braille´ kirja valdamist jt. suhtlemispiirangute kompenseerimise võimalusi. Kuna nende

oskuste/võimaluste kasutamine ühiskonnas laiemalt on vähene, ei muuda see sageli oluliselt piirangu

7

raskusastet. Erinevate funktsioonihäirete ja tegutsemispiirangute raskusastete kaalumisel võetakse

aluseks nii taotluses kui terviseandmetes esinev informatsioon.

Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häire võib põhjustada taotlejal täiendavaid tegutsemispiiranguid ka teistes

TVH ekspertiisi valdkondades (vt. tabel 1). Teistes valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid taotleja poolt

kirjeldatud põhjendatud piiranguid tuuakse vastava valdkonna ja võtmetegevuse all välja kerge piiranguna ja

valitakse ekspertiisis piirangu raskusastmeks „1“.

Tegutsemispiirangute koostoime hindamine kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häiretega taotlejate

korral

Vajalik on arvesse võtta ja kaasuvalt hinnata kõigi olemasolevate haigusseisundite ja häirete tõttu esinevate

tegutsemispiirangute koostoimet.

Näitena võib välja tuua tasakaaluhäired/pearinglused, mida esineb kuulmislangusega inimestel suhteliselt

sageli. Mitme erineva haiguse koostoime tõttu esineva piirangu näitena võib tuua kuulmisfunktsiooni

häirumisega inimestel kaasuvana esinevad kroonilise kuluga väliskuulmekäigu, väliskõrva ja/või keskkõrva

põletikulised haigused, mille korral kuulmisabivahendite kasutamine ei ole võimalik. Teise näitena võib

välja tuua kroonilise kuluga, sageli ägenevad ja püsivaid vaevusi põhjustavad ülemiste hingamisteede

põletikulised või allergilise loomuga haigused, mis võivad samuti ägenemise perioodil taotlejal esinevat

kuulmishäiret oluliselt raskendada. Taotlejad kirjeldavad neil juhtudel taotluses kuulmisraskuste

süvenemist, kuna ei saa n. kasutada kaasuva haiguse ägenemisel kuulmisabivahendeid vms. (nt allergilised,

vasomotoorsed või kroonilised riniidid, sinusiidid, kõrvapõletikud jt. sh. erinevad limatekitava olemusega

kuulmisfunktsiooniga seotud haigusseisundid, samuti koostoimena mõned bronhiaalastma vormid jne).

Väga oluline on siinkohal eraldi välja tuua kuulmislanguse ja nägemishäire koosesinemise juhud (ingl.k.

dual sensory impairment), mis on suhteliselt sagedased n. vanemaealiste inimeste ja diabeeti põdevate

inimeste hulgas. Oluline on arvestada võtmetegevuse raames koostoimena kujunevat tegusemispiirangute

raskusastet.

NB! Tabelites 2- 5 toodud kuulmis- ja nägemishäirete raskusastmed EI VÕRDU automaatselt vastava

võtmetegevuse või valdkonna tegutsemispiirangute skooriga, vaid näitavad funktsioonihäirete ulatust.

Tegutsemispiirangu skoori määramiseks kasutab ekspertarst kompetentsipõhist kaalutlusõigust.

Kaalutluskriteeriumid on:

 erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju

 tervisekahjustuse/ haiguse kulg

 tervisekahjustuse/ haiguse raskusaste

 haiguse esinemise sagedus

 tervisekahjustuse / haiguse ulatus

 taotleja haiguskriitika- ja teadlikkus, ravisoostumus

 tegutsemis- ja osalemispiirangute mõju taotleja igapäevategevustele

Tabel 1. Kuulmis- ja nägemishäirete ja tegutsemispiirangute avaldumine TVH võtmetegevustes ja RFK valdkondades, funktsiooni (b) ning tegutsemise- ja

osaluse (d) koodid

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

Nägemisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

3. Suhtlemine:

nägemine,

kuulmine,

kõnelemine. 3.1. Inimestega

suhtlemine.

3.2. Teiste inimeste

suhtlus taotlejaga.

d3 Suhtlemine

Suhtlemise valdkonnas hinnatakse nägemis- ja kuulmisfunktsiooni

häirete olemasolu ja suurust ning suhtlemispiirangu kujunemist

nägemis- ja kuulmishäirete koostoimel. Hindamisel võetakse

arvesse kõik taotlejal olemasolevad nägemis- ja

kuulmisrehabilitatsiooni abivahendid ja nende

kompensatsioonivõime. Piirangu raskusaste oleneb taotleja

suhtlemisvõimest koos abivahenditega.

Hinnatakse taotleja eneseväljendamise ja arusaadavaks tegemise

võimekust. Tegevus hõlmab teiste inimeste poolt edastatud

teate/sõnumi raskusteta ja ilma kõrvalise abita vastuvõtmist

(kuulmise, nägemise teel või taktiilselt), kaasa arvatud

lugemisoskust, suult lugemise võimet või suure teksti nägemist.

Kurtide keelekasutust mõjutavad kuulmislanguse sügavus; kurtuse

tekkeaeg (kõne-eelne või kõnejärgne kurtus); arengukeskkond

(pärilik või omandatud kurtus) ja õpetuskeele valik hariduse

omandamisel (suuline või viipekeelne). Kurtidel on üldjuhul

kirjalikus keeles väljendamise ja kirjutatud sõnumite vastuvõtmise

võimekus nõrk ning oleneb sellest, kas ja kuidas on vastav õpe

läbitud. Valdavalt puudutab see viipekeelseid kurte, nende emakeel

on eesti viipekeel ning neile on eesti kirjakeel võõrkeel. Kuna eesti

keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad olulisel määral, siis

võib viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla

paljude grammatikavigadega. Samuti võib emakeelena eesti

viipekeelt kasutavatel kurtidel olla raskusi eesti kirjakeeles

kirjutatu täieliku mõistmisega, kuna see pole samuti nende

emakeel. Näiteks võib neil esineda kirjaliku teksti osas

vääritimõistmisi.

b167 keele vaimsed funktsioonid

(k.a suult lugemine, viipekeele

mõistmine)

b1670 keele mõistmine

b16700 suulise kõne mõistmine

b16701 kirjaliku kõne mõistmine

b16702 viipekeele mõistmine

b1671 keele väljendamine

b16710 suulises kõnes

väljendumine

b16711 kirjalikus keeles

väljendumine

b16712 viipekeeles väljendumine

b230 kuulmisfunktsioonid

b310 häälefunktsioonid

b3100 hääle tekitamine

b3101 hääle kvaliteet

b320 hääldamis- e

artikulatsioonifunktsioonid

b330 kõne ladususe ja rütmi

funktsioonid

b3300 kõne ladusus

b3301 kõne rütm

b3302 kõne kiirus

b3303 kõne meloodia

d310 suuliste sõnumite

vastuvõtmine

d350 vestlus

d355 arutelu

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste

funktsioonid

b2101 nägemisvälja

funktsioonid

b2102 nägemise kvaliteet

b21020 valgustundlikkus

b21021 värvuste nägemine

b21022 kontrastitundlikkus

d315 mitteverbaalsete sõnumite

vastu võtmine

d325 kirjutatud sõnumite

vastuvõtmine

d335 mitteverbaalsete sõnumite

edastamine

d345 kirjalikud sõnumid

d360 kommunikatsiooni-

vahendite ja -tehnikate

kasutamine

d3601 kirjutamismasinate

kasutamine

d3602 kommunikatsiooni-

vahendite kasutamine

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

Nägemisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

Kõige raskemas olukorras on kombineeritud nägemis- ja

kuulmispuudega inimesed (pimekurdid), sest neil ei ole võimalik

kasutada ainult nägemispuudega või kuulmispuudega inimestele

mõeldud teenuseid. Pimekurt vajab spetsiaalseid meetodeid

kommunikatsiooniks ja toimetulekuks.

Kuulmispiiranguga inimesel hinnatakse taotleja kõnet. Arvesse

võetakse taotleja alternatiivse kommunikatsioonivahendi

kasutamise vajadus ja sagedus.

Kõnelemise piirangud võivad kaasneda märkimisväärse

kuulmispiiranguga, sagedamini Kurtidel ja noorest east alates

raske-sügava kuulmislangusega vaegkuuljate puhul, juhul kui neil

olemasolevad kuulmisabivahendid ei kompenseeri

kuulmisfunktsiooni häirest põhjustatud piirangut vajalikul määral.

Kuulmislangus võib mõjutada kõiki kõne ja keele valdkondi ning

hääle omadusi.

d360 kommunikatsiooni-

vahendite kasutamine

d315 mitteverbaalsete sõnumite

vastuvõtmine

d320 viipekeeles edastatud

sõnumite vastuvõtmine

d325 kirjutatud sõnumite

vastuvõtmine

d330 rääkimine

d340 sõnumite edastamine

viipekeeles

d910 ühendustes osalemine

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

Nägemisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

1. Liikumine.

1.1.Liikumine eri

tasapindadel.

1.2.Ohutu

ringiliikumine.

1.3.Seismine ja

istumine.

d4 Liikuvus

Hinnatakse visuaalse informatsiooni puudumise või puudulikkuse

tõttu liikumisega seotud raskendatud tegevusi. Abivahendite

kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid

(tasakaal, koordinatsioon, kukkumisrisk). Siia liigituvad: täpse

nägemise, värvide nägemise, päevavalguses nägemise häire,

hämaras nägemise ning liikumise ja kujutiste täheldamise häire,

vaatevälja häire – vaatevälja kitsenemine, ebaühtlane vaateväli,

kujude, vormide ja detailide mitteeristamine, mis põhineb

kontrastide tajumisel, silmade võimetus kohaneda valgustaseme

muutusega pupillide suuruses, puudulik võime hinnata kaugusi ja

objektivahelisi suhteid, tasandivahe muudatusi, ruumilise nägemise

häire.

Nägemishäiretega inimesed vajavad paljudes tegevustes avalikus

ruumis kõrvalist abi, individuaalset õpetamist, juhendamist. Kõik

nägemishäiretega inimesed ei omanda iseseisva avalikus ruumis

liikumise oskusi, mistõttu vajavad täielikult saatja abi või

lisateenuseid.

Kuulmislangusega inimesel võib olla takistatud kodunt väljumine

ja tööle minek mitte otseselt kuulmislanguse tõttu, vaid

kuulmislangusest tingitud ruumis orienteerumise häire ja/või

ärevuse ja meeleolu häirumise tõttu.

Kuulmislangusega inimesel võib esineda pearinglust, mille teke

võib olla seotud peaasendi muutustega ning visuaalse infoga

üleküllastunud keskkondades viibimisega.

b230 kuulmisfunktsioonid

b235 tasakaaluelundi

funktsioonid

b240 kuulmise ja tasakaaluelundi

funktsiooniga seonduvad

aistingud

b2400 tinnitus

b2401 peapööritustunne

b2402 kukkumistunne

b2403 peapöörituse või

tasakaaluhäirega seotud iiveldus

b2404 ärritus kõrvas

b2405 surve kõrvas

d415 kehaasendi säilitamine

d450 käimine

d455 muul viisil liikumine

d460 mitmesugustel pindadel

liikumine

d470 liiklusvahendi kasutamine

d410 keha põhiasendi muutmine

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste

funktsioonid

d410 keha põhiasendi

muutmine

d415 kehaasendi säilitamine

d450 käimine

d455 muul viisil liikumine

d460 mitmesugustel pindadel

liikumine

d465 abivahenditega liikumine

d470 liiklusvahendi kasutamine

d475 liiklusvahendi juhtimine

2. Käeline tegevus

2.1. Käte sirutamine

2.2. Asjade

ülestõstmine ja

liigutamine

2.3. Käteosavus

d4 Liikuvus

Nägemisteravuse langusega inimestel on käelise tegevuse

sooritamisel piirangud seotud raskustega määratleda esemete

asukohta, suurust, kaalu jne. Samuti on raskendatud või võimatu

sooritada täppisliigutustega seotud tegevusi.

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste funkts.-id

d430 esemete tõstmine ja

kandmine

d440 käte täppisliigutused

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

Nägemisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

4. Teadvusel

püsimine ja

enesehooldus.

4.1. Teadvusel

püsimine ärkveloleku

ajal.

4.2. Soole ja põie

kontrollimine.

4.3. Söömine ja

joomine.

d5 Enesehooldus

Hinnatakse enda keha pesemist, kehaosade hooldust, tualettruumi

toimingute teostamist, riietumist, söömist, joomist ja oma tervise

eest hoolitsemist. Enesehoolduse tegevuste sooritusvõime sõltub

palju nägemisteravusest ning häirete tekkimise ajast, vähem

vaatevälja häiretest. Hügieeni- ja tualetitegevused nõuavad tihti

abivahendite kasutamist või ruumide kohandamist ja eeldavad

antud oskuste spetsiifilist õpetust. Põhiliseks tegutsemispiiranguks

on vajaminevate hügieenitarvikute leidmine majapidamises ning

nende kasutamine ilma visuaalse kontrollita. Ka abivahendite

kasutamise korral säilivad mõningad piirangud, võib esineda

nägemishäirest tulenevaid hügieeniprobleeme (riiete määrdumine

jne).

d570 oma tervise eest

hoolitsemine

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste

funktsioonid

d510 enda pesemine

d520 kehaosade hooldus

d530 tualettruumi toimingud

d540 riietumine

d550 söömine

d560 joomine

d570 oma tervise eest

hoolitsemine

5. Õppimine ja

tegevuste

elluviimine. 5.1.Tegevuste

õppimine.

5.2. Tegevuste

alustamine ja

lõpetamine.

d1 Õppimine ja teadmiste rakendamine Nägemis- või kuulmislangusega inimese tegevuste õppimine põhineb väga suurel määral kas ainult auditiivsel meetodil või ainult visuaalsel matkimisel. Seetõttu esineb meelepuudega inimestel õppimise valdkonnas piiranguid ja nad vajavad väga palju tugimeetmeid (kohandusi, abivahendeid, tugiteenuseid). Hinnatakse nägemis- ja kuulmishäiretega inimese õppimisvõimet (teadmiste ja oskuste omandamist) ja tegevuste iseseisva sooritamise võimeid. Taotleja enesehinnang tegevuste sooritamiste osas võib olla nii üle- kui ka alahindav. Hindamisel peab arvestama, et nägemis- ja kuulmishäiretega inimeste sooritusele avaldavad mõju erinevad tegurid (võõras keskkond, emotsionaalne pinge), samuti on pikaajalise nägemis- või kuulmislangusega inimene harjunud lähedaste kõrvalise abiga, mistõttu võib ta oma tegutsemisvõimet üle hinnata.

b1560 kuulmistaju

b1670 keele mõistmine

b16700 suulise kõne mõistmine

b16701 kirjaliku kõne mõistmine

b16702 viipekeele mõistmine

b1671 keele väljendamine

b16710 suulises kõnes

väljendumine

b16711 kirjalikus keeles

väljendumine b16712 viipekeeles

väljendumine

d115 kuulamine

d140 lugemaõppimine

d175 probleemide lahendamine

b210 nägemisfunktsioonid

d110 vaatamine

d130 jäljendamine

d135 kordamine

d140 lugemaõppimine

d145 kirjutamaõppimine

d150 arvutamaõppimine

d155 oskuste omandamine

d1550 põhioskuste

omandamine

d1551 keeruliste oskuste

omandamine

d160 tähelepanu koondamine

d166 lugemine

d170 kirjutamine

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

Nägemisfunktsiooni häired,

tegutsemispiirangud

6. Muutustega

kohanemine ja ohu

tajumine. 6.1.Väljaskäimine.

6.2.Riski või ohu

tajumine.

6.3. Toimetulek

muudatustega.

d2 Üldised ülesanded ja nõuded

Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häiretega taotleja piiranguteks

antud valdkonnas võivad olla psühholoogilised probleemid,

emotsioonide ja omaaktiivsuse reguleerimine ning suhtlemishirm.

Hinnatakse piiranguid igapäevategevuste planeerimises,

korraldamises ja sooritamises, mis on põhjustatud tajude ja

emotsioonide funktsioonihäirest ning kõrvalise abi vajadust.

Hinnatakse ühe või mitme ülesande sooritamist, samuti lihtsate (1-

2 osast koosnevate) kui keeruliste (mitmest osast koosnevate ja

kognitiivset võimekust eeldavate) ülesannete täitmis ning

juhendamise vajadust ülesannete täitmisel. Antud valdkonnas

hinnatakse ka taotleja võimekust stressi ja meeleolumuutustega

toimetuleku osas, samuti võimekust tajuda, ära tunda ja ennetavalt

reageerida ohtlikele olukordadele. Tugiteenuste olemasolu korral

on vajalik hinnata tegutsemisvõimet tulenevalt piirangutest koos

taotlejal olemasolevate tugiteenustega (nt isikliku abistaja

olemasolul võetakse arvesse isikliku abistaja poolne piirangut

kompenseeriv toime).

b230 kuulmis- ja

tasakaalufunktsioonid

d210 ühe ülesande täitmine

d2103 ühe ülesande täitmine

rühmas

d2203 paljude ülesannete

täitmine rühmas

d240 stressi ja muude psüühiliste

koormustega toimetulek

d230 igapäevatoimingute

korraldamine.

b210 nägemisfunktsioonid

d210 ühe ülesande täitmine

d2100 lihtsa ülesande täitmine

d2101 keerulise ülesande

täitmine

d2102 ühe ülesande täitmine

üksinda

d230 igapäevatoimingute

tegemine

d240 stressi ja muude

psüühiliste koormustega

toimetulek

7. Inimestevaheline

lävimine ja suhted. 7.1. Sotsiaalsete

olukordadega

hakkamasaamine.

7.2. Kohane

käitumine

d7 Inimestevaheline lävimine ja suhted

Hinnatakse võimekust suhelda vahetult teiste inimestega või

kasutades tavapäraseid kommunikatsioonivahendeid. Suhtlemise

võimekust pärsib meelepuudega inimesel tihti ärevus ja hirm uute

olukordade ning inimeste ees. Piirangut põhjustav ärevus/hirm võib

väljenduda kergest ärevusest kuni märkimisväärselt väljendunud

hirmuni, võib kutsuda esile märgatava kehalise reaktsiooni.

Funktsiooni täielik piirang põhjustab sotsiaalset isolatsiooni.

Igapäevastest tegevustest võivad põhjustada raskusi nt

ühistranspordi kasutamine, poes käimine, võõraste ja lähedastega

suhtlemine, tihti on keerulised perekondlikud suhted.

b230 kuulmis- ja

tasakaalufunktsioonid

d720 Kompleksne

inimestevaheline lävimine

d730 võõrastega kontakteerumine

d740 ametlikud suhted

d750 mitteametlikud sotsiaalsed

suhted

d760 perekondlikud suhted

b210 nägemisfunktsioonid

d720 Kompleksne

inimestevaheline lävimine

d730 võõrastega

kontakteerumine

d740 ametlikud suhted

d750 mitteametlikud

sotsiaalsed suhted

d760 perekondlikud suhted

KUULMISFUNKTSIOONI HÄIREGA (KFH) INIMESE TÖÖVÕIME HINDAMINE

Tabel 2. KFH hindamine RFK alusel (kuulmisabivahendi olemasolu korral on vajalik kuulmisfunktsiooni häiret hinnata koos abivahendiga)

KFH hindamine VAIKSES kuulmiskeskkonnas KFH hindamine MÜRARIKKAS kuulmiskeskkonnas

<20, kuid

≥35 dB HL

halvemini

kuulvas

kõrvas

20-40 dB

HL

paremini

kuulvas

kõrvas

41-70 dB

HL paremini

kuulvas kõrvas

71-95 dB

HL paremini

kuulvas

kõrvas

≥95 dB

HL paremini

kuulvas

kõrvas

<20,kuid ≥ 35 dB

HL halvemini

kuulvas kõrvas

20-40 dB

HL

paremini

kuulvas

kõrvas

41-70 dB

HL

paremini

kuulvas

kõrvas

71-95 dB

HL paremini

kuulvas kõrvas

≥95 dB

HL paremini

kuulvas

kõrvas

KFH RASKUSASTMED1

Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik

0 1 2 3 4 0 1 2 3 4

Üldjoontes

kuulmishäire

id ei ole,

kuid häired

võivad

esineda, kui

heliallikas on

halvemini

kuulva kõrva

läheduses.

Heliallika

lokaliseerimi

se võime

häiritud.

Üldjoon-

tes

kuulmis-

häireid ei

ole.

Võib esineda

probleeme

tavakõne

kuulmisega, aeg-

ajalt peab

vestluspartner

üks-ühele

vestlemisel

valjemalt rääkima,

et kõne oleks

selgesti kuuldav.

Võivad esineda

probleemid

telefoni teel

edastatud sõnumi

kuulmisel.

Kuuleb

valjemat

kõne, mis on

öeldud

inimese

vahetus

läheduses.

Esineb väga

suuri

probleeme

telefoni teel

edastatud

sõnumi

kuulmisel.

Märkimisväär-

sed probleemid

kõne kuulmisel

Võib esineda

probleeme vestluse

jälgimisel ja/või

selles osalemises;

kuulmisprobleemid

on väljendunumad

grupivestlustes.

Vajadus tugineda

visuaalsetele

vihjetele (suu

liikumise jälgimine)

suurem.

Heliallika

lokaliseerimise

võime häiritud.

Võib esineda

probleeme

vestluse

jälgimisel

ja/või selles

osalemises.

Probleemid on

väljendunu-

mad

grupivestlustes

Vajadus

tugineda

visuaalsetele

vihjetele (suu

liikumise

jälgimine)

suurem.

Võib

esineda

märkimis-

väärseid

probleeme

vestluse

jälgimisel

ja selles

osalemises.

Vajadus

tugineda

visuaalsete-

le vihjetele

(suu

liikumise

jälgimine)

suurem.

Esineb väga suuri

probleeme vestluse

jälgimisel ja selles

osalemises.

Vajab visuaalsetele

vihjetele (suu

liikumis jälgimine)

tuginemist.

Võib esineda

probleeme

olmehelide (sireenid,

telefonihelin, auto

signaal)

äratundmisel/kuulmi

sel.

Ei suuda

kõnet kuulda/

eristada

Kuulmislanguse määra arvutamisel kasutatakse paremini kuulva kõrva kuulmislävesid neljal helisagedusel (500Hz, 1kHz, 2kHz, 4kHz). Erandiks on KFH

vahemikus <20, kuid ≥35 dB HL, kus võetakse arvesse halvemini kuulva kõrva kuulmisläved. Kuulmisrehabilitatsiooni vahendite (kuulmisimplantaadid,

kuuldeaparaadid jt) kasutamise korral on kuulmispuudega isik endiselt vaegkuulja, kelle kuulmislanguse määr on võrreldav vähemalt kerge kuulmislangusega

inimese omaga. Auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse auditoorse info töötlemishäire puhul on patsiendi kuulmisprobleemid äärmiselt varieeruvad.

Eelnimetatud häirete puhul ei saa kuulmisprobleemide kirjeldamisel lähtuda puhastoonaudiomeetria tulemustel, sest antud häirete puhul halveneb

kuulmisfunktsioon drastiliselt mürarikkas keskkonnas ja grupivestluse jälgimisel.

Puhastoonaudiomeetrial mõõdetavad kuulmisläved (hearing threshold) igal testitud helisagedusel väljendatakse dB HL-s (hearing level). Kuulmislävede

hindamine põhinevad referentsväärtustel. dB SPL (sound pressure level) on helirõhu tase. Helirõhu taset mõõdetakse logaritmilisel skaalal ning esitatakse

detsibellides dB.

Tabel 3. Täiendav abimaterjal KFH hindamisel koos abivahendiga (allikas: Danish Hearing Disability Assessment System)

KFH RASKUSASTMED1

Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik

0 1 2 3 4

Kuuleb kõnet selgesti

ilma kuulmisabivahendita

situatsioonides A, B, C *.

Kuuleb kõnet selgesti ilma

kuulmisabivahendita

situatsioonis A, aga mitte

situatsioonides B ja C.

Kuuleb kõnet selgesti koos

kuulmisabivahenditega

situatsioonides A, B, aga

mitte situatsioonis C.

Kuuleb kõnet selgesti koos

kuulmisabivahenditega

situatsioonis A, aga mitte

situatsioonides B ja C.

Ei kuule kõnet isegi koos

kuulmisabivahenditega

situatsioonides A, B või C. Puudub

igasugune kõne tajumine isegi koos

kuulmisabivahenditega.

*Situatsioonid:

A: optimaalsed kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, keskkonnas on vaid vähene taustamüra.

B: rahuldavad kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, taustamüra on kõnest vähemalt 10dB SPL (sound pressure level) vaiksem.

C: puudulikud kuulmistingimused. Kõne signaal on võrdne või vaiksem kui taustamüra.

1 RASKUSASTMED RFK ALUSEL

 0 EI OLE probleemi – (puudub, tühine, …) – 0-4%

 1 KERGE probleem – (väike, nõrk, …) – 5-24%

 2 MÕÕDUKAS probleem – (keskmine, tuntav, …) – 25-49%

 3 RASKE probleem – (suur, tõsine, …) – 50-95%

 4 TÄIELIK probleem – (vaieldamatu, sügav, …) – 96-100%

15

NÄGEMISFUNKTSIOONI HÄIREGA (NFH) INIMESE TÖÖVÕIME HINDAMINE

Nägemisfunktsioonid on: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, kohanemine erinevate

valgustingimustega, liikuvate objektide nägemine, ruumiline nägemine, binokulaarne ja stereonägemine, kahe

silma koosnägemine.

Tabel 4. NFH raskusaste1 NÄGEMISTERAVUSE LANGUSE (Visus) korral Suhtlemise valdkonna ja Ohutu

ringiliikumise võtmetegevuse hindamisel

3. VALDKOND: SUHTLEMINE:

NÄGEMINE, KUULMINE, KÕNELEMINE

Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus: Ohutu

ringiliikumine

OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0 OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0

0,3 2 2 2 2 2 2 0,3 3 3 3 3 3 3

0,2 2 2 2 2 2–3 2–3 0,2 3 3 3 3 3 3

0,1 2 2 2–3 3 3 3 0,1 3 3 3 3 3 3

0,08 2 2 3 3 4 4 0,08 3 3 3 4 4 4

0,03 2 2–3 3 4 4 4 0,03 3 3 3 4 4 4

0 2 2–3 3 4 4 4 0 3 3 3 4 4 4

Tabel 5. NFH raskusaste1 VAATEVÄLJA muutuste korral Suhtlemise valdkonna ja Ohutu ringiliikumise

võtmetegevuse hindamisel

3. VALDKOND: SUHTLEMINE:

NÄGEMINE, KUULMINE, KÕNELEMINE

Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus: Ohutu

ringiliikumine

OS/

OD

Nor

m 50° 30° 10° 5° 0 OS/ OD

Nor

m 50° 30° 10° 5° 0

Norm 0 1 2 2 2 2 Norm 0 1 2 2 2 2

0 2 2–3 3–4 4 4 4 0 2 3 3 4 4 4

50 ° 1 2–3 2–3 3 3 2–3 50 ° 1 2–3 2–3 3 3 3

30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3–4 30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3

10 ° 2 3 3–4 4 4 4 10 ° 2 3 3–4 4 4 4

5° 2 3 3–4 4 4 4 5° 2 3 3–4 4 4 4

NB! Peamiselt hinnatakse nägemise või kuulmisfunktsiooni häiretega inimese tegutsemisvõimet suhtlemise

valdkonnas ja liikumise valdkonnas ohutu ringiliikumise võimet. Töövõime hindamise metoodika kohaselt saab

taotlejal teistes valdkondades tegutsemispiirangute esinemise korral hinnata tegutsemispiirangut "kerge"

piiranguga (skoor 1).

16

NFH-ga TAOTLEJA TÖÖVÕIME HINDAMISE NÄIDE

KOOND TAOTLEJA EPIKRIISIDEST:

Diagnoosid: H53.4, H40.5

Vaegnägevus imikueast, OD näinud halvemini lapsest saadik. Sekundaarne glaukoom, mille tõttu on jälgimisel.

Kõikide nägemisfunktsioonide ja vaateväljade kahjustused, ühes silmas säilinud vähene valgustaju. Kasutab

kuulmisfunktsiooni, millega probleeme ei esine. Prille ei kasuta. Liikumisel kasutab orienteerumisel kuulmist,

maamärke. Probleemid esinevad ootamatute takistuste märkamisel (pehmed pinnad, puu juurikad, lehed, lumi,

libedus, kõrgemad takistused).

Alustas pool aastat tagasi iseseisvalt elamist korteris, iseseisvalt teeb sisseostud interneti teel, poes käimisel

kasutab venna abi. Põhjalikuks koristamiseks vajab abi, kasutab pesupesemise teenust, nõudepesumasinat,

tolmuimejat, mikrolaineahju, külmkappi, köögihunti jne. Sularaha eristab.

Üldseisund 08.09.2016: Visus OD alla 0.03 cc e.k OS 0.01 pt cc pl -1.25 70 = 0.5pt Refraktsioon: OD -3.0 -

0.75 ax 53 OS +2.0 -2.50 ax 110 IOP: e.m. / 16. Visus OD alla 0.03 cc e.k OS 0.01 ja OS vaateväli 50 °.

Kuna tegemist on nii nägemisteravuse languse kui vaatevälja kahjustusega, siis tuleb vaadata mõlemat tabelit

(Tabel 4 ja Tabel 5) ja kui tulemused erinevad, siis tuleb võtta aluseks suurem skoor.

TAOTLUSE VASTUSTE

VÄLJAVÕTE

TABELITE KASUTAMISE KIRJELDUS

1.2 Ohutu ringiliikumine (1) Kas saate

iseseisvalt ohutult üle tee minna?

Vastab: Suurte raskustega, peaaegu

võimatu (3)

Täpsustab: Mul on raske jälgida liikuvaid

autosid, ei suuda aru saada kui kaugel nad

on.

Tabel 1 kirjeldab, et nägemishäiretega inimesed vajavad

paljudes tegevustes avalikus ruumis kõrvalist abi,

individuaalset õpetamist, juhendamist. Kõik

nägemishäiretega inimesed ei omanda iseseisva avalikus

ruumis liikumise oskusi, mistõttu vajavad täielikult saatja

abi või lisateenuseid.

Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli liikumise valdkonna osast

OS 0,01 ja OD 0,03 ristumiskohta, saame

nägemisfunktsiooni häire raskusastmeks 3.

Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal

häire raskusastet, saame tulemuseks 3.

1.2 (2) Kas suudate ilma kõrvalise abita

minna ohutult kohta, kus Te pole varem

käinud?

Vastab: EI (4)

Täpsustab: Tundmatusse kohta ise üksi

minna ei saa. Vajan, et keegi enne

Tabel 1, liikumise valdkonna real ja nägemisfunktsiooni

häirete/tegutsemispiirangute veerus leiame piirangute d-

koodid:

d450 käimine

d455 muul viisil liikumine

d460 mitmesugustel pindadel liikumine

d465 abivahenditega liikumine

d455 muul viisil liikumine

d470 liiklusvahendi kasutamine

d475 liiklusvahendi juhtimine

17

TAOTLUSE VASTUSTE

VÄLJAVÕTE

TABELITE KASUTAMISE KIRJELDUS

teekonna selgeks õpetab.

Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli liikumise valdkonna osast

OS 0,01 ja OD 0,03 ristumiskohta, saame

nägemisfunktsiooni häire raskusastmeks 3.

Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal

häire raskusastet, saame tulemuseks 3.

1.2. võtmetegevuses on mõlema alaküsimuse puhul

nägemisfunktsiooni häire kõrgeim väärtus 3 (raske häire).

Ekspertarst kasutab kaalutlusõigust, mille aluseks on

taotleja ütlused, TIS andmed (lähtudes asjaolust, et taotleja

on praktiliselt pime ja suudab enam-vähem ohutult liigelda

ainult selgeks õpetatud marsruutidel) ja kahjustuse

raskusastme kõrgeim väärtus ning hindab 1.2.

võtmetegevuses taotleja tegutsemispiirangu raskeks (skoor

3).

3.valdkonnas SUHTLEMINE

3.1 Kas suudate anda teisele inimesele

selgelt ja arusaadavalt edasi lihtsa teate,

näiteks anda inimesele teada, et keegi käis

teda otsimas?

Vastab: mõõdukate raskustega (2)

Täpsustab: kõnelemisel probleeme pole,

kuid tavaliselt kirjutada ma ei näe, vajan

arvutit.

Tabel 1 selgitab, et piiratud võivad olla tegevused:

d335 mitteverbaalsete sõnumite edastamine

d345 kirjalikud sõnumid

Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli suhtlemise valdkonna osast

OS 0,01 ja OD 0,03 ristumiskohta, mis annab

nägemisfunktsiooni häire raskusastme väärtuseks 3.

Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal

häire raskusastet, mis annab tulemuseks vahemiku 2–3.

3.1. võtmetegevuse puhul kasutab ekspertarst

kaalutlusõigust, tuginedes taotleja ütlustele, TIS

objektiivsetele andmetele ja funktsioonihäirete

raskusastmete tabelile. Toetudes asjaolule, et ühes silmas

on vaateväli osaliselt säilinud ning taotlejal ei esine

piiranguid kõnelemisel, hindab ekspertarst antud

võtmetegevuses taotleja tegutsemispiiranguid mõõdukaks

(skoor 2).

3.2 (1) Kas suudate ilma kõrvalise abita

teiselt inimeselt vastu võtta lihtsat sõnumit

kuulmise ja/või huultelt lugemise teel ja

reageerida hoiatushüüetele?

Vastab: Väikeste raskustega (2)

Täpsustab: kuulen küll, aga huultelt lugeda

ei näe

Raskusastme leidmiseks vt Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli

suhtlemise valdkonna osast OS 0,01 ja OD 0,03

ristumiskohta, saame nägemisfunktsiooni häire

raskusastmeks 3.

Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal

nägemisfunktsiooni häire raskusastet, saame tulemuseks

vahemiku 2–3.

3.2. võtmetegevuse puhul kasutab ekspertarst

kaalutlusõigust, tuginedes taotleja ütlustele, TIS

objektiivsetele andmetele ja funktsioonihäirete

raskusastmete tabelile. Toetudes asjaolule, et „saab luupi

18

TAOTLUSE VASTUSTE

VÄLJAVÕTE

TABELITE KASUTAMISE KIRJELDUS

(2) Kas suudate teiselt inimeselt vastu

võtta suures kirjas trükituna edasi antud

lihtsat sõnumit?

Vastab: Ei (4)

Täpsustab: Kasutan lugemisel luupi,

arvutis abiprogramme, loen ainult suurt

kirja.

ja arvutiprogrammi kasutades suurt kirja lugeda“, hindab

ekspertarst antud võtmetegevuses taotleja

tegutsemispiiranguid mõõdukaks (skoor 2).

5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine.

Kas suudate ise kavandada, alustada ja

lõpetada igapäeva-tegevusi, näiteks

otsustada, millal on vaja minna poodi

söögi järele ning poest vajalik söök tuua ja

valmistada; või planeerida vaatamiseks

telesaade ja seda õigel ajal vaadata?

Vastab: Suurte raskustega, peaaegu

võimatu (3)

Täpsustab:

Asjade meelespidamisega probleemi pole,

kuid nimekirja, mida poest vaja koostab

vend ja poes käib ka tema.

Tabel 1 kirjeldab 5.valdkonna piiranguid: Nägemis- või

kuulmislangusega inimese tegevuste õppimine põhineb

väga suurel määral kas ainult auditiivsel meetodil või

ainult visuaalsel matkimisel. Seetõttu esineb meelepuudega

inimestel õppimise valdkonnas piiranguid ja nad vajavad

väga palju tugimeetmeid.

Kuna taotlejal on tegevuste planeerimisel ja sooritamisel

vaja kõrvalist abi, hindab ekspertarst metoodikakohaselt

tegutsemispiirangu kerge piiranguga (skoor 1).