Taotlus

1

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Transpordiamet (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti elanike liikuvusuuring 2025

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Transpordiameti

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

Ly Tamme

[email protected]

+372 5919 8721

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

Tõnis Stamberg

[email protected]

+372 566 000 49

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik

või selle kavand.

Jah, seejuures andmesubjekti

andmete töötlemine toimub

tema ja/või tema

lapsevanema nõusolekul.

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Transpordiamet

70001490

Valge tn 4/1, Lasnamäe linnaosa, 11413 Tallinn,

Harju maakond

Siim Viin

liikuvusmudeli arendusjuht

[email protected]

+372 5387 5576

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Transpordiamet antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Liis Grünberg

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected]

+372 5852 9707

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus,

leping vms.

1) Uuringuga kogutavaid andmeid ja analüüse kasutab Transpordiamet avalikes huvides oleva

ülesannete täitmiseks, vastavalt Transpordiameti põhimääruse § 4 punkt 1( Ameti ülesanded

on: tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja

sõidukite liikuvuse kavandamine) ja § 10 lõige 2 (Ohutu, keskkonnahoidliku, ligipääsetava

ning toimiva liikuvuse kavandamine liikumisvajaduste rahuldamiseks koostöös klientide ja

huvigruppidega);

2) Isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on IKS § 6 lg 3 lisaks taotluses juba kirjeldatud

alustele ning detailsem kirjeldus on toodud punktdes 5-9.

3) Transpordiameti põhimääruse kohaselt kuulub kõnealune valdkond strateegilise planeerimise

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Kommenteerinud [SV1]: Sinisega on tähistatud

eelviimased täiendused.

Kommenteerinud [LG2]: Need rohelisega lisasime ka

Eetikakomitee avaldusele

3

teenistuse põhiülesannetesse (§ 10 lg 2 p 10).

4) Uuringu aluseks oleva  projekti on ministeerium kavandanud ja Transpordiamet suunanud

 siis ja praegu kehtiva TAIKS redaktsiooni alusel, mis kirjas Transpordiameti

taotluses. 17.06.2025 vastu võetud ja 1.10.2025  jõustuva TAIKSi redaktsioonis on sama

reguleeritud § 9  lg 1 ja lg 2 p 1.

5) Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

selle finantseerimise korraldamine.

6) Kliimaministeeriumi valitsemisalas on: transport, liikuvuse ja liikuvusteenuste planeerimine

ja liiklusohutus (Kliimaministeeriumi põhimäärus määrus nr 71 § 6)

7) Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille tegevusvaldkond

on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja

keskkonda säästva taristu tagamine (Transpordiameti põhimäärus määrus nr 82 § 3)

8) Liikuvusuuring on oluliseks sisendiks Liikuvusmudelile, mille arendamine on Transpordi ja

liikuvuse arengukava ja strateegia „Eesti 2035“ osa, mille Riigikogu võttis vastu 12. mail

2021

9) Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse punktis 2.2.6. on teenistuse üheks

põhiülesandeks liikuvusalase teabe kogumine, säilitamine ja levitamine, uuringute ja

analüüside tellimine, andmeanalüüside korraldamine teadmistepõhise otsustamise

võimaldamiseks.

10) Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon

kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin

punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui

osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle

kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu „Eesti elanike liikuvusuuring 2025“

teel saada ülevaade 7-80-aastaste Eesti elanike liikumistest, selle muutustest võrrelduna varasema

uuringuga ja koostada andmestik, mille alusel on võimalik teha analüüse poliitika kujundamiseks

ja riikliku multimodaalse liikuvusmudeli loomiseks, mille abil saab hinnata lisaks teetaristu

investeeringute mõjudele ka teiste liikumisviiside arendamise otsuste mõjusid liikuvusele.

Andmekogumine on kavas läbi viia läbi Transpordiameti ja Turu-uuringute AS-i vahel 10. juulil

2025 sõlmitud TÖÖVÕTULEPINGU nr 3.2-4/25/982-1 raames (allpool kirjeldatud metoodika on

kooskõlas töövõtulepingu tingimustega).

Küsitlusuuringu andmestik on aluseks riikliku multimodaalse liikuvusmudeli loomisel, mille abil

saab hinnata lisaks teetaristu investeeringute mõjudele ka teiste liikumisviiside arendamise

otsuste mõjusid liikuvusele. Modelleerimise ja ka paljude teiste transpordi valdkonna

analüüsimise meetodite kasutamise eelduseks on vajalike ja usaldusväärsete algandmete

olemasolu ja järjepidevus. Andmestik saab olema üheks aluseks riigi liikuvust puudutavate

analüüside ja otsuste tegemisel. Eesmärkide täitmiseks peab andmestik sisaldama Eesti elanike

sotsiaalmajandusliku taustaandmeid, liikumisi ning liikuvust mõjutavaid andmeid.

Probleemid, mida püütakse uuringuga lahendada: Kommenteerinud [SV3]: Punasega on tähistatud esimesed

muudatused.

4

1. Poliitiliste meetmete mõju hindamine - Transpordisüsteemi mõjutab palju erinevaid

muutujaid ja Liikuvusuuringut tegemata ei ole võimalik hinnata, kas ja mis mõju

kohaldatud poliitilised meetmed on kaasa toonud.

2. Üle-eestiline liikuvusmudel - Liikuvuuringu tulemusena valideeritakse mudeli reisiahelate

toimumine ja rahvastik. Ilma selleta pole võimalik analüüsida, kuidas tuleviku plaanitud

taristu muudatused inimeste liikumisi mõjutada võivad. Liikuvusuuringu tulemustel

põhineva liikuvusmudeli kasutamisel saame hoiduda liikumistele kahjulike otsuste

tegemiseks.

3. Üksikute uuringute tegemise vajaduse vähendamine - Eelmise liikuvusuuringu andmeid

on kasutatud piirkonna liiklusuuringute läbiviimiseks. Selle asemel, et iga uuringu raames

peaks hakkama uuesti inimeste liikumisi uurima ja üksikisikuid häirima, saab

isikustamata (anonümiseeritud) tulemusi kasutada TRAM-i poolt korraldatud üle-

eestilisest liikuvusuuringust.

4. Ühistransport ei vasta vajadustele - Uuringust saame infot selle kohta, mis põhjustel

valitakse ühistranspordi asemel isiklik auto ja selle tulemustest saame leida meetmed

selleks, et suurendada säästvate liikumisviiside kasutamise osakaalu.

Konkreetsed eelmise uuringu andmestiku kasutamise näited:

• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021

• Üleriigiline planeering 2050

• Tallinna liiklusmudel (Tallinna Transpordiamet)- sisend Tallinna ühistranspordi ja

liikluskorralduse planeerimisel

• Tallinna ja Põhja-Harjumaa liiklusmudel (K-Projekt AS)- sisend paljudele riigiteede ja

detailplaneeringute liiklusuuringutele.

Eesti Statistikaameti poolt koostati enne 2021. aasta uuringut täpsem ülevaade antud uuringu

eesmärgist, teoreetilisest lähteülesandest, teiste maade sisendist ja praktikast

(https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023-

06/EELU_valim%20ja%20metoodika_Statistikaamet%202020.pdf) ja kavandatav uuring

põhineb 2021. aasta eelkäijal (https://transpordiamet.ee/EELU2021).

Nüüd on vajadus kordusuuringuks:

• regulaarne andmekogumine peegeldab ühiskonnamuutustest tulenevaid liikumisotsuseid

(sh COVID-19 mõjud),

• toetab liikuvusotsuseid,

• annab võrreldava sisendi rahvusvaheliste uuringutega (muuhulgas National Travel Survey,

Mobilität in Deutschland, Enquête Mobilité des Personnes, Mikrozensus Mobilität und

Verkehr, National Household Travel Survey, Onderzoek Verplaatsingen in Nederland,

Traficomi riiklik liikuvusuuring ja Rootsi RES).

Liikuvusuuring 2025 on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (asustusüksuse ehk EHAK III

tasemeni).

Andmete kogumine on kavandatud 6,5 kuu jooksul ja kogu valim jagatakse nädalatele ja nädala

sees ühtlaselt nädalapäevadele. Vastajatelt küsitakse kahe eelneva päeva liikumiste ja mitte

liikumiste kohta. Küsitluspäevade jaotus tagab siinkohal proportsionaalse päevikute täitmise

jaotumise päevadeks nädala lõikes. Küsitlustöö on planeeritud ajavahemikku 10. november 2025.

aastal kuni 30. mai 2026. aastal. Küsitlustööd ei toimu koolivaheaegadel kui ebatraditsioonilise

liikumisega perioodil (4 nädalat) ja vähese liikumisega perioodil jaanuaris ning veebruaris 2026.

aastal (8 nädalat).

5

Liikuvusuuringu üldkogumi moodustavad 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 7-80-aastased Eesti

alalised elanikud. Rahvastikuregistrist (isikupõhise) valimi võtmiseks on vaja 7-80-aastaste Eesti

alaliste elanike loendit, millest jäetakse välja Kihnu, Vormsi ja Ruhnu valla elanikud; Saaremaa ja

Muhu valda vaadeldakse ühise kihina (juhusliku valiku tõttu satub ühisest kihist valimisse nii

Saaremaa kui Muhu valla elanikke). Lisaks jäetakse valimist välja institutsioonides viibijad ja

inimesed, kel puudub kontakti saamiseks e-posti aadress.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks - vt ptk 9.2).

Liikuvuse paremaks kaardistamiseks kasutatakse rahvastiku proportsionaalse jaotuse asemel

mitteproportsionaalset jaotust KOV ja vanusegruppide (30-59-aastased ja 7-29- / 60-80-aastased)

kihtide kaupa - planeerides suurema proportsiooniga valim suurema liikuvusega KOV-ides kui ka

liikuvamas vanusegrupis (30-59-aastased).

Isikute valikuks Eesti alaliste elanike loendist kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist

kihtvalikut. Selle valiku puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ja

igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu süstemaatiline valik. Kihi moodustavad kohalik

omavalitsus (KOV) ja vanusgrupp. Kihis (KOV*vanusgrupp) järjestatakse isikud sünniaja

järgi ja võetakse süstemaatiline valik vastavalt valimi suurusele igas kihis. Süstemaatiline

valik kihi sees peab olema juhuslik (selle tagab süstemaatilise valiku juhuslik alguspunkt).

Sellise valiku korral on kõigis kihtides inimesi valimis igast vanusest ja kaetud on kogu

uuritav vanusjaotus ning järeldusi saab teha erinevates vanustes inimeste liikumise kohta.

Valimisse võetud 18-80-aastased isikud vastavad enda eest.

Valimisse sattunud 7-17-aastaste uuringukutse saadetakse lapsevanema e-postile – siinkohal pa-

lume registripidajal võtta välja seos Rahvastikuregistrist vanemaga ja seda, kas neil on lapsega

ühine elukoht; kui mõlemad vanemad elavad lapsega samal aadressil, saadetakse info lapse emale

või isale lihtsa juhusiku valiku järgi.

Vastavalt TAIKS § 28 lg 4 võib 15–17-aastane isik anda iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja

nõusolekuta, teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete

töötlemiseks, tingimusel et isik on võimeline aru saama teadusuuringu asjaoludest, teadusuuring

ei ole füüsiliselt sekkuv ning vaimselt sekkuva teadusuuringu kohta on käesoleva seaduse või

muu seaduse alusel moodustatud eetikakomitee andnud hinnangu, et teadusuuring vastab teadus-

eetika põhimõtetele.

Antud juhul on teada, et Rahvatikuregistris olevad 15-17-aastaste kontaktandmed on valdaval ju-

hul vanemate, mitte nende endi omad ja seega ei jõua me ikkagi sihtgrupini. Selleks, et tagada

vastava sihtgrupini jõudmine, on oluliselt efektiivsem saata uuringukutse nende vanematele ja pa-

luda neil saata see edasi lapsele. Seda enam, et Rahvastikuregistrist ei pärita vastajate nimesid,

vaid pöördumise aluseks on pere vastavas eas laps. Seega 15-17-aastaste puhul palutakse lapseva-

nemal saata kutsekiri edasi vastavas eas lapsele ja laps vastab ise, sel juhul käsitletakse uuringu-

kutse edasisaatmist lapsele vastamiseks nõusoleku andmisena.

Valimisse sattunud 7-14-aastastel palutakse vastata ise või koos lapsevanemaga, kuna nende kü-

sitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.

6

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud taustaankeet (vt Lisa 1) ja liikumispäevik (vt Lisa 2)

millele vastamise eeldatav keskmine kestus on ca 15-20 minutit. Küsimustikele saab vastata eesti

ja vene keeles. Andmekogumine viiakse valdavalt läbi veebiküsitlusena.

Uuringu valimisse sattunud isikule saadetakse e-posti teel uuringukutse (sisaldub ka veebilink kü-

sitlusankeedile) või võetakse kontakti telefoni teel.

Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust, kust andmed on saadud (Rahvastikuregistrist), uuringu

eesmärkide, kirjelduse ja andmekaitse ning osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate

kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile ja liikumispäevikule (Lisa 3). Uurin-

gukutse sisaldab ka keeldumise linki, millele vajutades on võimalik teada anda osalemisest keel-

dumisest.

Valimisse sattunud isikul ei ole kohustust teavitada uuringus osalemisest keeldumisest (kas siis

lingile vajutamise, lisavõimalusena ka telefoni või e-kirja teel), ent seda on soovi korral võimalik

teha, et vältida meeldetuletuskirjade või -kõnede saamist. Keeldunute andmed kustutatakse

andmete anonümiseerimisega samal ajal (15.06.2025), seni säilitatakse need valimi metoodika

kirjelduse teostamiseks ja valimi kvaliteedinäitajate jälgimiseks.

Peale uuringulingile sisenemist ja vastamiskeele valikut kirjeldatakse täpsemalt isikuandmete

töötlemist puudutavat infot ja fikseeritakse isikuandmete töötlemise nõusolek ja uuringus osale-

mise nõusolek või mitte-nõustumine (keeldumine) (Lisa 1 algus).

Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene ei täida küsimustikku, ega teavita keeldumisest, saade-

takse talle paari nädala jooksu e-posti teel kuni kaks meeldetuletuskirja.

Telefoni teel pöördutakse eelkõige madalama vastamisaktiivsusega rühmade poole, kui nad ei ole

täitnud küsimustikku ega ole teavitanud keeldumisest, et suunata nad vastama veebi teel (uurin-

gukutse saadetakse SMS-i või e-postiga) või soovi korral võimaldada küsimustikule vastamist

koheselt või kokkulepitud ajal. Soovi korral on isikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Telefo-

ninumbritele, millel kontakti ei saada, tehakse maksimaalselt 2 korduskõnet.

Planeeritud valimi suurus on 12 000 vastajat. Uuringu teostamiseks on vajalik

Rahvastikuregistri väljavõtt valdavalt 20-kordses mahus; üksikutes, valdavalt muukeelsetes,

piirkondades (Ida-Viru maakonnas, Loksa linnas, Maardu linnas ja Tallinna Lasnamäe linnaosas)

25-kordses mahus.

Põhjendused väljavõtu mahule:

- 2021. aasta Liikuvusuuringu andmetel moodustasid Rahvastikuregistri andmebaasi

väljavõtust kasutuskõlbmatud kontaktandmed 19% (vale, mitte-toimiv, korduv, välismaa

suunakoodiga, registreeritud ja tegelik elukoht ei kattu vmt) - 81 000 kontaktist leidis

kasutust 65 541 kontakti. Turu-uuringute AS viimase kümnendi kogemusele tuginedes on

see % tavapärasest kõrgem, tulenedes eeldatavasti sellest, et isik võis sattuda valimisse nii

isiklikult kui ka lapsevanemana ja kordused tuli välistada.

- Uuringu loogika eeldab KOV-ide ja nende sees kahe vanusegrupi lõikes etteantud mini-

maalse vastajate arvu tagamist (Lisa 5), mitte ainult koguvalimi arvu täitumist. Vastajate

koguarvu täituvus ei taga veel minimaalse vastajate arvu nõude täitumist KOV-ide ja vanu-

segruppide lõikes:

o 2021. aastal eeldati samal põhimõttel 5600 vastajat, tegelikult saadi 6581 vastust,

seega 981 vastust laekus üle - ülekate on paratamatus, et saavutada efektiivse valimi

täituvus, kuid on uuringu loogika kontekstis ebavajalik täiendus ja pole põhjendatud

selle arvestamine vastamismäära sisse.

Kommenteerinud [SV4]: Heledama punasega on

tähistatud viimased muudatused.

Kommenteerinud [LG5]: EMORi tehnilises aruandes

kajastatud vastamismäär 10% kajastab, kui palju vastuseid (sh

ebavajalikke) laekus väljasaadetud kutsetest, mitte kui palju

vajalikke vastuseid laekus kogu tellitud andmebaasist.

Numbrites: 2021 saadeti välja 65 541 kutset ja saadi 6581

vastust – s.o 10%.

Uuringu loogika eeldab aga KOV-ide kui ka vanusegruppide

lõikes etteantud minimaalset vastajate arvu täitmist. 2021 oli

selleks kokku 5600 vastajat, seega 981 vastust laekus üle

(need on küll tore täiendus, kuid ebavalikud uuringu

kontekstis).

2021 aastal telliti tegelikult Rahvastikuregistrist andmeid 81

000 isiku kohta (seega 19% andmebaasist oli erinevatel

põhjustel kasutuskõlbmatu). Nagu mainitud oli vaja KOV-ide

kui ka vanusegruppide lõikes saada 5600 vastajat, see on

6,9% kogu andmebaasist ehk 15 kordne valim. Kuid sel juhul

on tegemist tagantjärgi ideaaljuhuga, mis ei arvesta

võimalikke kõikumisi nõutud sihtgruppides (erinevates

KOVides jäi see valdavalt 3-7% vahele, suuremates linnades

nagu Tallinn, Pärnu üle 10% ja erandina Tartus pea 20%).

Seega on vähemalt 20 kordne valim põhjendatud.

7

o 2021. aastal eeldati samal põhimõttel 5600 vastajat, see tagati Rahvastikuregistri 15-

kordse väljavõtuga (telliti 81 000 kontakti) ehk keskmine vastamisaktiivsus oli

6,9%. Vastamisaktiivsus varieerus oluliselt erinevates KOV-ides, jäädes valdavalt va-

hemikku 3-7% (eeldades seega 15-33-kordset väljavõttu), keskmist vedasid ülesse

üksikute suuremate linnade (mis moodustasid ka valimist suurema osakaalu) nagu

Tallinn, Pärnu üle 10%-se ja anomaalse erandina Tartu pea 20% -se vastamisaktiivsu-

sega. Vastamisaktiivsus oli madalam eelkõige valdavalt muukeelsetes piirkondades.

Seega ainuüksi keskmine vastamismäär arvestab ideaaljuhuga, kuid ei arvesta vasta-

misaktiivsuse kõikumisi erinevates sihtgruppides. (Tellitavate andmete mahtu tuleb

arvestada vastamisaktiivsuse, mitte vastamismäära alusel - EMORi tehnilises aruan-

des kajastatud vastamismäär 10% kajastab, kui palju vastuseid (sh ebavajalikke vas-

tuseid) kokku laekus väljasaadetud kutsetest, mitte kui palju vajalikke vastuseid lae-

kus kogu tellitud andmebaasist.)

- Valimi spetsiifika eeldab erinevate KOV-ide ja vanusegruppide ühtlast katvust kogu

küsitlusperioodi vältel (erinevatel kuudel kui ka nädalapäevadel), mistõttu on taas piisav

kontaktide maht kriitilise tähtsusega;

- Liikumist saab kaardistada uuringuga perioodil, mil inimesed liiguvad tavapärasel viisil -

seega tuleb välistada talve- ja suvekuud, samuti koolivaheajad; ühtlasi peab uuring olema

võrreldavuse tagamiseks läbi viidud samal ajavahemikul, kui eelmine uuring - seega on

oluline, et kontaktibaas ei ammenduks ega oleks vaja Rahvastikuregistrist tellida

lisaväljavõttu, seades nii ohtu uuringu läbiviimise piiratud ajakava raames;

- Lisaks mõjub varasemaga võrreldes vastamismäärale negatiivselt järgnev:

o ühiskonnas on suurenenud internetipettuste osakaal, mistõttu ei avata võõralt e-posti

aadressilt saabunud teateid või ei vastata võõrale telefoninumbrile;

o pikenenud uuringukutsed, kuna peavad sisaldama eetika- ja andmekaitse teemalist

teavet ei tekita vastajates huvi uuringule vastama hakata;

o rämpskirja ehk spami-filtrite tõttu ei jõua linkide ja pikkade tekstide uuringukutsed

võimalike vastajate e-postile;

o uuringus osalemise teadliku nõusoleku vormid on pikad (formaalsed) ja tekitavad

vastajates ebakindlust – ei julgeta alustada vastamist.

Vastamismäära suurendamiseks on tehtud järgnevat:

- Parandatud ja täpsustatud küsimuste sõnastusi, lisatud visuaale ja muudetud küsimuste

järjekorda loogilisemaks teemaplokkide kaupa; välja on jäetud küsimused, mis eelmisel

korral põhjustasid vastamise katkestamist või põhjustasid pahameelt. Siiski on uuringu

järjepidevuse tagamiseks küsimuste sisu muudetud võimalikult vähe (eelmise uuringu

küsimuste numbrid on toodud põhiküsimustikus sulgudes – Lisa 1).

- Vastajate poole pöördutakse eelkõige veebi teel, sest nii kulub vastamiseks kolmandiku

võrra vähem aega võrreldes telefoniküsitlusega – see on vastaja jaoks säästvam, lisaks

väheneb vastamise katkestamise tõenäosus ja paraneb vastuste kvaliteet (läbimõeldumad

vastused) Ühtlasi tagame nii, et suudame etteantud ajaraamistikus katta soovitud valimi.

2025. aastal on küsitlustöö läbiviimiseks määratud aeg võrreldes 2021. aastaga sama

enam kui 2-korda suurema vastajate arvu saavutamiseks (5 600 vastaja asemel 12 000

vastajat).

- Nii Transpordiameti kui ka Turu-uuringute AS kodulehel on lisatud või lisatakse teavet

uuringu teostamise (selle sisu, eesmärgid jmt) kui ka isikuandmete töötlemise ja kaitse

kohta (Lisa 7). Lisaks viiakse vahetult enne uuringu algust läbi ka teavituskampaania nii

sotsiaalmeedias, raadios kui televisioonis.

Sellises mahus ja nõutud kihtvalimiga uuring eeldab eeltoodud küsitlusmeetodite kasutamist, mis

omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise valimi kasutamist

Rahvastikuregistrist. Selleks taotleme käesolevaga Andmekaitse Inspektsiooni luba

8

Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja uuringukutsete saatmise

eesmärgil.

Toodud mahtude puhul on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Kogu küsitlusperioodi ajal tagab Turu-uuringute AS klienditoe olemasolu (e-posti ja telefoni

teel), mis nõustab vastajaid nii tehnilistes kui sisulistes küsimustes ning võimaldab anda teada

uuringus osalemisest keeldumisest. Klienditugi on võimeline nõustama vastajaid lisaks eesti

keelele ka vene ja inglise keeles.

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale taustaankeedis ja liikumisvormis küsitud

andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga,

s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli

teostamist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise

aluseks olev fail (koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise

andmeanalüüsi eesmärgil anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest

tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Anonümiseeritud küsitlusandmed on vajalikuks sisendiks järgmisele liikuvusuuringule, mis

viiakse läbi eelduslikult viie aasta pärast. Küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise

andmeanalüüsi eesmärgil kuni kordusuuringu lõpetamiseni Transpordiameti andmelaos ning

sellele on ligipääs ainult Transpordiameti süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril.

Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava

statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse

andmete kasutamiseks ka kirjalik leping).

Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd

kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis

puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (e-maili aadress, telefon). On

olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul

väliste andmeallikatega võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on

küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus tehtava liikuvusuuringu

raames oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on

uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida).

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (12 000

vastajat), kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga väikseks ning muude

küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu suurendamine (juhuvalikuga

genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle ettenähtud riigihanke piiri.

9

Muude meetodite kasutamisel ei saavutata ühtlast üle-eestilist kattuvust.

Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse osas

eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu (nt alla 15-

aastased). Kokkuvõttes võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid ja liikuvust tervikuna paremini

peegeldava tulemuseni.

Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja

meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel.

Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid

enam saavutatavad (ei saa andmestiku kasutada poliitika kujundamisel ja liikuvusteenuste

kavandamisel) või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Transpordiameti liikuvusuuring teenib ülekaalukat avalikku huvi, sest see aitab teha otsuseid, mis

mõjutavad Eesti ühiskonna turvalisust, liikumisvõimalusi, elukeskkonna kvaliteeti.

Transpordiameti liikuvusuuring teenib selgelt ülekaalukat avalikku huvi, kuna:

• uuringu tulemusi kasutatakse riikliku poliitika kujundamiseks, sh liikuvuse planeerimi-

sel, transporditaristu arendamisel ja ohutuse parandamisel – aitab teha otsuseid, mis mõju-

tavad Eesti ühiskonna turvalisust, liikumisvõimalusi ja elukeskkonna kvaliteeti;

• uuringuga kogutavate andmetele tuginedes saab transpordisüsteemi planeerida liikumisva-

jaduste järgi, mis tagab ka tõhusama eelarve kasutamise;

• analüüsiandmed on vajalikud kogu Eesti liikuvuspoliitika (vajaduste ja võimaluste) ku-

jundamiseks nii riiklikul, maakondlikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil – aitab vähen-

dada piirkondlikku (sh ka erinevate vanusegruppide) ebavõrdsust ja parandada liikumis-

võimalusi ja avalikke teenuseid, suunates vastavalt sellele ressursse ja kujundades poliiti-

kaid täpsemalt.

• uuringutulemusi kasutatakse Transpordiameti seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

vastavalt Transpordiameti põhimäärusele § 4 punkt 1, mille kohaselt vastutatakse

ohutu, jätkusuutliku ja ligipääsetava liiklemise ning inimeste ja sõidukite liikuvuse korral-

damise eest.

• IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja po-

liitikakujundamise eesmärgil tehtavad uuringud. Seega on uuring riikliku statistikauuringu

ja teadusliku analüüsi vorm, mille tulemused annavad sisendi riikliku otsustusprotsessi

ja arengukavade koostamisse. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus

teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid.

Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas

avalik huvi.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

10

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks).

Valim päritakse 20-25-kordses mahus (arvutuslik vajadus 33-kordne maht), mis on minimaalne

kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik 12 000 vastajat (vt. punkt 4) . Seega on antud

uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse

üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud isikuandmete

kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku

tagasivõtmise võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringukutse,

millel on uuringu läbiviija kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada.

Uuringukutses teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest, reegleid nõusoleku

tagasivõtmisest ning sellest, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink

küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega

täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle paari nädala jooksul e-mailiga kuni kaks

meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija valimiisikuga kontakti ning pakub

võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis koheselt või kokkulepitud ajal. Soovi korral on

valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis.

Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse

toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete

anonümiseerimist (st peale 14.06.2026) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning

seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse Transpordiameti poolt otsuste kujundamiseks,

poliitiliste otsuste sisendiks ja arendustegevuseks.

Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega

kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

11

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul

isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,

töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides.

Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on

andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei

käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool,

kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga,

neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati

sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati

ise ka salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi

asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks

(mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i projektijuhil. Telefoniküsitluse etapis on valimisse

võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel (kellega sõlmitakse

konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste isikuandmetele, kellega

tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse peale küsitlustööde

lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 14.06.2026). Andmete kustutamise

kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Transpordiamet andmete hävitamist kinnitava

akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil viis kuni

kuus aastat kordusuuringu lõpetamiseni Transpordiameti andmelaos ning sellele on ligipääs ainult

Transpordiameti süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Kolmandatel osapooltel on

küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil

ja põhjendatud huvi korral. Sellisel juhul Transpordiamet hindab taotluses esitatud põhjendusi

tuvastades andmete saamisekse põhjendatud huvi ning otsustab andmete väljastamist (sel juhul

sõlmitakse andmete kasutamiseks kirjalik leping).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 7-80-aastaste elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate arv

(lõppvalim) on 12 000.

Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud küsitlusuuringute keeldumismääradest on

sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik Rahvastikuregistrist tellida valimibaas 20-kordses

mahus; üksikutes, valdavalt muukeelse elanikkonnaga piirkondades (Ida-Viru maakonnas, Loksa

linnas, Maardu linnas ja Tallinna Lasnamäe linnaosas) madalama vastamisaktiivsuse tõttu 25-

kordses mahus (Lisa 5).

Tellitav valim jaguneb järgnevalt väljatoodud valimikihtide lõikes: KOV + Tallinna linnaosad ja 2

vanusegruppi (30-59-aastased ja 7-29- / 60-80-aastased) kihtide kaupa.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

12

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta oktoobri II poolest 2026. aasta märtsi

lõpuni. Kui küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu

jooksul alates küsitlustööde tegelikust algusest.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse valimiisiku kohta järgnevad andmed:

• e-posti aadress

• kontakttelefon

• elukoht - maakond, KOV (EHAK II tase) + Tallinna linnaosad

• sugu, vanus, suhtluskeel

• 7-17-aastaste laste puhul lapsevanema e-mailiaadress ja, või kontakttelefon, juhul kui

lapse elab vanemaga samal aadressil.

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

KOV tasandi proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud.

Valimiisiku e-maili aadress on vajalik kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga

küsitlusankeedile) ning meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala

vastamisaktiivsusega rühmades viia vajadusel läbi küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse

võetud inimene ei täida ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest) või suunata vastama veebi

teel.

Elukoha, soo ja vanuse andmed on vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks.

Valimi moodustamisel kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut (KOV ×

vanuserühm), et katta kogu 7–80-aastaste elanikkond;

7-17-aastaste laste puhul on vajalik Rahvastikuregistrist kontrollida lapse seost

vanemaga ja seda, kas neil on lapsega ühine elukoht; lisada vanemate e-posti aadress ja, või

kontakttelefon. Juhul kui mõlemad vanemad elavad lapsega samal aadressil, soovime infot ühe

lapsevanema kohta juhusiku valiku järgi.

Ülejäänud protseduur 7-17-aastaste valimiisikute kaasamiseks uuringusse on kirjeldatud

eespool, taotluse ptk 4 Metoodika ülevaate all.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmete allika lauseks on Rahvastikuregister.

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

13

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,

volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib küsitluse läbiviija volitatud töötleja (Turu-uuringute AS)

andmekogumise etapis. Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist

(mis toimub peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse

küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus

(st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

Küsitlusandmeid kogub ja haldab Turu-uuringute AS ning need andmed on pseudonümiseeritud

kuni 14.06.2026. Alates 15.06.2026 on küsitluses osalenud kontaktandmed anonümiseeritud ja

kontaktibaas jäädavalt kustutatud küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) poolt.

Kui küsitlusperiood on lõppenud, annab Turu-uuringute AS uuringu tulemused üle

Transpordiametile vaid anonümiseeritud kujul.

Kui eksisteerivad uuringuvälised andmed, mille abil on võimalik uuringus osalenud isikuid

kaudselt tuvastada, on nende andmete tahtlik seostamine uuringuandmetega vastutavale ja

volitatud töötlejale keelatud tegevus (IKÜM artiklid 5 ja 25 lõige 2). Kuigi uuringu läbiviija

annab Transpordiametile andmed üle anonümiseeritud kujul, käsitleb Transpordiamet neid siiski

isikuandmetena, arvestades kaudse tuvastamise võimalust. Seetõttu järgib Transpordiamet kõiki

isikuandmete töötlemise põhimõtteid vastavalt andmekaitset reguleerivatele õigusaktidele (sh

IKÜM artikkel 5). Isikuandmeid säilitab Transpordiamet oma andmelaos, mis asub füüsiliselt

Eestis. Andmelaole on juurdepääs süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril.

Andmeid väljastatakse turvalisi kanaleid kasutades kolmandatele isikutele üksnes põhjendatud

taotluse alusel ning vastutava ja volitatud töötleja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu

sõlmimisel hinnatakse iga taotluse puhul, kas andmete väljaandmine on õiguslikult põhjendatud,

arvestades nii IKÜM-i kui ka IKS-i nõudeid, eelkõige kas:

1. Taotluses esitatud eesmärk vastab lepingu kavandis toodud eesmärgiga;

2. Taotlejal on võimekus enda deklareeritud eesmärke täita (piisavad teadmised, ressursid ja

andmekaitsemeetmed, et tagada andmete turvaline töötlemine);

3. Kas taotleja puhul võib eeldada andmete lepingu tingimustele vastavat töötlemist,

eelkõige isikuandmete kaitse reeglite täitmist (nagu isikuandmete kaitse, säilitamise ja

kustutamise reeglite järgimine);

4. Kas taotletud andmete hulk on minimaalselt vajalik deklareeritud eesmärkide täitmiseks.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitluse taustaankeedist

ja liikumispäevikust tulenevad andmed (lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus-

ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili (isiku nimeta) ning küsitluse vastuste faili omavahel ei

seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t

andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS)

kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (14.06.2026).

Kommenteerinud [AL6]: @siim viin punkti 8 on sama

kirjeldatud. Kas taotluslikult?

14

15.06.2026 kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka

rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (14.06.2026).

Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab

küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi

peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui

tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega

ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta). Vastajaga seotud andmed saab küsitluse

andmebaasist eemaldada küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist 15.06.2026

küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) poolt.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte teavitatakse meediakampaania

raames koos üldsuse teavitusega. Täiendavalt

teavitatakse siis kui inimene satub juhuvalikuga

valimisse, siis pöördutakse tema poole kas

kirjalikult (veebiküsitlus) või suuliselt

(telefoniküsitlus) uuringukutsega, kus teda

informeeritakse kust tema andmed on saadud

(Rahvastikuregistrist), uuringu sisust ja

eesmärkidest ning võimalusest nii uuringus

osaleda kui ka sellest keelduda (sh keelduda ka

ankeedi täitmise ajal mistahes hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(s.h viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile,

kus sisaldub täpsem info isikuandmete

töötlemise tingimuste kohta). Turu-uuringute

AS kodulehele üles pandav antud uuringu

kontekstiga arvestav kui ka isikuandmete

töötlemise tingimusi kirjeldav tekst on toodud

Lisa 7. Sama info lisab ka Transpordiamet oma

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

15

veebilehele. Vahetult enne uuringu algust

tutvustakse uuringut ja teavitatakse

isikuandmete töötlemisest potentsiaalseid

vastajaid läbi avalike meediakanalite (raadio,

TV, sotsiaalmeedia).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

__Siim Viin_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Teadliku nõusoleku võtmise vorm ja taustaankeet

Lisa 2: Liikumispäevik

Lisa 3: Uuringukutse (pöördumine)

Lisa 4: Teadliku nõusoleku võtmise vorm

Lisa 5: Valimiplaan ja Rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht

Lisa 6: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

Lisa 7: Teave Turu-uuringute AS kodulehel

Lisa 10: Mõjuhinnang

Lisa 11: Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr: 404T-22

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Valimiplaan ja Rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht

jrk MK KOV kood EHAK II tase

Efektiivne valimi suurus 2025

30-59 aastased

7-29 ja 60- 80 aastased

Rahvas- tikuregist- rist tellitav maht

30-59 aastased

7-29 ja 60- 80 aastased

12000 7200 4800 243975 146385 97590 2 1 141 Anija vald 75 45 30 1500 900 600 5 1 198 Harku vald 150 90 60 3000 1800 1200 6 1 245 Jõelähtme vald 135 81 54 2700 1620 1080 7 1 296 Keila linn 90 54 36 1800 1080 720 8 1 305 Kiili vald 135 81 54 2700 1620 1080 9 1 338 Kose vald 90 54 36 1800 1080 720 10 1 353 Kuusalu vald 90 54 36 1800 1080 720 11 1 424 Loksa linn 45 27 18 1125 675 450 12 1 431 Lääne-Harju vald 90 54 36 1800 1080 720 15 1 446 Maardu linn 90 54 36 2250 1350 900 16 1 651 Raasiku vald 90 54 36 1800 1080 720 17 1 653 Rae vald 150 90 60 3000 1800 1200 18 1 719 Saku vald 135 81 54 2700 1620 1080 19 1 726 Saue vald 135 81 54 2700 1620 1080 22 1 784 Tallinn 4500 2700 1800 90000 54000 36000 31 1 890 Viimsi vald 150 90 60 3000 1800 1200 33 2 205 Hiiumaa vald 90 54 36 1800 1080 720 37 3 130 Alutaguse vald 75 45 30 1875 1125 750 38 3 251 Jõhvi vald 75 45 30 1875 1125 750 41 3 321 Kohtla-Järve linn 90 54 36 2250 1350 900 47 3 442 Lüganuse vald 75 45 30 1875 1125 750 51 3 511 Narva linn 105 63 42 2625 1575 1050 52 3 514 Narva-Jõesuu linn 60 36 24 1500 900 600 55 3 735 Sillamäe linn 90 54 36 2250 1350 900 56 3 803 Toila vald 90 54 36 2250 1350 900 58 4 247 Jõgeva vald 120 72 48 2400 1440 960 61 4 486 Mustvee vald 60 36 24 1200 720 480 64 4 618 Põltsamaa vald 90 54 36 1800 1080 720 68 5 255 Järva vald 75 45 30 1500 900 600 69 5 567 Paide linn 90 54 36 1800 1080 720 72 5 834 Türi vald 90 54 36 1800 1080 720 76 6 184 Haapsalu linn 90 54 36 1800 1080 720 79 6 441 Lääne-Nigula vald 75 45 30 1500 900 600 82 7 191 Haljala vald 75 45 30 1500 900 600 83 7 272 Kadrina vald 60 36 24 1200 720 480 84 7 663 Rakvere linn 90 54 36 1800 1080 720 85 7 661 Rakvere vald 135 81 54 2700 1620 1080 86 7 792 Tapa vald 75 45 30 1500 900 600 90 7 901 Vinni vald 90 54 36 1800 1080 720 91 7 903 Viru-Nigula vald 60 36 24 1200 720 480 94 7 928 Väike-Maarja vald 75 45 30 1500 900 600 96 8 284 Kanepi vald 75 45 30 1500 900 600 97 8 622 Põlva vald 90 54 36 1800 1080 720 100 8 708 Räpina vald 75 45 30 1500 900 600 104 9 214 Häädemeeste vald 90 54 36 1800 1080 720 106 9 430 Lääneranna vald 90 54 36 1800 1080 720 109 9 638 Põhja-Pärnumaa vald 75 45 30 1500 900 600 110 9 624 Pärnu linn 150 90 60 3000 1800 1200 113 9 712 Saarde vald 60 36 24 1200 720 480 116 9 809 Tori vald 120 72 48 2400 1440 960 120 10 293 Kehtna vald 60 36 24 1200 720 480 121 10 317 Kohila vald 90 54 36 1800 1080 720 122 10 503 Märjamaa vald 75 45 30 1500 900 600 123 10 668 Rapla vald 120 72 48 2400 1440 960 129 11 714 Saaremaa + Muhu vald 120 72 48 2400 1440 960

133 12 171 Elva vald 120 72 48 2400 1440 960 136 12 283 Kambja vald 150 90 60 3000 1800 1200 137 12 291 Kastre vald 120 72 48 2400 1440 960 138 12 432 Luunja vald 135 81 54 2700 1620 1080 139 12 528 Nõo vald 90 54 36 1800 1080 720 140 12 586 Peipsiääre vald 60 36 24 1200 720 480 143 12 793 Tartu linn 600 360 240 12000 7200 4800 146 12 796 Tartu vald 150 90 60 3000 1800 1200 148 13 557 Otepää vald 120 72 48 2400 1440 960 151 13 824 Tõrva vald 60 36 24 1200 720 480 154 13 855 Valga vald 60 36 24 1200 720 480 158 14 480 Mulgi vald 75 45 30 1500 900 600 163 14 615 Põhja-Sakala vald 75 45 30 1500 900 600 167 14 897 Viljandi linn 120 72 48 2400 1440 960 168 14 899 Viljandi vald 120 72 48 2400 1440 960 170 15 142 Antsla vald 60 36 24 1200 720 480 173 15 698 Rõuge vald 60 36 24 1200 720 480 174 15 732 Setomaa vald 45 27 18 900 540 360 175 15 919 Võru linn 135 81 54 2700 1620 1080 176 15 917 Võru vald 105 63 42 2100 1260 840

TALLINN (linnaosad) 23 1 784 Haabersti linnaosa 505 303 202 10100 6060 4040 24 1 784 Kesklinna linnaosa 550 330 220 11000 6600 4400 25 1 784 Kristiine linnaosa 375 225 150 7500 4500 3000 26 1 784 Lasnamäe linnaosa 1255 753 502 25100 18825 12550 27 1 784 Mustamäe linnaosa 760 456 304 15200 9120 6080 28 1 784 Nõmme linnaosa 330 198 132 6600 3960 2640 29 1 784 Pirita linnaosa 160 96 64 3200 1920 1280 30 1 784 Põhja-Tallinna linnaosa 565 339 226 11300 6780 4520

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/37-6

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Siim Viin

Transpordiamet

[email protected]

RESOLUTSIOON:

1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1.1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika

kujundamise eesmärgil tehtavas uuringus "Eesti elanike liikuvusuuring 2025"

17.11.2025 taotluses ja selle lisades esitatud, menetluse käigus antud selgitustes ning

käesoleva otsuse punktis 5 määratletud tingimustel;

1.2. Transpordiametil esitada andmesubjekti nõusolekuta töödeldavate isikuandmete

hävitamisakt või kinnituskiri andmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile

10.3. Andmekaitse Inspektsioonile hiljemalt 30.06.2026. Lisaks edastada

Andmekaitse Inspektsioonile teadmiseks e-kiri, millega Transpordiamet teavitab

andmekogu vastutavat töötlejat uuringu jaoks koostatud nimekirjade kustutamisest.

2. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 58 lg 2 punkti a alusel Andmekaitse

Inspektsioon hoiatab, et kui Transpordiamet ei arvesta käesoleva otsuse punktis 6

inspektsiooni poolt antud selgitustega, võib uuringu läbiviimiseks kavandatud

isikuandmete töötlemine rikkuda IKÜM art 5 lg 1 punktis a sätestatud seaduslikkuse

põhimõtet, kui isikuandmete töötlemiseks andmesubjektilt võetud nõusolek ei vasta

IKÜM tingimustele.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisades „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“, „Valimiplaan ja

rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht“ ning menetluses käigus antud selgitustes.

2 (6)

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.

3. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske.

4. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi. Andmekaitse

Inspektsioon nõustub, et uuringu läbiviimine on avalikes huvides, mis õigustab andmesubjekti

nõusolekuta isikuandmete töötlemist.

5. Taotluse esitaja on kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsioon leiab, et Transpordiameti peab arvestama alljärgnevate

selgitustega, vastasel juhul AKI ei nõustu, et andmesubjekti õigusi ülemääraselt ei kahjustata.

Andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks peab isikuandmete vastutav töötleja isikuandmete

töötlemisel arvestama järgnevat:

5.1. Taotleja eesmärgiks on saavutada uuringu lõplikuks vastajate koguarvuks 12 000 vastajat.

Küsitlusega üle-Eestilise katvusega tulemuse saamiseks kasutab taotleja uuringu valimi

moodustamiseks Eesti 7–80 aastaste alaliste elanike loendist mitteproportsionaalse

süstemaatilise kihtvaliku meetodit1, mis tulenevalt meetodi olemusest nõuab suurema

valimi kasutamist. Kavandatud vastajate mahu saavutamiseks soovib vastutav töötleja

saada rahvastikuregistrist andmed 20–25 kordses mahus ehk kokku 243 975 isiku andmed.

5.2. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peab vastutav

töötleja tagama, et töödeldavad isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega,

mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu, vastutav töötleja ei või

koguda ega töödelda isikuandmeid ulatuses, mis ületab eesmärgi täitmiseks mõistlikult

vajaliku mahu, kui töötlemise eesmärki saab täita väiksema hulga isikuandmetega.

Minimaalsuse põhimõtte rakendamiseks peab vastutav töötleja enne isikuandmete

kogumist hindama töötlemise eesmärgi olemust, ulatust ja vajalikkust, määratlema selgelt

töödeldavate andmete kategooriad ning välistama igasuguse liigse või ebaproportsionaalse

andmetöötluse. Andmete töötlemisel tuleb arvesse võtta ka alternatiive, mis võimaldaksid

sama eesmärgi saavutada väiksema hulga isikuandmete abil.

5.3. Riigikohus2 on ka õigusliku aluse kontekstis selgitanud, et lisaks muudele IKÜM artiklis

5 sätestatud põhimõtetele, tuleb isikuandmete töötlemisel arvestada vajalikkuse

kriteeriumiga. Isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et

isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming

peab olema õigusliku alusega kooskõlas ehk lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust

alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest, sh ka võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõttest. Neid põhimõtteid tuleb hinnata koostoimes IKÜM 1 Meetodi puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ja igas osas tehakse teistest osadest

sõltumatu süstemaatiline valik. Käesolevas uuringus moodustavad kihi kohalik omavalitsus (KOV) ja vanusegrupp.

Kihis järjestatakse isikud sünniaja järgi ja võetakse süstemaatiline valik vastavalt valimi suurusele igas kihis.

Süstemaatiline valik kihi sees peab olema juhuslik. Sellise valiku korral on kõigis kihtides inimesi valimis igast

vanusest ja kaetud on kogu uuritav vanusjaotus ning järeldusi saab teha erinevates vanustes inimeste liikumise kohta. 2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24

3 (6)

artiklites 6 ja 9 sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete

isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil

töötlemiseks.

5.4. Andmekaitse Inspektsioonile ei nähtu antud juhul taotlusest, kuidas korraga kõikide 243

975 isiku andmete võtmine rahvastikuregistrist oleks kooskõlas minimaalsuse ja

vajalikkuse kriteeriumiga. Andmetöötluse kooskõla tagamiseks minimaalsuse põhimõtte

ja vajalikkuse kriteeriumiga tuleb Transpordiametil rakendada asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas määratleda valimi moodustamiseks võimalikult täpsed kriteeriumid, et

vähendada uuringu eesmärgi täitmiseks sobimatute andmete saamist ja sellega vältida

ülemäärast andmetöötlust. Transpordiametil tuleb leida lahendused, et andmed

võetakse rahvastikuregistrist järk-järgult vastavalt vajalikkusele, valimikihtides

vastajate arvu täituvusele jt asjaoludele.

5.5. Lisaks tuleb vastutaval töötlejal arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud

läbipaistvuse põhimõtet, mille täitmiseks on IKÜM artiklis 14 ette nähtud andmesubjekti

teavitamise kohustus. IKÜM artiklis 12 on sätestatud üldeeskirjad, mida kohaldatakse muu

hulgas andmesubjektidele teabe andmisel. Teave või teavitamine peab olema kokkuvõtlik,

selge, arusaadav ja lihtsasti kättesaadav ning kasutada tuleb selget ja lihtsat keelt, mis on

eriti oluline lastele teabe esitamisel3.

5.6. Minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kui taotleja võtab

rahvastikuregistrist inimeste kontaktandmed, kuid ei saada neile kunagi uuringus

osalemise kutset, kuna näiteks konkreetse valimikihi vastajate määr saab enne täidetud.

Transpordiamet peab läbipaistvuse nõude täitmiseks saatma uuringu kutse kõigile

isikutele, kelle kontaktandmed on rahvastikuregistrist uuringu läbiviimiseks saadud.

5.7. Kokkuvõttes tuleb Transpordiametil andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete

töötlemisel IKÜM-i minimaalsuse, vajalikkuse ja läbipaistvuse nõuete täitmiseks

võtta andmeid rahvastikuregistrist eesmärgi täitmiseks ainult minimaalselt vajalikus

ulatuses ning tagada kõigile rahvastikuregistrist valimi väljavõttu sattunud isikutele

uuringukutse saatmine.

6. Täiendavalt juhib Andmekaitse Inspektsioon taotleja tähelepanu uuringus isikuandmete

töötlemise tingimustele osas, mis toimub andmesubjekti nõusoleku alusel.

6.1. Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest vastutab ja peab olema võimeline selle

täitmist tõendama IKÜM art 5 lõike 2 kohaselt isikuandmete vastutav töötleja.

6.2. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt võib vastutav töötleja tugineda isikuandmete

töötlemisel andmesubjekti nõusolekule üksnes juhul, kui nõusolek vastab kõigile

kehtivatele materiaalsetele ja vormilistele tingimustele. IKÜM artikli 4 punktis 11 on

nõusolek määratletud kui „vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus,

millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega

nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega“.4

6.3. Vabatahtlikkus tähendab andmesubjekti jaoks tõeliselt vaba valikut ja kontrolli selle üle,

kas nõustuda oma isikuandmete töötlemisega või mitte ning keeldumisel ei ole

andmesubjektile kahjulikke tagajärgi. See tähendab muu hulgas seda, et avaliku sektori

asutus ei täida sellist avalikes huvides olevat ülesannet, mille käigus tehakse isiku suhtes

üksikotsuseid, nõusoleku andmine ei ole seotud teatud tingimustega nõustumisega,

nõusoleku andmisest saab keelduda või nõusoleku tagasi võtta, ilma et sellega kaasneks

kahjulikke tagajärgi (nt ka pettus, heidutamine, sundimine või märkimisväärse kahju

kannatamine nõusoleku andmata jätmise korral).

6.4. Teine kehtiva nõusoleku element on konkreetsuse nõue. IKÜM art 6 lõike 1 punkti a

kohaselt peab andmesubjekti nõusolek olema antud „ühel või mitmel konkreetsel

3 Artikli 29 töörühm Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, p 7 4 Vt täpsemalt Euroopa Andmekaitsenõukogu Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta

Versioon 1.1 Vastu võetud 4. mail 2020

4 (6)

eesmärgil“ ning et andmesubjektil on neist igaühe puhul valikuvõimalus. Konkreetsuse

nõude täitmiseks peab vastutav töötleja:

 sõnastama täpselt töötlemise eesmärgi, vältimaks funktsioonide laienemist;

 tagama nõusolekutaotluse üksikasjalikkuse;

 eraldama andmete töötlemiseks nõusoleku saamisega seotud teabe selgelt muust

teabest.

IKÜM põhjenduse 33 järgi võimaldatakse teadusuuringute kontekstis nõusoleku

konkreetsuse ja üksikasjalikkuse osas teatavat paindlikkust, kuid sellega ei loobuta

kohustustest, mis on seotud konkreetse nõusoleku nõudega. See tähendab, et

teadusprojektis võib kasutada isikuandmeid nõusolekule tuginedes vaid juhul, kui projektil

on hästi kirjeldatud eesmärk. Kui teadusprojekti raames toimuva andmetöötluse eesmärke

ei ole võimalik kohe alguses kindlaks määrata, nähakse põhjendusega 33 ette erand, mille

kohaselt eesmärki võib kirjeldada üldisemalt. Sel juhul tuleb nõusolek saada uuringu

edenedes konkreetsete etappide kohta enne nende algust.

6.5. Andmesubjekti nõusolek peab olema teadlik. Teabe andmine andmesubjektidele enne

nende nõusoleku saamist on oluline, et võimaldada teha teadlik otsus, aru saada sellest,

millega nad nõustuvad, ja näiteks kasutada oma õigust nõusolek tagasi võtta.

6.6.Et nõusolek oleks teadlik, tuleb andmesubjekti teavitada teatavatest valiku tegemisel

olulistest elementidest ning esitada minimaalselt järgmine teave:

 vastutava töötleja andmed;

 iga sellise töötlemistoimingu eesmärk, mille jaoks nõusolekut küsitakse (sh

isikuandmete säilitamine, kui eraldi töötlemistoiming)

 milliseid (millist liiki) andmeid kogutakse ja kasutatakse;

 nõusoleku tagasivõtmise õiguse olemasolu;

 vajaduse korral teave andmete kasutamise kohta automatiseeritud otsuste

tegemisel.

 andmete vastuvõtjad, kui taotletavale nõusolekule kavatseb tugineda mitu

vastutavat töötlejat või kui andmed kavatsetakse edastada teistele vastutavatele

töötlejatele või kui neid kavatsevad töödelda teised vastutavad töötlejad, kes

soovivad tugineda algsele nõusolekule.

Sõltuvalt asjaoludest ja juhtumi kontekstist võib vaja minna rohkem teavet, et võimaldada

andmesubjektil asjaomasest töötlemistoimingust tõepoolest aru saada.

6.7. Transpordiamet on taotluses uuringu küsitlusankeedis ja liikumispäevikus isikult

nõusoleku alusel kogutava andmekogumi kohta öelnud, et need on pärast valimiisikute

kontaktandmete kustutamist anonüümsed. Samas möönab taotleja, et anonümiseeritud

andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad

tehnilised tunnused ning selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist

võimaldavad andmed (e-maili aadress, telefon) ja on olemas võimalus (kuigi väike), et osa

ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul väliste andmeallikatega

võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist.

6.8.Andmekaitse Inspektsioon ei nõustu taotleja arusaamaga, et küsitlusuuringuga kogutavad

andmed on anonüümsed. Vastutav töötleja kogub uuringu küsimustiku ja

liikumispäevikuga vastaja kohta taustaandmed, sealhulgas näiteks elukoht asula täpsusega,

eluaseme tüüp, sõiduki andmed, vastaja vanus ja sugu, tema leibkonnaliikmete arv, vanus

ja sugu, lisaks liikumispäevikus kahe päeva iga liikumise algus- ja lõpp-punktid asula

täpsusega koos eesmärgiga (töö, kool, arst jms). AKI hinnangul võimaldab sellises mahus

ja detailsuses konkreetse vastajaga seotud teave kogumis paljudel juhtudel isiku vähemalt

kaudset tuvastamist. Taotleja on ka ise möönnud, et teatud juhtudel võib isik olla kaudselt

tuvastatav. Anonüümsed andmed on sellised andmed, mida ei saa mõistliku vahendiga

seostada konkreetse isikuga, st andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik ei otseselt

ega kaudselt, ka täiendava info kasutamisel ei ole identifitseerimine realistlik ja

5 (6)

anonüümimine on pöördumatu. AKI on seisukohal, et sellist andmestikku ei saa pidada

anonüümseks andmestikuks, vaid need on pseudonüümsed isikuandmed, mille

töötlemisele kehtivad kõik isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad nõuded.

6.9. Küsitlusuuringuga kogutavate andmete säilitamise kohta antud teave on vastuoluline.

Andmesubjektile antava teabe kohaselt säilitatakse uuringuandmeid tähtjatult, kuid

taotluses on märgitud, et säilitatakse eeldatavalt viie aasta pärast toimuva kordusuuringu

andmeanalüüsi jaoks kordusuuringu lõpuni. AKI selgitab, et andmesubjekti nõusoleku

alusel tähtajatuks säilitamiseks peab see olema andmesubjektile selgelt teada antud, sh

koos teabega oma nõusoleku tagasi võtmise õiguse kohta. Samas ei nähtu taotlusest ka

selliseid põhjendusi, mis õigustaks tähtajatut säilitamist, kuivõrd isikuandmete säilitamine

on õiguspärane vaid kuni töötlemise eesmärgi saavutamiseni. AKI märgib

kordusuuringuga seotud tähtaja kohta ka, et kui täpset daatumit ei ole võimalik määratleda

ja tähtaeg on seotud konkreetse sündmuse saabumisega, siis peab teabest nähtuma ka

alternatiiv juhuks, kui see sündmus ei saabu. Transpordiametil tuleb küsitlusandmete

säilitamise tähtaeg või selle määratlemise kriteeriumid esitada selgelt ja üheselt.

6.10. Transpordiameti taotluse kohaselt säilitatakse küsitlusandmete andmefaili

Transpordiameti andmelaos ning sellele on ligipääs ainult Transpordiameti

süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Kolmandatel osapooltel on

küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi

eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka

kirjalik leping). Inspektsioon juhib taotleja tähelepanu sellele, et kui Transpordiamet

kavatseb isikuandmeid edastada ka muudele andmetöötlejatele, peab selle teabe esitama

ka andmesubjektile temalt nõusoleku küsimisel.

6.11. Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et teavitamine ei tohi olla varjatud,

mitmetähenduslik ega koormatud liigsete tingimustega. Kui vastutav töötleja ei taga

kättesaadavat teavet, muutub andmesubjekti poolne kontroll näilikuks ja nõusolek ei

ole töötlemise alusena kehtiv. Sel juhul isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus

puudub ja andmeid töödelda ei tohi.

6.12. Nõusolek peab olema ühemõtteline tahteavaldus. Isikuandmete kaitse üldmääruses

on selgelt öeldud, et nõusolekuks on vaja andmesubjekti avaldust või nõusolekut

väljendavat selget tegevust, mis tähendab, et see peab alati olema antud aktiivsete

sammude astumise või kinnituse esitamise teel. Peab olema ilmne, et andmesubjekt on

nõustunud konkreetse töötlemisega.

6.13. Täiendav tingimus on kehtestatud IKÜM artiklis 9 sätestatud suuremat kaitset

vajavate isikuandmete eriliikide töötlemise nõusolekule, mis peab olema selgesõnaline.

Nõuetekohase nõusoleku eeltingimus on avaldus või selge nõusolekut väljendav tegevus.

Selgesõnaline viitab nõusoleku väljendamise viisile, st andmesubjekt peab esitama

sõnaselge avalduse nõusoleku kohta, soovitavalt kirjalikult. Teadusuuringutes nõusoleku

alusel eriliiki isikuandmete töötlemisel tõlgendatakse põhjendusega 33 ette nähtud

paindlikku lähenemisviisi rangemalt ja rakendatakse tugevamat kontrolli.

6.14. Täiendavad nõuded kehtivale nõusolekule hõlmavad vastutava töötleja kohustust

selle tõendamiseks IKÜM art 7 lõike 1 kohaselt ning isiku õigus nõusoleku

tagasivõtmiseks. IKÜM artikli 7 lõike 3 järgi peab vastutav töötleja tagama, et

andmesubjekt saab nõusoleku igal ajal tagasi võtta sama lihtsalt kui ta selle andis.

Nõusoleku tagasivõtmise korral jäävad seaduslikuks kõik töötlemistoimingud, mis

põhinesid nõusolekul ja toimusid enne nõusoleku tagasivõtmist. Kui muud õiguslikku

alust, mis õigustaks andmete töötlemist (nt säilitamist), ei ole, peab vastutav töötleja

andmed kustutama. Juhul kui andmesubjekt võtab nõusoleku tagasi ja vastutav töötleja

soovib jätkata isikuandmete töötlemist mõnel muul õiguslikul alusel, ei saa muule

õiguslikule alusele üle minna. Teadusuuringute puhul sellest nõudest erandit ei tehta ning

tagasivõtmise taotluse saamisel peab vastutav töötleja isikuandmed kohe kustutama.

6.15. Kokkuvõttes peab taotlejal uuringus isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik

6 (6)

alus. Kui õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, siis tuleb tagada nõusoleku

kehtivus. Vastasel korral isikuandmete töötlemiseks õiguslikku alust ei ole. Nõusoleku

kehtivuseks tuleb andmesubjektile anda kogu oluline teave, sh millisel eesmärgil

andmeid töödeldakse, kui kaua töödeldakse (sh säilitatakse), milliseid andmeid

töödeldakse ja kellele edastatakse. Isikule peab olema üheselt arusaadav, et

töödeldakse isikuandmeid, sh võivad vastajad olla ka pärast kontaktandmete

kustutamist kaudselt tuvastatavad. AKI rõhutab, et anonüümne on ainult selline teave,

mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmed, mis on

muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei

ole enam võimalik tuvastada5. Andmesubjektile peab olema tagatud võimalus nõusolek

igal ajal tagasi võtta, misjärel tuleb selle isiku andmed kustutada. Konkreetse

identifikaatori puudumisel tuleb kasutada olemasolevaid asjakohaseid võimalusi, et

andmesubjekti poolt nõusoleku tagasi võtmisel õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine

lõpetatakse.

6.16. Andmekaitse Inspektsioon hoiatab, et kavandatavad isikuandmete töötlemise

toimingud – eelkõige uuringus osalejalt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku

küsimisel piisava ja korrektse andmetöötlust puudutava teabe andmata jätmine –

võib tõenäoliselt rikkuda isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sh IKÜM art 5 lg

1 punktis a sätestatud seaduslikkuse põhimõtet, kui isikuandmete töötlemiseks

andmesubjektilt võetud nõusolek ei vasta IKÜM tingimustele.

7. Andmekaitse Inspektsioonil on õigus teostada igal ajal ette teatamata kontrolli või algatada järelevalvemenetlus. AKI-l on õigus isikuandmete kaitse nõuete rikkumisel teha andmetöötlejale ettekirjutus andmetöötluse peatamiseks ja nõuetega kooskõlla viimiseks.

8. Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Tartu Ülikooli

inimuuringute eetika komitee otsusega (eetikakomitee 15.09.2025 koosoleku protokoll nr

404/T-22, 27.10.2025).

9. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

eesmärgil läbiviidavas uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 17.11.2025 inspektsioonile

esitatud täiendatud taotluses ja selle lisades, menetluses käigus antud selgitustes ning

käesolevas otsuses.

10. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Lisa 2. Valimiplaan ja rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht

5 IKÜM põhjenduspunkt 26

1

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Transpordiamet (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti elanike liikuvusuuring 2025

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Transpordiameti

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

Ly Tamme

[email protected]

+372 5919 8721

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

Tõnis Stamberg

[email protected]

+372 566 000 49

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik

või selle kavand.

Jah, seejuures andmesubjekti

andmete töötlemine toimub

tema ja/või tema

lapsevanema nõusolekul.

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Transpordiamet

70001490

Valge tn 4/1, Lasnamäe linnaosa, 11413 Tallinn,

Harju maakond

Siim Viin

liikuvusmudeli arendusjuht

[email protected]

+372 5387 5576

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Transpordiamet antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Liis Grünberg

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected]

+372 5852 9707

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus,

leping vms.

1) Uuringuga kogutavaid andmeid ja analüüse kasutab Transpordiamet avalikes huvides oleva

ülesannete täitmiseks, vastavalt Transpordiameti põhimääruse § 4 punkt 1( Ameti ülesanded

on: tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja

sõidukite liikuvuse kavandamine) ja § 10 lõige 2 (Ohutu, keskkonnahoidliku, ligipääsetava

ning toimiva liikuvuse kavandamine liikumisvajaduste rahuldamiseks koostöös klientide ja

huvigruppidega);

2) Isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on IKS § 6 lg 3 lisaks taotluses juba kirjeldatud

alustele ning detailsem kirjeldus on toodud punktdes 5-9.

3) Transpordiameti põhimääruse kohaselt kuulub kõnealune valdkond strateegilise planeerimise

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Kommenteerinud [SV1]: Sinisega on tähistatud

eelviimased täiendused.

Kommenteerinud [LG2]: Need rohelisega lisasime ka

Eetikakomitee avaldusele

3

teenistuse põhiülesannetesse (§ 10 lg 2 p 10).

4) Uuringu aluseks oleva  projekti on ministeerium kavandanud ja Transpordiamet suunanud

 siis ja praegu kehtiva TAIKS redaktsiooni alusel, mis kirjas Transpordiameti

taotluses. 17.06.2025 vastu võetud ja 1.10.2025  jõustuva TAIKSi redaktsioonis on sama

reguleeritud § 9  lg 1 ja lg 2 p 1.

5) Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

selle finantseerimise korraldamine.

6) Kliimaministeeriumi valitsemisalas on: transport, liikuvuse ja liikuvusteenuste planeerimine

ja liiklusohutus (Kliimaministeeriumi põhimäärus määrus nr 71 § 6)

7) Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille tegevusvaldkond

on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja

keskkonda säästva taristu tagamine (Transpordiameti põhimäärus määrus nr 82 § 3)

8) Liikuvusuuring on oluliseks sisendiks Liikuvusmudelile, mille arendamine on Transpordi ja

liikuvuse arengukava ja strateegia „Eesti 2035“ osa, mille Riigikogu võttis vastu 12. mail

2021

9) Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse punktis 2.2.6. on teenistuse üheks

põhiülesandeks liikuvusalase teabe kogumine, säilitamine ja levitamine, uuringute ja

analüüside tellimine, andmeanalüüside korraldamine teadmistepõhise otsustamise

võimaldamiseks.

10) Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon

kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin

punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui

osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle

kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu „Eesti elanike liikuvusuuring 2025“

teel saada ülevaade 7-80-aastaste Eesti elanike liikumistest, selle muutustest võrrelduna varasema

uuringuga ja koostada andmestik, mille alusel on võimalik teha analüüse poliitika kujundamiseks

ja riikliku multimodaalse liikuvusmudeli loomiseks, mille abil saab hinnata lisaks teetaristu

investeeringute mõjudele ka teiste liikumisviiside arendamise otsuste mõjusid liikuvusele.

Andmekogumine on kavas läbi viia läbi Transpordiameti ja Turu-uuringute AS-i vahel 10. juulil

2025 sõlmitud TÖÖVÕTULEPINGU nr 3.2-4/25/982-1 raames (allpool kirjeldatud metoodika on

kooskõlas töövõtulepingu tingimustega).

Küsitlusuuringu andmestik on aluseks riikliku multimodaalse liikuvusmudeli loomisel, mille abil

saab hinnata lisaks teetaristu investeeringute mõjudele ka teiste liikumisviiside arendamise

otsuste mõjusid liikuvusele. Modelleerimise ja ka paljude teiste transpordi valdkonna

analüüsimise meetodite kasutamise eelduseks on vajalike ja usaldusväärsete algandmete

olemasolu ja järjepidevus. Andmestik saab olema üheks aluseks riigi liikuvust puudutavate

analüüside ja otsuste tegemisel. Eesmärkide täitmiseks peab andmestik sisaldama Eesti elanike

sotsiaalmajandusliku taustaandmeid, liikumisi ning liikuvust mõjutavaid andmeid.

Probleemid, mida püütakse uuringuga lahendada: Kommenteerinud [SV3]: Punasega on tähistatud esimesed

muudatused.

4

1. Poliitiliste meetmete mõju hindamine - Transpordisüsteemi mõjutab palju erinevaid

muutujaid ja Liikuvusuuringut tegemata ei ole võimalik hinnata, kas ja mis mõju

kohaldatud poliitilised meetmed on kaasa toonud.

2. Üle-eestiline liikuvusmudel - Liikuvuuringu tulemusena valideeritakse mudeli reisiahelate

toimumine ja rahvastik. Ilma selleta pole võimalik analüüsida, kuidas tuleviku plaanitud

taristu muudatused inimeste liikumisi mõjutada võivad. Liikuvusuuringu tulemustel

põhineva liikuvusmudeli kasutamisel saame hoiduda liikumistele kahjulike otsuste

tegemiseks.

3. Üksikute uuringute tegemise vajaduse vähendamine - Eelmise liikuvusuuringu andmeid

on kasutatud piirkonna liiklusuuringute läbiviimiseks. Selle asemel, et iga uuringu raames

peaks hakkama uuesti inimeste liikumisi uurima ja üksikisikuid häirima, saab

isikustamata (anonümiseeritud) tulemusi kasutada TRAM-i poolt korraldatud üle-

eestilisest liikuvusuuringust.

4. Ühistransport ei vasta vajadustele - Uuringust saame infot selle kohta, mis põhjustel

valitakse ühistranspordi asemel isiklik auto ja selle tulemustest saame leida meetmed

selleks, et suurendada säästvate liikumisviiside kasutamise osakaalu.

Konkreetsed eelmise uuringu andmestiku kasutamise näited:

• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021

• Üleriigiline planeering 2050

• Tallinna liiklusmudel (Tallinna Transpordiamet)- sisend Tallinna ühistranspordi ja

liikluskorralduse planeerimisel

• Tallinna ja Põhja-Harjumaa liiklusmudel (K-Projekt AS)- sisend paljudele riigiteede ja

detailplaneeringute liiklusuuringutele.

Eesti Statistikaameti poolt koostati enne 2021. aasta uuringut täpsem ülevaade antud uuringu

eesmärgist, teoreetilisest lähteülesandest, teiste maade sisendist ja praktikast

(https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023-

06/EELU_valim%20ja%20metoodika_Statistikaamet%202020.pdf) ja kavandatav uuring

põhineb 2021. aasta eelkäijal (https://transpordiamet.ee/EELU2021).

Nüüd on vajadus kordusuuringuks:

• regulaarne andmekogumine peegeldab ühiskonnamuutustest tulenevaid liikumisotsuseid

(sh COVID-19 mõjud),

• toetab liikuvusotsuseid,

• annab võrreldava sisendi rahvusvaheliste uuringutega (muuhulgas National Travel Survey,

Mobilität in Deutschland, Enquête Mobilité des Personnes, Mikrozensus Mobilität und

Verkehr, National Household Travel Survey, Onderzoek Verplaatsingen in Nederland,

Traficomi riiklik liikuvusuuring ja Rootsi RES).

Liikuvusuuring 2025 on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (asustusüksuse ehk EHAK III

tasemeni).

Andmete kogumine on kavandatud 6,5 kuu jooksul ja kogu valim jagatakse nädalatele ja nädala

sees ühtlaselt nädalapäevadele. Vastajatelt küsitakse kahe eelneva päeva liikumiste ja mitte

liikumiste kohta. Küsitluspäevade jaotus tagab siinkohal proportsionaalse päevikute täitmise

jaotumise päevadeks nädala lõikes. Küsitlustöö on planeeritud ajavahemikku 10. november 2025.

aastal kuni 30. mai 2026. aastal. Küsitlustööd ei toimu koolivaheaegadel kui ebatraditsioonilise

liikumisega perioodil (4 nädalat) ja vähese liikumisega perioodil jaanuaris ning veebruaris 2026.

aastal (8 nädalat).

5

Liikuvusuuringu üldkogumi moodustavad 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 7-80-aastased Eesti

alalised elanikud. Rahvastikuregistrist (isikupõhise) valimi võtmiseks on vaja 7-80-aastaste Eesti

alaliste elanike loendit, millest jäetakse välja Kihnu, Vormsi ja Ruhnu valla elanikud; Saaremaa ja

Muhu valda vaadeldakse ühise kihina (juhusliku valiku tõttu satub ühisest kihist valimisse nii

Saaremaa kui Muhu valla elanikke). Lisaks jäetakse valimist välja institutsioonides viibijad ja

inimesed, kel puudub kontakti saamiseks e-posti aadress.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks - vt ptk 9.2).

Liikuvuse paremaks kaardistamiseks kasutatakse rahvastiku proportsionaalse jaotuse asemel

mitteproportsionaalset jaotust KOV ja vanusegruppide (30-59-aastased ja 7-29- / 60-80-aastased)

kihtide kaupa - planeerides suurema proportsiooniga valim suurema liikuvusega KOV-ides kui ka

liikuvamas vanusegrupis (30-59-aastased).

Isikute valikuks Eesti alaliste elanike loendist kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist

kihtvalikut. Selle valiku puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ja

igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu süstemaatiline valik. Kihi moodustavad kohalik

omavalitsus (KOV) ja vanusgrupp. Kihis (KOV*vanusgrupp) järjestatakse isikud sünniaja

järgi ja võetakse süstemaatiline valik vastavalt valimi suurusele igas kihis. Süstemaatiline

valik kihi sees peab olema juhuslik (selle tagab süstemaatilise valiku juhuslik alguspunkt).

Sellise valiku korral on kõigis kihtides inimesi valimis igast vanusest ja kaetud on kogu

uuritav vanusjaotus ning järeldusi saab teha erinevates vanustes inimeste liikumise kohta.

Valimisse võetud 18-80-aastased isikud vastavad enda eest.

Valimisse sattunud 7-17-aastaste uuringukutse saadetakse lapsevanema e-postile – siinkohal pa-

lume registripidajal võtta välja seos Rahvastikuregistrist vanemaga ja seda, kas neil on lapsega

ühine elukoht; kui mõlemad vanemad elavad lapsega samal aadressil, saadetakse info lapse emale

või isale lihtsa juhusiku valiku järgi.

Vastavalt TAIKS § 28 lg 4 võib 15–17-aastane isik anda iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja

nõusolekuta, teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete

töötlemiseks, tingimusel et isik on võimeline aru saama teadusuuringu asjaoludest, teadusuuring

ei ole füüsiliselt sekkuv ning vaimselt sekkuva teadusuuringu kohta on käesoleva seaduse või

muu seaduse alusel moodustatud eetikakomitee andnud hinnangu, et teadusuuring vastab teadus-

eetika põhimõtetele.

Antud juhul on teada, et Rahvatikuregistris olevad 15-17-aastaste kontaktandmed on valdaval ju-

hul vanemate, mitte nende endi omad ja seega ei jõua me ikkagi sihtgrupini. Selleks, et tagada

vastava sihtgrupini jõudmine, on oluliselt efektiivsem saata uuringukutse nende vanematele ja pa-

luda neil saata see edasi lapsele. Seda enam, et Rahvastikuregistrist ei pärita vastajate nimesid,

vaid pöördumise aluseks on pere vastavas eas laps. Seega 15-17-aastaste puhul palutakse lapseva-

nemal saata kutsekiri edasi vastavas eas lapsele ja laps vastab ise, sel juhul käsitletakse uuringu-

kutse edasisaatmist lapsele vastamiseks nõusoleku andmisena.

Valimisse sattunud 7-14-aastastel palutakse vastata ise või koos lapsevanemaga, kuna nende kü-

sitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.

6

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud taustaankeet (vt Lisa 1) ja liikumispäevik (vt Lisa 2)

millele vastamise eeldatav keskmine kestus on ca 15-20 minutit. Küsimustikele saab vastata eesti

ja vene keeles. Andmekogumine viiakse valdavalt läbi veebiküsitlusena.

Uuringu valimisse sattunud isikule saadetakse e-posti teel uuringukutse (sisaldub ka veebilink kü-

sitlusankeedile) või võetakse kontakti telefoni teel.

Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust, kust andmed on saadud (Rahvastikuregistrist), uuringu

eesmärkide, kirjelduse ja andmekaitse ning osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate

kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile ja liikumispäevikule (Lisa 3). Uurin-

gukutse sisaldab ka keeldumise linki, millele vajutades on võimalik teada anda osalemisest keel-

dumisest.

Valimisse sattunud isikul ei ole kohustust teavitada uuringus osalemisest keeldumisest (kas siis

lingile vajutamise, lisavõimalusena ka telefoni või e-kirja teel), ent seda on soovi korral võimalik

teha, et vältida meeldetuletuskirjade või -kõnede saamist. Keeldunute andmed kustutatakse

andmete anonümiseerimisega samal ajal (15.06.2025), seni säilitatakse need valimi metoodika

kirjelduse teostamiseks ja valimi kvaliteedinäitajate jälgimiseks.

Peale uuringulingile sisenemist ja vastamiskeele valikut kirjeldatakse täpsemalt isikuandmete

töötlemist puudutavat infot ja fikseeritakse isikuandmete töötlemise nõusolek ja uuringus osale-

mise nõusolek või mitte-nõustumine (keeldumine) (Lisa 1 algus).

Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene ei täida küsimustikku, ega teavita keeldumisest, saade-

takse talle paari nädala jooksu e-posti teel kuni kaks meeldetuletuskirja.

Telefoni teel pöördutakse eelkõige madalama vastamisaktiivsusega rühmade poole, kui nad ei ole

täitnud küsimustikku ega ole teavitanud keeldumisest, et suunata nad vastama veebi teel (uurin-

gukutse saadetakse SMS-i või e-postiga) või soovi korral võimaldada küsimustikule vastamist

koheselt või kokkulepitud ajal. Soovi korral on isikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Telefo-

ninumbritele, millel kontakti ei saada, tehakse maksimaalselt 2 korduskõnet.

Planeeritud valimi suurus on 12 000 vastajat. Uuringu teostamiseks on vajalik

Rahvastikuregistri väljavõtt valdavalt 20-kordses mahus; üksikutes, valdavalt muukeelsetes,

piirkondades (Ida-Viru maakonnas, Loksa linnas, Maardu linnas ja Tallinna Lasnamäe linnaosas)

25-kordses mahus.

Põhjendused väljavõtu mahule:

- 2021. aasta Liikuvusuuringu andmetel moodustasid Rahvastikuregistri andmebaasi

väljavõtust kasutuskõlbmatud kontaktandmed 19% (vale, mitte-toimiv, korduv, välismaa

suunakoodiga, registreeritud ja tegelik elukoht ei kattu vmt) - 81 000 kontaktist leidis

kasutust 65 541 kontakti. Turu-uuringute AS viimase kümnendi kogemusele tuginedes on

see % tavapärasest kõrgem, tulenedes eeldatavasti sellest, et isik võis sattuda valimisse nii

isiklikult kui ka lapsevanemana ja kordused tuli välistada.

- Uuringu loogika eeldab KOV-ide ja nende sees kahe vanusegrupi lõikes etteantud mini-

maalse vastajate arvu tagamist (Lisa 5), mitte ainult koguvalimi arvu täitumist. Vastajate

koguarvu täituvus ei taga veel minimaalse vastajate arvu nõude täitumist KOV-ide ja vanu-

segruppide lõikes:

o 2021. aastal eeldati samal põhimõttel 5600 vastajat, tegelikult saadi 6581 vastust,

seega 981 vastust laekus üle - ülekate on paratamatus, et saavutada efektiivse valimi

täituvus, kuid on uuringu loogika kontekstis ebavajalik täiendus ja pole põhjendatud

selle arvestamine vastamismäära sisse.

Kommenteerinud [SV4]: Heledama punasega on

tähistatud viimased muudatused.

Kommenteerinud [LG5]: EMORi tehnilises aruandes

kajastatud vastamismäär 10% kajastab, kui palju vastuseid (sh

ebavajalikke) laekus väljasaadetud kutsetest, mitte kui palju

vajalikke vastuseid laekus kogu tellitud andmebaasist.

Numbrites: 2021 saadeti välja 65 541 kutset ja saadi 6581

vastust – s.o 10%.

Uuringu loogika eeldab aga KOV-ide kui ka vanusegruppide

lõikes etteantud minimaalset vastajate arvu täitmist. 2021 oli

selleks kokku 5600 vastajat, seega 981 vastust laekus üle

(need on küll tore täiendus, kuid ebavalikud uuringu

kontekstis).

2021 aastal telliti tegelikult Rahvastikuregistrist andmeid 81

000 isiku kohta (seega 19% andmebaasist oli erinevatel

põhjustel kasutuskõlbmatu). Nagu mainitud oli vaja KOV-ide

kui ka vanusegruppide lõikes saada 5600 vastajat, see on

6,9% kogu andmebaasist ehk 15 kordne valim. Kuid sel juhul

on tegemist tagantjärgi ideaaljuhuga, mis ei arvesta

võimalikke kõikumisi nõutud sihtgruppides (erinevates

KOVides jäi see valdavalt 3-7% vahele, suuremates linnades

nagu Tallinn, Pärnu üle 10% ja erandina Tartus pea 20%).

Seega on vähemalt 20 kordne valim põhjendatud.

7

o 2021. aastal eeldati samal põhimõttel 5600 vastajat, see tagati Rahvastikuregistri 15-

kordse väljavõtuga (telliti 81 000 kontakti) ehk keskmine vastamisaktiivsus oli

6,9%. Vastamisaktiivsus varieerus oluliselt erinevates KOV-ides, jäädes valdavalt va-

hemikku 3-7% (eeldades seega 15-33-kordset väljavõttu), keskmist vedasid ülesse

üksikute suuremate linnade (mis moodustasid ka valimist suurema osakaalu) nagu

Tallinn, Pärnu üle 10%-se ja anomaalse erandina Tartu pea 20% -se vastamisaktiivsu-

sega. Vastamisaktiivsus oli madalam eelkõige valdavalt muukeelsetes piirkondades.

Seega ainuüksi keskmine vastamismäär arvestab ideaaljuhuga, kuid ei arvesta vasta-

misaktiivsuse kõikumisi erinevates sihtgruppides. (Tellitavate andmete mahtu tuleb

arvestada vastamisaktiivsuse, mitte vastamismäära alusel - EMORi tehnilises aruan-

des kajastatud vastamismäär 10% kajastab, kui palju vastuseid (sh ebavajalikke vas-

tuseid) kokku laekus väljasaadetud kutsetest, mitte kui palju vajalikke vastuseid lae-

kus kogu tellitud andmebaasist.)

- Valimi spetsiifika eeldab erinevate KOV-ide ja vanusegruppide ühtlast katvust kogu

küsitlusperioodi vältel (erinevatel kuudel kui ka nädalapäevadel), mistõttu on taas piisav

kontaktide maht kriitilise tähtsusega;

- Liikumist saab kaardistada uuringuga perioodil, mil inimesed liiguvad tavapärasel viisil -

seega tuleb välistada talve- ja suvekuud, samuti koolivaheajad; ühtlasi peab uuring olema

võrreldavuse tagamiseks läbi viidud samal ajavahemikul, kui eelmine uuring - seega on

oluline, et kontaktibaas ei ammenduks ega oleks vaja Rahvastikuregistrist tellida

lisaväljavõttu, seades nii ohtu uuringu läbiviimise piiratud ajakava raames;

- Lisaks mõjub varasemaga võrreldes vastamismäärale negatiivselt järgnev:

o ühiskonnas on suurenenud internetipettuste osakaal, mistõttu ei avata võõralt e-posti

aadressilt saabunud teateid või ei vastata võõrale telefoninumbrile;

o pikenenud uuringukutsed, kuna peavad sisaldama eetika- ja andmekaitse teemalist

teavet ei tekita vastajates huvi uuringule vastama hakata;

o rämpskirja ehk spami-filtrite tõttu ei jõua linkide ja pikkade tekstide uuringukutsed

võimalike vastajate e-postile;

o uuringus osalemise teadliku nõusoleku vormid on pikad (formaalsed) ja tekitavad

vastajates ebakindlust – ei julgeta alustada vastamist.

Vastamismäära suurendamiseks on tehtud järgnevat:

- Parandatud ja täpsustatud küsimuste sõnastusi, lisatud visuaale ja muudetud küsimuste

järjekorda loogilisemaks teemaplokkide kaupa; välja on jäetud küsimused, mis eelmisel

korral põhjustasid vastamise katkestamist või põhjustasid pahameelt. Siiski on uuringu

järjepidevuse tagamiseks küsimuste sisu muudetud võimalikult vähe (eelmise uuringu

küsimuste numbrid on toodud põhiküsimustikus sulgudes – Lisa 1).

- Vastajate poole pöördutakse eelkõige veebi teel, sest nii kulub vastamiseks kolmandiku

võrra vähem aega võrreldes telefoniküsitlusega – see on vastaja jaoks säästvam, lisaks

väheneb vastamise katkestamise tõenäosus ja paraneb vastuste kvaliteet (läbimõeldumad

vastused) Ühtlasi tagame nii, et suudame etteantud ajaraamistikus katta soovitud valimi.

2025. aastal on küsitlustöö läbiviimiseks määratud aeg võrreldes 2021. aastaga sama

enam kui 2-korda suurema vastajate arvu saavutamiseks (5 600 vastaja asemel 12 000

vastajat).

- Nii Transpordiameti kui ka Turu-uuringute AS kodulehel on lisatud või lisatakse teavet

uuringu teostamise (selle sisu, eesmärgid jmt) kui ka isikuandmete töötlemise ja kaitse

kohta (Lisa 7). Lisaks viiakse vahetult enne uuringu algust läbi ka teavituskampaania nii

sotsiaalmeedias, raadios kui televisioonis.

Sellises mahus ja nõutud kihtvalimiga uuring eeldab eeltoodud küsitlusmeetodite kasutamist, mis

omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise valimi kasutamist

Rahvastikuregistrist. Selleks taotleme käesolevaga Andmekaitse Inspektsiooni luba

8

Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja uuringukutsete saatmise

eesmärgil.

Toodud mahtude puhul on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Kogu küsitlusperioodi ajal tagab Turu-uuringute AS klienditoe olemasolu (e-posti ja telefoni

teel), mis nõustab vastajaid nii tehnilistes kui sisulistes küsimustes ning võimaldab anda teada

uuringus osalemisest keeldumisest. Klienditugi on võimeline nõustama vastajaid lisaks eesti

keelele ka vene ja inglise keeles.

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale taustaankeedis ja liikumisvormis küsitud

andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga,

s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli

teostamist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise

aluseks olev fail (koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise

andmeanalüüsi eesmärgil anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest

tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Anonümiseeritud küsitlusandmed on vajalikuks sisendiks järgmisele liikuvusuuringule, mis

viiakse läbi eelduslikult viie aasta pärast. Küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise

andmeanalüüsi eesmärgil kuni kordusuuringu lõpetamiseni Transpordiameti andmelaos ning

sellele on ligipääs ainult Transpordiameti süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril.

Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava

statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse

andmete kasutamiseks ka kirjalik leping).

Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd

kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis

puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (e-maili aadress, telefon). On

olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul

väliste andmeallikatega võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on

küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus tehtava liikuvusuuringu

raames oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on

uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida).

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (12 000

vastajat), kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga väikseks ning muude

küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu suurendamine (juhuvalikuga

genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle ettenähtud riigihanke piiri.

9

Muude meetodite kasutamisel ei saavutata ühtlast üle-eestilist kattuvust.

Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse osas

eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu (nt alla 15-

aastased). Kokkuvõttes võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid ja liikuvust tervikuna paremini

peegeldava tulemuseni.

Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja

meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel.

Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid

enam saavutatavad (ei saa andmestiku kasutada poliitika kujundamisel ja liikuvusteenuste

kavandamisel) või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Transpordiameti liikuvusuuring teenib ülekaalukat avalikku huvi, sest see aitab teha otsuseid, mis

mõjutavad Eesti ühiskonna turvalisust, liikumisvõimalusi, elukeskkonna kvaliteeti.

Transpordiameti liikuvusuuring teenib selgelt ülekaalukat avalikku huvi, kuna:

• uuringu tulemusi kasutatakse riikliku poliitika kujundamiseks, sh liikuvuse planeerimi-

sel, transporditaristu arendamisel ja ohutuse parandamisel – aitab teha otsuseid, mis mõju-

tavad Eesti ühiskonna turvalisust, liikumisvõimalusi ja elukeskkonna kvaliteeti;

• uuringuga kogutavate andmetele tuginedes saab transpordisüsteemi planeerida liikumisva-

jaduste järgi, mis tagab ka tõhusama eelarve kasutamise;

• analüüsiandmed on vajalikud kogu Eesti liikuvuspoliitika (vajaduste ja võimaluste) ku-

jundamiseks nii riiklikul, maakondlikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil – aitab vähen-

dada piirkondlikku (sh ka erinevate vanusegruppide) ebavõrdsust ja parandada liikumis-

võimalusi ja avalikke teenuseid, suunates vastavalt sellele ressursse ja kujundades poliiti-

kaid täpsemalt.

• uuringutulemusi kasutatakse Transpordiameti seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

vastavalt Transpordiameti põhimäärusele § 4 punkt 1, mille kohaselt vastutatakse

ohutu, jätkusuutliku ja ligipääsetava liiklemise ning inimeste ja sõidukite liikuvuse korral-

damise eest.

• IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja po-

liitikakujundamise eesmärgil tehtavad uuringud. Seega on uuring riikliku statistikauuringu

ja teadusliku analüüsi vorm, mille tulemused annavad sisendi riikliku otsustusprotsessi

ja arengukavade koostamisse. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus

teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid.

Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas

avalik huvi.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

10

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks).

Valim päritakse 20-25-kordses mahus (arvutuslik vajadus 33-kordne maht), mis on minimaalne

kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik 12 000 vastajat (vt. punkt 4) . Seega on antud

uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse

üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud isikuandmete

kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku

tagasivõtmise võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringukutse,

millel on uuringu läbiviija kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada.

Uuringukutses teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest, reegleid nõusoleku

tagasivõtmisest ning sellest, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink

küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega

täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle paari nädala jooksul e-mailiga kuni kaks

meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija valimiisikuga kontakti ning pakub

võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis koheselt või kokkulepitud ajal. Soovi korral on

valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis.

Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse

toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete

anonümiseerimist (st peale 14.06.2026) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning

seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse Transpordiameti poolt otsuste kujundamiseks,

poliitiliste otsuste sisendiks ja arendustegevuseks.

Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega

kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

11

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul

isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,

töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides.

Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on

andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei

käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool,

kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga,

neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati

sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati

ise ka salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi

asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks

(mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i projektijuhil. Telefoniküsitluse etapis on valimisse

võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel (kellega sõlmitakse

konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste isikuandmetele, kellega

tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse peale küsitlustööde

lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 14.06.2026). Andmete kustutamise

kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Transpordiamet andmete hävitamist kinnitava

akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil viis kuni

kuus aastat kordusuuringu lõpetamiseni Transpordiameti andmelaos ning sellele on ligipääs ainult

Transpordiameti süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Kolmandatel osapooltel on

küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil

ja põhjendatud huvi korral. Sellisel juhul Transpordiamet hindab taotluses esitatud põhjendusi

tuvastades andmete saamisekse põhjendatud huvi ning otsustab andmete väljastamist (sel juhul

sõlmitakse andmete kasutamiseks kirjalik leping).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 7-80-aastaste elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate arv

(lõppvalim) on 12 000.

Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud küsitlusuuringute keeldumismääradest on

sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik Rahvastikuregistrist tellida valimibaas 20-kordses

mahus; üksikutes, valdavalt muukeelse elanikkonnaga piirkondades (Ida-Viru maakonnas, Loksa

linnas, Maardu linnas ja Tallinna Lasnamäe linnaosas) madalama vastamisaktiivsuse tõttu 25-

kordses mahus (Lisa 5).

Tellitav valim jaguneb järgnevalt väljatoodud valimikihtide lõikes: KOV + Tallinna linnaosad ja 2

vanusegruppi (30-59-aastased ja 7-29- / 60-80-aastased) kihtide kaupa.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

12

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta oktoobri II poolest 2026. aasta märtsi

lõpuni. Kui küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu

jooksul alates küsitlustööde tegelikust algusest.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse valimiisiku kohta järgnevad andmed:

• e-posti aadress

• kontakttelefon

• elukoht - maakond, KOV (EHAK II tase) + Tallinna linnaosad

• sugu, vanus, suhtluskeel

• 7-17-aastaste laste puhul lapsevanema e-mailiaadress ja, või kontakttelefon, juhul kui

lapse elab vanemaga samal aadressil.

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

KOV tasandi proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud.

Valimiisiku e-maili aadress on vajalik kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga

küsitlusankeedile) ning meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala

vastamisaktiivsusega rühmades viia vajadusel läbi küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse

võetud inimene ei täida ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest) või suunata vastama veebi

teel.

Elukoha, soo ja vanuse andmed on vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks.

Valimi moodustamisel kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut (KOV ×

vanuserühm), et katta kogu 7–80-aastaste elanikkond;

7-17-aastaste laste puhul on vajalik Rahvastikuregistrist kontrollida lapse seost

vanemaga ja seda, kas neil on lapsega ühine elukoht; lisada vanemate e-posti aadress ja, või

kontakttelefon. Juhul kui mõlemad vanemad elavad lapsega samal aadressil, soovime infot ühe

lapsevanema kohta juhusiku valiku järgi.

Ülejäänud protseduur 7-17-aastaste valimiisikute kaasamiseks uuringusse on kirjeldatud

eespool, taotluse ptk 4 Metoodika ülevaate all.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmete allika lauseks on Rahvastikuregister.

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

13

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,

volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib küsitluse läbiviija volitatud töötleja (Turu-uuringute AS)

andmekogumise etapis. Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist

(mis toimub peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse

küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus

(st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

Küsitlusandmeid kogub ja haldab Turu-uuringute AS ning need andmed on pseudonümiseeritud

kuni 14.06.2026. Alates 15.06.2026 on küsitluses osalenud kontaktandmed anonümiseeritud ja

kontaktibaas jäädavalt kustutatud küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) poolt.

Kui küsitlusperiood on lõppenud, annab Turu-uuringute AS uuringu tulemused üle

Transpordiametile vaid anonümiseeritud kujul.

Kui eksisteerivad uuringuvälised andmed, mille abil on võimalik uuringus osalenud isikuid

kaudselt tuvastada, on nende andmete tahtlik seostamine uuringuandmetega vastutavale ja

volitatud töötlejale keelatud tegevus (IKÜM artiklid 5 ja 25 lõige 2). Kuigi uuringu läbiviija

annab Transpordiametile andmed üle anonümiseeritud kujul, käsitleb Transpordiamet neid siiski

isikuandmetena, arvestades kaudse tuvastamise võimalust. Seetõttu järgib Transpordiamet kõiki

isikuandmete töötlemise põhimõtteid vastavalt andmekaitset reguleerivatele õigusaktidele (sh

IKÜM artikkel 5). Isikuandmeid säilitab Transpordiamet oma andmelaos, mis asub füüsiliselt

Eestis. Andmelaole on juurdepääs süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril.

Andmeid väljastatakse turvalisi kanaleid kasutades kolmandatele isikutele üksnes põhjendatud

taotluse alusel ning vastutava ja volitatud töötleja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu

sõlmimisel hinnatakse iga taotluse puhul, kas andmete väljaandmine on õiguslikult põhjendatud,

arvestades nii IKÜM-i kui ka IKS-i nõudeid, eelkõige kas:

1. Taotluses esitatud eesmärk vastab lepingu kavandis toodud eesmärgiga;

2. Taotlejal on võimekus enda deklareeritud eesmärke täita (piisavad teadmised, ressursid ja

andmekaitsemeetmed, et tagada andmete turvaline töötlemine);

3. Kas taotleja puhul võib eeldada andmete lepingu tingimustele vastavat töötlemist,

eelkõige isikuandmete kaitse reeglite täitmist (nagu isikuandmete kaitse, säilitamise ja

kustutamise reeglite järgimine);

4. Kas taotletud andmete hulk on minimaalselt vajalik deklareeritud eesmärkide täitmiseks.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitluse taustaankeedist

ja liikumispäevikust tulenevad andmed (lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus-

ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili (isiku nimeta) ning küsitluse vastuste faili omavahel ei

seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t

andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS)

kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (14.06.2026).

Kommenteerinud [AL6]: @siim viin punkti 8 on sama

kirjeldatud. Kas taotluslikult?

14

15.06.2026 kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka

rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (14.06.2026).

Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab

küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi

peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui

tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega

ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta). Vastajaga seotud andmed saab küsitluse

andmebaasist eemaldada küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist 15.06.2026

küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) poolt.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte teavitatakse meediakampaania

raames koos üldsuse teavitusega. Täiendavalt

teavitatakse siis kui inimene satub juhuvalikuga

valimisse, siis pöördutakse tema poole kas

kirjalikult (veebiküsitlus) või suuliselt

(telefoniküsitlus) uuringukutsega, kus teda

informeeritakse kust tema andmed on saadud

(Rahvastikuregistrist), uuringu sisust ja

eesmärkidest ning võimalusest nii uuringus

osaleda kui ka sellest keelduda (sh keelduda ka

ankeedi täitmise ajal mistahes hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(s.h viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile,

kus sisaldub täpsem info isikuandmete

töötlemise tingimuste kohta). Turu-uuringute

AS kodulehele üles pandav antud uuringu

kontekstiga arvestav kui ka isikuandmete

töötlemise tingimusi kirjeldav tekst on toodud

Lisa 7. Sama info lisab ka Transpordiamet oma

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

15

veebilehele. Vahetult enne uuringu algust

tutvustakse uuringut ja teavitatakse

isikuandmete töötlemisest potentsiaalseid

vastajaid läbi avalike meediakanalite (raadio,

TV, sotsiaalmeedia).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

__Siim Viin_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Teadliku nõusoleku võtmise vorm ja taustaankeet

Lisa 2: Liikumispäevik

Lisa 3: Uuringukutse (pöördumine)

Lisa 4: Teadliku nõusoleku võtmise vorm

Lisa 5: Valimiplaan ja Rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht

Lisa 6: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

Lisa 7: Teave Turu-uuringute AS kodulehel

Lisa 10: Mõjuhinnang

Lisa 11: Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr: 404T-22

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Valimiplaan ja Rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht

jrk MK KOV kood EHAK II tase

Efektiivne valimi suurus 2025

30-59 aastased

7-29 ja 60- 80 aastased

Rahvas- tikuregist- rist tellitav maht

30-59 aastased

7-29 ja 60- 80 aastased

12000 7200 4800 243975 146385 97590 2 1 141 Anija vald 75 45 30 1500 900 600 5 1 198 Harku vald 150 90 60 3000 1800 1200 6 1 245 Jõelähtme vald 135 81 54 2700 1620 1080 7 1 296 Keila linn 90 54 36 1800 1080 720 8 1 305 Kiili vald 135 81 54 2700 1620 1080 9 1 338 Kose vald 90 54 36 1800 1080 720 10 1 353 Kuusalu vald 90 54 36 1800 1080 720 11 1 424 Loksa linn 45 27 18 1125 675 450 12 1 431 Lääne-Harju vald 90 54 36 1800 1080 720 15 1 446 Maardu linn 90 54 36 2250 1350 900 16 1 651 Raasiku vald 90 54 36 1800 1080 720 17 1 653 Rae vald 150 90 60 3000 1800 1200 18 1 719 Saku vald 135 81 54 2700 1620 1080 19 1 726 Saue vald 135 81 54 2700 1620 1080 22 1 784 Tallinn 4500 2700 1800 90000 54000 36000 31 1 890 Viimsi vald 150 90 60 3000 1800 1200 33 2 205 Hiiumaa vald 90 54 36 1800 1080 720 37 3 130 Alutaguse vald 75 45 30 1875 1125 750 38 3 251 Jõhvi vald 75 45 30 1875 1125 750 41 3 321 Kohtla-Järve linn 90 54 36 2250 1350 900 47 3 442 Lüganuse vald 75 45 30 1875 1125 750 51 3 511 Narva linn 105 63 42 2625 1575 1050 52 3 514 Narva-Jõesuu linn 60 36 24 1500 900 600 55 3 735 Sillamäe linn 90 54 36 2250 1350 900 56 3 803 Toila vald 90 54 36 2250 1350 900 58 4 247 Jõgeva vald 120 72 48 2400 1440 960 61 4 486 Mustvee vald 60 36 24 1200 720 480 64 4 618 Põltsamaa vald 90 54 36 1800 1080 720 68 5 255 Järva vald 75 45 30 1500 900 600 69 5 567 Paide linn 90 54 36 1800 1080 720 72 5 834 Türi vald 90 54 36 1800 1080 720 76 6 184 Haapsalu linn 90 54 36 1800 1080 720 79 6 441 Lääne-Nigula vald 75 45 30 1500 900 600 82 7 191 Haljala vald 75 45 30 1500 900 600 83 7 272 Kadrina vald 60 36 24 1200 720 480 84 7 663 Rakvere linn 90 54 36 1800 1080 720 85 7 661 Rakvere vald 135 81 54 2700 1620 1080 86 7 792 Tapa vald 75 45 30 1500 900 600 90 7 901 Vinni vald 90 54 36 1800 1080 720 91 7 903 Viru-Nigula vald 60 36 24 1200 720 480 94 7 928 Väike-Maarja vald 75 45 30 1500 900 600 96 8 284 Kanepi vald 75 45 30 1500 900 600 97 8 622 Põlva vald 90 54 36 1800 1080 720 100 8 708 Räpina vald 75 45 30 1500 900 600 104 9 214 Häädemeeste vald 90 54 36 1800 1080 720 106 9 430 Lääneranna vald 90 54 36 1800 1080 720 109 9 638 Põhja-Pärnumaa vald 75 45 30 1500 900 600 110 9 624 Pärnu linn 150 90 60 3000 1800 1200 113 9 712 Saarde vald 60 36 24 1200 720 480 116 9 809 Tori vald 120 72 48 2400 1440 960 120 10 293 Kehtna vald 60 36 24 1200 720 480 121 10 317 Kohila vald 90 54 36 1800 1080 720 122 10 503 Märjamaa vald 75 45 30 1500 900 600 123 10 668 Rapla vald 120 72 48 2400 1440 960 129 11 714 Saaremaa + Muhu vald 120 72 48 2400 1440 960

133 12 171 Elva vald 120 72 48 2400 1440 960 136 12 283 Kambja vald 150 90 60 3000 1800 1200 137 12 291 Kastre vald 120 72 48 2400 1440 960 138 12 432 Luunja vald 135 81 54 2700 1620 1080 139 12 528 Nõo vald 90 54 36 1800 1080 720 140 12 586 Peipsiääre vald 60 36 24 1200 720 480 143 12 793 Tartu linn 600 360 240 12000 7200 4800 146 12 796 Tartu vald 150 90 60 3000 1800 1200 148 13 557 Otepää vald 120 72 48 2400 1440 960 151 13 824 Tõrva vald 60 36 24 1200 720 480 154 13 855 Valga vald 60 36 24 1200 720 480 158 14 480 Mulgi vald 75 45 30 1500 900 600 163 14 615 Põhja-Sakala vald 75 45 30 1500 900 600 167 14 897 Viljandi linn 120 72 48 2400 1440 960 168 14 899 Viljandi vald 120 72 48 2400 1440 960 170 15 142 Antsla vald 60 36 24 1200 720 480 173 15 698 Rõuge vald 60 36 24 1200 720 480 174 15 732 Setomaa vald 45 27 18 900 540 360 175 15 919 Võru linn 135 81 54 2700 1620 1080 176 15 917 Võru vald 105 63 42 2100 1260 840

TALLINN (linnaosad) 23 1 784 Haabersti linnaosa 505 303 202 10100 6060 4040 24 1 784 Kesklinna linnaosa 550 330 220 11000 6600 4400 25 1 784 Kristiine linnaosa 375 225 150 7500 4500 3000 26 1 784 Lasnamäe linnaosa 1255 753 502 25100 18825 12550 27 1 784 Mustamäe linnaosa 760 456 304 15200 9120 6080 28 1 784 Nõmme linnaosa 330 198 132 6600 3960 2640 29 1 784 Pirita linnaosa 160 96 64 3200 1920 1280 30 1 784 Põhja-Tallinna linnaosa 565 339 226 11300 6780 4520

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/37-6

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Siim Viin

Transpordiamet

[email protected]

RESOLUTSIOON:

1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1.1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika

kujundamise eesmärgil tehtavas uuringus "Eesti elanike liikuvusuuring 2025"

17.11.2025 taotluses ja selle lisades esitatud, menetluse käigus antud selgitustes ning

käesoleva otsuse punktis 5 määratletud tingimustel;

1.2. Transpordiametil esitada andmesubjekti nõusolekuta töödeldavate isikuandmete

hävitamisakt või kinnituskiri andmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile

10.3. Andmekaitse Inspektsioonile hiljemalt 30.06.2026. Lisaks edastada

Andmekaitse Inspektsioonile teadmiseks e-kiri, millega Transpordiamet teavitab

andmekogu vastutavat töötlejat uuringu jaoks koostatud nimekirjade kustutamisest.

2. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 58 lg 2 punkti a alusel Andmekaitse

Inspektsioon hoiatab, et kui Transpordiamet ei arvesta käesoleva otsuse punktis 6

inspektsiooni poolt antud selgitustega, võib uuringu läbiviimiseks kavandatud

isikuandmete töötlemine rikkuda IKÜM art 5 lg 1 punktis a sätestatud seaduslikkuse

põhimõtet, kui isikuandmete töötlemiseks andmesubjektilt võetud nõusolek ei vasta

IKÜM tingimustele.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisades „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“, „Valimiplaan ja

rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht“ ning menetluses käigus antud selgitustes.

2 (6)

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.

3. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske.

4. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi. Andmekaitse

Inspektsioon nõustub, et uuringu läbiviimine on avalikes huvides, mis õigustab andmesubjekti

nõusolekuta isikuandmete töötlemist.

5. Taotluse esitaja on kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsioon leiab, et Transpordiameti peab arvestama alljärgnevate

selgitustega, vastasel juhul AKI ei nõustu, et andmesubjekti õigusi ülemääraselt ei kahjustata.

Andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks peab isikuandmete vastutav töötleja isikuandmete

töötlemisel arvestama järgnevat:

5.1. Taotleja eesmärgiks on saavutada uuringu lõplikuks vastajate koguarvuks 12 000 vastajat.

Küsitlusega üle-Eestilise katvusega tulemuse saamiseks kasutab taotleja uuringu valimi

moodustamiseks Eesti 7–80 aastaste alaliste elanike loendist mitteproportsionaalse

süstemaatilise kihtvaliku meetodit1, mis tulenevalt meetodi olemusest nõuab suurema

valimi kasutamist. Kavandatud vastajate mahu saavutamiseks soovib vastutav töötleja

saada rahvastikuregistrist andmed 20–25 kordses mahus ehk kokku 243 975 isiku andmed.

5.2. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peab vastutav

töötleja tagama, et töödeldavad isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega,

mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu, vastutav töötleja ei või

koguda ega töödelda isikuandmeid ulatuses, mis ületab eesmärgi täitmiseks mõistlikult

vajaliku mahu, kui töötlemise eesmärki saab täita väiksema hulga isikuandmetega.

Minimaalsuse põhimõtte rakendamiseks peab vastutav töötleja enne isikuandmete

kogumist hindama töötlemise eesmärgi olemust, ulatust ja vajalikkust, määratlema selgelt

töödeldavate andmete kategooriad ning välistama igasuguse liigse või ebaproportsionaalse

andmetöötluse. Andmete töötlemisel tuleb arvesse võtta ka alternatiive, mis võimaldaksid

sama eesmärgi saavutada väiksema hulga isikuandmete abil.

5.3. Riigikohus2 on ka õigusliku aluse kontekstis selgitanud, et lisaks muudele IKÜM artiklis

5 sätestatud põhimõtetele, tuleb isikuandmete töötlemisel arvestada vajalikkuse

kriteeriumiga. Isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et

isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming

peab olema õigusliku alusega kooskõlas ehk lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust

alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest, sh ka võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõttest. Neid põhimõtteid tuleb hinnata koostoimes IKÜM 1 Meetodi puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ja igas osas tehakse teistest osadest

sõltumatu süstemaatiline valik. Käesolevas uuringus moodustavad kihi kohalik omavalitsus (KOV) ja vanusegrupp.

Kihis järjestatakse isikud sünniaja järgi ja võetakse süstemaatiline valik vastavalt valimi suurusele igas kihis.

Süstemaatiline valik kihi sees peab olema juhuslik. Sellise valiku korral on kõigis kihtides inimesi valimis igast

vanusest ja kaetud on kogu uuritav vanusjaotus ning järeldusi saab teha erinevates vanustes inimeste liikumise kohta. 2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24

3 (6)

artiklites 6 ja 9 sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete

isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil

töötlemiseks.

5.4. Andmekaitse Inspektsioonile ei nähtu antud juhul taotlusest, kuidas korraga kõikide 243

975 isiku andmete võtmine rahvastikuregistrist oleks kooskõlas minimaalsuse ja

vajalikkuse kriteeriumiga. Andmetöötluse kooskõla tagamiseks minimaalsuse põhimõtte

ja vajalikkuse kriteeriumiga tuleb Transpordiametil rakendada asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas määratleda valimi moodustamiseks võimalikult täpsed kriteeriumid, et

vähendada uuringu eesmärgi täitmiseks sobimatute andmete saamist ja sellega vältida

ülemäärast andmetöötlust. Transpordiametil tuleb leida lahendused, et andmed

võetakse rahvastikuregistrist järk-järgult vastavalt vajalikkusele, valimikihtides

vastajate arvu täituvusele jt asjaoludele.

5.5. Lisaks tuleb vastutaval töötlejal arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud

läbipaistvuse põhimõtet, mille täitmiseks on IKÜM artiklis 14 ette nähtud andmesubjekti

teavitamise kohustus. IKÜM artiklis 12 on sätestatud üldeeskirjad, mida kohaldatakse muu

hulgas andmesubjektidele teabe andmisel. Teave või teavitamine peab olema kokkuvõtlik,

selge, arusaadav ja lihtsasti kättesaadav ning kasutada tuleb selget ja lihtsat keelt, mis on

eriti oluline lastele teabe esitamisel3.

5.6. Minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kui taotleja võtab

rahvastikuregistrist inimeste kontaktandmed, kuid ei saada neile kunagi uuringus

osalemise kutset, kuna näiteks konkreetse valimikihi vastajate määr saab enne täidetud.

Transpordiamet peab läbipaistvuse nõude täitmiseks saatma uuringu kutse kõigile

isikutele, kelle kontaktandmed on rahvastikuregistrist uuringu läbiviimiseks saadud.

5.7. Kokkuvõttes tuleb Transpordiametil andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete

töötlemisel IKÜM-i minimaalsuse, vajalikkuse ja läbipaistvuse nõuete täitmiseks

võtta andmeid rahvastikuregistrist eesmärgi täitmiseks ainult minimaalselt vajalikus

ulatuses ning tagada kõigile rahvastikuregistrist valimi väljavõttu sattunud isikutele

uuringukutse saatmine.

6. Täiendavalt juhib Andmekaitse Inspektsioon taotleja tähelepanu uuringus isikuandmete

töötlemise tingimustele osas, mis toimub andmesubjekti nõusoleku alusel.

6.1. Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest vastutab ja peab olema võimeline selle

täitmist tõendama IKÜM art 5 lõike 2 kohaselt isikuandmete vastutav töötleja.

6.2. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt võib vastutav töötleja tugineda isikuandmete

töötlemisel andmesubjekti nõusolekule üksnes juhul, kui nõusolek vastab kõigile

kehtivatele materiaalsetele ja vormilistele tingimustele. IKÜM artikli 4 punktis 11 on

nõusolek määratletud kui „vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus,

millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega

nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega“.4

6.3. Vabatahtlikkus tähendab andmesubjekti jaoks tõeliselt vaba valikut ja kontrolli selle üle,

kas nõustuda oma isikuandmete töötlemisega või mitte ning keeldumisel ei ole

andmesubjektile kahjulikke tagajärgi. See tähendab muu hulgas seda, et avaliku sektori

asutus ei täida sellist avalikes huvides olevat ülesannet, mille käigus tehakse isiku suhtes

üksikotsuseid, nõusoleku andmine ei ole seotud teatud tingimustega nõustumisega,

nõusoleku andmisest saab keelduda või nõusoleku tagasi võtta, ilma et sellega kaasneks

kahjulikke tagajärgi (nt ka pettus, heidutamine, sundimine või märkimisväärse kahju

kannatamine nõusoleku andmata jätmise korral).

6.4. Teine kehtiva nõusoleku element on konkreetsuse nõue. IKÜM art 6 lõike 1 punkti a

kohaselt peab andmesubjekti nõusolek olema antud „ühel või mitmel konkreetsel

3 Artikli 29 töörühm Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, p 7 4 Vt täpsemalt Euroopa Andmekaitsenõukogu Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta

Versioon 1.1 Vastu võetud 4. mail 2020

4 (6)

eesmärgil“ ning et andmesubjektil on neist igaühe puhul valikuvõimalus. Konkreetsuse

nõude täitmiseks peab vastutav töötleja:

 sõnastama täpselt töötlemise eesmärgi, vältimaks funktsioonide laienemist;

 tagama nõusolekutaotluse üksikasjalikkuse;

 eraldama andmete töötlemiseks nõusoleku saamisega seotud teabe selgelt muust

teabest.

IKÜM põhjenduse 33 järgi võimaldatakse teadusuuringute kontekstis nõusoleku

konkreetsuse ja üksikasjalikkuse osas teatavat paindlikkust, kuid sellega ei loobuta

kohustustest, mis on seotud konkreetse nõusoleku nõudega. See tähendab, et

teadusprojektis võib kasutada isikuandmeid nõusolekule tuginedes vaid juhul, kui projektil

on hästi kirjeldatud eesmärk. Kui teadusprojekti raames toimuva andmetöötluse eesmärke

ei ole võimalik kohe alguses kindlaks määrata, nähakse põhjendusega 33 ette erand, mille

kohaselt eesmärki võib kirjeldada üldisemalt. Sel juhul tuleb nõusolek saada uuringu

edenedes konkreetsete etappide kohta enne nende algust.

6.5. Andmesubjekti nõusolek peab olema teadlik. Teabe andmine andmesubjektidele enne

nende nõusoleku saamist on oluline, et võimaldada teha teadlik otsus, aru saada sellest,

millega nad nõustuvad, ja näiteks kasutada oma õigust nõusolek tagasi võtta.

6.6.Et nõusolek oleks teadlik, tuleb andmesubjekti teavitada teatavatest valiku tegemisel

olulistest elementidest ning esitada minimaalselt järgmine teave:

 vastutava töötleja andmed;

 iga sellise töötlemistoimingu eesmärk, mille jaoks nõusolekut küsitakse (sh

isikuandmete säilitamine, kui eraldi töötlemistoiming)

 milliseid (millist liiki) andmeid kogutakse ja kasutatakse;

 nõusoleku tagasivõtmise õiguse olemasolu;

 vajaduse korral teave andmete kasutamise kohta automatiseeritud otsuste

tegemisel.

 andmete vastuvõtjad, kui taotletavale nõusolekule kavatseb tugineda mitu

vastutavat töötlejat või kui andmed kavatsetakse edastada teistele vastutavatele

töötlejatele või kui neid kavatsevad töödelda teised vastutavad töötlejad, kes

soovivad tugineda algsele nõusolekule.

Sõltuvalt asjaoludest ja juhtumi kontekstist võib vaja minna rohkem teavet, et võimaldada

andmesubjektil asjaomasest töötlemistoimingust tõepoolest aru saada.

6.7. Transpordiamet on taotluses uuringu küsitlusankeedis ja liikumispäevikus isikult

nõusoleku alusel kogutava andmekogumi kohta öelnud, et need on pärast valimiisikute

kontaktandmete kustutamist anonüümsed. Samas möönab taotleja, et anonümiseeritud

andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad

tehnilised tunnused ning selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist

võimaldavad andmed (e-maili aadress, telefon) ja on olemas võimalus (kuigi väike), et osa

ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul väliste andmeallikatega

võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist.

6.8.Andmekaitse Inspektsioon ei nõustu taotleja arusaamaga, et küsitlusuuringuga kogutavad

andmed on anonüümsed. Vastutav töötleja kogub uuringu küsimustiku ja

liikumispäevikuga vastaja kohta taustaandmed, sealhulgas näiteks elukoht asula täpsusega,

eluaseme tüüp, sõiduki andmed, vastaja vanus ja sugu, tema leibkonnaliikmete arv, vanus

ja sugu, lisaks liikumispäevikus kahe päeva iga liikumise algus- ja lõpp-punktid asula

täpsusega koos eesmärgiga (töö, kool, arst jms). AKI hinnangul võimaldab sellises mahus

ja detailsuses konkreetse vastajaga seotud teave kogumis paljudel juhtudel isiku vähemalt

kaudset tuvastamist. Taotleja on ka ise möönnud, et teatud juhtudel võib isik olla kaudselt

tuvastatav. Anonüümsed andmed on sellised andmed, mida ei saa mõistliku vahendiga

seostada konkreetse isikuga, st andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik ei otseselt

ega kaudselt, ka täiendava info kasutamisel ei ole identifitseerimine realistlik ja

5 (6)

anonüümimine on pöördumatu. AKI on seisukohal, et sellist andmestikku ei saa pidada

anonüümseks andmestikuks, vaid need on pseudonüümsed isikuandmed, mille

töötlemisele kehtivad kõik isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad nõuded.

6.9. Küsitlusuuringuga kogutavate andmete säilitamise kohta antud teave on vastuoluline.

Andmesubjektile antava teabe kohaselt säilitatakse uuringuandmeid tähtjatult, kuid

taotluses on märgitud, et säilitatakse eeldatavalt viie aasta pärast toimuva kordusuuringu

andmeanalüüsi jaoks kordusuuringu lõpuni. AKI selgitab, et andmesubjekti nõusoleku

alusel tähtajatuks säilitamiseks peab see olema andmesubjektile selgelt teada antud, sh

koos teabega oma nõusoleku tagasi võtmise õiguse kohta. Samas ei nähtu taotlusest ka

selliseid põhjendusi, mis õigustaks tähtajatut säilitamist, kuivõrd isikuandmete säilitamine

on õiguspärane vaid kuni töötlemise eesmärgi saavutamiseni. AKI märgib

kordusuuringuga seotud tähtaja kohta ka, et kui täpset daatumit ei ole võimalik määratleda

ja tähtaeg on seotud konkreetse sündmuse saabumisega, siis peab teabest nähtuma ka

alternatiiv juhuks, kui see sündmus ei saabu. Transpordiametil tuleb küsitlusandmete

säilitamise tähtaeg või selle määratlemise kriteeriumid esitada selgelt ja üheselt.

6.10. Transpordiameti taotluse kohaselt säilitatakse küsitlusandmete andmefaili

Transpordiameti andmelaos ning sellele on ligipääs ainult Transpordiameti

süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Kolmandatel osapooltel on

küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi

eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka

kirjalik leping). Inspektsioon juhib taotleja tähelepanu sellele, et kui Transpordiamet

kavatseb isikuandmeid edastada ka muudele andmetöötlejatele, peab selle teabe esitama

ka andmesubjektile temalt nõusoleku küsimisel.

6.11. Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et teavitamine ei tohi olla varjatud,

mitmetähenduslik ega koormatud liigsete tingimustega. Kui vastutav töötleja ei taga

kättesaadavat teavet, muutub andmesubjekti poolne kontroll näilikuks ja nõusolek ei

ole töötlemise alusena kehtiv. Sel juhul isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus

puudub ja andmeid töödelda ei tohi.

6.12. Nõusolek peab olema ühemõtteline tahteavaldus. Isikuandmete kaitse üldmääruses

on selgelt öeldud, et nõusolekuks on vaja andmesubjekti avaldust või nõusolekut

väljendavat selget tegevust, mis tähendab, et see peab alati olema antud aktiivsete

sammude astumise või kinnituse esitamise teel. Peab olema ilmne, et andmesubjekt on

nõustunud konkreetse töötlemisega.

6.13. Täiendav tingimus on kehtestatud IKÜM artiklis 9 sätestatud suuremat kaitset

vajavate isikuandmete eriliikide töötlemise nõusolekule, mis peab olema selgesõnaline.

Nõuetekohase nõusoleku eeltingimus on avaldus või selge nõusolekut väljendav tegevus.

Selgesõnaline viitab nõusoleku väljendamise viisile, st andmesubjekt peab esitama

sõnaselge avalduse nõusoleku kohta, soovitavalt kirjalikult. Teadusuuringutes nõusoleku

alusel eriliiki isikuandmete töötlemisel tõlgendatakse põhjendusega 33 ette nähtud

paindlikku lähenemisviisi rangemalt ja rakendatakse tugevamat kontrolli.

6.14. Täiendavad nõuded kehtivale nõusolekule hõlmavad vastutava töötleja kohustust

selle tõendamiseks IKÜM art 7 lõike 1 kohaselt ning isiku õigus nõusoleku

tagasivõtmiseks. IKÜM artikli 7 lõike 3 järgi peab vastutav töötleja tagama, et

andmesubjekt saab nõusoleku igal ajal tagasi võtta sama lihtsalt kui ta selle andis.

Nõusoleku tagasivõtmise korral jäävad seaduslikuks kõik töötlemistoimingud, mis

põhinesid nõusolekul ja toimusid enne nõusoleku tagasivõtmist. Kui muud õiguslikku

alust, mis õigustaks andmete töötlemist (nt säilitamist), ei ole, peab vastutav töötleja

andmed kustutama. Juhul kui andmesubjekt võtab nõusoleku tagasi ja vastutav töötleja

soovib jätkata isikuandmete töötlemist mõnel muul õiguslikul alusel, ei saa muule

õiguslikule alusele üle minna. Teadusuuringute puhul sellest nõudest erandit ei tehta ning

tagasivõtmise taotluse saamisel peab vastutav töötleja isikuandmed kohe kustutama.

6.15. Kokkuvõttes peab taotlejal uuringus isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik

6 (6)

alus. Kui õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, siis tuleb tagada nõusoleku

kehtivus. Vastasel korral isikuandmete töötlemiseks õiguslikku alust ei ole. Nõusoleku

kehtivuseks tuleb andmesubjektile anda kogu oluline teave, sh millisel eesmärgil

andmeid töödeldakse, kui kaua töödeldakse (sh säilitatakse), milliseid andmeid

töödeldakse ja kellele edastatakse. Isikule peab olema üheselt arusaadav, et

töödeldakse isikuandmeid, sh võivad vastajad olla ka pärast kontaktandmete

kustutamist kaudselt tuvastatavad. AKI rõhutab, et anonüümne on ainult selline teave,

mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmed, mis on

muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei

ole enam võimalik tuvastada5. Andmesubjektile peab olema tagatud võimalus nõusolek

igal ajal tagasi võtta, misjärel tuleb selle isiku andmed kustutada. Konkreetse

identifikaatori puudumisel tuleb kasutada olemasolevaid asjakohaseid võimalusi, et

andmesubjekti poolt nõusoleku tagasi võtmisel õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine

lõpetatakse.

6.16. Andmekaitse Inspektsioon hoiatab, et kavandatavad isikuandmete töötlemise

toimingud – eelkõige uuringus osalejalt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku

küsimisel piisava ja korrektse andmetöötlust puudutava teabe andmata jätmine –

võib tõenäoliselt rikkuda isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sh IKÜM art 5 lg

1 punktis a sätestatud seaduslikkuse põhimõtet, kui isikuandmete töötlemiseks

andmesubjektilt võetud nõusolek ei vasta IKÜM tingimustele.

7. Andmekaitse Inspektsioonil on õigus teostada igal ajal ette teatamata kontrolli või algatada järelevalvemenetlus. AKI-l on õigus isikuandmete kaitse nõuete rikkumisel teha andmetöötlejale ettekirjutus andmetöötluse peatamiseks ja nõuetega kooskõlla viimiseks.

8. Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Tartu Ülikooli

inimuuringute eetika komitee otsusega (eetikakomitee 15.09.2025 koosoleku protokoll nr

404/T-22, 27.10.2025).

9. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

eesmärgil läbiviidavas uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 17.11.2025 inspektsioonile

esitatud täiendatud taotluses ja selle lisades, menetluses käigus antud selgitustes ning

käesolevas otsuses.

10. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Lisa 2. Valimiplaan ja rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht

5 IKÜM põhjenduspunkt 26