Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie: 09.12.2025 nr 8-3/9867-1 Meie: 31.12.2025nr RP-1-6/25/13490

Arvamus avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusega taotletav eesmärk –

suurendada inimeste kontrolli oma andmete kasutamise üle – on üldjoontes tervitatav.

Prokuratuur peab oluliseks juhtida tähelepanu, et kriminaalmenetluse eripärade tõttu vajab

kohtueelse uurimisega seotud päringute andmejälgijas kajastamise regulatsioon põhjalikku

analüüsi ja täpsustamist.

Kriminaalmenetluses kogutav teave ja sellega seotud toimingud on kaetud ligipääsupiiranguga

(AvTS § 35 lg 1 p 1, KrMS § 152 lg 3-4). Seetõttu ei avaldata kriminaalmenetluse käigus

päringute tegemise fakti ega nende sisu (KrMS § 152 lg 5 p 1). Päringu tegemise fakti saab

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks ja avaliku korra kaitse tagamiseks avaldada alles piirangu äralangemisel (KrMS

§ 152 lg 4). Praegu saavad puudutatud inimesed teostatud päringutest teada tagantjärele, nt

seadustes toodud alustel ja korras kriminaaltoimikuga tutvumisel. Niisamuti saaks ka tulevikus

andmejälgijas kriminaalmenetlusega seotud päringute teostamise fakti kuvamine kõne alla tulla

vaid tagantjärele, pärast ligipääsupiirangute lõppemist.

Ligipääsupiirangute lõppemise hetke tuvastamine ei saa jääda menetlejate käsitsi tehtavaks

toiminguks, vaid eeldab automaatse lahenduse loomist. Vastasel juhul oleks tegemist

ebamõistlikult suure halduskoormusega, mis nõuaks mitmetes asutustes paljude täiendavate

ametikohtade loomist.

Lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et ligipääsupiirangud võivad olla seatud erinevates

menetlustes ja erinevate asutuste poolt. Tüüpiline näide on olukord, kus haldusmenetluses

teostatud päringud võetakse hiljem üle kriminaalmenetlusse. Kui aga päring puudutab mitut

inimest, võivad ligipääsupiirangud näiteks asjade eraldamisel lõppeda inimeste suhtes erineval

ajal.

Samuti tuleb arvestada, et rahvusvahelise kriminaalkoostöö raames teostatud päringute puhul

on ligipääsupiirangud seotud välisriigi kriminaalmenetlusega ja päringu teostajatel ei ole

reeglina teavet välisriigis vastava menetluse edasisest käigust ega sellest, kas ja millal menetlus

lõppeb. Samuti ei pruugi olla teada välisriigis kehtivad andmekaitsenõuded taolise

informatsiooni käitlemiseks. Seetõttu tuleb eelnõu väljatöötamisel lahendada ka küsimus, kas

selliste päringute kajastamine andmejälgijas on rahvusvahelise õiguse valguses lubatav.

Kokkuvõtvalt on oluline, et eelnõu väljatöötamise edasistes etappides täpsustatakse

kriminaalmenetlusega seotud päringute andmejälgijas kajastamise regulatsiooni ja tagatakse

2 (2)

vajalikud ressursid kavandatavate muudatuste elluviimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör