Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25233000913

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.12.2025, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 25233000913

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 30.11.2025 kella

10.30 paiku Narvas asuvas korteris lõi konflikti käigus oma alaealist tütart X.X. käega vastu pead

ning seejärel lõi oma abikaasat X.X. kahel korral rusikaga näo piirkonda, tekitades eelnevalt

kirjeldatud käitumisega kannatanutele X.X. ja X.X. füüsilist valu ning kannatanule X.X.

kehavigastusena hematoomi vasaku silma piirkonnas. Seega X..X pani eelnevalt kirjeldatud

tegevusega toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise,

kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Kuivõrd kuriteoga ei tekitatud kannatanutele raskeid kehavigastusi ega

ülemääraseid füüsilisi kannatusi, siis ei saa rääkida sellest, et X.X. süü oleks suur. Seda enam X.X.

on ülekuulamisel avaldanud, et tal on siiralt kahju ning ta mõistab oma teo tõsidust. Pärast seda,

kui ta oli oma tütart löönud, hakkas ta kohe tema ees vabandama ning teda kallistama. Seejärel

lähenes talle abikaasa, kes hakkas teda tehtu eest sõimama.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

2

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo- ega kriminaalkorras

karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks varem kedagi kehaliselt väärkohelnud või,

et ta oleks pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud toime süütegusid, millest omakorda võib

järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal endale põhjalikult selgeks

teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanute suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist

ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal.

Eeltoodust tulenevalt jääks käesoleval juhul riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise

kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise

tegelikku mõju ega tagajärgi. Sedastatav on ka X.X. soov käituda edaspidi õiguskuulekalt. Seega

prokurör on seisukohal, et olukorras, kus X.X. on siiras soov käituda edaspidi õiguskuulekalt ning

lahendada konflikte rahumeelsel teel, on tema õiguskuulekale käitumisele suunamist võimalik

saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

X.X. poolt vabatahtlikult võetavad kohustused aitavad tal leida sisemist jõudu ja motivatsiooni

vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks. Seega X.X. isikust ja tema süüteost tulenevalt on kohane

abinõu edaspidiste õigusrikkumiste välistamiseks ja enesekontrolli teadvustatud juhtimiseks

sotsiaalprogrammi läbimine.

Sotsiaalprogrammi kohaldamise eelduseks on täiendava kohustusena võetav üldkasuliku töö

tegemine. Üldkasuliku töö määramine 30 tunni mahus on optimaalne suurus, sest isik peab esmalt

asuma läbima sotsiaalprogrammi ning samaaegselt tehtav üldkasulik töö on teoreetiliste oskuste

omandamist toetav praktiline tegevus läbi füüsilise aktiivsuse. Üldkasuliku töö tegemist takistavad

asjaolud puuduvad. Oluline on märkida, et X.X. näol on tegemist isikuga, kes vajab enda

3

enesekontrolli juhtimiseks täiendavat tuge, mistõttu käesoleval juhul on oluline määratud

kohustuse individualiseerimine isikut iseloomustavatest omadustest lähtuvalt.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000913 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub X.X. läbima Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi, mille

eesmärgiks on maandada vägivaldset käitumist soodustavaid riske ning

pakkuda tuge inimeste omavahelistes suhtes tõusetuda võivate konfliktide

rahumeelseks lahendamiseks. Konkreetse sotsiaalprogrammi määrab

kriminaalhooldusametnik pärast esmast hindamist. Sotsiaalprogrammi läbimise

tähtaeg on 31.07.2026.a.

2) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 30 tundi üldkasulikku tööd

hiljemalt 01.04.2026.a.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanule/alaealise kannatanu seaduslikule esindajale X.X. e-postiga,

kahtlustatavale X.X. e-postiga ning Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-

postiga.

8. Kannatanul/alaealise kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206

lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu/alaealise kannatanu seaduslik esindaja

põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva

jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post

[email protected]).

(allkirjatatud digitaalselt)

Ragnar Plistkin