Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

8-110256-1 22.12.2025 Õigusakti eelnõu.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIISA-LY PAKOSTA PNOEE-46909030304 2025-12-22 10:40:04

EN AutÕS (isiklikud õigused) kaaskiri.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Ministeeriumid Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Palume esitada oma ettepanekud 15 tööpäeva jooksul selle kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Autorite Ühing Eesti Näitlejate Liit Eesti Esitajate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing Eesti Heliloojate Liit Eesti Kirjanike Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Arhitektide Liit

Meie 22.12.2025 nr 8-1/10256-1

2

Eesti Kunstnike Liit Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teenusmajanduse Koda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Kirjastuste Liit MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Disainerite Liit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Kinoliit Eesti Teatriliit Eesti Ringhäälingute Liit Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Filmi Instituut Patendiamet Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon MTÜ Wikimedia Eesti Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Rahvusarhiiv Alex Luik +372 5787 2843 [email protected]

EN AutÕS (isiklikud õigused).pdf

1

EELNÕU

16.12.2025

Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (isiklikud õigused)

§ 1. Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 5–6 järgmises sõnastuses:

„(5) Autor võib selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldusega anda

teisele isikule nõusoleku teostada autori isiklikke õigusi piiratud ulatuses. Nõusolekut ei saa tagasi

võtta, kui tahteavaldusest ei tulene teisiti.

(6) Kui autor on varaliste õiguste omajale või litsentsisaajale andnud nõusoleku oma isiklike

õiguste teostamiseks, võib nõusolekule tugineda iga isik, kellele varaliste õiguste omaja või

litsentsisaaja on andnud õiguse teost kasutada, kui autori tahteavaldusest ei tulene teisiti.“;

2) paragrahvi 12 lõiked 1–2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teose autoril on õigus:

1) esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse

seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele);

2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori

kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt)

(õigus autorinimele);

3) vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime

tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust

(õigus teose puutumatusele);

4) otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele);

5) nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);

6) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud õiguste teostamine toimub autori

kulul.“;

3) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi või teost muul

moel muuta (õigus teose töötlemisele);“;

4) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadusjärgsele pärijale lähevad vastava

õiguse kehtivuse tähtajaks üle varalised õigused ning käesoleva seaduse § 12 1. lõike punktides 3–

2

4 ning § 66 punktis 3 nimetatud isiklikud õigused, kui viimse tahte avaldusega ei ole ette nähtud

teisiti.“;

5) paragrahvi 66 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teose esitajal on õigus:

1) esineda üldsuse ees teose esitajana (õigus esituse autorsusele);

2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud esitajanimi esituse kasutamisel (õigus

esitajanimele);

3) vaidlustada mis tahes muudatusi, moonutusi ja teisi ebatäpsusi esituses, mis kahjustavad esitaja

au ja väärikust (õigus esituse puutumatusele).“.

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, .... ......... 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

Tallinn, .... ......... 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

SK AutÕS (isiklikud õigused).pdf

1

16.12.2025

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva autoriõiguse seaduse üks probleem seisneb selles, et autori isiklikud ja varalised õigused

kattuvad osaliselt. See tekitab ebakindlust nii autorite kui ka teoste kasutajate seas. Eriti puudutab

see teoste muutmist ja töötlemist, mille puhul ei ole selgelt eristatav, millal on tegemist autori

isiklike õiguste ja millal varaliste õiguste teostamisega. Selline olukord on kaasa toonud

õigusselgusetuse ning ebaühtlase praktika erinevates valdkondades.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse isiklike õiguste teostamise korda, täiendades autoriõiguse

seaduse1 (edaspidi AutÕS) § 11, ning muudetakse autori ja esitaja isiklike õiguste loetelusid, mis

on sätestatud vastavalt AutÕS § 12 lg-s 1 ja §-s 66. Kehtivas õiguses on teose muutmise, teosele

teiste teoste lisamise ja parandamise õigused isiklike õiguste loetelus (AutÕS § 12 lg 1 p-d 3, 4, 7)

ning teose töötlemise õigus varaliste õiguste loetelus (AutÕS § 13 lg 1 p 5). Isiklikud õigused teose

muutmisele, lisadele ja täiendamisele kattuvad suures osas teose töötlemise õigusega, mis on

varaline õigus. Kehtiv kord põhjustab mitmesuguseid õiguslikke probleeme, lisaks ka

õigusselgusetust ja ebaühtlast praktikat eri sektorites.

Eelnõuga soovitakse liigitada autori au ja väärikust mittekahjustav teose muutmise õigus varaliste

õiguste kataloogi alla. Selliselt kaotatakse kehtivas õiguses esinev kattuvus isiklike ja varaliste

õiguste vahel. Autorile jäävad samad ainuõigused, ent isiklike õiguste loetellu kuuluv teose

muutmise õigus oleks edaspidi varaline õigus, mida saab litsentsida ja loovutada. Säilib autori

isiklik õigus vaidlustada selliseid muudatusi, mis kahjustavad tema au ja väärikust. Eelnõu eesmärk

on muuta vahetegemine isiklike ja varaliste õiguste vahel selgemaks, vähendada õiguste loetelude

kattuvusest tekkinud õigusselgusetust ja ebaühtlast praktikat ning lihtsustada nii teose autori,

esitaja kui ka kasutaja õiguste teostamist.

Kõigi muudatuste laiem eesmärk on tagada õiguskindlus ning vähendada olukordi, kus teose

kasutajal tuleb varaliste õiguste omandamise kõrval küsida täiendavaid lubasid autori isiklike

õiguste teostamiseks. Muudatus lihtsustab märgatavalt teoste kasutamist, aga autorid säilitavad

seejuures au ja väärikuse kaitse, kuid väheneb vajadus tegeleda korduvate nõusolekutaotlustega.

Halduskoormus võib lühikeseks ajaks suureneda nii autoritel, ettevõtjatel kui ka vabaühendustel,

sest tuleb ajakohastada teose kasutamist ja varaliste õiguste omandamist puudutavaid lepinguid.

Tegemist on siiski ühekordse muudatusega. Pikas perspektiivis halduskoormus väheneb, sest teoste

kasutamise tingimused muutuvad selgemaks, lepingud lihtsamaks ning eraldi lubade küsimise

vajadus väheneb. Seetõttu ei ole halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamine vajalik.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

1 Autoriõiguse seadus – RT I, 14.03.2025, 22. Edaspidi on viidatud seaduse kehtivale redaktsioonile, kui pole märgitud

teisiti.

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) õiguspoliitika

osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse (edaspidi IOT) nõunik Alex Luik

([email protected], 57872843). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõule eelnes huvirühmade kaasamine. 21. oktoobril 2025 korraldas IOT autoriõiguse teemalise

ümarlaua, kus arutati eelnõus käsitletavaid isiklike õiguste loetelu ja isiklike õiguste teostamise

teemasid. Lisaks on arutatud isiklike õiguste regulatsiooni puudutavaid küsimusi Riigikantselei

juurde moodustatud Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogus (kuni

30.09.2025 Teadus- ja Arendusnõukogu, vt nt 23.09.2025 toimunud nõukogu kohtumise

protokolli: Dokument: Teadus- ja Arendusnõukogu istung).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse autoriõiguse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

14.03.2025, 22.

Eelnõu on kooskõlas Berni konventsiooni2 ning WIPO esitus- ja fonogrammilepinguga3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Autoriõiguse seaduse kehtiv süsteem eristab isiklikke ja varalisi õigusi, kuid mitu isiklikku õigust

– teose muutmise, lisade ja parandamise õigus – ja varalise töötlemise õigus kattuvad. See tekitab

õigusselgusetust nii autoritele kui ka teoste kasutajatele ning põhjustab ebajärjekindlat praktikat eri

sektorites (audiovisuaalne tootmine, kirjastamine, teadusasutused).

Seaduse eesmärk on täpsustada isiklike ja varaliste õiguste loetelusid, loetleda tavapärane teose

muutmise õigus varaliste õiguste seas, säilitades samal ajal autori ja esitaja au ja väärikuse kaitse

ning luua selge mehhanism isiklike õiguste teostamiseks nõusoleku instituudi kaudu.

2.1. Kehtiva õiguse muudatused

2.1.1. Kehtiv kord ja selle puudused

Ülevaade Eestis kehtivast isiklike õiguste kataloogist

Autoriõiguses välja kujunenud põhimõtte järgi eeldatakse, et teose autoril on isiklikud ja

majanduslikud huvid oma teost kasutada, sama põhimõte kehtib ka esitajate puhul. Seetõttu

eristatakse autori isiklikke ja varalisi ainuõigusi oma teost kasutada. Varaliste õiguste kaudu saab

autor tulu teenida, õigusi litsentseerides või üle andes. Isiklikud õigused on seevastu lahutamatult

seotud autori isikuga ja neid ei saa võõrandada. Kui autor loob AutÕS § 4 lg 2 mõttes teose, tekivad

autorile vahetult ja algusest peale ehk teose loomise (AutÕS § 7 lg 1) hetkest vastavalt AutÕS §

28 lg-le 1 isiklikud õigused (AutÕS § 12 lg 1) ja varalised õigused (AutÕS § 13 lg 1). Erandina

2 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon – RT II 1994, 16, 49 3 Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammileping – RT II 2006, 14, 40

3

üldreeglist on AutÕS § 32 lg-tes 1 ja 6 (töö- või teenistussuhe) ning AutÕS § 33 lg-s 2

(audiovisuaalne teos) sätestatud varaliste õiguste eeldatav üleminek, kui lepingus ei ole ette nähtud

teisiti. Autorile seaduse alusel tekkiv monopolilaadne seisund annab autorile ainuõiguse ise teost

kasutada ning lubada või keelata teisel isikul teost kasutada (AutÕS § 46 lg 1). Varalisi õigusi võib

loovutada (AutÕS § 46 lg 1), anda liht- või ainu- või all-litsentse, aga isiklikud õigused ei ole

üleantavad (AutÕS § 11 lg 2).

Autori varaliste õiguste kataloog on sätestatud AutÕS § 13 lg 1 p-des 1–11, loetelu sisaldab 11

spetsiifilist autorile kuuluvat varalist õigust. Esitaja varaliste õiguste kataloogis on 8 spetsiifilist

ainuõigust (AutÕS § 67 lg 2). Varaliste õiguste kataloogid on kaupade ja teenuste vaba liikumise

ühtlustamise eesmärgil harmoneeritud rahvusvahelise õiguse lepingutega (nt Berni konventsioon,

TRIPS leping4) ja EL-i õigusaktidega.5

Autori isiklike õiguste kataloog on sätestatud AutÕS § 12 lg 1 p-des 1–9 ja loetelus on 9 spetsiifilist

autorile kuuluvat isiklikku õigust ning esitaja isiklike õiguste kataloogis on 4 spetsiifilist ainuõigust

(AutÕS § 66). Isiklike õiguste kataloogid kehtestati AutÕS-i algtekstis6 ja on püsinud

muutumatuna algteksti jõustumisest 12.12.1992.7 Algtekstile lisatud seletuskirjas on mainitud, et

eelnõu põhineb Berni konventsiooni 1971. a Pariisi redaktsioonil, väljatöötamisel on konkreetse

allikana märgitud ka Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 1991. a

autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste näidisseadust.8 Eelnõu seletuskirjas on mainitud,

et autorile antakse ulatuslik isiklike ja varaliste õiguste kataloog.9 Lisaks on otseselt arvestatud

kaasaja rahvusvaheliste standarditega, mh on märgitud, et seaduse jõustumisel on Eestil taas

võimalik liituda Berni konventsiooniga.10 Eelnõu koostamise töögrupi juht on tagantjärele

maininud, et algteksti väljatöötamisel võeti paljuski eeskuju Põhjamaades ja Mandri-Euroopas

levinud droit d’auteur’i käsitusest. Sellest johtuvalt on kavandatava muudatuse puhul analüüsitud

just Põhjamaade ja Mandri-Euroopa seaduseid, millest AutÕS-i algteksti koostamisel eeskuju

võeti.

Rahvusvahelisest õigusest tulenev isiklike õiguste miinimumstandard

Erinevalt varalistest õigustest, mis on suurel määral ühtlustatud rahvusvahelisel ja EL-i tasandil, ei

ole isiklikud õigused niivõrd harmoneeritud. EL-i acquis, mis harmoneerib autoriõigust kaupade

ja teenuste vaba liikumise eesmärgil, isiklikke õigusi ei ühtlusta. Autori ja esitaja isiklike õiguste

kataloogide miinimumstandard tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Autori isiklike õiguste kaitse

miinimumstandard on seatud Berni konventsiooni art 6bis lg-s 1, mis näeb ette kaks spetsiifilist

ainuõigust:

1) õigus nõuda autorsust teosele (ingl right of paternity);

2) õigus vaidlustada nimetatud teose mistahes moonutamine, lühendamine või muu muutmine

või teose väärtust kahandav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust (ingl right of

integrity).

4 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping – RT II 1999, 22, 123 5 Autoriõigust käsitleva EL-i acquis communitaire ehk EL-i acquis leiab veebisaidilt https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/policies/copyright-legislation 6 Autoriõiguse seadus – RT 1992, 49, 615 7 AutÕS § 12 pealkirjast kustutati hiljem sõna „mittevaralised“. 8 Autoriõiguse seaduse eelnõu seletuskiri lk 2. 9 Pisuke, H. (2002). Building a National Intellectual Property Protection System. Stockholm Institute for Scandinavian

Law, lk 135. https://scandinavianlaw.se/pdf/42-9.pdf 10 Autoriõiguse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 3.

4

Esitaja isiklike õiguste kaitse miinimumstandard on sätestatud WIPO esitus- ja fonogrammilepingu

art 5 lg-s 1, mis näeb ette kaks spetsiifilist ainuõigust:

1) õigus nõuda oma elavat häält sisaldavate kuuldavate esituste või fonogrammidele

salvestatud esituste puhul oma nimetamist nende esituste esitajana, välja arvatud juhul, kui

nimetamata jätmine on tingitud esituse kasutusviisist (ingl right of paternity);

2) õigus protestida oma esituste mis tahes moonutamiste või muude muutmiste vastu, mis

kahjustaksid tema mainet (ingl right of integrity).

Teisisõnu on nii autorite kui ka esitajate puhul rahvusvaheliselt ühtlustatud kaks isiklikku

ainuõigust. Nii autoritel kui ka esitajatel peab olema õigus teose või esituse autorsusele ja õigus

vaidlustada au ja väärikust või mainet kahjustavaid muudatusi teoses või esituses. Kuna Eesti on

mõlema konventsiooni osalisriik, peab ta lähtuma miinimumstandardist ja kehtestama nii autorite

kui ka esitajate kaitseks vähemalt neid ainuõigusi sisaldavad isiklike õiguste kataloogid.

Osalisriikide isiklike õiguste kataloogide pikkus ja sisu varieerub, nagu allpool võrdlusriikide

analüüsist selgub.

Väärib tähelepanu, et kuigi EL-i õigus isiklikke õigusi iseenesest otseselt ei ühtlusta, on EL-i

õigusel üks konkreetne mõju Eesti isiklike õiguste kataloogi spetsiifikat arvestades.

Arvutiprogrammide direktiivi11 art 4 lg 1 p b näeb ette, et arvutiprogrammi autori ainuõiguste

hulgas on arvutiprogrammi „kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine“. Seega EL-i

õigus ühtlustab teose muutmise õigust arvutiprogrammide puhul. Liikmesriigid peavad muutmise

õiguse lisama ainuõiguste hulka ning ühes sellega võtma üle direktiivis sisalduvad ainuõiguste

piirangud. EL-i acquis eesmärkidest ei saa tuletada, et arvutiprogrammide muutmise õigus peab

kindlasti isiklike õiguste kataloogis olema, see võib olla ka varaliste õiguste loetelus. Eestis on

teose muutmise õigus loetletud isiklike õiguste kataloogis ja see õigus on nii arvutiprogrammide

autoritel kui ka kõikide muude teoste autoritel. Allpool on analüüsitud, missugune mõju on

asjaolul, et EL-i üleselt harmoneeritud arvutiprogrammide muutmise õigus on nimetatud Eestis

isiklike õiguste kataloogis.

Võrdlus mõnes muus riigis kehtiva isiklike õiguste kataloogiga

AutÕS-i algteksti koostajad on maininud, et seaduse kujundamisel võeti eeskuju Põhjamaade ja

Mandri-Euroopa riikide vastavatest seadustest. Järgnevalt on toodud isiklike õiguste kataloogide

näiteid neist Põhjamaadest ja Mandri-Euroopa riikidest, millest AutÕS-i algteksti koostajad võisid

lähtuda. Sealhulgas tuuakse näiteid Prantsusmaalt kui droit d’auteur’i põhimõttest tugevalt

lähtuvast riigist, Saksamaalt, EL-i liikmesriikideks olevatest Põhjamaadest ja ka teistest EL-i

liikmesriikidest. Väljaspool EL-i asuvaid riike on vajaduspõhiselt mainitud, aga üksnes EL-i

liikmesriikidele kohaldub kõrgetasemeline kaitse EL-i acquis’na, mistõttu võrdlev analüüs

keskendub just EL-i liikmesriikidele.

Prantsusmaa autoriõiguse seaduses12, mis on üks autorikesksemaid ja lähtub tugevalt droit

d’auteur’i käsitusest, on sätestatud:

1) autoril on õigus oma [autori]nimele, [teose] autorsusele ja teose austamisele13;

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ, 23. aprill 2009, arvutiprogrammide õiguskaitse kohta, ELT

L 111, 05.05.2009, lk 16–22. 12 Code de la propriété intellectuelle. https://www.legifrance.gouv.fr/codes/texte_lc/LEGITEXT000006069414/ 13 Artikkel L121-1 lg 1, pr l'auteur jouit du droit au respect de son nom, de sa qualité et de son oeuvre.

5

2) ainult autoril on õigus oma teost avalikustada14;

3) olenemata varaliste õiguste loovutamisest, säilib autoril ka pärast teose avaldamist õigus

nõuda teose kasutajalt teose tagasi võtmist15;

4) audiovisuaalse teose puhul nõuavad kõik muudatused selles [lõplikus] versioonis, mis

hõlmavad mis tahes elemendi lisamist, kustutamist või muutmist, esimeses lõigus

nimetatud isikute [režissööri, võimalike kaasautorite ja produtsendi] nõusolekut16;

5) kui üks autoritest keeldub lõpuni viimast oma panust audiovisuaalsesse teosesse või ei saa

seda vääramatu jõu tõttu teha, ei saa ta takistada juba valminud osa kasutamist. Tal säilib

õigus oma panuse autorsusele ja tal on sellest tulenevad õigused17;

6) kui lepinguga ei ole tarkvara autori jaoks sätestatud soodsamat tingimust, ei tohi tarkvara

autor: 1) vastu vaielda tarkvara muutmisele artikli L122-6 punktis 2 nimetatud õiguste

omandaja poolt, kui see ei kahjusta tema au ega mainet; 2) kasutada oma tagasivõtmise

õigust18.

7) artikli L111-1 kolmandas lõigus nimetatud ja oma töökohustusi täites või saadud juhiste

alusel teose loonud töötaja (agent õigust teose avaldamiseks teostatakse vastavalt talle

töötajana tegutsedes kehtivatele reeglitele ja sellistele eeskirjadele, mis reguleerivad tema

tööandja kui avaliku sektori asutuse organisatsiooni ülesehitust, toimimist ja tegevust.

Töötaja ei tohi: 1) vastu vaielda teose muutmisele, mille on teenistuse huvides otsustanud

hierarhilist võimu teostav asutus, kui see muutmine ei kahjusta tema au ega mainet; 2)

kasutada oma tagasivõtmise õigust, välja arvatud juhul, kui hierarhilist võimu teostav

asutus on sellega nõus19;

8) ainult autoril on õigus koondada oma artiklid ja kõned kogumikuks ning need avaldada või

anda luba nende avaldamiseks sellisel kujul.20

Prantsuse õiguses on sätestatud järgmised esitaja õigused:

1) esitajal on õigus oma [esitaja]nime, [esituse] autorsuse ja esituse austamisele.21

14 Artikkel L121-2 lg 1, pr l'auteur a seul le droit de divulguer son oeuvre. 15 Artikkel L121-4 lg 1, pr nonobstant la cession de son droit d'exploitation, l'auteur, même postérieurement à la

publication de son oeuvre, jouit d'un droit de repentir ou de retrait vis-à-vis du cessionnaire. 16 Artikkel L121-5 lg 1, pr toute modification de cette version [version définitive] par addition, suppression ou

changement d'un élément quelconque exige l'accord des personnes mentionnées au premier alinéa [le réalisateur, les

coauteurs et le producteur]. 17 Artikkel L121-6, pr si l'un des auteurs refuse d'achever sa contribution à l'oeuvre audiovisuelle ou se trouve dans

l'impossibilité d'achever cette contribution par suite de force majeure, il ne pourra s'opposer à l'utilisation, en vue de

l'achèvement de l'oeuvre, de la partie de cette contribution déjà réalisée. Il aura, pour cette contribution, la qualité

d'auteur et jouira des droits qui en découlent. 18 Artikkel L121-7, pr sauf stipulation contraire plus favorable à l'auteur d'un logiciel, celui-ci ne peut: 1° S'opposer

à la modification du logiciel par le cessionnaire des droits mentionnés au 2° de l'article L. 122-6, lorsqu'elle n'est

préjudiciable ni à son honneur ni à sa réputation ; 2° Exercer son droit de repentir ou de retrait. 19 Artikkel L121-7-1, pr le droit de divulgation reconnu à l'agent mentionné au troisième alinéa de l'article L. 111-1,

qui a créé une oeuvre de l'esprit dans l'exercice de ses fonctions ou d'après les instructions reçues, s'exerce dans le

respect des règles auxquelles il est soumis en sa qualité d'agent et de celles qui régissent l'organisation, le

fonctionnement et l'activité de la personne publique qui l'emploie. L'agent ne peut : 1° S'opposer à la modification de

l'oeuvre décidée dans l'intérêt du service par l'autorité investie du pouvoir hiérarchique, lorsque cette modification ne

porte pas atteinte à son honneur ou à sa réputation ; 2° Exercer son droit de repentir et de retrait, sauf accord de

l'autorité investie du pouvoir hiérarchique. 20 Artikkel L121-8, pr l'auteur seul a le droit de réunir ses articles et ses discours en recueil et de les publier ou d'en

autoriser la publication sous cette forme. 21 Artikkel L212-2, pr l'artiste-interprète a le droit au respect de son nom, de sa qualité et de son interprétation.

6

Prantsuse õiguses sätestatud ainuõigus „[autori/esitaja]nime, [teose/esituse] autorsuse ja

teose/esituse austamisele“ ei sarnane Berni konventsiooni 6bis artiklis sätestatud õigustega, ei viita

otseselt teose moonutamisele ega sellega seoses autori au ja väärikuse kaitsele. Prantsusmaa

kohtupraktika kohaselt võib õiguse teose puutumatusele jagada kaheks. Esiteks seisneb see õigus

kaitses selle eest, et teos säiliks füüsiliselt muutmata kujul. Teiseks on autoril õigus, et teose „vaim“

jääks teose kasutamise korral puutumatuks, st et teost ei kasutataks viisil või kontekstis, mida autor

ei pidanud silmas.22

Saksa autoriõiguse seaduses23 sätestatud autori isiklike õiguste kataloog on järgmine:

1) autoril on õigus otsustada, kas ja kuidas tema teos avalikustatakse24;

2) autoril on õigus avaldada või kirjeldada oma teose sisu, seni kuni teose olulist osa või

kirjeldust ei ole avaldatud tema nõusolekuta25;

3) autoril on õigus tunnustamisele teose autorina. Autoril on õigus määrata, kas teosel on

autori tähistus ja millist tähistust kasutada26;

4) autoril on õigus keelata oma teose moonutamist või muud kahjustamist, mis tõenäoliselt

ohustab tema õiguspäraseid intellektuaalseid (geistigen) või isiklikke huve teose suhtes27.

Saksa õiguses on sätestatud järgmised esitaja õigused:

1) esitajal on õigus oma tunnustamisele teose esitajana. Esitajal on õigus määrata, kas esitusel

on esitaja tähistus ja millist tähistust kasutada28;

2) kui mitu esitajat on esitust ühiselt esitanud ja igaühe nimetamine nõuab

ebaproportsionaalselt suurt pingutust, saavad nad üksnes nõuda nimetamist esitajate

rühmana. Kui esitajate rühmal on valitud esindaja, on ainult temal õigus esindada rühma

kolmandate isikute ees. Kui rühmal ei ole sellist esindajat, võib vastavat õigust kasutada

ainult rühma juht või sellise juhi puudumisel esindaja, kelle peab rühm valima. Esitaja õigus

olla isiklikult nimetatud jääb erihuvi korral muutumatuks29;

3) esitajal on õigus keelata oma esituse moonutamist või muud kahjustamist, mis tõenäoliselt

ohustab tema mainet või staatust esitajana. Kui mitu esitajat on esinenud koos, peavad nad

oma õiguste kasutamisel üksteist asjakohaselt arvestama.30

22 Adeney, E. (2006). The Moral Rights of Authors and Performers. An International and Comparative Analysis.

Oxford: Oxford University Press, lk 181–182. 23 Gesetz über Urheberrecht und verwandte Schutzrechte. https://www.gesetze-im-internet.de/urhg/index.html 24 UrgH § 12 lg 1, sks der Urheber hat das Recht zu bestimmen, ob und wie sein Werk zu veröffentlichen ist. 25 UrgH § 12 lg 2, sks dem Urheber ist es vorbehalten, den Inhalt seines Werkes öffentlich mitzuteilen oder zu

beschreiben, solange weder das Werk noch der wesentliche Inhalt oder eine Beschreibung des Werkes mit seiner

Zustimmung veröffentlicht ist. 26 UrgH § 13, sks der Urheber hat das Recht auf Anerkennung seiner Urheberschaft am Werk. Er kann bestimmen, ob

das Werk mit einer Urheberbezeichnung zu versehen und welche Bezeichnung zu verwenden ist. 27 UrgH § 14, sks der Urheber hat das Recht, eine Entstellung oder eine andere Beeinträchtigung seines Werkes zu

verbieten, die geeignet ist, seine berechtigten geistigen oder persönlichen Interessen am Werk zu gefährden. 28 UrgH § 74 lg 1, sks der ausübende Künstler hat das Recht, in Bezug auf seine Darbietung als solcher anerkannt zu

werden. Er kann dabei bestimmen, ob und mit welchem Namen er genannt wird. 29 UrgH § 74 lg 2, sks haben mehrere ausübende Künstler gemeinsam eine Darbietung erbracht und erfordert die

Nennung jedes einzelnen von ihnen einen unverhältnismäßigen Aufwand, so können sie nur verlangen, als

Künstlergruppe genannt zu werden. Hat die Künstlergruppe einen gewählten Vertreter (Vorstand), so ist dieser

gegenüber Dritten allein zur Vertretung befugt. Hat eine Gruppe keinen Vorstand, so kann das Recht nur durch den

Leiter der Gruppe, mangels eines solchen nur durch einen von der Gruppe zu wählenden Vertreter geltend gemacht

werden. Das Recht eines beteiligten ausübenden Künstlers auf persönliche Nennung bleibt bei einem besonderen

Interesse unberührt. 30 UrgH § 75, sks der ausübende Künstler hat das Recht, eine Entstellung oder eine andere Beeinträchtigung seiner

Darbietung zu verbieten, die geeignet ist, sein Ansehen oder seinen Ruf als ausübender Künstler zu gefährden. Haben

7

Saksamaal on isiklik puutumatuse (integrity) õigus seotud nii autorite kui ka esitajate puhul au ja

väärikusega, lähtudes Berni konventsiooni art 6bis lg-st 1.

Soome autoriõiguse seaduses on sätestatud järgmised isiklikud õigused:

1) kui teosest tehakse koopia või teos tehakse tervikuna või osaliselt üldsusele kättesaadavaks,

tuleb autorit tunnustada heade tavade kohaselt31;

2) teost ei tohi muuta ega üldsusele kättesaadavaks teha viisil või kontekstis, mis kahjustab

autori kirjanduslikku või kunstilist mainet või isikupära.32

Soomega sarnase ulatusega isiklikud õigused on sätestatud Taani33 ja Rootsi34 seadustes.

Puutumatuse (integrity) õigus tugineb Põhjamaades Berni konventsiooni art 6bis lg-le 1, see on

seotud au ja väärikuse kahjustamisega. Esitajale kehtivad samad isiklikud õigused nagu

autorilegi35. Seejuures on üldine töötlemise ja muutmise õigus loetletud autori varaliste õiguste

seas. Nt Soomes on varaliste õiguste all nimetatud autori õigust teost kasutada „muudetuna või

muutmatuna, tõlgitult või töödeldult“ (muuttamattomana tai muutettuna, käännöksenä tai

muunnelmana36) ning Rootsis ja Taanis on sama süsteem. Muutmise õiguse puhul on Soome

seaduses erisäte arhitektuuriteoste kohta, mis näeb ette, et omanik võib ehitist ja selle osi

(käyttöesine) muuta autori loata, kui see on tehnilistel või praktilistel põhjustel vajalik.37

Võrdlusriikide vastavates seadustes on Saksamaa ja Põhjamaade näitel lähtutud teose või esituse

muutmise puhul Berni konventsiooni art 6bis lg-st 1 ning WIPO esitus- ja fonogrammilepingu art

5 lg-st 1 ning autori ja esitaja puutumatuse (integrity) õigus on seostatud au ja väärikuse

kahjustamisega. Selliseid näiteid leiab ka muudest EL liikmesriikidest38. Erandina on Prantsusmaal

sätestatud õigus teose austamisele ulatuslikum ja hõlmab ka selliseid muudatusi, mis ei kahjusta au

ja väärikust. Prantsusmaal on üldreeglist ette nähtud erandid arvutiprogrammi autorite ja agent’ide

suhtes, kes ei või olla vastu teose muutmisele õiguste omandaja poolt, kui lepinguga ei ole ette

nähtud teisiti. Erandina võib välja tuua ka Madalmaad39, kus teose muutmise õigus on loetletud

mehrere ausübende Künstler gemeinsam eine Darbietung erbracht, so haben sie bei der Ausübung des Rechts

aufeinander angemessene Rücksicht zu nehmen. 31 Soome autoriõiguse seaduse § 3 lg 1, sm k kun teoksesta valmistetaan kappale tai teos kokonaan tai osittain

saatetaan yleisön saataviin, on tekijä ilmoitettava sillä tavoin kuin hyvä tapa vaatii.

https://www.finlex.fi/en/legislation/1961/404?language=fin#chp_1__sec_3. 32 Soome autoriõiguse seaduse § 3 lg 2, sm k teosta älköön muutettako tekijän kirjallista tai taiteellista arvoa tahi

omalaatuisuutta loukkaavalla tavalla, älköönkä sitä myöskään saatettako yleisön saataviin tekijää sanotuin tavoin

loukkaavassa muodossa tai yhteydessä. 33 Taani autoriõiguse seaduse § 3. https://www.retsinformation.dk/eli/lta/2023/1093 34 Rootsi autoriõiguse seaduse § 3. https://www.wipo.int/wipolex/en/text/129586 35 Vt Taani autoriõiguse seaduse § 65 lg 6, mis sätestab, et § 3 kohaldub mutatis mutandis esitajatele; Rootsi

autoriõiguse seaduse § 45 lg 3. 36 Soome autoriõiguse seaduse § 2 lg 1, sm tekijänoikeus tuottaa, jäljempänä säädetyin rajoituksin, yksinomaisen

oikeuden määrätä teoksesta valmistamalla siitä kappaleita ja saattamalla se yleisön saataviin, muuttamattomana tai

muutettuna, käännöksenä tai muunnelmana, toisessa kirjallisuus- tai taidelajissa taikka toista tekotapaa käyttäen. 37 Soome autoriõiguse seaduse § 25e, sm Rakennusta ja käyttöesinettä saa omistaja tekijän luvatta muuttaa, mikäli

teknilliset tai tarkoituksenmukaisuussyyt sitä vaativat. 38 Mh Leedu autoriõiguse seaduse § 14. https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.81676/asr, Iiri autoriõiguse

seaduse art 109, https://www.irishstatutebook.ie/eli/2000/act/28/enacted/en/print#sec109 39 Art 25 lg 1 p c, holl het recht zich te verzetten tegen elke andere wijziging in het werk, tenzij deze wijziging van

zodanige aard is, dat het verzet zou zijn in strijd met de redelijkheid.

https://www.wipo.int/wipolex/en/legislation/details/17868

8

isiklike õiguste seas, aga kus autor ei saa siiski vastu olla sellistele muudatustele, mille keelamine

oleks ebamõistlik. Itaalia autoriõiguse seaduses lähtub isiklik puutumatuse (integrity) õigus Berni

konventsiooni art 6bis lg-st 1 ja on seotud au ja väärikuse kahjustamisega.40 Arhitektuuriteoste

puhul on seatud erand, autor ei saa olla vastu muudatustele, mis osutuvad vajalikuks teose

realiseerimise käigus või juba realiseeritud teose puhul.41

Eesti õiguses sätestatud isiklike ja varaliste õiguste kataloogide kattuvus

Üldiselt on autori ainuõiguste kataloogid, nii isiklike kui ka varaliste õiguste puhul, üles ehitatud

selliselt, et iga spetsiifiline ainuõigus kaitseb autorit mingi konkreetse, piiritletud ja eristatava

tegevuse eest. Isiklikud ja varalised õigused on teineteisega seotud, aga kaitsevad autori huvide eri

tahke. Varalised õigused peaks võimaldama autoril õigusi loovutada, anda ainu- ja lihtlitsentse ning

selle kaudu tulu teenida. Seevastu emotsionaalseid ja hingelisi vajadusi42 peaks kaitsma isiklikud

õigused. Kui varalised ja isiklikud õigused kattuvad, võib sellel olla autori ja kasutaja jaoks

mitmeid ebasoodsaid mõjusid. Järgnevalt on analüüsitud Eesti isiklike ja varaliste õiguste

katalooge, et välja selgitada, millises aspektis isiklikud ja varalised õigused kattuvad. Isiklikest

õigustest on analüüsitud teose muutmise õigust, teosele teiste teoste lisamise ja teose muul viisil

täiendamise õigust, mis samuti puudutab teose muutmist. Varalistest õigustest on analüüsitud teose

töötlemise õigust. Kui isiklikud ja varalised õigused mingil määral kattuvad, võivad autorite ja

teose kasutajate huvid olla ohustatud, mille tõttu võib olla vaja kehtivat korda muuta.

Esiteks sätestab AutÕS § 12 lg 1 p 3 teose muutmise õiguse, mis annab autorile õiguse:

teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või

autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta

tehtud muudatusi.

Tasub tähele panna, et säte annab autorile õiguse teha „mis tahes muudatusi“ nii teoses ja pealkirjas

kui ka autorinime tähistuses. Samuti on autoril õigus lubada teistel muudatusi teha ja vaidlustada

nõusolekuta tehtud muudatusi. Sätte kohaldamisala kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellest, mida

kätkeb endas sättes viidatud väljend „mis tahes muudatus“. Autoriõigus oma olemuselt kaitseb

autori intellektuaalse tegevuse tulemusena loodud teose43 konkreetset väljendusvormi ja mitte

abstraktselt teost ennast, vaid autori spetsiifilisi huve tema loometöö tulemuse kasutamisele.44

Kaitstakse teose konkreetses väljendusvormis fikseeritud autoripoolseid loomingulisi valikuid, aga

kui tulemuse saavutamisel tehtud valikud olid üksnes tehnilised ja resultaadis isikupära ei

40 Itaalia autoriõiguse seaduse art 20 lg 1, it indipendentemente dai diritti esclusivi di utilizzazione economica

dell'opera, previsti nelle disposizioni della sezione precedente, ed anche dopo la cessione dei diritti stessi, l'autore

conserva il diritto di rivendicare la paternita' dell'opera e opporsi a qualsiasi deformazione, mutilazione od altra

modificazione, ed a ogni atto a danno dell'opera stessa, che possano essere di pregiudizio al suo onore o alla sua

reputazione. https://www.wipo.int/wipolex/en/legislation/details/21564 41 Itaalia autoriõiguse seaduse art 20 lg 2, it tuttavia nelle opere dell'architettura l'autore non puo' opporsi alle

modificazioni che si rendessero necessarie nel corso della realizzazione. Del pari non potra' opporsi a quelle altre

modificazioni che si rendesse necessario apportare all'opera gia'realizzata. Pero' se all'opera sia riconosciuta dalla

competente autorita' statale importante carattere artistico spetteranno all'autore lo studio e l'attuazione di tali

modificazioni. 42 nt J. G. Herder on öelnud: „Iga raamatut peaks saama vaadelda kui elava inimhinge jäljendit (Abdruck).“ (Herder, J,

G. (1778). Vom Erkennen und Empfinden der menschlichen Seele: Bemerkungen und Träume. Riia: Hartknoch, lk

56). 43 Teos on EL-i õiguse autonoomne mõiste ja seda tuleb tõlgendada ühetaoliselt, vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009.

aasta kohtuotsus Infopaq International, C‑5/08, EU:C:2009:465, p-d 27 ja 28. 44 vt ka Bently, L. et al. (2022). Intellectual Property Law, 6th Edition. Oxford: Oxford University Press, lk 62–65.

9

peegeldu, ei ole see teosena kaitstud.45 Autorile kuuluva teose muutmise ainuõiguse sisustamisel

tuleks lähtuda autoriõiguse kaitse esemest, s.o autori huvidest, et teose loomisel autori tehtud

loomingulisi valikuid austataks ja teose konkreetne väljendusvorm oleks selline ja jääks selliseks,

nagu autor teose loomisel silmas pidas. Teose muutmise ainuõiguse alla kuuluvad sellised

tegevused, mis avaldavad mingit moodi mõju autori tehtud loomingulistele valikutele46 ehk mis

mõjutavad teose konkreetset väljendusvormi47.

Isiklikku teose muutmise õigust ja varalist teose töötlemise õigust on varem samastatud, väites, et

puutumatuse õigust on rikutud siis, kui teost on töödeldud selliselt, et töötlust võiks käsitada

omaette teosena.48 Õigus teose puutumatusele kui autori isiklik õigus ja õigus teost töödelda kui

autori varaline õigus kattuvad suurel määral, kuid siiski mitte täielikult. Teose töötlemise õigus

seostab arranžeeringud, adaptsioonid ja muud töötlused tuletatud teose mõistega (AutÕS § 4 lg 3

p 21). See tähendab, et varalist teose töötlemise õigust teostatakse siis, kui tegevuse tulemus on

algse teose töötlus. Töötlemise õigus on laia tähendusega, hõlmates mis tahes muid teose töötlusi

lisaks arranžeeringutele ja adaptsioonidele, mille käigus tehakse algsest teosest tuletatud teos.

Algsest teosest tuletatud teose tegemise viise on lugematu hulk, aga oluline on see, et tuletatud

teost kaitstakse eraldiseisva teosena. Teose töötlemine eeldab järelikult, et selle käigus tehakse

vabu ja loomingulisi valikuid, tulemus on teos, mis on algse teose töötlus (AutÕS § 35 lg 1). Teose

konkreetsele väljendusvormile võidakse mõju avaldada mingeid teose elemente muutes, ümber

tõstes, lisades, ära võttes. Töötlemise õigus järelikult kaitseb kõiki teose loomingulise

ümbertöötamise viise, ka selliseid, kus teose ümbertöötamise käigus algse teose konkreetset

väljendusvormi muudetakse. Selles seisnebki varalise töötlemise õiguse ja isikliku muutmise

õiguse kattuvus. Kui loomingulisi valikuid ei tehta ja tulemuseks ei ole tuletatud teos, siis varalist

töötlemise õigust ei teostata.

Võrdluseks: teose puutumatuse õigus kaitseb ka muudatusi pealkirja ja autorinime tähistuses. On

kaheldav, kas nt autorinime tähistust muutes või pealkirjas mõnd sõna kustutades tehakse alati

selliseid vabu ja loomingulisi valikuid, et tulemusena tekib omaette teos. Näiteks avaldatakse

raamat, aga trükikoja tegevuse tõttu jääb raamatu kaheosalisest pealkirjast teine osa märkimata.

45 Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. aasta kohtuotsus Brompton Bicycle, C‑833/18, EU:C:2020:461, p-d 26–27. 46 Näiteks: 1) kirjandusõpetaja parandab õpilaste kirjandeid ja lisab kirjavahemärke, kirjandite „muutmine“

ortograafiareeglitele vastavaks ei pruugi veel muuta teose konkreetset väljendusvormi, mistõttu see ei pruugi olla

kaetud teose muutmise õigusega; 2) digitaalse foto konverteerimine teise laiendiga vormingusse ei pruugi muuta foto

enda konkreetset väljendusvormi, aga nt muusikateost mängivate muusikatooside tootmine võib olla algse teose „liigne

lihtsustamine, mis ei võimalda taastada algse muusika rikkust ja tekstuuri“ ja see võib rikkuda puutumatuse õigust

(Cour de cassation, Chambre civile 1, 8 mars 2023, 22-13.854); 3) sarnast lähenemisviisi on käsitletud ka Saksa

kohtupraktikas, kuigi sealse puutumatuse õiguse rikkumiseks on vaja lisaks ära näidata, et muutmine kahjustab autori

au ja väärikust: „Moonutamist või muud kahjustamist UrhG § 14 tähenduses võib eeldada, kui teose intellektuaalne ja

esteetiline üldmulje (geistig-ästhetische Gesamteindruck) on kahjustatud, kahjustamine võib ohustada autori huve ja

huvide kaalumine räägib kahjustaja kahjuks (OLG Köln GRUR 2023, 1012, 1015 - Moschee-Vordach; LG Köln ZUM-

RD 2023, 224, 227; vgl. LG Berlin GRUR 2007, 964, 967). Muu kahjustamine esineb iga objektiivselt tõendatava

muutuse korral autori määratud üldmuljes (OLG Köln GRUR 2023, 1012, 1015 - Moschee-Vordach; Schulze, in:

Dreier/Schulze, UrhG, 7. Aufl. 2022, § 14 Rn. 10)“, vt LG Köln, Urteil vom 15.05.2025 - 14 O 442/23 p 60.

https://openjur.de/u/2525979.html 47 Teose muutmise õiguse mõte ei ole kaitsta teose kui abstraktse eseme terviklikkust, vaid autori intellektuaalset ja

isiklikku huvi teose terviklikkuse vastu, et teos säiliks sellises vormis, nagu autor teose loomisel silmas pidas. Seetõttu

tuleb ainuõigusega kaetud muutmisõiguse all mõelda igasuguseid muutusi, kui neil muudatustel on mõju teose

konkreetsele väljendusvormile, vt ka Wandtke & Ostendorff (2021), lk 98. 48 Nt Härmand, K. (2006). Magistritöö. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohtupraktika küsimusi

Eestis ja Euroopa Liidus, lk 73 ja viidatud kirjandus. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5c4ff2aa-3935-

4d66-9c83-566136138d4c/content

10

See võis olla tehniline eksitus, aga mitte selline loominguline valik, mille tagajärjeks oleks

tuletatud teos. Lisaks pealkirja ja autorinime tähistuse muutmisele võib teost ennast muul viisil

muutes esineda olukordi, kus ei tehta loomingulisi valikuid ja tulemuseks ei ole tuletatud teos.

Näiteks digitaalse foto salvestamine kvaliteediga, mis on originaaliga võrreldes äärmiselt kehv,

võib olla teose muutmine, ent mitte algse teose töötlus, kui loominguline panus puudub. Seega

teose puutumatuse õigus katab ka selliseid muudatusi, mis mõjutavad küll teose välisilmet, kuid

mille käigus ei tehta vabu ja loomingulisi valikuid selliselt, et tekiks tuletatud teos. Teose muutmise

õiguse kohaldamisala on selle võrra laiem töötlemise õigusest. Töötlemise õigus hõlmab seevastu

ka olukordi, kus tehakse esialgse teose põhjal arranžeering, adaptsioon või muu töötlus, aga algset

teost ei muudeta. Näiteks luuletuse viisistamine võib olla luuletuse töötlemine49, ent kui selle

käigus ei muudeta esialgset luuletust, ei ole see algse teose muutmine.

Kui teose muutmise õiguse kohaldamisala on väga lai, on AutÕS § 12 lg 1 p-s 5 sätestatud au ja

väärikuse kaitse (sellisele isiklikule õigusele vastab ingl termin right of integrity ehk tegelikult

puutumatuse õigus) kohaldamisala väga kitsas. AutÕS § 12 lg 1 p 5 rikkumine on seotud nt teose

moonutamisega50, aga ka muul viisil teose muutmisega, kuid ainuüksi siis, kui tegevuse tagajärjena

kahjustatakse autori au ja väärikust. Võrdluseks: AutÕS § 12 lg 1 p-s 3 sätestatud teose muutmise

õiguse rikkumiseks piisab teose moonutamisest selliselt, et tegevus ei kahjusta autori au ja

väärikust. Kuna AutÕS § 12 lg 1 p 3 rikkumiseks „piisab“ teose muutmisest au ja väärikust

kahjustamata, ei kata AutÕS § 12 lg 1 p 5 alt I ühtki elulist olukorda, mis ei oleks AutÕS § 12 lg 1

p-ga 3 kaetud. Isegi kui teose kasutamisega teoreetiliselt võidakse au ja väärikust kahjustada, saab

autor tugineda AutÕS § 12 lg 1 p-le 3, mis ei eelda au ja väärikuse kahjustamise tõendamist ning

millele tuginedes piisab üksnes moonutamise tõendamisest.

Teiseks sätestab AutÕS § 12 lg 1 p 4 isikliku õiguse teose lisadele, mis annab autorile õiguse:

lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid,

kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms).

Eestis kehtestatud spetsiifiline õigus teose lisadele on unikaalne, teistes EL-i liikmesriikides taoline

üldiselt kohalduv teose lisadega täiendamise õigus puudub.51 Seetõttu ei ole välisriikide

kohtupraktikat ja õiguskirjandust, mida võiks Eestis sätestatud teose lisadega täiendamise õiguse

sisustamisel aluseks võtta. Teose lisadega täiendamise õigus seondub oma olemuselt autoriõiguse

kaitse objektiga ehk teose konkreetse väljendusvormiga.52 Teose lisadega täiendamise õigus peaks

seega tähistama midagi, mis avaldab mõju algse teose väljendusvormile. Kui teise autori teose

lisamine selle sõna laiemas tähenduses algse teose väljendusvormile mingit mõju ei avaldata, ei

saa sellist tegevust mõista AutÕS-i mõttes lisadega täiendamise õiguse teostamisena.53

49 Luuletus kohandatakse ehk adapteeritakse sel juhul muusikateoseks. 50 Teose moonutamise all võiks mõista teose muutmist selliselt, et teose olulisi omadusi kahjustatakse või rüvetatakse,

vt ka Wandtke, A.A., Ostendorff, S. (2021). Urheberrecht (8. vlj). De Gruyter, lk 98. 51 Seletuskirja koostajale teadaolevalt üldine õigus lisadele siiski puudub, erand on nt Prantsusmaa, kus on kehtestatud

spetsiifiliselt AV teoste puhul „täiendamise“ (addition) õigus; vt ka UK CDPA art 80 (2) (a), mis sätestab „treatment“

all ka „addition“ ehk täiendamise, kuid see on siiski seotud terminiga „derogatory treatment“ ja eraldiseisvat, au ja

väärikust mittekahjustavat, teose lisadega täiendamise õigust ei ole sätestatud. 52 Vt viide 44. 53 Nt sättes olevas näitlikus loetelus on ka „kommentaaride, selgituste lisamine“. Kui lisada nt veebis avaldatud artikli

alla kommentaar, siis ei pruugi see iseenesest mõjutada algse teose konkreetset väljendusvormi, sama kehtib nt

kunstigaleriis teosele selgitava teksti lisamise korral. Teisest küljest, nt raamatu illustreerimine ehk illustratsioonide

lisamine raamatusse teksti vahele tõenäoliselt mõjutab teose konkreetset väljendusvormi.

11

Õigus teose lisadele kattub suurel määral teose muutmise õigusega. Käsitades teose konkreetset

väljendusvormi ühe tervikuna, muutub teose konkreetne väljendusvorm tervikuna olukorras, kus

teosele lisatakse mingeid elemente. Seega kui teosele lisatakse elemente (teisi teoseid), nii et algse

teose kui terviku konkreetne väljendusvorm muutub, siis teost mitte ainult ei täiendata lisadega,

vaid seda ka muudetakse54. Muutmise õigus on üldisem ja hõlmab ka selliseid muudatusi, mille

käigus ei lisata teise autori teoseid. Lisadega täiendamise õigus on kitsam, kuna hõlmab vaid

selliseid muudatusi, mille käigus teosele lisatakse teise autori teos.

Kolmandaks sätestab AutÕS § 12 lg 1 p-s 7 õiguse teose täiendamisele, mis annab autorile õiguse:

oma avalikustatud teost täiendada ja parandada.

Õigus täiendamisele (ja parandamisele) on samuti Eesti õiguses eriline, võrdlusriikides sellist

isiklikku õigust ei esine. Õigus teose täiendamisele tekib ainult avalikustatud (AutÕS § 8 lg 1)

teosele, teost täiendatakse autori enda kulul ja autor on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib isikul,

kes teost kasutas (AutÕS § 12 lg 2). Täiendamise ja parandamise õigus kaitseb selliseid täiendamisi

ja parandamisi, mis avaldab mõju teose konkreetsele väljendusvormile.55 Teose täiendamisel, nt

uute osadega, avaldatakse mõju teose konkreetsele väljendusvormile, mille kaudu teost

muudetakse. Teose parandamisel, nt maali mingi koha üle maalimisel teost samuti muudetakse.

Need tegevused on hõlmatud muutmise õigusega. Ilmselt on täiendamise ja parandamise õigus

siiski mõnevõrra kitsam kui muutmise õigus, mis on üldisem ja hõlmab mis tahes muudatusi.

Täiendamise ja parandamise korral teost kas täiendatakse või parandatakse konkreetsema

eesmärgiga – tegevuse tulem peaks olema täiendatud või parandatud teos.

Kolme isikliku õiguse: teose muutmise õiguse (p 3), lisadega täiendamise õiguse (p 4) ja selle muul

viisil täiendamise õiguse (p 7) kohaldamisala analüüs ning võrdlus varalise töötlemisõigusega (p

5) näitas õiguse kattuvust kahel moel. Esiteks kattub isiklik puutumatuse õigus varalise

töötlemisõigusega. Teiseks kattuvad omavahel teose muutmise õigus, lisadega täiendamise õigus

ja selle muul viisil täiendamise õigus. Kehtiv kord tekitab mitmesuguseid õiguslikke probleeme,

mis omakorda põhjustavad praktilisi probleeme. Ülevaade praktilistest probleemidest on esitatud

allpool.

Põhiline õiguslik probleem seisneb õigusselguse puudumises selles, millisel juhul ja milliste

tegevuste jaoks on teose kasutamisel vaja autori luba üksnes varaliste õiguste teostamiseks ning

millistel juhtudel on vaja luba ka isiklike õiguste teostamiseks. Kui tuua näiteks varaliste õiguste

loovutamine või ainulitsents, omandab isik autorilt kõik varalised õigused või ainulitsentsi varaliste

õiguste teostamiseks. Sellisel juhul on õiguste omajal õigus teostada kõiki AutÕS § 13 lg-s 1

nimetatud varalisi ainuõigusi. Sealhulgas on õiguste omajal õigus teost töödelda. Nagu varalise

töötlemise õiguse analüüsist selgus, on see õigus lai ja hõlmab teose ümbertöötamist mistahes

viisil, mille tulemuseks on tuletatud teos ja mille käigus võidakse teost muuta. Järelikult, kuigi

varaliste õiguste omandaja saab õiguse teost töödelda, piirab töötlemise õiguse teostamist asjaolu,

et isiklik muutmise õigus säilib. Varaliste õiguste omandaja peaks saama teost töödelda, ilma et

seda piiraks samal ajal teose muutmise õigust. Õigusselguse suurendamise nimel tuleks kehtivat

õigust muuta.

54 Nt muudavad tõenäoliselt teost tervikuna ja ühtlasi teise autori teose lisamise teel raamatule uue peatüki kirjutamine,

arhitektuursele teosele uue korruse juurde ehitamine ja audiovisuaalsele teosele taustmuusika lisamine. 55 Nt muusikateose autor soovib täiendada avalikustatud laulu uue salmiga, maaliteose autor soovib parandada

pintslitööd maalil, mis on juba nt oksjonil maha müüdud, populaarteadusliku raamatu autor soovib täiendada juba

avaldatud raamatut uute teaduslike avastuste analüüsiga.

12

Lisaks eeltoodule toob kehtiv kord kaasa õiguslikke probleeme seoses vabakasutuse eranditega.

AutÕS-i IV peatükis sätestatud nn vabakasutuse erandid nimelt piiravad autori varalisi õigusi, vt

IV peatüki pealkiri ja AutÕS § 17, aga mitte isiklikke õigusi. Sellega seoses on AutÕS § 24 lg-s 1

sätestatud üks arvutiprogrammidele spetsiifiline vabakasutuse erand, mis lubab programmi

„kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada“. Kuna piiratakse üksnes varalisi õigusi,

lubab vabakasutuse erand teose kohandamist ehk töötlemise õiguse teostamist. Isiklikku õigust

teost muuta ei piirata. Vabakasutuse erandile tuginedes justkui saaks arvutiprogrammi ümber

töötada, aga seda piirab isiklik teose muutmise õigus.

Lisaks on AutÕS § 19 lg 1 p-s 7 sätestatud nn paroodia vabakasutuse erand, milles konkreetseid

kasutusviise ei ole piiratud. Euroopa Kohus on leidnud terminit „paroodia“ tõlgendades, et üks

paroodia tingimusi on „seostumine olemasoleva teosega, sisaldades samas märgatavaid erinevusi

sellest teosest, ja teiseks nalja või pilke väljendamine56“. Seostumine olemasoleva teosega ja samas

erinevuste olemasolu viitab sellele, et teosest peaks olema võimalik paroodia erandile tuginedes

töötlusi teha. Viidatud lahendi puhul vaieldi põhikohtuasjas samuti just teose töötlemise üle. Kui

AutÕS § 19 lg 1 p 7 justkui lubab teost paroodia eesmärgil töödelda, siis isiklikke õigusi

vabakasutuse erandiga ei piirata, mistõttu erandile tuginev isik saab teost küll töödelda, aga seda

piiraks isiklik teose muutmise õigus.

Varaliste ja isiklike õiguste kattumisega seotud probleemid praktikas

Sõltuvalt sektorist peaks õiguste omandamine, ainulitsentsi saamine või ka lihtlitsentsi saamine

spetsiifilisteks kasutusjuhtudeks oma olemuselt andma õiguste omajale kõik võimalused üle antud

või litsentsitud varaliste õiguste teostamiseks, seejuures riivamata autorile omaseid isiklikke huve.

Varaliste õiguste teostamine, sh töötlemine, ei peaks tingimata nõudma isiklike õiguste luba.

Isiklike ja varaliste õiguste osaline kattuvus on tekitanud mitmeid praktilisi probleeme, millest

mõningaid on järgnevalt kirjeldatud:

1) tarkvaraarenduse tiim töötab välja rakenduse lähtekoodi. Rakendust pidevalt arendatakse,

erinevate iteratsioonide kallal võivad töötada erinevad isikud. Rakenduse uue versiooni

arendamiseks ei pruugi arendusfirmal piisata töötajatelt või teenuse osutajatelt varaliste

õiguste omandamisest – tulenevalt isiklike õiguste kataloogist võib olla vajalik teose

muutmise, täiendamise, sellele teise teose lisamise loa saamine;

2) muusikasektoris on täheldatud, et varalised õigused omandanud isikul on keerukas

praktikas mõista, mida õiguste omandamine endas kätkeb, kuna töötlemine justkui lubab

arranžeeringute tegemist, aga seda piirab isiklik õigus teost muuta, nt vokaalide,

instrumentide lisamine võib olla kaetud nii töötlemise kui ka muutmise õigusega;

3) ülikoolide puhul on täheldatud probleeme, mille puhul on hoolimata eeldatavast õiguste

üleminekust seaduse alusel tänapäeval tavapäraseks saanud koosloome protsessis vaja

lisada teadlaste loodud teostele teiste autorite teoseid, teoseid muuta, täiendada. Praegune

isiklike õiguste kataloog piirab ülikoolide võimalusi varaliste õiguste teostamisel;

4) avalikus sektoris oleks samuti vaja isiklike õiguste teostamiseks eraldi luba hoolimata

varaliste õiguste üleminekust, nt töötab ametnik välja juhendmaterjali, mida on vaja

uuendada (muutmine, lisamine, täiendamine), seaduseelnõu juurde käivat materjali

koostavad mitu ametnikku (muutmine, lisamine), ametniku koostatud analüüsile lisatakse

väliselt eksperdilt tellitud illustratsioone vms (muutmine, lisamine);

56 Euroopa Kohtu 3. septembri 2014. aasta kohtuotsus Deckmyn, C‑201/13, EU:C:2014:2132, p 33.

13

5) filmisektoris on nt produtsendile üle läinud kõik varalised õigused, sh õigus teha

stsenaariumist adaptsioon (AV teos), aga selle käigus on vaja teiste isikute teoseid lisada,

samuti stsenaariumist AV teose tegemisel ei saaks stsenaariumis ühtki elementi muuta teose

muutmise luba eraldi saamata;

6) arhitektuuriteose kasutajal võib olla huvi arhitektuuriteost muuta, sellele teise autori teoseid

lisada või seda muul viisil täiendada, aga isiklike õiguste litsentsi saamata ei ole see

võimalik. Nt ehitise laiendamine või renoveerimine eeldab isiklike õiguste luba – ilma

selleta ei saa varalise töötlemise õiguse omandaja teoses mis tahes muudatusi teha;

7) kirjastajal on vaja kirjanikult ja illustraatorilt omandada lisaks varalistele õigustele luba

isiklike õiguste teostamiseks, et kirjastada raamat, milles on ühe autori tekst ja teise autori

illustratsioonid (õigus muutmisele, lisadele);

8) äriühinguid puudutavate tehingute korral on tavaks, et müüjad ja/või asutajad annavad

kinnitusi ühingu kohta. Näiteks annavad idufirma asutajad kapitali kaasamisel kinnituse, et

kogu intellektuaalomand kuulub ühingule või ühing on omandanud sellekohased litsentsid.

Tehingu tegemise teeb keerukamaks isiklike ja varaliste õiguste osaline kattuvus.

Hoolimata töötajatelt varaliste õiguste omandamisest ei saa idufirma olemasolevat tarkvara

muuta. See on riskantne nii investori kui ka ühingu jaoks. Seetõttu võib investeeringu

tegemise eel tekkida olukord, kus koostatakse mahukaid ja keerukaid waiver’eid jm

lisakokkuleppeid, millega antakse litsents isiklike õiguste teostamiseks (vt näiteid allpool).

Probleemid isiklike õiguste teostamisel

Isiklikud õigused on võõrandamatud ja erinevalt varalistest õigustest ei ole neid võimalik

loovutada. Ometi on olukordi, kus autoril on huvi lubada teisel isikul teost kasutada AutÕS § 12

lg 1 punktides kirjeldatud viisil.57 Sellisel juhul tekib küsimus, millised on autori võimalused

lubada teistel isikutel tema isiklikke õigusi teostada. Näiteks AutÕS § 46 lg 1 sätestab, et teine isik

võib teost kasutada autori varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori antud loa

(litsentsi) alusel. AutÕS ei näe otsesõnu ette üldist klauslit, millega autoril on võimalus lubada

teisel isikul tema õigusi teostada, AutÕS § 46 lg-s 1 pole täpsustatud, kas litsents hõlmab ka

isiklikke või ainult varalisi õigusi. AutÕS § 12 lg 1 p-dega 3 ja 4 on antud autorile õigus lubada

teistel isikutel teha teoses muudatusi või lisada teisi teoseid. Seega oleks vähemalt muutmise ja

lisadega täiendamise õiguste puhul loa andmine lubatud. Samas jääb lahtiseks küsimus, kas ja

millises ulatuses on isiklike õiguste litsents ka teiste õiguste teostamiseks lubatud, kuna seadus

seda ei täpsusta.

Õiguskirjanduses on leitud, et isiklike õiguste litsents võiks olla lubatav ja kõiki isiklikke õigusi

peaks saama litsentsida58, kuid on eri arvamusi, kas isiklike õiguste ainulitsents on lubatud. Mõne

autori hinnangul see võimalik ei ole.59 Seletuskirja koostaja hinnangul toetab isiklike õiguste

võõrandamatuse põhimõte sellist tõlgendust, kus autor ei saa põhimõtteliselt kaotada kontrolli oma

isiklike õiguste üle. Ainulitsents, mille puhul saab oma isiklikke õigusi kasutada ainult

litsentsisaaja, toimib nii, et selle kehtivuse ajal ei saa autor ise oma isiklikke õigusi teostada. Kuni

57 Nt ghostwriting’u puhul loobub autor sellest, et avalikkus seostaks teost temaga , nt filmitööstuses saab levitaja

otsustada, millal on parim aeg filmi avalikustamiseks, autor nõustub teose kasutamisega viisil, mis kahjustaks au ja

väärikust. 58 Pisuke, H. (2002). Moral Rights of Author in Estonian Copyright Law. Juridica International, VII/2002, lk 166–

175. 59 Gritsenko, G. H. (2024). The Author’s Right of Integrity in Public Contracts in Estonia Based on Architectural

Work. Juridica International, 33/2024, lk 144–163; Rosentau, M. (2007). Intellektuaalse omandi õigused

infotehnoloogias. Autori isiklikud õigused. Juridica, 2007/9, lk 651–666.

14

litsents kehtib, on autor tehingu tagajärjena suures osas ilma võimalusest kontrollida isiklikke

õigusi. Piiranguteta ainulitsents, mille puhul autor kaotab litsentsi kehtivuse ajal kontrolli oma

isiklike õiguste üle ja tehingu toime on võrreldav õiguste loovutamisega niikaua kuni litsents

kehtib, võib olla tühine TsÜS § 87 alusel. Ilmselt on taoliste ainulitsentsi lepingute koostajad ka

tühisuse riski silmas pidanud, sest lepinguga antakse „seadusega maksimaalses ulatuses lubatav“

ainulitsents, eesmärgiga, et ainulitsentsi tühisuse korral tõlgendatakse lepingu punkti viisil, mis

lubab ebamääraselt sõnastatuna „maksimaalses ulatuses“ isiklikke õigusi teostada (vt viide 60).

Probleemi on seni lahendatud sektoripõhiselt. Teose muutmise ning lisadega ja muul viisil

täiendamise õiguste jm isiklike õiguste teostamiseks sõlmitakse vähem või rohkem mahukaid

isiklike õiguste litsentsimise lepinguid. Näiteks on avalikult kättesaadavad Startup Estonia

mudeldokumendid, mis on mõeldud iduettevõtjatele kasutamiseks. Töögrupi välja töötatud

töölepingu põhi sisaldab tingimust60, millega antakse isiklike õiguste teostamiseks „maksimaalses

seadusega lubatud ulatuses“ ainulitsents, mis on üleantav, all-litsentsitav, täies ulatuses

ettemakstud, territoriaalsete ja muude piiranguteta ning kehtiv teose kaitstuse perioodi ajal.

Intellektuaalomandi üleandmise ja litsentsi näidislepingu p-s 2.1.2 on öeldud, et isiklike õiguste

teostamiseks antakse luba (permission), mille järel kirjeldatakse ühingule kaasnevaid õigusi.61

Keerukad isiklike õiguste litsentsimise klauslid pole kasutuses vaid idufirmades või IT-sektoris, ka

muudes sektorites on sarnaseid probleeme. Näiteks on ülikoolid nentinud, et praktikas seavad

teadus- ja arendustegevuse tellijad tingimuseks, et lisaks töö tulemuste varaliste õiguste litsentsile

tuleb anda ka keerukalt konstrueeritud isiklike õiguste ainulitsents seaduses lubatud maksimaalses

mahus ja ulatuses.

Lisaks litsentsimisele on autoril veel üks võimalus lubada teisel isikul autori isiklikke õigusi

teostada. Deliktiõiguses on kannatanul võimalus nõustuda kahju tekitamisega, välja arvatud

seadusega või heade kommetega vastuolus olevatel juhtudel. Nõusolek välistab kahju tekitamise

õigusvastasuse (VÕS62 § 1045 lg 2 p 2). Deliktiõigusliku nõusoleku ja ainuõiguste teostamise on

60 2.9.3. To the extent it is impossible as a matter of law to assign the IPR specified in Section 2.9.2 to the Company,

for example the moral rights of the author, You hereby grant to the Company, to the maximum extent possible under

law, an ex¬clusive, transferable, sub-licensable, fully paid-up, world-wide and unlimited right (license) to use, exploit

and exercise such IPR for the whole period of their protection under applicable law from the moment of creating of

the IPR;

employment agreement. https://startupestonia.ee/et/resources/model-documents/ 61 2.1.2 Without prejudice to the generality of the Outlined Terms, the licensing of the IPR to the Company hereunder

includes the grant of permission to the Company to exercise the author’s moral rights (as defined in the copyright

laws) in the following manner:

(a) right of authorship: the Assignor shall not appear in the public as the creator of the Deliverables and claim

the recognition of the fact of creation of the Deliverables without the prior written approval of the Company;

(b) right of author’s name: the Assignor grants to the Company the right to decide whether and in which manner

to designate the author’s name in the use of the Deliverables, including the right to use the Deliverables without

showing the author’s name;

(c) right of integrity, additions and supplementation: the Assignor grants to the Company the right to: (a) make

itself and allow any other person to make any changes, modifications, developments and translations to the

Deliverables; (b) add other authors’ works to the Deliverables and (c) supplement itself and allow other persons to

supplement the Deliverables, in each case, without any further consent of the Assignor required;

(d) right of disclosure: the Assignor grants to the Company the right to decide whether and when the Deliverables

will be made public;

(e) right to withdraw: the Assignor grants the Company the right to demand the termination of the use of the

Deliverables;

IP Assignment and License Agreement. https://startupestonia.ee/et/resources/model-documents/ 62 Võlaõigusseadus – RT I, 08.07.2025, 26

15

Riigikohus ka seostanud lahendi RKTKo 3-2-1-124-06 p-s 16 ning öelnud, et lepingu puudumisel

võib õiguste omaja anda vormivaba nõusoleku õiguste objekti kasutamiseks: „teose esitaja võib

olla andnud esituse kasutajale deliktilist vastutust välistava (vormivaba) nõusoleku esituse

kasutamiseks“. Eeltoodu tähendab, et deliktiõiguses olemasolevat nõusolekut saaks põhimõtteliselt

kasutada isiklike õiguste teostamiseks.

Samas on deliktiõiguslik nõusolek otseselt seotud kahjuga, see nimelt välistab kahju tekitamise

õigusvastasuse, selle tagajärjel ei pea kahju tekitanud isik kannatanule kahju hüvitama.

Deliktiõigusliku nõusoleku kasutamine võib, aga alati ei pruugi isiklike õiguste teostamiseks

sobida. Näiteks on Riigikohus deliktiõigusliku nõusoleku puhul leidnud, et nõusolekust saab

rääkida juhul, kui õiguste rikkumisega kahju tekitamine on nõusoleku andmise ajal kannatanu jaoks

kindel.63 Paigutades Riigikohtu öeldu isiklike õiguste konteksti, on küsitav, kas autor saaks anda

näiteks deliktiõigusliku nõusoleku teose avalikustamiseks, kui luba kehtiks kogu teose kaitstuse

kehtivuse ajal ja pole teada, kas teine isik üldse kunagi soovib teost avaldada või mitte, st pole

ettenähtav, kas kahju üleüldse tekib. Lisaks võib autoril olla vaja oma õiguste teostamisest loobuda.

Nt ghostwriting’u ehk variautorsuse puhul loobub autor õigusest esineda üldsuse ees teose loojana.

On küsitav, kas autor saab deliktiõigusliku nõusolekuga ühtaegu loobuda oma isiklike õiguste

teostamisest. Selleks, et isiklike õiguste teostamine oleks selgem, tuleks täiendada AutÕS-i ja näha

ette, kuidas ja millistel tingimustel saab autor anda nõusoleku isiklike õiguste teostamiseks. Samuti

puudub deliktiõiguslikul nõusolekul kohustuslik vorminõue. Vorminõude olemasolu oleks autorile

täiendav kaitsemehhanism, kui autor soovib anda teistele isikutele loa tema isiklike õiguste

teostamiseks.

2.1.2. Lahendusettepanek

Isiklike õiguste loetelu

Esimene lahendusettepanek seondub isiklike ja varaliste õiguste loetelude osalise kattuvusega.

Ettepaneku sisu on muuta isiklike õiguste katalooge nii, et au ja väärikust mitte kahjustava teose

muutmine oleks varaliste õiguste seas. Selleks tuleb kehtetuks tunnistada AutÕS § 12 lg 1 p-d 3, 4

ja 7. Sellisel juhul jäetakse isiklike õiguste kataloogist välja sellist teose muutmist puudutavad

punktid, mis ei kahjusta au ja väärikust. Isiklike õiguste kataloogis säilib ainuõigus, mis hõlmab

selliseid muudatusi, mis kahjustavad autori au ja väärikust.

Lahendusettepanekut toetab 2010. aastal Euroopa akadeemikute rühma koostatud Euroopa

autoriõiguse koodeks.64 Koodeksi välja töötanud rühm pooldab samuti lähenemisviisi, mille puhul

on isiklik teose puutumatuse (integrity) õigus seotud au ja väärikuse kahjustamisega:

teose puutumatuse õigus seisneb autori õiguses keelata mis tahes moonutamist,

rüvetamist65, teose muul viisil muutmist või muud teose suhtes halvustavat tegevust, mis

kahjustaks autori au või väärikust.66

63 RKTKo 3‑2‑1‑153‑16, p 39 64 Bently, L. jt. (2010). The Wittem Project: European Copyright Code. deLex.

https://www.ivir.nl/publicaties/download/Wittem_European_copyright_code_21_april_2010.pdf 65 Ingl „mutilate“ (to cut up or alter radically so as to make imperfect, https://www.merriam-

webster.com/dictionary/mutilate) võiks tõlkida kui „rüvetama“ (tähendus 1.1: pühaks peetut ära rikkuma, seda

räpaseks, määrdunuks tegema, selle väärikust riivama,

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%BCvetama/1/est). 66 Vt European Copyright Code art 3.4 lg 1.

16

Kui tunnistada kehtetuks AutÕS § 12 lg 1 p 3 ja jätta AutÕS § 13 lg 1 p 5 muutmata kujul alles,

tekitab see olukorra, kus varaline teose töötlemise õigus jääb alles, kuid autor jääb kaitseta sellistes

olukordades, kus teost muudetakse, aga muutmise tagajärjel ei teki tuletatud teost.67 Nt Soomes ja

teiste Põhjamaade seadustes on varaliste õiguste seas eraldi nimetatud muutmise ja adaptsiooni

õigust (muudetuna või muutmatuna, tõlgitult või töödeldult, muuttamattomana tai muutettuna,

käännöksenä tai muunnelmana68). Samuti on Euroopa autoriõiguse koodeksi artiklis 4.6

töötlemisõiguse puhul ette nähtud, et see hõlmab õigust teost töödelda, tõlkida, arranžeerida või

muul viisil muuta. Selleks, et autor ei jääks ilma kaitsest, on muudatusettepanekute kohaselt kavas

täiendada AutÕS § 13 lg 1 p 5 ja lisada lauseosa „või teost muul moel muuta“. Kehtiv AutÕS § 12

lg 1 p 3 näeb teose muutmise õiguse puhul ette veel kaks alternatiivi, mida kavandatavas AutÕS §

13 lg 1 p-s 5 ei nimetata ja mis annavad autorile õiguse teha muudatusi: „[teose] pealkirjas

(nimetuses) või autorinime tähistuses“. Viidatud osa jäetakse välja seetõttu, et muudatused

autorinime tähistuses on juba kaitstud AutÕS § 13 lg 1 p-ga 2 ning pealkirja kaitset pole vaja eraldi

rõhutada, originaalne pealkiri on niikuinii teosega võrdsetel alustel kaitstud (AutÕS § 4 lg 5).

Autori isiklike õiguste kataloogi viimane muudatus seondub kehtivas AutÕS § 12 lg 1 p-s 5

kasutatud nimetusega. Seni on asjaomast ainuõigust Eestis nimetatud kui õigust au ja väärikuse

kaitsele. Mitmes teises riigis tähistatakse Berni konventsiooni art 6bis lg-s 1 järjekorras teisena

nimetatud autori isiklikku õigust „to object to certain modifications and other derogatory actions“

terminiga „right of integrity69“, eestikeelse terminiga terviklikkus70 või puutumatus71. Seni on

Eestis puutumatuse õigus, AutÕS-i ingliskeelses tõlkes „integrity“, tähistanud mis tahes muudatusi

teoses, ka au ja väärikust mitte kahjustavaid muudatusi. Selleks, et kavandatava muudatusega

ühtlustada AutÕS-i terminoloogia rahvusvahelise terminikasutusega, nimetatakse kehtiv AutÕS §

12 lg 1 p 5 ümber teose puutumatuse õiguseks. Edaspidi oleksid puutumatuse õigusega kaetud need

muudatused, mis kahjustavad autori au ja väärikust. Muu, au ja väärikust mitte kahjustav teose

muutmine, oleks kaetud seaduse uues sõnastuses teose töötlemise õigusega.

Muudatuste tulemused on kokkuvõtlikult järgmised:

1) autor saaks edaspidi teose muutmise õigust kui varalist õigust loovutada või lubada teistel

isikutel teost muuta ainu- või lihtlitsentsi andmise kaudu;

2) varaliste õiguste ülemineku korral oleks õiguste omajal õigus teosest töötlusi teha ja teost

muuta, ilma et õiguste omaja peaks saama autorilt isiklike õiguste teostamiseks eraldi loa;

67 Nt Bernard Buffet maalis külmkapi peale natüürmordi. Külmkapi ostja jupitas külmkapi ja müüs jupid eraldi. See

on teose muutmine, ent külmkapi ostjal võis külmkappi jupitades puududa loominguline element, mistõttu on võimalik,

et külmkapi juppe ei saa eraldiseisvalt pidada töötlusteks e tuletatud teosteks, vt Cass. 1e civ. 6 juillet 1965.

https://www.uniondesscenographes.fr/documentation/juridique/denaturation-dune-oeuvre-dart-et-le-droit-moral-de-

lartiste/ 68 Soome autoriõiguse seaduse § 2 lg-s 1 on sätestatud, sm tekijänoikeus tuottaa, jäljempänä säädetyin rajoituksin,

yksinomaisen oikeuden määrätä teoksesta valmistamalla siitä kappaleita ja saattamalla se yleisön saataviin,

muuttamattomana tai muutettuna, käännöksenä tai muunnelmana, toisessa kirjallisuus- tai taidelajissa taikka toista

tekotapaa käyttäen. https://www.finlex.fi/en/legislation/1961/404?language=fin#chp_1__sec_1 69 Vt Bently, lk 313 jj „right of integrity“; leedukeelne termin „teisė į kūrinio neliečiamybę“ on inglise keeles „right to

the integrity of the work“; Iiri autoriõiguse seaduse art-s 109 on kasutatud terminit „integrity right“, muud sõnastikud

seostavad samuti termineid derogatory treatment ja integrity. Nt https://www.lexisnexis.co.uk/legal/glossary/right-of-

integrity,

https://uk.practicallaw.thomsonreuters.com/Glossary/UKPracticalLaw/I25017480e8db11e398db8b09b4f043e0?trans

itionType=Default&contextData=(sc.Default)&firstPage=true 70 Oskussõnastike seas. Vt ka https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/integrity/3/eng 71 Nt Animato sõnaraamatu järgi. https://enet.animato.ee/index.php?otsida=integrity&pl=0&submit.x=0&submit.y=0

17

3) vabakasutuse erandile tugineval isikul oleks võimalik teost töödelda, ilma et ta riskiks

autori isikliku muutmisõiguse rikkumisega.

Kuna kavandatava muudatusega eemaldatakse praktikas probleeme tekitanud varaliste ja isiklike

õiguste osaline kattuvus, oleks muudatusega tagatud parem õiguskindlus nii autoritele kui ka teoste

kasutajatele. Autoritele on edaspidi selgem, milliseid õigusi tuleb kasutajale litsentsida, kui

soovitakse anda luba teost muuta. Kasutajatele on selgem, millisel juhul tuleb ainult varaliste

õiguste litsents omandada (nt teose muutmise soovi korral) ja millisel juhul tuleb autorilt tema

isiklike õiguste teostamiseks luba saada (nt on tööandjal soov ise otsustada, millal töötaja kirjutatud

raport avalikustada).

Suuremast õiguskindlusest võiks kasu saada mitmed sektorid, sealhulgas eelkirjeldatud

probleemide puhul nimetatud sektorid, nagu tarkvara-ja muusikasektor, ülikoolid, avalik sektor,

idufirmad, aga ka muud sektorid, mida pole eespool nimetatud, kuid kus muutmise õigus on

relevantne. Kuna sarnane muudatus on varem välja pakutud ja lisaks arutati seda teemat IOT

korraldatud autoriõigusteemalisel ümarlaual 21. oktoobril 2025, on eri sektoritelt saadud

tagasisidet muudatusettepaneku kohta. Üldiselt on muudatusettepanek leidnud toetust, aga see on

varem saanud ka negatiivset vastukaja. Näiteks arhitektide hinnangul mõjutaks muudatus neid

negatiivselt ja see tähendaks, et „edaspidi kaoks autoril õigus lubada oma teost muuta või sellele

lisasid juurde panna“.72 Samas jääks autorile ainuõigus teost muuta, ent see õigus oleks edaspidi

varaline, mitte isiklik õigus. Autoril on ka edaspidi ainuõigus otsustada, kellele ja millistel

tingimustel anda luba teost muuta.

Võimalike probleemide lahendamisel saab sektor tugineda senisele muutmise õiguse

litsentseerimise tavale. Praegugi on olemas näited tingimustest, mille abil saab arhitektuuriteose

autor lubada teisel isikul teostada muutmise õigust, nt EAL näidistingimused73, samuti on

riigihangetes näiteid tingimustest, millega tellijal on õigus arhitektuuriteost muuta74.

Arhitektuuriteose muutmise litsentseerimise praktika on mingis ulatuses juba levinud ja sektor saab

edaspidi muutmise õigust litsentseerida, tugineda juba kujunenud praktikale, selle erandiga, et

litsentseeritakse varalist, mitte isiklikku muutmise õigust.

Eeltoodut silmas pidades tehakse ettepanek muuta AutÕS §-s 66 sätestatud esitaja isiklike õiguste

loetelu. Selleks tunnistatakse kehtetuks AutÕS § 66 p 3 ja sätestatakse esitaja õigus esituse

puutumatusele samal kujul nagu kavandatav autori õigus teose puutumatusele (kehtiv AutÕS § 66

p 4). Sellega ühtlustatakse autori ja esitaja isiklikud õigused. Lisaks tehakse mõningaid

normitehnilisi parandusi.

Isiklike õiguste teostamine

Teine lahendusettepanek seondub isiklike õiguste teostamisega. Eelnevalt on kirjeldatud isiklike

õiguste teostamise ebaselgusest tingitud probleeme. Sellest tulenevalt on lahendusettepanek

täiendada AutÕS § 11 kahe lõikega, mis reguleerivad isiklike õiguste teostamist loobumise ja

nõusoleku kaudu.

72 Liisu, L. (09.01.2014). Arhitektide liit: autoriõiguse seaduse muudatus ei kaitse arhitekte. ERR Arhiiv,

https://kultuur.err.ee/296058/arhitektide-liit-autorioiguse-seaduse-muudatus-ei-kaitse-arhitekte, vt ka Mägi, E. (2013).

Arhitekt – kunstnik ilma õigusteta? Arhitektide liidu veebileht. https://arhliit.ee/arhitekt-kunstnik-ilma-oigusteta/ 73 Vt näidistingimused Eesti Arhitektide Liidu veebilehel: Mägi, E. (2018). Mis siis, kui keegi kolmas tahab arhitekti

loodud teost muuta? EAL-i veebileht. https://arhliit.ee/arhitekti-autorioiguse-meelespea/ 74 Vt Gritsenko (2024), viide 59.

18

Soomes on ette nähtud autori õigus loobuda õiguste teostamisest: „autor võib käesoleva paragrahvi

alusel talle antud õigusest siduvalt loobuda (luopua) ainult juhul, kui teose kasutamine on oma

olemuse ja ulatuse poolest piiratud75“. Sarnane süsteem on Rootsis76 ja Taanis77. Samuti on

angloameerika õigussüsteemides kasutusel waiver’id ehk õiguste teostamisest loobumise

tahteavaldused.78

Euroopa autoriõiguse koodeksi artiklis 3.5 on välja pakutud variant, millega nähakse isiklike

õiguste puhul ette nõusoleku andmine õiguste teostamata jätmiseks:

autor võib anda nõusoleku oma isiklike õiguste teostamata jätmiseks. Selline nõusolek peab

olema piiratud ulatusega, selgesõnaline ja informeeritud.

Autoriõiguse koodeksi projektis on põhjendatud, et kui autor annab taolise nõusoleku, ei loeta

ainuõiguste rikkumiseks seda, kui nõusolekule tugineda võiv isik tegutseb viisil, mis on

nõusolekuga kaetud. Abstraktne, üldsõnaline nõusolek ei ole lubatud, õiguste teostamist võib ja

tuleb piirata konkreetsete kasutusviisidega. Nõusolek peab olema selgesõnaline. Informeeritus

tähendab, et kasutaja annab autorile piisavat teavet selle kohta, kuidas teost hakatakse kasutama.79

Kreeka autoriõiguse seadus näeb ette isiklike õiguste teostamiseks nõusoleku andmise süsteemi:

autori poolt nõusoleku andmine tegudele või tegevusetusele, mis muidu kujutaksid endast

isikliku õiguse rikkumist, on selle õiguse teostamise viis ja on autorile siduv.80

Kreekas kehtiva nõusolekusüsteemi kohta on selgitatud, et isiklikest õigustest autor loobuda ei saa,

kuid isiklike õiguste teostamist saab piirata teose kasutamise eesmärgil asjaomase tehingu raames

ja piirides. Autor võtab endale tehinguga kohustuse olla nõus isiklike õiguste teostamisega

etteantud viisil, aga isiklike ainuõiguste põhiosa peab jääma autorile. Autor „seadustab“ nõusoleku

andmisega konkreetse teo, mis oleks nõusoleku puudumisel õigusvastane. Kreekas peab nõusolek

olema kirjalik ja seda ei saa tagasi võtta.81 Samamoodi nagu Kreekas on ka Saksamaal leitud, et

autor saab teistel isikutel lubada tema isiklikke õigusi teostada, kuid isiklike õiguste põhiosa

(Kernbereich) peab jääma autorile.82

Võrdlusriikide analüüs näitab, et isiklikke õigusi saab teostada eelkõige loobumise (waiver,

angloameerika ja Põhjamaade näited) või nõusoleku (consent, Kreekas ja Saksamaal) instituudiga,

aga mitte tingimata litsentsi andmise kaudu. Oma olemuselt teenivad isiklikud ja varalised õigused

erinevaid eesmärke, varaliste õiguste litsentsimine on tulu teenimiseks ja isiklike õiguste

75 Soome autoriõiguse seaduse § 3, sm oikeudesta, joka tekijällä on tämän pykälän mukaan, hän voi sitovasti luopua

vain mikäli kysymyksessä on laadultaan ja laajuudeltaan rajoitettu teoksen käyttäminen. 76 Vt Rootsi autoriõiguse seaduse § 3 lg 3. 77 Vt Taani autoriõiguse seaduse § 3 lg 3. 78 Vt ühte näidet, klikates alloleval lingil, samuti on veebis vabalt kättesaadavad muud dokumendipõhjad

autoriõigusteemaliste waiver’itega. https://uk.practicallaw.thomsonreuters.com/8-107-

7570?transitionType=Default&contextData=(sc.Default)&firstPage=true 79 Vt viide 54. 80 Kreeka autoriõiguse seaduse § 16, kr Η συναίνεση του δημιουργού για πράξεις ή παραλείψεις, που αλλιώς θα

αποτελούσανπροσβολή του ηθικού δικαιώματος, αποτελεί τρόπο άσκησης του δικαιώματος αυτού και δεσμεύει το

δημιουργό. https://www.wipo.int/wipolex/en/legislation/details/18205#amendedBy 81 Kapellakou, G. ja Kolotourou, K. (2025). Whose right is copyright? Answers to the Questionnaire from the Greek

Group, lk 8.https://www.alai-opatija2025.org/GREECE.pdf? 82 Wandtke, lk 92.

19

teostamise lubamisega on autor nõus, et keegi teine sekkub tema isiklikku sfääri. Seletuskirja

koostaja hinnangul on mõistlik diferentseerida varaliste õiguste teostamise litsentsi ja isiklike

õiguste teostamiseks antud nõusolekut.

Kavandatav regulatsioon lähtub Kreeka ja Saksamaa õigusest, mis lubab autoril anda nõusoleku

tema isiklike õiguste teostamiseks. Nõusolek on kahetoimeline: esiteks võib autor olla nõus sellega,

et keegi teine teeb teo, mis on loetletud isiklike õiguste kataloogis, teiseks võib autor olla nõus

sellega, et tema ei teosta mõnda isiklike õiguste kataloogis loetletud ainuõigust. Need ei pruugi

alati esineda ühel ajal, konkreetse nõusoleku ulatus sõltub asjaoludest ja vajadustest. Oluline on ka

see, et nõusoleku ulatus oleks piiratud. Siinkohal on eeskujuks Kreeka ja Saksamaa, kus on leitud,

et isiklikud õigused peaksid põhiosas jääma autorile. Lubatav ei ole olukord, kus autor on nõus

sellega, et teose kasutaja võib mistahes viisil autori isiklikke õigusi teostada ja autor ise on nõus

oma isiklikke õigusi üldsegi mitte teostama. Lubatav võiks olla näiteks olukord, kui autor annab

ainuõiguste kehtivuse ajaks nõusoleku, et teose kasutaja otsustab ise, millal teos avalikustada.

Sellisel juhul on nõusolek piiratud konkreetse isikliku ainuõigusega ja isiklike õiguste põhiosa jääb

endiselt autorile.

Loobumine seostub angloameerika waiver’ite süsteemiga, kus antakse ulatuslikke õigusi teose

kasutajale ja kus autor kaotab suuremas ulatuses kontrolli teose üle. Terminoloogiliselt seostub

loobumine millestki ilma jäämisega83, mis on jäädavam, seevastu nõusolek on konkreetsem.

Nõusolek on piiritletud ja välistab konkreetse teo õigusvastasuse. Kehtiv AutÕS § 12 lg 1 p 3

tegelikult juba kasutab terminit „nõusolek“, sätestades, et autoril on õigus vaidlustada tema

nõusolekuta tehtud muudatusi. Seega on kavandatavas muudatuses kasutatud terminit „nõusolek“,

mitte „loobumine“.

Seaduseelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest muudatused

on tehnilised ning tulenevad vajadusest korrastada autoriõiguse süsteemi. Muudatusettepanekud

tuginevad varasematele aruteludele (sh IOT ümarlauad), rahvusvahelisele võrdlusanalüüsile ja

kehtiva õiguse rakendamise probleemidele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1.1. Eelnõu sisu

Eelnõuga kavandatakse täiendada AutÕS § 11 lg-tega 5 ja 6. Nende kahe lõikega luuakse

AutÕS-i isiklike õiguste teostamise kord, nähes autorile ette nõusoleku andmise võimaluse.

Kavandatava sätte kohaselt saab ainult autor anda nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks.

Selleks peab autor tegema tahteavalduse. Tehing võib olla ühe- või mitmepoolne, kohalduvad

TsÜS §§ 67 jj. Sättes on täpsustatud, et tahteavaldus peab olema tehtud selgesõnaliselt, mis TsÜS

§ 68 lg 2 mõttes tähendab autori otsese tahteavalduse tegemist. Kaudse tahteavaldusega ei saa anda

luba isiklike õiguste teostamiseks. See kaitseb autorit ja tagab teadlikkuse isiklike õiguste

teostamisest. Võrreldes varaliste õigustega, millel on rahaline väärtus ja mille puhul on õigustatud

paindlikum litsentsimise võimalus, lubab autor isiklike õiguste teostamisel sekkuda isiklikesse

huvidesse. Seega on autori kaitseks otstarbekas, et nähakse ette ainult otsese tahteavalduse alusel

õiguste teostamine ja et käitumisest ei saa tuletada autori nõusolekut.

83 Loobumine on tihedamalt seotud millestki jäädavalt ilma jäämisega, lahti ütlemisega.

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/loobuma/1/est

20

Isiklike õiguste teostamiseks tehtud tahteavaldus saab sisu poolest olla piiratud. Piiratuse eesmärk

on luua olukord, kus üldsõnaline nõusolek, general waiver84, ei ole lubatud. Selline kitsendus on

ajendatud PS § 39 esimesest lausest ja Berni konventsiooni 6bis art 1. lõikest, mis näevad ette

isiklike õiguste võõrandamatuse põhimõtte. Piiratus rajaneb sellel, et nõusolekut saab anda

konkreetsete tegude jaoks, seejuures jääb igal juhul isiklike õiguste põhiosa alati autorile. Muu

hulgas ei ole lubatav selline nõusolek, millega autor on üldsõnaliselt, maksimaalses seadusega

lubatavas ulatuses nõus sellega, et ta ei teosta oma isiklikke õigusi ja lubab kellelgi teostada kõiki

tema isiklikke õigusi mis tahes viisil. Konkreetne nõusoleku ulatus määratakse vastavalt

asjaoludele. Nõusolek võib olla kahetoimeline ja seisneda selles, et teisel isikul on luba autori

isiklikke õigusi teostada ja/või autor on nõus mõnda isiklikku õigust mitte teostama. Nõusoleku

või loobumise piiratud ulatus võib seisneda selles, et nimetatakse konkreetsed kasutusjuhud või

isiklike õiguste kataloogis olevad ainuõigused – nt autor annab käesolevaga nõusoleku, et

litsentsisaaja võib litsentsi kehtivuse ajal otsustada, millal on teos valmis üldsusele esitamiseks,

ühtlasi on autor nõus, et ta ei teosta seda õigust litsentsi kehtivuse ajal.

Erinevalt AutÕS § 49 lg-s 1 nimetatud autorilepingust, kus kirjaliku vormi nõude järgimata jätmise

eesmärk ei ole kaasa tuua tehingu tühisust85, on isiklike õiguste teostamiseks antud nõusolek

selline, mille puhul on õigustatud olukord, kus vorminõude täitmata jätmise tagajärg on tehingu

tühisus. Varalisi õigusi antakse üle või litsentseeritakse eelkõige majanduslikel kaalutlustel,

autorilepingu alusel tekivad pooltele vastastikku õigused ja kohustused. Seetõttu, nagu Riigikohus

on ka leidnud, ei oleks varaliste õiguste üleandmisel või litsentseerimisel kirjaliku vormi nõude

järgimata jätmise puhul tühisuse tagajärg mõistlik, kuna pooled vabaneks oma õigustest ja

kohustustest.86 Autor jääks eelkõige ilma tasust, mida ta lepingu alusel oleks õigustatud saama,

teine pool jääks ilma teose kasutamise õigusest. Seevastu isiklike õiguste teostamiseks ette nähtud

nõusolek ei ole niivõrd tihedalt seotud majandusliku küljega, vaid autor lubab sekkuda oma

isiklikku sfääri. Autorile suurema õiguskindluse tagamiseks on seega mõistlik, et tahteavaldus on

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja selle nõude järgimata jätmisel kaasneb

tehingu tühisus. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, võrreldes näiteks kirjaliku vormi

nõudega on paindlikum ja annab pooltele piisavad võimalused tehingu tegemiseks sobivate

vahendite valimiseks. Uue korra järgi erineks isiklike õiguste teostamiseks antav nõusolek

deliktiõiguslikust nõusolekust selle poolest, et deliktiõigusliku nõusoleku jaoks vorminõuet ei ole

ja see võib olla ka suuliselt antud.

Sätte teise lause kohaselt ei saa nõusoleku andmise tahteavaldust tagasi võtta, kui tahteavaldusest

ei tulene teisiti. See lisab õiguskindlust nii autorile kui ka kasutajale. Kui autoril oleks vaikimisi

antud õigus tahteavaldus igal ajal tagasi võtta, tekitaks see teose kasutajale asjata suurt riski.

Võrdlusriikide analüüsist tulenevalt kehtib Kreekas süsteem, mille puhul nõusolekut ei saa tagasi

võtta, aga kavandatava süsteemi paindlikkuse nimel on lisatud vaikimisi eeldus, et nõusolekut ei

saa tagasi võtta. See tähendab, et kui tahteavaldusest tuleneb teisiti, on nõusoleku tagasivõtmine

võimalik. Olukordi, millal isiklike õiguste teostamise nõusoleku tagasivõtmine on õigustatud, võib

olla mitmeid. Näiteks on autor nõus, et kahe aasta vältel võib üksnes teatud isik otsustada teose

avalikustamise üle. Kui see aeg möödub ja teost pole avalikustatud, võib autor nõusoleku tagasi

84 Terminit „general waiver“ on kasutatud kontekstis „general waivers and releases, which cover broad aspects of the

contract“ nt siin: https://www.lexisnexis.co.uk/legal/guidance/waiver-release 85 RKTKo 3-2-1-124-06, p 16. 86 Samas, p 16.

21

võtta. Seega võimaldatakse lisandusega pooltele teatud paindlikkust omavaheliste õigussuhete

kujundamisel.

Teises kavandatavas lõikes täpsustatakse isiklike õiguste teostamist olukorras, kus varaliste õiguste

jaoks antakse all-litsentse või varalisi õigusi loovutatakse edasi. Säte suurendab õiguskindlust

litsentseerimise turul esinevates olukordades. Kavandatavas lõikes nähakse ette, et kui autor on

oma isiklike õiguste teostamiseks nõusoleku andnud, võib iga järgnev (all-)litsentsisaaja või

õiguste omandaja autori antud nõusolekule tugineda. Sellisel juhul kehtestatakse mehhanism, mis

võimaldab litsentsiahelas igal litsentsisaajal tugineda autori nõusolekule. Õigus kehtib niikaua, kui

nõusolekule tugineda sooviv isik on varaliste õiguste litsentsisaaja või õiguste omaja. Kui litsents

lõpeb või lõpetatakse, ei saa isik enam tugineda nõusolekule ega autori isiklikke õigusi teostada.

Olukorras, kus all-litsents lõpeb, aga varaliste õiguste omaja (kes on ühtlasi all-litsentsiandja)

litsents säilib, kaob üksnes all-litsentsisaaja õigus autori isiklikke õigusi teostada. Varaliste õiguste

omandaja õigus autori isiklikke õigusi teostada säilib.

Eelnõuga kavandatakse muuta AutÕS § 12 lg-t 1 ja § 13 lg 1 p 5. Kehtiva õiguse kohaselt on

teose muutmise ainuõigused loetletud autori isiklike õiguste kataloogis (AutÕS § 12 lg 1 p-d 3, 4,

7). Samuti sisaldab varaliste õiguste kataloog õigust teost töödelda, mis kattub suurel määral

isikliku õigusega teost muuta (AutÕS § 13 lg 1 p 5). Kavandatava muudatuse kohaselt tunnistatakse

kehtetuks AutÕS § 12 lg 1 p-d 3, 4 ja 7. Muudatusega kaotatakse kehtivas õiguses esinev autori

isiklike ja varaliste õiguste kataloogide osaline kattuvus.

Muudatuse tulemusena saaks autor edaspidi teose muutmise õigust kui varalist õigust loovutada

või lubada teistel isikutel teost muuta ainu- või lihtlitsentsi andmise kaudu. Samuti oleks varaliste

õiguste ülemineku korral õiguste omajal õigus teosest töötlusi teha ja teost muuta, ilma et õiguste

omaja peaks saama autorilt eraldi loa autori isiklike õiguste teostamiseks. Lisaks oleks

vabakasutuse erandile tugineval isikul võimalik teost töödelda, ilma et ta riskiks autori isikliku

muutmisõiguse rikkumisega.

Teose töötlemise õigust täiendatakse lauseosaga „või teost muul moel muuta“, et hõlmata

võimalikud juhtumid, kui teost muudetakse, aga muudatuse tulemus ei ole töötlus, st tuletatud teos

algsest teosest.

Tehakse terminoloogiline täpsustus ja muudetakse AutÕS § 12 lg 1 p-s 5 sätestatud õiguse

nimetust. Seni on seda ainuõigust nimetatud autori õiguseks au ja väärikuse kaitsele, aga see

nimetatakse ümber teose puutumatuse õiguseks. Muudatusega ühtlustatakse see termin teistes

Euroopa riikides kasutatava terminiga right of integrity, mis kaitseb autorit au ja väärikust

kahjustavate muudatuste eest.

Eelnõuga kavandatakse muuta AutÕS § 36 lg-t 2. Muudatuse vajalikkus tuleneb AutÕS § 12 lg

1 muutmisest. Isiklike õiguste loetelu muutmisega AutÕS § 12 lg-s 1 muutub ka numeratsioon, st

millise sisuga ainuõigused on punktides nimetatud. AutÕS § 36 lg 2 viitab millistes AutÕS § 12 lg

1 punktides sätestatud isiklikud õigused lähevad pärijale üle. AutÕS § 36 lg 2 järgi lähevad pärijale

vaikimisi üle AutÕS § 12 lg 1 p-des 4–6 ning § 66 p-s 4 sätestatud isiklikud õigused. Kavandatava

isiklike õiguste loetelu muudatuste järgselt on sellekohased ainuõigused sätestatud vastavalt

AutÕS § 12 lg 1 p-des 3-4 ja § 66 p-s 3. Seega muudetakse AutÕS § 36 lg 2 sõnastust ja

uuendatakse viited AutÕS § 12 lg 1 punktidele ehk neile isiklikele õigustele, mis lähevad pärijale

üle.

22

Eelnõuga kavandatakse muuta AutÕS § 66. Muudatusega jäetakse välja AutÕS §-s 66 sisalduva

esitaja isiklike õiguste loetelu iga punkti alguses korduv sõna „õigus“. Muudatusega algaks AutÕS

§ 66 lauseosaga „esitajal on õigus“, millele järgneks loetelu. Samamoodi on sõnastatud AutÕS §

12 lg 1 autori isiklike õiguste loetelu. Teiseks ühtlustatakse esitaja isiklike õiguste loetelu autori

isiklike õiguste loeteluga. Autori iga ainuõiguse puhul on esmalt kirjeldatud selle sisu ja seejärel

esitatud isikliku õiguse konkreetne nimetus. Kavandatava muudatuse järgselt on esitaja isiklikud

õigused sõnastatud sarnasel viisil. Samuti tunnistatakse kehtetuks AutÕS § 66 p 3. Muudatuse

järgselt oleks esitaja õigus puutumatusele sõnastatud samamoodi kui AutÕS § 66 p 4. Muudatusega

ühtlustatakse esitaja õigus esituse puutumatusele autori kavandatava õigusega teose puutumatusele

(kehtiv AutÕS § 12 lg 1 p 5).

3.1.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

Asjassepuutuvad põhiõigused on sätestatud PS §-s 39: autori võõrandamatu kaitse oma

loomingule, ja PS §-s 32: intellektuaalse omandi kaitse üldnormina.87 Õiguskirjanduses on leitud,

et PS § 32 esemeline kaitseala on omand, mille alla mahub intellektuaalne omand, sh autoriõigus.88

PS § 39 esemeline kaitseala on spetsiifilisemalt autoriõigus ja kaasnevad õigused.89 Isikulise kaitse

puhul reguleerib PS § 39 eelkõige füüsilisest isikust looja (autor, esitaja) õigusi loomingule, PS §

32 laieneb investeeringuna kaitstavale intellektuaalomandile ning kaitseb ka neid füüsilisi ja

juriidilisi isikuid, kellele intellektuaalomand on üle antud (õiguste omajad).90 Eelnõul on tihedam

puutumus PS §-ga 39, kuna isiklike õiguste loetelu muutmine ja isiklike õiguste teostamise

täpsustamine mõjutab eelkõige autoreid ja esitajaid.

PS § 39 lauses 1 ette nähtud autori võõrandamatu õigus oma loomingule tähendab, et autor on oma

loomingust lahutamatu ning kuigi varalisi õigusi saab loovutada, ei saa isiklikke õigusi üle anda.

Põhiseadus ise ei ütle, millised on varalised ja isiklikud õigused, seda reguleerib AutÕS. Lisaks

kohalduvad Eestile rahvusvahelises õiguses sätestatud ainuõiguste kaitse standardid. PS § 39 lauset

1 võiks kooskõlas Eestile kohalduvate rahvusvaheliselt võetud kohustustega mõista nii, et vähemalt

need isiklikud õigused, mis on harmoneeritud rahvusvaheliselt, peavad jääma autorile ja ei ole

võõrandatavad.

Kavandatava muudatuse järgselt säilivad autoril samad ainuõigused nagu kehtivas õiguses,

sealhulgas teose muutmise õigus, ent PS § 39 esimese lause kontekstis riivatakse võõrandamatut

õigust loomingule ulatuses, kus muutmise õigus ei oleks enam autorist lahutamatu õigus, vaid seda

oleks varalise õigusena võimalik üle anda ja litsentsida.

PS § 39 on seadusreservatsioonita põhiõigus91, põhiseaduses pole otsesõnu mainitud võimalust

seda seadusega piirata. Riigikohus on seadusreservatsioonita põhiõiguse piiramise tõlgendamisel

leidnud, et põhiõiguse piiramise õigustusena saab arvestada vaid teisi põhiõigusi või

põhiseaduslikke väärtusi.92 Riigikohtu sõnul on üks põhiseaduslikke väärtusi õiguskindlus93,

87 Madise, Ü. jt. (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 39, p 1. 88 PS komm vlj, § 32, p 10. 89 PS komm vlj, § 39, p 1. 90 PS komm vlj, § 32, p 10. 91 PS komm vlj, § 11, p 8. 92 PS komm vlj, § 11, p 11. 93 RKÜKo 3-4-1-19-07, p 23.

23

millele tugineb ka õigusselguse põhimõte94 (PS § 13 lg 1). Õigusselguse põhimõtte üks tahk on

nimelt, et „seadusandja kehtestaks piisava regulatsiooni, mis võimaldab kaitsta põhiõigusi ka

eraõiguslike isikute vahelistes suhetes“.95 Nagu ülal pikemalt käsitletud, põhjustavad isiklike ja

varaliste õiguste osaline kattuvus ning isiklike õiguste teostamise laialdast õigusselgusetust nii

autorite kui ka õiguste omajate ja teose kasutajate seas laiemalt.

Põhiõiguste piiramisel peab tulenevalt Riigikohtu praktikast olema ka legitiimne eesmärk.96

Konkreetse muudatuse eesmärk on suurema õigusselguse loomine, täpsustades autori ja esitaja

isiklike ja varaliste õiguste loetelusid ning määrates selgemalt kindlaks isiklike õiguste teostamise

korra, mis teenib PS § 13 lg 1 lauses 1 sätestatud eesmärke.

Laiemas tähenduses proportsionaalsuse hindamisel PS § 11 mõttes tuleb arvestada, kas meede on

sobiv, vajalik ja mõõdukas. Esiteks tuleb hinnata, kas meede on sobiv ehk kas meede aitab kaasa

eesmärgi saavutamisele. Valitud meede seisneb kahes AutÕS-i muudatuses: ainuõiguste loetelude

täpsustamine ja isiklike õiguste teostamise täpsustamine. Muudatusega kaotatakse isiklike õiguste

ja varaliste õiguste kattuvus ja reguleeritakse senisest täpsemalt, kuidas isiklikke õigusi teostada.

Eesmärk on õigusselguse tagamine. Paremast õigusselgusest saavad kasu nii autorid, esitajad kui

ka teoste ja esituste kasutajad laiemalt.

Teiseks tuleb hinnata meetme vajalikkust ehk kas ei leidu muud, põhiõigust vähem piiravat, ent

sama efektiivset meedet. Varaliste ja isiklike õiguste kattuvuse parandamiseks ei ole muid

efektiivseid meetmeid kui muuta AutÕS-i ja täpsustada varaliste ja isiklike õiguste katalooge. Nt

isikliku puutumatuse õiguse ja varalise töötlemise õiguse kattuvus ja sellest tekkinud probleemid

(mh litsentseerimisega, õiguste eeldatava üleminekuga ja vabakasutuse eranditega) jäävad alles ka

siis, kui probleemi proovitakse lahendada muude meetmetega, nt selgitus, lepinguliste tavade

edendamine. Ainus võimalik lahendus on AutÕS-i muutmine isiklike ja varaliste õiguste kattuvuse

kaotamise teel. Samuti saab õigusselgusetust isiklike õiguste teostamisel vähendada

põhimõtteliselt deliktiõigusliku nõusoleku kasutamise kaudu, ent endiselt pole selge, millises

ulatuses on võimalik nõusolekut anda. Seetõttu pole deliktiõiguslik nõusolek sama efektiivne

meede kui AutÕS-i täpsustamine. Järelikult on valitud meede vajalik.

Kolmandaks tuleb hinnata meetme mõõdukust ehk proportsionaalsust kitsamas mõttes ning seda,

kas meetme eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive intensiivsuse. Põhiõiguste riive seisneb selles, et

autori õigus teose muutmisele – mis on siiani sisaldunud isiklike õiguste kataloogis – on edaspidi

loetletud varaliste õiguste kataloogis, mis tähendab, et autoril on võimalik teose muutmise õigust

loovutada. Kehtiva õiguse alusel ei ole muutmise õigust võimalik loovutada. Varaliste õiguste

eeldatava ülemineku korral läheks üle ka muutmise õigus, lisaks töötlemise õigusele, mis suurel

määral niikuinii kattub muutmise õigusega. Ka varaliste ainuõiguste ülemineku eeldus ei tähenda,

et autor kaotab igal juhul kontrolli oma teose üle – pooltel on võimalik teisiti kokku leppida. Seega

ei ole muudatuse ainus sisuline riive, milleks on muutmise õiguse loovutamise võimaldamine,

niivõrd intensiivne, et see kaaluks üles õigusselguse, mida muudatusega taotletakse. Autoril säilib

isiklik õigus vaidlustada au ja väärikust kahjustavaid muudatusi, seega autori isiklikud huvid on

kaitstud ka pärast kavandatava eelnõu jõustumist.

94 PS komm vlj, § 13, p 38. 95 PS komm vlj, § 13, p 6. 96 PS komm vlj, § 11, p 18.

24

Eeltoodust tulenevalt on valitud meede sobiv, vajalik ja mõõdukas. Eelnõu on kooskõlas PS §-ga

39.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatused avaldavad kolme liiki mõju: sotsiaalset, majanduslikku ning mõju riigi ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Samas ei avalda need mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule.

Sotsiaalne mõju seisneb eelkõige selles, et autorite ja teoste kasutajate õigused ning omavahelised

suhted muutuvad senisest selgemaks. Autorite isiklike õiguste kaitse tugevneb, sest nõusolek peab

olema selgesõnaline ja otsene; kaudne nõusolek ei ole lubatud. See suurendab autorite teadlikkust

oma õigustest ning annab litsentsisaajatele ja kasutajatele kindluse, et korrektselt vormistatud

nõusolek tagab õiguspärase tegutsemise.

Majanduslik mõju (sh halduskoormus) tuleneb loovtööstuse ja litsentsituru toimimise

lihtsustumisest. Varaliste ja isiklike õiguste selgem eristamine muudab turu läbipaistvamaks ning

vähendab lepingute tühisuse riski vorminõuete rikkumise tõttu. Suurenevad loovtööstuse

võimalused luua tuletatud teoseid väiksema õigusliku riskiga, mis võib omakorda kasvatada

audiovisuaalse ja digitaalse sisu arendamisse tehtavaid investeeringuid. Selgem õigusruum

vähendab ettevõtjate ja vahendajate kulusid, mis seni tulenesid õigusselgusetusest ja võimalikest

vaidlustest. Lühikeses perspektiivis võib halduskoormus suureneda, kuna lepingud tuleb

ajakohastada, kuid pikas perspektiivis koormus väheneb, sest kasutustingimused muutuvad

ühtlasemaks ja nõuete kontrollimine lihtsamaks.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele seisneb vajaduses ajakohastada asutuste

lepingud, juhendmaterjalid ja tööprotsessid uue regulatsiooni järgi. Otsene töökoormus seejuures

ei kasva; pigem võib õigusselguse suurenemine viia tööprotsesside – sh riigihangete – ühtlustumise

ja lihtsustumiseni. Selgem regulatsioon, kuidas avalikus teenistuses loodud teoseid kasutada,

vähendab ebakindlust ja loob sujuvama praktika.

Eelnõu mõjutab peamiselt loovisikuid (autoreid ja esitajaid), teoste kasutajaid ja litsentsisaajaid,

samuti digiplatvorme, vahendajaid, kultuuri- ja haridusasutusi ning kaudselt ka üldsust.

Muudatused puudutavad märkimisväärset hulka ettevõtjaid ja töötajaid. 2025. aastal valminud

Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse järgi97 tegutses 2023. aastal

loomemajanduse sektoris ligikaudu 13 760 ettevõtjat ja asutust ning seal oli ametis umbes 26 500

töötajat. Loomemajanduse keskmes on autorid ja esitajad ehk loovisikud, kes tegutsevad

97 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (Kantar Emor 2025)

25

arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, disaini, etenduskunsti, helikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti

ja stsenograafia valdkonnas.

Sektorit toetavad ka sidusalad, mis pakuvad loovisikutele vajalikku taristut, töövahendeid ja

teenuseid ning tegelevad loomingu paljundamise ja levitamisega. Loomemajanduse eripärase osa

moodustavad muuseumid ja raamatukogud, mille põhitegevuseks on loomingu säilitamine,

eksponeerimine ja kasutusse andmine.

Joonis 1 Muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühmad

Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (Kantar Emor 2025), lk 27

Esimene muudatus: teose muutmise õiguse lisamine varaliste õiguste hulka ja isiklike õiguste

ühtlustamine

Muudatus kaotab isiklike ja varaliste õiguste kattuvuse, võimaldab muutmise õigust

litsentsida/loovutada, lihtsustab teoste muutmist varaliste õiguste ülemineku korral, lubab

vabakasutuse erandile tuginedes teha töötlusi ilma isikliku muutmise õiguse rikkumise riskita.

Mõju kultuuri (loome)valdkonnale

Isiklike ja varaliste õiguste kattuvuse kaotamine muudab õigussuhte asjaosalistele selgemaks,

täpsustades, milliseid õigusi saab litsentsida või loovutada. See lihtsustab teoste muutmist

olukordades, kus varalised õigused on üle läinud, ning vähendab riski rikkuda isiklikke õigusi

vabakasutuse erandite rakendamisel.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele

Avalikus teenistuses loodud teoste varalised õigused lähevad automaatselt üle riigile (AutÕS § 32

lg 6). Kui teose muutmise õigus kuulub varaliste õiguste hulka, saab riik teost vajaduse korral

muuta, täiendada või seda teiste teostega kombineerida autorilt eraldi luba küsimata. Kehtiva

õiguse järgi oleks selline tegevus nõudnud autori täiendavat nõusolekut, kuna senine regulatsioon

hõlmab ka isiklikke õigusi.

Mõju majandusele

26

Selgem vahetegemine isiklike ja varaliste õiguste vahel parandab õiguskindlust. Teoste kasutajatel

ja õiguste omajatel on lihtsam hinnata, millal on vaja litsentsi, et teost muuta. See võib ühtlustada

lepingutingimusi ja parandada praktikat, vähendades õigusvaidluste ja tõlgenduserinevuste riski.

Teine muudatus: isiklike õiguste teostamise korra täpsustamine

Muudatus loob üheselt mõistetava mehhanismi, mille kohaselt autor saab anda selgesõnalise ja

vorminõudele vastava nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks. Nõusoleku kehtivus kogu

litsentsiahelas suurendab õiguskindlust ning vähendab vajadust küsida autorilt luba igas

litsentsiastmes eraldi.

Mõju majandusele

Kirjaliku ja selgesõnalise nõusoleku nõue vähendab tõlgendamis- ja vaidlusriske. Selgem

regulatsioon toetab digitaalsete ja audiovisuaalsete töötluste loomist ning vähendab

investeerimisriske, sest õigused ei katke ootamatult. Samas võib ettevõtjate halduskoormus

suureneda – senised suulised või kaudsed kokkulepped tuleb asendada kirjalike, selgelt sõnastatud

nõusolekutega. Kitsendavad nõusolekud võivad pikendada läbirääkimisi mitme õiguste omajaga

projektides.

Mõju kultuuri (loome)valdkonnale

Selgesõnalise nõusoleku süsteem tugevdab autorite loomingulist autonoomiat ning kaitseb teose

puutumatust. Terminoloogiline ühtlustamine Euroopa praktikaga parandab rahvusvahelist

koostööd. Kultuuriasutused ja loomemajanduse ettevõtjad saavad tegutseda suurema

kindlustundega, mis soodustab uute projektide ja loomevormide arengut. Vabakasutuse puhul

väheneb risk rikkuda autori muutmisõigust, õigusselguse suurendamine toetab teoste laiemat

levikut. Samas võivad täpsemad lepingu- ja nõusolekunõuded pikendada ettevalmistusprotsesse

ning suurendada halduskoormust, eriti kui nõusolekud sõnastatakse väga kitsendavalt.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega riigiasutustele otseseid lisakulusid ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel on muudatusest mõjutatud sihtrühmadel vaja muudatustega

kohaneda. Eelkõige võib ainuõiguste loetelude muutmine avaldada mõju õiguste objektide

litsentseerimise praktikale, vajalikuks võib osutuda olemasolevaid litsentsimudeleid kohandada,

standardlepinguid muuta, millega kaasnevad teavitamise ja selgitamisega seotud tegevused.

Selleks, et anda sihtrühmadele mõistlik aeg muudatustega kohanemiseks, nähakse ette, et seadus

jõustub 2026. aasta 1. juunil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

27

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse

arvamuse avaldamiseks Eesti Autorite Ühingule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Esitajate Liidule,

Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, MTÜ-le Filmi

Esmasalvestuse Tootjate Ühing, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule, Eesti Heliloojate

Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidule, Eesti

Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kunstnike

Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidule, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Kirjastuste Liidule, MTÜ-le Eesti Filmitööstuse

Klaster, Eesti Disainerite Liidule, Eesti Kujundusgraafikute Liidule, Eesti Kinoliidule, Eesti

Teatriliidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikoolile, Eesti

Kunstiakadeemiale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, Eesti Rahvusraamatukogule, Eesti

Rahvusringhäälingule, Eesti Filmi Instituudile, Patendiametile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse

omandi ja IT-õiguse komisjonile, MTÜ-le Wikimedia Eesti ning Eesti Autoriõiguste Kaitse

Organisatsioonile.

E-kiri.eml

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, December 22, 2025 1:35 PM
To: Eesti Autorite Ühing <[email protected]>; Eesti Näitlejate Liit <[email protected]>; Eesti Esitajate Liit <[email protected]>; Eesti Fonogrammitootjate Ühing <[email protected]>; Eesti Audiovisuaalautorite Liit <[email protected]>; MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing <[email protected]>; Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing <[email protected]>; Eesti Heliloojate Liit <[email protected]>; Eesti Kirjanike Liit <[email protected]>; Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit <[email protected]>; Eesti Lavastuskunstnike Liit <[email protected]>; Eesti Interpreetide Liit <[email protected]>; Eesti Arhitektide Liit <[email protected]>; Eesti Kunstnike Liit <[email protected]>; Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) <[email protected]>; Eesti Ajakirjanike Liit <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Teenusmajanduse Koda <[email protected]>; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; Eesti Etendusasutuste Liit <[email protected]>; Eesti Kirjastuste Liit <[email protected]>; MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster <[email protected]>; Eesti Disainerite Liit <[email protected]>; Eesti Kujundusgraafikute Liit <[email protected]>; Eesti Kinoliit <[email protected]>; Eesti Teatriliit <[email protected]>; Eesti Ringhäälingute Liit <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Eesti Kunstiakadeemia <[email protected]>; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia <[email protected]>; Eesti Rahvusringhääling <[email protected]>; Eesti Filmi Instituut <[email protected]>; Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon <[email protected]>; MTÜ Wikimedia Eesti <[email protected]>; Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon <[email protected]>; Eesti Juristide Liit <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut <[email protected]>
Subject: Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

Tere!

Teile on saadetud Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks.

Teie tagasisidet eelnõu kohta ootame hiljemalt 16.01.2026 e-posti aadressile [email protected]

Pealkiri: Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

Registreerimise kuupäev: 22.12.2025

Registreerimise number: 8-1/10256-1.

Lugupidamisega

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 620 8100
e-post: [email protected]
www.justdigi.ee