Seisukoha küsimine Laugu külas Merela detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

UURIMUS

SAAREMAAL, KARJA KIHELKONNAS ASUNUD LAUGU MÕISA TELLISETÖÖSTUSE KOHTA

PRAEGUNE AADRESS: SAAREMAA VALD, LAUGU KÜLA, ANGERVAKSA JA

MERELA KINNISTUD

Fotol Laugu tellisevabriku toodang omanik Theodor von Helmerseni intsiaalidega

Koostas Madis Nõmm

2023

2

Sissejuhatus

Maa-ameti serveri kohapärimuse leheküljel asub Laugu külas, Angervaksa kinnistul märge,

mille juures tekst: Laugu telliseahi.

Angervaksa omaniku soovil uuris nende ridade kirjutaja 2020. aastal, millega on tegemist ja

tuvastas 19. sajandil tegutsenud tellisevabriku. Uuringus käsitleti vabrikut ainult Angervaksa

kinnistu ulatuses. Täna soovib Merela kinnistu (mis on Angervaksa idapoolne naaber) omanik

ülevaadet selle kohta, kas mainitud vabriku hooneid võis asuda ka temale kuuluval maal.

Seega on tegemist jätku-uuringuga.

Joonis 1. Maa-ameti serveri plaan, Merela kinnistu esile tõstetud.

Käesolev uuring vaatleb üldiselt ainult Merela kinnistut. Mõnikord on vajalik põgusalt

kirjeldada ka Angervaksal toimunut; seda tehakse võimalikult minimaalses ulatuses.

Angervaksa kinnistule teostatud varasem uuring on leitav käesoleva töö lisast.

Asukoht

3

Ajaloolises haldusjaotuses asus tänane Merela kinnistu Karja kihelkonna Laugu rüütlimõisas.

Kaardil on mõisasüda tähistatud hoone tingmärgiga ja Merela kinnistu markeriga.

1898. aasta Laugu mõisa kaart

Kaardi saksakeelne pealkiri on Concept-Karte vom priv. Gute Laugo. Gemessen und zur

Karte gebracht im Jahre 1898. Laugu mõisamaad krunditi 1921. aastal ja kanti samale

kaardile pruunikate joontega, samuti lisati kruntide numbrid (antud juhul nr 39).

1898. a mõisakaardi väljavõte.

4

Mõisakaart asetati koordineeritult kaasaegsele maa-ameti serveri kaardile; Merela kinnistu

piirid on joonistatud punasega. Peaaegu kogu endine tellisevabrik - kaardil sks Eingeg.(ende)

Ziegelei - asetseb täna Angervaksa kinnistul. Saksakeelse teksti kohale joonistatud hoone -

pruunikas ristkülik ehk telliseahi (sks tekst Ofen) - õnnestus 2020. aastal koha peal üles leida

ja fotografeerida.

Kaardile on tänase Merela kinnistu piirides 1898. aasta kaardile kantud üks nimetu objekt.

Selle konfiguratsioon on plaanil ringikujuline; laius 11,5 meetrit ja müüri paksus 2,3 meetrit.

Võrreldes maa-ameti reljeefkaardiga selgus, et ringikujulise ehitisega samas kohas paikneb

täna selgesti eristatav kuhjatis. Seega oli põhjust teostada Merela kinnistul paikvaatlus.

Maa-ameti reljeefkaart, 1898. a kaardil leiduv ringjas ehitis tähistatud punase ringiga.

Paikvaatlus

Objekti külastamine leidis aset 2. detsembril 2023. aastal. Sattumisi toimus sama nädala

alguses tubli lumetorm, mistõttu maastik oli kaetud valge looriga. Võimalik, et ilma selleta ei

oleks võsas tehtud fotodelt midagi näha.

Foto 1. Üldine vaade läänest itta. Kuhjatis mahub täpselt kaadrisse nii, et nõlvad on näha.

5

Foto 2. Vaade läänest itta, vaatekoht umbes ringi tsentris. Vallkuhjatise serv on jalgealusest

umbes 70-80 cm kõrgusel; taamal olev maapind on tunduvalt madalamal.

Foto 3. Üldvaade idast läände. Vallkuhjatise serv ulatub vaatlejale vähemalt rinnuni. Veidi

hiljem õnnestub just sealt, kus foto kesksosas kaks puud viltu, suunaga teineteisest eemale,

leida ehituslik struktuur.

6

Foto 4. Vaatesuund idast läände. Kivid on nummerdatud leidmise järjekorras. Nr 1 ja 2

pealispinnad on looduslikud, vaatajapoolne külg lõhatud. Nr 3 ja 4 puhul on nähtav ainult

looduslik pealispind. Kivid nr 1, 2 ja 3 asusid ringja struktuuri ülemises välisservas omavahel

loogiliselt, kivi nr 4 oli nende suhtes selgelt väljaspool ja veidi madalama pealispinnaga.

Foto 5. Lähivaade suunaga põhjast lõunasse kividele nr 1 ja 2, lõhatud servad on

markeeritud punaste joontega; kivide pealispind joontest paremal.

7

Foto 6. Kivid nr 3 ja 4 pealtvaates. Vasakpoolne ehk nr 4 on nihkunud ringja plaaniga ehitise

servajoonest (kollane joon) väljapoole.

Paikvaatluse tulemused

Merela kinnistult leiti ringjas vall, mille läänekülje välisservas oli vähemalt kolm graniitkivi,

mis moodustavad arusaadava struktuuri.

Ringvalli sees olev tasapind oli üldjuhul vallist 70-80 cm madalamal. Ümbritseva maapinnaga

on keerulisem. Koha peal tundus, et kõige väiksem on valliharja ja maapinna kõrguste vahe

edelapoolsel küljel. Võimalik, et sealsamas on valli hari ka veidi madalam. Jäi mulje, et kui

ringvallil on kunagi olnud sissepääs, siis just edelast. Samas kirde suunas, rannajoonega

enam-vähem paralleelselt, oli kõrguste vahe kõige suurem. Võib orienteeruvalt pakkuda, et

ringvalli jalamist 3-4 m kaugusel oli valliharja ja maapinna kõrguste erinevus vertikaalis 1,5-

1,6 m. Arvestades kaldapealse loomulikke kaldeid (maapinna absoluutkõrgused ringvalli

jalami läheduses 2,2-2,3 m, samas kui jalamist 8-9 meetri kaugusel 1,1-1,2 m) on ringjas

ehitis rajatud kaldanõlva kohal olevale horisontaalpinnale. Absoluutkõrgused mõõdeti maa-

ameti punktipilvelt 10 cm täpsusega.

Millega tegemist?

Merela kinnistul asuva ringja objekti kohta on seega teada ainult välisdiameeter ja kivimüüri

paksus. Mitte kusagilt ei selgu funktsioon ja kõrgus. Niisiis tuleb proovida see välja selgitada.

Ainsa kirjaliku vihjena saame kasutada koolmeistri ja koduloolase Albert Seppeli (1899 –

1978) koostatud käsikirjalist uurimust Leisi etnograafiline, majanduslik ja kultuuriline

ülevaade, 1965. Tsitaat: „Juba vanal ajal tehti mõisates telliseid (lintreid, nagu saarlased

ütlesid – ilmselt sõnast klinker), aeti tõrva ja põletati lupja. Laugu mõisal oli Laugu rannas

mitu tellisteaahju.

8

Vanade meeste jutu järgi olnud see suur ettevõte pikkade kuivatussarade ja tuulikutega, mis

vett pumpasid. Sealt viidud telliseid laevadega mandrilegi. Veel XX sajandi algul käinud

külarahvas tööstuse asukohast tellisepoolikuid korjamas.“

Ümmargust konfiguratsiooni arvestades võiks tegemist olla nii telliseahju kui tuulikuga.

Võimalus 1 - Hollandi tuulik

Hollandi tüüpi tuuliku kehand toetub maapinnale, tiivad on pööratakse tuulde koos tuuliku

peaga (kupliga). Enamasti näeme neid maastikul kõrge kivikehandiga. Ometi ei tahaks

uskuda, et taoline tubli torn oleks maastikult päris jäägitult kadunud/laiali tassitud. Kuid nn

maahollandlase puhul ehitatakse valmis kivivundament ja kuni meetri kõrgune kivimüür,

ülejäänud tuulik valmib puidust. Täna võime taolist tuulepüüdjat näha ka Angla tuulikumäel.

Fotol Vabaõhumuuseumis asuv Torma khk Kalma tuulik. Maahollandlasel ulatuvad tiivad

maani ja puudub galerii (ringrõdu).

1898. a Laugu mõisa kaardil oleva ringja struktuuri jalami diameeter u 11,5 m on enam-

vähem sama, mis Kuressaares Pärna tänaval asuval hollandlasel, mida tunneme nime all

kohvik Veski. Kuid müüri läbimõõt, mis mõisakaardilt mõõdetuna oli 2,3 m, on tuuliku jaoks

selgelt liiga suur.

9

Võimalus 2 – telliseahi

Ümara põhiplaaniga telliseahi oli võrdlemisi tavaline. Eestikeelsest kirjandusest vastavaid

kujutisi leida ei õnnestunud, kuid teada on, et sellised eksisteerisid. Näiteks sealsamas teisel

poole Soela väina, Hiiumaal Tärkmal, on rannal mitu ringikujulist telliseahju jälge.

Fotol Tärkma telliseahju jalam. Korstnamüüüri läbimõõtu ei ole võimalik hinnata, kuid

üldine kuju ja suurus on Laugu ringja objektiga sarnased.

Joonisel näide alt köetavast korstnakujulisest telliseahjust. Laugu maastiku puhul tasub

meenutada, et ringja struktuuri merepoolne külg oli muust maapinnast 70-80 cm allpoolt.

Võib-olla asus seal kütmise jaoks vajalik kraav.

10

Joonis maapinnalt köetavast, maa-aluse tõmbekenali ja korstnaga telliseahjust.

Fotol Inglismaal Piddinghoes asuvat telliseahjust. Jalamil on selle müüride paksus tõesti

suur. Kahjuks ei õnnestunud leida andmeid taolise ehitise kütmise viisi kohta.

Võimalus, et ringjas struktuur oli algselt telliseahi on võrdlemisi suur. Edasise huvi korral

võiks Merela kinnistu omanik proovida veidi kaevata, et leida kütmisava(sid).

11

Võimalus 3 – korsten.

Jalami kuju ja gabariidid võiksid viidata ka sellele, et tegemist on hoopis korstnaga. Tõsi,

tegemist peaks olema päris suure eksemplariga. Võrdluseks Hiiumaa Kleemu tellisetööstuse

oma, mille läbimõõt on hinnanguliselt mitte rohkem kui 4 meetrit.

Võimalus 4 – lubjaahi.

Laugu struktuuri ringjas kuju ei välista ka seda, et tegemist võis olla lubjaahjuga. Tõsi,

kirjanduses puudub täielikult viide selle kohta, et taoline oleks Laugul 19. sajandil tegutsenud.

Kuid leidub teade 16. sajandi lõpult, mille kohaselt viis talupojast kipper Laugu mõisa

rannasõidulaevaga (tüüp schutte) Ahvenamaale lupja. Teda tabas fiasko, sest tormiga kadus

ankur. Tõsi, pärast selgus, et kipper hoopis omastas selle, et saadud rauda kasutades endale

uisk ehitada.

Fotol Muhu Andrese paemurru lubjaahi. Gabariidid, eriti müüride paksus, on Laugu ringja

struktuuri omadega võrreldes oluliselt väiksemad. Samas võis tüse ringvall olla vajalik

selleks, et takistada ahju kuplisarnase üleosa laiali vajumist.

12

Võimalus 4 – kindlusetorn.

Oletus, et Laugu rannalt võiks leida keskaja lõpupoole ehitatud kivilinnuse, kõlab

arusaadavalt palana huumorinurgast. Aga vaatame ka seda võimalust. Kuressaare

piiskopilossi müüride paksus on sarnane (2+ meetrit). Ümar kuju on tornide puhul tavaline,

näiteks on selline Toompea Pikk Hermann (läbimõõt u 8,5 m) ja Haapsalu piiskopilinnuse

väravatorn (läbimõõt u 8 m). Võib vaid oletada, millise kõrgusega selline torn Laugul olla

võis. Tõenäoliselt saanuks tegemist olla kuni kolmekorruselise ehitisega. Kõrgema puhul

pidanuks alumise korruse müürid võib-olla olema paksemad ja seetõttu alumine siseruum

tunduvalt väiksem.

Torni ehitamise puhul tuli arvestada mitmete probleemidega. Näiteks rajati trepikäigud

üldjuhul müüri sisse, millisel juhul selle paksus pidanuks olema ühe kahe meetri.

Vasallilinnuses võis torn olla varasel perioodil ainus elupaik ja selle sisemisest

põrandapinnast võtnuks trepid liiga palju ruumi. Lisaks olnuks problemaatiline sellist

trepikoja sarnast ehitist kütta.

Joonisel Vao vasallilinnuse korruseplaanid ja lõige. Selgub, et esimesel korrusel asub esikus

trepp, mida mööda pääseb teisele korrusele; teine trepp algab keldrikorruselt ja viib sealt

otse teisele. Arvestada tuleks, et ülemine korrus on restaureerimisprojekti koostanud arhitekti

looming. Kuna sellele (põhilisele kaitsekorrusele) sisetreppe mööda ei pääse, siis ei saanud

sellist korrust ka olla. Tõenäoliselt oli Vao torni ümbritsev maapind niipalju madalamal, et

keldrikorrus oli vähemalt pool-maapealne ja esimese korruse uks asus maapinnast tunduvalt

kõrgemal; selleni viis puidust välistrepp, mis ohu korral lammutati.

13

Muidugi on tõsiasi, et Laugu hüpoteetilise linnuse kohta pole seni kirjasõnast andmeid leitud.

Laugu esmamainimine pärineb 1618. aastast nimekujuga Lowke. Huvitav on, et Ida-

Preisimaal, tänases Kaliningradi oblastis, asus kindlus, mille keskaegne nimi oli samuti Lowke

ja hilisem saksakeelne Burg Laukischen. Kindlus rajati 1260. aasta paiku vall-linnusena

(ilmselt siis eestlaste maalinnade sarnaselt) ja ehitati ümber jahilossiks pärast kirikureformi

1525. aastal. Siit võiks ehk oletada, et kui millalgi on kusagilt kirjasõnast Laugu Lowke ka

läbi lipsanud, siis on seda eksituseks peetud. Teisalt ega me ei tea, mis võis olla spetsiifiliselt

selle kaldapealse nimi näiteks 14. sajandil.

Võimalus 5 – savitampimisauk

Tehnoloogiat kirjeldab ajaleht Meie Maa 27.07.1933 nii:

Kuigi siin on juttu laudadega ääristatud segamisnõust, pole ju võimatu, et neid ehitati ka

tummisemaid.

Võimalus 6 – sepikoda

Üldiselt teab igaüks, et sepikojad ei ole ümmargused. Kuid siiski on teada vähemalt üks

selline Lihula mõisa karjakastelli kõrvalt; ehitamisaeg peaks jääma vahemikku 1907-1913.

14

Fotol vaade Lihula õigeusu kiriku tornist ida suunas, linnus ja mõis jäävad kaadrist üsnagi

parasjagu välja vasemale. Taamal keskel on suur karjakastell, mille kõrval paremal üsnagi

madala müüriga ja teravatipulise katusega väiksem ehitis.

Veel võimalusi?

Kokkuvõttes võib öelda, et Merela kinnistul asuv ajalooline ehitis õnnestus tuvastada, kuid

tema kunagise funktsiooni päriselt ära seletada ei õnnestunud. Heidame abi saamiseks uuesti

pilgu naabeersaarele. Eelpool esitati Käina kihelkonna Orjaku mõisa Kleemu (vist EW aegse)

tellisevabriku foto. Varase vabriku leiab 1875. a mõisakaardilt pealkirjaga Karte von dem zur

Landstelle Orjack gehörigen Streustück Utto-Rand. Im Insular-Wiekschen Kreise u.

Keinischen Kirchspiele belegen võib leida ringja struktuuri. See on tõepoolest

äravahetamiseni sarnane Laugu mõisa 1898. a kaardilt leituga, mis paiknes tänasel Merela

kinnistul. Kuid Kleemu puhul on ring tublisti kogukam: välisläbimõõt 29 m, müüri paksus

umbes 4,7 m.

Joonisel väljavõte Kleemu tellisetööstuse ringjast objektist.

15

Joonis. Ringjas struktuur on tänagi äratuntav ühe Kleemu eramaja õues, kuigi valli serva

kõrgus on võrreldes Merela ringiga oluliselt väiksem. Punase mõõtjoonega näidatud ringja

struktuuri läbimõõt.

Orjaku mõisa kaart on Laugu omast 22 aastat varasem. Kleemus on näha ainult üks

tellisetööstusega seotud objekt. Ainus kiviobjekt, ilma milleta tellisevabrik kindlasti hakkama

ei saa, on ahi. Niimoodi on õigustatud oletus, et tellisevabrikute arhailisemad ahjud olid ringja

plaaniga. Millalgi vahetasid neid välja moodsamad kandilise põhiplaaniga ahjud.

Vana tüüpi ümara põhiplaaniga telliseahju näide on lk 10 esitatatud Piddinghoe ahi. Taolise

pudelikujulisele ehitisele avaldavad mõju tavalised füüsikaseadused – ülemise osa koormuse

tõttu lükatakse alumise osa müüre väljapoole. Selleks, et kogu kupatus koos püsiks oli vaja

alumise osa jaoks ehitada täiendav ümbritsev tugimüür.

Joonisel 18. sajandi tellisevabrik. Vasemas servas on ahi, millel puudub lagi ehk siis tegemist

on tööstusrevolutsiooni eelse lahendusega. Laugu ja Kleemu vana tüüpi ümarahjud olid

sellega võrreldes tehnikaime.

16

Dateeringud

Juhul kui Laugul toimis varaseim tellisevarbik oma vanemat tüüpi ahjuga, siis vajab

kontrollimist võimalik ehitusaeg. Angervaksa kinnistu uuringus keskenduti dateerimisel

Laugu vabrikus toodetud kivile, millel mõisaomaniku initsiaalid (vt esikaant). Tuvastati, et

Theodor von Helmerseni (1843-1893) nimega kivi sai valmida tõenäoliselt pärast 1873.

aastat, kuid kindlasti mitte enne 1869. aastat.

Kui aga lasta tellisevabriku teke Theodori nime küljest lahti, siis tekib veidi ajalugu juurde.

1788. a Laugu mõisakaardil Specieller Geometrischer Plan /---/ privaten Guthes Laugo on

Merela kinnistust edelas kaks talu, mille peremehed on Upso Peter ja Upso Gürge. Siin ja

edaspidi on nimed kirjutatud kujul, millisle nad algallikas leiduvad. Täht O sõna lõpus

hääldatakse saksa keele grammatikareeglite kohaselt U, niisiis Upso=Upsu.

Ups on murdesõna, mis tähendab Saaremaal ja Hiiumaal kulti. Huvitav kokkusattumus on, et

Hiiumaa Kleemu ranniku nimeks on Utu rand, kus sõna utt tähendab (emast)lammast.

1898. a mõisakaardil Upsu talusid ei leia. Seega võiks oletada, et nende kadumine on kuidagi

seotud tellisevabriku rajamise või tegutsemisega.

1788. a kaardi väljavõte. Upsu talude õueala ja hooned on joonestusprogrammi kasutades

esile toodud.

17

Vakuraamatud

Wikipedia: Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri

Eesti ja Läti aladel.

Vakuraamatusse kirjutati tabeli kujul taluperemeeste nimed, nende mees- ja naissoost

pereliikmete arv, ka vanainimeste ja mõlemast soost laste kui ülapeetavate hulk; talu poolt

kasutatava maa suurus ja muud majandusandmed.

Upsu talude ajalugu ulatub vähemalt aastasse 1731, millise aasta vakuraamatust võib leida

Hupso Peteri ja Hupso Niggolase. Järgnevates vakuraamatustes on talud vahelduva

nimekujuga: 1738 Hapso, 1744 Habso, 1750 ja 1756 Ubso.

Hingeloendid

Wikipedia: Hingeloendus /---/ oli maksualuste elanike loendus Venemaa keisririigis. /---/

Liivimaal toimus kaheksa hingeloendust: aastatel 1782, 1795, 1811, 1816, 1826, 1834, 1850

ja 1858. Hingeloenduse tulemusel saadi revisjonileht, mida nimetati hingeloendiks. See oli

isikunimestik, mis oli koostatud maal mõisate kaupa.

Laugu mõisa kohta pole kahjuks säilunud 1782. ja 1795. aastate hingeloendid (edaspidi HL).

Seetõttu saab Upsude elanikke jälgida alates 1811. aastast. Õnneks sellest piisab, et tekitada

katkematu genealoogiline seos 1788. aasta kaardiga.

Laugu mõisa HL-ite numeratsioon on koostatud nii, et nr 2 (kord ka II) on läbivalt

lõunapoolne talu. Allpool esitatakse üldjuhul ainult peremehe nimi HL-i kirjaviisi muutmata.

HL1811, mille käigus loendati ainult mehi, jäetakse siinkohal esitamata, sest seal ei käsitletud

isanimesid. HL1816: 2. Upso Jürry Jürri poeg, 43 aastane; 3. Upso Mats, Peteri poeg 42

aastane.

HL1826 koostamise käigus anti Liivimaal talupoegadele ühtlasi ka priinimed: 2. Upso Jürry

Tannfeldt 53 aastane (kahe pojaga); 3. Upso Maitz Peters 52 aastane (kolme pojaga)

HL1834: II Upso Jürry Tannfeldt 61 aastane; III Upso Maitz Peters on 1831. a surnud, uus

peremees on tema poeg Jaak, 25 aastat vana; abielus. Samas elavad Maitzi nooremad pojad

Karl (18) ja Ado (14).

Vallakohtu eestistuja

HL1834 on allkirjastanud kolm vallakohtunikest peremeest. Keskselt kohalt leiame

vallakohtu eesistuja Upsu peremehe Jurri Tanfeldti kolm risti. Tema perekonnanime

kirjapildis on erinevusi. Enamasti on see kirjutatud nii, et N-tähe kohal on horisontaalkriips,

mis tähendab topelttähte.

Vallakohtu eesistuja amet oli kahtlemata talupoja karjääri üks tippe.

18

Fotol väljavõte HL-ist, Jurri allkirjaks on kolm risti. See muide tähendab eeskätt seda, et

Jurri oskas lugeda, kuid mitte kirjutada. Lugemisoskus ja kirjaoskus on kaks erinevat asja.

Talupojal polnud kirjaoskusega midagi tea, aga lugemisoskus oli sellal tavaline.

Hingeloendid (järg)

16 aasta hiljem on kogu senine rahulik elujärg täiesti pea peale pööratud.

HL1850: II Upso Jürry Tannfeldt suri 1844, poeg Jürry XIV Matto üle viidud sulaseks.

Huvitav, et vallakohtu eesistuja vanim poeg ei olnud mõisniku arvates võimeline talu pidama.

III Upso Parfenii* Matsi p Peters üle viidud XXIX Lemeti peremeheks; Karl Matsi p Peters üle

viidud XLV (talul nimi puudub, seega vist on tegemist vabadikukohaga) koos naise ja tütrega;

Ado Matsi p Peters üle viidud XXIII Põlde peremeheks.

Ükski üleviimine pole dateeritud.

*Jaak on õigeusku läinud ja saanud uue ristinime, millist minu silmad pole Saaremaa

õigeuslikel veel näinud. Ei usu, et Parfenii, tema tuttavatest rääkimata, oskas oma nime

meenutada ilma paberilt abi otsimata. Nimepühak ise oli ilmselt Lampsacuse (piirkond

Dardanellide idakaldal) piiskop Parthenios, kes elas 4 sajandil.

Mart Reinfeldt

Niisiis on mõlemad Upsu talud tühjendatud peredest, kes seal elasid kogu meie poolt jälgitud

aja jooksul. Ainus anomaalia on Upsu nr 2, kuhu vahemikus 1826-1834 on XV Nerri talust

asustatud (lisaks siis Tannfeldtidele) Mart Reinfeldt, keda HL-is 1834 nimetatakse Jürry

Tannfeldti kasupojaks. Mart on 1834. aastal 25. a vana. Kasupojana pidi ta Upsule kolima

alaealisena ehk siis mitte hiljem kui 1828. aastal. HL-is on ta kirjas koos naise ja kahe väikse

pojaga. Mart ja tema pere elavad suure tühjendamise üle ja jäävad teadmata ajaks Lõuna-

Upsule. Põhja-Upsu on tühi. Või kas on?

Christian Friedrich Reinfelden

Huvitava isikuna on 1849. aastal Laugu mõisa tulnud keegi Chr. Fr. Reinfelden, 25 aastat

vana. Talupoegadega võrreldes on ta teist masti mees. HL-i moodustatakse tema jaoks oma

alajaotus – arbeiter oklad. Arbeiter on tõlkes tööline ja oklad on venekeelne termin, mis

spetsiifiliselt tähendab HL-i üles kirjutatud linnaelanike alajaotust. Linnas jagati näiteks

kaupmehed, kodanikud, käsitöölised, vabad inimesed (ka vabastatud talupojad) ja teenijad

eraldi oklaadidesse.

19

Tööline ei tähendanud tollal sama, mida täna. Pigem oli vabrikutöö mõttes tegemist

(ees)oskustöölise või isegi meistriga, kelle oskustest võisid talupojad vaid und näha.

Chr. Fr. Reinfelden on isik, kelle kohta ei õnnestunud avalikest arhiividest ja internetist mitte

midagi leida.

Huvitav, et oletatavate peategelaste nimed on nii sarnased: Reinfelden ja Reinfeldt.

Vabriku asutamine

Mandrilt Viljandimaalt Leholast tulnud Roman (Reinhold) von Helmersen (1801-1857) ostis

Laugu mõisa 1846. aastal. Tundub, et just tema on eelpool kirjeldatud muutuste/kolimiste

käivitaja. Miks oli tal vaja ümber asustada Tannfeldtid ja Petersid? Võib-olla on just sel hetkel

asutatud esimene Laugu tellisevabrik. Reinfeldeni kui oletatava tellisemeistri tulekul oli talle

vaja anda elamispind. Põhja-Upsu asus otse vabriku kõrval. Miks sobis mõisnikule talupoeg

Mart Reinfeldt? Jääb vaid oletada, et Mart proovis ise sealsamas kaldal menetleda väikest

lihtsat tellisepõletamist ja oli tänu sellele justkui eestöölise mõõtu mees.

Tühjad Upsud

Miks on Upsu talud 1898. aastal tühjad? Põhjust võib jällegi vaid oletada. Teame, et

tellisevabrik siis enam ei töötanud. Vabriku oletatava asutamise ajal 1849. a paiku võidi Upsu

talude põllu- ja heinamaad – vähemalt enamuses – võtta mõisale. Vabrikust saadi rahapalka

ning seal pidi vajadusel töötama kevadest kuni sügisvihmadeni. Sellisel juhul poleks saanudki

korraliku maa harimise peale mõelda. Kui vabrik tegevuse lõpetas, siis polnud Upsu

majapidamistel enam edasist põhjus olemiseks. Hooned paiknesid (erinevalt muudest

taludest) mõisa maal ja mõis lihtsalt likvideeris elamised.

Millal tellisevabrik lõpetas?

1898. a kaardil on selgelt kirjas, et tegemist on endise vabrikuga. Lõpetamise täpset daatumit

me ei tea. See ja mitmed muud eelpool oletamisi lahendatud küsimused ootavad mõne tubli

koduloolase edasist uuringut.

Kuid mõned täpsustavad aastanumbrid õnnestus siiski leida. 1882. ja 1883. aastatel toimus

vähemalt kaks kohtumenetlust. Rahulolematud vabrikutöölised olid kaevanud kohtusse

tellisemeistri (sks ziegelmeister) C. Nikolai. Temagi on inimene, kelle kohta internet ja

avalikud arhiivid väga vähe teavad. C võiks tähedada Carl või Conrad, sest näiteks Christiani

nimelühend olnuks Chr.

Olgu siinkohal välja kirjutatud kõikide kohtuasjades figureerinud tööliste nimed, tekstis

esinemise järjekorras ja sama muutmaata kirjapildis: Frido Johanson, Karel Johanson, Tomas

Soel, (?) Thiedemann, (?) Briesmann, Alex Guten, Peter Borm, Peter Wisman, Jurri Toell,

Seppe Carl*, Mart Meggi, Mart Johanson, Joseph Kurtz, Rido Merri.

* Sepa Karl on vist esitatud ametinime kaudu. Võib-olla oli tegemist palgalise sepaga, kes

teostas vabrikus vajalikke parandustöid. Laugu mõisas Sepa talu polnud.

20

1882. a kohtuasja algatajad olid Mart Meggi Metskülast ja Alexander Prismann Laugult;

1883. a vennad Frido ja Karel Johanson Laugult. Meister Nicolailt soovitud summad olid

vägagi märkimisväärsed. Näiteks võlgnes ta väidetavalt Mart Meggile 45 rubla 5 kopikat ja

Alexander Prismannile 18 rubla. Mittemaksmine on tavaliselt seotud makseraskutega, mis

omakorda on seotud uppi läinud majandamisega. Siiski tegutses Laugu tellisetööstus veel

vähemalt neli aastat.

Müügikulutus ajalehest Saarlane 17.08.1887. a oli hiliseim leitud teade Laugu

tellisevabrikust. Katusekivid on põhimõtteliselt tellise eriliik.

Eesti Wabariigi ajal prooviti Laugu vabrikule uuesti elu sisse puhuda. Saaremaa riigimaade

ülem korraldas vähemalt kaks oksjoni, esimese 1923. aastal ja teise 1924. aastal. Kahjuks ei

olnud keegi Laugu tööstuse avamisest huvitatud.

Ajalehes Meie Maa 30.01.1924. a ilmunud oksjoniteade. Enampakkumisel on muude hulgas

Laugu sawitööstuskoht. Märkuste hulgas on nõue, et pakkuja peab arvestama ka

telliseahjude, kuuirde, elumajade ja muu tarviliku ja asjassepuutuva ehitamisega.

Kokkuvõte

Niisiis on 1898. a kaardil leiduv ja tänasel Merela kinnistul tuvastatud ringjas kivistruktuur,

mis on tõenäoliselt oli 19. sajandi teisel poolel kasutatud telliseahju jäänus.

21

Postscriptum

Heledamate joontega ilmestatud kohtades on reljeefkaardil piklikud vallid, mis paiknevad

üksteise suhtes täisnurkselt. Joontest moodustub ristkülik, mille gabariidid on 36x18 meetrit.

Lisaks on ristkülik jagatud neljaks väiksemaks ristkülikuks, milliste suurus on 18x9 meetrit.

Kui reljeefkaardilt avaneb selline vaatepilt, siis tõlgendatakse seda ilmtingimata hoone

vundamendina. Kuid konks on selles, et antud kohale ei ole mitte kunagi mitte ühelegi vanale

ega uuele kaardile joonistatud mitte ühtegi hoonet.

Variant 1 – saviaugud

Teoreetiliselt võiksid need olla saviaugud. Sellisel juhul näeksime sarnast pilti – muld on

pealt kooritud ja teisaldatud augu servale vallidena. Kuid antud juhul see ei klapi – struktuur

asub kaldaäärsest maapinnast meetri võrra kõrgemal. Kaldal on saviaugud hästi nähtavad, üks

on ka üleval asuval kaardi väljavõttel. Savikiht paikneb liiga sühaval selleks, et temani püüda

enam kui kahe meetri kõrgusest maapinnast kaevata.

Variant 2- tellisevabrik

Kuigi see hoone ei kajastu mitte ühelgi kaardil, on teoreetiliselt võimalik, et see oli 1898.

aastaks täiesti hävinud. Näiteks juhul kui hoone kehand oli puidust, siis võis see millalgi

maani maha põleda.

Võtame jälle appi Hiiumaa Kleemu tellisevabriku. Kuigi ajastud pole päris samad, on

naabersaare ehitist ometi hea silmamõõduks.

22

Koondfoto Kleemu tellisevabrikust.

Tundub, et vasemal asuv dateerimata foto pärineb EW 20-ndatest aastatest. Fotograaf on

seisnud kohas, mis paremal asuval 1955. a aerofotol on tähistatud punase ringiga. Kaadris

asuva korstnaga maja gabariidid on umbes, võtame varuga, 16x13 meetrit. Plaanil on teine

suur hoone veel. Selle gabariidid on umbes 10x30 meetrit. Laugul oleva objekti gabariidid on

36x18 meetrit, seega oli see päris oluliselt suurem.

Siiski on võimalik, et Laugu rannal asus 19. sajandi teisel poolel mingi väga suur

vabrikuhoone. Tõsi, ringja korstna asetus ruumi nurgas on imelik.

Variant 3 - kõrtsihoone

Jällegi tasub meenutada, et kummagi teadaoleva mõisakaardi peal pole ühtegi hoonet. Samuti

pole teada, et Laugu mõisal üldse kunagi kõrtsi olnuks.

Võrdluseks – Merela kinnistust kilomeeter maad loode suunas asus teeristil Haagi kõrts, mille

mõõdud olid umbes 30x9 meetrit. Sellise mõõduga on suuremat sorti rehielamu. 1788. a

kaardilt mõõdetuna on Põhja-Upsi rehe gabariidid 27x9 ja Lõuna-Upsi omal 20x9. Tundub, et

9 meetrit on tolle ajastu hoone normaalne ja tavaline laius, mis võis johtuda kättesaadava

palgi maksimaalsest pikkusest. Sellepärast tundub Laugu 36x18 gabariidiga hoone laius 18

meetrit eriti anomaalne.

23

Variant 4 – vasallilinnus

Seda varianti sai kaalutud juba ringja struktuuri tuvastamisel lk. 12-13.

Maastiku omapära mõistmiseks on veepinda tõstetud 2,0 meetri samakõrgusjooneni.

Veealuste samakõrgusjoonte tihedus näitab, et rannanõlv on selles kohas võrdlemisi järsk.

1788. a kaardil pöördub tee Merela kinnistul nii, et käija suundub lõuna pool kinnistut

kõrgemalt kaldapealselt madalamale ja põhja pool üles tagasi. Seega jäi mööda teed käijale

ette mingi takistus. Kusjuures see pidi olema sedajagu suur, et lihtsam oli minna nõlvalt

korraks alla kui teha lääne poolt mööda pääsmiseks suurem ring.

Ainsad objektid, mis saanuksid seal olla enne 1788. aastat on vasallilinnus ja kõrts. Taganurga

kõrtsi kohta on hoone laius 18 meetrit selgelt liiga suur. Seega jääb tõepoolest üle arvata, et

Laugul Upsu rannas on asunud linnus...

24

Lõpetuseks väike valik erinevaid linnuseplaane. Mõnedel on ümar nurgatorn, mõnedel see

puudub. Mõne puhul on märgata, et linnus pole ehitatud ühekorraga, sest ajapikku on juurde

ehitatud osi, mille plaaniviis erineb vanema osa omast.. Laugu, kuna ta on väga korrapärane,

on pigem korraga ehitatud.

Kuimetsa mõisa õuel asunud väidetava kloostri varemed, mille tegelik ulatus on teadmata.

Tähelepanu äratab nurgatorn.

Jõesoo, ka Jesse mõisa õuel asunud väidetav klooster.

25

Virtsu vasallilinnus. Vist koguni kahe ümara nurgatorniga

Vana-Kastre piiskopilinnus

26

Keila vasallilinnus, nurgatorniga

Kalvi vasallilinnus

UURIMUS

SAAREMAAL, ENDISES KARJA KIHELKONNAS ASUNUD LAUGU MÕISA TELLISETÖÖSTUSE KOHTA

PRAEGUNE AADRESS: SAAREMAA VALD, LAUGU KÜLA, ANGERVAKSA

Fotol üks Saksamaa tellisetööstus 19. sajandi 80-ndatest aastatest

KOOSTAS: MADIS NÕMM'

2020

'Maa-ameti pärandkultuuri kaardilt leiab endise Leisi valla Laugu küla Angervaksa kinnistult märgise, mille juures on kirje: Laugu telliseahi. Käesoleva ajalooline uurimus püüab välja selgitada selle põneva ajaloolise objektiga seonduvaid asjaolusid.

Kuna tegemist on nö mõisaaegse ehitisega, siis kasutame uurimistöös mitmeid ajaloolisi kaarte. Kaardid on 18. ja 19, sajandi Laugu mõisaplaanid , aga samuti maa-ameti kaardikeskkonna poolt pakutavad aerofoto ning reljeefkaart. Kasutamise metoodika on järgmine: ajalooline mõisakaart paigutatakse tänapäevasesse maa-ameti kaardikeskkonda; viiakse mõõtkavasse ja koordineeritakse, kasutades Laugu mõisa piiride ja mõisa peahoone asukohta; võrreldakse erinevatel kaartidel leiduvat informatsiooni. Kõikidel kaartidel tehakse nähtavaks Angervaksa kinnistu praegused piirid.

Esimesena vaatleme Laugu mõisa kaarti aastast 1788. Angervaksa kinnistul puuduvad ehitised. Teisel pool teed (tänane tee ja tollane asetsevad erinevates kohtades) on kaks majapidamist. Upsu Jürje tundub olevat jõukam, tema õues on kokku 5 hoonet. Upsu Peeter on tagasihoidlikum ja hooneid on ainult kaks.

Teine mõisakaart pärineb aastast 1898 ehk 110 aastat hiljem. Mõlemad Upsu talud on kadunud, kuid tänase Angervaksa kinnistule on tekkinud kolm ehitist. Selleks, et kõike paremini märgata, suurendan 1898. a kaarti Angervaksa kinnistu edelaosas. Näeme kolme ristküliku kujulist ehitist ja veidi kaugemal kagus ühte ringjat. Hoonete juurde on kirjutatud Eingeg.(angen) Ziegelei, mis peaks tõlkes saksa keelest tähendama endine tellisetööstus. Idapoolse ristküliku kõrval on õrna käega kirjutatud ilmselt Ofen, mis tõlkes tähendab ahi. Sinise jämeda viirutusega ala on savikaevandus, millest mere poole on veetud kraav, et aukude põhja kogunevat liiigvett eemaldada. Kõige suurema hoone gabariidid on 54x10 m. Võrdluseks – Laugu mõisa peahoone suurus on 35x12 m.

Nn ahjumaja mõõdud on 10x7 m, mis on võrreldav tänapäevase tavalise keskmise eramuga.

Praeguseks on nähtav osa sellest hoonest üsna hästi säilinud. Kuna müürid on laotud paekivist, siis jääb üle oletada, et ahi paiknes kusagil hoone sees – paekivi ei talu pikaajalist pidevat kõrget temperatuuri. Nähtav müüritis on väga heas korras.

Tänasel maastikul on ahjumaja asukoht väga hästi loetav, ka geodeedid mõõtsid selle peale. Meie vaatame seda kohta maa-ameti reljeefkaardi vahendusel.

Pedagoog ja koduloolane Albert Seppel (1899 – 1978) kirjutab oma uurimuses Leisi I etnograafiline, majanduslik ja kultuuriline ülevaade, 1965, järgmist: Juba vanal ajal tehti mõisates telliseid (lintreid, nagu saarlased ütlesid – ilmselt sõnast klinker), aeti tõrva ja põletati lupja. Laugu mõisal oli Laugu rannas mitu tellisteaahju. Vanade meeste jutu järgi olnud see suur ettevõte pikkade kuivatussarade ja tuulikutega, mis vett pumpasid. Sealt viidud telliseid laevadega mandrilegi. Veel XX sajandi algul käinud külarahvas tööstuse asukohast tellisepoolikuid korjamas.

Seega peab paika 1898. a mõisakaardil olev märkus, et tellisetööstus on endine, mittetegutsev. Kahjuks ei õnnestunud leida arhiivmaterjale, millele tuginedes oleks võimalik selgelt öelda, millal Laugu mõisa Upsu rannas telliseid tegema hakati. Täenäoliseks tuleb pidada, et telliseid veeti välja läbi Soela sadama, mis asus tööstusest ca 4 km põhja suunas, samal Upsu lahe rannikul, kuid kuulus Leisi mõisale.

Meil on kasutada Laugu tellisetööstuses valmistatud tellise foto. Niivõrd unikaalne materjal väärib seda, et peaksime antud uurimistöö raames välja selgitama, kelle initsiaalid on kivil. Siis saame ühtlasi teada ka seda, kellele kuulus tellisetööstus ja see võimaldab leida üldised daatumid.

Foto kvaliteet ei võimalda täiesti täpselt aru saada, kas kolmas täht on K või H. Tellisetöösturi nime välja selgitamiseks tuleb tegelda genealoogiaga. Ette rutates võib öelda, et seda tuleb igaks juhuks teha üsna suure ringiga. Ainsaks ajaliseks eelduseks on, et tööstus tegutses 19. sajandil. Seega tuleb leida kõik antud ajaperioodil Laugu mõisa omanud aadlisuguvõsade olulisemad liikmed. Ja muidugi eriti need, kelle eesnimi algab initsiaaliga T.

Mõisa omanikest saab päris hea ettekujutuse kui sirvida hingeloendeid. Nimetatud dokumente koostati eesmärgil, et lugeda üle kõik talupojad ja nende pereliikmed, aga samuti nö vabad inimesed. Hingeloendi koostamisel osales alati mõisnik või teatud juhtudel, näiteks riigimõisades, rentnik. Kuid kõigepealt heidame pilgu 17. sajandisse. Teada on, et 1653. a vahetas Hans Rehren Kaarma kihelkonnas asunud Praakli mõisa Karja kihelkonnas asunud Laugu mõisa vastu. Sama mees tõsteti aadliseisusse 1675. a. Hingeloenditest saame teada, et näiteks 1811 ja 1834 oli Laugu mõisa omanik leitnant Carl Anton von Rehren (1783 – 1862). Niisiis kuulus mõis sellele suguvõsale peaaegu 200 aasta vältel. 1843. a ostis selle Ottomar von Buxhoeveden (1801-1861), kuid müüs selle juba 1846. a Suure-Jaani kihelkonna Lõhavere mõisnikule Reinhold (Roman) Johann Magnus von Helmersenile (1801 Riia – 1857 Lõhavere).

Eesnimega on muide väike segadus - Reinhold või Roman? Raamatus Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, on kasutatud nime Reinhold.

Lõhavere mõisa hingeloendite koostamist juhtis samuti Reinhold

Laugu mõisa hingeloendite koostamine toimus aga hoopis Romani juhtimisel.

Samuti kasutati Saaremaa aadlimatrikli komisjoni kirjavahetuses läbivalt nime Roman.

Uurimistöö koostaja oli esialgu päris pikalt kimbatuses, sest mitte ühtegi sellisel ajal elanud Romani von Helmersenide sugupuust leida ei õnnestunud. Õnneks oli õige vastus siiski loogiline – Reinhold ja Roman oli üks ja sama inimene. Tsaaririigi teenistuses olevatel baltisakslastel oli venekeelsete ametivõimudega suhtlemiseks tihti mõttekas kasutada venepäraseid eesnimesid. Näiteks admiral Bellingshausen oli venekeelsete jaoks mitte Fabian Fabiani poeg, vaid Faddei Faddejevitš. Reinhold von Helmerseni puhul tuleb kõne alla ka see võimalus, et ta võis Saaremaal astuda õigeusku. 1845. a algas suur usuvahetusliikumine, mille käigus senised luterlased astusid massiliselt õigeusku, omades valelootust saada sel moel raha ja/või maad. Saare- ja Muhumaa peale kokku oli 1848. a usku vahetanud 30% elanikkonnast. Baltisakslase jaoks oi see muidugi eeskätt riigitruuduse näitamise võimalus. See võibki olla seletuseks, miks ainult Saaremaal Reinholdi jonnakalt Romaniks nimetati.

Reinholdil oli kolm täisealiseks elanud poega, kõik sündinud Lõhaveres enne seda kui Saaremaal mõisaid osteti (kusjuures osteti tegelikult kaks – Laugu ja Roobaka, aga viimasele me antud teemas tähelepanu ei pööra). Georg Karl (1840 Lõhavere – 1902 Lõhavere), hilisem Lõhavere mõisnik Theodor Reinhold Friedrich (1843 Lõhavere – 1893 Riia) hilisem Laugu mõisnik kuni 1893

Joseph Friedrich Ludwig Reinhold (1845 Lõhavere – 1900 Riia) hilisem Roobaka mõisnik. 1893

Reinhold sureb 1857, mil tema pojad on veel alaealised. Pole selge, kuidas omandisuhted alguses päriselus realiseerusid, kuid Lõhavere mõisa päris vanim poeg Georg; Laugu mõisa pärijaks oli vanuselt järgmine poeg Theodor ning Roobaka päris noorim poeg Joseph. Selle kohta ilmus vendade ühisproklamatsioon 1869. a ajalehes Livländische Gouvernements-Zeitung. Isa suri 1857, ema kolm aastat varem. Tekstis on kirjeldatud poiste vanemat õde Sophie Dorothea Alexandrinet (1837-1897), pärast abiellumist von Loudon, kui nende senist eestkostjat. Proklamatsiooni ilmumise ajal on noorim vendadest juba 24 aastane. Võimalik, et vennad ei suutnud pärusvara omavahel ära jagada ja protsessisid mõned aastad.

Ühtlasi on nüüd vist leidnud lahenduse ka see, kelle initsiaalid on fotol oleval tellisel. Esimene täht T tähendab Theodorit, v muidugi on von ja kolmas täht ei saa olla K, sest taoliselt algava perekonnanimega inimesele pole Laugu mõis 19. sajandil kuulunud. Seega on kolmas täht ikkagi H ja kivitööstuse asutas Theodor von Helmersen. Millal, pole kahjuks teada, kuid loogiliselt võttes pidid taolise ettevõtmise jaoks noorel mehel olema koolid läbitud ja teatud elukogemus olemas. Võib oletada, et ta oli tööstust asutades vähemalt 30 aastane ehk siis toimus see mitte enne kui näiteks 1873. a. Muide, eestikeelne wikipedia pajatab Eesti tellisetööstuse ajaloost järgmist: 1870. aastatest alates töötasid tellisepressid auru jõul.

Theodor von Helmersen ei abiellu kunagi ja sureb poissmehena 1893. a Riias. Temalt pärib mõisa vanuselt järgmine vend Joseph. Kuivõrd temal on Roobaka mõisas tellisetööstus juba olemas, siis ilmselt laseb ta Laugu mõisas asuva hääbuda.

1919. a kui Eesti Vabariik mõisaid senistelt omanikelt rekvireeris, kuulub Laugu mõis vastavalt EW dokumentatsioonile Joseph von Helmerseni nimeliselt mainimata pärijatele. Kuivõrd Joseph suri juba 1900. a, siis on tegelikult raske aru saada, miks selle ajaga pole leitud ühte konkreetset pärijat. Võib-olla lihtsalt polnud noorel Eesti Vabariigil kasutada ühtegi asjassepuutuvat dokumenti. Josephist jääb pärast surma maha kolm poega. Noorim neist, Georg Theodor Heinrich (sünd 1884 Riia) hukkub 1917. a juulis Poolas I MS sõjaväljal. Kuigi Georg oli sünnijärgne Vene riigi alam, läks ta sõtta Saksa keiserliku armee vabatahtlikuna, auastmelt allohvitserina. Tegemist on ju tegelikult riigireetmisega ning aadliku aukoodeksi rikkumisega. Kuid see imelik asjade käik võib seletuda selle kaudu, et sama aasta kevadtalvel oli Venemaal toimunud nn veebruarirevolutsioon. Selle käigus tsaar kukutati ja võib-olla just seetõttu astus Georg vabatahtlikuna senise vaenlase armeesse? Kuid mõnevõrra hiljem on asjaolud selgunud ja ainsa pärijana esineb keskmine poeg Harald Otto Peter (1882 Riias – 1953 Breemenis).

Pärijaks olemisel on jumet, sest kuna ta on alates 1920. a Saksa kodanik, aitab Saksamaa mõisa eest Eesti riigilt välja kaubelda suurt valuraha. Sellest kirjutab ajaleht Meie Maa aastal 1928.

Genealoogilisele osale paneme punkti Haraldi poja käekäigu kirjeldamisega. Erwin Joseph August von Helmersen (1914 Breemenis – 1949 Krakowis). Erwin õppis arstiks, astus 1937. a natsiparteisse, omas auastet SS-hauptsturmführer (kapten), töötas 1943-44 Auscwitz-Birkenau koonduslaagri arstina ja poodi üles seal sooritatud inimsusevastaste kuritegude eest.

Kokkuvõttes tuleb tõenäoliseks pidada, et tellisetööstuse asutas 1870-ndatel Theodor von Helmersen ning selle tegevus hääbus seoses tema surmaga. Vend Josephil, kes mõisa päris, oli oma tööstus Roobaka mõisas.

Angervaksa kinnistul asub vähemalt kolme tööstusega seotud ehitise vundamendid ning vähemalt ühte neist, nn ahjumaja vundamenti mõõtudega ca 10x7 m oleks ehk võimalik tänasel päeval kasutada.

Klotoid OÜ projektbüroo

Töö nr 451223

Tellija: Viljar Lember

Katrin Lember

Saare maakond Saaremaa vald

Laugu küla Merela

detailplaneeringu

eskiislahendus

Klotoid OÜ projektbüroo projektijuht Indrek Himmist

Planeerija Pille Hein

Viljar ja Katrin Lember Merela detailplaneeringu eskiis detsember 2023

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

2/5

SELETUSKIRI Laugu külas, Merela detailplaneeringu eskiislahendusele.

1. Olemasolev olukord

Planeeringu ala asub Saaremaa põhjaosas, Laugu külas. Planeeritavateks maaüksusteks on Merela mü 40301:003:0443. Planeeringuala piirneb põhjast-kirdest Läänemerega ning lõunast Orissaare – Leisi – Mustjala teega. Ligikaudu kolmandik maaüksusest on kaetud metsaga. Metsaala asub riigimaantee poolses osas. Ülejäänud osa on madal suures osas roostunud ala. Merela ja Angervaksa maaüksusel on ajalooliselt paiknenud Laugu mõisa tellisetööstuse ehitised.

Planeeritava ala pindala on 14332 m²

Planeeritava ala asukoht

Viljar ja Katrin Lember Merela detailplaneeringu eskiis detsember 2023

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

3/5

Planeeritavate kinnistute andmed

Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1

Läänemere avaliku kasutusega kallasrada 10 m kaldast

Saaremaa vald Planeeringualal asub kallasrada

Veeseadus 20 m 1 m kõrgusjoonest

Saaremaa vald Planeeringualal asub veekaitsevöönd

Looduskaitseseadus 200 m 1 m kõrgusjoonest

Saaremaa vald Planeeringualal asub Läänemere ehituskeeluala

Looduskaitseseadus 200 m 1 m kõrgusjoonest

Saaremaa vald

Planeeringualal asub Läänemere ranna piiranguvöönd

Ehitusseadustik1 § 71

Maantee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Maanteeamet

Planeeringuala piirneb Orissaare- Leisi-Mustjala teega

Juurdepääs maaüksusele Orissaare-Leisi-Mustjala teelt väikeses osas üle Angervaksa maaüksuse.

Planeeritaval maaüksusel kehtib Harjaka detailplaneering, kehtestatud 25.11.2008.

2. Vastavus üldplaneeringule

Maa-alal kehtib Leisi valla üldplaneering. Üldplaneeringuga maakasutuse otstarvet Merela maaüksuse piires määratud ei ole. Kuna detailplaneeringuga soovitakse vähendada ehituskeeluvööndi ulatust, siis on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Krundi aadress

Krundi pindala

Krundi sihtotstarve

Katastri tunnus

Kinnistu number

Merela mü 14332 m² Elamumaa 100%

40301:003:0443 3993234

Viljar ja Katrin Lember Merela detailplaneeringu eskiis detsember 2023

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

4/5

Väljavõte Leisi valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

3. Üldiselt planeeringulahendusest

Maa-alal kehtib Harjaka maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 25.11.2008 Leisi Vallavalitsuse korraldusega nr 408. Kehtiva planeeringuga on krundi hoonestusala määratud ehituskeeluvööndist välja jäävale alale Orissaare-Leisi- Mustjala maantee äärde. Planeeringu koostamise ajal ehituskeeluvööndist väljajääv osa Merela maaüksusel jääb maantee kaitsevööndisse ning on ca 10x36 m suur. Hoonete maksimaalne ehitusealune pind on planeeringu järgi 95 m². Planeeritud hoonestusala asukoht jääb vahetult riigimaantee äärde ja kaitsevööndisse. Hoonestatav ala jääb maantee katendist ca 10 m kaugusele ja maanteekraavist ca 7 m kaugusel. Merela maaüksuse teepoolne ala on kaetud metsaga, mis on puhvriks tee ja mere vahel. Kehtiva Ehitusseadustiku järgi ei ole teekaitsevööndis lubatud teha lageraiet. Maanteest tekkiva müra, tolmu ja vibratsiooni tase on eelnevalt planeeritud hoonestusalal maksimaalne. Samuti eeldab hoonete rajamine planeeritud hoonestusalale teeäärse metsa likvideerimist. Lähtuvalt eelkirjeldatust ei ole nii suuruse kui asukoha poolest eelnevalt planeeritud hoonestatav ala elukeskkonnaks kõige sobilikum koht Merela kinnistul.

Käesoleva planeeringu eskiisiga on pakutud hoonestusalale uus ja sobilikum paigutus jälgides ajaloolise hoonestuse asukohta. Maaüksusel on asunud Laugu mõisa tellisetööstus. Osa hoone jäänustest on praegugi olemas. Madis Nõmm on teinud uurimise Saaremaal, Karja kihelkonnas asunud Laugu mõisa tellisetööstuse kohta, uurimus lisatud käesolevale tööle, Lisa 1.

Merela maaüksusele kavandatud hoonestusala on planeeritud Angervaksa maaüksuse hoonestusalaga samale joonele ning looduses leitud endise tellisetööstuse ehitiste asukohast loode suunas. Uus hoonestatav ala jääb maanteekaitsevööndist välja, samas jääb ranna ehituskeeluvööndisse. Hoonete rajamise eelduseks on ehituskeeluvööndi vähendamine.

Viljar ja Katrin Lember Merela detailplaneeringu eskiis detsember 2023

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

5/5

Katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa.

Krundi ehitusõigus

Krundi pindala: 14332 m²

Krundi kasutamise otstarve: Üksikelamu maa, Metsamaa, Muu looduslik maa,

Lubatud hoonete maks arv krundil: 4 (1 elamu +3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone maks kõrgus: elamu 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

4. Tehnovõrgud

Tehnovõrkude lahendused antakse vastavalt tehnorajatiste valdajate ja kohaliku omavalitsuse tehnilistele tingimustele.

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr

{regNumber}

Laugu külas Merela detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 18.01.2024 nr 5-2/298-1) detailplaneeringu algatamiseks Laugu külas Merela

katastriüksusel.

Planeeringuala suurus on ca 1,4 ha ja hõlmab Merela (katastritunnus 40301:003:0443, sihtotstarve

elamumaa 100%, pindala 14 332 m2) katastriüksust.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Merela katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja

abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu

nimetus on Merela detailplaneering.

A. Olemasolev olukord

Peaaegu kogu Merela katastriüksuse ulatuses kehtib Harjaka detailplaneering (kehtestatud

25.11.2008. a Leisi Vallavalitsuse korraldusega nr 408), mille eesmärgiks on kinnistu maakasutuse

sihtotstarbe muutmine, kinnistu kruntideks jagamine, tekkivatele kruntidele ehitusõiguse

määramine; planeeritaval maa-alal teekaitsevööndi vähendamine 15 meetrini; juurdepääsuteede,

heakorra ja haljastuse ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine; detailplaneering on aluseks

edasisele projekteerimisele. Harjaka detailplaneering hõlmas algselt lisaks Merela katastriüksusele

Pätsu, Angervaksa ja Anni katastriüksuseid. Pätsu katastriüksuse osas on detailplaneering osaliselt

kehtetuks tunnistatud Saaremaa Vallavolikogu 28.11.2019. a otsusega nr 1-3/111. Angervaksa

katastriüksuse osas on Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022. a otsusega nr 1-3/66 kehtestatud

Angervaksa detailplaneering, mille eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepaneku tegemine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja

tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine,

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Ehitisregistri andmete kohaselt on Merela katastriüksusel rajatisena Laugu Küla Pätsu mü Elektri

Liitumine ja väljastatud on ehitusluba üksikelamu ehitamiseks. Katastriüksusel olemasolevad

kommunikatsioonid puuduvad. Merela katastriüksus on 10 188 m2 ulatuses muu maa, 4 117 m2

metsamaa ja 27 m2 loodusliku rohumaa kõlvik.

Aja jooksul on Merela katastriüksuse pindala suurenenud tulenevalt rannajoone muutustest, seega

uue detailplaneeringuga hõlmatakse planeeringualasse Merela katastriüksus tervikuna arvestades

uut pindala.

2

Planeeringuala piirneb Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444, 100% elamumaa), 21129

Orissaare-Leisi-Mustjala tee (katastritunnus 40301:003:0369, 100% transpordimaa) ja Pätsu

(katastritunnus 71401:001:3012, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, kirdest piirneb

planeeringuala Upsulahega. Lähim hoonestatud ala asub planeeringuala piirist ca 8 m kaugusel

loodes Angervaksa katastriüksusel, kus asuvad ka juba valminud (ehitisregistrisse kandmata) saun

ja suvila. Naaberkatastriüksusel Pätsu asuvad suvemaja, garaaž ja kuur-varjualune, milledest lähim

asub planeeringuala piirist ca 30 m kaugusel kagus.

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeringualale avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd,

veekogu kallasrada, ranna piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd. Juurdepääs planeeringualale on

avalikult kasutatavalt Orissaare-Leisi-Mustjala kõrvalmaanteelt mahasõiduga osaliselt üle

Angervaksa katastriüksuse kulgeva eratee.

Planeeringuala ulatub väga väikeses mereäärses osas Väinamere hoiualale ja ühtlasi ka Natura

2000 võrgustikku kuuluvale Väinamere loodus- ja linnualale.

B. Kehtiv üldplaneering

Vastavalt Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega nr 25 kehtestatud Leisi valla

üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringualal ranna ehituskeeluvöönd ja vähesel

määral kaitseala ning juhtotstarvet määratud ei ole. Üldplaneeringuga ei ole ranna

ehituskeeluvööndit vähendatud. Samuti ei ole üldplaneeringus määratud korduva üleujutusega ala

piiri. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lg 31 ütleb, et kui korduva üleujutusega ala piiri ei

ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Seega Merela katastriüksus asub tervikuna ranna ehituskeeluvööndis ja detailplaneeringuga

soovitakse vähendada ranna ehituskeeluvööndit hoonestusala ulatuses.

Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk 10.9 on elamuehituseks reserveeritud maad Leisi

alevikus, Pärsama ja Karja külas. Asukoha valikul on lähtutud põhiliselt kommunikatsioonide

olemasolust. Mujal hajaasustuses ei ole elamuehituse otstarbelisi maid reserveeritud. Seal tuleb

krundi omanikul lähtuda olemasolevast loodus- ja elukeskkonnast ning piirangutest, mis on

kehtestatud Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega. Lisaks sellele ei ole ehitustegevuseks

soovitav kasutada häid põllu- ning metsamaid, samuti kasutusväärtusega maavarade või maa-

ainesega alasid.

Ehitamisel tuleb üldplaneeringu seletuskirja ptk 13.1 kohaselt arvestada loodusliku

ümbruskonnaga ja piirangutega, mis tulenevad ehituskeelualadest ja veekaitsevöönditest,

ehitustegevuse põhimõtetest, kehtivatest ehitusmäärustest ning muinsus- ja looduskaitsealastest

objektidest. Ehitiste püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid

(teed, side- ja elektriliinid) ei rikuks puhkemaastiku väärtust.

Elamuehituse korral on soovitav hoone püstitada kunagise ehituskrundi asukohale. Uuele

asukohale projekteerimisel tuleb kinnistul määratleda hoonestatav ala ja määrata selle suurus.

Rannikutsoonis elamu- või suvilamaale antakse ehitusõigus, kui kinnistu või krunt on vähemalt

5000 m2 suur ja krundi laius rannajoonel vähemalt 50 m.

C. Kaalutlused

Planeeringualal on peaaegu kogu Merela katastriüksuse ulatuses kehtiv Harjaka detailplaneering,

mille määratud hoonestusalad on avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ja ebasoodsas asukohas

kasutajate jaoks. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu

muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Detailplaneering on

üldplaneeringuga juhtotstarbe, krundi suuruse ja laiuse osas kooskõlas.

3

Planeeritav hoonestus asub ranna ehituskeeluvööndis, seega tuleb vähendada ranna

ehituskeeluvööndit, mistõttu tehakse Merela detailplaneeringuga ettepanek muuta üldplaneeringut

ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Seetõttu tuleneb detailplaneeringu koostamise vajadus ka LKS §

40 lg 4 p 2.

Kehtiva Harjaka detailplaneeringu ehituskeeluvööndi käsitlusega on Merela katastriüksuse

hoonestusala määratud ehituskeeluvööndist välja jäävale alale Orissaare-Leisi-Mustjala

kõrvalmaantee äärde. Detailplaneeringu kohaselt ehituskeeluvööndist välja jääv osa Merela

katastriüksusel jääb maantee kaitsevööndisse ning on ca 10x36 m suur. Hoonete maksimaalne

ehitusealune pind on detailplaneeringu järgi 95 m² ning ehitiste arv 1. Planeeritud hoonestusala

asukoht jääb vahetult riigimaantee äärde ja kaitsevööndisse. Hoonestatav ala jääb

detailplaneeringu järgi maantee katendist ca 10 m kaugusele ja maanteekraavist ca 7 m kaugusele.

Merela katastriüksuse teepoolne ala on kaetud metsaga, mis on puhvriks tee ja mere vahel. Kehtiva

ehitusseadustiku § 72 lg 1 p 4 järgi on tee kaitsevööndis keelatud teha metsa lageraiet. Maanteest

tekkiva müra, tolmu ja vibratsiooni tase oleks kehtiva detailplaneeringu järgsel hoonestusalal

kõrge, kuna hoonete rajamine planeeritud hoonestusalale eeldaks teeäärse metsa likvideerimist.

Lähtuvalt eelkirjeldatust ei ole nii suuruse kui asukoha poolest eelnevalt planeeritud Harjaka

detailplaneeringu kohane Merela katastriüksuse hoonestatav ala elukeskkonnaks kõige sobilikum

koht.

Kõrval katastriüksusel on kehtestatud Angervaksa detailplaneering parema elukeskkonna

loomiseks. Angervaksa detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepaneku tegemine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja

tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine,

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Uue detailplaneeringuga soovitakse Merela katastriüksuse hoonestusalale sobilikumat paigutust

jälgides ajaloolise ehitise asukohta. Koostatud uurimuse (Koostaja: Madis Nõmm. Koostatud:

2020.a. ja täiendatud kujul 2023.a. Nimetus: „Uurimus Saaremaal, Karja kihelkonnas asunud

Laugu mõisa tellisetööstus kohta“.) alusel on maaüksusel asunud Laugu mõisa tellisetööstuse

telliseahi. Osa telliseahju jäänustest on praegugi nähtavad. Uuringu kohaselt on 1898. a kaardil

leiduv ja tänasel Merela katastriüksusel tuvastatud ringjas kivistruktuur, mis on tõenäoliselt 19.

sajandi teisel poolel kasutatud telliseahju jäänus. Merela katastriüksusele kavandatud hoonestusala

on planeeritud Angervaksa katastriüksuse hoonestusalaga sarnasele joonele ning looduses leitud

endise eeldatava telliseahju asukohast loode suunas.

Uus hoonestusala jääks avalikult kasutatava tee kaitsevööndist välja, samas jääks ranna

ehituskeeluvööndisse. Ala on ajalooliselt olnud inimtegevusest juba mõjutatud. Planeeritava

tegevusega arvestatakse võimalikult palju olemasoleva haljastusega. Hoonestatud Pätsu,

planeeritava hoonestusalaga Merela, Angervaksa detailplaneeringuga Angervaksa ja Harjaka

detailplaneeringuga Anni katastriüksuste hoonestusalad oleksid sarnasel ehitusjoonel ja looksid

tervikliku lahenduse. Planeeringuala lähiümbruses on valdavalt elamu- ja maatulundusmaad

üksikute väikeelamutega/suvilatega, mistõttu sobitub planeeritav elamu piirkonna hoonestuslaadi,

seega oleks ka ranna ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on

Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeringuga kavandatud hoonestus võiks piirkonda

sobituda. Vallavolikogu on nõus kaaluma ehitusõiguse määramist avalikult kasutatava tee

kaitsevööndist eemale, kuid lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise kohta annab

Keskkonnaamet LKS § 40 lg 4 p 2 kohaselt pärast detailplaneeringu vastu võtmist ehk siis

detailplaneeringu menetluse käigus, kui on teada täpne planeeringulahendus. Kuna

üldplaneeringuga ei ole planeeringualal ranna ehituskeeluvööndit vähendatud, käsitletakse

algatatavat detailplaneeringut LKS § 40 lg 4 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna

ja detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse

4

osas. PlanS § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.

Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat

tegevust. KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati

KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et

planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha

pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval

tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Natura 2000

võrgustiku aladele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse

iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape

silmas pidades.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Merela detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning

seega pole vaja algatada KSH-d.

Saaremaa vald saatis vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 ja PlanS § 81 lg-le 1 Keskkonnaametile (KeA),

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM), Transpordiametil (TRAM) ja Päästeametile

(PäA) xx.02.2024 kirjaga nr xx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks.

KeA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Täiendavalt

toodi välja, et ehituskeeluvööndi vähendamise kohta tehakse otsuse pärast detailplaneeringu vastu

võtmist kui kohaliku omavalitsuse üksus vastava motiveeritud taotluse esitab. Lisaks on täiendatud

KeA sisendi alusel KSH eelhinnangut.

ReM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

TRAM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

PäA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

D. Kokkuvõte

Saaremaa Vallavolikogu leiab, et detailplaneeringuga taotletav ehitusõigus sobitub piirkonda.

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu

koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse

käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Saaremaa Vallavalitsus pikendas 14.02.2024 kirjaga nr 5-2/844-1 detailplaneeringu algatamise

küsimuses otsuse tegemise tähtaega.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.03.2024 kolmepoolse lepingu nr xx huvitatud isiku ja

detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude

kokku leppimiseks.

5

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 508 4489) ning algataja, vastuvõtja ja

kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33

lõiked 3-6, 34 lõike 2 ning § 35 lõiked 3 ja 5-7, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Laugu külas Merela detailplaneering, mille eesmärk on Merela katastriüksusele

ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Merela detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1,4 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Lisa 1

Laugu külas Merela detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Merela detailplaneering

Hõlmab Merela (katastritunnus 40301:003:0443) katastriüksust Laugu külas

Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-24-005

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Viljar Lember ja Katrin Lember

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK

JA VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Merela katastriüksusele ehitusõiguse määramine

elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi

vähendamine.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 1,4 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Leisi valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi

ulatuse osas.

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.

GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH

2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.

Leisi valla üldplaneering kehtestatud 19. detsembri 2000. a Leisi Vallavolikogu

määrusega nr 25.

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Harjaka detailplaneering, kehtestatud 25.11.2008 Leisi Vallavalitsuse

korraldusega nr 408.

Angervaksa detailplaneering, kehtestatud 26.08.2022 Saaremaa Vallavolikogu

otsusega nr 1-3/33.

Kaks uurimust Saaremaal, endises Karja kihelkonnas asunud Laugu mõisa

tellisetööstuse kohta (2020.a. ja 2023.a., koostaja Madis Nõmm).

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.02.2024 kiri nr xx

Keskkonnaameti xx.02.2024 kiri nr xx

Transpordiameti xx.02.2024 kiri nr xx

Päästeameti xx.02.2024 kiri nr xx

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntimist ei toimu.

KRUNDI KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata maatulundusmaa

100%.

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: lähtuvalt lähipiirkonna

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

NÕUDED hoonestusest on lubatud hoonete arv kolm, lisaks kuni kaks 0-20 m2

ehitisealuse pindalaga hoonet.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: maksimaalne ehitisealune pind

200 m², millele lisandu kuni kaks 0-20 m2 ehitisealuse pindalaga hoonet.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Taotluse eskiisis

välja toodud hoonestusala on esialgse info kohaselt sobiliku kuju ja asukohaga,

kuna asub olemasolevate naaberkinnistu hoonestusaladega samal joonel. Ala

looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral.

Põhjendada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust tulenevalt

looduskaitseseaduse § 40 ja § 34.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: maksimaalne kõrgus elamul 8 m,

abihooned madalamad.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: arhitektuursete tingimuste määramisel lähtuda

naabermaaüksuse Angervaksa detailplaneeringust. Välisviimistluses keelatud

kasutada imiteerivaid materjale. Hoonete katusekalle: 37-45 kraadi, kuni 20 m2

hoonete katusekalle vaba.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirdeaedade kavandamisel on lubatud

piirkonnale iseloomulikud kiviaiad ning eesti taluarhitektuurile omased lattaiad.

Piirded ei tohi takistada kallasrajal liikumist.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: -

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Orissaare-Leisi-Mustjala kõrvalmaanteelt mahasõiduga osaliselt

üle Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444) katastriüksuse kulgevat

erateed. Juurdepääs tagada reaalservituudiga. Juurdepääs riigiteelt, mahasõit

kooskõlastada Transpordiametiga.

Kinnistul kulgeva kallasraja sulgemine ei ole lubatud. Planeeringus käsitleda

kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamist.

TEED: juurdepääsutee planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja

juurdepääsuvajadustega.

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada kinnistul vastavalt

kehtivatele normidele.

HEAKORD JA HALJASTUS: detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast

taimestikust ning planeeringulahenduse koostamisel arvestada olemasoleva

looduskeskkonnaga ja maastikuelementidega (kraavid, metsa-alad, jms) ning

nende funktsioonidega (liigniiskuse juhtimine, puhveralad jms).

Detailplaneeringus kajastada haljastuse ja heakorra põhimõtted seletuskirjas

ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel (sealhulgas vajalikud

puhveralad). Sätestada, et uushaljastust rajada vaid hoonestusala piires ning

rajamisel arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

puu- ja põõsaliike.

JÄÄTMEKÄITLUS: tagada jäätmete liigiti kogumine kinnistul. Biolagunevad

jäätmed on soovitav kompostida kohapeal. Kinnistul asuvate jäätmekonteinerite

regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse,

vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele

jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui

mahutid asuvad tupiktee lõpus.

Kui kinnistuni viib pinnastee, siis lisada seletuskirja info, et juhul kui ca 26

tonni kaaluval jäätmeveokil puudub kinnistule juurdepääs regulaarse

jäätmeveoteenuse osutamiseks, on kinnistu omanikul tulevikus kohustus

jäätmemahuti tühjendamiseks ise suurema tee äärde välja tuua.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS: veevarustus lahendada puurkaevu baasil.

REOVEE KANALISEERIMINE: keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkond.

Reoveekäitlus lahendada kinnistusiseselt, võib kasutada kogumismahutit või

omapuhastit.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

+ Keskkonnaamet

+ Transpordiamet

+ Päästeamet

+ Elektrilevi OÜ

+ Naaberkatastriüksused: Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444) ja

Pätsu (katastritunnus 71401:001:3012), lisaks Kuninga (katastritunnus

40301:003:0454) ja Harjaka (katastritunnus 40301:003:0453)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu joonised koostada päevakajalisele topo-geodeetilisele

alusplaanile.

Detailplaneeringu kehtestatavad kihid tuleb vormistada vastavalt määrusele

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar

paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf

ja dwg formaadis.

11. PLANEERI-

TAV ESI-

ALGNE AJA-

KAVA (ajakava

võib muutuda

olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 17. nädal 2024

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

18. - 35. nädal 2024

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 43. - 45. nädal 2024

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 9. nädal 2025

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Keskkonnaametile

30 päeva

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 17. - 18. nädal 2025

DP esitamine heakskiitmiseks

Põllumajandus-ja

Regionaalministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 35. nädal 2025

Lisa 3

Saaremaa Vallavalitsusele

otsusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Laugu külas Merela (40301:003:0443) detailplaneeringule

22.02.2024

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Laugu külas Merela detailplaneeringule.

Detailplaneeringu ala hõlmab Laugu külas Merela (katastritunnus 40301:003:0443, elamumaa

100%, pindala 14 332 m2) katastriüksust.

Planeeritav maaüksus asub kehtiva Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega 25

kehtestatud Leisi valla kontaktvööndi üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) alal.

Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis ja vähesel määral kaitsealal. Üldplaneeringus ei

ole planeeringualale juhtotstarvet määratud. Detailplaneeringu eesmärgiks on Merela

katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Planeeringualal on peaaegu kogu Merela katastriüksuse ulatuses osaliselt kehtiv Harjaka

detailplaneering (kehtestatud 25.11.2008. a Leisi Vallavalitsuse korraldusega nr 408, osaliselt

kehtetuks tunnistatud 28.11.2019. a Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/111 Pätsu

katastriüksuse osas), mille eesmärgiks on kinnistu maakasutus sihtotstarbe muutmine, kinnistu

kruntideks jagamine, tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine; planeeritaval maa-alal

teekaitsevööndi vähendamine 15 meetrini; juurdepääsuteede, heakorra ja haljastuse ning

tehnovõrkudega varustamise lahendamine; detailplaneering on aluseks edasisele

projekteerimisele. Ajas on Merela katastriüksuse pindala suurenenud (tulenevalt rannajoone

muutustest), seega uue detailplaneeringuga hõlmatakse planeeringualasse Merela katastriüksus

tervikuna arvestades uut pindala.

Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94) lisas 12 olevale teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474)

moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb

kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest ning mere ranna piiranguvööndist. Lähtuvalt

eeltoodust paikneb planeeringuala rohelise võrgustiku alal. Leisi valla üldplaneeringuga

rohelise võrgustiku alasid täpsustatud ei ole.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ja

osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike

maastike säilitamiseks:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeeringuala piirneb Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444, 100% elamumaa), 21129

Orissaare-Leisi-Mustjala tee (katastritunnus 40301:003:0369, 100% transpordimaa) ja Pätsu

(katastritunnus 71401:001:3012, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, kirdest piirneb

planeeringuala Upsulahega. Lähim elamu õigusega hoonestusala asub planeeringuala piirist ca

8 m kaugusel loodes Angervaksa katastriüksusel, kus asuvad ka juba valminud saun ja suvila.

Naaber Pätsu katastriüksusel asuvad suvemaja, garaaž ja kuur-varjualune, milledest lähim asub

ca 30 m kaugusel kagus.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei

oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH),

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Merela detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused:

1. Kinnistu asub ranna või kalda ehituskeeluvööndis, veekaitsevööndis ja piiranguvööndis.

2. Kinnistu edelaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd.

3. Planeeringualale ulatub veekogu kallasrada.

4. Planeeringuala asub korduva üleujutusala mõjualas.

5. Kinnistu edelaosas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

6. Kinnistule ulatub Väinamere hoiuala (Saare).

Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 19.02.2024)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Laugu külas. Kinnistule on juurdepääs Orissaare-

Leisi-Mustjala teelt nr 21129. Merela kinnistu on hoonestamata, ehitisregistri andmete kohaselt

on Merela katastriüksusel rajatisena Laugu Küla Pätsu maaüksuse elektriliitumine.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub maaüksus

väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku koridoris. Maakonnaplaneeringu lisas “Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjas on öeldud, et rohelise võrgustiku

moodustab ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele

korduvaüleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust

on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse

tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal

asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine

sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. Mere rannal ning jõgede ja ojade

kaldal toimub ehituskeeluvööndi vähendamine eelistatult üldplaneeringu alusel. Olulisim

argument ehituskeeluvööndi vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus. Pidades

silmas, et planeeringuala on olnud ajalooliselt juba hoonestatud ja lähtudes naaberkinnistute

olemasolevast hoonestustest, oleks planeeritava elamu asukoht piirkonda sobilik ning jääks

ühtlasi välja ka avalikult kasutatava tee kaitsevööndist. Eelpool toodut silmas pidades on

detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare maakonnaplaneeringule 2030+

vastav.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll aga jääb kinnistu vähesel määral

Väinamere hoiuala ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu-

ja loodusalale. Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 0,5-2,5 m.

Joonis 2. Vaade planeeringualale olemasolevalt sissesõiduteelt. (Keti Kaljuste, 19.02.2024)

Joonis 3. Vaade planeeringualalt merele. (Keti Kaljuste, 19.01.2024)

Joonis 4. Vaade planeeringualale mere poolt. (Keti Kaljuste, 19.02.2024)

Joonis 5. Kinnistul paikneva ajaloolise telliseahju jäänuk. (Keti Kaljuste, 19.02.2024

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja

ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti

ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda

reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline

keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Kinnistule on plaanis rajada puurkaev ja

reoveesüsteemid, mille rajamisel tuleb tagada nõuetekohane minimaalne vahekaugus.

Arvestada tuleb keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 "Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus" § 3 p 3’ga, mille kohaselt tuleb reoveepuhasti asukohaks tuleb valida ala, mida ei ohusta

üleujutused.

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus

kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib

samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida

planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.

4.2. Mõju maavaradele

Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid.

Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses teede

ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust.

Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames

ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires,

väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa-ameti

andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid liike.

Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohelise

võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine.

Planeeringu elluviimisel ei teki piirkonda uut kompaktset hoonestusala ja tegemist ei ole olulise

ruumilise mõjuga objektiga, mis takistaks rohevõrgustiku edaspidist toimimist. Elluviimisel

tuleb säilitada seal asuvad olemasolevad looduskooslused (kõrghaljastus) maksimaalses

võimalikus ulatuses. Vältida tuleks ka kõrgete piirdeaedade rajamist, mis võivad osutuda

metsloomade liikumisteedel takistuseks. Tegemist on ka juba ajalooliselt inimõjutustega alaga.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole oodata, et planeeringu elluviimine seaks ohtu rohevõrgustiku

edaspidise toimimise.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite

heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122

„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme

piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Jääkreostus

Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide

tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või

kiirgussaaste tekkimist.

4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja

sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele Laugu külla.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja

kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete

täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla

vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on

lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise

võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii

tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine

ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja

Väinamere hoiuala territooriumil. Kinnistu piirneb Väinamere hoiualaga (KLO2000339) ning

samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja

linnualadega (RAH0000605, RAH0000133), jäädes vähesel määral nende alale. Kavandatava

tegevuse iseloomu silmas pidades ei ole kaitstavale alale mõjusid ette näha.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),

rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide

(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte

ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade

(3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal

liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste

madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas

märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica),

teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni

kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)elupaikade

kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas

nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:

soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-

loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica

atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus

albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

6.1 Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele

Eelpool nimetatud kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide pesitsusalasid

planeeringualal või planeeringualaga piirneval merealal registreeritud ei ole (väljaarvatud

väikeluik), kuid ei saa välistada, et neid soodsatel tingimustel seal üldse ei leiduks.

Planeeringualaga piirnev mereala on laias ulatuses registreeritud kui väikeluige levikuala.

Väikeluik on arvukaim läbirändav luigeliik Eestis ning tema kaitse tegevuskava kohaselt on

Pammana poolsaare idapoolse külje näol tegemist nimetatud linnuliigi kevadrändeaegse

peatuskohaga. Planeeringualast välja jäävale merealale on registreeritud ka kaitstav elupaik

veealused liivamadalad (1110) ja liivaste ja mudaste pagurandade (1140).

Lähim kaitseala tegevusalale on ca 8,9 km kaugusele jääv Pamma maastikukaitseala

(KLO1000665). Pamma maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada: 1) Pamma

maalinna, metsaökosüsteemi, luitekooslusi ja neile kooslustele iseloomulikku elustiku

mitmekesisust; 2) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50)

nimetab I lisas. See on vanad loodusmetsad (9010*).

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole oodata, et käesoleva

planeeringu elluviimine mõjutaks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või mõjutaks

kaitstavaid elupaiku. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi, mis toimuksid merealal

ning ei ole oodata, et ühe majapidamise lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas oluliselt müra

või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis seal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike

häirida.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on Merela

katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja

Väinamere hoiuala territooriumil, küll aga jääb kinnistu vähesel määral Väinamere hoiualale

ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja

linnualale. Kinnistu merealale on registreeritud Väinamere hoiuala kaitstavad elupaigad

veealused liivamadalad (1110) ja liivaste ja mudaste pagurannad (1140) ning II kategooria

kaitsealuse linnuliigi Cygnus columbianus bewickii (väikeluik) leiukoht. Pidades silmas

planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole oodata, et käesoleva planeeringu elluviimine

mõjutaks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või mõjutaks kaitstavaid elupaiku.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Märge tehtud: 29.02.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 01.03.2099

Teabevaldaja Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Transpordiamet

Päästeamet

29.02.2024 nr 5-2/1151-1

Seisukoha küsimine Laugu külas Merela detailplaneeringu algatamiseks ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

Saaremaa vallale on 18.01.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Laugu küla Merela

(katastritunnus 40301:003:0443) katastriüksusel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Merela

katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 käsitletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepaneku tegemist üldplaneeringu muutmisena ning detailplaneeringut menetletakse seega

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)§ 142 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.

Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja

kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Lisaks eelnimetatule on

planeeringualal kehtiv Harjaka detailplaneering ja PlanS § 140 lg 7 alusel tuleb detailplaneeringu

muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.

Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja PlanS § 81 lg 2 alusel ettepanekuid

lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning

algatamise taotluse materjalid.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad: Laugu külas Merela DP algatamise eelnõu

Lisa 1. Planeeringuala

Lisa 2. Lähteseisukohad

Lisa 3. KSH eelhinnang

Laugu küla Merela DP Algatamise taotlus 5-2298-1 18.01.2024

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 29.02.2024 12:53 Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; info <[email protected]>;

<[email protected]>; PÄA Lääne <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Laugu külas Merela detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

Manused: 5-21151-1 29.02.2024 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume li nke ja faile

mitte avada!

Tere! Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta

kaudu dokument Seisukoha küsimine Laugu külas Merela detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks,

mis on registreeritud 29.02.2024, numbriga 5-2/1151-1.

Dokumendile on kehtestatud juurdepääspiirang alates 29.02.2024 kuni 01.03.2099, vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 12.

Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete

saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.

This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged

information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended

recipient is unauthorized and may be illegal.

Kontaktinfo Saaremaa Vallavalitsus

Ta l linna 10, Kuressaare , Saaremaa vald Tel 452 5000

e-post: va [email protected]