Harju maakond Kiili vald Kiili alev Kurna tee 38 taotlus detailplaneeringu algatamiseks ja KSH mittealgatamise otsusele seisukoha küsimine

KIILI VALLAVALITSUS

Transpordiamet [email protected]

Meie 05.02.2024 nr 8-1/1003-4

Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Kurna tee 38 detailplaneering, Kiili alev, Kiili vald

Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Kurna tee 38 detailplaneeringu osas.

Lähtuvalt arendaja taotlusest Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala.

Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

Detailplaneeringuga on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega ning ei tehta Kiili valla üldplaneeringu (http://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering) muutmise ettepanekut.

Nabala tee 2a Kiili alev, Kiili vald 75401 Harjumaa

tel 6790260 fax 6040155

www.kiilivald.ee [email protected]

Registrikood 75020983 Swedbank EE142200001120218700 SEB Pank EE211010052030588006

Kiili Vallavalitsus koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks planeeritud tegevustele.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatava tegevuse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem

Lisa: Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu koos lisadega

Margit Kuulmann, 6790278 [email protected]

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili nr

Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000

määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013

otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi

valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 02.07.2023

detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/541 ja 23.01.2023 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/241-

22.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a,

Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post

[email protected]; tel 56983389).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala

tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

1. Algatada Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu koostamine (DP0364). Käesoleva korralduse

põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 1,35 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud

lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib:

o Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse

(30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

5. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja 1

äri- ning tootmismaa krunt.

Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe

ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind

kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike

hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni

12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune

pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike

hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning

tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning

tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega

parkimiseala.

Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi

piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva

korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

7. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alev

Kurna tee 38 detailplaneeringu osas on käesoleva korralduse lisa nr 6.

8. Mitte algatada Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel:

8.1. detailplaneeringuga ei

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,

faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

10. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,

faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all

mõeldakse eelkõige:

10.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine;

10.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).

11. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

12. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2

nimetatud isikuid ja asutusi.

13. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

14. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/ allkirjastatud digitaalselt/

Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/

Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2024 korraldusele nr xx;

2. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem;

3. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis;

4. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri;

5. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu lähteseisukohad;

6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alev Kurna tee 38

detailplaneeringu osas.

Ärakiri: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Terviseamet, Maa-amet, ehitus- ja

planeerimisosakond, kaasatud vastavalt nimekirjale

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse

xx.xx.2024 korraldusele nr xx

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus: Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneering.

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab Optimal Projekt OÜ.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 1,35 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kurna tee 38 1,35 ha 30401:001:0326 Elamumaa 100%

Olemasolev keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kinnistu Kurna tee 38 idaosa läbib keskpinge õhuliin ja läänes paikneb madalpinge õhuliin, mille postil olemasolev liitumiskilp. Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688). Kurna teel (Kurna tee T1) paiknevad sidekaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna teelt (30401:001:1942 ja 0401:001:1983).

ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud.

2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind

1/10

kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa juhtotstarbega (T/B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

2/10

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Kurna tee 38 katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks ja suurus on 13444 m2

millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: Elamumaa (EV): o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja

arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000

m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoone 4,5

m; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,

metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele

kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad

olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Tootmismaa (T): o Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse kõrvalotstarve –

ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. o Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus

allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

o Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B): o Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega,

määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla

o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon tootmise maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

3/10

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised.

Tootmise maa-alal on lubatud: o Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-, keemiatööstuse-,

toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone.

o Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone.

o Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma- või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse-vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone.

o Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm).

Ehitustingimused: o Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on

põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine.

o Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek.

o Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse.

4/10

o Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

o Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):

 ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;

 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta

5/10

tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

5.2. Elamumaa ja äri- ning tootmismaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):

 atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;

 elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

6/10

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse

ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus

elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev hooldatud elamumaa ala korrastatakse ja luuakse juurde 1 üksikelamu krunt. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Elamu kruntide kõrval on kohe äri- ja tootmisala.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut kuid majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav, samas Tallinna ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele. Uue ärimaa loomisega aga suureneb mõju majanduslikule arengule. Vastavalt taotlusele laieneb kohalik ettevõte.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut kuid majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav, samas Tallinna ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele. Uue ärimaa loomisega aga suureneb kindlasti mõju majanduslikule arengule. Vastavalt taotlusele laieneb kohalik ettevõte.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet).

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Pigem positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate elamumaa arvelt. Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva elamumaaga.

maastiku killustumine Pigem positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate elamumaa arvelt. Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva elamumaaga. Maastiku killustumist planeeringu elluviimisel ei toimu.

7/10

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Puudub mõju: Põllumajandusliku maa vähenemist ei toimu.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate elamumaa arvelt. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv olemasolevale. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (5) kuid positiivsed mõjud (7) on mõningas ülekaalus. Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning

8/10

Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp.

2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

7. Detailplaneeringu menetlus 02.07.2023 – Kiri nr 8-1/1003.

Eskiislahenduse esitamine. 01.08.2023 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. 05.12.2023 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks. 04.01.2024 – Kiri nr 8-1/93.

Taotluse esitamine.

Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt

9/10

Kurna tee 33a

Kurna tee 29

S

N

Arhitekt

Projektijuht

K. Samblik

A. Anton

Töö nr 555 ESKIIS

M 1:1000

AS - 04

04.01.2024

Tehnik

MÄRKUS:

Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Uue-Kase

Uuevälja

Ku rn

a te

e T2

Kurna tee 35

Taga-Uuevälja

Kurna tee 33

Kurna tee 31

Ku rn

a t ee

T 7

Kurn a t

ee T1

Kurna tee 28

PLANEERINGUALA NÄITAJAD:

2k

1k

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress või

aadressi ettepanek

Krundi planeeritud

suurus

Suurim ehitisealune

pind (m²)

Hoonestusala suurus (m²)

Hoone kõrgus maapinnast (m) / absoluutne kõrgus (m) Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa (m²) maapealne / maa-alune

Min. tulepüsivusklass

Parkimiskohtade arv

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone PõhihooneAbihoone NormatiivneKavandatud

Krundi hoonestus-

tihedus Krundi

täisehituse % Krundi min.

haljastuse %

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

1

2

3

Kurna tee 42 3241

2000

8203 Kurna tee 38

Kurna tee 40

300

300

3200

1220

592

4270

2 / 1 1 / -

2 / 1 1 / -

2 / 1 1 / -

9 /

9 /

12 /

4,5 /

4,5 /

4,5 /

1 2

1 2

1 2

EE 100%

EE 100%

Th 70% Ä 30%

E 100%

E 100%

T 70% Ä 30%

600 m² / 300 m²

600 m² / 300 m²

2800 m² / 2240 m²

TP 3

TP 3

TP 3

0,19

1200 m² / 960 m²

0,28

0,49

9,8

14,0

39,0

50

50

20

kitsendused ja servituudid

61 61

3

3 3

3

x x

x x

x x

x

x

x x

pos 1: Kaevu sanitaarkaitseala Ø 10 m; elektriõhuliin alla 1 kV kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini; teeservituudi vajadusega alal pos 2 omaniku kasuks. pos 2: Kaevu sanitaarkaitseala Ø 10 m; elektriõhuliin 1 – 20 kV kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini.

Krunt 3380 m2

Moodustatava krundi suurus

EE 100% 9 / 4,5

2 (2/1) Krunt 3241 m²

300 1220

3 (1/2)

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

1

1

EE 100% 9 / 4,5

2 (2/1) Krunt 2000 m²

300 592

3 (1/2)2

2

Th 70% Ä 30% 12 / 4,5 2 (2/1)

Krunt 8203 m²

3200 4730

3 (1/2)3

3

TINGMÄRGID:

Likvideeritavad ehitisedx x

x x

x

1

Moodustatava krundi positsiooni number

krundile

10,00

12,00

5,00

20,00

x

8,0

5,0

4,0

Tallinn 2024

KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ....................................................... 2

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 2

2.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule ........................................................................................... 3 2.2. Planeeringu eesmärk .................................................................................................................. 3

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 3

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 3 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................................. 4 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................... 4 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud........................................................................................... 4 3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 4 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 4 3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 4

4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ..................................................................................................... 4

4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed .................................................................................... 4 4.2. Hoonestusalad............................................................................................................................ 5 4.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................................... 5 4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 5 4.5. Piirded ........................................................................................................................................ 6 4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................... 6 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.............................................................................................. 6 4.8. Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................. 6 4.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .............................................................................................. 7 4.10. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................. 7 4.11. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 7

5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................... 7

5.1. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 8 II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:500 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:500

III TEHNILISED TINGIMUSED IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

2

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; 1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Planeeritaval maa-alal varem kehtestatud detailplaneeringud: –. 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 4.1. Maa-ala plaan tehnovõrkudega, OÜ Geodeesia24, töö nr 7386-23, 06.03.2023. a. 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine”. 5.2. Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. 5.3. Eesti standard EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. 5.4. Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutus-

nõuded”. 5.5. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 5.6. EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri; 6.2. Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016 – 2027 (Kiili

Vallavolikogu 28.06.2016 määrusega nr 17); 6.3. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; 6.4. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9. aprilli 2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78); 6.5. „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded” (Kiili

Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5). 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevi põhjaosas. Kiili alev piirneb idast ja põhjast piki Peterburi teed Maardu linnaga. Tallinna linn jääb u 2,5 km kaugusele läände. Planeeringuala jääb Kiili alev äärealale, Kurna tee äärde. Planeeringuala lähipiirkonnas on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud tootmis- ja ärihoonetega. Ettevõtete peamised tegevused on seotud tootmise ja laomajandusega. Planeeringuala piirneb edelas endise Kiili loomamajanduskompleksiga. Kiili alevis on segahoonestus. On suured tootmis-ärimaaga piirkonnad, alevi keskme moodustavad eluhooned, korterelamud, ridaelamud ja üksikelamud. Domineerivad uuemad üksikelamud, ridaelamud ja korterelamud. Planeeringualast itta jäävad põldudega suured maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, millest osa on hoonestatud väikese mahuliste elamutega ja abihoonetega. Antud piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Kogu vaadeldavale piirkonnale on iseloomulik hajaasustus suurte põldude ja metsadega. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kiili alevis, mis jääb planeeringualast 1 km kaugusele edelasse.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

3

Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Riigitee 1115 Kurna-Tuhala tee jääb 120 m kaugusele läände ja 3 km kaugusele 11 Tallinna ringtee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega ja ka Tallinna linnaga. Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. 2.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule Kehtiva Kiili valla üldplaneeringule (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt asub planeeritav maa-ala tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmis- ja/või ärihoonete maa ning väikeelamumaa (olemasolev ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruseliste korterelamute maa). T/B – tootmis- ja/või ärihoonete maa EV – väikeelamumaa Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Koostatud detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette kinnistu jagamise kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning üheks tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundiks, on määratud ehitusõigus 2 üksikelamu ja 1 tootmis-ärihoone ehitamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtiva üldplaneeringu kohane. 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu Kurna tee 38 jagamine, sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine piirkonda sobiva ärifunktsiooniga hoone ja kahe üksikelamu kavandamiseks. Samuti lahendatakse planeeringuala juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustamine ja seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on määratud ca 1,35 ha. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Kiili vallas Kiili alevi põhjapoolses osas, jäädes Kurna tee, Sepamäe tee ja Uuemäe tee vahelisele alale. Planeeringualasse jääv kinnistu Kurna tee 38 on Kiili aleviku keskusest u 1,5 km kaugusel kirdes.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,35 ha. Planeeringuala moodustab:

• Kurna tee 38 kinnistu, katastritunnus 30401:001:0326, pindala 13444 m²; sihtotstarve 100% elamumaa;

• lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

Kurna tee 38

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

4

3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Maakasutus Kurna tee 38 kinnistu sihtotstarve on elamumaa 100% Olemasolev hoonestus ja kasutusotstarbed Planeeritav ala on hoonestatud: 11101 – Üksikelamu, ehitisregistri kood 116064884, ehitisealune pind 129,0 m², 2-korruseline. 12744 – Elamu, kooli vms abihoone Ait, ehitisregistri kood 116064889, ehitisealune pind 19,0 m², 1-korruseline. Laut, ehitisregistri kood 116064888, ehitisealune pind 51,0 m², 1-korruseline. Kelder, ehitisregistri kood 116064891, ehitisealune pind 17,0 m², 1-korruseline. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Iseloomustus

Kurna tee T1 30401:001:1942 21006 m² Transpordimaa 100% Sõidutee

Kurna tee T2 30401:001:1983 2,84 ha Transpordimaa 100% Sõidutee

Uue-Kase 30401:001:0251 7916 m² Maatulundusmaa 100% Hoonestamata ja kaetud

metsaga

Kurna tee 28 30401:001:0142 138473 m² Tootmismaa 100%

Osaliselt põld, osaliselt mets, hoonestatud

tootmishoonetega (endise loomakasvatuskompleksi

hooned)

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala piirneb loodes Kurna teega (Kurna tee T1 ja Kurna tee T2). Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on Kurna tee T2 (30401:001:1983) sõiduteelt. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kinnistu Kurna tee 38 idaosa läbib keskpinge õhuliin ja läänes paikneb madalpinge õhuliin, mille postil olemasolev liitumiskilp. Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688). Kurna teel (Kurna tee T1) paiknevad sidekaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringualasse jääv kinnistu Kurna tee 38 on suures osas looduslik rohumaa. Kinnistule jääval õuealal paiknevad üksikud lehtpuud ja põõsad. Planeeritava ala maapind on tasane, kerge tõusuga edelast kirdesse. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49.40 – 51.15 m. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid:

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 20 m;

• elektriõhuliini 1 – 20 kV kaitsevöönd 10 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole;

• elektriõhuliini alla 1 kV kaitsevöönd 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole.

4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed Planeeringuala koosneb elamumaa sihtotstarbega kinnistutest Kurna tee 38, suurusega 13444 m². Planeeringu eskiislahenduses on ette nähtud kinnistu jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning üheks äri- ja tootmismaa krundiks. Kruntide on kavandatud suurused ja sihtotstarbed: pos 1 krunt suurusega 3460 m², sihtotstarve elamumaa; pos 2 krunt suurusega 2140 m², sihtotstarve elamumaa; pos 3 krunt suurusega 8203 m², sihtotstarve tootmismaa 70% ärimaa 30%.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

5

4.2. Hoonestusalad Detailplaneeringu eskiislahenduses on hoonestusalad kavandatud lähtuvalt olemasolevast hoonestusest, tuleohutuskujadest ja tehnorajatiste kaitsevööndite asukohast. Hoonestusala suurused: pos 1 krundi hoonestusala suurus 1240 m²; pos 2 krunt suurusega 420 m²; pos 3 krunt suurusega 4730 m². 4.3. Kruntide ehitusõigus Pos 1 – 2 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa 100% Hoonete suurim arv krundil 3 (üksikelamu + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 300 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m elamu; 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – elamu; 1 – abihoone Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve tootmismaa 70% ja ärimaa 30% Hoonete suurim arv krundil 3 (tootmis-ärihoone + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 3200 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m tootmis-ärihoone; 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – tootmis-ärihoone; 1 – abihoone 4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded Pos 1 – 2 Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 45° Maksimaalne kõrgus maapinnast: 9 m põhihoone; 4,5 m abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – põhihoone; 1 – abihoone Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit Katusematerjal: rullmaterjal, plekk Pos 3 Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 30° Maksimaalne kõrgus maapinnast: 12 m tootmis-ärihoone; 4,5 m abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – tootmis-ärihoone; 1 – abihoone Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit, metall Katusematerjal: rullmaterjal, plekk Elamute välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, kiviimitatsiooniga profiilplekki jne. Klaaspindade kavandamisel arvestada nende lindudele nähtavaks muutmise vajadust. Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas. Eluruumide akende ja rõdude kavandamisel arvestada ilmakaari ja tagada võimalusel privaatsed vaated. Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel on soovitav ette näha müra suhtes vähem tundlikke ruume (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Elamute projekteerimisel arvestada tööstuspiirkonna lähedusest põhjustatud häiringutega (müra, õhusaaste):

• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

• akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud asukohta. Seadmed on soovitatav paigutada hoovi poole.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

6

Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Abihooneid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonete aluse pinna ulatuses abihoonetele määratud hoonestusalale, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastuse ning kujadega. Abihoonete täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd. Hoone arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. 4.5. Piirded Elamumaa sihtotstarbega kruntide teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntidevahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m.

Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Tootmis-ärihoonega krundi piire võib olla maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaed.

Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. 4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolevat liikluskorraldust ümbritsevatel teedel ei muudeta. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääsud planeeritud kruntidele olemasolevalt Kurna teelt. Tabel 2. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Ehitise otstarve Ehitise asukoht Normatiivne parkimiskohtade arv krundil

Planeeritud parkimiskohtade arv krundil

väikeelamute ala

Planeeritud: eramu asutused Tööstusettevõte ja ladu

3

1 / 40 1 / 90

2 × 3 = 6 1200 : 40 = 30 2800 : 90 = 31

6 30 31

Planeeritaval maa-alal kokku 67 67

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal, oma krundil maapealsel parkimisalal. Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 67 autole. Kruntidele kokku on planeeritud 67 parkimiskohta. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringualasse jääval kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, üksikud lehtpuud kasvavad elamut ümbritseval õuealal. Olemasolevad puud säilivad. Peale ehitustegevust krundid haljastada. Rajada kõrghaljastusega haljasala tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundile, elamumaa sihtotstarbega krundi kaitseks müra ja saaste eest. Haljastuse osakaal tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundil (pos 3) on minimaalselt 20%. Haljastuse osakaal elamumaa sihtotstarbega kruntidel (pos 1 ja pos 2) on minimaalselt 50%. Täpsem haljastuslahendus ja vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Väikeelamus tekkivad bioloogilised jäätmed kompostitakse oma kinnistu piirides. Kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Komposteeritavate jäätmete jaoks paigaldada nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaeda. 4.8. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on suures osas tasane. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 49.40 – 51.15 m langusega edelast kirdesse.

Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

7

Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini- liivapüüduri oma kinnistul immutussüsteemi. Sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele). 4.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed:

• minimaalne tuleohuklass TP 3 Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides.

• Kasutusviis I kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad tunnevad hoones paiknevaid ruume ning kasutajatel on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, kuid neilt ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist. Sellised hooned ja ruumid on kasutusotstarbelt näiteks: üksikelamu, kaksikelamu, kaksikelamu sektsioon, suvila, aiamaja; elamu abihooned (kuur, saun, individuaalgaraaž).

• kasutusviis VI kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus toimub tootmine ja/või ladustamine ning sõidukite (elektroonika vms) remont ja hooldus.

• kasutamisotstarbed 11101 – Üksikelamu 12744 – Elamu, kooli vms abihoone

12200 – Bürood 12520 – Laohooned

• korruste arv 1 – 2

• hoonete maksimaalne kõrgus 9 – 12 m Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs Kurna teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Välise tulekustutusvee vajadus on 15 l/s kolme tunni jooksul. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant paikneb Kurna teel. Tuletõrjehüdrant paikneb Kurna tee 33 kinnistu kõrval planeeringuala vastas. 4.10. Servituutide seadmise vajadus Määratakse detailplaneeringu koostamisel. 4.11. Tehnovõrkude lahendus Planeeritava hoonestuse tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus antakse planeeringu järgmises etapis. 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kavandatav tegevus on oma iseloomult (büroo-laohoone ja eramute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

8

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uue tootmis-ärihoone ja lisaks olemasolevale lammutatavale eramule kahe uue eramu rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja ohutusabinõusid. 5.1. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;

• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;

• haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;

• territooriumi korrashoid;

• vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;

• tulekindlate materjalide kasutamine;

• paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon;

• soovitatav on sõlmida leping turvafirmaga.

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2024

korraldusele nr xx

KIILI ALEV KURNA TEE 38 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneering.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² KT number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kurna tee 38 1,35 ha 30401:001:0326 Elamumaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

1/3

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

4. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 4.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 4.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 4.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus;

5. Lähteseisukohtade koostamise alused 5.1 kehtivad õigusaktid 5.2 arengukavad ja -strateegiad 5.3 planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 5.4 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5.5 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 5.6 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 5.7 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 5.8 eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 5.9 detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud). 5.10 Eesti standardid

6. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 6.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 6.2 Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 6.3 Täiendavad tingimused: 6.3.1 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade

maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

6.3.2 vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.3.3 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.3.4 teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada Kurna teelt (30401:001:1942 ja 0401:001:1983).

2/3

7. Arvamuste küsimine 7.1 Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.1.1 Põhja päästekeskusega, 7.1.2 Terviseametiga. 7.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 7.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 7.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

8. Lähteseisukohtade kehtivus 8.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. 8.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3/3

Lisa 6

Kiili Vallavalitsuse ……………korraldusele nr …..

Kiili vallas Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

Detailplaneeringu koostaja: Optimal Projekt OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine

linnaosa, Keemia tn 4, 10615, e-post [email protected]; tel

56605462).

KSH eelhinnangu koostaja: Kiili Vallavalitsus

Registrikood: 75020983

Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Harjumaa

Telefon: 6790260

e-post: [email protected]

Eelhinnangu vastutav koostaja: Margit Kuulmann, keskkonnanõunik

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev,

Harjumaa).

1. PLANEERITAVA ALA ANDMED

Kinnistu aadress Kinnistu

suurus

Katastriüksuse

number

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

1 Kurna tee 38 1,35 ha 30401:001:0326 Elamumaa 100%

1.1. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse

(30401:001:0326) jagamine, sihtotstarbe muutmine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse

määramine.

1.2. Eelhinnangu koostamise vajalikkus

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik.

Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada,

kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS §

33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta

eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse

alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Samuti kuulub kavandatav

tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 tegevuse alla, s.o tegevus, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju, kuna planeeringualast kirdepool asuvad II kaitsekategooria liigi

põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) leiukohad (registrikood KLO9119596) ja (registrikood

KLO9121327) ja pisut kaugemal I kaitsekategooria liigid suur-konnakotkas (Clanga clanga)

ja väike-konnakotkas (Clanga pomarina) ning nende Mõisaküla püsielupaigad (kood

KLO3002826 ja KLO3002399) ja sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja

KLO3103080). Samuti piirneb ala maaparandussüsteemi maa-alaga KURNA II

(4109450020120007).

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt

peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul muu hulgas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektide arendamisel. Sama määruse § 15 punkti 8 kohaselt

peab KSH vajalikkust kaaluma tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.

KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse

üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega

kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud

asutuste seisukohtadest.

2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU

2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse

(30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste

määramine ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja

haljastus.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse

juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa juhtotstarbega (T/B). Planeeringuala

juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri-

ja tootmishooned. Kurna tee 38 katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks ja

suurus on 13444 m2 millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili

valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja

1 äri- ning tootmismaa krunt.Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha

haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida

sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete

parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Planeeritav ala asub Kiili alevi põhjapoolses osas. Juurdepääs detailplaneeringu alale on

Kurna teelt ja Sepamäe teelt, väljakujunenud äri- ja tootmishoonete piirkonnas.

Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääsud planeeritud kruntidele olemasolevalt Kurna

tee T2 (30401:001:1983) sõiduteelt.

Planeeritava ala juhtotstarve on kehtestatud üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja/või ärihoonete

maa ning jääb olemasolevasse tiheasustusalasse, sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks

suurusega 13444 m2, millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku. Käesolevas

detailplaneeringus on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega (vt. joonisel 1).

Joonis 1. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust, kuhu on märgutud planeeritava ala

piir.

Maa-ameti andmetel seavad alale kitsendusi (vt. joonis 3):

• puurkaev (PRK0015688) koos veehaarde sanitaarkaitsealaga 10 m;

• elektripaigaldise kaitsevööndid (kood 8341224) ja (kood 11823694).

2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, kus

planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooni järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

Ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda, mille vee-ettevõtjaks on määratud

Osaühing Kiili KVH. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumine on kohustuslikud.

Detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele, seoses teede

asukoha valiku, sademeveega, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja

valgushäiringutega.

2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Planeeritav ala asub Kiili alevi põhjaosas, välja kujunenud tootmis- ja ärihoonete piirkonnas.

Üldplaneeringuga on ärimaid kavandatud asustuse koondumiskohtadesse, eesmärgiga

teenindada kohalikku kogukonda. Planeeritava ala näol on tegemist alaga, kus lähiümbruses

asuvad kinnistud on juba suures ulatuses äri ja/või tootmismaa juhtfunktsiooniga. Arvestades

planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib

planeeritav ala hoonestamiseks. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud piirkonnas

eksisteerivast äritegevusest ning neist tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust,

valgusreostusest, saasteainetest ja mürast. Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid

mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist arvestades pidada eelduslikult

oluliseks.

Kiili valla geoportaali GIS andmetel (seisuga 15.01.2024), piirneb planeeringuala lähiümbrus

järgmiste detailplaneeringutega:

• alast läänes – Kiili tehnopargi detailplaneering, eesmärgiks Krundijaotusplaani

koostamine, ehitusõiguse määramine. Kehtestatud 20.06.2011. Detailplaneeringu

osalist elluviimist on alustatud.

• alast lõunas – Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneering, eesmärgiks Kiili alevis Kurna

tee 28 katastriüksuse (30401:001:0142) jagamine ja moodustatud kruntidele

ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatud

09.11.2023.

• alast edelas – Kiili alevis Kurna tee 25 ja Kurna tee 27 detailplaneering, eesmärgiks

kinnistute liitmine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrku. Kehtestatud 18. oktoober 2022

Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 476. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.

• alast põhjas – Liivipõllu maaüksuse detailplaneering, eesmärgiks sihtotstarbe

muutmine, ehitusõiguse seadmine. Kehtestatud 7. juuni 2016 Kiili Vallavalitsuse

korraldusega nr 287. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri ja Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetest (seisuga 15.01.2024).

2.4.1. Geoloogia ja maavarad

Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu liustikusetted e. moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnavorm

on silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandikuala.

Interpoleeritud pinnakatte paksus on ca. 5,5 m. Tulenevalt uuringupunktide varieeruvast

tihedusest võib tegelik pinnakatte paksus oluliselt erineda.

Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on Kiili vald määratud kõrge

või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuseks.

Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetele paiknevad planeeringualal

gleistunud rähkmullad (Kg) ja gleistunud leostunud mullad (Kog) (vt. joonis 2).

Joonis 2. Muldade paiknemine.

Alal on toimunud tegevusi (maaharimine) juba endise kolhoosi ajal. Viimastel aastatel pole

ala põllumajanduslikku kasutamist leidnud.

Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele asub planeeringualast kirde suunas

ca 1,6 km - 2 km kaugusel asuvad turbamaardla 5. plokk, 4. plokk ja 3. plokk (Kurna

turbamaardlad, registrikaardi nr 543). Edela suunas ca 2,3 km kaugusel asub turbamaardla 9 -

12. plokk (Sausti turbamaardla, registrikaardi nr 240), milledes on hästilagunenud turvas.

Eeldatavalt ei oma planeeringuala oma asukohast tulenevalt mõju geoloogialale ega piirkonna

turbamaardlatele.

2.4.2. Põhja- ja pinnavesi

Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb

planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult

nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik ette

näha meetmed põhjavee kaitseks.

Planeeringualale veekasutuse planeerimisel tuleb arvestada nii piirkonnale (vallale)

kasutamiseks kinnitatud põhjaveevarusid kui vee erikasutuslubadega juba lubatud veevõttu

kogu valla ulatuses (vaba ressursi olemasolu). Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei

ole põhjavee reostust piirkonnas teada.

Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist. Reovee ärajuhtimine

lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) trassiga, paiknevad sidekaabel, vee- ja

kanalisatsioonitorustikud asuvad Kurna teel (Kurna tee T1). ÜVK teenuse osutajaks on Kiili

vallas Kiili KVH OÜ.

Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688) olmeveetarbeks.

Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei toimu, st

säiliks rohumaa. Sõidutee vms rajamine kaevu sanitaarkaitsealasse võib ohustada avatava

põhjaveekihi kvaliteeti. Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega

alad kavandada väljapoole puurkaevu sanitaarkaitseala.

Pinnavee liikumine (veerežiim) sõltub suuresti sademete hulgast. Periooditi on planeeringu

alal põhjavee tase kõrge ja ala on liigniiske. Liigset pinnavett juhivad piirkonnast ära

kuivendussüsteemid. Suurvee perioodidel (näit. varakevadel) kraavide vee ärajuhtimisvõime

ja vastuvõtuvõime ei pruugi olla piisavad. Selline liigniiskus ei ole tavaliselt taimedele

hukutava mõjuga, kuid ei pruugi olla sobiv äri- ja tootmismaa kasutajatele. Kuivendussüsteemide regulaarne korraoleku tagamine on oluline pinnavee juhtivusele

piirkonnast.

Vooluveekogudest ja veekaitselistest objektidest jäävad planeeringualale (vt joonis 3):

• puurkaev (PRK0015688) koos veehaarde hooldusalaga 10 m;

Joonis 3. Kitsendused planeeringualal (Maa-amet 15.01.2024)

Planeeringualaga piirneb maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga (maaparandushoiuala)

KURNA II (tunnus 4109450020120007). Planeeringuala on lisaks ümbritsetud kaudselt

maaparandussüsteemide reguleerivatest võrkudest (maaparandushoiuala) KIILI (tunnus

4109450020120006) ja SÕERU (tunnus 4109450020160005) (vt joonis 4).

Lähim vooluveekogu asub planeeringualast ca 340 m kaugusel põhja suunal, mis on 10 km²

valgalaga kuivendussüsteemide eesvoolu kuivendus KIILI (tunnus 41094500201200062M).

Lõuna suunal asub ca 370 m kaugusel maaparandusehitise reguleerivad võrgud SÕERU ja

SAHKARI-REBASE 10 km2 valgalaga eesvool kuivendus alla. Piirkonna sademe- ja

kuivendusveed juhitakse mööda kuivenduskraave, mis suubuvad Vääna jõkke (vt joonis 4).

Joonis 4. Maaparandussüsteemid (Maa-amet 15.01.2024)

2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik - koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt

funktsioneerivaks tervikuks.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt nähtuvalt piirnev

planeeringuala rohelisest võrgustikust ja rohealast. Rohevõrgustiku tuumala T9 piirnev põhja-

lõuna suunal. Vastavalt Maa-ameti teemaakaardi andmetele on planeeritav ala tasane

rohumaa. Kõrghaljastust planeeringualal ei kasva.

Ehitustegevust ei planeerita üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustikku ettepanekuga alasse.

Planeeritava ala ja rohevõrgustikku jääb piisav puhverala, kuhu planeeringuala ei ulatu.

Selliselt tagatakse rohevõrgustiku senine toimimine. Arvestades eelpool toodut, sh

planeeritava ala asukohta, ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju

rohevõrgustikule ja selle toimimisele.

Taimestik - detailplaneeringuala on tasane rohumaa. Planeeringuala ja selle ümbrus

planeeritakse täiendav kõrghaljastuse puhver, et vähendada kõrval aladele suurenevast

liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra,

valgusreostus, õhusaaste). Krundi minimaalne haljastuse protsent on tootmis- ja ärimaa

sihtotstarbega krundil (pos 3) minimaalselt 20%, millest minimaalselt 60% peab olema

kõrghaljastatud ala ning elamumaa sihtotstarbega kruntidel (pos 1 ja pos 2) on minimaalselt

50%.

Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi

ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede ehitamisega kaasneb

taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada üldplaneeringust tulenevate

kinnistu haljastusnõuete täitmiseks.

Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.

Loomastik - mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja

valgushäiringute näol. Samuti kaob infrastruktuuri ja hoonete ehitamisega loomadele sobiv

looduslik elukeskkond, s.h senised avatud alad, kuid seda eelkõige ainult hoonestamisele

kuuluva ala piires. Planeeringualaga piirnev põllu- ja metsamaa koos rohevõrgustikuga säilib

eeldatavalt elupaigaks ja toitumisalaks jätkuvalt paljudele loomadele ja lindudele.

Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes

kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt

olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi,

suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib

eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja

ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju

loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline.

Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab

vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Planeeringu koostamisel kaaluda loomaastiku uuringu koostamist, et selgitada välja loomade

täpsemad liikumisteed ja rohevõrgustiku toimimise tagamine.

Täiendavate (kõrg)haljastatud alade rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust

tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas.

Selliselt lahendatuna kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt planeeringualalt väljajäävat

rohevõrgustiku ning tagatakse ka II kaitsekategooriasse kuuluva põldtsiitsitaja leiukoha

häirimatus.

2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad; hoiualad;

kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ning

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse

andmetele ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid

ega kaitsealasid.

• Lähim Natura 2000 ala – Rahaaugu loodusala (kood RAH0000338), asub ca 11 km

edela suunas.

• Lähim kaitseala – Kurna mõisa park (registrikood KLO1200378), asub põhja pool

11115 Kurna -tuhala tee ääres , ca 2,4 km kaugusel.

• Lähim vääriseluapik – mets (nimetus VEP nr.154071), asub ca 1,8 km kaugusel edela

suunas.

Kaugusest tulenevalt kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Rahaaugu

loodusalale ega Kurna mõisa pargile, samuti ei avalda mõju ka kaitsealustele

loodusobjektidele.

Lähtudes registri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses

looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala lähimad

kaitstavad loodusobjektid on:

• I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning

nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende

sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool,

ca 2,2 km kaugusel.

• II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht,

asub kirde suunal, ca 230 m kaugusel.

• III kaitsekategooria kaitsealune fauna – herilaseviu (Pernis apivorus), (kood

KLO9115394), mis asub ca 2,3 km kaugusel lõuna suunas;

• kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub

alast ca 5 km kaugusel edelas;

• III kategooria kaitsealune - harilik käoraamat leiukoht (registrikood KLO9338957),

mis jääb ca 2 km kaugusele loode suunas;

Väike-konnakotka ja suure-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km

raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste

igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada

väike- ja suure-konnakotka püsielupaiga puutumatus ning arvestada vajadusega säilitada

võimalikult suures ulatuses väike-konnakotka ja suure-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks

olevat haritavat põllumaad. Väike-konnakotkad ja Suur-konnakotkad on häirimiste suhtes

kõige tundlikumad pesitsuse algfaasis aprillist mai lõpuni1, mistõttu tuleb aktiivset müra jt.

ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid ehitustegevusi sellel ajavahemikul planeeringualal

vältida.

Põldtsiitsitajat ohustab peamiselt arvukuse languse ja elupaikade kadumine seoses

valglinnastumisega ja asulate kasvamisega seotud üldine häirimine. Tundlik taime- kui

loomakasvatuse taimekaitsevahenditele. Samuti ohustab herilaseviu arvukust elupaikade ja

kasvukohtade hävimine või rikkumine ning on tundlik põllumajandusmürkide suhtes.

Harilikku käoraamatutut ohustab eelkõige kasvukohtade veereziimi muutmine ja

kinnikasvamine. Liigi olemasolevate populatsioonide ja nende elupaikades soodsate

tingimuste säilitamiseks on vajalikud järjepidevad hooldustööd.

Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast

suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus neile eeldatavalt olulist negatiivset mõju ega

1 Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 kinnitatud „Väike-konnakotka (Aquila

pomarina) kaitse tegevuskava“ ja Keskkonnaameti Peadirektori 23.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/252 kinnitatud

„Suure-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava“.

häiringut.

2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused

Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade

kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad,

matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud

kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning

nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised;

monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad

(maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhuja muud sõidukid, nende osad või nende

kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga.

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (15.01.2024) ei asu

planeeringualal arheoloogiamälestisi.

Lähimas arheoloogiamälestised – kinnismälestised, kultusekivid (registrinumber 17929 ja

17924), asuvad ca 1,2 m poja ja kirde suunas. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei

kaasne eeldatavalt arheoloogiamälestistele negatiivset mõju.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel muid pärandkooslusi planeeringualal ei esine. Lähimad

pärandkultuuri objektid on:

• Kiili kõrts (registreerimisnumber 304:KOR:002), mis asub ca 1 km edela suunas;

• Maksima tall (registreerimisnumber 304:LAU:004), mis asub ca 1,2 km edela suunas;

• Sepamäe talukoht (registreerimisnumber 304:TAK:004), mis asub ca 1,3 km ida

suunas;

• turbavõtukoht (registreerimisnumber 304:TVK:002), mis asub ca 3 km

planeeringualast edelas:

• Kurna park (registreerimisnumber 653:MOK:001), mis asub ca 2,5 km põhja suunas;

• Kurna vallamaja (registreerimisnumber 304:VAL:001), mis asub Kurna pargis ning

samuti ca 2,5 km põhja suunas.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju

eelnimetatud arheoloogiamälestisele ega pärandkultuuride objektidele.

2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA

KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA

3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju

Detailplaneeringuga kavandatakse ligikaudu 10,7 ha suurusel alal Äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega kruntide moodustamist, määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused ning

lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt.) taotlemise vajadus

selgub detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate

andmete põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.

Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või

piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega

ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõningane kaudne mõju

taimestikule, loomastikule ja täiendav surve kuivendussüsteemidele eesvooludele.

Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida

ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Riiklikusse

registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu olulist mõju ei avalda.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib

ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii

detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise

käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete

kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega

seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise

või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.

Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid

võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb

ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt äritegevusest

tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja detailplaneeringu

elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja

antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

sätestatud müra normtasemeid. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel

planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju

on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi andmetele kuulub planeeritav ala kõrge või

väga kõrge radoonisisaldusega riski piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila

kaart on pigem piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste

vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd

kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje

meetmed.

Planeeringuala kavandatud viisil kasutamine toob endaga kaasa olmevee kasutamise vajaduse.

Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.

Kuna Kiili vallale eraldatud põhjaveevarud on piiratud, siis tuleb hinnata teenuse pakkujaga

reaalseid liitumisvõimalusi.

Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning

planeeringualal immutatakse sademeveed kinnistu piirides. Hoonete katustelt ja kõvakattega

pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini-liivapüüduri oma kinnistul

immutussüsteemi. Planeeringuga tuleb tegevusi kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste

kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb

projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid. Sademevee

ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning

hoonestuse suurusele). Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi

töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, et oleks tagatud vee vaba liikumine kuni

eesvooluni.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada

looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist. Katustelt, teedelt ja parkimisplatsidelt ärajuhitavat sademevett

on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest

isoleerida. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub

väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele

tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.

Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist

„Linnatänavad“.

Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale käesoleval ajal

registreeritud oluline negatiivne mõju.

3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus

Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste

ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud

mõjudeks.

Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (s.h

planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid, kuivõrd

piirkond on juba mõjutatud piirkonnas asuvatest äri- ja tootmispindadest. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad mõjud (äri- ja tootmistegevusest ja sellega seonduvast

liikluskoormusest tingitud visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida

saab planeeritava ala paiknemist äri- ja tootmismaa piirkonnas arvestades pidada oluliseks.

Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud

avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, põhjavee reostus) ja nende vältimise meetmed või

nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi

kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning

ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad

lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektist ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust

(nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib

ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada.

Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt

jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.

Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja

valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist ja piirkonnas levinud maakasutust, ei ole

tegemist mõjude olulise suurenemisega.

3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning

piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik

mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna

atraktiivsust.

3.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Arendustegevuse tulemusena muutub osaliselt olemasolev maakasutus – looduslik tasane

rohumaa asendub äri- ja tootmismaa kruntida ning kahe elamumaa krundiga, kuhu

kavandatakse hoonestust ja infrastruktuuri. Detailplaneeringuga nähakse kontaktvööndis ette

täiendava kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne kultuuripärandit, kinnismälestisi

ega maardlaid.

Kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt üldplaneeringu järgset rohevõrgustiku

toimimist ega planeeringualast põhja pool leitud I kaitsekategooria liikide väike-konnakotka

ja suur-konnakotka püsielupaikadele ega II ja III kategooria kaitsealuste liikide põldtsiitsitaja,

harilik käoraamat ja herilaseviu leiukohtadele (täpsemalt punktis 2.4.3).

Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast

(sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne

mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne.

Ehitusaegse liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete

ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul

on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt:

• I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning

nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende

sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool,

ca 2,2 km kaugusel.

• II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht,

asub kirde suunal, ca 230 m kaugusel.

• III kaitsekategooria kaitsealune fauna – herilaseviu (kood KLO9115394), mis asub ca

2,3 km kaugusel lõuna suunas;

• kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub

alast ca 5 km kaugusel edelas;

• III kategooria kaitsealune - harilik käoraamat leiukoht (registrikood KLO9338957),

mis jääb ca 2 km kaugusele loode suunas;

Väike-konnakotka ja suur-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km

raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste

igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada

nende püsielupaiga puutumatus. Arvestades konnakotkaste kodupiirkonnaks peetava pesa

ümber oleva 2 km raadiusega ala suurust, ei vähene nende potentsiaalne toitumisala, kuna

planeeringuala jääb selles välja.

Võttes arvesse leiukohtade piisavat kagust ei oma planeeringu ala tegevuse nendele

eeldatavalt mõju, kui järgitakse ehitustegevusel leevendusmeetmeid.

3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (15.01.2024) ei paikne

planeeringualal ega selle läheduses Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.

4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos

lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Terviseametile,

Põllumajandus- ja toiduametametile, muinsuskaitseametile ja Transpordiametile.

Ametkondade kokkuvõtlikud seisukohad alljärgnevates punktides.

4.1. Väljavõte Keskkonnaameti kirjast …

4.2. Väljavõte Terviseameti kirjast …

4.3. Väljavõte Põllumajandus- ja toiduameti kirjast …

4.4. Väljavõte Muinsuskaitseameti kirjast …

4.5. Väljavõte Transpordiameti kirjast …

5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA

EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED

TEGEVUSED

5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral

käitumise lahendused;

5.2. Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu.

5.3. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavad nõuded;

5.4. Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka

helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele;

5.5. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest;

5.6. Planeeringuala täpsem radoonisisaldus ning radooniohtlikkust vähendavad meetmed ei

ole teada. Seetõttu tellida radooni uuring, mille käigus määrata planeeringuala pinnase

radoonisisaldus ning leida leevendavad meetmed radooniohtlikkuse vähendamiseks;

5.7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks;

5.8. Välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru;

5.9. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei

toimu;

5.10. Vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse ja sademevee

käitlemisel eelistada säästvaid sademeveelahendusi. Juhul, kui sademevesi kogutakse

kokku ning juhitakse toruga kraavi, on vaja sellele tegevusele taotleda vee

erikasutusluba tulenevalt veeseaduse § 8 lõike 2 punktile 4. Potentsiaalsed

reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida;

5.11. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“;

5.12. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži ja

sademeveesüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse

muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu

koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

5.13. Detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded;

5.14. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui

hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele;

5.15. Alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste

sademeveelahendustega;

5.16. Näha ette kohustus ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud

kinnistutele haljastusprojekt;

5.17. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, mille mõju võib ulatuda

planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada

täiendav kõrghaljastus;

5.18. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada teiste ametkondade poolt tehtud märkuste ja

ettepanekutega.

LÕPPJÄRELDUS

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada

detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu

saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav

tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna

kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole

teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetluse algatamiseks Kurna tee 38 detailplaneeringu osas.

Kiili Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ning käesoleva dokumendi

peatükis 5 toodu osas.

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,

faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Margit Kuulmann

Keskkonnanõunik

30.01.2024