Teade

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

29.12.2025 nr 7-4/25/24302

Kinnitati Peipsiveere looduskaitseala kaitse-

eeskirja muutmine

Austatud menetlusosaline

Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 15. detsembril 2025. a määruse nr 102 „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184 „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine”.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 20.12.2025, 5 ning see jõustub 30.12.2025. Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning seletuskirjaga Kliimaministeeriumi kodulehel. Saadame materjalid ka lisadena.

Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muudeti, et rajada Piirissaare sihtkaitsevööndisse ja

piiranguvööndisse riiklikult olulist andmeside- ja muud piiritaristut. Politsei- ja Piirivalveamet kavandab andmesidekaabli trassi paigaldamist Peipsi ja Lämmijärve piirkonda, mis läbib nii Piirissaare sihtkaitsevööndit kui ka Emajõe suudmeala piiranguvööndit. Muudetud eeskirjaga

võimaldatakse Piirissaare sihtkaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekul püstitada ehitisi mitte üksnes kaitseala, vaid ka riigikaitse tarbeks.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Maarja Annuk (tel 5394 3549, e- post [email protected]).

Peipsiveere looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Nele Saluveer

juhtivspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Lisad: 1) Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine

2) Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise seletuskiri

Maarja Annuk 5394 3549, [email protected]

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 30.12.2025 Avaldamismärge: RT I, 20.12.2025, 5

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184 „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri“ muutmine

Vastu võetud 15.12.2025 nr 102

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruses nr 184 „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Kastre vallas Ahunapalu, Kastre, Kõnnu, Lääniste, Terikeste ja Võõpste külas, Luunja vallas Kavastu ja Pajukurmu külas, Peipsiääre vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Tartu vallas Piiri, Saare ja Tooni külas ning Põlva maakonnas Räpina vallas Meerapalu, Parapalu ja Pedaspää külas.“;

2) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitsealal võib viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Viibimine ei ole lubatud Koosa sihtkaitsevööndis asuval Koosa järvel 1. aprillist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning riiklikul eluslooduse seirel ja kaitstava loodusobjekti valitseja korraldatud eluslooduse uuringul ja inventuuril.“;

3) paragrahvi 6 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;“;

4) paragrahvi 6 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;“;

5) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tee, tehnovõrgu või -rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, välja arvatud ujuvehitised veekogudel, mis on lubatud vaid kaitseala tarbeks, ja Piirissaare sihtkaitsevööndis, kus ehitiste püstitamine on lubatud vaid kaitseala või riigikaitse tarbeks;“;

6) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „Emajõe-Ahja,“ sõnadega „Emajõe suudmeala,“.

§ 2. Muudatuste põhjendused

Määruse seletuskirjas1on esitatud põhjendused kaitsekorra muutmise kohta.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi energeetika- ja keskkonnaministri 15. juuli 2025. a käskkirjaga nr 1-2/25/308 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184 „Peipsiveere loodusk... Leht 1 / 2

§ 5. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee.

Kristen Michal Peaminister

Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister

Keit Kasemets Riigisekretär

Leht 2 / 2 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184 „Peipsiveere loodusk...

Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184

„Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla,

kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega

muudetakse Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitsekorda.

Kaitseala asub Tartu maakonnas Kastre vallas Ahunapalu, Kastre, Kõnnu, Lääniste, Terikeste

ja Võõpste külas, Luunja vallas Kavastu ja Pajukurmu külas, Peipsiääre vallas Kargaja, Praaga,

Rehemetsa ja Tähemaa külas, Tartu vallas Piiri, Saare ja Tooni külas ning Põlva maakonnas,

Räpina vallas Meerapalu, Parapalu ja Pedaspää külas.

Senise kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1.

Muutmise eesmärk on avaliku korra kaitsmiseks ning piirihalduse ja kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna korraldamiseks vajaliku taristu ehitamise võimaldamist Piirisaare

sihtkaitsevööndis ning Emajõe suudmeala ja Piirisaare piiranguvööndis. Taristu rajamine toetab

Eesti riigi julgeoleku tagamist. Taristu rajamine ilma looduskaitseala läbimata ei ole võimalik.

Kaitsealal ei ole võimalik kehtiva kaitsekorra alusel taristu rajamist lubada.

Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist

Maarja Annuk (tel 5394 3549, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra

otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele

Saluveer (tel 5693 9110, e post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on

teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Jekaterina Masalska (tel 5198 7564, e-post

[email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-

post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused

Määruse § 1 punktiga 1 ajakohastatakse kaitseala asukohta. Pärast 2017. aasta haldusreformi ei

ole enam Meeksi, Mäksa, Piirisaare, Vara ja Võnnu valda.

Osa Meeksi vallast liideti Räpina vallaga (osaliselt ka uue Kastre vallaga), Mäksa, Võnnu ja

suurema osa Meeksi valla põhjal moodustati Kastre vald, Piirisaare vald liideti Tartu vallaga

ning Vara vald liideti Peipsiääre vallaga. Peipsiveere looduskaitsealale jääv Aruaia küla osa

(osaliselt ka väljaspoole looduskaitseala jääv osa) liideti Võõpste külaga. Osa Lääniste külast

liideti Terikeste külaga. Osa Kõnnu külast liideti Lääniste külaga, osa Ahunapalu külaga ja kuid

üle poole jäi endiselt Kõnnu külaks ning üks osa Meerapalu külast moodustas iseseisva

Pedaspää küla.

Määruse § 1 punktiga 2 viiakse kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseaduse § 30 lõikega 2,

kus seoses looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse jõustumisega

01.01.2024 jäeti välja nõue küsida riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustööks

kaitsealadel liikumispiiranguga alal liikumiseks eraldi luba. Loa taotlemine on ülearune aja- ja

ressursikulu olukordades, kus selle väljaandmine on enesestmõistetav.

Määruse § 1 punktiga 3 viiakse kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseaduse § 14 lõike 1

punktiga 6, kus seoses ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015 ei kasutata enam väikeehitise

mõistet.

Määruse § 1 punktiga 4 viiakse kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseaduse § 14 lõike 1

punktiga 9, mis keelab kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta rajada uut veekogu, mille

pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba,

ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

Määruse § 1 punkt 5 sõnastatakse ümber nii, et Piirisaare sihtkaitsevööndis oleks võimalik

ehitiste püstitamine ka riigikaitse tarbeks. Politsei- ja piirivalveamet on küsinud

Keskkonnaametilt arvamust andmesidekaabli Peipsi ja Lämmijärve paigaldamise kohta.

Planeeritava andmesidekaabli trass läbib Piirisaare sihtkaitsevööndit ning Emajõe suudmeala

ja Piirisaare piiranguvööndit. Andmesidetrassi ei ole võimalik paigaldada ilma looduskaitseala

läbimata. Kuna andmesidetrass on vajalik avaliku korra kaitsmiseks ning piirihalduse ja

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna korraldamiseks, toetades omakorda Eesti riigi

julgeolekut, on selle paigaldamine riikliku tähtsusega. Kehtiva sõnastuse järgi on Piirisaare

sihtkaitsevööndis ehitiste püstitamine lubatud üksnes kaitseala tarbeks. Uue sõnastusega

„Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee, tehnovõrgu või -rajatise või

tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, välja

arvatud ujuvehitised veekogudel, mis on lubatud vaid kaitseala tarbeks ja Piirisaare

sihtkaitsevööndis, kus ehitiste püstitamine on lubatud vaid kaitseala või riigikaitse tarbeks”

luuakse võimalus andmesidekaabli Piirisaare sihtkaitsevööndisse paigaldamise kaalumiseks.

Võimalused sidekaabli ja teiste sarnaste ehitiste paigaldamiseks nii, et sellega ei kahjustata

kaitseala kaitse-eesmärke, on Piirisaare sihtkaitsevööndis olemas.

Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse piiranguvööndite nimekirja, kus kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud tootmisotstarbeta ehitise ja ajutise ehitiste püstitamine, Emajõe

suudmeala piiranguvööndiga. Emajõe suudmeala piiranguvööndis tootmisotstarbeta ehitiste

püstitamise lubamisega on võimalik lubada eelmises lõigus mainitud andmesidekaablit ja teisi

sarnaseid ehitisi, mis on üleriigilise tähtsusega, vajalikud Piirisaarel asuvatel katastriüksuste

(mis ei jää kaitseala territooriumile) sihtotstarbeliseks kasutamiseks või mis on vajalikud

kaitseala tarbeks. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kaitseala kaitse-eesmärke ning

valida asukoht ja tehnoloogia, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke.

3. Menetluse kirjeldus

Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 18. augustist 8. septembrini 2025. a

Keskkonnaameti kodulehel ning eraldi kokkuleppel oli määruse eelnõu ja seletuskirjaga

võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti Tartu kontoris, Kastre, Luunja, Peipsiääre, Räpina ja

Tartu Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus

13. augustil 2025. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja 13. augustil 2025. a kohalikus

ajalehes Tartu Postimees ning 14. augustil 2025. a kohalikus ajalehes Lõunaleht. Väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 12. augustil 2025. a.

Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti Kastre,

Luunja, Peipsiääre, Räpina ja Tartu Vallavalitsusele, Politsei- ja Piirivalveametile ning

Riigimetsa Majandamise Keskusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta, koos

ettepanekuga korralda see ilma avaliku aruteluta.

Avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmisi EL õigusakte:

1. nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja

loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 3 on Natura 2000

võrgustiku linnualaks esitatud Emajõe suudmeala ja Piirisaare linnuala ning lisa 1 punkti 2

alapunktile 29 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Emajõe-Suursoo loodusala.

Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. a korraldusega nr 101 muudeti Euroopa Komisjonile

esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja: „Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala”

asendati nimega „Peipsiveere linnuala” ning „Emajõe-Suursoo loodusala” nimega „Peipsiveere

loodusala”. Peipsiveere linnuala ja Peipsiveere loodusala hõlmavad täielikult Peipsiveere

looduskaitseala.

Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud

direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega

kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.

Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt loodi Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura

2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral

leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide

elupaiku.

Peipsiveere loodusala (loetelus nimega Emajõe-Suursoo) on Natura 2000 võrgustiku alaks

kinnitatud Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega nr 2008/24/EÜ, millega võeti

vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas

asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri

K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse

biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 7. veebruari 2025. a

rakendusotsusega (EL) 2025/238, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas

asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kaheksateistkümnes uuendatud versioon (teatavaks

tehtud numbri C(2025) 738 all, ELT L 2025/238, 17.02.2025).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt

käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende

munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,

hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt rakendavad

liikmesriigid vajalikke meetmeid, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide

arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele

nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.

Peipsiveere looduskaitsealal on oluliseks eesmärgiks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud

linnuliigi kaitse.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Peipsiveere looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel

oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti

kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle

käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute

teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks

eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.

Täiendavat mõju määruse muutmine kaasa ei too.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.

Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Keskkonnaorganisatsiooni õigus esitada kaebus halduskohtule keskkonnaasjades tuleneb

keskkonnaseadustiku üldosa seadusest (KeÜS). Vastavalt KeÜS §-dele 30-31 eeldatakse

keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui

keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud

keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lõige 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Justiits- ja Digiministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium on eelnõu

kooskõlastanud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu

märkustega. Teised ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud

tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse

eelnõu kooskõlastatuks.

Kooskõlastusringil esitatud märkustega arvestamise tabel

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. Muuta paragrahvi 5

lõike 1 muudatuse

sõnastust, eelnõus toodud

sõnastus võib tekitada

küsitavusi, kuna lõike

esimene lause teeb

üldisest viibimisloast

erandi, samas kui teine

lause täpsustab, et

sihtkaitsevööndis asuval

Koosa järvel võib siiski

viibida, kuid mitte 1.

aprillist 31. juulini.

Arvestatud. Sõnastust

korrigeeritud

2. Muuta paragrahvi 10

lõike 2 punkti 1 sõnastust,

mõiste

„tehnovõrgurajatis“

asemel „tehnovõrk“ ja

„rajatis“, kuna

asjaõigusseaduse § 158

selgitab, et kütte-,

veevarustus- või

kanalisatsioonitorustikku,

elektroonilise side või

elektrivõrku, nõrkvoolu-,

küttegaasi- või

elektripaigaldist või

surveseadmestikku ja

nende teenindamiseks

vajalikke ehitisi

nimetatakse tehnovõrguks

ja -rajatiseks.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on

muudetud.

3. Asendada muudatuses

mõiste „püstitamine“

mõistega „ehitamine“

Ei arvestatud. Mõiste „ehitamine“

on oluliselt laiem kui „püstitamine“.

Looduskaitseseaduse järgi saab

sihtkaitsevööndis reguleerida ehitise

püstitamist.