Otsus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

31.12.2025 nr 7-29/2025-003

Elering AS-i gaasisüsteemi tasakaalustamise lepingute pikendamise kooskõlastamine

1. Haldusmenetluse alustamine

Komisjoni määruse (EL) nr 312/2014, 26. märts 2014, millega kehtestatakse ülekandevõrkude

gaasi tasakaalustamise võrgueeskiri (määrus)1, artikli 8 lõige 1 sätestab, et ülekandesüsteemi

halduril on õigus hankida tasakaalustamisteenuseid nende olukordade jaoks, kus lühiajalised

standardtooted ei taga või ei taga tõenäoliselt ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks

vajalikku mõjumisvõimet või puudub lühiajaliste standardtoodetega kauplemise likviidsus.

Määruse artikli 6 lõige 4 sätestab, et tasakaalustamistoimingute elluviimise ajal võtab

ülekandesüsteemi haldur arvesse järgmisi põhimõtteid:

a) tasakaalustamistoiminguid viiakse ellu mittediskrimineerival viisil;

b) tasakaalustamistoimingute puhul võetakse arvesse ülekandesüsteemi haldurite mis tahes

kohustusi käitada ülekandesüsteemi ökonoomselt ja tõhusalt.

Määruse artikli 8 lõike 3 järgi tuleb tasakaalustamisteenuseid hankida turupõhiselt läbipaistva

ja mittediskrimineeriva avaliku pakkumismenetluse teel kooskõlas kehtivate siseriiklike

eeskirjadega, mis seisneb eelkõige järgmises:

a) enne mis tahes tasakaalustamisteenusega seotud lepinguliste kohustuste võtmist peab

ülekandesüsteemi haldur avaldama piiravate tingimusteta pakkumiskutse, kus on pakkujate

jaoks märgitud eesmärk, kohaldamisala ja asjakohased juhised, et võimaldada neil

pakkumismenetluses osaleda;

b) tulemused avaldatakse, piiramata tundlike äriandmete kaitset ning individuaalsed tulemused

avaldatakse igale pakkujale.

Määruse artikli 9 lõige 1 sätestab, et määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud põhimõtete alusel

käitub ülekandesüsteemi haldur asjakohaste tasakaalustamistoimingute üle otsuse langetamisel

järgmiselt:

a) seab vajaduse korral ja asjakohases ulatuses prioriteediks üldtoodete kasutamise mis tahes

muude saada olevate lühiajaliste standardtoodetega võrreldes;

b) kasutab muid lühiajalisi standardtooteid, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) kasutab asukohapõhiseid tooteid, kui ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks on

vaja konkreetsetes sisse- ja/või väljavoolupunktides gaasivoogu muuta ja/või alustada

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32014R0312

2 (6)

gaasipäeval konkreetsest ajavahemikust;

2) kasutab ajapõhiseid tooteid, kui ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks on

vajalikud gaasivoo muutused gaasipäeva konkreetsel ajavahemikul. Ülekandesüsteemi

haldur kasutab ajapõhist toodet ainult siis, kui see on ökonoomsem ja tõhusam kui

peamiste toodete või asukohapõhiste toodete kombinatsiooni ostmine ja müümine;

3) kasutab ajapõhiseid asukohapõhiseid tooteid, kui ülekandesüsteemi kasutuspiirides

hoidmiseks on vaja konkreetsetes sisse- ja/või väljavoolupunktides ja gaasipäeva

konkreetsel ajavahemikul gaasivoogu muuta. Ülekandesüsteemi haldur kasutab

ajapõhist asukohapõhist toodet ainult siis, kui see on ökonoomsem ja tõhusam kui

asukohapõhiste toodete kombinatsiooni ostmine ja müümine;

c) kasutab tasakaalustamisteenuseid ainult juhul, kui lühiajalised standardtooted ei taga või

tõenäoliselt ei taga asjaomase ülekandesüsteemi halduri hinnangul ülekandesüsteemi

kasutuspiirides hoidmiseks vajalikku mõju.

Ülekandesüsteemi haldur võtab arvesse punktides a–c osutatud tasakaalutoimingute

eelisjärjekorra moodustavate elementide kulutõhusust.

Määruse artikli 8 lõige 5 sätestab, et kui riigi reguleeriva asutuse otsusega ei ole võimaldatud

tasakaalustamisteenuse pikemat kestust, siis ei ületa tasakaalustamisteenuse kestus ühte aastat

ning alguskuupäev jääb 12 kuu piiresse lepinguosaliste poolt asjakohase siduva kohustuse

võtmisest.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks

haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).

Maagaasiseaduse (MGS) § 231 lõike 2 järgi võib võrguettevõtja erinevate võrguteenuste

osutamiseks sõlmida turuosalisega eraldi võrgulepingud.

2. Menetlusosalised

Elering AS – registrikood: 11022625; aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, Harjumaa; e-post:

[email protected].

3. Asjaolud ja menetluse käik

24.10.2025 esitas Elering AS (Elering) Konkurentsiametile taotluse gaasisüsteemi

tasakaalustamisteenuse lepingute pikendamiseks määruse artikli 8 lõike 5 alusel. Sama taotluse

tasakaalustamisteenuse lepingute pikendamiseks esitas ka AS Conexus Baltic Grid (Conexus)

Läti reguleerivale asutusele (Public Utilities Commission of the Republic of Latvia, PUC).

Kuigi määrus ei nõua tegevuste koordineerimist teiste reguleerivate asutustega, siis tulenevalt

Eesti ja Läti vahelisest ühisest gaasi ülekandevõrgu bilansitsoonist on koordineeritud tegevus

vajalik gaasi ülekandevõrgu toimimiseks.

Elering tõi taotluses välja, et on koos Läti gaasi ülekandesüsteemi operaatoriga Conexus

hankemenetluse PRO-2024/203 tulemusel sõlminud tasakaalustusteenuse lepingud kahe

süsteemikasutajaga vastavalt 6. veebruaril 2025 ja 13. veebruaril 2025. Lepingud kehtivad

kaksteist kuud alates nende sõlmimise kuupäevast kuni vastavalt 5. veebruarini 2026 ja

12. veebruarini 2026. Vastavalt lepingutes sätestatule, kui kumbki lepingupool ei teata lepingu

lõpetamisest vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppu, pikeneb lepingu tähtaeg

automaatselt veel kaheteistkümneks kuuks, st kuni vastavalt 5. veebruarini 2027 ja

12. veebruarini 2027. Vastavalt määruse artikli 8 lõikele 6 on Elering ja Conexus läbi vaadanud

3 (6)

tasakaalustamisteenuste kasutamise. 2025. aastast on tasakaalustamisteenuse lepingute alusel

tehtud tasakaalustamised ulatunud 10,8 GWh-ni, mis moodustab 6% kogu tasakaalustamise

tehingutest.

05.11.2025 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses määruse nõuete täitmisega

tasakaalustamistoimingute teostamisel ning tasakaalustamisteenuste hankimisel.

17.11.2025 vastas Elering Konkurentsiametile täiendavad määrusest tulenevate tingimuste

täitmise kohta.

05.12.2025 esitas Konkurentsiamet Eleringile täiendava järelepärimise, milles palus selgitusi

tasakaalustamisteenuse osutajatelt hinnapakkumiste küsimise aluste ning meetmete kohta, mis

tagavad lühiajaliste standardiseeritud gaasitoodete kasutamise maksimeerimise

tasakaalustamisel.

12.12.2024 esitas Elering Konkurentsiametile täiendava selgituse.

4. Konkurentsiameti seisukoht

Elering on selgitanud tasakaalustamisteenuse lepingute pikendamist sellega, et vastavaid

lepinguid tuleks vaadata kui hädaabinõusid, kuna lepinguid2 kasutatakse ainult siis, kui puudub

börsil lühiajaliste standardtoodetega kauplemise piisav likviidsus või kui lühiajalised

standardtooted ei suuda tehniliste piiride sees stabiilset süsteemi toimimist säilitada. Eleringi

esitatud teabe kohaselt on 2025. aastal jätkuvalt esinenud olukordi, kus lühiajalised

standardtooted ei ole piisavad ülekandesüsteemi hoidmiseks ettenähtud tehnilistes

kasutuspiirides.

Lisaks on Elering välja toonud, et lepingud võimaldavad kasutada asukohapõhiseid tooteid, mis

ei ole kauplemisplatvormil saadaval. Asukohapõhiste toodete kasutamine võimaldab Eleringil

ülekandesüsteemis konkreetsetes sisse- või väljavoolupunktides gaasivoogu muuta.

Gaasisüsteemi tasakaalustamisteenuse avaliku hanke osalisteks saavad olla kõik isikud, kes

täidavad avaliku hanke nõuded. Sõlmitud tasakaalustamisteenuse lepingutes pole teenuse hind

määratud. Hinna saab tasakaalustamisteenuse pakkuja määrata ise vastavalt, kui

ülekandesüsteemi haldur pakkumist küsib ja hind peab kehtima vähemalt 2 tundi.

Menetluse käigus on Elering muuhulgas selgitanud, et lähtub tasakaalustamistoimingute valikul

(lühiajaline standardtoode vs. tasakaalustamisteenus) majanduslikust efektiivsusest.

Konkurentsiamet ei nõustu Eleringi lähenemisega, mille kohaselt võib

tasakaalustamisteenuseid eelistada lühiajalisele standardtootele majandusliku efektiivsuse

kaalutlustel. Konkurentsiameti hinnangul on selline tegevus vastuolus määrusega, mis

kehtestab tasakaalustamistoimingutele range ja kohustusliku eelisjärjekorra (määruse artikkel

9 lõige 1).

Kuigi määruse artikli 9 lõige 1 viitab määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud põhimõtetele, sh

ülekandesüsteemi haldurite kohustusele käitada ülekandesüsteemi ökonoomselt ja tõhusalt,

sätestab artikli 9 lõige 1 üheselt mõistetava hierarhia, mida ülekandesüsteemi haldur peab

tasakaalutoimingute tegemisel järgima:

Esimene eelistus: üldtooted.

Teine eelistus: lühiajalised standardtooted.

2 Eleringi ja Conexuse poolt on tasakaalustamisteenuse lepingud sõlmitud AS Elenger ja JSC Latvijas Gāze.

4 (6)

Viimane võimalus: tasakaalustamisteenused.

Artikli 9 lõike 1 punkt c sätestab selgesõnalise piirangu: ülekandesüsteemi haldur kasutab

tasakaalustamisteenuseid ainult juhul, kui lühiajalised standardtooted ei taga või tõenäoliselt ei

taga asjaomase ülekandesüsteemi halduri hinnangul ülekandesüsteemi kasutuspiirides

hoidmiseks vajalikku mõju. Säte ei sisalda erandit, mis lubaks eelisjärjekorrast kõrvale kalduda

toote hinna või majandusliku efektiivsuse tõttu.

Seega, kui turul on saadaval lühiajaline standardtoode, mis on tehniliselt võimeline süsteemi

tasakaalustama, puudub Eleringil alus tasakaalustamisteenuse kasutamiseks, sõltumata sellest,

kas teenus oleks antud hetkel odavam.

Mis puudutab majandusliku efektiivsuse rakendusala, mis on sätestatud määruse artiklis 9

lõikes 1, mille kohaselt ülekandesüsteemi haldur võtab arvesse määruse artikli 9 lõike 1

punktides a–c osutatud tasakaalutoimingute eelisjärjekorra moodustavate elementide

kulutõhusust, on Konkurentsiamet seisukohal, et majandusliku efektiivsuse printsiip on

asjakohane vaid eelisjärjekorra astmete siseselt, mitte astmete vahel valides.

Konkurentsiameti seisukoht on, et tasakaalustamisteenust tohib kasutada ainult siis kui muud

standardtooted on ammendunud tulenevalt määruse artikli 9 lõikest 1, mis sätestab vastava

eelisjärjekorra erinevate toodete (tasakaalutoimingute) jaoks, mis peavad olema eelnevalt

rakendatud, enne kui saab tasakaalustamisteenust kasutada. Majandusliku efektiivsust võib

arvesse võtta ainult eelisjärjekorras olevate tasemete siseselt.

Eeltoodud sätte ingliskeelne versioon annab selles osas täiendava selguse ja välistab mitmeti

tõlgendamise: „The transmission system operator shall take into account cost-efficiency within

the respective levels of the merit order referred to under (a)-(c).“ Sõnastus "within" (sees/piires)

kinnitab üheselt, et majanduslikku efektiivsust hinnatakse eelisjärjekorra tasemete siseselt.

Sellest tulenevalt peab määruse alusel ülekandesüsteemi haldur esmalt valima majanduslikult

soodsaima pakkumise üldtoodete või standardtoodete hulgast ning alles olukorras, kus

eelnimetatud on ammendunud või tehniliselt sobimatud (st on täidetud määruse artikli 9 lõike

1 punkti c tingimused), võib ülekandesüsteemi haldur valida majanduslikult soodsaima

tasakaalustamisteenuse.

Madalama taseme toote (tasakaalustamisteenuste) eelistamine kõrgema taseme tootele

(standardtoode) ainuüksi hinna tõttu ei ole kooskõlas määruses sätestatuga, selle eesmärgiga

ning moonutaks turusignaale.

Määruse eesmärk on tagada, et ebabilansi hind peegeldaks gaasi tegelikku väärtust ja nappust

turul. Kui ülekandesüsteemi haldur sekkuks turule, hankides soodsama hinnaga

tasakaalustamisteenust olukorras, kus standardtoodete turuhind on kõrge, moonutaks see

ebabilansi hinda. See vähendaks võrgukasutajate motivatsiooni oma portfelli ise tasakaalustada,

mis on vastuolus määruse artikli 4 lõikes 2 ja artikli 22 lõikes 6 sätestatud eesmärgiga luua

tõhusaid stiimuleid.

Konkurentsiamet juhib tähelepanu murettekitavale trendile: võrreldes 2024. aastaga on

tasakaalustamisteenuse kasutamise maht Eleringi portfellis kasvanud 2,6%-lt 6%-le.

Konkurentsiameti hinnangul võib nimetatud osakaalu kasv olla tingitud asjaolust, et

ülekandesüsteemi haldur on lühiajalisi standardtooteid osaliselt asendanud

tasakaalustamisteenuste kasutamisega, lähtudes ekslikult majandusliku efektiivsuse printsiibist

(eelistades teatud olukordades odavamat tasakaalustamisteenust kallimale standardtootele)

olukorras, kus see ei ole lubatud. Selline praktika vähendab otseselt ja põhjendamatult üld- ja

standardtoodete kasutamist ning suurendab tasakaalustamisteenuste mahtu.

5 (6)

Kirjeldatud trend on vastuolus määruse preambuli punktis 5 sõnastatud selge eesmärgiga:

"Ülekandesüsteemi haldurite eesmärk peaks olema lühiajaliste standardiseeritud toodetena

gaasi lühiajalisel hulgiturul oma gaasivaru tasakaalustamiseks ostetud ja müüdud gaasi

koguste maksimeerimine." Tasakaalustamisteenuste osakaalu suurenemine viitab turupõhiste

standardtoodete kasutamise vähenemisele, mis vajab ülekandesüsteemi halduri poolt kriitilist

analüüsi ja muudatuste sisseviimist tasakaalustamisteenuste kasutamisega seonduvatesse

tegevuspõhimõtetesse, et tagada määruses sätestatu ja selle eesmärkide täitmine.

Mis puudutab tasakaalustamisteenuste hankimist üldiselt ning olemasolevate

tasakaalustamisteenuse lepingute pikendamist, siis leiab amet, et Eleringi esitatud teabe põhjal,

on 2025. aastal jätkuvalt esinenud olukordi, kus lühiajalised standardtooted ei ole piisavad

ülekandesüsteemi hoidmiseks ettenähtud tehnilistes kasutuspiirides. Ehk sisuliselt on esinenud

olukordi, kus on täidetud määruse artikli 9 lõike 1 punktis c toodud tasakaalustamisteenuste

kasutamise kriteerium. Lisaks võimaldavad tasakaalustamisteenused teostada asukohapõhist

tasakaalustamist juhtudel, kus kauplemisplatvormil puuduvad selleks sobivad või piisava

likviidsusega standardtooted.

Eeltoodust tulenevalt asub Konkurentsiamet seisukohale, et Eleringi poolt ametile

kooskõlastamiseks esitatud olemasolevate tasakaalustamisteenuse lepingute pikendamine on

põhjendatud ning kooskõlas määruse artikli 8 lõikega 5.

Samas rõhutab Konkurentsiamet, et lepingute pikendamine ei vabasta ülekandesüsteemi

haldurit kohustusest järgida teenuste kasutamisel määruse artiklites 8 ja 9 sätestatud piiranguid.

Eelkõige juhib amet tähelepanu määruse artikli 9 lõike 1 punktile c, mis keelab

tasakaalustamisteenuse eelistamise üldtoodetele ja lühiajalisele standardtootele majandusliku

efektiivsuse kaalutlustel. Tasakaalustamisteenuste kasutamine on lubatud vaid juhul, kui

standardtooted on ammendunud või tehniliselt sobimatud, nagu käesolevas dokumendis

eelnevalt põhjalikumalt selgitatud.

Konkurentsiamet toob veel välja, et kuigi Eleringi koostatud küsitluses ei tulnud üheltki uuelt

süsteemikasutajalt sooviavaldust sõlmida tasakaalustamisteenuse lepingut, siis kõigi

süsteemikasutajate mittediskrimineerimise põhimõtte järgimiseks ja tingituna ka artikli 9

lõikest 1 tulenevast astmesisese majandusliku efektiivsuse parandamisest, soovitab

Konkurentsiamet Eleringil läbi viia tasakaalustamiseteenuse pakkuja leidmiseks uue hanke

vastavalt määruses sätestatule.

Lisaks täpsustab Konkurentsiamet, et eelneva 2024. aasta küsitluse sarnaste tulemuste korral,

kus huvilisi polnud, sõlmiti pärast küsitlust tehtud hanke jooksul ikkagi tasakaalustamisteenuse

leping ühe täiendava süsteemikasutajaga.

5. Kokkuvõte

Konkurentsiamet, töötanud läbi 23.10.2025 ametile esitatud gaasisüsteemi tasakaalustamise

lepingute pikendamise taotluse, on eeltoodust lähtudes seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada.

Siiski rõhutab amet, et tasakaalustamisteenuste kasutamine peab olema kooskõlas Komisjoni

määruses (EL) nr 312/2014, 26. märts 2014, millega kehtestatakse ülekandevõrkude gaasi

tasakaalustamise võrgueeskiri, artiklis 9 lõikes 1 sätestatuga. Gaasisüsteemi tasakaalustamise

lepingute pikendamine ja uue avaliku hanke kuulutamine ei kahjusta turu olukorda, kui

tasakaalustamisteenuse kasutus on kooskõlas määrusega.

Eeltoodu alusel ning juhindudes Määruse artikkel 8 lõikest 5

otsustan:

rahuldada Elering AS-i poolt Konkurentsiametile esitatud gaasisüsteemi tasakaalustamise

6 (6)

lepingute pikendamise taotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Lepikult

konkurentsiteenistuse juhataja