TTJA 16.12.2025 kirja nr 16-12/25-17395-001 edastamine. Kullipesa ökodukti KMH eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Kullipesa ökodukti ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Stricto Project OÜ (registrikood 12175455, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Kadaka tee 42b, 12915, e-post [email protected]) esitas 15.11.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2511271/26302 Kullipesa ökodukti BR2646 (EHR kood 221497494)

ehitamiseks, mis asub Pärnu maakonna Pärnu linna Silla küla Surju metskond 36 kinnistul

(katastritunnus: 56801:004:0290). Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica

raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku

läbipääsu konfliktalades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muu tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda sellisele muule tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või

ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse

ümbruskonda jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Rail Balticu raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest. Kullipesa ökoduktiga seotud Rail Balticu

raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju

EELNÕU

hindamine, mille programmi tunnistas TTJA nõuetele vastavaks 13.08.2025. Kullipesa

ökodukti projekteerimisel arvestati eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma

truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu - Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sealhulgas järgnevate meetmetega: rajada

ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%; ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades

lisada risuvalle, kive jms, loomaks mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

ökodukti paremaks toimimiseks tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt, piirata ökodukt

vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt kulgeb ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette

nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse minimaalselt 1 m paksuse pinnasega. Lisaks

ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Kullipesa ökodukti projekteerimise käigus täpsustunud

piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Kavandatava tegevuse elluviimine toob

kaasa muutusi maakasutuses. Ökodukt rajatakse metsamaale, toimub maapinna hõivamine,

mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle

kavandatava Rail Baltica raudteetrassi, lisaks kattub vaadeldav ökodukti piiranguvöönd

osaliselt ka Via Baltica trassikoridoriga. Kõige kavandatava koosmõjus muutub piirkonna

maakasutus oluliselt, seda seeläbi ka killustades, kuid ökodukt on leevendusmeede

strateegiliselt oluliste joonobjektide (Via Baltica, Rail Baltica) rajamisel. Ökodukt parandab

maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud

tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, ligipääsu takistavate

hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise, omavad mõju eeskätt võrreldes

senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega.

Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat

metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi kasutada. Eelhinnanguga ei tuvastatud ebasoodsaid

ehk olulisi negatiivseid mõjusid maa-alale ega maakasutusele.

Projektala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6114760020030001, 6114540010110001)

ning alal asuvad ka maaparandussüsteemi eesvoolud kuni 10 km2 (61145400101100011M,

61147600200300011M). Kavandatava tegevuse elluviimisel asendatakse ehitustööde käigus

ökodukti alune pinnas kuni 1,5 m sügavuselt ning lähtuvalt põhjavee kõrgest tasemest võib

tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ja vee tõkestamiseks. Ökodukti rajamiseks on

tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel

on arvestatud asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi

reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja

drenaažisüsteemide projekteerimise või ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised

lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja

kohaselt käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti all (maa

sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul kui raudtee

pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas betoonist truubitoru

paigaldamine. Eelhinnanguga ei tuvastatud ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid mõjusid

veestikule, sh põhjaveele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.4 toodud

meetmetega. Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja/või kallastega ning merekeskkonnaga.

Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse

ning pinnas asendatakse kuni 1,5 m sügavuselt. Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või

EELNÕU

keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi ega ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu ei

ole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on

võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada ökodukti haljastuse rajamisel. Piirkonna

õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid, tolm), kuid

tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja ehitusmasinad

ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed, ökodukti kasutusest

heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja

mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt erosioon suuresti

lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede puhastus ja

harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid mullale, pinnasele, õhule ega kliimale.

Vaadeldavale alale, ökodukti piiranguvööndisse (ökoduktist ~255 m kaugusele), ulatub Reiu-

Liiva liivamaardla ning selle aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 11 ning passiivse tarbevaru plokid

9 ja 12 (Reiu-Liiva II liivakarjäär). Samuti asub Kullipesa ökodukti ala üldgeoloogilise

uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis (uuringuloa nr

YGUL/522251). Ökodukti piiranguvöönd on seatud selle toimimiseks, mistõttu on sel alal

kaevandamine keelatud, seda lähtuvalt ka Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“. 2024. aasta

planeeringulahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt tuleks karjäär selle

avamisel rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ammendada ja korrastada enne naabruses

olevate ökoduktide valmimist. Teisalt on 2024. aastal OÜ Rewild poolt koostatud „Vaskrääma

külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“

eksperthinnangus antud soovitus karjääri mitte avada Reiu-Liiva II liivakarjääri lõunapoolse

lahustüki lõunaosas, Via Baltica trassist lõuna pool. Kas ja mis tingimustel on võimalik maavara

kaevandada, selgub maavara kaevandamisloa taotluse menetluses. Kullipesa ökodukti jaoks

kasutatavat ehitusmaterjali kasutatakse eesmärgipäraselt. Materjalide ja maavarade kasutamisel

lähtutakse optimaalsest kulust. Kullipesa ökodukti kaevetööde maht on 40 491 m3, millest

enamuse moodustab kasvumulla eemaldamine 38 169 m3 ning väiksema osa vundamendi kaeve

2 322 m3. Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu

väljakaevatava pinnase ehk kaevise maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks

ning mitte-struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse mäeeraldiste kasutuselevõtul kaevandamisloa

taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse riiklikul tasemel.

Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maavarade

kasutusele.

Tegevuse käigus tekivad jäätmetest peamiselt ehitusjäätmed ja pakendid, mille nõuetekohasel

käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja

remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti

kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Ehitusobjektil tuleb jäätmekäitlus

korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk

negatiivseid mõjusid jääkide, heidete ning jäätmetekke aspektidest eeldusel, et rakendatakse

eelhinnangu peatükis 4.7 toodud meetmetega.

Ökodukti rajamine metsamaale toob muutusi ümbritsevas maastikus, veel enam koosmõjus

raudteetrassiga ning tulevikus rajatava Via Baltica maanteega. Kavandatava tegevuse

elluviimiseks on vajalik maa-ala 7 ha, millest metsa raadamine on vajalik ~2 ha ulatuses

(põhjapoolne metsatukk, mis jääb vahetult ökodukti alla). Seejuures tuleb silmas pidada, et

osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel

EELNÕU

igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib

maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades

asjaolu, et ökodukt paikneb keset metsaala, mille läheduses puudub asustus või ka suuremad

teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. 2024.

aastal OÜ Rewild poolt koostatud „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas

rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ eksperthinnangu kohaselt on Via Baltica maantee

rajamisel oluline korraldada metsaraied nii, et Kullipesa ökodukti ja maantee vahelisel alal

oleks igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu, mis moodustaks

maanteehäiringut varjava tõkke ning omakorda varjutaks ka maanteel liiklejatele Kullipesa

ökodukti. Muuhulgas rajatakse Kullipesa ökoduktile piirkonda sobituv haljastus koostöös

haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine võimaldab

loomadele turvaliselt raudteetrassi ületada. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid

ehk negatiivseid mõjusid maastikule, sh pinnavormidele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu

peatükis 4.8 toodud meetmega.

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendav objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Kullipesa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti ega projekteeritavat kaitstavat ala. Vaadeldavale alale ei ole registreeritud ka teisi

kaitsealuseid objekte ega puurkaeve. Ökoduktist ~80 m kaugusel on registreeritud Reiu-

Vaskrääma vaheline haavik, mis ei klassifitseeru Natura elupaigaks. Kullipesa ökoduktist ~245

m kaugusel on registreeritud kuusikute ja kuusesegametsade tüüpi vääriselupaik (VEP208175),

millega suuresti kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata)

kasvukoht. Elupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega ei

mõjutata, kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud

piiranguvööndisse. Vääriselupaigani ei ulatu ka ökodukti tarvis raadatavast alast

valgustingimuste muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust,

et ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub

arvutuslikult 25,8 m kaugusele ning lähim vääriselupaik jääb kavandatavast Kullipesa

ökoduktist 245 m kaugusele.

Ökoduktist ~245 m kaugusel on registreeritud ka II kaitsekategooria kanakulli (Accipiter

gentilis, KLO9123603) leiuala, kelle viimane pesitsus on märgitud 2017. aastal. Kanakulli

kaitse tegevuskava (2022) kohaselt võib liigi kodupiirkonna suurus varieeruda mõnekümnest

kuni mõnesaja ruutkilomeetrini. Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud

vanametsa pindalaga. Mida vähem on saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab

kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega ohutegureid kanakullile ei ole, kuid suure mõjuga

ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga

pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik tapmine ja isendite loodusest

eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste, elektriliinide ja sõidukitega.

Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil, millal võib häirimine põhjustada

pesakoha hülgamist või pesitsemisest loobumist.

EELNÕU

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) keskkonnamõju strateegilises

hindamises (KSH) leiti, et raudteetrassi ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud,

mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast

lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull on alale

tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste ehitustööde tegemist vältida märtsist (kuu

enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja lõpp). Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust,

mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas või mängukohas ületab pesitsusperioodil

järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Kuid vaatamata sellele, kas

kanakull registreeritud alal pesitseb või mitte, tuleb arvestada raadamistööde tegemisel

pesitsusrahuga ehk hoiduda raietöödest 15. aprillist vähemalt kuni 15. juulini. Eelnimetatud

KSH-s käsitleti kanakulli leiuala osas asjakohase leevendusmeetmena ka kokkupõrkeohu

vältimiseks tarastamise lahenduste rakendamist (mis muudavad tarad lindudele nähtavaks) ja

kontaktliinidele nähtavust parendavate märgiste paigaldamist.

2024. aastal OÜ Rewild poolt koostatud „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti

piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ eksperthinnangus hinnati kavandatava

Kullipesa ökodukti toimimist muuhulgas koos Via Baltica maanteetrassi rajamisega.

Eksperthinnangus leiti, et väga tõenäoliselt jääb Kullipesa ökodukt ulukiläbipääsuna toimima

ka juhul, kui selle lähedusse rajatakse Via Baltica maantee, kuid nende kahe omavaheline

kaugus ei tohiks olla väiksem kui 400 m. Eelhinnangu sisendiks oleva plaanilahenduse põhjal

on ökodukti ja Via Baltica trassi vahe kohati 315 m. Lähtuvalt asjaolust, et Via Baltica

maanteetrassi rajamise asjaolud ei ole veel täielikult selgunud ning Via Baltica vastava lõigu

paiknemine pannakse täpsemalt paika Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

projekteerimisel, ei soovitata lähtuvalt teistest tundlikest objektidest (näiteks lähedal asuv

Kanakulli leiuala) Kullipesa ökodukti asupaika nihutada. Küll aga tuleks üldiselt järgida

nimetatud eksperthinnangus antud soovitusi juhuks, kui Via Baltica maantee kord rajatakse.

Pärnu linna üldplaneeringus on rohevõrgustiku planeerimisel arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Kullipesa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, mille

toimimine tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering,

üldplaneering) toodud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimisega.

Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid looduslikule

mitmekesisusele ja kaitstavatele loodusobjektidele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu

peatükis 4.9 toodud meetmega.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Pärnu linna Paikuse osavallas Vaskrääma ja Silla

külades hajaasustusega alal. Vaadeldava piirkonna peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on

maatulundusmaa. Vaadeldaval alal ei asu ühtegi majapidamist. Lähim eluhoone asub ökoduktist

~920 m kaugusel lõuna suunas Valteri (56801:004:0231; 100% maatulundusmaa) kinnistul.

Arvestades tegevuse iseloomu, kaugust lähimast elamust ning mastaapi, ei ole kavandatava

tegevuse elluviimisel ette näha negatiivsete ehk ebasoodsate mõjude tekkimist piirkonna

elanikkonnale, nende tervisele, heaolule ega varale. Ökodukti piiranguvööndis, ökoduktist

~370 m kaugusel, asub pärandkultuuriobjekt Tuletõrje veevõtukoht (568:TTV:001), mis on

hästi või väga hästi säilinud. Samuti läbib piiranguvööndit, ökoduktist ~530 m kaugusel,

pärandkultuuriobjekt Pärnu-Mõisaküla raudtee (756:RTR:004), mis on hävinud, kuid

raudteetamm on looduses tuvastatav, relsid ja liiprid on üles võetud. Kultuurimälestisi

vaadeldavale alale ei jää. Kullipesa ökodukti rajamisega ei kahjustata piirkonna

pärandkultuuriobjekte ega tekitata nendele üht- või teistmoodi ebasoodsat mõju, arvestades

muuhulgas nende paiknemist Kullipesa ökodukti suhtes. Kavandatava tegevuse elluviimine ei

seostu müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga käesoleva teemavaldkonna

EELNÕU

(elanikkonna) mõistes. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk negatiivseid

mõjusid elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ega kultuuripärandile

ja arheoloogilistele väärtustele. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka täiendavaid ohtlikke

olukordi (suurõnnetusi, katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid.

Eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub, kuna Kullipesa ökodukti

rajamisega ei ole olulist negatiivsete ehk ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ette näha,

kui kavandatava tegevuse elluviimisel rakendatakse eelhinnangu peatükkides 4.4, 4.7, 4.8 ja

4.9 toodud meetmeid. Seiremeetmete rakendamise ja täiendavate keskkonnaalaste uuringute

läbiviimise vajadus puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide, jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada.

2. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh

põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad

ladustamisalast väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud

materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt

likvideerida.

3. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid)

ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

4. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

5. Tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

EELNÕU

6. Järgida 2024. aastal Rewild OÜ poolt koostatud „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa

ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ eksperthinnangus antud

soovitusi Kullipesa ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga.

Hoida Kullipesa ökodukti ja maantee vahelisel alal igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai

ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu.

7. Enne ehitustöödega alustamist tuleb ornitoloogi poolt fikseerida kirjalikult, kas kanakull

on alale tagasi pesitsema tulnud. Juhul kui kanakull on pesitsema tagasi tulnud, siis ei

tohi mürarikaste tööde tegemist planeerida kanakullile tundlikule ajale märtsist juunini.

8. Metsaraiet ei tohi teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini.

9. Kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

10. Kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, § 61, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22, 23, 4 ja 8,

EhS § 39 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Kullipesa ökodukti ehitamiseks keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kliimaministeerium – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Pärnu Linnavalitsus – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus – [email protected]

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa

ökodukti eelprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2025

2

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed

• Töö vormistatud: 15.12.2025

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 8

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................... 12

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 17

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 17

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 18

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 18

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 18

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 19

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 20

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 21

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 21

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 22

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 23

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 24

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 24

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 27

4

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonda

Pärnu linna Vaskrääma ja Silla küladesse kavandatav Kullipesa ökodukt üle Rail Baltica

raudteetrassi. Kullipesa ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule

(56801:004:0290; 100% maatulundusmaa), ligikaudu 7 ha suurusele alale. Kavandatava

tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonda Pärnu linna Vaskrääma ja Silla küladesse

kavandatav Kullipesa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi (vt ka joonist 1). Kullipesa

ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule (56801:004:0290; 100%

maatulundusmaa), millest ökodukt hõivab ligikaudu 7 ha suuruse ala.

Joonis 1. Kullipesa ökodukti asukoht. Ülemisel joonisel on lillaga märgitud ökodukt ning tumehalli

joonega raudteetrass, alumisel punase piirjoonega Pärnu linna haldusterritoorium, rohelise täpiga

ökodukti asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Ökodukti projekteerimise lähteülesande kohaselt koostatakse ökodukti maa-alale

maastikuarhitekti kompetentsiga isiku poolt haljastusprojekt vastavalt tüüptingimustele „Rail

Baltica maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüpülesanne“. Lisaks teostatakse

olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised,

hüdroloogilised, geotehnilised ja topo-geodeetilised uurimistööd. Seejuures projekteeritakse

ökodukt järgnevaid (esitatud valikuliselt) tehnilisi tingimusi silmas pidades:

6

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;

• eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt

vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;

• tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate

konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab

konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);

• ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee

kraave;

• ökodukti ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning betoonkivist;

• rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;

• kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia

võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada

lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade

ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt (Stricto Project OÜ, seisuga 20.10.2025) kulgeb

ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse

minimaalselt 1 m paksuse pinnasega.

Lisaks ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate

süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirjade kohaselt (Stricto Project

OÜ, seisuga 20.10.2025) käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning

ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul

kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas

betoonist truubitoru paigaldamine.

Kullipesa ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli – Eesti

Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine1 (KMH 8), mille programm

tunnistati nõuetele vastavaks 13.08.2025. Kullipesa ökodukti projekteerimisel arvestatakse mh

eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica

lõigul Pärnu – Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega,

sh meetmetega nagu (lähtuvalt meetmete pidevast täienemisest, ei pruugi alljärgnev loetelu olla

lõplik):

• rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%;

• ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks

mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

1 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

7

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt,

piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

8

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 02.12.2025), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Lähtuvalt Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“, on planeeringulahendusega

suurulukite läbipääsude suudmealade tegevuste piiramiseks määratud ökoduktide ümber

piiranguvöönd vähemalt 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist. Kullipesa ökodukti

maakonnaplaneeringu kohane piiranguvööndi läbimõõt on ligikaudu 1300 m, st

piiranguvööndi raadius on ligikaudu 650 m. Planeeringus on selgitatud, et ökodukti

piiranguvöönd on näidatud nihutamisruumiga ning täpne asukoht ja piirid täpsustuvad

projekteerimisel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva Kullipesa ökodukti projekteerimise

käigus täpsustunud piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Alljärgnevalt on

kirjeldatud olemasolevat olukorda ökodukti Pärnu maakonnaplaneeringust tulenevast ning

projekti käigus täpsustunud piiranguvöönditest.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Pärnu linna Paikuse osavallas Vaskrääma ja Silla

külades hajaasustusega alal, kus Paikuse osavalla kodulehe andmetel elab 01.01.2025 seisuga

vastavalt 85 ja 529 inimest. Vaadeldava piirkonna peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on

maatulundusmaa. Vaadeldaval alal ei asu ühtegi majapidamist, seejuures lähim eluhoone asub

ökoduktist lõunasuunas ligikaudu 920 m kaugusel Valteri (56801:004:0231; maatulundusmaa

100%) kinnistul. Kullipesa ökodukti piiranguvööndisse jääb üks kinnistu – Surju metskond 36

(56801:004:0290).

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste kohaselt esinevad vaadeldaval alal moreeni (liivsavi ja

saviliiv kividega ning rähk) ja meresetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel)

pinnakatted. Vaadeldaval alal esinevad valdavalt leostunud gleimullad (Go), küllastunud

turvastunud mullad (Go1), õhukesed madalsoomullad (M’’), leede-turvastunud mullad (LG1;

LG1n), leede-gleimullad (LGn), leetunud gleimullad (LkG; LkGn), küllastumata turvastunud

mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), väga õhukesed madalsoomullad (M’) ning gleistunud

keskmiselt leetunud huumuslikud gleimullad (L(k)IIg), gleistunud keskmiselt leetunud

leedemullad (LIIgn), gleistunud keskmiselt leetunud mullad (LkIIg) (vt ka joonist 2). Põhjavesi

on piirkonnas kaitstud.

9

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2. Vaadeldava ala mullakaart, kus sinise joonega on märgitud Kullipesa ökodukt, lilla joonega

ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ökodukti keskpunktist

lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Ligikaudu 245 m kaugusel Kullipesa ökoduktist on registreeritud kuusikud ja kuusesegametsad

tüüpi vääriselupaik (VEP208175; ei tohiks kuivendada, raiuda ning surnud ja lamapuitu

eemaldada), millega suuresti kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera

pennata; mõjuteguriteks puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse muutumine

ning lageraied) kasvukoht. Ligikaudu samal kaugusel, kuid asukohalt teises kohas, on

registreeritud II kaitsekategooria kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9123603, viimane pesitsus

märgitud aastal 2017; mõjuteguriteks pesapaikade hävinemine, toitumisalade kvaliteedi

langus, pesitsusaegne häirimine) leiuala. Ligikaudu 80 m kaugusele ökoduktist on

registreeritud elupaik Reiu-Vaskrääma vaheline haavik (vt ka joonist 3A). Kullipesa ökodukt

ei asu siseriiklikult ega rahvusvaheliselt kaitstaval ega projekteeritaval kaitstaval alal. Lähim

rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala, Reiu jõe loodusala (RAH0000616), asub Kullipesa

ökoduktist ligikaudu 1,8 km kaugusel. Vaadeldavale alale ei ole registreeritud teisi

kaitsealuseid objekte ega puurkaeve. Ökodukti piiranguvööndis, ökoduktist ligikaudu 370 m

kaugusel, asub pärandkultuuriobjekt Tuletõrje veevõtukoht (568:TTV:001), mis on hästi või

väga hästi säilinud. Samuti läbib piiranguvööndit, ökoduktist ligikaudu 530 m kaugusel,

pärandkultuuriobjekt Pärnu-Mõisaküla raudtee (756:RTR:004), mis on hävinud, kuid raudtee

tamm on looduses tuvastatav, relsid ja liiprid on üles võetud. Kultuurimälestisi vaadeldavale

alale ei jää.

10

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 3A. Kaitsealused objektid ning elupaigatüüp kavandatava tegevuse alal (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025; EELIS, 02.12.2025)

Kavandatava tegevuse alal asuvad maaparandusega ja ressurssidega seotud kitsendusi

põhjustavad objektid ja nende mõjualad (vt joonist 4). Vaadeldavale alale, ökodukti

piiranguvööndisse (ökoduktist ligikaudu 255 m kaugusele), ulatub Reiu-Liiva liivamaardla

ning selle aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 11 ning passiivse tarbevaru plokid 9 ja 12. Samuti asub

planeeringuala üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis (uuringuloa nr YGUL/522251). Lisaks asub projektala maaparandussüsteemide

maa-alal (6114760020030001, 6114540010110001) ning alal asuvad ka maaparandussüsteemi

eesvoolud kuni 10 km2 (61145400101100011M, 61147600200300011M).

11

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4. Kitsenduste mõjualad vaadeldaval alal (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

12

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering (2018) – planeeringus on arvestatud Rail Baltica rajamisega.

Kullipesa ökodukt asub rohelise võrgustiku maakonna suures koridoris (K8) ning ökodukti

piiranguvöönd ulatub ka maakonna väikesele (T9; ökoduktist läänekaares) ja maakonna

suurele (T8; ökoduktist idakaares) tugialale. Lisaks on vaadeldav ala märgitud konfliktalana

(vt ka joonist 5).

Joonis 5. Maakonnaplaneeringu kohane roheline võrgustik ja konfliktala Kullipesa ökodukti ümbruses

(alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Maakonnaplaneeringus on seatud üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks

ja säilitamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus ei langeks koridorides alla 70% koridori

keskmisest läbimõõdust, tuumalades alla 90%;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

13

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid;

• uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja

kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta,

kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);

• uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul

eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku

säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti

ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis

kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust

suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2024) – planeeringu koostamise eesmärgiks

oli Rail Baltic raudteeliini trassikoridori asukoha määramine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kus

vaadeldav Kullipesa ökodukt ka asub. Planeeringus on toodud Rail Balticu arendamise

põhimõtted, leevendus- ja hüvitusmeetmed lähtuvalt keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest ning planeeringu elluviimise põhimõtted ja teave. Planeeringu joonistel on

näidatud suurulukite läbipääsu eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite

läbipääsu piirkond. Suurulukite läbipääsude toimimiseks on planeeringuga suuruluki

läbipääsude ümber kehtestatud 500 meetri raadiuses piiranguvöönd arvestatuna suuruluki

läbipääsu keskpunktist. Põhijoonisel on suuruluki läbipääsu piiranguvöönd näidatud koos

nihutamisruumiga. Piiranguvööndi asukoht ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui

selguvad suuruluki läbipääsude täpsed asukohad. Suurulukite läbipääsude piiranguvööndis on

kehtestatud järgmised piirangud:

• keelatud on jahipidamine;

• keelatud on ulatuslike lagealade tekitamine;

• keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad

loomade ligipääsu läbipääsule;

• keelatud on maavarade kaevandamine.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju strateegiline

hindamine (2024) – KSH eesmärk on kiire raudteeühenduse rajamisega kaasneva

keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja hindamine,

positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada

keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Töö käigus uuriti seejuures

kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku

mõju avaldumise tagajärgi. KSH tulemusena valmis nimekiri leevendavatest asjakohastest

meetmetest, millest olulisimad on seotud järgnevaga (esitatud valikuliselt, lähtuvalt Kullipesa

ökodukti piirkonna eripäradest):

14

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku

tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka

tundlike elupaikade kaitseks;

• elupaikade fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud);

• elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee

kvaliteedi säilimist tagavad meetmed);

• juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja

metsamaadele. Leevendavad meetmed kultuuriväärtusega objektide kaitseks (sh

arheoloogiaväärtused, -pärand jne);

• õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” (2012) –

teemaplaneeringuga alaks on maantee trassikoridor, mis hõlmab Pärnu maakonda läbiva Via

Baltica maantee toimimiseks ja ülejäänud teedevõrguga ühendamiseks tarvilikku ala ning selle

lähimõjuala. Esimese klassi maantee (2+2 sõidurada) trassikoridorina käsitletakse maantee

teljest mõlemale poole kuni 325 m kaugusele jäävat ala. Selle ulatuses võivad tuua maa

reserveerimine ja hiljem uue tee rajamine maaomanikele kaasa erinevaid

maakasutuspiiranguid. Via Baltica trassikoridor ulatub ka Kullipesa ökodukti

piiranguvööndisse (vt ka joonist 6).

Joonis 6. Via Baltica trassikoridori (märgitud oranžiga) paiknemine Kullipesa ökodukti suhtes, kus

sinise joonega on märgitud Kullipesa ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu

maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega

ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ümber ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli

joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet)

15

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Paikuse valla üldplaneering (2009) – enne 2017. aasta haldusreformi asus vaadeldav ala

Paikuse vallas ning seniks, kuni uue moodustatud Pärnu linna haldusterritooriumi

üldplaneering kehtestatakse, kehtib vaadeldaval alal haldusreformi eelne üldplaneering.

Planeeringu kohaselt asub Kullipesa ökodukt maakonna suurel (T8) tugialal. Üldplaneeringuga

on seatud nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks ning eraldi tingimused

tugialadele, mh:

• looduslike alade osatähtsus tugialadel ei tohi langeda alla 90 %;

• metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldiselt lubatud;

• tugialadel mh:

o säilitada tugialade terviklikkus;

o säilitada haruldased taimekooslused ja vääriselupaigad;

o hooldada pool-looduslikke kooslusi;

o säilitada pinnavormid.

Pärnu linna üldplaneering 2035+ (osaliselt vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025

otsusega nr 28) – üldplaneeringuga täpsustati Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud rohelise

võrgustiku ruumilist paiknemist. Kavandatav Kullipesa ökodukt asub rohevõrgustiku

koridoris, ökodukti piiranguvööndisse ulatub ka rohevõrgustiku tugialad (maakonna suur; T8)

(vt ka joonist 7). Rohevõrgustiku terviklikkuse, toimimise ja säilimine põhimõtted ja

tingimused lähtuvalt üldplaneeringust, mh (esitatud valikuliselt, dubleerimata juba ka

maakonnaplaneeringuga sätestatut):

• rohevõrgustikus tuleb kõik tegevused kavandada tasakaalukalt ning käsitleda selliselt,

et rohevõrgustik jääks toimima. Arvestada tuleb olemasoleva keskkonnaga ning

asukohast tulenevate asjaoludega.

• ehitustegevuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Sidususe

tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala.

• rohevõrgustiku koridorides võib teha lageraiet kuni 2 ha suurusel alal. Uue lageraie

võib teha pärast piirneva raiesmiku nõuetekohast uuenemist.

• rohekoridorides tuleb tagada eksinud loomade pääs tagasi looduslikku keskkonda ilma

konfliktsituatsioone tekitamata. Vältida tuleb tupikolukordi, kus lai rohekoridor katkeb

ilma selge edasiliikumise võimaluseta.

• rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida tarastamist. Tarastamine on lubatud õueala

ulatuses ning juhtudel, kui tarastamine (nt elektrikarjus, metsamajandamine) on

õigustatud tulenevalt maade põllu- ja metsamajanduslikust tegevustest,

(viljapuuaedade kaitse jms), kuid võimaldatud peab olema ulukite vaba liikumine.

Rohelise võrgustiku koridoris peab loomade vabaks liikumiseks säilima vähemalt 100

m ja tugialadel 400 m laiune ala. Ulukite vaba liikumise tagamiseks on võimalik

kasutada erinevaid meetmeid, nt aedade asemel kasutada alternatiivina hekki, tõsta aiad

maapinnast kõrgemale väikeulukite läbipääsu tagamiseks, jagada tarastatud ala osadeks

ja võimaldades loomade liikumist nende vahelt jne.

• rohevõrgustiku ja taristuobjektide ristumiskohtadesse kavandatavate suurulukipääsude

(ökodukt, suurulukitunnel) toimivuse tagamiseks on oluline moodustada

perspektiivsete ulukipääsude (nt Rail Balticaga seonduv Kullipesa ökodukt)

suudmealale piiranguvööndid (nt 500 m ulatuses). Piiranguvööndis on oluline, et ei

muudetaks senist maakasutust (sh maakasutuse sihtotstarvet) ega rajataks seni

16

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

hoonestamata maaüksustele ehitisi (nt hooned, piirdeaiad jms), mis võivad takistada

loomade liikumist ulukipääsu.

Joonis 7. Pärnu linna üldplaneeringus määratud roheline võrgustik vaadeldaval alal, kus rohelise alaga

on märgitud rohevõrgustiku tuumala, triibutusega rohekoridor, oranžiga Via Baltica maanteetrass,

sinise joonega on märgitud Kullipesa ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu

maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega

ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ümber ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli

joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas

piirkonnas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.

17

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

Käesolevas peatükis on hinnatud vaid Kullipesa ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail

Baltica raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad

keskkonnamõju hindamised. Välja arvata Via Baltica maanteetrass, puuduvad Kullipesa

ökodukti ümbruses muud tegevused, millega kaasneks koosmõju ökodukti rajamisega.

Ökodukti enda näol on tegemist raudtee rajamise elustiku mõjude leevendusmeetmega ning

seega võib järeldada, et ökodukt pigem aitab vähendada raudteega kaasnevaid ebasoodsaid

mõjusid.

4.1 Maa ja maakasutus

Kullipesa ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule (56801:004:0290; 100%

maatulundusmaa), millest ökodukt hõivab ligikaudu 7 ha suuruse ala. Kavandatava tegevuse

elluviimine toob kaasa muutusi maakasutuses – ökodukt rajatakse metsamaale, toimub

maapinna hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse

leevendusmeetmena üle kavandatava Rail Baltica raudteetrassi, lisaks kattub vaadeldav

ökodukti piiranguvöönd osaliselt ka Via Baltica trassikoridoriga. Kõige kavandatava

18

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

koosmõjus muutub piirkonna maakasutus oluliselt, seda seeläbi ka killustades, kuid ökodukt

on leevendusmeede strateegiliselt oluliste joonobjektide (Via Baltica, Rail Baltica) rajamisel.

Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna

ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti

piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade

tekitamise, ligipääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise,

omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja

ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa

majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi

kasutada.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk olulise negatiivse mõju eelduseid.

4.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või

kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Põhjavesi on piirkonnas kaitstud, st vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga

hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Kavandatava tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni

1,5 m sügavuselt ning lähtuvalt põhjavee kõrgest tasemest võib tekkida vajadus põhjavee

väljapumpamiseks ning vee tõkestamiseks.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab vee väljapumpamise mõju raadiust hinnata

vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

0 = √,

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor.

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency 2007).

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub

kavandatava tegevusega hõlmatud alal moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakatte settetüüp. Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/d (Eesti

Geoloogiakeskus, 2001). Kui arvestada filtratioonikoefitsienti 10 m/d ja et vett on vaja välja

19

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

pumbata kuni 0,8 m ulatuses2, siis Sichardti valemiga arvutades võib ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 25,8 m-ni.

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6114760020030001,

6114540010110001) ning ala läbivad ka maaparandussüsteemi eesvoolud kuni 10 km2

(61145400101100011M, 61147600200300011M). Ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav

arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel arvestatakse

asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu

toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemiseks on vaja küsida

kooskõlastus/tingimused Maa- ja Ruumiametist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-

s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

• lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1) peavad

ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad olema sellised,

kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh põhjavette).

Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad ladustamisalast

väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud materjalid ja jäätmed

koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt likvideerida;

• ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit;

• maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste kohaselt esinevad vaadeldaval alal moreeni (liivsavi ja

saviliiv kividega ning rähk) ja meresetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel)

pinnakatted. Vaadeldaval alal esinevad valdavalt leostunud gleimullad (Go), küllastunud

turvastunud mullad (Go1), õhukesed madalsoomullad (M’’), leede-turvastunud mullad (LG1;

LG1n), leede-gleimullad (LGn), leetunud gleimullad (LkG; LkGn), küllastumata turvastunud

mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), väga õhukesed madalsoomullad (M’) ning gleistunud

keskmiselt leetunud huumuslikud gleimullad (L(k)IIg), gleistunud keskmiselt leetunud

leedemullad (LIIgn), gleistunud keskmiselt leetunud mullad (LkIIg). Kavandatava tegevuse

2 September 2025 seisuga on Kullipesa ökodukti alal pinnaveetase 7,8 m ning kavandatava ehituskaeviku põhi 7

m. Sellest lähtuvalt on vaja vett välja pumbata 0,8 m ulatuses.

20

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt – ökodukt koos oma muldkehaga laiub

ligikaudu 7 ha suurusel alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase

struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 1,5 m sügavuselt.

Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi

kooslusi/ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu pole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist

ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada

ökodukti haljastuse rajamisel (projektala korrastamisel/vertikaalplaneerimisel).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja

ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed,

ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka

erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt

see erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede

puhastus/harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Seega ei mõjuta Kullipesa ökodukti

rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.6 Maavarade kasutus

Vaadeldavale alale, ökodukti piiranguvööndisse (ökoduktist ligikaudu 255 m kaugusele),

ulatub Reiu-Liiva liivamaardla ning selle aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 11 ning passiivse

tarbevaru plokid 9 ja 12 (Reiu-Liiva II liivakarjäär). Samuti asub Kullipesa ökodukti ala

üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis

(uuringuloa nr YGUL/522251). Ökodukti piiranguvöönd on seatud selle toimimiseks, mistõttu

on sel alal kaevandamine keelatud, seda lähtuvalt ka Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“.

Planeeringulahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (2024) kohaselt tuleks karjäär

selle avamisel rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ammendada ja korrastada enne naabruses

olevate ökoduktide valmimist. Teisalt on OÜ Rewild poolt „Vaskrääma külas oleva nn

Kullipesa ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ koostatud

eksperthinnangus (2024) antud soovitus karjääri mitte avada Reiu-Liiva II liivakarjääri

lõunapoolse lahustüki lõunaosas, Via Baltica trassist lõuna pool. Lõplik otsus kas, kus ja

millistel tingimustel on võimalik maavara kaevandada, selgub aga maavara kaevandamisloa

taotluse menetluses ning käesoleva eelhinnanguga seda ei lahendata.

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Kullipesa ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 40 491 m3, millest

enamuse moodustab kasvumulla eemaldamine (38 169 m3) ning väiksema osa vundamendi

kaeve (2322 m3). Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu

väljakaevatav pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning

mitte-struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse aga maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtul

kaevandamisloa taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse

riiklikul tasemel. Lisaks saab ka välja tuua, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

21

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette valmistama Rapla ja Pärnu maakondade

maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Kullipesa ökodukti rajamine ei mõjuta jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt

ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning

pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida

ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega

olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus

ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha

olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Ressursikasutuse

temaatika leiab käsitlust järgnevas alapeatükis.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Ökodukti rajamine metsamaale toob muutusi ümbritsevas maastikus, veel enam koosmõjus

raudteetrassiga ning tulevikus rajatava Via Baltica maanteega. Kavandatava tegevuse

elluviimiseks on vajalik maa-ala 7 ha, millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 2 ha

ulatuses (põhjapoolne metsatukk, mis jääb vahetult ökodukti alla). Seejuures tuleb silmas

pidada, et osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja

ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise

järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid

arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala, mille läheduses puudub asustus või ka

suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega maastikuilmele olulist mõju ei

kaasne. OÜ Rewild poolt „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas

rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ koostatud eksperthinnangu (2024) kohaselt on Via

Baltica maantee rajamisel oluline korraldada metsaraied nii, et Kullipesa ökodukti ja maantee

vahelisel alal oleks igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu, mis

moodustaks maanteehäiringut varjava tõkke ning omakorda varjutaks ka maanteel liiklejatele

Kullipesa ökodukti. Muuhulgas rajatakse Kullipesa ökoduktile piirkonda sobituv haljastus

koostöös haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine

võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi.

22

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga – hoida Kullipesa

ökodukti ja maantee vahelisel alal igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai ning sobiva

koosseisuga kõrgpuistu.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendava objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Kullipesa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Ligikaudu 80 m kaugusele ökoduktist on registreeritud nn 0-elupaik Reiu-Vaskrääma

vaheline haavik, mis ei klassifitseeru ühekski Natura elupaigaks. Ligikaudu 245 m kaugusel

Kullipesa ökoduktist on registreeritud kuusikud ja kuusesegametsad tüüpi vääriselupaik

(VEP208175), millega suuresti kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera

pennata) kasvukoht. Elupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega

ei mõjutata, kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud

piiranguvööndisse. Vastavalt ei ulatu VEPini ka ökodukti tarvis raadatavast alast

valgustingimuste muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust,

et ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub

arvutuslikult 25,8 m kaugusele (vt lähemalt ptk-st 4.4) ning lähim vääriselupaik asub

kavandatavast Kullipesa ökoduktist 245 m kaugusel.

Ligikaudu 245 m kaugusele ökoduktist on registreeritud ka II kaitsekategooria kanakulli

(Accipiter gentilis; KLO9123603) leiuala, kuid viimane pesitsus alal on märgitud aastasse

2017. Kanakulli kaitse tegevuskava (2022) kohaselt võib liigi kodupiirkonna suurus varieeruda

mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini. Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus

seotud vanametsa pindalaga – mida vähem on saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal

alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega ohutegureid kanakullile pole, kuid suure mõjuga

ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga

pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik tapmine ja isendite loodusest

eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste, elektriliinide ja sõidukitega.

Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil – häirimine võib põhjustada pesakoha

hülgamist või pesitsemisest loobumist.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist

ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks

mürarikaste ehitustööde tegemist vältida märtsist (kuu enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja

23

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

lõpp). Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi

pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB

ja impulssmüra 55 dB. Kuid vaatamata sellele, kas kanakull registreeritud alal pesitseb või

mitte, tuleb arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga – hoiduda raietöödest

15.aprillist vähemalt 15. juulini. Muuhulgas käsitleti eelnimetatud KSH-s kanakulli leiuala

osas asjakohase leevendusmeetmena ka kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel

lahendusi, mis muudavad tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised.

OÜ Rewild poolt „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku

sidususe korraldamiseks“ koostatud eksperthinnangus (2024) hinnati kavandatava Kullipesa

ökodukti toimimist mh koos Via Baltica maanteetrassi rajamisega. Eksperthinnangus leiti, et

väga tõenäoliselt jääb Kullipesa ökodukt ulukiläbipääsuna toimima ka juhul, kui selle

lähedusse rajatakse Via Baltica maantee, kuid nende kahe omavaheline kaugus ei tohiks olla

väiksem kui 400 m. Eelhinnangu sisendiks oleva plaanilahenduse põhjal on ökodukti ja Via

Baltica trassi vahe kohati 315 m. Lähtuvalt asjaolust, et Via Baltica maanteetrassi rajamise

asjaolud pole veel täielikult selgunud ning täpselt pannakse Via Baltica vastava lõigu

paiknemine paika Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla projekteerimisel, ei soovitata

lähtuvalt teistest tundlikest objektidest (nt lähedal asuv Kanakulli leiuala) Kullipesa ökodukti

asupaika nihutada. Küll aga tuleks üldiselt järgida eksperthinnangus antud soovitusi juhuks,

kui Via Baltica maantee kord rajatakse.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Pärnu linna üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Kullipesa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering, üldplaneering)

toodud rohelise võrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimine.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull on alale

tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida

kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini;

• metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

• kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised;

• kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi

isendi ümberasustamise kord;

• järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga.

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Pärnu linna Paikuse osavallas Vaskrääma ja Silla

külades hajaasustusega alal, seejuures vaadeldaval alal ei asu ühtegi majapidamist ning lähim

eluhoone asub ökoduktist lõunasuunas ligikaudu 920 m kaugusel Valteri (56801:004:0231;

24

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

maatulundusmaa 100%) kinnistul. Arvestades tegevuse iseloomu, kaugust lähimast elamust

ning mastaapi, pole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju

tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele, heaolule ega varale.

Ökodukti piiranguvööndis, ökoduktist ligikaudu 370 m kaugusel, asub pärandkultuuriobjekt

Tuletõrje veevõtukoht (568:TTV:001), mis on hästi või väga hästi säilinud. Samuti läbib

piiranguvööndit, ökoduktist ligikaudu 530 m kaugusel, pärandkultuuriobjekt Pärnu-Mõisaküla

raudtee (756:RTR:004), mis on hävinud, kuid raudtee tamm on looduses tuvastatav, relsid ja

liiprid on üles võetud. Kultuurimälestisi vaadeldavale alale ei jää. Kullipesa ökodukti

rajamisega ei kahjustata piirkonna pärandkultuuriobjekte ega tekitata nendele üht- või

teistmoodi ebasoodsat mõju, arvestades mh nende paiknemist Kullipesa ökodukti suhtes.

Kavandatava tegevuse elluviimine ei seostu müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega

lõhnaga käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Kullipesa ökodukti ehitamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.7, 4.8 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

..

25

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Pärnu maakonda

Pärnu linna Vaskrääma ja Silla küladesse kavandatav Kullipesa ökodukt üle Rail Baltica

raudteetrassi. Kullipesa ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule

(56801:004:0290; 100% maatulundusmaa), ligikaudu 7 ha suurusele alale. Kavandatava

tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh

otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Kullipesa ökodukti rajamisega negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.7, 4.8 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka

esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid

alljärgnevad:

• Ptk 4.4:

o ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete (kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh

põhjavette), sh tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

(maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

o lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1)

peavad ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine

pinnasesse (sh põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms

kanduvad ladustamisalast väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb

laialikandunud materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase-

või veereostus koheselt likvideerida;

o ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete

töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde

alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema.

26

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

o maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

• Ptk 4.7:

o tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks

määratud ajutisse ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib

ajutiselt ladustada ainult inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Pärnu linna

jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

• Ptk 4.8:

o järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga – hoida

Kullipesa ökodukti ja maantee vahelisel alal igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai

ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu.

• Ptk 4.9:

o enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull

on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde tegemist mitte

planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini;

o metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

o kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad

tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised;

o kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde

algust tuleb pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248

"Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord;

o järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

27

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 02.12.2025

seisuga;

• Eesti Geoloogiakeskus. (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025);

• Paikuse valla üldplaneering. (2009). https://parnu.ee/OV/PaikuseOV/YP_Paikuse/

• Pärnu linna üldplaneering 2035+. (2025).

https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/page/

DOKUMENDID

• Pärnu maakonnaplaneering. (2018). https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (2012).

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102111

• Rewild OÜ. (2024). Rail Baltic, Via Baltica ja ulukite liikumine Reiu jõe ja Vaskjõe

vahelisel alal. Eksperdihinnang Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti

piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks.

Nimekirja alusel 16.12.2025 nr 16-12/25-17395-001

Kullipesa ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2511271/26302 Kullipesa ökodukti ehitamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 05.01.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2511271/26302.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1.Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang 2.Kullipesa ökodukti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3.Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Kullipesa ökodukti ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Stricto Project OÜ (registrikood 12175455, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Kadaka tee 42b, 12915, e-post [email protected]) esitas 15.11.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2511271/26302 Kullipesa ökodukti BR2646 (EHR kood 221497494)

ehitamiseks, mis asub Pärnu maakonna Pärnu linna Silla küla Surju metskond 36 kinnistul

(katastritunnus: 56801:004:0290). Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica

raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku

läbipääsu konfliktalades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muu tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda sellisele muule tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või

ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse

ümbruskonda jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Rail Balticu raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest. Kullipesa ökoduktiga seotud Rail Balticu

raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju

EELNÕU

hindamine, mille programmi tunnistas TTJA nõuetele vastavaks 13.08.2025. Kullipesa

ökodukti projekteerimisel arvestati eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma

truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu - Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sealhulgas järgnevate meetmetega: rajada

ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%; ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades

lisada risuvalle, kive jms, loomaks mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

ökodukti paremaks toimimiseks tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt, piirata ökodukt

vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt kulgeb ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette

nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse minimaalselt 1 m paksuse pinnasega. Lisaks

ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Kullipesa ökodukti projekteerimise käigus täpsustunud

piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Kavandatava tegevuse elluviimine toob

kaasa muutusi maakasutuses. Ökodukt rajatakse metsamaale, toimub maapinna hõivamine,

mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle

kavandatava Rail Baltica raudteetrassi, lisaks kattub vaadeldav ökodukti piiranguvöönd

osaliselt ka Via Baltica trassikoridoriga. Kõige kavandatava koosmõjus muutub piirkonna

maakasutus oluliselt, seda seeläbi ka killustades, kuid ökodukt on leevendusmeede

strateegiliselt oluliste joonobjektide (Via Baltica, Rail Baltica) rajamisel. Ökodukt parandab

maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud

tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, ligipääsu takistavate

hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise, omavad mõju eeskätt võrreldes

senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega.

Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat

metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi kasutada. Eelhinnanguga ei tuvastatud ebasoodsaid

ehk olulisi negatiivseid mõjusid maa-alale ega maakasutusele.

Projektala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6114760020030001, 6114540010110001)

ning alal asuvad ka maaparandussüsteemi eesvoolud kuni 10 km2 (61145400101100011M,

61147600200300011M). Kavandatava tegevuse elluviimisel asendatakse ehitustööde käigus

ökodukti alune pinnas kuni 1,5 m sügavuselt ning lähtuvalt põhjavee kõrgest tasemest võib

tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ja vee tõkestamiseks. Ökodukti rajamiseks on

tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel

on arvestatud asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi

reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja

drenaažisüsteemide projekteerimise või ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised

lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja

kohaselt käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti all (maa

sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul kui raudtee

pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas betoonist truubitoru

paigaldamine. Eelhinnanguga ei tuvastatud ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid mõjusid

veestikule, sh põhjaveele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.4 toodud

meetmetega. Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja/või kallastega ning merekeskkonnaga.

Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse

ning pinnas asendatakse kuni 1,5 m sügavuselt. Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või

EELNÕU

keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi ega ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu ei

ole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on

võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada ökodukti haljastuse rajamisel. Piirkonna

õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid, tolm), kuid

tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja ehitusmasinad

ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed, ökodukti kasutusest

heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja

mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt erosioon suuresti

lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede puhastus ja

harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid mullale, pinnasele, õhule ega kliimale.

Vaadeldavale alale, ökodukti piiranguvööndisse (ökoduktist ~255 m kaugusele), ulatub Reiu-

Liiva liivamaardla ning selle aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 11 ning passiivse tarbevaru plokid

9 ja 12 (Reiu-Liiva II liivakarjäär). Samuti asub Kullipesa ökodukti ala üldgeoloogilise

uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis (uuringuloa nr

YGUL/522251). Ökodukti piiranguvöönd on seatud selle toimimiseks, mistõttu on sel alal

kaevandamine keelatud, seda lähtuvalt ka Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“. 2024. aasta

planeeringulahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt tuleks karjäär selle

avamisel rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ammendada ja korrastada enne naabruses

olevate ökoduktide valmimist. Teisalt on 2024. aastal OÜ Rewild poolt koostatud „Vaskrääma

külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“

eksperthinnangus antud soovitus karjääri mitte avada Reiu-Liiva II liivakarjääri lõunapoolse

lahustüki lõunaosas, Via Baltica trassist lõuna pool. Kas ja mis tingimustel on võimalik maavara

kaevandada, selgub maavara kaevandamisloa taotluse menetluses. Kullipesa ökodukti jaoks

kasutatavat ehitusmaterjali kasutatakse eesmärgipäraselt. Materjalide ja maavarade kasutamisel

lähtutakse optimaalsest kulust. Kullipesa ökodukti kaevetööde maht on 40 491 m3, millest

enamuse moodustab kasvumulla eemaldamine 38 169 m3 ning väiksema osa vundamendi kaeve

2 322 m3. Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu

väljakaevatava pinnase ehk kaevise maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks

ning mitte-struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse mäeeraldiste kasutuselevõtul kaevandamisloa

taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse riiklikul tasemel.

Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maavarade

kasutusele.

Tegevuse käigus tekivad jäätmetest peamiselt ehitusjäätmed ja pakendid, mille nõuetekohasel

käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja

remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti

kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Ehitusobjektil tuleb jäätmekäitlus

korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk

negatiivseid mõjusid jääkide, heidete ning jäätmetekke aspektidest eeldusel, et rakendatakse

eelhinnangu peatükis 4.7 toodud meetmetega.

Ökodukti rajamine metsamaale toob muutusi ümbritsevas maastikus, veel enam koosmõjus

raudteetrassiga ning tulevikus rajatava Via Baltica maanteega. Kavandatava tegevuse

elluviimiseks on vajalik maa-ala 7 ha, millest metsa raadamine on vajalik ~2 ha ulatuses

(põhjapoolne metsatukk, mis jääb vahetult ökodukti alla). Seejuures tuleb silmas pidada, et

osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel

EELNÕU

igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib

maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades

asjaolu, et ökodukt paikneb keset metsaala, mille läheduses puudub asustus või ka suuremad

teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. 2024.

aastal OÜ Rewild poolt koostatud „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas

rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ eksperthinnangu kohaselt on Via Baltica maantee

rajamisel oluline korraldada metsaraied nii, et Kullipesa ökodukti ja maantee vahelisel alal

oleks igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu, mis moodustaks

maanteehäiringut varjava tõkke ning omakorda varjutaks ka maanteel liiklejatele Kullipesa

ökodukti. Muuhulgas rajatakse Kullipesa ökoduktile piirkonda sobituv haljastus koostöös

haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine võimaldab

loomadele turvaliselt raudteetrassi ületada. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid

ehk negatiivseid mõjusid maastikule, sh pinnavormidele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu

peatükis 4.8 toodud meetmega.

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendav objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Kullipesa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti ega projekteeritavat kaitstavat ala. Vaadeldavale alale ei ole registreeritud ka teisi

kaitsealuseid objekte ega puurkaeve. Ökoduktist ~80 m kaugusel on registreeritud Reiu-

Vaskrääma vaheline haavik, mis ei klassifitseeru Natura elupaigaks. Kullipesa ökoduktist ~245

m kaugusel on registreeritud kuusikute ja kuusesegametsade tüüpi vääriselupaik (VEP208175),

millega suuresti kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata)

kasvukoht. Elupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega ei

mõjutata, kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud

piiranguvööndisse. Vääriselupaigani ei ulatu ka ökodukti tarvis raadatavast alast

valgustingimuste muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust,

et ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub

arvutuslikult 25,8 m kaugusele ning lähim vääriselupaik jääb kavandatavast Kullipesa

ökoduktist 245 m kaugusele.

Ökoduktist ~245 m kaugusel on registreeritud ka II kaitsekategooria kanakulli (Accipiter

gentilis, KLO9123603) leiuala, kelle viimane pesitsus on märgitud 2017. aastal. Kanakulli

kaitse tegevuskava (2022) kohaselt võib liigi kodupiirkonna suurus varieeruda mõnekümnest

kuni mõnesaja ruutkilomeetrini. Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud

vanametsa pindalaga. Mida vähem on saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab

kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega ohutegureid kanakullile ei ole, kuid suure mõjuga

ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga

pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik tapmine ja isendite loodusest

eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste, elektriliinide ja sõidukitega.

Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil, millal võib häirimine põhjustada

pesakoha hülgamist või pesitsemisest loobumist.

EELNÕU

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) keskkonnamõju strateegilises

hindamises (KSH) leiti, et raudteetrassi ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud,

mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast

lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull on alale

tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste ehitustööde tegemist vältida märtsist (kuu

enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja lõpp). Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust,

mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas või mängukohas ületab pesitsusperioodil

järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Kuid vaatamata sellele, kas

kanakull registreeritud alal pesitseb või mitte, tuleb arvestada raadamistööde tegemisel

pesitsusrahuga ehk hoiduda raietöödest 15. aprillist vähemalt kuni 15. juulini. Eelnimetatud

KSH-s käsitleti kanakulli leiuala osas asjakohase leevendusmeetmena ka kokkupõrkeohu

vältimiseks tarastamise lahenduste rakendamist (mis muudavad tarad lindudele nähtavaks) ja

kontaktliinidele nähtavust parendavate märgiste paigaldamist.

2024. aastal OÜ Rewild poolt koostatud „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti

piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ eksperthinnangus hinnati kavandatava

Kullipesa ökodukti toimimist muuhulgas koos Via Baltica maanteetrassi rajamisega.

Eksperthinnangus leiti, et väga tõenäoliselt jääb Kullipesa ökodukt ulukiläbipääsuna toimima

ka juhul, kui selle lähedusse rajatakse Via Baltica maantee, kuid nende kahe omavaheline

kaugus ei tohiks olla väiksem kui 400 m. Eelhinnangu sisendiks oleva plaanilahenduse põhjal

on ökodukti ja Via Baltica trassi vahe kohati 315 m. Lähtuvalt asjaolust, et Via Baltica

maanteetrassi rajamise asjaolud ei ole veel täielikult selgunud ning Via Baltica vastava lõigu

paiknemine pannakse täpsemalt paika Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

projekteerimisel, ei soovitata lähtuvalt teistest tundlikest objektidest (näiteks lähedal asuv

Kanakulli leiuala) Kullipesa ökodukti asupaika nihutada. Küll aga tuleks üldiselt järgida

nimetatud eksperthinnangus antud soovitusi juhuks, kui Via Baltica maantee kord rajatakse.

Pärnu linna üldplaneeringus on rohevõrgustiku planeerimisel arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Kullipesa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, mille

toimimine tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering,

üldplaneering) toodud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimisega.

Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid looduslikule

mitmekesisusele ja kaitstavatele loodusobjektidele eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu

peatükis 4.9 toodud meetmega.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Pärnu linna Paikuse osavallas Vaskrääma ja Silla

külades hajaasustusega alal. Vaadeldava piirkonna peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on

maatulundusmaa. Vaadeldaval alal ei asu ühtegi majapidamist. Lähim eluhoone asub ökoduktist

~920 m kaugusel lõuna suunas Valteri (56801:004:0231; 100% maatulundusmaa) kinnistul.

Arvestades tegevuse iseloomu, kaugust lähimast elamust ning mastaapi, ei ole kavandatava

tegevuse elluviimisel ette näha negatiivsete ehk ebasoodsate mõjude tekkimist piirkonna

elanikkonnale, nende tervisele, heaolule ega varale. Ökodukti piiranguvööndis, ökoduktist

~370 m kaugusel, asub pärandkultuuriobjekt Tuletõrje veevõtukoht (568:TTV:001), mis on

hästi või väga hästi säilinud. Samuti läbib piiranguvööndit, ökoduktist ~530 m kaugusel,

pärandkultuuriobjekt Pärnu-Mõisaküla raudtee (756:RTR:004), mis on hävinud, kuid

raudteetamm on looduses tuvastatav, relsid ja liiprid on üles võetud. Kultuurimälestisi

vaadeldavale alale ei jää. Kullipesa ökodukti rajamisega ei kahjustata piirkonna

pärandkultuuriobjekte ega tekitata nendele üht- või teistmoodi ebasoodsat mõju, arvestades

muuhulgas nende paiknemist Kullipesa ökodukti suhtes. Kavandatava tegevuse elluviimine ei

seostu müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga käesoleva teemavaldkonna

EELNÕU

(elanikkonna) mõistes. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk negatiivseid

mõjusid elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ega kultuuripärandile

ja arheoloogilistele väärtustele. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka täiendavaid ohtlikke

olukordi (suurõnnetusi, katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid.

Eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub, kuna Kullipesa ökodukti

rajamisega ei ole olulist negatiivsete ehk ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ette näha,

kui kavandatava tegevuse elluviimisel rakendatakse eelhinnangu peatükkides 4.4, 4.7, 4.8 ja

4.9 toodud meetmeid. Seiremeetmete rakendamise ja täiendavate keskkonnaalaste uuringute

läbiviimise vajadus puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide, jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada.

2. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh

põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad

ladustamisalast väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud

materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt

likvideerida.

3. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid)

ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

4. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

5. Tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

EELNÕU

6. Järgida 2024. aastal Rewild OÜ poolt koostatud „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa

ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ eksperthinnangus antud

soovitusi Kullipesa ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga.

Hoida Kullipesa ökodukti ja maantee vahelisel alal igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai

ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu.

7. Enne ehitustöödega alustamist tuleb ornitoloogi poolt fikseerida kirjalikult, kas kanakull

on alale tagasi pesitsema tulnud. Juhul kui kanakull on pesitsema tagasi tulnud, siis ei

tohi mürarikaste tööde tegemist planeerida kanakullile tundlikule ajale märtsist juunini.

8. Metsaraiet ei tohi teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini.

9. Kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

10. Kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, § 61, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22, 23, 4 ja 8,

EhS § 39 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Kullipesa ökodukti ehitamiseks keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kliimaministeerium – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Pärnu Linnavalitsus – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus – [email protected]

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa

ökodukti eelprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2025

2

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed

• Töö vormistatud: 15.12.2025

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 8

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................... 12

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 17

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 17

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 18

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 18

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 18

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 19

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 20

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 21

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 21

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 22

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 23

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 24

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 24

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 27

4

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonda

Pärnu linna Vaskrääma ja Silla küladesse kavandatav Kullipesa ökodukt üle Rail Baltica

raudteetrassi. Kullipesa ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule

(56801:004:0290; 100% maatulundusmaa), ligikaudu 7 ha suurusele alale. Kavandatava

tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonda Pärnu linna Vaskrääma ja Silla küladesse

kavandatav Kullipesa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi (vt ka joonist 1). Kullipesa

ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule (56801:004:0290; 100%

maatulundusmaa), millest ökodukt hõivab ligikaudu 7 ha suuruse ala.

Joonis 1. Kullipesa ökodukti asukoht. Ülemisel joonisel on lillaga märgitud ökodukt ning tumehalli

joonega raudteetrass, alumisel punase piirjoonega Pärnu linna haldusterritoorium, rohelise täpiga

ökodukti asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Ökodukti projekteerimise lähteülesande kohaselt koostatakse ökodukti maa-alale

maastikuarhitekti kompetentsiga isiku poolt haljastusprojekt vastavalt tüüptingimustele „Rail

Baltica maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüpülesanne“. Lisaks teostatakse

olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised,

hüdroloogilised, geotehnilised ja topo-geodeetilised uurimistööd. Seejuures projekteeritakse

ökodukt järgnevaid (esitatud valikuliselt) tehnilisi tingimusi silmas pidades:

6

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;

• eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt

vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;

• tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate

konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab

konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);

• ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee

kraave;

• ökodukti ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning betoonkivist;

• rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;

• kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia

võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada

lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade

ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt (Stricto Project OÜ, seisuga 20.10.2025) kulgeb

ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse

minimaalselt 1 m paksuse pinnasega.

Lisaks ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate

süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirjade kohaselt (Stricto Project

OÜ, seisuga 20.10.2025) käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning

ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul

kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas

betoonist truubitoru paigaldamine.

Kullipesa ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli – Eesti

Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine1 (KMH 8), mille programm

tunnistati nõuetele vastavaks 13.08.2025. Kullipesa ökodukti projekteerimisel arvestatakse mh

eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica

lõigul Pärnu – Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega,

sh meetmetega nagu (lähtuvalt meetmete pidevast täienemisest, ei pruugi alljärgnev loetelu olla

lõplik):

• rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%;

• ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks

mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

1 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

7

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt,

piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

8

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 02.12.2025), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Lähtuvalt Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“, on planeeringulahendusega

suurulukite läbipääsude suudmealade tegevuste piiramiseks määratud ökoduktide ümber

piiranguvöönd vähemalt 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist. Kullipesa ökodukti

maakonnaplaneeringu kohane piiranguvööndi läbimõõt on ligikaudu 1300 m, st

piiranguvööndi raadius on ligikaudu 650 m. Planeeringus on selgitatud, et ökodukti

piiranguvöönd on näidatud nihutamisruumiga ning täpne asukoht ja piirid täpsustuvad

projekteerimisel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva Kullipesa ökodukti projekteerimise

käigus täpsustunud piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Alljärgnevalt on

kirjeldatud olemasolevat olukorda ökodukti Pärnu maakonnaplaneeringust tulenevast ning

projekti käigus täpsustunud piiranguvöönditest.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Pärnu linna Paikuse osavallas Vaskrääma ja Silla

külades hajaasustusega alal, kus Paikuse osavalla kodulehe andmetel elab 01.01.2025 seisuga

vastavalt 85 ja 529 inimest. Vaadeldava piirkonna peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on

maatulundusmaa. Vaadeldaval alal ei asu ühtegi majapidamist, seejuures lähim eluhoone asub

ökoduktist lõunasuunas ligikaudu 920 m kaugusel Valteri (56801:004:0231; maatulundusmaa

100%) kinnistul. Kullipesa ökodukti piiranguvööndisse jääb üks kinnistu – Surju metskond 36

(56801:004:0290).

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste kohaselt esinevad vaadeldaval alal moreeni (liivsavi ja

saviliiv kividega ning rähk) ja meresetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel)

pinnakatted. Vaadeldaval alal esinevad valdavalt leostunud gleimullad (Go), küllastunud

turvastunud mullad (Go1), õhukesed madalsoomullad (M’’), leede-turvastunud mullad (LG1;

LG1n), leede-gleimullad (LGn), leetunud gleimullad (LkG; LkGn), küllastumata turvastunud

mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), väga õhukesed madalsoomullad (M’) ning gleistunud

keskmiselt leetunud huumuslikud gleimullad (L(k)IIg), gleistunud keskmiselt leetunud

leedemullad (LIIgn), gleistunud keskmiselt leetunud mullad (LkIIg) (vt ka joonist 2). Põhjavesi

on piirkonnas kaitstud.

9

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2. Vaadeldava ala mullakaart, kus sinise joonega on märgitud Kullipesa ökodukt, lilla joonega

ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ökodukti keskpunktist

lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Ligikaudu 245 m kaugusel Kullipesa ökoduktist on registreeritud kuusikud ja kuusesegametsad

tüüpi vääriselupaik (VEP208175; ei tohiks kuivendada, raiuda ning surnud ja lamapuitu

eemaldada), millega suuresti kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera

pennata; mõjuteguriteks puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse muutumine

ning lageraied) kasvukoht. Ligikaudu samal kaugusel, kuid asukohalt teises kohas, on

registreeritud II kaitsekategooria kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9123603, viimane pesitsus

märgitud aastal 2017; mõjuteguriteks pesapaikade hävinemine, toitumisalade kvaliteedi

langus, pesitsusaegne häirimine) leiuala. Ligikaudu 80 m kaugusele ökoduktist on

registreeritud elupaik Reiu-Vaskrääma vaheline haavik (vt ka joonist 3A). Kullipesa ökodukt

ei asu siseriiklikult ega rahvusvaheliselt kaitstaval ega projekteeritaval kaitstaval alal. Lähim

rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala, Reiu jõe loodusala (RAH0000616), asub Kullipesa

ökoduktist ligikaudu 1,8 km kaugusel. Vaadeldavale alale ei ole registreeritud teisi

kaitsealuseid objekte ega puurkaeve. Ökodukti piiranguvööndis, ökoduktist ligikaudu 370 m

kaugusel, asub pärandkultuuriobjekt Tuletõrje veevõtukoht (568:TTV:001), mis on hästi või

väga hästi säilinud. Samuti läbib piiranguvööndit, ökoduktist ligikaudu 530 m kaugusel,

pärandkultuuriobjekt Pärnu-Mõisaküla raudtee (756:RTR:004), mis on hävinud, kuid raudtee

tamm on looduses tuvastatav, relsid ja liiprid on üles võetud. Kultuurimälestisi vaadeldavale

alale ei jää.

10

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 3A. Kaitsealused objektid ning elupaigatüüp kavandatava tegevuse alal (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025; EELIS, 02.12.2025)

Kavandatava tegevuse alal asuvad maaparandusega ja ressurssidega seotud kitsendusi

põhjustavad objektid ja nende mõjualad (vt joonist 4). Vaadeldavale alale, ökodukti

piiranguvööndisse (ökoduktist ligikaudu 255 m kaugusele), ulatub Reiu-Liiva liivamaardla

ning selle aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 11 ning passiivse tarbevaru plokid 9 ja 12. Samuti asub

planeeringuala üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis (uuringuloa nr YGUL/522251). Lisaks asub projektala maaparandussüsteemide

maa-alal (6114760020030001, 6114540010110001) ning alal asuvad ka maaparandussüsteemi

eesvoolud kuni 10 km2 (61145400101100011M, 61147600200300011M).

11

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4. Kitsenduste mõjualad vaadeldaval alal (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

12

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering (2018) – planeeringus on arvestatud Rail Baltica rajamisega.

Kullipesa ökodukt asub rohelise võrgustiku maakonna suures koridoris (K8) ning ökodukti

piiranguvöönd ulatub ka maakonna väikesele (T9; ökoduktist läänekaares) ja maakonna

suurele (T8; ökoduktist idakaares) tugialale. Lisaks on vaadeldav ala märgitud konfliktalana

(vt ka joonist 5).

Joonis 5. Maakonnaplaneeringu kohane roheline võrgustik ja konfliktala Kullipesa ökodukti ümbruses

(alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Maakonnaplaneeringus on seatud üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks

ja säilitamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus ei langeks koridorides alla 70% koridori

keskmisest läbimõõdust, tuumalades alla 90%;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

13

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid;

• uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja

kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta,

kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);

• uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul

eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku

säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti

ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis

kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust

suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2024) – planeeringu koostamise eesmärgiks

oli Rail Baltic raudteeliini trassikoridori asukoha määramine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kus

vaadeldav Kullipesa ökodukt ka asub. Planeeringus on toodud Rail Balticu arendamise

põhimõtted, leevendus- ja hüvitusmeetmed lähtuvalt keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest ning planeeringu elluviimise põhimõtted ja teave. Planeeringu joonistel on

näidatud suurulukite läbipääsu eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite

läbipääsu piirkond. Suurulukite läbipääsude toimimiseks on planeeringuga suuruluki

läbipääsude ümber kehtestatud 500 meetri raadiuses piiranguvöönd arvestatuna suuruluki

läbipääsu keskpunktist. Põhijoonisel on suuruluki läbipääsu piiranguvöönd näidatud koos

nihutamisruumiga. Piiranguvööndi asukoht ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui

selguvad suuruluki läbipääsude täpsed asukohad. Suurulukite läbipääsude piiranguvööndis on

kehtestatud järgmised piirangud:

• keelatud on jahipidamine;

• keelatud on ulatuslike lagealade tekitamine;

• keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad

loomade ligipääsu läbipääsule;

• keelatud on maavarade kaevandamine.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju strateegiline

hindamine (2024) – KSH eesmärk on kiire raudteeühenduse rajamisega kaasneva

keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja hindamine,

positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada

keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Töö käigus uuriti seejuures

kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku

mõju avaldumise tagajärgi. KSH tulemusena valmis nimekiri leevendavatest asjakohastest

meetmetest, millest olulisimad on seotud järgnevaga (esitatud valikuliselt, lähtuvalt Kullipesa

ökodukti piirkonna eripäradest):

14

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku

tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka

tundlike elupaikade kaitseks;

• elupaikade fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud);

• elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee

kvaliteedi säilimist tagavad meetmed);

• juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja

metsamaadele. Leevendavad meetmed kultuuriväärtusega objektide kaitseks (sh

arheoloogiaväärtused, -pärand jne);

• õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” (2012) –

teemaplaneeringuga alaks on maantee trassikoridor, mis hõlmab Pärnu maakonda läbiva Via

Baltica maantee toimimiseks ja ülejäänud teedevõrguga ühendamiseks tarvilikku ala ning selle

lähimõjuala. Esimese klassi maantee (2+2 sõidurada) trassikoridorina käsitletakse maantee

teljest mõlemale poole kuni 325 m kaugusele jäävat ala. Selle ulatuses võivad tuua maa

reserveerimine ja hiljem uue tee rajamine maaomanikele kaasa erinevaid

maakasutuspiiranguid. Via Baltica trassikoridor ulatub ka Kullipesa ökodukti

piiranguvööndisse (vt ka joonist 6).

Joonis 6. Via Baltica trassikoridori (märgitud oranžiga) paiknemine Kullipesa ökodukti suhtes, kus

sinise joonega on märgitud Kullipesa ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu

maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega

ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ümber ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli

joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet)

15

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Paikuse valla üldplaneering (2009) – enne 2017. aasta haldusreformi asus vaadeldav ala

Paikuse vallas ning seniks, kuni uue moodustatud Pärnu linna haldusterritooriumi

üldplaneering kehtestatakse, kehtib vaadeldaval alal haldusreformi eelne üldplaneering.

Planeeringu kohaselt asub Kullipesa ökodukt maakonna suurel (T8) tugialal. Üldplaneeringuga

on seatud nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks ning eraldi tingimused

tugialadele, mh:

• looduslike alade osatähtsus tugialadel ei tohi langeda alla 90 %;

• metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldiselt lubatud;

• tugialadel mh:

o säilitada tugialade terviklikkus;

o säilitada haruldased taimekooslused ja vääriselupaigad;

o hooldada pool-looduslikke kooslusi;

o säilitada pinnavormid.

Pärnu linna üldplaneering 2035+ (osaliselt vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025

otsusega nr 28) – üldplaneeringuga täpsustati Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud rohelise

võrgustiku ruumilist paiknemist. Kavandatav Kullipesa ökodukt asub rohevõrgustiku

koridoris, ökodukti piiranguvööndisse ulatub ka rohevõrgustiku tugialad (maakonna suur; T8)

(vt ka joonist 7). Rohevõrgustiku terviklikkuse, toimimise ja säilimine põhimõtted ja

tingimused lähtuvalt üldplaneeringust, mh (esitatud valikuliselt, dubleerimata juba ka

maakonnaplaneeringuga sätestatut):

• rohevõrgustikus tuleb kõik tegevused kavandada tasakaalukalt ning käsitleda selliselt,

et rohevõrgustik jääks toimima. Arvestada tuleb olemasoleva keskkonnaga ning

asukohast tulenevate asjaoludega.

• ehitustegevuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Sidususe

tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala.

• rohevõrgustiku koridorides võib teha lageraiet kuni 2 ha suurusel alal. Uue lageraie

võib teha pärast piirneva raiesmiku nõuetekohast uuenemist.

• rohekoridorides tuleb tagada eksinud loomade pääs tagasi looduslikku keskkonda ilma

konfliktsituatsioone tekitamata. Vältida tuleb tupikolukordi, kus lai rohekoridor katkeb

ilma selge edasiliikumise võimaluseta.

• rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida tarastamist. Tarastamine on lubatud õueala

ulatuses ning juhtudel, kui tarastamine (nt elektrikarjus, metsamajandamine) on

õigustatud tulenevalt maade põllu- ja metsamajanduslikust tegevustest,

(viljapuuaedade kaitse jms), kuid võimaldatud peab olema ulukite vaba liikumine.

Rohelise võrgustiku koridoris peab loomade vabaks liikumiseks säilima vähemalt 100

m ja tugialadel 400 m laiune ala. Ulukite vaba liikumise tagamiseks on võimalik

kasutada erinevaid meetmeid, nt aedade asemel kasutada alternatiivina hekki, tõsta aiad

maapinnast kõrgemale väikeulukite läbipääsu tagamiseks, jagada tarastatud ala osadeks

ja võimaldades loomade liikumist nende vahelt jne.

• rohevõrgustiku ja taristuobjektide ristumiskohtadesse kavandatavate suurulukipääsude

(ökodukt, suurulukitunnel) toimivuse tagamiseks on oluline moodustada

perspektiivsete ulukipääsude (nt Rail Balticaga seonduv Kullipesa ökodukt)

suudmealale piiranguvööndid (nt 500 m ulatuses). Piiranguvööndis on oluline, et ei

muudetaks senist maakasutust (sh maakasutuse sihtotstarvet) ega rajataks seni

16

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

hoonestamata maaüksustele ehitisi (nt hooned, piirdeaiad jms), mis võivad takistada

loomade liikumist ulukipääsu.

Joonis 7. Pärnu linna üldplaneeringus määratud roheline võrgustik vaadeldaval alal, kus rohelise alaga

on märgitud rohevõrgustiku tuumala, triibutusega rohekoridor, oranžiga Via Baltica maanteetrass,

sinise joonega on märgitud Kullipesa ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu

maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega

ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ümber ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli

joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas

piirkonnas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.

17

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

Käesolevas peatükis on hinnatud vaid Kullipesa ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail

Baltica raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad

keskkonnamõju hindamised. Välja arvata Via Baltica maanteetrass, puuduvad Kullipesa

ökodukti ümbruses muud tegevused, millega kaasneks koosmõju ökodukti rajamisega.

Ökodukti enda näol on tegemist raudtee rajamise elustiku mõjude leevendusmeetmega ning

seega võib järeldada, et ökodukt pigem aitab vähendada raudteega kaasnevaid ebasoodsaid

mõjusid.

4.1 Maa ja maakasutus

Kullipesa ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule (56801:004:0290; 100%

maatulundusmaa), millest ökodukt hõivab ligikaudu 7 ha suuruse ala. Kavandatava tegevuse

elluviimine toob kaasa muutusi maakasutuses – ökodukt rajatakse metsamaale, toimub

maapinna hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse

leevendusmeetmena üle kavandatava Rail Baltica raudteetrassi, lisaks kattub vaadeldav

ökodukti piiranguvöönd osaliselt ka Via Baltica trassikoridoriga. Kõige kavandatava

18

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

koosmõjus muutub piirkonna maakasutus oluliselt, seda seeläbi ka killustades, kuid ökodukt

on leevendusmeede strateegiliselt oluliste joonobjektide (Via Baltica, Rail Baltica) rajamisel.

Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna

ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti

piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade

tekitamise, ligipääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise,

omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja

ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa

majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi

kasutada.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk olulise negatiivse mõju eelduseid.

4.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või

kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Põhjavesi on piirkonnas kaitstud, st vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga

hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Kavandatava tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni

1,5 m sügavuselt ning lähtuvalt põhjavee kõrgest tasemest võib tekkida vajadus põhjavee

väljapumpamiseks ning vee tõkestamiseks.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab vee väljapumpamise mõju raadiust hinnata

vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

0 = √,

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor.

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency 2007).

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub

kavandatava tegevusega hõlmatud alal moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakatte settetüüp. Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/d (Eesti

Geoloogiakeskus, 2001). Kui arvestada filtratioonikoefitsienti 10 m/d ja et vett on vaja välja

19

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

pumbata kuni 0,8 m ulatuses2, siis Sichardti valemiga arvutades võib ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 25,8 m-ni.

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6114760020030001,

6114540010110001) ning ala läbivad ka maaparandussüsteemi eesvoolud kuni 10 km2

(61145400101100011M, 61147600200300011M). Ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav

arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel arvestatakse

asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu

toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemiseks on vaja küsida

kooskõlastus/tingimused Maa- ja Ruumiametist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-

s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

• lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1) peavad

ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad olema sellised,

kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh põhjavette).

Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad ladustamisalast

väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud materjalid ja jäätmed

koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt likvideerida;

• ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit;

• maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste kohaselt esinevad vaadeldaval alal moreeni (liivsavi ja

saviliiv kividega ning rähk) ja meresetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel)

pinnakatted. Vaadeldaval alal esinevad valdavalt leostunud gleimullad (Go), küllastunud

turvastunud mullad (Go1), õhukesed madalsoomullad (M’’), leede-turvastunud mullad (LG1;

LG1n), leede-gleimullad (LGn), leetunud gleimullad (LkG; LkGn), küllastumata turvastunud

mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), väga õhukesed madalsoomullad (M’) ning gleistunud

keskmiselt leetunud huumuslikud gleimullad (L(k)IIg), gleistunud keskmiselt leetunud

leedemullad (LIIgn), gleistunud keskmiselt leetunud mullad (LkIIg). Kavandatava tegevuse

2 September 2025 seisuga on Kullipesa ökodukti alal pinnaveetase 7,8 m ning kavandatava ehituskaeviku põhi 7

m. Sellest lähtuvalt on vaja vett välja pumbata 0,8 m ulatuses.

20

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt – ökodukt koos oma muldkehaga laiub

ligikaudu 7 ha suurusel alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase

struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 1,5 m sügavuselt.

Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi

kooslusi/ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu pole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist

ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada

ökodukti haljastuse rajamisel (projektala korrastamisel/vertikaalplaneerimisel).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja

ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed,

ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka

erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt

see erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede

puhastus/harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Seega ei mõjuta Kullipesa ökodukti

rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.6 Maavarade kasutus

Vaadeldavale alale, ökodukti piiranguvööndisse (ökoduktist ligikaudu 255 m kaugusele),

ulatub Reiu-Liiva liivamaardla ning selle aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 11 ning passiivse

tarbevaru plokid 9 ja 12 (Reiu-Liiva II liivakarjäär). Samuti asub Kullipesa ökodukti ala

üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis

(uuringuloa nr YGUL/522251). Ökodukti piiranguvöönd on seatud selle toimimiseks, mistõttu

on sel alal kaevandamine keelatud, seda lähtuvalt ka Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“.

Planeeringulahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (2024) kohaselt tuleks karjäär

selle avamisel rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ammendada ja korrastada enne naabruses

olevate ökoduktide valmimist. Teisalt on OÜ Rewild poolt „Vaskrääma külas oleva nn

Kullipesa ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ koostatud

eksperthinnangus (2024) antud soovitus karjääri mitte avada Reiu-Liiva II liivakarjääri

lõunapoolse lahustüki lõunaosas, Via Baltica trassist lõuna pool. Lõplik otsus kas, kus ja

millistel tingimustel on võimalik maavara kaevandada, selgub aga maavara kaevandamisloa

taotluse menetluses ning käesoleva eelhinnanguga seda ei lahendata.

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Kullipesa ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 40 491 m3, millest

enamuse moodustab kasvumulla eemaldamine (38 169 m3) ning väiksema osa vundamendi

kaeve (2322 m3). Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu

väljakaevatav pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning

mitte-struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse aga maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtul

kaevandamisloa taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse

riiklikul tasemel. Lisaks saab ka välja tuua, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

21

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette valmistama Rapla ja Pärnu maakondade

maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Kullipesa ökodukti rajamine ei mõjuta jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt

ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning

pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida

ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega

olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus

ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha

olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Ressursikasutuse

temaatika leiab käsitlust järgnevas alapeatükis.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Ökodukti rajamine metsamaale toob muutusi ümbritsevas maastikus, veel enam koosmõjus

raudteetrassiga ning tulevikus rajatava Via Baltica maanteega. Kavandatava tegevuse

elluviimiseks on vajalik maa-ala 7 ha, millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 2 ha

ulatuses (põhjapoolne metsatukk, mis jääb vahetult ökodukti alla). Seejuures tuleb silmas

pidada, et osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja

ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise

järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid

arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala, mille läheduses puudub asustus või ka

suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega maastikuilmele olulist mõju ei

kaasne. OÜ Rewild poolt „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas

rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks“ koostatud eksperthinnangu (2024) kohaselt on Via

Baltica maantee rajamisel oluline korraldada metsaraied nii, et Kullipesa ökodukti ja maantee

vahelisel alal oleks igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu, mis

moodustaks maanteehäiringut varjava tõkke ning omakorda varjutaks ka maanteel liiklejatele

Kullipesa ökodukti. Muuhulgas rajatakse Kullipesa ökoduktile piirkonda sobituv haljastus

koostöös haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine

võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi.

22

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga – hoida Kullipesa

ökodukti ja maantee vahelisel alal igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai ning sobiva

koosseisuga kõrgpuistu.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendava objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Kullipesa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Ligikaudu 80 m kaugusele ökoduktist on registreeritud nn 0-elupaik Reiu-Vaskrääma

vaheline haavik, mis ei klassifitseeru ühekski Natura elupaigaks. Ligikaudu 245 m kaugusel

Kullipesa ökoduktist on registreeritud kuusikud ja kuusesegametsad tüüpi vääriselupaik

(VEP208175), millega suuresti kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera

pennata) kasvukoht. Elupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega

ei mõjutata, kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud

piiranguvööndisse. Vastavalt ei ulatu VEPini ka ökodukti tarvis raadatavast alast

valgustingimuste muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust,

et ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub

arvutuslikult 25,8 m kaugusele (vt lähemalt ptk-st 4.4) ning lähim vääriselupaik asub

kavandatavast Kullipesa ökoduktist 245 m kaugusel.

Ligikaudu 245 m kaugusele ökoduktist on registreeritud ka II kaitsekategooria kanakulli

(Accipiter gentilis; KLO9123603) leiuala, kuid viimane pesitsus alal on märgitud aastasse

2017. Kanakulli kaitse tegevuskava (2022) kohaselt võib liigi kodupiirkonna suurus varieeruda

mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini. Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus

seotud vanametsa pindalaga – mida vähem on saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal

alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega ohutegureid kanakullile pole, kuid suure mõjuga

ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga

pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik tapmine ja isendite loodusest

eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste, elektriliinide ja sõidukitega.

Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil – häirimine võib põhjustada pesakoha

hülgamist või pesitsemisest loobumist.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist

ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks

mürarikaste ehitustööde tegemist vältida märtsist (kuu enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja

23

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

lõpp). Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi

pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB

ja impulssmüra 55 dB. Kuid vaatamata sellele, kas kanakull registreeritud alal pesitseb või

mitte, tuleb arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga – hoiduda raietöödest

15.aprillist vähemalt 15. juulini. Muuhulgas käsitleti eelnimetatud KSH-s kanakulli leiuala

osas asjakohase leevendusmeetmena ka kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel

lahendusi, mis muudavad tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised.

OÜ Rewild poolt „Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti piirkonnas rohevõrgustiku

sidususe korraldamiseks“ koostatud eksperthinnangus (2024) hinnati kavandatava Kullipesa

ökodukti toimimist mh koos Via Baltica maanteetrassi rajamisega. Eksperthinnangus leiti, et

väga tõenäoliselt jääb Kullipesa ökodukt ulukiläbipääsuna toimima ka juhul, kui selle

lähedusse rajatakse Via Baltica maantee, kuid nende kahe omavaheline kaugus ei tohiks olla

väiksem kui 400 m. Eelhinnangu sisendiks oleva plaanilahenduse põhjal on ökodukti ja Via

Baltica trassi vahe kohati 315 m. Lähtuvalt asjaolust, et Via Baltica maanteetrassi rajamise

asjaolud pole veel täielikult selgunud ning täpselt pannakse Via Baltica vastava lõigu

paiknemine paika Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla projekteerimisel, ei soovitata

lähtuvalt teistest tundlikest objektidest (nt lähedal asuv Kanakulli leiuala) Kullipesa ökodukti

asupaika nihutada. Küll aga tuleks üldiselt järgida eksperthinnangus antud soovitusi juhuks,

kui Via Baltica maantee kord rajatakse.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Pärnu linna üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Kullipesa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering, üldplaneering)

toodud rohelise võrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimine.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull on alale

tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida

kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini;

• metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

• kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised;

• kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi

isendi ümberasustamise kord;

• järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga.

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Pärnu linna Paikuse osavallas Vaskrääma ja Silla

külades hajaasustusega alal, seejuures vaadeldaval alal ei asu ühtegi majapidamist ning lähim

eluhoone asub ökoduktist lõunasuunas ligikaudu 920 m kaugusel Valteri (56801:004:0231;

24

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

maatulundusmaa 100%) kinnistul. Arvestades tegevuse iseloomu, kaugust lähimast elamust

ning mastaapi, pole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju

tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele, heaolule ega varale.

Ökodukti piiranguvööndis, ökoduktist ligikaudu 370 m kaugusel, asub pärandkultuuriobjekt

Tuletõrje veevõtukoht (568:TTV:001), mis on hästi või väga hästi säilinud. Samuti läbib

piiranguvööndit, ökoduktist ligikaudu 530 m kaugusel, pärandkultuuriobjekt Pärnu-Mõisaküla

raudtee (756:RTR:004), mis on hävinud, kuid raudtee tamm on looduses tuvastatav, relsid ja

liiprid on üles võetud. Kultuurimälestisi vaadeldavale alale ei jää. Kullipesa ökodukti

rajamisega ei kahjustata piirkonna pärandkultuuriobjekte ega tekitata nendele üht- või

teistmoodi ebasoodsat mõju, arvestades mh nende paiknemist Kullipesa ökodukti suhtes.

Kavandatava tegevuse elluviimine ei seostu müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega

lõhnaga käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Kullipesa ökodukti ehitamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.7, 4.8 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

..

25

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Pärnu maakonda

Pärnu linna Vaskrääma ja Silla küladesse kavandatav Kullipesa ökodukt üle Rail Baltica

raudteetrassi. Kullipesa ökodukt on kavandatud Surju metskond 36 kinnistule

(56801:004:0290; 100% maatulundusmaa), ligikaudu 7 ha suurusele alale. Kavandatava

tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh

otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Kullipesa ökodukti rajamisega negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.7, 4.8 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka

esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid

alljärgnevad:

• Ptk 4.4:

o ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete (kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh

põhjavette), sh tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

(maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

o lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1)

peavad ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine

pinnasesse (sh põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms

kanduvad ladustamisalast väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb

laialikandunud materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase-

või veereostus koheselt likvideerida;

o ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete

töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde

alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema.

26

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

o maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

• Ptk 4.7:

o tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks

määratud ajutisse ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib

ajutiselt ladustada ainult inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Pärnu linna

jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

• Ptk 4.8:

o järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga – hoida

Kullipesa ökodukti ja maantee vahelisel alal igal ajahetkel piisavalt kõrge ja lai

ning sobiva koosseisuga kõrgpuistu.

• Ptk 4.9:

o enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas kanakull

on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde tegemist mitte

planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini;

o metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

o kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad

tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised;

o kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde

algust tuleb pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248

"Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord;

o järgida Rewild OÜ poolt koostatud eksperthinnangus antud soovitusi Kullipesa

ökodukti toimima jäämiseks koos Via Baltica maanteetrassiga.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

27

Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 02.12.2025

seisuga;

• Eesti Geoloogiakeskus. (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025);

• Paikuse valla üldplaneering. (2009). https://parnu.ee/OV/PaikuseOV/YP_Paikuse/

• Pärnu linna üldplaneering 2035+. (2025).

https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/page/

DOKUMENDID

• Pärnu maakonnaplaneering. (2018). https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (2012).

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102111

• Rewild OÜ. (2024). Rail Baltic, Via Baltica ja ulukite liikumine Reiu jõe ja Vaskjõe

vahelisel alal. Eksperdihinnang Vaskrääma külas oleva nn Kullipesa ökodukti

piirkonnas rohevõrgustiku sidususe korraldamiseks.

Nimekirja alusel 16.12.2025 nr 16-12/25-17395-001

Kullipesa ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2511271/26302 Kullipesa ökodukti ehitamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 05.01.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2511271/26302.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1.Rail Baltica Pärnumaa Kullipesa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang 2.Kullipesa ökodukti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3.Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]