| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 11.1-12/24/3302-1 |
| Registreeritud | 05.02.2024 |
| Sünkroonitud | 31.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Sõidukijuhtide väljaõppe korraldamine ja juhilubade väljastamine |
| Sari | 11.1-12 Juhtimisõiguse alane kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-12/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | OÜ Amobu |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ Amobu |
| Vastutaja | Kristina Lauri (Users, Liiklusteenistus, Sõidukite juhtimisõiguse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise esmaõppe algastme õppekava
Koolitaja OÜ Amobu
Õppekava nimetus A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise esmaõppe algastme õppekava
Õppeviis kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht vähemalt 24 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht vähemalt 12 sõidutundi
Õppetöö keeled eesti
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 40st ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 35, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle 1 vea. Küsimustele vastamiseks antakse kuni 30 minutit.
Sõidueksamile lubatakse õppur pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Sõidueksam võetakse vastu kahes järgus. Eksami esimeses järgus hinnatakse MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” lisas 3 toodud harjutuste sooritamist. Hindamine toimub vastavalt samas lisas toodud reeglitele. Eksami teises järgus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Sõidueksam hinnatakse lähtudes MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest. Hindamissüsteem: arvestatud (A) / arvestatud märkustega (AM) / mittearvestatud (MA). Eksam arvatakse sooritatuks (A või AM), kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et sooritada vajalikke harjutusi ning juhtida sõidukit kindlalt, ohutult ja iseseisvalt. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, kukub, sõidab vastu tähiskoonust või ei ole suuteline kahe katsega harjutust sooritama. Samuti lõpeb sõidueksamil hindamine, kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võib ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas A1- alamkategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Koolitust viivad läbi vähemalt keskharidusega õpetajad, kes omavad kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse.
Õpingute alustamiseks peab õppur õppetöö alustamise ajaks olema vähemalt 15,5-aastane ning omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.
Juhi esmaõpe jaguneb alg- ja lõppastme õppeks. Algastmes toimub juhi ettevalmistamine liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Algastme õpe lõpeb riiklike eksamite sooritamisega Transpordiametis ja esmase juhiloa saamisega. Lõppastme õppe pikkus on 23 kuud, mille käigus täiendab esmase juhiloa omanik oma oskusi liikluses iseseisvalt. Lõppastme õpe lõpeb juhiloa saamisega.
Liiklusteooriaõppe maht on vähemalt 24 tundi, tegelik maht on individuaalne. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis, mis on varustatud projektori-, tahvli- ja mugava mööbliga (lauad, toolid). Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm. Õppetöö käigus antakse iseseisev töö, mille eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine. Iseseisva töö osakaal on individuaalne. Auditoorse õppevormi asemel võidakse kasutada elektroonilist õppevormi. Sel juhul on elektroonilise õppevormi osakaal kuni 100%.
Õppesõitude minimaalne maht on 12 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga, mis on oma tehniliste omaduste poolest sarnane Eesti tavapäraste vastava kategooria sõidukitega. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu (kirjaliku tagasiside) õpilase oskuste kohta. Lisaks võib õpetaja hinnata sõidutunnil omandatud õpiväljundeid (hindamissüsteem on arvestatud / mittearvestatud). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Sõiduõppe aine „Mootorratta käsitsemine“ toimub õppeväljakul. Linnaliiklusesse lubatakse õppur pärast õppeaine „Mootorratta käsitsemine“ läbimist.
Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Õpilane peab esitama koolitajale viimase kolme sõidueksami kaardid. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.
Õppematerjalide loend Liikluslab Baltic OÜ e-õppe keskkond, „Teooria lihtsas keeles“ (J. Ess, 2023), „Nutikad liiklustestid“ (Liikluslab, 2023)
Õppekavarühm Transporditeenused
Õpingute alustamise tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.
Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ alusel.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 25.01.2024
Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud
Esmaõppe algaste
Teooriaõpe Sõiduõpe
Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
3. Liiklus kui süsteem
4. Ohutu liiklemise põhimõtted
5. Teiste liiklejatega arvestamine
6. Mootorratta turvalisus
7. Inimene sõidukijuhina
8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites
9. Sõidujärjekord sõites
10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine
12. Käitumine liiklusõnnetuse korral
13. Grupis sõit
14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
15. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
16. Keskkonda säästev mootorratta kasutamine
17. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
18. Teooriaeksam
Õppetundide arv kokku vähemalt 24
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Mootorratta käsitsemine
3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel
4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal
7. Sõidueksam
Sõidutundide arv kokku vähemalt 12
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht määratakse individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2
Õpiväljundid
ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID
1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane:
1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente; 1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.2.3. teab, kuidas autokool toetab iseseisvat õppimist ja kellelt saab vajaduse korral abi.
1.3. Liiklus kui süsteem. Pärast koolitust õpilane: 1.3.1. teab liiklussüsteemi eri osadega seotud termineid; 1.3.2. teab liikluskorralduse põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi; 1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana; 1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted. Pärast koolitust õpilane: 1.4.1. mõistab, et ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine; 1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valimise reegleid; 1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamise reegleid; 1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
1.5. Teiste liiklejatega arvestamine. Pärast koolitust õpilane: 1.5.1. teab, et liikluses osaleb eri liiklejarühmi; 1.5.2. teab eri liiklejarühmade käitumise eripärasid; 1.5.3. teab eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejad, suured sõidukid, eritalituse sõidukid jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid; 1.5.4. on olemas valmidus liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega; 1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust; 1.5.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
1.6. Mootorratta turvalisus. Pärast koolitust õpilane: 1.6.1. mõistab mootorratta kasutusjuhendiga tutvumise olulisust; 1.6.2. teab mootorratta tüüpe ja nende erinevusi ning iga tüübi kohta tegureid, mis suurendavad riske; 1.6.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.6.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.6.5. teab mootorrattale istumise ja sellelt mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.6.6. teab mootorratta eri mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.6.7. teab kasutatavale mootorrattale ajakohaseid tehnoseisundi nõudeid; 1.6.8. teab keskkonnanõudeid mootorratta kasutamisel; 1.6.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele; 1.6.10. teab mootorratta pukseerimise reegleid.
1.7. Inimene sõidukijuhina. Pärast koolitust õpilane: 1.7.1. teab inimeste mitmesuguse liikluskäitumise põhjuseid; 1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja plaanimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest mõjutavad juhi käitumist, sealhulgas soov end tõestada ja liigne enesekindlus; 1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele; 1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad ning oskab vältida kahjulikku mõju, mis tuleneb isiksusega või tervisliku seisundiga seotud asjaoludest ja võib mõjutada liikluskäitumist; 1.7.5. on oma eesmärkides ja käitumises motiveeritud väärtustama elu, ohutust ja keskkonnasäästlikkust.
1.8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.8.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada; 1.8.2. teab mootorratta asukoha valimise reegleid; 1.8.3. teab, kuidas valida mootorratta asukohta teel, et vältida riske ja säästa keskkonda; 1.8.4. on motiveeritud oma sõitu riskide vältimiseks ja keskkonna säästmiseks plaanima.
1.9. Sõidujärjekord sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramise liiklusreegleid; 1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ja raudteeülesõidukoha ületamise riskidest ning nende vältimise võimalustest; 1.9.3. on motiveeritud vältima raudteeülesõidukoha ületamisega ning teede lõikumisalade ja teega külgnevate aladega seotud võimalikke ohte.
1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane: 1.10.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel, võrreldes mootorratta juhtimisega asulas; 1.10.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.10.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
1.11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane: 1.11.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise erinevusi; 1.11.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid rakendada probleemülesande lahendamisel; 1.11.3. teab ohtu suurendavaid tegureid mootorratta peatamisel ja sõidu lõpetamisel (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).
1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral. Pärast koolitust õpilane: 1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; 1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi; 1.12.3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat.
1.13. Grupis sõit. Pärast koolitust õpilane: 1.13.1. teab grupi ülesehitamise eri võimalusi (grupis olevate mootorrataste asukoht teel), lähtudes grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhtide kogemusest jms; 1.13.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.13.3. teab grupis sõidul teabe vahetamise eri võimalusi (käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine); 1.13.4. mõistab, et enne grupis sõidu algust on tähtis leppida kokku ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viisid.
1.14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 1.14.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erinevusi (grupis sõidul, mootorratta tüübist olenevad jms); 1.14.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on tiheda liikluse korral ohtlik mööduda eessõitvatest sõidukitest, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud.
1.15. Sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil. Pärast koolitust õpilane: 1.15.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleb enne pikemat või lühemat sõitu teha; 1.15.2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.15.3. on motiveeritud sõitu plaanima; 1.15.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).
1.16. Keskkonda säästev mootorratta kasutamine. Pärast koolitust õpilane: 1.16.1. teab, kuidas mootorratta kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada; 1.16.2. oskab leida mootorratta kasutusjuhendist teavet keskkonna säästmise kohta; 1.16.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu; 1.16.4. on mootorratta kasutamisel motiveeritud keskkonda säästma; 1.16.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis.
1.17. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane: 1.17.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid mootorrattaga sõitmisel arvestada; 1.17.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida; 1.17.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites ning parkimisel ja peatumisel, sh hädapeatuse korral; 1.17.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal, vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.17.5. on motiveeritud sõitma oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.17.6. saab aru pimeda ajal esinevatest ohtudest, eriti neist, mis puudutavad kergliiklust.
2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
2.1.1. oskab teha mootorratta sõidueelset kontrolli, vajaduse korral kasutades mootorratta käsiraamatut; 2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2.2. Mootorratta käsitsemine. Pärast koolitust õpilane: 2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, et jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 2.2.3. omab realistlikku arusaama mootorratta käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab käitumises nendega arvestada; 2.2.5. on motiveeritud mootorratast käsitsema ohutult ja keskkonda säästvalt.
2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane: 2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästval viisil, et alustada sõidu õppimist eri liiklussituatsioonides; 2.3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks; 2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.3.6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.3.7. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane: 2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt; 2.4.2. oskab teel eri liiklusolukordades kasutada asjakohaseid toimetulekuoskusi; 2.4.3. teab eri liiklussagedusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida; 2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.4.5. omab realistlikku arusaama eri liiklussagedusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega eri liiklussagedusega teedel, ning oskab liikluskäitumises nendega arvestada; 2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima kindlal teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 2.5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega.
2.6. Mootorratta juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane: 2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita; 2.6.2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 2.6.3. on motiveeritud sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda; 2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tema kui juhi käitumist, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.
A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise esmaõppe algastme õppekava
Koolitaja OÜ Amobu
Õppekava nimetus A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise esmaõppe algastme õppekava
Õppeviis kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht vähemalt 24 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht vähemalt 12 sõidutundi
Õppetöö keeled eesti
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 40st ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 35, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle 1 vea. Küsimustele vastamiseks antakse kuni 30 minutit.
Sõidueksamile lubatakse õppur pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Sõidueksam võetakse vastu kahes järgus. Eksami esimeses järgus hinnatakse MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” lisas 3 toodud harjutuste sooritamist. Hindamine toimub vastavalt samas lisas toodud reeglitele. Eksami teises järgus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Sõidueksam hinnatakse lähtudes MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest. Hindamissüsteem: arvestatud (A) / arvestatud märkustega (AM) / mittearvestatud (MA). Eksam arvatakse sooritatuks (A või AM), kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et sooritada vajalikke harjutusi ning juhtida sõidukit kindlalt, ohutult ja iseseisvalt. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, kukub, sõidab vastu tähiskoonust või ei ole suuteline kahe katsega harjutust sooritama. Samuti lõpeb sõidueksamil hindamine, kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võib ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas A2- alamkategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Koolitust viivad läbi vähemalt keskharidusega õpetajad, kes omavad kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse.
Õpingute alustamiseks peab õppur õppetöö alustamise ajaks olema vähemalt 17,5-aastane ning omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.
Juhi esmaõpe jaguneb alg- ja lõppastme õppeks. Algastmes toimub juhi ettevalmistamine liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Algastme õpe lõpeb riiklike eksamite sooritamisega Transpordiametis ja esmase juhiloa saamisega. Lõppastme õppe pikkus on 23 kuud, mille käigus täiendab esmase juhiloa omanik oma oskusi liikluses iseseisvalt. Lõppastme õpe lõpeb juhiloa saamisega.
Liiklusteooriaõppe maht on vähemalt 24 tundi, tegelik maht on individuaalne. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis, mis on varustatud projektori-, tahvli- ja mugava mööbliga (lauad, toolid). Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm. Õppetöö käigus antakse iseseisev töö, mille eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine. Iseseisva töö osakaal on individuaalne. Auditoorse õppevormi asemel võidakse kasutada elektroonilist õppevormi. Sel juhul on elektroonilise õppevormi osakaal kuni 100%.
Õppesõitude minimaalne maht on 12 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga, mis on oma tehniliste omaduste poolest sarnane Eesti tavapäraste vastava kategooria sõidukitega. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu (kirjaliku tagasiside) õpilase oskuste kohta. Lisaks võib õpetaja hinnata sõidutunnil omandatud õpiväljundeid (hindamissüsteem on arvestatud / mittearvestatud). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Sõiduõppe aine „Mootorratta käsitsemine“ toimub õppeväljakul. Linnaliiklusesse lubatakse õppur pärast õppeaine „Mootorratta käsitsemine“ läbimist.
Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Õpilane peab esitama koolitajale viimase kolme sõidueksami kaardid. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.
Õppematerjalide loend Liikluslab Baltic OÜ e-õppe keskkond, „Teooria lihtsas keeles“ (J. Ess, 2023), „Nutikad liiklustestid“ (Liikluslab, 2023)
Õppekavarühm Transporditeenused
Õpingute alustamise tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.
Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ alusel.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 25.01.2024
Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud
Esmaõppe algaste
Teooriaõpe Sõiduõpe
Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
3. Liiklus kui süsteem
4. Ohutu liiklemise põhimõtted
5. Teiste liiklejatega arvestamine
6. Mootorratta turvalisus
7. Inimene sõidukijuhina
8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites
9. Sõidujärjekord sõites
10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine
12. Käitumine liiklusõnnetuse korral
13. Grupis sõit
14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
15. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
16. Keskkonda säästev mootorratta kasutamine
17. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
18. Teooriaeksam
Õppetundide arv kokku vähemalt 24
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Mootorratta käsitsemine
3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel
4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal
7. Sõidueksam
Sõidutundide arv kokku vähemalt 12
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht määratakse individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2
Õpiväljundid
ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID
1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane:
1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente; 1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.2.3. teab, kuidas autokool toetab iseseisvat õppimist ja kellelt saab vajaduse korral abi.
1.3. Liiklus kui süsteem. Pärast koolitust õpilane: 1.3.1. teab liiklussüsteemi eri osadega seotud termineid; 1.3.2. teab liikluskorralduse põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi; 1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana; 1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted. Pärast koolitust õpilane: 1.4.1. mõistab, et ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine; 1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valimise reegleid; 1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamise reegleid; 1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
1.5. Teiste liiklejatega arvestamine. Pärast koolitust õpilane: 1.5.1. teab, et liikluses osaleb eri liiklejarühmi; 1.5.2. teab eri liiklejarühmade käitumise eripärasid; 1.5.3. teab eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejad, suured sõidukid, eritalituse sõidukid jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid; 1.5.4. on olemas valmidus liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega; 1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust; 1.5.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
1.6. Mootorratta turvalisus. Pärast koolitust õpilane: 1.6.1. mõistab mootorratta kasutusjuhendiga tutvumise olulisust; 1.6.2. teab mootorratta tüüpe ja nende erinevusi ning iga tüübi kohta tegureid, mis suurendavad riske; 1.6.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.6.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.6.5. teab mootorrattale istumise ja sellelt mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.6.6. teab mootorratta eri mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.6.7. teab kasutatavale mootorrattale ajakohaseid tehnoseisundi nõudeid; 1.6.8. teab keskkonnanõudeid mootorratta kasutamisel; 1.6.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele; 1.6.10. teab mootorratta pukseerimise reegleid.
1.7. Inimene sõidukijuhina. Pärast koolitust õpilane: 1.7.1. teab inimeste mitmesuguse liikluskäitumise põhjuseid; 1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja plaanimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest mõjutavad juhi käitumist, sealhulgas soov end tõestada ja liigne enesekindlus; 1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele; 1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad ning oskab vältida kahjulikku mõju, mis tuleneb isiksusega või tervisliku seisundiga seotud asjaoludest ja võib mõjutada liikluskäitumist; 1.7.5. on oma eesmärkides ja käitumises motiveeritud väärtustama elu, ohutust ja keskkonnasäästlikkust.
1.8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.8.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada; 1.8.2. teab mootorratta asukoha valimise reegleid; 1.8.3. teab, kuidas valida mootorratta asukohta teel, et vältida riske ja säästa keskkonda; 1.8.4. on motiveeritud oma sõitu riskide vältimiseks ja keskkonna säästmiseks plaanima.
1.9. Sõidujärjekord sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramise liiklusreegleid; 1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ja raudteeülesõidukoha ületamise riskidest ning nende vältimise võimalustest; 1.9.3. on motiveeritud vältima raudteeülesõidukoha ületamisega ning teede lõikumisalade ja teega külgnevate aladega seotud võimalikke ohte.
1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane: 1.10.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel, võrreldes mootorratta juhtimisega asulas; 1.10.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.10.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
1.11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane: 1.11.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise erinevusi; 1.11.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid rakendada probleemülesande lahendamisel; 1.11.3. teab ohtu suurendavaid tegureid mootorratta peatamisel ja sõidu lõpetamisel (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).
1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral. Pärast koolitust õpilane: 1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; 1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi; 1.12.3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat.
1.13. Grupis sõit. Pärast koolitust õpilane: 1.13.1. teab grupi ülesehitamise eri võimalusi (grupis olevate mootorrataste asukoht teel), lähtudes grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhtide kogemusest jms; 1.13.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.13.3. teab grupis sõidul teabe vahetamise eri võimalusi (käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine); 1.13.4. mõistab, et enne grupis sõidu algust on tähtis leppida kokku ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viisid.
1.14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 1.14.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erinevusi (grupis sõidul, mootorratta tüübist olenevad jms); 1.14.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on tiheda liikluse korral ohtlik mööduda eessõitvatest sõidukitest, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud.
1.15. Sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil. Pärast koolitust õpilane: 1.15.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleb enne pikemat või lühemat sõitu teha; 1.15.2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.15.3. on motiveeritud sõitu plaanima; 1.15.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).
1.16. Keskkonda säästev mootorratta kasutamine. Pärast koolitust õpilane: 1.16.1. teab, kuidas mootorratta kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada; 1.16.2. oskab leida mootorratta kasutusjuhendist teavet keskkonna säästmise kohta; 1.16.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu; 1.16.4. on mootorratta kasutamisel motiveeritud keskkonda säästma; 1.16.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis.
1.17. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane: 1.17.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid mootorrattaga sõitmisel arvestada; 1.17.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida; 1.17.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites ning parkimisel ja peatumisel, sh hädapeatuse korral; 1.17.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal, vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.17.5. on motiveeritud sõitma oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.17.6. saab aru pimeda ajal esinevatest ohtudest, eriti neist, mis puudutavad kergliiklust.
2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
2.1.1. oskab teha mootorratta sõidueelset kontrolli, vajaduse korral kasutades mootorratta käsiraamatut; 2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2.2. Mootorratta käsitsemine. Pärast koolitust õpilane: 2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, et jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 2.2.3. omab realistlikku arusaama mootorratta käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab käitumises nendega arvestada; 2.2.5. on motiveeritud mootorratast käsitsema ohutult ja keskkonda säästvalt.
2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane: 2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästval viisil, et alustada sõidu õppimist eri liiklussituatsioonides; 2.3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks; 2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.3.6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.3.7. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane: 2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt; 2.4.2. oskab teel eri liiklusolukordades kasutada asjakohaseid toimetulekuoskusi; 2.4.3. teab eri liiklussagedusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida; 2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.4.5. omab realistlikku arusaama eri liiklussagedusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega eri liiklussagedusega teedel, ning oskab liikluskäitumises nendega arvestada; 2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima kindlal teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 2.5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega.
2.6. Mootorratta juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane: 2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita; 2.6.2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 2.6.3. on motiveeritud sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda; 2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tema kui juhi käitumist, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.
B-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava
Koolitaja OÜ Amobu
Õppekava nimetus B-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava
Õppeviis kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht vähemalt 28 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht vähemalt 30 sõidutundi
Õppetöö keeled eesti
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 40st ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 35, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle 1 vea. Küsimustele vastamiseks antakse kuni 30 minutit.
Sõidueksami eesmärk on kontrollida õpiväljundite saavutamist ja anda õpilasele ettekujutus sellest, kuidas käib riiklik sõidueksam. Sõidueksamile lubatakse õppur pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Sõidueksam kestab vähemalt 45 minutit. Selle käigus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil kontrollitakse muuhulgas MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 toodud harjutuste sooritamist ja kasutatakse nimetatud lisas toodud hindamiskriteeriumeid. Kolme harjutuse sooritamiseks antakse kuni 10 minutit. Sõidueksamit hinnatakse lähtudes MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest. Hindamissüsteem: arvestatud (A) / arvestatud märkustega (AM) / mittearvestatud (MA).
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Koolitust viivad läbi vähemalt keskharidusega õpetajad, kes omavad kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse. Lõppastmekoolituse lõpetanu saab eraldi tunnistuse.
Juhi esmaõpe jaguneb alg- ja lõppastme õppeks. Algastme õpe lõpeb riiklike eksamite sooritamisega Transpordiametis ja esmase juhiloa saamisega. Lõppastme õppe pikkus on 23 kuud, mille käigus täiendab esmase juhiloa omanik oma oskusi liikluses iseseisvalt ning läbib lõppastme koolituse. Nii alg- kui ka lõppastmes toimub juhi ettevalmistamine liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis.
Õpingute alustamiseks peab õppur õppetöö alustamise ajaks olema vähemalt 15,5-aastane ning omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.
Liiklusteooriaõppe maht on vähemalt 28 tundi, tegelik maht on individuaalne. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis, mis on varustatud projektori-, tahvli- ja mugava mööbliga (lauad, toolid). Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm, iseseisev töö ja praktikum. Praktikumi vormis toimub õppeaine „Libedasõidu riskivältimise praktikum“ ning võimaluse korral õppeaine „Pimeda ajal sõiduki juhtimine“ (kui vastavat võimalust pole, läbitakse selle õppeaine teoreetiline osa õppeklassis või elektroonilises õppevormis). Algastme õppes antakse iga loengu lõpus iseseisev töö. Selle eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine. Iseseisva töö osakaal on individuaalne. Auditoorse õppevormi asemel võidakse õppuri soovil kasutada elektroonilist õppevormi. Sel juhul toimub auditoorses vormis kuus õppetundi, kus käsitletakse MKMi määruse 60 lisas 6 sätestatud temaatikat. Elektroonilise õppevormi kasutamisel on auditoorse õppetöö osakaal vähemalt 21%.
Õppesõitude minimaalne maht on 30 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga, mis on oma tehniliste omaduste poolest sarnane Eesti tavapäraste vastava kategooria sõidukitega. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu (kirjaliku tagasiside) õpilase oskuste kohta. Lisaks võib õpetaja hinnata sõidutunnil omandatud õpiväljundeid (hindamissüsteem on arvestatud / mittearvestatud). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppur pärast õppeaine „Sõiduki käsitsemine“ edukat läbimist. Sõiduõppe aine „Pimeda ajal sõiduki juhtimine“ toimub kas simulaatoril või tavalise sõidutunni vormis. Viimasel juhul toimub sõidutund pimeda ajal ning sõidetakse enamasti valgustamata asulavälistel teedel. Sõiduõppe ained „Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine“ ja „Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine“ toimuvad selleks ettenähtud libedasõidu õppeväljakul.
Sõiduõppe raames tehakse võimaluse korral koostööd juhendajaga, kellega õpilane läbib sõidupraktikat. Sel juhul koostatakse koos juhendajaga individuaalne sõidupraktika plaan, mille eesmärk on kinnistada sõiduõppe käigus omandatud sõiduoskusi.
Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Õpilane peab esitama koolitajale viimase kolme sõidueksami kaardid. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.
Õppematerjalide loend Liikluslab Baltic OÜ e-õppe keskkond, „Teooria lihtsas keeles“ (J. Ess, 2023), „Nutikad liiklustestid“ (Liikluslab, 2023)
Õppekavarühm Transporditeenused
Õpingute alustamise tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.
Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ alusel.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 25.01.2024
Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud
Esmaõppe algaste
Teooriaõpe Sõiduõpe
Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde
1. Kursuse sissejuhatus
2. Liiklus kui süsteem
3. Foorid ja reguleerija
4. Liiklusmärgid ja teemärgised
5. Sõit teel
6. Lõikumiste läbimine
7. Peatumine ja parkimine
8. Möödasõit ja möödumine
9. Eri liikluskord
10. Sõitjate ja veose vedu, keskkonnakaitse ning teised liiklejad
11. Erilised olukorrad
12. Liiklusohutus
13. Inimene sõidukijuhina
14. Auto tehniline seisukord ja käitamine
15. Keskkonnasõbralik sõidustiil
16. Liiklus- ja kaskokindlustus
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Sõiduki käsitsemine
3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
4. Peatumine ja parkimine
5. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
6. Sõit asulavälisel teel
7. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
8. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
9. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
17. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
2 RS. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine 1
18. Pimeda ajal sõiduki juhtimine 1 PS. Pimeda ajal sõiduki juhtimine 1
TE. Liiklusteooria eksam SE. Sõidueksam
Kokku esmaõppe algastmes vähemalt 28 Kokku esmaõppe algastmes vähemalt 30
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht määratakse individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2
Lõppastme koolitus
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
LT1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.
3 LS1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine
1
LT2. Libedasõidu riskivältimise praktikum 1 LS. Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine 1
Kokku lõppastme koolituses 4 Kokku lõppastme koolituses 2
Õpiväljundid
1. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Teooriaõpe
1.1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane: 1.1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.1.3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente; 1.1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
1.1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane: 1.1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.1.2.3. teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajaduse korral abi saab.
1.1.3. Liiklus kui süsteem. Pärast koolitust õpilane: 1.1.3.1. teab liiklussüsteemi eri osadega seotud termineid; 1.1.3.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi; 1.1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana; 1.1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
1.1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted. Pärast koolitust õpilane: 1.1.4.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on asjakohaste tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine; 1.1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valimise reegleid; 1.1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamise reegleid; 1.1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
1.1.5. Teiste liiklejatega arvestamine. Pärast koolitust õpilane: 1.1.5.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi; 1.1.5.2. teab eri liiklejarühmade käitumise eripärasid; 1.1.5.3. teab eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud tegureid, mis võivad suurendada liiklusohtu; 1.1.5.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega; 1.1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust; 1.1.5.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega kõigi nende ohutuse.
1.1.6. Sõiduki turvalisus. Pärast koolitust õpilane: 1.1.6.1. mõistab sõiduki kasutusjuhendiga tutvumise olulisust; 1.1.6.2. teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine); 1.1.6.3. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.1.6.4. teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.1.6.5. teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid; 1.1.6.6. teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid; 1.1.6.7. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel; 1.1.6.8. teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele; 1.1.6.9. teab mootorsõiduki pukseerimisega seonduvaid reegleid.
1.1.7. Inimene sõidukijuhina. Pärast koolitust õpilane: 1.1.7.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid; 1.1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja plaanimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest mõjutavad juhi käitumist (sealhulgas liigse enesekindluse ja oma võimekuse tõestamise soovi mõju); 1.1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele; 1.1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad ning oskab vältida kahjulikku mõju, mis tuleneb isiksusega või tervisliku seisundiga seotud asjaoludest ja võib mõjutada liikluskäitumist; 1.1.7.5. on oma eesmärkides ja käitumises motiveeritud väärtustama elu, ohutust ja keskkonnasäästlikkust; 1.1.7.6. teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.
1.1.8. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.1.8.1. teab, kuidas sõitu ohutult alustada; 1.1.8.2. teab tee eri osi ja nende otstarvet; 1.1.8.3. teab sõiduki asukoha valimise reegleid; 1.1.8.4. teab, kuidas valida sõiduki asukohta teel, et vältida riske ja säästa keskkonda; 1.1.8.5. on motiveeritud oma sõitu riskide vältimiseks ja keskkonna säästmiseks plaanima.
1.1.9. Sõidujärjekord sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramise liiklusreegleid; 1.1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ja raudteeülesõidukoha ületamise riskidest ning nende vältimise võimalustest; 1.1.9.3. on motiveeritud vältima raudteeülesõidukoha ületamisega ning teede lõikumisalade ja teega külgnevate aladega seotud võimalikke ohte.
1.1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane: 1.1.10.1. teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid; 1.1.10.2. teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel, võrreldes sõiduki juhtimisega asulas; 1.1.10.3. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimise riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.1.10.4. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
1.1.11. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane: 1.1.11.1. teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatamisega, sh hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;
1.1.11.2. teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teiste liiklejatega arvestades käituda; 1.1.11.3. on motiveeritud järgima peatumise ja parkimisega, sh hädapeatamisega seotud reegleid; 1.1.11.4. teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.
1.1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral. Pärast koolitust õpilane: 1.1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; 1.1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi; 1.1.12.3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat.
1.1.13. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 1.1.13.1. teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi; 1.1.13.2. teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata; 1.1.13.3. teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis; 1.1.13.4. on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust liiklusohutuse tagamise eesmärgil.
1.1.14. Sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil. Pärast koolitust õpilane: 1.1.14.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleb enne pikemat või lühemat sõitu teha; 1.1.14.2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.1.14.3. on motiveeritud sõitu plaanima; 1.1.14.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad mõjutada tema käitumist juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine jms).
1.1.15. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine. Pärast koolitust õpilane: 1.1.15.1. teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada; 1.1.15.2. oskab leida sõiduki kasutusjuhendist teavet keskkonna säästmise kohta; 1.1.15.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu; 1.1.15.4. on sõiduki kasutamisel motiveeritud keskkonda säästma; 1.1.15.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis.
1.1.16. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane: 1.1.16.1. teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid sõitmisel arvestada; 1.1.16.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida.
1.1.17. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine. Pärast koolitust õpilane: 1.1.17.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada; 1.1.17.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab märkimisväärselt juhi võimalusi sõidukit peatada; 1.1.17.3. mõistab mitmesuguste tee- ja ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele; 1.1.17.4. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
1.1.18. Pimeda ajal sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane: 1.1.18.1. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtumisel, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatumise ja parkimise ning hädapeatuse korral; 1.1.18.2. mõistab, et vaatamata tulede õigele kasutamisele on nähtavus pimeda ajal palju halvem kui valge ajal, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.1.18.3. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.1.18.4. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.
1.2. Sõiduõpe 1.2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
1.2.1.1. oskab teha sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut; 1.2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 1.2.1.3. oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 1.2.1.4. oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 1.2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 1.2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
1.2.2. Sõiduki käsitsemine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.2.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, et jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 1.2.2.2. teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale; 1.2.2.3. omab realistlikku arusaama sõiduki käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.2.4. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ja oskab käitumises nendega arvestada; 1.2.2.5. on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
1.2.3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane: 1.2.3.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästval viisil, et alustada sõidu õppimist erinevates liiklusolukordades; 1.2.3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks; 1.2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 1.2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida; 1.2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 1.2.3.6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
1.2.4. Sõiduki juhtimine eri liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane: 1.2.4.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt; 1.2.4.2. omab teel sõitmisel eri liiklusolukordades toimetulekuks vajalikke oskusi; 1.2.4.3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida; 1.2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 1.2.4.5. omab realistlikku arusaama erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ja oskab oma käitumises nendega arvestada; 1.2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 1.2.4.8. on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 1.2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima kindlal teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
1.2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 1.2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu; 1.2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
1.2.5.3. oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 1.2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 1.2.5.5. oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat; 1.2.5.6. omab realistlikku arusaama isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat.
1.2.6. Sõiduki juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane: 1.2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita; 1.2.6.2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.2.6.3. on motiveeritud sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda; 1.2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.
1.2.7. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.7.1. oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt; 1.2.7.2. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist; 1.2.7.3. on motiveeritud juhtima sõidukit nii, et see samal ajal säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega; 1.2.7.4. omab realistlikku arusaama säästliku sõiduviisiga seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.7.5. on plaaninud, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
1.2.8. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.8.1. oskab sooritada äkkpidurduse; 1.2.8.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada; 1.2.8.3. omab realistlikku arusaama sõiduki peatamisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.8.4. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ja oskab oma käitumises nendega arvestada; 1.2.8.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.
1.2.9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.9.1. oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja teha sõiduki teistele paremini märgatavaks; 1.2.9.2. mõistab vajadust valida oludele vastav sõidukiirus; 1.2.9.3. teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte; 1.2.9.4. oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske; 1.2.9.5. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
1.2.10. Riiklikule sõidueksamile sarnanev sõidutund viiakse ellu arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 sätestatut.
2. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Teooriaõpe
2.1.1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes. Pärast koolitust õpilane: 2.1.1.1. teab ohte suurendavaid tegureid liikluses; 2.1.1.2. mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid; 2.1.1.3. teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine; 2.1.1.4. tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.1.1.5. on motiveeritud sõitma säästlikult ja ohutult ning arvestama teiste liiklejatega.
2.1.2. Libedasõidul riski vältimise praktikum. Pärast koolitust õpilane: 2.1.2.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada; 2.1.2.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada; 2.1.2.3. mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil; 2.1.2.4. mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev; 2.1.2.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
2.2. Sõiduõpe 2.2.1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine. Pärast koolitust õpilane:
2.2.1.1. omab realistlikku arusaama sõiduki juhtimisega seotud isiklikest käitumis- harjumustest; 2.2.1.2. on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega.
2.2.2. Libedasõidul riski vältimise harjutuste sooritamine. Pärast koolitust õpilane: 2.2.2.1. omab realistlikku arusaama äkkolukorras toimetulekuks vajalikest isiklikest oskustest ja võimalustest; 2.2.2.2. oskab äkkpidurdamist; 2.2.2.3. oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid; 2.2.2.4. oskab valida olenevalt tee olukorrast ja -trajektoorist erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel; 2.2.2.5. mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud; 2.2.2.6. on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega.
Lisa 1. Algastme koolituse liiklusteooria õppeainete teemad ja seos MKMi määrusega nr 60
Aine nimi Vastavus MKMi määruse nr 60 ainetele
1. Kursuse sissejuhatus Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest, iseseisvaks õppimiseks juhendamine
2. Liiklus kui süsteem Liiklus kui süsteem, ohutu liiklemise põhimõtted
3. Foorid ja reguleerija Liiklus kui süsteem
4. Liiklusmärgid ja teemärgised Liiklus kui süsteem
5. Sõit teel Ohutu liiklemise põhimõtted, Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
6. Lõikumiste läbimine Sõidujärjekord sõites
7. Peatumine ja parkimine Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine
8. Möödasõit ja möödumine Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
9. Eri liikluskord Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
10. Sõitjate ja veose vedu, keskkonnakaitse ning teised liiklejad Sõiduki turvalisus
11. Erilised olukorrad Käitumine liiklusõnnetuse korral, sõiduki turvalisus, sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine
12. Liiklusohutus Teiste liiklejatega arvestamine, ohutu liiklemise põhimõtted, sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes, sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil
13. Inimene sõidukijuhina Inimene sõidukijuhina
14. Auto tehniline seisukord ja käitamine Sõiduki turvalisus
15. Keskkonnasõbralik sõidustiil Keskkonda säästev sõiduki kasutamine
16. Liiklus- ja kaskokindlustus Käitumine liiklusõnnetuse korral
17. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
18. Pimeda ajal sõiduki juhtimine Pimeda ajal sõiduki juhtimine
A-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava
Koolitaja OÜ Amobu
Õppekava nimetus A-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava
Õppeviis kontaktõpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht vähemalt 10 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht vähemalt 10 sõidutundi
Õppetöö keeled eesti
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 40st ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 35, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle 1 vea. Küsimustele vastamiseks antakse kuni 30 minutit.
Sõidueksam kestab vähemalt 45 minutit. Selle eesmärk on kontrollida õpiväljundite saavutamist ja anda õpilase ettekujutuse sellest, kuidas käib riiklik sõidueksam. Sõidueksamile lubatakse õppur pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Selle käigus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil kontrollitakse muuhulgas MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 toodud harjutuste sooritamist ja kasutatakse nimetatud lisas toodud hindamiskriteeriumeid. Sõidueksam hinnatakse lähtudes MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest. Hindamissüsteem: arvestatud (A) / arvestatud märkustega (AM) / mittearvestatud (MA). Eksam arvatakse sooritatuks (A või AM), kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et sooritada vajalikke harjutusi ning juhtida sõidukit kindlalt, ohutult ja iseseisvalt. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, kukub, sõidab vastu tähiskoonust või ei ole suuteline kahe katsega harjutust sooritama. Samuti lõpeb sõidueksamil hindamine, kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võib ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas A-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Juhi ettevalmistus toimub täiendusõppe korras liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Koolitust viivad läbi vähemalt keskharidusega õpetajad, kes omavad kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse.
Õpingute alustamiseks peab õppur õppetöö alustamise ajaks olema vähemalt 23,5-aastane, vähemalt kaks aastat omama mistahes kategooria auto juhiluba (s.h. esmane juhiluba) ja omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.
Liiklusteooriaõppe maht on vähemalt 10 tundi, tegelik maht on individuaalne. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis, mis on varustatud projektori-, tahvli- ja mugava mööbliga (lauad, toolid). Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm. Õppetöö raames antakse iseseisev töö, mille eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine.
Õppesõitude minimaalne maht on 10 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga, mis on oma tehniliste omaduste poolest sarnane Eesti tavapäraste vastava kategooria sõidukitega. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu (kirjaliku tagasiside) õpilase oskuste kohta. Lisaks võib õpetaja hinnata sõidutunnil omandatud õpiväljundeid (hindamissüsteem on arvestatud / mittearvestatud). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppur pärast õppeaine „ Mootorratta käsitsemine“ läbimist. Sõiduõppe aine „Mootorratta käsitsemine“ toimub õppeväljakul.
Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Õpilane peab esitama koolitajale viimase kolme sõidueksami kaardid. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.
Õppematerjalide loend Liikluslab Baltic OÜ e-õppe keskkond, „Teooria lihtsas keeles“ (J. Ess, 2023), „Nutikad liiklustestid“ (Liikluslab, 2023)
Õppekavarühm Transporditeenused
Õpingute alustamise tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.
Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ alusel.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 09.01.2024
Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud
Teooriaõpe Sõiduõpe
Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
3. Mootorratta turvalisus
4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites
5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
6. Mootorratta peatumine ja sõidu lõpetamine
7. Grupis sõit
8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
10. Teooriaeksam
Õppetundide arv kokku vähemalt 10
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Mootorratta käsitsemine
3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel
4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal
7. Sõidueksam
Sõidutundide arv kokku vähemalt 10
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht määratakse individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2
Õpiväljundid
1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane:
1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente; 1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.2.3. teab, kuidas autokool toetab iseseisvat õppimist ja kellelt saab vajaduse korral abi.
1.3. Mootorratta turvalisus. Pärast koolitust õpilane: 1.3.1. mõistab mootorratta kasutusjuhendiga tutvumise olulisust; 1.3.2. teab mootorratta tüüpe ja nende erinevusi ning iga tüübi kohta tegureid, mis suurendavad riske; 1.3.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.3.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.3.5. teab mootorrattale istumise ja sellelt mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.3.6. teab mootorratta eri mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.3.7. teab kasutatavale mootorrattale ajakohaseid tehnoseisundi nõudeid; 1.3.8. teab keskkonnanõudeid mootorratta kasutamisel; 1.3.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele.
1.4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.4.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada; 1.4.2. teab mootorratta asukoha valikuga seotud reegleid; 1.4.3. teab, kuidas teel valida mootorratta asukoht, et vältida riski ja säästa keskkonda; 1.4.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima.
1.5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane: 1.5.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes mootorratta juhtimisega asulas; 1.5.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.5.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
1.6. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane: 1.6.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi; 1.6.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid probleemülesande lahendamisel rakendada; 1.6.3. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).
1.7. Grupis sõit. Pärast koolitust õpilane: 1.7.1. teab grupis sõitmisel eri võimalusi grupi ülesehitamiseks (grupis olevate mootorrataste asukoht teel), lähtudes grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhi kogemusest jms; 1.7.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.7.3. teab grupis sõitmisel eri võimalusi teavet vahetada, nagu käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine; 1.7.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside kokkuleppimise tähtsust.
1.8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 1.8.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis sõites, mootorratta tüübist tulenev jms); 1.8.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.
1.9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane: 1.9.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab sõitmisel neid arvestada; 1.9.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida; 1.9.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 1.9.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.9.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.9.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.
2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
2.1.1. oskab teostada mootorratta sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mootorratta käsiraamatut; 2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest põhjustatud ohte; 2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2.2. Mootorratta käsitsemine. Pärast koolitust õpilane: 2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 2.2.3. omab realistlikku arusaama mootorratta käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.2.5. on motiveeritud mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane: 2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklusolukordades;
2.3.2. omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel; 2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.3.6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane: 2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt; 2.4.2. oskab teel erinevates liiklusolukordades kasutada asjakohaseid toimetulekuoskusi; 2.4.3. teab eri liiklussagedusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida; 2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.4.5. omab realistlikku arusaama eri liiklussagedusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega eri liiklussagedusega teedel, ning oskab liikluskäitumises nendega arvestada; 2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 2.5.5. omab realistlikku arusaama möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest.
2.6. Mootorratta juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane: 2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita; 2.6.2. mõistab, et sõitu plaanides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima; 2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tema kui juhi käitumist, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.
A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava
Koolitaja OÜ Amobu
Õppekava nimetus A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava
Õppeviis kontaktõpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht vähemalt 10 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht vähemalt 10 sõidutundi
Õppetöö keeled eesti
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 40st ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 35, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle 1 vea. Küsimustele vastamiseks antakse kuni 30 minutit.
Sõidueksam kestab vähemalt 45 minutit. Selle eesmärk on kontrollida õpiväljundite saavutamist ja anda õpilase ettekujutuse sellest, kuidas käib riiklik sõidueksam. Sõidueksamile lubatakse õppur pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Selle käigus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil kontrollitakse muuhulgas MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 toodud harjutuste sooritamist ja kasutatakse nimetatud lisas toodud hindamiskriteeriumeid. Sõidueksam hinnatakse lähtudes MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest. Hindamissüsteem: arvestatud (A) / arvestatud märkustega (AM) / mittearvestatud (MA). Eksam arvatakse sooritatuks (A või AM), kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et sooritada vajalikke harjutusi ning juhtida sõidukit kindlalt, ohutult ja iseseisvalt. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, kukub, sõidab vastu tähiskoonust või ei ole suuteline kahe katsega harjutust sooritama. Samuti lõpeb sõidueksamil hindamine, kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võib ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas A1- alamkategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Juhi ettevalmistus toimub täiendusõppe korras liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Koolitust viivad läbi vähemalt keskharidusega õpetajad, kes omavad kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse.
Õpingute alustamiseks peab õppur õppetöö alustamise ajaks omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.
Liiklusteooriaõppe maht on vähemalt 10 tundi, tegelik maht on individuaalne. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis, mis on varustatud projektori-, tahvli- ja mugava mööbliga (lauad, toolid). Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm. Õppetöö raames antakse iseseisev töö, mille eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine.
Õppesõitude minimaalne maht on 10 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga, mis on oma tehniliste omaduste poolest sarnane Eesti tavapäraste vastava kategooria sõidukitega. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu (kirjaliku tagasiside) õpilase oskuste kohta. Lisaks võib õpetaja hinnata sõidutunnil omandatud õpiväljundeid (hindamissüsteem on arvestatud / mittearvestatud). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppur pärast õppeaine „ Mootorratta käsitsemine“ läbimist. Sõiduõppe aine „Mootorratta käsitsemine“ toimub õppeväljakul.
Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Õpilane peab esitama koolitajale viimase kolme sõidueksami kaardid. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.
Õppematerjalide loend Liikluslab Baltic OÜ e-õppe keskkond, „Teooria lihtsas keeles“ (J. Ess, 2023), „Nutikad liiklustestid“ (Liikluslab, 2023)
Õppekavarühm Transporditeenused
Õpingute alustamise tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.
Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ alusel.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 09.01.2024
Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud
Teooriaõpe Sõiduõpe
Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
3. Mootorratta turvalisus
4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites
5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
6. Mootorratta peatumine ja sõidu lõpetamine
7. Grupis sõit
8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
10. Teooriaeksam
Õppetundide arv kokku vähemalt 10
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Mootorratta käsitsemine
3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel
4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal
7. Sõidueksam
Sõidutundide arv kokku vähemalt 10
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht määratakse individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2
Õpiväljundid
1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane:
1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente; 1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.2.3. teab, kuidas autokool toetab iseseisvat õppimist ja kellelt saab vajaduse korral abi.
1.3. Mootorratta turvalisus. Pärast koolitust õpilane: 1.3.1. mõistab mootorratta kasutusjuhendiga tutvumise olulisust; 1.3.2. teab mootorratta tüüpe ja nende erinevusi ning iga tüübi kohta tegureid, mis suurendavad riske; 1.3.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.3.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.3.5. teab mootorrattale istumise ja sellelt mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.3.6. teab mootorratta eri mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.3.7. teab kasutatavale mootorrattale ajakohaseid tehnoseisundi nõudeid; 1.3.8. teab keskkonnanõudeid mootorratta kasutamisel; 1.3.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele.
1.4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.4.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada; 1.4.2. teab mootorratta asukoha valikuga seotud reegleid; 1.4.3. teab, kuidas teel valida mootorratta asukoht, et vältida riski ja säästa keskkonda; 1.4.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima.
1.5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane: 1.5.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes mootorratta juhtimisega asulas; 1.5.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.5.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
1.6. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane: 1.6.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi; 1.6.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid probleemülesande lahendamisel rakendada; 1.6.3. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).
1.7. Grupis sõit. Pärast koolitust õpilane: 1.7.1. teab grupis sõitmisel eri võimalusi grupi ülesehitamiseks (grupis olevate mootorrataste asukoht teel), lähtudes grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhi kogemusest jms; 1.7.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.7.3. teab grupis sõitmisel eri võimalusi teavet vahetada, nagu käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine; 1.7.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside kokkuleppimise tähtsust.
1.8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 1.8.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis sõites, mootorratta tüübist tulenev jms); 1.8.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.
1.9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane: 1.9.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab sõitmisel neid arvestada; 1.9.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida; 1.9.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 1.9.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.9.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.9.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.
2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
2.1.1. oskab teostada mootorratta sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mootorratta käsiraamatut; 2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest põhjustatud ohte; 2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2.2. Mootorratta käsitsemine. Pärast koolitust õpilane: 2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 2.2.3. omab realistlikku arusaama mootorratta käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.2.5. on motiveeritud mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane: 2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklusolukordades;
2.3.2. omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel; 2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.3.6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane: 2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt; 2.4.2. oskab teel erinevates liiklusolukordades kasutada asjakohaseid toimetulekuoskusi; 2.4.3. teab eri liiklussagedusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida; 2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.4.5. omab realistlikku arusaama eri liiklussagedusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega eri liiklussagedusega teedel, ning oskab liikluskäitumises nendega arvestada; 2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 2.5.5. omab realistlikku arusaama möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest.
2.6. Mootorratta juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane: 2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita; 2.6.2. mõistab, et sõitu plaanides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima; 2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tema kui juhi käitumist, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.
A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava
Koolitaja OÜ Amobu
Õppekava nimetus A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava
Õppeviis kontaktõpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht vähemalt 10 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht vähemalt 10 sõidutundi
Õppetöö keeled eesti
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 40st ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 35, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle 1 vea. Küsimustele vastamiseks antakse kuni 30 minutit.
Sõidueksam kestab vähemalt 45 minutit. Selle eesmärk on kontrollida õpiväljundite saavutamist ja anda õpilase ettekujutuse sellest, kuidas käib riiklik sõidueksam. Sõidueksamile lubatakse õppur pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Selle käigus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil kontrollitakse muuhulgas MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 toodud harjutuste sooritamist ja kasutatakse nimetatud lisas toodud hindamiskriteeriumeid. Sõidueksam hinnatakse lähtudes MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest. Hindamissüsteem: arvestatud (A) / arvestatud märkustega (AM) / mittearvestatud (MA). Eksam arvatakse sooritatuks (A või AM), kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et sooritada vajalikke harjutusi ning juhtida sõidukit kindlalt, ohutult ja iseseisvalt. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, kukub, sõidab vastu tähiskoonust või ei ole suuteline kahe katsega harjutust sooritama. Samuti lõpeb sõidueksamil hindamine, kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võib ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas A2- alamkategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Juhi ettevalmistus toimub täiendusõppe korras liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Koolitust viivad läbi vähemalt keskharidusega õpetajad, kes omavad kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse.
Õpingute alustamiseks peab õppur õppetöö alustamise ajaks omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.
Liiklusteooriaõppe maht on vähemalt 10 tundi, tegelik maht on individuaalne. Aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis, mis on varustatud projektori-, tahvli- ja mugava mööbliga (lauad, toolid). Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm. Õppetöö raames antakse iseseisev töö, mille eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine.
Õppesõitude minimaalne maht on 10 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga, mis on oma tehniliste omaduste poolest sarnane Eesti tavapäraste vastava kategooria sõidukitega. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu (kirjaliku tagasiside) õpilase oskuste kohta. Lisaks võib õpetaja hinnata sõidutunnil omandatud õpiväljundeid (hindamissüsteem on arvestatud / mittearvestatud). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppur pärast õppeaine „ Mootorratta käsitsemine“ läbimist. Sõiduõppe aine „Mootorratta käsitsemine“ toimub õppeväljakul.
Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Õpilane peab esitama koolitajale viimase kolme sõidueksami kaardid. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.
Õppematerjalide loend Liikluslab Baltic OÜ e-õppe keskkond, „Teooria lihtsas keeles“ (J. Ess, 2023), „Nutikad liiklustestid“ (Liikluslab, 2023)
Õppekavarühm Transporditeenused
Õpingute alustamise tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.
Õppekava koostamise alus Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ alusel.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 09.01.2024
Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud
Teooriaõpe Sõiduõpe
Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
3. Mootorratta turvalisus
4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites
5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
6. Mootorratta peatumine ja sõidu lõpetamine
7. Grupis sõit
8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
10. Teooriaeksam
Õppetundide arv kokku vähemalt 10
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Mootorratta käsitsemine
3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel
4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal
7. Sõidueksam
Sõidutundide arv kokku vähemalt 10
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht määratakse individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2
Õpiväljundid
1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane:
1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente; 1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane: 1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.2.3. teab, kuidas autokool toetab iseseisvat õppimist ja kellelt saab vajaduse korral abi.
1.3. Mootorratta turvalisus. Pärast koolitust õpilane: 1.3.1. mõistab mootorratta kasutusjuhendiga tutvumise olulisust; 1.3.2. teab mootorratta tüüpe ja nende erinevusi ning iga tüübi kohta tegureid, mis suurendavad riske; 1.3.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.3.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.3.5. teab mootorrattale istumise ja sellelt mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.3.6. teab mootorratta eri mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.3.7. teab kasutatavale mootorrattale ajakohaseid tehnoseisundi nõudeid; 1.3.8. teab keskkonnanõudeid mootorratta kasutamisel; 1.3.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele.
1.4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane: 1.4.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada; 1.4.2. teab mootorratta asukoha valikuga seotud reegleid; 1.4.3. teab, kuidas teel valida mootorratta asukoht, et vältida riski ja säästa keskkonda; 1.4.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima.
1.5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane: 1.5.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes mootorratta juhtimisega asulas; 1.5.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.5.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
1.6. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane: 1.6.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi; 1.6.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid probleemülesande lahendamisel rakendada; 1.6.3. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).
1.7. Grupis sõit. Pärast koolitust õpilane: 1.7.1. teab grupis sõitmisel eri võimalusi grupi ülesehitamiseks (grupis olevate mootorrataste asukoht teel), lähtudes grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhi kogemusest jms; 1.7.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.7.3. teab grupis sõitmisel eri võimalusi teavet vahetada, nagu käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine; 1.7.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside kokkuleppimise tähtsust.
1.8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 1.8.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis sõites, mootorratta tüübist tulenev jms); 1.8.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.
1.9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane: 1.9.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab sõitmisel neid arvestada; 1.9.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida; 1.9.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 1.9.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.9.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.9.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.
2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
2.1.1. oskab teostada mootorratta sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mootorratta käsiraamatut; 2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest põhjustatud ohte; 2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2.2. Mootorratta käsitsemine. Pärast koolitust õpilane: 2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 2.2.3. omab realistlikku arusaama mootorratta käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.2.5. on motiveeritud mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane: 2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklusolukordades;
2.3.2. omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel; 2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.3.6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane: 2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt; 2.4.2. oskab teel erinevates liiklusolukordades kasutada asjakohaseid toimetulekuoskusi; 2.4.3. teab eri liiklussagedusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida; 2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.4.5. omab realistlikku arusaama eri liiklussagedusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega eri liiklussagedusega teedel, ning oskab liikluskäitumises nendega arvestada; 2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane: 2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 2.5.5. omab realistlikku arusaama möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest.
2.6. Mootorratta juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane: 2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita; 2.6.2. mõistab, et sõitu plaanides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima; 2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tema kui juhi käitumist, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.