Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimused

„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele

1. Üldised nõuded

1.1. Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev ööpäevaringse majutusega teenusekohtade kogum. Loodav teenuseüksus võib koosneda:

1.1.1 korter- ja ridaelamute puhul kuni 30 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks;

1.1.2 peremajade (hoonete kasutamise otstarbest lähtuvalt on tegu üksikelamuga) puhul kuni 36 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones.

1.2. Nõuded teenuse osutamisele ning selleks vajalikele ruumidele ja maa-alale on sätestatud sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruses nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ (edaspidi määrus nr 62).

1.3. Hoone peab olema kavandatud universaalse disaini põhimõtteid järgides, mis muu hulgas tähendab seda, et loodav keskkond peab olema ligipääsetav ja sobilik kõikidele ühiskonnagruppidele sõltumata nende east või erivajadusest ning teenuse või teenusesaajate asendumise korral puudub vajadus mahukate ümberehituste või kohandamiste järele.

1.4. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvestada, et erihoolekandeteenust saava isiku omaosalus ei ületaks mistahes ajal selle maksimaalset kehtivat suurust.

2. Nõuded asukohale 2.1. Teenuseüksus peab asuma linnalises või maalises keskkonnas, kus on kättesaadavad

nii avalikud teenused kui ka tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Linnaliseks keskkonnaks loetakse asustusüksust, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku. Maapiirkonnas on sobilik asustusüksus vaid alev või linn, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku.

2.2. Rajatav uus teenuseüksus peab toimima iseseisva teenuseüksusena, eraldatuna teistest erihoolekande või üldhoolduse teenuseüksustest. Rajatavate teenuseüksuste asukohad tuleb eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastada.

2.3. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvesse võtta, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad. Teenuseüksus peab asuma hästi ligipääsetavas kohas ja elukeskkonnas, mis toetab maksimaalselt inimeste sotsiaalset taastumist. Oluline on, et esmased avalikud teenused on jalgsi või ühissõidukiga kättesaadavad. Hoonest mitte kaugemal kui 1 km peab paiknema ühissõidukipeatus. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul võib sellest reeglist teha erandeid. Kinnistu vajalik suurus sõltub ennekõike ümbritseva keskkonna võimalustest (pargid, kergliiklusteed, kogukondlikuks kasutamiseks mõeldud alad vms). Kinnistu suurus on:

2.3.1 korterelamu puhul vähemalt 1500 m2, optimaalne suurus 2500–3500 m2; 2.3.2 peremaja puhul vähemalt 1000 m2 iga hoone kohta; 2.3.3 ridaelamu puhul vähemalt 3000 m2 hoone kohta.

2.4. Elluviija on kohustatud rakendusasutusega kooskõlastama: 2.4.1 rajatavate teenuseüksuste asukohad, kui need pole TAT-ga kinnitatud või kui need võrreldes TAT-ga kinnitatuga muutuvad; 2.4.2 kui teenuseüksuse asukoht ei vasta punktis 2.3 loetletud nõuetele;

2.4.3 kui teenuseüksuse rajamine on planeeritud punktis 2.3 sätestatust väiksemale kinnistule. Kooskõlastuse saamiseks tuleb vastavat vajadust ja teenuse osutamiseks vajalike nõuete täidetust põhjendada.

3. Nõuded hoonele ja kinnistule 3.1. Territoorium tuleb kavandada ilma järskude tõusude või langusteta ning õuealale näha

ette võimalused puhkamiseks ja õuetegevusteks, arvestades kliimamõjusid (nt vari kuuma eest, lahendused liigse sademevee ärajuhtimiseks jms).

3.2. Hoone peab olema erihoolekandeteenuse osutamiseks sobiv, funktsionaalne, minimaalse ökoloogilise jalajäljega, madalate halduskuludega ning vastupidav ja pikaealine, liigitudes liginullenergiahooneks, mille energiatõhususarv ei ületa liginullenergiahoone piirväärtusi. Rekonstrueeritavate hoonete puhul peab hoone peale rekonstrueerimist vastama vähemalt energiatõhususklassile C.

3.3. Rakendada tuleb kliimakindluse analüüsi tulemusena tehtud ettepanekuid kliimakindlate lahenduste kasutuselevõtuks.

3.4. Eluruumide suletud netopind ei või ületada 28 m2 teenusekoha kohta. Põhjendatud juhtudel (nt vajadus täiendavate tegevusruumide järele) võib eelnimetatud pind olla rakendusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul ka suurem. Nõue ei kehti rekonstrueeritavate hoonete puhul.

3.5. Eluruumide kavandamisel tuleb arvestada perelaadse elukeskkonna kujundamisega, kus kesksel kohal on erivajadusega inimene ja tema vajadused. Eluruumid peavad olema hubased ja arvestama inimeste vajadustega.

3.6. Hoone projekteerimisel on soovitatav kasutada sellist planeeringut ja (ehitus)tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vähendada tööjõukulu, säilitades teenuse nõutava kvaliteedi (eelkõige lähtuvalt personalile ja teenuseüksusele esitatavatest nõuetest).

3.7. Lisaks määruses nr 62 sätestatud nõuetele tuleb lähtuda alljärgnevast: 3.7.1 magamistoad on ühekohalised, põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse

eelneval nõusolekul võivad rekonstrueeritavates hoonetes olla osad toad kahekohalised;

3.7.2 kuni 12 teenusesaaja kohta rajatakse vähemalt üks ühiskasutuses olev majapidamisruum, kus on pesumasin ja -kuivati ning pesu triikimise võimalus;

3.7.3 iga peresarnase, kuni kuuekohalise rühma kohta on olemas köök ja elutuba (võivad olla koos);

3.7.4 igas korteris ja üksikelamus on teenusesaajate ja töötajate ühiskasutuses privaatselt kasutatavad tualetid ja pesemisruumid. Pesemisvõimaluseks on dušš. Iga hoone vähemalt ühes pesuruumis peab olema loodud pesemisvõimalus lamamisraamil. Rekonstrueeritavates hoonetes teenusesaajate kasutuses olevat olemasolevat sauna on lubatud säilitada ja rekonstrueerida;

3.7.5 töötajatele ei rajata eraldi tööruumi või töö- ja puhkeruumi; 3.7.6 õele ei rajata iseseisva õendusabi osutamiseks eraldi tööruumi, iga üksus

varustatakse lukustatud ravimikapiga. Õendusabi osutamise ruumi on lubatud rajada teenuseüksustesse, milles osutatakse teenust ebastabiilse remissiooniga isikutele, kuid seda teraapiatoana, mis on ristkasutuses õendusteenuse osutamisega. Kui kogukonnas puuduvad ruumid aktiveerivateks tegevusteks või need on vajalikud teenuse osutamise kvaliteetseks tagamiseks, võib vastavad ruumid rajada majutushoonesse või selle territooriumile rakendusasutuse eelneval kooskõlastusel;

3.7.7 korterelamu puhul peab maa-ala olema vajaduse korral piiratud piirdeaiaga, kui see ei ole piirkonna üldiste linnakujunduspõhimõtetega vastuolus. Piirdeaed on kohustuslik äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise korral;

3.7.8 ruumide sisustuse (sh pliidid, pesumasinad, valgustid ja mööbel) planeerimisel tuleb arvestada erivajadustest tuleneva ergonoomikaga, mis võimaldab erivajadusega inimestel igapäevatoimingutega paremini hakkama saada;

3.7.9 hoone puhul võib ette näha kõigi üksuste ülese ruumi ratastoolide ja rulaatorite hooldamiseks, hoidmiseks ja laadimiseks;

3.7.10 tagada tuleb muud abi- ja laoruumid, mis on vajalikud teenuseüksuse toimimiseks;

3.7.11 kriisivalmiduse tagamiseks tuleb luua generaatorite ühendamise võimalus, et voolukatkestuse korral oleks hädavajalike süsteemide toimimine tagatud.

3.8. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele, kohaldades nimetatud nõudeid ka rajatavale erihoolekande teenuseüksusele. Projekteerimisel tuleb juhinduda ligipääsetavuse standardist EVS- EN 17210:2021, projekteerimisjuhistest „Ligipääsetav hoone ja keskkond“, „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ ja „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele” või muudest samaväärsetest standarditest ja juhistest.

3.9. Elluviija esitab esimesel võimalusel e-toetuse keskkonna kaudu rakendusasutusele tutvumiseks eskiis- ja eelprojekti või võimaldab olemasoleva projekti kasutamisel sellele ligipääsu. Eskiis- ja eelprojekti tekstifailid peavad olema PDF-, ODF- või DOC- vormingus ja joonised PDF-vormingus. Eelprojekti dokumentatsioon peab sisaldama alljärgnevat:

3.9.1 situatsiooniplaan koos ühissõidukipeatuse ja lähimate teenuse osutamise kohtade kauguste ja paiknemisega;

3.9.2 asendiplaan, mis peab võimaldama hinnata, et kinnistule on võimalik paigutada hoone, piisava suurusega parkimisala ja haljastatud puhkeala; joonis tuleb esitada mõõtkavas 1:500;

3.9.3 korruse plaan koos ruumide nimetuste, pindalade ja gabariitmõõtmetega, mõõtkavas M1:100;

3.9.4 ruumide eksplikatsioonitabel, kus on märgitud ruumide suletud netopinnad; 3.9.5 seletuskiri, mis sisaldab olemasoleva olukorra, asendiplaani, ligipääsetavuse,

ruumiplaneeringu ja selle kontseptsiooni, haljastuse, heakorra ja energiatõhususe kirjeldust.

3.10. Elluviija on kohustatud rakendusasutusega kooskõlastama: 3.10.1 eluruumide pindala suurenemise võrreldes punktis 3.4 sätestatuga; 3.10.2 magamistubade mittevastavuse punktis 3.7.1 sätestatule; 3.10.3 plaanilahenduse olulise muutmise võrreldes esialgse eskiisiga; 3.10.4 ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti arhitektuurse osa, millega

kontrollitakse eelkõige projekti vastavust eelprojektile. 3.11. Rakendusasutuselt küsitakse punktides 2.4, 3.9 ja 3.10 sätestatu kohta

arvamust või kooskõlastust e-toetuse keskkonna kaudu – rakendusüksus edastab rakendusasutusele esitatud materjalid ning elluviijale rakendusasutuse tagasiside.

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ punktiga 9.6 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Jätan punktidest 2.3.2, 2.4.2, 2.5.2 ja 2.6.2 välja tekstiosa: „Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse kaasabil elluviidud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-iga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 eurot hoone kohta (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenusekohtade rajamiseks.“. 2. Asendan punktis 2.4.2 kuupäeva „01.01.2024“ kuupäevaga „01.04.2024“. 3. Täiendan punkti 5.3.15 pärast sõna „projektijuhtimine“ tekstiosaga „, sealhulgas projektijuhtimisega seotud sõidukulu“. 4. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 5.5 järgmises sõnastuses: „5.5. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule ei ole abikõlblik riigihangete korraldamine.“. 5. Sõnastan punkti 6.1 järgmiselt: „6.1. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 või § 30 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Ettemakse tehakse põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ettemakse kasutamise periood on kuus kuud ettemakse tegemisest arvates.“. 6. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse ja ettemakse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e- toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus. Kui kalendrikuus kulusid ei teki, siis null-reaga makset esitada ei tule. Ettemakse saamise korral juhindutakse ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide esitamisel ühendmääruse § 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“. 7. Täiendan punkti 6.6 pärast sõna „makse“ sõnadega „või ettemakse kasutamise tõendamise“. 8. Täiendan punkti 9.6 pärast sõna „projekti“ sõnadega „ja TAT-d“ ning asendan sõna „projekti“ sõnaga „projektide“. 9. Asendan lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

31.12.2025 nr 102

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT), lähtudes projektide elluviimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest. Muudatuste eesmärk on tagada selgus ja vastavus kehtivatele nõuetele. Selleks täpsustatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu ja TAT lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ selles, kuidas toimub suhtlus elluviija ja rakendusasutuse vahel, samuti korrigeeriti viiteid määrustele. Projektide väljamaksete kiirendamiseks muudetakse maksete aluseks olevate dokumentide esitamise sagedust ja lisatakse ettemakse tegemise võimalus. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Mari Knjazev (tel 5422 0685, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II. TAT muudatuste sisu Seletuskirjas on kirjeldatud ainult neid TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirjaga. Punktiga 1 eemaldatakse TAT-st läbivalt viide AS-i Hoolekandeteenused projektile, sest projektide elluviimise käigus on selgunud, et nimetatud projekt ei vasta TAT lisas sätestatud nõuetele ega ole seetõttu ilma kohandusteta kasutamiseks sobilik. Punktiga 2 muudetakse projekti administreerimise alguskuupäeva, sest projekti abikõlblikkuse periood algas 01.04.2024 ja administreerimise algus ei või olla sellest varasem. Tegemist on ilmse ebatäpsuse parandamisega. Punktiga 3 täpsustatakse, et projektijuhtimisega seotud sõidukulud on abikõlblikud. Muudatus on vajalik, sest projektide käigus loodavad teenuseüksused asuvad Eesti eri paikades ja projektijuhtidel on asjaajamise käigus vaja palju ringi liikuda. Kuigi see punkt sisuliselt juba kehtib, lisatakse asjakohane täpsustus selguse huvides TAT-sse. Punktiga 4 täpsustatakse, et riigihangete korraldamine on abikõlbmatu kulu. Projektide elluviimise käigus on tekkinud küsimus hangete korraldamise abikõlblikkuse kohta. Kuna kaudseid kulusid TAT-st ei hüvitata, on kõik kaudse kulu elemendid, sealhulgas riigihangete korraldamine, abikõlbmatud. Kuigi see punkt sisuliselt juba kehtib, lisatakse asjakohane täpsustus, et riigihangete korraldamine ja sellega seotud kulu ei ole abikõlblik, selguse huvides ka TAT-sse.

Punktiga 5 lisatakse ettemakse tegemise võimalus, mis aitab elavdada projektide väljamaksete tempot ning leevendab riski, et finantsraskuste tõttu jääb projekt ellu viimata. Punktiga 6 muudetakse maksedokumentide, sealhulgas ettemakse saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite esitamise korda selliselt, et toetuse saaja on kohustatud esitama maksete tegemiseks vajalikud dokumendid ja tõendid edaspidi üks kord kuus senise kvartaalse esitamise asemel. Muudatuse eesmärk on tagada toetuse operatiivsem kasutamine. Punktiga 7 laiendatakse maksete menetlemise peatamise reegleid ettemakse tegemise võimalusele. Punktiga 8 täpsustatakse sõnastust ning sätestatakse, et rakendusasutusel on õigus muuta lisaks projekti kirjeldusele ka TAT-d üldisemalt. Kuigi kogu TAT sisaldab projektide elluviimiseks vajalikku regulatsiooni, võib sõnastus, mis käsitleb vaid projekti muutmise võimalust, jätta ebaselge mulje rakendusasutuse õigustest seoses kohustusega tagada üleüldiselt projektide edukas elluviimine. Punktiga 9 asendatakse lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ uues sõnastuses. Muudatusega nõudeid ei lisata, vaid muudetakse loogilisemaks kohad, mis eeldavad rakendusasutusega suhtlust, samuti täpsustatakse, kuidas suhtlus elluviija ja rakendusasutuse vahel toimub ning korrigeeritakse viiteid määrustele. Sellega seoses on muutunud ka lisa punktide numeratsioon. III. Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV. TAT muudatuste mõjud Muudatuste mõju on minimaalne. Elluviijate jaoks on mõju positiivne, sest täpsustatakse abikõlblike ja abikõlbmatute kulude loetelu ning suhtluskorraldust rakendusasutuse ja elluviija vahel. Mõningane mõju on ka puudega inimestele, sest TAT-st ligipääsetavuse nõuetele mittevastavale valmisprojektile viite eemaldamisega vähendati riski, et loodavad teenuseüksused ei vasta nende vajadustele. Maksete üks kord kuus esitamise nõue ja ettemakse võimaluse lisamine omab positiivset mõju struktuurifondide toetuse kasutamise kiirusele. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, s.o allakirjutamise päeval. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning teadmiseks elluviijatele. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkusega, mis võeti arvesse. Lisaks esitas ettepaneku AS Hoolekandeteenused, mida ei võetud arvesse.

Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimused

„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele

1. Üldised nõuded

1.1. Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev ööpäevaringse majutusega teenusekohtade kogum. Loodav teenuseüksus võib koosneda:

1.1.1 korter- ja ridaelamute puhul kuni 30 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks;

1.1.2 peremajade (hoonete kasutamise otstarbest lähtuvalt on tegu üksikelamuga) puhul kuni 36 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones.

1.2. Nõuded teenuse osutamisele ning selleks vajalikele ruumidele ja maa-alale on sätestatud sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruses nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ (edaspidi määrus nr 62).

1.3. Hoone peab olema kavandatud universaalse disaini põhimõtteid järgides, mis muu hulgas tähendab seda, et loodav keskkond peab olema ligipääsetav ja sobilik kõikidele ühiskonnagruppidele sõltumata nende east või erivajadusest ning teenuse või teenusesaajate asendumise korral puudub vajadus mahukate ümberehituste või kohandamiste järele.

1.4. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvestada, et erihoolekandeteenust saava isiku omaosalus ei ületaks mistahes ajal selle maksimaalset kehtivat suurust.

2. Nõuded asukohale 2.1. Teenuseüksus peab asuma linnalises või maalises keskkonnas, kus on kättesaadavad

nii avalikud teenused kui ka tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Linnaliseks keskkonnaks loetakse asustusüksust, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku. Maapiirkonnas on sobilik asustusüksus vaid alev või linn, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku.

2.2. Rajatav uus teenuseüksus peab toimima iseseisva teenuseüksusena, eraldatuna teistest erihoolekande või üldhoolduse teenuseüksustest. Rajatavate teenuseüksuste asukohad tuleb eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastada.

2.3. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvesse võtta, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad. Teenuseüksus peab asuma hästi ligipääsetavas kohas ja elukeskkonnas, mis toetab maksimaalselt inimeste sotsiaalset taastumist. Oluline on, et esmased avalikud teenused on jalgsi või ühissõidukiga kättesaadavad. Hoonest mitte kaugemal kui 1 km peab paiknema ühissõidukipeatus. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul võib sellest reeglist teha erandeid. Kinnistu vajalik suurus sõltub ennekõike ümbritseva keskkonna võimalustest (pargid, kergliiklusteed, kogukondlikuks kasutamiseks mõeldud alad vms). Kinnistu suurus on:

2.3.1 korterelamu puhul vähemalt 1500 m2, optimaalne suurus 2500–3500 m2; 2.3.2 peremaja puhul vähemalt 1000 m2 iga hoone kohta; 2.3.3 ridaelamu puhul vähemalt 3000 m2 hoone kohta.

2.4. Elluviija on kohustatud rakendusasutusega kooskõlastama: 2.4.1 rajatavate teenuseüksuste asukohad, kui need pole TAT-ga kinnitatud või kui need võrreldes TAT-ga kinnitatuga muutuvad; 2.4.2 kui teenuseüksuse asukoht ei vasta punktis 2.3 loetletud nõuetele;

2.4.3 kui teenuseüksuse rajamine on planeeritud punktis 2.3 sätestatust väiksemale kinnistule. Kooskõlastuse saamiseks tuleb vastavat vajadust ja teenuse osutamiseks vajalike nõuete täidetust põhjendada.

3. Nõuded hoonele ja kinnistule 3.1. Territoorium tuleb kavandada ilma järskude tõusude või langusteta ning õuealale näha

ette võimalused puhkamiseks ja õuetegevusteks, arvestades kliimamõjusid (nt vari kuuma eest, lahendused liigse sademevee ärajuhtimiseks jms).

3.2. Hoone peab olema erihoolekandeteenuse osutamiseks sobiv, funktsionaalne, minimaalse ökoloogilise jalajäljega, madalate halduskuludega ning vastupidav ja pikaealine, liigitudes liginullenergiahooneks, mille energiatõhususarv ei ületa liginullenergiahoone piirväärtusi. Rekonstrueeritavate hoonete puhul peab hoone peale rekonstrueerimist vastama vähemalt energiatõhususklassile C.

3.3. Rakendada tuleb kliimakindluse analüüsi tulemusena tehtud ettepanekuid kliimakindlate lahenduste kasutuselevõtuks.

3.4. Eluruumide suletud netopind ei või ületada 28 m2 teenusekoha kohta. Põhjendatud juhtudel (nt vajadus täiendavate tegevusruumide järele) võib eelnimetatud pind olla rakendusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul ka suurem. Nõue ei kehti rekonstrueeritavate hoonete puhul.

3.5. Eluruumide kavandamisel tuleb arvestada perelaadse elukeskkonna kujundamisega, kus kesksel kohal on erivajadusega inimene ja tema vajadused. Eluruumid peavad olema hubased ja arvestama inimeste vajadustega.

3.6. Hoone projekteerimisel on soovitatav kasutada sellist planeeringut ja (ehitus)tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vähendada tööjõukulu, säilitades teenuse nõutava kvaliteedi (eelkõige lähtuvalt personalile ja teenuseüksusele esitatavatest nõuetest).

3.7. Lisaks määruses nr 62 sätestatud nõuetele tuleb lähtuda alljärgnevast: 3.7.1 magamistoad on ühekohalised, põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse

eelneval nõusolekul võivad rekonstrueeritavates hoonetes olla osad toad kahekohalised;

3.7.2 kuni 12 teenusesaaja kohta rajatakse vähemalt üks ühiskasutuses olev majapidamisruum, kus on pesumasin ja -kuivati ning pesu triikimise võimalus;

3.7.3 iga peresarnase, kuni kuuekohalise rühma kohta on olemas köök ja elutuba (võivad olla koos);

3.7.4 igas korteris ja üksikelamus on teenusesaajate ja töötajate ühiskasutuses privaatselt kasutatavad tualetid ja pesemisruumid. Pesemisvõimaluseks on dušš. Iga hoone vähemalt ühes pesuruumis peab olema loodud pesemisvõimalus lamamisraamil. Rekonstrueeritavates hoonetes teenusesaajate kasutuses olevat olemasolevat sauna on lubatud säilitada ja rekonstrueerida;

3.7.5 töötajatele ei rajata eraldi tööruumi või töö- ja puhkeruumi; 3.7.6 õele ei rajata iseseisva õendusabi osutamiseks eraldi tööruumi, iga üksus

varustatakse lukustatud ravimikapiga. Õendusabi osutamise ruumi on lubatud rajada teenuseüksustesse, milles osutatakse teenust ebastabiilse remissiooniga isikutele, kuid seda teraapiatoana, mis on ristkasutuses õendusteenuse osutamisega. Kui kogukonnas puuduvad ruumid aktiveerivateks tegevusteks või need on vajalikud teenuse osutamise kvaliteetseks tagamiseks, võib vastavad ruumid rajada majutushoonesse või selle territooriumile rakendusasutuse eelneval kooskõlastusel;

3.7.7 korterelamu puhul peab maa-ala olema vajaduse korral piiratud piirdeaiaga, kui see ei ole piirkonna üldiste linnakujunduspõhimõtetega vastuolus. Piirdeaed on kohustuslik äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise korral;

3.7.8 ruumide sisustuse (sh pliidid, pesumasinad, valgustid ja mööbel) planeerimisel tuleb arvestada erivajadustest tuleneva ergonoomikaga, mis võimaldab erivajadusega inimestel igapäevatoimingutega paremini hakkama saada;

3.7.9 hoone puhul võib ette näha kõigi üksuste ülese ruumi ratastoolide ja rulaatorite hooldamiseks, hoidmiseks ja laadimiseks;

3.7.10 tagada tuleb muud abi- ja laoruumid, mis on vajalikud teenuseüksuse toimimiseks;

3.7.11 kriisivalmiduse tagamiseks tuleb luua generaatorite ühendamise võimalus, et voolukatkestuse korral oleks hädavajalike süsteemide toimimine tagatud.

3.8. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele, kohaldades nimetatud nõudeid ka rajatavale erihoolekande teenuseüksusele. Projekteerimisel tuleb juhinduda ligipääsetavuse standardist EVS- EN 17210:2021, projekteerimisjuhistest „Ligipääsetav hoone ja keskkond“, „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ ja „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele” või muudest samaväärsetest standarditest ja juhistest.

3.9. Elluviija esitab esimesel võimalusel e-toetuse keskkonna kaudu rakendusasutusele tutvumiseks eskiis- ja eelprojekti või võimaldab olemasoleva projekti kasutamisel sellele ligipääsu. Eskiis- ja eelprojekti tekstifailid peavad olema PDF-, ODF- või DOC- vormingus ja joonised PDF-vormingus. Eelprojekti dokumentatsioon peab sisaldama alljärgnevat:

3.9.1 situatsiooniplaan koos ühissõidukipeatuse ja lähimate teenuse osutamise kohtade kauguste ja paiknemisega;

3.9.2 asendiplaan, mis peab võimaldama hinnata, et kinnistule on võimalik paigutada hoone, piisava suurusega parkimisala ja haljastatud puhkeala; joonis tuleb esitada mõõtkavas 1:500;

3.9.3 korruse plaan koos ruumide nimetuste, pindalade ja gabariitmõõtmetega, mõõtkavas M1:100;

3.9.4 ruumide eksplikatsioonitabel, kus on märgitud ruumide suletud netopinnad; 3.9.5 seletuskiri, mis sisaldab olemasoleva olukorra, asendiplaani, ligipääsetavuse,

ruumiplaneeringu ja selle kontseptsiooni, haljastuse, heakorra ja energiatõhususe kirjeldust.

3.10. Elluviija on kohustatud rakendusasutusega kooskõlastama: 3.10.1 eluruumide pindala suurenemise võrreldes punktis 3.4 sätestatuga; 3.10.2 magamistubade mittevastavuse punktis 3.7.1 sätestatule; 3.10.3 plaanilahenduse olulise muutmise võrreldes esialgse eskiisiga; 3.10.4 ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti arhitektuurse osa, millega

kontrollitakse eelkõige projekti vastavust eelprojektile. 3.11. Rakendusasutuselt küsitakse punktides 2.4, 3.9 ja 3.10 sätestatu kohta

arvamust või kooskõlastust e-toetuse keskkonna kaudu – rakendusüksus edastab rakendusasutusele esitatud materjalid ning elluviijale rakendusasutuse tagasiside.

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ punktiga 9.6 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Jätan punktidest 2.3.2, 2.4.2, 2.5.2 ja 2.6.2 välja tekstiosa: „Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse kaasabil elluviidud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-iga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 eurot hoone kohta (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenusekohtade rajamiseks.“. 2. Asendan punktis 2.4.2 kuupäeva „01.01.2024“ kuupäevaga „01.04.2024“. 3. Täiendan punkti 5.3.15 pärast sõna „projektijuhtimine“ tekstiosaga „, sealhulgas projektijuhtimisega seotud sõidukulu“. 4. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 5.5 järgmises sõnastuses: „5.5. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule ei ole abikõlblik riigihangete korraldamine.“. 5. Sõnastan punkti 6.1 järgmiselt: „6.1. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 või § 30 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Ettemakse tehakse põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ettemakse kasutamise periood on kuus kuud ettemakse tegemisest arvates.“. 6. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse ja ettemakse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e- toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus. Kui kalendrikuus kulusid ei teki, siis null-reaga makset esitada ei tule. Ettemakse saamise korral juhindutakse ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide esitamisel ühendmääruse § 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“. 7. Täiendan punkti 6.6 pärast sõna „makse“ sõnadega „või ettemakse kasutamise tõendamise“. 8. Täiendan punkti 9.6 pärast sõna „projekti“ sõnadega „ja TAT-d“ ning asendan sõna „projekti“ sõnaga „projektide“. 9. Asendan lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

31.12.2025 nr 102

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT), lähtudes projektide elluviimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest. Muudatuste eesmärk on tagada selgus ja vastavus kehtivatele nõuetele. Selleks täpsustatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu ja TAT lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ selles, kuidas toimub suhtlus elluviija ja rakendusasutuse vahel, samuti korrigeeriti viiteid määrustele. Projektide väljamaksete kiirendamiseks muudetakse maksete aluseks olevate dokumentide esitamise sagedust ja lisatakse ettemakse tegemise võimalus. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Mari Knjazev (tel 5422 0685, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II. TAT muudatuste sisu Seletuskirjas on kirjeldatud ainult neid TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirjaga. Punktiga 1 eemaldatakse TAT-st läbivalt viide AS-i Hoolekandeteenused projektile, sest projektide elluviimise käigus on selgunud, et nimetatud projekt ei vasta TAT lisas sätestatud nõuetele ega ole seetõttu ilma kohandusteta kasutamiseks sobilik. Punktiga 2 muudetakse projekti administreerimise alguskuupäeva, sest projekti abikõlblikkuse periood algas 01.04.2024 ja administreerimise algus ei või olla sellest varasem. Tegemist on ilmse ebatäpsuse parandamisega. Punktiga 3 täpsustatakse, et projektijuhtimisega seotud sõidukulud on abikõlblikud. Muudatus on vajalik, sest projektide käigus loodavad teenuseüksused asuvad Eesti eri paikades ja projektijuhtidel on asjaajamise käigus vaja palju ringi liikuda. Kuigi see punkt sisuliselt juba kehtib, lisatakse asjakohane täpsustus selguse huvides TAT-sse. Punktiga 4 täpsustatakse, et riigihangete korraldamine on abikõlbmatu kulu. Projektide elluviimise käigus on tekkinud küsimus hangete korraldamise abikõlblikkuse kohta. Kuna kaudseid kulusid TAT-st ei hüvitata, on kõik kaudse kulu elemendid, sealhulgas riigihangete korraldamine, abikõlbmatud. Kuigi see punkt sisuliselt juba kehtib, lisatakse asjakohane täpsustus, et riigihangete korraldamine ja sellega seotud kulu ei ole abikõlblik, selguse huvides ka TAT-sse.

Punktiga 5 lisatakse ettemakse tegemise võimalus, mis aitab elavdada projektide väljamaksete tempot ning leevendab riski, et finantsraskuste tõttu jääb projekt ellu viimata. Punktiga 6 muudetakse maksedokumentide, sealhulgas ettemakse saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite esitamise korda selliselt, et toetuse saaja on kohustatud esitama maksete tegemiseks vajalikud dokumendid ja tõendid edaspidi üks kord kuus senise kvartaalse esitamise asemel. Muudatuse eesmärk on tagada toetuse operatiivsem kasutamine. Punktiga 7 laiendatakse maksete menetlemise peatamise reegleid ettemakse tegemise võimalusele. Punktiga 8 täpsustatakse sõnastust ning sätestatakse, et rakendusasutusel on õigus muuta lisaks projekti kirjeldusele ka TAT-d üldisemalt. Kuigi kogu TAT sisaldab projektide elluviimiseks vajalikku regulatsiooni, võib sõnastus, mis käsitleb vaid projekti muutmise võimalust, jätta ebaselge mulje rakendusasutuse õigustest seoses kohustusega tagada üleüldiselt projektide edukas elluviimine. Punktiga 9 asendatakse lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ uues sõnastuses. Muudatusega nõudeid ei lisata, vaid muudetakse loogilisemaks kohad, mis eeldavad rakendusasutusega suhtlust, samuti täpsustatakse, kuidas suhtlus elluviija ja rakendusasutuse vahel toimub ning korrigeeritakse viiteid määrustele. Sellega seoses on muutunud ka lisa punktide numeratsioon. III. Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV. TAT muudatuste mõjud Muudatuste mõju on minimaalne. Elluviijate jaoks on mõju positiivne, sest täpsustatakse abikõlblike ja abikõlbmatute kulude loetelu ning suhtluskorraldust rakendusasutuse ja elluviija vahel. Mõningane mõju on ka puudega inimestele, sest TAT-st ligipääsetavuse nõuetele mittevastavale valmisprojektile viite eemaldamisega vähendati riski, et loodavad teenuseüksused ei vasta nende vajadustele. Maksete üks kord kuus esitamise nõue ja ettemakse võimaluse lisamine omab positiivset mõju struktuurifondide toetuse kasutamise kiirusele. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, s.o allakirjutamise päeval. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning teadmiseks elluviijatele. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkusega, mis võeti arvesse. Lisaks esitas ettepaneku AS Hoolekandeteenused, mida ei võetud arvesse.