Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" muutmine

Lisa 1

EELNÕU

KÄSKKIRI

Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused

kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks

ja arengu toetamiseks" muutmine

Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel

1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused

kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ alljärgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja punkti 2.1.2.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1.2.1. Tegevuse tulemusena on välja töötatud arenguprogramm, milles on osalenud iga

maakonna kodanikuühiskonna konsultandid ning organisatsioonide ja kohalike

omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide

nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine

(näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne).

Arenguprogrammi läbinud oskavad kvaliteetselt nõustada kogukondi,

vabaühendusi ja kohalike omavalitsusi, viia läbi proaktiivseid tegevusi laste ja

noorte ühiskondlikku ellu kaasamiseks ning edendada kohalikul tasandil

tegutsevate osapoolte koostööd kohaliku elu küsimustes.“.

1.2. Muudan käskkirja punkte 2.1.3.1.1. ning 2.1.3.1.2 ja sõnastan need järgmiselt:

”2.1.3.1.1. Elluviija kaardistab maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide

kompetentsid ja arenguvajadused ning kodanikuühiskonna organisatsioonide

nõustamise ja kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguvajadused

kvaliteetse nõustamise osutamiseks, et edendada noorte kogukonnapõhist

kaasamist. Vajaduse korral tehakse õppereise, sealhulgas teistesse Euroopa

Liidu riikidesse, korraldatakse ekspertide visiite ning koostatakse analüüse.

2.1.3.1.2. Töötatakse välja maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja

kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustajate ning kogukonna kaasamisega

tegelevate töötajate arenguprogramm noorte süsteemseks kaasamiseks ning

viiakse see läbi. Arenguprogrammi käigus korraldatakse enamjaolt koolitusi,

seminare, võrgustikutöö kohtumisi ja õppereise. Arenguprogrammi

ajakohastatakse vastavalt kujunevatele vajadustele.”.

2 (2)

1.3 Muudan käskkirja punkti 2.1.4.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on maakondlikud kodanikuühiskonna konsultandid

ning organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on

kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine

ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad,

kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne).”.

1.4 Muudan punktis 3 toodud tabelis toetava tegevuse 2.1 TAT-spetsiifilist näitajat järgmiselt:

Toetatav

tegevus

2.1

Väljundnäitaja Koolitustel

osalejate

arv

Osaluskord 0 20 60 Maakondlike

kodanikuühiskonna

konsultantide ning

organisatsioonide ja

kohalike

omavalitsuste

töötajate, kelle töö

osa on

kodanikuühiskonna

organisatsioonide

nõustamine ja

kogukondade

kaasamine,

osaluskordade

arv

arenguprogrammides.

1.5 Täiendan käskkirja punktiga 8.2.14. ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.2.14. tagama projektiga seotud tegevustes nii füüsilise kui ka digitaalse

ligipääsetavuse.“.

1.6 Muudan käskkirja punkti 12.3. ja sõnastan selle järgmiselt:

„12.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet

vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4.“.

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 23. aprillist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 2 EELNÕU

Seletuskiri „Siseministri 06. septembri 2023.

a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise

tingimused kodanikuühiskonna mõju

suurendamiseks ja arengu toetamiseks“

muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse siseministri 06. septembri 2023. aasta käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks “ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud vajadusest laiendada projekti toetatava tegevuse

„Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine“ osalejate sihtrühma.

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 "Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.

Käskkirja eelnõu koostas Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Marin Olo ([email protected], tel 5332 2708). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected] , tel 612 5042).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides.

Punkti 2.1.2.1 muudatusega sätestatakse, et lisaks maakonna kodanikuühiskonna konsultantidele saavad osaleda ka organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning

neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialis t id, arenguspetsialistid jne). Tuuakse välja, et arenguprogrammi läbinud oskavad kvaliteetse lt

nõustada kogukondi, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi. Punkti 2.1.3.1.1 muudatusega tuuakse välja, et elluviija kaardistab ka kodanikuühiskonna

organisatsioonide nõustamise ja kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguvajadused kvaliteetse nõustamise osutamiseks.

Punkti 2.1.3.1.2 muudatusega tuuakse välja, et töötatakse välja maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustajate ning

kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguprogramm noorte süsteemseks kaasamiseks ning viiakse see läbi. Kuna muudetakse tegevuse ”Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi

viimine” sihtrühma, siis ei ole enam asjakohane, et arenguprogramm planeeriti läbi viia kolm korda, nagu on siseministri 06.09.2023 käskkirja nr 1-3/106 Lisa 3 seletuskirjas välja toodud. Arenguprogrammi sisu ja ülesehitus ajakohastatakse ning viiakse see läbi vastavalt

kujunevatele vajadustele.

Punkti 2.1.4.1 lisatakse toetatava tegevuse sihtrühmaks organisatsioonide ja kohalike

2 (3)

omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja

kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad,

kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne).

Punkti 3 muudatusega uuendatakse toetatavate tegevuste tulemuste tabelit uues sõnastuses,

kuid muudetakse ainult tabeli järku nr 2.1 „Toetav tegevus“ selgitavat teavet.

Käskkirja lisatakse punkt 8.2.14, kus tuuakse välja, et elluviija on kohustatud tagama

projektiga seotud tegevustes nii füüsilise kui ka digitaalse ligipääsetavuse.

Punkt 12.3 sõnastatakse järgmiselt – „Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse

abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4“.

3. Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 5. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad seatud eesmärkide saavutamist kavandatud

ajaraami ja eelarve piires. 6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Eesti riigi vahenditest TAT-

i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarve le täiendavaid kulusid. Käskkirjaga rakendamisega tulu ei teenita.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 23. aprillist 2025. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium), rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (alates 1. juuli 2023. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium), Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Kultuuriministeeriumiga. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rakenduskava

3 (3)

seirekomisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning mittetulundusühingutele Vabaühenduste Liit ja Maakondlikud Arenduskeskused. Eelnõu kooskõlastati mitteametlikult Riigi Tugiteenuste Keskusega, Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

Lisa 3

EELNÕU

KÄSKKIRI

Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu

toetamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. Käskkiri „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja

arengu toetamiseks“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja

korda ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning ÜSS2021_2027 §

4 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri)

meetme nr 21.4.7.7 „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“

(edaspidi meede) järgmiste sekkumiste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused)

elluviimiseks:

1.1.1.1. süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine

(kodanikuühiskonna järelkasvu tagamine);

1.1.1.2. laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine

(võimaluste loomine vabaühenduste arendamiseks, vabaühenduste arendamine ja

tugevdamine rõhuasetusega laste ja noortega tegelevatel vabaühendustel).

1.1.2. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.1.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud keskkonnaeesmärkidele olulist kahju.

1.1.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/10601 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu otsuses „Riigi

1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

2 (11)

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“)

nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud

arengusse hinnatakse näitajaga „Vabatahtlikus töös osalemise määr“ ning panust soolise

võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse edendamisse hinnatakse

näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“

ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi

teavitusmäärus) tähenduses on projekti nimetuseks „Kodanikuühiskonna mõju

suurendamine ja arengu toetamine“.

1.1.6. TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Kogukondlik Eesti“ meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu

toetamine“ tegevuse „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ elluviimist.

1.1.7. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatud valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

1.2. Toetuse andmise eesmärk

1.2.1. Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem

Eesti“ prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset

kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset

osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast

konkurentsivõimet“ saavutamisesse.

1.2.2. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv,

koostöömeelne ja avatud“ alasihti „Koostöömeelne ühiskond“ ning valdkondliku

arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ alaeesmärki „Eesti on inimesekeskne

ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on

väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega

kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.“

1.2.3. Toetatavate tegevuste eesmärk on arendada avaliku sektori, erasektori ja vabakonna

partnerlust kohalikul tasandil ning tõsta laste ja noorte teadlikkust ühiskonnas toimuvast

ja oskust selles aktiivselt kaasa rääkida, arendades vabaühenduste oskusi lapsi ja noori

kaasata.

1.3. Elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital

(edaspidi elluviija).

1.3.2. Elluviija partner(id) leitakse avaliku konkursi korras.

1.3.3. Tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ).

1.3.4. Tegevuste rakendusasutus on Siseministeerium (edaspidi RA).

2. Toetatavad tegevused

2.1. Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine

2.1.1. Elluviija

2.1.1.1. Toetatavat tegevust rakendab elluviija.

2.1.1.2. Elluviija ülesandeks on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid

3 (11)

2.1.2. Toetatava tegevuse tulemus

2.1.2.1. Tegevuse tulemusena on välja töötatud arenguprogramm, milles on osalenud iga

maakonna kodanikuühiskonna konsultandid ning organisatsioonide ja kohalike

omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide

nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks

meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne). Arenguprogrammi

läbinud oskavad kvaliteetselt nõustada kogukondi, vabaühendusi ja kohalikke

omavalitsusi, viia läbi proaktiivseid tegevusi laste ja noorte ühiskondlikku ellu

kaasamiseks ning edendada kohalikul tasandil tegutsevate osapoolte koostööd

kohaliku elu küsimustes.

2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine

2.1.3.1.1. Elluviija kaardistab maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kompetentsid ja

arenguvajadused ning kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamise ja

kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguvajadused kvaliteetse nõustamise

osutamiseks, et edendada noorte kogukonnapõhist kaasamist. Vajaduse korral tehakse

õppereise, sealhulgas teistesse Euroopa Liidu riikidesse, korraldatakse ekspertide

visiite ning koostatakse analüüse.

2.1.3.1.2. Töötatakse välja maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja

kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustajate ning kogukonna kaasamisega

tegelevate töötajate arenguprogramm noorte süsteemseks kaasamiseks ning viiakse

see läbi. Arenguprogrammi käigus korraldatakse enamjaolt koolitusi, seminare,

võrgustikutöö kohtumisi ja õppereise. Arenguprogrammi ajakohastatakse vastavalt

kujunevatele vajadustele.

2.1.3.1.3. Hinnatakse arenguprogrammi asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust.

2.1.3.1.4. Tegevuse elluviimise aeg on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2028. a.

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on maakondlikud kodanikuühiskonna konsultandid ning

organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on

kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning

neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid,

arenguspetsialistid jne).

2.2. Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine

2.2.1. Elluviija ja partnerid

2.2.1.1. Tegevust rakendab elluviija ning vajaduse korral avaliku konkursiga leitav(ad)

partner(id).

2.2.1.2. Elluviija ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist,

suunata sisu ning toetada ja seirata partnereid nende ülesannete täitmisel. Ülesannete

täitmiseks võib elluviija moodustada juhtrühma, mille ülesandeks on eelkõige anda

nõu tegevuse elluviimisega seotud sisulistest küsimustes.

2.2.2. Toetatava tegevuse tulemus

2.2.2.1. Tegevuse tulemusena on igas maakonnas paranenud vabaühenduste oskused kaasata

oma tegevusse noori ning üle Eesti on paranenud noorte

teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas osalemise

võimalustest.

4 (11)

2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.2.3.1. Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine

2.2.3.1.1. Kaardistatakse iga maakonna vabaühenduste arenguvajadused, et toetada nende

jätkusuutlikkust ning võimekust lapsi ja noori oma tegevustesse kaasata. Töötatakse

välja koolitus- ja arendustegevuste programm, mida ajakohastatakse vastavalt

kujunevatele vajadustele.

2.2.3.1.2. Igas maakonnas korraldatakse ja viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, mille

käigus kujundatakse osalejate teadmisi ja oskusi ning arendatakse nende võimekust

kaasata lapsi ja noori oma tegevustesse, sihistada olemasolevaid või uusi tegevusi

lastele ja noortele või pakkuda olemasolevaid või uusi tooteid ja teenuseid lastele ja

noortele.

2.2.3.1.3. Koostatakse ja avaldatakse koolitus-, juhend- ja teavitusmaterjale, et edendada laste

ja noorte kaasamist vabaühenduste tegevusse.

2.2.3.1.4. Hinnatakse tegevuse eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust.

2.2.3.2. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine

2.2.3.2.1. Kaardistatakse noorte kaasamisele suunatud sekkumised ja nende levik. Kaardistuse

alusel koostab elluviija tegevus- ja ajakava noorte kodanikuühiskonna alase

teadlikkuse edendamiseks, mis on seostatud teiste üle-eestiliste algatuste plaanidega.

2.2.3.2.2. Noortele korraldatakse ja viiakse läbi kohtumisi, sündmusi ja algatusi, kuhu

kaasatakse noortega tegelevaid organisatsioone, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid ja

teisi sihtrühma esindajaid ning mille käigus tõstetakse laste ja noorte teadlikkust

kodanikuühiskonna olemusest ja seal osalemise võimalustest, sealhulgas seostest

olemasolevate sekkumistega.

2.2.3.2.3. Korraldatakse ja viiakse läbi teavitustegevusi noorte teadlikkuse tõstmiseks

kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonnas osalemise kohta.

2.2.3.2.4. Hinnatakse tegevuse eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust.

2.2.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2028. a.

2.2.4. Sihtrühm

2.2.4.1. Tegevuse sihtrühmad on:

2.2.4.1.1. noored alates põhikooli teisest kooliastmest (4. klass) kuni 26. eluaastani;

2.2.4.1.2. Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused ning Eestis tegutsevad

mitteformaalsed algatused;

2.2.4.1.3. kohalike omavalitsuste ja nende liitude esindajad;

2.2.4.1.4. haridusasutused.

3. Tulemused

Näitaja

nimetus

ja

mõõtühik

Mõõt-

ühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024.

a)

Siht-

tase

(2029.

a)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitaja(d)

Tulemusnäitaja Ei kohaldu - - Ei

kohaldu

Ei

kohaldu

-

Väljundnäitaja Koolitustel

osalejate

arv

Osalus-

kord

0 20 60 See on toetatava

tegevuse 2.1.

väljundnäitaja.

TAT-spetsiifilised näitajad

5 (11)

Toetatav

tegevus

2.1

Väljundnäitaja Koolitustel

osalejate

arv

Osaluskord 0 20 60 Maakondlike

kodanikuühiskonna

konsultantide ning

organisatsioonide ja

kohalike

omavalitsuste

töötajate, kelle töö

osa on

kodanikuühiskonna

organisatsioonide

nõustamine ja

kogukondade

kaasamine,

osaluskordade

arv

arenguprogrammides.

Toetatav

tegevus

2.2

Väljundnäitaja

Koolitus- ja

arendustegevuste

programm

vabaühendu

stele

Programm 0 0 1 Koolitus- ja

arendustegevuste

programm,

mille

alusel tehakse

maakondlikke

koolitus- ja

arendustegevusi

vabaühenduste

kaasamis- ja

osalemisoskuste

tõstmiseks.

Väljund-

näitaja

Sündmused

noortele

Sündmus 0 8 70 Sündmuste

arv, mis

on

korraldatud noorte

kaasamiseks

vabaühenduste

töösse.

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2023–31.12.2028.

5. Tegevuste eelarve

Jrk nr Projekti nimetus Summa (eurodes) Osakaal

1 Kodanikuühiskonna mõju

arengu toetamine

suurendamine ja 2 001 569,00 100%

6 (11)

1.1 ESF-i toetus 1 401 098,00 70%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 600 471,00 30%

1.3 Omafinantseering 0 0%

6. Kulude abikõlblikkus

6.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja tasutakse tegevuste abikõlblikkuse

perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.

6.2. Kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21 ja TATis

sätestatud tingimustest.

6.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

6.3.1. Kaudsed kulud

6.3.1.1. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud administreerivate tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud

personalikulud.

6.3.1.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7%

toetatavate tegevuste otsestest kuludest.

6.3.2. Otsesed kulud on:

6.3.2.1. Otsesed personalikulud, milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud,

mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate

tegevustega on võimalik tõendada.

6.3.2.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti

alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud.

Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt

toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks,

kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule.

6.3.2.2. Lähetus- ja transpordikulud.

6.3.2.2.1. Abikõlblikud on otsese personali ja toetatavate tegevuste sihtrühma lähetus- ja

transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse

kulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need

kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud.

6.3.2.2.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, ja

transpordikulud on abikõlblikud Euroopa Liidu piires ning riigisisestes õigusaktides

kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses.

6.3.2.3. Nõustamiskulud.

6.3.2.4. Uuringute, analüüside ja hindamiste kulud.

6.3.2.5. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud,

sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu

ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul ning

peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue)

ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas.

6.3.2.6. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas TAT-i punktis 1.1.5 nimetatud teavitusmäärusega.

6.3.2.7. Tõlkekulud.

6.3.2.8. Juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise,

kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud.

6.3.2.9. Veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud.

6.3.2.10. Toetatavate tegevuste töövahendite kulud.

6.3.2.11. Toetatava tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvate noorte transpordikulud.

6.3.2.11.1. Tegevuses osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

6.3.2.11.2. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja mootorsõiduki kasutamise kulud.

7 (11)

6.3.2.11.3. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

6.3.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

6.4. Abikõlbmatud kulud

6.4.1. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatule järgmised

kulud:

6.4.1.1. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;

6.4.1.2. kinnisasjade ostmise kulu;

6.4.1.3. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26. Makse saamiseks

dokumentide esitamise, makse menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33.

7.2. Elluviijal on õigus taotleda ja RÜ-l on õigus teha ettemakseid ÜSS2021_2027 § 14 ja

ühendmääruse § 30 kohaselt. Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva

ettemakse laekumisest.

7.3. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt

ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Makseid ühtse määra alusel arvestatud kaudsete

kulude katteks tehakse kooskõlas ühendmääruse § 28 lõikega 3.

7.4. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

7.5. Toetus makstakse välja elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le esitatud makse

saamise taotluse alusel. Makse saamise aluseks nõutavad dokumendid ja tõendid esitab

elluviija nii enda kui partnerite kohta samuti e-toetuse keskkonna kaudu.

7.6. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib elluviija esitada vastavalt

punktis 8.2.4 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte

tihedamini kui kord kuus.

7.7. Enne esimese makse saamise taotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

RÜle:

7.7.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende

tasumist elluviija muudest kuludest;

7.7.2. koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus hankekord on avalikult

kättesaadav;

7.7.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad.

7.8. Punktis 7.7 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid

varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le selle

kohta kirjaliku kinnituse.

7.9. Esimese makse taotlemisel esitab elluviija kõikide selle taotluse aluseks olevate otseste

kulude kuludokumentide koopiad.

7.10. Järgmiste maksete taotlemisel tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiaid ning teisi makse saamise aluseks olevaid dokumente ja

tõendeid esitada vastavalt RÜ päringutele.

7.11. Riigihangete korraldamisega seotud dokumendid esitab elluviija RÜ-le kontrolliks

hiljemalt koos maksetaotlusega, milles sisaldub riigihankega seonduv kulu.

7.12. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 6.3.1.2 nimetatud ühtse määra alusel

vastavalt tegelikele otsestele kuludele.

7.12.1. Ühtse määra alusel hüvitatavate kulude teket, maksumust ega tasutust ei tõendata ega

kontrollita.

8 (11)

7.13. Viimase makse saamise taotluse esitab elluviija hiljemalt koos toetatavate tegevuste

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

RÜ on lõpparuande kinnitanud.

7.14. RÜ menetleb makset kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Tähtaeg võib

pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

8. Elluviija kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule on elluviija kohustatud:

8.2.1. esitama käimasoleva aasta 7. novembriks RA-le kinnitamiseks järgneva aasta

tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning

vabas vormis eelarve seletuskirja;

8.2.1.1. esimese aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja esitab elluviija RA-le

viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

8.2.1.2. kui tegevuskavas, eelarves või eelarve seletuskirjas esineb puuduseid, annab RA

elluviijale vähemalt viis (5) tööpäeva täienduste tegemiseks. Pärast puuduste

kõrvaldamist kinnitab RA aasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve

seletuskirja ning edastab seejärel RÜ-le;

8.2.1.3. RA kinnitatud tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda

tegevuskava ja eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe

kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse

eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

8.2.1.4. punkti 8.2.1.3 kohaselt muudetud tegevuskava ja eelarve esitab elluviija RA-le

teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie (5) tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse

saamisest;

8.2.2. taotlema RA-lt enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist eelarve ja vajaduse

korral tegevuskava muutmist juhul, kui muudatused on punktis 8.2.1.3 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud muudatused edastab RÜ-le RA;

8.2.3. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe (1)

kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest RÜ poolt;

8.2.4. esitama RÜ-le järgneva aasta maksete prognoosi kümne (10) tööpäeva jooksul pärast

seda, kui RA on tegevuskava ja eelarve kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse

etoetuse keskkonnas;

8.2.4.1. esimese aasta maksete prognoosi esitab elluviija kümne (10) tööpäeva jooksul pärast

seda, kui RA on esimese aasta tegevuskava ja eelarve kinnitanud;

8.2.5. esitama RÜ-le maksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

8.2.6. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne (10) tööpäeva jooksul päringu

saamisest arvates;

8.2.7. teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

8.2.7.1. asjaolust, et toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

8.2.7.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

8.2.7.3. TATi muutmise vajalikkusest;

8.2.7.4. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuste saavutamist.

8.2.8. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

8.2.9. järgima riigihangete seadust ja tagama ühendmääruse § 11 lõikes 2 nimetatud kohustuse

täitmise. Elluviija võib RÜ-lt taotleda riigihangete nõustamist RÜ riigihangete

eelnõustamise protseduuri kohaselt;

8.2.10. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt

9 (11)

ÜSS2021_2027 §-le 18 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;

8.2.11. sõlmima partneriga partnerluslepingu, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded,

õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel;

8.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas kooskõlas ÜSS2021_2027

§ 19 lõikega 3 koguma ja töötlema isikuandmeid toetatava tegevuse 2.1 raames

koolitatavate isikute kohta olenevalt neile korraldatud tegevuste mahust ning tagama

osalejate korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga

hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

8.2.13. kavandama toetatavate tegevuste elluviimist viisil, et need panustavad TAT-i punktis

1.1.4 ja lisas 2 nimetatud „Eesti 2035“ näitajate edenemisesse võrdseid võimalusi ja

regionaalset tasakaalustatust toetaval moel;

8.2.14. tagama projektiga seotud tegevustes nii füüsilise kui ka digitaalse ligipääsetavuse.

9. Partnerite kohustused

9.1. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

9.2. Partner on kohustatud sõlmima elluviijaga partnerluslepingu. Partnerluslepingus lepitakse

kokku partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel,

sealhulgas aruandluskohustus tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise edenemise kohta

ning isikuandmete kogumise ja töötlemise kohustus.

10. Toetuse kasutamisega seotud aruandlus

10.1. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks

(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate

toetatavate tegevuste elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamise seisust ning

panusest punktis 1.1.4 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse. Seirearuannetes kajastatav

teave tuleneb e-toetuse keskkonna seirearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud

seirearuande vormil.

10.2. Elluviija esitab vahearuande koos lisadega RA-le e-kirja teel ja RÜ-le e-toetuse keskkonna

kaudu üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks eelneva aasta 31. detsembri seisuga, RÜ või RA

põhjendatud nõudmisel varem või tihedamini.

10.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega 31 kalendripäeva jooksul toetatavate

tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates.

10.3.1. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. RÜ kontrollib viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

10.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja teavitab sellest RA-d.

10.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme (10) tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

(5) tööpäeva jooksul ja teavitab sellest RA-d.

10.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie (5)

tööpäeva jooksul RA-le kooskõlastamiseks.

10.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme (10) tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie (5) tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist RA-le kooskõlastamiseks.

10.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest elluviijat ja RÜ-d,

annab elluviijale kuni kümme (10) tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab

aruande pärast puuduste kõrvaldamist ja kooskõlastamist kolme (3) tööpäeva jooksul

RÜle kinnitamiseks.

10 (11)

10.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RA aruande ja teavitab

RÜ-d lõpparuande kooskõlastamisest kolme (3) tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

11. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

11.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid

tegevusi, eelarvet, lisada või muuta partnereid, väljund- või tulemusnäitajaid või

toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud

taotluse.

11.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

11.4. RA vaatab punktis 11.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest

arvates ning otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise pärast punktis

11.6 nimetatud RÜ arvamuse saamist.

11.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

11.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha

saamiseks. RÜ-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku

muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja

ulatusest.

11.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest

asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks

elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise

taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul

taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise.

11.8. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, kui selgub, et muudatuste tegemine

on vajalik toetatavate tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.

11.9. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest

RÜ-d ja elluviijat.

11.10. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu ühendmääruse § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

11.11. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 8.2.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

11.12. RA edastab muudetud TAT-i viie (5) tööpäeva jooksul elluviijale, RÜ-le ja

korraldusasutusele.

11

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja

ühendmääruse §-des 34–36.

12.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30 ning

ühendmääruse §-dele 37 ja 38.

12.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet vastavalt

ühendmääruse § 37 lõikele 4.

12.4. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Vaidemenetlus toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32.

13.2. Kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RÜ.

14. Rakendussätted

14.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2023. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Kooskõla põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja põhiseadusega

Lisa 2. Seosed horisontaalsete põhimõtetega

Lisa 3. Seletuskiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

30.12.2025 nr 14-13.6/170-1

Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused

kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja

arengu toetamiseks" muutmine

Siseministeerium esitab ministeeriumidele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks

ning koostööpartneritele teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks käskkirja eelnõu,

millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 06. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused

kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 06. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused

kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ muutmine“ eelnõu

Lisa 2. „Siseministri 06. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused

kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

Lisa 3. „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu

toetamiseks“ muudetud tervikteksti eelnõu

Sama:

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Kliimaministeerium

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Eesti Linnade ja Valdade Liit

2 (2)

Vabaühenduste Liit

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused

Marin Olo

[email protected]