Edela regioon - Isiklike kasutusõiguste seadmise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused Varbla metskond 63, Varbla metskond 163, Kanakulli

1

PÄRNU NOTAR KAIA KRÜGER Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2435 Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud 12.12.2025 (kaheteistkümnendal detsembril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal) Pärnu notar Kaia Krüger, kelle büroo asub Ringi 1 Pärnu linnas ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariigi nimel Kliimaministeeriumi poolt volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb volkirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tõestajale tuntud isik, Laanenurga Tuuliku OÜ, registrikood 14866915, aadress Valli tee 10, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Alar Lõhmus, isikukood 36311165218, kes on tõestajale tuntud isik, edaspidi koos nimetatud Pooled, kes sõlmivad LEPINGU alljärgnevas:

ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPINGUD

JA KINNISTAMISAVALDUSED

/edaspidi nimetatud LEPING/ 1. KINNISTUSRAAMATU SEIS JA EHITISREGISTRI SEIS, KINNISASJADE KITSENDUSED JA LEPINGU ESEMED 1.1. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse ja selle kohta on avatud registriosa nr 2138506, katastritunnus 43001:001:1373, pindala 41924910 m², aadress Varbla metskond 63, Koeri küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve kaitsealune maa (70%) ,maatulundusmaa (30%), edaspidi nimetatud Kinnistu 1. Esimesse jakku on kantud 2) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalkoormatis kinnistule nr: 564206. Reaalkoormatis reaalservituudi tasu maksmise kohustuse kohta vastavalt 30.04.2021.a. sõlmitud lepingu punktidele kaks neli (2.4.) ja kaks viis (2.5.).

2

- Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. - Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 3) Isiklik kasutusõigus Tuuleenergia Osaühing (registrikood 10470014) kasuks. Isiklik kasutusõigus Keskpinge Kaabelliini ja Andmeside Kaabli Kaitsevööndi ulatuses Keskpinge Kaabelliini ja Andmeside Kaabli majandamiseks, vastavalt 06.05.2008.a. lepingu punktidele nr 2 kuni 4 ning lepingule lisatud plaanile. 6.05.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 19.05.2008. 4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 11.03.2011.a. lepingu p-dele 2.3. ja 2.4. ning lepingu lisaks olevatele skeemidele. Sisse kantud 21.03.2011. äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud 14.05.2020. Kanne asendab eelmist kannet. 5) Reaalservituut kinnistu nr 564206 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu juurdepääsuservituut vastavalt 30.04.2021 lepingu punktidele kaks üks (2.1.) kuni kaks üksteist (2.11.) ning lepingu lisaks olevale plaanile. Kaaskoormatud kinnistu nr 13185750. 30.04.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.05.2021. 6) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 aastat Laanenurga Tuuliku OÜ (registrikood 14866915) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus maakaabelliini, sidekaabli ja juurdepääsutee ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks rajatise talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 02.10.2023 sõlmitud lepingu punktidele 3.1 – 3.6 ja 4.1 – 6.3 ning vastavalt lepingu lisadeks olevatele plaanidele Lisa nr 1 kuni Lisa nr 10 ja Lisa nr 43 kuni Lisa nr 47. 02.10.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 03.10.2023. 7) Isiklik kasutusõigus Laanenurga Tuuliku OÜ (registrikood 14866915) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 (kolmkümmend viis) aastat maakaabelliini, sidekaabli ja juurdepääsutee ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks rajatise talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 04.07.2024 sõlmitud lepingu ptk 3 - 6 ning ruumiandmete tunnusele 302919. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 302919. 04.07.2024 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.07.2024. 8) Eelmärge hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) kasuks. 13.03.2025 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 09.04.2025. - Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. - Vastavalt E-notari ehitisregistri päringule on Kinnistu 1 seotud alljärgneva rajatisega: Ehitisregistri

kood Nimetus Aadress

Hoone/ Rajatis

Esmane kasutus

Korruste arv

Ehitisealun e pind m2

Staatus Liik

221482359

Laanen urga

tuuliku park

Pärnu maakond,

Lääneranna vald,

rajatis 76258,0 kavandat

av kinnisasi

3

Helmküla, Aabramimet sa // Abrami // Hansu // Helmküla

tee // Iisaku // Kalda // Kalju //

Kraavituse // Kubja-Hansu

// Metsa- Veski //

Moringi // Männamäe //

Olevi // Põlde //

Põllumetsa // Soobiku //

Tagapõllu // Talismani // Uuemetsandi

// Vana- Andruse // Koeri küla,

Varbla metskond 63 // Piha küla, Eespõllu // Metsandi // Varbla küla,

19101 Audru-

Tõstamaa- Nurmsi tee

- Vastavalt E-notari kitsenduste päringule kehtivad Kinnistul 1 Katastriüksuse 43001:001:1373 kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 121752,60 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; ulatus: 55551,78 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 28399,61 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Suurevälja(TTP- 455)); seisund: kehtiv; ulatus: 40957,83 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Meeltaru (TTP- 543)); seisund: kehtiv; ulatus: 28155,26 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Matu (TP- 625)); seisund: kehtiv; ulatus: 17445,60 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Kanamardi

4

(TTP-350)); seisund: kehtiv; ulatus: 275,00 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõusi); seisund: kehtiv; ulatus: 120134,39 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Piha (PÜ-91)); seisund: kehtiv; ulatus: 39216,66 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Tammiste (TP-674)); seisund: kehtiv; ulatus: 48181,86 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Matu (TP-625)); seisund: kehtiv; ulatus: 240,70 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Meeltaru (TTP-543)); seisund: kehtiv; ulatus: 35593,82 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Korju jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 5439,83 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 2430,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Unni oja); seisund: kehtiv; ulatus: 15020,76 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 563,18 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Suurevälja(TTP-455)); seisund: kehtiv. Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 3891,17 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; ulatus: 3890,47 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; ulatus: 3889,88 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; ulatus: 895,65 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x70+95); seisund: kehtiv; ulatus: 171,24 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x25); seisund: kehtiv; ulatus: 770,80 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ-TT.3x25+16); seisund: kehtiv; ulatus: 570,64 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ-TT.3x25+16); seisund: kehtiv; ulatus: 582,04 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ-TT.3x25+16); seisund: kehtiv; ulatus: 234,32 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ-TT.3x25+16); seisund: kehtiv; ulatus: 625,25 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ-TT.3x25+16); seisund: kehtiv; ulatus: 2089,06 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (A-2x25); seisund: kehtiv; ulatus: 1357,59 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (A-4x25); seisund: kehtiv; ulatus: 227,41 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (A-2x25); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 1,54 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 39024,18 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv. Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatus: 27,96 m²; nähtus: Geodeetilised märgid; seisund: kehtiv; ulatus: 27,96 m²; nähtus: Geodeetilised märgid (Matu); seisund: kehtiv. Kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd ulatus: 686194,00 m²; nähtus: Kaitseala (Jäärumetsa LKA, Ristikivi skv.); seisund: kehtiv;

5

ulatus: 2570934,02 m²; nähtus: Kaitseala (Ännikse LKA, Ännikse skv.); seisund: kehtiv; ulatus: 20188258,55 m²; nähtus: Kaitseala (Massumetsa LKA, Massumetsa skv.); seisund: kehtiv; ulatus: 148314,09 m²; nähtus: Kaitseala (Massumetsa LKA, Varbla skv.); seisund: kehtiv. Kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd ulatus: 2638534,19 m²; nähtus: Kaitseala (Jäärumetsa LKA, Kilgi skv.); seisund: kehtiv; ulatus: 850073,77 m²; nähtus: Kaitseala (Ännikse LKA, Kääbaste skv.); seisund: kehtiv; ulatus: 1934404,97 m²; nähtus: Kaitseala (Ännikse LKA, Põdra skv.); seisund: kehtiv. Lõheliste kudemis- ja elupaigad ulatus: 2620,63 m²; nähtus: Lõheliste kudemis- ja elupaigad (Kolga jõgi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 46,95 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 1411233,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 3133469,42 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 491135,17 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 3192397,80 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 4,92 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 3122627,00 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 826174,57 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 2022827,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 463059,14 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 1198478,94 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 3891065,62 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 405,52 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 2676242,60 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 1606555,28 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 3616028,19 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 236920,87 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 4819216,31 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 296,41 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Rauksi); seisund: kehtiv; ulatus: 1675854,19 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Koeri); seisund: kehtiv. Maardla ulatus: 52916,33 m²; nähtus: Maardla (Kaiste); seisund: kehtiv; ulatus: 410837,50 m²; nähtus: Maardla (Mureoru); seisund: kehtiv. Piiratud asjaõigusega ala ulatus: 18400,37 m²; nähtus: Isiklik kasutusõigus (Varbla metskond 63); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 47299,73 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Matu (TP- 625)); seisund: kehtiv; ulatus: 29458,08 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Kanamardi (TTP-350)); seisund: kehtiv; ulatus: 66132,37 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Tammiste (TP-674)); seisund: kehtiv; ulatus: 59445,40 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Korju jõgi);

6

seisund: kehtiv; ulatus: 19497,71 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 4156,91 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Unni oja); seisund: kehtiv; ulatus: 50158,97 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 31738,59 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 19476,21 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 4160,16 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Unni oja); seisund: kehtiv; ulatus: 24808,61 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 96950,21 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Matu (TP- 625)); seisund: kehtiv; ulatus: 60819,13 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Kanamardi (TTP-350)); seisund: kehtiv; ulatus: 136118,30 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Tammiste (TP-674)); seisund: kehtiv; ulatus: 119206,55 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Korju jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 45036,91 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 8973,99 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Unni oja); seisund: kehtiv; ulatus: 100849,21 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 65717,41 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 44983,32 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 8972,36 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Unni oja); seisund: kehtiv; ulatus: 60135,75 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 2484,48 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Suurevälja(TTP- 455)); seisund: kehtiv; ulatus: 3400,20 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Meeltaru (TTP-543)); seisund: kehtiv; ulatus: 18695,21 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Matu (TP- 625)); seisund: kehtiv; ulatus: 11553,49 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Kanamardi (TTP-350)); seisund: kehtiv; ulatus: 1,91 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõusi); seisund: kehtiv;

7

ulatus: 10032,64 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Piha (PÜ-91)); seisund: kehtiv; ulatus: 25990,41 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Tammiste (TP-674)); seisund: kehtiv; ulatus: 3987,65 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Matu (TP-625)); seisund: kehtiv; ulatus: 2,96 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Meeltaru (TTP-543)); seisund: kehtiv; ulatus: 23689,85 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Korju jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 3587,38 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 1602,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Unni oja); seisund: kehtiv; ulatus: 10019,56 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 6160,80 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 3583,78 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 4398,72 m²; nähtus: Kanal, peakraav (valgala kuni 10km2) (Nunnajõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 19927,76 m²; nähtus: Kanal, peakraav (valgala 10km2 ja üle) (Öaoja); seisund: kehtiv; ulatus: 1602,03 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Unni oja); seisund: kehtiv; ulatus: 4128,62 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 33,05 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Suurevälja(TTP-455)); seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 3889,29 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 313568,82 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Mureoru uuringuruum); seisund: kehtiv; ulatus: 40790221,18 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Veekogu avalik kasutus ulatus: 3062,11 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 2457,16 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 1411,05 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 7947,90 m²; nähtus: Kanal, peakraav (valgala 10km2 ja üle) (Öaoja); seisund: kehtiv; ulatus: 1599,77 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kolga

8

jõgi); seisund: kehtiv. Vääriselupaik ulatus: 7159,76 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00301); seisund: kehtiv; ulatus: 6864,37 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00300); seisund: kehtiv; ulatus: 4684,94 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115095); seisund: kehtiv; ulatus: 9598,60 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115091); seisund: kehtiv; ulatus: 15288,89 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00257); seisund: kehtiv; ulatus: 22335,63 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.206119); seisund: kehtiv; ulatus: 272,83 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.206965); seisund: kehtiv; ulatus: 7444,50 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00290); seisund: kehtiv; ulatus: 29367,39 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00255); seisund: kehtiv; ulatus: 46668,67 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00291); seisund: kehtiv; ulatus: 6093,90 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00303); seisund: kehtiv; ulatus: 38534,29 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207150); seisund: kehtiv; ulatus: 9703,22 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207858); seisund: kehtiv; ulatus: 7237,71 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115088); seisund: kehtiv; ulatus: 17609,44 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00288); seisund: kehtiv; ulatus: 7509,37 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00296); seisund: kehtiv; ulatus: 10333,80 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00295); seisund: kehtiv; ulatus: 23761,94 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00297); seisund: kehtiv; ulatus: 11956,15 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00253); seisund: kehtiv; ulatus: 4351,48 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00305); seisund: kehtiv; ulatus: 13887,68 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00289); seisund: kehtiv; ulatus: 32765,52 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.L02030); seisund: kehtiv; ulatus: 63250,78 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115089); seisund: kehtiv; ulatus: 27303,15 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115094); seisund: kehtiv; ulatus: 11301,39 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00293); seisund: kehtiv; ulatus: 3566,37 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.206953); seisund: kehtiv; ulatus: 63506,91 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115090); seisund: kehtiv; ulatus: 11768,53 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00299); seisund: kehtiv; ulatus: 11278,01 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00292); seisund: kehtiv; ulatus: 15281,03 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115097); seisund: kehtiv; ulatus: 15697,83 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00256); seisund: kehtiv; ulatus: 13411,01 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.L01548); seisund: kehtiv; ulatus: 13304,71 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00287); seisund: kehtiv; ulatus: 64199,56 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209848); seisund: kehtiv; ulatus: 28773,73 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00298); seisund: kehtiv; ulatus: 4736,56 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00252); seisund: kehtiv; ulatus: 88415,73 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.L02031); seisund: kehtiv; ulatus: 11638,96 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00286); seisund: kehtiv; ulatus: 22091,44 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00294); seisund: kehtiv; ulatus: 7392,23 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115093); seisund: kehtiv; ulatus: 16434,70 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00251); seisund: kehtiv; ulatus: 6941,80 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00304); seisund: kehtiv; ulatus: 6351,57 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115086); seisund: kehtiv; ulatus: 39180,67 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00254); seisund: kehtiv; ulatus: 8182,57 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00302); seisund: kehtiv; ulatus: 11314,55 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.115096); seisund: kehtiv; ulatus: 10122,36 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207856); seisund: kehtiv;

9

ulatus: 24748,82 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.212926); seisund: kehtiv; ulatus: 17709,26 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207151); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 7845,86 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 112811,86 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); seisund: kehtiv; ulatus: 3735,55 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,66 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,66 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 59187,70 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Strix uralensis (händkakk)); seisund: kehtiv; ulatus: 169260,76 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Glaucidium passerinum (värbkakk)); seisund: kehtiv; ulatus: 23444,48 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea-rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 24029,89 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 96786,51 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 3019973,81 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,80 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,82 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,81 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,73 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 140,68 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea- rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 29687,07 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 46064,33 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dimerella lutea (kollane virvesamblik)); seisund: kehtiv; ulatus: 54406,59 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea-rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 24029,89 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea-rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 47036,17 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 20934,71 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orobanche pallidiflora (ohakasoomukas)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv;

10

ulatus: 18216,35 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buteo buteo (hiireviu)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,89 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 145537,75 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,74 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7846,13 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 228356,07 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 13884,69 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea-rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 228356,07 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 121001,65 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea-rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 145537,75 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,82 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7846,24 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,80 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 228356,07 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea-rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 23240,75 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 46064,33 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik)); seisund: kehtiv; ulatus: 36883,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 11382,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lullula arborea (nõmmelõoke)); seisund: kehtiv; ulatus: 35301,82 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 47585,55 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 70409,90 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 127326,45 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picoides tridactylus (laanerähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 14591,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Viola uliginosa (lodukannike)); seisund: kehtiv; ulatus: 9105,87 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 46639,52 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picoides tridactylus (laanerähn)); seisund: kehtiv;

11

ulatus: 38264,68 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik)); seisund: kehtiv; ulatus: 14591,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp)); seisund: kehtiv; ulatus: 54721,96 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picus canus (hallpea-rähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 43256,13 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picoides tridactylus (laanerähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 54721,96 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 46064,33 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bacidia laurocerasi (kirss-mõhnsamblik)); seisund: kehtiv; ulatus: 63158,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,62 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,89 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 12324,73 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 54721,96 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Columba oenas (õõnetuvi)); seisund: kehtiv; ulatus: 95344,97 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 53120,59 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 127326,45 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryocopus martius (musträhn)); seisund: kehtiv; ulatus: 150363,09 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Picoides tridactylus (laanerähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 7373,33 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 145537,75 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 7845,81 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 14591,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; ulatus: 548129,39 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Haliaeetus albicilla (merikotkas)); seisund: kehtiv; ulatus: 51379,65 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 45095,58 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 204,83 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 15060,12 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv;

12

ulatus: 127326,43 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 96784,25 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 62563,67 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 24029,89 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 33152,32 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dryobates minor (väike-kirjurähn)); seisund: kehtiv; ulatus: 38532,78 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik)); seisund: kehtiv; ulatus: 38532,78 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 273,81 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik)); seisund: kehtiv; ulatus: 7134,24 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Listera ovata (suur käopõll)); seisund: kehtiv; ulatus: 27689,64 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar)); seisund: kehtiv; ulatus: 19475,33 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 15277,29 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2806,87 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2756,39 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 5555,10 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 23598,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 17609,76 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 9598,58 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 63506,95 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 63250,78 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 628,56 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2494,43 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2406,22 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 80194,75 m²; nähtus: Maardla (Tammistu); seisund: kehtiv; ulatus: 7392,76 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 15281,03 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. 1.2. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse ja selle kohta on avatud registriosa nr 13187150, katastritunnus 86302:003:0094, pindala 1407,0 m², aadress Varbla metskond 163, Helmküla, Lääneranna vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), edaspidi nimetatud Kinnistu 2. - Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. - Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Eelmärge hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) kasuks. 13.03.2025 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 09.04.2025. - Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

13

- Vastavalt E-notari ehitisregistri päringule Kinnnistul 2 ehitisi ei paikne. - Vastavalt E-notari kitsenduste päringule kehtivad Kinnistul 2 Katastriüksuse 86302:003:0094 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 1402,68 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 4,27 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 1406,95 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. 1.3. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle kohta on avatud kinnistusregistriosa nr 17124250, katastritunnus 43001:001:0458, pindala 161423,0 m², aadress Kanakulli, Helmküla, Lääneranna vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), edaspidi nimetatud Kinnistu 3. - Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. - Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Eelmärge hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) kasuks. 13.03.2025 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 09.04.2025. - Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. - Vastavalt E-notari ehitisregistri päringule Kinnnistul 3 ehitisi ei paikne. - Vastavalt E-notari kitsenduste päringule kehtivad Kinnistul 3 alljärgnevad Katastriüksuse 43001:001:0458 kitsendused: Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 3616,70 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 62084,68 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 23,67 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 12050,38 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 12041,85 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 24083,27 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 24073,89 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv.

14

Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 2411,17 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Küti jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 2411,17 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 9492,23 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Veekogu avalik kasutus ulatus: 1188,65 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 964,53 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Küti jõgi); seisund: kehtiv. 1.4. Isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu esemeteks on Kinnistu 1, Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 edaspidi kõik koos nimetatud Kinnistud. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 on hoonestamata ja Kinnistu 1 on seotud LEPINGU p.1.1. nimetatud rajatisega. 2.1.2. Kinnistud on Omaniku omandid ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa LEPINGUS nimetamata kolmandate isikute õiguste tekkimise, ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada LEPINGU alusel Kasutaja kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.3. Kinnistud ei ole koormatud ühegi LEPINGUS nimetamata kolmanda isiku õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega. 2.1.4. Lepingu p.1.1. - p.1.3. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning Kinnistute suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.5. Kinnistute valdamise, kasutamise, käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid LEPINGUS nimetamata looduskaitsealaseid, muinsuskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.6. Kinnistul 1 paiknevad LEPINGU p.1.1. nimetatud vääriselupaigad. 2.1.7. Kinnistu 1 on koormatud LEPINGU p.1.1. nimetatud isiklike kasutusõigustega ja reaalservituudiga ning LEPINGUGA seatav isiklik kasutusõigus ei takista eelnimetatud isiklike kasutusõigustega ja reaalservituudiga seotud õigustatud isikutel oma õiguste teostamist. 2.1.8. Kinnistu 1 ja Kinnistu 2 on koormatud LEPINGU peatükis 1 nimetatud eelmärgetega.

15

2.1.9. Eesti Vabariigi riigivara registri andmetel on Kinnistud registreeritud Riigi kinnisvararegistris: Kinnistu 1 nr. KV2033, Kinnistu 2 nr. KV53219 ja Kinnistu 3 nr. KV86065, all. 2.1.10. Kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamise leping sõlmitakse kooskõlas Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja 04. detsembri 2025 käskkirjaga nr 9-49/205. 2.1.11. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida LEPINGUT. 2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on teadlik isiklike kasutusõigustega koormatavate Kinnistute seisukorrast ja Kinnistute kitsendustest, sealhulgas looduskaitselistest kitsendustest. 2.2.2. Kasutaja on teadlik, et Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 on hoonestamata ja Kinnistu 1 on seotud LEPINGU p.1.1. nimetatud rajatisega. 2.2.3. Kasutaja on teadlik Kinnistut 1 koormavatest isiklikest kasutusõigustest ning reaalservituudist ning kinnitab, et LEPINGUGA seatav isiklik kasutusõigus ei takista eelnimetatud isiklike kasutusõigustega ja reaalservituudiga seotud õigustatud isikutel oma õiguste teostamist. 2.2.4. Kasutaja on teadlik, et Kinnistu 1 ja Kinnistu 2 on koormatud LEPINGU peatükis 1 nimetatud eelmärgetega. 2.2.5. Kasutaja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, pankroti- ega saneerimismenetlust. 2.2.6. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolevat LEPINGUT. 2.3. Notari poolt on eeltoodud asjaoludest kontrollitud alljärgnevad: - Kinnistute kuulumine Omanikule ning asjaolu, et lepingu esemetel ei ole kinnistusraamatusse kantavaid LEPINGUS nimetamata kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr. 2138506, nr. 13187150 ja nr. 17124250, 12.12.2025 andmete alusel. - Kinnistute kitsendused, vastavalt e-notari kitsenduste päringule katastriüksuste järgi. - Asjaolu, et Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 on hoonestamata ja Kinnistu 1 on seotud LEPINGU p.1.1. nimetatud rajatisega vastavalt ehitisregistri päringule katastritunnuste järgi. - Riigimetsa Majandamise Keskus on registreeritud riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste registris registrikood 70004459 all, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond. - Omaniku esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale. - Asjaolu, et Kinnistute isiklike kasutusõigustega koormamise leping sõlmitakse kooskõlas Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja 04. detsembri 2025 käskkirjaga nr 9-49/205 vastavalt esitatud käskkirjale. - Asjaolu, et Eesti Vabariigi riigivara registri andmetel on Kinnistud registreeritud Riigi kinnisvararegistris: Kinnistu 1 nr. KV2033, Kinnistu 2 nr. KV53219 ja Kinnistu 3 nr. KV86065, all. - Kasutaja õigusvõime vastavalt registriandmetele, millega notar tutvus 12.12.2025. - Kasutaja esindaja volitused vastavalt esitatud volikirjale. 2.4. Pooled kinnitavad, et: - nad ei soovi eelpool nimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist ega muude LEPINGUS märgitud asjaolude kontrollimist notari poolt.

16

- nad on tutvunud LEPINGU lisadeks olevate ruumiandmete plaanidega. 3. LEPINGU ESEMED 3.1. LEPINGUGA seab Omanik Kasutaja kasuks Kinnistule 1 kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 (kolmkümmend viis) aastat arvates isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest isikliku kasutusõiguse elektrimaakaabelliini ja sidetrassi (edaspidi koos nimetatud tehnovõrk) ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, majandamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil Riigimetsa Majandamise Keskus metsaosakonna kinnisvaraosakonna juhataja 04. detsembri 2025 käskkirjaga nr 9-49/205 ja LEPINGUS sätestatud tingimustel ja ulatuses. 3.2. Isikliku kasutusõiguse ala pindala Kinnistul 1 on 2 111 m² ning selle asukoht on näidatud Lepingu lisaks oleval maakatastri ruumiandmete plaanil punase joonega (ruumiandmete kood 997861), mida Kasutajal on õigus kasutada. 3.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Kinnistule 1 seatav isiklik kasutusõigus on tasuline. Kasutaja kohustub Omanikule isikliku kasutusõiguse eest maksma perioodilist tasu 106.- (ükssada kuus) eurot aastas. Nimetud tasule lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses. Tasu maksmise kohustus algab isikliku kasutusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ja lõpeb vastava kande kinnistusraamatust kustutamisega. 3.4. Tasu makstakse Omaniku poolt (RMK poolt) esitatud arve alusel perioodiliselt üks kord aastas 15. juuliks järgneva perioodi eest ette. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on Kasutaja kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni. 3.5. Omanikul on õigus nõuda tasu muutmist kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist vastavalt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Tasu muutmisega seotud kulud tasub Kasutaja. 3.6. Omanik ei vastuta rajatise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade saamise eest ja tehtud kulutusi Kasutajale ei hüvita. 3.7. LEPINGUGA seab Omanik Kasutaja kasuks Kinnistule 2 kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 (kolmkümmend viis) aastat arvates isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest isikliku kasutusõiguse elektrimaakaabelliini ja sidetrassi (edaspidi koos nimetatud tehnovõrk) ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, majandamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil Riigimetsa Majandamise Keskus metsaosakonna kinnisvaraosakonna juhataja 04. detsembri 2025 käskkirjaga nr 9-49/205 ja LEPINGUS sätestatud tingimustel ja ulatuses. 3.8. Isikliku kasutusõiguse ala pindala Kinnistul 2 on 1 407 m² ning selle asukoht on näidatud Lepingu lisaks oleval maakatastri ruumiandmete plaanil punase joonega (ruumiandmete kood 997914), mida Kasutajal on õigus kasutada. 3.9. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Kinnistule 2 seatav isiklik kasutusõigus on tasuline. Kasutaja kohustub Omanikule isikliku kasutusõiguse eest maksma perioodilist tasu 12.- (kaksteist) eurot aastas. Nimetud tasule lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses. Tasu maksmise kohustus algab isikliku kasutusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ja lõpeb vastava kande kinnistusraamatust kustutamisega. 3.10. Tasu makstakse Omaniku poolt (RMK poolt) esitatud arve alusel perioodiliselt üks kord aastas 15. juuliks järgneva perioodi eest ette. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on Kasutaja kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni.

17

3.11. Omanikul on õigus nõuda tasu muutmist kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist vastavalt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Tasu muutmisega seotud kulud tasub Kasutaja. 3.12. Omanik ei vastuta rajatise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade saamise eest ja tehtud kulutusi Kasutajale ei hüvita. 3.13. LEPINGUGA seab Omanik Kasutaja kasuks Kinnistule 3 kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 (kolmkümmend viis) aastat arvates isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest isikliku kasutusõiguse elektrimaakaabelliini ja sidetrassi (edaspidi koos nimetatud tehnovõrk) ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, majandamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil Riigimetsa Majandamise Keskus metsaosakonna kinnisvaraosakonna juhataja 04. detsembri 2025 käskkirjaga nr 9-49/205 ja LEPINGUS sätestatud tingimustel ja ulatuses. 3.14. Isikliku kasutusõiguse ala pindala Kinnistul 3 on 528 m² ning selle asukoht on näidatud Lepingu lisaks oleval maakatastri ruumiandmete plaanil punase joonega (ruumiandmete kood 996262), mida Kasutajal on õigus kasutada. 3.15. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Kinnistule 3 seatav isiklik kasutusõigus on tasuline. Kasutaja kohustub Omanikule isikliku kasutusõiguse eest maksma perioodilist tasu 26.- (kakskümmend kuus) eurot aastas. Nimetud tasule lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses. Tasu maksmise kohustus algab isikliku kasutusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ja lõpeb vastava kande kinnistusraamatust kustutamisega. 3.16. Tasu makstakse Omaniku poolt (RMK poolt) esitatud arve alusel perioodiliselt üks kord aastas 15. juuliks järgneva perioodi eest ette. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on Kasutaja kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni. 3.17. Omanikul on õigus nõuda tasu muutmist kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist vastavalt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Tasu muutmisega seotud kulud tasub Kasutaja. 3.18. Omanik ei vastuta rajatise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade saamise eest ja tehtud kulutusi Kasutajale ei hüvita. 4. KASUTAJA KOHUSTUSED 4.1. Kasutajal on kohustus: 4.1.1. kasutada isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise rajamiseks ja hooldamiseks; 4.1.2. täita kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 4.1.3. tasuda isikliku kasutusõigusega koormatava ala kasutamisega seotud maksud (maamaks), kõrvalkulud ning koormised proportsionaalselt kasutusala ulatusele RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) vastava arve alusel, selles ettenähtud summas ja korras; 4.1.6. kasvava metsa raie vajadusel pöörduda kirjalikult RMK Edela regiooni poole (e-posti aadress [email protected]) raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt. Raieks vajalike toimingute tegemiseks esitada kasutatava ala piiride asukohad digitaalsel kujul .dwg formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Raie toimub tööde teostaja ja

18

RMK vahel täiendavalt sõlmitava lepingu alusel. Enne raietöödega alustamist peavad taotleja poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud; 4.1.7. hüvitada RMK-le kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab RMK; 4.1.8. mitte teha takistusi kinnisasja valdajale (RMK-le) tehnorajatise kaitsevööndile ligipääsuks ega metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti ei nõua kinnisasja valdajalt (RMK-lt) igakordset kooskõlastust tööde teostamiseks ja metsamaterjali ladustamiseks tehnorajatise kaitsevööndis; 4.1.9. teavitada RMK-d tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või kinnisasja valdajat ühe päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest; 4.1.10. taastada pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnisasja endine seisund; 4.1.11. sõlmida riigiga kokkulepe, mille kohaselt võib riik kui kinnisasja omanik vajadusel koormata sama servituudiala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud isiklike kasutusõigustega, kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist. 5. OMANIKU KOHUSTUSED 5.1. Omanikul on kohustus: 5.1.1. hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab õigustatud isikul kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist; 5.1.2. järgida isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. 6. LEPINGU LÕPETAMINE 6.1. Eesti Vabariigil on õigus LEPING lõpetada erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 6.2. Kasutajal on õigus nõuda kasutusõiguse lõpetamist, kui Kasutajal puudub vajadus kasutusõiguse ala kasutada. 6.3. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et Asjaõigusseaduse § 226 lg 4 kohaselt on isikliku

kasutusõiguse, mille esemeks tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt

kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine

kinnistusraamatust.

7. TEHINGUVÄÄRTUS, NOTARITASU JA RIIGILÕIV 7.1. Isiklike kasutusõiguste seadmisel on tulenevalt NotTS § 10 lg 3 notaritasu tehinguväärtuseks 3 286.- + 639.- + 806.- = 4 731.- eurot. 7.2. Isiklike kasutusõiguste seadmisel on riigilõivu tehinguväärtuseks 3 286.- + 372.- + 806.- eurot. 7.3. LEPINGU tõestamise notari tasu ning kinnistamisel sissenõutava riigilõivu kohustub tasuma Kasutaja.

19

8. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 8.1. Käesolevaga on Omanik ja Kasutaja kokku leppinud Kinnistute koormamises isikliku kasutusõigusega. Pooled avaldavad soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. 8.1.1. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2138506 kolmandasse (3.) jakku esimesele vabale järjekohale tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 (kolmkümmend viis) aastat elektrimaakaabelliini ja sidetrassi ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, majandamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 12.12.2025 sõlmitud LEPINGU punktidele 3.1. – 3.6. ja 4.1. – 6.3. ning ruumiandmete tunnusele 997861, Laanenurga Tuuliku OÜ, registrikood 14866915, aadress Valli tee 10, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, kasuks. 8.1.2. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13187150 kolmandasse (3.) jakku esimesele vabale järjekohale tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 (kolmkümmend viis) aastat elektrimaakaabelliini ja sidetrassi ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, majandamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 12.12.2025 sõlmitud LEPINGU punktidele 3.7. – 3.12. ja 4.1. – 6.3. ning ruumiandmete tunnusele 997914, Laanenurga Tuuliku OÜ, registrikood 14866915, aadress Valli tee 10, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, kasuks. 8.1.3. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17124250 kolmandasse (3.) jakku esimesele vabale järjekohale tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 35 (kolmkümmend viis) aastat elektrimaakaabelliini ja sidetrassi ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, majandamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 12.12.2025 sõlmitud LEPINGU punktidele 3.13. – 3.18. ja 4.1. – 6.3. ning ruumiandmete tunnusele 996262, Laanenurga Tuuliku OÜ, registrikood 14866915, aadress Valli tee 10, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, kasuks. 8.2. Kasutaja annab käesolevaga Kinnistute igakordsetele omanikele oma tagasivõetamatu nõusoleku Kinnistute jagamiseks Omaniku äranägemisel selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnisasja, kus asub LEPINGU alusel rajatud tehnorajatis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta. 9. VOLITUS NOTARILE 9.1. Pooled on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, millega ei muudeta LEPINGUS toodud poolte kokkuleppeid.

20

10. NOTARI SELGITUSED JA LÕPPSÄTTED 10.1. Notar on lepingupooltele avaldanud ja selgitanud järgmisi asjaolusid ning lepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi: - isiklik kasutusõigus on üleantav, kui selle esemeks on tehnovõrk või -rajatis. Isikliku

kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel.

- kinnisasjal asuvad teisele isikule kuuluvad tehnorajatised ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised ei ole kinnisasja olulised osad.

- servituut tekib kinnistule kinnistusraamatu kandega, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. - isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. - vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks

olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

- vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

- AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

- AÕS § 158 lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

- AÕS § 158 lg 3 kohaselt määratakse reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

- AÕS § 158 lg 4 kohaselt kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

- AÕS § 158 lg 5 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

- AÕS § 1581 lg 1 kohaselt on omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega

21

või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

- AÕS § 1581 lg 11 on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. - AÕS § 1581 lg 2 kohaselt ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

- AÕS § 1581 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.

- Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.

- AÕSRS § 152 lg 2 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma ka tehnovõrku või - rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

- AÕSRS § 154 kohasel kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

- AÕSRS § 155 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

- AÕSRS § 156 kohaselt tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse,

22

et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse alusel makstakse talumistasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel on kinnisasja omanik kohustatud sellest tehnovõrgu omanikule teatama. Kinnisasja omaniku vahetumise korral tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast 1. lõikes sätestatud taotluse esitamist 2. lõikes sätestatud tähtaegadest lähtudes. Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril. Talumistasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotlusega samaväärseks loetakse taotlus, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuari asjaõigusseaduse §-s 1582 sätestatud korras. Kui 2019. aasta 1. jaanuaril kinnisasja koormava tehnovõrgu rajatise andmed kantakse maakatastrisse pärast 2019. aasta 1. jaanuari, on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasu käesoleva seaduse §-s 155 sätestatud suuruses tagasiulatuvalt alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Taotlus talumistasu tagasiulatuvaks nõudmiseks tuleb esitada hiljemalt tehnovõrgu rajatise andmete maakatastrisse kandmise aastale järgneva aasta 1. mail. (9) Tehnovõrgu omanik kehtestab talumistasu taotluse vormi ja taotluse menetlemise täpsema korra ning avaldab selle oma veebilehel. Selle kohustuse täitmata jätmine ei vabasta tehnovõrgu omanikku talumistasu maksmise kohustusest.

- Maa hindamise seaduse § 62: käesoleva seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel arvutab Maa-amet asjaõigusseaduse rakendamise seaduses sätestatud talumistasu määramiseks tehnovõrkudealuse maa maksustamishinna.

- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

- Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 15 kohaselt ei maksustata tulumaksuga asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 alusel makstavat tehnovõrgu talumistasu ühe kolmandiku ulatuses.

10.2. LEPING on koostatud ühes (1) originaaleksemplaris, milline säilitatakse LEPINGU tõestanud notari büroos. Ärakirjad Lepingust väljastatakse Pooltele LEPINGU sõlmimise päeval nende soovil paberkandjal või digitaalselt. Ärakirja valdamine asendab tõestamisseaduse § 48 kohaselt õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist. Digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee või notar.ee iseteenindusportaalis. 10.3. Käesolev notariaalakt on Pooltele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist Pooltele läbivaatamiseks ning seejärel Poolte poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Pooled on tutvunud isiklike kasutusõiguste ruumiandmetega piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) ja käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate ruumiandmete väljavõttega ning nõustuvad nende sisuga, kinnitavad väljavõtted oma allkirjadega ning loevad need lepingu lahutamatuks lisaks. 10.4. Isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 4 731.- eurot. Notari tasu on 47.30 eurot, millele lisandub käibemaks 11.35 eurot, kokku 58.65 eurot (notari tasu seadus § 3 lg 2; 10 lg 3; 12 lg 3; 22). 10.5. Riigilõiv isiklike kasutusõiguste sissekandmise eest on 8.- + 4.- + 6.- = 18.- eurot (tehinguväärtused 3 286.- + 372.- + 806.- eurot), riigilõivuseaduse § 77 lg 1, 356 lg 7 ja 354.

23

10.6. Eelnimetatud tasudele lisandub esmaste ärakirjade valmistamise tasu NotTS § 35 kohaselt iga lehekülje (A4) eest 0,19 eurot ja iga lehekülje (A3) eest 0,31 eurot. NotTS § 31 p.15, § 35 kohaselt digitaalse ärakirja väljastamisel, sõltumata andmemahust 12,75 eurot + iga lehekülje (A4) eest 0,19 eurot ja iga lehekülje (A3) eest 0,31 eurot, (nimetatud summadele lisandub käibemaks). Vastavalt notari tasu seaduse § 40 lg.1 tekib notaril õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist. Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel. Digitaalärakiri LEPINGUST esitatakse notariaalakti tõestaja poolt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. Omaniku esindaja: _______________________________________________________ /ees- ja perekonnanimi/ /allkiri/

Kasutaja esindaja: ________________________________________________________ /ees- ja perekonnanimi/ /allkiri/

Notariaalakti tõestaja allkiri pitser